ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 86
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

50. köide
27. märts 2007

Sisukord

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Lehekülg

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2007/175/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 19. juuli 2006, riigiabi C 35/2005 kohta, mida Madalmaad kavatsevad anda lairibavõrgu arendamiseks Appingedamis (teatavaks tehtud numbri K(2006) 3226 all)  ( 1 )

1

 

 

2007/176/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 11. detsember 2006, elektrooniliste sidevõrkude, -teenuste ning nendega seotud vahendite ja teenuste standardite ja/või spetsifikaatide loetelu kohta, millega asendatakse kõik eelmised versioonid (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6364 all)  ( 1 )

11

 

 

2007/177/EÜ

 

*

Euroopa Ühenduse ja Tšiili Vabariigi vahelise lepingu (sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta, mida kohaldatakse kauplemise suhtes loomade ja loomsete saaduste, taimede, taimsete saaduste ja muude kaupadega ning loomade heaolu suhtes) alusel loodud ühise korralduskomitee otsus nr 1/2006, 9. november 2006, millega muudetakse lepingu IV lisa liiteid IC, IIIA, IIIB ja XI

20

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

27.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/1

KOMISJONI OTSUS,

19. juuli 2006,

riigiabi C 35/2005 kohta, mida Madalmaad kavatsevad anda lairibavõrgu arendamiseks Appingedamis

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3226)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/175/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi eelnimetatud artiklite (1) kohaselt ja võttes arvesse neid märkusi,

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

2. novembri 2004. aasta kirjaga (registreeritud 18. novembril 2004, registreerimisnumber CP 212/2004) esitas kaabelsideoperaator Essent Kabelcom, edaspidi “Essent”, komisjonile mitteametliku kaebuse. Kaebus oli seotud kiudoptilise ühendusvõrgu (Fibre-to-the-Home’i ehk FTTH võrk) riikliku rahastamisega Madalmaade põhjaosas asuvas linnas Appingedamis. Essent kinnitas vahepeal, et kaebust tuleb käsitleda ametliku kaebusena.

(2)

Suuruselt Madalmaade teine kaabelsideoperaator Essent, kes käitab kaabelvõrku Appingedamis, oli 2004. aasta septembris juba esitanud hagi Madalmaade kohtusse (2). Nimetatud kohus andis Appingedami omavalitsusele vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 korralduse kavandatavast abist komisjonile teatada, teha viimasega koostööd ja peatada võrgu arendamine.

(3)

Madalmaade ametiasutused teatasid õiguskindluse huvides meetmest komisjonile 3. veebruaril 2005 registreeritud kirjaga, märkides, et tegemist ei ole abiga. Komisjon palus 31. mail 2005 Madalmaade ametiasutustelt täiendavat teavet. Madalmaade ametiasutused vastasid pärast tähtaja pikendamist 4. augusti 2005. aasta kuupäeva kandva kirjaga, mis registreeriti 16. augustil 2005.

(4)

20. oktoobri 2005. aasta kirjaga teatas komisjon Madalmaade ametiasutustele oma otsusest algatada selle meetme suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud ametlik uurimismenetlus (“otsus asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud uurimismenetluse algatamise kohta”). Nimetatud otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas16. detsembril 2005 (3). Komisjon kutsus selles huvitatud isikuid esitama meetme kohta märkusi.

(5)

Madalmaade ametiasutused vastasid uurimismenetluse algatamise otsuses sõnastatud märkuste esitamise kutsele 3. jaanuari 2006. aasta kirjaga. Komisjon sai seejärel märkusi järgmistelt asjassepuutuvatelt isikutelt:

—

Essent Kabelcom B.V., 13. jaanuari 2006. aasta kirjaga;

—

VECAI, 13. jaanuari 2006. aasta kirjaga;

—

anonüümseks jääda soovivalt valdkondlikult assotsiatsioonilt 16. veebruari 2006. aasta kirjaga.

(6)

Huvitatud isikute märkused edastati Madalmaade ametiasutustele 3. mail 2006. Viimased teatasid komisjonile 7. juunil 2006, et neil ei ole saadud märkustele midagi lisada.

II.   MEETME KIRJELDUS

II.1.   Taust

(7)

Appingedami omavalitsuse arvates on ametivõimude sekkumine vajalik, et pakkuda kõrgtasemelisi lairibateenuseid ettevõtetele ja eraisikutele, ning ta kavatseb selleks toetada kiudoptilise ühendusvõrgu FTTH arendamist Appingedamis (4). Haldusüksus on seisukohal, et telekommunikatsiooni valdkonnas tegutsevad Essent ja KPN pakuvad küll Interneti-ühendust Appingedamis, kuid mitte kõrgetasemelisi lairibateenuseid. Omavalitsus otsustas projektis rahaliselt osaleda pärast seda, kui turul tegutsejad ei näidanud üles huvi projektis osalemise suhtes turutingimustel.

II.2.   Võetud meede

(8)

Kiudoptilise võrgu passiivne osa (trasside rajamise õigused, juhtmestik, klaaskiud jm) hakkab kuuluma omavalitsuse loodud ja tema kontrolli alla kuuluvale avalikule sihtasutusele (Fondation Glasvezelnet Appingedam, edaspidi “sihtasutus”). Passiivsesse ossa investeeritakse hinnanguliselt 4,9 miljonit eurot. Appingedami omavalitsus annaks laenu või laenutagatise selles summas. Esialgselt ei olnud passiivse osa arendamiseks riigihanke väljakuulutamine ette nähtud. Sellegipoolest otsustas haldusüksus seda teha, nagu on märgitud Madalmaade ametiasutustele 4. augustil 2005 saadetud kirjas.

(9)

Aktiivset osa hakatakse käitama passiivse osa põhjal. Selle operaator pakuks ainult hulgimüügiteenuseid teenusepakkujatele, kes pakuksid omakorda lairibateenuseid lõpptarbijaile (kodumajapidamised ja ettevõtted). Aktiivse osa maksumus (telekommunikatsiooniseadmed, võrguhaldus jm) on hinnatavalt 1–1,3 miljonit eurot. Aktiivsete komponentide majanduslik eluiga on hinnanguliselt 5–8 aastat.

(10)

Madalmaade ametiasutused teatasid esialgu, et aktiivset osa valdab ja rahastab erainvestorite asutatud ettevõtja (Stichting Damsternet). Kõik huvitatud isikud ei olnud teada. Ametiasutuste sõnul teatasid oma huvist […] (5), […] ja […].

(11)

Samuti teatasid Madalmaade ametiasutused 4. augusti 2005. aasta kirjas, et haldusüksus annab võrgu aktiivse osa kasutusõiguse, sealhulgas võrgu käitamise operaatorile, keda edaspidi nimetatakse “operaatoriks”. Komisjoni andmetel ei ole teistele elektrooniliste sideteenuste pakkujatele ette nähtud otsest juurdepääsu passiivsele osale.

(12)

Praeguse seisuga on raske öelda, millistel rahalistel tingimustel kasutusõigus antakse. Kasutuslepingu projekt näeb ette, et kasutusõiguse valdaja maksab igal aastal sihtasutusele kasutusmaksu. Kõnealuse projekti kohaselt nõuab sihtasutus “kuni 80 % asjaomase majandusaasta rahavoost”. Kui rahavoog on negatiivne, siis sihtasutus kasutusmaksu ei nõua. Sel juhul nõuab ta vaid miinimumtasu, nagu on märgitud ühes kasutuslepingu lisas. Ettenähtud makse suurust kasutuslepingu lisas siiski veel ei täpsustata.

II.3.   Asjaomased toote- või teenuseturud

(13)

Kui Appingedamis arendatakse välja lairibavõrk, saavad elektrooniliste sideteenuste pakkujad sellele laialdase juurdepääsu, et pakkuda lõpptarbijaile lairibaühenduse jaeteenust. Järelikult mõjutab kavandatava lairibavõrgu väljaarendamine, mida haldusüksus peab rahastama, Appingedami hulgi- ja jaeturge.

(14)

Appingedami lairibateenuste jaeturul pakuvad lõppkasutajaile kõnealust toodet nii KPN kui ka Essent. Essent pakub praegu allalaadimiskiirust kuni 5Mbit/s ja KPN kuni 6 Mbit/s. Essent ja KPN pakuvad mõlemad kolmikpaketti (telefoniühendus, Internet ja digitaal-/analoogtelevisioon). KPNi laialdast juurdepääsu võivad lairibateenuste pakkumiseks kasutada ka teised Interneti-teenuse pakkujad. Komisjonile teadaolevatel andmetel pakub Essent 2006. aastal allalaadimiskiirust kuni 8 Mbit/s ja kõige kõrgetasemelisema toote puhul isegi 15 Mbit/s (6). Lisaks on KPNil ja Essentil mõlemal olemas ettevõttesisesed tehnilised võimalused, et suurendada pakutava lairibateenuse jõudlust olemasolevas võrgus.

(15)

Hulgiturul keskendub Appingedami omavalitsus operaatori vahendusel kiudoptilise ühendusvõrgu väljaarendamisele ja lairibateenuste laialdasele osutamisele kiudoptiliste lairibaühenduste kaudu (7). Hulgiturul, mis on määratletud vastavalt komisjoni soovitusele asjaomaste turgude kohta (8), mõjutab kavandatav meede otseselt või kaudselt kahte konkreetset turgu, need on kliendiliini hulgiturg (soovituses turg 11) ja hulgijuurdepääs lairibale (soovituses turg 12). KPN pakub Appingedamis laialdast juurdepääsu infrastruktuurile ja lairibateenuste pakkumiseks vajalikele teenustele (9).

II.4.   Põhjaliku uurimismenetluse algatamise põhjused

(16)

Oma otsuses uurimismenetluse algatamise kohta väljendas komisjon kahtlust seoses meetme kokkusobivusega ühisturuga vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c. Meetme vajalikkuse kohta on menetluse algatamise otsuses märgitud, et komisjon kahtleb turuprobleeme tõendavate elementide tegelikus olemasolus.

(17)

Komisjon märkis oma otsuses, et Appingedamis on juba olemas juurdepääs lairibavõrule, isegi kui pakutavad teenused ei ole täielikult võrreldavad kavandatava võrgu teenustega. Ta leidis ka, et olemasolev võrk ja kavandatav meede kattuvad märkimisväärselt nii võrgu katvuse kui ka pakutavate teenuste osas .

(18)

Komisjon rõhutas muu hulgas, et on keeruline nimetada kodanikele ja ettevõtjatele suunatud rakendusi või teenuseid, mida ei saa pakkuda olemasolevate võrkude kaudu edastatavate lairibateenuste raames. Jae- ja hulgiteenuste pakkumisel on kavandatav FTTH võrk ja olemasolev võrk vastastikku kergesti asendatavad. Järelikult võib meede lähitulevikus konkurentsi rängalt kahjustada.

(19)

Madalmaade ametiasutuste kavandatavate meetmetega kaasneb suur risk, et ametiasutuste sekkumine tõrjub turult ettevõtjate tulevased ja praegused investeeringud. Menetluse algatamise otsuse kohaselt ei ole käesoleval juhul kindel, kas kavandatava meetme rakendamine, mis on sisuliselt riigabi, on taotletava eesmärgiga proportsionaalne.

III.   KOMISJONILE SAABUNUD MÄRKUSED

III.1.   Kolmandate isikute märkused

(20)

Komisjon sai märkusi järgmistelt asjaomastelt kolmandatelt isikutelt: Essent, VECAI ja anonüümseks jääda sooviv valdkondlik organisatsioon.

(21)

Kaabelsideoperaator Essent väidab CPB (10) aruandele viidates, et Appingedamis ei ole tegemist turul esinevate probleemidega. CPB uuris väidetavaid probleeme Madalmaade lairibaturul (11) ja leidis, et ei ole olulisi puudusi ei esine. Aruande kohaselt ei saa strateegiliste meetmete rakendamist õigustada väitega, et turg ei toimi. Essenti sõnul nõustus majandusministeerium 5. detsembril 2005 Madalmaade parlamendile edastatud kirjas CPB järeldustega. Nimetatud kiri on edastatud ka komisjonile.

(22)

Lisaks kinnitab Essent, et Appingedami ei saa pidada sotsiaalselt ja majanduslikult mahajäänud äärealaks. Teenuseid, mida omavalitsus soovib hariduse, tervishoiu ja eakate hoolekande valdkonnas pakkuda, saab osutada ka olemasolevate võrkude kaudu. Essent nõustub komisjoni järeldusega, mille kohaselt on keeruline nimetada rakendusi või teenuseid, mida saab pakkuda ainult FTTH võrgu mitte olemasoleva võrgu kaudu. Lisaks leiab Essent, et lairibavõrgu ühenduse hinnad Appingedamis ei ole kõrgemad kui teistes Madalmaade linnades.

