28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/3

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade või noteeringute ja ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Toetused tuleb määrata, võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

(3)

Nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu puhul tuleb nendele toodetele kohaldatava toetuse arvutamisel võtta arvesse kõnealuste toodete valmistamiseks vajamineva teravilja kogust. Need kogused on kinnitatud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel võivad tingida teatavate toodete toetuste diferentseerimise vastavalt sihtkohale.

(5)

Toetus tuleb kinnitada üks kord kuus. Seda võib vahepeal muuta.

(6)

Üksikasjalike eeskirjade kohaldamisest teraviljaturu praeguses olukorras ja eriti nende toodete ühenduse ja maailmaturu noteeringute ja hindade suhtes tuleneb, et toetused peavad olema sellised, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/5

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikega 2 nähakse ette, et eksporditoetust, mis on kohaldatav teravilja suhtes kuupäeval, mil tehakse ekspordilitsentsi taotlus, tuleb taotluse alusel kohaldada sellise ekspordi suhtes, mis toimub ekspordilitsentsi kehtivuse ajal. Sellisel juhul võib toetust korrigeerida.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) lubatakse kehtestada määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud toodete toetuse korrigeeriv summa. See korrigeeriv summa tuleb välja arvestada määruses (EÜ) nr 1501/95 sätestatud tegureid arvesse võttes.

(3)

Maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks korrigeerivat summat vastavalt sihtkohale muuta.

(4)

Korrigeeriv summa tuleb kinnitada samas korras kui toetus. Korrigeerivat summat võib vahepeal muuta.

(5)

Eespool nimetatud sätete kohaldamine nõuab, et korrigeeriv summa kehtestatakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/7

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul võib noteeringute või maailmaturuhindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Eksporditoetused määratakse kindlaks, arvestades komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (2) artiklis 1 osutatud tegureid.

(3)

Linnaste puhul kohaldatav eksporditoetus tuleb arvutada arvestades teraviljakogust, mis on vajalik asjaomaste toodete tootmiseks. Need kogused on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad tekitada vajaduse teatavate toodete eksporditoetusi muuta olenevalt nende sihtkohast.

(5)

Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahelisel ajal võib seda muuta.

(6)

Kui neid eeskirju kohaldatakse teraviljaturu tegeliku olukorra suhtes ja eriti nende toodete noteeringute ja hindade suhtes ühenduses ja maailmaturul, tuleks eksporditoetus määrata lisas esitatud kujul.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/9

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et ekspordilitsentsi taotluse esitamise kuupäeval jõus olnud teravilja eksporditoetust tuleb taotluse korral kohaldada ekspordilitsentsi kehtivusajal toimuva ekspordi suhtes. Sel juhul kohaldatakse toetuse suhtes korrigeerivat summat.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 alusel, millega on sätestatud eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) võib kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud linnaste korrigeeriva summa. Korrigeeriv summa tuleb arvutada võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud tegureid.

(3)

Eespool esitatud sätete kohaldamisest tuleneb, et korrigeeriv summa tuleb kindlaks määrata vastavalt käesoleva määruse lisale.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/11

(1)

Nõukogu 21. oktoobri 1974. aasta määruse (EMÜ) nr 2681/74 (toiduabiks ette nähtud põllumajandussaaduste ja -toodete tarnimisega seotud kulutuste ühendusepoolse rahastamise kohta) (3) artiklis 2 on sätestatud, et kulutuste osa, mis vastab ühenduse eeskirjade kohaselt kindlaksmääratud eksporditoetustele, kaetakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust.

(2)

Ühenduse toiduabiprogrammide eelarve koostamise ja haldamise lihtsustamiseks ning selleks et võimaldada liikmesriikidel teada saada ühenduse osalemise ulatust riiklike toiduabiprogrammide finantseerimisel, tuleb kindlaks määrata nende tegevuste jaoks antavate toetuste määr.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikliga 13 ette nähtud eksporditoetuste üldsätteid ja rakenduseeskirju kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toimingute suhtes.

(4)

Erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta riisi eksporditoetuse arvutamisel, on määratletud määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 14.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/13

(1)

Määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi “finantsmäärus”) on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006. Kõnealused muudatused peaksid kajastuma rakenduseeskirjades, mis on kehtestatud komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (2)

(2)

Eelarvepõhimõtete, eelkõige ühtsuse põhimõtte kohaselt tuleb rakenduseeskirjades täpsustada finantsmääruses eelmaksetelt saadud intresside sissenõudmiseks kehtestatud eeskirjad. Sellest tulenevalt tuleb selgitada, millist summat tuleb pidada märkimisväärseks summaks. Sellest künnisest väiksemate summade puhul eelmaksetelt saadud intresse ei tuleks Euroopa ühendustele tasuda. Samuti tuleb täpsustada olukorrad, kus eelmaksetelt saadud intressid tuleb Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks igal aastal sisse nõuda.

(3)

Sihtotstarbelisuse põhimõtet järgides tuleks täpselt määratleda meetodid, mille alusel arvutada protsentide piirmäärad, millest komisjoni ja teiste institutsioonide assigneeringute ümberpaigutamisel kinni pidada. Kuna teiste institutsioonide kui komisjoni tehtavate ümberpaigutuste menetlusi käsitlev säte on finantsmääruses ühtsel kujul esitatud, võib selle rakenduseeskirjadest välja jätta.

(4)

Seoses eelarve täitmisega tuleks ette näha tulemusliku ja tõhusa sisekontrolliga seonduv säte, mida tuleks kohaldada iga eelarve täitmise viisi puhul, kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja vajaduse korral asjaomaste valdkondlike eeskirjadega.

(5)

Finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktis c on selgesõnaliselt sätestatud ettevalmistavate meetmete rahastamine ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas, eelkõige seoses kavandatavate ELi kriisiohjeoperatsioonidega. Kõnealuste meetmete kiire rahastamine vastab operatiivsele vajadusele enamikus kriisiolukordades tuleb mitmed meetmed kriisiohjeoperatsiooni ettevalmistamiseks kohapeal võtta kiiresti, enne kui nõukogu on vastu võtnud ühismeetme Euroopa Liidu lepingu artikli 14 alusel või muu vajaliku õigusakti. Asjakohane on selgitada, et kõnealuste meetmete rahastamine hõlmab täiendavaid kulusid (sealhulgas kõrge riskitasemega kindlustus, reisi- ja majutuskulud ning päevarahad), mis tekivad otseselt seoses konkreetse missiooni alustamise või kohapeal sellise meeskonna moodustamisega, millesse on kaasatud ELi institutsioonide personal, selles ulatuses, mil ühismeetme raames korraldatavate kriisiohjeoperatsioonidega seoses kantud samalaadsed kulud kantakse tavaliselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika tegevuseelarve realt.

(6)

Seoses eelarve täitmise meetodite, eelkõige eelarve kaudse tsentraliseeritud täitmisega tuleb täpsustada, et isikutel, kellele on usaldatud ELi lepingu V jaotisele vastavate konkreetsete meetmete haldamine, tuleks kehtestada oma hallatavate rahaliste vahendite eest vastutuse võtmiseks asjakohased struktuurid ja menetlused. Kuna finantsmäärusest on välja jäetud põhiõigusaktis ettenähtud nõue esitada avalik-õiguslike ülesannetega siseriiklike asutuste poole pöördumiseks eelnev luba, tuleb rakenduseeskirjadest vastavad sätted välja jätta.

(7)

Seoses eelarve täitmisega koostöös liikmesriikidega tuleks täpsustada finantsmääruse artiklis 53b osutatud olemasolevatest audititest ja kinnitustest tehtava iga-aastase kokkuvõtte sisu.

(8)

Seoses eelarve täitmisega ühiselt rahvusvaheliste institutsioonidega tuleb lisada erisätted, milles täpsustatakse nende kokkulepete sisu, mille komisjon sõlmib koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega, ning eelarvest rahastatavate abisaajate avalikustamise kohustus.

(9)

Seoses finantsjuhtimises osalejate vastutusega tuleb teha selgeks, et ametisse nimetav asutus võib töötaja finantsmääruse asjaomase sätte kohaselt esitatud teabe alusel taotleda finantsrikkumiste uurimise toimkonna arvamust teatava juhtumi kohta. Lisaks sellele peaks volitatud eelarvevahendite käsutajal olema õigus anda asi üle finantsrikkumiste uurimise toimkonnale, kui ta leiab, et toimunud on finantsrikkumine.

(10)

Seoses võlgade sissenõudmisega tuleb, pidades silmas ühenduse võlgadele ja nõuetele finantsmäärusega kehtestatud üldist viieaastast aegumistähtaega, täpsustada eeskirju, mis käsitlevad aegumistähtaja arvestusperioodi alguskuupäeva ja selle katkestamise põhjendusi ning mida kohaldatakse nii institutsioonide kui ka selliste kolmandate isikute suhtes, kellel on institutsioonide vastu täitmisele pööratav nõue.

(11)

Ühenduste finantshuvide kaitse tugevdamiseks tuleks komisjonil koostada loetelu saadaolevatest summadest finantsmääruse artikli 73 tähenduses, nimetades võlglaste nimed ja võla summa, kui võlglaselt on maksmist nõutud res judicata jõudu omava kohtuotsusega ja kui pärast selle väljakuulutamist ei ole ühe aasta jooksul tehtud ühtegi makset või ei ole tehtud märkimisväärseid makseid. Kõnealune loetelu tuleks avaldada, võttes arvesse andmekaitsealaseid õigusakte.

(12)

Ühenduste poolt tasumisele kuuluvaid summasid reguleerivaid eeskirju tuleks muuta rangemaks, et tagada töövõtjate ja abisaajate täielik ja igakülgne teavitamine menetlusnõuetest ning makse hilinemise korral selle neile automaatselt viivisega kompenseerimine alati, kui viivis ületab 200 eurot. Igal institutsioonil tuleks esitada eelarvepädevatele institutsioonidele aruanne kehtestatud tähtaegade järgimise kohta.

(13)

Seoses hangetega peaks valdkondades, kus toimub kiire hinnatõus või tehnoloogia kiire areng, tegema ilma konkurssi uuesti alustamata raamlepingutele vahehindamise või kohaldama võrdlusanalüüsi ja tellija peaks võtma asjakohased meetmed, sealhulgas vajaduse korral raamlepingu lõpetama.

(14)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaks tellijal olema võimalik kuni 5 000 euro suuruse maksumusega lepingute ja kuni 10 000 euro suuruse maksumusega välisabi lepingute puhul olenevalt oma riskianalüüsist mitte nõuda taotlejatelt ja pakkujatelt kinnituse esitamist selle kohta, et nad ei ole üheski menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras.

(15)

Lihtsustamise eesmärgil peaks olema võimalik teha esitatud arvete alusel makseid ilma pakkumist eelnevalt vastu võtmata kuni 500 euro suuruste summade puhul ning välisabi puhul peaks alla 60 000 euro suuruse maksumusega lepingute korral olema hankelepinguid võimalik sõlmida konkureeriva läbirääkimistega menetluse teel.

