5.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/1

(1)

Teatavatel liikmesriikidel on nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (1) vastavate maaelu arengu programmide rahastamisega erilised raskused. Kõnealuste riikide maaelu arengu poliitika tugevdamiseks peaks neil olema võimalus kohaldada vabatahtliku ümbersuunamise süsteemi. Nimetatud võimalus tuleks anda neile liikmesriikidele, kus vabatahtlikku ümbersuunamist juba kohaldatakse kooskõlas komisjoni 22. septembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1655/2004, millega sätestatakse eeskirjad ülemineku kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 1259/1999 artiklis 4 kehtestatud vabatahtlikult toetuse muutmise süsteemilt nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 kehtestatud kohustuslikule toetuse muutmise süsteemile (2) või kellele lubati määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 4a alusel erandit ühenduse toetuse kaasrahastamise nõudest. Vabatahtlik ümbersuunamine peaks toimuma otsetoetuste vähendamise näol määruse (EÜ) nr 1782/2003 (3) artikli 2 lõike d tähenduses, kasutades kõnealusele vähendamisele vastavaid summasid, et rahastada maaelu programme vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1698/2005. Vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest tulenevad otsetoetuste vähendamised peaksid olema lisaks nendele otsetoetustele, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 10 ette nähtud kohustusliku ümbersuunamise kohaldamisest.

(2)

Haldusliku rakendamise lihtsustamiseks tuleks vabatahtlikele ümbersuunamistele kohaldatavad eeskirjad ja ka arvutamise alus viia vastavusse nende eeskirjadega, mida kohaldatakse kohustuslikele ümbersuunamistele vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 10.

(3)

Selleks et võtta arvesse väiketootjate konkreetset olukorda, tuleks vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisel samamoodi nagu kohustusliku ümbersuunamise puhul anda neile täiendav toetussumma. See täiendav summa peaks olema võrdne summaga, mis saadakse vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest otsetoetustele esimese 5 000 euro suhtes, ning ülemmäära määrab kindlaks komisjon.

(4)

Nende liikmesriikide puhul, kus juba kasutatakse vabatahtlikku ümbersuunamist, peaks käesoleva määrusega sätestatud uus vabatahtliku ümbersuunamise kord võimalusel vältima kõrvalekaldumist olemasolevast mehhanismist, vältimaks seda, et põhjustatakse tarbetut halduskoormust ning muudetakse mitu aastat kehtinud rakenduskorda, millega põllumajandustootjad on ennast nii praktikas kui ka majanduslikust seisukohast kohandanud. Seega tundub olevat asjakohane, et liikmesriikidele, kes kohaldavad käesoleva määruse jõustumisel vabatahtlikku ümbersuunamist, antakse õigus säilitada oma kehtiva süsteemi teatavaid hästitoimivaid osi, vältides samal ajal põllumajandustootjate põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist. Lisaks peaks selle tagamiseks, et uus kord oleks kooskõlas ühtse otsemaksete kava rakendamise korraga, saama piirkondade kaupa eristatud vabatahtliku ümbersuunamise määrasid kasutada üksnes need liikmesriigid, kes kohaldavad ühtset otsemaksete kava piirkondlikul tasandil vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 58 ettenähtule.

(5)

Vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest tulenevate summade kasutamisel ei tohi kohaldada määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaseid EAFRDi panuse ülemmäärasid. Seetõttu tuleks ette näha erand kõnealusest määrustest. Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (4) kohast EAFRDi suhtes kohaldatavat eelrahastamise korda nende summade suhtes ei kohaldata.

(6)

Selleks et võtta vastu vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamist käsitlevaid teadlikke otsuseid, peaksid liikmesriigid läbi viima nimetatud ümbersuunamise potentsiaalse mõju põhjalikke hindamisi, eelkõige seoses nende põllumajandustootjate majandusliku olukorraga, kelle suhtes seda ümbersuunamist rakendatakse, ning sellega, millist mõju see avaldab nende tootjate suhtelisele positsioonile põllumajandussektoris. Vabatahtlikku ümbersuunamist kohaldavad liikmesriigid peaks tähelepanelikult jälgima selle rakendamise mõju. Komisjoni tuleks mõjuhindamisest ja jälgimise tulemustest teavitada, pidades silmas poliitika arendamist tulevikus.

(7)

Vabatahtlikku ümbersuunamist tuleks vaadelda maaelu arendamisele suunatud ühenduse toetuse laiemas kontekstis. Selle panust tuleks analüüsida muu hulgas liikmesriikide mõjuhindamistest lähtudes. Sellest analüüsist lähtuvalt esitab komisjon enne 2008. aasta lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade vabatahtliku ümbersuunamise rakendamisel saadud kogemustest.

(8)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (5)

(9)

Vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest tulenevaid summasid tuleks võtta arvesse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi poolt rahastavate kulude iga-aastase ülemmäära määramisel ja määrusesse (EÜ) nr 1290/2005 tuleks lisada võimalus võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad eelkõige vabatahtlikku ümbersuunamist.

(10)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1290/2005 vastavalt muuta,

a)

kui käesoleva määruse jõustumisel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1655/2004 artiklis 1 sätestatud täiendavat otsetoetuste vähendamise süsteemi, või

b)

kui neile lubati määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 4a alusel erandit ühenduse toetuse kaasrahastamise nõudest,

a)

erandina artikli 1 lõikest 3 mitte kohaldada selle lõike teist lõiku ja/või

b)

erandina artikli 1 lõikest 4 kohaldada määrasid, mis on objektiivsete kriteeriumite alusel piirkondade kaupa eristatud. Asjaomase liikmesriigi mis tahes piirkonnas kohaldatav ülemmäär on 20 %.

a)

vabatahtliku ümbersuunamise iga-aastased määrad iga piirkonna ning kogu territooriumi kohta;

b)

iga-aastased vabatahtlikust ümbersuunamisest tulenevad vähendamiste kogusummad;

c)

vajadusel, iga-aastane täiendavate summade, mis on vajalikud artikli 1 lõike 3 teises lõigus nimetatud täiendava toetussumma katmiseks, kogusumma;

d)

statistilised ja muud andmed, mida kasutatakse punktides b ja c nimetatud summade kindlaksmääramisel.

a)

vabatahtliku ümbersuunamise ühtse siseriikliku määra arvutusest;

b)

juhul, kui liikmesriik kohaldab piirkondade kaupa eristatud määrasid, artikli 3 lõikes 2 nimetatud summadest, mille liikmesriigid on esitanud oma taotluses, või artikli 3 lõikes 3 nimetatud ajakohastatud andmetest.

a)

määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 90 lõikes 2 nimetatud korras, mis hõlmab eelkõige sätteid vabatahtliku ümbersuunamise integreerimiseks maaelu arengu programmitöösse, või vajadusel

b)

määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 41 lõikes 2 nimetatud korras, mis hõlmab eelkõige vabatahtliku ümbersuunamise finantsjuhtimist käsitlevaid sätteid ning määruse (EÜ) nr 1655/2004 artiklis 1 nimetatud otsetoetuste täiendava vähendamise süsteemi lisamist käesoleva määrusega ettenähtud kavasse.

1.

Artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

“2.   Komisjon määrab kindlaks summad, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 10 lõikele 2, artiklile 143d ja artiklile 143e ning nõukogu määruse (EÜ) nr 378/2007 (6) artikli 4 lõikele 1 antakse EAFRDi käsutusse.

2.

Artikli 42 sissejuhatava osa teine lause asendatakse järgmisega:

“Nimetatud meetmed hõlmavad eelkõige järgmist:”.

5.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/5

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

5.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/7

(1)

Määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 5 lõikes 2 osutatud raamatupidamisarvestusest on selgunud, et veel on saadaval suhkrukoguseid määruse (EÜ) nr 950/2006 artikliga 24 ette nähtud kvoodi raames, mille järjekorranumber on 09.4318.

(2)

Seetõttu peab komisjon teatama, et asjaomased piirmäärad ei ole veel saavutatud,

5.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/8

(1)

Ühtse otsemaksete kava raames kohaldatava abikõlbliku hektari määratlust, mis kehtestati määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 44, muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2006 (2) nii, et nüüd on abikõlblik kogu oliivipuude alune maa-ala.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 20, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 2012/2006, on geograafilise informatsiooni süsteemi kasutamine oliivikasvatuse puhul vabatahtlik nende liikmesriikide jaoks, kes ei kohalda kõnealuse määruse IV jaotise peatükis 10b sätestatud oliivisalutoetust. Pärast kõnealust muudatust on asjakohane muuta komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 (3) artiklit 12, mis käsitleb ühtse taotluse sisu seoses oliivimaatükkidega, ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 (4) XXIV lisa punkte 1 ja 3 seoses abikõlblike oliivipuude määratlusega ja abikõlblike hektarite arvu arvutamisega toetusõiguste kasutamiseks.