(23)

Kaabelsideoperaatorite valdkondlik organisatsioon VECAI leiab, et kavandatavad abimeetmed on vastuolus asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c. Riigiabi nimetatud sektoris moonutaks otseselt konkurentsi turul, kus see on väga tihe.

(24)

VECAI sõnul ei ole praegu Madalmaade lairibateenuste turu toimimises probleeme. Selle väite toetuseks toob VECAI Essenti eeskujul esile CPB aruande ja majandusministri kirja. Olemasolev infrastruktuur võimaldab osutada väga kõrgetasemelisi lairibateenuseid. VECAI arvates dubleeritaks kavandatud investeeringutega olemasolevat infrastruktuuri, selle asemel, et seda täiustada.

(25)

Lisaks leiab VECAI, et Appingedami ei saa pidada äärealaks. Ta väidab, et kohaliku omavalitsuse infrastruktuuri omaniku staatus võib teatavatel asjaoludel tekitada huvide konflikti tema ametiasutuse staatusega (lubade andmine, trasside rajamise õigused jm). Lairiba valdkonnaga seotud algatuste toetamisel võib tekkida konflikt riikliku ja erasektori tegevuse vahel.

(26)

Anonüümseks jääda sooviv valdkondlik organisatsioon on arvamusel, et komisjon peab toetama avatud passiivsete ühendusinfrastruktuuride arendamist. Teenuste ja infrastruktuuride lahushoidmine võib selle organisatsiooni arvates vähendada tõkkeid turule sisenemisel, soodustada konkurentsi ja edendada uuendusi. Organisatsioon leiab, et konkurentsieeskirjade eesmärk peab olema üldise õitsengu soodustamine, mitte olemasolevate turuoperaatorite kaitsmine.

(27)

Valdkondlik organisatsioon märgib, et riigiabi ei ole vajalik, kui olemasoleva infrastruktuuri omanikud lepivad kokku, et infrastruktuur tehakse kättesaadavaks kõigile teistele elektrooniliste sideteenuste pakkujatele, et juurdepääs antakse ausatel alustel ja hind vastab kuludele. Vastupidisel juhul võib öelda, et turul esineb probleeme ja ametiasutustel peab olema võimalus sekkuda.

III.2.   Madalmaade ametiasutuste märkused

(28)

Oma vastuses menetluse algatamise otsuses sõnastatud märkuste esitamise kutsele ei lükanud Madalmaade ametiasutused tagasi ühtegi menetluse algatamisel komisjoni esitatud väidet. Nad esitasid meetme toetuseks mitmeid dokumente (uurimisaruandeid), et põhjendada meetme vajalikkust ja selgitada võrguga seotud võimalusi.

(29)

Aruannetes tuuakse esile kavandatava võrgu võimalikke rakendusi. Madalmaade ametiasutused rõhutavad, et kiudoptiline võrk valiti sellepärast, et olemasolev infrastruktuur ei taga vajalikku ribalaiust ega teenuse kvaliteeti. Kavandatav infrastruktuur tagaks kiire Interneti-ühenduse, võimaldaks korraldada videokonverentse, vaadata videoklippe, tagaks juurdepääsu interaktiivsetele mängudele/televisioonile ja virtuaalse privaatvõrgu teenustele IP (12).

(30)

Teenuseid ja rakendusi, mida peaks FTTH projekti vahendusel olema võimalik pakkuda, peetakse oluliseks ka haldusüksuse enda ülesannete täitmiseks (nimelt juurdepääs sidusatele haldusteenustele), tervishoiu (arstiabi kaugteenusena ja koostöö erinevate tervishoidu kaasatud asutuste kaudu) ja hariduse jaoks (kaugõpperakendused). Madalmaade ametiasutused kinnitavad, et Appingedamis on palju töötuid ja eakaid, kes vajavad juurdepääsu kõrgetasemelistele lairibateenustele.

IV.   RIIGIABI OLEMASOLU

(31)

Madalmaade ametiasutused esitasid mitmeid argumente, tõestamaks, et asjaomase meetmega ei kaasne riigiabi ning et projekt hõlmab üksnes “avaliku infrastruktuuri” väljaarendamist.

IV.1.   Üldsuse huvides arendatav infrastruktuur?

(32)

Madalmaade ametiasutuste sõnul ei kuulu meede asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse. Meetme eesmärk on luua üldsuse huvides avalik infrastruktuur ja tagada, et kõigil oleks sellele ühetaoline juurdepääs.

(33)

Komisjon on arvamusel, et see oleks nii juhul, kui infrastruktuur oleks vajalik avalik-õigusliku teenuse osutamiseks ning piirduks selle teenuse osutamisega. Ühtlasi on sel juhul ilmselt vaja seadmeid, mida turg tõenäoliselt ei paku, kuna see ei ole majanduslikult tasuv. Lisaks ei tohi infrastruktuuri käitada nii, et tekikseelis vaid ütlee konkreetsele ettevõtjale.

(34)

Sellepärast on komisjon seisukohal, et tegemist ei ole üldsuse huvides arendatava infrastruktuuriga, mis jääks riigiabi kontrollimise kohaldamisalast välja. Vastupidiselt transpordisektori teatavatele infrastruktuuridele, mis on kõigile potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavad võrdsetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel ning mida ei tarnita (ei arendata/ei hallata) ainult ärilisel eesmärgil, on kavandatavat tüüpi infrastruktuur praegu eraettevõtjate arendada, isegi kui see ei toimu Appingedami omavalitsuse poolt asjaomase meetme suhtes kehtestatud tingimustel.

(35)

Nagu näitab KPN ja Essenti kohalolek Appingedamis, ei ole elektroonilise side kohtvõrgu kättesaadavaks tegemine eranditult ametiasutuste pädevusse kuuluv ülesanne. Tavaliselt osutavad eraisikutele ja ettevõtjatele juurdepääsuteenust nimetatud võrkudele elektroonilisi sideteenuseid pakkuvad operaatorid. Järelikult dubleeriks kavandatav meede teataval määral turualgatusi või pakuks juba olemasolevaid teenusteid.

(36)

Kõnealuse valdkonna puhul ei ole konkurentsi moonutamine iseenesest välistatud, seda tuleb uurida iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Turuolukord on Appingedamis selline, et meede moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi – ühelt poolt konkureerides eraoperaatorite olemasolevate võrkudega ja teiselt poolt pärssides tulevasi erainvesteeringuid kõnealuses valdkonnas.

(37)

Sellepärast on komisjon seisukohal, et Appingedami projekt kuulub riigiabi kontrollimise kohaldamisalasse ning seda ei tule vaadelda üldsuse huvides arendatava infrastruktuurina, mille eest peaks vastutama riik.

IV.2.   Üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine?

(38)

Kuigi Madalmaade ametiasutused ei nimetanud selgesõnaliselt, et tegemist on üldiset majandushuvi pakkuva teenusega, uuritakse võimalust, kas FTTH võrgu väljaarendamist Appingedamis saab käsitleda nimetatud teenusena.

(39)

Liikmesriikidel on üldiselt ulatuslik pädevus tunnistada teenus üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks. Siiski tuleks arvesse võtta ühenduse pretsedendiõigust, milles on määratletud vastavad üldpõhimõtted (13).

(40)

Kavandatava meetme eesmärk on luua võrgu aktiivse osa operaatori ja omavalitsuse/sihtasutuse vahel era- ja avaliku sektori tavakohane lepinguline suhe. Meetme eesmärk ei ole osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust või anda kellelegi õigust sellise teenuse osutamiseks. Seda võib järeldada ka Madalmaade valitsuse teatisest ja meetmega seotud dokumentidest, kus ei esine kordagi mõistet “üldist majandushuvi pakkuvad teenused” ega muud võrreldavat sõnastust. Vastupidiselt juhtudele kus komisjon otsustas, et riiklik rahaline toetus on ette nähtud üldist majandushuvi pakkuva teenuse hüvitamiseks (vt otsus Atlandi-Püreneede  (14) kohta), ei olnud käesoleval juhul ei sihtasutus ega operaator selgelt volitatud sellist üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutama, mis hõlmaks lairibaühenduse pakkumist üldsusele, eraisikutele ja ettevõtetele maapiirkondades ja äärealadel, kus ükski teine operaator ei paku üldist ja tasulist lairibaühendust.

(41)

Atlandi-Püreneede asjas nähti meetmega ette tagada vähese katvusega piirkonnas üldsusele hulgivõrgu kaudu igakülgne juurdepääs lairibateenustele. Appingedamis, kus kahe lairibateenustevõrgu kaudu lairibateenuseid juba pakutakse, on tingimused teised.

(42)

Komisjon arvab, et meede ei ole üldist majandushuvi pakkuv teenus ning seepärast ei pea ta vajalikuks hinnata meedet Altmarki  (15) kohtuotsuse muudest kriteeriumidest lähtuvalt.

IV.3.   Appingedami omavalitsus ei ole erainvestor

(43)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et haldusüksuse ja sihtasutuse investeeringud on vajalikud just sellepärast, et turuoperaatorid ei ole valmis investeerima Appingedami FTTH passiivsesse võrku, teades, et investeeringute ootuspärane tasuvus ei õigustaks investeeringut turutingimustel.

(44)

Madalmaade ametiasutuste sõnul esitas haldusüksus mitmele pangale taotluse, et rahastada võrgu passiivse osa arendamist. Kõik pangad peale Bank Nederlandse Gemeenten’i (BNG) keeldusid projekti rahastamast. BNG on valmis haldusüksusele laenu andma, sest ta piirdus laenusaaja, st haldusüksuse maksevõime hindamisega, ning ei hinnanud FTTH võrgu väljaarendamist sihtasutuse poolt ega projekti üldiselt.

(45)

Haldusüksuse investeering sihtasutusse ja sihtasutuse investeering võrgu passiivse osa väljaarendamiseks ei vasta seega “turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtetele”, sest turul tegutsev operaator ei oleks võrgu passiivse osa arendamisse investeerinud, nagu täheldas haldusüksus erainvestorite vastustest lähtuvalt.

IV.4.   Abi hindamine

(46)

Enne menetluse algatamise otsust edastatud esimestes kirjades kinnitasid Madalmaade ametiasutused, et kavandatav meede ei riigiabi ole ühegi kriteeriumi järgi neljast eristatavast. Nende sõnul ei soosita sihtasutust, ja kui seda tehtakski, ei mõjutaks see mingil määral liikmesriikidevahelist kaubandust. LisaksMadalmaade väidavad ametiasutused, et ei võrgu aktiivse osa operaator ega jaeteenuste pakkujad ei saa toetust. Operaator arvutab (peab arvutama) jaeteenuste pakkujate jaoks turule vastavad hulgihinnad, nii nagu olemasolevate infrastruktuuride puhul juba tehakse. Kui komisjon soovib haldusüksuselt tagatist selle kohta, et operaator rakendab turuhinda, võib haldusüksus nõuda, et sihtasutuse ja operaatori vahelises lepingus oleks vastav säte.

(47)

Lõpuks märgivad Madalmaade ametiasutused, et vastupidiselt ATLAS (16) asjas valitsenud olukorrale kasutatakse Appingedamis kõnealust võrku peamiselt teenuste pakkumiseks eraisikutele/kodanikele, kes ei ole majanduslikult aktiivsed. Kui tegemist on siiski abiga Appingedami ettevõtjatele, on see siiski väiksem kui lubatud abimäär, mis on sätestatud komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nro69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (17).

(48)

Komisjon märkis juba oma menetluse algatamise otsuses (18), et Madalmaade ametiasutused ei olnud esitanud teavet nende väidete tõendamiseks. Ka pärast menetluse algatamist ei esitanud Madalmaade ametiasutused tõendeid asjaomaste väidete toetuseks.

(49)

Vastavalt asutamislepingule ja väljakujunenud kohtupraktikale on asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses tegemist riigiabiga, kui meede:

—

kujutab endast riigiabi või abi antakse riigi ressurssidest;

—

soodustab teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist;

—

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja

—

võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(50)

Appingedami omavalitsus annab laenu või laenutagatise. Seega pärinevad võrgu passiivse osa rahastamise vahendid vähemalt osaliselt Appingedami haldusüksuselt. Neid vahendeid tuleb järelikult pidada riigiressurssideks (19).

(51)

Omavalitsuse antav laen või tagatis soodustab erinevaid turuosalisi.