(16)

Kui see on asjakohane, tehniliselt teostatav ja kuluefektiivne, tuleks määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklis 158 sätestatud künnistega võrdse või neist suurema maksumusega lepinguid sõlmida samaaegselt eraldi osades.

(17)

Tellijal tuleks esitada tagasilükatud pakkujatele teave kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta.

(18)

Pidades silmas institutsiooni võimalust viia hankemenetlus läbi liikmesriigi tellijaga ühiselt, tuleks täpsustada, millist hankemenetlust tuleks neil juhtudel kasutada ja kuidas seda tuleks hallata.

(19)

Institutsioonidevahelistel alustel algatatud hankemenetluste haldamise praktilisi üksikasju tuleks veelgi täpsustada. Eelkõige tuleks ette näha sätted pakkujate ja toetuse andmise otsuste hindamise kohta.

(20)

Menetlusest kõrvalejätmise juhtude keskandmekogu nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks ette näha täiendavad üksikasjad komisjonile edastatava teabe kohta. Kehtestada tuleks andmekogus sisalduva teabe edastamise ja vastuvõtmise kord, võttes arvesse isikuandmete kaitset.

(21)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei tohiks ettevõtjaid, kes on mõnes finantsmääruses nimetatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, hankemenetlustes osalemisest määramatuks ajaks kõrvale jätta. Seetõttu tuleks täpsustada kriteeriumid, mida järgida menetlusest kõrvalejätmise kestuse ja kohaldatava menetluse määramisel.

(22)

Finantsmääruse läbivaatamise tulemusena tuleb karistusi käsitlevaid sätteid vastavalt kohandada.

(23)

Õiguskindluse huvides tuleks täpsustada lepingu allkirjastamisele eelneva ooteperioodi menetluse üksikasjad ja ooteperioodi nõudest tehtavad erandid.

(24)

Asjakohane oleks ette näha säte, millega määratakse kindlaks, mil määral tuleks finantsmääruse artikli 108 lõikes 3 ettenähtud rahastamisviise käsitleda samal viisil finantsmääruse 1. osa VI jaotises sätestatud toetustega.

(25)

Järjepidevuse tagamiseks määratakse iga-aastases tööprogrammis kindlaks, kas toetuste andmisel tuleks kasutada otsust või kirjalikku lepingut. Mõnda artiklit on vaja kohandada, et võtta arvesse otsuste kasutuselevõttu toetuste andmise menetluses.

(26)

Tagamaks, et ühenduse õigus on kohaldatav institutsioonide kõikide õigussuhete suhtes, tuleks eelarvevahendite käsutajatele teha kohustuslikuks lisada kõikidesse oma lepingutesse ja toetuslepingutesse klausel ühenduse õiguse kohta, mida täiendatakse poolte kokkuleppel vastavalt vajadusele siseriikliku õigusega.

(27)

Toetuste andmise puhul tuleks pakkumiskutse nõudest tehtud erandit laiendada, et see hõlmaks ka teadus- ja arendustöö valdkonnas kehtivate määruste kohast võimalust anda toetusi vahetult komisjoni määratud abisaajatele väärtuslike ettepanekute eest, mis ei kuulu asjaomase eelarveaasta jaoks kavandatud pakkumiskutsete raamesse. Lisaks sellele tuleks kehtestada täiendav erand, mis hõlmaks selliseid erilaadseid meetmeid, mida võib võtta ainult spetsiifiliste teadmiste või haldusvolitustega rakendusorgan, mis ei pruugi sellest hoolimata olla monopol.

(28)

Ühenduste finantshuvide kaitsmiseks tuleb täpsustada, et nende abisaajate esindajad, kes ei ole juriidilised isikud, peavad tõendama, et nad on volitatud asjaomaste abisaajate nimel tegutsema ja et nad saavad pakkuda juriidiliste isikute esitatud tagatistega võrdväärseid finantstagatisi.

(29)

Pakkumismenetluse hõlbustamiseks ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks ette näha võimalus piiritleda pakkumiskutse sihtrühmana teatav abisaajate kategooria. Seega oleks komisjonil võimalik võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid järgides lükata tagasi taotlused üksustelt, keda kõnealune programm ei hõlma.

(30)

Taotlejate aitamiseks ja konkursikutsete tõhususe suurendamiseks tuleks teatavaid menetlustoiminguid parandada. Komisjon peaks andma taotlejatele toetuste andmise suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta teavet ja juhiseid ja teavitama taotlejaid võimalikult varakult nende taotluste edukuse võimalusest. Esitamise menetlust ja hindamise menetlust peaks olema võimalik jagada erinevateks etappideks, mis võimaldab varajases etapis tagasi lükata ettepanekud, millel ei ole hilisemas menetluses etapis mingeid võimalusi edukas olemiseks. Selle täpsustamiseks, milliseid kulusid võidakse ühenduse poolse rahastamise puhul abikõlblikeks lugeda, tuleks kehtestada kriteeriumid ja ette näha soovituslik nimekiri. Asjakohane on ka määratleda taotluste, eelkõige aga elektroonilisel teel saadetud taotluste esitamise tingimused. Lisaks sellele peaks olema võimalik paluda taotlejatelt pakkumismenetluse kestel lisateavet, seda eriti juhul, kui taotlustes esinevad ilmselged tehnilised vead.

(31)

Sätestada tuleks võimalus võtta iga-aastane tööprogramm vastu enne seda aastat, mille kohta see on koostatud, et konkursikutsed oleks võimalik saata varakult, sealhulgas enne selle aasta algust, millega nad seotud on.

(32)

Läbipaistvuse huvides peaks komisjon vastavasisulise taotluse korral eelarvepädevaid institutsioone iga-aastaselt teavitama toetuste andmise menetluste haldamisest ja eelarvest rahastatavate abisaajate avalikustamise suhtes kohaldatavatest eranditest.

(33)

Abisaajate huvide kaitsmiseks ja õiguskindluse suurendamiseks peaksid pakkumiskutse sisu muutmised jääma erandlikeks ning kui need muudatused on olulised, peaks taotlejatele võimaldama tähtaja pikendamist. Sellised muudatused tuleks avaldada samadel tingimustel kui pakkumiskutse.

(34)

Seoses ühekordsete maksetega tuleb täpsustada, et komisjon määrab alla 25 000 euro suuruste ühekordsete maksete summad ühiku kohta ja kindlasummaliste maksete summad, toetudes objektiivsetele näitajatele, näiteks kättesaadavatele statistilistele andmetele. Komisjon peaks neid andmeid samadel alustel korrapäraselt uuesti hindama ja ajakohastama. Üle 25 000 euro suuruste ühekordsete maksete summad määratakse kindlaks põhiõigusaktis. Lisaks peab vastutav eelarvevahendite käsutaja viima läbi asjakohase järelkontrolli tegemaks kindlaks, et nende maksete määramise tingimusi on järgitud. Nimetatud kontroll on tegelikult kantud abikõlblike kulude hüvitamiseks ettenähtud toetuste puhul tehtavast kontrollist sõltumatu. Täpsustada tuleks kasumi taotlemist keelavad eeskirjad ja kaasrahastamise nõuded.

(35)

Seoses ühenduse toetuse rakendamiseks vajalike lepingutega tuleks täpsustada, et kui need lepingud on väikese maksumusega, tuleks abisaaja järgitavaid eeskirju piirata rangelt vajalikuga, s.t usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ja huvide konflikti puudumisega. Suurema maksumusega lepingute puhul peaks eelarvevahendite käsutajal olema võimalik kehtestada täiendavad erinõuded, mis põhinevad samaväärsete lepingute puhul institutsioonide suhtes kohaldatavatel nõuetel.

(36)

Rahaline toetus, mida ühenduse toetuse saaja võib anda kolmandatele isikutele, tuleks korraldada selliselt, et kaalutlusõiguse kasutamine oleks välistatud, ja finantsmääruse artikli 120 kohaselt piirdub see kuni 100 000 euro suuruse kogusummaga.

(37)

Seoses raamatupidamisarvestuse ja raamatupidamisaruannete esitamisega tuleks täpsustada, et finantsmääruse artikli 122 kohaselt raamatupidamisaruandele lisatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne on finantsmääruse artiklis 121 nimetatud eelarve täitmise aruandest eraldiseisev dokument. Tulenevalt finantsmääruses sätestatud konsolideerimise ulatuse muutmisest tuleks kõik varasemad viited finantsmääruse artiklis 185 nimetatud asutustele asendada viidetega finantsmääruse artiklis 121 nimetatud asutustele.

(38)

Seoses nõukogu 17. juuli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend, (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta, (4) sätestatud teatavate elementidega kehtestati mitmeaastaste programmide jaoks, mille puhul kasutatakse jagatud kulukohustusi, finantsmääruse artikli 166 lõike 3 punktis a “n+3” kulukohustustest vabastamise nõue. Seepärast on vaja kehtestada konkreetsed üksikasjalikud sätted, mis eelkõige seonduvad automaatse kulukohustustest vabastamise menetluse ja tagajärgedega.

(39)

Seoses välismeetmetega on vaja täiendavaid lihtsustavaid meetmeid. Eelkõige tuleks suurendada ühe pakkumise alusel toimuva läbirääkimistega menetluse künnist. Turvakaalutlustel salajaseks kuulutatud hankemenetluste kasutamist, mis oli institutsioonide korraldatavate hangete puhul juba võimalik, laiendatakse nüüd välissuhete tegevushangetele. Finantsmääruses sätestatud eelarvest rahastatavate abisaajate avalikustamise kohustuse rakendamiseks tuleks kolmandate riikidega sõlmitavates rahastamislepingutes näha ette asjakohased sätted.

(40)

Seoses institutsioonidevaheliste talitustega tuleb Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitust käsitlevaid erieeskirju muuta tulenevalt finantsmäärusega kehtestatud uuest võimalusest delegeerida volitusi institutsioonidevaheliselt edasi institutsioonidevaheliste Euroopa talituste juhatajatele. Sellega seoses peaks eelarveliste kulukohustuste eest jääma vastutama iga institutsioon, kes otsustab ühtlasi oma dokumentide avaldamise üle; kõik sellele järgnevad toimingud võib delegeerida ametlike väljaannete talituse juhatajale.

(41)

Ettepanekutele hinnangute andmiseks ja muuks tehniliseks toeks vajalikud sõltumatud väliseksperdid peaks olema võimalik valida nimekirjast, mis on koostatud nende tehnilise suutlikkuse alusel pärast osalemiskutse avaldamist.

(42)

Kuna määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 muudetud finantsmääruse viimane võimalik kohaldamise kuupäev on 1. mai 2007, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena ja seda tuleks kohaldada alates 1. maist 2007.

(43)

Määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 tuleks vastavalt muuta,

1.

Artiklid 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

Eelarve täitmisega seonduvad õigusaktid

(Finantsmääruse artiklid 2 ja 49)

Komisjon ajakohastab iga-aastaselt esialgses eelarveprojektis teavet, mis seondub finantsmääruse artiklis 2 osutatud õigusaktidega.

