		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 123

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. aastakäik 12. mai 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 519/2007, 7. mai 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 527/2003, millega lubatakse otsetarbimiseks pakkuda ja tarnida teatavaid Argentinast imporditud veine, mille puhul võib olla kasutatud määruses (EÜ) nr 1493/1999 sätestamata veinivalmistusmenetlusi	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 520/2007, 7. mai 2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 521/2007, 11. mai 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	14
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 522/2007, 11. mai 2007, millega määratakse kindlaks madalaim müügihind või puhul määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 31. individuaalseks pakkumiskutseks	16
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 523/2007, 11. mai 2007, millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruse (EÜ) nr 1898/2005 II peatükis sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 31. individuaalseks pakkumiskutseks	18
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 524/2007, 11. mai 2007, määruse (EÜ) nr 1898/2005 III peatükis sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 31. individuaalse pakkumiskutse kohta	19
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 525/2007, 11. mai 2007, millega kehtestatakse või madalaim müügihind 63. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 2771/1999 osutatud alalise pakkumiskutse alusel	20
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 526/2007, 11. mai 2007, kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha impordisertifikaatide väljaandmise kohta	21
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 527/2007, 10. mai 2007, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse merilutsu püük ICESi V, VI ja VII püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes	22
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 528/2007, 10. mai 2007, millega Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursapüük ICES I ja II püügipiirkonna Norra vetes	24
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 529/2007, 11. mai 2007, millega avatakse ajavahemikuks 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 CN-koodi 0202 alla kuuluva külmutatud veiseliha ja CN-koodi 02062991 alla kuuluvate toodete impordi tariifikvoot ning nähakse ette selle haldamine	26

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2007/330/EÜ
*	Komisjoni otsus, 4. mai 2007, millega tühistatakse teatavate loomsete saaduste liikumiste suhtes Küprose saarel kohaldatavad keelud, lähtudes nõukogu määrusest (EÜ) nr 866/2004, ning sätestatakse tingimused nende saaduste liikumiseks (teatavaks tehtud numbri K(2007) 1911 all) ( 1 )	30
	SOOVITUSED
	Komisjon
	2007/331/EÜ
*	Komisjoni soovitus, 3. mai 2007, toidu akrüülamiidi sisalduse seire kohta (teatavaks tehtud numbri K(2007) 1873 all) ( 1 )	33


	(1) EMPs kohaldatav tekst

ET	Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

12.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 123/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 519/2007,

7. mai 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 527/2003, millega lubatakse otsetarbimiseks pakkuda ja tarnida teatavaid Argentinast imporditud veine, mille puhul võib olla kasutatud määruses (EÜ) nr 1493/1999 sätestamata veinivalmistusmenetlusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 45 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Erandina määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 45 lõikest 1 lubatakse määrusega (EÜ) nr 527/2003 (2) importida ühendusse Argentinas toodetud veine, mille puhul on kasutatud veinivalmistusmenetlusi, eelkõige õunhappe lisamist, mis ei ole ühenduse eeskirjade kohaselt lubatud. Kõnealune luba kaotas kehtivuse 31. detsembril 2006.

(2)	Õunhappe kasutamine on veinivalmistustava, mille on heaks kiitnud Rahvusvaheline Veiniamet.

(3)	Ühenduse ja Mercosuri (mille liige on ka Argentina) vahelised läbirääkimised veinikaubandust käsitleva lepingu sõlmimiseks kestavad. Läbirääkimised hõlmavad eelkõige kahe poole vastavaid veinivalmistustavasid, samuti geograafiliste tähiste kaitset.

(4)

Kuni jõustub ühenduse ja Mercosuri vahelist veinikaubandust käsitlev leping, milles mõlemad pooled tunnustavad vastastikku veinivalmistustavasid ning millega seetõttu lihtsustatakse selliste Argentinast pärit veinide ühendusse importimist, millele on tõenäoliselt lisatud õunhapet, tuleks Argentina veinide puhul sellise töötlemise luba pikendada kuni kõnealuse lepingu jõustumiseni ja hiljemalt kuni 31. detsembrini 2008.

(5)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 527/2003 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 527/2003 artikli 1 lõike 1 teises lõigus asendatakse kuupäev 31. detsember 2006 kuupäevaga 31. detsember 2008.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

H. SEEHOFER

(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) ELT L 78, 25.3.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1912/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 1).

12.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 123/3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 520/2007,

7. mai 2007,

milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus on oma otsusega 98/392/EÜ (1) heaks kiitnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni, milles on esitatud vee-elusressursside kaitse ja majandamise põhimõtted ja eeskirjad. Ühendus osaleb oma laiemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes.

(2)	Ühendus on otsuse 86/238/EMÜ (2) alusel olnud alates 14. novembrist 1997 Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Konventsiooni (edaspidi “ICCATi konventsioon”) lepinguosaline.

(3)

ICCATi konventsioon sätestab Atlandi ookeanis ja sellega seotud meredes leiduva tuuni ja sellele lähedaste liikide kaitse ja majandamise piirkondadevahelise koostöö raamistiku, asutades Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (edaspidi “ICCAT”) ja võttes vastu soovitused konventsiooni alal võetavate kaitse- ja majandamismeetmete kohta, mis saavad lepinguosalistele siduvateks.

(4)

ICCAT on esitanud soovituse Atlandi ookeani ja Vahemere teatavate pika rändega kalavarude suhtes võetavate teatavate tehniliste meetmete kohta, mis käsitlevad muu hulgas kalade lubatud suurust ja kaalu, kalapüügi keelualasid ja -aegu ning teatavate püüniste ning püügimahu piiranguid. Need soovitused on ühendusele siduvad ja seetõttu tuleks neid rakendada.

(5)

Ühendus on otsusega 95/399/EÜ (3) heaks kiitnud India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingu. See leping sätestab India ookeanis leiduva tuuni ja sellele lähedaste liikide otstarbekaks kasutamiseks tihedama rahvusvahelise koostöö raamistiku, asutades India Ookeani Tuunikomisjoni, (edaspidi “IOTC”) ja võttes vastu IOTC alal võetavaid kaitse- ja majandamismeetmeid käsitlevad soovitused, mis muutuvad lepinguosalistele siduvateks.

(6)	IOTC on vastu võtnud soovituse, millega kehtestatakse tehnilised meetmed India ookeani teatavate pika rändega kalavarude suhtes, iseäranis püügimahu piirangute osas. See soovitus on ühendusele siduv ja seetõttu tuleks seda rakendada.

(7)	Ühendus on otsusega 2005/938/EÜ (4) kiitnud heaks rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu. Seetõttu peaks ühendus kohaldama kõnealuse lepingu sätteid.

(8)	Lepingu eesmärk on vähendada aastaste piirmäärade kaudu järk-järgult delfiinide tahtmatut surmamist, mis toimub Vaikse ookeani idaosas tuuni seinnoodaga püüdmisel, kuni see probleem on täielikult kõrvaldatud, ning edendada lepinguga reguleeritava ala tuunivarude pikaajalist säästlikku kasutamist.

(9)

Ühendus on huvitatud kalastustegevusest Vaikse ookeani idaosas ning on esitanud taotluse ühinemiseks Ameerika troopikatuunide konventsiooniga (edaspidi “Antigua konventsioon”). Ühendus on otsusega 2005/26/EÜ (5) allkirjastanud Antigua konventsiooni ning esitanud taotluse kõnealuse uue konventsiooniga ühinemiseks. Kuni Antigua konventsiooni jõustumiseni on ühendus Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (edaspidi “IATTC”) mittelepinguosalise koostöö raames otsustanud kohaldada IATTC vastu võetud tehnilisi meetmeid. Seepärast tuleks need sätted ühenduse õigusesse inkorporeerida.

(10)	Vastavalt otsusele 2005/75/EÜ (6) ja alates 25. jaanuarist 2005 on ühendus olnud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni (edaspidi “WCPFC konventsioon”) lepinguosaline.

(11)	WCPFC konventsioon kehtestab regionaalse koostöö raamistiku, mille eesmärk on Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) loomise abil tagada Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine.

(12)	Seepärast peaks ühendus kohaldama kõnealuse konventsiooni sätteid ning WCPFC poolt vastu võetud tehnilisi meetmeid.

(13)	Kõnealuste piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud tehnilised meetmed on inkorporeeritud nõukogu 14. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 973/2001, millega sätestatakse teatavad tehnilised meetmed teatavate siirdekalavarude (*1) kaitseks (7).

(14)	Määruse (EÜ) nr 973/2001 vastuvõtmisest saadik nende organisatsioonide poolt vastu võetud uued tehnilised meetmed ning ka jõustunud meetmete ajakohastamine tingivad vajaduse nimetatud määrus kehtetuks tunnistada ning ning asendada see käesoleva määrusega.

(15)	Püügimahu piirangud kehtestatakse kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (8) artikliga 20.

