ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 84

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

50. köide
24. märts 2007


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 315/2007, 19. märts 2007, millega kehtestatakse üleminekumeetmed, mis kalduvad määrusest (EÜ) nr 2597/97 kõrvale Eestis toodetud joogipiima osas

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 316/2007, 23. märts 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

2

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 317/2007, 23. märts 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 936/97, millega avatakse ja sätestatakse tariifikvootide haldamine värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha suhtes

4

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 318/2007, 23. märts 2007, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse ( 1 )

7

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 319/2007, 22. märts 2007, millega Poola lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku süvameregarneeli püük NAFO püügipiirkonnas 3L

30

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 320/2007, 22. märts 2007, millega Iirimaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse põhjaputassuu püük ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes

32

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 321/2007, 23. märts 2007, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 396/92 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

34

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

 

2007/180/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 19. märts 2007, Regioonide Komitee ühe Itaalia liikme ja kahe Itaalia asendusliikme ametisse nimetamise kohta

35

 

 

2007/181/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 19. märts 2007, Regioonide Komitee Madalmaade asendusliikme ametisse nimetamise kohta

36

 

 

Komisjon

 

 

2007/182/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 19. märts 2007, hirvlaste kroonilise kurtumushaiguse seire kohta (teatavaks tehtud numbri K(2007) 860 all)  ( 1 )

37

 

 

2007/183/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 23. märts 2007, millega muudetakse otsust 2005/760/EÜ, mis käsitleb teatavaid vangistuses elavate lindude importimisel rakendatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga teatavates kolmandates riikides (teatavaks tehtud numbri K(2007) 1259 all)  ( 1 )

44

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

24.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 315/2007,

19. märts 2007,

millega kehtestatakse üleminekumeetmed, mis kalduvad määrusest (EÜ) nr 2597/97 kõrvale Eestis toodetud joogipiima osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Erandina nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 2597/97 (millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas) (1) on komisjoni 22. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 749/2004 (millega kehtestatakse üleminekumeetmed Eestis toodetud joogipiima kohta) (2) sätestatud võimalus Eestis tarnida ja müüa Eestis toodetud 2,5 % rasvasisaldusega joogipiima. Selle erandi kehtivusaeg lõpeb 30. aprillil 2007.

(2)

Pidades silmas tarbimisharjumusi Eestis ja raskusi ühenduse eeskirjadega kohanemisel ning võttes arvesse asjaolu, et mitmele teisele liikmesriigile kehtestatud sarnased erandid kehtivad kuni 30. aprillini 2009, on asjakohane pikendada kehtivusaega ka selle erandi puhul, mis võimaldab Eestis tarnida ja müüa Eestis toodetud 2,5 % rasvasisaldusega joogipiima,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EÜ) nr 2597/97 artikli 3 lõike 1 punktist b võib Eestis vastavalt kõnealuse määruse artikli 2 lõikele 1 tarnida ja müüa Eestis toodetud 2,5 % rasvasisaldusega joogipiima.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 30. aprillini 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. märts 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

Horst SEEHOFER


(1)  EÜT L 351, 23.12.1997, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1602/1999 (EÜT L 189, 22.7.1999, lk 43).

(2)  ELT L 118, 23.4.2004, lk 5.


24.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/2


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 316/2007,

23. märts 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. märtsil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. märts 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 23. märtsi 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

180,4

MA

96,0

TN

143,7

TR

117,9

ZZ

134,5

0707 00 05

JO

171,8

TR

126,0

ZZ

148,9

0709 90 70

MA

63,5

TR

117,1

ZZ

90,3

0805 10 20

CU

47,3

EG

47,2

IL

56,3

MA

51,3

TN

52,1

TR

63,2

ZZ

52,9

0805 50 10

EG

58,7

IL

62,3

TR

52,4

ZZ

57,8

0808 10 80

AR

81,1

BR

78,6

CL

82,1

CN

72,7

US

114,1

UY

60,8

ZA

106,4

ZZ

85,1

0808 20 50

AR

70,7

CL

92,7

CN

73,6

UY

70,9

ZA

75,0

ZZ

76,6


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood “ZZ” tähistab “muud päritolu”.


24.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/4


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 317/2007,

23. märts 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 936/97, millega avatakse ja sätestatakse tariifikvootide haldamine värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõike 1 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 936/97 (2) on mitmeks aastaks sätestatud kõrgekvaliteedilise veiseliha tariifikvootide avamine ja haldamine.

(2)

Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi) (3) kohaldatakse impordilitsentside suhtes, mille imporditariifikvootide kehtivusperiood algab 1. jaanuaril 2007. Määrusega (EÜ) nr 1301/2006 on eelkõige kehtestatud üksikasjalikud sätted impordilitsentside taotluste, taotlejate seisundi ja litsentside väljaandmise kohta. Kõnealuse määruse kohaselt lõpeb litsentside kehtivusaeg imporditariifikvoodi kehtivusperioodi viimasel päeval. Määruse (EÜ) nr 1301/2006 sätteid tuleks alates 1. juulist 2007 kohaldada määruse (EÜ) nr 936/97 kohaselt väljaantud impordilitsentside suhtes, ilma et see piiraks kõnealuses määruses sätestatud lisatingimuste kohaldamist. Vajaduse korral on määruse (EÜ) nr 936/97 sätted vaja viia vastavusse määrusega (EÜ) nr 1301/2006.

(3)

Määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 5 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriigid teatavad komisjonile taotlustes käsitletud üldkoguse taotluste esitamise lõpptähtajale järgneval teisel tööpäeval. Kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 4 on sätestatud, et kui taotluste heakskiitmist käsitlevast komisjoni otsusest ei tulene teisiti, antakse litsentsid välja iga kuu 11. päeval. Praktilistel kaalutlustel tuleks sätestada, et litsentsid tuleks välja anda iga kuu 15. päeval. 2007. aasta riigipühade tõttu tuleks kõnealust muudatust kohaldada alates 2007. aasta aprillist.

(4)

Mõned imporditariifikvootide varasemate kehtivusperioodidega seonduvad määruse (EÜ) nr 936/97 sätted on aegunud. Selguse huvides tuleks kõnealused sätted välja jätta.

(5)

Komisjoni 26. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1445/95 (veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade ning määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta) (4) artikli 5 lõikes 1 on sätestatud, et ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, tuleks litsentsitaotlused esitada toodete kohta, mis kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri ühe alamrubriigi alla või ühte kõnealuse määruse I lisas loetletud kombineeritud nomenklatuuri alamrubriikide rühma. Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 936/97 alusel importida lubatud toodete loetelu ulatust, peaks taotlejatel olema õigus jagada sama järjekorranumbriga kvoodi saamiseks esitatud ühine taotlus CN-koodide või CN-koodide rühmade kaupa.

