24.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 555/2007,

23. mai 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. mail 2007.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

---

---

24.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 556/2007,

23. mai 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1622/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999 määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 46 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa punkti A alapunktiga 3 on lubatud veini suurimat vääveldioksiidisisaldust tõsta, kui see on ilmastikutingimuste tõttu vajalik.

(2)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1622/2000 (2) on sätestatud veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad veini suurima lubatud vääveldioksiidisisalduse kohta. Artikli 19 lõikega 4 on ette nähtud, et kõnealuse määruse XIIa lisas on loetletud juhud, mil liikmesriigid võivad ilmastikutingimuste tõttu lubada tõsta veini suurimat vääveldioksiidisisaldust, mis muidu on alla 300 milligrammi liitri kohta, kuni 40 milligrammi võrra liitri kohta.

(3)

Erakordselt raskete ilmastikutingimuste tõttu on Prantsusmaa valitsus palunud 2007. aasta 1. märtsi kirjas luba tõsta veini suurimat vääveldioksiidisisaldust, mis muidu on alla 300 milligrammi liitri kohta, kuni 40 milligrammi võrra liitri kohta Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangude territooriumil toodetud veini puhul, mis on valmistatud 2006. aasta saagi viinamarjadest. See taotlus tuleks rahuldada.

(4)

Prantsuse pädevate asutuste esitatud tehniline ülevaade näitab, et vääveldioksiidisisaldust tuleb tavapäraselt lubatuga võrreldes tõsta, et tagada ebasoodsatest ilmastikutingimustest mõjustatud veini nõuetekohane valmimine ja säilimine ning võimaldada seda turustada. See ajutine meede on ainus kättesaadav võimalus kasutada ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kannatada saanud viinamarju turustamiseks sobiva veini valmistamiseks. Tehnilise Veiniinstituudi mõõtmised võimaldavad prognoosida, et erand peaks hõlmama umbes 25 % piirkonnas toodetud veini kogutoodangust.

(5)	Seepärast tuleb määrust (EÜ) nr 1622/2000 vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1622/2000/EÜ XIIa lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2)  EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 389/2007 (ELT L 97, 12.4.2007, lk 5).

---

---

24.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 557/2007,

23. mai 2007,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1028/2006 (munade turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1028/2006 munade turustusnormide kohta, (1) eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1028/2006 on sätestatud põhinõuded, millele peavad vastama ühenduses turustatavad munad. Selguse huvides tuleks kehtestada nende nõuete rakendamiseks uued üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2295/2003, millega kehtestatakse munade teatavaid turustusnorme käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1907/90 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) tuleks seepärast kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (4) kohaldatakse munade suhtes. Seepärast tuleb võimaluste piires viidata kõnealustele horisontaalsetele määrustele.

(3)

Selleks et tagada lõpptarbijale tarnitavate munade kõrge kvaliteet, tuleb kindlaks määrata A-klassi munade kvaliteediomadused ja kehtestada kriteeriumid, mida järelevalvetalitused saavad kontrollida. Sellised kvaliteediomadused peaksid põhinema ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) standardil nr 42, mis käsitleb koorega munade turustamist ja kaubandusliku kvaliteedi kontrolli ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide vahelises rahvusvahelises kaubanduses.

(4)	Külmade munade toatemperatuurile jätmine võib põhjustada kondenseerumist, mis soodustab bakterite kasvu munakoorel ja võimalikku tungimist munasse. Seepärast tuleb mune ladustada ja vedada soovitavalt püsival temperatuuril ning üldjuhul ei tohiks neid enne lõpptarbijale müümist jahutada.

(5)

Üldjuhul ei tohiks mune pesta ega puhastada, kuna selline tegevus võib vigastada munakoort, mis suure hulga mikroobivastaste omaduste tõttu on tõhus takistus bakterite sissetungile. Mõnd meedet, näiteks munade töötlemine ultraviolettkiirtega, ei tuleks siiski käsitada puhastamisena. Peale selle ei tohiks A-klassi mune pesta, kuna pesemise ajal või pärast seda võib viga saada füüsilise tõkke moodustav kutiikul. Sellised vigastused võivad soodustada bakterite sissetungimist ja niiskusekaotust koore kaudu ning seetõttu suurendada ohtu tarbijatele, eriti kui hilisemad kuivatamis- ja ladustamistingimused ei ole optimaalsed.

(6)

Siiski kasutatakse mõnes liikmesriigis edukalt munapesusüsteeme, millel on pädeva asutuse luba ja mis toimivad hoolikalt kontrollitud tingimustes. Vastavalt Euroopa Toiduohutusameti bioloogiliste ohtude teaduskomisjoni 7. septembri 2005. aasta arvamusele vastuseks komisjoni palvele hinnata mikrobioloogilist ohtu seoses toidumunade pesemisega, (5) on teatavates pakkimiskeskustes kasutatav munapesu hügieeni seisukohast lubatav, tingimusel et muu hulgas arendatakse välja ka tegevusjuhis munapesusüsteemide jaoks.

(7)

A-klassi munad tuleks liigitada kaalu järgi ning tuleks ette näha piiratud arv kaaluklasse ning vastavad selged mõisted minimaalsete märgistamisnõuetena, mis ei välista täiendavat vabatahtlikku märgistamist, kui on täidetud nõuded, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivist 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. (6)

(8)	Munade kvaliteedi ja kaalu järgi liigitamise luba tuleks anda ainult ettevõtjatele ja pakkimiskeskustele, kelle tööruumid ning tehniline varustus vastavad nende tegevuse liigile ja ulatusele, mis võimaldab mune nõuetekohaselt käidelda.

(9)	Tuleks ette näha munade liigitamise, märgistamise, pakendamise ja pakendite märgistamise maksimaalsed tähtajad, et hõlbustada määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 7 lõike 2 kohast kontrolli.

(10)

Lisaks üldisele kohustusele luua võimalus toidu, sööda, toidulooma või muu aine jälgimiseks, mis on mõeldud toidus või söödas kasutamiseks või mille puhul sellist kasutamist eeldatakse, kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (7) tuleks sätestada teatav kontrollimiseks vajalik teave, mis peab olema munade veopakendil ja saatedokumentides.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 7 lõike 2 kohase kontrolli tõhusaks läbiviimiseks on oluline munade märgistamine tootjakoodiga tootmiskohas, kui munad tarnitakse teise liikmesriiki. Määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 4 lõike 1 teise lõigu kohaselt märgistatakse B-klassi munad tootjakoodi ja/või mõne muu viitega, kui need turustatakse mõnes muus liikmesriigis. Tuleks selgitada, et kui tootjakoodist ei piisa kvaliteediklassi selgeks eristamiseks, tuleks B-klassi munad märgistada ka muu viitega.

(12)	Määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikliga 4 ettenähtud tootjakoodi koostis tuleks kindlaks määrata. Lisaks tuleks selgitada, et tootjakoodiga märgistamise nõudest võib teha erandi juhul, kui munade märgistamise tehnilised seadmed ei võimalda märgistada koorepragudega või määrdunud mune.

(13)	Tuleks kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 4 lõikes 1 osutatud muud võimalikud viited B-klassi munade märgistamiseks.

(14)

Nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 1907/90 (munade teatavate turustusnormide kohta) (8) artikli 2 lõike 2 punkti b kohaselt ei kohaldata märgistamise sätteid munade suhtes, mis tarnitakse ümbertöötamiseks otse toiduainetetööstuse ettevõtetele. Selliste tarnete üle kontrolli parandamiseks peaksid liikmesriigid tegema erandeid märgistamisnõuetest ainult asjaomaste ettevõtete taotluse korral. Et võimaldada liikmesriikidel selliste erandite tegemist, tuleks määrata mõistlik üleminekuaeg pikkusega üks aasta.

(15)	Direktiivis 2000/13/EÜ on sätestatud kogu turuleviidava toidu suhtes kohaldatavad üldised eeskirjad. Pakendite suhtes tuleks siiski kehtestada mõned märgistamise erinõuded.

(16)	Direktiivi 2000/13/EÜ artiklis 9 on sätestatud, et toidu minimaalse säilimisaja tähtaeg on kuupäev, milleni säilivad toidu eriomadused nõuetekohase ladustamise korral. Selguse huvides tuleks kindlaks määrata, et säilimisaeg ei tohi ületada 28 päeva pärast munemist.

(17)	Müüdavatel munadel võib olla nende erilist värskust esiletõstev märgis. Seepärast tuleks sellise märgistuse kasutamisel määrata kindlaks maksimumtähtaeg.

(18)	Müüdavatel munadel võib olla munakanade söötmiseks kasutatud söödasegu esiletõstev märgis. On vaja kindlaks määrata kohustuslikud miinimumnõuded selliste märgiste kasutamiseks.

(19)	Munade lahtise müügi korral peaks tarbijale olema kättesaadav teatav teave, tavaliselt pakendi peal.

(20)	Lisaks toiduainete pakendamise ja pakkimise üldistele hügieeninõuetele tuleks sätestada teatavad lisanõuded, et minimeerida munade ladustamise või transportimise ajal riknemise või saastumise ohtu. Sellised standardid peaksid põhinema ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standardil nr 42.

(21)	Tööstusmunad on inimtoiduks kõlbmatud. Seepärast on vaja nõuda selliseid mune sisaldavate pakendite märgistamist spetsiaalsete lintide või etikettidega, et oleks võimalik nende sisu kergesti identifitseerida.