(52)

Haldusüksuse loodud ja hallatav sihtasutus oleks võrgu passiivse osa omanik. Sihtasutus annab võrgu passiivse osa operaatori käsutusse. Võrgu passiivse osa arendamist ja üürimist võib pidada majandustegevuseks ja sihtasutust võib seega pidada ettevõtjaks asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(53)

Komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt rahastab võrgu passiivset osa omavalitsus igasuguse osaluseta sihtasutuselt. Sihtasutus ei maksa tõenäoliselt ka tasu võrgu kasutamise eest. Nagu on märgitud põhjendustes 43–45 (kaasa arvatud), ei vasta Appingedami omavalitsuse investeering võrgu passiivse osa arendamiseks turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtetele. Järelikult loob kohalik omavalitsus riigiressurssidega sihtasutusele eelise asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(54)

Madalmaade ametiasutused kinnitasid, et passiivse infrastruktuuri käitamise luba antakse pakkumismenetluse korras. Lepingu sõlmimisel pakkumiskutse tulemusena oleks lepingusaajale asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses antav eelis minimaalne.

(55)

Isegi kui projekt ei ole hankelepingu saanud operaatorile ebaproportsionaalselt tasuv, on tal ikkagi juurdepääs võrgu passiivsele osale tingimustel, mis tõenäoliselt ei peegelda kulusid, mida omavalitsus ja/või sihtasutus peaks võrgu väljaarendamiseks kandma, ka ei ole kulud määratletud selliselt, et haldusüksus saaks projektist maksimaalset kasu. Isegi kui loa andmise rahalised tingimused on kindlaks määramata, on põhjendustest (8) ja (9) tulenevalt tõenäoline, et võrguühenduse hind oleks tänu riigiabile madalam kui tegelikud kulud ning et tõenäoliselt ei põhine see võrreldava passiivse võrgu juurdepääsu turuhinnal.

(56)

Operaator võib käitada ametiasutuste rahastatud võrku ja siseneda hulgiteenuste turule tingimustel, mida tavaliselt sellel turul ei võimaldataks. Riiklik toetus on seega operaatorile soodne.

(57)

Isegi kui kõigil huvitatud elektrooniliste sideteenuste pakkujatel on operaatori kaudu juurdepääs kiudoptilisele võrgule läbipaistvatel ja võrdsetel tingimustel, on sel juhul samuti tõenäoline, et juurdepääsuhind oleks tänu riigiabile kuludest madalam ning tõenäoliselt ei põhine see kehtival võrreldavate lairibateenuste hulgipakkumise turuhinnal. Nende teenuste osutajad on seega soodsas olukorras, sest nad saavad siseneda kiirete lairibateenuste jaeturule ja arendada oma majandustegevust tingimustes, mida turul tavapäraselt ei tunta.

(58)

Eespool esitatust võib järeldada, et operaatorile, teenusepakkujatele ja erinevatele telekommunikatsiooniteenuste pakkujatele antav eelis annab eelise ka Appingedami kodumajapidamistele ja ettevõtjatele. Kodumajapidamised ei kuulu riigiabieeskirjade kohaldamisalasse, kuid vaatlusaluse geograafilise piirkonna ettevõtjad saaksid eelise tänu suuremale teenustepakkumisele ja madalamatele hindadele, võrreldes renditud liinide või satelliitühendusega, mis on praegu turutingimustes nende käsutuses. Lisaks saaksid nad eelise, võrreldes Madalmaade teistes piirkondades asuvate ettevõtjatega. Madalmaade ametiasutused märkisid ühtlasi, et lõppkasutajad olid kõik väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad (VKE), täpsustamata siiski põhjuseid, miks seda rühma toetatakse. Pealegi on selge, et abi ei piirdu üksnes lõppkasutajatega.

(59)

Madalmaade ametiasutused kinnitasid oma seisukohta, et kui kui meede kujutab endast abi Appingedami ettevõtjatele, ei ületa see määruses (EÜ) nr 69/2001 sätestatud määra. Komisjon tunnistab, et iga lõpptarbija-ettevõtja eelis ei ületa vähese tähtsusega abi piirmäära. Sellegipoolest ei ole välistatud, et abi ületab asjaomases määruses sätestatud piirmäära või on vastuolus abi kumuleerimise eeskirjadega.

(60)

Riigi kavandatav sekkumine muudab Appingedamis olemasolevaid turutingimusi, võimaldades subsideeritud juurdepääsu kiirete lairibateenuste hulgiturule (operaator) ja andes muu hulgas teenusepakkujatele võimaluse siseneda lairibateenuste ja side jaeteenuste turgudele parematel tingimustel. Võrku investeerimise ja võrgu hooldamise otsuseid tehes võtsid olemasolevad teenusepakkujad Essent ja KPN oma arvutuste aluseks eelduse, et teised elektrooniliste sideteenuste pakkujad peaksid kandma uue võrgu kulud tervikuna või peaksid hulgiteenustele juurdepääsuks tasuma turuhinna, pärast riigi kavandatavat sekkumist olukord ilmselt muutub. Asjaolu, et uus võrk on kättesaadav tõenäoliselt turuhinnast madalamate hindadega, moonutab ka konkurentsi lairibateenuste jaeturul ja muude, varasemas etapis elektrooniliste sideteenuste jaeturul.

(61)

Arvestades, et riigi sekkumine võib avaldada mõju teiste liikmesriikide telekommunikatsioonisektori operaatoritele, kaasnevad meetmega tagajärjed kaubandusele. Telekommunikatsiooniturul kasvab pidevalt konkurents elektrooniliste sideteenuste pakkujate ja muude teenusepakkujate vahel, kelle tegevus hõlmab liikmesriikidevahelist kaubandust. Nii kuuluvad paljud Madalmaades tegutsevad kaabelsideoperaatorid ja Interneti-teenuste pakkujad kogu Euroopas tegevatesse rahvusvahelistesse korporatsioonidesse, kellel on investeeringuid Madalmaades, aga ka teistes riikides.

(62)

Eespool öeldut arvestades leiab komisjon, et riigiressurssidest rahastatava projektiga soodustatakse sihtasutust, operaatorit ja teenusepakkujaid, mis väljendub vähemalt osaliselt Appingedami ettevõtjatele antavas majanduslikus eelises. Projekt moonutab konkurentsi ja kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(63)

Kuna meetmed kujutavad endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, tuleks uurida, kas seda abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks.

V.   KOKKUSOBIVUSE HINNANG

(64)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud üldpõhimõte, et riigiabi ühenduse territooriumil on keelatud. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 on nimetatud erandid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 osutatud kokkusobimatuse üldpõhimõttest.

(65)

Artikli 87 lõikes 2 määratletakse juhud, mille puhul võib lubada erandit artikli 87 lõikes 1 sätestatud riigiabi üldisest keelust. Antud juhul ei ole kohaldatav ükski artikli 87 lõikes 2 sätestatud erand. Seoses artikli 87 lõike 2 punktiga a tuleb märkida, et projekti ei saa pidada sotsiaalabiks ning seda ei anta üksnes üksiktarbijatele.

(66)

Samuti ei kohaldata asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides b ja d osutatud erandeid. Tuleks siiski märkida, et Appingedam asub regionaalabi (20) kõlblikus piirkonnas ning võib seega põhimõtteliselt taotleda regionaalabi asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. Komisjon võttis asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel vastu regionaalabi suunised (edaspidi “suunised”) (21). Nende suunistega ei saa meedet põhjenduses 67 esitatud asjaolude tõttu siiski põhjendada.

(67)

Meede ei põhine kindlalt piiritletud regionaalabil. Pealegi saab sellest kasu teatav sektor ainult ühes asjaomase piirkonna omavalitsuses. Suunistes on sellegipoolest sätestatud, et “ainult ühele tegevussektorile antud üksik ajutine abi [..] võib mõjutada peamiselt konkurentsi asjaomasel turul (antud juhul teistele operaatoritele), kuid selle mõju piirkondlikule arengule on tõenäoliselt piiratud. [..] Komisjon leiab, et [..] see abi ei vasta [..][suuniste] tingimustele”  (22).

(68)

Komisjon on lisaks välja töötanud teisi suuniseid ja raammäärusi, milles kehtestatakse eeskirjad riigiabi kohta, mis vastavad asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c erandi tingimustele. Käesoleval juhul ei saa kohaldada ühtegi neist suunistest. Kuna meede ei kuulu ka teiste olemasolevate raammääruste või suuniste kohaldamisalasse, leiab komisjon, et meetme ühisturuga kokkusobivust tuleb hinnata otseselt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel (23).

(69)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks pidada “abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”.

(70)

Abi kuulub artikli 87 lõike 3 punkti c erandi kohaldamisalasse, kui asjaomase meetmega taotletakse üldsuse huvides eesmärki ja meede on taotletava eesmärgi jaoks vajalik ja sellega proportsionaalne.

(71)

Komisjon kontrollib järelikult:

a)

kas kavandatava meetmega taotletakse täpset eesmärki üldsuse huvides, see tähendab, kas sellega parandatakse turuprobleem või teenib see muud eesmärki üldsuse huvides, näteks ühtekuuluvust.

Sel juhul tehakse kontrollimise teel samuti kindlaks, kas

b)

abi on kavandatud ühise eesmärgi saavutamiseks, nimelt tuleb vastata järgmistele küsimustele:

i.

Kas abi on sobiv vahend? Teisisõnu, kas abi võimaldab eesmärki saavutada või kas selle saavutamiseks on teisi, vaieldamatult sobivamaid vahendeid?

ii.

Kas meede on innustav? Teisisõnu, kas see muudab ettevõtete käitumist?

iii.

Kas abi on taotletava eesmärgiga proportsionaalne? Teisisõnu, kas oleks võimalik põhjustada samasugust käitumise muutumist väiksema abiga või vähem moonutusi tekitava vahendiga?

c)

Kas konkurentsimoonutused ja tagajärjed kaubandusele on piiratud, nii et lõpptulemus on positiivne?

(72)

Komisjon peab kontrollima, kas Madalmaades, konkreetsemalt Appingedamis on lairibaturul probleem, mida saaks riigiabiga lahendada. Hiljutised andmed kinnitavad (24), et Madalmaades on lairibaturul tihe konkurents ja väga mitmekesine pakkumine. Ühenduse territooriumil on lairibaühendus seal kõige laiemalt levinud (umbes 30 % 2006. aasta keskel ja see osakaal kasvab kiiresti).

(73)

Madalmaade lairibaturgu iseloomustab kiire areng. Elektroonilise sideteenuse pakkujad, kaabelsideoperaatorid ja Interneti teenuste pakkujad on praegu Madalmaade turule sisse toomas väga suure jõudlusega lairibateenuseid (25). “Tulevase põlvkonna võrk” võetakse ilmselt kasutusele lähiaastail ilma riigiabita (26). Lisaks tegelevad kolmanda põlvkonna telefonisideoperaatorid praegu mobiilside lairibateenuste juurutamisega Madalmaades. Komisjoni käsutuses olevatel andmetel on juba ligi 70 % Madalmaade territooriumist (27) nende teenustega kaetud.

(74)

Komisjoni käsutuses olevad faktilised andmed (CPB aruanne, komisjoni aruanne, OECD analüüs jm) näitavad selgesti, et turuarengute tulemusel saavutatakse Madalmaade lairibaturul piisav ja soovitavas koguses teenustega katvus (28). Kavandatav meede kui riiklik investeering võib eraalgatuse välja tõrjuda ja pärssida lairibateenuste üldise pakkumise parandamist.

(75)

CPB aruanne näitab selgelt, et Madalmaade lairibaturgudel ei esine üldiselt mingeid probleeme, et ettevõtjad on piisavalt innustatud lairibasse investeerima ning et riigivõimude parim poliitika on lasta turul areneda omasoodu. Aruandes märgitakse, et olemasoleva turu probleemid on piiratud ja seonduvad peamiselt olulist turujõudu omava ettevõtja ja madala tootlikkusega. Aruande kohaselt käsitletakse neid kahte probleemi nõuetekohaselt Madalmaade kontrolliasutuse OPTA järelevalvetegevuse kaudu ning teatavate toetuste andmisega teadus- ja arendustööle (29).

(76)

Appingedamis pakuvad nii KPN kui ka Essent lairibateenuseid jaeturul. Essent pakub käesolevalt teenuseid allalaadimiskiirusega kuni 5Mbit/s ning KPN kiirusega kuni 6 Mbit/s. Essent ja KPN pakuvad mõlemad kolmikpaketti (telefoniside, internet ja digitaal-/analoogtelevisioon). Mõlemal ettevõtjal on tehnilised võimalused, mida nad kasutavad oma pakkumise lairibajõudluse arendamiseks lähtudes olemasolevatest võrkudest, kuivõrd nende teenuste järgi on piisav nõudlus. Ka teised Interneti-teenuste müüjad võivad lairibateenuseid pakkuda, kasutades KPN hulgiteenuseid.

