19.4.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 417/2007,

18. aprill 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. aprillil 2007.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

---

---

19.4.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 418/2007,

18. aprill 2007,

millega määratakse kindlaks veise- ja vasikaliha eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 33 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust veise- ja vasikalihaturu olukorda, tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 33 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 33 lõike 3 teises lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile a. Kõnealused tooted peaksid vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) (4) nõuetele.

(5)

Vastavalt komisjoni 20. juuli 1982. aasta määruse (EMÜ) nr 1964/82 (milles sätestatakse teatavate kondita veiseliha jaotustükkide ekspordi eritoetuste andmise tingimused) (5) artikli 6 lõike 2 kolmandale lõigule tuleb eritoetust vähendada juhul, kui eksporditava kondita liha kogus moodustab vähem kui 95 %, kuid mitte vähem kui 85 % konditustamisel saadud jaotustükkide kogumassist.

(6)	Seepärast tuleks (EÜ) nr 32/2007 (6) kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 33 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ette nähtud tingimustele.

2.   Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ja määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükiga ette nähtud tervisemärkidega varustamise nõuetele vastavusega.

Artikkel 2

Määruse (EMÜ) nr 1964/82 artikli 6 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud juhul vähendatakse tootekoodi 0201 30 00 9100 alla kuuluvate toodete toetusemäära 7 eurot 100 kg kohta.

Artikkel 3

Määrus (EÜ) nr 32/2007 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub 19. aprillil 2007.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006.

(5)  EÜT L 212, 21.7.1982, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1713/2006 (ELT L 321, 21.11.2006, lk 11).

(6)  ELT L 10, 17.1.2007, lk 3.

---

---

19.4.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/7

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 419/2007,

18. aprill 2007,

millega kehtestatakse munade eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2771/75 artiklis 8 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust munaturu olukorda, tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2771/75 artiklis 8 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumitega.

(3)	Määruse (EMÜ) nr 2771/75 artikli 8 lõike 3 teises lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda olenevalt sihtkohast, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (3) nõuetele ning nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 1907/90 (munade teatavate turustusnormide kohta) (4) märgistusnõuetele.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EMÜ) nr 2771/75 artikliga 8 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimustele.

2.   Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ning määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaoga ja määrusega (EMÜ) nr 1907/90 ettenähtud märgistusnõuetele vastavusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. aprillil 2007.

---

(1)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006 (ELT L 119, 4.5.2006, lk 1).

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(4)  EÜT L 173, 6.7.1990, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1582/2006 (ELT L 294, 25.10.2006, lk 1).

---

---

19.4.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/9

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 420/2007,

18. aprill 2007,

millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2777/75 artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust kodulinnulihaturu olukorda, tuleks seepärast kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2777/75 artiklis 8 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega kindlaks määrata eksporditoetused.

(3)	Määruse (EMÜ) nr 2777/75 artikli 8 lõikes 3 on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad eraldusmärgist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile b. Kõnealused tooted peaksid vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (3) nõuetele.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EMÜ) nr 2777/75 artikliga 8 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ette nähtud tingimusele.

2.   Lõike 1 kohaselt peavad toetuse saamise tingimustele vastavad tooted vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ja määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaoga ette nähtud eraldusmärgistuse nõuetele vastavusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. aprillil 2007.

---

(1)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006 (ELT L 119, 4.5.2006, lk 1).

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

---

---

19.4.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/11

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 421/2007,

18. aprill 2007,

millega määratakse kindlaks jaotuskoefitsient impordilitsentside taotlustele, mis on esitatud alates 9. aprillist 2007 kuni 16. aprillini 2007 määrusega (EÜ) nr 2375/2002 muu kui kõrge kvaliteediga pehmele nisule avatud ühenduse tariifikvootide raames II alamkvoodi all

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2375/2002 (3) on avatud iga-aastane imporditariifikvoot 2 988 387 tonnile muu kui kõrge kvaliteediga pehmele nisule. Kõnealune tariifikvoot jaotatakse kolmeks alamkvoodiks.

(2)	Määruse (EÜ) nr 2375/2002 artikli 3 lõike kohaselt 1 on II alamkvoot (järjekorranumber 09.4124) kindlaks määratud 38 000 tonni suurune kogus ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2007.