(16)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolevas määruses sätestatakse tehnilised kaitsemeetmed, mida kohaldatakse I lisas osutatud nii teatavate pika rändega kalavarude kui ka kaaspüügiliikide püüdmise ja lossimise suhtes.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust liikmesriikide lipu all sõitvate ühenduses registreeritud laevade (edaspidi “ühenduse kalalaevad”) suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	“pika rändega kalad” – I lisas loetletud liigid;

2.	“ICCATi osutatud tuunid ja sellele lähedased liigid” – II lisas loetletud liigid;

3.	“delfiinide hukkumise piirmäär” – rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu (10) V artiklis määratletud piirmäär;

4.	“sportlik kalapüük” – kalapüügitegevus, mille puhul kasutatakse vee-elusressursse harrastuse või spordi eesmärgil;

5.	“haardnoot” – võrk, millega piiratakse kalad ümber nii külgedelt kui alt. Haardnoodal võib olla kokkuveotross;

6.	“seinnoot” – haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda. Seinnoota võib kasutada väikeste pelaagiliste liikide, suurte pelaagiliste liikide ja põhjalähedaste liikide püügiks;

“õngejada” – püügivahend, mis koosneb õngeliinist ja vastavalt sihtliigile sellele eri pikkusega lipsude (jõhvnöörid) abil ja eri vahemaa tagant kinnitatud paljudest õngekonksudest. Seda võib merepinnale heita kas vertikaalselt või horisontaalselt. Selle võib vette heita kas põhja või põhja lähedale (põhjaõngejada) või keskmisele sügavusele või pinna lähedale (pinnaõnged);

“õngekonks” – terava otsaga kõverdatud terastraadi tükk, tavaliselt kidaga. Õngekonksu teravik võib olla sirge või tagasi pööratud ja koolutatud. Konksu säär võib olla eri pikkuse ja kujuga ning tema ristlõige võib olla ümmargune (tavaline) või lame (stantsitud). Õngekonksu kogupikkust mõõdetakse kui konksu sääre maksimaalset kogupikkust selle õngekonksu silmast, mille kaudu ta tavaliselt õngeliini külge kinnitatakse, kuni kõveruse tipuni. Konksu laiust mõõdetakse kui suurimat horisontaalset kaugust konksu sääre välisosast kuni kida välisosani;

9.	“peibutuspüügivahend” – merepinnal hõljuv vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada;

10.	“tuunipüügi ritvõngelaev” – laevad, mis on tuunikala püüdmiseks varustatud ritvõngedega.

Artikkel 4

Piirkonnad

Käesolevas määruses on mered määratletud järgmiselt:

1.	Piirkond 1: kõik Atlandi ookeani ja sellega seotud merede veed, mis on hõlmatud ICCATi konventsiooniga vastavalt selle artiklile 1;

2.	Piirkond 2: kõik India ookeani veed, mis on hõlmatud IOTC asutamist käsitleva lepinguga vastavalt selle artiklile 2;

3.	Piirkond 3: kõik Vaikse ookeani idaosa veed, nagu on määratletud rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu artiklis 3;

4.	Piirkond 4: kõik Vaikse ookeani lääne- ja keskosa veed, nagu on määratletud WCPFC konventsiooni artiklis 3.

II JAOTIS

PIIRKONNAS 1 KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED

I PEATÜKK

Teatavate laevatüüpide ja püügivahendite kasutuspiirangud

Artikkel 5

Suursilm-tuuni kaitse teatavates troopilistes vetes

1. Kalapüük seinnoodaga varustatud seineritelt või tuunipüügi ritvõngelaevadelt on 1.–30. novembrini keelatud järgmiselt piiritletud piirkonnas:

—	lõunapiir: 0° lõunalaiust;

—	põhjapiir: 5° põhjalaiust;

—	läänepiir: 20° läänepikkust;

—	idapiir: 10° idapikkust.

2. Liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. augustiks aruande selle meetme rakendamise kohta, sh ülevaate nende lipu all sõitvate ühenduse kalalaevade poolt toime pandud ning nende pädevate asutuste poolt uuritud rikkumistest.

Artikkel 6

Hariliku tuuni püük Vahemerel

1. Hariliku tuuni püük seinnoodaga on Vahemerel keelatud alates 16. juulist kuni 15. augustini.

2. Hariliku tuuni püük pinnaõngedega kalapüügilaevadelt, mis on pikemad kui 24 meetrit, on Vahemerel keelatud alates 1. juunist kuni 31. juulini. Laevade pikkus määratletakse vastavalt III lisale.

3. Lennukite ja helikopterite kasutamine hariliku tuuni püügi hõlbustamiseks Vahemeres on keelatud 1.–30. juunini.

4. Komisjon võib muuta käesolevas artiklis osutatud ajavahemike ja piirkondade määratlust nagu ka III lisas määratletud laevade pikkust ühenduse jaoks kohustuslike ICCATi soovituste kohaselt ning artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 7

Vööttuuni, suursilm-tuuni või kulduim-tuuni püük teatavates Portugali vetes

Portugali jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes ICESi X alapiirkonnas põhja pool 36°30′ põhjalaiust ja CECAFi piirkondades põhja pool 31° põhjalaiust ning ida pool 17°30′ läänepikkust on keelatud pardal hoida mis tahes kogust seinnoodaga püütud vööttuuni, suursilm-tuuni või kulduim-tuuni, samuti on nimetatud piirkondades keelatud nende liikide püük seinnoodaga.

II PEATÜKK

Alammõõt

Artikkel 8

Mõõdud

1. Liigi esindajat käsitatakse alamõõdulisena, kui see on IV lisas kindlaks määratud vastava liigi alammõõdust väiksem.

2. Komisjon võib IV lisas sätestatud alammõõte muuta ühendusele siduvate ICCATi soovituste kohaselt ning artiklis 30 osutatud korras.

Artikkel 9

Keelud

1. Alamõõdulisi IV lisas loetletud liikidesse kuuluvaid kalu, mis on püütud piirkonnas 1, ei või pardal hoida, ümber laadida, maale toimetada, transportida, säilitada, esitleda, müügiks pakkuda, müüa ega turustada. Sellised kalad tuleb kohe merre tagasi heita.

2. Ühenduses on keelatud vabasse ringlusse lubada või turustada kolmandatest riikidest pärit alamõõdulisi IV lisas loetletud liikidesse kuuluvaid kalu, mis on püütud piirkonnas 1.

Artikkel 10

Mõõtmine

1. Kõiki liike, välja arvatud purikalalaste sugukonna (Istiophoridae) liike, tuleb mõõta ninamiku tipust, st vertikaalprojektsioonis vahemaa ülalõualuu tipust kuni sabauime lühima kiireni.

2. Purikalalaste (Istiophoridae) puhul tuleb mõõta ninamiku alalõualuu tipust kuni sabauime lõpuni.

Artikkel 11

Proovide võtmine hariliku tuuni sumpadest

1. Iga liikmesriik kehtestab proovide võtmise korra, mille eesmärk on hinnata püütud hariliku tuuni suurusklasside arvukust.

2. Sumpadest võetakse suuruseproovideks 100 isendit 100 tonni eluskala kohta või 10 % sumbas olevate kalade kogusest. Proov võetakse kalakasvanduses saagikogumise ajal vastavalt ICCATi poolt heakskiidetud aruandemetoodikale II ülesande raames.

3. Kehtestatakse täiendavate proovide võtmise metoodika kauem kui aasta kasvatatud kalade osas.

4. Proovid võetakse saagikogumise ajal juhumeetodil kõigist sumpadest. Eelmise kalendriaasta proovide andmed tuleb edastada ICCATile 31. juuliks.

III PEATÜKK

Laevade arvu piiramine

Artikkel 12

Põhja-Atlandi suursilm-tuun ja pikkuim-tuun

1. Nõukogu määrab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse üle 24 meetri pikkuste kalalaevade, mille püügitegevuse sihtliik piirkonnas 1 on suursilm-tuun, arvu ja kogumahutavuse abil väljendatava koguvõimsuse. Määramisel võetakse aluseks:

a)	selliste ühenduse kalalaevade keskmine arv ja kogumahutavusena väljendatud koguvõimus, mis tegelesid suursilm-tuuni kui sihtliigi püügiga piirkonnas 1 ajavahemikul 1991–1992 ning

b)	30. juunil 2005 ICCATile teatatud 2005. aastal suursilm-tuuni püüdvate ühenduse laevade arvu piirmäär.

2. Nõukogu määrab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse kalalaevade arvu, mille püügitegevuse sihtliik on Põhja-Atlandi pikkuim-tuun. Laevade arvu määramisel võetakse aluseks selliste ühenduse kalalaevade keskmine arv, mis tegelesid Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni kui sihtliigi püügiga ajavahemikul 1993–1995.

3. Nõukogu jaotab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras liikmesriikide vahel:

a)	vastavalt lõikele 1 määratud laevade arvu ning kogumahutavuse abil väljendatava võimsuse,

b)	vastavalt lõikele 2 määratud laevade arvu.

4. Iga liikmesriik saadab tavalisi andmete edastamise kanaleid kasutades igal aastal enne 15. maid komisjonile:

a)	loetelu kõigist selle riigi lipu all sõitvatest üle 24 meetri pikkustest kalalaevadest, mis tegelevad suursilm-tuuni püügiga,

b)	loetelu kõigist selle riigi lipu all sõitvatest kalalaevadest, mille püügitegevuse sihtliik on Põhja-Atlandi pikkuim-tuun.

Komisjon edastab selle teabe igal aastal enne 31. maid ICCATi sekretariaadile.

5. Artiklis 4 osutatud loetelu peab sisaldama sisenumbrit, mis antakse kõikidele kalalaevade registrisse kantud kalalaevadele kooskõlas komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta) (11) I lisaga, ning kasutatavat püügivahendit.

IV PEATÜKK

Mittesihtliigid ning sportlik ja harrastuskalapüük

Artikkel 13

Marliinid

Liikmesriigid toetavad monokiust valmistatud selgnööride kasutamist pöörlites, et hõlbustada elusolevate siniste marliinide ja valgete odaninade vabastamist.

