10.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 498/2007,

26. märts 2007,

millega kehtestatakse Euroopa Kalandusfondi käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta, (1) eriti selle artiklit 102,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1198/2006 (“algmäärus”) asendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999 (2) ja määrus (EÜ) nr 2792/1999 (3) võttes arvesse uusi arenguid kalanduse, kalanduspiirkondade ja sisevetel toimuva kalapüügi valdkonnas. Seepärast on asjakohane kehtestada algmääruse rakendussätted.

(2)

Tuleks kehtestada rakenduskavade esitamise üksikasjalikud eeskirjad. Hõlbustamaks rakenduskavade koostamist ning nende kontrollimist ja heakskiitmist komisjoni poolt, tuleks sätestada nende kavade ülesehituse ja sisu kohta ühised eeskirjad, mis tugineksid eelkõige algmääruse artiklis 20 kehtestatud nõuetele.

(3)	Ühenduse kalalaevastiku kohandamisega seotud meetmete toetamise osas peaksid liikmesriigid oma rakenduskavades esitama hüvitiste arvutamise meetodid.

(4)	Tuleks täpsustada, millistel tingimustel saab kasutada algmääruse artikli 25 lõikes 4 toodud võimalust vähendada laevade rühma mootorivõimsust.

(5)	Tuleks määratleda teatavad konkreetselt vesiviljeluse ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise kontekstis kasutatavad väljendid tagamaks, et kõik saavad neist ühtemoodi aru.

(6)	Liikmesriigid peaksid vesiviljelusega seotud tootliku investeerimise ning töötlemise ja turustamisega seotud investeerimise toetamise osas oma rakenduskavades selgitama, kuidas nad tagavad mikro- ja väikeettevõtjate prioriteetsuse.

(7)

Loomade tervise kaitseks võetavate meetmete toetamise osas tuleks sätestada üksikasjalikud tingimused, et tagada vastavus nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivile 2006/88/EÜ, mis käsitleb akvakultuurloomade ja akvakultuuritoodete loomatervishoiunõudeid ning teatavate veeloomadel esinevate haiguste ennetamist ja tõrjet (4).

(8)	Ühist huvi pakkuvate meetmete toetamise osas tuleks kindlaks määrata abikõlblikud kulud.

(9)	Algmääruse artiklis 43 nimetatud piirkondade puhul tuleks täpsustada nende väljavalimise kriteeriumid.

(10)	Era- ja avaliku sektori partnerlused, mida toetatakse algmääruse artikli 45 kohaselt, peaksid vastama teatavatele üksikasjalikele tingimustele.

(11)	Kalanduspiirkondade säästva arenguga seotud toetuse osas peaks rühmade väljavalimise kord olema läbipaistev ning tagama, et toetamiseks valitaks asjakohased ja kvaliteetsed kohaliku arengu strateegiad.

(12)	Tuleks kehtestada eeskirjad, mis hõlmavad mitmeid meetmeid. Selleks et suunata investeerimistegevust tõhusamalt, peab tegema abikõlblike kulude kindlaksmääramise ühiseeskirjad kättesaadavaks.

(13)

Selleks et tagada võimalikke rahastamisvõimalusi käsitleva teabe laialdane levitamine kõigile huvitatud isikutele ja kindlustada selle läbipaistvus, tuleks proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes kehtestada teavitamismeetmete minimaalne sisu, mis on vajalik potentsiaalsete toetusesaajate teavitamiseks ühenduse ja liikmesriikide poolt Euroopa Kalandusfondi (EKF) kaudu ühiselt pakutavatest rahastamisvõimalustest, sealhulgas kohustus avalikustada sammud, mida potentsiaalsed toetusesaajad peavad rahastamistaotluse esitamisel võtma, ning kasutatavad valikukriteeriumid.

(14)

EKFi abi kasutamise läbipaistvuse suurendamiseks peaksid liikmesriigid igal aastal elektrooniliselt või muul viisil avaldama toetusesaajate nimekiri, toimingute nimed ja toiminguteks eraldatud riiklikud vahendid. Selle teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemine tugevdab ühenduse tegevuse läbipaistvust kalandussektori arengu, kalanduspiirkondade ja sisevetel toimuva kalapüügi valdkonnas, edendab kaasatud avalike vahendite usaldusväärset finantsjuhtimist ning eelkõige tugevdab kasutatavate avalike vahendite kontrolli ja väldib konkurentsi moonutamist EKFi meetmetest abi saajate vahel. Arvestades saavutatavate eesmärkide olulisust, on seoses proportsionaalsuse põhimõtte ja isikuandmete kaitse nõudega põhjendatud asjakohase teabe üldine avaldamine, kuna see ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik demokraatlikus ühiskonnas ja eeskirjade eiramise vältimiseks.

(15)	Selleks et tagada teavitamismeetmete tõhusam rakendamine ning võimaldada teavitamis- ja avalikustamisstrateegiate ja tulemuste osas paremat teabevahetust komisjoniga ning liikmesriikide ja komisjoni vahel, tuleks määrata teavitamis- ja avalikustamismeetmete eest vastutavad kontaktisikud.

(16)	Tuginedes programmitöö perioodile 2000–2006, tuleb finantskorraldusvahenditele sätestada üksikasjalikud tingimused, millele need peaksid rahanduskava alusel rahastamisel vastama.

(17)

Võttes arvesse algmääruse artiklit 59 ja saadud kogemusi on vaja sätestada, millised on korraldusasutuste kohustused toetusesaajate suhtes rahastatavate toimingute väljavalimisele ja heakskiitmisele eelneval etapil, milliseid tahke peaks hõlmama toetusesaajate deklareeritud kulude kontrollimine, sealhulgas hüvitamistaotluste halduskontroll ja üksikute toimingute kohapealne kontroll ning milliseid tingimusi tuleks järgida juhul, kui kohapealset kontrolli viiakse läbi valimi põhjal.

(18)	Samuti on vaja üksikasjalikult määrata kindlaks teave, mida toimingute raamatupidamisdokumendid peaksid sisaldama, ja rakendamist käsitlevad andmed, mida korraldusasutused peavad registreerima, säilitama ja taotluse korral komisjonile esitama.

(19)	Rakenduskavade alusel tehtavate kulutuste nõuetekohase auditeerimise tagamiseks on vaja kehtestada kriteeriumid, millele kontrolljälg peab vastama, et see loetaks piisavaks.

(20)	Toimingute auditeerimise eest vastutab auditeerimisasutus. Tagamaks, et need auditid on piisavalt ulatuslikud ja tõhusad ning et need tehakse kõigis liikmesriikides samade normide kohaselt, on vaja kehtestada tingimused, millele need auditid peavad vastama.

(21)

Kogemused näitavad, et auditeeritavate toimingute valimi koostamiseks on vaja üksikasjalikult sätestada alus, millele auditeerimisasutus peab valikumeetodi kehtestamisel või heakskiitmisel tuginema, sealhulgas teatavad tehnilised kriteeriumid juhusliku statistilise valimi koostamiseks ja tegurid, mida tuleb arvesse võtta lisavalimi puhul.

(22)

Algmääruse artikli 61 alusel auditeerimisasutuse vastutusalasse kuuluva auditistrateegia, iga-aastase kontrolliaruande ja lõpetamise deklaratsioonide koostamise ning esitamise normide lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks on vaja üksikasjalikult sätestada nende sisu ning täpsustada nende aluseks olevate andmete laad ja kvaliteet.

(23)

Selleks et tagada algmääruse artikli 87 kõige tõhusam kohaldamine seoses dokumentide kättesaadavuse ning Euroopa Kontrollikoja ja komisjoni õigusega tutvuda kõigi kulusid ja auditeid käsitlevate täiendavate dokumentidega, peaksid korraldusasutused kindlustama, et andmed kõigi täiendavaid dokumente hoidvate asutuste nime ja asukoha kohta on lihtsalt kättesaadavad, ning need dokumendid tuleks kohe esitada miinimumina määratud arvule isikutele ja asutustele. Samal põhjusel on vaja sätestada, milliseid andmekandjaid võib selliste dokumentide hoidmisel üldtunnustatuks pidada. Selleks peaksid riigisisesed asutused vajadusel sätestama korra, millega tagatakse, et dokumendid vastavad originaalile ja et neid saab kontrollimisel kasutada.

(24)

Kulude tõendamise ja maksetaotluste koostamise normide ühtlustamiseks tuleks sätestada selliste tõendite ja taotluste sisu ning täpsustada nende aluseks olevate andmete laad ja kvaliteet. Tuleks sätestada üksikasjalik kord algmääruse artikli 60 punkti f kohaseks arvestuse pidamiseks tagasinõudmisele kuuluvate summade ja pärast toimingule antava toetuse täielikku või osalist tühistamist tagasi võetud summade üle ja sellest komisjoni teavitamiseks.

(25)

Algmääruse artikli 71 alusel peavad liikmesriigid enne esimese vahemakse taotluse esitamist või hiljemalt kaheteistkümne kuu jooksul pärast rakenduskava heakskiitmist esitama komisjonile juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjelduse, süsteemide hindamistulemuste aruande ning arvamuse selle kohta, kas need vastavad kõnealuse määruse juhtimis- ja kontrollsüsteeme käsitlevatele sätetele. Kuna need dokumendid on võtmeelemendid, millele komisjon ühenduse eelarve ühise juhtimise kontekstis tugineb, veendumaks et liikmesriigid kasutavad kõnealust rahalist abi vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ja põhimõtetele, mis on vajalikud ühenduse finantshuvide kaitseks, siis tuleks üksikasjalikult sätestada nendes dokumentides esitatavad andmed ning hindamise ja arvamuse alused.

(26)

Algmääruse artiklis 57 on sätestatud, et auditeerimise kord peab olema proportsionaalne asjaomasele rakenduskavale eraldatud riiklike kulutuste kogumahuga. Kui rakenduskavale eraldatud riiklikud kulutused on piiratud, oleks asjakohane anda liikmesriikidele võimalus tugineda kontrolli ja auditiga seotud teatavate ülesannete täitmisel rohkem siseriiklikele asutustele ja eeskirjadele ning seepärast peaks komisjon täpsustama, milliseid kontrolle ja auditeid saab teostada ning milliseid kohustusi täita vastavalt siseriiklikele eeskirjadele ja siseriiklike asutuste poolt. Nendel asjaoludel peaks komisjon eristama ka viise, kuidas liikmesriigid peavad täitma oma kohustusi kulude tõendamisel ning juhtimis- ja kontrollsüsteemide kontrollimisel, ning kehtestama tingimused, mille alusel ta võib piirata omapoolset kontrolli ja tugineda riigisiseste asutuste esitatud kinnitusele.

(27)

Liikmesriigid peavad osana oma juhtimis- ja kontrollikohustustest teatama eeskirjade eiramisest ja järelevalvest. Üksikasjalikud eeskirjad selle nõude rakendamiseks on sätestatud komisjoni 11. juuli 1994. aasta määruses (EÜ) nr 1681/94 eeskirjade eiramise ja põhjendamatult makstud summade sissenõudmise kohta struktuuripoliitika rahastamisel ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas (5). Selguse ja lihtsustamise huvides tuleks need eeskirjad inkorporeerida käesolevasse määrusesse.

(28)

Komisjoni jaoks tuleks sätestada võimalus hüvitada õiguskulud, kui ta palub mõnel liikmesriigil algatada või jätkata pärast eeskirjade eiramist põhjendamatult makstud summade tagasinõudmiseks kohtumenetlust, ning saada teavet, mille alusel otsustada algmääruse artikli 70 lõike 2 alusel nendest summadest saadud kahju jaotamine, mida ei ole võimalik tagasi nõuda. Tuleks sätestada ka korrapärane suhtlemine komisjoni ja liikmesriikide vahel eeskirjade eiramise küsimuses, riskianalüüside ja aruannete koostamiseks esitatud teabe kasutamine ja teabe esitamine asjakohastele komiteedele.

(29)

Aruandlussüsteemiga kaasneva halduskoormuse vähendamiseks ja samas piisava teavitamistaseme tagamiseks ei peaks liikmesriigid, ilma et see siiski piiraks algmääruse artikli 60 punktist f otseselt tulenevate kohustuste täitmist, olema kohustatud andma aru eeskirjade eiramisest, kui sellega seotud summad jäävad allapoole teatavat piirmäära, välja arvatud juhul, kui komisjon seda selgesõnaliselt palub.

(30)

Teabe- ja finantsandmete elektroonilise vahetamisega kaasneb lihtsustumine, suurem tõhusus ja läbipaistvus ning aja kokkuhoid. Nende eeliste täielikuks kasutamiseks ja samas teabevahetuse turvalisuse säilitamiseks tuleks luua ühine arvutisüsteem ning samuti kehtestada komisjonile ja liikmesriikidele ühist huvi pakkuvate dokumentide loetelu. Seepärast tuleks täpsustada iga dokumendi vorm ja selles sisalduvate andmete üksikasjalik kirjeldus. Samal põhjusel tuleb täpsustada, kuidas selline arvutivõrk toimib, määrates kindlaks dokumentide üleslaadimise ja nende ajakohastamise eest vastutava osapoole.

