24.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 106/1

(1)

Nõukogu kehtestas 22. jaanuaril 2001. aastal määrusega (EÜ) nr 132/2001 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi “olemasolevad meetmed”) 33,25 eurot tonni kohta CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva muu hulgas Ukrainast pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes. Nende meetmeteni viinud uurimisele viidates kasutatakse edaspidi nimetust “esialgne uurimine”.

(2)

Nõukogu vabastas 17. mail 2004. aastal pärast osalist vahepealset läbivaatamist määrusega (EÜ) nr 993/2004 (3) dumpinguvastastest tollimaksudest, mis olid kehtestatud määrusega (EÜ) nr 132/2001, ühendusse imporditava vaatlusaluse toote, mille on tootnud äriühingud, kelle kohustuste võtmise komisjon on heaks kiitnud. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1001/2004 (4) kiideti heaks kohustused ajavahemikuks kuni 20. maini 2005. Kõnealuste kohustuste eesmärgiks oli võtta arvesse teatavaid tagajärgi, mis tulenesid Euroopa Liidu laienemisest 25 liikmesriigini.

(3)

Pärast vahepealset läbivaatamist, mis piirdus vaatlusaluse toote määratlusega, otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 945/2005, et vaatlusaluse toote määratlust tuleks selgitada ja et kehtivaid meetmeid tuleks kohaldada vaatlusaluse toote suhtes, kui see on võetud muude väetiste koostisse, proportsionaalselt nende ammooniumnitraadi ja teiste marginaalsete ainete ning toiteelementide sisaldusega.

(4)

Pärast 5. mail 2005 avaldatud eelseisva aegumise teadet (5) esitati 25. oktoobril 2005 taotlus aegumise läbivaatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Taotluse esitas Euroopa väetisetootjate liit (European Fertilizer Manufacturers Association – EFMA, edaspidi “taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse ammooniumnitraadi kogutoodangust.

(5)

Taotluse esitaja väitis ning esitas esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et dumpingu kordumine ja ühenduse tootmisharule kahju tekitamine on tõenäoline seoses Ukrainast (edaspidi “asjaomane riik”) pärit ammooniumnitraadi impordiga.

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 25. jaanuaril 2006Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteadaandes (6) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise suhtes asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2002. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(8)

Komisjon teatas ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele, importijatele ja kasutajatele ning nende ühendustele, eksportivate riikide esindajatele, taotluse esitajale ning ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(10)

Ühenduse tootjate ja ühenduse importijate suurt arvu silmas pidades peeti asjakohaseks kooskõlas algmääruse artikliga 17 uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on tõepoolest vajalik, ning selle vajalikkuse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 anda endast teada 15 päeva jooksul pärast uurimise algatamist ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(11)

Pärast esitatud teabe läbivaatamist ning arvestades, et kümme ühenduse tootjat ilmutas valmidust teha koostööd, otsustati, et ühenduse tootjate suhtes on vaja rakendada väljavõttelist uuringut. Ainult üks importija esitas algatamisteates nõutud teabe ja väljendas valmisolekut teha komisjoni talitustega edaspidi koostööd. Kuid kõnealune importija asus väljaspool ühendust ega importinud vaatlusalust toodet uurimisperioodil ühendusse. Seega otsustati, et importijate suhtes ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(12)

Kümme ühenduse tootjat täitis tähtajaks nõuetekohaselt väljavõttelise uuringu vormi ja andis ametliku nõusoleku teha uurimises edaspidi koostööd. Nende kümne ühenduse tootja hulgast moodustas komisjon vastavalt algmääruse artiklile 17 valimi, mis põhineb ammooniumnitraadi tootmise ja müügi suurimal tüüpilisel mahul ühenduses ning mida saab kasutada oleva aja jooksul korralikult uurida. Neli valimisse kuulunud ühenduse tootjat esindasid uurimisperioodil 76 % põhjenduses 51 määratletud ühenduse tootmisharu kogutoodangust, samas kui eespool nimetatud kümme ühenduse tootjat esindasid uurimisperioodil 70 % ühenduse kogutoodangust.

(13)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti moodustatud valimi suhtes asjaomaste isikutega, kes ei esitanud selles suhtes vastuväiteid.

(14)

Neljale valimisse kuulunud ühenduse tootjale ning kõikidele teadaolevatele eksportivatele tootjatele saadeti küsimustikud.

(15)

Küsimustiku vastused saadi neljalt valimisse kuulunud ühenduse tootjalt ja kolmelt tootjalt, kellest kaks olid eksportivad tootjad asjaomases riigis, ning ühelt sidusettevõtjalt.

(16)

Lisaks esitas küsimustikule täielikud vastused üks võrdlusriigi tootja.

(17)

Komisjon otsis ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks, et määrata kindlaks dumpingu ja sellest tulenevalt ühenduse huvidele tekitatava kahju tõenäoline kordumine. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(18)

Vaatlusaluseks tooteks on Ukrainast pärit tahked väetised ammooniumnitraadi sisaldusega üle 80 protsendi massist, mis kuuluvad CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla. Ammooniumnitraat on tahke lämmastikväetis, mida kasutatakse tavaliselt põllumajanduses. Seda toodetakse ammoniaagist ja lämmastikhappest ning selle lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi mikrogranuleeritud või granuleeritud vormis.

(19)

Vaatlusaluse toote määratlust on selgitatud määruses (EÜ) nr 945/2005.

(20)

Läbivaatamise raames toimuv uurimine kinnitas esialgse uurimise järeldusi, et ammooniumnitraat on puhas tooraine ning selle kvaliteet ja füüsikalised põhiomadused on identsed, olenemata päritoluriigist. Seega on kindlaks tehtud, et vaatlusalusel tootel ning toodetel, mida valmistavad ja müüvad eksportivad tootjad omamaisel turul ja kolmandatesse riikidesse, ning nendel toodetel, mida valmistavad ja müüvad ühenduse tootjad ühenduse turul ja võrdlusriigi tootja võrdlusriigi siseturul, on ühed ja samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning sisuliselt sama kasutusala, ning sellest tulenevalt käsitletakse neid kui samasuguseid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Uurimises tegid koostööd kolm vaatlusaluse toote Ukraina tootjat. Kaks koostööd teinud tootjat eksportis uurimisperioodil vaatlusalust toodet. Ukrainas on teada vähemalt üks vaatlusalust toodet eksportiv tootja, kes ei teinud koostööd.

(22)

Eksportivate tootjate esitatud ühendusse suunduva ekspordi andmete ja Eurostati esitatud impordi kogumahu võrdlus näitas, et kaks eksportivat tootjat esindas ligikaudu 60 % kogu impordist, mis saabus ühendusse Ukrainast uurimisperioodi jooksul. Siiski oli võimalik teha kindlaks, et valdav osa ülejäänud 40 % vaatlusaluse toote impordi arvetest pärines 2004. aasta detsembrist (ning seepärast ei esitanud koostööd teinud tootjad selle kohta andmeid), kuid import saabus ühendusse uurimisperioodi jooksul (ning on seepärast kaasatud impordi statistikasse). 2005. aasta detsembri arvetega eksport, mis saabus ühendusse 2006. aasta jaanuaris, oli seevastu tähtsusetu kogusega. Selle põhjal tehti järeldus, et uurimisperioodil Ukrainast ühendusse saabunud impordi kogumahust 85–90 % on importinud koostööd teinud tootjad. Koostöö tase on seetõttu kõrge.

(23)

Terve ühenduse turuga võrreldes oli vaatlusaluse toote koguimport Ukrainast väike, st alla 1 %.

(24)

Kuna Ukrainat ei peetud aegumise läbivaatamise taotluse esitamise ajal veel turumajanduslikuks riigiks, (7) tuli normaalväärtus määrata kindlaks kolmanda turumajandusriigi tootjalt saadud andmete põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7. Algatamisteates olid asjakohaste võrdlusriikidena nähtud ette USA ja Rumeenia. Tuleb meenutada, et esialgses uurimises oli võrdlusriigiks valitud Poola. Kuna Poola astus 2004. aasta mais Euroopa Liitu, ei ole see valik enam võimalik. Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi seoses USA ja Rumeenia valimisega võrdlusriikideks.