Artikkel 14

Hailaadsed

1. Liikmesriigid toetavad juhuslikult püütud elusolevate hailaadsete vabastamist, iseäranis kui tegemist on noorisenditega.

2. Liikmesriigid toetavad hailaadsete väljapraakimise vähendamist püügivahendite selekteerimisvõime parandamise teel.

Artikkel 15

Merikilpkonnad

Liikmesriigid toetavad juhuslikult püütud elusolevate merikilpkonnade vabastamist.

Artikkel 16

Sportlik ja harrastuskalapüük Vahemerel

1. Iga liikmesriik võtab tarvitusele abinõud, et keelustada Vahemerel sportliku ja harrastuskalapüügi käigus tuuni ja selle lähiliikide püüdmisel veetavate võrkude, haardnootade, seinnootade, tragide, nakkevõrkude, abarate ja õngejadade kasutamine.

2. Iga liikmesriik jälgib, et sportliku ja harrastuskalapüügi käigus Vahemerest püütud tuuni ja selle lähiliike ei turustataks.

Artikkel 17

Aruanne

Liikmesriigid esitavad igal aastal hiljemalt 15. augustil komisjonile aruande käesoleva peatüki rakendamise kohta.

III JAOTIS

PIIRKONNAS 2 KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED

I PEATÜKK

Laevade arvu piiramine

Artikkel 18

Lubatud laevade arv

1. Nõukogu määrab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse üle 24 meetri pikkuste kalalaevade arvu, millel on lubatud kalastada piirkonnas 2. Määramisel võetakse aluseks 2003. aastal IOTCi registrisse kantud ühenduse kalalaevade arv. Laevade arvu piirmäär peab olema vastavuses brutoregistertonnaaži abil väljendatava kogumahutavusega ning laevade väljavahetamise korral ei tohi lubatud kogumahutavust ületada.

2. Nõukogu jaotab vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kindlaks määratud laevade arvu liikmesriikide vahel määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras.

II PEATÜKK

Mittesihtliigid

Artikkel 19

Hailaadsed

1. Liikmesriigid toetavad juhuslikult püütud elusolevate hailaadsete vabastamist, iseäranis kui tegemist on noorisenditega.

2. Liikmesriigid toetavad hailaadsete väljapraakimise vähendamist.

Artikkel 20

Merikilpkonnad

1. Liikmesriigid võtavad tarvitusele kõik meetmed, et vähendada kalastamise mõju merikilpkonnadele, kohaldades iseäranis lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud meetmeid.

2. Kõigi püügivahendite kasutamisel kehtivad järgmised tingimused:

a)	juhuslikult (õngekonksud või võrgud) või kaaspüügi käigus püütud merikilpkonnade asjakohane kohtlemine, sealhulgas toibutamine või viivitamatu vabastamine;

b)	juhuslikult või kaaspüügi käigus püütud merikilpkonnade vabastamiseks vajaliku varustuse olemasolu laeva pardal.

3. Seinnooda kasutamisel kehtivad järgmised tingimused:

a)	kohustus vältida võimaluste piires merikilpkonnade noodaga ümbritsemist;

b)	merikilpkonnade kaaspüügi vähendamiseks sobivate püügivahendite spetsifikaatide väljatöötamine ning kasutuselevõtt;

c)	kõigi vajalike meetmete kasutuselevõtt, et vabastada noodaga ümbritsetud või võrku sattunud merikilpkonnad;

d)	kõigi vajalike meetmete kasutuselevõtt, et jälgida peibutuspüügivahendeid, kuhu merikilpkonnad võivad sattuda, vabastada merikilpkonnad ning korjata mittekasutatavad peibutuspüügivahendid välja.

4. Õngejada kasutamisel kehtivad järgmised tingimused:

a)	merikilpkonnade juhusliku või kaaspüügi käigus toimuva püüdmise ning suremuse vähendamiseks tuleb välja arendada ja kasutusele võtta peibutussööda liikidele vastava kujuga õngekonksude, võrgu sügavuse ja tüüpide ning kalastamistavade kombinatsioonid;

b)	juhuslikult või kaaspüügi käigus püütud merikilpkonnade vabastamiseks vajaliku varustuse, sh nööride lõikamiseks ja harutamiseks vajalike tööriistade ja kahvade olemasolu laeva pardal.

IV JAOTIS

PIIRKONNAS 3 KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED

Artikkel 21

Ümberlaadimine

1. Peibutuspüügivahendeid kasutavate laevade püügitegevuse hõlbustamiseks on keelatud kasutada abilaevu.

2. Seineritel on merekalade ümberlaadimine keelatud.

Artikkel 22

Laevade arvu piiramine

1. Nõukogu määrab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse seinerite arvu, millel on lubatud tegeleda tuunipüügiga piirkonnas 3. Määramisel võetakse aluseks 28. juuni 2002. aasta seisuga IATTCi registrisse kantud ühenduse seinerite arv.

2. Liikmesriigid saadavad igal aastal enne 10. detsembrit komisjonile loetelu kõigist nende lipu all sõitvatest laevadest, mis kavatsevad tegeleda kalapüügiga piirkonnas 3. Sellesse loetellu kandmata laevad loetakse kasutusest väljas olevaks ning neil ei ole lubatud jooksval aastal kalastada.

3. Loetelu peab sisaldama sisenumbrit, mis antakse kõikidele kalalaevade registrisse kantud kalalaevadele kooskõlas määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisaga, ning kasutatavat püügivahendit.

Artikkel 23

Delfiinide kaitse

Piirkonnas 3 on kulduim-tuuni püük delfiiniparvi või -rühmi ümbritseva seinnoodaga lubatud ainult ühenduse kalalaevadele, mis tegutsevad rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitlevas lepingus sätestatud tingimuste kohaselt ning millele on määratud delfiinide hukkumise piirmäär.

Artikkel 24

Delfiinide hukkumise piirmäära kehtestamise taotlused

Liikmesriigid saadavad enne iga aasta 15. septembrit komisjonile järgmised andmed:

a)	loetelu vastava riigi lipu all sõitvatest üle 363tonnise kandevõimega (400 lühikest tonni) laevadest, mis on taotlenud delfiinide hukkumise piirmäära terveks järgmiseks aastaks;

b)	loetelu vastava riigi lipu all sõitvatest üle 363tonnise kandevõimega (400 lühikest tonni) laevadest, mis on taotlenud delfiinide hukkumise piirmäära järgmise aasta esimeseks või teiseks poolaastaks;

c)	iga delfiinide hukkumise piirmäära taotleva laeva kohta tõend, mis kinnitab, et laeval on kõik delfiinide kaitsmiseks vajalikud püügivahendid ja seadmed ning selle kapten on saanud delfiinide päästmist ja vabastamist käsitleva heakskiidetud väljaõppe;

d)	loetelu vastava riigi lipu all sõitvatest laevadest, mis järgmisel aastal tõenäoliselt kalastavad kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 25

Delfiinide hukkumise piirmäära jaotus

1. Liikmesriigid tagavad, et delfiinide hukkumise piirmäära taotlused on kooskõlas rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu tingimustega ja IATTCi poolt vastu võetud kaitsemeetmetega.

2. Komisjon vaatab need loetelud läbi, kontrollib nende vastavust rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu sätetele ja IATTCi poolt vastu võetud kaitsemeetmetele ning saadab need IATTCi direktorile. Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et taotlus ei vasta käesolevas lõikes osutatud tingimustele, teatab komisjon kohe asjaomasele liikmesriigile, et tal ei ole võimalik taotlust või selle teatavat osa IATTCi direktorile edasi anda ning põhjendab oma otsust.

3. Komisjon saadab igale liikmesriigile delfiinide hukkumise üldise piirmäära, mis jaotatakse selle liikmesriigi lipu all sõitvate laevade vahel.

4. Iga liikmesriik esitab komisjonile iga aasta 15. jaanuariks ülevaate delfiinide hukkumise piirmäära jaotusest tema lipu all sõitvate laevade vahel.

5. Komisjon saadab IATTCi direktorile iga aasta 1. veebruariks ühenduse kalalaevade loetelu ja ülevaate delfiinide hukkumise piirmäära jagunemisest kõnealuste laevade vahel.

Artikkel 26

Mittesihtliikide kaitse

1. Seinerid lasevad, niivõrd kui see on võimalik, viivitamata ja kahjustusteta vette tagasi kõik merikilpkonnad, hailaadsed, vööttuunid, raid, kuldmakrellid ning teised mittesihtliigid.

2. Kalureid kutsutakse üles välja arendama ja kasutama kõikide loomade kiiret ja kindlat vabastamist lihtsustavaid tehnoloogiaid ja varustust.

Artikkel 27

Merikilpkonnad

1. Alati kui märgatakse võrku sattunud merikilpkonna, tuleb kasutada kõiki abinõusid kilpkonnalise päästmiseks enne, kui ta võrku takerdub, kusjuures vajaduse korral kasutatakse ka kiirpaati.

2. Kui merikilpkonn on võrku jäänud, tuleks võrgu kerimine lõpetada niipea, kui kilpkonnaline tõuseb veepinnale, ning seda ei tohiks uuesti alustada enne, kui kilpkonnaline on võrgust vabastatud ja merre tagasi lastud.

3. Kui merikilpkonn on toodud laeva pardale, tuleb enne tema vette tagasilaskmist kasutada kõiki tema toibutamiseks asjakohaseid meetodeid.