Igas seadusandjale esitatud ettepanekus või ettepaneku muudatuses näidatakse selgelt kõik sätted, mis sisaldavad erandeid finantsmäärusest või käesolevast määrusest, nimetades asjaomases seletuskirjas konkreetsed põhjused, mis õigustavad kõnealuseid erandeid.

Artikkel 3

Eelrahastamise ulatus

(Finantsmääruse artikkel 5a)

1.   Otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise puhul, millesse on kaasatud mitu partnerit, kaudse tsentraliseeritud eelarve täitmise puhul ja finantsmääruse artiklis 53 nimetatud detsentraliseeritud eelarve täitmise puhul kohaldatakse finantsmääruse artiklis 5a sätestatud eeskirja üksnes üksuse suhtes, kes saab eelmakseid otse komisjonilt.

2.   Eelmakset loetakse finantsmääruse artikli 5a lõike 2 punkti a tähenduses märkimisväärseks summaks, kui see ületab 50 000 eurot.

Välistegevuse korral loetakse aga eelmakset märkimisväärseks summaks, kui see ületab 250 000 eurot. Häda- ja humanitaarabi puhul loetakse eelmakset märkimisväärseks summaks, kui see ületab iga eelarveaasta lõpus 750 000 eurot lepingu kohta ja on ette nähtud üle 12kuuliste projektide jaoks.

Artikkel 4

Eelmaksetelt saadud intresside sissenõudmine

(Finantsmääruse artikkel 5a)

1.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuab otsuse või lepingu rakendamisele järgneva iga aruandeperioodi puhul sisse intressisummad sellistelt eelmaksetelt, mis ületavad iga eelarveaasta lõpus 750 000 eurot lepingu kohta.

2.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib vähemalt kord aastas sisse nõuda intressisummad, mis on saadud lõikes 1 nimetatust väiksematelt eelmaksetelt, võttes arvesse juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seonduvaid riske.

3.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuab sisse eelmaksetelt saadud intressisummad, mis ületavad finantsmääruse artikli 5a lõikes 1 nimetatud võlgnetavate summade saldo.”

2.

Lisatakse artikkel 4a:

“Artikkel 4a

Eelmaksetelt saadud intresside raamatupidamisarvestus

(Finantsmääruse artikkel 5a)

1.   Eelarvevahendite käsutajad tagavad, et toetuse andmise otsuste ning abisaajate ja vahendajatega sõlmitud lepingute puhul makstakse eelmaksed pangakontodele või allkontodele, mis võimaldavad rahalisi vahendeid ja nendega seonduvaid intresse kindlaks määrata. Muul juhul peavad ühenduse makstud vahendeid ja nendelt saadud intresse või muid hüvitisi võimaldama kindlaks määrata abisaajate või vahendajate raamatupidamisarvestusmeetodid.

2.   Finantsmääruse artikli 5a lõike 1 teises lõigus nimetatud juhtudel koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja enne iga eelarveaasta lõppu prognoosi nendelt vahenditelt saadavate intresside või samaväärse tulu kohta ja moodustab asjaomase summa suuruse reservi. Reserv kantakse raamatupidamisarvestusse ja kustutatakse, kui kõnealused summad on pärast toetuse või lepingu rakendamist sisse nõutud.

Kui eelmaksed makstakse samalt eelarverealt sama põhiõigusakti kohaselt ja samas pakkumismenetluses osalenud abisaajatele võib eelarvevahendite käsutaja koostada ühe saadaolevate summade eelarvestuse mitme võlgniku kohta.

3.   Artiklite 3 ja 4 ning käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira eelmaksete kirjendamist finantsaruannete aktiva poolele, nagu on sätestatud finantsmääruse artikliga 133 ettenähtud raamatupidamiskorras.”

3.

Artikli 5 punktis c asendatakse sõnad “finantsmääruse artikli 157 ja artikli 181 lõike 5” sõnadega “finantsmääruse artiklite 157 ja 160a”.

4.

Artiklile 7 lisatakse lõige 1a:

“1a.   Et vältida vääringu ümberarvestustoimingute olulist mõju ühenduse kaasrahastamise tasemele või kahjulikku mõju ühenduse eelarvele, nähakse lõikes 1 nimetatud valdkondlikes eeskirjades ümberarvestuste tegemise jaoks vajaduse korral ette euro ja muu vääringu vaheline vahetuskurss, mis arvutatakse asjaomase perioodi päevakursside keskmise kaudu.”

5.

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

6.

Lisatakse artikkel 13a:

“Artikkel 13a

Ühendusele tehtud annetuste vastuvõtmisega kaasnevad kulutused

(Finantsmääruse artikkel 19 lõige 2)

Finantsmääruse artikli 19 lõikes 2 nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu loa saamiseks hindab komisjon ühendustele tehtavate annetuste vastuvõtmisega kaasnevaid finantskulusid, sealhulgas järelmeetmete kulusid, ja põhjendab neid nõuetekohaselt.”

7.

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 14

Netosumma alusel maksmiseks kinnitamine

(Finantsmääruse artikli 20 lõige 1)

Finantsmääruse artikli 20 lõike 1 alusel võib kõikidest maksetaotlustest, kuluarvetest ja -dokumentidest, mis sel juhul tuleb maksta netosummas, maha arvata:

8.

Artikkel 16 jäetakse välja.

9.

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 17

Muude institutsioonide kui komisjoni tehtavate ümberpaigutuste protsentide arvutamise eeskirjad

(Finantsmääruse artikkel 22)

1.   Finantsmääruse artiklis 22 nimetatud protsendid arvutatakse ümberpaigutamise taotluse esitamise ajal, võttes arvesse eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, ettenähtud assigneeringuid.

2.   Arvesse tuleb võtta summat, mis saadakse sellele reale, millelt ümberpaigutusi tehakse, kirjendatud tulevaste ümberpaigutuste liitmisel pärast seda, kui on tehtud varasematest ümberpaigutustest tulenevad kohandused.

Arvesse ei võeta summat, mis vastab ümberpaigutustele, mida asjaomane institutsioon saab teha sõltumatult, ilma eelarvepädevate institutsioonide otsuseta.”

10.

Lisatakse artikkel 17a:

“Artikkel 17a

Komisjoni tehtavate ümberpaigutuste protsentide arvutamise eeskirjad

(Finantsmääruse artikkel 23)

1.   Finantsmääruse artikli 23 lõikes 1 nimetatud protsendid arvutatakse ümberpaigutamise taotluse esitamise ajal, võttes arvesse eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, ettenähtud assigneeringuid.

2.   Arvesse tuleb võtta summat, mis saadakse sellele reale, millelt või millele ümberpaigutusi tehakse, kirjendatud tulevaste ümberpaigutuste liitmisel pärast seda, kui on tehtud varasematest ümberpaigutustest tulenevad kohandused.

Arvesse ei võeta summat, mis vastab ümberpaigutustele, mida komisjon saab teha sõltumatult, ilma eelarvepädevate institutsioonide otsuseta.”

11.

Artikli 20 sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad “finantsmääruse artikli 26 lõike 2 esimeses lõigus” sõnadega “finantsmääruse artiklis 26”.

12.

Artikli 22 lõike 1 esimene lõik jäetakse välja.

13.

Lisatakse artikkel 22a:

“Artikkel 22a

Tulemuslik ja tõhus sisekontroll

(Finantsmääruse artikli 28a lõige 1)

1.   Tulemuslik sisekontroll põhineb parimatel rahvusvahelistel tavadel ja hõlmab eelkõige järgmist:

2.   Tõhus sisekontroll põhineb järgneval:

14.

Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 23

Eelarve esialgne avaldamine

(Finantsmääruse artikkel 29)

Enne eelarve ametlikku avaldamist Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse komisjoni algatusel võimalikult kiiresti, hiljemalt nelja nädala jooksul pärast eelarve lõplikku vastuvõtmist institutsioonide veebisaidil kõigis keeltes eelarve lõplikud üksikasjalikud arvandmed.”

15.

Artikli 25 punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:

16.

Artikkel 31 jäetakse välja.

17.

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

18.

Lisatakse artikkel 32a:

“Artikkel 32a

(Ettevalmistavad meetmed ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas)

(Finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punkt c)

Rahastamismeetmed, milles nõukogu lepib kokku ELi kriisiohjeoperatsioonide ettevalmistamiseks vastavalt Euroopa Liidu lepingu V jaotisele, hõlmavad täiendavaid kulusid, mis tekivad otseselt seoses konkreetse missiooni alustamise või meeskonna moodustamisega kohapeal, millesse võib muu hulgas olla kaasatud ELi institutsioonide personal sealhulgas kõrge riskitasemega kindlustus, reisi- ja majutuskulud ning päevarahad.”

19.

Artikli 33 pealkirjas asendatakse sõnad “artikli 49 lõike 2 punkt c” sõnadega “artikli 49 lõike 6 punkt d”.

20.

Artiklile 34 lisatakse lõige 3:

“3.   Eeldatakse, et huvide konflikt esineb, kui taotleja või pakkuja on töötaja, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, välja arvatud juhul kui tema ülemus on eelnevalt andnud talle loa menetluses osalemiseks.”

21.

Artikkel 35 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 35

Komisjoni tehtav kontrollimine

(Finantsmääruse artiklid 53d, artikli 54 lõike 2 punkt c ja artikkel 56)

1.   Otsused, millega finantsmääruse artiklis 56 nimetatud üksustele või isikutele usaldatakse rakendusülesanded, peavad sisaldama kõiki asjakohaseid meetmeid tehtavate toimingute läbipaistvuse tagamiseks.

Kui selliste üksuste või isikute rakendatavates menetlustes või süsteemides on tehtud olulisi muudatusi, vaatab komisjon need meetmed vajaduse korral läbi, et tagada lõikes 56 sätestatud tingimuste jätkuv täitmine.

2.   Asjaomased üksused või isikud esitavad komisjonile kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kogu komisjoni nõutud teabe ja teavitavad teda viivitamata kõikidest menetlustes või süsteemides tehtud olulistest muudatustest.

Komisjon sätestab need kohustused vajaduse korral lõikes 1 nimetatud otsustes või nende üksuste või isikutega sõlmitud kokkulepetes.

3.   Komisjon võib tunnistada finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktis c nimetatud asutuste ja artikli 166 lõike 1 punktis a nimetatud abisaajate hankemenetlused enda omadega võrdväärseks, pidades silmas rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid.

4.   Kui komisjon täidab eelarvet ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega, kohaldatakse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud verifikatsioonileppeid.

5.   Finantsmääruse artikli 56 lõike 1 punktis d nimetatud sõltumatu välisauditi viib läbi vähemalt selline auditeerimisteenuse osutaja, kes tegutseb sõltumatult üksusest, millele komisjon usaldab täitmisülesanded, ja täidab oma ülesandeid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega.”

22.