(6)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 936/97 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 936/97 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Ajavahemikuks 1. juulist kuni järgneva aasta 30. juunini (edaspidi “imporditariifikvoodi kehtivusperiood”) avatakse igaks aastaks järgmised tariifikvoodid:

60 250 tonni CN-koodide 0201 ja 0202 alla kuuluvat värsket, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilist veiseliha ning CN-koodide 0206 10 95 ja 0206 29 91 alla kuuluvaid tooteid. Kõnealuse kvoodi seerianumber on 09.4002,

2 250 tonni CN-koodi 0202 30 90 alla kuuluvat külmutatud kondita pühvliliha, mis on väljendatud kondita liha massina. Kõnealuse kvoodi seerianumber on 09.4001.

Esimeses lõigus osutatud kvootide arvutamisel vastab 100 kilogrammi kondiga liha 77 kilogrammile kondita lihale.”

2.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkti b viies lõik jäetakse välja;

b)

punkti e kolmas lõik jäetakse välja.

3.

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Artikli 2 punktis f sätestatud koguse impordi osas jagatakse imporditariifikvoodi kehtivusperiood kaheteistkümneks ühe kuu pikkuseks alaperioodiks. Igal alaperioodil saadaolev kogus vastab ühele kaheteistkümnendikule üldkogusest.”

4.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid a ja b jäetakse välja;

b)

punkt c asendatakse järgmisega:

“c)

tuleb litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 8 kanda päritoluriik ning “jah” vastuse korral tehakse lahtrisse rist. Litsents kohustab importima kõnealuselt maalt;”.

5.

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 5

1.   Artiklis 4 nimetatud litsentsitaotlusi võib esitada üksnes iga imporditariifikvoodi kehtivusperioodi iga kuu esimese viie päeva jooksul.

Olenemata määruse (EÜ) nr 1445/95 artikli 5 lõikest 1, võivad sama kvoodi järjekorranumbri saamiseks esitatud taotlused hõlmata kõnealuse määruse I lisas loetletud CN-koodide või CN-koodide rühmadega hõlmatud ühte või mitut toodet. Juhul kui taotlused hõlmavad mitut CN-koodi, täpsustatakse kogus, mida taotletakse iga CN-koodi või iga CN-koodide rühma kaupa. Kõigil juhtudel märgitakse kõik CN-koodid litsentsitaotluse ja litsentsi lahtrisse 16 ning nende kirjeldused lahtrisse 15.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile taotluste esitamise lõpptähtajale järgneval teisel tööpäeval hiljemalt kell 16.00 Brüsseli aja järgi taotlustes käsitletud üldkoguse päritoluriikide kaupa.

3.   Impordilitsentsid antakse välja iga kuu 15. päeval.

Asjaomane kogus täpsustatakse iga väljaantud litsentsiga CN-koodide või CN-koodide rühmade kaupa.”

6.

Artikli 8 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

“a)

Artiklite 6 ja 7 kohaselt koostatud autentsussertifikaadi originaal ja selle koopia esitatakse pädevale asutusele koos autentsussertifikaadiga seotud esimese impordilitsentsi taotlusega.”

7.

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 9

Autentsussertifikaadid ja impordilitsentsid kehtivad kolme kuu jooksul alates nende väljaandmise kuupäevast. Autentsussertifikaatide kehtivusaeg lõpeb siiski hiljemalt nende väljaandmise kuupäevale järgneval 30. juunil.”

8.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 10

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 2 punktis f osutatud koguste suhtes komisjoni määruste (EÜ) nr 1445/95, (EÜ) nr 1291/20006 (5) ja (EÜ) nr 1301/2006 (6) sätteid.

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 teises taandes ning artikli 2 punktides a, b, c, d, e ja g osutatud koguste suhtes komisjoni määruse (EÜ) nr 1445/95, komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 III peatüki sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2007. Käesoleva määrusega muudetud määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 5 lõiget 3 kohaldatakse siiski alates 1. aprillist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  EÜT L 137, 28.5.1997, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1965/2006 (ELT L 408, 30.12.2006, lk 26).

(3)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(4)  EÜT L 143, 27.6.1995, lk 35. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1965/2006.

(5)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

(6)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.”


24.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 318/2007,

23. märts 2007,

milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eelkõige artikli 10 lõike 3 teist lõiku ja artikli 10 lõike 4 esimest lõiku,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A I lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (2) eelkõige selle artikli 17 lõike 2 punkti b, artikli 17 lõiget 3 ning artikli 18 lõike 1 esimest ja neljandat taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 16. oktoobri 2000. aasta otsuses 2000/666/EÜ, milles sätestatakse muude lindude kui kodulindude impordi loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaat ning karantiinitingimused, (3) on sätestatud teatavate kõnealuses otsuses nimetatud muude lindude kui kodulindude impordiga seotud loomatervishoiunõuded ning nende lindude karantiininõuded.

(2)

Pärast kõrge patogeensusega Aasia tüvega linnugripi puhanguid 2004. aastal Kagu-Aasias võttis komisjon vastu mitu otsust, millega keelati teiste kaupade seas ka muude lindude kui kodulindude import asjaomastest kolmandatest riikidest.

(3)

Pärast Aasia tüvega linnugripi levimist Euroopasse rändlindude kaudu ning Aasia tüvega linnugripi juhtumi avastamist Ühendkuningriigi karantiiniasutuses võttis komisjon 27. oktoobril 2005. aastal vastu otsuse 2005/760/EÜ, mis käsitleb teatavaid vangistuses elavate lindude importimisel rakendatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga teatavates kolmandates riikides. (4) Selle otsusega peatati nakatunud metslindude põhjustatava ohu tõttu muude lindude kui kodulindude import kõikidest kolmandatest riikidest.

(4)

Et anda ülevaade vangistuses elavate lindude impordi tagajärjel tekkida võivast ohust, palus komisjon 13. aprillil 2005 Euroopa Toiduohutusametit (EFSA) esitada teaduslik arvamus ohtude kohta, mida põhjustab metslindude ja vangistuses elavate lindude import kolmandatest riikidest.