(31)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivile 1999/93/EÜ (elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta) (6) tuleb nõuda elektroonilise allkirja kasutamist, võttes arvesse EKFi kasutamise finantsjuhtimiseks vajalikku turvalisuse ja konfidentsiaalsuse taset, tehnikataset ja kulude-tulude analüüsi.

(32)

Ühise arvutisüsteemi kiire arengu ja nõuetekohase toimimise tagamiseks tuleks selle väljatöötamise kulud rahastada algmääruse artikli 46 lõike 1 kohaselt Euroopa ühenduste üldeelarvest ning ühenduskulud riigisiseste, piirkondlike ja kohalike arvutivõrkudega peaksid olema kõnealuse määruse artikli 46 alusel kõlblikud ERFist toetuse saamiseks.

(33)

Pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (8) tuleks käesoleva määruse kohaste teavitamis- ja avalikustamismeetmete ning auditeerimise kontekstis sätestada, et komisjon ja liikmesriigid peaksid takistama isikuandmete lubamatut avaldamist või kasutamist, samuti tuleb täpsustada, millisel eesmärgil saavad komisjon ja liikmesriigid selliseid andmeid töödelda.

(34)

Komisjoni 13. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2722/2000 (millega kehtestatakse Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) rahalise toetuse saamise tingimused akvakultuuri patoloogiliste riskide likvideerimiseks) (9) komisjoni 2. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 908/2000 (millega kehtestatakse liikmesriikide kalandus- ja akvakultuurisektori tootjaorganisatsioonidele ettenähtud abi arvutamise üksikasjalikud eeskirjad) (10) ja komisjoni 22. veebruari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 366/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 2792/1999 sätestatud meetmete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (11) tuleks tunnistada kehtetuks.

(35)	Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Kalandusfondi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega sätestatakse määruse (EÜ) nr 1198/2006 (“algmäärus”) üksikasjalikud rakenduseeskirjad järgmise kohta:

a)	rakenduskavade ülesehitus ja edastamine;

b)	kalandusmeetmed;

c)	rakenduskavade hindamine;

d)	teavitamine ja avalikustamine;

e)	finantskorraldusvahendid;

f)	juhtimine, seire ja kontroll;

g)	eeskirjade eiramine;

h)	elektrooniline andmevahetus ja

i)	isikuandmed.

Artikkel 2

Erikord teatavate rakenduskavade jaoks

Erikord selliste rakenduskavade jaoks, mille puhul abikõlblikud avalikud kogukulutused ei ületa 2004. aasta hindade juures 90 miljonit eurot, on sätestatud artikli 28 lõikes 2 ning artiklites 51, 52 ja 53.

II PEATÜKK

RAKENDUSKAVADE ÜLESEHITUS JA EDASTAMINE

Artikkel 3

Rakenduskavade ülesehitus ja edastamine

1.   Algmääruse artiklis 20 osutatud rakenduskava sisu kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse I lisa A osale ja kõnealuse lisa B osas sätestatud rahastamiskavale.

Rakenduskavale lisatakse algmääruse artiklis 48 osutatud eelhindamine.

2.   Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks oma rakenduskava elektroonilise versiooni, mida kava iga muutmise korral ajakohastatakse. Liikmesriigid esitavad komisjonile algmääruse artiklis 18 osutatud kavade läbivaatamise taotlused elektrooniliselt kooskõlas käesoleva määruse artikliga 65. Liikmesriigid esitavad need rakenduskava läbivaatamise taotlused, mis mõjutavad Euroopa Kalandusfondi (EKF) jooksva aasta toetusi, komisjonile hiljemalt asjaomase aasta 30. septembriks.

III PEATÜKK

PRIORITEETSED SUUNAD

I JAGU

1. Prioriteetne suund: ühenduse kalalaevastiku kohandamise meetmed

Artikkel 4

Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks

1.   Pärast kalapüügi alalist lõpetamist kustutatakse asjaomane kalalaev lõplikult ühenduse kalalaevastiku registrist ja vajaduse korral tühistatakse lõplikult selle laevaga seotud püügilitsents.

2.   Rakenduskavas täpsustatakse algmääruse artikli 23 alusel makstava hüvitise arvutamise meetodid.

3.   Kui kalalaev lõpetab kalapüügi seetõttu, et kooskõlas algmääruse artikli 23 lõike 1 punktiga b muudetakse laeva sihtotstarvet, korrigeerib liikmesriik vastavalt hüvitise taset, võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu laevaga seotud püügilitsentsi turuväärtus ja laeva jääkväärtus.

4.   Kui kalalaev hävineb hüvitise andmise otsuse kuupäeva ja püügitegevuse alalise lõpetamise tegeliku kuupäeva vahelisel ajal, teeb korraldusasutus kindlustuse makstud kompensatsioonisummale vastava finantskorrektsiooni.

Artikkel 5

Riigiabi kalapüügi ajutiseks peatamiseks

1.   Rakenduskavas täpsustatakse algmääruse artikli 24 alusel makstava hüvitise arvutamise meetodid.

2.   Algmääruse artikli 24 lõike 2 kohaldamisel tähendab “kalandussektorile ettenähtud ühenduse rahaline abi” EKFi toetust asjaomase liikmesriigi rakenduskavale.

Artikkel 6

Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus

1.   Algmääruse artikli 25 kohaldamisel vastutab korraldusasutus selle artikli lõigete 2, 3,4 ja 5 täitmise hindamise eest ning esitab komisjoni taotluse korral kõik asjakohased dokumendid.

2.   Abikõlblike kulude kogusumma, mida algmääruse artikli 25, kuid välja arvatud selle artikli lõike 6 punkt e alusel ühe kalalaeva puhul terve programmitöö aja jooksul toetatakse, ei ületa maksimumsummat, mis määratakse kindlaks selliste objektiivsete kriteeriumide alusel, mis on nimetatud algmääruse artikli 23 lõikes 3 nimetatud ja sisalduvad rakenduskavas.

3.   Algmääruse artikli 25 lõikes 4 sätestatud mootorivõimsuse 20 %-lise vähendamise võib saavutada laevade rühma mootorivõimsuse vähendamise teel kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral:

a)	kõik samasse rühma kuuluvad laevad on ükshaaval nimetatud;

b)	kõik samasse rühma kuuluvad laevad on tegevad samades halduspiirkondades;

c)	kõik samasse rühma kuuluvad laevad kasutavad samu põhipüügivahendeid vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1639/2001 (12) III liites (C osa) esitatud loetelule;

d)	ühte rühma ei kuulu üle viiekümne laeva.

4.   Laevastikus toimunud riigi abiga hõlmatud püügimahu kõrvaldamisi ei arvestata selle 20 % võimsuse vähendamise hulka, mille võib saavutada laevade rühm vastavalt algmääruse artikli 25 lõikele 4.

5.   Algmääruse artikli 25 lõike 6 punkti e alusel antakse rahalist toetust üksnes varustuse hankimiseks ja uuendamistöödeks, et kaitsta saaki ja püügivahendeid nõukogu direktiiviga 79/409/EMÜ (13) ja 92/43/EMÜ (14) kaitstud röövloomade eest.

Artikkel 7

Väikesemahuline rannapüük

1.   Kui kooskõlas algmääruse artikli 26 lõikega 2 vähendatakse erasektori finantsosalusmäära, tõstetakse vastavalt riigi osaluse määra. EKFi panus sel viisil saadud riigi osaluses arvutatakse algmääruse artiklis 53 esitatud määrade alusel.

2.   Rakenduskavas täpsustatakse algmääruse artikli 26 lõigete 3 ja 4 alusel väikesemahulise rannapüügi toetuseks makstava hüvitise arvutamise meetodid.

3.   Algmääruse artikli 26 lõike 4 punkti b kohaldamisel tähendavad “kalandustooted” väikesemahulise rannapüügiga tegelevate laevade püütud saagist valmistatud kalandustooteid.

Artikkel 8

Sotsiaal-majanduslik hüvitis ühenduse kalalaevastiku korraldamise eest

1.   Rakenduskavas täpsustatakse algmääruse artikli 27 alusel ühenduse kalalaevastiku korraldamise eest makstava sotsiaal-majandusliku hüvitise arvutamise meetodid.

2.   Algmääruse artikli 27 lõike 1 punkti d alusel ennetähtaegseks pensionile jäämiseks antud toetus on EKFist hüvitamiseks kõlblik ka siis, kui see makstakse toetusesaajale pärast 31. detsembrit 2015, tingimusel, et see on sel eesmärgil enne nimetatud kuupäeva suletud arvele paigutatud.

II JAGU

2. Prioriteetne suund: vesiviljelus, sisevete kalandus, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ning turustus

Artikkel 9

Vesiviljelusse sekkumise ulatus

Algmääruse artikli 28 lõike 6 alusel antav toetus võib hõlmata nõukogu direktiivis 85/337/EMÜ (15) sätestatud hindamiskulusid.

Artikkel 10

Meetmed tootlikuks investeerimiseks vesiviljelusse

1.   Algmääruse artikli 29 lõike 1 punktide a, b ja c kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	“uued liigid” – liigid, mille tootmine liikmesriigis on väike või puudub ja millel on head turuväljavaated;

b)	“heade turuväljavaadetega liigid” – liigid, mille puhul keskmise tähtajaga suundumuste prognooside põhjal ületab nõudlus tõenäoliselt pakkumise;

c)	“vesiviljelussektori tavapraktika” – vesiviljelusalane tegevus, mis vastab tervishoiu-, veterinaar- või keskkonnaküsimustega seotud siduvatele õigusaktidele;

d)	“traditsiooniline vesiviljelus” – antud piirkonna sotsiaalse ja kultuurilise pärandiga seotud pikaajalised tavad.

2.   Algmääruse artiklis 29 sätestatud toetus võib hõlmata vesiviljeluse hooldelaevu. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (16) artikli 3 punktis c määratletud kalalaevasid ei käsitleta vesiviljeluse hooldelaevadena isegi juhul, kui neid kasutatakse üksnes vesiviljeluses.

3.   Ilma et see piiraks algmääruse artikli 35 lõike 6 kohaldamist, võib algmääruse artikli 29 alusel antav toetus vesiviljeluskasvanduste puhul hõlmata kasvanduses toimuva jaekaubandusega seotud investeeringuid, kui need moodustavad tegevuse lahutamatu osa.

4.   Kui liikmesriigid kasutavad algmääruse artikli 29 lõike 1 punktis a sätestatud võimalust, võtavad nad kasutusele mehhanismid, et teha korraldusasutusele kättesaadavaks vesiviljelusega seotud liikide prognoositud turuanalüüside tulemused.

5.   Algmääruse artiklis 29 sätestatud meetmete osas kirjeldavad liikmesriigid oma rakenduskavas seda, kuidas tagatakse abi andmisel mikro- ja väikeettevõtjate prioriteetsus.

Artikkel 11

Veekeskkonna meetmed

1.   Kui toetusesaajatele antakse toetust algmääruse artiklis 30 nimetatud eesmärgil, kontrollivad liikmesriigid hiljemalt kolme aasta jooksul toimingu heakskiitmise kuupäevast ning toimingu rakendamise lõppedes, et toetusesaajad täidavad veekeskkonna kaitsega seotud kohustusi.

2.   Algmääruse artikli 30 lõike 2 punktis b sätestatud toetus on seotud üksnes selliste keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMASis) osalemise kuludega, mis eelnevad üksiku ettevõtte süsteemi heakskiitmisele.

3.   Algmääruse artikli 30 lõike 2 punkti c kohaldamisel tähendab “mahevesiviljelus” sellist vesiviljelustegevust, millega toodetakse kasvandustes mahepõllundusmeetodi kohaselt veeskasvatavaid liike nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 (17) artikli 2 tähenduses ja millel on vastav märgistus. Kuni ei ole vastu võetud ühenduse mahevesiviljeluse suhtes kohaldatavaid üksikasjalikke tootmiseeskirju, sealhulgas üleminekuga seotud eeskirju, kohaldatakse riigisiseseid eeskirju või nende puudumise korral liikmesriikide heakskiidetud või tunnustatud mahevesiviljeluse suhtes kehtivaid tavanorme.

4.   Algmääruse artikli 30 lõike 2 punkti d alusel võib anda toetust üksnes seoses selliste Natura 2000 piirkondade eripiirangute või nõuetega, mis on kehtestatud direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ asjakohaste riigisiseste rakendusmeetmetega.