(3)

Määruse (EÜ) nr 796/2004 artikliga 33 kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 rakenduseeskirjad seoses kasvatatava kanepi tetrahüdrokannabinoolisisalduse kontrollimise tingimustega. Alates 2007. aastast lubatakse muuks otstarbeks kui kiu saamiseks toodetava kanepi puhul vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 4. peatükile kasutada maad ühtse otsemaksete kava raames. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklit 33 ja II lisa vastavalt kohandada.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 33 lõikele 2 on liikmesriigid komisjonile teatanud 2006. aastal külvatud kanepisortide tetrahüdrokannabinoolitaseme kindlaksmääramise analüüside tulemustest. Kõnealuseid tulemusi tuleb arvesse võtta, kui koostatakse nimekirja järgmistel turustusaastatel otsetoetuskõlblikest kanepisortidest ning nimekirja 2007/2008. turustusaastaks ajutiselt heakskiidetud sortidest. Tetrahüdrokannabinoolisisalduse kontrollimiseks tuleb teatavate sortide puhul kasutada menetlust B, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 796/2004 I lisas.

(5)

Alates 2007. aastast kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 5. peatükis sätestatud energiakultuuride toetust ühtse pindalatoetuse kava kohaldavate uute liikmesriikide suhtes. Samuti tuleks seoses energiakultuuride toetusega kohaldada kõnealuste uute liikmesriikide suhtes teraviljade rühma reguleerivaid eeskirju.

(6)

Määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 6 lõige 3 tunnistati kehtetuks komisjoni määrusega (EÜ) nr 263/2006. (5) Seepärast tuleks vastavalt muuta määruse (EÜ) nr 1973/2004 artiklit 136.

(7)

Määrusega (EÜ) nr 270/2007 muudeti eeskirju, mis käsitlevad suhkrupeedi võimalikku kasutamist energiatoodete tootmiseks. Sellest tulenevalt on asjakohane vastu võtta samasugused tingimused kõnealuste taimede kasvatamise kohta maal, millel on õigus saada tootmisest kõrvalejätmisega kaasnevaid soodustusi.

(8)

Määrusi (EÜ) nr 796/2004 ja (EÜ) nr 1973/2004 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(9)

Määrustega (EÜ) nr 953/2006, (6) (EÜ) nr 2012/2006 ja (EÜ) nr 270/2007 kehtestatud muudatusi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. Sellest tulenevalt tuleks käesoleva määrusega ettenähtud vastavaid muudatusi kohaldada samast kuupäevast.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

1.

Artikli 12 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Liikmesriikides, kes lisavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 20 kohasesse põllumajanduslike maatükkide identifitseerimissüsteemi oliivikasvatust käsitleva geograafilise informatsiooni süsteemi, sisaldab põllumajandustootjale seoses oliivimaatükkidega edastatav graafiline materjal iga oliivimaatüki puhul abikõlblike oliivipuude arvu ja nende paiknemist maatükil, samuti oliivisalu pindala oliivisaluhektarites (GIS-ha) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1973/2004 XXIV lisa punktiga 3.”

2.

Artikli 33 lõigete 4 ja 5 esimeses ja teises lõigus jäetakse välja sõnad “kiu tootmiseks kasvatatavad”.

3.

II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

1.

Artikkel 136 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 136

Määruse (EÜ) nr 796/2004 kohaldamine

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143b lõike 6 kolmanda lõigu kohaldamist, kohaldatakse ühtse pindalatoetuse kava suhtes määrust (EÜ) nr 796/2004, välja arvatud kõnealuse määruse artikkel 7, artikli 8 lõike 2 punktid b ja c, artikli 12 lõike 1 punkt c ja lõige 2, artikli 13 lõiked 2–8, artikli 14 lõiked 2 ja 3, artiklid 16 ja 17, artikli 21 lõige 3, artikli 24 lõike 1 punktid b, d ja e, artikli 26 lõike 1 punktid a, b ja c ning lõike 2 punktid b, c ja d, artikli 27 lõike 2 punktid g, h, i ja j, artikli 28 lõike 1 punkt d, artikli 30 lõige 3, artikkel 31, artiklid 34–40, artikli 49 lõige 2, artikli 50 lõiked 2, 4, 5 ja 6, artiklid 51–64, artikkel 69 ja artikli 71 lõige 1.”

2.

Artikli 143 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

3.

XXIV lisa muudetakse järgmiselt:

5.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/12

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 753/2002 (2) tuleb Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise tõttu teha teatavad muudatused.

(2)

Määruse (EÜ) nr 753/2002 artiklis 28 on sätestatud geograafilise tähisega lauaveine käsitlevad eeskirjad ja loetletud nimetused, millega liikmesriikide erinevates piirkondades selliseid veine kirjeldatakse. Kõnealust loetelu tuleb kohandada vastavate nimetustega, mida kasutavad Bulgaaria ja Rumeenia.

(3)

Määruse (EÜ) nr 753/2002 artiklis 29 sätestatud traditsiooniliste erinimetuste loetelu ja kõnealuse määruse artiklis 23 osutatud täiendavate traditsiooniliste nimetuste loetelu tuleb kohandada vastavate nimetustega, mida kasutavad Bulgaaria ja Rumeenia.

(4)

Määruse (EÜ) nr 753/2002 II lisas on loetletud viinamarjasordid ja nende sünonüümid, mis sisaldavad geograafilist tähist ja mis võivad esineda veinide etikettidel. Kõnealust lisa tuleb kohandada vastavate nimetustega, mida Bulgaaria ja Rumeenia kasutasid käesoleva määruse jõustumise kuupäeval.

(5)

Nimetus “Tokaj” tähistab “määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveini”, mis on pärit Ungari ja Slovakkia piirialalt ning moodustab ka osa Itaalia ja Prantsusmaa viinamarjasortide “Tocai italico”, “Tocai friulano” ja “Tokay pinot gris” tähistusest. Kolme kõnealuse viinamarjasordi nime ning geograafilise tähise samaaegne kasutamine on ajaliselt piiratud ja lõpeb 31. märtsil 2007. Kõnealune piirang põhineb Euroopa Ühenduse ja Ungari Vabariigi vahelisel 23. novembri 1993. aasta kahepoolsel lepingul, millest 1. mail 2004. sai ühenduse õigustiku osa. 1. aprillist 2007 jäetakse kolm kõnealust viinamarjasordi nime komisjoni määruse (EÜ) nr 753/2002 II lisast välja ning viinamarjasordi nimi “Tocai friulano” on nüüdseks asendatud uue viinamarjasordi nimega “Friulano”.

(6)

Lisaks on määruse (EÜ) nr 753/2002 III lisas loetletud traditsioonilised nimetused, mis esinevad või võivad esineda veinide etikettidel. Kõnealust lisa tuleb kohandada, et võtta arvese nii Küprose uusi traditsioonilisi nimetusi kui ka Bulgaaria ja Rumeenia kasutatavaid traditsioonilisi nimetusi.

(7)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 753/2002 vastavalt muuta.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

1.

Artikli 28 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

2.

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

3.

II lisa asendatakse käesoleva määruse I lisaga.

4.

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

5.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/21

(1)

Ühtlustatuma lähenemisviisi tagamiseks inimressursside puhul Euroopa avalikus teenistuses on kohane ühtlustada Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjade sätted Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste vastavate sätetega, pidades eelkõige silmas tagasikolimistoetuse, lahkumistoetuse, ülalpeetava lapse toetuse, mittediskrimineerimise põhimõtte austamise ja üksuse juhatajaks, direktoriks või peadirektoriks nimetatud ametnike hüvitistega seotud sätteid. Samal põhjusel on vaja võtta arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste eespool nimetatud sätete kohaldamisel saadud kogemusi.

(2)

Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjade sätted on kohane ühtlustada Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste vastavate sätetega, austades seejuures Euroopa Kaitseagentuuri töötajate poolt enne nende muudatuste jõustumist omandatud õigusi ning arvestades nende õiguspäraseid ootusi.

(3)

Pärast Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjade esialgset vastuvõtmist 2004. aastal on tekstis tuvastatud mitmeid vastuolusid. Need tuleb parandada.

(4)

Otsusega 2004/676/EÜ kehtestatud Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirju tuleb seetõttu vastavalt muuta,

1.

Artikli 5 lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“4.   Lõike 1 tähenduses on inimesel puue, kui tal on kehaline või vaimne vaegus, mis on või tõenäoliselt on püsiv. Vaegus määratakse kindlaks artiklis 37 sätestatud korras.”

2.