(77)

Hulgiturgude osas kehtestas kontrolliasutus OPTA piirangud olulise turujõuga operaatori – KPN suhtes. Viimane pakub oma võrgule juurdepääsu ka hulgihinnaga ja lairibateenustega varustamise teenuseid (30). Mõned kaabelsideoperaatorid, näiteks Essent, pakuvad samuti kolmandatele isikutele juurdepääsu lairibateenuste hulgiturule Madalmaadesl (31).

(78)

Teiste lairibateenustele antava riigiabi juhtude puhul, milles komisjonil on seni otsustada tulnud, on komisjon tõepoolest otsustanud, et hulgivõrkudele mõeldud riigiabi võib olla asjakohane vahend turuprobleemide ja/või puuduliku rahastamise teatud aspektide käsitlemiseks. Nendel juhtudel, mis on seotud “valgete” või “hallide” piirkondadega (32), ei olnud turul konkurentsitingimustes lairibateenuste pakkumist või takerdus lairibavõrgu väljaarendaminestruktuurilistele tõketele. (33)

(79)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et “sisuteenused ja tulevikurakendused” vajavad olemasolevatest vaskvõrkudest või vask-/kiudotilistest hübriidvõrkudest suurema jõudlusega võrke. Uurimus näitab siiski, et üldsusele mõeldud rakendusi saab lähitulevikus ja keskmise pikkusega perioodi vältel pakkuda edukalt olemasolevate võrkude vahendusel (34). See tähendab ühelt poolt, et nende “tulevase põlvkonna võrkude” kaudu edastatavate teenuste ja olemasolevaid võrke kasutavate teenuste vaheline vastastikune asendatavus on suur, ja teiselt poolt, et meede võib väga tõenäoliselt lähitulevikus konkurentsi moonutada.

(80)

Kokkuvõtteks võib järeldada, et Appingedamis ei ole lairibaturul probleeme, mis vajaksid riigi rahalist abi.

(81)

Kuigi Appingedam asub Madalmaade äärealal, kavandatakse seda meedet omavalitsuses, kus lairibaühenduse hulgi- ja jaeteenused on juba kättesaadavad erinevate elektrooniliste sideteenuste pakkujate vahendusel ning teistes piirkondades kehtivate tingimustega võrreldavate tarnetingimuste ja hindadega võrkude kaudu.

(82)

Eespool nimetatud CPB aruandes järeldatakse, et ei ole tõendatud, et “Madalmaades esineb geograafiline ja sotsiaalne “digitaalne lõhe”. Lairibaühendus on kättesaadav peaaegu kõigis piirkondades. Enamik tarbijaid saab valida umbes 80 internetitellimuse hulgast tihedalt asustatud aladel ja ligikaudu 30 hulgast kaugetes paikades” [arvuliselt oluline geograafiline või sotsiaalne osa Madalmaades. Lairibale on juurdepääs peaaegu kõigis piirkondades. Enamik tarbijaid saab valida umbes 80 internetitellimuse hulgast tihedalt asustatud aladel ja ligikaudu 30 hulgast kaugetes paikades]. Aruandes mööndakse teatavat sotsiaalset välistatust (eakad on lairibaühenduse kasutamises alaesindatud), aga valitsus võib väga hästi edendada interneti kasutamist nende inimeste nõudmisel võetavate meetmetega, näiteks teadvustuskampaaniate kaudu (35).

(83)

Järelikult ei ole vaatlusaluse meetme eesmärk ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi saavutamine. Riigiabi ei ole vajalik lairibateenuste pakkumise edendamiseks Appingedamis ja see moonutab ebaproportsionaalselt konkurentsi. Kuna puudub üldsuse huvide kaitsmise eesmärk, ei vasta meede EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestadud ühisturuga kokkusobivuse kriteeriumidele.

VI.   JÄRELDUS

(84)

Eespool nimetatud põhjustel otsustab komisjon, et meede sisaldab riigiabi sihtasutusele, kiudoptilise võrgu operaatorile ja lairibaühenduse jaeteenuste pakkujatele. Kuna abimeede ei ole mõeldud teatavate majandustegevuse vormide või teatavate piirkondade majandusliku arengu soodustamiseks, ilma et see muudaks kaubandustingimusi üldsuse huve kahjustaval määral, ei ole abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel õigustatud ning on seega ühisturuga kokkusobimatu.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Madalmaad kavatsevad anda lairibavõrgu arendamiseks Appingedamis, on ühisturuga kokkusobimatu.

Nimetatud abi ei või seetõttu anda.

Artikkel 2

Madalmaad teavitavad komisjoni otsuse järgimiseks võetud meetmetest kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse kättesaamist.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaadele.

Brüssel, 19. juuli 2006

Komisjoni nimel

Neelie KROES

komisjoni liige

(1)  ELT  321, 16.12.2005, lk 7.

(2)  Kohtuasi AQ8920, on avaldatud aadressil www.rechtspraak.nl.

(3)  Vt joonealust märkust nr 1.

(4)  Lairibateenust kui suuremahulist andmeedastust võimaldavat püsiühendust saab pakkuda tänu erinevate sidetehnoloogiate kombinatsioonide (“platvormid”) kasutamisele võrgus. Kasutada saab nii andmeedastuse püsistruktuure kui ka raadiolaineid, tehnoloogiad asendavad või täiendavad üksteist vastavalt vajadusele. Tavatarbijale pakutakse praegu lairibateenust, mille allalaadimiskiirus on tavaliselt 512 Kbit/s – 1 Mbit/s. Ettevõttjad vajavad palju kiiremat ühendust.

(5)  Konfidentsiaalne informatsioon

(6)  Teabe kohaselt, mille Essent edastas komisjonile.

(7)  Komisjoni teatises asjaomaste turgude kohta elektrooniliste sideteenuste osutamiseks ei käsitleta veel laialdast juurdepääsu juhtmestikele või pimedatele kiududele. Järelikult ei ole praegu Euroopa elektronsidealase õigusliku raamistikuga selgesõnaliselt sätestatud kolmandate isikute juurdepääs juhtmestikest või kiududest koosnevale infrastruktuurile. Komisjoni 11. veebruari 2003. aasta soovitus 2003/311/EÜ asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (ELT L 114, 8.5.2003, lk 45).

(8)  Vt joonealust märkust nr 6.

(9)  KPN-l on märkimisväärne turgu valitsev positsioon kliendiliinide ja spetsiifiliste rendiliinide hulgiturul . KPN peab seega järgima teatavaid juurdepääsueeskirju, mis on seotud lairibateenuste pakkumise oluliste sisenditega, nagu ühendustööd või liinide rentimine hulgi. KPN pakub lisaks vabatahtlikult bitivoo ühendust, mis tagab laialdase juurdepääsu..

(10)  Keskplaanibüroo (Centraal Planbureau) on sõltumatu teadusasutus, kes teostab sõltumatuid majandusanalüüse. CPB on sõltumatu sisu tasandil, kuid kuulub samal ajal ametlikult keskvalitsusele.

(11)  “Do market failures hamper the perspectives of broadband?”, Keskplaanibüroo, detsember 2005.

(12)  Interneti-protokollil põhinevad virtuaalse privaatvõrgu teenused.

(13)  Nagu komisjon on eelnevalt märkinud seoses juurdepääsuga lairibateenustele, näiteks Prantsusmaa Atlandi-Püreneede piirkonna lairibaprojekti käsitleva otsuse punktis 46, komisjoni 16. novembri 2004. aasta otsus asjas N381/04 “Atlandi-Püreneed” (Prantsusmaa), ELT C 162, 2.7.2005, lk 5.

(14)  Vt joonealust märkust nr 11.

(15)  24. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas C-280/00, Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburg, EKL lk I-7747.

(16)  Vt komisjoni 9. septembri 2004. aasta otsust asjas N 213/2003 – projekt ATLAS Ühendkuningriigis; ettevõtlusparkide jaoks ettenähtud laivõrgu infrastruktuuri kava.

(17)  ELT L 10, 13.1.2001, lk 30.

(18)  Punkt 10.

(19)  Nagu on märgitud komisjoni teatise (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) punktis 2.1.2. (EÜT C 71, 11.3.2000, lk 14), võib ikkagi olla tegemist riigiabiga artikli 87 lõike 1 tähenduses, isegi kui riik ei tee ühtegi tagatiseg seotud väljamakset. Isegi kui otsest ja ilmset väljamakset riigiressurssidest ei tehta, on riigiressursid siiski kaasatud, vt 1. detsembri 1998. aasta otsust kohtuasjas C-200/97: Ecotrade vs AFS, (EKL 1998, lk I-7907, punkt 43) ja 13. juuni 2000. aasta otsus liidetud kohtuasjades: T-204/97 ja T-270/97, EPAC (EKL 2000, lk II-2267, punktid 80 ja 81).

(20)  Madalmaade regionaalabikaart 2000–2006 (riigiabi N 228/2000, viide SG (2000) D/106075, 8.8.2000).

(21)  Riikliku regionaalabi suunised, JO C 74, 10.3.1998.

(22)  Vt suuniste peatükk 2, kohaldamisala, lk 10.

(23)  Komisjon järgis seda põhimõtet ka teiste juhtumite puhul, vt näiteks järgimisi otsuseid riigiabi kohta Ühendkuningriigis: N126/04 “Lairibateenused VKEdele Lincolnshire’is”, 14. detsember 2004, N199/04 “Broadband business fund”, 16. november 2004, N307/04 “Lairibatelekommunikatsioon Šotimaal – kauged ja maapiirkonnad”, 16. november 2004.

(cf.: http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/).

(24)  “Elektroonilise side reguleerimine ja turud Euroopas 2005. aastal” (11. aruanne) KOM (2006)68, 20.2.2006. 2005. aasta oktoobri andmetel moodustas lairibaliinide jaeteenuste operaatoritele kuuluv turuosa umbes 44 %, samas kui ADSL liinide jaeturu osa moodustas umbes 72 %. Püsiliinide operaatori osa ADSL liinide jaeteenustes väheneb jätkuvalt. OECD detsembris avaldatud statistika näitab muuseas, et Madalmaad kuuluvad ka lairiba valdkonnas esikohal olevate riikide hulka: www.oecd.org/sti/ict/broadband.

(25)  Komisjoni andmetel katsetab Essent juba sümmeetrilist lahendust Ethernet-to-the-Home kiirusega 100 Mbit/s, UPC valmistab ette Madalmaades kiirusega 50 Mbit/s toote sissetoomist ja KPN võtab kasutusele VDSL teenused, mille kiirus võib olla kuni 50 Mbit/s.

(26)  Vt näiteks OPTA: KPN’s Next Generation Network: All-IP, Issue Paper, 22. mai 2006.

(27)  Vt http://145.7.218.175/covcheck/main.asp ja http://umtscoveragetool.vodafone.nl/UMTSdekking.html#. KPN internetisaidil on märgitud, et UMTS on kättesaadav 9 miljonile inimesele 130 linnas Madalmaades: http://www.kpn.com/kpn/show/id=716554 .

(28)  Piiratud osal Hollandi rahvastikust ei ole ikka veel juurdepääsu lairibateenustele, sest need inimesed elavad kohalikust keskuses liiga kaugel selleks, et nad saaks Digital Subscriber Line (DSL) teenuseid kasutada, ja/või neil ei ole juurdepääsu kaabeltelevisioonivõrgule.

(29)  CPB aruanne, lk 103.

(30)  Ettevõtjal KPN on märkimisväärne turuosa kliendiliini hulgiturul ja spetsiaalsete liinide rentimise turul. Sellepärast kehtivad KPN suhtes eeskirjad oluliste majanduslike sisendite kohta lairibateenuste, nimelt ühendusvõrgu või liinide rentimise raames. Ühtlasi pakub KPN vabatahtlikult juurdepääsu mõnedele lairibateenustele.

(31)  Essent pakub näiteks traadita lairibaühendust internetiteenuste pakkujale Introweb (ainult professionaalsetele kasutajatele), kaabelsideoperaatorid Stichting CAI Harderwijk ja Kabel Noord pakuvad traadita lairibaühendust internetiteenuste pakkujale Chello ja kaabelsideoperaator Cogas pakub traadita lairibaühendust internetiteenuste pakkujale @Home. Vt asja NL/2005/0281 Lairibajuurepääs Madalmaades – märkused 2. detsembri 2005. aasta direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 lõike 3 alusel.