(25)

Siiski näitas pärast algatamisteate avaldamist tehtud analüüs, et Rumeenias domineeris ammooniumnitraadi turul Ukrainast ja Venemaalt pärit import, samas kui Rumeenia tootjad olid äärmiselt ekspordile orienteeritud, müües omamaisel turul üksnes tähtsusetuid koguseid. Selle põhjal järeldati, et Rumeeniat ei saa tema eespool kirjeldatud omamaise turu struktuuri tõttu pidada kõige sobivamaks võrdlusriigi valikuks.

(26)

Vaid üks koostööd tegev tootja esitas märkused. Kõnealune koostööd tegev tootja soovitas parema võimalusena Alžeeriat, arvestades tema juurdepääsu gaasile kui põhitoorainele. Sellega seoses tuleb märkida, et võrdlusriigi valimise põhikriteeriumiks ei ole maagaasi kaevanduspiirkondade olemasolu riigis. Peamine on see, et gaasihinnad põhineks turuväärtusel. Kahesuguste gaasihindade süsteemi olemasolu Alžeerias näitab selgelt, et nii see ei ole, ja muudab seega Alžeeria vähesobivaks võrdlusriigiks. Lisaks tuleb märkida, et nii USA kui ka Ukraina on maagaasi tootjad ja netoimportijad, kuna Alžeeria on maagaasi netoeksportija. Sellega seoses sarnaneb USA Ukrainaga rohkem kui Alžeeria.

(27)

Lisaks väideti, et USA ei ole asjakohane võrdlusriik, sest nende omamaised gaasihinnad olid uurimisperioodil ülemäära kõrged. Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi uurimisperioodi neljandas kvartalis olid gaasihinnad loodusõnnetuste tõttu väga kõrged, on selles osas kerge teha kohandust, nagu on kirjeldatud allpool põhjenduses 35.

(28)

USA valimist vaidlustati ka seoses tootmisprotsessiga. Väideti, et Alžeeria tootmisprotsess sarnaneb Ukraina omaga rohkem. Siiski ei suutnud tootja seda väidet põhjendada.

(29)

Lisaks väideti, et Alžeeria tootmise, tarbimise ja tarbijanõudluse tase sarnaneb Ukraina omaga rohkem. Kättesaadava teabe kohaselt on nii Alžeeria tootmine (8) kui ka omamaine tarbimine (9) tähtsusetult väike. Teisalt on aga nii Ukrainas kui ka USAs märkimisväärne tootmine ja suur omamaine turg.

(30)

Hoolimata asjaolust, et USAs kehtisid asjaomasest riigist pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes dumpinguvastased meetmed, leiti, et on tegemist avatud konkurentsivõimelise turuga, kus märkimisväärne arv omamaiseid tootjaid seisab silmitsi muudest kolmandatest riikidest pärit impordist tingitud arvestatava konkurentsiga. Lisaks on USA tootjate omamaine müük tüüpiline ning neil on samasugune juurdepääs toorainele nagu Ukraina tootjatel.

(31)

Seetõttu näitas uurimine, et USAd tuleks kasutada asjakohase võrdlusriigina. Sellest tulenevalt võeti arvutustes aluseks kontrollitud teave sellelt ainsalt koostööd teinud USA tootjalt, kes esitas täielikult vastatud küsimustiku.

(32)

Kuna aegumise läbivaatamise taotluse esitamise ajal ei peetud Ukrainat veel turumajanduslikuks riigiks, tuli Ukraina puhul normaalväärtus määrata kindlaks USA tootjalt saadud andmete alusel, nagu selgitatud ülevalpool põhjenduses 31.

(33)

Ainsa koostööd teinud võrdlusriigi tootja samasuguse toote omamaise müügi tüüpilisust hinnati kahe koostööd teinud ühenduse eksportiva tootja ekspordi põhjal. Tuleb märkida, et ühendusse eksporditi ainult üht tooteliiki. Seepärast ei tehtud analüüsi tooteliikide kaupa.

(34)

Ainsa koostööd teinud võrdlusriigi tootja samasuguse toote omamaine müük leiti olevat tüüpiline, sest see ületas märkimisväärselt kahe Ukraina koostööd teinud tootja ühendusse eksporditud ammooniumnitraadi mahu.

(35)

Et teha kindlaks, kas USA tootja omamaine müük toimus tavapärase kaubanduse käigus, võrreldi omamaiseid müügihindu tootmiskuludega. USA tootja tootmiskulude hindamisel leiti, et neid olid neljandas kvartalis mõjutanud loodusõnnetused. Kõnealuse tootja avaldatud teabe kohaselt mõjusid kolmandas kvartalis Mehhiko lahte tabanud orkaanid laastavalt maagaasi turgudele ning mõjutasid negatiivselt tootja neljanda kvartali ja terve aasta tulemusi. (10) Tõepoolest, noteeritud gaasihinnad (11) kahekordistusid USAs ajavahemikus augustist (12) oktoobrini, (13) kuna vahepeal olid orkaanid Katrina (23.–31. august 2005) ja Rita (17.–26. september 2005) tabanud Mehhiko lahe rannikut. Kuna maagaas on ammooniumnitraadi tootmise puhul peamine kulutegur, oli mõju märkimisväärne ja selle tulemusena oleks arvestuslik normaalväärtus olnud kunstlikult suur. Seepärast otsustati 2005. aasta neljanda kvartali tootmiskulude määramisel võtta aluseks keskmine gaasihind, mille tootja oli maksnud 2005. aasta esimese kolme kvartali jooksul.

(36)

Eespool esitatu põhjal leiti, et omamaine müük oli valdavas osas kasumlik, ning sellest tulenevalt määrati normaalväärtus esimesele sõltumatule omamaisele kliendile suunatud omamaise müügi hindade alusel. Kuna Ukraina eksportivad tootjad eksportisid uurimisperioodil ühendusse ainult üht tooteliiki, piirduti analüüsi puhul selle tooteliigiga.

(37)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 võeti ekspordihinna määramisel aluseks ühendusse ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind. Kogu eksportivate tootjate müük toimus otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele.

(38)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Ausa võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest tulenevalt kohandati vajaduse korral ja kontrollitud tõendite olemasolul transpordi-, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludega, krediidi- ja vahendamistasudega seotud erinevusi.

(39)

Kuna selle uurimise puhul ei käsitleta Ukrainat turumajandusliku riigina, võeti üleriigilise dumpingumarginaali kindlakstegemisel aluseks kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlus kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12. Nagu põhjenduses 22 tõdetud, oli koostöö tase kõrge.

(40)

Eespool esitatud võrdlus näitas, et uurimisperioodil toimus dumping (ligikaudu 30–40 %) pisut madalamal tasemel kui esialgse uurimise puhul. Arvestades siiski, et uurimisperioodil oli Ukraina eksport ühendusse piiratud, koondati analüüsis põhitähelepanu dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosusele.

(41)

Kolm koostööd teinud tootjat hoidis uurimisperioodil tootmise stabiilsena. Ka tootmisvõimsus jäi sama perioodi jooksul stabiilseks. Nende vaba tootmisvõimsus on umbes 600 000–700 000 tonni (8–10 % ühenduse tarbimisest), mis võimaldab meetmete kehtetuks tunnistamise korral suurendada eksporti ühenduse turule märkimisväärses mahus. Lisaks on teada veel vähemalt üks Ukraina tootja, kes toodab vaatlusalust toodet ja ei teinud uurimises koostööd. Kuigi selle koostööst loobunud tootja vaba tootmisvõimsus ei ole teada, on võimalik, et see on märkimisväärne, sest kolmel koostööd teinud tootjal oli keskmiselt 30-protsendiline vaba tootmisvõimsus.

(42)

Kolme koostööd teinud tootja omamaine müük vastas vaatlusalusel perioodil keskmiselt 30–40 protsendile tootmisvõimsusest. Seetõttu ei ole tõenäoline, et Ukraina omamaine turg suudaks vastu võtta valdava osa vabast tootmisvõimsusest, ja seepärast on tõenäoline, et tootmisvõimsuse suurenemisel tekkiv toodang eksporditakse.