(5)

Pärast seda palvet võttis EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjon oma 26.–27. oktoobri 2006. aasta koosolekul vastu teadusliku arvamuse loomatervishoiu ja loomade heaolu ohtude kohta, mis on seotud muude lindude kui kodulindude impordiga ühendusse. Kõnealuses arvamuses määratakse kindlaks võimalikud vahendid ja valikuvõimalused, mille abil saaks vähendada mis tahes tuvastatud ohtu loomade tervisele, mis on seotud muude lindude kui kodulindude impordiga.

(6)

EFSA teaduslikus arvamuses esitatud järeldusi ja soovitusi silmas pidades tuleks otsuses 2000/666/EÜ sätestatud nõuded läbi vaadata.

(7)

EFSA teaduslikus arvamuses väidetakse eelkõige, et kõnealuste lindude impordi kohta on väga vähe andmeid. Seetõttu tuleks kaaluda täiendavate andmete kogumist kõnealuse impordi kohta.

(8)

Üks EFSA teadusliku arvamuse soovitus on seotud kontrollide teostamisega muid linde kui kodulinde ühendusse eksportivates kolmandates riikides. Nakatunud lindude ühendusse importimise tõenäosust peaks kõige rohkem vähendama ekspordikohtades tehtavad parandused. Seetõttu tuleks käesolevas määruses kehtestada imporditingimused nii, et import oleks lubatud ainult neist kolmandatest riikidest, millel on kõnealuste lindude ühendusse importimise luba.

(9)

Teine EFSA soovitus on seotud looduses püütud lindude impordiga. Teaduslikus arvamuses kirjeldatakse ohtu, mida põhjustavad linnud, kes võivad olla saanud nakkuse nii teistelt nakatunud metslindudelt ja saastunud keskkonnast kui ka nakatunud kodulindudelt. Võttes arvesse rändlindude rolli linnugripi levitamisel Aasiast Euroopasse 2005. ja 2006. aastal, on asjakohane piirata muude lindude kui kodulindude importi ainult vangistuses kasvatatud lindudega.

(10)

Looduses püütud ja vangistuses kasvatatud lindude vahel on väga harva võimalik kindlat vahet teha. Märgistamismeetodeid saab kohaldada mõlemat tüüpi lindude suhtes, ilma et nende vahel oleks võimalik vahet teha. Seetõttu on asjakohane piirata muude lindude kui kodulindude importi kasvandustega, kelle kolmanda ekspordiriigi pädev asutus on heaks kiitnud ning kehtestada selleks heakskiitmiseks teatud miinimumnõuded.

(11)

Mõne linnu importi reguleerivad teised ühenduse õigusaktid. Seega tuleks nende lindude import käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(12)

Kirjatuvide, kes tuuakse ühendusse, kus nad vabastatakse, et nad saaksid oma päritolukohta tagasi lennata, põhjustatav oht loomade tervisele on niisugune, et nad tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(13)

Lisaks kehtivad mõnes kolmandas riigis ühenduse õigusaktidega samaväärsed loomatervishoiu nõuded. Seega tuleks lindude import neist riikidest käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(14)

Liikmesriigid peavad esitama komisjonile teatavad andmed heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste kohta, et komisjon saaks välja anda heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste loendi ja seda ajakohastada. On asjakohane esitada kõnealune loend käesoleva määruse lisas.

(15)

Selleks et tagada imporditud lindude jõudmine määratud heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse mõistliku aja jooksul, on asjakohane kehtestada täiendavad impordimenetlused seoses lindude veoga ühendusse sisenemisel piiripunktist heakskiidetud karantiiniasutustesse või -keskustesse.

(16)

Viimastel aastatel linnugripi tõrjumisel saadud kogemuste arvesse võtmiseks võeti vastu nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta. (5) Nimetatud direktiivi alusel võeti vastu 4. augusti 2006. aasta otsus 2006/437/EÜ, millega kiidetakse heaks nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ ette nähtud diagnostikakäsiraamat seoses lindude gripiga (6) ning milles sätestatakse ühenduse tasandil diagnostilised menetlused, proovivõtumeetodid ja linnugripi puhangu kindlakstegemiseks tehtavate laboriuuringute tulemuste hindamiskriteeriumid. Nimetatud otsust tuleb arvesse võtta käesolevas määruses nimetatud heakskiidetud karantiiniasutustes ja -keskustes lindude gripi diagnoosimise korra kehtestamisel.

(17)

Lindude puhul, kellel leitakse heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses madala patogeensusega lindude gripp või Newcastle’i haigus, tuleks kaaluda ka teatud erandeid juhtudel, kui haiguse esinemine ei kujuta endast ohtu ühenduse loomade tervisele.

(18)

Ühenduse õiguse selguse huvides tuleks otsus 2000/666/EÜ tühistada ja asendada käesoleva määrusega.

(19)

Käesolevas määruses sätestatud rangemate loomatervishoiu nõuete tõttu tuleks tühistada otsus 2005/760/EÜ.

(20)

Otsuse 2000/666/EÜ alusel heakskiidetud karantiiniasutustele ja -keskustele tuleks kehtestada üleminekumeetmed, et saaks jätkata importi nende asutuste ja keskuste kaudu kuni käesoleva määruse kohase loa saamiseni.

(21)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse loomatervishoiu nõuded teatavate lindude importimisel ühendusse I lisas nimetatud kolmandatest riikidest või nende osadest ning selle impordiga seotud karantiinitingimused.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse lindude suhtes.

Seda ei kohaldata siiski järgmiste lindude suhtes:

a)

kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, nurmkanad ja silerinnalised linnud (Ratitae), keda kasvatatakse või hoitakse tehistingimustes tõuaretuse eesmärgil, toiduks ette nähtud liha või munade tootmiseks või jahilinnuvarude taastootmiseks (edaspidi: “kodulinnud”);

b)

sihtliikmesriigi pädeva asutuse heakskiidetud kaitseprogrammide tarvis imporditud linnud;

c)

direktiivi 92/65/EMÜ artiklis 1 nimetatud lemmikloomad, kellega on kaasas omanik;

d)

loomaaedade, tsirkuste, lõbustusparkide ja katsete jaoks ette nähtud linnud;

e)

direktiivi 92/65/EMÜ artikli 13 kohaselt heakskiidetud asutustesse, instituutidesse ja keskustesse saadetavad linnud;

f)

kirjatuvid, kes tuuakse ühenduse territooriumile kolmandast naaberriigist, kus nad tavaliselt elavad, ning vabastatakse seal kohe eeldusel, et nad lendavad tagasi sellesse kolmandasse riiki;

g)

Andorrast, Liechtensteinist, Monacost, Norrast, San Marinost, Šveitsist ja Vatikani Linnriigist imporditud linnud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2005/94/EÜ mõisteid.

Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

   linnud – kõik linnud, välja arvatud need, mis on nimetatud artikli 2 punktides a kuni g;

b)

   heakskiidetud kasvandus on:

c)

   vangistuses kasvanud linnud – linnud, kes ei ole püütud loodusest, vaid on sündinud vanematest, kes on vangistuses paaritunud või muul viisil sugurakke üle kandnud;

d)

   liitekohata jalarõngas – rõngas või pael, mis moodustab ühtse, ilma katkestuse või liitekohata ringi, mida ei ole kuidagi rikutud ja mis on sellise suurusega, et seda ei saa täiskasvanud linnu jalalt eemaldada pärast jalale kinnitamist linnu esimestel elupäevadel, ning on kommertseesmärgil selleks otstarbeks toodetud;

e)

   heakskiidetud karantiiniasutus – muud ruumid peale karantiinikeskuste,

f)

   heakskiidetud karantiinikeskus – ruumid,

g)

   sentinell-linnud – kodulinnud, keda kasutatakse karantiinis diagnostilise abina;

h)

   diagnostikakäsiraamat – otsuse 2006/437/EÜ lisas sätestatud lindude gripi diagnostika käsiraamat;

i)

   kohalik veterinaarüksus – liikmesriigi kohalik asutus, mis on sellisena määratletud.

Artikkel 4

Heakskiidetud kasvandused

Lindude importimist heakskiidetud kasvandustest lubatakse järgmistel tingimustel:

a)

kasvandus peab olema pädeva asutuse poolt heaks kiidetud II lisas sätestatud tingimuste kohaselt ja talle peab olema antud loanumber;

b)

nimetatud asutus peab olema edastanud selle loanumbri komisjonile;

c)

kasvanduse nimi ja loanumber peavad olema kantud komisjoni koostatud kasvanduste loendisse;

d)

pädev asutus peab kasvanduse tegevusloa tühistama või peatama kohe, kui kasvandus enam ei vasta II lisa nõuetele ning sellest tuleb komisjonile kohe teatada.

Artikkel 5

Imporditingimused

Artikli 4 kohane lindude import heakskiidetud kasvandustest peab vastama järgmistele nõuetele:

a)

linnud on vangistuses kasvanud;

b)

linnud pärinevad I lisas nimetatud kolmandatest riikidest või nende osadest;

c)

lindudele tehti 7 kuni 14 päeva enne teelesaatmist laboratoorne viiruse avastamise proov ja saadi negatiivne tulemus kõikide lindude gripi viiruste ja Newcastle’i haiguse viiruse esinemise suhtes;

d)

linnud ei ole lindude gripi vastu vaktsineeritud;

e)

lindudega on kaasas III lisas esitatud näidisele vastav veterinaartõend (edaspidi: “veterinaartõend”);

f)

linnud on vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 (7) artikli 66 lõikele 2 märgistatud individuaalse identifitseerimisnumbriga kordumatult tähistatud liitekohata jalarõnga või mikrokiibi abil;

g)

punktis f ette nähtud jalarõngale või mikrokiibile kantud individuaalne identifitseerimisnumber peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

identifitseerimist teostava kolmanda ekspordiriigi ISO kood;

kordumatu seerianumber;

h)

punktis f ette nähtud individuaalne identifitseerimisnumber peab olema märgitud veterinaartõendile;

i)

linde veetakse uutes transportimise vahendites, mis on väliselt eristatav sellele kantud kordumatult märgistatud identifitseerimisnumbri abil, mis peab vastama veterinaartõendil märgitud identifitseerimisnumbrile.

Artikkel 6

Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused

1.   IV lisas sätestatud miinimumnõuetele vastavate karantiiniasutuste ja -keskuste loend on esitatud V lisas.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele:

a)

oma territooriumil asuvate heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste loanumbrite loendi; ning

b)

nende asutuste või keskuste eest vastutavate kohalike veterinaarüksuste nimede ja TRACESi numbrite loendi.

Artikkel 7

Lindude otsevedu heakskiidetud karantiiniasutustesse või -keskustesse

Linnud transporditakse piiripunktist puurides või kastides otse heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse.

Veo kogukestus piiripunktist karantiiniasutuse või -keskuseni ei tohi tavaliselt kesta kauem kui üheksa tundi.

Kui veoks kasutatakse sõidukeid, peavad need olema pädevate asutuste poolt võltsimiskindla plommiga suletud.

Artikkel 8

Tõendamine

Importijad või nende esindajad peavad esitama kirjaliku tõendi karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutava isiku allkirjaga, mis kinnitab, et linnud pannakse karantiini; tõend peab olema selle liikmesriigi ametlikus keeles, kuhu linnud viiakse.

See tõend peab:

a)

kandma selgelt karantiiniasutuse või -keskuse nimetust, aadressi ja loanumbrit;

b)

jõudma elektronposti või faksi teel piiripunkti enne partii saabumist piiripunkti või esitab selle teabe importija või tema esindaja vahetult enne lindude vabastamist piiripunktist.

Artikkel 9

Lindude transiitvedu ühenduses

Kui linnud tuuakse ühendusse muu liikmesriigi kui sihtliikmesriigi kaudu, tuleb võtta kõik meetmed tagamaks, et partii jõuab ettenähtud sihtliikmesriiki.

Artikkel 10

Lindude veo seire

1.   Kui ühenduse õigusaktidega nähakse ette lindude seire nende liikumisel piiripunktist heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse, peab toimuma järgmine teabevahetus:

a)

asjaomase piiripunkti riiklik veterinaararst teavitab saadetise sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutavat pädevat asutust lindude päritolust ja sihtkohast TRACESi süsteemi kaudu;

b)

sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav isik teatab ühe tööpäeva jooksul pärast saadetise saabumist karantiiniasutusse või -keskusesse elektronposti või faksi teel sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutavale riiklikule veterinaararstile saadetise saabumisest sihtkohta;

c)

sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav riiklik veterinaararst teatab TRACESi süsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast saadetise saabumist karantiiniasutusse või -keskusesse temale partii saatmisest teatanud asjaomase piiripunkti riiklikule veterinaararstile saadetise saabumisest sihtkohta.

2.   Kui piiripunkti eest vastutavale pädevale asutusele esitatakse kinnitus selle kohta, et heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse saatmiseks ettenähtuna deklareeritud linnud ei ole kolme päeva jooksul alates saadetise eeldatavast karantiiniasutusse või -keskusesse saabumise ajast sinna jõudnud, võtab pädev asutus saadetise eest vastutava isiku suhtes vajalikke meetmeid.