Lisatakse artikkel 35a:

“Artikkel 35a

Parimate tavade edendamise meetmed

(Finantsmääruse artikkel 53b)

Komisjon koostab registri asutustest, kes vastutavad valdkondlike eeskirjade kohase haldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimistegevuse eest. Parimate tavade edendamiseks struktuurifondide ja Euroopa Kalandusfondi rakendamisel teeb komisjon haldus- ja kontrollitegevuse eest vastutavatele isikutele teabe eesmärgil kättesaadavaks metoodilise juhendi, milles ta kirjeldab oma kontrollistrateegiat ja lähenemisviisi, sealhulgas kontrollinimekirjasid, ning kindlaks tehtud parimate tavade näiteid.”

23.

Artiklis 36 asendatakse sõnad “artiklis 53” sõnadega “artiklis 53a”.

24.

Artikli 37 lõige 2 jäetakse välja.

25.

Artikkel 38 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 38

Siseriiklikele või rahvusvahelistele avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele volituste delegeerimise nõuded ja tingimused

(Finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkt c)

1.   Komisjon võib delegeerida avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid:

2.   Komisjon tagab, et lõikes 1 nimetatud asutused või üksused esitavad piisavad finantstagatised, mille on eelistatavalt andnud riigiasutus, eelkõige selleks, et komisjon saaks võlgnetavad summad täielikult tagasi.

3.   Kui komisjon kavatseb usaldada avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid ja eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktis c nimetatud asutusele, analüüsib ta säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtete järgimist.”

26.

Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

27.

Lisatakse artikkel 39a:

“Artikkel 39a

Isikud, kellele on Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt usaldatud konkreetsete meetmete haldamine

(Finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkt d)

Isikud, kellele on usaldatud finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktis d nimetatud konkreetsete meetmete haldamine, peavad kehtestama asjakohased struktuurid ja menetlused, et võtta vastutus oma hallatavate rahaliste vahendite eest. Nendel isikutel on Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklites 1 ja 5 määratletud komisjoni ühise välis- ja julgeolekupoliitika erinõuniku staatus.”

28.

Artiklit 41 muudetakse järgmiselt:

29.

Artiklit 42 muudetakse järgmiselt:

30.

Lisatakse artikkel 42a:

“Artikkel 42a

Kokkuvõte audititest ja kinnitustest

(Finantsmääruse artikli 53b lõige 3)

1.   Kokkuvõtted esitavad asjakohased ametivõimud või asutused, kelle liikmesriik on asjaomase kuluvaldkonna jaoks valdkondlike eeskirjade kohaselt määranud.

2.   Kokkuvõtte auditeid käsitlev osa peab:

3.   Kokkuvõtte kinnitusi käsitlev osa peab:

31.

Artikkel 43 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 43

Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega

(Finantsmääruse artiklid 53d, 108a ja 165)

1.   Komisjon tagab, et on olemas asjakohane süsteem kogu meetme kontrollimiseks ja auditeerimiseks.

2.   Finantsmääruse artiklis 53d nimetatud rahvusvahelised organisatsioonid on järgmised:

Finantsmääruse artikli 53d kohaldamisel käsitletakse Euroopa Investeerimispanka ja Euroopa Investeerimisfondi rahvusvaheliste organisatsioonidena.

3.   Kui komisjon täidab eelarvet ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt finantsmääruse artiklitele 53d ja 165, valitakse organisatsioonid ja rahastatavad meetmed objektiivsel ja läbipaistval viisil.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 35 kohaldamist, peavad finantsmääruse artiklis 53d nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingud sisaldama eelkõige järgmist:

5.   Projekt või programm loetakse ühiselt väljatöötatuks, kui komisjon ja rahvusvaheline avalik-õiguslik asutus hindavad selle teostatavust ja määratlevad rakenduskorra ühiselt.

6.   Projektide rakendamisel ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega peavad rahvusvahelised organisatsioonid täitma vähemalt järgmisi nõudeid:

Nimetatud nõuded tuleb selgesõnaliselt kehtestada rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitavates lepingutes.”

32.

Lisatakse artikkel 43a:

“Artikkel 43a

Teave isikuandmete edastamise kohta auditi eesmärgil

(Finantsmääruse artikkel 48)

Igas eelarve otsese tsentraliseeritud täitmise raames avaldatavas riigihangete või toetustega seotud konkursi- või pakkumiskutses teavitatakse võimalikke abisaajaid, taotlejaid ja pakkujaid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5) sellest, et ühenduste finantshuvide kaitse eesmärgil võidakse nende isikuandmeid edastada siseauditi talitustele, Euroopa Kontrollikojale, finantsrikkumiste uurimise toimkonnale või Euroopa Pettustevastasele Ametile (edaspidi “OLAF”).

33.

Artikli 48 punkt e asendatakse järgmisega:

34.

Artiklile 49 lisatakse järgmine lõik:

“Kui tõendavates dokumentides sisalduvad isikuandmed ei ole vajalikud eelarve täitmise kinnitamise, kontrolli või auditeerimise eesmärgil, tuleb need võimaluse korral kustutada. Andmeliikluse andmete säilitamisel kohaldatakse igal juhul määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 37 lõiget 2.”

35.

Artikli 67 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.   Avansikontodelt võib makseid teha pangaülekandena, sealhulgas finantsmääruse artiklis 80 osutatud otsekorralduse süsteemi kasutades, või tšeki või muu maksevahendiga vastavalt peaarvepidaja koostatud juhistele.”

36.

Artiklis 72 asendatakse sõnad “Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistustingimuste (edaspidi “personalieeskirjad”)” sõnadega “personalieeskirjade”.

37.

Artiklid 74 ja 75 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 74

Finantsrikkumised

(Finantsmääruse artikli 60 lõige 6 ja artikli 66 lõige 4)

Ilma et see piiraks OLAFi volitusi, on artiklis 43a nimetatud toimkond (edaspidi “toimkond”) pädev uurima kõiki finantsmääruse sätete, finantsjuhtimise või toimingute kontrollimisega seotud rikkumisi, mida põhjustab mõne töötaja tegevus või tegevusetus.

Artikkel 75

Finantsrikkumiste uurimise toimkond

(Finantsmääruse artikli 60 lõige 6 ja artikli 66 lõige 4)

1.   Käesoleva määrus artiklis 74 nimetatud finantsrikkumiste juhud edastab toimkonnale arvamuse saamiseks ametisse nimetav asutus finantsmääruse artikli 66 lõike 4 teise lõigu kohaselt.

Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et toimunud on finantsrikkumine, võib ta anda asja üle toimkonnale. Toimkond esitab arvamuse, milles hinnatakse, kas artiklis 74 osutatud rikkumine on toimunud, kui tõsine see on ja millised võivad olla selle tagajärjed. Kui toimkonna analüüsis leitakse, et asjaomase juhtumi lahendamine kuulub OLAFi pädevusse, edastab toimkond viivitamata juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ning teavitab sellest viivitamatult OLAFit.

Kui toimkonda teavitab asjast finantsmääruse artikli 60 lõike 6 kohaselt töötaja otse, saadab toimkond juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ja teavitab sellest asjast teavitanud töötajat. Ametisse nimetav asutus võib taotleda toimkonna arvamust juhtumi kohta.

2.   Institutsioon või ühise toimkonna puhul selles osalevad institutsioonid määrab või määravad oma organisatsiooni struktuuri kohaselt toimkonna töökorra ja selle koosseisu, millesse kuulub üks organisatsiooniväline isik, kellel on nõutav kvalifikatsioon ja teadmised.”

38.

Artikli 77 lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

“Kui finantsmääruse artikli 160 lõikest 1a ja artikli 161 lõikest 2 ei tulene teisiti, ei põhjusta saadaolevate summade eelarvestus kulukohustuste assigneeringute kasutatavaks tegemist.”

39.

Artiklile 81 lisatakse lõiked 3 ja 4:

“3.   Iga institutsiooni peaarvepidaja peab sissenõudmisele kuuluvatest summadest loetelu. Ühenduse nõuded on loetelus rühmitatud sissenõudekorralduste väljastamise kuupäevade järgi. Institutsiooni peaarvepidaja saadab loetelu komisjoni peaarvepidajale.

Komisjoni peaarvepidaja koostab konsolideeritud loetelu, milles võlgnetavad summad on näidatud institutsioonide ja sissenõudekorralduste väljastamise kuupäevade järgi. Loetelu lisatakse komisjoni eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandele.

4.   Komisjon koostab loetelu ühenduse nõuetest, nimetades võlglaste nimed ja võla summa, kui võlglaselt on maksmist nõutud res judicata jõudu omava kohtuotsusega ja kui pärast selle väljakuulutamist ei ole ühe aasta jooksul tehtud ühtegi makset või ei ole tehtud märkimisväärseid makseid. Kõnealune loetelu avaldatakse, võttes arvesse asjaomaseid andmekaitsealaseid õigusakte.”

40.

Lisatakse artikkel 85b:

“Artikkel 85b

Aegumistähtaega käsitlevad eeskirjad

(Finantsmääruse artikkel 73a)

1.   Kolmandatele isikutele esitatavate ühenduste nõuete suhtes kohaldatava aegumistähtaja arvestusperiood algab võlgnikule võlateates teatatud artikli 78 lõike 3 punkti b kohase tähtaja möödumisest.

Ühendustele esitatavate kolmandate isikute nõuete puhul algab aegumistähtaja arvestusperiood sellest kuupäevast, mil kõnealuse kolmanda isiku makse kuulub vastavalt asjaomasele juriidilisele kohustusele tasumisele.

2.   Kolmandatele isikutele esitatavate ühenduste nõuete puhul katkestatakse aegumistähtaja arvestusperiood aktiga, mille on välja andnud institutsioon või institutsiooni taotlusel tegutsev liikmesriik, millest on kõnealusele kolmandale isikule teatatud ja mille eesmärk on võlg sisse nõuda.

Ühendustele esitatavate kolmandate isikute nõuete puhul katkestatakse aegumistähtaja arvestusperiood aktiga, millest nende kolmandate isikute võlausaldajad ühendustele teatavad või millest teatakse nende nimel ja mille eesmärk on võlg sisse nõuda.

3.   Uus viieaastane aegumistähtaja arvestusperiood algab päeval, mis järgneb lõikes 2 nimetatud katkestusele järgnevale päevale.

4.   Kõik õiguslikud meetmed, mis on seotud lõikes 1 nimetatud nõuetega, sealhulgas hagid, mis on esitatud kohtule, kes hiljem teatab, et küsimus ei kuulu tema pädevusse, katkestavad aegumistähtaja arvestusperioodi. Uus viieaastane aegumistähtaja arvestusperiood ei alga enne seda, kui tehakse res judicata jõudu omav kohtuotsus või kui samade osapoolte vahel saavutatakse samas küsimuses kohtuväline lahendus.

5.   Kui eelarvevahendite käsutaja lubab kooskõlas artikliga 85 võlgnikule maksmiseks lisaaega, loetakse seda aegumistähtaja arvestusperioodi katkestamiseks. Uus viieaastane aegumistähtaja arvestusperiood algab päeval pärast pikendatud maksetähtaja möödumist.