4. Tuunipüügilaevadel on keelatud visata merre soolakotte või muid plastjäätmeid.

5. Peibutuspüügivahenditesse või teistesse püügivahenditesse sattunud merikilpkonnad võimalusel vabastatakse.

6. Peibutuspüügivahendid, mida kalastamisel ei kasutata, korjatakse välja.

V JAOTIS

PIIRKONNAS 4 KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED

Artikkel 28

Jäätmete vähendamine

Liikmesriigid võtavad meetmed, et vähendada jäätmete kogust, kadusid, püüki kaotatud või mahajäetud vahenditega, kalalaevadelt pärinevat reostust, mittesihtliikidesse kuuluvate kalade ja loomade püünisesse sattumist ning järelmõju nendega seotud või nendest sõltuvatele liikidele, iseäranis väljasuremisohus olevatele liikidele.

VI JAOTIS

ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 29

Mereimetajad

1. Mereimetajate parvede või rühmade ümbritsemine seinnoodaga on keelatud.

2. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide ühenduse kalalaevade, välja arvatud artiklis 23 osutatud laevade suhtes.

VII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Komiteemenetlus

Artikli 6 lõike 4 ja artikli 8 lõike 2 rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 sätestatud menetlusega.

Artikkel 31

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 973/2001 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 32

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

H. SEEHOFER

(1) EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1.

(2) EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

(3) EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24.

(4) ELT L 348, 30.12.2005, lk 26.

(5) ELT L 15, 19.1.2005, lk 9.

(6) ELT L 32, 4.2.2005, lk 1.

(*1) Termin muutunud. Uus termin on “pika rändega kalavarud”.

(7) EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 831/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 33).

(8) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(9) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(10) ELT L 348, 30.12.2005, lk 28.

(11) ELT L 5, 9.1.2004, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1799/2006 (ELT L 341, 7.12.2006, lk 26).

I LISA

Pika rändega kalaliikide nimekiri

—	Pikkuim-tuun: Thunnus alalunga

—	Harilik tuun: Thunnus thynnus

—	Suursilm-tuun: Thunnus obesus

—	Vööttuun: Katsuwonus pelamis

—	Atlandi pelamiid: Sarda sarda

—	Kulduim-tuun: Thunnus albacares

—	Tuun: Thunnus atlanticus

—	Väiketuunid: Euthynnus spp.

—	Tuun: Thunnus maccoyii

—	Makrelltuunid: Auxis spp.

—	Merilatikas: Bramidae

—	Marliinid: Tetrapturus spp.; Makaira spp.

—	Purikalalased: Istiophorus spp.

—	Mõõkkala: Xiphias gladius

—	Makrellhaugid: Scomberesox spp.; Cololabis spp.

—	Harilik kuldmakrell; väike kuldmakrell: Coryphaena hippurus; coryphaena equiselis

—	Hailaadsed: Hexandus griseus; Cetorhinus maximus; Alopiidae Rhincodon typus; Carcharhinide; Sphyrnidae; Isuridae; Lamnidae

—	Vaalalised (vaalad ja pringlid): Physeteridae; Balenidae; Eschrichtiidae; Monodontidae; Ziphiidae; Delphinidae.

II LISA

ICCATi koostatud tuunide ja selle lähiliikide nimekiri

—	Harilik tuun: Thunnus thynnus

—	Tuun: Thunnus maccoyii

—	Kulduim-tuun: Thunnus albacares

—	Pikkuim-tuun: Thunnus alalunga

—	Suursilm-tuun: Thunnus obesus

—	Tuun: Thunnus atlanticus

—	Väiketuunid: Euthynnus alletteratus

—	Vööttuun: Katsuwonus pelamis

—	Atlandi pelamiid: Sarda sarda

—	Makrelltuunid: Auxis thazard

—	Makrelltuunid: Auxis rochei

—	Vöötideta pelamiid: Orcynopsis unicolor

—	Vahuu: Acanthocybium solandri

—	Tähniline kuningmakrell: Scomberomorus maculatus

—	Kavalla kuningmakrell: Scomberomorus cavalla

—	Kuningmakrell: Scomberomorus tritor

—	Brasiilia kuningmakrell: Scomberomorus brasilliensis

—	Lääneatlandi kuningmakrell: Scomberomorus regalis

—	Purikalalased: Istiophorus albicans

—	Must marliin: Makaira indica

—	Sinine marliin: Makaira nigricans

—	Valge odanina: Tetrapturus albidus

—	Mõõkkala: Xiphias gladius

—	Pikk-koon-odanina: Tetrapturus pfluegeri

III LISA

Laevade pikkus (artikli 6 lõige 2)

Laeva pikkuse määratlus vastavalt ICCATile:

—

kõikide laevade puhul, mis on ehitatud pärast 18. juulit 1982. aastat, 96 % kogupikkusest veepiiril, mis on 85 % kõrgusel vähimast teoreetilisest parda kõrgusest, mõõdetuna kiilujoonelt, või pikkus vöörtäävi välisservast kuni roolipalleri telgjooneni samal veepiiril, kui see on pikem. Diferendiga projekteeritud laevade puhul mõõdetakse pikkust kavandatud veepiiriga paralleelsel veepiiril,

—	kõikide kalalaevade puhul, mis on ehitatud enne 18. juulit 1982. aastat, riiklikus registris või muus laevaregistris registreeritud pikkus.

IV LISA

ALAMMÕÕDUD

(artikli 8 lõige 1)

Liik	Alammõõt
Harilik tuun (Thunnus thynnus) (1)	6,4 kg või 70 cm
Harilik tuun (Thunnus thynnus) (2)	10 kg või 80 cm
Mõõkkala (Xiphias gladius) (3)	25 kg või 125 cm (alalõuast)

(1) see alammõõt kehtib ainult Atlandi ookeani idaosa suhtes

(2) see alammõõt kehtib ainult Vahemere suhtes

(3) see alammõõt kehtib ainult Atlandi ookeani suhtes

12.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 123/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 521/2007,

11. mai 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 12. mail 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. mai 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 11. mai 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	39,4
	TN	110,8
	TR	113,3
	ZZ	87,8
0707 00 05	JO	171,8
	MK	35,1
	TR	115,6
	ZZ	107,5
0709 90 70	TR	107,0
0709 90 70	ZZ	107,0
0805 10 20	EG	43,2
	IL	62,2
	MA	44,8
	ZZ	50,1
0805 50 10	AR	50,0
0805 50 10	ZZ	50,0
0808 10 80	AR	86,7
	BR	79,9
	CL	81,7
	CN	96,5
	NZ	123,8
	US	127,6
	UY	88,5
	ZA	85,4
	ZZ	96,3

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood “ ZZ ” tähistab “muud päritolu”.

12.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 123/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 522/2007,

11. mai 2007,

millega määratakse kindlaks madalaim müügihind või puhul määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 31. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) võivad sekkumisametid müüa alalise pakkumismenetluse teel teatava koguse nende valduses oleva või sekkumisvarudest ning anda toetust koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 25 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Lisaks sellele on sätestatud, et hind või toetus võib erineda olenevalt või kavandatud kasutusest, selle rasvasisaldusest ja kasutusviisist. Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(2)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 31. individuaalseks pakkumiskutseks määratakse kindlaks kõnealuse määruse artiklis 25 osutatud madalaim müügihind või sekkumisvarude puhul ning artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 12. mail 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. mai 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 308, 25.11.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2107/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 20).

LISA

Madalaim müügihind või puhul ning töötlemistagatise suurus määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 31. individuaalseks pakkumiskutseks

(EUR/100 kg)
Valem			A		B
Kasutusviis			Märgistusainetega	Märgistusaineteta	Märgistusainetega	Märgistusaineteta
Madalaim müügihind	Või ≥ 82 %	Töötlemata	—	265,2	—	—
Madalaim müügihind	Või ≥ 82 %	Kontsentreeritud	—	—	—	—
Töötlemistagatis		Töötlemata	—	30	—	—
Töötlemistagatis		Kontsentreeritud	—	—	—	—

12.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 123/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 523/2007,

11. mai 2007,

millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruse (EÜ) nr 1898/2005 II peatükis sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 31. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) võivad sekkumisametid müüa alalise pakkumismenetluse teel teatava koguse nende valduses oleva või sekkumisvarudest ning anda toetust koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 25 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul. Lisaks sellele on sätestatud, et hind või toetus võib erineda olenevalt või kavandatud kasutusest, selle rasvasisaldusest ja kasutusviisist. Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(2)	Saadud pakkumiste läbivaatamisel selgus, et pakkumist ei peaks jätkama.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1898/2005 II peatükis sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 31. individuaalset pakkumiskutset ei jätkata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 12. mail 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. mai 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 308, 25.11.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2107/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 20).

12.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 123/19

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 524/2007,

11. mai 2007,

määruse (EÜ) nr 1898/2005 III peatükis sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 31. individuaalse pakkumiskutse kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1898/2005 millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) artiklile 47 kuulutavad sekkumisametid välja alalise pakkumismenetluse toetuse andmiseks kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 54 on sätestatud, et iga konkreetse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse suurim toetus kontsentreeritud või jaoks, mille minimaalne rasvasisaldus on 96 %.

(2)	Esitada tuleb määruse (EÜ) nr 1898/2005 artikli 53 lõikes 4 sätestatud lõppkasutustagatis, et tagada kontsentreeritud või üleminek jaekaubandusse.

(3)	Saadud pakkumiste läbivaatamisel selgus, et pakkumist ei peaks jätkama.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1898/2005 III peatükis sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 31. individuaalset pakkumiskutset ei jätkata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 12. mail 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. mai 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 308, 25.11.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2107/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 20).