5.   Algmääruse artikli 30 lõike 3 kohaldamisel tähendavad “tavapärased vesiviljeluse head tavad” nii tervishoiu-, veterinaaria- kui ka keskkonnaalaste kohustuslike õigusaktide järgimist ning selliste tootmisnormide kasutamist, mis takistavad ressursside raiskamist ja välditavat reostust.

Artikkel 12

Loomade tervise kaitseks võetavad meetmed

1.   Algmääruse artiklis 32 sätestatud toetus võib hõlmata:

a)	nõukogu otsuse 90/424/EMÜ (18) artiklis 3 loetletud vesiviljelusega seotud eksootiliste haiguste puhul direktiivi 2006/88/EÜ V peatüki 3. jao alusel kohaldatavaid kontrollimeetmeid;

b)	otsuse 90/424/EMÜ I lisas loetletud vesiviljelusega seotud mitteeksootiliste haiguste puhul direktiivi 2006/88/EÜ artikli 44 lõike 2 kohaselt koostatud ja heakskiidetud haigustõrjeprogramme.

2.   Rakenduskava korraldusasutus otsustab, kas ta aitab rahastada lõike 1 punktis a nimetatud kontrollimeetmeid või lõike 1 punktis b nimetatud haigustõrjeprogrammi, ning võtab vastu oma finantsosaluse üksikasjaliku korra enne vastavalt meetmete või programmi esitamist otsuse 90/424/EMÜ sätete kohaselt.

3.   Kui vastavalt otsuse 90/424/EMÜ artiklile 24 ei kiida komisjon käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kontrollimeetmeid või haigustõrjeprogrammi heaks, tagastatakse selleks määratud toetus viivitamata rakenduskava eelarvesse.

4.   Kui toimingu abikõlblikud kulud, mille komisjon on vastavalt otsuse 90/424/EMÜ artiklile 24 heaks kiitnud, on korraldusasutuse määratud summast väiksemad, võib liikmesriik sel viisil vabanenud vahendid oma rakenduskavas uuesti kasutusele võtta.

5.   Algmääruse artiklis 32 sätestatud toetus ei hõlma järelevalvetoiminguid, mille eesmärk on tõendada haiguse puudumist ametliku haigusvaba staatuse tunnustamise saavutamiseks, ega püsikulusid, nagu näiteks ametlike veterinaarteenuste kulud.

Artikkel 13

Kalapüük sisevetel

1.   Algmääruse artikli 33 kohaldamisel tähendavad sisevetel tegutsevad kalalaevad laevu, mis tegelevad kutselise kalapüügiga sisevetel ja mis ei ole kantud ühenduse kalalaevastiku registrisse.

2.   Algmääruse artikli 33 lõike 2 teises lõigus ja artiklis 25 sätestatud investeeringuid võib toetada veetavaid püügivahendeid mitte kasutavate ja sisevetel kalapüügiga tegelevate alla 12 meetri pikkuste laevade puhul samas ulatuses, nagu on sätestatud algmääruse artiklis 26 nimetatud väikesemahulise rannapüügiga tegelevate laevade suhtes.

3.   Liikmesriigid määravad oma rakenduskavas kindlaks, kuidas nad tagavad, et algmääruse artikli 33 alusel toetatavad investeeringud ei ohusta laevastiku suuruse ja sellele vastavate olemasolevate kalavarude vahelist tasakaalu.

Artikkel 14

Investeeringud töötlemisse ja turustamisse

1.   EKF võib algmääruse artikli 34 alusel toetada investeeringuid kalajahust või kalaõlist dioksiini või muude inimtervisele kahjulike ainete eemaldamiseks isegi juhul, kui lõpptooteid kavatsetakse kasutada ja töödelda muul eesmärgil kui inimtoiduks.

2.   Algmääruse artiklis 35 sätestatud meetmete osas kirjeldavad liikmesriigid oma rakenduskavas seda, kuidas tagatakse abi andmisel väike- ja mikroettevõtjate prioriteetsus.

3. JAGU

3. Prioriteetne suund: ühist huvi pakkuvad meetmed

Artikkel 15

Ühistegevus

1.   Algmääruse artiklis 37 sätestatud toetus ei hõlma uurimusliku kalapüügiga seotud kulusid.

2.   Algmääruse artikli 37 esimese lõike punktis n sätestatud toetust võib anda:

a)	tootjaorganisatsioonide loomiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (19) alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide moodustamise ja nende haldustegevuse hõlbustamiseks pärast 1. jaanuari 2007;

b)	määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 12 alusel eritunnustuse saanud tootjaorganisatsioonide kavade rakendamiseks, et hõlbustada nende toodete kvaliteedi parandamise kavade rakendamist, või

c)	tootjaorganisatsioonide ümberkorraldamiseks, et tõsta kooskõlas turunõuetega nende tõhusust.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 punktis b nimetatud toetus kahaneb kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil anti eritunnustus määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 12 alusel.

Artikkel 16

Veeloomastiku ja -taimestiku kaitseks ja arendamiseks kavandatud meetmed

1.   Algmääruse artikli 38 lõike 2 esimese lõigu punktis a sätestatud toetus on seotud meetmetega vastupidavatest elementidest koosnevate tehislike karide ja muude objektide rajamise ja paigaldamise jaoks.

Toetus võib hõlmata paigaldamisele eelnevat tööd, sealhulgas uuringuid, komponente, signaalseadmeid, objektide transporti ja monteerimist ning teaduslikku seiret.

2.   Algmääruse artikli 38 lõike 2 alusel antav toetus ei hõlma peibutuspüügivahendeid.

3.   Algmääruse artikli 38 lõike 2 esimese lõigu punktis c sätestatud toetus võib hõlmata Euroopa ökoloogilisse võrgustikku Natura 2000 kuuluvate alade vajalike kaitsemeetmetega seotud kulusid. Toetus võib hõlmata kaitsekorraldusplaanide, strateegiate ja kavade koostamist, infrastruktuuri, sealhulgas kulumit ja kaitsealadele mõeldud seadmeid, kaitsealade töötajate koolitust ja haridust, samuti asjakohaseid uuringuid.

4.   Algmääruse artikli 38 lõike 2 esimese lõigu punkti c alusel antav toetus ei hõlma hüvitist kaotatud õiguste ja sissetulekute eest ega töötajate palka.

5.   Algmääruse artikli 38 lõike 2 teise lõigu kohaldamisel tähendab “otsene taasasustamine” kalahaudejaamades kasvatatud või eelnevalt mujalt püütud veeorganismide loodusesse laskmist.

Artikkel 17

Lossimiskohad

Algmääruse artikli 39 lõike 1 teises lõigus sätestatud lossimiskohtade ümberkorraldamiseks ja olemasolevates lossimiskohtades rannakalurite jaoks kalade lossimise tingimuste parandamiseks tehtavate investeeringute toetamisel tagavad liikmesriigid nimetatud lossimiskohtadel asjakohaste sanitaareeskirjade järgimise ning kontrollimeetmete rakendamise.

Artikkel 18

Uute turgude arendamine ja reklaamikampaaniad

1.   Algmääruse artikli 40 lõike 3 punktides a, d, e ja g sätestatud müügiedendusmeetmete jaoks antav toetus võib hõlmata eelkõige:

a)	reklaamibüroode ning reklaamikampaaniate ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud teiste teenuseosutajate kulusid;

b)	reklaamipinna ostmist või üürimist ning reklaamikampaaniate ajaks loosungite ja siltide valmistamist;

c)	kampaaniate jaoks vajalike trükiste ja välistööjõuga seotud kulutusi;

d)	messide ja näituste korraldamist ja neil osalemist.

2.   Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (20) alusel kaitstud toodete müügi edendamiseks võib anda toetust alates nende nime registrisse kandmise kuupäevast, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 7.

Artikkel 19

Katseprojektid

1.   Algmääruse artikli 41 alusel ei anta toetust uurimuslikule kalapüügile.

2.   Algmääruse artiklis 41 sätestatud katseprojekti toetamise korral tagab korraldusasutus, et katseprojekt hõlmab piisavaid teaduslikke järelmeetmeid ning et kõnealuse määruse artikli 41 lõikes 3 nimetatud tehnilistele aruannetele antakse piisav kvalitatiivne hinnang.

3.   Katseprojektid ei ole oma olemuselt otseselt kaubanduslikud. Katseprojekti rakendamise ajal saadud kasum arvatakse toimingule antavast riigiabist maha.

4.   Kui katseprojekti kogukulud on suuremad kui 1 miljon eurot, nõuab korraldusasutus enne selle heakskiitmist sõltumatu teadusasutuse hinnangut.

Artikkel 20

Kalalaevade ümberehitamine nende sihtotstarbe muutmiseks

Algmääruse artiklis 42 sätestatud toetust võib kalalaeva ümberehitamiseks selle sihtotstarbe muutmise eesmärgil anda üksnes juhul, kui kalalaev, mille sihtotstarvet muudetakse, on kustutatud lõplikult ühenduse kalalaevastiku registrist ja vajaduse korral on tühistatud lõplikult sellega seotud püügilitsents.

4. JAGU

4. Prioriteetne suund: kalanduspiirkondade säästev areng

Artikkel 21

Eesmärgid ja meetmed

Algmääruse artikli 43 alusel antakse toetust:

a)

algmääruse artikli 45 lõikes 2 ja käesoleva määruse artiklis 24 nimetatud kohaliku arengu strateegiate elluviimiseks, et saavutada algmääruse artikli 44 lõike 1 punktides a–g, i ja j ning artikli 44 lõigetes2 ja 3 sätestatud abikõlblike meetmete kaudu kõnealuse määruse artikli 43 lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud eesmärgid;

b)	algmääruse artikli 44 lõike 1 punktis h nimetatud piirkondade- ja riikidevahelise koostöö elluviimiseks kalanduspiirkondades tegutsevate rühmade vahel, eeskätt koostöövõrgustike ja parimate tavade vahetamise kaudu kõnealuse määruse artikli 43 lõike 2 punktis d nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

Artikkel 22

4. prioriteetse suuna geograafiline kohaldamisala

1.   Rakenduskavas täpsustatakse kalanduspiirkondade väljavalimise menetlus ja kriteeriumid. Liikmesriigid otsustavad, kuidas nad kohaldavad algmääruse artikli 43 lõikeid 3 ja 4.

2.   Väljavalitud kalanduspiirkonnad ei pea tingimata ühtima riigi halduspiirkondade ega vöönditega, mis on loodud seoses abikõlblikkusega struktuurifondide raames kehtestatud eesmärkide alusel.

Artikkel 23

Rühmade väljavalimise kord ja kriteeriumid

1.   Algmääruse artikli 45 lõikes 1 nimetatud rühm moodustatakse sellisel viisil, et see suudab asjaomases piirkonnas koostada ja ellu viia arengustrateegiat.

Partnerluse asjakohasust ja tõhusust hinnatakse nii seoses selle koosseisu kui ka ülesannete ja kohustuste jagamise läbipaistvuse ning selgusega.

Tagatakse partnerite suutlikkus täita neile antud ülesandeid, samuti tõhusus ja otsuste tegemine.

Partnerlusse kuuluvad – ka otsuste tegemise tasandil – kalandussektori ja muude asjakohaste sotsiaal-majanduslike sektorite esindajad.

2.   Rühma haldussuutlikkus loetakse piisavaks, kui rühm:

a)	valib ühe partneritest haldusjuhiks, kes tagab partnerluse rahuldava toimimise, või

b)	tuleb kokku seaduslikult asutatud ühise struktuurina, mille ametlik ülesehitus tagab partnerluse rahuldava toimimise.

3.   Kui rühma ülesanne on riiklike vahendite haldamine, hinnatakse tema finantssuutlikkust:

a)	lõike 2 punkti a puhul seoses haldusjuhi suutlikkusega vahendeid hallata;

b)	lõike 2 punkti b puhul seoses ühise struktuuri suutlikkusega vahendeid hallata.

4.   Kohaliku arengu strateegiaid elluviivad rühmad valitakse välja hiljemalt nelja aasta jooksul alates rakenduskava heakskiitmisest. Kui korraldusasutus korraldab rühmade valimiseks üle ühe valikumenetluse, võib anda pikemad tähtajad.

5.   Rakenduskavas täpsustatakse:

a)

rühmade väljavalimise kord ja kriteeriumid, samuti rühmade arv, mida liikmesriigid kavatsevad valida. Algmääruse artiklis 45 ja käesolevas artiklis osutatud valikukriteeriumid kujutavad endast miinimumi ning neid võib täiendada konkreetsete riigisiseste kriteeriumidega. Valiku tegemise kord on läbipaistev, piisavalt avalik ja tagab vajadusel kohaliku arengu strateegiad esitanud rühmade vahelise konkurentsi;

b)	juhtimiskord ning finantsvoogude kasutuselevõtu ja ringluse menetlus kuni toetusesaajani. Eelkõige kirjeldatakse selles rühmade integreerimist juhtimis-, seire- ja kontrollsüsteemidesse.