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Ajutine töötaja ei võta ilma lepinguid sõlmima volitatud ametiasutuse loata üheltki agentuuriväliselt valitsuselt ega mujalt vastu mingit autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või ükskõik millist tasu, välja arvatud teenete eest, mis on osutatud kas enne tema ametissenimetamist või eripuhkuse ajal sõjaväe- või muus riiklikus teenistuses ja sellise teenistusega seoses.”

3.

Artikli 21 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Eelmise lõigu sätteid ei kohaldata ajutise töötaja või endise ajutise töötaja suhtes, kes annab tunnistusi apellatsiooninõukogu või distsiplinaarnõukogu ees seoses ajutist töötajat või endist ajutist töötajat käsitleva asjaga.”

4.

Artikli 27 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

5.

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

6.

Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

7.

Artiklist 40 jäetakse välja teine lõik.

8.

Artikli 59 lõige 9 jäetakse välja.

9.

Artikli 63 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   V lisa artiklis 6 sätestatud ümberasumistoetust antakse ajutisele töötajale, kes on teenistuses olnud kokku neli aastat. Ajutine töötaja, kes on töötanud kokku üle ühe aasta, kuid alla nelja aasta, saab ümberasumistoetust võrdeliselt töötatud ajaga, kusjuures mittetäielikke aastaid ei võeta arvesse.”

10.

V lisasse lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 2a

Olenemata artikli 2 lõikest 1 asendatakse ülalpeetava lapse toetus järgmiste summadega järgmisteks perioodideks:

Eespool toodud tabel vaadatakse läbi iga kord, kui vaadatakse läbi töötasud vastavalt personalieeskirjade artiklile 59.”.

11.

V lisa artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Iga artikli 2 lõike 2 tähenduses ülalpeetava lapse puhul, kes on vähem kui viis aastat vana ega käi veel korrapäraselt alg- või keskkooli päevases õppes, on kõnealuse toetuse määr kehtestatud järgmiselt:

Eespool toodud tabel vaadatakse läbi iga kord, kui vaadatakse läbi töötasud vastavalt personalieeskirjade artiklile 59.”

12.

VI lisa artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

1.   Töötajal, kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu, on teenistusest lahkudes õigus järgmisele:

2.   Erandina lõike 1 punktist b on töötajal, kes on teenistusse asumisest saadik pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks teinud sissemakseid riiklikusse pensioniskeemi või omal valikul eraõiguslikku kindlustusskeemi või pensionifondi, mis vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele, ja kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu, teenistusest lahkudes õigus saada lahkumistoetust, mis võrdub tema agentuuri teenistuses olles omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatilise väärtusega. Sellistel juhtudel arvatakse pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks riiklikusse pensioniskeemi tehtavad sissemaksed lahkumistoetusest maha artikli 90 või 131 kohaselt.

3.   Kui töötaja teenistus lõpetatakse ametist kõrvaldamise tõttu, määratakse makstav lahkumistoetus või, vastavalt asjaoludele, ülekantav kindlustusmatemaatiline ekvivalent vastavalt personalieeskirjade artiklis 146 sätestatud tingimustele tehtud otsuse põhjal.”

5.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/24

5.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/25

(1)

Pärast ühe konkurendi esitatud kaebust teatati komisjonile, et Prantsusmaa olevat andnud riigiabi riiklikule metroloogia- ja katselaboratooriumile (Laboratoire national de métrologie et d’essais, edaspidi “LNE”). (2)

(2)

3. septembri 2003. aasta, 11. veebruari 2004. aasta ja 7. juuni 2004. aasta kirjadega palus komisjon Prantsuse ametiasutustelt teavet LNE-le antud riigi rahalise toetuse kohta. Prantsuse ametiasutused esitasid andmeid 7. novembri 2003. aasta, 5. aprilli 2004. aasta ja 6. augusti 2004. aasta kirjadega.

(3)

5. juuli 2005. aasta kirjaga teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada teatud meetmete suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Prantsusmaa esitas algatamisotsuses nõutud teabe 4. novembri 2005. aasta ja 19. aprilli 2006. aasta kirjadega.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuse meetme kohta.

(5)

Huvitatud isikud esitasid komisjonile kõnealusel teemal märkusi. Komisjon edastas need Prantsusmaale, andes talle võimaluse neid kommenteerida. Prantsusmaa märkused saadi 1. märtsil 2006.

(6)

Komisjon saatis täiendavad küsimused 6. juunil 2006. Prantsuse ametiasutuste vastused saadeti 2. augustil 2006 ja komisjon registreeris need samal päeval.

(7)

Riiklik katselaboratoorium loodi 1901. aastal riikliku kunsti- ja käsitöökooli (Conservatoire National des Arts et Métiers) juures riigi haridusministeeriumi alluvuses oleva avalik-õigusliku asutusena. Asutus omandas 1978. aastal avalik-õigusliku tööstus- ja äriasutuse (EPIC) staatuse vastavalt 10. jaanuari 1978. aasta seadusele nr 78-23 toodete ja teenuste tarbijate kaitse ja teavitamise kohta. Selle seadusega anti riiklikule katselaboratooriumile volitused “teostada kõiki tarbijate kaitseks ja teavitamiseks või toodete kvaliteedi parandamiseks vajalikke uuringu-, teadus-, nõustamis-, ekspertiisi-, katse-, kontrollitöid ja osutada kõiki tehnilise abi teenuseid”. Asutusele anti ka õigus “uurida ministeeriumide ülesandel ja nõudmisel määruste ja standardite väljatöötamiseks vajalikke katsetusmeetodeid”, “väljastada kvalifikatsioonitunnistusi” ja suhelda valitsusasutuste nimel kõnealustes valdkondades tegevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2005. aastal anti Riiklikule katselaboratooriumile täiendav ülesanne: metroloogia arendamine riiklikul tasandil (varem oli see avalik-õigusliku asutuse – riikliku metroloogiameti (Bureau national de métrologie, edaspidi “BNM”) ülesanne) ning sellest sai riiklik metroloogia- ja katselaboratoorium.

(8)

Lisaks oma ülesannetele avaliku halduse teenistuses pakub LNE ettevõtjatele laias valikus teenuseid, mis on seotud toodete olelustsükli hindamise ja tema nelja põhifunktsiooniga: mõõtmine, testimine, sertifitseerimine ja koolitus. LNE käsutuses on vahendid, mis võimaldavad tal teostada arvukates valdkondades standardseid või vajadustele kohandatud katsetamisprogramme. (4) Tema kliendid on tööstusettevõtjad, turustamisega tegelevad äriühingud, riigiasutused, tarbijaühistud, kohtueksperdid ja kohtud, kindlustusfirmad ja haldusasutused. (5)

(9)

Ühtlasi LNE kasutab oma hooneid ja seadmeid nii talle riigi poolt usaldatud ülesannete täitmiseks kui ka kolmandatele isikutele teenuste osutamiseks.

(10)

LNE osaleb sellistes Euroopa ja rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu Euroopa Standardikomitee (CEN), EUROLAB (Euroopa riiklike mõõtmis-, katse- ja analüüsilaboratooriumide assotsiatsioonide liit), EOTC (Euroopa sertifitseerimis- ja katseorganisatsioon) ja ILAC (International Laboratory Accreditation Committee – Rahvusvaheline laborite akrediteerimise koostööorganisatsioon).

(11)

LNE mitme valdkonna esindajatest koosnevas kolmekümnes töörühmas on kokku 700 töötajat, tal on 55 000 m2 laboratooriumipindu, millest 10 000 m2 Pariisis ja 45 000 m2 Trappes’is.

(12)

LNE-l on esindused Aasias (LNE-Asia Hongkongis (6)) ja Ühendriikides (filiaal G-MED North America Washingtonis). Kõnealuste esinduste tegevus on siiski väheulatuslik.

(13)

2005. aastal ulatusid LNE tulud 65 miljoni euroni ja kasum 0,7 miljoni euroni.

(14)

Alates 1997. aastast sätestatakse LNE-le riigi poolt usaldatud volitused Prantsuse ametiasutuste ja laboratooriumi vahel neljaks aastaks sõlmitud tulemuslepingus. Esimest tulemuslepingut kohaldati aastatel 1997–2001, teist aastatel 2001–2004. Kolmas leping on sõlmitud ajavahemikuks 2005–2008.

(15)

Kõnealused lepingud sisaldavad nii riikliku metroloogialaboratooriumi ülesandeid kui ka teadusorganisatsiooni ülesandeid, valitsusasutustele tehnilise abi osutamise ülesandeid ning ettevõtjatele abi osutamise ülesandeid katsetamise ja nõuetele vastavuse tõendamise valdkonnas.