(3)

Määruse (EÜ) nr 2375/2002 artikli 5 lõike 3 kohasest teavitamisest tuleneb, et nimetatud määruse artikli 5 lõike 1 alusel alates 9. aprillist 2007 kell 13.00 (Brüsseli aja järgi) kuni 16. aprillini 2007 kell 13.00 (Brüsseli aja järgi) esitatud taotlused hõlmavad olemasolevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi.

(4)	Ühtlasi ei tuleks enam väljastada impordilitsentse määruse (EÜ) nr 2375/2002 II alamkvoodi kohaselt jooksvaks kvoodi perioodiks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Iga määruses (EÜ) nr 2375/2002 osutatud II alamkvoodist tulenev impordilitsentsi taotlus, mis on esitatud alates 9. aprillist 2007 kell 13.00 (Brüsseli aja järgi) kuni 16. aprillini 2007 kell 13.00 (Brüsseli aja järgi), võimaldab välja anda litsentsi taotletavatele kogustele, mida eraldatakse 33,119287 % jaotuskoefitsiendi alusel.

2.   Nende taotletud koguseid hõlmavate litsentside, mis on esitatud alates 16. aprillist 2007 kell 13.00 (Brüsseli aja järgi) ja mis tulenevad määruses (EÜ) nr 2375/2002 osutatud II alamkvoodist, väljaandmine on jooksvaks kvoodi perioodiks peatatud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).

(3)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 88. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2022/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 70).

---

19.4.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/12

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 422/2007,

18. aprill 2007,

millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975 aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 4

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2783/75 ovoalbumiini ja laktalbumiini turu ühise korralduse kohta, (3) eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95, (4) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)	Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)	Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. aprillil 2007.

---

(1)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006 (ELT L 119, 4.5.2006, lk 1).

(2)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006.

(3)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 104. Määrust on viimati muudetud Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2916/95 (EÜT L 305, 19.12.1995, lk 49).

(4)  EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 308/2007 (ELT L 81, 22.3.2007, lk 28).

---

---

19.4.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/14

---

KOMISJONI OTSUS,

20. oktoober 2004,

mis on seotud EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohase menetlusega

(Juhtum COMP/C.38.238/B.2) – Toortubakas – Hispaania

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 4030 all)

(Ainult hispaania-, inglis- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

(2007/236/EÜ)

20. oktoobril 2004. aastal võttis komisjon vastu EÜ asutamislepingu artikli 81 kohase otsuse. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 30 avaldab komisjon käesolevaga osapoolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Otsuse täisteksti mittekonfidentsiaalne versioon juhtumi autentsetes keeltes ja komisjoni töökeeltes on kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi veebilehel aadressil http://europa.eu.int/comm/competition/index_en.html

OTSUSE KOKKUVÕTE

1.   SISSEJUHATUS

Otsus käsitleb kahte horisontaalrikkumist, üks neist on Hispaania toortubakatöötlejate ja teine -tootjate esindajate vaheline.

Keelatud kokkulepete ja/või kooskõlastatud tegevusega on seotud neli Hispaania toortubaka esmase töötlusega tegelevat ettevõtjat, nimelt Compañía española de tabaco en rama, S.A. (“Cetarsa”), Agroexpansión S.A. (“Agroexpansión”), World Wide Tobacco España (“WWTE”) ja Tabacos españoles S.L. (“Taes”) (edaspidi “töötlejad”), ning Deltafina SpA (“Deltafina”, Itaalia töötleja), tegutsedes kas otseselt või alates 1999. aastast ühenduse ANETAB kaudu. Selle salajase kartelli eesmärk oli fikseerida igal aastal ajavahemikus 1996–2001 iga toortubakasordi (kõrgeim) keskmine tarnehind ja jagada ära iga toortubakasordi ostukogused. Viimase kolme aasta jooksul leppisid töötlejad omavahel kokku ka iga toortubakasordi kvaliteediklasside hinnavahemikes, mis on esitatud “külvieelsetele lepingutele” lisatud hinnakirjades, ning teistes kohaldatavates tingimustes (s.t keskmine miinimumhind tootja ja tootjate rühma kohta).

Tootjate poolelt on keelatud kokkulepete ja/või kooskõlastatud tegevusega seotud kolm Hispaania põllumajandustootjate liitu – ASAJA, UPA ja COAG (2) – ning põllumajandusühistute liit CCAE (3) (edaspidi “tootjate esindajad”). Selle salajase kartelli eesmärk oli fikseerida igal aastal, vähemalt ajavahemikus 1996–2001, iga toortubakasordi kvaliteediklassi hinnavahemikud, mis on esitatud “külvieelsetele lepingutele” lisatud hinnakirjades, ning teised kohaldatavad tingimused.