(43)

Seepärast võidakse dumpinguvastaste meetmete puudumise korral olulist osa sellest vabast tootmisvõimsusest kasutada ühendusse eksportimiseks.

(44)

Koostööd teinud Ukraina tootjate kolmandatesse riikidesse suunatud eksportmüügi analüüs näitas, et võrrelduna DAF/FOB-tasandil Ukraina piiril on selline müük toimunud keskmiselt 20–30 % madalamate hindadega kui müügi puhul ühendusse uurimisperioodil. Lisaks on müüdud ka omamaisel turul müügist ühendusse 20–30 % madalamate hindadega. Uurimisperioodiga seotud teabest lähtudes ilmneb seetõttu, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on olemas stiimul suunata kolmandatesse riikidesse määratud eksport taas ühendusse, et saada kasu kõrgematest hindadest ja parematest marginaalidest.

(45)

Siiski juhitakse tähelepanu sellele, et Ukraina maagaasi impordihinnad on uurimisperioodist saadik märgatavalt tõusnud. Kuna maagaas on ammooniumnitraadi tootmisel peamine kulutegur, on võimalik, et Ukraina tootjad on sunnitud tõstma kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindu, vähendades seeläbi eespool põhjenduses 44 nimetatud hinnavahet, mis valitseb kolmandatesse riikidesse ja ühendusse suunatud müügi vahel. Esialgsed tõendid (14) viitavad tõepoolest selle vahe vähenemisele.

(46)

Uurimine näitas, et vaatamata kehtivatele meetmetele jätkas kaks koostööd teinud tootjat dumpingut. Lisaks ei saa välistada praegu kolmandatesse riikidesse müüdavate koguste taassuunamist ühendusse.

(47)

Peale selle on koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmised ekspordihinnad kolmandate riikide turgudele eksportimisel ka oluliselt madalamad kui ühenduses valitsev hinnatase. Koos olulise vaba tootmisvõimsusega on Ukraina eksportivatel tootjatel seega ajend siirduda ühenduse turule tõenäoliste dumpinguhindadega, kui meetmed peaks kehtetuks tunnistatama.

(48)

Ühenduses toodab samasugust toodet 14 tootjat, kelle toodang moodustab samasuguse toote ühenduse kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(49)

Tuleb märkida, et võrreldes olukorraga esialgsel uurimisel on Hydro Agri äriühingud saanud uue nimetuse Yara. Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise tulemusel on neljateistkümnest äriühingust viis saanud ühenduse tootmisharu osaks.

(50)

Ühenduse 14 tootjast tegi uurimises koostööd kümme äriühingut, kes kõik on märgitud läbivaatamistaotluses. Ülejäänud neli tootjat (edaspidi “muud ühenduse tootjad”) teatasid endast tähtaja jooksul ja saatsid väljavõttelise uuringu jaoks nõutud teabe. Siiski ei väljendanud nad edasist koostöövalmidust. Seega nõustusid koostööd tegema järgmised kümme tootjat:

(51)

Kuna need kümme ühenduse tootjat andsid uurimisperioodil 70 % ühenduse kogutoodangust, leitakse, et eespool loetletud kümme tootjat esindavad põhiosa ühenduse samasuguse toote kogutoodangust. Seepärast moodustavad need tootjad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning neid nimetatakse edaspidi “ühenduse tootmisharuks”.

(52)

Nagu on märgitud eespool põhjendustes 11 ja 14, koostati neljast äriühingust koosnev valim. Kõik valimisse arvatud ühenduse tootjad tegid koostööd ja saatsid küsimustiku vastused määratud tähtajaks. Lisaks esitasid kuus ülejäänud koostööd teinud ühenduse tootjat nõuetekohaselt teatavaid üldandmeid kahju analüüsimiseks.

(53)

Ühenduse nähtava tarbimise kindlakstegemisel võeti aluseks ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul, teiste ühenduse tootjate müügimaht ühenduse turul ning Eurostati andmed kogu Euroopa Liidu impordi kohta. Arvestades Euroopa Liidu laienemist 2004. aastal, määrati tarbimine kogu arvestusperioodi suhtes analüüsi selguse ja järjepidevuse huvides EL-25 turu põhjal.

(54)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenes ühenduse tarbimine veidi ehk 1 % võrra. 2003. aastal registreeritud 4-protsendiline kasv tasandus 2004. aastal, mis näitas stabiliseerumist, samas kui uurimisperioodil registreeritud edasine vähenemine (– 1 %) osutab kergelt langevale suundumusele.

(55)

Järgnevalt on esitatud Ukrainast pärit impordi mahu, turuosa ja keskmiste hindade areng. Järgmised koguse- ja hinnasuundumused põhinevad Eurostati andmetel.

(56)

Ukrainast pärit impordi maht vähenes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul järjepidevalt. Selle turuosa langes 2,7 protsendilt 2002. aastal 0,8 protsendile uurimisperioodil. Hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 88 eurolt 122 eurole tonni eest. Selline areng peegeldab soodsaid turutingimusi, mida on kirjeldatud ka põhjenduses 73.

(57)

Hinna allalöömise taseme väljaarvutamiseks uurimisperioodil võrreldi ühenduse tootmisharu tehasehindu müügi puhul sõltumatutele tarbijatele asjaomase riigi koostööd teinud eksportivate tootjate impordi müügihindade CIF-väärtusega ühenduse tollipiiril, mida nõuetekohaselt kohandati, et peegeldada kauba hinda mahalaadimisel. Võrdlus näitas, et Ukrainast pärit impordi hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest 10–15 % madalamad.

(58)

Järgmises tabelis on näidatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil. Seal esitatud koguse- ja hinnasuundumused põhinevad samuti Eurostati andmetel.

(59)

Kõigepealt tuleb märkida, et 2002. aastast kuni uurimisperioodini vähendasid oma ekspordimahtu kõik eespool nimetatud riigid, välja arvatud Gruusia, kes suurendas mõõdukalt ühenduses oma turuosa 2002. aasta 1,1 protsendilt 2 protsendini uurimisperioodil. Kõik eespool nimetatud riigid, välja arvatud Venemaa ja Rumeenia, eksportisid ühendusse uurimisperioodil – ning mõnel juhul kogu vaatlusaluse perioodi jooksul – ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemate hindadega. Venemaa impordi suhtes kehtib alates 2002. aasta aprillist määrusega (EÜ) nr 658/2002 (15) kehtestatud dumpinguvastane tollimaks 47,07 eurot tonni kohta. Siinjuures tuleb märkida, et impordihinnad olid Ukraina omadest madalamad kogu vaatlusalusel perioodil, välja arvatud uurimisperioodil. Rumeenia hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest madalamad, kuid nende ekspordimaht vähenes 2002. aasta 187 000 tonnilt 111 000 tonnini uurimisperioodil, mis vastab 2002. aasta 2,4 protsendilise niigi väikese turuosa vähenemisele 1,5 protsendini uurimisperioodil.

(60)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(61)

Leiti, et kolm koostööd teinud ühenduse tootmisharu tootjat kasutas samasugust toodet, et töödelda seda edasi segatud või sünteetilisteks väetistoodeteks, mis on edasitöödeldud lämmastikväetised ja sisaldavad lisaks lämmastikule vees lahustuvat fosforit või/ja vees lahustuvat kaaliumit ehk muid põhitoitaineid. Kõnealused tooted, mille ammooniumnitraadi sisaldus on alla 80 % massist, ei konkureeri turul samasuguse tootega.

(62)

Sellised ammooniumnitraadi tootmise sisesiirded ei lähe vabaturule ning seega puudub otsene konkurents vaatlusaluse toote impordiga. Seepärast tuli uurida, kas ja millisel määral tuleks analüüsis arvesse võtta ühenduse tootmisharu toodetud samasuguse toote edaspidist kasutust. Kuna uurimine näitas, et sisekasutus moodustas ühenduse tootmisharu tootmisest tühise osa, st kuni 2 %, leiti, et puudub vajadus eristada vaba ja suletud turgu. Selguse ja läbipaistvuse huvides on ühenduse tootmisharu toodetud ammooniumnitraadi kogused, mida kasutatakse sisesiiretena, nimetatud põhjenduses 64 allpool.

