31.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 91/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 360/2007,

30. märts 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 31. märtsil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 30. märtsi 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	171,2
	MA	101,6
	SN	320,6
	TN	175,4
	TR	159,0
	ZZ	185,6
0707 00 05	JO	171,8
	MA	102,4
	TR	116,2
	ZZ	130,1
0709 90 70	MA	58,2
	TR	109,3
	ZZ	83,8
0709 90 80	EG	242,2
	IL	80,8
	ZZ	161,5
0805 10 20	CU	38,6
	EG	38,5
	IL	41,9
	MA	44,7
	TN	54,1
	TR	40,7
	ZZ	43,1
0805 50 10	IL	62,2
	TR	52,4
	ZZ	57,3
0808 10 80	AR	77,6
	BR	75,4
	CA	101,7
	CL	88,3
	CN	55,8
	NZ	123,6
	US	110,8
	UY	68,1
	ZA	81,5
	ZZ	87,0
0808 20 50	AR	69,5
	CL	78,2
	CN	54,5
	ZA	76,8
	ZZ	69,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood “ ZZ ” tähistab “muud päritolu”.

31.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 91/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 361/2007,

30. märts 2007,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. aprillist 2007

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 2 nähakse ette, et CN-koodide 1001 10 00 , 1001 90 91 , ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 , ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidid seemneks) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See tollimaks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 3 nähakse ette, et nimetatud artikli lõikes 2 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00 , 1001 90 91 , ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00 , 1005 10 90 , 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artiklis 4 ette nähtud korras.

(4)	Seepärast tuleks alates 1. aprillist 2007 kehtestada imporditollimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. aprillist 2007 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. aprillil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1816/2005 (ELT L 292, 8.11.2005, lk 5).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 1. aprillist 2007

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	0,00
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	5,51
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	5,51
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	0,00

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

ajavahemikul 16–29 märts 2007

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

EUR/t
	Pehme nisu (*1)	Mais	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (*2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (*3)	Oder
Börs	Minneapolis	Chicago	—	—	—	—
Noteering	152,25	117,98	—	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	180,60	170,60	150,60	152,43
Lahe lisatasu	26,80	6,98	—	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	—	—	—	—	—	—

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	30,84 EUR/t
Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	— EUR/t

(*1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(*2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(*3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

31.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 91/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 362/2007,

30. märts 2007,

millega määratakse kindlaks madalaim müügihind või puhul määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 28. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) võivad sekkumisametid müüa alalise pakkumismenetluse teel teatava koguse nende valduses oleva või sekkumisvarudest ning anda toetust koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 25 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Lisaks sellele on sätestatud, et hind või toetus võib erineda olenevalt või kavandatud kasutusest, selle rasvasisaldusest ja kasutusviisist. Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(2)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 28. individuaalseks pakkumiskutseks määratakse kindlaks kõnealuse määruse artiklis 25 osutatud madalaim müügihind või sekkumisvarude puhul ning artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 31. märtsil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 308, 25.11.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2107/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 20).

LISA

Madalaim müügihind või puhul ning töötlemistagatise suurus määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 28. individuaalseks pakkumiskutseks

(EUR/100 kg)
Valem			A		B
Kasutusviis			Märgistusainetega	Märgistusaineteta	Märgistusainetega	Märgistusaineteta
Madalaim müügihind	Või ≥ 82 %	Töötlemata	—	—	—	—
Madalaim müügihind	Või ≥ 82 %	Kontsentreeritud	—	—	—	—
Töötlemistagatis		Töötlemata	—	—	—	—
Töötlemistagatis		Kontsentreeritud	—	—	—	—

31.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 91/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 363/2007,

30. märts 2007,

millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 28. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) võivad sekkumisametid müüa alalise pakkumismenetluse teel teatava koguse nende valduses oleva või sekkumisvarudest ning anda toetust koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 25 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul. Lisaks sellele on sätestatud, et hind või toetus võib erineda olenevalt või kavandatud kasutusest, selle rasvasisaldusest ja kasutusviisist. Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(2)	Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 28. individuaalseks pakkumiskutseks määratakse kindlaks kõnealuse määruse artiklis 25 osutatud suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või jaoks ning artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 31. märtsil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 308, 25.11.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2107/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 20).

LISA

Suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või jaoks ning töötlemistagatise suurus määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 28. individuaalseks pakkumiskutseks

(EUR/100 kg)
Valem		A		B
Kasutusviis		Märgistusainetega	Märgistusaineteta	Märgistusainetega	Märgistusaineteta
Suurim toetus	Või ≥ 82 %	11,5	8	10	—
	Või < 82 %	—	7,7	—	—
	Kontsentreeritud või	—	—	—	—
	Koor	—	—	—	—
Töötlemistagatis	Või	13	—	11	—
	Kontsentreeritud või	—	—	—	—
	Koor	—	—	—	—

31.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 91/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 364/2007,

30. märts 2007,

millega määratakse kindlaks suurim toetus kontsentreeritud või jaoks määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 28. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1898/2005 millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) artiklile 47 kuulutavad sekkumisametid välja alalise pakkumismenetluse toetuse andmiseks kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 54 on sätestatud, et iga konkreetse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse suurim toetus kontsentreeritud või jaoks, mille minimaalne rasvasisaldus on 96 %.

(2)	Esitada tuleb määruse (EÜ) nr 1898/2005 artikli 53 lõikes 4 sätestatud lõppkasutustagatis, et tagada kontsentreeritud või üleminek jaekaubandusse.

(3)	Saadud pakkumisi silmas pidades tuleks suurim toetus kinnitada asjakohasel tasemel ja määrata vastavalt sellele kindlaks lõppkasutustagatis.

(4)	Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 28. individuaalse pakkumiskutse puhul kinnitatakse kõnealuse määruse artikli 47 lõikes 1 osutatud kontsentreeritud või jaoks, mille minimaalne rasvasisaldus on 96 %, suurimaks toetuseks 12,00 eurot/100 kg.

Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artikli 53 lõikes 4 sätestatud lõppkasutustagatiseks kinnitatakse 13 eurot/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 31. märtsil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 308, 25.11.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2107/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 20).

31.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 91/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 365/2007,

30. märts 2007,

millega kehtestatakse või madalaim müügihind 60. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 2771/1999 osutatud alalise pakkumiskutse alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat võid.

(2)	Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)	Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2771/1999 kohase 60. individuaalse pakkumise kutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 27. märts 2007, kehtestatakse või madalaimaks müügihinnaks 243,05 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 31. märtsil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1802/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 3).

31.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 91/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 366/2007,

30. märts 2007,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1002/2006 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (2) eriti selle artikli 36,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1002/2006. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 331/2007. (4)

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 nimetatud toodete suhtes 2006/2007. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1002/2006 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 31. märtsil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2011/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 1).

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2031/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 43).

(3) ELT L 179, 1.7.2006, lk 36.

(4) ELT L 88, 29.3.2007, lk 14.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 31. märtsist 2007

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	20,09	6,26
1701 11 90 (1)	20,09	11,88
1701 12 10 (1)	20,09	6,07
1701 12 90 (1)	20,09	11,37
1701 91 00 (2)	25,25	12,73
1701 99 10 (2)	25,25	8,09
1701 99 90 (2)	25,25	8,09
1702 90 99 (3)	0,25	0,40

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1) I lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2) Määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3) 1 % saharoosisisalduse kohta.

31.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 91/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 367/2007,

30. märts 2007,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2131/93, milles sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6 ja artikli 24 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2131/93 (2) artikli 1 lõikes 2 on määratletud pakkumismenetluse mõiste ja sellega seotud lepingute sõlmimise tingimused. Ebaselguse vältimiseks lepingute sõlmimisel tuleks tingimusi täpsustada.

(2)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 2 lõike 1 kolmanda lõiguga ja artikli 7 lõike 1 kolmanda lõiguga on ette nähtud, et ühenduse turul edasimüümiseks või eksportimiseks pakkumismenetluse väljakuulutamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva ja pakkumiste esitamise esimese tähtaja vahele peab jääma vähemalt kaheksa päeva. Asjaomase määruse artikli 12 lõikega 1 on ette nähtud, et sama pikk ajavahemik peab jääma pakkumismenetluse teadaande ja pakkumiste esitamise esimese tähtpäeva vahele. Arvestades edasiminekut teabe elektroonilisel edastamisel, tunduvad need ajavahemikud nüüd liiga pikad ja neid tuleks lühendada.

(3)

Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artiklis 3 täpsustatakse pakkumismenetluse teadaandele esitatavad miinimumnõuded ja määratakse kindlaks teatavad alaliste pakkumismenetluste suhtes kohaldatavad üldised eeskirjad, sõltumata toote sihtkohast. Selguse huvides tuleks kõnealused eeskirjad esitada asjaomase määruse üld- ja lõppsätteid käsitlevas III jaotises.

(4)

Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artiklis 10 täpsustatakse, milline teave tuleb komisjonile edastada pakkumiste esitamisel ja millised on pakkumiste vastu võtmise tingimused, eelkõige hinna osas. Haldamise lihtsustamise huvides tuleks pakkumisalune partii identifitseerida ja täpsustada juhtumid, mille puhul miinimumhinna kehtestamine ei tohi häirida muud eksporditegevust.

(5)	Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikliga 12 on ette nähtud pakkumismenetluse teadaannet käsitlevad üldsätted. Selguse huvides tuleks seal esitada artiklist 3 väljajäetud sätted.

(6)	Seetõttu tuleks määrust (EMÜ) nr 2131/93 vastavalt muuta.

(7)

Määruses (EMÜ) nr 2131/93 esitatakse märked kõikides ühenduse keeltes. Vastavalt nõukogu 6. oktoobri 1958. aasta määrusele nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, (3) muudetud määrusega (EÜ) nr 920/2005, (4) on iiri keel alates 1. jaanuarist 2007 üks ühenduse ametlikest keeltest. Asjaomased märked tuleb seega esitada ka iiri keeles.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 2131/93 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab “pakkumismenetlus” pakkumiskutsest tulenevat huvitatud isikute vahelist konkureerimist, mille puhul leping iga partii kohta sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on käesoleva määruse nõudmistele vastavatest pakkumistest kõige soodsam ja kelle pakutav hind on vähemalt võrdne komisjoni poolt vastavalt artikli 10 lõikele 2 kehtestatud minimaalse müügihinnaga.”

2.	Artikli 2 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega: “Sellise avaldamise kuupäeva ja pakkumiste esitamise esimese tähtaja vahele peab jääma vähemalt kuus päeva.”

3.	Artikkel 3 asendatakse järgmise tekstiga: “Artikkel 3 Sekkumisametid koostavad ja avaldavad pakkumismenetluse teadaande vastavalt artiklile 12.”

4.	Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega: “Sellise avaldamise kuupäeva ja pakkumiste esitamise esimese tähtaja vahele peab jääma vähemalt kuus päeva.”

Artikkel 10 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 10

1. Iga pakkumiste esitamise tähtaja lõppedes edastab asjaomane liikmesriik komisjonile pakkumiste loetelu ilma nimedeta, märkides iga pakkumise juurde eelkõige partii numbri, koguse ja hinna ning kohaldatavad hinnatõstmised ja -alandused.

2. Komisjon määrab määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 25 lõikes 2 sätestatud korras kindlaks minimaalse müügihinna või otsustab jätta saadud pakkumised vastu võtmata.

3. Ekspordipakkumismenetluste puhul määratakse miinimumhind kindlaks tasemel, mis ei piira muid eksporditoiminguid.”

Artikkel 12 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 12

1. Vähemalt neli päeva enne pakkumiste esitamise esimest tähtpäeva avaldavad sekkumisametid pakkumismenetluse teadaande, milles märgitakse:

a)	täiendavad müügitingimused, mis on kooskõlas käesoleva määrusega,

b)	eri partiide peamised füüsikalised ja tehnilised omadused, mis tehakse kindlaks sekkumisametipoolse kokkuostmise või hilisemate kontrollide ajal,

c)	ladustamiskohad ning ladustajate nimed ja aadressid.

2. Sekkumisametid tagavad pakkumismenetluse teadaande asjakohase avalikustamise, pannes selle eelkõige välja oma peakontoris, samuti enda või pädeva ministeeriumi veebilehel. Alalise pakkumismenetluse puhul määratakse kindlaks pakkumiste esitamise tähtajad iga osalise pakkumismenetluse jaoks.

3. Pakkumismenetluse teadaandes määratakse kindlaks miinimumkogused, mida pakkumised peavad hõlmama.

4. Pakkumismenetluse teadaanne ja kõik selle muudatused tuleb komisjonile edastada enne pakkumiste esitamise esimest tähtpäeva.”

7.	Lisas lisatakse pärast prantsusekeelset märget järgmine märge: “— iiri keeles: Onnmhairiú gránach ar muir, Airteagal 17a de Rialachán (CEE) 2131/93”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1996/2006 (ELT L 398, 30.12.2006, lk 1).

(3) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58.

(4) ELT L 156, 18.6.2005, lk 3.

31.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 91/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 368/2007,

30. märts 2007,

puu- ja köögivilja (õunad) B-süsteemi ekspordilitsentside väljaandmise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1961/2001, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögivilja eksporditoetustega, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 134/2007 (3) on kehtestatud soovituslikud kogused, mille suhtes võib välja anda B-süsteemi ekspordilitsentse.

(2)	Pidades silmas komisjonile tänasel päeval kättesaadavat teavet, on oht, et õunad puhul jooksvaks ekspordiperioodiks ette nähtud soovituslikke koguseid ületatakse. See ületamine piirab eksporditoetuste nõuetekohast toimimist puu- ja köögiviljasektoris.

(3)	Selle olukorra vältimiseks tuleks B-süsteemi litsentside taotlused pärast 30. märts 2007 eksporditavate õunad puhul tagasi lükata kuni jooksva ekspordiperioodi lõpuni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 134/2007 artikli 1 alusel apelsinid suhtes esitatud B-süsteemi ekspordilitsentside taotlused, mille puhul on ekspordideklaratsioonid vastu võetud pärast 30. märtsi enne 1. juulit 2007, lükatakse tagasi.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 31. märtsil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2) EÜT L 268, 9.10.2001, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

(3) ELT L 42, 14.2.2007, lk 16. Parandatud väljaandes ELT L 52, 21.2.2007, lk 12.

31.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 91/17

KOMISJONI DIREKTIIV 2007/19/EÜ,

30. märts 2007,

millega muudetakse direktiivi 2002/72/EÜ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta ja nõukogu direktiivi 85/572/EMÜ, millega sätestatakse toiduga kokkupuutumiseks mõeldud plastmaterjalide ja -esemete koostisainete migratsiooni testimiseks kasutatavate mudelainete nimekiri

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi “amet”),

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni direktiiv 2002/72/EÜ (2) on raammääruse (EÜ) nr 1935/2004 tähenduses eridirektiiv, millega ühtlustatakse eeskirjad toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta.

(2)

Direktiiviga 2002/72/EÜ on kehtestatud nende materjalide ja toodete valmistamiseks lubatud ainete, eelkõige lisaainete ja monomeeride loetelu, nende kasutamise piirangud, märgistuse eeskirjad ja teave, mis tuleb tarbijale või toidukäitlejatele esitada nende materjalide ja esemete õige kasutamise kohta.

(3)

Komisjonile esitatud teave kinnitab, et plastifikaatorid, mida kasutatakse näiteks polüvinüülkloriidist kaanetihendites, võivad migreeruda rasvastesse toitudesse koguses, mis võib ohustada inimeste tervist või tuua kaasa lubamatuid muudatusi toidu koostises. Seetõttu tuleks selgitada, et isegi juhul, kui tihendid moodustavad osa näiteks metallkaanest, kuuluvad need direktiivi 2002/72/EÜ rakendusalasse. Samal ajal tuleks sätestada erieeskirjad lisaainete kasutamise kohta kõnealuste tihendite valmistamisel. On asjakohane arvesse võtta kaanetootjate vajadus saada piisavalt aega direktiivi 2002/72/EÜ mõnede sätetega kohandumiseks. Eelkõige, võttes arvesse ajalisi piire, et valmistada ette taotlus kaanetihendite valmistamisel kasutatavate teatavate lisaainete hindamiseks, ei ole praegu võimalik koostada nende hindamise ajakava. Seetõttu ei peaks plastmaterjalide ja -esemete kohta edaspidi vastu võetavat lubatud lisaainete loetelu esimesel etapil veel kohaldama kaanetihendite valmistamisele, nõnda et muude lisaainete kasutamine oleks riiklike õigusaktide kohaselt endiselt võimalik. See olukord tuleks hilisemal etapil ümber hinnata.