(22)	Ainult pakkimiskeskustel on tööruumid ning tehniline varustus, mis võimaldab mune ümber pakkida. Seetõttu on asjakohane lubada igasuguse pakkimistegevusega tegelda ainult pakkimiskeskustel.

(23)	Toidukäitlejad on kohustatud looma määrusele (EÜ) nr 178/2002 vastava jälgitavuse võimaluse. Tootjatel, kogujatel ja pakkimiskeskustel peaks olema kohustus pidada täiendavat raamatupidamisarvestust, et võimaldada järelevalvetalitustel kontrollida turustusnormidele vastavust.

(24)	Tuleks sätestada kontrollimeetodid ja kriteeriumid.

(25)	On asjakohane kontrollida kogu partii kui terviku turustusnormidele vastavust ning keelata mittevastava partii turustamine, kui ei suudeta tõendada, et see vastab nõuetele.

(26)	Turustamisstandarditele vastavuse kontrollimisel tuleks lubada teatavaid kõikumisi. Sellised kõikumised peaksid erinevate nõuete ja turustusetappide puhul olema erinevad.

(27)	Munade turustamist käsitlevad nõuded kolmandates riikides võivad erineda ühenduse vastavatest nõuetest. Ekspordi hõlbustamiseks tuleks lubada ekspordiks ettenähtud munade vastavust sellistele nõuetele.

(28)	Tuleks fikseerida üksikasjad seoses kolmandate riikide turustusnormide ühenduse õigusaktidele vastavuse hindamisega, mida komisjon peab tegema kolmandate riikide soovi korral. Kolmandatest riikidest imporditavatele munadele tuleks kehtestada teatavad märgistusnõuded.

(29)	On asjakohane, et komisjonile on kättesaadavad munakanadega seotud registreeritud tootmiskohtade arvulised andmed.

(30)	Liikmesriigid peaksid edastama teavet oluliste rikkumiste kohta, et oleks võimalik asjakohasel viisil hoiatada teisi liikmesriike, keda see võiks mõjutada.

(31)

Prantsuse ülemeredepartemangude jaemüügivõrgu varustamine munadega sõltub osaliselt munade tarnimisest Euroopa mandrilt. Vedamise kestuse ja ilmastikutingimuste tõttu eeldab Prantsusmaa ülemeredepartemangudesse veetavate munade säilitamine tarnimise erikorra rakendamist, sealhulgas võimalust tarnida mune jahutatult. Kõnealuse erikorra rakendamist saab põhjendada sellega, et munade toomiseks napib kohalikku tootmisvõimsust. Kõnealust erikorda tuleks pikendada mõistlikuks ajavahemikuks, kuni arendatakse välja kohalikud tootmisvõimsused.

(32)

Määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 1 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriigid võivad teatava munade otsemüügi puhul tootjatelt lõpptarbijale kõnealuse määruse nõuete kohaldamisest loobuda. Munatoodete turustamise eritingimuste arvessevõtmiseks teatavates Soome piirkondades tuleks määruse (EÜ) nr 1028/2006 ja käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta munade müük tootjatelt kõnealuste piirkondade jaemüügipunktidele.

(33)

Liikmesriigid peaksid tagama, et munakanade kasvatamine täiustamata puurisüsteemis keelatakse alates 1. jaanuarist 2012 vastavalt nõukogu direktiivi 1999/74/EÜ (9) artikli 5 lõikele 2. Seepärast peaks komisjon hindama täiustamata puuride puhul ettenähtud vabatahtliku märgistamise sätete kohaldamist enne eespool nimetatud kuupäeva, et uurida, kas selline märgistamine tuleks muuta kohustuslikuks.

(34)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas linnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Vastavalt vajadusele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1028/2006 artiklis 2, määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 punktis 1 ning määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktides 5 ja 7.3 sätestatud mõisteid.

Käesolevas määruses kasutatakse täiendavalt järgmisi mõisteid:

a)	„pakend” – A- või B-klassi mune sisaldav pakend, välja arvatud veopakendid ja tööstusmunade konteinerid;

b)	„lahtine müük” – muude kui pakendamata munade pakkumine jaemüügiks lõpptarbijale;

c)

„koguja” – määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 kohaselt registreeritud ettevõte, mis kogub tootjalt mune, selleks et neid tarnida pakkimiskeskusesse, turule, mis müüb eranditule hulgimüüjatele, kelle ettevõtetel on luba tegutseda pakkimiskeskustena, või toiduainetööstusele ja muudele kui toiduainetööstuse ettevõtetele;

d)	„viimane müügikuupäev” – maksimaalne tähtaeg munade tarnimiseks lõpptarbijale vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao I peatüki punktile 3;

e)	„toiduainetööstus” – inimtoiduks ettenähtud munatooteid tootev ettevõte, välja arvatud toitlustusettevõtted;

f)	„muu kui toiduainetööstus” – muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, muna sisaldavaid tooteid tootev ettevõte;

g)	„toitlustusettevõtted” – direktiivi 2000/13/EÜ artikli 1 lõikes 2 osutatud toitlustusettevõtted;

h)	„tööstusmunad” – muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud munad;

i)	„partii” – ühest tootmiskohast või pakkimiskeskusest pärit pakendatud või lahtised munad, mis on samas pakendis või lahtised, millel on sama munemiskuupäev, minimaalne säilimisaeg või pakendamiskuupäev, sama tootmisviis ning liigitatud munade puhul sama kvaliteedi- ja kaaluklass;

j)	„ümberpakendamine” – munade füüsiline ümberpaigutamine teise pakendisse või mune sisaldava pakendi uuesti märgistamine.

Artikkel 2

Munade kvaliteediomadused

1.   A-klassi munadel peavad olema järgmised omadused:

a)	koor ja kutiikul: normaalse kujuga, puhas ja kahjustusteta;

b)	õhuvahe: kõrgus mitte üle 6 mm, muutumatu; ekstraklassis turustatavate munade puhul on kõrgus siiski kuni 4 mm;

c)	rebu: läbivalgustamisel nähtav ainult varjuna, ilma selgete piirjoonteta, muna pööramisel liigub veidi ning pöördub tagasi muna keskmesse;

d)	valge: selge, läbipaistev;

e)	looteketas: areng ei ole tuvastatav;

f)	võõrlisandid: lubamatud;

g)	võõrlõhnad: lubamatud.

2.   A-klassi mune ei pesta ega puhastata enne ega pärast liigitamist, kui artiklist 3 ei tulene teisiti.

3.   A-klassi mune ei tohi säilitamiseks töödelda ega jahutada tööruumides või ettevõtetes, kus temperatuuri hoitakse kunstlikult madalamal kui 5 °C. Mune, mida vedamise ajal on hoitud temperatuuril alla 5 °C kuni 24 tundi või jaemüügiruumides või nende kõrvalruumides kuni 72 tundi, ei käsitata siiski jahutatud munadena.

4.   B-klassi munad on munad, mis ei vasta esimeses lõikes sätestatud kvaliteediomadustele. A-klassi munad, mis enam ei vasta kõnealustele kvaliteediomadustele, liigitatakse ümber B-klassi munadeks.

Artikkel 3

Pestud munad

1.   Liikmesriigid, kes 1. juunil 2003 on andnud pakkimiskeskustele loa mune pesta, võivad jätkuvalt lubada pakkimiskeskustel mune pesta, kui need keskused tegutsevad vastavalt munapesusüsteemide riigisisestele suunistele. Pestud mune tohib turustada ainult neis liikmesriikides, kus sellised load on välja antud.

2.   Lõikes 1 viidatud liikmesriigid peavad ergutama toidukäitlejate tegevust munapesusüsteemide hea tava riigisiseste suuniste väljatöötamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklile 8.

Artikkel 4

A-klassi munade liigitamine kaalu järgi

1.   A-klassi munad liigitatakse kaaluklassidesse järgmiselt:

a)	XL – väga suured: kaal ≥ 73 g;

b)	L – suured: kaal ≥ 63 g ja < 73 g;

c)	M – keskmise suurusega: kaal ≥ 53 g ja < 63 g;

d)	S – väikesed: kaal < 53 g.

2.   Kaaluklass märgitakse lõikes 1 määratletud vastavate tähtede või mõistetega või nende kombinatsioonidega, mida võib täiendada vastavate mõõtevahemikega. Võib kasutada muid täiendavaid märgiseid, tingimusel et selliseid märgiseid ei saa ekslikult pidada lõikes 1 määratletud märgisteks ning need vastavad direktiivi 2000/13/EÜ nõuetele.

3.   Erandina lõikest 1 tuleb juhul, kui eri suurusega A-klassi mune pakitakse samasse pakendisse, märkida pakendile munade minimaalne netokaal kokku grammides ning lisada märgis „Eri suurusega munad” või samaväärne mõiste.

Artikkel 5

Pakkimiskeskustele loa andmine

1.   Määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 5 tähenduses pakkimiskeskustena tegutsemise luba antakse ainult nendele ettevõtjatele, kes vastavad käesolevas artiklis ettenähtud tingimustele.

2.   Pädev asutus annab pakkimiskeskusele eraldusnumbri, mis algab asjaomase liikmesriigi koodiga, vastavalt komisjoni direktiivi 2002/4/EÜ (10) lisa punktile 2.2.