(16)

10. märtsi 1978. aasta määrus nr 78-280 LNE kohta sätestab, et “äriühingut võib rahastada: […] riiklikest, kohaliku omavalitsuse, riigiasutuste ning muude avalik-õiguslike ja eraõiguslike asutuste toetustest […]”. (7) Sellest lähtudes on LNE-le käesoleva ajani antud tegevus- (8) ja investeerimistoetusi:

(17)

Prantsuse ametiasutuste sõnul andsid tegevustoetusi ja investeerimistoetusi tööstusministeerium ja BNM “vastutasuks LNE avalike teenuste osutamise eest”. Need toetused on sisuliselt kõnealuste ülesannete täitmisega kaasnevate kulude katteks mõeldud toetused. Nende toetuste õiguslik alus on igal aastal Prantsuse parlamendis hääletamisele kuuluv eelarveseadus.

(18)

Investeerimistoetuste hulgas on asukoha järgi “Trappes 3” ja “Trappes 4” (1. ja 2. järk) nimetatud kahe laboratooriumikompleksi ehitamisega seonduvad toetused. Need toetused andsid tööstus- ja keskkonnaministeerium, BNM ning Ile-de-France’i maakond ja Yvelines’i üldnõukogu.

(19)

LNE saab vahendeid ka äritegevusest. Nii on kaubandusvaldkonna käive vaatlusalusel ajavahemikul alati moodustanud üle 50 % LNE kogutulust, ulatudes 2005. aastal 63 % tasemele.

(20)

LNE tegutseb katsetus-, metroloogia-, sertifitseerimis-, kalibreerimis-, koolitus- ning uuringu- ja arendusteenuste turgudel. LNE osutab eespool nimetatud teenuseid eelkõige tarbekaupade, meditsiini-/tervishoiu-, ehitusmaterjalide/pakendite/kaupade ja tööstuskaupade sektoris.

(21)

Kõnealused turud on Euroopa ühenduses konkurentsile avatud. LNE konkureerib eelkõige Euroopa direktiividega nõutava sertifitseerimise turul teiste organisatsioonidega ning tuhandete vastavushindamise alal tegutsevate asutustega, kuna ta on volitatud kinnitama vastavust teiste liikmesriikide ametiasutuste kehtestatud riiklikele standarditele (nagu näiteks Saksamaa ohutusstandardile).

(22)

Komisjon märkis esialgse uurimise lõpetamisel, et käesolevas etapis ei ole võimalik täpselt hinnata, kas LNE teatavad ülesanded vastavad üldhuviteenuste tingimustele. Samuti ei ole võimalik otsustada asjaomase tegevuse kaubandusliku või mittekaubandusliku olemuse üle.

(23)

Seega väljendas komisjon kahtlust LNE-le mittemajanduslike tegevuskulude või investeerimisprojektidega või riigi antud volitustega seonduvate kulude katteks eraldatud tegevus- ja investeerimistoetuste summade põhjendatuse suhtes. Kuna puudub eraldi raamatupidamisarvestus eri laadi tegevuste kohta, mida ei suudetud ka täpselt piiritleda, võis LNE kasutada osa riiklikust toetusest konkurentsi tingimustes osutatud teenuste rahastamiseks. See oleks kõnealuse tegevuse ristsubsideerimine ja riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses.

(24)

Komisjon on seisukohal, et konkurentsile avatud tegevusele ristsubsideerimisega antav eelis oleks LNEd soosinud teenuste osutamisel Euroopa tasandil konkurentsile avatud turgudel. Abi oleks seega kahjustanud ühendusesisest kaubandust.

(25)

Abi tuleks vaadelda ebaseadusliku abina nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (9) artikli 1 punkti f tähenduses.

(26)

Antud juhul ei ole võimalik kohandada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikeid 2 ja 3, milles sätestatakse ühisturuga kokkusobiva abi tingimused.

(27)

EÜ asutamislepingu artikli 86 lõiget 2 saab kohaldada ainult üldhuvi teenuste ja riigi nimel täidetavate ülesannetega seotud majandustegevuse suhtes. Sellegipoolest leidis komisjon pärast toimiku esialgset analüüsimist, et kõnealuses etapis talle teadaolevatest andmetest ei selgu, kas LNEga sõlmitud tulemuslepingu raames talle riigi poolt ülesandeks tehtud teenuste osutamine on ikka majanduslik tegevus. Samuti ei olnud selge, kas LNE konkurentsi tingimustes osutatavad teenused on üldhuviteenusest erinevad. Nii leidis komisjon, et selles etapis ei saanud kõnealuste meetmete ühisturuga kokkusobivuse kinnitamisel toetuda asutamislepingu artikli 86 lõikele 2.

(28)

Menetluse raames esitasid märkusi kolm huvitatud isikut:

(29)

Need sageli sarnased märkused on kokku võetud ja teemade kaupa rühmitatud põhjendustes 30–32.

(30)

Esiteks ei ole LNE-le antud avaliku teenuse osutamise ülesanne selgelt määratletud. LNE konkurentidel on võimatu kindlaks määrata piiri võimalike avalike teenuste osutamise kohustuste ja äritegevuse vahel. Lisaks ei ole neil mingit võimalust objektiivselt ja läbipaistvalt kontrollida, kas LNE kasutab riigilt saadud toetusi ainult oma avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmiseks. Näiteks olevat kohalikud omavalitsused andnud toetusi tööruumide laiendamiseks Trappes'is, kus toimub äritegevus. Samuti ei täida LNE väidetavalt teatavaid ülesandeid, näiteks ei esinda valitsusasutusi rahvusvahelistes organisatsioonides (INTERTEK märgib, et tema osaleb AFNOR ja Euroopa Standardiameti komisjonides, saamata selle eest tasu valitsusasutustelt). Pealegi anti kõnealune abi LNE-le ilma, et sellest oleks eelnevalt teatatud; abi on seega ebaseaduslik ja tuleb tühistada.

(31)

Teiseks olevat LNE-l – tema avalik-õigusliku ettevõtja staatusest tulenevalt – teatavad valikulised eelised, näiteks omakindlustus ja üldine vabastus kindlustusmaksudest, tööõiguse erikord, eelkõige pensionide ja töötuskindlustuse osas, õigus kasutada vabariigi päise ja logoga dokumente, riikliku laboratooriumi maine kasutamine, teadusuuringutega seotud maksusoodustused ja tasuta arhiveerimisteenus. Pealegi soosib LNEd väidetavalt ka tolliamet, kes kasutab LNE teenuseid ning kohustab ettevõtjaid kasutama LNE teenuseid, välistades kõik teised laboratooriumid.

(32)

Kolmandaks moonutavad riigitoetused väidetavalt konkurentsi, eriti rahvusvahelisel tasandil. Samuti olevat LNE-l mitu esindust välismaal.

(33)

Prantsusmaa edastas 4. novembri 2005. aasta ja 19. aprilli 2006. aasta kirjadega komisjonile oma märkused LNE-le antud rahalise abi suhtes ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta ning andis täiendavat teavet LNE raamatupidamisarvestuse kohta.

(34)

Esiteks rõhutab Prantsusmaa, et komisjoni 25. juuni 1980. aasta direktiivi 80/723/EMÜ (liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse kohta) (10) artikli 4 lõike 2 punktides a ja b nimetatud kriteeriumid on täidetud. See vabastab LNE kohustusest korraldada ja säilitada eraldi raamatupidamisarvestust.

(35)

Prantsuse ametiasutused rõhutavad siiski, et alates 1990. aastast peetakse LNE kuluarvestust. Selleks et kooskõlastada kuluarvestus riigi ja LNE vahel aastateks 2005–2008 sõlmitud tulemuslepinguga, vaadati see 2005. aastal uuesti läbi. Kuluarvestus võimaldab hoida lahus äritegevuse ja avalik-õigusliku tegevuse raamatupidamisarvestus ning näitab eelkõige LNE osutatavate äriteenuste tasuvust, olenemata laborile igal aastal avaliku teenuse osutamiseks antavast toetusest.

(36)

Kasutatav meetod on kogukulude meetod: LNE koosneb analüüsikeskustest, mis oma erinevate ülesannete ja eesmärkide täitmisel omavahel otse või kaudselt konkureerivad. Kulude ja tulude summad määratakse võimalikult üksikasjalikult:

(37)

LNE töötajad registreerivad töötunnid andmesisestustarkvara abil. Olenevalt tegevuse laadist on töötunnid otsesed (operatiivosakonnad) või kaudsed (operatiivosakonnad ja funktsionaalsed osakonnad), kusjuures üldkulud moodustuvad abikeskuste kuludest (funktsionaalsed osakonnad ja kulukeskused).

(38)

Abikeskuste kulud jaotatakse seejärel põhikeskuste vahel mitmete tööühikute või jaotustegurite järgi (töötajate arv, palgafond, arvutite arv, tööruumide pindala, nende kütte- ja kliimasüsteemide kvaliteet).