6.   Nõudeid ei nõuta sisse pärast lõigetes 1–5 kehtestatud aegumistähtaja arvestusperioodi möödumist.”

41.

Artikli 87 lõike 3 teine lause asendatakse järgmisega:

“Vastutav eelarvevahendite käsutaja loobub sissenõudmisest kooskõlas artikliga 81.”

42.

Artikkel 93 jäetakse välja.

43.

Artikli 94 lõikele 1 lisatakse punkt f:

44.

Artikli 104 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Eelmaksed, sealhulgas ka mitmeks osaks jaotatud eelmaksed, makstakse lepingu, otsuse, kokkuleppe või põhiõigusakti või tõendavate dokumentide alusel, mis võimaldavad kontrollida, kas rahastatavad meetmed vastavad kõnealuse lepingu, otsuse või kokkuleppe tingimustele. Kui eelmakse maksmise kuupäev on kindlaks määratud eespool nimetatud dokumentides, ei pea tasumisele kuuluva summa maksmiseks esitama täiendavat nõudmist.

Vahemaksed ja lõppmaksed põhinevad tõendavatel dokumentidel, mis võimaldavad kontrollida, kas rahastatavad meetmed on rakendatud abisaajaga sõlmitud lepingu, otsuse või kokkuleppe tingimuste või põhiõigusakti kohaselt.”

45.

Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:

46.

Artiklile 112 lisatakse lõige 3:

“3.   Siseaudiitor keskendub oma aruande koostamisel eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte üldisele järgimisele ja tagab, et selle põhimõtte rakendamise pidevaks parandamiseks ja tõhustamiseks on võetud asjakohased meetmed.”

47.

Artikli 115 teises lõigus asendatakse sõna “personalieeskirjade” sõnadega “Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade”.

48.

Artikli 116 lõike 6 esimese lõigu neljas lause asendatakse järgmisega:

“Seda, kes on kutsutud osalema piiratud menetluses, võistlevatel läbirääkimistel või läbirääkimistega menetluses, nimetatakse “taotlejaks”.”

49.

Artiklit 117 muudetakse järgmiselt:

“1.   Lõige 1 asendatakse järgmisega: Kui raamleping sõlmitakse mitme ettevõtjaga, peab viimaseid olema vähemalt kolm, tingimusel et on olemas piisav arv ettevõtjaid, kes vastavad valikukriteeriumidele, või vastuvõetavaid pakkumisi, mis vastavad lepingu sõlmimise kriteeriumidele.

Mitme ettevõtjaga sõlmitav raamleping võib koosneda eraldi lepingutest, mis sõlmitakse ühesugustel tingimustel.

Raamlepingute kehtivusaeg võib olla kuni neli aastat, välja arvatud erandjuhtudel, kui see on raamlepingu eseme tõttu õigustatud.

Kiire hindade ja tehnoloogia arenguga sektorites sätestatakse ilma konkursi uuesti alustamiseta raamlepingutes kas vahehindamine või võrdlusanalüüs. Kui algselt kehtestatud tingimused on pärast vahehindamist hindade ja tehnoloogia arengu tõttu kaotanud oma asjakohasuse, ei või tellija asjaomast raamlepingut kasutada ja võtab asjakohased meetmed selle lõpetamiseks.”

50.

Artiklit 118 muudetakse järgmiselt:

51.

Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

52.

Artikli 123 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Kui piisav arv taotlejaid vastab valikukriteeriumidele, tuleb läbirääkimistega menetluse korral ja pärast võistlevaid läbirääkimisi vähemalt kolm taotlejat läbirääkimistele kutsuda või paluda neil oma pakkumine esitada.”

53.

Lisatakse artikkel 125c:

“Artikkel 125c

Liikmesriigiga ühine hankemenetlus

(Finantsmääruse artikkel 91)

Institutsiooni ja ühe või enama liikmesriigi tellija ühise hankemenetluse korral kohaldatakse institutsiooni suhtes kohaldatavaid menetlussätteid.

Kui liikmesriigi tellijale kuuluv või tema hallatav osa lepingu kogumaksumusest on kuni 50 %, või muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib institutsioon otsustada, et kohaldatakse liikmesriigi tellija suhtes kohaldatavaid menetluseeskirju, tingimusel et neid saab pidada institutsiooni omadega samaväärseteks.

Institutsioon ja liikmesriigi tellija, kes osalevad ühises hankemenetluses, lepivad eelkõige kokku praktilised üksikasjad osalemistaotluste või pakkumiste hindamise, lepingu sõlmimise, lepingu suhtes kohaldatava õiguse ning selle kohta, milline kohus on pädev lahendama vaidlusi.”

54.

Artikli 129 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

“3.   Kuni 5 000 euro suuruse maksumusega lepinguid võib sõlmida ühe pakkumise alusel.

4.   Kuni 500 euro suurused makseid kuluartiklite eest võidakse teha lihtsalt arve alusel tehtavate maksetena ilma eelneva pakkumise vastuvõtmiseta.”

55.

Artiklit 130 muudetakse järgmiselt:

56.

Artikkel 133 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 133

Ebaseaduslik tegevus, mis põhjustab menetlusest kõrvalejätmist

(Finantsmääruse artiklid 93 ja 114)

Finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktis e nimetatud juhud on järgmised:

57.

Lisatakse artikkel 133a:

“Artikkel 133a

Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide kohaldamine ja kõrvalejätmise kestus

(Finantsmääruse artiklid 93–96)

1.   Menetlusest kõrvalejätmise kestuse määramiseks ja proportsionaalsuse põhimõttega vastavuse tagamiseks võtab vastutav institutsioon eelkõige arvesse asjaolude tõsidust, sealhulgas mõju ühenduse finantshuvidele ja mainele ning möödunud ajavahemikku, rikkumise kestust ja kordumist, asjaomase üksuse tahtlikku tegutsemist või hooletuse raskust ning meetmeid, mida asjaomane üksus on võtnud olukorra parandamiseks.

Kõrvalejätmise kestuse määramisel annab vastutav institutsioon asjaomasele taotlejale või pakkujale võimaluse oma seisukohtade avaldamiseks.

Kui menetlusest kõrvalejätmise kestuse määravad kohaldatava õiguse kohaselt finantsmääruse artikli 95 lõikes 2 nimetatud ametivõimud ja asutused, kohaldab komisjon seda kestust kuni finantsmääruse artikli 93 lõikes 3 sätestatud maksimaalse kestuseni.

2.   Finantsmääruse artikli 93 lõikes 3 osutatud perioodiks kehtestatakse kuni 5 aastat, mida hakatakse arvestama alates järgmistest kuupäevadest:

Kõrvalejätmise perioodi võib pikendada 10 aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates punktis a või b nimetatud kuupäevast, võttes arvesse lõiget 1.

3.   Taotlejad ja pakkujad jäetakse hanke- ja toetuse andmise menetlusest kõrvale, kui nad on mõnes finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktides a ja d nimetatud olukorras.”

58.

Artiklit 134 muudetakse järgmiselt:

59.

Lisatakse artikkel 134a:

“Artikkel 134a

Keskandmekogu

(Finantsmääruse artikkel 95)

1.   Finantsmääruse artikli 95 lõikes 1 osutatud institutsioonid, täitevasutused ja asutused saadavad komisjonile komisjoni ettenähtud vormis teabe, millega identifitseeritakse ettevõtjad, kes on olukorras, millele on osutatud finantsmääruse artiklites 93, 94 ning artikli 96 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis a, menetlusest kõrvalejätmise põhjused ja kestus.

Nad saadavad teabe ka isikute kohta, kes on juriidilisest isikust ettevõtja esindusõiguslikud, otsuste tegemise õigusega või teda kontrollivad isikud, kui kõnealused isikud on olukorras, millele on osutatud finantsmääruse artiklites 93 ja 94 ning artikli 96 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis a.

Finantsmääruse artikli 95 lõikes 2 osutatud ametivõimud ja asutused edastavad komisjonile komisjoni ettenähtud vormis:

2.   Lõikes 1 osutatud institutsioonid, täitevasutused, ametivõimud ja asutused määravad isikud, kes on volitatud andmekogus sisalduvat teavet komisjonile edastama ja seda komisjonilt vastu võtma.

Finantsmääruse artikli 95 lõikes 1 osutatud institutsioonide, täitevasutuste, ametivõimude ja asutuste puhul saadavad määratud isikud teabe võimalikult kiiresti komisjoni peaarvepidajale ja taotlevad vajaduse korral andmete andmekogusse sisestamist, nende seal muutmist või nende kustutamist andmekogust.

Finantsmääruse artikli 95 lõikes 2 osutatud ametivõimude ja asutuste puhul saadavad määratud isikud nõutava teabe asjaomase programmi või meetme eest vastutavale komisjoni eelarvevahendite käsutajale kolme kuu jooksul alates asjaomase otsuse vastuvõtmisest.

Komisjoni eelarvevahendite käsutaja sisestab teabe andmekogusse, muudab seda seal või kustutab selle andmekogust. Ta saadab kord kuus andmekogus olevad kinnitatud andmed turvaprotokolli kasutades määratud isikutele.

3.   Lõikes 1 osutatud institutsioonid, täitevasutused, ametivõimud ja asutused tõendavad komisjonile, et nende edastatud teave on saadud ja edastatud kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (10) sätestatud isikuandmete kaitset käsitlevate põhimõtetega.

Eelkõige teavitavad nad eelnevalt kõiki ettevõtjaid või lõikes 1 osutatud isikuid sellest, et nende andmed võidakse lisada andmekogusse ja komisjon võib need edastada lõikes 2 osutatud määratud isikutele. Pärast andmete parandamist, kustutamist või mis tahes muutmist ajakohastavad nad edastatud teavet vajaduse korral.

Igal andmekogusse kantud osapoolel on saada teavet andmete kohta, mis tema kohta sinna on kantud, esitades selleks taotluse komisjoni peaarvepidajale.

4.   Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid komisjoni abistamiseks andmekogu tõhusa haldamise eesmärgil kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

Asjakohane kord kehtestatakse kokkulepetes kolmandate riikide ametiasutuste ja kõigi finantsmääruse artikli 95 lõikes 2 osutatud asutustega, et tagada kõnealuste sätete täitmine ja isikuandmete kaitset käsitlevate põhimõtete järgimine.

60.

Lisatakse artikkel 134b:

“Artikkel 134b

Haldus- ja rahalised karistused

(Finantsmääruse artiklid 96 ja 114)

1.   Ilma et see piiraks lepinguga ettenähtud karistuste kohaldamist, võib taotlejatel või pakkujatel ja töövõtjatel, kes on esitanud valeandmeid, on teinud olulisi vigu, toime pannud rikkumisi või pettusi või oluliselt rikkunud oma lepingulisi kohustusi, keelata osa võtta kõikidest ühenduse eelarvest rahastatavatest lepingutest ja toetustest kuni viie aasta jooksul alates rikkumise tuvastamisest, kui see on kinnitatud pärast töövõtja ärakuulamist.