Artikkel 24

Kohaliku arengu strateegia

Kohaliku arengu strateegia, mille rühm esitab kooskõlas algmääruse artikli 45 lõikega 2:

a)	on integreeritud, põhineb osalejate, sektorite ja toimingute vastastikusel mõjul ning on põhjalikum lihtsast toimingute kogumist või eri sektorites võetavate meetmete kõrvutiseadmisest;

b)	vastab kalanduspiirkonna vajadustele, eriti sotsiaal-majanduslikust seisukohast;

c)	on tõestatult säästev ja

d)	täiendab muid asjaomases piirkonnas võetavaid sekkumismeetmeid.

Artikkel 25

Kohaliku arengu strateegia elluviimine

1.   Olenemata algmääruse artikli 45 lõikest 2 valib rühm välja toimingud, mida kohaliku arengu strateegia raames rahastatakse.

2.   Kui rühma ülesanne on riiklike vahendite haldamine, loob ta kohaliku arengu strateegia elluviimiseks eraldi konto.

5. JAGU

Ühissätted mitme meetme kohta

Artikkel 26

Ühissätted 1.–4. prioriteetse suuna kohta

Järgmised kulud ei ole kõlblikud EKFilt toetuse saamiseks:

a)	algmääruse artikli 28 lõike 3, artikli 34 lõike 3, artikli 37 esimese lõike punkti i ja artikli 44 lõike 2 kohaldamisel elukestvaks õppeks kasutatava infrastruktuuri ostmine, mille maksumus ületab 10 % asjaomase toimingu abikõlblikest kogukuludest;

b)	see osa sõidukitega seotud kuludest, mis ei ole asjaomase toiminguga otseselt seotud.

IV PEATÜKK

RAKENDUSKAVADE HINDAMINE

Artikkel 27

Vahehinnangud

Liikmesriigid esitavad algmääruse artiklis 49 nimetatud vahehinnangud hiljemalt 30. juuniks 2011. Kui liikmesriik ei ole seda kohustust täitnud, võib komisjon otsustada vastavalt algmääruse artiklile 88 maksetähtpäeva edasi lükata.

V PEATÜKK

TEAVITAMINE JA AVALIKUSTAMINE

Artikkel 28

Teavitamis- ja avalikustamismeetmete kirjeldamine rakenduskavades ning rakendamise aasta- ja lõpparuannetes

1.   Algmääruse artikli 20 lõike 1 punkti g alapunkti v kohaldamisel sisaldab rakenduskava vähemalt järgmisi elemente:

a)	potentsiaalsetele või olemasolevatele toetusesaajatele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmete sisu, mida liikmesriik või korraldusasutus kavatsevad võtta, ja nende soovituslik eelarve;

b)	liikmesriikide või korraldusasutuse poolt võetavate, avalikkusele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmete sisu ja soovituslik eelarve;

c)	teavitamis- ja avalikustamismeetmete rakendamise eest vastutavad haldustalitused või -asutused;

d)	viide sellele, kuidas hinnatakse teavitamis- ja avalikustamismeetmeid seoses rakenduskavaga ning ühenduse rolli nähtavuse ja teadvustamisega.

2.   Artiklis 2 nimetatud programmide suhtes ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punkte c ja d.

3.   Algmääruse artiklis 67 nimetatud rakenduskava elluviimise aastaaruanded ja lõpparuanne sisaldavad:

a)	elluviidud teavitamis- ja avalikustamismeetmeid;

b)	artikli 31 teise lõike punktis d nimetatud teavitamis- ja avalikustamismeetmetega seotud korraldusi, sealhulgas vajaduse korral elektroonilist aadressi, kus saab nende andmetega tutvuda.

Algmääruse artiklis 67 nimetatud rakendamise aastaaruanne 2010. aasta kohta ja rakendamise lõpparuanne sisaldavad peatükki, milles hinnatakse teavitamis- ja avalikustamismeetmete tulemusi rakenduskava ja ühenduse rolli nähtavuse ja teadvustamise osas, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõike 1 punktis d.

Artikkel 29

Potentsiaalsetele toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed

1.   Algmääruse artikli 51 lõike 2 punkti a kohaldamisel tagab korraldusasutus rakenduskava ulatusliku levitamise koos EKF rahalist toetust käsitlevate üksikasjadega ning selle kättesaadavuse kõigile huvitatu isikutele. Lisaks sellele tagab korraldusasutus, et võimalikult ulatuslikult levitatakse teavet rahastamisvõimalustest, mida ühendus ja liikmesriik rakenduskava kaudu ühisabina pakuvad.

2.   Korraldusasutus jagab potentsiaalsetele toetusesaajatele selget ja üksikasjalikku teavet vähemalt alljärgneva kohta:

a)	tingimused, mida tuleb rakenduskava raames rahaliste vahendite saamiseks täita;

b)	rahastamistaotluste läbivaatamise kord ja sellega seotud tähtajad;

c)	rahastatavate toimingute väljavalimise kriteeriumid;

d)	riigi, piirkondliku või kohaliku tasandi kontaktisikud, kes oskavad rakenduskava kohta teavet jagada.

3.   Korraldusasutus teavitab potentsiaalseid toetusesaajaid artikli 31 teise lõike punktis d sätestatud avaldamisest.

4.   Kooskõlas riigisiseste õigusaktide ja tavadega kaasab korraldusasutus teavitamis- ja avalikustamismeetmetesse vähemalt ühe järgmistest asutustest, mis suudab lõikes 2 loetletud teavet ulatuslikult levitada:

a)	riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ja arenguasutused;

b)	kutse- ja erialaühendused;

c)	majanduspartnerid ja tööturu osapooled;

d)	valitsusvälised organisatsioonid;

e)	ettevõtjaid esindavad organisatsioonid;

f)	euroinfokeskused ja komisjoni esindajad liikmesriikides;

g)	haridusasutused.

Artikkel 30

Toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed

Korraldusasutus teavitab toetusesaajaid sellest, et nõustudes rahastamisega nõustuvad nad ühtlasi enda lisamisega artikli 31 teise lõike punkti d kohaselt avaldatavasse toetusesaajate nimekirja.

Artikkel 31

Korraldusasutuse kohustused seoses avalikkusele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmetega

Algmääruse artikli 51 lõike 2 punkti c kohaldamisel tagab korraldusasutus, et avalikkusele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmete elluviimisel taotletakse võimalikult ulatuslikku kajastamist massiteabevahendites ning et asjakohastel territoriaalsetel tasanditel kasutatakse erinevaid teabevahetusvorme ja -meetodeid.

Korraldusasutus vastutab vähemalt järgmiste teavitamis- ja avalikustamismeetmete korraldamise eest:

a)	suuremõõtmeline teavitusüritus, millega avalikustatakse rakenduskava käivitumine;

b)	aastas vähemalt üks suuremõõtmeline teavitusüritus, kus esitletakse rakenduskava raames saavutatut;

c)	Euroopa Liidu lipu heiskamine korraldusasutuse hoone ees üheks nädalaks alates 9. maist;

d)	toetusesaajate nimekirja, toimingute nimede ja toimingutele eraldatud avalike vahendite avaldamine elektrooniliselt või muul viisil.

Nimekirjas ei nimetata nendes EKFi toetatud toimingutes osalejaid, mis on suunatud kutseoskuste täiendamisele, ega toetusesaajad, kes saavad toetust algmääruse artikli 27 lõike 1 punktis d sätestatud kalandussektorist varajase lahkumise, sealhulgas ennetähtaegse pensionile jäämise eest.

Artikkel 32

Toetusesaajate kohustused seoses avalikkusele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmetega

1.   Algmääruse artikli 51 kohaldamisel on toetusesaaja kohustatud teavitama avalikkust EKFilt saadud abist käesoleva artikli lõigetes 2,3 ja 4 sätestatud meetmete kaudu.

2.   Kui EKF kaasrahastatava toimingu abikõlblike kulude kogusumma ületab 500 000 eurot ning hõlmab infrastruktuuri või ehitustegevuse rahastamist, püstitab toetusesaaja toimingu läbiviimise ajaks selle läbiviimise asukohas infostendi. Artiklis 33 osutatud teave võtab enda alla vähemalt 25 % stendist.

Toimingu lõpetamisel asendatakse stend lõikes 3 nimetatud alalise tahvliga, millel on selgitav informatsioon.

3.   Kui toimingu abikõlblike kulude kogusumma ületab 500 000 eurot ning hõlmab füüsilise objekti ostmist või infrastruktuuri või ehitustegevuse rahastamist, paneb toetusesaaja hiljemalt kuue kuu möödumisel toimingu lõpetamise kuupäevast üles nähtava ja piisavalt suure alalise tahvli selgitava informatsiooniga.

Lisaks artiklis 33 osutatud teabele mainitakse tahvlil ära toimingu liik ja nimi. Artiklis 33 osutatud teave võtab enda alla vähemalt 25 % tahvlist.

Selgitav tahvel pannakse üles ka algmääruse 4. prioriteetse suuna alusel rahastatavate rühmade asukohta.

4.   Kui see on asjakohane, tagab toetusesaaja EKFi kaasrahastatavas toimingus osalejate teavitamise kõnealusest rahastamisest.

Toetusesaaja esitab selgesõnalise teate selle kohta, et elluviidav toiming on välja valitud EKFi kaasrahastatava rakenduskava raames.

Kõikidesse dokumentidesse, sealhulgas kõikidesse sellise toiminguga seotud osalemis- ja muudesse tunnistustesse lisatakse märge selle kohta, et EKF kaasrahastab rakenduskava.

Artikkel 33

Toimingu teavitamis- ja avalikustamismeetmete tehnilised tunnused

1.   Kõik toetusesaajatele, potentsiaalsetele toetusesaajatele ja avalikkusele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmed hõlmavad järgmist informatsiooni:

a)	II lisas sätestatud graafilistele normidele vastav Euroopa Liidu embleem ja viide Euroopa Liidule;

b)	viide EKF-ile: “Euroopa Kalandusfond”;

c)	korraldusasutuse valitud avaldus, millega rõhutatakse ühenduse sekkumisega kaasnevat lisandväärtust, soovitatavalt: “Investeerimine säästvasse kalandusse”.

2.   Väikeste reklaamesemete suhtes lõike 1 punkte b ja c ei kohaldata.

VI PEATÜKK

FINANTSKORRALDUSVAHENDID

Artikkel 34

Kõigi finantskorraldusvahendite suhtes kohaldatavad üldsätted

1.   Algmääruse artikli 55 lõike 8 kohaselt võib EKF osana rakenduskavast kaasrahastada selliste toimingute kulusid, millega toetatakse alates 1. jaanuarist 2005 ettevõtjatele, peamiselt komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (21) esitatud määratlusele vastavatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), sealhulgas mikroettevõtjatele mõeldud finantskorraldusvahendeid, nagu riskikapitalifondid, tagatisfondid ja laenufondid, mida muu hulgas võib korraldada haldusfondide kaudu.

Finantskorraldusvahendid toimivad meetmetena, millega tehakse tagastatavaid investeeringuid või antakse tagastatavatele investeeringutele tagatisi või mõlemat. Nende suhtes kohaldatakse artiklites 35, 36 ja 37 sätestatud tingimusi.

2.   Finantskorraldusvahendite osas sisaldab kuluaruanne kõiki nende vahendite loomiseks või toetamiseks tehtud kulusid. Rakenduskava osalisel või täielikul lõpetamisel on abikõlblikeks kulutusteks siiski igast lõikes 1 nimetatud vahendist ettevõtetesse investeeringutena tehtavate maksete või kõigi antud tagatiste, sealhulgas tagatisfondide poolt tagatiseks määratud summade, ning abikõlblike halduskulude summa. Asjaomast kuluaruannet korrigeeritakse vastavalt sellele.

3.   Rakenduskavast finantskorraldusvahenditesse tehtud maksetelt kogunenud intresse kasutatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele, sealhulgas mikroettevõtjatele mõeldud finantskorraldusvahendite rahastamiseks.

4.   Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused kasutavad finantskorraldusvahenditest tehtud investeeringutest toimingute jaoks tagastatud või pärast kõigi tagatiste maksmist järelejäänud vahendeid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sealhulgas mikroettevõtjate heaks.

Artikkel 35

Kõigi finantskorraldusvahendite suhtes kohaldatavad tingimused

1.   Kui EKF rahastab finantskorraldusvahendeid, sealhulgas haldusfondide kaudu korraldatavaid vahendeid hõlmavaid toiminguid, esitavad kaasrahastajad või sidusrühmad või nende nõuetekohaselt volitatud esindajad äriplaani. Liikmesriik või korraldusasutus hindab seda äriplaani ning jälgib selle täitmist või vastutab selle hindamise ja täitmise jälgimise eest.