(39)

Teiseks arvatakse põhiliste analüüsikeskuste kogukulud tegevuskuludesse kahe kuluteguri alusel:

(40)

Teine tegur on ette nähtud selleks, et kanda amortisatsiooni- ja infrastruktuurikulud nõutaval moel LNE tegevuskuludesse (infrastruktuurikulud koosnevad hooldusüksuste, töökoja ja kinnisvarahalduse kaudsetest kuludest).

(41)

Põhilise analüüsikeskuse tasandil (keskmine operatiivosakond koosneb kuuest inimesest) arvutatakse kasutusaste iga valdkonna kohta kasutusastme korrutamise teel tehnika väärtuse kaaluteguriga. Amortisatsiooni- ja infrastruktuurikulud, mis on seadmestikuga otseselt seotud, võib seejärel nende astmetega proportsionaalselt maha arvata igast kaubandusliku ja avalik-õigusliku valdkonna kuludest.

(42)

Analüüsikeskuse kaudsed kulud ja muud üldised kulud kantakse osakonna töötajate registreeritud otseste tundidega võrdeliselt kaubandustegevuse või avalik-õigusliku tegevuse kuludesse.

(43)

2005. aastal võimaldasid tehnika tegelikud kasutusastmed kaubandusvaldkonnas ja avalik-õiguslikus valdkonnas kõikide seadmete infrastruktuuri- ja investeerimiskulude eraldi arvestamist võrdeliselt nende kasutusega. 2005. aasta kogukulu võrdub kõnealuste eraldi arvestatud kulude summaga.

(44)

Aastatel 1993–2004 ei olnud võimalik kulusid eraldi arvestada, seega otsustati kasutada kasutusastme üldist näitajat. Üldise näitaja arvutamisel korrutatakse iga seadme individuaalne kasutusaste tehnika väärtuse kaaluteguriga. Aastal 2005 oli kõnealuse näitaja väärtus 44 % kaubandusvaldkonnas ja 56 % avalik-õiguslikus valdkonnas. Kasutusastmed selgitati välja seadmete kaupa laboratooriumi põhiseadmestiku kohta, mille ostuhind on vähemalt 7 500 eurot, ehk ligikaudu 1 200 seadme kohta, mis moodustavad väärtuselt 70 % LNE kogu tehnikast ja seadmestikust.

(45)

Prantsusmaa kasutab siiski oma kulujaotuse arvutustes ja seega avalik-õigusliku ja kaubandusliku valdkonna tulemuste arvestuslikuks hindamiseks ettevaatlikumat jaotustegurit 50/50, teguri 56/44 asemel. See annab umbes 10 % kindlusvaru (nimelt 6 punkti 56st).

(46)

Hooneid eespool nimetatud valimi sisse ei arvestata, kuid kasutustegurid annavad kuluarvestuses tulemuseks jaotuse 2/3–1/3 avalik-õigusliku valdkonna kasuks.

(47)

Nii oli võimalik LNE 1993–2004 aastate arvepidamine vastavalt komisjoni nõudmisele ümber arvutada, tuues eraldi välja nii kaubandusvaldkonna kui ka avalik-õigusliku valdkonna üldised tootmise püsikulud, samas kui raamatupidamises kajastati neid “segakuludena”. Kasutatud meetod tugineb rahvusvahelise raamatupidamisstandardile IAS 2, mille kohaselt tuleb üldised tootmise püsikulud paigutada tootmiskuludesse tootmisrajatise tavapärase tootmisvõimsuse alusel.

(48)

Teiseks meenutab Prantsusmaa LNE rolli avaliku teenuse osutamisel ning täpsustab, et viimane on avalik-õiguslik tööstus- ja kaubandusasutus, seega järgitakse labori puhul sihtotstarbelisuse põhimõtet, sarnaselt kõikide teiste spetsiaalselt avaliku teenuse haldamiseks loodud riigiasutustega. Prantsusmaa väidab Euroopa Kohtu praktikale tuginedes, (11) et ettevõtja LNE osutatavad avalikud teenused on üldise majandushuvi teenused, kusjuures LNE rakendab selleks vahendeid, mida ta ainult kaubanduslikku huvi silmas pidades ei rakendaks. 2005.–2008. aastateks sõlmitud tulemuslepingus loetletud ülesanded on olemuselt kindlasti majanduslikud ja spetsiifilised ülesanded. Lõpuks rõhutatakse kohtupraktikas (12) ühelt poolt, et üldiseid majandushuvi teenuseid osutavale üksusele peab see ülesanne olema antud avalik-õigusliku asutuse õigusaktiga, milles on täpselt määratletud avaliku teenuse sisu, ja teiselt poolt, et komisjon võib liikmesriigi poolt üldise majandushuvi teenuse määratluse kahtluse alla seada vaid ilmse eksimuse korral. Prantsusmaa on seisukohal, et avalik-õiguslikud tööstus- ja kaubandusasutused vastavad põhimõtteliselt eespool nimetatud nõuetele.

(49)

Kolmandaks on Prantsusmaa seisukohal, et LNE-le tema avaliku teenuse osutamise kohustuse eest antud hüvitis ei kujuta endast keelatud riigiabi. Nimelt on Altmarki kohtuotsuse (13) neli kumulatiivset tingimust täidetud. Lisaks tõendab analüüs, et avalike teenuste eest hüvitisena makstava riigiabi jaoks kehtestatud ühenduse raamistiku (14) (edaspidi “raamistik”) sätteid on järgitud. Pealegi oleks Prantsusmaa suhtes kohaldatav karistus vastuolus komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsusega 2005/842/EÜ (EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes). (15) Selle otsuse artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatakse selliste hüvitiste kokkusobivus teatavatel tingimustel, mida LNE täidab.

(50)

Trappes’i tööruumide jaoks piirkondlike või kohalike omavalitsuste ja riigi poolt antud toetustega rahastati LNE-le usaldatud avaliku teenuse osutamiseks vajalikke vahendeid.

(51)

Lisaks kavatseb Prantsusmaa asjaomaste turgude analüüsi põhjal tõestada, et kuni asja kohtusse andmiseni ei ole toimunud ebaseaduslikku ristsubsideerimist, mis võimaldaks LNE-l rakendada vaatlusalustes kaubandussektorites dumpinguhindu.

(52)

Lõpuks leiab Prantsusmaa, et LNE turuosa ei ole märkimisväärne, see on hinnanguliselt 4,2 % riiklikul ja 1 % Euroopa turul.

(53)

Neljandaks täpsustab Prantsusmaa, et Île-de-France’i väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE) lubatud kaubanduslik allahindlus vastab komisjoni 1989. aastal lubatud korrale (16) ning seda võib kasutada iga laboratoorium, sealhulgas hagejad. Alates 1995. aastast on Île de France’i maakond antud toetusi 61 000 euro ulatuses. Nende toetuste tegelikud saajad olid asjaomased VKEd. Pealegi ei leidnud Prantsusmaa tõendeid väidetavast Agence de l’environnement et de la maîtrise de l’énergie (ADEME – keskkonna ja energia majandamise agentuur) toetusest LNE-le.

(54)

Viiendaks märgib Prantsusmaa, et tolli- ja kaudsete maksude peadirektoraat (Direction générale des douanes et droits indirects – DGDDI) kasutab katsete teostamiseks oma enda või konkurentsi, tarbimise ja pettuste vastu võitlemise peadirektoraadi (DGCCRF) laboratooriume, kui viimastel on olemas asjakohane tehniline pädevus (näiteks tehakse paljud mänguasjadega seotud katsed tolliameti laboratooriumis). Vastasel juhul pöördub DGDDI mõne muu laboratooriumi, näiteks LNE, poole. Laboratoorium valitakse lähtuvalt selle pädevustest asjaomase määrustiku kohaldamisel. Nii võib DGDDI näiteks kaitsemaskide osas pöörduda riikliku uurimis- ja ohutusinstituudi (Institut national de recherche et de sécurité) poole või ehituskaupade osas ehitusalase teadus- ja tehnikakeskuse (Centre scientifique et technique du bâtiment) poole.

(55)

Käesolevas menetluses käsitletakse iga-aastaseid tegevus- ja investeerimistoetusi, mida riigiasutused andsid LNE-le aastatel 1993–2005.

(56)

Mittemajanduslikule tegevusele konkurentsieeskirju ei kohaldata. Seega tuleks kõigepealt hinnata, kas LNE tegevus avalik-õiguslikus valdkonnas on majanduslikku laadi või mitte. (17)

(57)

Majandustegevus on igasugune tegevus, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teatud turul. (18) Kohtujurist F. G. Jacobs on kohtuasjas C-222/04 tehtud ettepanekus seisukohal, et põhikriteerium, mis võimaldab hinnata, kas tegevus on majandustegevus, on see, kas seda tegevust võiks vähemalt põhimõtteliselt teostada eraettevõtja tulu saamise eesmärgil.