Artikkel 11

Karantiinitingimused

1.   Linnud pannakse heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses vähemalt 30 päevaks karantiini (edaspidi “karantiin”).

2.   Riiklik veterinaararst kontrollib karantiinitingimusi iga partii puhul vähemalt karantiini alguses ja lõpus; see hõlmab suremuse arvestuse kontrollimist ja lindude kliinilist läbivaatust igas heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses.

Kui haigusolukord seda nõuab, peab riiklik veterinaararst teostama kontrolle sagedamini.

Artikkel 12

Uuringud, proovide võtmine ja analüüside tegemine saadetisele karantiinis oleku ajal

1.   Pärast lindude paigutamist karantiini tehakse VI lisas sätestatud uuringud, võetakse proovid ja tehakse analüüsid lindude gripi ja Newcastle’i haiguse avastamiseks.

2.   Kui kasutatakse sentinell-linde, tuleb igas heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses kasutada vähemalt 10 sentinell-lindu.

3.   Uuringutel, proovide võtmisel ja analüüside tegemisel kasutatavad sentinell-linnud peavad olema:

a)

vähemalt kolme nädala vanused ja neid võib kasutada sel eesmärgil ainult ühe korra;

b)

tuvastatavad jalarõnga või muu eemaldamatu märgise abil;

c)

vaktsineerimata ning neilt peab olema võetud 14 päeva jooksul enne karantiini algust lindude gripi ja Newcastle’i haiguse proovid, mille tulemused on olnud seronegatiivsed;

d)

paigutatud heakskiidetud karantiiniasutusse või heakskiidetud karantiinikeskuse üksusesse enne lindude saabumist ning nad peavad olema lindudele võimalikult lähedal, et oleks tagatud sentinell-lindude kokkupuude karantiinilindude väljaheidetega.

Artikkel 13

Tegevus haiguskahtluse korral heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses

1.   Kui heakskiidetud karantiiniasutuses rakendatava karantiini ajal kahtlustatakse, et üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud lindude grippi või Newcstle’i haigusesse, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)

nakatunud lindudelt ja sentinell-lindudelt võetakse vastavalt VI lisa punktile 2 lindude viroloogiliseks uuringuks proovid, mida vastavalt analüüsitakse;

b)

kõik nakatunud linnud ja sentinell-linnud tapetakse ja hävitatakse;

c)

heakskiidetud karantiiniasutus puhastatakse ja desinfitseeritakse;

d)

linde ei viida vastavasse heakskiidetud karantiiniasutusse enne 21 päeva möödumist lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest.

2.   Kui heakskiidetud karantiinikeskuses rakendatava karantiini ajal kahtlustatakse, et üks või mitu üksuse lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud lindude grippi või Newacstle’i haigusesse, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)

nakatunud lindudelt ja sentinell-lindudelt võetakse vastavalt VI lisa punktile 2 lindude viroloogiliseks uuringuks proovid, mida vastavalt analüüsitakse;

b)

kõik nakatunud linnud ja sentinell-linnud tapetakse ja hävitatakse;

c)

asjaomane üksus puhastatakse ja desinfitseeritakse;

d)

võetakse järgmised proovid:

i)

kui kasutatakse sentinell-linde, võetakse neilt mitte enne, kui asjaomase üksuse lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud 21 päeva, VI lisas ettenähtud proovid seroloogiliseks uuringuks; või

ii)

kui sentinell-linde ei kasutata, võetakse teiste karantiiniüksuste lindudelt 7.–15. päeval pärast asjaomase üksuse lõplikku puhastamist ja desinfitseerimist VI lisa punktis 2 ettenähtud proovid seroloogiliseks uuringuks;

e)

ühtegi lindu ei tohi karantiinikeskusest välja viia enne, kui punktis d kirjeldatud proovivõtu tulemused on tunnistatud negatiivseks;

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest.

Artikkel 14

Heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses madala patogeensusega lindude gripi või Newcastle’i haiguse kohta saadud positiivse tulemusega seotud erandid

1.   Kui karantiini ajal kahtlustatakse, et üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud madala patogeensusega lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, võib pädev asutus lubada riskianalüüsi alusel erandeid artikli 13 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b sätestatud meetmetest juhul, kui need erandid ei sea ohtu haiguste tõrjet (edaspidi “erand”).

Liikmesriigid peavad komisjoni niisugustest eranditest kohe teavitama.

2.   Kui riiklik veterinaararst kontrollib heakskiidetud karantiiniasutust või -keskust, millele on tehtud erand ning üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu leitakse olevat nakatunud madala patogeensusega lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb järgida lõigetes 3 kuni 7 sätestatud meetmeid.

Liikmesriigid peavad komisjoni niisugustest meetmetest kohe teavitama.

3.   Madala patogeensusega lindude gripi positiivse leiu korral tuleb diagnostikakäsiraamatus ette nähtud standardproovide asemel heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse igast üksusest võtta 21 päeva pärast madala patogeensusega linnugripi viimast leidu ja 21päevaste intervallide järel laborikatseteks järgmised proovid:

a)

proovivõtu ajal seal leiduvate surnud sentinell-lindude või teiste lindude proovid;

b)

hingetoru/kitsa suuneelu ja kloaagi-tampooniproovid vähemalt 60 linnult või kõigilt lindudelt, kui neid on heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomases üksuses vähem kui 60; kui linnud on väikesed, eksootilised ning pole kättevõtmisega harjunud või nende kättevõtmine võib olla inimestele ohtlik, tuleb proovid võtta värsketest väljaheidetest; proovide võtmine ja nende laboratoorsed uuringud peavad jätkuma seni, kuni saadakse kaks järjestikust 21päevase intervalliga negatiivset laboritulemust.

Pädev asutus võib siiski riskide hindamise tulemuste põhjal lubada kõrvalekaldumisi käesolevas lõikes sätestatud proovide arvust.

4.   Newcastle’i haiguse positiivse leiu korral võib pädev asutus lubada erandit ainult juhul, kui 30 päeva pärast viimase sellesse haigusesse nakatunud linnu surma või kliinilist paranemist on VI lisa punktide 1 ja 2 kohase proovivõtu tulemused negatiivsed, võtmata arvesse sätestatud aega.

5.   Linde ei tohi karantiinist vabastada enne, kui vähemalt lõikes 3 ettenähtud laboratoorsete uuringute periood on möödas.