(63)

Kui kasutatakse väljavõttelist uuringut, analüüsitakse vastavalt kujunenud tavale teatavaid kahjunäitajaid (tootmine, tootmisvõimsus, varud, müük, turuosa, kasv ja tööhõive) ühenduse tootmisharu puhul tervikuna, samas kui üksikute äriühingute tulemusnäitajatega seotud kahjunäitajaid, st hindu, tootmiskulusid, tasuvust, palku, investeeringuid, investeeringutasuvust, rahakäivet ja kapitali kaasamise võimet, uuritakse valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasandil kogutud andmetele tuginedes.

(64)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes ühenduse tootmisharu toodang 7 %, st ligikaudu 5,1 miljonilt tonnilt 2002. aastal ligikaudu 5,4 miljoni tonnini uurimisperioodil. Sisesiirete tarbeks kasutatav toodang püsib kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üsna stabiilsena ja väga väikesena, mis näitab seega, et sellel ei saanud olla mõju seoses ühenduse tootmisharule tekkinud kahjuga.

(65)

Vaatlusaluse perioodi jooksul püsis tootmisvõimsus üsna stabiilsena. Tootmise kasvu arvestades kasvas sellest tulenev tootmisvõimsuse rakendamine 52 protsendilt 2002. aastal 56 protsenidini uurimisperioodil. Nagu esialgses uurimises juba märgitud, võib tootmisvõimsuse rakendamist sedalaadi tootmise ja tootmisharu puhul mõjutada samade seadmetega toodetavate muude toodete valmistamine ning seepärast väheneb tootmisvõimsuse rakendamise tähtsus kahju näitajana.

(66)

Ühenduse tootmisharu lõppvarud vähenesid 2002. aastast kuni uurimisperioodini kümne protsendipunkti võrra. 2003. ja 2004. aastal toimus järsk vähenemine müügi suurenemise tõttu, eelkõige seoses ühenduse tootmisharu ekspordiga (vt allpool) ja vähem seoses tootmismahuga.

(67)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul kahanes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 13 % võrra. Seda arengut tuleb vaadelda ühenduse turu veidi kahaneva tarbimise taustal.

(68)

Ühenduse tootmisharu turuosa suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Vaatlusalusel perioodil kasvas ühenduse tootmisharu rohkem kui 8 protsendipunkti.

(69)

Ühenduse tootmisharu turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil veidi kahaneval turul.

(70)

Ühenduse tootmisharu tööhõive vähenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel 5 %, samas kui tootmine kasvas, mis näitab seega, et tootmisharu eesmärgiks on pidevalt suurendada oma tootlikkust ja konkurentsivõimet.

(71)

Ühenduse tootmisharus töötava töötaja kohta suurenes aastatoodang oluliselt 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel, mis näitab seega vähendatud tööhõive ja tootmise suurenemise positiivset koosmõju ühenduse tootmisharu toodangu suurenemisele.

(72)

Arvestades Ukraina impordi praegust väikest mahtu, ei peeta tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju ühenduse tootmisharule tähtsaks ega seda näitajat oluliseks.

(73)

Valimisse kuulunud ühenduse tootmisharu tootjate keskmine netomüügihind suurenes 2004. aastal ja uurimisperioodil oluliselt, mis kajastab sama ajavahemiku valdavalt soodsaid tingimusi ammooniumnitraadi rahvusvahelisel turul.

(74)

Aasta 2002 ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas keskmine palk töötaja kohta 9 %, nagu järgmises tabelis näidatud. Arvestades inflatsiooni ja üldist vähenenud tööhõivet, peetakse seda palgatõusu mõõdukaks.

(75)

Nelja valimisse kuulunud tootja samasuguse toote aastainvesteeringute areng oli vaatlusalusel perioodil positiivne, st need kasvasid 69 %, kuigi ilmnesid mõned kõikumised. Kõnealused investeeringud olid seotud peamiselt seadmete ajakohastamisega. See annab tunnistust ühenduse tootmisharu jõupingutustest oma tootlikkuse ja konkurentsivõime pidevaks parandamiseks. Tulemused on näha tootlikkuse arengus: see suurenes oluliselt (vt põhjendus 71) samal perioodil.

(76)

Valimisse kuulunud tootjate kulutasuvus on järk-järgult paranenud, eriti alates 2003. aastast, ning see jõudis uurimisperioodil 8,2 % tasemele. Sellega seoses märgitakse, et esialgses uurimises määrati kindlaks 8 % suurune kasumimarginaal, mille võib saavutada kahjustava dumpingu puudumisel. Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üldjoontes kulutasuvuse suundumust.

(77)

Vaatlusalusel perioodil on rahakäive kasvanud 13 protsendipunkti. See vastab üldise kulutasuvuse arengule vaatlusalusel perioodil.

(78)

Uurimisel ei ilmnenud, et valimisse kuulunud tootjatel oleks olnud raskusi kapitali kaasamisel. Sellega seoses tuleb märkida, et kuivõrd mitmed nendest äriühingutest kuuluvad suurtesse kontsernidesse, rahastatakse nende tegevust vastava kontserni piires kas rahaliste vahendite koondamise süsteemide või emaühingute antavate kontsernisiseste laenude kaudu.

(79)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal arenesid kõik kahjunäitajad positiivses suunas: ühenduse tootmisharu tootmismaht suurenes, ühenduse tootmisharu ühiku müügihinnad ja müügimaht kasvasid ning kulutasuvus kasvas oluliselt hindadega paralleelselt. Investeeringutasuvus ja rahakäive arenesid samuti positiivselt. Palgad arenesid mõõdukalt ning ühenduse tootmisharu jätkas investeerimist.

(80)

Lisaks suurenes ühenduse turuosa 9 % veidi kahaneval turul. Ka tootlikkus kasvas oluliselt, mis kajastab tootmise positiivset arengut ja ühenduse tootmisharu jõupingutusi seda investeeringute teel parandada.

(81)

Üldiselt on ühenduse tootmisharu olukord märkimisväärselt paranenud võrreldes olukorraga, mis valitses enne asjaomasest riigist pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2001. aastal. Sellepärast on nendel meetmetel olnud ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale selge soodne mõju.

(82)

Seepärast järeldatakse, et ühenduse tootmisharu olukord on võrreldes meetmete kehtestamisele eelnenud perioodiga vaatlusalusel perioodil järk-järgult paranenud.

(83)

Kuivõrd kõnealusest riigist pärit impordist põhjustatav oluline kahju ei jätku, keskenduti analüüsis kahju kordumise tõenäosusele. Analüüsiti kahte põhinäitajat: i) asjaomase riigi võimalikud ekspordikogused ja -hinnad ning ii) nende arvutatud koguste ja hindade mõju ühenduse tootmisharule.

(84)

Nagu põhjenduses 41 näidatud, on koostööd teinud Ukraina tootjate teadaolev vaba tootmisvõimsus 600 000–700 000 tonni suurune, mis vastab 8–10 protsendile ühenduse turust. See ülemäärane tootmisvõimsus näitab, et Ukraina tootjatel on võimalus suurendada oma praegust tootmist ja seega ka oma ammooniumnitraadi eksporti.

(85)

Arvestades lisaks suhteliselt väikest omamaist turgu, sõltuvad Ukraina tootjad tugevasti ekspordist kolmandatesse riikidesse. Nagu allpool tabelis näidatud, oli Ukraina eksport 2005. aastal kolmandatesse riikidesse umbes 847 000 tonni kokku, mis vastab umbes 11 protsendile ühenduse turust.

(86)

Nagu tabelist näha, suurendas Ukraina ajavahemikus 2004–2005 ammooniumnitraadi ekspordimahtu kolmandatesse riikidesse. See eksport toimus vähesest ühendusse suunatud ekspordist madalamate hindadega.