3.   Pakkimiskeskuste tehniline varustus peab tagama munade nõuetekohase käitlemise. Selle hulka peab vajaduse korral kuuluma:

a)	vajadustele vastav ovoskoop, automaatne või selline, mis töötab pideva järelevalve all ning võimaldab iga muna kvaliteeti eraldi määrata, või muud vajalikud seadmed;

b)	õhurõhu mõõtmise seadeldis;

c)	munade kaaluklassidesse liigitamise masin;

d)	üks või mitu taadeldud kaalu munade kaalumiseks;

e)	munade märgistamise masin.

Artikkel 6

Munade liigitamise, märgistamise, pakendamise ja pakendite märgistamise tähtajad

1.   Munad liigitatakse, märgistatakse ja pakendatakse kümne päeva jooksul alates munemisest.

2.   Artikli 14 kohaselt turustatavad munad liigitatakse, märgistatakse ja pakendatakse nelja päeva jooksul alates munemisest.

3.   Artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud minimaalne säilimisaeg märgitakse pakendamise ajal vastavalt direktiivi 2000/13/EÜ artikli 9 lõikele 2.

Artikkel 7

Veopakendil esitatav teave

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18 kohaldamist, peab tootja tootmiskohas igale mune sisaldavale veopakendile märkima järgmised identifitseerimisandmed:

a)	tootja nimi ja aadress;

b)	tootjakood;

c)	munade arv ja/või nende kaal;

d)	munemiskuupäev või ajavahemik;

e)	lähetuskuupäev.

Kui pakkimiskeskused saavad pakkimata mune nende endi samas kohas asuvastest tootmisüksustest, võib nimetatud identifitseerimisandmed märkida veopakenditele pakkimiskeskuses.

2.   Lõikes 1 osutatud andmed peab olema nii munade veopakendil kui ka saatedokumentides. Vahendaja, kellele munad tarnitakse, peab säilitama nende dokumentide koopia. Saatedokumentide originaalid säilitatakse pakkimiskeskuses, kus munad liigitatakse.

Kui koguja saadud partii jagatakse rohkem kui ühele ettevõtjale tarnimiseks, võib saatedokumendid asendada asjakohaste veopakendi etikettidega, kui neil on esitatud kogu lõikes 1 osutatud teave.

3.   Lõikes 1 osutatud teavet, mis on kinnitatud veopakendile, ei muudeta ja see jääb veopakendile kuni munade liigitamiseks, märgistamiseks ja pakendamiseks eemaldamiseni.

Artikkel 8

Munade märgistamine piiriüleseks tarnimiseks

1.   Kui tootja tarnib munad teises liikmesriigis asuvale kogujale, pakkimiskeskusele või muule tööstusele kui toiduainetööstus, märgistatakse munad enne tootmiskohast lähetamist tootjakoodiga.

2.   Liikmesriik, kelle territooriumil tootmiskoht asub, võib teha lõikes 1 sätestatud nõudest erandi, kui tootja on sõlminud tarnelepingu pakkimiskeskusega, mis asub mõnes muus liikmesriigis, kus kehtib käesolevale määrusele vastav märgistamisnõue. Selline erand tehakse ainult mõlema asjaomase ettevõtja taotlusel ja liikmesriigi eelneval nõusolekul, kelle territooriumil pakkimiskeskus asub. Sel juhul peab tarnelepingu koopia saadetisega kaasas olema.

3.   Lõikes 2 osutatud tarnelepingute minimaalne kehtivusaeg ei või olla alla ühe kuu.

4.   Enne käesoleva artikli lõike 2 kohase erandi tegemist teavitatakse määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 7 lõikes 1 osutatud asjaomaste liikmesriikide või transiitliikmesriikide järelevalvetalitusi.

5.   Muus liikmesriigis turustatavad B-klassi munad märgistatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 4 lõikele 1 ja neil peab vajaduse korral olema käesoleva määruse artiklile 10 vastav märgis, et neid oleks võimalik A-klassi munadest kergesti eristada.

Artikkel 9

Tootjakood

1.   Tootjakood koosneb direktiivi 2002/4/EÜ lisa punktis 2 sätestatud koodidest ja tähtedest. See peab olema selgesti eristatav ja kergesti loetav ning vähemalt 2 mm kõrge.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 4 lõike 1 kohaldamist, ei ole tootjakoodiga märgistamine kohustuslik, kui tehnilised seadmed ei võimalda märgistada koorepragudega või määrdunud mune.

Artikkel 10

B-klassi munad

Määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 4 lõike 1 teises lõigus osutatud märgis on vähemalt 12 mm diameetriga ring vähemalt 5 mm kõrguse B-tähe ümber, või vähemalt 5 mm diameetriga selgesti eristatav värvitäpp.

Artikkel 11

Otse toiduainetööstusele tarnitavate munade märgistamine

1.   Kuni 30. juunini 2008 ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 4 lõikes 1 sätestatud märgistamiskohustust nende ühenduses toodetud munade suhtes, mis määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud toiduainetööstuse käitleja on kogunud otse oma tavapäraselt varustajalt. Sel juhul vastutab tarnimise eest täielikult toiduainetööstuse käitleja, kes kohustub kasutama mune üksnes ümbertöötamiseks.

2.   Käitlejate taotlusel võivad liikmesriigid vabastada nad määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 4 lõikes 1 osutatud märgistamiskohustusest alates 1. juulist 2008, kui munad tarnitakse tootmiskohast otse toiduainetööstusele.

Artikkel 12

Pakendite märgistamine

1.   A-klassi mune sisaldavate pakendite välispinnal peavad selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema järgmised andmed:

a)	pakkimiskeskuse kood;

b)	kvaliteediklass, pakendid märgistatakse mõistega „A-klass” või tähega „A”, millega koos võib kasutada sõna „värske”;

c)	kaaluklass vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 2;

d)	minimaalse säilimisaeg vastavalt käesoleva määruse artiklile 13;

e)	sõnad „pestud munad” vastavalt käesoleva määruse artikli 3 kohaselt pestud munade puhul;

f)	erilise ladustamistingimusena vastavalt direktiivi 2000/13/EÜ artikli 3 lõigetele 1 ja 6 märgis, mis soovitab tarbijatel hoida mune pärast ostmist jahedas.

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peab A-klassi mune sisaldavate pakendite välispinnale olema märgitud tootmisviis selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas.

Tootmisviisi tähistamiseks kasutatakse ainult järgmisi mõisteid:

a)	tavapärase põllumajanduse puhul I lisa A osas sätestatud mõisted, kui II lisas sätestatud asjakohased tingimused on täidetud;

b)	mahepõllumajanduse puhul nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 (11) artiklis 2 sätestatud mõisted.

Tootjakoodi tähenduse selgitus peab olema pakendi peal või sees.

Kui munakanu peetakse nõukogu direktiivi 1999/74/EÜ III peatükis sätestatud nõuetele vastavates tootmissüsteemides, võib tootmisviisi täiendada ühega käesoleva määruse I lisa B-osas loetletud märgistest.

3.   Lõike 2 kohaldamine ei piira II lisas esitatud miinimumnõuetest ulatuslikumate riigisiseste tehniliste meetmete kohaldamist, mis võivad kehtida üksnes asjaomase liikmesriigi tootjate suhtes, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega.

4.   B-klassi mune sisaldavate pakendite välispinnal peavad selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema järgmised andmed:

a)	pakkimiskeskuse kood;

b)	kvaliteediklass, pakendid märgistatakse mõistega „B-klass” või tähega „B”;

c)	pakendamiskuupäev.

5.   Liikmesriigid võivad oma territooriumil toodetud munade puhul nõuda, et etiketid kinnitataks munapakendile niiviisi, et need pakendi avamisel katki läheksid.

Artikkel 13

Minimaalse säilimisaja märkimine

Direktiivi 2000/13/EÜ artikli 3 lõigetes 1 ja 5 osutatud minimaalseks säilimisajaks määratakse kuni 28 päeva pärast munemist. Kui on märgitud munemise ajavahemik, arvestatakse minimaalset säilimisaega selle ajavahemiku esimesest päevast.

Artikkel 14

„Ekstra” märgisega pakendid

1.   Sõnu „ekstra” või „eriti värske” võib kasutada täiendava märgisena A-klassi mune sisaldavatel pakenditel kuni üheksanda päevani pärast munemist.

2.   Kui kasutatakse lõikes 1 nimetatud märgiseid, peavad munemisaeg ja kõnealune üheksapäevane tähtaeg olema selgesti eristatavalt ja kergesti loetavalt märgitud pakendile.

Artikkel 15

Munakanade söötmisviisi märkimine

Kui märgitakse munakanade söötmisviisi, kohaldatakse järgmisi miinimumnõudeid:

a)	teraviljadele söödakomponendina võib viidata ainult juhul, kui vili moodustab kasutatava söödasegu kaalust vähemalt 60 %, mis võib sisaldada kuni 15 % teravilja kõrvalsaadusi;

b)	kui viidatakse konkreetsele teraviljale, peab kasutatavas söödasegus olema nimetatud teravilja vähemalt 30 %, mis ei piira punktis a nimetatud vähemalt 60 % nõude kohaldamist. Kui viidatakse konkreetsele mitmele teraviljale, peab iga teravilja olema vähemalt 5 %.

Artikkel 16

Lahtise müügi puhul esitatav teave

Lahtise müügi puhul esitatakse tarbijale selgesti eristatavalt ja kergesti loetavas kirjas järgmine teave:

a)	kvaliteediklassid;

b)	kaaluklassid vastavalt artiklile 4;

c)	märge tootmisviisi kohta vastavalt artikli 12 lõikele 2;

d)	tootjakoodi tähenduse selgitus;

e)	minimaalne säilimisaeg.