(58)

Sellega seoses leiab komisjon, et uuringu-, teadus-, nõustamis-, ekspertiisi-, katse-, kontrollitööd ja kõik tarbijate kaitsmiseks ja teavitamiseks või toodete kvaliteedi parandamiseks vajalikud tehnilise abi teenused, mida LNE oma üldise majandushuvi ülesannete raames pakub, kujutavad endast teenuste pakkumist kõnealustel turgudel ja et neid teenuseid võiks põhimõtteliselt pakkuda tulu saamise eesmärgil tegutsev ettevõtja. LNE-le riigi poolt antud ülesanded on seega majanduslikku laadi. (19)

(59)

Artikli 87 lõike 1 kohaselt on meede riigiabi, kui on täidetud neli järgmist kumulatiivset tingimust. Esiteks peab see olema riigi poolt või riigiressurssidest antud abi. Teiseks peab meede andma abisaajale eelise. Kolmandaks peab see moonutama või ähvardama moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid. Neljandaks peab meede kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust.

(60)

Riigi eelarveeraldised on ilmselt riigiressursid.

(61)

Avalik-õiguslik asutus riiklik metroloogiaamet oli riigi alluvuses (20) enne, kui see 2005. aastal LNEga ühendati. BNMiga sõlmitud lepingutega seonduvad LNE vahendid on seega riigiressursid.

(62)

Liikmesriikide piirkondlike ja kohalike üksuste antava abi kokkusobivust asutamislepingu artikliga 87 (21) tuleb uurida, olenemata selle abi staatusest ja otstarbest. Île de France’i piirkondliku omavalitsuse ja Yvelines’i üldnõukogu makstud toetused on riigiressursid.

(63)

Seega on kõiki kõnealuseid meetmeid rahastatud riigiressurssidest.

(64)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses annab eelise ükskõik missugusel kujul antav abi, mis vähendab tavaliselt ettevõtja eelarvel lasuvaid kulukohustusi ja mis seeläbi sarnaneb toetusega. (22)

(65)

Tegevus- ja investeerimistoetused vähendavad kulukohustusi, mis lasuksid tavaliselt LNE eelarvel. Need toetused kujutavad endast seega LNE-le antavat eelist.

(66)

EÜ asustamislepingu artikli 87 lõikes 1 keelatakse “teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist” soodustav abi, see tähendab valikuline abi.

(67)

Kuna käesolevas menetluses käsitletavatest meetmetest ainus abisaaja on LNE, on valikulisuse tingimus ilmselt täidetud.

(68)

Ühtlasi tuleks meenutada, et abi, millega vabastatakse ettevõtja kuludest, mis tal tuleks tavapäraselt oma jooksva halduse või tavalise tegevuse raames kanda, moonutab põhimõtteliselt konkurentsitingimusi. (23)

(69)

Seetõttu võivad kõnealused meetmed, mis soodustavad LNEd, konkurentsi moonutada.

(70)

Komisjon täheldab, et kõnealustel turgudel toimub ühendusesisene kaubavahetus. LNE käive 2005. aastal moodustas Euroopa Liidus (väljaspool Prantsusmaad) 4 miljonit eurot ja väljaspool Euroopa Liitu 2,35 miljonit eurot. 2000. aastal teenis LNE Prantsusmaa sõnul 13 % oma käibest väljaspool Prantsusmaad, ehk 9 % Euroopa Liidus ja 4 % väljaspool Euroopa Liitu.

(71)

Selleks et tõestada, et kaubavahetuse kahjustamise tingimus on täidetud, ei pea komisjon tuvastama abi tegelikku mõju liikmesriikidevahelisele kaubavahetusele ja tegelikku konkurentsi moonutamist, vaid ainult uurima, kas kõnealune abi võib kaubavahetust kahjustada ja konkurentsi moonutada.

(72)

Sellega seoses piisab, kui täheldada, et turud, millel LNE tegutseb, on piiriülese ulatusega ning LNE konkureerib teistes liikmesriikides asutatud ettevõtjatega ja nendel turgudel rahvusvaheliselt tegutsevate Prantsuse ettevõtjatega. Selles suhtes otsustati, et igasugune abi andmine ühenduse turul tegutsevale ettevõtjale võib konkurentsi moonutada ja liikmesriikidevahelist kaubavahetust kahjustada. (24)

(73)

Seega ei saa nõustuda Prantsusmaa väitega, mille kohaselt seoses LNE väikese turuosaga turgu ei kahjustata, kuivõrd eraldatud summad ei ole kaugeltki tähtsusetud.

(74)

Kõnealused meetmed raskendavad Prantsusmaal äritegevust arendada soovivate ühenduse ettevõtjate tegevust. (25) Ilma riikliku toetuseta oleks LNE tegevus väiksema ulatusega, mis võimaldaks LNE konkurentidel käivet suurendada.

(75)

Kuna kõnealused meetmed tugevdavad LNE positsiooni teiste ühendusesiseses kaubavahetuses konkureerivate ettevõtjate suhtes, võib järeldada, et need kahjustavad liikmesriikidevahelist kaubavahetust ja võivad moonutada konkurentsi nende ettevõtjate vahel.

(76)

Euroopa Kohus otsustas 2003. aasta juulis Altmarki kohtuotsuses, (26) et kuivõrd riigi sekkumist tuleb pidada toetuseks abisaajatele ettevõtjatele avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise eest, nii et need ettevõtjad tegelikkuses rahalist kasu ei saa ja nimetatud meede ei aseta neid võrreldes teiste konkureerivate ettevõtjatega soodsamasse konkurentsiolukorda, ei kuulu selline meede EÜ artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse. Selleks peavad kohtuotsuses nimetatud neli tingimust olema kumulatiivselt täidetud.

(77)

Prantsusmaa leiab, et LNE-le avaliku teenuse osutamise eest makstud hüvitised ei kujuta endast keelatud riigiabi, sest Euroopa Kohtu nimetatud neli kumulatiivset tingimust on täidetud.

(78)

Komisjon ei jaga seda arvamust.

(79)

Altmarki kohtuotsuses nimetatud neljanda tingimuse kohaselt tuleb juhul, kui avaliku teenuse osutamise kohustuste täitmiseks määratud ettevõtjat ei valita riigihankemenetluse raames, mis võimaldab välja valida kandidaadi, kes suudab ühiskonnale teenuseid pakkuda kõige odavamalt, tuleb vajaliku hüvitise taseme kindlaksmääramisel lähtuda hästi juhitud ja vajalike avaliku teenuse nõuete täitmiseks sobiva seadmestikuga varustatud keskmisel ettevõtjal kõnealuste kohustuste täitmisega seotud kulude analüüsist, arvestades nende kohustuste täitmisega seonduvaid tulusid ja mõistlikku kasumit.

(80)

Prantsusmaa märgib oma argumentides, millega ta tahab tõestada, et eelmises punktis nimetatud tingimus on täidetud, et keskmise ettevõtja kulude analüüsis tuleb arvesse võtta LNE-le usaldatud avalike teenuste paljusust, mis seonduvad nii õigusnormide kohaldamise kui ka põhiuuringutega erinevates valdkondades (metroloogia, tervishoid, keskkond, tööstus, tarbekaubad, ehituskaubad, pakendid ja pakendamine).

(81)

Prantsusmaa ei esita “hästi juhitud keskmise ettevõtja” kulude analüüsi. Lisaks ei anna ta selgitusi selle kohta, miks ei ole LNEd võimalik võrrelda sellise keskmise ettevõtjaga.

(82)

Komisjon ei saa tuletada ühenduse kohtupraktikas nõutavat võrdluselementi ex nihilo.

(83)

Seega leiab komisjon, et Altmarki kohtuotsuses nimetatud neljas tingimus ei ole täidetud.

(84)

Prantsusmaa abstraktne viide raamistiku punktidele 13–17 ei muuda seda hinnangut.

(85)

Eespool esitatud põhjendustest lähtuvalt leiab komisjon, et kõnealused eelarveeraldised ja piirkondlike või kohalike omavalitsuste makstud toetused kujutavad endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(86)

Komisjon on seisukohal, et käesolevas menetluses ei tule arvesse võtta 1978. aasta määrusega kehtestatud rahastamiskorda. See määrus on nimelt väga üldine ning otsuseid riigi ja BNMi iga-aastase toetussumma eraldamise kohta LNE-le põhjendati ja sõnastati igal aastal erinevalt. LNE-le antud iga-aastased tegevus- ja investeerimistoetused on seega igal aastal uus üksikabi.