2.   JUHTUMI TAUST JA MENETLUS

Komisjon algatas kõnealuse ex officio menetluse mitmete Hispaania töötlejate ja teiste turuosaliste ruumide kontrollimisega ajavahemikus 3.–5. oktoober 2001.

16. jaanuari 2002. aasta kirjaga teatasid neli Hispaania töötlejat ja nende liit ANETAB, et lubavad teha komisjoniga menetluses koostööd vastavalt 1996. aasta teatisele trahvide määramata jätmise või vähendamise kohta ning saatsid erinevaid asjassepuutuvaid fakte tõendavaid dokumente. Ka teatasid nad komisjonile, et 3. oktoobrist 2001. aastal olid nad lõpetanud oma tegevuse.

Menetluse jooksul edastati mitu päringut asjaomastele pooltele, sealhulgas Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumile (“põllumajandusministeerium”) palvega saada teavet Hispaania põllumajandustoodete eeskirjade kohta.

11. detsembril 2003. aastal algatas komisjon selle juhtumiga seoses menetluse ja võttis vastu vastuväited (Statement of Objections), millele anti adressaatidel võimalus vastata nii kirjalikult kui ka 29. märtsil 2004. aastal toimunud suulisel ärakuulamisel.

3.   POOLED

3.1.   Töötlejad

Otsus on adresseeritud neljale Hispaania töötlejale (Cetarsa, Agroexpansión, WWTE ja Taes), Deltafina’le ning nende äriühingute mõnele emaettevõtjale.

Cetarsa on riigi osalusega äriühing, kellele kuulus kuni 1990. aastani tubakatöötlemise monopol Hispaanias. Kõnealune äriühing on siiani suurim töötleja riigis, kes ostis 2001. aastal umbes 67,6 % kogu nimetatud aasta Hispaanias ostetud toortubakast.

Agroexpansión asutati 1988. aastal pereettevõttena. 1997. aasta esimesel poolel sai Intabex Netherlands BV (“Intabex”), 100-protsendiliselt Dimon Inc.-ile (“Dimon”) kuuluv tütarettevõtja, Agroexpansióni ainuomanikuks. 2001. aastal ostis Agroexpansión umbes 15 % kogu nimetatud aasta Hispaanias ostetud toortubakast.

WWTE on alates 1998. aasta maist umbes 90 % osaluse kaudu USA rahvusvahelise korporatsiooni Standard Commercial Corporation (“SCC”) kontrolli all kahe täielikult SCC-le kuuluva tütarfirma kaudu: Standard Commercial Tobacco Co. Inc. (“SCTC”) ja Trans-Continental Leaf Tobacco Corporation (“TCLT”). 1995. aastast kuni 1998. aasta maini kontrollis SCC TCLT kaudu 2/3 WWTE aktsiatest. 2001. aastal ostis WWTE umbes 15,7 % kogu nimetatud aasta Hispaanias ostetud toortubakast.

Taes on Universal Corporation Group’i tütarettevõtja. 2002. aasta detsembrini kuulus täielikult Universal Corporationile kuuluvale Universal Leaf Tobacco Company Inc.-le (“Universal Leaf”) 90 % Taesi aktsiatest. 2001. aastal ostis Taes umbes 1,6 % kogu nimetatud aasta Hispaanias ostetud toortubakast.

Deltafina on täielikult Universal Corporationile kuuluv tütarettevõtja ja seega Taesi sõsarettevõtja. Deltafina vastutab Universali korporatsiooni Euroopa tegevuse eest. Kõnealune ettevõtja ostab enamiku Taesi poolt Hispaanias ostetud tubakast ning olulise osa kahe teise Hispaania töötleja tubakast.

WWTE ja Agroexpanióni emaettevõtjad on samuti otsuse adressaadid, kuna nad vastutavad oma tütarettevõtjate tegevuse eest solidaarselt.

Poolte ärakuulamise järel otsustas komisjon lõpetada menetlused Universal Corporationi, Universal Leafi, Intabexi ja ANETABi suhtes. Universal Corporationi, Universal Leafi ja Intabexi puhul leiti, et komisjonil polnud piisavalt tõendeid selle kohta, et nad oleksid avaldanud otsustavat mõju Deltafinale ja Taesile (mis puudutab Universal Corporationi ja Universal Leafi) ning Agroexpansiónile (mis puudutab Intabexi). Sellest hoolimata loetakse vastutavaks Dimon, Agroexpansióni põhiemaettevõtja. Seoses ANETABiga leidis komisjon, et tal ei olnud piisavalt tõendeid selle kohta, et ANETABi tegevus oleks olnud erinev selle nelja emaettevõtja käitumisest.