(4)	Direktiivi 2002/72/EÜ tuleb täiendada ameti poolt hinnatud ainete riskianalüüsi tulemusel saadud uue teabe ning vajaduse alusel kohandada olemasolevaid migratsiooni arvutamise eeskirju tehnika arenguga. Selguse huvides tuleks võtta kasutusele kasutatud tehniliste terminite määratlused.

(5)	Eeskirjad üld- ja erimigratsiooni kohta peaksid lähtuma samast põhimõttest ja seepärast tuleks need eeskirjad omavahel vastavusse viia.

(6)	Tuleb kehtestada erieeskirjad imikute paremaks kaitsmiseks, sest imikud tarbivad oma kehamassi kohta suhteliselt rohkem toitu kui täiskasvanud.

(7)

Direktiivi 2002/72/EÜ III lisa B-jaos loetletud lisaainete erimigratsiooni piirnormidele vastavuse kontrollimist mudelaines D tuleb kohaldada samaaegselt muude käesolevas direktiivis migratsiooni arvutamiseks lisatud sätetega, et hinnata paremini tarbija tegelikku kokkupuudet nende lisaainetega. Seepärast tuleks eelnimetatud vastavuse kontrollimise rakendamistähtaega pikendada.

(8)

Tuleks selgitada nende lisaainete staatus, mis toimivad polümerisatsioonil tootmise abiainetena (PPA). Polümerisatsiooni abiained, mis funktsioneerivad ka lisaainetena, tuleb hinnata ja võtta tulevasse lisaainete loetellu. Mõned neist on praegusesse mittetäielikku lisaainete loetellu juba võetud. Tuleks selgitada, et teiste ainete kasutamine, mis toimivad ainult PPAna ning mis seetõttu ei ole ette nähtud jääma valmis eseme koostisesse, jääb ka edaspidi võimalikuks, kui riiklikest õigusaktidest ei tulene teisiti, isegi pärast lisaainete tulevase loetelu vastuvõtmist. See olukord tuleks hilisemal etapil ümber hinnata.

(9)

Uuringud on näidanud, et asodikarboksamiid laguneb kõrgel temperatuuril töötlemisel semikarbasiidiks. Ametil paluti 2003. aastal koguda andmeid ja hinnata semikarbasiidi toidus sisaldumisega kaasnevaid võimalikke riske. Kuni nende andmete saamiseni ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (3) artiklile 7 peatati komisjoni direktiiviga 2004/1/EÜ (4) asodikarboksamiidi kasutamine toiduga kokkupuutuvates plastmaterjalides ja -esemetes. Amet jõudis oma 21. juuni 2005. aasta arvamuses (5) järeldusele, et semikarbasiid ei ole toidus esinevates kontsentratsioonides inimesele kantserogeenne, kui kõrvaldada semikarbasiidi asodikarboksamiidiga seotud allikas. Seepärast on asjakohane asodikarboksamiidi plastmaterjalides ja -esemetes kasutamise keeld jõusse jätta.

(10)

Tuleks kehtestada funktsionaalse plasttõkkekihi mõiste, mis on plastmaterjalides või esemetes sisalduv tõkkekiht, mis takistab või vähendab ainete migreerumist selle tõkkekihi tagant toidusse. Migreerumise täieliku tõkestamise võivad tagada ainult klaas ja teatavad metallid. Plastid võivad olla osalised funktsionaalsed tõkkekihid, mille omadusi ja efektiivsust tuleb hinnata ja mis võivad aidata vähendada ainete migreerumist alla avastamispiiri. Funktsionaalse plasttõkkekihi taga võib kasutada mittelubatud aineid, kui need vastavad teatavatele kriteeriumidele ja nende migreerumine jääb alla kehtestatud avastamispiiri. Võttes arvesse imikute ja teiste eriti tundlike isikute toite ning seda liiki analüüsidega kaasnevaid raskusi, kuna neil on suur analüüsihälve, tuleks mittelubatavate ainete migreerumisele läbi funktsionaalse plasttõkkekihi kehtestada piirmäär 0,01 mg/kg toidus või toidu mudelaines.

(11)

Direktiivi 2002/72/EÜ artiklis 9 on sätestatud, et materjalidele ja esemetele tuleb anda kaasa kirjalik vastavusdeklaratsioon, millega tõendatakse nende vastavust nende suhtes kohaldatavatele eeskirjadele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 5 lõike 1 punktidele h ja i peavad vastutavad isikud hankijate tegevuse koordineerimise ja vastutuse tugevdamiseks tootmise kõikidel etappidel, sealhulgas lähteainete etapil, esitama kliendile deklaratsiooni vastavuse tõendamiseks asjakohastele eeskirjadele. Tootmise kõikidel etappidel peavad olema täitevasutustele kättesaadavad ka deklaratsiooni õigsust tõendavad dokumendid.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 17 lõike 1 kohaselt peavad toidukäitlejad kontrollima toidu vastavust nende tegevust reguleerivate õigusnormide nõuetele. Selleks peab toidukäitlejatel olema kooskõlas konfidentsiaalsuse nõuetega juurdepääs asjakohasele teabele, mis annab neile võimaluse tagada, et aine materjalidest ja esemetest migreerumine vastaks toidu valdkonna õigusaktides sätestatud spetsifikatsioonidele ja piirangutele.

(13)	Toidukäitleja peab rahvusvaheliselt tunnustatud teaduslike põhimõtete alusel hindama loetellu mittekuuluvate ainete, näiteks direktiivi 2002/72/EÜ II lisa punktis 3 ja III lisa punktis 3 nimetatud lisandite ja reaktsioonisaaduste vastavust määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3.

(14)

Tarbija kokkupuute paremaks hindamiseks tuleb migratsioonikatsetes kasutusele võtta uus vähenduskoefitsient, mida nimetatakse rasvavähenduskoefitsiendiks. Seni hinnati kokkupuudet valdavalt rasvasesse toitu migreeruvate ainetega (lipofiilsed ained) lähtudes üldisest eeldusest, et inimene sööb 1 kg toitu päevas. Kuid inimene sööb päevas maksimaalselt 200 grammi rasva. Seda tuleks vastavalt toidu teaduskomitee (6) arvamusele ja ameti (7) arvamusele arvesse võtta, korrigeerides erimigratsiooni lipofiilsete ainete suhtes kohaldatava rasvavähenduskoefitsiendiga.

(15)

Lähtudes ameti (8) poolt hinnatud uuest teabest monomeeride ja muude lähteainetega seotud riskianalüüside kohta tuleks teatavad esialgu riigi tasandil lubatud monomeerid ja uued monomeerid lisada ühenduse lubatud ainete loetellu. Teiste puhul tuleks ühenduse tasandil juba kehtestatud piiranguid ja/või spetsifikatsioone uute olemasolevate andmete põhjal muuta.

(16)

Mittetäielikku loetelu lisaainetest, mida võib plastmaterjalide ja -esemete tootmisel kasutada, tuleks muuta, lisades sellesse muud ameti poolt hinnatud lisaained. Teatavate lisaainete suhtes ühenduse tasandil juba kehtestatud piiranguid ja/või spetsifikatsioone tuleb uute olemasolevate hinnangute alusel muuta.

(17)

Komisjoni direktiiviga 2005/79/EÜ (9) tehti muudatused viitenumbriga 35760 tähistatud aine piirangutes ja/või spetsifikatsioonides direktiivi 2002/72/EÜ III lisa A-jaos B-jao asemel ja viitenumbriga 67180 tähistatud aine kohta tehti muudatused selle lisa B-jaos A-jao asemel. Peale selle on viitenumbritega 43480, 45200, 81760 ja 88640 tähistatud ainete puhul märge piirangute ja/või spetsifikatsioonide kohta direktiivi 2002/72/EÜ III lisas mitmeti mõistetav. Seepärast on õiguskindluse huvides vaja paigutada viitenumbritega 35760 ja 67180 tähistatud ained lisaainete loetelu õigesse jakku ning kehtestada uuesti piirangud ja spetsifikatsioonid viitenumbritega 43480, 45200, 81760 ja 88640 tähistatud ainetele.

(18)	Tõestati, et praegu kasutatav destilleeritud vesi ei ole sobiv teatavate piimatoodete mudelaine; see tuleks asendada 50 % etanooliga, mis sarnaneb paremini nende rasvasusele.

(19)

Epoksiiditud sojaõli kasutatakse plastifikaatorina tihendites. Võttes arvesse ameti 16. märtsil 2006. aastal vastuvõetud arvamust (10) täiskasvanute kokkupuute kohta toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutatud epoksiiditud sojaõliga, on asjakohane sätestada lühem tähtaeg kaanetihendite vastavusse viimiseks epoksiiditud sojaõli ja selle asendajate piirangutega, nagu on sätestatud direktiivis 2002/72/EÜ. Sama tähtaega tuleks kohaldada seoses asodikarboksamiidi kasutamise keelamisega.

(20)

Teatavaid ftalaate kasutatakse plastifikaatoritena tihendites ja muudes plasttoodetes. Oma 15. septembril 2005. aastal avaldatud arvamuses (11) teatavate ftalaatide kohta sätestas amet teatavatele ftalaatidele lubatava ööpäevase organismi sattumise määra ning oletas, et inimeste kokkupuude teatavate ftalaatidega jääb lubatava ööpäevase määra tasemele. Seepärast on asjakohane sätestada lühem tähtaeg plastmaterjalide ja -esemete vastavusse viimiseks piirangutega neile ainetele, nagu on sätestatud direktiivis 2002/72/EÜ.

(21)	Seega tuleks nõukogu direktiivi 2002/72/EÜ ja direktiivi 85/572/EMÜ (12) vastavalt muuta.

(22)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/72/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste materjalide ja esemete suhtes, mis oma valmiskujul on ette nähtud toiduga kokkupuutumiseks või mis on toiduga kokkupuutes ning on selleks ette nähtud (edaspidi “plastmaterjalid ja -esemed”):

a)	materjalide ja esemete suhtes, mis koosnevad ainult plastist,

b)	mitmekihiliste plastmaterjalide ja -esemete suhtes,

c)	plastkihtide või katete suhtes, mis moodustavad kaanetihendeid, mis koos kaanega koosnevad kahest või enamast eri tüüpi materjalist.”;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4. Ilma et see piiraks lõike 2 punkti c kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi nende materjalide ja esemete suhtes, mis koosnevad kahest või enamast kihist, millest üks või enam ei sisalda üksnes plasti, isegi sel juhul, kui toiduga otse kokkupuutumiseks ettenähtud kiht koosneb ainult plastist.”

Lisatakse artikkel 1a:

“Artikkel 1a

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) Mitmekihilised plastmaterjalid või -esemed– plastmaterjalid või -esemed, milles on liimi abil või teiste vahenditega liidetud kaks või rohkem üksnes plastist koosnevat materjalikihti.

b) Funktsionaalne plasttõkkekiht– ühest või mitmest plastkihist koosnev tõkkekiht, mis tagab valmismaterjali ja -eseme vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 (*1) artiklile 3 ja käesolevale direktiivile.

c) Mitterasvane toit– osutab toidule, mille puhul migratsiooni testimiseks on direktiivis 85/572/EMÜ sätestatud mudelained, välja arvatud mudelaine D.

(*1) ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.” "

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

1. Plastmaterjalid ja -esemed ei tohi eraldada toidusse üle 60 milligrammi oma koostisaineid toiduaine või toidu mudelaine kilogrammi kohta (mg/kg) (üldmigratsiooni piirnorm).

See piirnorm on siiski 10 milligrammi eraldunud koostisaineid materjali või eseme pinna 1 ruutdetsimeetri kohta (mg/dm2) järgmistel juhtudel:

a)	esemed, mis kujutavad endast mahuteid või on mahutitega võrdsustatavad ja mille täidetav maht on alla 500 milliliitri (ml) või üle 10 liitri (l);

b)	leht-, kile- või muu materjal või esemed, mis ei ole täidetav(ad) või mille puhul ei ole võimalik määrata toiduga kokkupuutuva materjali või eseme pindala ja toidu koguse suhet.

2. Komisjoni direktiivides 91/321/EMÜ (*2) ja 96/5/EÜ (*3) määratletud imikute ja väikelaste toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud või juba kokkupuutuvate materjalide ja esemete puhul on üldmigratsiooni piirnorm alati 60 mg/kg.

(*2) EÜT L 175, 4.7.1991, lk 35."

(*3) EÜT L 49, 28.2.1996, lk 17.” "

4.	Artiklis 4 asendatakse kuupäev “1. juulist 2006” kuupäevaga “1. aprillist 2008”.

Lisatakse artiklid 4c, 4d ja 4e:

“Artikkel 4c

Seoses lisaainete kasutamisega artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud kaante plastkihtide või -katete valmistamiseks kohaldatakse järgmisi eeskirju.

a)	III lisas loetletud lisaainete puhul kohaldatakse nende kasutamisele kõnealuses lisas sätestatud piiranguid ja/või spetsifikatsioone, ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist.

b)	Erandina artikli 4 lõikest 1 ning artikli 4a lõigetest 1 ja 5 võib vastavalt riiklikele õigusaktidele jätkata III lisas nimetamata lisaainete kasutamist kuni edaspidise läbivaatamiseni.

c)	Erandina artiklist 4b võivad liikmesriigid jätkuvalt riigi tasandil lubada lisaainete kasutamist artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud kaante plastkihtide või -katete valmistamiseks.

Artikkel 4d

Seoses nende lisaainete kasutamisega, mis toimivad üksnes polümerisatsioonil plastmaterjalide ja -esemete tootmise abiainetena ning mis ei ole ette nähtud jääma valmis eseme koostisesse (edaspidi “PPA”), kasutatakse järgmisi eeskirju.

a)	III lisas loetletud PPA puhul kohaldatakse nende kasutamisele kõnealuses lisas sätestatud piiranguid ja/või spetsifikatsioone, ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist.

b)	Erandina artikli 4 lõikest 1 ning artikli 4a lõigetest 1 ja 5 võib vastavalt riiklikele õigusaktidele jätkata III lisas nimetamata PPA kasutamist kuni edaspidise läbivaatamiseni.

c)	Erandina artiklist 4b võivad liikmesriigid jätkuvalt riigi tasandil lubada PPA kasutamist.

Artikkel 4e

Asodikarboksamiidi (viitenumber 36640, CASi nr 000123-77-3) kasutamine plastmaterjalide ja -esemete tootmisel on keelatud.”

6.	Artikli 5a lõige 2 asendatakse järgmisega: “2. Turustamisetappidel, mis ei ole jaemüügietapid, tuleb toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalidele ja -esemetele, mis sisaldavad lõikes 1 nimetatud lisaaineid, lisada artiklis 9 osutatud teavet sisaldav kirjalik deklaratsioon.”

7.	Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõik: “Direktiivides 91/321/EMÜ ja 96/5/EÜ määratletud imikute ja väikelaste toitudega kokkupuutumiseks ettenähtud või juba kokkupuutuvate plastmaterjalide ja -esemete puhul väljendatakse erimigratsiooni piirnorme alati milligrammides kilogrammi kohta (mg/kg).”

Lisatakse artikkel 7a:

“Artikkel 7a

1. Mitmekihilise plastmaterjali või -eseme kõikide kihtide koostis peab vastama käesolevale direktiivile.

2. Eeldusel et valmismaterjal või -ese vastab käesolevas direktiivis kehtestatud eri- ja üldmigratsiooni piirnormidele, võib erandina lõikest 1 kiht, mis ei puutu toiduga otseselt kokku ja mida eraldab toidust funktsionaalne plasttõkkekiht:

a)	mitte vastata käesolevas direktiivis kehtestatud piirangutele ja spetsifikatsioonidele ja/või

b)	olla toodetud muude ainetega kui käesolevas direktiivis loetletud või siseriiklikes loeteludes sisalduvad ained, mida on lubatud kasutada toiduga kokkupuutuvates plastmaterjalides ja -esemetes.