(32)  Lairibavaldkonnas puuduvad täielikult “valged alad”. “Hallid alad” on võrreldavad loomuliku monopoliga, milles võrku kontrollib üks ainus operaator, kes ei anna juurdepääsu oma baasinfrastruktuurile. Appingedami võib seevastu pidada “mustaks alaks”, kus turgu iseloomustab erinevate lairibateenuste kättesaadavus ja kasutatakse vähemalt kahte konkureerivat infrastruktuuri (näiteks telefoni- ja telelevivõrgud). Ainult “mustade aladega” seotud projektidel on suur oht, et riiklike rahaliste vahenditega tõrjutakse välja tulevased ja praegused erainvesteeringud.

(33)  Hiljutises Iirimaa asjas N284/05 “Programme de large bande régional – phase II et phase III du programme Metropolitan Area Network-programma (MAN)” kiitis komisjon oma 8. märtsi 2006. aasta otsuses heaks riigiabi avatud infrastruktuuri hulgiteenuste kasutuselevõtmiseks nendes geograafilistes piirkondades, kus asutatud operaator tarnis juba lairibapõhiteenuseid, tulenevalt suurest mahajäämusest selles valdkonnas ja Iiri turu eriomadustest (alternatiivsete infrastruktuuride puudumine, rahvastiku jagunemine, väga hiline lairiba kasutuselevõtmine kohapealse operaatori poolt jm).

(34)  Vt näiteks UK Broadband Stakeholder Group, “Predicting UK Future Residential Bandwidth Requirements”, mai 2006; IDATE, “Étude sur le développement du très haut débit en France”, märts 2006.

(35)  CPB aruande punkt 14.

27.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/11

KOMISJONI OTSUS,

11. detsember 2006,

elektrooniliste sidevõrkude, -teenuste ning nendega seotud vahendite ja teenuste standardite ja/või spetsifikaatide loetelu, millega asendatakse kõik eelmised versioonid

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 6364 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/176/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), (1) eriti selle artikli 17 lõiget 1,

olles konsulteerinud sidekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Vahepealne “Elektrooniliste sidevõrkude, -teenuste ning nendega seotud vahendite ja teenuste standardite ja/või spetsifikaatide loetelu” avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas  (2).

(2)

Vahepealne standardite loetelu põhines nii direktiiviga 90/387/EMÜ (3) sätestatud reguleerival raamistikul kui ka direktiiviga 2002/21/EÜ jõustunud reguleerival raamistikul. Seda loetelu muudeti ja täiendati märtsis 2006 (4).

(3)

Seetõttu ei pea piirduma vahepealse loeteluga ning tuleks koostada ja avaldada standardite loetelu eespool nimetatud loetelu asendamiseks.

(4)

Läbivaadatud standardite loetelu koostati koostöös liikmesriikide ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (ETSI) ekspertidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Standardite loetelu

1.   Elektrooniliste sidevõrkude, -teenuste ning nendega seotud vahendite ja teenuste standardite ja/või spetsifikaatide loetelu.

Nimetatud loeteluga asendatakse eelmised standardite loetelude versioonid, mis avaldati 31. detsembril 2002 ja 23. märtsil 2006.

Nimetatud loetelu on lisaks püsiliinide miinimumkogumi standardite loetelule, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas25. juulil 2003. aastal.

2.   Lisas esitatud standardite loetelu avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 2

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 11. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING

(1)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 32.

(2)  EÜT C 331, 31.12.2002, lk 32.

(3)  EÜT L 192, 24.7.1990, lk 1. Direktiiv on kehtetuks tunnistatud direktiiviga 2002/21/EÜ.

(4)  ELT C 71, 23.3.2006, lk 9.

LISA

Elektrooniliste sidevõrkude, -teenuste ning nendega seotud vahendite ja teenuste standardite ja/või spetsifikaatide loetelu

SELGITAV MÄRKUS, MILLES KÄSITLETAKSE KÄESOLEVA ELEKTROONILISTE SIDEVÕRKUDE, -TEENUSTE NING NENDEGA SEOTUD VAHENDITE JA TEENUSTE STANDARDITE JA/VÕI SPETSIFIKAATIDE LOETELU

Raamdirektiivi (2002/21/EÜ) artikli 17 lõike 1 kohaselt koostab komisjon ja avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas standardite ja/või spetsifikaatide loetelu, mille alusel soodustatakse elektrooniliste sidevõrkude, elektrooniliste sideteenuste ning nendega seotud vahendite ja teenuste ühtlustatud pakkumist, et tagada teenuste koostalitlusvõime ning suurendada kasutajate valikuvabadust.

Käesolev väljaanne asendab eelmise, esialgse standardite loetelu (2002/C 331/04), mis osutas nii “vanale” reguleerivale raamistikule (s.t direktiivi 90/387/EMÜ artiklile 5, muudetud direktiiviga 97/51/EÜ) kui ka käesolevale reguleerivale raamistikule (s.t raamdirektiivi 2002/21/EÜ artiklile 17). Käesolev väljaanne asendab ka 23. märtsi 2006. aasta standardite loetelus (2006/C 71/04) (1) tehtud “interaktiivse digitaaltelevisiooni” muudatuse. Antud standardite loetelu avaldamine ei mõjuta komisjoni 24. juuli 2003. aasta otsuses (2003/548/EÜ) (2) avaldatud direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklis 18 osutatud ühtlustatud omadustega püsiliinide miinimumkogumit ja asjaomaseid standardeid.

Raamdirektiivi artikli 17 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid juhul, kui käesolevas loetelus vastavad standardid ja/või spetsifikaadid puuduvad, soodustama Euroopa standardiorganisatsioonide vastuvõetud standardite ja/või spetsifikaatide rakendamist ning selliste standardite ja/või spetsifikaatide puudumise korral soodustama Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU), Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) või Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) vastuvõetud rahvusvaheliste standardite või soovituste rakendamist.

Käesolev väljaanne on valikloetelu asjaomaste alade standarditest ja/või spetsifikaatidest. Ajutise standardite loeteluga (2002/C 331/04) võrreldes sisaldab see vähem standardeid ja/või spetsifikaate, kuna raamdirektiivi artikli 17 lõikega 2 on juba ette nähtud, et kui standardite loetelus puudub standard või spetsifikaat, soodustavad liikmesriigid Euroopa standardiorganisatsioonide vastuvõetud standardite ja spetsifikaatide rakendamist.

Antud standardite loetelu on koostatud järgmiste kriteeriumide põhjal. Need kriteeriumid töötati välja koostöös liikmesriikidega sidekomitees ning kinnitati seejärel avaliku arutelu käigus.

Uuendatud loetelu peaks sisaldama standardeid ja/või spetsifikaate:

—

elektrooniliste sidevõrkude sidumise või juurdepääsu ja/või elektrooniliste sideteenuste koostalitlusvõime kohta ulatuses, mis on hädavajalik, et tagada läbiv kasutajate koostalitlusvõime ja kasutajate valikuvabadus;

—

mille rakendamisega ei kaasne tarbetut kulu võrreldes eeldatava kasuga (s.t proportsionaalsus)

—

ning mis vastavad ühele või mõlemale järgmistest kriteeriumidest:

—

standardid ja/või spetsifikaadid võtmeliidestele, mis moodustavad piiri süsteemide vahel, mida omavad ja juhivad erinevad osapooled, võttes arvesse ka piiriüleseid aspekte, eeskätt standardeid ja/või spetsifikaate sellisteks tõenäolisteks ja tõsisteks juhtudeks nagu koostalitlusvõime või valikuvabaduse puudumine;

—

standardid ja/või spetsifikaadid, mis on asjakohased tänapäeva turutingimustes, mille areng ei ole veel lõppenud ning mida saab kasutada ka tulevikus.

Uuendatud loetelu ei peaks sisaldama:

—

standardeid ja/või spetsifikaate juba hästi juurdunud sidevõrkudele ja teenustele, mis enam edasi ei arene;

—

standardeid ja/või spetsifikaate sidevõrkudele ja teenustele, mis on hetkel oma arengu varajases järgus;

—

tulenevalt lõike 1 punktist c, standardeid ja/või spetsifikaate juhul, kui koostalitlusvõime ja valikuvabadus saavutatakse turu abil – selle tagab kas tarbijanõudlus või tööstusharu huvi.

Kriteeriume 1 ja 2 arvestamata tuleb pöörata eritähelepanu:

—

standarditele ja/või spetsifikaatidele, mida kasutatakse hetkel reguleerimiseks riiklikul või Euroopa tasandil, kus esmalt tuleks hinnata nende tühistamise mõju;

—

standarditele ja/või spetsifikaatidele, mida on vaja selleks, et täita vastavalt riigi või ühenduse õigusele selliste üldhuviteenuste osutamise kohustust, mille osutamiseks puuduvad ettevõtjatel ärihuvid.

EESSÕNA

1.   Üldist

Järgnevalt loetletud standardid ja/või spetsifikaadid moodustavad komisjoni otsuse K(2006)6364, 11/XII/2006, artiklis 1 osutatud standardite ja/või spetsifikaatide loetelu.

Raamdirektiivi (2002/21/EÜ) artikli 17 lõike 1 kohaselt koostab komisjon ja avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas standardite ja/või spetsifikaatide loetelu, mille alusel soodustatakse elektrooniliste sidevõrkude, elektrooniliste sideteenuste ning nendega seotud vahendite ja teenuste ühtlustatud pakkumist.

Kui eelmises lõigus osutatud standardeid ja/või spetsifikaate ei ole asjakohaselt rakendatud, nii et teenuste koostalitlusvõimet ei ole ühes või mitmes liikmesriigis võimalik tagada, võib selliste standardite ja/või spetsifikaatide rakendamise muuta kohustuslikuks raamdirektiivi artikli 17 lõikes 4 sätestatud korras.

Standardite loetelu uuendatakse korrapäraselt, võttes arvesse nõudmisi, mis tulenevad uutest tehnoloogiatest ja turumuutustest. Huvitatud poolte kommentaarid on sellel teemal oodatud.

Sidekomiteega (3) on konsulteeritud niivõrd, kuivõrd loetelu on seotud raamdirektiivi artikliga 17.

Raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete (R&TTE) direktiiviga (1999/5/EÜ) ühtlustatud ning Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standardid, jäävad käesoleva dokumendi reguleerimisalast välja.

2.   Standardite loetelu ülesehitus

—

I peatükk: Kohustusklikud standardid ja/või spetsifikaadid

—

II peatükk: Otsene edastusmaht

—

III peatükk: Üldkättesaadavad kasutajaliidesed

—

IV peatükk: Sidumine ja juurdepääs

—

V peatükk: Teenused ja funktsioonid

—

VI peatükk: Numeratsioon ja adresseerimine

—

VII peatükk: Teenusekvaliteet

—

VIII peatükk: Ringhäälinguteenused

3.   Standardite ja/või spetsifikaatide staatus loetelus

I peatükis esitatud standardite ja/või spetsifikaatide staatus erineb dokumendi teistes peatükkides esitatute omast.

I peatükis loetletud standardid ja/või spetsifikaadid on kasutamiseks kohustuslikud. Standardeid ja/või spetsifikaate saab muuta kohustuslikuks järgides raamdirektiivi artikli 17 lõikes 4 sätestatud korda. Vastavalt raamdirektiivi artikli 17 lõikele 4, “kui komisjon kavatseb teatavate standardite ja/või spetsifikaatide rakendamise kohustuslikuks muuta, avaldab ta sellekohase teatise Euroopa Ühenduste Teatajas ja palub kõigil asjaomastel pooltel esitada oma avalik arvamus”. Komisjon muudab asjakohased standardid ja/või spetsifikaadid kohustuslikuks raamdirektiivi artikli 22 lõikes 3 sätestatud korras, osutades neile kui kohustuslikele standarditele Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatavas standardite loetelus.

II kuni VIII peatükis loetletud standardite ja/või spetsifikaatide kasutamist küll toetatakse, kuid nende rakendamiseks puudub juriidiline kohustus. Raamdirektiivi artikli 17 lõike 2 kohaselt “toetavad liikmesriigid (. . .) nimetatud standardite ja/või spetsifikaatide kasutamist teenuste, tehniliste liideste ja/või võrgufunktsioonide pakkumisel ulatuses, mis on hädavajalik selleks, et tagada teenuste koostalitlusvõime ja suurendada kasutajate valikuvabadust”. Antud kontekstis tuleks soovitatavate standardite ja/või spetsifikaatide loetellu suhtuda kui kandidaatidesse, millest võivad tulevikus saada kohustuslikud standardid ja/või spetsifikaadid, kui asutused tuvastavad turumoonutuste mõjusid, mis on seotud soovitatavate standardite ja/või spetsifikaatide ebapiisava järgimisega.