Artikkel 17

Pakendite kvaliteet

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa peatükis X sätestatud nõuete kohaldamist, peavad pakendid olema löökide suhtes vastupidavad, kuivad, puhtad ja vigastusteta ning valmistatud materjalist, mis kaitseb mune kõrvallõhnade ja kvaliteedi languse ohu eest.

Artikkel 18

Tööstusmunad

Tööstusmune turustatakse pakendatuna konteineritesse, mis on märgistatud punase lindi või etiketiga.

Kõnealustele lintidele ja etikettidele märgitakse selgelt ja loetavalt:

a)	ettevõtja nimi ja aadress, kellele munad on ette nähtud;

b)	munad tarninud ettevõtja nimi ja aadress;

c)	sõna „tööstusmunad” 2 cm kõrguste suurtähtedega ning sõnad „inimtoiduks kõlbmatu” vähemalt 8 mm kõrguste tähtedega.

Artikkel 19

Ümberpakendamine

Pakendatud A-klassi mune võib ümber pakendada ainult pakkimiskeskustes. Ühes pakendis võivad olla ainult ühe partii munad.

Artikkel 20

Tootjate raamatupidamisdokumendid

1.   Tootjad registreerivad teabe tootmisviisi kohta, märkides iga kasutatud tootmisviisi kohta järgmised andmed:

a)	munakanade hankimiskuupäev, nende vanus hankimise ajal ning arv;

b)	tapmise kuupäev ja tapetud kanade arv;

c)	päevane munatoodang;

d)	päevas müüdud või muul viisil tarnitud munade arv ja/või kaal;

e)	ostjate nimed ja aadressid.

2.   Kui söötmisviis märgitakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 15, peavad tootjad, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa osas A.3 sätestatud nõuete kohaldamist, registreerima järgmise teabe, märkides iga kasutatud söötmisviisi puhul:

a)	tarnitud ja kohapeal segatud sööda kogus ja tüüp;

b)	sööda tarnimise kuupäev.

3.   Kui tootja kasutab ühes tootmiskohas eri tootmisviise, esitatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave kanalate kaupa.

4.   Käesoleva artikli kohaldamisel võivad tootjad müügi- ja tarnearvestuse pidamise asemel koondada arved ja kättetoimetamisteatised ja märgistada need vastavalt lõigetele 1 ja 2.

Artikkel 21

Kogujate raamatupidamisdokumendid

1.   Kogujad registreerivad eraldi tootmisviiside ja päevade kaupa järgmised andmed:

a)	kogutud munade kogused tootjate kaupa, tootja nimi, aadress ja kood ning munemiskuupäev või ajavahemik;

b)	asjaomastele pakkimiskeskustele tarnitud munade kogused tootjate kaupa, pakkimiskeskuste nimed, aadressid, koodid ning munemise kuupäevad või ajavahemikud.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel võivad kogujad müügi- ja tarnearvestuse pidamise asemel koondada arved ja kättetoimetamisteatised ja märgistada need vastavalt lõikele 1.

Artikkel 22

Pakkimiskeskuste raamatupidamisdokumendid

1.   Pakkimiskeskused registreerivad eraldi tootmisviiside ja päevade kaupa järgmised andmed:

a)	vastuvõetud liigitamata munade kogused tootjate kaupa, tootja nimi, aadress ja kood ning munemiskuupäev või ajavahemik;

b)	pärast munade liigitamist kogused kvaliteedi- ja kaaluklasside kaupa;

c)	teistest pakkimiskeskustest saadud liigitatud munade kogused, nende pakkimiskeskuste koodid ja munade minimaalne säilimisaeg;

d)	teistele pakkimiskeskustele tarnitud liigitamata munade kogused tootjate kaupa, nende keskuste koodid ning munade munemise kuupäevad või ajavahemikud;

e)	tarnitud munade arv ja/või kaal kvaliteedi- ja kaaluklassi kaupa, B-klassi munade puhul pakkimiskuupäev või A-klassi munade puhul minimaalne säilivusaeg, ning ostjate kaupa, koos ostja nime ja aadressiga.

Pakkimiskeskused ajakohastavad tegeliku laovaru dokumente igal nädalal.

2.   Kui A-klassi munadel ja nende pakenditel on märgis munakanade söötmisviisi kohta vastavalt artiklile 15, peavad selliseid märgiseid kasutavad pakkimiskeskused eraldi raamatupidamisarvestust vastavalt lõikele 1.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel võivad pakkimiskeskused müügi- ja tarnearvestuse pidamise asemel koondada arved ja kättetoimetamisteatised ja märgistada need vastavalt lõigetele 1 ja 2.

Artikkel 23

Dokumentide säilitamise aeg

Artikli 7 lõikes 2 ja artiklites 20–22 osutatud arvestuslikke dokumente ning kättetoimetamisteatisi säilitatakse vähemalt kuus kuud alates nende koostamisest.

Artikkel 24

Ettevõtjate kontrollimine

1.   Lisaks pistelisele kontrollile viivad järelevalvetalitused enda määratud sagedusega läbi riskianalüüsil põhinevaid kontrollimisi, mis põhinevad määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 7 lõikes 2 nimetatud riskianalüüsil, võttes arvesse vähemalt järgmist:

a)	eelnevate kontrollide tulemused;

b)	munade turustustsüklite keerukus;

c)	tootmis- või pakkimisüksuse struktuur;

d)	munade tootmise või pakkimise maht;

e)	olulised muutused munade tootmises või käitlemises või turustusviisis võrreldes eelnevate aastatega.

2.   Kontrolli tuleb teostada regulaarselt ja etteteatamata. Artiklites 20–22 nimetatud raamatupidamisdokumendid tuleb esimesel taotlusel anda järelevalvetalituste käsutusse.

Artikkel 25

Otsus mittevastavuse kohta

1.   Järelevalvetalituste otsus, mis tehakse pärast artiklis 24 sätestatud kontrolli, käesoleva määruse nõuetele mittevastavuse kohta, kehtib kogu kontrollitud partii kohta.

2.   Kui kontrollimisel tehakse kindlaks, et kontrollitav partii ei vasta käesoleva määruse nõuetele, siis keelab järelevalveasutus selle turustamise või importimise, kui partii on pärit kolmandast riigist, juhul kui ei esitata tõendusmaterjali partii käesoleva määruse nõuetega vastavusse viimise kohta, või keelab turustamise või importimise seniks, kuni kõnealune tõendusmaterjal saadakse.

3.   Kontrolli läbi viinud järelevalveasutus teeb kindlaks, kas kasutuselt kõrvaldatud partii on viidud või viiakse vastavusse käesoleva määruse nõuetega.

Artikkel 26

Kvaliteedivigade lubatud hälbed

1.   A-klassi munade partiide kontrollimisel on lubatud järgmised hälbed:

a)	pakkimiskeskuses vahetult enne lähetamist: 5 % munadest võib olla kvaliteedivigu;

b)	muudel turustusetappidel: 7 % munadest võib olla kvaliteedivigu.

2.   Munadel, mida turustatakse märgistega „ekstra” või „eriti värske”, ei tohi olla õhuvahega seotud hälbeid ei pakkimise ega importimise ajal.

3.   Kui kontrollitavas partiis on alla 180 muna, kahekordistatakse lõikes 1 nimetatud protsendimäära.

Artikkel 27

Munade kaalu lubatud hälbed

1.   Välja arvatud artikli 4 lõikes 3 sätestatud juhul, lubatakse A-klassi munade partiide kontrollimisel teatavat kaaluhälvet iga muna puhul. Sellises partiis võib pakendile märgitud kaaluklassiga piirneva klassi mune olla kuni 10 %, kuid järgmise, kaalult madalama klassi mune ei või olla üle 5 %.

2.   Kui kontrollitavas partiis on alla 180 muna, kahekordistatakse lõikes 1 nimetatud protsendimäära.

Artikkel 28

Munade märgistamise lubatud hälbed

20 %-l munadest võivad märgised olla loetamatud partiide ja pakendite kontrollimisel.

Artikkel 29

Kolmandatesse riikidesse eksporditavad munad

Ekspordiks ettenähtud pakendatud munad võivad olla muudetud vastavaks nõuetele, mis erinevad määruses (EÜ) nr 1028/2006 ja käesolevas määruses sätestatud kvaliteedi- ja märgistamisnõuetest või peavad vastama täiendavatele nõuetele.

Artikkel 30

Imporditud munad

1.   Määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 6 lõikes 1 osutatud ühenduse õigusaktidega võrdväärsuse hindamine peab hõlmama ka hinnangu selle kohta, kas kolmanda riigi ettevõtjad täidavad tõhusalt käesoleva määruse nõudeid. Seda hinnangut ajakohastatakse korrapäraselt.

Komisjon avaldab hindamise tulemused Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Kolmandatest riikidest imporditud munad märgistatakse päritoluriigis selgelt ja loetavalt riigi koodiga vastavalt standardile ISO 3166.

3.   Kolmandatest riikidest, mis ei paku piisavaid tagatisi määruse (EÜ) nr 1028/2006 artikli 6 lõikes 3 osutatud ühenduse õigusaktidega võrdväärsuse suhtes, imporditud munade pakendite välispinnal peavad olema selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas järgmised andmed:

a)	päritoluriik;

b)	tootmisviis „ei vasta EÜ normidele”.