Finantskorraldusvahendite investeerimistegevuse majandusliku elujõulisuse hindamisel võetakse arvesse kõiki asjaomaste ettevõtete tuluallikaid.

2.   Lõikes 1 nimetatud äriplaanis tuleb muu hulgas täpsustada vähemalt järgmine:

a)	ettevõtete sihtturg ning nende rahastamise kriteeriumid ja tingimused;

b)	finantskorraldusvahendi tegevuseelarve;

c)	finantskorraldusvahendi kuuluvus;

d)	kaasrahastajad või sidusrühmad;

e)	finantskorraldusvahendi põhimäärus;

f)	juhtkonna asjatundlikkust, pädevust ja sõltumatust käsitlevad sätted;

g)	EKF-i toetuse põhjendused ja kavandatud kasutus;

h)	finantskorraldusvahendi poliitika seoses ettevõtetesse tehtud investeeringute tagasisaamisega ja

i)	sätted, mis käsitlevad finantskorraldusvahendi lõpetamist, sealhulgas selliste finantskorraldusvahendile tagastatud vahendite või pärast kõigi tagatiste maksmist järelejäänud vahendite taaskasutamist, mis vastavad rakenduskavast saadud toetusele.

3.   Finantskorraldusvahendid, sealhulgas haldusfondid, luuakse sõltumatu juriidilise isikuna, mille tegevust reguleerivad kaasrahastajate või aktsionäride vahelised kokkulepped, või olemasolevas finantseerimisasutuses tegutseva eraldiseisva finantseerimisüksusena.

Kui finantskorraldusvahend moodustatakse olemasolevas finantseerimisasutuses, luuakse see eraldiseisva finantseerimisüksuse, mille suhtes kehtivad eraldi rakenduseeskirjad, milles sätestatakse eelkõige eraldi arvepidamine, millega eristatakse finantskorraldusvahendisse investeeritud vahendeid, sealhulgas rakenduskavast saadud vahendeid, finantseerimisasutuse algselt kasutatavatest vahenditest.

Komisjon ei hakka finantskorraldusvahendite kaasrahastajaks ega aktsionäriks.

4.   Kui pärast pakkumismenetlust ei ole vaja kehtestada kõrgemat protsendimäära, ei tohi aasta keskmised halduskulud abi kestuse jooksul ületada:

a)	2 % rakenduskavast haldusfondidesse makstud kapitalist või rakenduskavast või haldusfondist tagatisfondidesse makstud kapitalist;

b)	3 % rakenduskavast või haldusfondist finantskorraldusvahendisse makstud kapitalist kõigil muudel juhtudel, välja arvatud mikroettevõtjatele suunatud mikrokrediidivahendite puhul;

c)	4 % rakenduskavast või haldusfondist mikroettevõtjatele suunatud vahenditesse makstud kapitalist.

5.   Rakenduskavast finantskorraldusvahendite toetamise tingimused kehtestatakse finantskorraldusvahendi nõuetekohaselt volitatud esindaja ja liikmesriigi või korraldusasutuse vahel sõlmitavas rahastamislepingus.

6.   Lõikes 5 nimetatud rahastamisleping hõlmab vähemalt:

a)	investeerimisstrateegiat ja -kavasid;

b)	kohaldatavatele eeskirjadele vastavat järelevalvet rakendamise üle;

c)	rakenduskavast saadud toetuse finantskorraldusvahendist tagasisaamise poliitikat;

d)	sätteid, mis käsitlevad finantskorraldusvahendi lõpetamist, sealhulgas selliste finantskorraldusvahendile tagastatud vahendite või pärast kõigi tagatiste maksmist järele jäänud vahendite taaskasutamist, mis vastavad rakenduskavast saadud toetusele.

7.   Korraldusasutus võtab vajalikud ettevaatusabinõud konkurentsimoonutuste minimeerimiseks riskikapitali- ja laenuturul. Omakapitali investeeringutest ja laenudest saadava tulu, millest on maha arvatud proportsionaalsed halduskulud ja tulemuslikkusega seotud soodustused, võib eeliskorras jagada turumajandusliku investori põhimõttel tegutsevatele investoritele finantskorraldusvahendi põhimääruses sätestatud tasu ulatuses ning pärast seda proportsionaalselt kõigi kaasrahastajate või aktsionäride vahel.

Artikkel 36

Haldusfondide suhtes kohaldatavad eritingimused

1.   Kui EKF rahastab haldusfondide, see tähendab erinevatesse riskikapitali-, tagatis- ja laenufondidesse investeerimiseks loodud fondide kaudu korraldatud finantskorraldusvahendeid, rakendab liikmesriik või korraldusasutus neid ühel või mitmel järgmisel viisil:

a)	riigihankelepingu sõlmimine kooskõlas kohaldatava riigihangete seadusega;

b)

juhtudel, kui kokkuleppe objekt ei ole riigihangete seaduse tähenduses riiklik teenusleping, toetuse andmine sel eesmärgil määratud annetusena antava rahalise otsetoetusena: i) Euroopa Investeerimispangale või Euroopa Investeerimisfondile, või ii) ilma konkursikutseta finantsasutusele, kui see on asutamislepinguga kooskõlas oleva riikliku õiguse kohane.

2.   Kui EKF rahastab haldusfondide kaudu korraldatud finantskorraldusvahendeid, sõlmib liikmesriik või korraldusasutus haldusfondiga rahastamislepingu, milles kehtestatakse rahastamise kord ja eesmärgid.

Rahastamislepingus tuleb vajaduse korral arvesse võtta selliste vahendite VKEdele pakkumise ja nende nõudluse vahel esinevate lünkade kohta koostatud hinnangu järeldusi.

3.   Lõikes 2 nimetatud rahastamislepingus sätestatakse eelkõige:

a)	rakenduskavast haldusfondi toetamise tingimused;

b)	finantsvahendajatele suunatud huvi väljendamise kutse;

c)	finantsvahendajate hindamine, väljavalimine ja akrediteerimine;

d)	investeerimispoliitika koostamine ja järelevalve, milles mainitakse vähemalt sihtrühmaks olevad ettevõtted ja toetatavad finantskorraldustooted;

e)	haldusfondi aruandlus liikmesriikidele või korraldusasutusele;

f)	järelevalve investeeringute tegemise üle kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega;

g)	auditeerimisnõuded;

h)	haldusfondi investeeringute riskikapitali-, tagatis- või laenufondidest tagasisaamise poliitika;

i)	sätted, mis käsitlevad haldusfondi lõpetamist, sealhulgas selliste finantskorraldusvahendile investeeringutest tagastatud vahendite või pärast kõigi tagatiste maksmist järelejäänud vahendite taaskasutamist, mis vastavad rakenduskavast saadud toetusele.

4.   Rakenduskavade raames toetatavatest haldusfondidest riskikapitali-, tagatis- või laenufondidesse osamaksete tegemise tingimused kehtestatakse rahastamislepingus, mis sõlmitakse ühelt poolt riskikapitali-, tagatis- või laenufondide ja teiselt poolt haldusfondi vahel. Rahastamisleping sisaldab vähemalt artikli 35 lõikes 6 loetletud elemente.

Artikkel 37

Riskikapitali-, tagatis- ja laenufondide suhtes kohaldatavad eritingimused

Muud finantskorraldusvahendid kui haldusfondid investeerivad ettevõtetesse, eelkõige VKEdesse. Selliseid investeeringuid võib teha ainult nende ettevõtete asutamisel, esimestes tegevusetappides, sealhulgas stardikapitali, või laienemisel ning üksnes sellisesse tegevusse, mis finantskorraldusvahendi juhtide prognoosi kohaselt on majanduslikult elujõuline.

VII PEATÜKK

JUHTIMINE, JÄRELEVALVE JA KONTROLL

I JAGU

Üldsätted

Artikkel 38

Vahendusasutused

1.   Kui üht või mitut korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse ülesannet täidab vahendusasutus, vormistatakse vastav korraldus ametlikult ja kirjalikult.

2.   Vahendusasutuse suhtes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad korraldusasutust ja sertifitseerimisasutust.

Artikkel 39

Korraldusasutus

1.   Toimingute väljavalimisel ja heakskiitmisel algmääruse artikli 59 punkti a alusel tagab korraldusasutus, et toetusesaajaid teavitatakse toimingu raames tarnitavate toodete või osutatavate teenustega seotud eritingimustest, rahastamiskavast, täitmise tähtajast ning finants- ja muudest andmetest, mis tuleb säilitada ja esitada. Enne heakskiitva otsuse tegemist veendub korraldusasutus, et toetusesaaja suudab neid kohustusi täita.

2.   Korraldusasutus peab algmääruse artikli 59 punkti b alusel asjakohaselt kontrollima toimingu haldus-, finants-, tehnilisi ja füüsilisi tahke.

Kontrolliga veendutakse, et deklareeritud kulud vastavad tegelikkusele, et tooted on tarnitud või teenused osutatud kooskõlas heakskiitva otsusega, et toetusesaaja hüvitamistaotlused on õiged ning et kulud vastavad ühenduse ja riigisisestele eeskirjadele. See hõlmab menetlusi, millega välditakse kulude topeltrahastamist muude ühenduse või riigisiseste kavade alusel ja muude programmitöö perioodide jooksul.

Kontroll hõlmab järgmisi menetlusi:

a)	iga toetusesaajate esitatud hüvitamistaotluse halduskontroll;

b)	üksikute toimingute kohapealne kontroll.

3.   Kui lõike 2 punkti b kohane rakenduskava kohapealne kontroll viiakse läbi valimi põhjal, säilitab korraldusasutus dokumendid, milles kirjeldatakse ja põhjendatakse valikumeetodit ning nimetatakse toimingud või tehingud, mis kontrollimiseks valiti.

Korraldusasutus määrab valimi suuruse põhjendatud kindluse saavutamiseks selle kohta, et kontrollimise aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed, arvestades riskitaset, mille korraldusasutus on asjaomaste toetusesaajate ja toimingute osas kindlaks määranud.

Korraldusasutus vaatab valikumeetodi igal aastal läbi.

4.   Korraldusasutus kehtestab lõike 2 alusel läbi viidava kontrolli suhtes kirjalikud normid ja menetlused ning säilitab iga kontrolli kohta dokumendid, kus tuuakse ära tehtud töö, kontrollimise kuupäev ja tulemused ning avastatud eeskirjade eiramise suhtes võetud meetmed.

5.   Kui korraldusasutus on rakenduskava alusel ühtlasi toetusesaaja, tagatakse käesoleva artikli lõigetes 2,3 ja 4 nimetatud kontrollimise korraldamisel piisav ülesannete lahusus vastavalt algmääruse artikli 57 lõike 1 punktile b.

Artikkel 40

Komisjoni taotlusel toimingute kohta esitatavad andmed

1.   Algmääruse artikli 59 punktis c nimetatud toimingute raamatupidamisdokumendid ja rakendamist käsitlevad andmed sisaldavad vähemalt käesoleva määruse III lisas ettenähtud teavet. Kui see on asjakohane, esitatakse teave toetusesaajate vanuse ja soo põhjal.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave on kättesaadav korraldusasutusele, sertifitseerimisasutusele ja auditeerimisasutusele ning algmääruse artikli 61 lõikes 3 nimetatud organitele.

3.   Komisjoni kirjalikul taotlusel esitab liikmesriik lõikes 1 osutatud asjakohase teabe viieteistkümne tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest või mis tahes muu kokkulepitud ajavahemiku jooksul dokumentide kontrolli ja kohapealse kontrolli jaoks. Komisjon võib taotleda lõikes 1 osutatud teavet toimingute, meetmete, prioriteetsete suundade või rakenduskava tasandil.

Artikkel 41

Kontrolljälg

Algmääruse artikli 59 punkti f kohaldamisel loetakse kontrolljälg piisavaks, kui see vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)	võimaldab võrrelda komisjonile esitatud tõendatud kogusummasid sertifitseerimisasutuse, korraldusasutuse, vahendusasutuste ja toetusesaajate raamatupidamisdokumentide või täiendavate dokumentidega, mis on seotud rakenduskava alusel kaasrahastatavate toimingutega;

b)	võimaldab kontrollida avaliku toetuse maksmist toetusesaajale;

c)	võimaldab kontrollida seirekomisjoni kehtestatud rakenduskava valikukriteeriumide kohaldamist;

d)	sisaldab iga toimingu kohta vastavalt asjakohasusele tehnilisi näitajaid ja rahastamiskava, dokumente toetuse andmise kohta, riigihankemenetlusega seotud dokumente, arenguaruandeid ning läbi viidud kontrollide ja auditite aruandeid.

Artikkel 42

Toimingute auditeerimine

1.   Algmääruse artikli 61 lõike 1 punktis b nimetatud auditid viiakse läbi alates 1. juulist 2008 iga kaheteistkümne kuu järel toimingute valimi suhtes, mille auditeerimisasutus on valinud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 43 kehtestatud või heakskiidetud meetodi alusel.