(87)

Seoses eespool kirjeldatuga oleks ühenduse turg hindade poolest Ukraina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne, võrrelduna kõigi teiste eksporditurgudega. Seda arvesse võttes on alust arvata, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunataks tõenäoliselt märkimisväärne osa kolmandatesse riikidesse eksporditavatest kogustest ühenduse turule, vaatamata põhjenduses 45 nimetatud esimestele märkidele hinnavahe vähenemisest kolmandatesse riikidesse ja ühendusse suunatud müügi vahel. Ka paiknemine suhteliselt ühenduse turu lähedal võrreldes teiste eksporditurgudega muudaks ühenduse turu atraktiivsemaks ja tooks seetõttu kaasa Ukraina tootjate praeguse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi ümbersuunamise.

(88)

Võttes arvesse Urkaina toodete praegust nõrka turuseisundit EÜs, peaksid Ukraina eksportijad siiski tagasi võitma kaotatud turuosa või laiendama oma klientuuri ning tõenäoliselt teeksid nad seda uurimisperioodil kindlakstehtud dumpinguhindadega.

(89)

Taotluse esitaja väitis, et ühenduse tootmisharu kasum olevat olnud vaatlusalusel perioodil tegelikult väga väike ning et see saavutas alles uurimisperioodil 8-protsendilise määra. Lisaks väitis ta, et selline kapitalimahukas tööstusharu nagu väetisetööstus ei saaks pika aja jooksul toimida, st säilitada ja asendada kapitali ning kõiki toiminguid sellise kasumi juures. Sellega seoses tuleb märkida, et esialgses uurimises kindlaks tehtud 8–protsendilist mittekahjustavat kasumimäära peeti tavaliseks kasumiks, mille saavutamist seda laadi tootmisharu peaks kahjustava dumpingu puudumisel eeldama. Esialgse uurimise käigus tehti ka kindlaks, et muu hulgas Ukrainast pärit kahjustava dumpingu tõttu vähenes kulutasuvus – 12,4 protsendini. Seetõttu esineb meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõsine oht, et kulutasuvus väheneks protsendini, mis oleks oluliselt allpool mittekahjustavat määra.

(90)

Tuleb märkida, et uurimisperioodil toimus umbes 80 % Ukraina koguekspordist ühenduse turule hinnakohustuse raames. Siiski olid hinnad 20–25 % kõrgemad nimetatud kohustuse minimaalsest impordihinnast. Märkida tuleks siiski, et kohustuse puhul kehtis koguseline ülemmäär ja seetõttu ei olnud võimalik üldiselt järeldada, milline oleks olnud eksportijate hinnakäitumine sellise koguselise ülemmäära puudumisel.

(91)

Eespool kirjeldatu alusel oleks seetõttu tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunataks Ukrainas toodetud ammooniumnitraadi kogused ümber ühenduse turule dumpinguhindadega, mis löövad ühenduse tootmisharu hinnad oluliselt alla.

(92)

Arvestades eespool kindlaks tehtud tõenäosust, et Ukrainast lähtuvate dumpinguhindadega ja madalamate hindadega ekspordikogused ühenduse turule suurenevad märkimisväärselt, peaks ühenduse tootmisharu oma klientide säilitamiseks oluliselt müügihindu langetama. Eriti kehtib see põhjusel, et ammooniumnitraat on varieeruva hinnaga toode, mille hindu võivad märkimisväärselt mõjutada dumpinguhinnaga impordikogused, mis löövad ühenduse tootmisharu hinnad alla. Seetõttu väheneks oluliselt kasum, sest ühenduse tootmisharu tegevuse praegune paranemine on tingitud müügihindadest, mis peegeldavad peamiselt soodsaid turutingimusi, mis valitsesid eelkõige 2004. aastal ja uurimisperioodil.

(93)

Võttes arvesse vaatlusaluse perioodi viimase kahe aasta soodsaid turutingimusi, tuleb märkida, et lisaks kohaldatavatele dumpinguvastastele meetmetele oli neil tingimustel oluline osa kõrge hinnataseme hoidmisel. Sel perioodil toetas tugev ülemaailmse nõudmise ja pakkumise tasakaal kõigi lämmastikväetiste kõrget hinnataset. Ammooniumnitraat on sarnaselt teiste lämmastikväetistega sedalaadi kaup, mille hind sõltub paljudest asjaoludest, alates kõikuvatest gaasihindadest ja nende mõjust tarnekuludele kui kõige olulisemale kuluelemendile kuni ilmastikutingimuste, põllukultuuri- ja teraviljavarude suuruseni, mis toob kaasa kas vähenenud või suurenenud nõudmise. Lähiaastatel on ühenduse turul oodata mõningast lämmastikväetiste nõudluse langust. (17) Seega sõltub sellise kõrge hinnataseme säilitamine suurest nõudlusest, mis – nagu uurimine näitas – on iseenesest vähe tõenäoline tulenevalt asjaomase riigi vabast ekspordivõimsusest ja tema ekspordi võimalikust osalisest ühendusse ümbersuunamisest vaatlusalusel perioodil, juhul kui meetmed kaotaksid kehtivuse. Arvestades, et Ukraina hinnakäitumine lõi märkimisväärselt alla ühenduse hindu, sunnib tõenäoline Ukrainast lähtuvate impordikoguste suurenemine ühenduse tootmisharu kas oma hindu oluliselt langetama (ja seeläbi kasumit vähendama), kaotama olulise turuosa (ja seeläbi ka tulu) või saaksid teoks mõlemad variandid. Ühenduse tootmisharu edukas ümberkorraldamine võiks sellist tõenäolist hinnalangust ilmselt ainult osaliselt tasakaalustada ja ohus oleks kogu taastumisprotsess. Seepärast on meetmete kehtivuse lõppemise tõenäoliseks tagajärjeks ühenduse tootmisharu üldise olukorra halvenemine.

(94)

Eespool kirjeldatu põhjal võib teha järelduse, et kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama, tooks see endaga kaasa märkimisväärsetes kogustes dumpinguhindadega ekspordi asjaomasest riigist, mis lööks alla ühenduse toomisharu hinnad. Sellega kaasneks ülima tõenäosusega turul hindu alla suruv arengutendents, mis eeldatavasti avaldaks kahjulikku mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale. Eriti pärsiks see 2004. aastal ja uurimisperioodil saavutatud finantstaastumist ning viiks kahju tõenäolise kordumiseni.

(95)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete jätkuv kohaldamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvi kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel.

(96)

Tuleks meenutada, et esialgsel uurimisel oldi seisukohal, et meetmete vastuvõtmine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Käesolev uurimine kujutab endast läbivaatamist ja seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud, ning tänu sellele on võimalik hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes kahjulikku mõju asjaomastele isikutele.

(97)

Selle põhjal uuriti, kas kahjustava dumpingu kordumise tõenäolisuse kohta tehtud järeldustest hoolimata on veenvaid põhjendusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides.

(98)

Ühenduse tootmisharu on tõestanud, et tegemist on struktuuriliselt elujõulise tööstusharuga. Seda kinnitas pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2001. aastal täheldatud kõnealuse tootmisharu majandusolukorra soodne areng. Eriti parandas ühenduse tootmisharu oma kasumiolukorda ning tegi edukaid ümberkorraldusi 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

(99)

Seega võib õigustatult eeldada, et ühenduse tootmisharu saab praegu kehtivatest meetmetest jätkuvalt kasu ja toibub veelgi, säilitades ja stabiliseerides oma kulutasuvuse. Kui meetmeid ei säilitata, suureneb tõenäoliselt dumpinguhindadega import asjaomasest riigist, millega tekitatakse kahju ühenduse tootmisharule, sest tekib müügihindasid langetav surve, mis ohustab ühenduse tootmisharu praegust soodsat finantsolukorda.

(100)

Nagu eespool põhjenduses 11 märgitud, väljendas ainult üks importija valmisolekut enda kaasamiseks valimisse ja andis väljavõttelise uurimise küsimustikus nõutud põhiteavet. Nimetatud importija uurimisperioodil impordiga ei tegelenud.