(87)

Kõnealuse abi andmisest ei ole komisjoni eelnevalt teavitatud. Seega on abi ebaseaduslik.

(88)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 üksiktarbijatele antava sotsiaalabi, loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antava abi ning Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade majandusele antava abi suhtes sätestatud erandid ei ole antud juhul ilmselgelt asjakohased.

(89)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 eranditega seoses täheldab komisjon, et kõnealune abi ei ole ette nähtud majandusarengu edendamiseks piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks ega Prantsuse majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks. Abi ei ole ette nähtud ka kultuuri edendamiseks ega kultuuripärandi säilitamiseks. Artikli 87 lõike 3 punktis c ette nähtud erandiga seoses leiab komisjon, et menetluse algatamisel väljendatud kahtlused ei ole hajutatud: kõnealune abi ei võimalda soodustada teatud majanduspiirkondade või toodangu arendamist.

(90)

Sellega seoses tuleks märkida, et ei Prantsuse ametiasutused ega huvitatud isikud ei tuginenud haldusmenetluses artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eranditele. Prantsusmaa nimelt leidis, et artikli 87 sätted ei ole kohaldatavad, sest vaatlusalused meetmed ei moonuta konkurentsi ning ei kahjusta liikmesriikidevahelist kaubavahetust.

(91)

Artikli 86 lõikega 2 sätestatakse, et ettevõtjad, kelle ülesandeks on üldise majandushuvi teenuste osutamine, alluvad asutamislepingu eeskirjadele, eriti konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine ei takista juriidiliselt ega faktiliselt nendele määratud eriülesannete täitmist. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(92)

Raamistiku punkti 26 kohaselt kohaldab komisjon teatamata jäetud abi suhtes nimetatud raamistiku sätteid, kui abi anti pärast 29. novembrit 2005, ja muudel juhtudel abi andmise hetkel kehtivaid sätteid.

(93)

Käesoleva menetlusega seotud abi anti enne 29. novembrit 2005.

(94)

Järelikult tuleks kohaldada abi andmise hetkel kehtinud komisjoni teatist “Üldhuviteenused Euroopas”. (27) Teatise kohaselt sobib avaliku teenuse osutamise eest hüvitise vormis antav abi konkurentsieeskirjadega kokku, kui on täidetud kolm tingimust:

(95)

Erapooletuse põhimõtte järgimine ei tekita antud juhul raskusi.

(96)

Seoses LNE osutatava avaliku teenuse määratlemisega üldise majandushuvi teenusena, peab komisjon hindama kõnealuse tegevuse majanduslikku olemust ja kontrollima, et liikmesriik ei teinud seda üldhuviteenuseks liigitades ilmset viga.

(97)

Juba on tuvastatud, et LNE tegevus avalik-õiguslikus valdkonnas on majandustegevus.

(98)

Välja arvatud sektorites, kus kõnealune küsimus on juba reguleeritud ühenduse õigusnormidega, on liikmesriikidel üldhuviteenuste määratlemisel suur otsustamisõigus, kui komisjon ei tuvasta hindamisel tehtud ilmset viga.

(99)

Käesoleval juhul on komisjon seisukohal, et LNE üldhuviteenuse määratlus, nagu see tuleneb 1978. aasta asutamisaktist ja 2005. aastal tehtud täiendustest, on piisavalt selge (28) ning Prantsuse ametiasutused ei ole seega teinud hindamisel ilmset viga. Lisaks peab üldise majandushuvi teenuste osutamiseks volitatud ettevõtjatele see ülesanne olema antud riigiasutuse õigusaktiga. Antud juhul on 10. jaanuari 1978. aasta seadus nr 78–23 ja 2005. aasta määrused ametlikud riigiasutuse õigusaktid. Lisaks sätestatakse LNE ülesanded alates 1997. aastast riigi kaasallkirjastatud tulemuslepingutes täpselt ja üksikasjalikult.

(100)

Huvitatud isikute märkused, milles sisuliselt öeldakse, et LNE konkurentidel on võimatu määratleda piiri tema võimalike avaliku teenuse osutamise kohustuse ja äritegevuse vahel, ei kummuta seda järeldust. Märkustes viidatakse sisuliselt eraldi arvepidamise nõudele üldise majandushuvi teenuste ja äritegevuse kajastamisel, vältimaks EÜ asutamislepinguga kokkusobimatut ristsubsideerimist. Viimatinimetatud küsimusi käsitletakse allpool.

(101)

Artikli 86 lõikega 2 sätestatud proportsionaalsus eeldab, et üldhuviteenuse osutamiseks kasutatavad vahendid ei mõjuta põhjendamatult kaubanduse arengut. Seega tuleks tagada, et EÜ asutamislepingu eeskirjades kehtestatud piirangud ei oleks rangemad, kui ülesande korraliku täitmise tagamiseks vajalik. Üldise majandushuvi teenuse osutamine tuleb tagada ja selleks volitatud ettevõtjad peavad olema suutelised kandma selle ülesandega kaasnevat erikoormust ja täiendavaid netokulusid.

(102)

Komisjon leiab, et kõnealune abi kuulub LNE poolt üldhuviteenuse osutamise raamesse.

(103)

Seega, kui ametiasutuste makstav iga-aastane hüvitis on väiksem või võrdne LNE jaoks üldise majandushuvi teenuse osutamisel esinevate täiendavate netokuludega, on proportsionaalsuse põhimõtet järgitud. See on nii, kui tulude ja kulude õige kirjendamise tulemusel analüütilises arvepidamises avalik-õiguslikus ja kaubandusvaldkonnas on majandusaasta kõiki toetusi sisaldav avalik-õigusliku valdkonna tulem negatiivne või null või annab mõistuspärase kasumi, arvestades eelkõige LNE tegevust ja tegevusvaldkondi.

(104)

Komisjon uuris LNE analüütilist arvepidamismeetodit, et kontrollida, kas see võimaldab tõepoolest kindlaks teha kõik üldise majandushuvi teenustega seonduvad tulud ja kulud ajavahemikul 1993–2005. (29)

(105)

2005. aastal LNE analüütiline arvepidamine kogukulude kirjendamisele, mis eeldab arvukate operatiivosakondade (80) ja funktsionaalsete osakondade (umbes 40) kõikide lõpuleviidud tegevuste täpset määratlemist.

(106)

LNE tulud kaubandusvaldkonnas koosnevad osutatud teenuste käibest ja muudest tuludest, mis hõlmavad näiteks personali kasutamise tasu, klientide makstud saatekulusid ja ettenägematute kulude reservist tehtud eraldisi.

(107)

Avalik-õigusliku valdkonna tulud sisaldavad uuringute käivet, metroloogialepingut (endine BNM), mitmesuguseid tulusid (näiteks rahvusvahelisest tehnilisest koostööst saadud tulu), tegevustoetusi ning kasumiaruandes kajastatud investeerimistoetusi.

(108)

Kasumiaruandes kajastatud investeerimistoetused sisaldavad piirkondlike või kohalike omavalitsuste makstud investeerimistoetusi. Kõnealuseid toetusi, mille abil rahastati LNE-le usaldatud avaliku teenuse osutamiseks vajalikke vahendeid, on seega arvestatud LNE-le üldise majandushuvi teenuse osutamise kulude katteks antud hüvitiste summa analüüsis. Hoonete amortisatsiooni 2/3–1/3 jaotus avalik-õigusliku ja kaubandusliku valdkonna vahel on kooskõlas “Trappes 3” ja “Trappes 4” hoonete jaoks antud eraldistega.

(109)

Kaubandusvaldkonna ja avalik-õigusliku valdkonna kulud on olemuselt samad. Need jagunevad peamiselt otsesteks tööjõukuludeks, hangete/alltöövõtu/otsesteks kuludeks, otsesteks lähetuskuludeks, kaudseteks kuludeks, üldisteks kuludeks, infrastruktuurikuludeks ja amortisatsiooniks.

(110)

Ühtaegu nii kaubanduslikus kui ka avalik-õiguslikus valdkonnas kasutatava tehnika amortisatsioonikulude ja infrastruktuurikulude osas kasutatakse analüütilises arvepidamises üldtunnustatud meetodit, mis võtab arvesse tehnika kasutusastet.

(111)

Komisjon on seisukohal, et koostatud valim, mis hõlmab 70 % LNE tehnika ja seadmestiku väärtusest, on piisav jaotuskoefitsiendi 44/56 kohaldamiseks. Pealegi võib kulukatele seadmetele kohaldatavat üldist jaotuskoefitsiendi kohaldada ka suurte seadmete juurde kuuluvate odavamate seadmete puhul.