3.2.   Tootjad

Otsus on adresseeritud ka kolmele põllumajandusliidule (ASAJA, UPA, ja COAG) ning põllumajandusühistute konföderatsioonile CCAE, kes kõik esindavad tubakatootjaid.

Poolte ärakuulamise järel otsustas komisjon lõpetada menetlused FNCT, ACOTABi ja TABARESi suhtes, leidnuna, et nad tegutsesid ASAJA (FNCTi puhul) ja UPA (ACOTABi ja TABARESi puhul) valdkondlike harudena.

4.   ASJAOMANE SEKTOR: HISPAANIA TOORTUBAKAS

ELi toortubakatootmine moodustab maailma toortubakatootmisest umbes 5 %. Juhtivad liikmesriigid tubakatootmises on Kreeka, Itaalia ja Hispaania, moodustades vastavalt 38 %, 37,5 % ja 12 % ELi kogutoodangust. Toortubakatootmise suhtes kohaldatakse ELis kvoodisüsteemi (vt allpool).

Kasvatajate toodetud toortubakas ei ole homogeenne toode. Ühenduse seadused eristavad kaheksat sorti. Hispaanias on kõige levinum sort “Bright”. Igas kategoorias saab eristada eri kvaliteediklasse. Klassid määravad tootjad ja töötlejad ning viimasena määratakse see eraläbirääkimiste käigus. Kuivatamise järel müüvad tootjad tubaka töötlejatele partiides, mille hind sõltub selles sisalduva tubaka kvaliteedist.

5.   REGULEERIV RAAMISTIK

Nii toortubaka tootmine kui töötlejatele müük on reguleeritud ühenduse ja riikliku õigusega.

5.1.   Toortubakaturu ühine korraldus

Toortubakaturu ühine korraldus (edaspidi “toortubaka ÜK”) loodi 1970. aastal nõukogu määrusega (EMÜ) nr 727/70. (4) 1992. aastal asendati see nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2075/92, (5) mida oluliselt muudeti 1998. aastal nõukogu määrusega (EÜ) nr 1636/98 (6) ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 2848/98. (7)

Toortubakaturu ÜKs sätestatakse i) tootmise kvoodisüsteem ja ii) tootjate sissetulekutoetus toortubakatootmise lisatasusüsteemiga.

Lisatasu makstakse ainult kvoodisüsteemi raames toodetud tubaka eest (teatavate korrigeerimistega). Alates 1998. aastast on ühenduse lisatasu ühe osa (niinimetatud “muutuva osa”) maksmine seotud toodetud tubaka kvaliteediga, mis kajastub hinnas. Lisatasu muutuva osa maksmine on usaldatud tootjate ühendustele.

Toortubakaturu ÜKs on sätestatud, et iga tootja, tootjate ühendus ja esmatöötleja ühineks iga-aastase tootmistsükli alguses (umbes märtsis–mais, seemikute istutamise ajal) niinimetatud külvieelsete lepingutega, milles nad lepivad kokku iga üksiku sordi iga kvaliteediklassi “lepingulised hinnad”. Selles etapis esitatakse hindu tihtipeale hinnavahemikena. Hispaanias näitavad lepingutes sätestatud hinnad vahemikke, mida kohaldatakse erinevate tubakasortide (nt “Bright”) erinevate kvaliteediklasside suhtes. Hinnavahemike kõikumine on külvieelsetes lepingutes üpris suur. Tuleb aga märkida, et lõpliku hinna (või “tarnehinna”) saab määrata alles saagikoristuse järel (s.o vahemikus oktoobrist jaanuarini) ning see võib “külvieelse lepingu hinnast” oluliselt erineda, sõltudes kvaliteedist, kogusest ja hilisematest läbirääkimistest.

Ühenduse õigus soosib tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomist, mille raames peaksid tootjad ja töötlejad tegema koostööd turu tõhusa toimimise nimel. Hindade ja kvootide kehtestamist kätkev tegevus on selgesõnaliselt keelatud. Ükski kõnealuse juhtumiga seotud liitudest ei ole tootmisharudevaheline organisatsioon ühenduse õiguse tähenduses.