Lõikes 1 nimetatud auditid viiakse läbi kohapeal toetusesaaja dokumentide põhjal.

2.   Auditiga kontrollitakse järgmiste kriteeriumide täitmist:

a)	toiming vastab rakenduskava valikukriteeriumidele, see viidi läbi kooskõlas heakskiitva otsusega ning see vastab kõigile selle toimimise või kasutamise või saavutatavate eesmärkide suhtes kehtivatele tingimustele;

b)	deklareeritud kulud vastavad toetusesaaja raamatupidamisdokumentidele ja täiendavatele dokumentidele;

c)	toetusesaaja deklareeritud kulud vastavad ühenduse ja riigisisestele eeskirjadele;

d)	avalik toetus maksti toetusesaajale kooskõlas algmääruse artikliga 80.

3.   Kui avastatud probleemid tunduvad olevat süstemaatilised ja ohustavad seepärast muid rakenduskava raames läbiviidavaid toiminguid, tagab auditeerimisasutus selliste probleemide ulatuse kindlaksmääramiseks põhjalikuma kontrolli, sealhulgas vajaduse korral täiendavad auditid. Vastutavad asutused võtavad vajalikud ennetavad meetmed ja parandusmeetmed.

4.   VI lisa A osa punktis 9 ja VII lisa A osa punktis 9 toodud tabelite täitmisel arvestatakse auditeeritud kulude summa hulka üksnes need kulud, mida audit vastavalt lõikele 1 hõlmab.

Artikkel 43

Valimi koostamine

1.   Kaheteistkuulise perioodi jooksul auditeeritavate toimingute valim põhineb esmajoones juhuslikul statistilisel valikumeetodil, nagu on sätestatud lõigetes 2, 3 ja 4. Vastavalt lõigete5 ja 6 sätetele võib täiendavatest toimingutest moodustada lisavalimi.

2.   Valimi moodustamise ja tulemustest järelduste tegemise meetodi puhul arvestatakse rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandardeid ja see dokumenteeritakse. Kulude summat, toimingute arvu ja liiki ning muid asjakohaseid tegureid arvesse võttes otsustab auditeerimisasutus, millist asjakohast statistilist valikumeetodit kasutada. Valimi tehnilised parameetrid määratakse vastavalt IV lisale.

3.   Iga kaheteistkümne kuu järel auditeeritav valim valitakse nende toimingute hulgast, mille puhul rakenduskava kulud on komisjonile deklareeritud sellele aastale eelneva aasta jooksul, mil komisjonile algmääruse artikli 61 lõike 1 punkti e alapunkti i kohaselt esitatakse iga-aastane kontrolliaruanne. Auditeerimisasutus võib otsustada need toimingud, mille kulud on komisjonile deklareeritud aastatel 2007 ja 2008, esimeseks kaheteistkümnekuuliseks ajavahemikuks rühmitada, et luua auditeeritavate toimingute valimise alus.

4.   Auditeerimisasutus teeb lõikes 3 nimetatud ajavahemiku jooksul komisjonile deklareeritud kulude auditite tulemuste põhjal järeldused ja esitab need komisjonile iga-aastases kontrolliaruandes. Nende rakenduskavade puhul, mille prognoositav veamäär ületab olulisuse piiri, analüüsib auditeerimisasutus selle tähtsust ja võtab vajalikud meetmed, sealhulgas teeb asjakohased soovitused, mis esitatakse iga-aastases kontrolliaruandes.

5.   Auditeerimisasutus vaatab korrapäraselt läbi juhusliku valimi katvuse, pidades eelkõige silmas vajadust piisava kindluse järele rakenduskava osalisel ja täielikul lõpetamisel esitamisele kuuluvates deklaratsioonides. Auditeerimisasutus otsustab oma ametialase arvamuse põhjal, kas on vaja auditeerida täiendavatest toimingutest koosnevat lisavalimit, et võtta arvesse konkreetseid tuvastatud riskitegureid ja tagada kava piisav kaetus eri liiki toimingute, toetusesaajate, vahendusasutuste ja prioriteetsete suundade osas.

6.   Auditeerimisasutus teeb lisavalimi auditite tulemuste põhjal järeldused ja esitab need komisjonile iga-aastases kontrolliaruandes. Kui avastatud eeskirjade eiramiste arv on suur või kui avastatakse süstemaatilisi eeskirjade eiramisi, analüüsib auditeerimisasutus nende tähtsust ja võtab vajalikud meetmed, sealhulgas teeb asjakohased soovitused, mis esitatakse iga-aastases kontrolliaruandes. Lisavalimi auditite tulemusi analüüsitakse juhusliku valimi auditite tulemustest eraldi. Eelkõige ei võeta lisavalimis avastatud eeskirjade eiramist arvesse juhusliku valimi veamäära arvutamisel.

Artikkel 44

Auditeerimisasutuse esitatavad dokumendid

1.   Algmääruse artikli 61 lõike 1 punktis c nimetatud auditistrateegia koostatakse vastavalt käesoleva määruse V lisas esitatud näidisele. Seda ajakohastatakse ning vaadatakse läbi igal aastal ja vajaduse korral ka aasta jooksul.

2.   Algmääruse artikli 61 lõike 1 punkti e alapunktis i nimetatud iga-aastane kontrolliaruanne ja arvamus põhinevad kõnealuse määruse artikli 61 lõike 1 punktide a ja b alusel kooskõlas rakenduskava auditistrateegiaga läbi viidud süsteemide audititel ja toimingute audititel ning need koostatakse vastavalt käesoleva määruse VI lisas esitatud näidistele.

3.   Algmääruse artikli 61 lõike 1 punktis f nimetatud lõpetamise deklaratsioon põhineb kogu auditeerimistegevusel, mida auditeerimisasutus vastavalt auditistrateegiale läbi viib või mille läbiviimise eest ta vastutab. Lõpetamise deklaratsioon ja lõplik kontrolliaruanne koostatakse vastavalt käesoleva määruse VII lisas esitatud näidisele.

4.   Kui kontrollimise ulatus on piiratud või kui avastatud nõuetele mittevastavate kulude tase ei võimalda anda algmääruse artikli 61 lõike 1 punktis e nimetatud iga-aastases arvamuses või kõnealuse määruse artikli 61 lõike 1 punktis f nimetatud lõpetamise deklaratsioonis märkusteta järeldusotsust, esitab auditeerimisasutus selle põhjused ning annab hinnangu probleemi tõsiduse ja selle finantsmõju kohta.

5.   Rakenduskava osalise lõpetamise korral koostab auditeerimisasutus vastavalt käesoleva määruse VIII lisas esitatud näidisele deklaratsiooni algmääruse artiklis 85 nimetatud kuluaruandega hõlmatud tehingute seaduslikkuse ja nõuetele vastavuse kohta ning esitab selle koos algmääruse artikli 61 lõike 1 punkti e alapunktis iii nimetatud arvamusega.

Artikkel 45

Dokumentide kättesaadavus

1.   Algmääruse artikli 87 kohaldamisel tagab korraldusasutus kulude ja audititega seotud täiendavaid dokumente hoidvate asutuste nimesid ja asukohti sisaldava registri kättesaadavuse, mis hõlmab kõiki piisava kontrolljälje tagamiseks vajalikke dokumente.

2.   Korraldusasutus tagab, et käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud dokumendid tehakse kontrollimiseks kättesaadavaks ning nende väljavõtted või koopiad saadetakse selleks õigust omavatele isikutele ja asutustele, sealhulgas vähemalt korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, vahendusasutuste, auditeerimisasutuse ja algmääruse artikli 61 lõikes 3 nimetatud organite volitatud töötajatele ning ühenduse volitatud ametnikele ja nende volitatud esindajatele.

3.   Korraldusasutus säilitab hindamiseks ja aruandluseks vajalikku teavet, sealhulgas artiklis 40 nimetatud andmeid algmääruse artikli 87 lõikes 2 osutatud toimingute kohta, kogu kõnealuse artikli lõike 1 punktis a nimetatud ajavahemiku jooksul.

4.   Algmääruse artiklis 87 nimetatud üldtunnustatud andmekandjateks loetakse vähemalt järgmised:

a)	originaaldokumentide valguskoopiad;

b)	originaaldokumentide mikrofišid;

c)	originaaldokumentide elektroonilised versioonid;

d)	üksnes elektroonilises versioonis dokumendid.

5.   Riigisisesed ametiasutused näevad ette menetluse, millega tunnistatakse üldtunnustatud andmekandjatel säilitatavate dokumentide vastavust originaaldokumendile ning mis tagab, et säilitatavad versioonid on kooskõlas riigisiseste juriidiliste nõuetega ja neid saab kontrollimisel kasutada.

6.   Kui dokumendid on üksnes elektroonilises versioonis, peavad kasutatavad arvutisüsteemid vastama tunnustatud turvanormidele, mis tagavad säilitatavate dokumentide vastavuse riigisisestele juriidilistele nõuetele ja võimaluse neid kontrollimisel kasutada.

Artikkel 46

Sertifitseerimisasutuse esitatavad dokumendid

1.   Algmääruse artikli 60 punktis a nimetatud tõendatud kuluaruanded ja maksetaotlused koostatakse käesoleva määruse IX lisas esitatud vormis ja edastatakse komisjonile.

2.   Alates 2008. aastast esitab sertifitseerimisasutus komisjonile iga aasta 31. märtsiks X lisas esitatud vormis aruande, milles rakenduskava iga prioriteetse suuna kohta esitatakse:

a)	eelneva aasta jooksul esitatud kuluaruannete alusel pärast toimingule antava avaliku toetuse täielikku või osalist tühistamist tagasivõetud summad;

b)	tagasinõutud summad, mis on nendest kuluaruannetest maha arvatud;

c)	eelneva aasta 31. detsembri seisuga tagasinõudmisele kuuluvate summade aruanne, liigitatuna sissenõudekorralduse väljastamise aastate kaupa.

3.   Rakenduskava osalise lõpetamise alustamiseks esitab sertifitseerimisasutus komisjonile algmääruse artiklis 85 nimetatud kuluaruande, mis on koostatud käesoleva määruse XI lisas esitatud vormis.

Artikkel 47

Juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjeldus

Algmääruse artikli 71 lõikes 1 nimetatud rakenduskava juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjeldus sisaldab teavet kõnealuse määruse artiklis 57 nimetatud punktide kohta ning käesoleva määruse artiklites 48 ja 49 ettenähtud teavet.

See teave esitatakse vastavalt käesoleva määruse XII lisa A osas esitatud näidisele.

Artikkel 48

Korraldusasutust, sertifitseerimisasutust ja vahendusasutusi käsitlev teave

Liikmesriigid esitavad komisjonile korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja iga vahendusasutuse kohta järgmise teabe:

a)	neile usaldatud ülesannete kirjeldus;

b)	iga asutuse organisatsioonilise struktuuri skeem, selle osakondadevaheline või osakonnasisene ülesannete jaotuse kirjeldus ning määratud ametikohtade soovituslik arv;

c)	toimingute valimise ja heakskiitmise kord;

d)	toetusesaajate hüvitamistaotluste vastuvõtmise, kontrollimise ja kinnitamise kord, eelkõige artiklis 39 kontrollimise osas sätestatud eeskirjad ja menetlused, ning toetusesaajatele tehtavate maksete lubamise, tegemise ja raamatupidamisse kandmise kord;

e)	kuluarvestuste koostamise, tõendamise ja komisjonile esitamise kord;

f)	viide punktides c, d ja e nimetatud korra suhtes kehtestatud kirjalikule menetlusele;

g)	liikmesriikide kehtestatud abikõlblikkuse eeskirjad, mida rakenduskava suhtes kohaldatakse;

h)	artikli 40 lõikes 1 nimetatud toimingute üksikasjalike raamatupidamisdokumentide ja rakendamist käsitlevate andmete hoidmise süsteem rakenduskava alusel.

Artikkel 49

Auditeerimisasutust ja algmääruse artikli 61 lõikes 3 nimetatud organeid käsitlev teave

Liikmesriigid esitavad komisjonile auditeerimisasutuse ja algmääruse (EÜ) artikli 61 lõikes 3 nimetatud organite kohta järgmise teabe:

a)	nende vastavate ülesannete ja nende omavaheliste suhete kirjeldus;

b)	auditeerimisasutuse ja iga rakenduskavaga seotud auditite tegemises osaleva organi organisatsioonilise struktuuri skeem, milles kirjeldatakse nende sõltumatuse tagamise viisi, määratud ametikohtade soovituslik arv ning nõutavad kvalifikatsioonid või kogemused;

c)	auditeerimisaruannetest tulenevate soovituste ja parandusmeetmete rakendamise järelevalve kord;

d)	kui see on asjakohane, auditeerimisasutuse kord järelevalveks rakenduskavaga seotud auditite tegemises osalevate organite töö üle;

e)	iga-aastase kontrolliaruande ja lõpetamise deklaratsiooni koostamise kord.