Artikkel 31

Aruandlus

Enne iga aasta 1. aprilli teatab iga liikmesriik komisjonile elektroonilisel teel tootmiskohtade arvu tootmisviiside kaupa, sealhulgas ettevõtte maksimumvõimsuse samal ajal ettevõttes peetavate lindude arvuna.

Artikkel 32

Rikkumistest teatamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile viie tööpäeva jooksul elektroonilisel teel järelevalvetalituste avastatud rikkumistest või sellekohasest tõsisest kahtlusest, mis võiksid kahjustada ühendusesisest munakaubandust. Ühendusesisene kaubanduse kahjustamisena käsitatakse eelkõige tõsiseid rikkumisi tootjate poolt, kes toodavad või turustavad mune müügiks teistesse liikmesriikidesse.

Artikkel 33

Erandid Prantsuse ülemeredepartemangudele

1.   Erandina artikli 2 lõikest 3 võib Prantsusmaa ülemeredepartemangudes jaemüügiks ette nähtud mune tarnida sinna jahutatuna. Sellisel juhul võib viimase müügikuupäeva aega pikendada 33 päevani.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 märgitud juhul peavad lisaks artiklites 12 ja 16 sätestatud nõuetele olema pakendi peal sõnad „jahutatud munad” ning andmed jahutamise kohta.

Eristusmärk „jahutatud munad” on võrdkülgne kolmnurk vähemalt 10 mm küljepikkusega.

Artikkel 34

Erandid Soome teatavatele piirkondadele

Tootjatelt otse III lisas loetletud piirkondades asuvatele jaemüügipunktidele müüdavad munad jäetakse määruse (EÜ) nr 1028/2006 ja käesoleva määruse reguleerimisalast välja. Tootmisviis tuleb siiski nõuetekohaselt identifitseerida vastavalt käesoleva määruse artikli 12 lõikele 2 ja artikli 16 punktile c.

Artikkel 35

Teatava vabatahtliku märgistamise tavade hindamine

Hiljemalt 31. detsembriks 2009 annab komisjon hinnangu artikli 12 lõike 2 viimase lõigu kohase vabatahtliku märgistamise kasutamisele, millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud selle kohustuslikuks muutmise kohta.

Artikkel 36

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2295/2003 tunnistatakse 1. juulist 2007 kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tuleb lugeda IV lisas toodud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 37

Jõustumine

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2007.

Artiklit 33 kohaldatakse kuni 30. juunini 2009.

---

(1)  ELT L 186, 7.7.2006, lk 1.

(2)  ELT L 340, 24.12.2003, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2001/2006 (ELT L 379, 28.12.2006, lk 39).

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

(4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 22. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(5)  EFSA Teataja (2005) 269, 1-39.

(6)  EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/142/EÜ (ELT L 368, 23.12.2006, lk 110).

(7)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).

(8)  EÜT L 173, 6.7.1990, lk 5. Määrus on kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 1028/2006 alates 1. juulist 2007.

(9)  EÜT L 203, 3.8.1999, lk 53. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(10)  EÜT L 30, 31.1.2002, lk 44.

(11)  EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1.

---

---

---

---

---

24.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/21

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 558/2007,

23. mai 2007,

millega avatakse noorte isaste nuumveiste imporditariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) CXL-loendi kohaselt on ühendus kohustatud avama aastase imporditariifikvoodi 169 000 noore isase nuumveise kohta. Läbirääkimistel, mis viisid kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimiseni Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII, (2) mis kiideti heaks nõukogu otsusega 2006/333/EÜ, (3) kohustus ühendus kohandama kõikide liikmesriikide jaoks kõnealust imporditariifikvooti oma loendis 24 070 elusveiseni.

(2)	On vaja sätestada selle imporditariifikvoodi avamise ja haldamise üksikasjalikud eeskirjad ajavahemikuks 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 29 lõike 1 kohaselt tuleb ühendusse importimist hallata impordilitsentside abil. Kõnealuse kvoodi haldamiseks on siiski asjakohane anda kõigepealt impordiõigused ja seejärel välja anda impordilitsentsid vastavalt komisjoni 31. augusti 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1301/2006 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi) (4) artikli 6 lõikele 3. Sellisel juhul saaksid käitajad, kes on saanud impordiõigused, oma tegelikke kaubavoogusid arvesse võttes kvoodi kehtivusajal ise otsustada, millal nad soovivad taotleda impordilitsentse. Määruse (EÜ) nr 1301/2006 kohaselt lõpeb litsentside kehtivusaeg imporditariifikvoodi kehtivusaja viimasel päeval.

(4)

Tuleks sätestada eeskirjad taotluste esitamise viisi ning taotlustes ja litsentsidel esitatava teabe kohta, täiendades vajaduse korral komisjoni 26. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1445/95 (veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade ning määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta) (5) ning komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000 (millega kehtestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) (6) teatud sätteid või lubades neist erandeid.

(5)

Määrusega (EÜ) nr 1301/2006 on eelkõige kehtestatud üksikasjalikud sätted impordiõiguste taotluste, taotlejate staatuse ja impordilitsentside väljaandmise kohta. Kõnealuse määruse sätteid tuleks kohaldada käesoleva määruse kohaselt väljaantud impordilitsentside suhtes alates 1. juulist 2007, ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud lisatingimuste kohaldamist.

(6)

Spekuleerimise vältimiseks tuleks kvoodiga lubatud kogused teha kättesaadavaks ettevõtjatele, kes suudavad tõendada tegelikku märkimisväärse ulatusega importi kolmandatest riikidest. Seoses sellega ja tõhusa haldamise tagamiseks tuleks asjaomastelt ettevõtjatelt nõuda, et nad oleksid määruse (EÜ) nr 1301/2006 artiklis 5 osutatud mõlema kahe arvestusperioodi jooksul importinud vähemalt 50 looma, eeldades, et 50 looma võib pidada majanduslikult tasuvaks saadetiseks. Lisaks sellele peaks halduslikel põhjustel lubama liikmesriikidel vastu võtta kolmandate riikidega kaubavahetust tõendavate dokumentide tõestatuid koopiaid.

(7)	Spekuleerimise vältimiseks tuleks impordiõiguste saamiseks määrata tagatis, impordilitsentsid ei tohiks olla loovutatavad ning litsentse tuleks ettevõtjatele välja anda üksnes nende koguste jaoks, mille kohta neile on antud impordiõigused.

(8)

Et kohustada ettevõtjaid taotlema impordilitsentse kõigi eraldatud impordiõiguste suhtes, tuleks sätestada, et litsentsitaotluse esitamine eraldatud koguste suhtes on impordiõiguste tagatise osas põhinõue komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/85 (millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (7) tähenduses.

(9)

Kogemused on näidanud, et kvoodi nõuetekohaseks haldamiseks peab litsentsiomanik olema ka tegelik importija. Seepärast peaksid sellised importijad aktiivselt osalema asjaomaste loomade ostmises, veos ja importimises. Tõendi esitamine nendes tegevustes osalemise kohta peaks seega olema esmanõue litsentsiga seotud tagatiste puhul määruse (EMÜ) nr 2220/85 tähenduses.

(10)	Kõnealuse tariifikvoodi kohaldamine nõuab tõhusat kontrolli imporditud loomade konkreetse sihtkoha üle. Seetõttu tuleks loomad nuumata impordiõigused andnud liikmesriigis.

(11)	Selle tagamiseks, et loomi on kindlaksmääratud tootmisüksustes nuumatud vähemalt 120 päeva, tuleks esitada tagatis. Tagatissumma peaks katma kõnealuste loomade vabasse ringlusse lubamise kuupäeval kohaldatava ühise tollitariifistiku maksumäära ja vähendatud tollimaksu vahe.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   CN-koodide 0102 90 05, 0102 90 29 ja 0102 90 49 alla kuuluvate, ühenduses nuumamiseks ettenähtud noorte isasveiste jaoks avatakse ajavahemikuks 1. juulist 2006 kuni järgmise aasta 30. juunini imporditariifikvoot suurusega 24 070 looma.

Tariifikvoodi järjekorranumber on 09.4005.

2.   Lõikes 1 osutatud tariifikvoodi alusel kohaldatav imporditollimaks on 16protsendiline väärtuseline tollimaks, millele lisandub 582 eurot tonni netomassi kohta.

Esimeses lõigus sätestatud tollimaksu määra kohaldatakse tingimusel, et imporditud loomi nuumatakse impordilitsentsi välja andnud liikmesriigis vähemalt 120 päeva.

Artikkel 2

1.   Artikli 1 lõikes 1 osutatud kvooti hallatakse kõigepealt impordiõiguste andmise ja seejärel impordilitsentside väljaandmise kaudu.

2.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määruseid (EÜ) nr 1445/95, (EÜ) nr 1291/2000 ja (EÜ) nr 1301/2006.

Artikkel 3

1.   Määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 5 kohaldamise korral tõendavad taotlejad, et nad on importinud vähemalt 50 CN-koodi 0102 90 alla kuuluvat looma kõnealuses artiklis osutatud mõlema kahe arvestusperioodi jooksul ning et nad on vastutanud majanduslikult ja logistiliselt asjaomaste loomade ostmise, veo ja vabasse ringlusse lubamise eest.