Seda tähtaega võib pikendada kümne aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimeses lõigus nimetatud kuupäevast.

2.   Taotlejate ja pakkujate suhtes, kes on esitanud valeandmeid, teinud olulisi vigu või pannud toime rikkumisi või pettusi, võib kohaldada ka rahatrahvi, mis moodustab 2–10 % sõlmitava lepingu hinnangulisest kogumaksumusest.

Töövõtjate suhtes, kes on oma lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud, võib kohaldada rahatrahvi, mis moodustab 2–10 % kõnealuse lepingu kogumaksumusest.

Seda määra võib suurendada 4–20 %ni, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäevast.

3.   Institutsioon võtab haldus- ja rahalise karistuse määramisel eelkõige arvesse artikli 133a lõikes 1 osutatud asjaolusid.”

61.

Artikli 140 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Kui rakendatakse piiratud menetlust, artiklis 125b nimetatud võistlevaid läbirääkimisi või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust, mis käsitleb artiklis 158 sätestatud künnistest suurema maksumusega lepinguid, peab osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg olema vähemalt kolmkümmend seitse päeva alates hanketeate saatmiskuupäevast.”

62.

Artikli 145 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

“Institutsioonidevahelistel alustel algatatud hankemenetluse korral nimetab avamiskomisjoni hankemenetluse eest vastutava institutsiooni pädev eelarvevahendite käsutaja. Avamiskomisjoni koosseis peaks võimaluse korral kajastama hankemenetluse institutsioonidevahelist laadi.”

63.

Artiklit 146 muudetakse järgmiselt:

64.

Artiklit 147 muudetakse järgmiselt:

65.

Artiklit 149 muudetakse järgmiselt:

66.

Lisatakse artikkel 149a:

“Artikkel 149a

Lepingule allakirjutamine

(Finantsmääruse artiklid 100 ja 105)

Lepingu rakendamine algab alles pärast lepingule allakirjutamist.”

67.

Artiklit 155 muudetakse järgmiselt:

68.

Lisatakse artikkel 158a:

“Artikkel 158a

Lepingu sõlmimisele eelnev ooteperiood

(Finantsmääruse artikkel 105)

1.   Tellija kirjutab eduka pakkujaga lepingule või direktiivi 2004/18/EÜ kohasele raamlepingule alla pärast 14 kalendripäeva möödumist.

Tähtaega arvestatakse alates ühest järgmistest kuupäevadest:

Tellija võib vajaduse korral lepingu sõlmimise peatada täiendavaks kontrollimiseks, kui see on õigustatud edutute või kahju kandnud pakkujate nõudmiste või märkuste või muu saadud asjakohase teabe alusel. Nõudmised ja märkused või muu asjakohane teave peab olema saadud lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul lepingu sõlmimise otsuste ja tagasilükkamise otsuste samaaegse väljasaatmise kuupäevast või, kui see on asjakohane, siis hanketeate avaldamisest arvates. Peatamise korral teavitatakse kõiki taotlejaid või pakkujaid kolme tööpäeva jooksul pärast peatamisotsust.

Kõik enne esimeses lõigus nimetatud tähtaja lõppu sõlmitud lepingud on tühised, välja arvatud lõikes 2 esitatud juhtudel.

Kui lepingut või raamlepingut ei saa sõlmida kavandatud eduka pakkujaga, võib tellija sõlmida selle edukuselt järgmise pakkujaga.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud tähtaega ei kohaldata järgmistel juhtudel:

69.

Artikli 160 muudetakse järgmiselt:

70.

Lisatakse artiklid 160a–160f:

“Artikkel 160a

Liikmemaksud

(Finantsmääruse artikkel 108)

Finantsmääruse artikli 108 lõike 2 punktis d nimetatud liikmemaksud on summad, mida makstakse organisatsioonidele, mille liige ühendus on, kooskõlas eelarveotsuste ja asjaomase organisatsiooni kehtestatud maksetingimustega.

Artikkel 160b

Kapitaliosalused

(Finantsmääruse artikkel 108)

Finantsmääruse artikli 108 lõigetes 2 ja 3 kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 160c

Erieeskirjad

(Finantsmääruse artikli 108 lõige 3)

1.   Kui komisjon annab finantsmääruse artikli 108 lõikes 3 nimetatud toetusi eelarve otsese tsentraliseeritud täitmise raames, kohaldatakse nende suhtes käesoleva jaotise sätteid, välja arvatud järgmised sätted:

Esimese lõigu kohaldamine ei mõjuta asjaomaste toetustega seotud arvepidamist, mille üle otsustab peaarvepidaja kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.

2.   Osamaksude tasumise puhul tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et osamaksu saajaga on kooskõlastatud asjakohane kord, milles on määratletud maksmise ja kontrollimisega seotud üksikasjad.

Artikkel 160d

Auhinnad

(Finantsmääruse artikli 109 lõike 3 punkt b)

Finantsmääruse artikli 109 lõike 3 punkti b kohaldamisel on auhind hüvitus konkursil osalemise eest.

Auhinna määrab žürii, kellel on vabadus otsustada auhinna määramise üle sõltuvalt konkursieeskirjade kohaselt osalejate kvaliteedile antud hinnangust.

Auhinna suurus ei ole seotud selle saaja kantud kuludega.

Auhinna määramise tingimused ja kriteeriumid ning auhinna suurus nähakse ette konkursieeskirjades.

Artikkel 160e

Lepingu ja otsuse rakendamine toetuste andmisel

(Finantsmääruse artikli 108 lõige 1)

1.   Iga-aastases tööprogrammis määratakse iga ühenduse programmi või meetme puhul, kas selle raames antakse toetusi otsuse või kirjaliku lepingu alusel.

2.   Selle määramisel, millist vahendit (st kas otsust või lepingut) kasutada, võetakse arvesse järgnevat:

3.   Mitme eelarvevahendite käsutaja hallatavate programmide puhul määratakse kasutatav vahend nimetatud eelarvevahendite käsutajate omavahelise konsultatsiooni tulemusena.

Artikkel 160f

Kulutused institutsioonide liikmetele

(Finantsmääruse artikli 108 lõike 2 punkt a)

Finantsmääruse artikli 108 lõike 2 punktis a osutatud kulutused institutsioonide liikmetele hõlmavad Euroopa Parlamendi praeguste ja endiste liikmete ühendustele antavat toetust. Kõnealust toetust rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi halduseeskirjadele.”

71.

Artikkel 163 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 163

Koostööpartnerid

(Finantsmääruse artikkel 108)

1.   Konkreetsed toetused võivad olla osa raampartnerlusest.

2.   Raampartnerluse näol võidakse panna alus komisjoni ja toetuse saajate vahelisele pikaajalisele koostööle. See võib olla lepingu või otsuse vormis.

Partnerluse raamlepingus või -otsuses määratakse kindlaks ühised eesmärgid, kavandatud ühekordsete meetmete või kinnitatud iga-aastase tööprogrammi osaks olevate meetmete laad, eritoetuste andmise kord käesoleva jaotise põhimõtete ja menetlusnõuete kohaselt ning iga lepinguosalise üldised õigused ja kohustused erilepingute või -otsuste kohaselt.

Niisuguse partnerluse kestus võib olla kuni neli aastat, välja arvatud erandjuhtudel, kui see on raampartnerluse eesmärgi puhul õigustatud.

Eelarvevahendite käsutajad ei või partnerluse raamlepinguid ega -otsuseid põhjendamatult kasutada või kasutada neid viisil, mille eesmärk või mõju on vastuolus läbipaistvuse või taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttega.

3.   Partnerluse raamlepinguid ja -otsuseid käsitletakse pakkumismenetluse puhul toetustena. Nende suhtes kohaldatakse artiklis 167 nimetatud eelneva avaldamise menetlust.

4.   Partnerluse raamlepingul või -otsusel põhinevaid eritoetusi antakse nendes lepingutes või otsustes sätestatud menetluste alusel käesoleva jaotise kohaselt.

Nende suhtes kohaldatakse artiklis 169 sätestatud järelteatamismenetlust.”

72.

Artiklit 164 muudetakse järgmiselt:

73.

Artikli 165 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

“1.   Käesolevas jaotises määratletakse kasum järgmiselt:

2.   Ühekordsete ja kindlasummaliste maksete artikli 181 kohasel määramisel võetakse aluseks kulud või kulude kategooria, millega need seotud on ja mis on määratud kindlaks statistiliste või muude objektiivsete andmete põhjal nii, et välistada a priori kasum. Komisjon hindab neid summasid samadel alustel uuesti iga kahe aasta järel ja vajaduse korral korrigeerib neid.

Sel juhul kontrollitakse iga toetuse puhul kasumi mittetaotlemist summade kindlaksmääramisel.

Kui makse määramise aluseks olnud sündmuse järelkontrolli tulemusel selgub, et seda sündmust ei toimunud ja abisaajale on tehtud põhjendamatu ühekordne või kindlasummaline makse, on komisjonil õigus nõuda ühekordne või kindlasummaline makse tagasi ja ühekordse või kindlasummalise makse kohta esitatud valeandmete puhul määrata rahatrahv, mille suurus on kuni 50 % ühekordse või kindlasummalise makse kogusummast.

Sellised kontrollid ei piira tegelike kulude kontrollimist ja tõendamist, mis on nõutav toetuste või selliste toetuste maksmisel, mis seisnevad teatava protsendi abikõlblike kulude hüvitamises.”

74.

Lisatakse artikkel 165a:

“Artikkel 165a

Kaasrahastamise põhimõte

(Finantsmääruse artikkel 109)

1.   Kaasrahastamise puhul peab osa meetme kuludest või üksuse jooksvad kulud kandma toetuse saaja või peab need kandma muudest saadud vahenditest kui ühenduse vahendid.

2.   Toetuste puhul, mis on mõnes finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktis b või c nimetatud vormis, või nende kombinatsiooni puhul hinnatakse kaasrahastamist üksnes toetustaotluse hindamise etapis.”

75.

Artikli 166 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Iga-aastase toetuste andmise tööprogrammi koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja. Institutsioon võtab kõnealuse programmi vastu ja see avaldatakse institutsiooni toetuste veebisaidil niipea kui võimalik, vajaduse korral eelneval aastal ja hiljemalt iga eelarveaasta 31. märtsil.”

76.

Artiklit 167 muudetakse järgmiselt:

77.

Artikli 168 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

78.

Artiklit 169 muudetakse järgmiselt:

79.

Lisatakse artikkel 169a:

“Artikkel 169a

Taotlejate teavitamine

(Finantsmääruse artikkel 110)

Komisjon annab taotlejatele teavet ja nõuandeid järgmiste vahendite kaudu:

80.