6.   Heakskiidetud karantiiniasutus või heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomane üksus tuleb pärast tühjendamist puhastada ja desinfitseerida. Kõik tõenäoliselt saastunud materjalid ja jäätmed tuleb kõrvaldada viisil, mis tagab, et haigusetekitaja ei levi ning hävitada viisil, mis tagab madala patogeensusega lindude gripi või Newcastle’i haiguse viiruse hävimise ning samuti tuleb hävitada lõikes 3 ette nähtud laborikatsete jooksul kogunenud jäätmed.

7.   Heakskiidetud karantiiniasutust või -keskust ei tohi taasasustada enne, kui lõikes 6 ettenähtud lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud 21 päeva.

Artikkel 15

Tegevus klamüdioosikahtluse korral

Kui heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses rakendatava karantiini ajal kahtlustatakse või saadakse kinnitust, et papagoilised on nakatunud ornitoosi, tuleb kõiki linde selles saadetises ravida pädeva asutuse heakskiidetud meetodil ning karantiini tuleb pikendada vähemalt kaks kuud pärast viimast registreeritud haigusjuhtu.

Artikkel 16

Karantiinist vabastamine

Linnud võib heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse karantiinist vabastada üksnes riikliku veterinaararsti kirjalikul loal.

Artikkel 17

Teavitamis- ja aruandlusnõuded

1.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses avastatud linnugripi või Newcastle’i haiguse juhtumist 24 tunni jooksul.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal järgmise teabe:

a)

heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste kaudu imporditud lindude arvu liikide ja heakskiidetud päritolukasvanduste kaupa;

b)

teave imporditud lindude suremuse kohta alates päritoluriigis tehtavast veterinaarkontrollist kuni karantiiniaja lõpuni;

c)

lindude gripi, Newcastle’i haiguse ja ornitoosi positiivsete leidude arv heakskiidetud karantiiniasutustes ja -keskustes.

Artikkel 18

Karantiiniga seotud kulud

Kõik käesoleva määruse kohaldamisest tulenevad karantiinikulud kannab importija.

Artikkel 19

Tühistamised

Otsused 2000/666/EÜ ja 2005/760/EÜ tühistatakse.

Artikkel 20

Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse 1. juulist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(2)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/68/EÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 321).

(3)  EÜT L 278, 31.10.2000, lk 26. Otsust on viimati muudetud otsusega 2002/279/EÜ (EÜT L 99, 16.4.2002, lk 17).

(4)  ELT L 285, 28.10.2005, lk 60. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/183/EÜ. (Vt käesolev Euroopa Lüdu Teataja lk 44).

(5)  ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(6)  ELT L 237, 31.8.2006, lk 1.

(7)  ELT L 166, 19.6.2006, lk 1.


I LISA

KOLMANDATE RIIKIDE LOEND, KES VÕIVAD KASUTADA III LISAS ESITATUD VETERINAARTÕENDIT

Komisjoni otsuse 2006/696/EÜ (1) I lisa 1. osa tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandad riigid või nende osad. Kõnealuse tabeli 4. veerus on esitatud muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude veterinaarsertifikaadi näidis.


(1)  ELT L 295, 25.10.2006, lk 1.


II LISA

ARTIKLI 4 KOHAST KOLMANDA PÄRITOLURIIGI KASVANDUSTE HEAKSKIITMIST REGULEERIVAD TINGIMUSED

1.   PEATÜKK

Kasvanduste heakskiitmine

Artikli 4 kohase heakskiidu saamiseks peab kasvandus vastama käesolevas peatükis esitatud nõuetele:

(1)

Kasvandus peab olema selgelt piiritletud ja ümbrusest eraldatud või peavad loomad olema piiratud ja asuma nii, et nad ei ohusta nende loomade tervist, keda peetakse loomakasvatusettevõtetes, mille sanitaarseisund võib halveneda.

(2)

Kasvandusel peavad olema sobivad vahendid loomade püüdmiseks, piiramiseks ja eraldamiseks, nõuetekohased karantiiniruumid ning heakskiidetud kord heakskiitmata asutustest toodavate loomade jaoks.

(3)

Kasvanduse eest vastutaval isikul peab olema piisav linnukasvatuse kogemus.

(4)

Kasvandus peab olema vaba lindude gripist, Newcastle’i haigusest ja ornitoosist; et asutus neist haigustest vabaks tunnistada, hindab pädev asutus vähemalt heakskiitmise taotlusele eelneva kolme aasta jooksul registreeritud andmeid loomade tervisliku seisundi kohta ja kasvanduses loomadega teostatud kliiniliste ja laboratoorsete katsete tulemusi. Uued kasvandused kiidetakse siiski heaks ainult neis teostatud kliiniliste ja laboratoorsete katsete tulemuste alusel.

(5)

Kasvandus peab pidama ajakohastatud arvestust järgmise kohta:

a)

kasvanduses olevate igat liiki loomade arv ja andmed (vanus, sugu, liik ja vajaduse korral individuaalne identifitseerimistunnus);

b)

kasvandusse toodavate või sealt välja viidavate loomade arv ja andmed (vanus, sugu, liik ja vajaduse korral individuaalne identifitseerimistunnus), samuti teave nende päritolu või sihtkoha, ettevõttest algava või seal lõppeva veo ning loomade tervisliku seisundi kohta;

c)

vereanalüüside või muude diagnostiliste protseduuride tulemused;

d)

haigusjuhud ja vajaduse korral määratud ravi;

e)

kasvanduses surnud loomade, kaasa arvatud surnult sündinud loomade surmajärgsete uuringute tulemused;

f)

eraldatuse või karantiini vältel tehtud tähelepanekud.

(6)

Kasvandusel peab olema kokkulepe pädeva laboratooriumiga surmajärgsete uuringute teostamiseks või üks või mitu sobivat ruumi, kus pädev isik võib heakskiidetud veterinaararsti järelevalve all kõnealuseid kontrolle teostada.

(7)

Kasvandusel peab olema sobiv kord või kohapealsed võimalused haiguse tõttu surnud või surmatud loomakehade nõuetekohaseks kõrvaldamiseks.