(101)

Tuletatakse meelde, et esialgse uurimise tulemuste kohaselt ei ole meetmete kehtestamisel olulist mõju niivõrd, kuivõrd import jätkub, ehkki mittekahjulike hindadega, ning harilikult ei tegele importijad üksnes ammooniumnitraadi, vaid olulisel määral ka teiste väetistega. Vaatlusalusel perioodil asjaomasest riigist lähtuva impordi langustendents viib järelduseni, et meetmete kehtestamisel on võib-olla tõesti olnud negatiivsed tagajärjed mõne importija jaoks, nagu on märgitud komisjoni määruse (EÜ) nr 1629/2000 (18) põhjenduses 52. Kuna aga puudusid koostöö importijatega ja vaieldamatud tõendid, mille põhjal saaks hinnata märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi, järeldati, et meetmete kehtestamise üldine mõju enamikule importijatele/ettevõtjatele on olnud väike.

(102)

Puudub usaldusväärne teave selle kohta, et meetmete säilitamisel võiks olla oluline negatiivne mõju importijatele või ettevõtjatele.

(103)

Ammooniumnitraadi kasutajad on ühenduse põllumajandustootjad. Esialgse uurimise käigus järeldati, et arvestades ammooniumnitraadi maksumuse väikest mõju põllumajandustootjatele, ei tulene selle maksumuse suurenemisest neile olulist kahju. Et ükski kasutaja ega kasutajate ühendus ei esitanud käesoleva kordusuurimise raames teavet, mis oleks viidanud eespool nimetatud järelduse suhtes vastupidisele, näib see kinnitavat, et i) ammooniumnitraat moodustab väga väikese osa põllumajandustootjate tootmiskuludest; ii) praegu kehtivad meetmed ei ole vastavate tootjate majanduslikku olukorda negatiivselt mõjutanud ja iii) meetmete jätkumine ei kahjustaks põllumajandustootjate finantshuvisid.

(104)

Eespool kirjeldatut arvestades järeldatakse, et puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(105)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada olemasolevad meetmed kehtetuks tunnistada. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(106)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Ukrainast pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Tuleks meenutada, et nimetatud meetmed seisnevad eritollimaksudes.

(107)

Nagu on märgitud põhjenduses 45, on Ukraina maagaasi impordihinnad uurimisperioodist saadik märgatavalt tõusnud ja on tõenäoline, et nad lähenevad järgmistel aastatel järk-järgult rahvusvahelistele hindadele. Nagu on selgitatud põhjenduses 32, põhineti järeldustes dumpingu kohta normaalväärtusel, mis määrati kindlaks turumajandusliku kolmanda riigi tootjalt saadud andmete alusel. Aegumise läbivaatamise taotluse esitamise järel omistati Ukrainale turumajanduslik staatus. Arvestades, et maagaas on ammooniumnitraadi tootmise peamine kuluartikkel, on võimalik, et kui dumping vaadataks läbi hilisemas järgus ja Ukraina eksportijatelt normaalväärtuse kohta saadud andmete põhjal, siis erineksid järeldused praeguse ülevaatamise käidus saadud järeldustest. Samamoodi mõjutaks kõnealuse läbivaadatud dumpingu võimalikku kahjustavat toimet omamaiste gaasihindade arengust tingitud tootmiskulude kasvu mõju ekspordihindadele. Seetõttu on asjakohane piirduda meetmete säilitamisel kahe aastaga, ilma et see piiraks algmääruse artikli 11 kohaldamist,

24.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 106/20

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

24.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 106/22

(1)

Määrusega (EÜ) nr 41/2007 määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ja ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.

(2)

Ühenduse, Fääri saarte, Islandi, Norra ja Venemaa Föderatsiooni vahel 18. jaanuaril 2007 toimunud konsultatsioonide kohaselt jõuti kokkuleppele atlandi-skandinaavia kevadheeringa (norra heeringas) Kirde-Atlandi varude püügivõimaluste osas. 2007. aastaks on kehtestatud püügipiirang 1 280 000 tonni kooskõlas Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadusalaste nõuannetega. Kõnealust kokkulepet tuleks rakendada ühenduse õiguses.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 41/2007 vastavalt muuta,

24.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 106/24

(1)

Komisjoni 1. aprilli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 577/97, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2991/94, millega sätestatakse võiderasvade standardid, ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 piima ja piimatoodete turustamisel kasutatavate nimetuste kaitse kohta, üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Määrus (EÜ) nr 2991/94 sätestab, et selle artiklis 1 nimetatud toodete müüginimetustena tuleb kasutada määruse lisas näidatud nimetusi. Sellest reeglist on erandeid. Eriti ei kohaldata seda reeglit nimetuste suhtes, kui toote täpne olemus on selge tema tavapärase kasutusviisi tõttu ja/või kui nimetust kasutatakse selgesti toote iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks. Tuleks ette näha selle sätte teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(3)

Järgida tuleb määruse (EÜ) nr 2991/94 artikli 1 lõiget 3, mis sätestab, et seda määrust tuleb kohaldada määrust (EMÜ) nr 1898/87 piiramata. Nende kahe määruse eesmärk on olemuslikult sama, nimelt vältida kõnealuste toodete tegeliku olemuse kohta tarbija kujutluses tekkida võivat segadust. Seetõttu tuleks ühenduse õigusaktide järjepidevuse tagamiseks määruste (EÜ) nr 2991/94 ja (EMÜ) nr 1898/87 nimetuse “või” kasutamist käsitlevad üksikasjalikud rakenduseeskirjad sätestada ühtse tekstina.

(4)

Määruses (EÜ) nr 2991/94 nimetatud erandite ulatuse selgeks kindlaksmääramiseks tuleks koostada nende nimetuste täielik nimekiri koos nimetatavate toodete kirjeldusega.

(5)

Määruse (EÜ) nr 2991/94 artikli 2 lõike 2 kolmanda lõigu esimeses alapunktis sätestatud erandi esimese kriteeriumina on nimetatud nimetuse tavapärast iseloomu. Sellist tavapärast iseloomu võib pidada tõestatuks, kui nimetust on enne 9. aprilli 1997. aastat kasutatud vähemalt ühe inimpõlve pikkuseks peetava ajavahemiku jooksul. Erand peab piirduma üksnes nende toodetega, mille kohta sellist nimetust tegelikult on kasutatud, et nende tavapärane iseloom ei kaoks.

(6)

Selle erandi teise kriteeriumina on nimetatud määruse (EÜ) nr 2991/94 lisa nimetuste kasutamist turustatavate toodete mõne iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks. On loogiline, et sellisel juhul käsitleb erand tooteid, mida lisas sellistena pole loetletud.

(7)

Selle erandi puhul tuleks piirduda 9. aprillil 1997. aastal turustatud toodetega. Liikmesriigid on komisjonile edastanud enne seda kuupäeva nimekirja toodetest, mida nad oma territooriumil peavad selle erandi kriteeriumidele vastavaks.

(8)

Komisjoni 28. oktoobri 1988. aasta otsus 88/566/EMÜ, mis loetleb nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 artikli 3 lõike 1 teises lõigus nimetatud tooteid, (5) sisaldab juba erandeid nimetuse “või” kohta; neid tuleks arvesse võtta.

(9)

Määruses (EÜ) nr 2991/94 sätestatud ühenduse nimekirjas tuleks kõnealuste toodete nimetusi loetleda ainult ühenduse selles keeles, milles neid nimetusi saab kasutada.

(10)

Selliste toiduainete märgistamisel, mis sisaldavad määruse (EÜ) nr 2991/94 lisas nimetatud tooteid või selle määruse artikli 2 lõike 2 kolmanda lõigu teises alapunktis määratletud kontsentreeritud tooteid, võib viidata lisas toodud vastavatele nimetustele juhul, kui järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (6). Seetõttu pole selliseid toiduaineid vaja eespool nimetatud erandite nimekirjas loetleda.

(11)

Pidades silmas praegusi tehnilisi tingimusi, tooks täpse, ilma mingite kõikumisteta rasvasisalduse näitamise kohustus kaasa märkimisväärseid raskusi praktikas. Seetõttu tuleks selle kohta sätestada teatavad erieeskirjad.