Artikkel 50

Juhtimis- ja kontrollsüsteemide hindamine

1.   Algmääruse artikli 71 lõikes 2 nimetatud aruanne põhineb süsteemide kirjelduse kontrollimisel, asjakohaste süsteeme käsitlevate dokumentide ning raamatupidamisdokumentide ja rakendamist käsitlevate andmete hoidmise süsteemi kontrollimisel ja vestlustel põhiorganite töötajatega, mida auditeerimisasutus või muu aruande eest vastutav asutus peab vajalikuks, et teavet täiendada, selgitada või kontrollida.

2.   Algmääruse artikli 71 lõikes 2 nimetatud arvamus süsteemide nõuetele vastavuse kohta koostatakse vastavalt käesoleva määruse XII lisa B osas esitatud näidisele.

3.   Kui asjaomane juhtimis- ja kontrollsüsteem kattub sisuliselt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 (22) alusel heakskiidetud abi suhtes kehtestatud süsteemiga, võib algmääruse (EÜ) artikli 71 lõike 2 kohase aruande ja arvamuse koostamisel arvesse võtta nende auditite tulemusi, mida riigisisesed ja ühenduse audiitorid on kõnealuse süsteemi suhtes läbi viinud.

2. JAGU

Erandid artiklis 2 nimetatud rakenduskavade kontrollimisel

Artikkel 51

Üldised erandid

1.   Käesoleva määruse artiklis 2 nimetatud rakenduskavade puhul ei pea auditeerimisasutus esitama komisjonile algmääruse artikli 61 lõike 1 punkti c kohast auditistrateegiat.

2.   Käesoleva määruse artiklis 2 nimetatud rakenduskavade puhul võib komisjon juhul, kui algmääruse artikli 71 lõike 2 alusel esitatav arvamus süsteemi nõuetele vastavuse kohta ei sisalda reservatsioone või kui reservatsioonid on pärast parandusmeetmete võtmist tühistatud, otsustada,

a)	et ta võib toetuda põhiliselt algmääruse artikli 61 lõike 1 punkti e alapunktis ii nimetatud arvamusele süsteemide tõhusa toimimise kohta ja

b)

et ta viib läbi omapoolsed kohapealsed auditid ainult juhul, kui on ilmnenud tõendid süsteemi puudujääkide kohta ja need mõjutavad komisjonile tõendatud kulusid selleks aastaks, mille kohta on esitatud algmääruse artikli 61 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohane arvamus, mis ei sisalda selliste puudujääkide suhtes reservatsioone.

3.   Kui komisjon jõuab käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud otsusele, teatab ta sellest asjaomasele liikmesriigile.

Kui esineb tõendeid puudujääkide kohta, võib komisjon nõuda liikmesriigilt auditite läbiviimist vastavalt algmääruse artikli 72 lõikele 3 või auditid kõnealuse määruse artikli 72 lõike 2 kohaselt ise läbi viia.

Artikkel 52

Asutuste ja menetluste loomine riigisisese õiguse alusel

1.   Artiklis 2 nimetatud rakenduskavade puhul võivad liikmesriigid lisaks artiklis 51 ette nähtud üldistele eranditele kasutada võimalust luua kooskõlas riigisiseste eeskirjadega asutusi ja menetlusi, et täita

a)	korraldusasutuse ülesandeid seoses kaasrahastatud toodete ja teenuste ning deklareeritud kulude kontrollimisega algmääruse artikli 59 punkti b alusel;

b)	sertifitseerimisasutuse ülesandeid algmääruse artikli 60 alusel ja

c)	auditeerimisasutuse ülesandeid algmääruse artikli 61 alusel.

2.   Kui liikmesriik kasutab käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud võimalust, ei pea ta määrama sertifitseerimisasutust ega auditeerimisasutust algmääruse artikli 58 lõike 1 punktide b ja c alusel.

3.   Kui liikmesriik kasutab lõikes 1 nimetatud võimalust, kohaldatakse algmääruse artikli 71 sätteid mutatis mutandis.

Artikkel 53

Erisätted riigisisese õiguse alusel loodud asutuste ja menetluste kohta

1.   Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse nende rakenduskavade suhtes, mille puhul liikmesriigid on kasutanud käesoleva määruse artikli 52 lõikes 1 nimetatud võimalust.

2.   Artikli 39 lõikes 2 nimetatud kontrolli viib artikli 52 lõikes 1 osutatud riigiasutus.

3.   Algmääruse artikli 61 lõike 1 punktis b nimetatud toimingute auditid viiakse läbi riigisisese korra kohaselt. Käesoleva määruse artikleid 42 ja 43 ei kohaldata.

4.   Artikli 52 lõikes 1 osutatud riigiasutuse väljastatud dokumentide koostamise suhtes kohaldatakse artikli 44 lõikeid 2–5 mutatis mutandis.

Kui see on asjakohane, koostatakse iga-aastane kontrolliaruanne ja iga-aastane arvamus vastavalt VI lisas esitatud näidisele.

5.   Artikli 52 lõikes 1 osutatud riigiasutus täidab artikli 46 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

Kuluaruanne koostatakse vastavalt lisades IX ja XI esitatud näidistele.

6.   Kui see on asjakohane, hõlmab artiklites 47, 48 ja 49 nimetatud juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjelduses esitatav teave artikli 52 lõikes 1 osutatud riigiasutusi käsitlevat teavet.

VIII PEATÜKK

EESKIRJADE EIRAMINE

Artikkel 54

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	“ettevõtja” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik või muu üksus, kes osaleb EKF-i abi rakendamisel, välja arvatud liikmesriigid, kes kasutavad oma õigusi avaliku võimu kandjana;

b)

“esimene halduslik või kohtulik tuvastamine” – pädeva asutuse, kas haldusasutuse või kohtu esimene kirjalik hinnang, milles konkreetsete asjaolude põhjal järeldatakse, et eeskirju on eiratud, ja mis ei välista võimalust seda järeldust edaspidi haldus- või kohtumenetluse arengu põhjal läbi vaadata või tühistada;

c)

“pettusekahtlus” – eeskirjade eiramine, millest tulenevalt riigisisesel tasandil algatatakse haldus- või kohtumenetlus tahtliku tegevuse, eelkõige pettuse kindlaksmääramiseks, nagu on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni (23) artikli 1 lõike 1 punktis a;

d)	“pankrot” – nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 (24) artikli 2 punktis a määratletud maksejõuetusmenetlus.

Artikkel 55

Esmane aruandlus – erandid

1.   Ilma et see piiraks algmääruse artiklist 70 tulenevaid kohustusi, teatavad liikmesriigid kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu komisjonile eeskirjade eiramisest, mis on esmakordselt halduslikult või kohtulikult tuvastatud.

Selleks aruandes esitavad liikmesriigid iga juhtumi kohta järgmised üksikasjad:

a)	EKF, eesmärk, rakenduskava, prioriteetne suund ja toiming ning ühtne tunnuskood;

b)	säte, mida on rikutud;

c)	eeskirjade eiramise kahtlusele viitava esmakordse teabe kuupäev ja allikas;

d)	eeskirjade eiramise viis;

e)	vajaduse korral asjaolu, kas tegevus annab alust pettusekahtluseks;

f)	eeskirjade eiramise avastamisviis;

g)	vajaduse korral asjaga seotud liikmesriigid ja kolmandad riigid;

h)	ajavahemik või aeg, millal eeskirju eirati;

i)	riigiasutused või organid, kes koostasid eeskirjade eiramise kohta ametliku aruande ning haldusalaste või kohtulike järelmeetmete eest vastutavad asutused;

j)	esmakordse eeskirjade eiramise haldusliku või kohtuliku tuvastamise kuupäev;

k)	asjaga seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute või mis tahes muude osalevate üksuste andmed, välja arvatud juhul, kui asjaomase eiramise laadi arvestades ei ole need andmed võitluses eeskirjade eiramise vastu olulised;

l)	toimingu heakskiidetud kogueelarve ja avaliku sektori toetus ning selle kaasrahastamise jagunemine ühenduse ja riigi toetuse vahel;

m)	eeskirjade eiramisest mõjutatud avaliku sektori toetuse summa ja sellele vastav ohustatud ühenduse toetus;

n)	kui punktis k kindlaks määratud isikutele või muudele üksustele ei ole avaliku sektori toetuse makset tehtud, siis summad, mis oleks valesti makstud juhul, kui eeskirjade eiramist ei oleks avastatud;

o)	vajaduse korral maksete lõpetamine ja tagasinõudmise võimalused;

p)	nõuetele mittevastavate kulude laad.

2.   Erandina lõikest 1 ei ole vaja teatada järgmistest juhtumitest:

a)	kui eeskirjade eiramine seisneb üksnes selles, et toetusesaaja pankroti tõttu jäetakse osaliselt või täielikult täitmata kaasrahastatava rakenduskava alla kuuluv toiming;

b)	millele toetusesaaja juhtis vabatahtlikult korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse tähelepanu enne või pärast avaliku sektori toetuse maksmist ja enne, kui kumbki neist selle avastas;

c)	mille korraldusasutus või sertifitseerimisasutus on avastanud ja korrigeerinud enne toetusesaajale avaliku sektori toetuse maksmist ja enne asjaomaste kulude lisamist komisjonile esitatavasse kuluaruandesse.

Pankrotile eelnevast eeskirjade eiramisest ja pettusekahtluse juhtumitest tuleb siiski teatada.

3.   Kui osa lõikes 1 märgitud teabest ning eelkõige eeskirjade eiramise viisi ja selle avastamisviisiga seotud teave ei ole kättesaadav, esitavad liikmesriigid puuduva teabe võimalikult suures ulatuses järgmistes komisjonile esitatavates ja eeskirjade eiramist käsitlevates kvartaliaruannetes.

4.   Kui riigisiseste sätetega on ette nähtud uurimise konfidentsiaalsus, peab pädev kohus teabe edastamiseks loa andma.

5.   Kui eeskirjade eiramist, millest liikmesriik peab lõike 1 alusel teavitama, ei ole toimunud, teavitab ta komisjoni sellest asjaolust lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Artikkel 56

Kiireloomulised juhtumid

Iga liikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja vajaduse korral teistele asjaomastele liikmesriikidele avastatud või arvatavatest eeskirjade eiramistest, mis võivad

a)	avaldada kiirelt mõju väljaspool tema territooriumi või

b)	paljastada uue eeskirjade eiramise.

Artikkel 57

Järgnev aruandlus ja tagasinõutud summade mittetagasisaamine

1.   Kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu teatavad liikmesriigid komisjonile artikli 55 alusel koostatud aruannetele viidates eelnevalt teatatud eeskirjade eiramiste suhtes algatatud menetlustest ja nendest tulenenud olulistest muutustest.

See teave hõlmab vähemalt järgmist:

a)	tagasinõutud ja tagasinõutavad summad;

b)	kõik ajutised meetmed, mida liikmesriigid on võtnud selleks, et tagada põhjendamatult makstud summade tagasinõudmine;

c)	kohtu- või haldusmenetlused, mis on algatatud põhjendamatult makstud summade tagasinõudmiseks ja sanktsioonide rakendamiseks;

d)	tagasinõudmismenetlusest loobumise põhjused;

e)	kriminaalvastutusele võtmisest loobumine.

Liikmesriigid teatavad komisjonile menetluste lõpetamisega seotud haldus- ja kohtuotsustest või nende otsuste olulisematest punktidest ning märgivad eelkõige ära, kas otsuste põhjal esineb pettusekahtlus. Punktis d nimetatud juhtumi puhul teavitavad liikmesriigid komisjoni võimaluse korral enne otsuse tegemist.

2.   Kui liikmesriik leiab, et summa tagasinõudmine ei ole võimalik või tõenäoline, esitab ta komisjonile eriettekande tagasinõudmata summa kohta ning asjaolud, mis on vajalikud algmääruse artikli 70 lõike 2 kohase otsuse tegemiseks seoses kahju jaotamisega.

See teave peab olema piisavalt üksikasjalik, et komisjon saaks pärast asjaomaste liikmesriikide asutustega konsulteerimist võimalikult kiiresti otsuse teha.

Teave hõlmab vähemalt:

a)	toetuse andmise otsuse koopiat;

b)	toetusesaajale tehtud viimase makse kuupäeva;

c)	sissenõudekorralduse koopiat;

d)	pankrotijuhtumite korral, millest tuleb artikli 55 lõike 2 kohaselt teatada, toetusesaaja maksejõuetust tõestava dokumendi koopiat;

e)	liikmesriigi poolt asjaomase summa tagasinõudmiseks võetud meetmete lühikirjeldust koos nende kuupäevadega.