3. Lõike 2 punktis b nimetatud ainete migreerumine toitu või mudelainesse ei tohi ületada 0,01 mg/kg, mõõdetuna statistilise kindlusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (*4) artiklile 11 vastava analüüsimeetodiga. Seda piirnormi väljendatakse alati kontsentratsioonina toidus või mudelaines. See kehtib struktuurilt ja toksikoloogiliselt lähedaste ühendite rühma suhtes, eelkõige isomeeride või sama asjakohase funktsionaalrühmaga ühendite suhtes, ning see hõlmab võimalikku kompenseerivat ülekandumist.

4. Lõike 2 punktis b nimetatud ained ei tohi kuuluda järgmistesse kategooriatesse:

a)	ohtlike ainete nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ (*5) I lisas tõestatud kantserogeenide, mutageenide või soojätkamisfunktsiooni kahjustavate või nende kahtlusega ainete hulka liigitatud ained või

b)	omavastutuse kriteeriumi põhjal direktiivi 67/548/EMÜ artikli 6 kohaselt kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivset funktsiooni kahjustavate ainete hulka liigitatud ained.

(*4) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1."

(*5) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.” "

Artiklisse 8 lisatakse 5. lõik:

“5. Olenemata lõikest 1, kontrollitakse III lisa B-jaos nimetatud ftalaatide puhul (viitenumbrid 74640, 74880, 74560, 75100, 75105) vastavust erimigratsiooni piirnormidele ainult toidu mudelainetega. Siiski võib vastavust erimigratsiooni piirnormidele kontrollida ka toiduga, kui toit pole veel materjali või esemega kokku puutunud, ning seda on ftalaatide suhtes eelnevalt kontrollitud ja sisaldus ei ole statistiliselt oluline või kvantifikatsioonipiirist suurem või sellega võrdne.”

10.

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 9

1. Turustamisetappidel, mis ei ole jaemüügietapid, lisatakse plastmaterjalidele ja esemetele ning nende materjalide ja esemete tootmiseks ettenähtud ainetele kirjalik deklaratsioon vastavalt määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 16.

2. Esimeses lõikes nimetatud deklaratsiooni väljastab ettevõtja ja see peab sisaldama käesoleva direktiivi VIa lisas ettenähtud teavet.

3. Ettevõtja esitab riigi pädevatele ametiasutustele nende nõudel asjakohased dokumendid, millega tõendatakse materjalide ja esemete ning nende materjalide ja esemete tootmiseks ettenähtud ainete vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Dokumendid peavad sisaldama andmeid testimistingimuste ja -tulemuste kohta, arvutusi ja muid analüüse ning tõendeid ohutuse kohta või vastavuse põhjendusi.”

11.	I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I, II ja III lisale.

12.	Lisatakse IVa lisa vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale.

13.	V ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi V ja VI lisale.

14.	Lisatakse VIa lisa vastavalt käesoleva direktiivi VII lisale.

Artikkel 2

Direktiivi 85/572/EMÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi VIII lisale.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid peavad vastu võtma ja avaldama käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusaktid hiljemalt 1. aprilliks 2008. Nad peavad edastama komisjonile viivitamata nende sätete teksti ning nende sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Nende sätete vastuvõtmisel peavad liikmesriigid lisama neisse viite käesolevale direktiivile või lisavad neile selle viite nende ametlikul avaldamisel. Konkreetse viitamise viisi määravad liikmesriigid ise.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid selliselt, et:

a)	alates 1. aprillist 2008 on lubatud käesoleva direktiiviga muudetud direktiivile 2002/72/EÜ vastavate toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete turustamine ning kasutamine;

b)	alates 1. juunist 2008 on keelatud toota ja importida ühendusse selliseid kaasi, mille tihendid ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivis 2002/72/EÜ sätestatud ainete piirangutele ja spetsifikatsioonidele viitenumbrite 30340; 30401; 36640; 56800; 76815; 76866; 88640 ja 93760 puhul;

c)	alates 1. juunist 2008 on keelatud toota ja importida ühendusse selliseid toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjale ja -esemeid, mis ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud ftalaatide piirangutele ja spetsifikatsioonidele viitenumbrite 74560; 74640; 74880; 75100 ja 75105 puhul;

d)	ilma et see piiraks punktide b ja c kohaldamist, on alates 1. aprillist 2009 keelatud toota ja importida ühendusse selliseid toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjale ja -esemeid, mis ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivile 2002/72/EÜ.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(2) EÜT L 220, 15.8.2002, lk 18. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/79/EÜ (ELT L 302, 19.11.2005, lk 35).

(3) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).

(4) ELT L 7, 13.1.2004, lk 45.

(5) EFSA Teataja (2005) 219, 1–36.

(6) Toidu teaduskomitee 4. detsembri 2002. aasta arvamus rasvade (tarbimise) vähendamise koefitsiendi kasutuselevõtmise kohta toiduga kokkupuutuvate materjalide migreeruva ainega kokkupuute hindamisel.

http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out149_en.pdf

(7) Lisaainete, lõhna- ja maitseainete, abiainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalide teaduskomisjoni komisjoni palvel esitatud arvamus seoses rasva (tarbimise) vähendamise koefitsiendi kasutuselevõtmisega imikute ja laste suhtes. EFSA Teataja (2004) 103, 1–8.

(8) EFSA Teataja (2005) 218, 1–9.

EFSA Teataja (2005) 248, 1–16.

EFSA Teataja (2005) 273, 1–26.

EFSA Teataja (2006) 316–318, 1–10.

EFSA Teataja (2006) 395–401, 1–21.

(9) ELT L 302, 19.11.2005, lk 35.

(10) EFSA Teataja (2006) 332, 1–9.

(11) EFSA Teataja (2005) 244, 1–18.

FSA Teataja (2005) 245, 1–14.

FSA Teataja (2005) 243, 1–20.

FSA Teataja (2005) 242, 1–17.

FSA Teataja (2005) 241, 1–14.

(12) EÜT L 372, 31.12.1985, lk 14.

I LISA

Direktiivi 2002/72/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt.

Lisatakse punktid 2a ja 2b:

2a. Erimigratsiooni korrigeerimine rasvavähenduskoefitsiendiga (FRF) rohkem kui 20 % rasva sisaldavate toitude puhul.

Rasvavähenduskoefitsient on koefitsient vahemikus 1 kuni 5, millega jagatakse lipofiilsete ainete mõõdetud migratsioon rasvasesse toitu või mudelainesse D ja selle aseainetesse enne nende võrdlemist erimigratsiooni piirnormidega.

Üldeeskirjad

Ained, mida loetakse rasvavähenduskoefitsiendi kohaldamiseks lipofiilseteks, on loetletud IVa lisas. Lipofiilsete ainete erimigratsiooni mg/kg (M) korrigeeritakse rasvavähenduskoefitsiendiga vahemikus 1 kuni 5 (MFRF). Enne võrdlemist legal limit sätestatud piirnormiga kohaldatakse järgmisi valemeid:

MFRF = M/FRF

FRF = (g rasva toidus/toidu kg kohta)/200 = (rasva % × 5)/100

Seda korrigeerimist rasvavähenduskoefitsiendiga ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	kui materjal või ese puutub kokku või on ette nähtud kokku puutuma toiduga, mis sisaldab rasva alla 20 %;

b)	kui materjal või ese puutub kokku või on ette nähtud kokku puutuma direktiivides 91/321/EMÜ ja 96/5/EÜ määratletud imikutoidu või väikelaste toiduga;

c)	II ja III lisas olevate ühenduse loeteludes sisalduvate ainete puhul, millel on 4. veerus piirang SML = ND, või loetelus mittesisalduvate ainete puhul, mida kasutatakse funktsionaalse plasttõkkekihi taga migratsiooni piirnormiga 0,01 mg/kg;

d)	kui materjalide ja toodete puhul ei ole võimalik määrata toiduga kokkupuutuva materjali või eseme pindala ja toidu koguse suhet, nt nende kuju või kasutusviisi tõttu, ning migratsiooni arvutamiseks kasutatakse kokkuleppelist pindala ja mahu teisendamise tegurit 6 dm2/kg.

Seda korrigeerimist rasvavähenduskoefitsiendiga kohaldatakse teatavatel tingimustel järgmisel juhul:

Mahutite ja muude täidetavate esemete puhul, mille täidetav maht on alla 500 milliliitri või üle 10 liitri, ning lehtede ja kile puhul, mis puutuvad kokku toiduga, mis sisaldab rasva rohkem kui 20 %, arvutatakse migratsioon kontsentratsioonina toidus või toidu mudelaines (mg/kg) ja korrigeeritakse see rasvavähenduskoefitsiendiga või teisendatakse milligrammidesse ruutdetsimeetri kohta (mg/dm2) rasvavähenduskoefitsiendiga korrigeerimata. Kui üks neist kahest väärtusest on erimigratsiooni piirnormist madalam, loetakse materjal või ese nõuetele vastavaks.

FRF kohaldamise tagajärjel ei või tekkida erimigratsiooni, mis ületab üldmigratsiooni piirnormi.

2b. Erimigratsiooni korrigeerimine toidu mudelaine D puhul.

Lipofiilsete ainete erimigratsiooni mudelainesse D ja selle aseainetesse korrigeeritakse järgmiste koefitsientidega:

direktiivi 85/572/EMÜ lisa punktis 3 osutatud vähenduskoefitsient, edaspidi nimetatakse mudelaine D vähenduskoefitsiendiks (DRF);

Mudelaine D vähenduskoefitsienti võib mitte kohaldada, kui erimigratsioon mudelainesse D moodustab üle 80 % aine sisaldusest valmismaterjalis või esemes (nt õhukesed kiled). Mudelaine D vähenduskoefitsiendi kohaldatavuse kindlaksmääramiseks on vaja tõendavaid teaduslikke või katseandmeid (nt testimist kõige kriitilisemate toitudega). Seda ei kohaldata ka selliste ühenduse loetelus sisalduvate ainete puhul, millel on 4. veerus piirang SML = ND, või loetelus mittesisalduvate ainete puhul, mida kasutatakse funktsionaalse plasttõkkekihi taga migratsiooni piirnormiga 0,01 mg/kg;

b)	rasvavähenduskoefitsient on kohaldatav mudelainetesse migreerumise suhtes, kui pakitava toidu rasvasisaldus on teada ja punktis 2a nimetatud nõuded on täidetud;

üldine vähenduskoefitsient (TRF) on tegur, mille maksimaalne väärtus on 5 ja millega jagatakse mõõdetud erimigratsiooni mudelainesse D või aseainesse enne võrdlemist ametliku piirnormiga. TRF on saadud mudelaine D vähenduskoefitsiendi korrutamise teel rasvavähenduskoefitsiendiga, kui mõlemad koefitsiendid on kohaldatavad.”

Lisatakse punkt 5a:

5a. Korgid, kaaned, tihendid, punnkorgid või muud samalaadsed sulgurid.

Kui ettenähtud kasutusviis on teada, asetatakse need sulgurid testimiseks mahutitele, millega neid kavatsetakse kasutada, kas harilikes või eeldatavates sulgemistingimustes. Eeldatakse, et need sulgurid puutuvad kokku mahutit täitva toidu kogusega. Tulemusi väljendatakse vastavalt artiklite 2 ja 7 sätetele ühikutes mg/kg või mg/dm2, võttes arvesse sulguri ja mahuti kogu kontaktpinda.

b)	Kui nende sulgurite ettenähtud kasutusviis ei ole teada, testitakse neid sulgureid eraldi testiga ja tulemus väljendatakse milligrammides sulguri kohta. Saadud väärtus lisatakse vajaduse korral kogusele, mis migreerub mahutist, millega seda sulgurit on ette nähtud kasutada.”

II LISA

Direktiivi 2002/72/EÜ II lisa muudetakse järgmiselt.

A-jagu muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmised monomeerid ja muud lähteained numbrite järjekorras:

Viitenumber	CASi nr	Nimetus	Piirangud ja/või spetsifikatsioonid
(1)	(2)	(3)	(4)
“15267	000080-08-0	4,4′-diaminodifenüülsulfoon	SML = 5 mg/kg
21970	000923-02-4	N-metüloolmetakrüülamiid	SML = 0,05 mg/kg
24886	046728-75-0	5-sulfoisoftaalhappe monoliitiumsool	SML = 5 mg/kg ja liitiumi SML(T) = 0,6 mg/kg (8) (väljendatud liitiumina)”

järgmiste monomeeride ja lähteainete osas asendatakse 4. veeru “Piirangud ja/või spetsifikatsioonid” sisu järgmisega:

Viitenumber	CASi nr	Nimetus	Piirangud ja/või spetsifikatsioonid
(1)	(2)	(3)	(4)
“12786	000919-30-2	3-aminopropüültrietoksüsilaan	3-aminopropüültrietoksüsilaani ekstraheeritav jääksisaldus peab olema väiksem kui 3 mg/kg täiteaine kohta, kui ainet kasutatakse anorgaaniliste täiteainete pinna aktiveerimiseks ja SML = 0,05 mg/kg, kui ainet kasutatakse materjalide ja esemete pinnatöötluses.
16450	000646-06-0	1,3-dioksolaan	SML = 5 mg/kg
25900	000110-88-3	Trioksaan	SML = 5 mg/kg”

B-jaost jäetakse välja järgmised monomeerid ja muud lähteained:

Viitenumber	CASi nr	Nimetus	Piirangud ja/või spetsifikatsioonid
(1)	(2)	(3)	(4)
“21970	000923-02-4	N-metüloolmetakrüülamiid”

III LISA

Direktiivi 2002/72/EÜ III lisa muudetakse järgmiselt.

A-jagu muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmised lisaained numbrite järjekorras:

Viitenumber

CASi nr

Nimetus

Piirangud ja/või spetsifikatsioonid

(1)

(2)

(3)

(4)

“38885

002725-22-6

2,4-bis(2,4-dimetüülfenüül)-6-(2-hüdroksü-4-n-oktüüloksüfenüül)-1,3,5-triasiin

SML = 0,05 mg/kg. Ainult veepõhise toidu puhul.

42080

001333-86-4

tahmapigment

kooskõlas V lisa spetsifikatsioonidega

45705

166412-78-8

1,2-tsükloheksaandikarboksüülhappe diisononüülester

62020

007620-77-1

12-hüdroksüsteariinhappe liitiumsool

SML(T) = 0,6 mg/kg (8) (väljendatud liitiumina)

67180

—

ftaalhappe n-detsüül-n-oktüülestri (50 massiprotsenti), ftaalhappe di-n-detsüülestri (25 massiprotsenti) ja ftaalhappe di-n-oktüülestri (25 massiprotsenti) segu.

SML = 5 mg/kg (1)

71960

003825-26-1

perfluorooktaanhappe ammooniumsool

Kasutada ainult korduvkasutatavates esemetes, mida on paagutatud kõrgel temperatuuril.

74560

000085-68-7

ftaalhappe bensüülbutüülester

Kasutada ainult:

a)	plastifikaatorina korduvkasutatavates materjalides ja esemetes;

b)	plastifikaatorina ühekordselt kasutatavates materjalides ja esemetes, mis puutuvad kokku mitterasvaste toitudega, välja arvatud direktiivis 91/321/EMÜ määratletud imiku piimasegud ja jätkupiimasegud ning direktiivis 96/5/EÜ määratletud tooted;

c)	tehnilise abiainena, mille kontsentratsioon valmistootes on kuni 0,1 %.

SML = 30 mg/kg toidu mudelaines.

74640

000117-81-7

ftaalhappe bis(2-etüülheksüül)ester

Kasutada ainult:

a)	plastifikaatorina korduvkasutatavates materjalides ja esemetes, mis puutuvad kokku mitterasvaste toitudega;

b)	tehnilise abiainena, mille kontsentratsioon valmistootes on kuni 0,1 %.

SML = 1,5 mg/kg toidu mudelaines.

74880

000084-74-2

ftaalhappe dibutüülester

Kasutada ainult:

a)	plastifikaatorina korduvkasutatavates materjalides ja esemetes, mis puutuvad kokku mitterasvaste toitudega;

b)	polüolefiinides tehnilise abiainena, mille kontsentratsioon valmistootes on kuni 0,05 %.

SML = 0,3 mg/kg toidu mudelaines.