Raamdirektiivi artikli 17 kohaselt on antud loetelu vahend, “mille alusel soodustatakse elektrooniliste sidevõrkude, elektrooniliste sideteenuste ning nendega seotud vahendite ja teenuste ühtlustatud pakkumist” (lõige 1), “et tagada teenuste koostalitlusvõime ja suurendada kasutajate valikuvabadust” (lõige 2). Seda tuleks meeles pidada siis, kui rakendatakse standardeid ja/või spetsifikaate, mis sisaldavad alternatiive või vabatahtlikke sätteid.

Vastavalt raamdirektiivi artikli 17 lõigetele 5 ja 6, “kui komisjon leiab, et (. . .) standardid ja/või spetsifikaadid ei aita enam kaasa ühtlustatud elektrooniliste sideteenuste osutamisele või et nad ei vasta enam tarbijate vajadustele või pidurdavad tehnoloogia arengut, eemaldab komisjon need (. . .) standardite ja/või spetsifikaatide nimekirjast (. . .)”.

Peale antud loetelu I peatükis nimetatud standardite ja/või spetsifikaatide võib teatavatele ettevõtetele muuta kohustuslikuks ka muid standardeid ja/või spetsifikaate, mis tulenevad elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid reguleerivas raamistikus sisalduvatest õiguslikest meetmetest.

4.   Standardi ja/või spetsifikaadi versioon

Kui standardi ja/või spetsifikaadi puhul ei esitata versiooni numbrit, siis on antud loetelus osutatud versioon see versioon, mis kehtis loetelu avaldamise ajal.

Kui ei ole sätestatud teisiti, siis on juhul, kui osutatakse mitmeosalisele standardile ja/või spetsifikaadile, asjakohased kõik selle standardi ja/või spetsifikaadi osad ja alajaod. Mõnel juhul, mis on selgelt sätestatud, sisaldab loetelu ainult teatavaid osi standardist ja/või spetsifikaadist.

5.   Tehnilised standardid ja/või spetsifikaadid

Enamik käesolevas loetelus osutatud standarditest ja/või spetsifikaatidest on nii eelmise kui ka kehtiva ETSI nomenklatuuri kohaselt ETSI dokumendid. Erinevat tüüpi ETSI dokumentide määratlustega saab tutvuda rubriigis “ETSI direktiivid”, mille leiab veebilehelt: http://portal.etsi.org/directives/.

Nendest dokumentidest on kõige tähtsamad:

Kehtivasse ETSI nomenklatuuri kuuluvad dokumendid:

Tehniline spetsifikaat (TS), sisaldab peamiselt normatiivseid sätteid, mille on heaks kiitnud tehniline kogu.

Tehniline aruanne (TR), sisaldab peamiselt teavituslikke elemente, mille on heaks kiitnud tehniline kogu.

Standard (ES), sisaldab peamiselt normatiivseid sätteid, mille on heaks kiitnud ETSI liikmeskond.

Suunis (EG), sisaldab peamiselt teavituslikke elemente, mille on heaks kiitnud ETSI liikmeskond.

Eriaruanne (SR), sisaldab avalikkusele teavituse eesmärgil kättesaadavaks tehtavat informatsiooni.

Euroopa standard (telekommunikatsiooniseeria) (EN), sisaldab normatiivseid sätteid, mille on heaks kiitnud riikide standardiorganisatsioonid ja/või riikide delegatsioonid ja millega kaasneb peatamisaeg ja ülevõtmine riigi standardiks.

Harmoneeritud standard, EN (telekommunikatsiooniseeria), mille koostamiseks on Euroopa Komisjon andnud ETSI-le direktiivide 98/34/EÜ ja 98/48/EÜ kohase mandaadi ja mille koostamisel on arvesse võetud uue lähenemisviisi direktiivi kohaldatavaid põhinõudeid ning mille kohta on seejärel avaldatud viide Euroopa Ühenduste Teatajas.

Eelmisesse ETSI nomenklatuuri kuuluvad dokumendid, millele on loetelus viidatud:

Euroopa telekommunikatsiooni standard (ETS), sisaldab normatiivseid sätteid, mille on heaks kiitnud riikide standardiorganisatsioonid ja/või riikide delegatsioonid ja millega kaasneb peatamisaeg ja ülevõtmine riigi standardiks.

ETSI tehniline aruanne (ETR), mis sisaldab teavituslikke elemente, mille on heaks kiitnud tehniline komitee.

6.   Aadressid, kust osutatud dokumente võib saada

ETSI Publications Office (ETSI väljaannete talitus)

Postiaadress:

ETSI

650 Route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis Cedex

France

Tel: (33 4) 92 94 42 41

Faks: (33 4) 93 95 81 33

E-post: publications@etsi.fr

Veebileht:

http://www.etsi.org/services_products/freestandard/home.htm

ETSI dokumente saab otse alla laadida aadressilt: http://pda.etsi.org/pda/queryform.asp

ITU Sales and Marketing Service (ITU müügi- ja turundustalitus) (ITU-T dokumentide jaoks)

Postiaadress: ITU

Place des Nations

CH-1211 Geneva 20

Switzerland

Tel:

(41 22) 730 61 41 (ingl. k)

(41 22) 730 61 42 (pr. k.)

(41 22) 730 61 43 (hisp. k.)

Faks: (41 22) 730 51 94

E-post: sales@itu.int

Veebileht: http://www.itu.int

7.   Viited ELi õigusaktidele

Loetelus viidatakse järgmistele seadusandlikele dokumentidele, mille võib leida aadressil: http://europa.eu.int/information_society/topics/telecoms/regulatory/index_en.htm

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 27).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21).

Komisjoni soovitus 2000/417/EÜ komplektist eraldatud kliendiliinijuurdepääsu kohta (EÜT L 156, 29.6.2000, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2887/2000, mis käsitleb eraldatud juurdepääsu kliendiliinile (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 4).

Komisjoni soovitus (2005/57/EÜ),21. jaanuar 2005, püsiliiniteenuse osutamise kohta Euroopa Liidus (1. osa – hulgimüügi püsiliiniteenuse osutamise üldtingimused) (teatavaks tehtud numbri K (2005) 103 all). (ELT L 24, 27.1.2005, lk 27)

Komisjoni soovitus (2005/268/EÜ), 29. märts 2005, püsiliiniteenuse osutamise kohta Euroopa Liidus – 2. osa – hulgimüügi püsiliinide osade hinnakujundusaspektid (teatavaks tehtud numbri K (2005) 951 all) (ELT L 083, 1.4.2005 lk 52).

Komisjoni soovitus 2003/558/EÜ, 25. juuli 2003, mis käsitleb helistaja asukohaga seotud teabe töötlemist elektroonilistes sidevõrkudes asukohta tuvastada võimaldava teabega täiendatud hädaabiteenuste rakendamiseks (ELT L 189, 29.7.2003, lk 49).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (R&TTE direktiiv) (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10).

Nõukogu otsus 2001/792/EÜ, 23. oktoober 2001, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel (EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 676/2002/EÜ, 7. märts 2002, Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, muudetud direktiiviga 98/48/EÜ. (EÜT L 204, 21.7.1998 lk 37)

KOM(2004)541 “Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste koostalitlusvõime kohta”, 30. juuli 2004.

KOM(2006)37 “Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste koostalitlusvõime läbivaatamise kohta vastavalt 30. juuli 2004. aasta teatisele KOM(2004)541”, 2. veebruar 2006.

8.   Määratlused ja lühendid

Määratlused

Kasutatakse punktis 7 loetletud asjakohaste õigusaktide määratlusi.

Lühendid

Käesolevas dokumendis kasutatakse järgmisi lühendeid:

3GPP

3. põlvkonna koostööprojekt (3rd Generation Partnership Project)

API

rakendustarkvara liides (Application Program Interface)

DAB

digitaalne raadioringhääling (Digital Audio Broadcasting)

DVB

digitaaltelevisioon (Digital Video Broadcasting)

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut (European Telecommunication Standards Institute)

GSM

mobiilsidesüsteem (Global System for Mobile communications)

ISDN

integraalteenuste digitaalvõrk (Integrated Service Digital Network)

IP

Interneti-protokoll (Internet Protocol)

IPAT

Interneti protokolliga juurdepääsuterminal (Internet Protocol Access Terminal)

ITU

Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (International Telecommunications Union)

MHEG

multimeedia ja hüpermeedia eksperdirühm (Multimedia an Hypermedia Experts Group)

MHP

multimeedia koduplatvorm (Multimedia Home Platform)

NGN

järgmise põlvkonna võrgud (Next Generation Networks)

NTP

võrgu lõpp-punkt (Network Termination Point)

OSA

avatud juurdepääs teenusele (Opens Service Access)

PoI

sidumispunkt (Point of Interconnection)

PSTN

üldkasutatav kommuteeritav telefonivõrk (Public Switched Telephone Network)

QoS

teenusekvaliteet (Quality of Service)

ULL

juurdepääs kliendiliinile (Unbundled Local Loop)

UMTS

kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrk UMTS (Universal Mobile Telecommunications System)

WML

mobiil-märgistuskeel (Wireless Mark-up Language)

WTVML

televisiooni märgistuskeel, tähistatakse ka kui WTML (Wireless TeleVision Mark-up Language)

ELEKTROONILISTE SIDEVÕRKUDE, -TEENUSTE NING NENDEGA SEOTUD VAHENDITE JA TEENUSTE STANDARDITE JA/VÕI SPETSIFIKAATIDE LOETELU

Vahendid ja teenused

Loetelus avaldatud standardite ja/või spetsifikaatide eesmärk on soodustada elektrooniliste sideteenuste ühtlustatud pakkumist kasutajatele kogu ühenduses, tagamaks koostalitlusvõimet ning toetamaks reguleeriva raamistiku rakendamist. Peamine juhtpõhimõte standardite ja/või spetsifikaatide loetellu kaasamisel on keskenduda direktiivide sätetega seotud standarditele ja/või spetsifikaatidele. Kriteeriume, mille põhjal käesolevasse loetellu standardeid ja/või spetsifikaate kaasati, seletatakse selgitavas märkuses.

I PEATÜKK

1.   Kohustuslikud standardid

Käesolev dokument ei sisalda kohustuslikke standardeid.

Standardeid saab muuta kohustuslikuks, järgides raamdirektiivi artikli 17 lõikes 4 sätestatud korda. Kui komisjon kavatseb teatavate standardite ja/või spetsifikaatide rakendamise muuta kohustuslikuks, avaldab ta sellekohase teatise Euroopa Ühenduste Teatajas ja palub kõigil asjaomastel pooltel esitada oma avalik arvamus.

II PEATÜKK

2.   Otsene edastusmaht

2.1.   Kolmandatele isikute juurdepääs kliendiliinile

Tehnilised liidesed ja/või teenusefunktsioonid

Viide

Märkused

Spektrihaldus juhtmepõhistesjuurdepääsuvõrkudes; 1. osa: määratlused ja signaaliteek

ETSI TR 101830-1 (V.1.1.1)

 

III PEATÜKK

3.   Üldkättesaadavad kasutajaliidesed (NTP)

Teatavatel turutingimustel (4) võib riigi reguleeriv asutus kehtestada operaatoritele kohustuse tulla vastu põhjendatud taotlustele, mis käsitlevad juurdepääsu konkreetsetele võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele või nende kasutamist.

Käesolev standardite loetelu ei sisalda ühtegi vastavat standardit ja/või spetsifikaati, kuna neist ükski ei vastanud hetkel selgitavas märkuses esitatud kriteeriumidele.

IV PEATÜKK

4.   Sidumine ja juurdepääs

Juurdepääsu käsitleva direktiivi sätete alusel võib elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujatel olla teatud kohustusi seoses sidumise ja/või juurdepääsuga.

ULLi ja andmeside standardid ja/või spetsifikaadid esitatakse II peatükis.

4.1.   Rakendustarkvara liidesed

.Tehnilised liidesed ja/või teenusefunktsioonid

Viide

Märkused

OSA; API/Parlay 3

ETSI ES 201915 seeria

 

OSA; API/Parlay 4

ETSI ES 202915 seeria

 

OSA; API/Parlay 5

ETSI ES 203915 seeria

 

UMTSi CAMEL (Customized Applications for Mobile network Enhanced Logic), 3. etapp; CAMELi rakendusosa (CAP) spetsifikaat

ETSI TS 129078

 

UMTSi OSA; API; 1. osa: ülevaade

ETSI TS 129198-1

 

UMTSi avatud teenuste arhitektuur Rakendustarkvaraiides – 2. osa

ETSI TR 129998

 

4.2.   Juurdepääs võrguvahenditele ja -teenustele

Käesolev standardite loetelu ei sisalda ühtegi vastavat standardit ja/või spetsifikaati, kuna neist ükski ei vastanud hetkel selgitavas märkuses esitatud kriteeriumidele.