12.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 123/20

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 525/2007,

11. mai 2007,

millega kehtestatakse või madalaim müügihind 63. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 2771/1999 osutatud alalise pakkumiskutse alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat võid.

(2)	Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)	Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2771/1999 kohase 63. individuaalse pakkumise kutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 8. mai 2007, kehtestatakse või madalaimaks müügihinnaks 248,00 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 12. mail 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 11. mai 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1802/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 3).

12.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 123/21

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 526/2007,

11. mai 2007,

kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha impordisertifikaatide väljaandmise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 27. mai 1997. aasta määrust (EÜ) nr 936/97, millega avatakse värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 936/97 artiklitega 4 ja 5 nähakse ette impordisertifikaatide taotlemise ja väljaandmise tingimused liha puhul, millele on osutatud artikli 2 punktis f.

(2)	Määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 2 punktis f määratakse ajavahemikul 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud, veiseliha, mis vastab eetoodud määruse nõuetele, lubatavaks eritingimustel imporditavaks koguseks 11 500 tonni.

(3)	Tuleks meenutada, et käesoleva määrusega ettenähtud sertifikaate võib kogu nende kehtivusaja jooksul kasutada vaid siis, kui peetakse kinni kehtivatest veterinaarsätetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Iga impordisertifikaadi taotlus, mis on esitatud 1.–5. mail 2007 kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha kohta, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 2 punktis f, rahuldatakse täies ulatuses.

2. Impordisertifikaadi taotlusi saab esitada vastavalt määruse (EÜ) nr 936/97 artiklile 5 2007. aasta juuni esimese viie päeva jooksul koguse 9 751,474 tonni ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 12. mail 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. mai 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) EÜT L 137, 28.5.1997, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 317/2007 (ELT L 84, 24.3.2007, lk 4).

12.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 123/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 527/2007,

10. mai 2007,

millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse merilutsu püük ICESi V, VI ja VII püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2007. aasta kvoodid.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2007. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida ja lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. mai 2007

Komisjoni nimel

kalanduse ja merenduse peadirektor

Fokion FOTIADIS

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11, parandatud väljaandes ELT L 36, 8.2.2007, lk 6).

(3) ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 444/2007 (ELT L 106, 24.4.2007, lk 22).

LISA

Nr	06
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	USK/567EI.
Liik	Meriluts (Brosme brosme)
Piirkond	ICESi V, VI ja VII püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	31. märts 2007

12.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 123/24

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 528/2007,

10. mai 2007,

millega Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursapüük ICES I ja II püügipiirkonna Norra vetes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on kehtestatud 2007. aasta kvoodid.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2007. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. mai 2007

Komisjoni nimel

kalanduse ja merenduse peadirektor

Fokion FOTIADIS

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) ELT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11, parandatud väljaandes ELT L 36, 8.2.2007, lk 6).

(3) ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 444/2007 (ELT L 106, 24.4.2007, lk 22).

LISA

Nr	07
Liikmesriik	Portugal
Kalavaru	COD/1N2AB.
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Piirkond	ICES I ja II püügipiirkonna Norra veed
Kuupäev	13. aprill 2007

12.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 123/26

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 529/2007,

11. mai 2007,

millega avatakse ajavahemikuks 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 CN-koodi 0202 alla kuuluva külmutatud veiseliha ja CN-koodi 0206 29 91 alla kuuluvate toodete impordi tariifikvoot ning nähakse ette selle haldamine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artikli 41 esimest lõiku,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni CXL loendile on ühendus kohustatud avama iga-aastase tariifikvoodi 53 000 tonni CN-koodi 0202 alla kuuluva külmutatud veiseliha ja CN-koodi 0206 29 91 alla kuuluvate toodete importimiseks (järjekorranumber 09.4003). Tuleks sätestada rakenduseeskirjad kvoodiaastaks 2007/2008 algusega 1. juulil 2007.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 29 lõike 1 kohaselt tuleb ühendusse importimist hallata impordilitsentside abil. Kõnealuse kvoodi haldamiseks on siiski asjakohane anda kõigepealt impordiõigused ja seejärel välja anda impordilitsentsid vastavalt komisjoni 31. augusti 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1301/2006 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi) (2) artikli 6 punktile 3. Sellisel juhul saaksid käitajad, kes on saanud impordiõigused, oma tegelikke kaubavoogusid arvesse võttes kvoodi kehtivusajal ise otsustada, millal nad soovivad taotleda impordilitsentse. Nimetatud määruse kohaselt lõpeb litsentside kehtivusaeg imporditariifikvoodi kehtivusaja viimasel päeval.

(3)

Käesoleva määruse alusel välja antud impordilitsentside suhtes tuleks kohaldada komisjoni 26. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1445/95 veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade ning määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta (3) ning komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (4) välja arvatud asjakohaste erandite puhul.

(4)

2006/2007. aasta kvoodi kasutamist hallati komisjoni 8. mai 2006. aasta määruse (EÜ) nr 704/2006 (millega avatakse ajavahemikuks 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 CN-koodi 0202 alla kuuluva külmutatud veiseliha ja CN-koodi 0206 29 91 alla kuuluvate toodete tariifikvoot ning nähakse ette selle kasutamise haldamine) (5) sätetega. Kõnealuse määrusega kehtestati tegeliku impordi kriteeriumil põhinev haldusmeetod, millega tagatakse kvoodi eraldamine kutselistele käitajatele, kes on võimelised veiseliha importima ilma tarbetu spekuleerimiseta.

(5)

Kõnealuse meetodi kohaldamisel saadud kogemused olid positiivseid ning seega on asjakohane jätkata sama haldusmeetodi kohaldamist 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 kestva kvoodi kehtivusajal. Seepärast on asjakohane määrata kvoodile vastavate imporditehingute jaoks võrdlusperiood, mis on piisavalt pikk tüüpiliste andmete saamiseks ning piisavalt hiljutine, et kajastada kaubanduse viimaseid muutusi.

(6)

Ühenduse kõikidele taotlejatele võrdsete võimaluste tagamiseks kehtestatakse üleminekumeede seoses impordiga Bulgaariasse ja Rumeeniasse enne 31. detsembrit 2006. Esitatud taotlus peab sisaldama tõendit, mille kohaselt on siseriiklikule pädevale asutusele tõendatud, et imporditehingud, mis võeti aluseks kõnealuse kvoodi puhul, pärinesid ettevõtetest ja kolmandatest riikidest või kolmandate riikide osadest, millele on osutatud nõukogu otsuse 79/542/EMÜ (6) artiklis 9, nõukogu direktiivi 2002/99/EÜ (7) artikli 8 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 (8) artiklites 11 ja 12.

(7)

Määrusega (EÜ) nr 1301/2006 on eelkõige kehtestatud üksikasjalikud sätted impordiõiguste taotluste, taotlejate staatuse ja impordilitsentside väljaandmise kohta. Määruse (EÜ) nr 1301/2006 sätteid tuleks kohaldada käesoleva määruse kohaselt välja antud impordilitsentside suhtes alates 1. juulist 2007, ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud lisatingimuste kohaldamist.

(8)	Spekuleerimise vältimiseks tuleks määrata kvoodi alusel igale taotlejale tagatis.

(9)

Et kohustada ettevõtjaid taotlema impordilitsentse kõigi eraldatud impordiõiguste suhtes, tuleks sätestada, et kõnealune kohustus on põhinõue komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/85 (millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (9) tähenduses.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Ajavahemikuks 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 avatakse CN-koodi 0202 alla kuuluva külmutatud veiseliha ja CN-koodi 0206 29 91 alla kuuluvate toodete impordi tariifikvoot kogumahuga 53 000 tonni, väljendatuna kondita liha massina.

Tariifikvoodi järjekorranumber on 09.4003.

2. Lõikes 1 osutatud kvoodi puhul kohaldatava ühise tollitariifistiku väärtuseliseks maksumääraks kehtestatakse 20 %.

Artikkel 2

1. Artikli 1 lõikes 1 osutatud impordi tariifikvooti hallatakse kõigepealt impordiõiguste andmise ja seejärel impordilitsentside väljastamise kaudu.

2. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määruseid (EÜ) nr 1445/95, (EÜ) nr 1291/2000 ja (EÜ) nr 1301/2006.

Artikkel 3

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	100 kilogrammi kondiga liha vastab 77 kilogrammile kondita lihale;

b)	külmutatud liha – liha, mis on külmutatud ja mille sisetemperatuur ühenduse tolliterritooriumile sisenemisel on – 12 °C või madalam.

Artikkel 4

1. Määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 5 kohaldamisel tõendavad impordiõiguste taotlejad, et CN-koodide 0201 , 0202 , 0206 10 95 või 0206 29 91 alla kuuluv lihakogus on imporditud nende poolt või nimel, vastavate tollinõuete kohaselt ajavahemikus 1. maist 2006 kuni 30. aprillini 2007 (edaspidi “individuaalne kvoot”).

2. Ettevõte, mis on moodustatud selliste ettevõtete liitumisel, millest igaühel olid individuaalsed impordikvoodid, võib neid kvoote kasutada alusena taotluse esitamisel.

3. Juhul kui individuaalne kvoot on seotud enne 31. detsembrit 2006 Bulgaariasse ja Rumeeniasse importimisega, peavad impordiõiguste taotlejad tõendama, et kõnealused importkogused pärinesid ettevõtetest ja kolmandatest riikidest või kolmandate riikide osadest, millele on osutatud otsuse 79/542/EMÜ artiklis 9, direktiivi 2002/99/EÜ artikli 8 lõikes 1 ning määruse (EÜ) nr 854/2004 artiklites 11 ja 12.