75100

068515-48-0

028553-12-0

ftaalhappe diestrid primaarsete küllastunud C8-C10 hargnenud ahelaga alkoholidega, üle 60 % C9.

Kasutada ainult:

a)	plastifikaatorina korduvkasutatavates materjalides ja esemetes;

b)	plastifikaatorina ühekordselt kasutatavates materjalides ja toodetes, mis puutuvad kokku mitterasvaste toitudega, välja arvatud direktiivis 91/321/EMÜ määratletud imiku piimasegud ja jätkupiimasegud ning direktiivis 96/5/EÜ määratletud tooted;

c)	tehnilise abiainena, mille kontsentratsioon valmistootes on kuni 0,1 %.

SML(T) = 9 mg/kg toidu mudelaines. (42)

75105

068515-49-1

026761-40-0

ftaalhappe diestrid primaarsete küllastunud C9-C11 hargnenud ahelaga alkoholidega, üle 90 % C10

Kasutada ainult:

a)	plastifikaatorina korduvkasutatavates materjalides ja esemetes;

b)	plastifikaatorina ühekordselt kasutatavates materjalides ja esemetes, mis puutuvad kokku mitterasvaste toitudega, välja arvatud direktiivis 91/321/EMÜ määratletud imiku piimasegud ja jätkupiimasegud ning direktiivis 96/5/EÜ määratletud tooted;

c)	tehnilise abiainena, mille kontsentratsioon valmistootes on kuni 0,1 %.

SML(T) = 9 mg/kg toidu mudelaines. (42)

79920

009003-11-6

106392-12-5

polü(etüleenpropüleen)glükool

81500

9003-39-8

polüvinüülpürrolidoon

Vastavalt V lisas sätestatud spetsifikatsioonidele.

93760

000077-90-7

tri-n-butüülatsetüültsitraat

95020

6846-50-0

2,2,4-trimetüül-1,3-pentaandiooldiisobutüraat

SML = 5mg/kg toidus. Kasutada üksnes ühekordsete kinnaste puhul.

95420

745070-61-5

1,3,5-tris(2,2-dimetüülpropaanamido)benseen

SML = 0,05 mg/kg toidus.”

järgmiste lisaainete osas asendatakse tabeli veergude nr 3 “Nimetus” ja nr 4 “Piirangud ja/või spetsifikatsioonid” sisu järgmisega:

Viitenumber	CASi nr	Nimetus	Piirangud ja/või spetsifikatsioonid
(1)	(2)	(3)	(4)
“43480	064365-11-3	aktiivsüsi	kooskõlas V lisa spetsifikatsioonidega
45200	001335-23-5	vaskjodiid	SML(T) = 5 mg/kg (7) (väljendatud vasena) ja SML = 1 mg/kg (11) (väljendatud joodina)
76845	031831-53-5	1,4-butaandiooli ja kaprolaktooni polüester	Järgida viitenumbrite 14260 ja 13720 piiranguid. Kooskõlas V lisa spetsifikatsioonidega
81760	—	valgevase, pronksi, vase, roostevaba terase, tina ning vase-, tina- ja rauasulamite pulbrid, helbed ja kiud	SML(T) = 5 mg/kg (7) (väljendatud vasena); SML = 48 mg/kg (väljendatud rauana)
88640	008013-07-8	epoksiiditud sojaõli	SML = 60 mg/kg direktiivis 91/321/EMÜ määratletud imiku piimasegusid ja jätkupiimasegusid sisaldavate või direktiivis 96/5/EÜ määratletud imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiseid töödeldud toite ja muid imikutoite sisaldavate klaaspurkide sulgemisel kasutatavate PVC-tihendite puhul on SML-i vähendatud 30 milligrammini kilogrammi kohta. Kooskõlas V lisa spetsifikatsioonidega.”

jäetakse välja järgmised lisaained:

Viitenumber	CASi nr	Nimetus	Piirangud ja/või spetsifikatsioonid
(1)	(2)	(3)	(4)
“35760	001309-64-4	antimontrioksiid	SML = 0,04 mg/kg (39) (väljendatud antimonina)”

B-jagu muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmised lisaained numbrite järjekorras:

Viitenumber	CASi nr	Nimetus	Piirangud ja/või spetsifikatsioonid
(1)	(2)	(3)	(4)
“35760	001309-64-4	antimontrioksiid	SML = 0,04 mg/kg (39) (väljendatud antimonina)
47500	153250-52-3	N,N′-ditsükloheksüül-2,6-naftaleendikarboksamiid	SML = 5 mg/kg
72081/10	—	nafta süsivesinikpolümeerid (hüdrogeenitud)	SML = 5 mg/kg (1) ja kooskõlas V lisa spetsifikatsioonidega.
93970	—	Tritsüklodekaandimetanoolbis(heksahüdroftalaat)	SML = 0,05 mg/kg.”

järgmiste lisaainete osas asendatakse tabeli veergude nr 3 “Nimetus” ja nr 4 “Piirangud ja/või spetsifikatsioonid” sisu järgmisega:

Viitenumber	CASi nr	Nimetus	Piirangud ja/või spetsifikatsioonid
(1)	(2)	(3)	(4)
“47600	084030-61-5	di-n-dodetsüültinabis(isooktüülmerkaptoatsetaat)	SML(T) = 0,05 mg/kg toidu kohta (41) (kui mono-n-dodetsüültinatris(isooktüülmerkaptoatsetaadi), di-n-dodetsüültinabis(isooktüülmerkaptoatsetaadi), monododetsüültinatrikloriidi ja didodetsüültinadikloriidi summa), väljendatakse mono- ja didodetsüültinadikloriidi summana
67360	067649-65-4	mono-n-dodetsüültinatris(isooktüülmerkaptoatsetaat)	SML(T) = 0,05 mg/kg toidu kohta (41) (kui mono-n-dodetsüültinatris(isooktüülmerkaptoatsetaadi), di-n-dodetsüültinabis(isooktüülmerkaptoatsetaadi), monododetsüültinatrikloriidi ja didodetsüültinadikloriidi summa), väljendatakse mono- ja didodetsüültinadikloriidi summana”

jäetakse välja järgmised lisaained:

Viitenumber	CASi nr	Nimetus	Piirangud ja/või spetsifikatsioonid
(1)	(2)	(3)	(4)
“67180	—	ftaalhappe n-detsüül-n-oktüülestri (50 massiprotsenti), ftaalhappe di-n-detsüülestri (25 massiprotsenti) ja ftaalhappe di-n-oktüülestri (25 massiprotsenti) segu	SML = 5 mg/kg (1)
76681	—	polütsüklopentadieen, hüdrogeenitud	SML = 5 mg/kg (1)”

IV LISA

“IVa LISA

LIPOFIILSED AINED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RASVAVÄHENDUSKOEFITSIENTI

Viitenumber	CASi nr	Nimetus
31520	061167-58-6	akrüülhappe 2-tert-butüül-6-(3-tert-butüül-2-hüdroksü-5-metüülbensüül)-4-metüülfenüülester
31530	123968-25-2	akrüülhappe 2,4-di-tert-pentüül-6-[1-(3,5-di-tert-pentüül-2-hüdroksüfenüül)etüül]fenüülester
31920	000103-23-1	adipiinhappe bis(2-etüülheksüül)ester
38240	000119-61-9	bensofenoon
38515	001533-45-5	4,4′-bis(2-bensoksasolüül)stilbeen
38560	007128-64-5	2,5-bis(5-tert-butüül-2-bensoksasolüül)tiofeen
38700	063397-60-4	bis(2-karbobutoksüetüül)tinabis(isooktüülmerkaptoatsetaat)
38800	032687-78-8	N,N′-bis(3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksüfenüül)propionüül)hüdrasiid
38810	080693-00-1	bis(2,6-di-tert-butüül-4-metüülfenüül)pentaerütritooldifosfit
38820	026741-53-7	bis(2,4-di-tert-butüülfenüül)pentaerütritooldifosfit
38840	154862-43-8	bis(2,4-dikumüülfenüül)pentaerütritooldifosfit
39060	035958-30-6	1,1-bis(2-hüdroksü-3,5-di-tert-butüülfenüül)etaan
39925	129228-21-3	3,3-bis(metoksümetüül)-2,5-dimetüülheksaan
40000	000991-84-4	2,4-bis(oktüülmerkapto)-6-(4-hüdroksü-3,5-di-tert-butüülaniliin)-1,3,5-triasiin
40020	110553-27-0	2,4-bis(oktüültiometüül)-6-metüülfenool
40800	013003-12-8	4,4′-butülideen-bis(6-tert-butüül-3-metüülfenüül-ditridetsüülfosfit
42000	063438-80-2	(2-karbobutoksüetüül)tinatris(isooktüülmerkaptoatsetaat)
45450	068610-51-5	p-kresooli, ditsüklopentadieeni ja isobutüleeni kopolümeer
45705	166412-78-8	1,2-tsükloheksaandikarboksüülhappe diisononüülester
46720	004130-42-1	2,6-di-tert-butüül-4-etüülfenool
47540	027458-90-8	di-tert-dodetsüüldisulfiid
47600	084030-61-5	di-n-dodetsüültinabis(isooktüülmerkaptoatsetaat)
48800	000097-23-4	2,2′-dihüdroksü-5,5′-diklorodifenüülmetaan
48880	000131-53-3	2,2′-dihüdroksü-4-metoksübensofenoon
49485	134701-20-5	2,4-dimetüül-6-(1-metüülpentadetsüül)-fenool
49840	002500-88-1	dioktadetsüüldisulfiid
51680	000102-08-9	N,N′-difenüültiokarbamiid
52320	052047-59-3	2-(4-dodetsüülfenüül)indool
53200	023949-66-8	2-etoksü-2′-etüüloksaniliid
54300	118337-09-0	2,2′-etülideenbis(4,6-di-tert-butüülfenüül)fluorofosfoniit
59120	023128-74-7	1,6-heksametüleen-bis(3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksüfenüül)propionamiid)
59200	035074-77-2	1,6-heksametüleen-bis(3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksüfenüül)propionaat)
60320	070321-86-7	2-[2-hüdroksü-3,5-bis(1,1-dimetüülbensüül)fenüül]bensotriasool
60400	003896-11-5	2-(2′-hüdroksü-3′-tert-butüül-5′-metüülfenüül)-5-klorobensotriasool
60480	003864-99-1	2-(2′-hüdroksü-3,5′-di-tert-butüülfenüül)-5-klorobensotriasool
61280	003293-97-8	2-hüdroksü-4-n-heksüüloksübensofenoon
61360	000131-57-7	2-hüdroksü-4-metoksübensofenoon
61600	001843-05-6	2-hüdroksü-4-n-oktüüloksübensofenoon
66360	085209-91-2	2,2′-metüleenbis(4,6-di-tert-butüülfenüül)naatriumfosfaat
66400	000088-24-4	2,2′-metüleenbis(4-etüül-6-tert-butüülfenool)
66480	000119-47-1	2,2′-metüleenbis(4-metüül-6-tert-butüülfenool)
66560	004066-02-8	2,2′-metüleenbis(4-metüül-6-tsükloheksüülfenool)
66580	000077-62-3	2,2′-metüleenbis(4-metüül-6-(1-metüül-tsükloheksüül)fenool)
68145	080410-33-9	2,2′,2″-nitriil[trietüültris(3,3′,5,5′-tetra-tert-butüül-1,1′-bi-fenüül-2,2′-diüül)fosfit]
68320	002082-79-3	oktadetsüül 3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksüfenüül)propionaat
68400	010094-45-8	oktadetsüülerukamiid
69840	016260-09-6	oleüülpalmitiinamiid
71670	178671-58-4	pentaerütritooltetrakis(2-tsüano-3,3-difenüülakrülaat)
72081/10	—	nafta süsivesinikpolümeerid (hüdrogeenitud)
72160	000948-65-2	2-fenüülindool
72800	001241-94-7	fosforhappe difenüül 2-etüülheksüülester
73160	—	fosforhappe mono- ja di-n-alküül (C16 ja C18) estrid
74010	145650-60-8	fosforhappe bis(2,4-di-tert-butüül-6-metüülfenüül)etüülester
74400	—	fosforhappe tris(nonüül- ja/või dinonüülfenüül)ester
76866	—	1,2-propaandiooli ja/või 1,3- ja/või 1,4-butaandiooli ja/või polüpropüleenglükooli polüestrid adipiinhappega, ka äädikhappe või rasvhapete () või n-oktanooli ja/või n-dekanooliga blokeeritud otstega C12–C18
77440	—	polüetüleenglükooldiritsinoleaat
78320	009004-97-1	polüetüleenglükoolmonoritsinoleaat
81200	071878-19-8	polü[6-[(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)amino]-1,3,5-triasiin-2,4-diüül]-[(2,2,6,6-tetrametüül-4-piperidüül)-imino]heksametüleen[(2,2,6,6-tetrametüül-4-piperidüül)imino]
83599	068442-12-6	oleiinhappe 2-merkaptoetüülestri ja diklorodimetüültina, naatriumsulfiidi ja triklorometüültina vahelise reaktsiooni saadused
83700	000141-22-0	ritsinoolhape
84800	000087-18-3	salitsüülhappe 4-tert-butüülfenüülester
92320	—	glükoolhappe tetradetsüül-polüetüleenglükool(EO=3-8)eeter
92560	038613-77-3	tetrakis(2,4-di-tert-butüül-fenüül)-4,4′-bifenüülüleendifosfonit
92700	078301-43-6	2,2,4,4-tetrametüül-20-(2,3-epoksüpropüül)-7-oksa-3,20-diasadispiro[5.1.11.2]-heneikosaan-21-ooni polümeer
92800	000096-69-5	4,4′-tiobis(6-tert-butüül-3-metüülfenool)
92880	041484-35-9	tiodietanool-bis(3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksüfenüül)propionaat)
93120	000123-28-4	tiodipropioonhappe didodetsüülester
93280	000693-36-7	tiodipropioonhappe dioktadetsüülester
95270	161717-32-4	2,4,6-tris(tert-butüül)fenüül-2-butüül-2-etüül-1,3-propaandioolfosfit
95280	040601-76-1	1,3,5-tris(4-tert-butüül-3-hüdroksü-2,6-dimetüülbensüül)-1,3,5-triasiin-2,4,6-(1H,3H,5H)-trioon
95360	027676-62-6	1,3,5-tris(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksübensüül)-1,3,5-triasiin-2,4,6-(1H,3H,5H)-trioon
95600	001843-03-4	1,1,3-tris(2-metüül-4-hüdroksü-5-tert-butüülfenüül)butaan”

V LISA

Direktiivi 2002/72/EÜ V lisa muudetakse järgmiselt.

A-osa asendatakse järgmisega:

“A-osa Üldnõded

Plastmterjalid ja -esemed ei tohi eraldada avastatavas koguses primaarseid aromaatseid amiine (DL = 0,01 mg/kg toidu või mudelaine kohta). Kõnealusest piirangust on välja jäetud II ja III lisa loeteludes sisalduvate primaarsete aromaatsete amiinide migratsioon.”

B-ossa lisatakse järgmised uued spetsifikatsioonid vastavalt numbrite järjekorrale:

Viitenumber

MUUD SPETSIFIKATSIOONID

“42080

Tahmapigment

Spetsifikatsioonid:

—	tolueeniga ekstraheeritavad: maksimaalselt 0,1 %, määratud meetodiga ISO 6209,

—	tsükloheksaani ekstrakti UV-absorptsioon lainepikkusel 386 nm: 1 cm küvetiga < 0,02 optilise tiheduse ühikut (AU) või 5 cm küvetiga < 0,1 AU, määratud üldtunnustatud analüüsimeetodiga,

—	benso(a)püreeni sisaldus: maksimaalselt 0,25 mg tahmapigmendi 1 kg kohta,

—	tahmapigmendi maksimaalne sisaldus polümeeris: 2,5 massiprotsenti.

72081/10

Nafta süsivesinikpolümeerid (hüdrogeenitud)

Spetsifikatsioonid:

Nafta hüdrogeenitud süsivesinikpolümeere toodetakse katalüütilise või termilise polümerisatsiooni teel (sellele järgneva destilleerimise, hüdrogeenimise ja täiendava töötlemisega) krakitud nafta destillaatidest (keemistemperatuuriga mitte üle 220 °C) saadud alifaatsetest, alitsüklilistest ja/või monobenseenilaadsetest arüülalkeeni tüüpi dieenidest ja olefiinidest ning samuti neis destillaadifraktsioonides sisalduvatest puhastest monomeeridest.