4.3.   Sidumine

Tehnilised liidesed ja/või teenusefunktsioonid

Viide

Märkused

IPCablecom; 12. osa: ISTP (Internet Signalling Transport Protocol – Signaliseerimise ülekandeprotokoll Internetis)

ETSI TS 101909-12

määratleb SS7 liidese IPCablecomi võrgu signaliseerimislüüsile

IPCablecom; 23. osa: IPAT – LCS (Internet Protocol Access Terminal – Line Control Signalling – Juurdepääsuterminal Interneti protokolliga – liinijuhtimise signaliseerimine)

ETSI TS 101909-23

tuvastab V5.2 signaliseerimisliidese IPCablecomi võrgu IPATile

V PEATÜKK

5.   Teenused ja funktsioonid

5.1.   Helistaja asukoht

.Tehnilised liidesed ja/või teenusefunktsioonid

Viide

Märkused

Hädaabi asukohaprotokollid

ETSI TS 102164

 

LCS (Location Services – asukohateenused); funktsionaalne kirjeldus; 2. etapp (UMTS)

ETSI TS 123171

 

5.2.   Ringhäälingu aspektid

Asjakohased ringhäälingustandardid ja/või -spetsifikaadid on esitatud VIII peatükis.

5.3.   Kõnemaksumuse näit (AoC)

Käesolev standardite loetelu ei sisalda ühtegi vastavat standardit ja/või spetsifikaati, kuna neist ükski ei vastanud hetkel selgitavas märkuses esitatud kriteeriumidele.

5.4.   Numbriinfoteenused

Tehnilised liidesed ja/või teenusefunktsioonid

Viide

Märkused

Arvutipõhised numbriinfoteenused

ITU-T soovitus E.115 (02/95)

Kasutatakse hetkel rahvusvaheliste avalike numbriinfoteenuste rakendamiseks

Rahvusvahelised avalikud numbriinfoteenused

ITU-T soovitus F.510

Sobib ka riiklike numbriinfoandmebaaside vastastikuseks ühendamiseks.

Ühtse numbriinfo spetsifikaat

ITU-T soovitus F.515

 

5.5.   Keeldumine anonüümsest kõnest (ACR)

Ehkki ACR standarditi PSTN/ISDN-võrkudele, ühtlustuvad vaid mõned kehtivatest rakendustest osaliselt standardite ja/või spetsifikaatidega ning ACRi ei ole standarditud GSM võrkude jaoks.

Käesolev standardite loetelu ei sisalda ühtegi vastavat standardit ja/või spetsifikaati, kuna neist ükski ei vastanud hetkel selgitavas märkuses esitatud kriteeriumidele.

VI PEATÜKK

6.   Numeratsioon ja adresseerimine

6.1.   Operaatori valik ja operaatori eelvalik

Käesolev standardite loetelu ei sisalda ühtegi vastavat standardit ja/või spetsifikaati, kuna neist ükski ei vastanud hetkel selgitavas märkuses esitatud kriteeriumidele.

6.2.   Numbri liikuvus

Käesolev standardite loetelu ei sisalda ühtegi vastavat standardit ja/või spetsifikaati, kuna neist ükski ei vastanud hetkel selgitavas märkuses esitatud kriteeriumidele.

VII PEATÜKK

7.   Teenuse kvaliteet (QoS)

Tehnilised liidesed ja/või teenusefunktsioonid

Viide

Märkused

Kasutajaga seotud teenuse kvaliteedi parameetrite määratlused ja mõõtmine

ETSI EG 202057 seeria

(1. kuni 4. osa)

 

Telekommunikatsiooniteenuste kvaliteet

ETSI EG 202009 seeria

(1. kuni 3. osa)

Kasutajate seisukohast olulised parameetrid

Kõnekvaliteedi ja muude IP-võrke kasutavate kõneribarakenduste jõudlusparameetrite määratlused

ITU-T soovitus G.1020 (kaasa arvatud lisa A)

 

Märkus. Universaalteenuse direktiivi artiklite 11 ja 12 kohaselt võivad riigi reguleerivad asutused teatud tingimustel nõuda osutamisaja ja teenuse kvaliteedi, määratluste ja mõõtmismeetodite puhul konkreetsete standardite ja/või spetsifikaatide kasutamist. Need standardid ja/või spetsifikaadid on loetletud direktiivi III lisas.

7.1.   Teenuse klass

Tehnilised liidesed ja/või teenusefunktsioonid

Viide

Märkused

Lõppkasutaja multimeediateenuse kvaliteedi kategooriad

ITU-T soovitus G.1010 (11/01)

 

7.2.   Võrgujõudluse eesmärgid

Käesolev standardite loetelu sisaldab ainult selliseid standardeid ja/või spetsifikaate, mis on olulised IP-põhiste teenuste seisukohast.

Tehnilised liidesed ja/või teenusefunktsioonid

Viide

Märkused

IP-põhiste teenuste võrgujõudluse eesmärgid

ITU-T soovitus Y.1541 (kaasa arvatud X lisa ning muudatused 1 ja 2)

Teatud tehnoloogiate puhul võib olla vajalik erikohtlemine lubatud hälvete suhtes.

Teenuse kvaliteedi (QoS) mõiste ja arhitektuur

ETSI TS 123107

(3GPP TS 23.107)

Vastandamine ITU-T soovituse Y.1541 ja TS 123107 QoS klasside vahel

VIII PEATÜKK

8.   Ringhäälinguteenused

8.1.   Rakenduse programmiliidesed

.Tehnilised liidesed ja/või teenusefunktsioonid

Viide

Märkused

DVB; MHP spetsifikaat 1.1.1

ETSI TS 102812

versioon 1.2.1

DVB; MHP spetsifikaat 1.0.33

ETSI ES 201812

versioon 1.1.1

eelnevalt TS 101812 v. 1.3.1

MHEG-5 ülekandeprofiil

ETSI ES 202184

versioon 1.1.1

8.2.   Interaktiivse televisiooni realiseerimise standardid ja/või spetsifikaadid

Tehnilised liidesed ja/või teenusefunktsioonid

Viide

Märkused

WTVML, spetsifikaat interaktiivse TV-rakenduste kergmikrobrauseri jaoks, mis põhineb WMLil ja ühildub sellega

ETSI TS 102322

versioon 1.1.1

8.3.   Digitaalne ringhääling

Tehnilised liidesed ja/või teenusefunktsioonid

Viide

Märkused

DAB;

virtuaalmasin: DAB Java spetsifikaat

ETSI TS 101993

 

(1)  ELT C 71, 23.3.2006, lk 9.

(2)  ELT L 186, 25.7.2003, lk 43.

(3)  Asutatud raamdirektiivi artikli 22 kohaselt.

(4)  Vt juurdepääsudirektiivi artiklit 8.2

27.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/20

EUROOPA ÜHENDUSE JA TŠIILI VABARIIGI VAHELISE LEPINGU (SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMETE KOHTA, MIDA KOHALDATAKSE KAUPLEMISE SUHTES LOOMADE JA LOOMSETE SAADUSTE, TAIMEDE, TAIMSETE SAADUSTE JA MUUDE KAUPADEGA NING LOOMADE HEAOLU SUHTES) ALUSEL LOODUD ÜHISE KORRALDUSKOMITEE OTSUS nr 1/2006,

9. november 2006,

millega muudetakse lepingu IV lisa liiteid IC, IIIA, IIIB ja XI

(2007/177/EÜ)

KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Tšiili Vabariigi vahelist lepingut sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete (SPS) kohta, mida kohaldatakse kauplemise suhtes loomade ja loomsete saaduste, taimede, taimsete saaduste ja muude kaupadega ning loomade heaolu suhtes, eriti selle artikli 16 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

SPS leping Tšiiliga jõustus ajutiselt 1. veebruaril 2003.

(2)

SPS lepingu IC liidet tuleks muuta, võttes arvesse loomade heaolu käsitleva töörühma ühise korralduskomitee heakskiidetud soovitust laiendada lepingu kohaldamisala muudele loomade heaolustandarditele, milles käsitletakse loomade transporti mööda maismaad ja meritsi.

(3)

SPS lepingu IIIA liidet tuleks muuta, võttes arvesse muutusi ühenduse ja Tšiili õigusaktides.

(4)

SPS lepingu IIIB liidet tuleks muuta, võttes arvesse joonealust märkust 1, milles sätestatakse, et ühine korralduskomitee täiendab kõnealuse liite loetelusid otsuse alusel.

(5)

SPS lepingu XI liidet tuleks muuta, võttes arvesse ühenduse ja Tšiili lepinguga seotud kontaktpunktide ja veebisaitide muutusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga asendatakse Euroopa Ühenduse ja Tšiili Vabariigi vahelise SPS lepingu liited IC, IIIA, IIIB ja XI käesoleva otsuse lisas olevate liidetega.

Artikkel 2

Ühine eesistuja või muud poolte nimel volitatud isikud kirjutavad alla käesolevale otsusele, mis on koostatud kahes eksemplaris.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Otsus jõustub allkirja andmise päeval.

Allkirjastatud Santiagos, 9. novembril 2006

Ühise korralduskomitee poolt:

Tšiili Vabariigi delegatsiooni juht

Lexy OROZCO

Ühenduse delegatsiooni juht

Paul van GELDORP

LISA

IC liide

LOOMADE HEAOLUSTANDARDID

Standardid:

—

loomade tuimastuse ja tapmise kohta,

—

loomade transportimise kohta mööda maismaad ja meritsi.

IIIA liide

TEATAMISKOHUSTUSLIKUD LOOMA- JA KALAHAIGUSED, MILLE PUHUL TUNNISTATAKSE LEPINGUOSALISTE STAATUST NING MILLE OSAS VÕIB VÕTTA PIIRKONDADEKS JAOTAMISE OTSUSE

Loomahaigused

Ühenduse õiguslik alus

Tšiili õiguslik alus

Üldosa

Eripära

Suu- ja sõrataud

Directivas 2003/85/CE, 64/432/CEE, 82/894/CEE,

2002/99/CE, 2004/68/CE

Decisión 79/542/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto no 644/51 del Ministerio de Agricultura

4)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

5)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura no 46/78

6)

Decreto no 142/84 del Ministerio de Agricultura

7)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

9)

Ley no 18617/87 del Ministerio de Agricultura

10)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

12)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

13)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

14)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

15)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1091/03, 1191/01, 1446/95, 1447/95, 1483/92, 1487/92, 1720/95, 1725/90, 1995/97, 2212/04, 23/00, 2337/03, 2374/97, 2375/97, 2379/97, 24/00, 2404/96, 2405/96, 25/00, 27/00, 2732/94, 2734/94, 2738/99, 2935/98, 2988/95, 316/92, 317/03, 3251/94, 3397/98, 35/01, 431/98, 487/00, 580/02, 624/99, 685/94, 833/02, 887/03, 937/95 y 938/91.

Sigade vesikulaarhaigus

Directivas 92/119/CEE, 64/432/CEE, 82/894/CEE, 2002/99/CE, 2004/68/CE

Decisión 79/542/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1598/91, 2337/03, 2375/97, 2379/97, 24/00, 25/00, 317/03, 3397/98, 431/98 y 685/94.

Vesikulaarne stomatiit

Directivas 92/119/CEE, 82/894/CEE, 2002/99/CE, 2004/68/CE

Decisión 79/542/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1091/03, 1447/95, 1486/92, 1487/92, 1676/03, 1720/95, 1808/90, 1995/97, 2337/03, 2374/97, 2375/97, 2404/96, 2405/96, 2733/94, 2738/99, 2854/95, 2935/98, 317/03, 3274/94, 3393/96, 487/00, 580/02, 685/94 y 937/95.

Hobuste aafrika katk

Directivas 90/426/CEE, 92/35/CEE, 82/894/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura no 644/37

4)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

5)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

6)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

7)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no1254/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

12)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1357/94, 1357/94, 1486/92, 1598/91, 1676/03, 1806/90, 1808/90, 2337/03, 2375/97, 2496/94, 2733/94, 2854/95, 3274/94, 3393/96 y 431/98.

Sigade aafrika katk

Directivas 64/432/CEE, 82/894/CEE, 2002/60/CE, 2002/99/CE, 2004/68/CE

Decisión 79/542/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 225/78 del Ministerio de Agricultura

5)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

6)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

7)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

12)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1598/91, 2337/03, 2375/97, 2379/97, 24/00, 25/00, 27/00, 317/03, 3397/98, 431/98 y 685/94.