Artiklile 172 lisatakse lõige 4:

“4.   Kaasrahastamise põhimõte loetakse järgituks, kui ühenduse osamaksu eesmärk on katta finantseerimisasutuse teatavad halduskulud, sealhulgas vajaduse korral muutuva suurusega hüvitise kaudu, mis koosneb tulemuspõhisest toetusest seoses sellise projekti või programmi haldamisega, mis moodustab lahutamatu terviku.”

81.

Lisatakse artiklid 172a, 172b ja 172c:

“Artikkel 172a

Abikõlblikud kulud

(Finantsmääruse artikkel 113)

1.   Abikõlblikud kulud on toetuse saaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 ja põhiõigusakti sätete kohaldamist, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja abikõlblikuks lugeda järgneva:

Artikkel 172b

Tegevtoetuste järk-järgulise vähendamise põhimõte

(Finantsmääruse artikli 113 lõige 2)

Tegevustoetuste vähendamise korral tehakse seda proportsionaalsel ja õiglasel viisil.

Artikkel 172c

Rahastamistaotlused

(Finantsmääruse artikkel 114)

1.   Toetustaotluste esitamise korra määrab vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes võib valida nende esitamise meetodi. Toetustaotlusi võib esitada kirja teel või elektrooniliselt.

Valitud sidevahendid ei tohi oma laadilt olla diskrimineerivad ega piirata taotlejate juurdepääsu hankemenetlusele.

Valitud sidevahendid peavad tagama järgmiste tingimuste täitmise:

Punkti c kohaldamisel vaatab vastutav eelarvevahendite käsutaja taotluste sisu läbi alles pärast nende esitamise tähtaja möödumist.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib nõuda, et elektroonilistelt saadetud pakkumised kannaksid täiustatud elektroonilist allkirja direktiivi 1999/93/EÜ tähenduses.

2.   Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja lubab taotlusi esitada elektrooniliselt, ei tohi selleks kasutatavad vahendid ja nende tehnilised omadused olla oma laadilt diskrimineerivad, vaid need peavad olema üldkättesaadavad ja ühilduma üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega. Taotlejatele tehakse kättesaadavaks teave taotluste esitamiseks vajalike tehniliste näitajate, sealhulgas krüpteerimise kohta.

Lisaks sellele peavad taotluste elektroonilise vastuvõtmise vahendid tagama turvalisuse ja konfidentsiaalsuse.

3.   Taotluste edastamisel kirja teel võivad taotlejad valida nende järgmiste esitamise viiside vahel:

82.

Artiklit 173 muudetakse järgmiselt:

83.

Artikkel 174 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 174

Tõendid menetlusest kõrvalejätmise põhjuste puudumise kohta

(Finantsmääruse artikkel 114)

Taotlejad kinnitavad vandega, et nad ei ole mõnes finantsmääruse artikli 93 lõikes 1 ega artiklis 94 loetletud olukorras. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib riskianalüüsi alusel nõuda artiklis 134 nimetatud tõendite esitamist. Taotlejad peavad need tõendid esitama, välja arvatud juhul, kui see on vastutava eelarvevahendite käsutaja heakskiidetud põhjusel praktiliselt võimatu.”

84.

Lisatakse artikkel 174a:

“Artikkel 174a

Taotlejad, kes ei ole juriidilised isikud

(Finantsmääruse artikkel 114)

Kui toetustaotluse esitab taotleja, kes ei ole finantsmääruse artikli 114 lõike 2 punkti a kohaselt juriidiline isik, peavad tema esindajad tõendama, et nad on volitatud võtma taotleja nimel juriidilisi kohustusi, ja pakkuma juriidiliste isikute esitatud tagatistega võrdväärseid finantstagatisi.”

85.

Artikkel 175 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 175

Rahalised ja halduskaristused

(Finantsmääruse artikkel 114)

Taotlejatele, kes on esitanud valeandmeid, teinud olulisi vigu või toime pannud rikkumisi või pettusi, võib määrata rahatrahve ja/või haldustrahve artiklis 134b ettenähtud tingimustel ja võrdeliselt asjaomaste toetuste maksumusega.

Selliseid raha- või haldustrahve või mõlemaid võib määrata ka abisaajatele, kes on oluliselt rikkunud oma lepingulisi kohustusi.”

86.

Lisatakse artiklid 175a ja 175b:

“Artikkel 175a

Toetuse andmise kriteeriumid

(Finantsmääruse artikkel 114)

1.   Toetuste andmise kriteeriumid avaldatakse pakkumiskutses.

2.   Toetuse andmise kriteeriumidega määratakse kindlaks pakkumiskutses osalemise tingimused. Nende kriteeriumide kehtestamisel võetakse arvesse meetme eesmärke ja need peavad olema kooskõlas läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

Artikkel 175b

Väga madala maksumusega toetused

(Finantsmääruse artikli 114 lõige 3)

Väga madala maksumusega toetusteks loetakse toetused, mille maksumus ei ületa 5 000 eurot.”

87.

Artikli 176 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

“Kui pakkumiskutses ei ole nõutud tõendavate dokumentide esitamist ja kui vastutaval eelarvevahendite käsutajal on taotlejate finantssuutlikkuse või tegevusvõime suhtes kahtlusi, nõuab ta neilt mis tahes asjakohaste dokumentide esitamist.”

88.

Artiklit 178 muudetakse järgmiselt:

89.

Artikli 180 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

90.

Lisatakse artikkel 180a:

“Artikkel 180a

Toetuse vormid

(Finantsmääruse artikkel 108a)

1.   Finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktis a nimetatud vormis ühenduse toetused arvutatakse abikõlblike kulude põhjal, mis on määratletud kui abisaaja tegelikult kantud otsesed kulud ja mille suhtes kohaldatakse hinnangulist esialgset eelarvet, mis esitatakse koos pakkumisega ja mis sisaldub toetuslepingus või -otsuses.

2.   Finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktis b nimetatud ühekordsed maksed katavad üldises mõistes teatavad meetme rakendamiseks või abisaaja iga-aastaseks tegevuseks vajalikud kulud kooskõlas lepingu tingimustega ja prognoosi alusel.

3.   Finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktis c nimetatud kindlasummalised maksed katavad teatavad kindlad kululiigid, mis on eelnevalt selgelt kindlaks määratud kas eelnevalt kindlaksmääratud protsendimäära või ühikukulude astmestiku abil.”

91.

Artikkel 181 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 181

Ühekordne ja kindlasummaline rahastamine

(Finantsmääruse artikkel 108a)

1.   Komisjon võib oma otsusega lubada järgmiste summade kasutamist:

Kõnealuse otsusega määratakse selliste maksete lubatud maksimaalne kogusumma toetuse või toetuseliigi kaupa.

2.   Vajaduse korral lubatakse selliseid ühekordseid makseid, mille ühikuväärtus ületab 25 000 eurot, põhiõigusaktis, milles kehtestatakse toetuse määramise tingimused ja maksimumsummad.

Komisjon korrigeerib kõnealuseid summasid iga kahe aasta järel statistiliste või muude objektiivsete andmete põhjal, nagu on sätestatud artikli 165 lõikes 2.

3.   Toetuse andmise otsuse või toetuslepinguga võidakse lubada rahastada abisaaja kaudseid kulusid kindlasummaliste maksete vormis kuni 7 % ulatuses meetme toetusele vastavatest üldkuludest, välja arvatud juhul, kui abisaajale makstakse ühenduse eelarvest tegevustoetust. 7 % ülemmäära võib ületada komisjoni põhjendatud otsuse alusel.

4.   Toetuse andmise otsus või toetusleping peab sisaldama kõiki vajalikke sätteid tegemaks kindlaks, et ühekordsete ja kindlasummaliste maksete tegemise tingimused on täidetud.”

92.

Artikkel 184 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 184

Rakenduslepingud

(Finantsmääruse artikkel 120)

1.   Ilma et see piiraks direktiivi 2004/18/EÜ kohaldamist, kui toetatavate meetmete rakendamiseks on vaja sõlmida hankelepingud, sõlmivad abisaajad lepingu majanduslikult kõige soodsama pakkumise ehk parima hinna/kvaliteedi suhtega pakkumise alusel, vältides igasuguseid huvide konflikte.

2.   Kui toetatavate meetmete rakendamine nõuab selliste hankelepingute sõlmimist, mille maksumus on üle 60 000 euro, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuda abisaajatelt lõikes 1 nimetatud eeskirjadele lisaks ka erieeskirjade täitmist.

Need erieeskirjad põhinevad finantsmääruse eeskirjadel ja nende määramisel võetakse arvesse asjaomaste lepingute maksumust, ühenduse osamaksu suhtelist suurust meetme kogumaksumuse suhtes ja riski. Erieeskirjad lisatakse toetuse andmise otsusesse või toetuslepingusse.”

93.

Lisatakse artikkel 184a:

“Artikkel 184a

Kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmine

(Finantsmääruse artikli 120 lõige 2)

1.   Tingimusel, et saavutada tahetavad eesmärgid või tulemused on finantsmääruse artikli 120 lõike 2 punktis b osutatud tingimuste kohaselt piisavalt üksikasjalikult määratletud, võib kaalutlusõiguse kasutamise võimalusi lugeda ammendunuks, kui toetuse andmise otsuses või toetuslepingus on täpsustatud ka järgnev:

2.   Finantsmääruse artikli 120 lõike 2 punkti c kohaldamisel on rahalise toetuse maksimumsumma, mida abisaaja võib kolmandatele isikutele maksta, 100 000 eurot, kusjuures ühele kolmandale isikule võib maksta kuni 10 000 eurot.”

94.

Artiklile 185 lisatakse järgmine lõik:

“Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne on finantsmääruse artiklis 121 nimetatud eelarve täitmise aruandest eraldiseisev dokument.”

95.

Artiklis 187 asendatakse sõnad “artiklis 185” sõnadega “artiklis 121”.

96.

Artikli 207 lõikes 1 asendatakse sõnad “artiklis 185” sõnadega “artiklis 121”.

97.

Artikli 209 lõikes 1 asendatakse sõnad “artiklis 185” sõnadega “artiklis 121”.

98.

Artiklis 210 asendatakse sõnad “artiklis 185” sõnadega “artiklis 121”.

99.

Artikli 219 lõikes 1 asendatakse sõnad “EAGGF tagatisrahastuga” sõnadega “EAGFiga”.

100.

Artiklis 225 asendatakse sõnad “artiklis 185” sõnadega “artiklis 121”.

101.

II osa I jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:

“I   JAOTIS

STRUKTUURIFONDID, ÜHTEKUULUVUSFOND, EUROOPA KALANDUSFOND JA EUROOPA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFOND”

102.

Artiklis 228 asendatakse sõnad “Struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi” sõnadega “Struktuurifonde, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Kalandusfondi ja Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondi”.

103.

Artiklile 229 lisatakse lõige 7:

“7.   Finantsmääruse artikli 160 lõikes 1a nimetatud saadaoleva summa eelarvestused saadetakse peaarvepidajale kirjendamiseks.”

104.

Artiklit 232 muudetakse järgmiselt:

105.