Omadused:

Viskoossus: > 3 Pa.s temperatuuril 120 °C.

Pehmenemistemperatuur: > 95 °C, määratud ASTM meetodiga E 28-67.

Broomiarv: < 40 (ASTM D1159)

50 % tolueenilahuse värvus < 11 Gardneri skaala järgi

Aromaatse monomeeri jäägid ≤ 50 miljondikku

76845

1,4-butaandiooli ja kaprolaktooni polüester

Molekulmassi fraktsioon < 1 000 alla 0,5 massiprotsendi

81500

Polüvinüülpürrolidoon

Aine peab vastama komisjoni direktiivis 96/77/EÜ (*1) kehtestatud puhtusnõudele.

88640

Epoksiiditud sojaõli

Oksiraan < 8 %, joodiarv <6

(*1) EÜT L 339, 30.12.1996, lk 1.”

VI LISA

Direktiivi 2002/72/EÜ VI lisa muudetakse järgmiselt.

Märkus 8 asendatakse järgmisega:

“(8)	SML(T) tähendab kõnealusel juhul, et järgmiste viitenumbritega tähistatud ainete migreerunud koguste summa ei tohi piirangut ületada: 24886, 38000, 42400, 62020, 64320, 66350, 67896, 73040, 85760, 85840, 85920 ja 95725.”

Lisatakse märkused 41 ja 42:

“(41)

SML(T) tähendab kõnealusel juhul, et järgmiste viitenumbritega tähistatud ainete migreerunud koguste summa ei tohi piirangut ületada: 47600, 67360.

(42)	SML(T) tähendab kõnealusel juhul, et järgmiste viitenumbritega tähistatud ainete migreerunud koguste summa ei tohi piirangut ületada: 75100 ja 75105.”

VII LISA

“VIa LISA

VASTAVUSDEKLARATSIOON

Artiklis 9 nimetatud kirjalik deklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid:

1)	plastmaterjalide või -esemete ning nende tootmiseks vajalike ainete tootja või importija nimi ja aadress;

2)	materjalide, esemete või nende materjalide ja esemete tootmiseks ettenähtud ainete nimetused;

3)	deklaratsiooni kuupäev;

4)	kinnitus plastmaterjalide või -esemete vastavuse kohta asjakohastele käesolevas direktiivis ja määruses (EÜ) nr 1935/2004 kehtestatud nõuetele;

5)	piisav teave kasutatud ainete kohta, mille suhtes on käesoleva direktiiviga kehtestatud piirangud ja/või spetsifikatsioonid, et võimaldada tootmisahela järgmisel etapil tegutseval ettevõtjal tagada vastavus neile piirangutele;

ainete puhul, mille toidus kasutamise kohta kohaldatakse piiranguid, katseandmete või teoreetilise arvutuse põhjal saadud piisav teave nende ainete erimigratsiooni määra ja vajaduse korral puhtusekriteeriumide kohta vastavalt komisjoni direktiivide 95/31/EÜ, 95/45/EÜ ja 96/77/EÜ nõuetele, et võimaldada nende materjalide või esemete kasutajatel täita asjakohaseid ühenduse sätteid või toidu suhtes kohaldatavaid siseriiklikke sätteid, kui ühenduse sätted puuduvad;

nõuded materjali või eseme kasutamisele, näiteks:

i)	millist tüüpi toidu või toitudega kokkupuutumiseks on see ette nähtud;

ii)	töötlemise ja säilitamise aeg ning temperatuur toiduga kokkupuutumisel;

iii)	materjali või eseme vastavuse kindlaksmääramiseks kasutatav toiduga kokkupuutuva materjali või eseme pindala ja toidu koguse suhe;

8)	kui mitmekihilises plastmaterjalis või -esemes kasutatakse funktsionaalset plasttõkkekihti, kinnitatakse materjali või eseme vastavust käesoleva direktiivi artikli 7a lõigetele 2, 3 ja 4.

Kirjalik deklaratsioon peab võimaldama materjale ja esemeid ning aineid, mille kohta see on väljastatud, kergesti tuvastada ning seda uuendatakse, kui migratsioon muutub tootmises toimunud oluliste muudatuste tulemusena või kui saavad kättesaadavaks uued teaduslikud andmed.”

VIII LISA

Direktiivi 85/572/EMÜ lisa muudetakse järgmiselt.

Punkt 3 asendatakse järgmisega:

“3.

Kui X-le järgneb kaldkriips ja number, siis tuleb migratsioonikatse tulemus jagada vastava numbriga. Teatud rasvaste toitude puhul kasutatakse seda kokkuleppelist arvu, mudelaine D vähenduskoefitsienti, selleks, et võtta arvesse mudelaine suuremat ekstraktsioonivõimet võrreldes nende toiduainetega.”

Lisatakse punkt 4a:

“4a.	Kui X-i järel on sulgudes täht “b”, tuleb ettenähtud katse sooritada 50mahuprotsendilise etanooliga.”

Tabeli 07 jagu asendatakse järgmisega:

“07

Piimatooted

07.01

Piim:

täispiim

X(b)

B.	osaliselt kuivatatud

X(b)

C.	kooritud või osaliselt kooritud

X(b)

D.	piimapulber

07.02

Fermenteeritud piim, nt jogurt, petipiim ja muud sarnased tooted

X(b)

07.03

Koor ja hapukoor

X(a)

X(b)

07.04

Juustud:

A.	terved, mittesöödava koorega

B.	kõik ülejäänud

X(a)

X/3*

07.05

Laap

A.	vedelal või viskoossel kujul

X(a)

B.	pulbrina või kuivatatult”

31.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 91/37

KOMISJONI OTSUS,

26. september 2006,

riigiabi C 42/2005 (ex NN 66/2005; ex N 195/2005) kohta, mida Slovakkia Vabariik andis ettevõtjale Konas, s.r.o.

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 4205 all)

(Ainult slovakikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/204/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi (1) ja võttes neid märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

11. aprilli 2005. aasta kirjas (registreeritud 19. aprillil 2005) teatas Slovakkia komisjonile, et kavatseb anda ümberkorraldusabi ettevõtjale Konas, s.r.o. Slovakkia andis lisateavet oma 30. juuni 2005. aasta kirjas (registreeritud 12. juulil 2005) ja 5. septembri 2005. aasta kirjas (registreeritud 8. septembril 2005), millega vastati komisjoni 31. mai 2005 ja 28. juuli 2005 kirjadele.

(2)	Kõnealuse kirjavahetuse käigus ilmnes, et kõnealune abi on vastuolus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikega 3. Seetõttu liigitati kõnealune abi ebaseaduslikuks ning sellele anti uus juhtumi number (NN 66/2005).

(3)	Komisjon teavitas oma 9. novembri 2005. aasta kirjaga Slovakkiat sellest, et on otsustanud algatada kõnealuse abi suhtes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(4)	Komisjoni otsus algatada Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon tegi huvitatud pooltele ettepaneku esitada meetme kohta oma märkused.

(5)

Slovakkia ametiasutused esitasid oma tähelepanekud 13. detsembri 2005. aasta kirjas (registreeritud 20. detsembril 2005). Slovakkia esitas täiendavat teavet 3. jaanuari 2006. aasta kirjas (registreeritud 10. jaanuaril 2006). Üks huvitatud pooltest (abi saaja) esitas oma märkused komisjonile 30. novembri 2005. aasta kirjas (registreeritud 6. detsembril 2005). Komisjon edastas saadud märkused Slovakkiale, kellele anti võimalus reageerida ning kes seda ka tegi saates omapoolsed märkused 9. märtsi 2006. aasta kirjas (registreeritud 15. märtsil 2006).

II. ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

1. Asjaomane ettevõtja

(6)

Rahalise abi saaja on Konas, s.r.o. (edaspidi “Konas”), kes toodab peamiselt neljas tööstusharus kasutatavaid masinaid ja seadmeid (vormimis- ja pressimisseadmed, eriotstarbelised masinad, kaitsekilbid ja muud mehaanilised masinad). Äriühing asub piirkonnas, mis on regionaalabikõlblik vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a.

(7)	Slovakkia ametiasutuste poolt esitatud teabe kohaselt toimib kõigis neis segmentides hulk nii kohalikke konkurente kui ka konkurente mujal Euroopa Ühendustes. Äriühing peab võimalikuks eksporti vormimisseadmete segmenti.

(8)	Konas annab tööd 37 inimesele. Tema käive oli 2004. aastal 19 miljonit Slovakkia krooni (500 000 eurot) (3) ning 2005. aasta esimeses kolmes kvartalis 15 miljonit Slovakkia krooni (395 000 eurot). Slovakkia ametiasutuste väitel vastab abisaaja väikeettevõtte määratlusele.

2. Kohaldatavad siseriiklikud õigusaktid

(9)	Kõnealune meede on maksuvõla kustutamine Lučenec’i maksuameti (edaspidi “maksuamet”) poolt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe raames. Seda menetlust reguleerib seadus nr 328/91, milles käsitletakse pankrotti ja kokkulepet võlausaldajatega (edaspidi “pankrotiseadus”).

(10)

Kokkulepe võlausaldajatega (edaspidi “kokkulepe” või “kokkuleppemenetlus”) on kohtu järelevalve alune menetlus, mille eesmärk, nagu pankrotimenetluselgi, on võlgades äriühingute rahandusliku olukorra lahendamine. (4) Pankrotimenetluse käigus lõpetatakse äriühingu tegevus ning tema varad kas müüakse uuele omanikule või äriühing likvideeritakse. Kokkuleppemenetluse tulemusena jätkab võlgades äriühing aga oma tegevust ilma omaniku vahetuseta.

(11)	Kokkuleppemenetluse algatab võlgades äriühing. Selle eesmärk on jõuda võlausaldajatega kokkuleppele (edaspidi “kokkulepe”), mille tulemusena äriühing maksab osa oma võlast ja ülejäänu kantakse maha. Kokkuleppe peab heaks kiitma järelevalvet teostav kohus.

(12)

Võlausaldajad, kelle nõuded on tagatud, näiteks hüpoteegiga, on muude võlausaldajatega võrreldes eelistatud. Et kokkuleppeettepanekut saaks heaks kiita, peavad kõik eelisvõlausaldajad hääletama selle poolt, samal ajal kui muude võlausaldajate puhul piisab kvalifitseeritud häälteenamusest. Eelisvõlausaldajad hääletavad ühekaupa ning neil on ettepaneku suhtes vetoõigus.

(13)

Eelisvõlausaldajail on eelisseisund ka pankrotimenetluses. Tulud, mis saadakse pankrotimenetluse käigus tagatud varade müügist, on mõeldud eranditult eelisvõlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kui müügituludest ei piisa eelisvõlausaldajate nõuete rahuldamiseks, liidetakse jääk teise nõueterühma muude võlausaldajate nõuetele. Teise rühma nõuded rahuldatakse proportsionaalselt.

(14)	Pankrotiseaduse kohaselt peab kokkulepet taotlev äriühing esitama järelevalvet teostavale kohtule ümberkorraldamise ja oma tegevuse jätkuva rahastamise meetmete nimekirja.

(15)	Seadus nr 511/92, milles käsitletakse maksude ja lõivude haldamist ning kohalike rahandusametite süsteemi muudatusi (edaspidi “maksuhaldusseadus”), reguleerib maksude sissenõudmismenetlust, mille eesmärk on rahuldada riigi maksunõudeid kinnisvara, vallasvara või tervikäriühingu otsese müügi abil.

3. Vaidlusalune meede

(16)

Konas taotles järelevalvet teostavalt kohtult kokkuleppemenetluse alustamist 15. juulil 2003. aastal. Kohus tegi seda oma 25. märtsi 2004. aasta otsusega. Võlausaldajad kogunesid 8. juunil 2004. aastal ning nõustusid oma nõuete ümberkorraldamisega Konase ettepaneku kohaselt. Kohus kinnitas võlausaldajate nõusoleku oma 25. juuni 2004. aasta otsusega, mis jõustus 2. augustil 2004. Kohus lõpetas ametlikult kokkuleppemenetluse oma 20. oktoobri 2004. aasta otsusega. Kuid peab märkima, et maksuamet peatas mahakandmise komisjonis toimuva menetluse lõpuni.

(17)

Võlausaldajad leppisid Konasega kokku järgmises: Konas maksab 13,3 % võlast tagasi 90 päeva jooksul alates võlausaldajate kokkuleppe jõustumisest ning ülejäänud 86,7 % võlast jäävad võlausaldajad ilma. Kõigi võlausaldajate nõudeid koheldi võrdselt. Maksuameti nõuded, mida kokkuleppemenetlus hõlmab, moodustavad 11 223 459 Slovakkia krooni (295 000 eurot) ja koosnevad 1995. aasta kolmanda kvartali ja 1997. aasta lõpu vahel ning mõne 1998. ja 1999. aasta kuu eest kogunenud käibemaksust. Maksuamet kui ainus riiklik võlausaldaja nõustus maha kandma 9 730 739 Slovakkia krooni (256 000 eurot). Konkreetsed summad võlausaldajate kaupa on järgnevas tabelis:

Tabel 1

Konase võlakokkulepe (Slovakkia kroonides)

Võlausaldaja		Võlg enne kokkulepet	Võlg pärast kokkulepet (*1)	Mahakantud summa
Riiklik	Maksuamet	11 223 459	1 492 720	9 730 739
Muud	4 võlausaldajat	827 437	110 049	717 388
Kokku		12 050 896	1 602 769	10 448 127

(18)	Slovakkia ametiasutused kinnitasid, et Konas on täitnud oma kohustused nii riiklike kui ka eravõlausaldajate ees võlausaldajate kokkuleppes määratud aja jooksul.

(19)

Maksuamet osales kokkuleppemenetluses eelisvõlausaldajana ning hääletas eraldi kokkuleppe poolt. Maksuameti eelisseisund tulenes asjaolust, et tema nõuded, mis sisaldusid kokkuleppemenetluses, olid 10 147 939 Slovakkia krooni (267 061 euro) ulatuses tagatud Konase varale vormistatud hüpoteegiga. Kõik muud võlausaldajad hääletasid samuti kokkuleppe ettepaneku poolt. Nende nõuded olid tavalised klientide võlgnevused ega olnud mingil viisil tagatud.

4. Ümberkorraldus

(20)	Koos taotlusega algatada kokkuleppemenetlus esitas Konas järelevalvet teostavale kohtule ka kaheosalise kava, mis koosnes: a) äriühingu finantsseisundi analüüsist ja organisatoorsetest meetmetest, ning b) äriühingu rahalise stabiilsuse taastamise meetmetest.

(21)

Selles kavas kirjeldas äriühing oma finantsolukorda, väites et ehkki tal on võlgu, on tema finantsolukord kokkuleppemenetluse taotluse esitamisele eelnenud aastatel stabiliseerunud. Äriühing järeldas, et tema lühiajalised nõuded ja kassajääk on piisavad, et katta menetluse alusel jääv võlajääk. Äriühing kirjeldas oma organisatoorseid meetmeid järgmiselt: menetluse alusel tasuda tuleva võlajäägiga võrdsete reservide loomine, ebatõhusaid, eriti energiale ja materjalile tehtavaid kulutusi vältiv rahavoogude haldamine kokkuleppemenetluse jooksul, maksude ja muude riiklike kohustuste regulaarne tasumine, turundusmeetmete tõhustamine, müügi suurendamine kõige kasumlikumatele klientidele, tööjõuvajaduse läbivaatamine, sotsiaalkulude piiramine kokkuleppemenetluse jooksul, olemasolevate seadmete parem kasutamine ning energiakasutuse ja kulude vähendamine.

(22)

Finantsümberkorralduste kulud moodustasid 12 050 896 Slovakkia krooni (317 000 eurot) ehk Konase kokkuleppe abil ümberkorraldatud võla summa. Oma kavas tegi Konas ettepaneku rahastada 1 602 769 Slovakkia krooni (42 000 euro) suurust võlajääki lühiajaliste nõuetega (1 323 259 Slovakkia krooni ehk 35 000 eurot) ja olemasoleva kassajäägiga (2 246 419 Slovakkia krooni ehk 59 000 eurot).