Lammaste katarraalne palavik

Directivas 82/894/CEE, 2004/68/CE, 2000/75/CE

Decisión 79/542/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1091/03, 1446/95, 1447/95, 1483/92, 1487/92, 1995/97, 2212/04, 2337/03, 2374/97, 2404/96, 2405/96, 2738/99, 2935/98, 35/01, 487/00, 580/02, 624/99 y 937/95.

Kõrge patogeensusega linnugripp

Directivas 92/40/CEE, 90/539/CEE, 82/894/CEE, 2002/99/CE, 2002/94/CE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1357/94, 1597/97, 1598/91, 2313/03, 2337/03, 2375/97, 2809/96, 32/04, 3356/03, 3601/96, 431/98 685/93, 535/03, 16/04, 4277/04, 6384/05, 6068/05, 872/06, 1846/06 y 2168/06.

Newcastle’i haigus (NCD)

Directivas 92/66/CEE, 90/539/CE, 82/894/CEE, 2002/99/CE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1357/94, 1597/97, 1598/91, 2313/03, 2337/03, 2375/97, 2809/96, 32/04, 3356/03, 3601/96, 431/98 y 685/93.

Väikemäletsejaliste katk

Directivas 92/119/CEE, 82/894/CEE, 2002/99/CE

Decisión 79/542/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1357/94, 1446/95, 1483/92, 1725/90, 1995/97, 2212/04, 2337/03, 2375/97, 2734/94, 3251/94, 35/01 y 487/00.

Veiste katk

Directivas 92/119/CEE, 64/432/CEE, 82/894/CEE, 2004/68/CE, 2002/99/CE

Decisión 79/542/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1091/03, 1191/01, 1357/94, 1446/95, 1447/95, 1483/92, 1487/92, 1598/91, 1720/95, 1725/90, 1995/97, 2212/04, 2337/03, 2374/97, 2375/97, 2379/97, 24/00, 2404/96, 2405/96, 25/00, 27/00, 2732/94, 2734/94, 2738/99, 2935/98, 2988/95, 316/92, 3251/94, 3397/98, 35/01, 431/98, 487/00, 580/02, 624/99, 685/94, 833/02, 887/03 y 937/95.

Sigade klassikaline katk

Directivas 80/217/CEE, 82/894/CEE, 64/432/CEE, 2001/89/CEE, 2004/68/CE, 2002/99/CE

Decisión 79/542/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1598/91, 2337/03, 2375/97, 2379/97, 24/00, 25/00, 27/00, 317/03, 3397/98, 431/98 y 685/94.

Veiste nakkav pneuropneumoonia

Directivas 64/432/CEE, 82/894/CEE, 2004/68/CE

Decisión 79/542/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1091/03, 1357/94, 1447/95, 1487/92, 1598/91, 1720/95, 2212/04, 2337/03, 2374/97, 2375/97, 2404/96, 2405/96, 2738/99, 2935/98, 431/98, 580/02, 624/99, 833/02, 887/03 y 937/95.

Lammaste ja kitsede rõuged

Directivas 92/119/CEE, 82/894/CEE, 2004/68/CE

Decisión 79/542/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1446/95, 1483/92, 1995/97, 2212/04, 2337/03, 2375/97, 2734/94, 3251/94, 35/01 y 487/00.

Rifti oru palavik

Directivas 92/119/CEE, 82/894/CEE, 2004/68/CE

Decisión 79/542/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1091/03, 1357/94, 1446/95, 1483/92, 1487/92, 1598/91, 1720/95, 1995/97, 2337/03, 2374/97, 2375/97, 2404/96, 2405/96, 2738/99, 2935/98, 316/92, 431/98, 487/00, 580/02, 624/99 y 937/95.

Nodulaarne dermatiit

Directivas 92/119/CEE, 82/894/CEE, 2004/68/CE

Decisión 79/542/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1091/03, 1447/95, 1483/92, 1487/92, 1720/95, 2337/03, 2374/97, 2375/97, 2404/96, 2405/96, 2732/94, 2738/99, 2935/98, 580/02, 624/99 y 937/95.

Hobuste venetsueela entsefalomüeliit

Directivas 90/426/CEE, 82/894/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura no 644/37

4)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

5)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

6)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

7)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

12)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1486/92, 1676/03, 1808/90, 2496/94, 2733/94, 2854/95, 3274/94 y 3393/96.

Malleus

Directivas 90/426/CEE, 82/894/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola Ganadero nos 1357/94, 1486/92, 1598/91, 1676/03, 1806/90, 1808/90, 2496/94, 2733/94, 2854/95, 3393/96 y 431/98.

Kargtaud

Directivas 90/426/CEE, 82/894/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1486/92, 1676/03, 1808/90, 2496/94, 2854/95 y 3393/96.

Sigade nakkav halvatus

Direktiiv 82/894/CEE

Decisión 79/542/CEE

1)

Decreto Ley no 176/24

2)

Decreto Supremo del Ministerio de Agricultura, Industria y Colonización no 318/25

3)

Decreto con Fuerza de Ley Reglamento Reforma Agraria del Ministerio de Hacienda no 16/63

4)

Decreto no 73/85 del Ministerio de Agricultura

5)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1143/85 modificada por la no 1762/97

6)

Ley 18755/89 modificada por la Ley 19263/94, ambas del Ministerio de Agricultura

7)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1254/91

8)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 1698/91

9)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 2153/97

10)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero, SAG no 3138/99

11)

Resolución del Servicio Agrícola y Ganadero no 1150/2000

Resoluciones del Servicio Agrícola y Ganadero nos 1598/91, 2379/97, 24/00, 25/00, 317/03, 3397/98, 431/98 y 685/94.

Nakkuslik vereloomenekroos (IHN)

Directivas 91/67/CEE, 82/894/CEE, 93/53/CEE

1)

 Decreto Supremo del Ministerio de Economía no 319/01

2)

 Decreto Supremo del Ministerio de Economía no 626/01

Resoluciones del Servicio Nacional de Pesca nos 61/03,729/03 y 392/04.

Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS)

Directivas 91/67/CEE, 82/894/CEE, 93/53/CEE

1)

 Decreto Supremo del Ministerio de Economía no 319/01

2)

 Decreto Supremo del Ministerio de Economía no 626/01

Resoluciones del Servicio Nacional de Pesca nos 61/03,729/03 y 392/04.

Lõhe nakkav aneemia (ISA)

Directivas 91/67/CEE, 82/894/CEE, 93/53/CEE

1)

 Decreto Supremo del Ministerio de Economía no 319/01

2)

 Decreto Supremo del Ministerio de Economía no 626/01

Resoluciones del Servicio Nacional de Pesca no 61/03,729/03 y 392/04.

Bonamia ostreae

Directivas 91/67/CEE, 95/70/CE, 82/894/CEE

1)

 Decreto Supremo del Ministerio de Economía no 319/01

2)

 Decreto Supremo del Ministerio de Economía no 626/01

Resolucioń del Servicio Nacional de Pesca nos 1809/03.

Marteilioos (Morteilia refringens)

Directivas 91/67/CEE, 95/70/CE, 82/894/CEE

1)

 Decreto Supremo del Ministerio de Economía no 319/01

2)

 Decreto Supremo del Ministerio de Economía no 626/01

Resolución del Servicio Nacional de Pesca nos 1809/03.

IIIB liide

TEATAMISKOHUSTUSLIKUD KAHJURID, MILLE PUHUL TUNNISTATAKSE LEPINGUOSALISTE STAATUST JA MILLE OSAS VÕIB VÕTTA PIIRKONDADEKS JAOTAMISE OTSUSE

Olukord Tšiilis

1.

Kahjurid, mida Tšiili mis tahes osas teadaolevalt ei esine ja mis on loetletud Servicio Agrícola y Ganadero muudetud reolutsiooni nr 3080 artiklis 20 (millega kehtestatakse piirkondadeks jaotamise kriteeriumid seoses Tšiili territooriumil karantiini all olevate kahjuritega).

2.

Kahjurid, mis Tšiilis teadaolevalt esinevad ja mis on ametliku järelevalve all, nagu on loetletud muudetud resolutsiooni nr 3080 artiklis 21.

3.

Kahjur, mis Tšiilis teadaolevalt esineb, mis on ametliku järelevalve all ja mille suhtes on moodustatud kahjurivabad alad, nagu on loetletud muudetud resolutsiooni nr 3080 artiklites 6 ja 7.

Olukord Euroopa Ühenduses

1.

Kahjurid, mida ühenduses teadaolevalt ei esine ja mis on asjakohased kogu ühenduse või selle mis tahes osa puhul, nagu on loetletud nõukogu muudetud direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) I lisa A-osa I jaos ja II lisa A-osa I jaos.

2.

Kahjurid, mis ühenduses teadaolevalt esinevad ja mis on asjakohased kogu ühenduse puhul, nagu on loetletud muudetud direktiivi 2000/29/EÜ I lisa A-osa II jaos ja II lisa A-osa II jaos.

3.

Kahjurid, mis ühenduses teadaolevalt esinevad ja mille suhtes on moodustatud kahjurivabad alad, nagu on loetletud muudetud direktiivi 2000/20/EÜ I lisa B-osas ja II lisa B-osas.

XI liide

KONTAKTPUNKTID JA VEEBILEHED

A.   Kontaktpunktid

Tšiili puhul:

Departamento Acceso a Mercados

Dirección General de Relaciones Económicas Internacionales (DIRECON)

Ministerio de Relaciones Exteriores

Teatinos 180, piso 11

Santiago

Chile

Tel: (56–2) 565 93 38

Faks: (56–2) 696 06 39

Muud olulised kontaktid:

Departamento Europa, África y Medio Oriente

Dirección General de Relaciones Económicas Internacionales (DIRECON)

Ministerio de Relaciones Exteriores

Teatinos 180, piso 12

Santiago

Chile

Tel: (56–2) 565 93 58

Faks: (56–2) 565 93 40

Jefe División de Protección Pecuaria

Servicio Agrícola y Ganadero (SAG)

Ministerio de Agricultura

Av. Bulnes 140, piso 7

Santiago

Chile

Tel: (56–2) 345 14 01

Faks: (56–2) 345 14 03

Jefe División de Protección Agrícola

Servicio Agrícola y Ganadero (SAG)

Ministerio de Agricultura

Av. Bulnes 140, piso 3

Santiago

Chile

Tel: (56–2) 345 12 02

Faks: (56–2) 345 12 03

Jefe División Asuntos Internacionales

Servicio Agrícola y Ganadero (SAG)

Ministerio de Agricultura

Av. Bulnes 140, piso 5

Santiago

Chile

Tel: (56–2) 345 15 75

Faks: (56–2) 345 15 78

Jefe Departamento Sanidad Pesquera

Servicio Nacional de Pesca (SERNAPESCA)

Ministerio de Economía

Victoria 2832

Valparaíso

Chile

Tel: (56–32) 81 92 02

Faks: (56–32) 81 92 00

Jefe División de Políticas Públicas Saludables y Promoción

Ministerio de Salud

Mac Iver 459, piso 8

Santiago

Chile

Tel: (56–2) 574 04 93

Faks: (56–2) 664 90 55

Ühenduse puhul:

El Director

DG SANCO Dirección D

Salud y Bienestar de los Animales

Comisión Europea

Dirección postal: Rue de la Loi 200

B-1049 Bruselas

Despacho: Rue Froissart 101

B-1040 Bruselas

Bélgica

Tel: (32–2) 295 36 41

Faks: (32–2) 296 42 86

Muud olulised kontaktid:

El Director

DG SANCO Dirección E

Seguridad Alimentaria

Comisión Europea

Dirección postal: Rue de la Loi 200

B-1049 Bruselas

Despacho: Rue Belliard 232

B-1040 Bruselas

Bélgica

Tel: (32–2) 295 34 30

Faks: (32–2) 295 02 85

El Director

DG SANCO Dirección F

Oficina Alimentaria y Veterinaria

Grange Dunsany

Co Meath

Irlanda

Tel: (353–46) 617 58

Faks: (353–46) 618 97

B.   E-posti kontaktpunktid

Tšiili puhul:

acuerdo-chile-ue-sps@direcon.cl

Ühenduse puhul:

sanco-ec-chile-agreement@ec.europa.eu

C.   Tasuta veebisaidid

Tšiili puhul:

http://www.direcon.cl

http://www.sag.gob.cl

http://www.sernapesca.cl

http://ministeriodesalud.cl

Ühenduse puhul:

http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/foodsafety.htm