Lisatakse artikkel 233a:

“Artikkel 233a

Automaatne vabastamine mitmeaastaste programmide jagatud kulukohustuste kulukohustustest

(Finantsmääruse artikli 166 lõige 3)

1.   Finantsmääruse artikli 166 lõike 3 punktis a sätestatud automaatse kulukohustustest vabastamise arvutamine ei hõlma järgmisi elemente:

Siseriiklikud asutused, kes tuginevad esimese lõigu punkti b kohaselt vääramatule jõule, peavad näitama, millised on selle otsesed tagajärjed programmi või selle osa rakendamisele.

2.   Automaatse kulukohustustest vabastamise ohu korral teavitab komisjon abi saavaid riike ja asjaomaseid asutusi sellest piisavalt varakult. Komisjon teavitab neid oma valduses olevale teabele vastavast asjaomasest summast. Abisaajariikidel on teabe kättesaamisest arvates aega kaks kuud kõnealuse summaga nõustumiseks või oma märkuste esitamiseks. Komisjon teostab automaatse kohustustest vabastamise hiljemalt üheksa kuud pärast finantsmääruse artikli 166 lõike 3 punktides a ja b sätestatud tähtaja möödumist.

3.   Automaatse kulukohustustest vabastamise korral vähendatakse kõnealuse aasta kohta asjaomastele programmidele antavat ühenduse rahalist toetust automaatselt vabastatud kulukohustuste summa võrra. Abisaajariik esitab läbivaadatud rahastamiskava, milles abi vähendamine on vajaduse korral jaotatud prioriteetide ja meetmete vahel. Kui ta seda ei tee, vähendab komisjon igale prioriteedile eraldatud summasid proportsionaalselt.”

106.

Artiklit 237 muudetakse järgmiselt:

107.

Artikli 240 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.   Teade lepingu sõlmimise kohta saadetakse pärast lepingu allakirjutamist, välja arvatud juhul, kui leping on vajaduse korral salajaseks kuulutatud või kui lepingutäitmisega peavad kaasnema julgeolekualased erimeetmed või kui see on vajalik Euroopa Liidu oluliste huvide kaitseks või kui abisaajariik seda nõuab ja kui lepingu sõlmimise teate avaldamist ei loeta asjakohaseks.”

108.

Artikli 241 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Kuni 10 000 euro suuruse maksumusega lepinguid võib sõlmida ühe pakkumise alusel.”

109.

Artikli 242 lõikele 1 lisatakse punkt h:

110.

Artikli 243 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

111.

Artikli 244 lõikele 1 lisatakse punktid f–h:

112.

Artikli 245 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Kuni 10 000 euro suuruse maksumusega lepinguid võib sõlmida ühe pakkumise alusel.”

113.

Artikli 246 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse punkt e:

114.

Artiklit 253 muudetakse järgmiselt:

115.

Artikkel 258 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 258

Institutsioonidepoolne delegeerimine institutsioonidevahelistele talitustele

(Finantsmääruse artiklid 171 ja 174a)

Iga institutsioon vastutab eelarveliste kulukohustuste täitmise eest. Institutsioonid võivad delegeerida asjaomase institutsioonidevahelise talituse juhatajale kõik sellele järgnevad toimingud, eelkõige juriidilised kohustused, kulude tõendamise, maksete kinnitamise ja tulude haldamise, kehtestades sellise volituste delegeerimise piirid ja tingimused.”

116.

Lisatakse artikkel 258a:

“Artikkel 258a

Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitust käsitlevad erieeskirjad

(Finantsmääruse artiklid 171 ja 174a)

Seoses ametlike väljaannete talitusega otsustab iga institutsioon ise oma väljaannete avaldamise üle.

Väljaannete müügist saadud puhastulu antakse finantsmääruse artikli 18 kohaselt taaskasutamiseks sihtotstarbelise tuluna asutusele, kes on nende väljaannete autor.”

117.

Artikkel 261 jäetakse välja.

118.

II ossa lisatakse VI jaotis:

“VI   JAOTIS

EKSPERDID”

119.

Lisatakse artikkel 265a:

“Artikkel 265a

Väliseksperdid

(Finantsmääruse artikkel 179a)

1.   Artikli 158 lõike 1 punktis a kehtestatud künnistest väiksema maksumuse korral võib ülesannete jaoks, mille hulka eelkõige kuulub ettepanekutele hinnangute andmine ja tehniline tugi, valida väliseksperdid vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud menetlusele.

2.   Osalemiskutse avaldatakse eelkõige Euroopa Liidu Teatajas või institutsiooni veebisaidil, et tagada potentsiaalsete taotlejate võimalikult laiaulatuslik teavitamine ja koostada ekspertide nimekiri.

Osalemiskutse alusel koostatud nimekiri ei tohi kehtida kauem kui mitmeaastase programmi lõpuni.

Huvitatud isik võib esitada taotluse igal ajal nimekirja kehtivuse jooksul, välja arvatud kehtivusaja viimase kolme kuu jooksul.

3.   Väliseksperte ei loetleta lõikes 2 osutatud nimekirjas, kui nad on mõnes finantsmääruse artiklis 93 osutatud olukordadest.

4.   Lõikes 2 nimetatud nimekirjas loetletud välisekspertide hulgast tehakse valik vastavalt nende suutlikkusele täita lõikes 1 nimetatud ülesandeid ning kooskõlas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja huvide konflikti puudumise põhimõtetega.”

120.

Artikkel 269 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 269

Ühinemiseelse abi detsentraliseeritud haldamine

(Finantsmääruse artikkel 53c)

Seoses nõukogu määruses (EMÜ) nr 3906/89 (11) ja nõukogu määruses (EÜ) nr 555/2000 (12) nimetatud ühinemiseelse abiga ei kohaldata artiklis 35 sätestatud eelkontrolli käsitlevaid eeskirju kõnealuste kandidaatriikidega juba toimiva detsentraliseeritud haldamise suhtes.

121.

Artikli 271 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Artiklites 54, 67, 119, 126, 128–130, 135, 151, 152, 164, 172, 173, 175b, 180, 181, 182, 226, 241, 243, 245 ja 250 esitatud künniseid ja summasid ajakohastatakse iga kolme aasta järel ühenduse tarbijahinnaindeksi muutuste alusel.”

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/46

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (3) on ette nähtud üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks.

(2)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2074/2005 (4) artiklis 6 on sätestatud teatavate loomset päritolu toodete määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaseks impordiks ettenähtud veterinaarsertifikaatide näidised. Need tooted on sätestatud määruse (EÜ) nr 2074/2005 VI lisas ning nende hulka kuuluvad konnakoivad, teod, želatiin, kollageen, kalatooted, elusad kahepoolmelised molluskid, mesi ja muud mesindustooted.

(3)

Määruse (EÜ) nr 2076/2005 artikli 7 lõikes 4 on sätestatud, et erandina määruse (EÜ) nr 2074/2005 VI lisast võib kuni 1. maini 2007 importida ühendusse kõnealuses lisas osutatud tooteid, mille jaoks on välja antud asjaomased impordisertifikaadid kooskõlas ühenduse ühtlustatud eeskirjadega, mis kehtisid enne 1. jaanuari 2006, ja kooskõlas riiklike eeskirjadega, mida rakendati liikmesriikides enne seda kuupäeva muudel juhtudel.

(4)

Vältimaks olukorda, kus kolmandate riikide sertifitseerimissüsteemi hilinenud kohandamine määrusega (EÜ) nr 2074/2005 kehtestatud uue sertifitseerimiskorraga võiks tekitada häireid kaubanduses ja halduslikke probleeme toodete ühendusse sisenemisel, mis võiksid tekkida, tuleks kõnealuse määruse VI lisas loetletud kaupade importimisel ühendusse lubada 1. maist 2007 kuni 30. juunini 2007 kasutada varasema sertifitseerimiskorra kohaselt välja antud ja enne 1. maid 2007 allkirjastatud sertifikaate.

(5)

Kalatoodete määratlus hõlmab ka kalaõli. Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas on sätestatud erinõuded inimtoiduks ettenähtud kalaõli tootmise ja turuleviimise kohta. Määruse (EÜ) nr 2076/2005 artikli 7 lõikega 3 nähakse siiski kuni 31. oktoobrini 2007 ette erand selle lisa suhtes kolmandates riikides inimtoiduks ettenähtud kalaõli tootvate ettevõtete puhul. Seega tuleks ette näha üleminekumeetmed, millega lubatakse kuni 31. detsembrini 2007 ühendusse importida kõnealuseid tooteid, millel on kaasas sertifikaadid, mis on välja antud riiklike eeskirjade alusel enne komisjoni määruse (EÜ) nr 1664/2006 jõustumist.

(6)

Määruse (EÜ) nr 2076/2005 artikliga 17 lubatakse teatavatel kolmandatel riikidel, mis ei ole veel ühinenud ühenduse kontrollieeskirjadega, teatavatel tingimustel eksportida ühendusse elusaid kahepoolmelisi molluskeid ja kalatooteid. Nende toodetega peavad olema kaasas tervisesertifikaadid, mille näidised on esitatud komisjoni otsustes 95/328/EÜ (5) ja 96/333/EÜ (6) ning milles kinnitatakse vastavust üksnes rahvatervisega seotud nõuetele. Loomade tervise arvesse võtmiseks tuleb nimetatud sertifikaatidele lisada määrusega (EÜ) nr 2074/2005 kehtestatud sertifikaadid, mis hõlmavad nii inimeste kui ka loomade tervisega seotud nõudeid. Seega on selguse ja õiguskindluse tagamiseks ning halduskoormuse vähendamiseks vaja nimetada ainult määrusega (EÜ) nr 2074/2005 kehtestatud sertifikaate.

(7)

Määrust (EÜ) nr 2076/2005 tuleks vastavalt muuta,

1.

Artikli 7 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.   Erandina määruse (EÜ) nr 2074/2005 VI lisast:

2.

Artikli 17 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

3.

Artikli 17 lõikesse 2 lisatakse punkt c:

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/48

(1)

Komisjoni 30. juuli 1996. aasta määruses (EÜ) nr 1555/96 puu- ja köögivilja täiendavate imporditollimaksude rakenduseeskirjade kohta, (2) sätestatakse kõnealuse määruse lisas loetletud toodete impordi järelevalve. Asjaomane järelevalve peab toimuma komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artikli 308d kohaselt.

(2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu (4) artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks ja võttes arvesse viimaseid olemasolevaid andmeid 2004., 2005. ja 2006. aasta kohta, tuleks muuta kurkide ja kirsside, välja arvatud hapukirsside täiendavate imporditollimaksude käivituslävesid.

(3)

Selle tulemusena tuleks muuta määrust (EÜ) nr 1555/96.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/50

(1)

Määruse (EÜ) nr 817/2006 III lisas on loetletud isikud, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artiklis 6 sätestatud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(2)

Nõukogu otsusega 2007/248/ÜVJP (2) muudetakse aasta ühisseisukoha 2006/318/ÜVJP (3) I lisa. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 817/2006 III lisa vastavalt muuta.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,