(23)	Slovakkia ametiasutuste teatel väljastas maksuamet, täites oma maksuhaldusseadusest tulenevaid kohustusi, aastatel 1998–2000 kaheksa täitmiskorraldust. 2004. aasta aprillis esitas maksuamet Konase kokkuleppemenetluse ajal tasumata võlgade nimekirja.

(24)	Slovakkia ametiasutused kinnitasid, et on peatanud komisjonis toimuva menetluse lõpuni kokkuleppemenetluse kohaselt võlgade kokkulepitud mahakandmise.

III. OTSUS ALGATADA EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 88 LÕIKES 2 ETTENÄHTUD MENETLUS

(25)

Komisjon esitas oma otsuses algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetlus kahtluse, kas ei kujuta vaidlusalune võlgade mahakandmine endast riigiabi. Nimelt on komisjon seisukohal, et maksuameti käitumine kokkuleppemenetluses ei täitnud turumajanduse tingimustel tegutsevale võlausaldajale esitatavaid kontrolltingimusi. Eriti leidis komisjon, et maksuamet oli õiguslikult muudest võlausaldajatest erinevas olukorras, sest tema nõuded olid tagatud ning tal oli võimalus algatada maksude sissenõudmismenetlus. Komisjon kahtleb, kas kokkuleppemenetlus tagas riigi kui Konase võlausaldaja jaoks parima võimaliku tulemuse võrreldes pankrotimenetluse või maksude sissenõudmismenetlusega.

(26)

Komisjon esitas kahtluse vaidlusaluse abi kui ümberkorraldusabi kokkusobivuse suhtes ühisturu põhimõtetega. Ta kahtles, kas on täidetud kaks peamist tingimust: ümberkorralduskava olemasolu, mis tagaks pikaajalise elujõulisuse taastamise mõistliku aja jooksul, ning abi suuruse piiramine minimaalselt vajalikuga.

IV. HUVITATUD POOLTE MÄRKUSED

(27)

Abisaaja teatas juhtumi asjaolude kohta, et maksuameti kasuks panditud varade bilansiline väärtus oli 31. detsembri 2003 seisuga 3 254 000 Slovakkia krooni ja 31. detsembri 2004 seisuga 3 001 000 Slovakkia krooni. Kõnealused varad olid ainult abisaaja omanduses olev kinnisvara – hoone, milles toimus kogu tootmine.

(28)

Abisaaja teatas oma märkustes, et kokkuleppe sõlmimise ajal Slovakkias kehtinud seaduste kohaselt ei olnud kõnealune meede riigiabi, vaid vabatahtlik kokkulepe võlausaldajatega. Kui komisjon peaks otsustama teisiti, oleks see Konase diskrimineerimine võrreldes muude juhtumitega, kus äriühingud on taotlenud kokkuleppemenetlust enne Slovakkia ühinemist Euroopa Liiduga ning selle tulemusel toimunud võlgade mahakandmist ei ole peetud riigiabiks. Abisaaja lisab, et riiklikud õigusaktid ei olnud ka pärast ühinemist kooskõlas ELi õigusaktidega, ning seetõttu hoolimata oma hoolikusest ei võinud ta teada, et kokkuleppe jaoks võlausaldajatega on vaja täita lisatingimusi.

(29)	Abisaaja väitis lisaks, et kogunenud maksuvõla põhjuseks oli peamiselt õigusaktide ebaselgus.

(30)	Abisaaja väitis, et maksuameti hinnang Konase olukorrale väljus kokkuleppemenetluse käigus kohtule esitatud kavas sisalduva raamidest.

V. SLOVAKKIA VABARIIGI MÄRKUSED

(31)	Oma vastuses ametliku uurimise algatamisele teatasid Slovakkia ametiasutused, et riigiabi oleks antud vaid juhul, kui maksunõue oleks maha kantud riigi raamatupidamisarvestuses.

(32)

Slovakkia ametiasutused teatasid, et maksuamet, nõustudes Konase pakutud kokkuleppega, oli arvesse võtnud järgmisi tegureid, millest mõningaid võtaks väidetavalt arvesse ka turumajanduse tingimustel tegutsev võlausaldaja. Esiteks oli panditud kinnisvara bilansiline väärtus kokkuleppe sõlmimise ajal vaid 3,2 miljonit Slovakkia krooni, ehkki tagatud nõue moodustas 10,1 miljonit Slovakkia krooni. Teiseks kipuvad pankrotimenetlused venima ja varade müük kõnealuses piirkonnas on väga probleemne. Vastavalt statistikale on maksuamet perioodil 1997–2005 saanud pankrotipesadest tagasi keskmiselt vaid 7 % oma nõuetest. Kolmandaks võttis maksuamet arvesse Konase likvideerimise mõju piirkondlikule tööhõivele (mis oli kokkuleppe sõlmimise ajal umbes 40 %), sealjuures koondamiskulusid mitte ainult Konases, vaid ka teises piirkonna äriühingus, mis sõltub Konasest ning annab tööd umbes 400 inimesele. Ja lõpuks võttis maksuamet arvesse oodatavat tulevast maksutulu.

(33)

Maksude sissenõudmismenetluse kohta kinnitasid Slovakkia ametiasutused, et aastatel 1998–2000 väljastas maksuamet Konasele kaheksa täitmiskorraldust ning vähendas äriühingu maksuvõlgnevust 8 106 672,42 Slovakkia krooni võrra ehk 11 223 459 Slovakkia kroonini, mis võeti 2004. aastal kokkuleppemenetluse aluseks. Alates 2001. aastast on Konas maksnud makse regulaarselt ja õigeaegselt.

(34)	Slovakkia ametiasutused ei vaidle vastu väitele, et kõnealune meede on riigiabi. Nad väidavad aga, et see on ühisturu põhimõtetega ühilduv ümberkorraldusabi.

(35)

Slovakkia ametiasutused ei vaidlusta komisjoni järeldust, et võla kokkuleppemenetluse käigus mahakandmise tingimuseks ei seatud Konase poolt pankrotiseaduse kohaselt järelevalvet teostavale kohtule esitatud kava täitmist. Kuid nad saatsid komisjonile 2005. aasta jaanuaris Konase koostatud ja maksuametile esitatud dokumendi “Äriühingu olukorra hindamine kokkuleppe kuupäeva seisuga” (edaspidi “hindamisdokument”). Slovakkia ametiasutused väidavad, et see äriühingu hindamisdokument võimaldab komisjonil otsustada, kas abi suurus piirdus rangelt hädavajalikuga.

(36)	Hindamisdokumendis kirjeldatakse esmalt Konase tegevust alates selle loomisest 1992. aastal ning see sisaldab andmeid käibe ja finantstulemuste kohta aastatel 1993–2003.

(37)

Hindamisdokumendi kohaselt on Konase raske olukorra põhjuseks 1993. aastal tootmise alustamisega seotud kõrge krediidirisk, mida tootmise maht ei suutnud katta. Aastatel 1994–1996 akumuleeris Konas võlga, eriti maksuametile. Osa sellest võlast nõuti sisse maksude sissenõudmismenetlusega, osa ajatati, kuni see osaliselt tasuti, osa kanti kokkuleppemenetluses maha.

(38)

Hindamisdokument sisaldab lühikest turuanalüüsi, milles vaadeldakse konkurentsikeskkonda kõigis segmentides, kus Konas tegutseb. (5) Selles kirjeldatakse Konase asendit ja väljavaateid kõigis neis segmentides ning järeldatakse, et eriti suur kasvupotentsiaal on tööpinkide, kaitsekilpide ja muude mehaaniliste masinate tootmises. Seevastu tehakse ettepanek vähendada eriotstarbeliste masinate tootmist ja väiksemahulist tellimustoodangut (kättesaamatud varuosad, avariiremont). Suurema nõudluse väljavaated äriühingu toodangu suhtes peituvad Slovakkia autotööstuses ning ELi äriühingute suurenevas huvis, millele on kaasa aidanud Slovakkia ühinemine ELiga. Konas peab end konkurentsivõimeliseks oma oskusteabega arengupotentsiaaliga tehnoloogia alal.

(39)

Hindamisdokumendis kirjeldatakse Konase võimsust alakasutatuna. Selle probleemi peaks lahendama investeerimine arvutiseeritud freespinki. Järgnevas tabelis on esitatud aastatel 2004–2008 võetavad meetmed koos ette võetud finantsümberkorraldustega.

Tabel 2

Hindamisdokumendi kohased ümberkorraldusmeetmed (Slovakkia kroonides)

Meede

Rakendamine

Maksumus

Rahastamine

Turundus

2005

500 000

Konase vahendid

Tehnoloogia arendamine

Traatlõikamine

2004

1 500 000

Konase vahendid

Arvjuhitav freesimine

2006

4 000 000

Laen

Elektroerosioon töötlemine

2007

2 500 000

Laen

Arvjuhitav treimine

2008

1 500 000

Laen

Organisatsioon

IT-kliendihaldussüsteem

2005

500 000

Konase vahendid

Noorte tööliste väljaõpe

2007

500 000

Konase vahendid

Finantsümberkorraldus

Võla tasumine

2004

1 602 769

Konase vahendid, Kassajääk;

Mahakandmine

2004

—

riik

9 730 739

Riigi vahendid

—	muud võlausaldajad

717 388

Välised vahendid

Kokku

23 050 896

(40)	Lõpuks sisaldab hindamisdokument Konase finantstulemuse prognoosi aastateks 2005–2009, mis näitab, et eespool loetletud meetmed peaksid tagama suurema kasumlikkuse. Käibe kasv peaks olema alates 2005. aastast 10 %.

(41)	Slovakkia ametiasutuste kinnitusel pärineb hindamisdokument 2005. aasta jaanuarist. On selge, et Konase olukorra hindamisdokument koostati enne kokkulepet tema kokkuleppejärgsete väljavaadete analüüsimiseks.

(42)

Vastuseks küsimusele, kas abi suurus piirdus hädavajalikuga, kinnitasid Slovakkia ametiasutused, et 31. märtsil 2004. aastal oli Konase kassajääk 3,9 miljonit Slovakkia krooni, mis oli vajalik palkade maksmiseks (730 000 Slovakkia krooni), kohustuste täitmiseks kokkuleppes osalevate võlausaldajate ees (1 602 769 Slovakkia krooni) ja kokkuleppemenetluse lõivude tasumiseks (140 000 Slovakkia krooni).

VI. HINNANG

1. Komisjoni pädevus

(43)	Et mõned selle juhtumi jaoks olulised sündmused toimusid enne Slovakkia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal, peab komisjon esmalt kindlaks tegema, kas ta on pädev vaidlusaluse meetme suhtes midagi ette võtma.

(44)

Ühinemise eel rakendatud meetmeid, mis ühinemise järel ei kehti, ei saa komisjon vaadelda ei ajutise menetluse kohaselt, mida reguleerib ühinemislepingu IV lisa 3. punkt, ega EÜ asutamislepingu artiklis 88 sätestatud korra kohaselt. Ei ühinemisleping ega EÜ asutamisleping ei nõua komisjonilt selliste meetmete läbivaatamist ega volita teda selleks.

(45)	Kuid ühinemise järel võetud meetmed on EÜ asutamislepingu kohaselt komisjoni pädevuses. Mingi meetme rakendamisaja kindlakstegemise kriteeriumiks on juriidiliselt siduv õigusakt, millega pädev riiklik ametiasutus on abi määranud. (6)

(46)	Pädeva ametiasutuse otsus osa nõuete mahakandmiseks tehti 8. juunil 2004. aastal, kui maksuamet nõustus Konase pakutud kokkuleppega, s.o ühinemise järel.

(47)	Seega langeb ära küsimus, kas meede on ühinemise järel kohaldatav.

(48)	Seetõttu järeldab komisjon, et EÜ asutamislepingu artikli 88 kohaselt on ta pädev vaidlusalust meedet hindama.

2. Riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses

(49)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(50)

Riiklikule ametiasutusele, näiteks maksuametile, võlgnetavate summade mahakandmise puhul on tegu riigi vahenditega. Kuivõrd sellest saab kasu üksikettevõtja, on meede valikuline. Äriühingu tegevusala on tööstusmasinate ja -seadmete tootmine, ehk sektor, milles toimub liikmesriikide vaheline kaubandus.

(51)

Oma otsuses algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus avaldas komisjon kahtlust, et meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, andes abisaajale eelise, mida too turul tavaliselt ei suudaks saavutada. Teisisõnu kahtlustab komisjon, et riik ei käitunud Konase suhtes turumajanduse tingimustel tegutseva võlausaldajana.

(52)	Tuvastati, et võlakokkuleppe tingimused olid nii eravõlausaldajate kui ka maksuameti jaoks samad: tasuda võlausaldajaile määratud perioodi jooksul 13,3 % võlast, mida abisaaja ka tegi. Ülejäänud 86,7 % võlast kanti maha.

(53)

Kuid enne kokkulepet oli maksuamet eravõlausaldajatega võrreldes juriidiliselt ja majanduslikult paremas positsioonis. Seetõttu on vaja põhjalikult uurida, kas maksuamet kasutas kõiki talle kättesaadavaid vahendeid, et saavutada oma nõuete võimalikult täielik rahuldamine, nagu teeks turumajanduse tingimustel tegutsev võlausaldaja.

(54)	Slovakkia ametiasutused teatasid, et nende arvates on meede riigiabi. Nad tunnistavad, et kokkuleppe ajal riigiabi küsimust lihtsalt ei arutatud. Abisaaja aga väidab, et meede ei olnud riigiabi, vaid vabatahtlik kokkulepe võlausaldajatega.

(55)	Komisjon ei saa nõustuda väitega, et kokkulepemenetlus ja riigiabi andmise menetlus ei saa kattuda. (7) Mitte riigi tegevuse eesmärk või vorm, vaid selle tulemus määrab, kas riigi vahendite kasutamist hõlmav meede annab äriühingule eelise, mida too ilma selleta turul ei suudaks saavutada.

(56)

Samamoodi ei saa komisjon nõustuda abisaaja väitega, et hoolimata oma hoolikusest ei võinud ta teada, et mahakandmine oleks riigiabi. ELi riigiabieeskirjad kehtisid Slovakkias riigiabi seadusena nr 231/1999. Oma vastuses abisaaja märkustele juhtisid Slovakkia ametiasutused õigustatult tähelepanu sellele, et ei olnud maksuameti asi hinnata, kas kõnealune meede on riigiabi, vaid enne ühinemist kuulus see Riigiabiameti, pärast ühinemist aga Euroopa Komisjoni ametialasse.

(57)	Komisjon kahtlusi, mis on esitatud otsuses algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus, kas on täidetud turumajanduse tingimustel tegutsevale võlausaldajale esitatavad kontrolltingimused, ei ole hajutatud.

(58)	Esiteks oli maksuametil, erinevalt eravõlausaldajatest õigus algatada maksude sissenõudmine kinnisvara, masinapargi või tervikäriühingu müügi kaudu.

(59)

Maksuamet pidigi mitmel puhul kasutama seda vahendit, et rahuldada oma nõudeid Konase vastu (vt põhjendust 33), vähendades sellega aastatel 1998–2000 oluliselt Konase võlga maksuametile. Oma vastuses otsusele algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus teatasid Slovakkia ametiasutused, et maksuamet ei väljastanud pärast 2001. aastat rohkem täitmiskorraldusi, sest Konas täitis oma maksukohustusi regulaarselt ja õigeaegselt. Kuid ei ole selge, miks peatas maksuamet Konase 2001. aasta eelse võla sissenõudmise. See varasemate aastate võlg kaasati lõpuks 2003. aasta kokkuleppemenetlusse.

(60)

Lisaks märgib komisjon, et teabe kohaselt, mille Slovakkia ametiasutused esitasid oma märkustes otsuse kohta algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus, ei vastanud panditud kinnisvara bilansiline väärtus (3,2 miljonit Slovakkia krooni) selle pandiga kindlustatud nõuete väärtusele (10,1 miljonit Slovakkia krooni). See tähendab, et riigi nõutud tagatis oli ebapiisav.