(12)

Määrused (EÜ) nr 2991/94 ja (EMÜ) nr 1898/87 hõlmavad liittooteid, mille oluline osa on või; seepärast tuleks neid tooteid käsitleda ühtmoodi, järgides määruse (EMÜ) nr 1898/87 artikli 2 lõikes 3 kasutatavat lähenemist; eespool nimetatud artikli 2 lõike 3 ulatus tuleks selgemini määratleda, pidades silmas liittooteid, mille oluline osa on või, sätestades objektiivse kriteeriumi, et kindlaks teha, kas või on tegelikult liittoodete oluline osa ja kas nimetus “või” on seega õigustatud Kõige kohasem kriteerium näib olevat see, et lõpptoote väikseim piimarasva sisaldus on 75 %.

(13)

Määruse (EÜ) nr 2991/94 artikli 2 lõike 2 teine lõik sätestab, et selle määruse lisas loetletud müüginimetused on varutud nimetatud lisas esitatud kriteeriumidele vastavate toodete jaoks. Seetõttu tohib neid nimetusi sisaldavate kaubamärkide kasutamist edaspidi jätkata ainult neile kriteeriumidele vastavate toodete puhul.

(14)

Tegelikud turutingimused näitavad, kas hiljem osutub vajalikuks sätestada meetmeid liittoodete suhtes, mille põhiline koostisosa on margariin või segatud rasvad.

(15)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas asjaomaste korralduskomiteede arvamusega,

a)

keskmine rasvasisaldus näidatakse kümnendkohti kasutamata;

b)

keskmine rasvasisaldus ei tohi deklareeritud sisaldusest erineda rohkem kui ühe protsendipunkti võrra. Üksikproovide puhul ei või deklareeritud sisaldus erineda rohkem kui kahe protsendipunkti võrra;

c)

igal juhul peab keskmine rasvasisaldus vastama määruse (EÜ) nr 2991/94 lisas sätestatud piirangutele.

24.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 106/30

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 2273/2002 (2) on sätestatud liikmesriikide tüüpilistel turgudel eri veisekategooriate hindade registreerimine. Kõnealuse määruse lisades on esitatud üksikasjalikud eeskirjad iga sellise kategooria hinnavaatluseks edastatava teabe kohta.

(2)

Iirimaa taotlusel tuleks kõnealuses liikmesriigis kariloomade turustamises toimunud arenguid silmas pidades osaliselt läbi vaadata määruse (EÜ) nr 2273/2002 I ja II lisa ja tagada, et hinnavaatlus põhineks jätkuvalt tüüpilistel turgudel.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2273/2002 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

1.

I lisa E osa punkt 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Tüüpilised turud

Vähemalt kaks turgu”.

2.

II lisa D osa punkt 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Tüüpilised turud

Vähemalt kaks turgu”.

24.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 106/31

(1)

Nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (2) on tühistatud ja asendatud nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta. (3) Et seda arengut arvesse võtta, on asjakohane muuta komisjoni määruse (EÜ) nr 1043/2005 (4) mitmeid sätteid, kus on siiani viited määrusele (EÜ) nr 1260/2001.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artiklis 3 määratakse põhisaadused, millega käsitatakse samalaadseina teatavaid põllumajandustooteid ja põhisaaduste töötlemisel saadud tooteid, et saada kõnealuse määruse kohaselt eksporditoetusi.

(3)

Tooted, mida käsitatakse samalaadseina täispiimapulbriga (tooterühm 3), on loetletud määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 3 lõikes 4. Artikli 3 lõike 4 teises lõigus lubatakse pädeval asutusel asjaomase isiku taotluse korral käsitada makstava toetuse määramisel kõnealuses lõikes loetletud tooteid nende rasvata kuivaine sisalduse alusel samalaadseina lõssipulbriga (tooterühm 2) või piimarasva sisalduse alusel samalaadseina võiga (tooterühm 6).

(4)

Kuna täispiimapulbrile ja lõssipulbrile makstavad toetuse määrad, võrreldes või suhtes kohaldatavate toetuse määradega, kiirelt vähenevad, võib oletada, et ettevõtjad taotlevad toetusi järjest rohkem artikli 3 lõike 4 teise lõigu kohaselt, et saada toetust selliste toodete piimarasvasisalduse alusel, mida käsitataks tavapäraselt samalaadseina täispiimapulbriga. Selline lähenemine tekitab ohu, et nendele põllumajandussaadustele, mida eksporditakse I lisas loetlemata kaupadena, makstakse kõrgemaid toetusi, kui makstaks nende toodete ekspordil töötlemata kujul. See on vastuolus nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1255/1999 (piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta) (5) ning eelkõige selle artikli 31 lõike 1 teise lõiguga.

(5)

Seetõttu on asjakohane määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 3 lõike 4 teine lõik välja jätta, välistamata võimalust selline meede sisse viia, kui kõnealust ohtu enam ei ole. Sellest hoolimata võib mõni liikmesriik olukorras, kus komisjoni 25. jaanuari 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 61/2007 (millega määratakse piima- ja piimatoodete eksporditoetused) (6) on vähendatud alates 26. jaanuarist 2007 täispiimapulbri eksporditoetuse määra nullini, juba leida, et enam ei ole asjakohane nõustuda ettevõtjate uute taotlustega, mis on tehtud määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 3 lõike 4 teises lõigus ettenähtud erandite alusel. Et ühtlustada liikmesriikide vastuseid pärast 26. jaanuari 2007 saabuvatele taotlustele, tuleks määrata konkreetne kuupäev, pärast mida liikmesriigid ei tohiks nõustuda uute taotlustega käsitada tooteid kõnealuse sätte mõistes samalaadsetena.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artiklis 43 sätestatakse, et muud kui toiduabiprogrammidega seotud toetuse sertifikaatide taotlused kehtivad ainult siis, kui nende kohta on esitatud tagatis, mis on 25 % taotletud toetussummast. Kõnealune tagatis esitatakse selleks, et tagada, et toetusesertifikaadi omanik taotleb toetusesertifikaadi kehtivusaja jooksul eksporditavale kaubale toetust sellise summa ulatuses, millele sertifikaat on välja antud. Tagatise määr määrati kindlaks ajal, mil sertifikaadi taotlusi oli märgatavalt rohkem, kui toetusi oli võimalik anda. I lisas loetlemata kaupadena eksporditava põllumajandussaadustele makstava toetusemäära jätkuva vähenemise tõttu on sertifikaaditaotluste hulk märgatavalt vähenenud. Vastavalt on vähenenud ka ettevõtjate spekulatiivsetel põhjustel esitatud taotluste arv. Seega on asjakohane vähendada vastavalt tagatise suurust.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 VIII lisa sisaldab kandeid ühenduse kahekümne kolmest keelest kahekümne ühes. Kõnealune lisa peaks sisaldama asjaomaseid kandeid ka kahes puuduvas keeles, nimelt iiri ja malta keeles.

(8)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1043/2005 vastavalt muuta.

(9)

I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitlev korralduskomitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

1.

Artikli 1 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

2.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

3.

Artikli 43 esimeses lõigus asendatakse “25 %”“15 %”-ga.

4.

Artikli 44 lõike 4 esimeses lõigus asendatakse “25 %”“15 %”-ga.

5.

II lisas asendatakse joonealune märkus 4 tulba 6 “Suhkur, melass või isoglükoos” kohta järgmisega:

6.

III lisas CN-koodi 2905 43 00 (mannitool) kirjelduses asendatakse esimene lõik järgmisega:

“saadud määrusega (EÜ) nr 318/2006 hõlmatud sahharoosist”.

7.

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

24.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 106/34

(1)

Komisjoni määrustega (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 703/2001 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 nimetatud tööprogrammi teise etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatud hindamisele kuuluvate toimeainete loetelu nende võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Sellesse loetellu kuuluvad dimetoaat, dimetomorf, glufosinaat, metribusiin, fosmet ja propamokarb.