Pädev siseriiklik asutus otsustab, millised dokumendid on vastuvõetavaks tõendiks nimetatud tingimuste täitmise kohta.

Artikkel 5

1. Impordiõiguste taotlused esitatakse hiljemalt 1. juunil 2007 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

Imporditariifikvoodi kehtivusperioodiks esitatud impordiõiguste taotluste üldkogus ei või ületada asjaomase importija individuaalseid kvoote. Pädevad asutused lükkavad tagasi taotlused, mis ei vasta sellele nõudele.

2. Koos impordiõiguste taotlusega esitatakse tagatis suurusega 6 eurot 100 kg kondita lihaga samaväärse massi kohta.

3. Hiljemalt kell 13.00 Brüsseli aja järgi kolmandal reedel pärast lõikes 1 osutatud taotluste esitamise perioodi lõppu teatavad liikmesriigid komisjonile taotletavad üldkogused.

Artikkel 6

1. Impordiõigused antakse välja 7.–16. tööpäeval pärast artikli 5 lõikes 3 osutatud teatamisperioodi lõppu.

2. Kui määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikes 2 osutatud jaotuskoefitsiendi kohaldamise tulemusel antakse taotletavast väiksemad impordiõigused, siis vähendatakse viivitamata proportsionaalselt käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 kohast tagatist.

Artikkel 7

1. Artikli 1 lõikes 1 osutatud kvoodi alusel antud koguste vabasse ringlusse lubamiseks tuleb esitada impordilitsents.

2. Impordilitsentsi taotlused hõlmavad eraldatud üldkogust. See kohustus on esmanõue määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõike 2 tähenduses.

Artikkel 8

1. Litsentsitaotlusi võib esitada ainult selles liikmesriigis, kus taotleja on esitanud taotluse ja saanud artikli 1 lõikes 1 osutatud kvoodi kohased impordiõigused.

Iga impordilitsentsi väljastamisega vähenevad saadud impordiõigused vastavalt ning artikli 5 lõike 2 kohaselt makstud tagatist vähendatakse viivitamata proportsionaalselt.

2. Impordilitsents väljastatakse impordiõigused saanud ettevõtja taotlusel ja tema nimele.

3. Litsentsitaotlustesse ja impordilitsentsidesse kantakse:

lahtrisse 16 üks järgmistest CN-koodide rühmadest:

—	0202 10 00 , 0202 20

—	0202 30 , 0206 29 91 ;

b)	lahtrisse 20 kvoodi järjekorranumber (09.4003) ja üks käesoleva määruse lisas loetletud kannetest.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. mai 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).

(3) EÜT L 143, 27.6.1995, lk 35. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1965/2006 (ELT L 408, 30.12.2006, lk 27; parandatud väljaandes ELT L 47, 16.2.2007, lk 21).

(4) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).

(5) ELT L 122, 9.5.2006, lk 8. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1965/2006.

(6) EÜT L 146, 14.6.1979, lk 15. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(7) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(8) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006.

(9) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006.

LISA

Artikli 8 lõike 3 punktis b osutatud kanded

—	bulgaaria keeles	:	Замразено говеждо или телешко месо [Регламент (ЕО) № 529/2007]
—	hispaania keeles	:	Carne de vacuno congelada [Reglamento (CE) no 529/2007]
—	tšehhi keeles	:	Zmrazené maso hovězího skotu (nařízení (ES) č. 529/2007)
—	taani keeles	:	Frosset oksekød (forordning (EF) nr. 529/2007)
—	saksa keeles	:	Gefrorenes Rindfleisch (Verordnung (EG) Nr. 529/2007)
—	eesti keeles	:	Külmutatud veiseliha (määrus (EÜ) nr 529/2007)
—	kreeka keeles	:	Κατεψυγμένο βόειο κρέας [κανονισμός (EK) αριθ. 529/2007]
—	inglise keeles	:	Frozen meat of bovine animals (Regulation (EC) No 529/2007)
—	prantsuse keeles	:	Viande bovine congelée [Règlement (CE) no 529/2007]
—	itaalia keeles	:	Carni bovine congelate [Regolamento (CE) n. 529/2007]
—	läti keeles	:	Saldēta liellopu gaļa (Regula (EK) Nr. 529/2007)
—	leedu keeles	:	Sušaldyta galvijų mėsa (Reglamentas (EB) Nr. 529/2007)
—	ungari keeles	:	Szarvasmarhafélék húsa fagyasztva (529/2007/EK rendelet)
—	malta keeles	:	Laħam iffriżat ta’ annimali bovini (Regolament (KE) Nru 529/2007)
—	hollandi keeles	:	Bevroren rundvlees (Verordening (EG) nr. 529/2007)
—	poola keeles	:	Mięso wołowe mrożone (Rozporządzenie (WE) nr 529/2007)
—	portugali keeles	:	Carne de bovino congelada [Regulamento (CE) n.o 529/2007]
—	rumeenia keeles	:	Carne de vită congelată [Regulamentul (CE) nr. 529/2007]
—	slovaki keeles	:	Mrazené hovädzie mäso [Nariadenie (ES) č. 529/2007]
—	sloveeni keeles	:	Zamrznjeno goveje meso (Uredba (ES) št. 529/2007)
—	soome keeles	:	Jäädytettyä naudanlihaa (asetus (EY) N:o 529/2007)
—	rootsi keeles	:	Fryst kött av nötkreatur (förordning (EG) nr 529/2007)

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

12.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 123/30

KOMISJONI OTSUS,

4. mai 2007,

millega tühistatakse teatavate loomsete saaduste liikumiste suhtes Küprose saarel kohaldatavad keelud, lähtudes nõukogu määrusest (EÜ) nr 866/2004, ning sätestatakse tingimused nende saaduste liikumiseks

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 1911 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/330/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 866/2004 ühinemisakti protokolli 10 artiklis 2 sätestatud korra kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 9,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kuni Küprose taasühendamiseni peatatakse ühinemisakti protokolli 10 artikli 1 lõikega 1 ühenduse õigustiku kohaldamine Küprose Vabariigi aladel, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tõhus kontroll.

(2)	Inimeste ja loomade terviseohutuse huvides on määrusega (EÜ) nr 866/2004 keelatud loomsete saaduste liikumine üle piiri nendelt Küprose Vabariigi aladelt, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tõhus kontroll, nendele aladele, mis on Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli all.

(3)	Esimese sammuna ning arvesse võttes tootmist nendel Küprose Vabariigi aladel, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tõhus kontroll, võib tühistada keelud seoses värske kala ja meega.

(4)

Tuleb tagada, et keeldude tühistamine ei kahjustaks inimeste ja loomade tervist. Samuti tuleb tagada toiduohutusnõuete täitmine vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1480/2004 (millega kehtestatakse erireeglid kaupade suhtes, mis saabuvad aladelt, mis ei kuulu Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli alla, aladele, mis alluvad Küprose Vabariigi valitsuse kontrollile). (2) Asjaomaste saadustega kauplemist tuleks teatavate tingimustega vastavalt piirata.

(5)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 866/2004 artikli 4 lõikes 9 sätestatud keelde loomsete saaduste liikumisele üle piiri nende Küprose Vabariigi alade, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tõhus kontroll, ja nende alade vahel, mis on Küprose Vabariigi valitsuse tõhusa kontrolli all, ei kohaldata enam käesoleva otsuse I ja II lisas osutatud loomsete saaduste suhtes.

Nende toodetega kauplemise suhtes kohaldatavad tingimused on sätestatud vastavas lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. mai 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 161, 30.4.2004, lk 128. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1283/2005 (ELT L 203, 4.8.2005, lk 8).

(2) ELT L 272, 20.8.2004, lk 3.

I LISA

Värske kala

A. Loomne saadus: värske kala

B. Tingimused

Värske kala peab olema maale toodud otse kalalaevalt, mille pardal hoitakse saaki vähem kui 24 tundi. Kõnealused kalalaevad peavad tegutsema vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprill 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (1) III lisa VIII jao I peatüki A osas ja II peatükis sätestatud nõuetele.

Komisjoni määratud sõltumatud eksperdid peavad kontrollima kalalaevu ning esitama nõuetele vastavate laevade nimekirja komisjonile. Komisjon edastab selle nimekirja Küprose Vabariigi pädevale veterinaarasutusele ning avaldab selle oma veebilehel.

Igale värske kala saadetisele tuleb lisada dokument, mis on koostatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1480/2004 artiklile 2. Selle dokumendi peab välja andma Küprose türgi kaubanduskoda, mis on saanud komisjonilt selleks nõuetekohased volitused kokkuleppel Küprose Vabariigi valitsusega, või muu organ, mis on saanud selleks volitused kokkuleppel valitsusega. See dokument peab olema välja antud määruse (EÜ) nr 866/2004 artikli 4 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras ning kinnitama, et kala on lossitud otse kalapüügialustelt, mis on loetletud punktis 1 nimetatud nõuetele vastavate laevade nimekirjas, mis õigeaegselt esitatakse.

Värske kala peab olema ette nähtud jaemüügikauplustele, restoranidele või otsemüügiks tarbijatele.

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

II LISA

Inimtoiduks ette nähtud mesi

A. Loomne saadus: inimtoiduks ette nähtud mesi

B. Tingimused

Mesi peab olema täielikult nende tootjate toodetud, kes elavad Küprose sellistel aladel, mille üle Küprose Vabariigil puudub tõhus kontroll.