(8)

Kasvandus peab tagama lepingu või aktiga kolmanda ekspordiriigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ja tema alluvuses töötava veterinaararsti teenused; veterinaararst:

a)

tagab, et asjaomases riigis valitseva haigusolukorraga seotud haiguse järelevalve- ja kontrollimeetmed on heaks kiitnud pädev asutus ning et neid kohaldatakse kasvanduses. Sellised meetmed hõlmavad:

i)

iga-aastast haiguse järelevalvekava, kaasa arvatud loomade kontrolli zoonooside osas;

ii)

nakkushaiguse kahtlusega loomade kliinilist, laboratoorset ja surmajärgset analüüsimist;

iii)

vajaduse korral vastuvõtlike loomade vaktsineerimist nakkushaiguste vastu vastavalt maailma loomatervishoiu organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatule;

b)

tagab, et igast kahtlasest surmast või igast muust sümptomist, mis viitab loomade haigestumisele lindude grippi, Newcastle’i haigusesse või ornitoosi, teatatakse viivitamata kolmanda riigi pädevale asutusele;

c)

tagab, et sissetoodavad loomad on olnud vajaduse korral eraldatud vastavalt käesoleva määruse nõuetele ja pädeva asutuse juhistele (kui need on koostatud);

d)

vastutab loomatervishoiu nõuete igapäevase täitmise eest, mis on sätestatud käesolevas määruses ja veetavate loomade heaolu käsitlevates ühenduse õigusaktides;

(9)

Kui kasvanduses kasvatatakse loomi katselaborite jaoks, peab nende loomade üldine hooldus ja pidamine vastama nõukogu direktiivi 86/609/EMÜ (1) artikli 5 nõuetele.

2.   PEATÜKK

Kasvanduse heakskiidu säilitamine

Kasvanduse heakskiit säilitatakse, kui täidetakse käesoleva peatüki nõudeid.

(1)

Ruumid on pädeva asutuse riikliku veterinaararsti järelevalve all; riiklik veterinaararst:

a)

tagab käesoleva määruse nõuete täitmise;

b)

külastab kasvanduse ruume vähemalt korra aastas;

c)

kontrollib heakskiidetud veterinaararsti tegevust ja iga-aastase haiguste järelevalvekava rakendamist;

d)

tõendab, et loomadega tehtud kliiniliste, surmajärgsete ja laboratoorsete katsete tulemused on näidanud, et lindude grippi, Newcastle’i haigust ja ornitoosi ei esine.

(2)

Kasvandusse võib käesoleva määruse kohaselt tuua üksnes teisest heakskiidetud kasvandusest pärit loomi.

(3)

Kasvandus hoiab 1. peatüki punktis 5 nimetatud andmeid alles vähemalt kümne aasta jooksul pärast heakskiitmist.

3.   PEATÜKK

Muudest kohtadest peale heakskiidetud kasvanduste toodud lindude karantiin

Erandina 2. peatüki punktist 2 võib kasvandusse pädeva asutuse loal tuua linde, kes ei ole pärit heakskiidetud kasvandustest tingimusel, et kõnealused loomad läbivad enne olemasolevate loomade juurde laskmist karantiini vastavalt pädeva asutuse juhistele. Karantiin peab kestma vähemalt 30 päeva.

4.   PEATÜKK

Kasvanduste heakskiidu peatamine, tühistamine ja taastamine

Kasvanduste heakskiidu osalise või täieliku peatamise, tühistamise või taastamise kord peab vastama käesolevas peatükis esitatud nõuetele.

(1)

Kui pädev asutus leiab, et kasvandus ei täida enam 1. ja 2. peatükis esitatud nõudeid või et kasvanduse kasutusotstarvet on muudetud nii, et seda ei kasutata enam ainult lindude kasvatamiseks, peatab või tühistab ta kasvanduse heakskiidu.

(2)

Kui pädev asutus saab teate lindude gripi, Newcastle’i haiguse või ornitoosi kahtluse kohta, peatab ta kasvanduse heakskiidu, kuni kahtlus on ametlikult välistatud. Pädev asutus tagab, et haiguse kahtluse kinnitamiseks või välistamiseks vajalikud meetmed võetakse vastavalt ühenduse õigusaktidele, millega reguleeritakse kõnealuse haiguse vastu võetavaid meetmeid ja milles käsitletakse loomadega kauplemist.

(3)

Kui haiguse kahtlus leiab kinnitust, võib pädev asutus kasvanduse 1. peatüki kohaselt taas heaks kiita alles pärast:

a)

haiguse ja nakkusallika likvideerimist kasvanduses;

b)

kasvanduse nõuetekohast puhastamist ja desinfitseerimist;

c)

käesoleva lisa 1. peatüki nõuete, v.a punkti 4, täitmist.

(4)

Pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata kasvanduse heakskiidu peatamisest, tühistamisest või taastamisest.


(1)  EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/65/EÜ (ELT L 230, 16.9.2003, lk 32).


III LISA

(Viide artikli 5 punktis e)

VETERINAARTÕEND

teatud ühendusse lähetatavate muude lindude kui kodulindude impordi jaoks

Image

Image

Image


IV LISA

(Viide artiklis 6)

LINDUDE KARANTIINIASUTUSTE JA -KESKUSTE HEAKSKIITMISE MIINIMUMTINGIMUSED

Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused peavad vastama 1. ja 2. peatükis sätestatud nõuetele.

1.   PEATÜKK

Karantiiniasutuse või -keskuse ehituslik eripära ja varustus

(1)

Karantiiniasutus või -keskus peab olema eraldi hoone või hoonekompleks, mis on kodulinnumajanditest ja muudest linnukasvatusettevõtetest kaugusel, mille määrab pädev asutus riskianalüüsi alusel, mille puhul on võetud arvesse Newcastle’i haiguse ja lindude gripi epidemioloogiat. Sisse- ja väljakäiguuksed peavad olema lukustatavad ning neil peab olema silt: “KARANTIIN – kõrvalistel isikutel sisenemine keelatud”.

(2)

Igal karantiinikeskuse üksusel peab olema eraldi õhuruum.

(3)

Karantiiniasutus või -keskus peab olema lindude-, lendamis- ja kahjuritekindel ning fumigatsiooniks õhukindlalt suletav.

(4)

Heakskiidetud karantiiniasutuses või igas heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses peab olema kätepesu võimalus.

(5)

Heakskiidetud karantiiniasutuse või iga heakskiidetud karantiinikeskuse üksuse sisse- ja väljakäiguuksed peavad olema kahekordsed.

(6)

Heakskiidetud karantiiniasutuse või heakskiidetud karantiinikeskuse eri üksuste sisse- ja väljakäikude juurde peavad olema paigaldatud hügieenitõkked.

(7)

Kogu varustus peab olema puhastatav ja desinfitseeritav.

(8)

Söödaladu peab olema lindude- ja närilistekindel ning putukate vastu kaitstud.

(9)

Allapanu kogumiseks peab olema lindude- ja närilistekindel mahuti.

(10)

Rümpade hoidmiseks peab olema külmik ja/või sügavkülmik.