5.2.   Siseriiklikud õigusaktid

Hispaanias reguleerivad tootjate esindajate ja töötlejate vahelisi läbirääkimisi ja standardsete külvieelsete lepingute otsesõlmimist 1982. aasta seadus ja 1985. aasta kuninga dekreet. Selle üldise reguleeriva raamistiku (sh hilisem põllumajandusministeeriumi tegevus) eesmärk oli (kuni 2000. aastani) vähemalt julgustada tootjate ja töötlejate vahelisi läbirääkimisi külvieelsete “lepinguliste hindade” üle. Alates 2000. aastast on uues seaduses sätestatud, et külvieelsete lepingute osapooled peavad lepingulistes hindades individuaalselt kokku leppima.

6.   OTSUSE OBJEKT

6.1.   Töötlejate kartell

Neli Hispaania töötlejat ja Deltafina leppisid kokku (kõrgeimates) keskmistes hindades, mida nad maksavad sisseostmisel iga tubakasordi eest, sõltumata kvaliteediklassist (“(kõrgeim) keskmine tarnehind”), ning tubaka kogustes, mida neist igaüks võis osta. Sellise tegevuse eesmärk oli vältida hinnaläbirääkimisi tootjatega tarnimisel, et tootjad ei saaks hindu ajada kõrgemale kui töötlejatele vastuvõetav. Otsus hõlmab perioodi 1996–2001. 1998. aastast võeti kasutusele ka keerukas järelevalve- ja jõustamismehhanism (mis hõlmas regulaarset teabevahetust ja kohustuslikke tubakamüügi tehinguid) kokkulepitud käitumise tagamiseks tarnimise hetkel. Aastatel 1999–2001 leppisid lepinguosalised omavahel kokku ka “lepinguliste hindade” suhtes (hinnavahemikud ja lisatingimused), mida nad pidid pakkuma iga-aastaste külvieelsete lepingute läbirääkimistel tootjate esindajatele.

6.2.   Tootjate kartell

Tootjate esindajad leppisid kokku “lepinguliste hindade” suhtes (hinnavahemikud ja lisatingimused), mida nad pidid pakkuma standardsete külvieelsete lepingute läbirääkimistel töötlejatele.

Mis puudutab teisi hinnatingimusi, siis need kätkesid endas tootjatele ja tootjate ühendustele pakutavaid keskmisi miinimumhindu iga tubakasordi kohta, olenemata kvaliteediklassist. Olgu märgitud, et tootjate ühendustele pakutavad keskmised miinimumhinnad võivad sõltuvalt tarne läbirääkimistest tõusta.

7.   ÕIGUSLIK HINNANG

Komisjon leiab oma otsuses, et eespool kirjeldatud tegevused kujutavad endast kaht erinevat (üksikut ja jätkuvat) asutamislepingu artikli 81 rikkumist.

Kõik rikkumistega seotud osapooled, kellele otsus on adresseeritud, on ettevõtjad, ettevõtjate ühendused või ettevõtjate ühenduste liidud asutamislepingu artikli 81 tähenduses.

Kokkulepped ja/või kooskõlastatud tegevus, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks tehinguhindu või jagatakse koguseid, on oma eesmärgilt konkurentsi piiravad. Kõnealuseid tegevusi peetakse konkreetselt silmas EÜ asutamislepingu artikli 81 lõikes 1.

Asjaomased tegevused võivad vähemalt potentsiaalselt avaldada mõju Hispaania ja teiste liikmesriikide vahelisele kaubandusele, kuna need hõlmavad kogu Hispaania turgu ja on seotud tootega (toortubakas), mis on suures osas eksporditava toote, töödeldud tubaka vahetoode.

Kõnealune otsus käsitleb nõukogu 4. aprilli 1962. aasta määruse nr 26 (millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandussaaduste ja -toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes) (8) (“määrus nr 26”) kohaldamist kõnealuste tegevuste suhtes. Otsuses järeldatakse, et kõnealuseid piiravaid tegevusi ei saa lugeda ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikeks ja need on seega täielikult asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvad tegevused.

Lõpetuseks järeldatakse otsuses, et ei siseriiklikud õigusaktid ega ministeeriumi tegevus ei kohustanud töötlejaid toortubaka kõrgeimat tarnehinda kokku leppima ega töötlejate vahel ostetavaid koguseid ära jagama. Peale selle ei nõudnud see reguleeriv raamistik töötlejatelt ega tootjatelt kollektiivselt “lepinguliste hindade” (hinnavahemikud ja lisatingimused) kokkuleppimist ega välistanud võimalust, et nad käituksid kui konkurendid. Järelikult kuuluvad ühelt poolt tootjate esindajate ning teiselt poolt töötlejate vahelised kokkulepped ja/või kooskõlastatud tegevus asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse.