Kõnealuste tingimuste täitmist tõendatakse üksnes järgmiste dokumentide abil:

a)	määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 5 teises lõigus osutatud dokumentide koopiad, mille pädev asutus on nõuetekohaselt kinnitanud;

b)

litsentsiomaniku nimele väljaantud faktuurarve originaaleksemplarist või selle kinnitatud koopiast, mille on andnud välja müüja või tema esindaja, kusjuures mõlema registrijärgne asukoht on eksportivas kolmandas riigis, ning litsentsiomaniku esitatavast maksetõendist või kinnitusest selle kohta, et litsentsiomanik on avanud müüja nimele tühistamatu akreditiivi;

c)	litsentsiomaniku nimele vormistatud ning asjaomaseid loomi käsitlev lastikiri või vajadusel maantee- või õhuveo dokument.

2.   Ettevõte, mis on moodustatud selliste ettevõtete ühendamise teel, kes saavad tõendada importi, mis vastab lõike 1 esimeses lõigus osutatud miinimumkogustele, võib kauplemist tõendada nimetatud impordiandmetega.

Artikkel 4

1.   Impordiõiguste taotlusi saab esitada kuni asjaomase imporditariifikvoodi kehtivusajale eelneva 1. juuni kella 13.00ni Brüsseli aja järgi.

2.   Koos impordiõiguste taotlusega esitatakse pädevale ametiasutusele seoses impordiõigustega tagatis suurusega 3 eurot looma kohta.

3.   Hiljemalt kell 16.00 Brüsseli aja järgi viiendal tööpäeval pärast taotluste esitamise perioodi lõppu teatavad liikmesriigid komisjonile taotletavad üldkogused.

Artikkel 5

1.   Impordiõigused antakse kõige varem 7. ja hiljemalt 16. tööpäeval pärast artikli 4 lõikes 3 osutatud teatamisperioodi lõppu.

2.   Kui määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikes 2 osutatud jaotuskoefitsiendi kohaldamise tulemusel antakse taotletavast väiksemad impordiõigused, siis vähendatakse viivitamata proportsionaalselt käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 kohast tagatist.

Artikkel 6

1.   Artikli 1 lõikes 1 osutatud kvoodi alusel eraldatud koguste vabasse ringlusse lubamiseks tuleb esitada impordilitsents.

2.   Impordilitsentsi taotlused hõlmavad eraldatud üldkogust. See kohustus on esmanõue määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõike 2 tähenduses.

Artikkel 7

1.   Impordilitsentsi taotlusi võib esitada ainult selles liikmesriigis, kus taotleja on esitanud taotluse artikli 1 lõikes 1 osutatud kvoodi alusel impordiõiguste saamiseks ja need õigused saanud.

Iga impordilitsentsi väljastamisega vähenevad saadud impordiõigused vastavalt ning artikli 4 lõike 2 kohaselt makstud tagatist vähendatakse viivitamata proportsionaalselt.

2.   Impordilitsents väljastatakse impordiõigused saanud ettevõtja taotlusel ja tema nimele.

3.   Impordilitsentsi taotlused ja impordilitsentsid sisaldavad järgmist teavet:

a)	lahtris 8 – päritoluriik;

b)	lahtris 16 – üks või mitu järgmistest CN-koodidest: 0102 90 05, 0102 90 29 või 0102 90 49;

c)	lahtris 20 – kvoodi järjekorranumber (09.4005) ja üks I lisas ettenähtud kinnitustest.

Artikkel 8

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 9 lõikest 1 ei ole käesoleva määruse kohaselt väljaantud impordilitsentsid loovutatavad.

2.   Impordilitsentsi andmise tingimuseks on, et esitatakse tagatis, mille suurus on 12 eurot looma kohta ja mille taotleja esitab koos litsentsitaotlusega.

3.   Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 III jaotise 4. jao sätetest ei vabastata käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tagatist enne, kui on esitatud tõend selle kohta, et litsentsiomanik vastutab majanduslikult ja logistiliselt asjaomaste loomade ostmise, veo ja vabasse ringlusse lubamise eest vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 teisele lõigule.

Artikkel 9

1.   Vabasse ringlusse lubamise ajal esitab importija tõendi, et ta on:

a)	kinnitanud kirjalikult kohustust teatada ühe kuu jooksul litsentsi väljastanud liikmesriigile põllumajandusettevõte või -ettevõtted, kus noorveiseid nuumatakse;

b)

esitanud liikmesriigi pädevale asutusele tagatise iga tingimustele vastava CN-koodi jaoks II lisas sätestatud summas. Imporditud loomade nuumamine kõnealuses liikmesriigis vähemalt 120 päeva jooksul alates vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäevast on esmanõue määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõike 2 tähenduses.

2.   Välja arvatud vääramatu jõu korral, vabastatakse lõike 1 punktis b osutatud tagatis ainult siis, kui litsentsi väljastanud liikmesriigi pädevale asutusele esitatakse tõend selle kohta, et noorveised:

a)	on nuumatud lõike 1 kohaselt märgitud põllumajandusettevõttes või -ettevõtetes;

b)	ei ole tapetud enne importimise kuupäevast 120 päeva möödumist või

c)	on enne kõnealuse ajavahemiku lõppu tapetud tervislikel põhjustel või surnud haiguse või õnnetuse tagajärjel.

Tagatis vabastatakse pärast sellise tõendi esitamist viivitamatult.

Kui lõike 1 punktis a osutatud tähtajast ei ole kinni peetud, vähendatakse tagatist:

—

15 % ning

—	2 % järelejäävast summast iga päeva kohta, mille võrra on tähtaega ületatud.

Vabastamata jäänud summasid ei tagastata.

3.   Kui lõikes 2 osutatud tõendit ei esitata 180 päeva jooksul alates importimise kuupäevast, jäädakse tagatisest ilma.

Kui sellist tõendit ei esitata esimeses lõigus nimetatud 180 päeva jooksul, kuid esitatakse sellele ajavahemikule järgneva kuue kuu jooksul, tagastatakse kinnipeetud summa, millest on maha arvatud 15 % tagatise summast.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  ELT L 124, 11.5.2006, lk 15.

(3)  ELT L 124, 11.5.2006, lk 13.

(4)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).

(5)  EÜT L 143, 27.6.1995, lk 35. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1965/2006 (ELT L 408, 30.12.2006, lk 27).

(6)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).

(7)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006.

---

---

---

24.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/27

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 559/2007,

23. mai 2007,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient ajavahemikus 14.–18. mai 2007 taotletud impordilitsentside väljaandmise kohta suhkrusektori toodete jaoks tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 950/2006, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ajavahemikus 14.–18. mai 2007 esitati pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 950/2006 või komisjoni 13. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1832/2006 (milles sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega) (3) kohaselt impordilitsentside taotlused, milles taotletud üldkogus on võrdne järjekorranumbri 09.4346 (2006–2007) jaoks saada oleva kogusega või ületab seda.

(2)	Kõnealuseid asjaolusid arvestades peaks komisjon kindlaks määrama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse välja anda võrdeliselt saada oleva üldkogusega, ning teavitama liikmesriike, et vastav piirmäär on saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud ajavahemikus 14.–18. mai 2007 vastavalt määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 4 lõikele 2 või määruse (EÜ) nr 1832/2006 artiklile 5, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 1. Määrust on muudetu määrusega (EÜ) nr 2006/2006 (ELT L 379, 28.12.2006, lk 95).

(3)  ELT L 354, 14.12.2006, lk 8.

---

---

24.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/31

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 560/2007,

23. mai 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 63 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 63 lõike 1 kohaselt võib määral, mis on vajalik, et võimaldada eksportida artikli 1 lõike 2 punktides a ja b loetletud tooteid nende toodete maailmaturu hindade alusel ning piirides, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest, nende hindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Eksporditoetusi võib määrata konkurentsilõhe ületamiseks ühenduse ja kolmandate riikide ekspordi vahel. Ühenduse eksport teatavatesse lähedastesse sihtkohtadesse ja kolmandatesse riikidesse, kus ühenduse toodete suhtes kehtib impordi soodusrežiim, on praegu eriti soodsas konkurentsipositsioonis. Seepärast tuleks kaotada toetused kõnealustesse sihtkohtadesse eksportimisel.

(3)	Seepärast tuleks komisjoni määrust (EÜ) nr 883/2001 (2) vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 883/2001 IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2)  EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2016/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 38).

---

---

24.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/33

---

NÕUKOGU OTSUS,

7. mai 2007,

Regioonide Komitee ühe Läti liikme ja kahe Läti asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2007/350/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,

võttes arvesse Läti valitsuse ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ (1) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010.

(2)	Regioonide Komitees on vabanenud üks liikmekoht seoses Uldis AUGULISE volituste lõppemisega. Regioonide Komitees vabaneb üks asendusliikme koht seoses Aleksandrs LIELMEŽSI nimetamisega liikmeks. Regioonide Komitees on vabanenud üks asendusliikme koht seoses Gunārs LAICĀNSI volituste lõppemisega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeteks ja asendusliikmeteks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2010:

a)	järgmine liige: — Aleksandrs LIELMEŽS Uldis AUGULISE asemel;

b)	järgmised asendusliikmed: — Ligita GINTERE, Jaunpilsi vallavolikogu esinaine, Aleksandrs LIELMEŽSI asemel; — Jānis NEIMANIS, Grobiņa linnavolikogu esimees, Gunārs LAICĀNSI asemel.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  ELT L 56, 25.2.2006, lk 75.