(2)

Nende toimeainete mõju inimese tervisele ja keskkonnale on hinnatud vastavalt määrustes (EÜ) nr 451/2000 ja (EÜ) nr 703/2001 sätestatud korrale mitmete teavitaja kavandatud kasutusalade puhul. Kõnealuste määrustega on määratud ka referentliikmesriigid, kes peavad esitama asjaomased hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) vastavalt määruse (EÜ) nr 451/2000 artikli 8 lõikele 1. Dimetoaadi puhul oli referentliikmesriik Ühendkuningriik ja kogu asjaomane teave esitati 4. augustil 2004. Dimetomorfi ja metribusiini puhul oli referentliikmesriik Saksamaa ja kogu asjaomane teave esitati vastavalt 11. juunil 2004 ja 23. augustil 2004. Glufosinaadi puhul oli referentliikmesriik Rootsi ja kogu asjaomane teave esitati 3. jaanuaril 2003. Fosmeti puhul oli referentliikmesriik Hispaania ja kogu asjaomane teave esitati 23. augustil 2004. Propamokarbi puhul oli referentliikmesriik Iirimaa ja kogu asjaomane teave esitati 5. oktoobril 2004.

(3)

Hindamisaruannete kohta on andnud eksperdihinnangu liikmesriigid ja EFSA ning esitanud need komisjonile glufosinaadi kohta 14. märtsil 2005, fosmeti ja propamokarbi kohta 12. mail 2006, dimetoaadi ja dimetomorfi kohta 23. juunil 2006 ning metribusiini kohta 28. juulil 2006 EFSA teaduslike aruannete kujul. (4) Liikmesriigid ja komisjon on kõnealused aruanded läbi vaadanud toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning vormistanud 24. novembril 2006. aastal komisjoni läbivaatamisaruannetena dimetoaadi, dimetomorfi, glufosinaadi, metribusiini, fosmeti ja propamokarbi kohta.

(4)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et dimetoaati, dimetomorfi, glufosinaati, metribusiini, fosmetit ja propamokarbi sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavalt üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele eelkõige komisjoni läbivaatamisaruannetes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside puhul. Seetõttu on asjakohane lisada kõnealused toimeained I lisasse, et kõigis liikmesriikides oleks võimalik kõnealuse direktiivi sätete alusel anda välja load neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamiseks.

(5)

Ilma et see piiraks seda järeldust, on dimetoaadi, glufosinaadi, metribusiini ja fosmeti puhul vaja koguda edasist teavet üksikute küsimuste kohta. Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et toimeaine kandmisel I lisasse võib kohaldada tingimusi. Seetõttu on asjakohane nõuda, et dimetoaati, glufosinaati, metribusiini ja fosmetit tuleks veel täiendavalt uurida, et kinnitada ohuhinnangu mõnda punkti, ja teavitajad peaksid esitama vastavate uuringute andmed.

(6)

Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid ja huvitatud isikud jõuavad aine loetelusse lisamisest tulenevate uute nõuete täitmiseks valmistuda.

(7)

Ilma et see piiraks direktiiviga 91/414/EMÜ kindlaks määratud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine kandmisega I lisasse, tuleks pärast toimeaine loetelusse kandmist anda liikmesriikidele kuus kuud dimetoaati, dimetomorfi, glufosinaati, metribusiini, fosmetit ja propamokarbi sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivate kasutuslubade läbivaatamiseks, et tagada direktiivis 91/414/EMÜ, eriti selle artiklis 13 sätestatud nõuete ja I lisas esitatud tingimuste täitmine. Liikmesriigid peaksid kehtivaid kasutuslube direktiivi 91/414/EMÜ kohaselt muutma, need asendama või tühistama. Erandina eespool esitatud tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik täieliku III lisas ette nähtud toimiku esitamiseks iga taimekaitsevahendi iga kavandatud kasutusviisi kohta ja nende toimikute hindamiseks direktiivis 91/414/EMÜ sätestatud ühtsete põhimõtete alusel.

(8)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 3600/92 (5) raames hinnatud toimeainete varasemal direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmisel saadud kogemused on näidanud, et kehtivate kasutuslubade valdajate selliste kohustuste tõlgendamisel, mis on seotud andmetele juurdepääsuga, võivad tekkida raskused. Et raskusi edaspidi vältida, on vaja täpsustada liikmesriikide kohustused, eelkõige kohustus kontrollida, et loaomanik võimaldab juurdepääsu toimikule, mis vastab kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loaomanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega.

(9)

Seepärast on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

muudavad või tühistavad vajaduse korral dimetoaati, dimetomorfi, glufosinaati, metribusiini, fosmetit ja propamokarbi kui ainsat toimeainet sisaldava toote kasutusloa hiljemalt 30. septembriks 2011 või

b)

kui toode sisaldab dimetoaati, dimetomorfi, glufosinaati, metribusiini, fosmetit ja propamokarbi ühena mitmest toimeainest, muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 30. septembriks 2011 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastava direktiiviga või vastavate direktiividega, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

24.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 106/43

(1)

Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelisele teadus- ja tehnikakoostöö lepingule kirjutati ühenduse nimel alla 22. novembril 2006 eeldusel, et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval, kooskõlas nõukogu otsusega Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu allkirjastamise kohta. (2)

(2)

Leping tuleks heaks kiita,

24.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 106/51

(1)

19. aprillil 2007 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid. Selle määruse artikli 15 lõige 2 sätestab, et nõukogu koostab kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu, vaatab selle läbi ja muudab seda.

(2)

Nõukogu on teinud kindlaks, et teatavad isikud, üksused ja asutused täidavad määruse (EÜ) nr 423/2007 artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimusi ning et seetõttu tuleks need loetleda kõnealuses määruses sätestatud individuaalsetel ja konkreetsetel põhjustel selle V lisas,

24.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 106/55

(1)

Vastavalt määruse (EMÜ) nr 729/70 artiklile 5, määruse (EÜ) nr 1258/1999 artiklile 7 ning komisjoni 7. juuli 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1663/95 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGFi tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega) (3) artikli 8 lõigetele 1 ja 2 teostab komisjon vajalikud kontrollimised, teavitab liikmesriike nende kontrollimiste tulemustest, võtab teatavaks viimaste poolt esitatud märkused, kutsub kokku kahepoolsed läbirääkimised, et jõuda kokkuleppele asjaomaste liikmesriikidega ning teeb viimastele ametlikult teatavaks oma seisukoha.

(2)

Liikmesriikidel on olnud võimalus taotleda lepitusmenetlust. Teatavatel juhtudel on seda võimalust kasutatud ning komisjon on võtnud vaatluse alla antud menetluse tulemusena koostatud aruande.

(3)

Määruse (EMÜ) nr 729/90 artiklites 2 ja 3 ning määruse (EÜ) nr 1258/1999 artiklis 2 on sätestatud, et rahastada võib ainult eksporditoetusi kolmandatesse riikidesse eksportimisel ning põllumajandusturgude reguleerimiseks ettenähtud sekkumismeetmeid, mis on eraldatud või võetud vastavalt ühenduse eeskirjadele põllumajandusturgude ühiskorralduse raames.

(4)

Pärast kontrollimisi on kahepoolsete läbirääkimiste tulemustena ja lepitusmenetluste käigus selgitatud välja, et üks osa liikmesriikide poolt deklareeritud kuludest ei ole tingimustele vastavad ning seega ei saa neid rahastada EAGGFi tagatisrahastust.

(5)

Tuleks märkida summad, mida EAGGFi tagatisrahastust ei kaeta, ning need summad ei ole seotud kulutustega, mis on tehtud 24 kuud enne komisjoni kirjalikku teatist liikmesriikidele kontrollimistulemuste kohta.

(6)

Käesolevas otsuses osutatud juhtumite kohta saatis komisjon liikmesriikidele kokkuvõtliku aruande hinnangust nende summade kohta, mida ei rahastata, kuna need ei vasta ühenduse normidele.

(7)

Käesolev otsus ei mõjuta finantsjäreldusi, mida komisjon võib teha antud teemat käsitlevate 25. jaanuaril 2007. aastal pooleli olevate Euroopa Kohtu otsustele tuginedes,