Mett tuleb vedada kas:

a)	pakendamata või

b)	eraldi mahutites, mis on turuleviimiseks sobivalt pakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (1) I lisa A osa ja II lisa kohaselt varustatud ettevõttes.

Igale meesaadetisele tuleb lisada dokument, mis on koostatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1480/2004 artiklile 2. Selle dokumendi peab välja andma Küprose türgi kaubanduskoda, mis on saanud komisjonilt selleks nõuetekohased volitused kokkuleppel Küprose Vabariigi valitsusega, või muu organ, mis on saanud selleks volitused kokkuleppel valitsusega. See dokument peab olema välja antud määruse (EÜ) nr 866/2004 artikli 4 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras ning kinnitama, et mesi vastab punktis 1 sätestatud tingimustele.

Enne meega kauplemise alustamist peavad komisjoni määratud sõltumatud eksperdid võtma tootmisahelast kümme meeproovi, neid analüüsima ja edastama analüüside tulemused komisjonile. Komisjon edastab analüüside tulemused Küprose Vabariigi pädevale veterinaarasutusele ning avaldab need oma veebilehel.

Analüüsid tuleb teha heakskiidetud laboratooriumis, nagu on määratletud nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ) (2) artikli 2 punktis f. Proovide jaotus peab olema järgmine:

a)	kuus proovi antibiootikumide (rühm B1) ning karbamaadide ja püretroidide (rühm B2, parasiitidevastased ained) kontrollimiseks;

b)	neli proovi pestitsiidide (rühm B3a, kloororgaanilised; rühm B3b, fosfororgaanilised ühendid) ja raskmetallide (rühm B3c) kontrollimiseks.

Punktis 4 osutatud proovivõtmist ja analüüse tuleb korrata igal aastal.

Mesi, mille liikumised toimuvad vastavalt käesolevale otsusele, peab vastama nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/110/EÜ (mee kohta) (3) sätestatud nõuetele.

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(2) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.

(3) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47.

SOOVITUSED

Komisjon

12.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 123/33

KOMISJONI SOOVITUS,

3. mai 2007,

toidu akrüülamiidi sisalduse seire kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 1873 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/331/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 211 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomisjon võttis 19. aprillil 2005 vastu seisukoha, mis käsitleb akrüülamiidi sisaldust toiduainetes ja milles kinnitatakse FAO/WHO ühise lisaainete ekspertkomisjoni (JECFA) poolt 2005. aasta veebruaris läbi viidud toidu akrüülamiidi sisaldust käsitleva riskianalüüsi tulemusi. Selles analüüsis leidis JECFA, et keskmise või suure tarbimise puhul on ühendi, mis on nii genotoksiline kui ka kantserogeenne, riskinormid madalad, ja see võib ohustada inimeste tervist. Seega tuleb jätkata akrüülamiidi sisalduse vähendamist toidus.

(2)

Toiduainetööstus ja liikmesriigid on uurinud akrüülamiidi tekke põhjusi. Toiduainetööstus on välja töötanud vabatahtlikud meetmed, nn juhtnöörid, (1) kus esitatakse juhiseid, kuidas tootjad ja töötlejad saavad määrata kindlaks võimalused oma vastavate toodete akrüülamiidi sisalduse alandamiseks. Alates 2002. aastast on palju juba tehtud, et vähendada akrüülamiidi sisaldust töödeldud toidus.

(3)

On vaja koguda usaldusväärseid andmeid toidu akrüülamiidi sisalduse kohta vähemalt kolme aasta jooksul ja kogu ühenduses, et saada ülevaade akrüülamiidi sisalduse kohta neis toiduainetes, mille kohta on teada, et nende akrüülamiidi sisaldus on kõrge ja/või mis moodustavad inimeste toiduratsioonis olulise osa, seda eriti riskirühmade puhul nagu imikud ja väikelapsed.

(4)	On väga oluline, et kord aastas esitataks need andmed Euroopa Toiduohutusametile (EFSA), kes koostab nende andmete põhjal ühtse andmebaasi.

(5)	Analüüsitulemuste hindamise põhjal selgitatakse vabatahtlike meetmete tõhusus. Käesolevas soovituses esitatud seireprogrammi võib kohandada millal tahes, kui see on saadud kogemuste valgusel vajalik,

SOOVITAB JÄRGMIST:

1.	Liikmesriigid kontrollivad aastatel 2007, 2008 ja 2009 I lisas loetletud toiduainete akrüülamiidi sisaldust vastavalt sama lisa sätetele.

2.	Liikmesriigid esitavad Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) ühtse andmebaasi koostamiseks iga aasta 1. juuniks eelmise aasta seire tulemused koos II lisas nõutava teabega ning seal nõutaval kujul.

Seireprogrammi raames järgivad liikmesriigid komisjoni 28. märtsi 2007. aasta määruse (EÜ) nr 333/2007 (toiduainetes esineva plii, kaadmiumi, elavhõbeda, anorgaanilise tina, 3-MCPD ja benzo(a)püreeni taseme ametlikuks kontrolliks vajalike proovivõtumeetodite ja analüüside kohta) (2) lisa B osas sätestatud proovivõtumeetodeid, et tagada proovide represantatiivsus partii suhtes.

Liikmesriigid analüüsivad toidu akrüülamiidi sisaldust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (3) III lisa punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

Brüssel, 3. mai 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) Juhtnöörides on esitatud 13 erinevat parameetrit (“Mida saab teha?”), mis on jaotatud nelja põhikategooriasse, mida toiduainete tootja saab oma toodete akrüülamiidi sisalduse vähendamiseks kasutada valikuliselt ning vastavalt oma vajadustele. Need neli põhikategooriat on põllumajanduslikud tingimused, toidu retsept, töötlemine ja lõplik valmistamine.

(2) ELT L 88, 29.3.2007, lk 29.

(3) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

I LISA

A. Proovivõtu kord ja kohad

Toodetest tuleb proove võtta turustamise tasandil (nt selvehallides, väikestes poodides, pagariärides, friikartulite müügikohtades, restoranides), kus jälgitavus on hea, või tootmiskohas. Kui võimalik, tuleb proove võtta liikmesriigist pärit toodetelt. (1)

Proovide võtmine ja analüüsimine peavad toimuma enne, kui prooviks kasutatava toiduaine säilivusaeg lõpeb.

B. Tooted, proovide arv ja sagedus, nõuded analüüside võtmisele

Tabelis 1 esitatakse ülevaade soovitatava väikseima proovide arvu kohta, mida iga tootekategooria puhul aasta jooksul analüüsida. Liikmesriikidel soovitatakse võimaluse korral võtta rohkem proove. Proovide arvu jagunemine liikmesriigiti põhineb rahvastiku näitajatel, kusjuures väikseim proovide hulk toote ja liikmesriigi kohta on neli.

Proovide arv märgib väikseimat võetud proovide arvu aastas. Kui kohaldatakse eritingimusi (nt proovide võtmine kaks korda aastas), siis on see iga tooterühma puhul eraldi täpsustatud I lisa punktis C.

Kuna iga tootekategooria koosneb väga mitmest erinevate omadustega tootest, tuleb täiendavat teavet esitada iga toote kohta, millest proov võetakse (vt I lisa punkt C). Et jälgida aja jooksul toimuvaid muutusi, on oluline, et samade omadustega toodetest (sama sorti leib, sama kaubamärk jne) võetakse võimaluse korral proove igal aastal. Kui friikartulitest võetakse proove väikestes poodides, tuleks võimaluse korral valida proovi võtmiseks igal aastal samad poed.

Kui samade omadustega toodete puhul saadakse korduvalt tulemusi alla mõõtmispiiri, võib toote asendada mõne teise tootega, tingimusel et uus toode kuulub samasse tootekategooriasse ja esitatakse toote kirjeldus.

Et tagada analüüsitulemuste võrreldavus tuleb valida meetodid, mille puhul on võimalik saavutada mõõtmispiiriks 30 μg/kg (intensiivseim ioon/ioon üleminek) leiva ja imikutoidu puhul ning 50 μg/kg kartulitoodete, muude teraviljatoodete, kohvi ja teiste toodete puhul. Tulemused esitatakse saagisega parandatult.