---

24.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/34

---

NÕUKOGU OTSUS,

7. mai 2007,

Regioonide Komitee Austria asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2007/351/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,

võttes arvesse Austria valitsuse ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010. (1)

(2)	Seoses Andreas SCHIEDERI ametiaja lõppemisega on vabanenud üks asendusliikme koht,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2010 Elisabeth VITOUCH, Gemeinderätin der Stadt Wien, Andreas SCHIEDERI asemele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  ELT L 56, 25.2.2006, lk 75.

---

24.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/35

---

NÕUKOGU OTSUS,

14. mai 2007,

millega nimetatakse ametisse Europoli asedirektor

(2007/352/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Politseiameti loomise konventsiooni (Europoli konventsioon), (1) eriti selle artikli 29 lõiget 2,

tegutsedes ametiasutusena, kes on volitatud nimetama Europoli asedirektori,

võttes arvesse haldusnõukogu arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)	Europoli asedirektori ametiaja lõppemise tõttu on vaja ametisse nimetada uus asedirektor.

(2)	Europoli töötajate suhtes kohaldatavates personalieeskirjades, (2) eelkõige nende 8. liites, on erisätted, mis käsitlevad Europoli direktori või asedirektori valimise menetlust.

(3)	Haldusnõukogu esitas nõukogule sobilike kandidaatide lühikese nimekirja koos iga kandidaadi täielike andmetega ning täieliku kandidaatide nimekirja.

(4)	Haldusnõukogu poolt esitatud kogu asjakohase teabe põhjal soovib nõukogu nimetada ametisse kandidaadi, kes vastab nõukogu arvates kõigile asedirektori vaba ametikoha nõuetele,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga nimetatakse Eugenio ORLANDI Europoli asedirektoriks ajavahemikuks 1. august 2007 – 31. juuli 2011.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2.

(2)  Vt nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akti, millega nähakse ette Europoli töötajate suhtes kohaldatavad personalieeskirjad (EÜT C 26, 30.1.1999, lk 23) ning mida on muudetud nõukogu 19. detsembri 2002. aasta aktiga (EÜT C 24, 31.1.2003, lk 1).

---

24.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/36

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 394/06/COL,

13. detsember 2006,

millega kiidetakse heaks Norra esitatud ajakohastatud kava kõigi kalade kõrvaldamiseks lõhe nakkavasse kehvveresusse (ISA) nakatunud Norra kalakasvandustest

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 109 ja protokolli nr 1,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist lepingut, millega asutatakse EFTA järelevalveamet ja kohus, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti d ja protokolli nr 1,

VÕTTES ARVESSE EMP lepingu I lisa I peatüki punktis 3.1.7 nimetatud akti – Nõukogu direktiiv 93/53/EMÜ, 24. juuni 1993, millega kehtestatakse minimaalsed ühenduse meetmed teatavate kalahaiguste tõrjeks –, nagu seda on muudetud ja nagu seda on kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel, eriti kõnealuse direktiivi artikli 6 punkti a esimest taanet,

VÕTTES ARVESSE EFTA järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsust 196/04/COL, millega kaupade vaba liikumise eest vastutavale liikmele tehakse ülesandeks võtta vastu teatavad otsused ja meetmed, eriti selle punkti 1,

ning arvestades järgmist:

Kõnealuse direktiivi artikli 6 punkti a esimeses taandes on sätestatud, et lõhe nakkava kehvveresuse (ISA) puhangu tõrjumiseks tuleb nakatunud kasvandusest kõik kalad kõrvaldada kooskõlas kavaga, mille on kehtestatud riiklik ametiasutus ja heaks kiitnud EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”).

EMP lepingu I lisa I peatüki punktis 3.2.29 nimetatud aktiga – Komisjoni otsus, 13. juuni 2003, lõhelaste nakkava kehvveresuse (ISA) esinemise kahtluse või kinnitamise korral tsoonideks jaotamise ja ametliku järelevalve kriteeriumite kehtestamise kohta – on ette nähtud proovivõtuplaanid ja diagnostikameetodid lõhelaste nakkava kehvveresuse avastamiseks ja kinnitamiseks ning lõhelaste nakkava kehvveresuse esinemise kahtluse või kinnitamise korral tsoonideks jaotamise ja ametliku järelevalve kriteeriumid.

Järelevalveamet kiitis 9. septembri 2004. aasta otsusega nr 226/04/COL heaks Norra esitatud kava kõigi kalade kõrvaldamiseks lõhe nakkavasse kehvveresusse nakatunud Norra kalakasvandustest.

Norra taotles 21. märtsi 2006. aasta kirjaga järelevalveameti heakskiitu teatavate muudatuste suhtes, mida ta kavatseb teha järelevalveameti 9. septembri 2004. aasta otsusega nr 226/04/COL heakskiidetud kavas kõigi kalade kõrvaldamiseks lõhe nakkavasse kehvveresusse nakatunud Norra kalakasvandustest.

EFTA järelevalveamet on tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga vaadanud läbi Norra esitatud muudatused, võttes arvesse ajakohaseid teaduslikke ja tehnilisi tõendeid.

Kalade kõrvaldamisel tuleb eesmärgiks seada, et haigus ei leviks edasi teistesse kalakasvandustesse ega haigusele vastuvõtlikele looduslikele populatsioonidele.

Kalade kõrvaldamisel tuleb aluseks võtta haiguse edasise leviku riski analüüs, mis käsitleb muu hulgas haiguspuhangu tõenäosust ja muid riski mõjutavaid asjaolusid, ja arvesse tuleb võtta seniseid kogemusi ja teaduslikke tõendeid.

Läbivaatamise tulemusel leitakse, et muudatused, mida Norra kõnealuses kavas teha kavatseb, vastavad sellisele kavale esitatud nõuetele ja tuleb seepärast heaks kiita.

EFTA järelevalveamet suunas otsusega nr 314/06/COL küsimuse EFTA järelevalvekomiteed abistavale EFTA veterinaarkomiteele.

EFTA järelevalvekomiteed abistava EFTA veterinaarkomitee ettepaneku kohaselt ja õiguskindluse tagamiseks tuleks kõnealusesse otsusesse lisada uus punkt, milles märgitakse, et järelevalveameti 9. septembri 2004. aasta otsus nr 226/04/COL on kehtetuks tunnistatud.

Käesolevas otsuses esitatud meetmed on kooskõlas EFTA järelevalveametit abistava EFTA veterinaarkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.	Norra esitatud ajakohastatud kava kõigi kalade kõrvaldamiseks lõhe nakkavasse kehvveresusse nakatunud Norra kalakasvandustest kiidetakse heaks.

2.	EFTA järelevalveameti 9. septembri 2004. aasta otsus nr 226/04/COL, millega kiidetakse heaks Norra esitatud kava kõigi kalade kõrvaldamiseks lõhe nakkavasse kehvveresusse nakatunud Norra kalakasvandustest tunnistatakse kehtetuks.

3.	Käesolev otsus jõustub 13. detsembril 2006.

4.	Käesolev otsus on adresseeritud Norrale.

5.	Otsus on autentne inglise keeles.

---

24.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/38

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 28/07/COL,

19. veebruar 2007,

mis käsitleb Norra veisekarjade ametlikku tuberkuloosi-, brutselloosi- ja veiste ensootilise leukoosi vaba staatust

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 109 ja protokolli nr 1,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist lepingut, millega asutatakse EFTA järelevalveamet ja kohus, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti d ja protokolli nr 1,

VÕTTES ARVESSE EMP lepingu I lisa I peatüki punktis 4.1.1 nimetatud akti: nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ, 26. juuni 1964, ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) nagu seda on muudetud ja kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel, eriti kõnealuse direktiivi A lisa I osa punkti 4, II osa punkti 7 ja D lisa I osa punkti E,

VÕTTES ARVESSE EFTA järelevalveameti 14. veebruari 2007. aasta otsust nr 24/07/COL, millega kolleegiumi pädevale liikmele tehakse ülesandeks võtta vastu otsus, mis käsitleb Norra veisekarjade ametlikku tuberkuloosi-, brutselloosi- ja veiste ensootilise leukoosi vaba staatust, kui otsuse eelnõu on kooskõlas EFTA veterinaarkomitee arvamusega,

ning arvestades järgmist:

Direktiivis 64/432/EMÜ on sätestatud, et teatavate kõnealuses direktiivis ette nähtud tingimuste täitmise korral võib EMP EFTA riikide või nende osade või piirkondade veisekarjad tunnistada ametlikult vabaks tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist.

29. juuni 2004. aasta kirjas esitas Norra järelevalveametile direktiivi 64/432/EMÜ artikli 8 ja D lisa I osa punkti E kohaselt asjaomased dokumendid veiste ensootilise leukoosi kohta.

14. veebruari 2005. aasta, 13. detsembri 2005. aasta ja 26. oktoobri 2006. aasta kirjades esitas Norra järelevalveametile ajakohastatud teabe veiste ensootilise leukoosi kohta, nagu järelevalveamet seda pärast Euroopa Komisjoniga peetud arutelu oli nõudnud.

EFTA järelevalveamet on tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga vaadanud läbi kõik Norra esitatud dokumendid ja leiab selle alusel, et Norra veiste ensootilist leukoosi käsitlev kava vastab direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud asjakohastele tingimustele.

Seepärast on asjakohane kuulutada Norra ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabaks.

EFTA järelevalveameti 27. juuni 1994. aasta otsustega nr 66/94/COL ja nr 67/94/COL anti Norra veisekarjadele brutselloosi- ja tuberkuloosivaba staatus, eeldusel et teatavad tingimused on täidetud.