(61)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib maksu- ja sotsiaalkindlustusseadustest tulenevate kohustuste riigipoolse jõustamise jätkuv puudumine iseenesest olla eelis, leevendades koormat, mida abisaaja peaks kandma. (8) Tõepoolest näib, et Konase maksukohustuste jõustamata jätmine maksuameti poolt koos riigi nõuete ilmse tagamatusega kahe aasta jooksul (2001–2002) on oma olemuselt riigiabi. Et kõnealused sündmused toimusid enne ühinemist ning mitte selle järel, ei ole komisjon pädev hindama kõnealuse meetme sobivust ühisturuga. Kuid kui varasem jõustamata jätmine oli juba riigiabi, ei saa enam viidata turumajanduse tingimustel tegutseva võlausaldaja põhimõttele, kui võlg hiljem (osaliselt) maha kanti.

(62)

Maksude sissenõudmismenetluse käigus tohib maksuamet võlgniku varad (nõuded ja muud käibevara, vallasvara, kinnisvara) maha müüa. Kokkuleppe hetkel oli abisaaja kassajääk 3,9 miljonit Slovakkia krooni. (9) Juba ainuüksi abisaaja kassajääk ületas maksuameti osa kokkuleppest (1,5 miljonit Slovakkia krooni). Lisaks oli abisaajal lühiajalisi nõudeid bilansilise väärtusega 1,4 miljonit Slovakkia krooni ja kinnisvara bilansilise väärtusega 3 miljonit Slovakkia krooni.

(63)	Erinevalt pankrotimenetlusest ei oleks maksude sissenõudmisega kaasnenud halduslõive. Et see on menetlus, mille algatab ja juhib maksuamet ise, võib järeldada, et see viidaks kiiresti läbi.

(64)	Komisjonil ei ole piisavalt teavet, et suuta hinnata, kui suur oleks tulu vara müügist seoses abisaaja likvideerimisega pankrotimenetluse käigus. Komisjon teab, et ei Konas ega maksuamet kaalunud pankroti võimalust, mistõttu selle kohta ei tehtud mingeid kalkulatsioone.

(65)	Seetõttu teeb komisjon järelduse, et kui mitte midagi muud, siis oleks maksude sissenõudmine abisaajalt andnud suuremat tulu kui kokkulepe.

(66)

Lõpuks märgib komisjon, et väljakujunenud kohtupraktika (10) kohaselt ei kuulu sotsiaal-majanduslikud tegurid, nagu piirkondlik tööhõive ja eeldatav tuleviku maksutulu, turumajanduse tingimustel tegutsevale võlausaldajale esitatavate kontrolltingimuste hulka. Maksuametit ei saa võrrelda äripartneri, näiteks tarnijaga, kes on abisaaja võlausaldaja. On oluline märkida, et tarnija ja riigi nõuded on olemuselt täiesti erinevad. Et tarnija ja maksujõuetu äriühingu suhe on lepinguline, võib äripartneri kaotus tarnijale erandkorras kahju tuua. Kui maksujõuetu äriühing likvideeritakse, peab tarnija leidma uue kliendi või sõlmima lepingu uue omanikuga. Mida rohkem sõltub tarnija maksujõuetust äriühingust, seda suurem on ta risk. Vastupidiselt sellele põhineb suhe riigi ja maksuvõimetu äriühingu vahel seadustel ega sõltu seetõttu poolte tahtest. Likvideeritud äriühingu varad üle võtnud uus omanik oleks automaatselt kohustatud makse maksma. Lisaks ei sõltu riik kunagi üksikmaksumaksjast. Ning mis kõige olulisem, makse sisse nõudes ei lähtu riik kasumist, ega tegutse ärilistel alustel ega kaalutlustel. Seetõttu ei ole analoogia äripartneriga põhjendatud.

(67)	Seetõttu järeldab komisjon, et tulevaste maksutulude kaotust ei saa turumajanduse tingimustel tegutseva võlausaldaja põhimõtte kohaldamisel arvesse võtta.

(68)	Ülaltoodud tõendite alusel järeldab komisjon, et käesoleval juhul ei ole turumajanduse tingimustel tegutsevale võlausaldajale esitatavad kontrolltingimused täidetud ning riik andis abisaajale eelise, mida too ei oleks olnud suuteline turul ise saavutama.

(69)	Seetõttu järeldab komisjon, et kõnealune meede on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(70)	Abisaajale antud riigiabi suuruseks on kokkuleppemenetluse käigus maha kantud maksuameti nõude osa ehk 9 730 739 Slovakkia krooni (256 000 eurot).

3. Abi kokkusobivus: EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 kohane erand

(71)

Abi esmane eesmärk on aidata raskustes olevat äriühingut. Juhtudel, kui on täidetud vajalikud tingimused, on võimalik kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit. Erandi kohaselt võib riigiabi anda, et arendada teatavat majandustegevust tingimusel, et niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(72)

Päästmis- ja ümberkorraldamisabi raskustesse sattunud ettevõtetele reguleeritakse raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitleva ühenduse juhendiga (11) (edaspidi “uued suunised”), millega asendati 1999. aastal vastu võetud eelmine tekst (12) (edaspidi “1999. aasta suunised”).

(73)

Üleminekusätete kohaselt kehtivad uued suunised iga komisjoni loata antud päästmis- või ümberkorraldusabi (ebaseadusliku abi) hindamiseks, kui abi või osa sellest on antud pärast 1. oktoobrit 2004 ehk kuupäeva, mil uued suunised avaldati Euroopa Liidu Teatajas (punkt 104, esimene lõik). Enne 1. oktoobrit 2004 antud ebaseaduslikku abi tuleb hinnata abi andmise ajal kehtinud suuniste alusel (punkt 104, teine lõik).

(74)	Komisjon märgib, et maksuamet kiitis kokkuleppe heaks 8. juunil 2004. aastal ning see jõustus 2. augustil 2004. aastal. Seega anti ebaseaduslikku abi enne 1. oktoobrit 2004. See tähendab, et kohaldada tuleb abi andmise ajal kehtinud 1999. aasta suuniseid.

(75)	Komisjon võtab arvesse, et abi saaja on väikeettevõte vastavalt komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes. (13)

3.1. Äriühingu abikõlblikkus

(76)	1999. aasta suuniste punkti 5 alapunkti c kohaselt loetakse äriühing raskustes olevaks, kui ta täidab siseriikliku õigusakti kriteeriumid, et olla maksejõuetusmenetluse subjektiks.

(77)	Abisaaja osales kokkuleppemenetluses, mis on üks võimalus, mida pankrotiseadus maksujõuetutele äriühingutele pakub. Seetõttu on abisaaja ümberkorraldusabikõlblik.

3.2. Ümberkorraldusabi

(78)	Komisjon avaldas oma otsuses algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetlus kahtlust, kas abi kvalifitseerus eespool, III osas kirjeldatud põhjendustel ümberkorraldusabiks 1999. aasta suuniste tähenduses.

3.2.1. Pikaajalise elujõulisuse taastamine

(79)

1999. aasta suuniste kohaselt peab ümberkorraldusabi andmine olema seotud teostatava ja ühtse ümberkorralduskava rakendamisega äriühingu pikaajalise elujõulisuse taastamiseks ning sellest sõltuma. Liikmesriik võtab endale kohustuse tagada selle kava elluviimine ja komisjon peab selle heaks kiitma. Kui äriühing ei suuda kava rakendada, loetakse see abi väärkasutamiseks.

(80)

Põhimõtteliselt peab ümberkorralduskava võimaldama abisaajal taastada tema pikaajaline elujõulisus mõistliku aja jooksul ja realistlikel eeldustel tulevaste tegevustingimuste suhtes. Selles tuleb kirjeldada asjaolusid, mis põhjustasid abisaaja majandusraskused, ja määratleda asjakohased meetmed nendest ülesaamiseks. Ümberkorraldusmeetmed ei tohi piirduda rahalise abiga võlgade ja kahjumi katteks, pööramata tähelepanu raskuste põhjustele.

(81)

Komisjon avaldas oma otsuses algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetlus kahtlust, kas maksuamet otsustas Konase võla maha kanda tingimusel, et too rakendaks lõikes 80 kirjeldatud ümberkorralduskava. Neid kahtlusi ei ole senini hajutatud. Puhtformaalselt ei olnud maksuametil kui abi andjal mingeid kohustusi ega pädevust hinnata meetmete nimekirja, mille Konas saatis kokkuleppemenetluse käigus järelevalvet teostavale kohtule (vt alates põhjendus 20), ega panna oma nõuete mahakandmise tingimuseks nende meetmete asjakohaselt järelevalvatav rakendamine. Maksuameti antud riigiabi ja abisaaja väljapakutud meetmete vahel otsest sidet ei ole. Seetõttu järeldab komisjon, et esimene formaalne tingimus jäi täitmata.

(82)

Kuid pärast ametliku uurimismenetluse algatamist esitasid Slovakkia ametiasutused äriühingu kohta alates põhjendusest 35 kirjeldatud hindamisdokumendi. Hindamisdokumendis kirjeldatakse ilmselgelt Konase olukorda kokkuleppe ajal võlausaldajatega. Selles kirjeldatakse asjaolusid, mis põhjustasid abisaaja majandusraskused, ja määratletakse meetmed neist ülesaamiseks.

(83)

Ümberkorraldused ei piirdu võlgade ümberkorraldamisega. Abisaaja kavatseb investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja ITsse ning rakendada tulevikku suunatud väljaõppe- ja turundusmeetmeid. Hindamisdokumendis analüüsitakse Konase positsiooni ja väljavaateid konkreetsetes turusegmentides, kus ta tegutseb.

(84)

Erinevalt kokkuleppemenetluse käigus kohtule esitatud meetmete nimekirjast sisaldab hindamisdokument elemente, mida 1999. aasta suunistes nõutakse ümberkorralduskavalt. Komisjon loeb hindamisdokumenti sisuliselt ümberkorralduskavaks aastateks 2004–2008. See on mõeldud Konase pikaajalise elujõulisuse taastamiseks ning see on sobiv arvestades abisaaja suurust. Ümberkorralduste esimene samm on finantsümberkorraldus kokkuleppe näol võlausaldajatega. Konase peamine probleem oli 1990. aastate teisel poolel kogunenud võlgnevus. Alates 2001. aastast on Konas tasunud oma seadustest tulenevaid lühiajalisi kohustusi korrektselt ja õigeaegselt. Komisjonil ei ole alust kahelda Konase suutlikkuses taastada oma pikaajaline elujõulisus, kui hindamisdokumenti kaasatud meetmed, sealhulgas ka võla ümberkorraldamine, on rakendatud.

(85)

Komisjon märgib, et puhtformaalselt ei koostatud hindamisdokumenti enne, kui oli jõutud kokkuleppele võlausaldajatega. Siiski on ilmne, et hindamisdokument on kokkuleppemenetlusega otseselt seotud. See esitati maksuametile enne komisjoni teavitamist meetmest, ajal mil Slovakkia ametiasutused uskusid, et meede oleks riigiabi vaid sel juhul, kui maksunõue oleks maha kantud riigi raamatupidamisarvestuses. Jääb aga faktiks, et maksuamet kui abi andja ei teinud kava rakendamist ametlikult abi andmise tingimuseks.

(86)

Komisjon on seisukohal, et selle konkreetse juhtumi puhul saab seda eksimust erandina parandada. Sellist erandit õigustaks esiteks 1999. aasta suuniste punkt 55, milles on sätestatud, et ümberkorraldusabi andmise tingimusi võib väikeettevõtete puhul, nagu abisaaja on, kohaldada vähem rangelt. Teiseks on erand lubatav, sest ehkki abi oli juba antud, ei oldud seda saajale välja makstud (võlgnevuse mahakandmine nõuab maksuametilt täiendavat haldusakti, vt põhjendus 16). Sellest tulenevalt otsustas komisjon kooskõlas nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (14) artikli 7 lõikega 4 siduda see otsus järgnevate tingimustega.

(87)

Esiteks peavad Slovakkia ametiasutused tagama hindamisdokumendi nõuetekohase rakendamise. Teiseks peavad nad teavitama komisjoni, kuidas nad kavatsevad tagada hindamisdokumendi rakendamise. Nad ei tohi abi välja maksta (s.o kanda nõudeid maksuameti raamatupidamisarvestuses maha) enne, kui nad on komisjoni teavitanud kohustuse võtmisest tagada hindamisdokumendi rakendamine ja sellest, kuidas nad kavatsevad seda teha.

3.2.2. Abi piiramine rangelt hädavajalikuga

(88)	Vastavalt 1999. aasta suuniste punktile 40 peavad abi summa ja osatähtsus piirduma rangelt hädavajalikuga ettevõetava ümberkorralduse võimaldamiseks, arvestades abisaaja olemasolevaid rahalisi vahendeid. Abisaajalt eeldatakse olulist panust ümberkorraldusse tema omavahenditest.

(89)	Komisjon avaldas oma otsuses algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetlus kahtlust, kas see tingimus oli täidetud. Need kahtlused on hajutatud teabega ümberkorralduse kohta, mille abisaaja esitas hindamisdokumendis.

(90)

Hindamisdokumendi kohaselt moodustasid ümberkorralduskulud 23 050 896 Slovakkia krooni. Ümberkorraldusi rahastati osaliselt Konase kassajäägist (kokkuleppe järgse võlajäägi tasumine summas 1 602 769 Slovakkia krooni) ja osaliselt pangalaenudega, milles riigiabi elementi ei ole, kokku 8 miljoni Slovakkia krooni ulatuses. Need panused koosnevad ilmselgelt abisaaja omavahenditest ja riigiabivabadest välistest vahenditest ning katavad umbes 42 % ümberkorralduskuludest. Komisjon ei näe vajadust kindlaks teha, kas Konase ümberkorralduste muud rahastamisallikad (mida kirjeldatakse hindamisdokumendis Konase vahenditena, vt tabel 2 põhjendus 39) moodustavad reaalse ja tegeliku panuse ümberkorralduskuludesse.

(91)	1999. aasta suunised ei sisaldanud abisaaja oma panuse piisavust näitavaid künniseid.

(92)	Arvestades seda tava 1999. aasta suuniste kohaldamisel ja oma poliitika muutust seoses künniste kasutuselevõtuga uutes suunistes, (15) on komisjon seisukohal, et 42 % panust võib nimetada arvestatavaks ning et abi piirdus rangelt hädavajalikuga.

3.2.3. Konkurentsi põhjendamatu moonutamise piiramine

(93)	Kõigi aspektide arvestamiseks märgib komisjon, et kooskõlas uute suuniste punktiga 55 ei ole ümberkorraldusabi andmine väikeettevõtetele tavaliselt seotud kompensatsioonimeetmetega. Kõnealuse abi konkurentsi moonutav mõju on piiratud ning kompensatsioonimeetmeid seetõttu vaja ei ole.

VII. JÄRELDUS

(94)	Komisjon leiab, et Slovakkia Vabariik lubas Konase maksuvõla ebaseaduslikult maha kanda, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3. Sellegipoolest on kõnealune abi ümberkorraldusabina ühisturuga kokkusobiv tingimusel, et selle väljamaksmise tingimuseks tehakse ümberkorralduskava rakendamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi summas 9 730 739 Slovakkia krooni, mida Slovakkia Vabariik on Konase suhtes kohaldanud, on ühisturuga kooskõlas artiklis 2 sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

1. Slovakkia Vabariik võtab vajalikud meetmed, et tagada Konase ümberkorralduskava nõuetekohane rakendamine.

2. Slovakkia ametiasutused teavitavad komisjoni, kuidas nad kavatsevad tagada ümberkorralduskava rakendamise.

3. Slovakkia ametiasutused ei anna abi enne, kui nad on komisjoni teavitanud kohustuse võtmisest tagada hindamisdokumendi rakendamine ja kuidas nad kavatsevad seda teha.

Artikkel 3

Slovakkia Vabariik teavitab komisjoni kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse väljakuulutamist otsuse järgimiseks vastuvõetud meetmetest.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Slovakkia Vabariigile.

Brüssel, 26. september 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 323, 20.12.2005, lk 25.

(2) Vt joonealune märkus 1.

(3) Kasutatud vahetuskurss on umbkaudne (1 euro = 38 Slovakkia krooni) ning summad eurodes on lisatud vaid teabeks.

(4) Äriühing on võlgades, kui tal on mitu võlausaldajat ning ta ei suuda oma võlgu tasuda kolmekümne päeva jooksul maksetähtaja järel.