3.   Lõikes 2 nimetatud juhul võib komisjon liikmesriigilt selgesõnaliselt nõuda tagasinõudmismenetluse jätkamist.

Artikkel 58

Elektrooniline andmeedastus

Artiklite 55 ja 56 ning artikli 57 lõike 1 alusel nõutav teave edastatakse võimaluse korral elektrooniliselt, kasutades selleks komisjoni poolt turvalise ühenduse kaudu pakutavat moodulit.

Artikkel 59

Kohtukulude hüvitamine

Kui liikmesriigi pädevad asutused otsustavad komisjoni otsese taotluse korral algatada kohtumenetluse valesti makstud summade tagasinõudmiseks või seda jätkata, võib komisjon võtta endale kohustuse hüvitada liikmesriigile dokumentaalsete tõendite esitamisel osaliselt või täielikult kohtukulud ning otseselt menetlusest tulenevad kulud, ja seda isegi juhul, kui menetlus ei anna tulemusi.

Artikkel 60

Ühenduse pidamine liikmesriikidega

1.   Komisjon peab asjaomaste liikmesriikidega vajalikku ühendust, et täiendada artiklis 55 nimetatud eeskirjade eiramiste, artiklis 57 nimetatud menetluste ning eelkõige tagasinõudmisvõimaluste kohta esitatud andmeid.

2.   Lõikes 1 nimetatud ühenduse pidamisest olenemata teavitab komisjon liikmesriike, kui eeskirjade eiramise laadi põhjal võib oletada, et samasugune või sarnane eiramine võib toimuda ka teistes liikmesriikides.

3.   Komisjon korraldab liikmesriikide esindajatele ühenduse tasandil teabekohtumisi, et vaadata ühiselt läbi vastavalt artiklitele 55, 56 ja 57 ning käesoleva artikli lõikele 1 saadud andmed. Läbivaatamisel pööratakse tähelepanu eelkõige sellele, et saada nendest andmetest kogemusi seoses eeskirjade eiramise, ennetavate meetmete ja kohtumenetlustega.

4.   Kui kehtivate õigusaktide jõustamisel ilmneb ühenduse huve kahjustavaid puudusi, annavad liikmesriigid ja komisjon liikmesriigi või komisjoni taotluse korral üksteisele nõu nende puuduste kõrvaldamiseks.

Artikkel 61

Teabe kasutamine

Komisjon võib kasutada käesoleva määruse alusel liikmesriikide esitatud üldist või operatiivset teavet riski hindamiseks ning võib saadud teabe põhjal koostada aruandeid ja töötada välja varajase hoiatamise süsteeme, mille eesmärgiks on riskide tõhusam väljaselgitamine.

Artikkel 62

Teabe jagamine komiteedele

Komisjoni otsusega 94/140/EÜ (25) loodud kelmuste ennetamise kooskõlastamisega tegeleva nõuandekomitee kaudu teatab komisjon korrapäraselt liikmesriikidele avastatud eeskirjade eiramistega seotud summade suurusest ning erinevatest eeskirjade eiramistest liikide ja arvude kaupa. Teavitatakse ka algmääruse artiklis 101 nimetatud komiteed.

Artikkel 63

Aruandluseks kehtestatud künnisest väiksem eeskirjade eiramine

1.   Kui eeskirjade eiramine on seotud alla 10 000 euro suuruste Euroopa ühenduste eelarvesse kantavate summadega, ei esita liikmesriigid komisjonile käesoleva määruse artiklites 55 ja 57 sätestatud teavet, välja arvatud juhul, kui viimane seda selgesõnaliselt nõuab.

Liikmesriigid peavad siiski algmääruse artikli 60 punkti f kohaselt pidama arvestust sellest künnisest väiksemate tagasinõutavate summade ja pärast toimingule antava toetuse täielikku või osalist tühistamist tagasi võetud summade kohta ning maksma tagasisaadud summad tagasi Euroopa ühenduste üldeelarvesse.

Ilma et see piiraks algmääruse artikli 70 lõike 1 punktist b otseselt tulenevaid kohustusi, jagavad liikmesriigid ja ühendus tagasinõudmata summadest tuleneva kahju vastavalt asjaomase toimingu suhtes kohaldatavale kaasrahastamise määrale. Kui komisjon ei otsusta teisiti, ei kohaldata käesoleva määruse artikli 57 lõikes 2 sätestatud korda.

Käesoleva lõike kolmandat lõiku kohaldatakse ka nende pankrotijuhtude suhtes, mis artikli 55 lõike 1 alusel on teavitamiskohustusest vabastatud.

2.   Liikmesriigid, kes ei ole eeskirjade eiramise avastamise kuupäevaks eurot kasutusele võtnud, arvestavad vastavalt algmääruse artiklile 95 riigi vääringus makstud kulud ümber eurodesse. Kui kulud ei ole sertifitseerimisasutuse raamatupidamisarvestusse kantud, kasutatakse viimast raamatupidamise valuutakurssi, mille komisjoni on elektrooniliselt avaldanud.

IX PEATÜKK

ELEKTROONILINE ANDMEVAHETUS

Artikkel 64

Andmevahetuse arvutisüsteem

Algmääruse artiklite 65 ja 75 kohaldamisel luuakse andmevahetuseks arvutisüsteem, mille kaudu vahetatakse kõiki rakenduskavaga seotud andmeid.

Iga liikmesriigi ja komisjoni vaheline andmevahetus toimub selle komisjoni loodud arvutisüsteemi kaudu, mis võimaldab turvalist andmete vahetamist komisjoni ja liikmesriikide vahel.

Liikmesriigid kaasatakse andmevahetuse arvutisüsteemi edasisse arendamisse.

Artikkel 65

Andmevahetuse arvutisüsteemi sisu

1.   Andmevahetuse arvutisüsteem sisaldab komisjonile ja liikmesriikidele ühist huvi pakkuvat teavet ning vähemalt järgmisi finantstehinguteks vajalikke andmeid:

a)	rakenduskavade rahastamiskava vastavalt käesoleva määruse I lisa B osas esitatud näidisele;

b)	kuluaruanded ja maksetaotlused vastavalt IX lisas esitatud näidisele;

c)	iga-aastane aruanne tagasivõetud ja tagasinõutud summade ning hetkel tagasinõutavate summade kohta vastavalt X lisas esitatud näidisele;

d)	iga-aastased prognoosid tõenäolise kulude väljamaksmise kohta vastavalt XIII lisas esitatud näidisele;

e)	rakendamise aasta- ja lõpparuannete finantsosa vastavalt XIV lisa punktis 3.3 esitatud näidisele.

2.   Lisaks lõikele 1 sisaldab andmevahetuse arvutisüsteem vähemalt järgmisi ühist huvi pakkuvaid ja järelevalvet võimaldavaid dokumente ja andmeid:

a)	algmääruse (EÜ) artiklis 15 nimetatud riiklik strateegiline kava;

b)	rakenduskava, sealhulgas selle võimalikud parandused vastavalt I lisa A osas esitatud näidisele;

c)	EKFi toetust käsitlev komisjoni otsus;

d)	rakendamise aasta- ja lõpparuanded vastavalt XIV lisas esitatud näidisele;

e)	auditistrateegia vastavalt V lisas esitatud näidisele;

f)	juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjeldus vastavalt XII lisa A osas esitatud näidisele;

g)	aruanded ja arvamused auditite kohta vastavalt VI, VII ja VIII lisas ning XII lisa B osas esitatud näidistele ning komisjoni ja iga liikmesriigi vaheline kirjavahetus;

h)	osalise lõpetamisega seotud kuluaruanded vastavalt XI lisas esitatud näidisele;

i)	iga-aastane aruanne tagasivõetud ja tagasinõutud summade ning hetkel tagasinõutavate summade kohta vastavalt X lisas esitatud näidisele.

3.   Kui see on kohaldatav, edastatakse lõigetes1 ja 2 nimetatud andmed lisades esitatud vormis.

Artikkel 66

Andmevahetuse arvutisüsteemi toimimine

1.   Komisjon ning liikmesriikide algmääruse kohaselt määratud asutused ja organid, kellele see ülesanne on delegeeritud, registreerivad andmevahetuse arvutisüsteemi oma vastutusalasse kuuluvad nõutavas vormis dokumendid ja kõik nende ajakohastatud variandid.

2.   Liikmesriigid koondavad ja esitavad komisjonile andmevahetuse arvutisüsteemi kasutusõiguse taotlused.

3.   Andmevahetus ja tehingud kannavad elektroonilist allkirja, nagu määratletud direktiivi 1999/93/EÜ artikli 2 punktis 1. Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad andmevahetuse arvutisüsteemis kasutatava elektroonilise allkirja õiguslikku kehtivust ja tõenduskõlblikkust kohtumenetlustes.

4.   Arvutisüsteemi väljatöötamise kulud rahastatakse algmääruse artikli 46 lõike 1 alusel Euroopa ühenduste üldeelarvest. Kõik andmevahetuse arvutisüsteemi ühenduskulud riigisiseste, piirkondlike ja kohalike arvutivõrkudega ning kõik riigisiseste, piirkondlike ja kohalike süsteemide algmäärusest tulenevate nõuetega kohandamise kulud on kõnealuse määruse artikli 46 lõike 2 alusel abikõlblikud.

Artikkel 67

Andmete edastamine andmevahetuse arvutisüsteemi kaudu

1.   Liikmesriigid ja komisjon saavad andmevahetuse arvutisüsteemi kasutada otse või liidese kaudu, et andmed riigisiseste, piirkondlike ja kohalike arvutisüsteemidega automaatselt sünkroniseerida ning nendes registreerida.

2.   Dokumentide komisjonile edastamise kuupäevaks loetakse kuupäev, mil liikmesriik registreerivad dokumendid andmevahetuse arvutisüsteemis.

3.   Vääramatu jõu ning eelkõige andmevahetuse arvutisüsteemi rikete või pideva ühenduse puudumise korral võib liikmesriik edastada algmäärusega nõutavad dokumendid komisjonile trükitult, kasutades käesoleva määruse I, V kuni XIV lisas ettenähtud vorme. Niipea, kui vääramatu jõu põhjustanud olukord lõpeb, registreerib liikmesriik vastavad dokumendid viivitamata andmevahetuse arvutisüsteemis. Erandina lõikest 2 loetakse dokumentide esitamise kuupäevaks trükitud dokumentide saatmise kuupäev.

X PEATÜKK

ISIKUANDMED

Artikkel 68

Isikuandmete kaitse

1.   Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik vajalikud meetmed, et takistada lubamatut juurdepääsu artikli 40 lõikes 1 nimetatud teabele, komisjoni auditite käigus kogutud teabele ja VIII osutatud nimetatud teabele või selle teabe lubamatut avalikustamist.

2.   Komisjon kasutab käesoleva määruse artikli 40 lõikes 1 nimetatud teavet ja komisjoni auditite käigus kogutud teavet üksnes selleks, et täita oma kohustusi algmääruse artikli 72 alusel.

See teave on kättesaadav ka Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile.

3.   VIII peatükis osutatud teavet ei tohi edastada muudele isikutele kui neile, kelle ametiülesanded liikmesriigis või ühenduse institutsioonides nõuavad juurdepääsu nimetatud teabele, välja arvatud, kui teabe esitanud liikmesriigiga on selgesõnaliselt teisiti kokku lepitud.

4.   Kõiki artikli 31 teise lõike punktis d nimetatud teabes sisalduvaid isikuandmeid töödeldakse üksnes kõnealuses artiklis täpsustatud eesmärgil.

XI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 69

Kehtetuks tunnistamine

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 2722/2000, (EÜ) nr 908/2000 ja (EÜ) nr 366/2001. Viiteid nendele kehtetuks tunnistatud määrustele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Määruse (EÜ) nr 2792/1999 alusel heakskiidetud abi suhtes jätkatakse kohaselt kehtetuks tunnistatud määruste sätete kohaldamist.

Artikkel 70

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54.

(3)  EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 485/2005 (ELT L 81, 30.3.2005, lk 1).

(4)  ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

(5)  EÜT L 178, 12.7.1994, lk 43. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2035/2005 (ELT L 328, 15.12.2005, lk 8).

(6)  EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

(7)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(8)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(9)  EÜT L 314, 14.12.2000, lk 10.

(10)  EÜT L 105, 3.5.2000, lk 15. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2438/2000 (EÜT L 280, 4.11.2000, lk 37).

(11)  EÜT L 55, 24.2.2001, lk 3.

(12)  EÜT L 222, 17.8.2001, lk 53.

(13)  EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

(14)  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(15)  EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

(16)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(17)  EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1.

(18)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

(19)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.

(20)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(21)  ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(22)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

(23)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49.

(24)  EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1.

(25)  EÜT L 61, 4.3.1994, lk 27.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---