(112)

Ühtlasi on suhe 44/56 vastuvõetav kogu vaatlusalusel perioodil, sest kaubandusvaldkonna osakaal kasvas jätkuvalt. (30) Seega on mõistuspärane, et avalik-õigusliku valdkonna seadmestiku kasutusaste 2005. aastal on ajavahemiku 1993–2004 minimaalne kasutusaste.

(113)

Lisaks leiab komisjon, et 10protsendilise kindlusvaru kohaldamisega, mida Prantsuse ametiasutused kasutavad ajavahemiku 1993–2004 andmete töötlemisel, ei kaasne avalik-õigusliku valdkonna kulude ülehindamist ega võimalike ülemääraste toetuste heakskiitmist. Prantsuse ametiasutuste lähenemisviis on seega ettevaatlik.

(114)

Komisjon järeldab seega esiteks, et LNE analüütiline arvepidamine vastab tavapäraselt selles valdkonnas tunnustatud standarditele ning ei sisalda märkimisväärseid eripärasid, ja teiseks, et 1993–2004 perioodi arvepidamise valdkondade kaupa koostamiseks tehtud ümberarvutused (31) on vastuvõetavad. (32)

(115)

Avalik-õigusliku valdkonna aastased tulemused, mis sisaldavad riiklikke toetusi, on LNE analüütilise arvepidamise kohaselt järgmised:

(116)

Alates 1993. aastast olid avalik-õigusliku valdkonna tulemused, st üldise majandushuvi teenustega seonduv tegevus, vaatamata kõnealuse abi andmisele sageli kahjumlikud. Kui ilmneb ülejääk, on see väiksem või võrdne 2 % avalik-õiguslikus valdkonnas teenitud käibest. 1993–2005 perioodi kaalutud tulem on 1,9 % kahjum.

(117)

Sellised keskmiselt negatiivsed tulemused on ilmselgelt väiksemad mõistuspärasest kasumist, võrreldes võimaliku eraettevõtjaga.

(118)

Kõigele lisaks uuris komisjon üksikasjalikult LNE ja kolme asjaomase ettevõtja, kelle tegevus on LNE omaga võrreldav, 1998–2005 (34) perioodi tulemit ja käivet. Ilmneb, et LNE puhaskasumi ja käibe suhtarvud olid väiksemad (– 3,2 % LNE tegevuse puhul avalik-õiguslikus valdkonnas, 0,6 % LNE kõikide tegevusalade puhul) kui asjaomastel ettevõtjatel, kelle suhtarvud olid vahemikus 0 %–4 %. See kinnitab, et LNE teenitud kasumit avalik-õiguslikus valdkonnas võib pidada mõistuspäraseks kasumiks.

(119)

Komisjon järeldab seega, et LNE ei saanud alates 1993. aastast ülemäärast hüvitist üldise majandushuvi teenustega seotud kulude katteks. LNE-le perioodil 1993–2005 makstud hüvitised avaliku teenuse osutamiseks on asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaselt ühisturuga kokkusobiv riigiabi.

(120)

Sellest tulenevalt ei ole vaja kontrollida LNE kaubandusvaldkonnaga seotud tegevuse võimalikku ristsubsideerimist. (35)

(121)

Kui teatav piiratud osa LNE tegevust avalik-õiguslikus valdkonnas pidada mittekaubanduslikuks (36) ning võrreldavaks riigiasutuse ülesannetega, tuleks kontrollida, kas ametiasutuste makstud hüvitised on kõnealuste ülesannete täitmisega seonduvatest netokuludest väiksemad või nendega võrdsed. (37)

(122)

Seda on juba analüüsitud põhjendustes 115–120, millest lähtub, et kõnealuseid hüvitisi ei tule vaidlustada. Analüüsi kohaselt tuleb siiski arvestada, et nimetatud tegevuse rahastamine ei kujuta endast riigiabi.

(123)

Käesoleva menetluse raames esitatud märkustes nimetasid mõned konkurendid LNE-le antavat muud abi. Neid meetmeid käesolev menetlus ei hõlma. Arvestades Prantsuse ametiasutuste vastuseid, leiab komisjon, et tal on siiski piisavalt teavet muu abi suhtes seisukoha võtmiseks.

(124)

Île-de-France’i maakonna LNE-le antud abi kogusumma, mis oli ette nähtud laboratooriumi poolt kõnealuse piirkonna VKEdele tehtud kaubandusliku allahindluse rahastamiseks, oli 2003. aastal 61 000 eurot. Kuivõrd neid toetusi saab määratleda kui LNE-le (ja mitte tema klientidest VKEdele) antud abi, mis ei kuulu olemasolevasse toetuskavasse (vt põhjendus 54), vastavad need komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (38) artikli 2 tingimustele. Komisjon ei vaidlusta seega kõnealust abi.

(125)

Lisaks märgib komisjon, et ADEME ei andnud LNE-le abi.

(126)

Asjaolu, et LNE kasutab väidetavalt Prantsuse Vabariigi logo ning laboratooriumi rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemise ulatus ei näi antud juhul asja juurde kuuluvat. LNE logo erineb ametlikust logost, mida võivad kasutada ainult riigiasutused. LNE maine väidetav edendamine seoses riigiasutuste esindamisega teatavates Euroopa ja rahvusvahelistes organisatsioonides (rahvusvahelise legaalmetroloogia organisatsiooni (OIML) ja Euroopa legaalmetroloogia organisatsiooni (WELMEC) töörühmades), ei ole võrreldav riigiabiga.

(127)

Omakindlustuse, töötajate tööõiguse erikorra või tasuta arhiveerimisteenusega seonduvad väidetavad eelised tegelikult puuduvad. LNE kindlustuspoliisid, mille kulud 2004. aastal olid suuremad kui 300 000 eurot, sarnanevad eraettevõtjate kindlustuspoliisidega. LNE töötajatel ei ole riigiametnike eristaatust, nende puhul kohaldatakse eraõiguses sätestatud staatus nii töötuskindlustuse kui ka pensioni osas. Samuti ei kasuta LNE tasuta arhiveerimisteenust; vastupidi, sellega seonduvad otsesed kulud olid 2005. aastal 80 000 eurot.

(128)

LNEle võimaldatav teadusuuringutega seotud maksusoodustus ei ole artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabi, eelkõige sellepärast, et maksusoodustuse andmine ei eelda riigiressursse. Sellest tuleneb, et LNE teadlaste teadusuuringutega seotud avalike kohustuste kohta koostati ad hoc hinnang. Teadusuuringutega seotud maksusoodustus kajastub LNE kasumiaruandes.

(129)

Tolliameti LNE-le antud väidetava toetuse kohta ei ole täpseid andmeid. Näib, et DGDDI kasutab enda, DGCCRFi või muid laboratooriume, sh LNE, riikliku uurimis- ja ohutusinstituudi laborit või ehituskaupade puhul ehitusalase teadus- ja tehnikakeskuse laborit.

(130)

V.a punktis 5.4 nimetatud juhud on riigi ja BNMi eelarveeraldiste kujul antud avaliku teenuse osutamise hüvitised ning LNE-le aastatel 1993–2005 antud piirkondlike omavalitsuste toetused riigiabi.

(131)

Komisjon täheldab, et Prantsusmaa andis kõnealust abi ebaseaduslikult, rikkudes asutamislepingu artikli 88 lõiget 3.

(132)

Asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaselt oli kõnealune abi ühisturuga kokkusobiv.

(133)

Käesolev otsus ei hõlma riigi tagatist, mida võib LNE kaubandusvaldkonnaga seotud tegevusele anda tulenevalt tema avalik-õigusliku tööstus- ja kaubandusasutuse staatusest. Seda aspekti, mille kohta tehti ettepanek võtta asutamislepingu artikli 88 lõikes 1 sätestatud meetmeid, (39) käsitletakse edasistes otsustes,

5.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/37

(1)

Komisjoni 4. oktoobri 2006. aasta otsusega K(2006) 4332 (lõplik) määrati liikmesriigiti kindlaks ühenduse kulukohustuste assigneeringute iga-aastane näidisjaotus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 piirkondadele, mida võib toetada Euroopa Kalandusfondist (edaspidi “EKF”) muu kui lähenemiseesmärgi raames, ja ühenduse kulukohustuste assigneeringud Euroopa Kalandusfondist kokku.

(2)

Selleks et võimaldada Bulgaarial ja Rumeenial Euroopa Kalandusfondist kuni 2013. aastani toetust saada, tuleks Bulgaaria ja Rumeeniaga seoses kindlaks määrata soovituslikud ühenduse kulukohustuste assigneeringute summad piirkondadele, mida võib toetada Euroopa Kalandusfondist lähenemise eesmärgi raames, ja ühenduse kulukohustuste assigneeringud Euroopa Kalandusfondist kokku.

(3)

Otsust K(2006) 4332 (lõplik) tuleks vastavalt muuta,