Otsused nr 66/94/COL ja nr 67/94/COL asendati EFTA järelevalveameti 4. detsembri 1996. aasta otsustega nr 227/96/COL ja nr 225/96/COL.

Selguse huvides tuleks Norra veisekarjade tuberkuloosi, brutselloosi ja veiste ensootilise leukoosiga seotud staatus kindlaks määrata ühes ja samas otsuses.

Sellest tulenevalt tuleks EFTA järelevalveameti otsused nr 225/96/COL ja nr 227/96/COL asendada käesoleva otsusega.

Käesolevas otsuses esitatud meetmed on kooskõlas EFTA järelevalveametit abistava EFTA veterinaarkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.	Vastavalt direktiivile 64/432/EMÜ tunnistatakse Norra veisekarjad ametlikult vabaks tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist.

2.	Käesolev otsus on adresseeritud Norrale.

3.	EMP lepingu artikli 109 lõike 2 kohaselt edastab EFTA järelevalveamet käesoleva otsuse ja selle võimalikud muudatused Euroopa Komisjonile.

4.	EFTA järelevalveameti 4. detsembri 1996. aasta otsused nr 227/96/COL ja nr 225/96/COL asendatakse.

5.	Käesolev otsus jõustub 19. veebruaril 2007.

6.	Otsus on autentne inglise keeles.

---

(1)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

---

24.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/40

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 29/07/COL,

19. veebruar 2007,

millega kiidetakse heaks Norra esitatud kava loomaaedades peetavate lindude ennetavaks vaktsineerimiseks kõrge patogeensusega linnugripi vastu

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artiklit 109 ja protokolli nr 1,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist lepingut, millega asutatakse EFTA järelevalveamet ja kohus, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti d ja protokolli nr 1,

VÕTTES ARVESSE EMP lepingu I lisa I peatüki punktis 3.1.5a nimetatud akti – Nõukogu direktiiv 2005/94/EÜ, 20. detsember 2005, linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (1) –, mida on kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel, eriti kõnealuse direktiivi artikli 56 lõiget 2 ja artikli 57 lõiget 3,

VÕTTES ARVESSE EMP lepingu I lisa I peatüki sissejuhatuses nimetatud menetluste kohaselt Norra suhtes kohaldatavat akti – Komisjoni otsus 2006/474/EÜ, 6. juuli 2006, millega sätestatakse meetmed A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi levimise ennetamiseks liikmesriikide loomaaedades ja heakskiidetud asutustes, instituutides või keskustes peetavatel lindudel ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/744/EÜ, (2)

VÕTTES ARVESSE EFTA järelevalveameti 14. veebruari 2007. aasta otsust nr 22/07/COL, millega kolleegiumi pädevale liikmele tehakse ülesandeks otsus vastu võtta, kui otsuse eelnõu on kooskõlas EFTA veterinaarkomitee arvamusega,

ning arvestades järgmist:

Linnugripp on kodulindude ja lindude nakkav viirushaigus, mis põhjustab suremust ja häireid, võib kiiresti omandada episootilised mõõtmed, kujutada endast tõsist ohtu loomade ja inimeste tervisele ning vähendada järsult kodulinnukasvatuse tasuvust.

Arvestades, et loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides või keskustes peetavad linnud elavad vangistuses ja ei puutu tavaliselt kokku kodulindude või teiste vangistuses elavate lindudega ning ei ole seetõttu kodulindude ja teiste vangistuses elavate lindude jaoks nakkusohtlikud, ning arvestades loomaaedades peetavate lindude väärtusega, on nende lindude ennetav vaktsineerimine kohane lisaennetusmeede.

Direktiiviga 2005/94/EÜ on kehtestatud muu hulgas vangistuses peetavate lindude, nagu loomaaedades peetavate lindude linnugripi vastane vaktsineerimine ning on sätestatud, et EMP EFTA riigid esitavad EFTA järelevalveametile heakskiitmiseks kodulindude ja teiste vangistuses peetavate lindude ennetava vaktsineerimise kava.

Otsusega 2006/474/EÜ on kehtestatud teatavad bio-ohutusmeetmete nõuded, et ennetada liikmesriikides A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi levikut loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavatele lindudele, et kaitsta looduslikku loomastikku ja säilitada bioloogilist mitmekesisust.

Otsusega 2006/474/EÜ on samuti ette nähtud eeskirjad loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavate lindude ennetava vaktsineerimise suhtes, mida EMP EFTA riigid peaksid järgima, kui nad peavad asjakohaseks selliseid linde vaktsineerida, ning on sätestatud, et EMP EFTA riigid esitavad EFTA järelevalveametile loomaaedades peetavate lindude vaktsineerimise kava.

EFTA järelevalveamet on tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga vaadanud läbi Norra poolt kooskõlas direktiiviga 2005/94/EÜ ja otsusega 2006/474/EÜ esitatud linnugripi vastase ennetava vaktsineerimise kavad ning seepärast on asjakohane need heaks kiita.

Käesolevas otsuses esitatud meetmed on kooskõlas EFTA järelevalveametit abistava EFTA veterinaarkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.	Kava loomaaedades peetavate lindude ennetavaks vaktsineerimiseks kõrge patogeensusega linnugripi vastu, mille Norra esitas 15. mail 2006 kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 56 lõikega 2 ja otsuse 2006/474/EÜ artikliga 4, kiidetakse heaks.

2.	EMP lepingu artikli 109 lõike 2 kohaselt edastab EFTA järelevalveamet Norra esitatud ennetava vaktsineerimise kava ja selle võimalikud muudatused Euroopa Komisjonile.

3.	Käesolev otsus jõustub 19. veebruaril 2007.

4.	Otsus on autentne inglise keeles.

---

(1)  ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(2)  ELT L 187, 8.7.2006, lk 37.

---

24.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/42

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 30/07/COL,

19. veebruar 2007,

mis käsitleb Norra riiklikku skreipi kontrollimise programmi ning ühendusesisese kaubanduse ja Norrasse importimisega seotud lisatagatisi

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artiklit 109 ja protokolli nr 1,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist lepingut, millega asutatakse EFTA järelevalveamet ja kohus, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti d ja protokolli nr 1,

VÕTTES ARVESSE EMP lepingu I lisa I peatüki punktis 7.1.12 nimetatud akti: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, 22. mai 2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) nagu seda on muudetud ja kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel,

VÕTTES ARVESSE EMP lepingu I lisa I peatüki punktis 7.2.27 nimetatud akti: komisjoni määrus (EÜ) nr 546/2006, 31. märts 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 999/2001 seoses skreipi kontrollimise programmide ja lisatagatistega, lubatakse erandeid otsuse 2003/100/EÜ teatavatest nõuetest ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1874/2003, (2) nagu seda on kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel,

VÕTTES ARVESSE EFTA järelevalveameti 14. veebruari 2007. aasta otsust nr 21/07/COL, millega kolleegiumi pädevale liikmele tehakse ülesandeks võtta vastu otsus, mis käsitleb skreipi kontrollimise programmi ning ühendusesisese kaubanduse ja Norrasse importimisega seotud lisatagatisi, kui otsuse eelnõu on kooskõlas EFTA veterinaarkomitee arvamusega,

ning arvestades järgmist:

Määrusega (EÜ) nr 999/2001 on ette nähtud, et EMP EFTA riikide skreipi kontrollimise programmid kiidetakse heaks, kui need vastavad teatavatele kõnealuses määruses sätestatud kriteeriumidele.

Määruses (EÜ) nr 546/2006 on sätestatud ühendusesisese kaubandusega seotud lisatagatised ja ametlikud liikumispiirangud ettevõtetele, kus kasvatatakse lambaid ja kitsi selleks, et saata need EMP EFTA riikidesse, kelle riiklikud skreipi kontrollimise programmid on heaks kiitnud EFTA järelevalveamet.

Norra esitas 14. veebruari 2006. aasta kirjas EFTA järelevalveametile riikliku skreipi kontrollimise programmi ja 20. novembril 2006, pärast Oslo pakettkohtumisel toimunud arutelu, esitati EFTA järelevalveametile teatavad programmis kavandatavad muudatused ja üksikasjalik teave programmi ulatuse kohta.

EFTA järelevalveamet on tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga vaadanud läbi Norra esitatud riikliku skreipi kontrollimise programmi ja leiab selle alusel, et Norra programm vastab heakskiidu saamise nõuetele.

Seepärast on asjakohane anda heakskiit riiklikule skreipi kontrollimise programmile, mille Norra on esitanud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 999/2001 ja määrusega (EÜ) nr 546/2006.

Käesolevas otsuses esitatud meetmed on kooskõlas EFTA järelevalveametit abistava EFTA veterinaarkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.	Norra poolt 14. veebruaril ja 20. novembril 2006 esitatud Norra riiklik skreipi kontrollimise programm ning ühendusesisese kaubanduse ja Norrasse importimisega seotud lisatagatised kiidetakse heaks.

2.	EMP lepingu artikli 109 lõike 2 kohaselt edastab EFTA järelevalveamet Euroopa Komisjonile Norra riikliku skreipi kontrollimise programmi ning ühendusesisese kaubanduse ja Norrasse importimisega seotud lisatagatised ning nende võimalikud muudatused.

3.	Käesolev otsus jõustub 19. veebruaril 2007.

4.	Otsus on autentne inglise keeles.

---

(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(2)  EÜT L 94, 1.4.2006, lk 28.

---