8.   WWTE JA AGROEXPANSIÓNI EMAETTEVÕTJATE NING DELTAFINA VASTUTUS

Otsuses leitakse, et Deltafina osales täiel määral töötlejate kartellis, hoolimata sellest et ta ei ole töötleja Hispaanias, kuna mängis Hispaania toortubakaturul mitmete asjaolude tõttu olulist rolli. Nende asjaolude hulgas on: 1. kolme Hispaania töötleja kõige olulisemaks kliendiks olemine, 2. Hispaania tubaka suurimaks sisseostjaks olemine, 3. Univeral Groupi Euroopa turu eest vastutavaks tütarettevõtjaks olemine.

Otsuses leitakse ka, et Dimon (Agroexpansióni puhul) ning SCC, TCLT ja SCTC (WWTE puhul) mõjutasid oluliselt oma tütarettevõtjaid kõnealuse perioodi jooksul ja seega tuleks nad tütarettevõtjate tegevuse eest solidaarselt vastutusele võtta.

9.   TRAHVID

9.1.   Rikkumise raskus

Rikkumiste raskust hinnates tuleb arvesse võtta asjaolu, et Hispaania toortubakatoodang moodustab ühenduse kogutoodangust 12 %. Turg on suhteliselt väike (2001. aastal oli Hispaanias ostetud tubaka väärtus umbes 25 miljonit eurot) ja küllaltki kontsentreerunud Hispaania ühte piirkonda, Extremadurasse.

Rikkumiste iseloomu loetakse aga väga tõsiseks, kuna see on seotud tubakasortide hindade fikseerimisega Hispaanias ja (töötlejate puhul) koguste jagamisega.

Kuigi komisjonil puuduvad vaieldamatud tõendid tootjate ja töötlejate rikkumiste tegelike turumõjude kohta, võib märkida, et vähemalt alates aastast 1998 toimis töötlejate kartell täielikult ning avaldas turule reaalset mõju.

Eespool esitatud kaalutluste alusel järeldab komisjon, et mõlemad rikkumised tuleb lugeda väga tõsiseks. Trahvide algsummade määramisel võtab komisjon aga arvesse turu suhteliselt väikest suurust.

9.2.   Individuaalne osakaal ja hoiatav mõju

i)

Töötlejate kartelli (sh Deltafina) puhul leiab komisjon, et trahve tuleks vähendada vastavalt iga osapoole osale ebaseaduslikus tegevuses ja nende positsioonile turul. Seda silmas pidades leiab komisjon, et Deltafinale tuleks määrata kõige kõrgem algsumma, kuna Deltafinal oli turul eriti tähtis roll, nagu selgitatud eespool lõikes 8. Hispaania töötlejate panused ebaseaduslikku tegevusse on üldjoontes sarnased. Algsummade määramisel tuleks siiski arvesse võtta iga rikkumises osalenud töötleja suurust ja turuosa. Cetarsa on 67-protsendilise turuosaga Hispaania toortubaka sisseostmisel ülekaalukalt suurim Hispaania esmatöötleja ning teda tuleks käsitleda eraldi kategoorias, kusjuures Cetarsale tuleks määrata suurim trahvisumma. Agroexpansiónil ja WWTE-l on mõlemal umbes 15 % turuosa ja neile tuleks määrata ühesugune trahvi algsumma. Lõpuks tuleks määrata Taesile kui selgelt kõige väiksemale rikkumises osalenud töötlejale, mille turuosa on ainult 1,6-protsenti, kõige väiksem algsumma. Kuna Agroexpansión ja WWTE kuluvad suurtesse kontsernidesse, mis on samuti käesoleva otsuse adressaadid, kohaldatakse nende trahvide puhul kordajaid – vastavalt 2 ja 1,5 –, et tagada piisav hoiatav mõju.

ii)