Tabel 1

Väikseim proovide arv tootekategooria kohta

Riik, kus toodet müüakse	Friikartulid, mida müüakse kohapeal söömiseks (1)	Kartulikrõpsud (2)	Eeltöödeldud friikartulid/kartulitooted kodus valmistamiseks (3)	Leib (4)	Hommikusöögihelbed (5)	Küpsised, sh väikelastele mõeldud küpsised (6)	Röstitud kohv (7)	Imikute purgitoidud (8)	Töödeldud teraviljal põhinevad imikutoidud (9)	Muud tooted (10)	Kokku
AT	4	4	4	4	4	4	4	4	4	8	44
BE	4	4	4	4	4	4	4	4	4	8	44
CY	4	4	4	4	4	4	4	4	4	4	40
CZ	4	4	4	4	4	4	4	4	4	8	44
DE	24	24	24	24	24	24	24	24	24	14	230
DK	4	4	4	4	4	4	4	4	4	8	44
ES	14	14	14	14	14	14	14	14	14	14	140
EE	4	4	4	4	4	4	4	4	4	4	40
GR	4	4	4	4	4	4	4	4	4	8	44
FR	20	20	20	20	20	20	20	20	20	14	194
FI	4	4	4	4	4	4	4	4	4	8	44
HU	4	4	4	4	4	4	4	4	4	8	44
IT	20	20	20	20	20	20	20	20	20	14	194
IE	4	4	4	4	4	4	4	4	4	8	44
LU	4	4	4	4	4	4	4	4	4	4	40
LT	4	4	4	4	4	4	4	4	4	4	40
LV	4	4	4	4	4	4	4	4	4	4	40
MT	4	4	4	4	4	4	4	4	4	4	40
NL	6	6	6	6	6	6	6	6	6	8	62
PT	4	4	4	4	4	4	4	4	4	8	44
PL	14	14	14	14	14	14	14	14	14	14	140
SE	4	4	4	4	4	4	4	4	4	8	44
SI	4	4	4	4	4	4	4	4	4	4	40
SK	4	4	4	4	4	4	4	4	4	8	44
UK	20	20	20	20	20	20	20	20	20	14	194
BG	4	4	4	4	4	4	4	4	4	8	44
RO	8	8	8	8	8	8	8	8	8	8	80
Kokku	202	202	202	202	202	202	202	202	202	224	2 042

C. Minimaalne esitatav lisateave iga toote kohta

Minimaalset lisateavet, mida tuleb esitada iga toote kohta, millest on proov võetud, on kirjeldatud punktides 1–10. Liikmesriikidel soovitatakse esitada üksikasjalikumat teavet.

Friikartulid, mida müüakse kohapeal söömiseks: proove võetakse kaks korda aastas, märtsis ja novembris, (2) nii et proovide koguarv vastab tabelis määratletule. Valmistoidu proove tuleb võtta väikestes müügikioskites, kiirtoidukohtades ja restoranides. Kui vähegi võimalik, tuleb proove võtta igal aastal samades kohtades.

Esitatav täpsem teave: kas lähteaine on toores kartul või poolfabrikaat, kas on lisatud muid koostisaineid.

Kartulikrõpsud: proove võetakse kaks korda aastas, märtsis ja novembris (2) nii et proovide koguarv vastab tabelis määratletule.

Esitatav täpsem teave: kas lähteaine on toores kartul või poolfabrikaat, kas on lisatud muid koostisaineid, lõhna- või maitseaineid või lisaaineid.

Eeltöödeldud friikartulid/kartulitooted kodus valmistamiseks: kaasa arvatud külmutatud tooted. Proove võetakse kaks korda aastas, märtsis ja novembris, (2) nii et proovide koguarv vastab tabelis määratletule. Proovi analüüs tuleb läbi viia pärast toote valmimist (pärast frittimist, praadimist jne). Valmistamine peab toimuma laboris vastavalt toote etiketil märgitud juhistele. Esitatav täpsem teave: kas lähteaine on toores kartul või poolfabrikaat, kas on lisatud muid koostisaineid, kas toodet müüdi värskelt või külmutatult, milliseid juhistele vastavaid valmistamistingimusi kasutati.

Leib Esitatav täpsem teave: värske leib või näkileib, kiudaine sisaldus, teravilja liik, kääritatud või mitte, kääritamise viis (nt pärmiga), muud koostisained. Proovi võtmiseks valitavate leibade sortiment peaks peegeldama vastava riigi toitumisharjumusi.

Hommikusöögihelbed: välja arvatud müsli ja pudrud. Esitatav täpsem teave: teravilja liik, muud koostisained (nt suhkur, pähklid, mesi, šokolaad).

Küpsised, sh väikelastele mõeldud küpsised: Esitatav täpsem teave: pehmed või kõvad, tavatarbijatele või diabeetikutele, koostise täielik loetelu.

Röstitud kohv: Esitatav täpsem teave: röstimisaste (nt keskmine, tume), ubade liik, kui on teada, müüdud jahvatatuna või ubadena.

Imikute purgitoidud: Proovid tuleks võtta kartulilt, juurviljalt või teravilja sisaldavatest toitudest. Esitatav täpsem teave: koostis.

Töödeldud teraviljal põhinevad imikutoidud: analüüsitakse sellisena nagu müüakse.

Esitatav täpsem teave: teravilja liik, muud koostisained.

10.

Muud tooted Siia kategooriasse kuuluvad kartulitooted, teraviljatooted, kohvitooted, kakaotooted ja väikelaste toidud, mida ei ole nimetatud eespool esitatud kategooriates (nt praekartulid, piparkoogid, kohviasendajad). Proovid tuleks võtta liikmesriigi toitumisharjumusi arvestades. Mõnel juhul tuleb proovid võtta pärast toidu vastavalt juhistele valmistamist. Sellisel juhul tuleb kirjeldada valmistamise tingimusi.

Esitatav täpne teave: toote üksikasjalik kirjeldus (nt peamised koostisained), toidu valmistamiseks kasutatud tingimused vastavalt juhistele.

(1) Erandjuhtudel võib konkreetne toode olla müügil ainult kolmandast riigist imporditud tootena. Sel juhul võib võtta proove imporditud tootelt.

(2) Kui toit on valmistatud eeltöödeldud kartulitest, ei ole proove kaks korda aastas vaja võtta.

II LISA

A. Aruande vorm

Tekst pildi

Andmeid esitav riik

Aasta

Proovi kood

Tootekat egooria (1–10)

Toote nimetus

Toote kirjeldus

Tootja

Tootjariik (ISO-kood)

”Parim enne“ kuupäev (pp/kk/aa)

Tootmiskuupäev (pp/kk/aa)

Proovivõtu kuupäev (pp/kk/aa)

Proovivõtu koht

Pakendi kaal (gr)

Proovi mass (gr)

Valmistamistingimused

Analüüsikuupäev (pp/kk/aa)

Akrediteeritud meetod (ei/jah)

Analüüsimeetod

Pädevuskatse andmed

Akrüülamiidi sisaldus (μg/kg)

Avastamispiir (μg/kg)

Määramispiir (μg/kg)

Mõõtemääramatus (%)

B. Selgitavad märkused aruande vormi kohta

Andmeid esitav riik: liikmesriik, kus seire toimus.

Aasta: proovi võtmise aasta.

Proovi kood: proovi laboratoorne tunnuskood.

Tootekategooria nr: Tootekategooria number vastavalt I lisa tabelile 1 (märkida numbritega 1–10, nt friikartulite puhul “1”, kartulikrõpsude puhul “2” jne).

Toote nimetus: märkida toote nimetus inglise keeles ja originaalkeeles.

Toote kirjeldus: Toote lühikirjelduses tuleb esitada vähemalt I lisa punktis C nõutud teave.

Tootja: tootja nimi, kui see on teada.

Tootjariik: (kui see on teada). Tootjariigi märkimisel kasutada riigi ISO-koodi (ISO-koodid on esitatud I lisa tabeli 1 esimeses tulbas). I lisa punkti A kohaselt peaks toode, millest proov võetakse, olema võimaluse korral pärit ühest liikmesriigist (vt I lisa joonealune märkus 1).

“Parim enne” kuupäev: nagu toote etiketil märgitud. Kuupäev esitada kujul: pp/kk/aa.

Tootmise kuupäev: võimaluse korral nagu toote etiketil märgitud. Kuupäev esitada kujul: pp/kk/aa.

Proovivõtu kuupäev: kuupäev, millal proov võeti. Kuupäev esitada kujul: pp/kk/aa.

Proovivõtukoht: koht, kus proovid koguti; nt selvehall, väike kauplus, pagariäri, kiirtoidukett jne.

Pakendi kaal: Kui toode on pakendis, siis võimaluse korral pakendi kaal, millest valim võeti (grammides).

Proovi mass: lähteproovi mass (grammides).

Valmistamistingimused: valmistamistingimusi tuleb kirjeldada eeltöödeldud friikartulite või muude kartulitoodete puhul, mida valmistatakse kodus (tootekategooria 3), millest võetakse proov ja mida analüüsitakse pärast valmistamist. Tuleb järgida etiketil märgitud valmistamisjuhiseid ja neid siin lahtris kirjeldada. Sama võib kehtida ka mõnede “muude toodete” (tootekategooria 10) puhul.

Analüüsi kuupäev: kui proov homogeniseeriti ja varuti enne analüüsimist, tuleb märkida kuupäev, millal analüüsi tegemine tegelikult algas. Sellisel juhul tuleb märkida ka säilitamistingimused.

Akrediteeritud meetod: palun märkida, olenevalt sellest kas analüüsitulemused saadi EN ISO 17025 standardi põhjal akrediteeritud meetodiga või ei, vastavalt “ei” või “jah”.

Analüüsimeetod: palun märkida, missugust analüüsimeetodit kasutati (GC-MS derivaatide saamisega, GC-MS derivaatideta; LC-MS-MS või muud) ning kirjeldada lühidalt proovi valmistamist (nt puhastamise protseduur jne).

Pädevuskatse andmed: palun esitada teave pädevuskatse korraldaja, kava numbri, hindamisringi numbri, maatriksi ja z-väärtuse (1) kohta järgmisel kujul: korraldaja/kava/hindamisring/maatriks/z-väärtus. (Näide: FAPAS/30/6/näkileib/1,6).

Akrüülamiidi sisaldus: μg/kg-s saagisega parandatult.

Avastamiskünnis: μg/kg-s.

Mõõtmispiir: μg/kg-s.

Mõõtemääramatus: võimaluse korral esitada palun teave mõõtemääramatuse kohta (määramatuse ulatus esitada protsentides).

(1) Palun arvestada, et z-võlgnevusi kasutatakse ainult andmete kvaliteedi hindamiseks. Need on konfidentsiaalsed.