(*1) Summa, mille Konas peab oma võlausaldajatele tasuma.

(5) Komisjon oli saanud selle teabe Slovakkia ametiasutustelt juba enne, kui ta otsustas algatada ametliku uurimismenetluse (vt selle otsuse lõiget 4).

(6) Kohtuasi T-109/01 Fleuren Compost v komisjon [2004] EKL II 127, punkt 74.

(7) Kohtuasi T-152/99 Hamsa vs komisjon, lk 158: EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 ei eristata riigi sekkumismeetmeid nende põhjuste või eesmärkide järgi, vaid määratletakse need nende tulemuste järgi.

(8) Kohtuasi C-256/97, DM Transport.

(9) 24. märtsi 2004. aasta bilanss, üks päev enne seda, kui järelevalvet teostav kohus tegi kokkuleppemenetlust lubava otsuse.

(10) Vt mutatis mutandis kohtuasjad C-278/92, C-279/92 ja C-280/92 Hispaania vs komisjon, lk 21 ja 22; kohtuasi T-198/01 Technische Glaswerke Ilmenau GmbH, lk 106–108.

(11) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(12) EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2.

(13) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1976/2006 (ELT L 368, 23.12.2006, lk 85).

(14) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(15) Uute suuniste kohane künnis on väikeettevõtte puhul 25 %.

31.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 91/48

KOMISJONI OTSUS,

22. märts 2007,

millega kehtestatakse ühine vorm liikmesriikide esimese aruande jaoks teatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/42/EÜ rakendamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 1236 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/205/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/42/EÜ teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivile 2004/42/EÜ peavad liikmesriigid asutama järelevalveprogrammi kõnealuse direktiiviga vastavuse kontrollimiseks ning esitama aruande järelevalveprogrammi tulemuste kohta ning nende tooteliikide ja koguste kohta, mille kasutamiseks on antud litsentse vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikele 3, kasutades komisjoni koostatud ühist vormi.

(2)	Vastavalt direktiivi 2004/42/EÜ artiklile 7 koostoimes kõnealuse direktiivi I lisaga peavad liikmesriigid koostama esimese aruande direktiivi rakendamise kohta ja esitama selle komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2008.

(3)	Seetõttu tuleks kehtestada ühine vorm kõnealuse esimese aruande jaoks, mis käsitleb ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

(4)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2004/42/EÜ artikli 12 lõikes 2 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/42/EÜ artikli 7 kohaselt komisjonile esitatava aruande koostamisel ajavahemiku 1. jaanuar 2007–31. detsember 2007 kohta kasutavad liikmesriigid käesoleva otsuse lisas esitatud vormi.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) ELT L 143, 30.4.2004, lk 87.

LISA

ÜHINE VORM DIREKTIIVI 2004/42/EÜ RAKENDAMIST KÄSITLEVA ESIMESE ARUANDE ESITAMISEKS AJAVAHEMIKU 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2007 KOHTA

1. Üldine teave ja halduskorraldus

1.1.

Käesoleva aruande eest vastutav asutus

Nimi
Aadress
Kontaktisik
E-post
Telefon:

1.2.

Nimetage direktiivi 2004/42/EÜ rakendamise käigus vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 5 määratud asutus või asutused, kes vastutavad järgmiste ülesannete täitmise eest:

(1)	järelevalveprogrammi asutamine, koordineerimine ja juhtimine (riigi tasandil);

(2)	kohapealne inspekteerimine ja kontroll (piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil);

(3)	kõnealuse direktiivi nõuete täitmise tagamine rikkumiste korral.

2. Järelevalveprogramm (direktiivi 2004/42/EÜ artikkel 6)

2.1.

Kui riigi järelevalveprogramm on kirjalikul kujul olemas, lisage see aruande lisana.

2.2.

Kirjeldage lühidalt direktiiviga 2004/42/EÜ vastavuse järelevalveks ja kontrollimiseks asutatud programmi, pöörates erilist tähelepanu järgmistele punktidele:

(1)	kõnealuse direktiivi II lisas esitatud lenduvate orgaaniliste ühendite piirväärtused;

(2)	kõnealuse direktiivi artiklis 4 sätestatud märgistamisnõuded.

2.3.

Märkige, kas kontrollitakse järgmiste ettevõtjate tegevust:

(1)	direktiivi 2004/42/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate toodete tootjad;

(2)	direktiivi 2004/42/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate toodete importijad;

(3)	direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate toodete hulgimüüjad, jaemüüjad ja professionaalsed lõppkasutajad ning muud ettevõtjad, sealhulgas näiteks ettevõtjad, kes käitavad sõidukite taasviimistlusseadeldisi, mis ei kuulu enam nõukogu direktiivi 1999/13/EÜ (1) reguleerimisalasse.

Kui nimetatud ettevõtjaid kontrollitakse, kirjeldage lühidalt:

(1)	mis liiki kontrolli läbi viiakse (kohapealne kontroll, proovide võtmine ja analüüs, varusid käsitlevate andmete ja müügiandmete kontroll, märgistamise kontroll, muu);

(2)	kontrollimise sagedus (süstemaatiline iga-aastane kontroll, kõige tähtsamate tootjate/importijate kontroll, pisteline kontroll, muu).

2.4.

Esitage toodete tootmise ja turustamisega tegelevad ettevõtete arv, mida kontrolliti 2007. aastal, ja võimaluse korral 2008. aastaks planeeritud kontrollide arv (palun täitke järgmine tabel). Võimaluse korral esitage ka toodete tootmise ja turustamisega tegelevate ettevõtjate hinnanguline koguarv ja asjaomaste toodete kogused (kui palju toodeti ja turustati asjaomases liikmesriigis 2007. aastal).

Ettevõtja liik	Tegutsevate ettevõtjate koguarv	2007. aastal kontrollitud ettevõtjate arv	Direktiivi 2004/42/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate toodete üldkogus (kg)	2008. aastaks planeeritud kontrollid
Tootjad
Importijad
Muud

2.5.

Kuidas kontrollivad pädevad asutused nõuetele vastavust, kasutades direktiivi 2004/42/EÜ III lisas kirjeldatud mõõtmise standardmeetodeid?

2.6.

Kui direktiivi 2004/42/EÜ rakendamisega tegeleb mitu asutust (vt eespool punkt 1.2), märkige, milliseid meetmeid võetakse, et tagada direktiivi võimalikult ühetaoline kohaldamine kogu riigi territooriumil.

2.7.

Millised on eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse direktiivi 2004/42/EÜ artikli 10 kohaselt vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise korral?

2.8.

Võimaluse korral esitage järelevalve ja kontrolliga tegeleva personali hinnanguline suurus ja selle liikmete kvalifikatsioon ning hinnangulised järelevalvekulud eurodes aasta kohta (personali-, proovivõtu- ja analüüsi-, märgistamise kontrollimise, nõuete täitmise tagamise ja muud kulud).

3. 2007. aastal teostatud järelevalveprogrammi põhitulemused (direktiivi 2004/42/EÜ artikkel 7)

3.1.

Võrreldes teostatud kontrollide koguarvuga, mitu direktiivi 2004/42/EÜ II lisas sätestatud lenduvate orgaaniliste ühendite piirväärtuste rikkumise juhtumit (protsentides) tuvastati 2007. aastal? Võimaluse korral märkige:

(1)	asjaomase toote liik vastavalt kõnealusele lisale;

(2)	piirväärtustele mittevastavate toodete kogused.

3.2.

Võrreldes teostatud kontrollide koguarvuga, mitu direktiivi 2004/42/EÜ artiklis 4 sätestatud märgistamisnõuete rikkumise juhtumit (protsentides) tuvastati 2007. aastal? Võimaluse korral tooge eraldi välja järgmised kategooriad:

(1)	tooted, mis ei vasta märgistamisnõuetele ega lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtustele;

(2)	tooted, mis vastavad lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtustele, kuid ei vasta märgistamisnõuetele.

3.3.

Milliseid meetmeid on rikkumiste korral võetud, et tagada vastavus direktiivi 2004/42/EÜ nõuetega?

4. Vastavalt direktiivi 2004/42/EÜ artikli 3 lõikele 2 kehtestatud erandid

4.1.

Kuidas toimib direktiivi 2004/42/EÜ artikli 3 lõikes 2 sätestatud erandlik nõuetest vabastamine?

4.2.

Milline on kontrollisüsteem, mis tagab, et direktiivi 2004/42/EÜ artikli 3 lõike 2 alusel erandlikult nõuetest vabastatud tooteid ei müüda ettevõtjatele, kes käitavad seadeldisi, millele ei ole väljastatud kasutusluba või mis ei ole registreeritud vastavalt direktiivi 1999/13/EÜ artiklile 3 või 4, ega kasutata sellistes seadeldistes?

4.3.

Võimaluse korral märkige nõuetest vabastatud toodete hinnanguline kogus (vastavalt direktiivi 2004/42/EÜ I lisas toodud klassifikatsioonile) 2007. aastal.

5. Vastavalt direktiivi 2004/42/EÜ artikli 3 lõikele 3 antud individuaalsed litsentsid

5.1.

Kas olete kasutanud võimalust anda direktiivi 2004/42/EÜ artikli 3 lõikes 3 sätestatud individuaalseid litsentse?

5.2.

Kui jah, kirjeldage lühidalt, kuidas toimib individuaalsete litsentside andmise süsteem.

(1)	Millised asutused vastutavad individuaalsete litsentside väljaandmise eest?

(2)	Millised asutused vastutavad erilise ajaloolise ja kultuuriväärtusega hoonete ja/või vanasõidukite kindlaksmääramise eest?

(3)	Milliseid kriteeriume kasutatakse erilise ajaloolise ja kultuuriväärtuse kindlaksmääramisel?

(4)	Võimaluse korral esitage selliste hoonete ja/või vanasõidukite hinnanguline arv, mille puhul pädevad asutused on kindlaks määranud erilise ajaloolise ja kultuuriväärtuse?

(5)

Kuidas tagatakse, et asjaomaseid tooteid:

a)	müüakse ainult “rangelt piiratud” kogustes?

b)	kasutatakse ainult määratud hoonete ja/või sõidukite restaureerimiseks ja hooldamiseks?

(6)

Kirjeldage nende toodete liiki ja koguseid, mille kohta on direktiivi 2004/42/EÜ kohaselt välja antud litsentsid (palun täitke järgmine tabel).

Liigid	Vastavus direktiivi 2004/42/EÜ I lisaga	Valmistoodete kogus (kg), mille kohta on väljastatud litsents
1. liik
2. liik jne

6. Muu asjakohane teave

6.1.

Millised olid järelevalveprogrammi kehtestamisel ja rakendamisel esinenud põhilised raskused, kaasa arvatud direktiivi rakendamisel esinenud probleemid, konkreetse järelevalveprogrammi rakendamisel esinenud haldusprobleemid? Kuidas neist raskustest üle saadi?

6.2.

Muud asjakohased märkused, ettepanekud ja teave direktiivi 2004/42/EÜ rakendamise kohta.

(1) EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1.

31.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 91/52

KOMISJONI OTSUS,

29. märts 2007,

millega teatatakse ühise kalanduspoliitika raames asutatud avamere/kaugsõidulaevastiku piirkondliku nõuandekomisjoni tegevuse alustamisest

(2007/206/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuli 2004. aasta otsust 2004/585/EÜ, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 3,

võttes arvesse Hispaania poolt 7. novembril 2006 Taani, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Madalmaade, Poola, Portugali ja Ühendkuningriigi nimel edastatud soovitust,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (2) ning otsusega 2004/585/EÜ on loodud raamistik piirkondlike nõuandekomisjonide moodustamiseks ja tööks.

(2)	Otsuse (EÜ) nr 585/2004 artikliga 2 on ette nähtud piirkondliku nõuandekomisjoni loomine, mis hõlmaks avamere/kaugsõidulaevastikku kõigis väljaspool EÜd asuvates vetes.

(3)

Vastavalt otsuse 2004/585/EÜ artikli 3 lõikele 1 on kalandussektori ja muude sidusrühmade esindajad esitanud taotluse kõnealuse piirkondliku nõuandekomisjoni toimimise kohta Taanile, Saksamaale, Eestile, Hispaaniale, Prantsusmaale, Iirimaale, Itaaliale, Leedule, Madalmaadele, Poolale, Portugalile ja Ühendkuningriigile.

(4)

Asjaomased liikmesriigid on otsuse 2004/585/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt kindlaks teinud, kas avamere/kaugsõidulaevastiku piirkondlikku nõuandekomisjoni käsitlev taotlus on kooskõlas kõnealuse otsuse sätetega. 7. novembril 2006 edastasid asjaomased liikmesriigid komisjonile soovituse kõnealuse piirkondliku nõuandekomisjoni kohta.

(5)	Komisjon on hinnanud huvitatud poolte esitatud taotlust ja soovitust otsuse 2004/585/EÜ põhjal ning ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja põhimõtete seisukohalt ning jõudnud otsusele, et avamere/kaugsõidulaevastiku piirkondlik nõuandekomisjon on valmis tööd alustama,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Otsuse 2004/585/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti g kohaselt asutatud avamere/kaugsõidulaevastiku piirkondlik nõuandekomisjon alustab tööd 30. märtsil 2007.

Brüssel, 29. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) ELT L 256, 3.8.2004, lk 17.

(2) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

31.3.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 91/53

Komisjoni 4. aprilli 2006. aasta otsuse 2006/635/Euratom (Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ja Ukraina Ministrite Kabineti vahelise tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise koostöö lepingu allakirjutamise teel sõlmimise kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 261, 22. september 2006 )

Leheküljel 26, pealkirjas ja kuupäevareal:

asendatakse

“ 4. aprill 2006 ”

järgmisega:

“ 4. aprill 2005 ”.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 91

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. aastakäik 31. märts 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 360/2007, 30. märts 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 361/2007, 30. märts 2007, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. aprillist 2007	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 362/2007, 30. märts 2007, millega määratakse kindlaks madalaim müügihind või puhul määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 28. individuaalseks pakkumiskutseks	6
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 363/2007, 30. märts 2007, millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 28. individuaalseks pakkumiskutseks	8
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 364/2007, 30. märts 2007, millega määratakse kindlaks suurim toetus kontsentreeritud või jaoks määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 28. individuaalseks pakkumiskutseks	10
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 365/2007, 30. märts 2007, millega kehtestatakse või madalaim müügihind 60. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 2771/1999 osutatud alalise pakkumiskutse alusel	11
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 366/2007, 30. märts 2007, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1002/2006 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	12
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 367/2007, 30. märts 2007, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2131/93, milles sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused	14
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 368/2007, 30. märts 2007, puu- ja köögivilja (õunad) B-süsteemi ekspordilitsentside väljaandmise kohta	16
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2007/19/EÜ, 30. märts 2007, millega muudetakse direktiivi 2002/72/EÜ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta ja nõukogu direktiivi 85/572/EMÜ, millega sätestatakse toiduga kokkupuutumiseks mõeldud plastmaterjalide ja -esemete koostisainete migratsiooni testimiseks kasutatavate mudelainete nimekiri ( 1 )	17

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2007/204/EÜ
*	Komisjoni otsus, 26. september 2006, riigiabi C 42/2005 (ex NN 66/2005; ex N 195/2005) kohta, mida Slovakkia Vabariik andis ettevõtjale Konas, s.r.o. (teatavaks tehtud numbri K(2006) 4205 all) ( 1 )	37
	2007/205/EÜ
*	Komisjoni otsus, 22. märts 2007, millega kehtestatakse ühine vorm liikmesriikide esimese aruande jaoks teatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/42/EÜ rakendamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2007) 1236 all) ( 1 )	48
	2007/206/EÜ
*	Komisjoni otsus, 29. märts 2007, millega teatatakse ühise kalanduspoliitika raames asutatud avamere/kaugsõidulaevastiku piirkondliku nõuandekomisjoni tegevuse alustamisest	52

		Parandused
	*	Komisjoni 4. aprilli 2006. aasta otsuse 2006/635/Euratom (Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ja Ukraina Ministrite Kabineti vahelise tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise koostöö lepingu allakirjutamise teel sõlmimise kohta) parandus ( ELT L 261, 22.9.2006 )	53