Tootjate esindajate käitumise suhtes on komisjon jõudnud järeldusele, et neile on kohane määrata sümboolne trahv järgmistel põhjustel. Kuigi kohaldatavates siseriiklikes eeskirjades ei olnud nõutud tootjate esindajatelt ja töötlejatelt hinnavahemike ja lisatingimuste ühiselt kokkuleppimist, mainiti 1995–1998 läbi räägitud standardsetes “külvieelsetes lepingutes”, et kõik tootjate esindajad räägivad ühiselt läbi iga töötlejaga tubaka tarnehindade loetelude ja lisatingimuste üle. 1999. aastal kiitis põllumajandusministeerium isegi heaks kõigi tootjate esindajate ja nelja töötleja poolt kokku lepitud hinnakirjad. Need hinnakirjad lisati nimetatud aastal ametlikus teatajas avaldatud “standardlepingutele”. Põllumajandusministeerium kutsus kahe tootmisharu esindajad aastatel 2000 ja 2001 ka mitmetele kohtumistele, mõned neist peeti ka ministeeriumi ruumides, et leppida hinnakirjade suhtes kokku. Sellega ministeerium vähemalt julgustas tootjaid jätkama ühiseid läbirääkimisi hindade üle. Selle alusel nõustutakse otsuses, et õiguslik raamistik, mille raames peeti standardlepingute kollektiivseid läbirääkimisi, võis tekitada olulisi kahtlusi tootjate tegevuse seaduslikkuse suhtes. Lisaks olid nende standardlepingute läbirääkimiste toimumine ja tulemused üldiselt teada ja enne kõnealuse menetluse algatamist ei seadnud ükski ametiasutus kahtluse alla nende vastavust ei ühenduse ega Hispaania õigusega. Seega määratakse otsuses igale tootjate esindajale sümboolne trahv summas 1 000 eurot. Arvestades, et tootjate esindajatele määratakse sümboolne trahv, ei ole nende suhtes trahvide määramise teiste kriteeriumide kohaldamine oluline. Ülalmärgitut arvestades määratakse käesoleva juhtumi trahvide algsummad järgmiselt: — Deltafina 8 000 000 eurot — Cetarsa 8 000 000 eurot — WWTE 1 800 000 × 1,5 = 2 700 000 eurot — Agroexpansión 1 800 000 × 2 = 3 600 000 eurot — Taes 200 000 eurot — ASAJA 1 000 eurot — UPA 1 000 eurot — COAG 1 000 eurot — CCAE 1 000 eurot

9.3.   Rikkumise kestus

Konkurentsi piirav tegevus, milles töötlejad ja Deltafina osalesid, kestis rohkem kui viis aastat ja neli kuud. Seega tuleks iga töötleja trahvi suurendada 50 % võrra.

Seega määratakse järgmised põhisummad:

—	Deltafina	12 000 000 eurot
—	Cetarsa	12 000 000 eurot
—	WWTE	4 050 000 eurot
—	Agroexpansión	5 400 000 eurot
—	Taes	300 000 eurot

9.4.   Raskendavad asjaolud

Komisjoni käsutuses olevatest dokumentidest nähtub, et Deltafina juhtis pärast 1996. aastat töötlejate vahel sõlmitud (kõrgeimate) keskmiste tarnehindade ja -koguste kokkulepete väljatöötamist, rakendamist ja täitmise jälgimist ning vaidluste lahendamist. Deltafina juures hoiti ka töötlejate konkurentsivastaseid kokkuleppeid. Neil põhjustel tuleks Deltafinale määratavat põhisummat suurendada 50 % võrra.

9.5.   Kergendavad asjaolud

Hispaania õiguslikku olukorda, kus konkurentsi piirav tegevus ja kokkulepped toimusid, loetakse töötlejate suhtes kergendavaks asjaoluks seoses kokkulepetega omavaheliste hinnavahemike ja lisatingimuste üle, mis eelnesid standardsete külvieelsete lepingute läbirääkimistele.

Salajaste (kõrgeimate) keskmiste tarnehindade kokkuleppimise ja koguste jagamise puhul aga läks töötlejate nimetatud tegevus kaugemale sellest, mis oli lubatud õigusraamistikuga, mida kohaldati tootjate esindajatega avalike läbirääkimiste pidamise ja kokkulepete sõlmimise suhtes. Samas leiab komisjon, et teatavas ulatuses mõjutas avalike läbirääkimiste materiaalne raamistik töötlejate käitumist ja seetõttu tuleb seda pidada töötlejate suhtes kergendavaks asjaoluks.

Neil põhjustel tuleb töötlejate puhul võtta arvesse eespool kirjeldatud asjaolude kogu kergendav mõju selliselt, et see toob töötlejatele (kaasa arvatud Deltafinale) kaasa tavaolukorras määratavate trahvide põhisummade vähendamise 40 % võrra.

Pärast raskendavate ja kergendavate asjaolude arvessevõtmist on trahvisummad järgmised:

—	Deltafina	13 200 000 eurot
—	Cetarsa	7 200 000 eurot
—	WWTE	2 430 000 eurot
—	Agroexpansión	3 240 000 eurot
—	Taes	180 000 eurot
—	ASAJA	1 000 eurot
—	UPA	1 000 eurot
—	COAG	1 000 eurot
—	CCAE	1 000 eurot

9.6.   Trahvi ülempiir

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 sätestatakse, et ühegi rikkumises osalenud ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse puhul ei tohi trahv ületada 10 % selle eelmise majandusaasta kogukäibest.

Käesoleval juhul on SCC, SCTC, TCLT ja Dimon kui WWTE ja Agroexpansióni emaettevõtjad oma tütarettevõtjatele määratavate trahvide suhtes solidaarselt vastutavad ja 10 % piiri määramisel tuleb arvesse võtta nende ülemaailmsed käibed.

Kuna Cetarsa 2003. aasta käive oli 48,42 miljonit eurot, tuleks Cetarsale määratavat trahvi vähendada 4,842 miljonile eurole. Ühelegi teisele adressaadile määratavat trahvisummat ei ole tarvis sel põhjusel kohandada.

9.7.   1996. aasta teatise kohaldamine trahvide määramata jätmise või vähendamise kohta

Nii töötlejad kui tootjate esindajad on uurimise eri staadiumites taotlenud trahvide määramata jätmist või vähendamist vastavalt komisjoni 1996. aasta teatisele trahvide määramata jätmise kohta kartellide puhul.

Cetarsa, Agroexpansión, WWTE, Taes ja Deltafina taotlesid 1996. aasta teatise tingimuste kohaldamist trahvide määramata jätmise või vähendamise kohta enne (komisjoni) vastuväidete väljastamist ja on andnud komisjonile teavet peamiselt turu toimimise, taotlejate piirava tegevuse ja kõnealuste asjaolude konteksti kohta.

Arvestades Taesi eriti väärtuslikku koostööd (eriti Deltafina tähtsuse kohta) menetluse ajal ja asjaolu, et Taes ei vaidlustanud kordagi vastuväidetes esitatud fakte, peaks Taesile määratavat trahvi vastavalt 1996. aasta teatisele trahvide määramata jätmise või vähendamise kohta ning jaotise D lõike 2 teisele taandele vähendama 40 % ulatuses summast, mis oleks määratud, kui Taes ei oleks komisjoniga koostööd teinud.

Arvestades Cetarsa ja WWTE poolt komisjonile esitatud teavet, kuid ka asjaolu, et nad vaidlustasid oma vastustes komisjoni vastuväidetes esitatud asjaolud, vähendatakse nende trahvi 25 % võrra.

Arvestades Agroexpansióni poolt komisjonile esitatud teavet, kuid ka asjaolu, et Agroexpansión vaidlustas oma vastustes komisjoni vastuväidetes esitatud asjaolud, ja kartelli salajast iseloomu, vähendatakse nende trahvi 20 % võrra.

Viimasena, arvestades Deltafina-poolse koostöö vähest abi menetluse jooksul, vähendatakse nende trahvi 10 % võrra.

Eelnevat arvesse võttes on vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 23 määratavad trahvisummad järgmised:

—	Deltafina	11 880 000 eurot
—	Cetarsa	3 631 500 eurot
—	WWTE	1 822 500 eurot (SCC, SCTC ja TCLT vastutavad solidaarselt)
—	Agroexpansión	2 592 000 eurot (Dimon vastutab solidaarselt)
—	Taes	108 000 eurot
—	ASAJA	1 000 eurot
—	UPA	1 000 eurot
—	COAG	1 000 eurot
—	CCAE	1 000 eurot

---

(1)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2)  Asociación agraria de jóvenes agricultores (ASAJA), Unión de pequeños agricultores (UPA) ja Coordinadora de organizaciones de agricultores y ganaderos (COAG).

(3)  Confederación de cooperativas agrarias de España (CCAE).

(4)  EÜT L 94, 28.4.1970, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 860/92 (EÜT L 91, 7.4.1992, lk 1).

(5)  EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 864/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 48).

(6)  EÜT L 210, 28.7.1998, lk 23.

(7)  EÜT L 358, 31.12.1998, lk 17. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1809/2004, (ELT L 318, 19.10.2004, lk 18).

(8)  EÜT 30, 20.4.1962, lk 993/62.

---