2.   PEATÜKK

Korraldusnõuded

(1)

Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)

neil peab olema tõhus kontrollisüsteem loomade piisava järelevalve tagamiseks;

b)

nad peavad olema riikliku veterinaararsti järelevalve all ja vastutusalas;

c)

neid tuleb puhastada ja desinfitseerida pädeva asutuse poolt heakskiidetud tegevuskava järgi ning sellele peab järgnema piisav puhkeaeg; kasutatavad desinfitseerimisvahendid peavad olema pädeva asutuse poolt selleks otstarbeks heaks kiidetud.

(2)

Iga karantiini pandud lindude saadetise puhul:

a)

tuleb heakskiidetud karantiiniasutus või heakskiidetud karantiinikeskuse üksus puhastada ja desinfitseerida ning hoida seejärel lindudest tühjana vähemalt seitse päeva enne imporditud lindude sisseviimist;

b)

peab lindude saadetis pärinema ühest heakskiidetud kolmanda päritolumaa kasvandusest ning saadetis tuleb karantiini panna maksimaalselt 48 tunni jooksul;

c)

peab karantiiniaeg algama viimase linnu sisseviimisest karantiiniasutusse;

d)

tuleb heakskiidetud karantiiniasutus või heakskiidetud karantiinikeskuse üksus karantiiniaja lõpus lindudest tühjendada ning puhastada ja desinfitseerida.

(3)

Sissetoodavate ja väljaviidavate partiide ristsaastumise vältimiseks tuleks rakendada ettevaatusabinõusid.

(4)

Heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse ei tohi siseneda kõrvalised isikud.

(5)

Heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse sisenevad isikud peavad kandma kaitseriietust ja kaitsejalanõusid.

(6)

Ei tohi esineda selliseid personali kokkupuuteid, mis võivad põhjustada heakskiidetud karantiiniasutuste või heakskiidetud karantiinikeskuste üksuste vahelist saastumist.

(7)

Kättesaadavad peavad olema vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisvahendid.

(8)

Kui tuvastatakse mikrokiibi abil, peab heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses olema sobiv mikrokiibi lugeja.

(9)

Kui transportimisel kasutatud kaste ja puure ei hävitata, tuleb need puhastada ja desinfitseerida heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses. Kui kõnealuseid kaste või puure kasutatakse mitu korda, peavad nad olema tehtud tõhusalt puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist. Kastid ja puurid tuleb hävitada viisil, mis ei võimalda haigusetekitajate levikut.

(10)

Allapanu ja jäätmematerjali tuleb koguda korrapäraselt, ladustada allapanu mahutis ning seejärel käidelda viisil, mis ei võimalda haigusetekitajate levikut.

(11)

Lindude rümpasid tuleb uurida pädeva asutuse poolt määratud ametlikus laboratooriumis.

(12)

Vajalikud analüüsid ja ravi tuleb teha riikliku veterinaararstiga konsulteerides ja tema järelevalve all.

(13)

Riiklikku veterinaararsti tuleb teavitada karantiini ajal esinenud lindude ja/või sentinell-lindude haigus- ja surmajuhtudest.

(14)

Heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav isik peab pidama arvestust:

a)

iga saadetise puhul sissetoomise kuupäeva, lindude arvu ja liigi kohta;

b)

imporditud lindudega kaasasolevate veterinaartõendite ja ühiste veterinaariaalaste piiriületusdokumentide koopiate kohta;

c)

imporditud lindude individuaalsete identifitseerimisnumbrite kohta ning kui tuvastatakse mikrokiibi abil, tuleb märkida andmed kasutatud mikrokiibi tüübi ja mikrokiibi lugeja kohta;

d)

kui karantiiniasutuses või -keskuses kasutatakse sentinell-linde, nende arvu ja karantiiniasutusse või -keskusesse paigutamise kohta;

e)

oluliste tähelepanekute kohta: haigusjuhud ja surmajuhtude arv päevas;

f)

proovide võtmise kuupäevade ja tulemuste kohta;

g)

ravi tüübi ja kuupäevade kohta;

h)

karantiiniasutusse või -keskusesse sisenevate ja sealt väljuvate isikute kohta.

(15)

Punktis 14 kirjeldatud andmeid tuleb alles hoida vähemalt kümme aastat.

3.   PEATÜKK

Karantiiniasutuste ja -keskuste heakskiidu peatamine, tühistamine ja taastamine

Karantiiniasutuste ja -keskuste heakskiidu osalise või täieliku peatamise, tühistamise või taastamise kord peab vastama käesoleva peatüki nõuetele.

(1)

Kui pädev asutus leiab, et karantiiniasutus või -keskus ei täida enam 1. ja 2. peatükis sätestatud nõudeid või et selle kasutusotstarvet on muudetud nii, et artikli 3 lõiked e ja f seda enam ei hõlma, peab ta teatama sellest komisjonile. Selliseid karantiiniasutusi või -keskusi ei tohi vastavalt käesolevale õigusaktile importimise puhul kasutada.

(2)

Karantiiniasutus või -keskus kiidetakse uuesti heaks üksnes siis, kui 1. ja 2. peatükis sätestatud tingimused on jälle täidetud.


V LISA

ARTIKLI 6 LÕIKES 1 OSUTATUD HEAKSKIIDETUD ASUTUSTE JA KESKUSTE LOEND

Riigi ISO Kood

Riigi nimi

Karantiiniasutuse või -keskuse loanumber

AT

AUSTRIA

AT OP Q1

AT

AUSTRIA

AT-NK-Q-1

AT

AUSTRIA

AT-KO-Q1

AT

AUSTRIA

AT-3-ME-Q1

AT

AUSTRIA

AT-4-KI-Q1

AT

AUSTRIA

AT 4 WL Q 1

AT

AUSTRIA

AT-4-VB-Q1

AT

AUSTRIA

AT 6 10 Q 1

AT

AUSTRIA

AT 6 04 Q 1

BE

BELGIA

BE VQ 1003

BE

BELGIA

BE VQ 1010

BE

BELGIA

BE VQ 1011

BE

BELGIA

BE VQ 1012

BE

BELGIA

BE VQ 1013

BE

BELGIA

BE VQ 1016

BE

BELGIA

BE VQ 1017

BE

BELGIA

BE VQ 3001

BE

BELGIA

BE VQ 3008

BE

BELGIA

BE VQ 3014

BE

BELGIA

BE VQ 3015

BE

BELGIA

BE VQ 4009

BE

BELGIA

BE VQ 4017

BE

BELGIA

BE VQ 7015

CY

KÜPROS

CB 0011

CY

KÜPROS

CB 0012

CY

KÜPROS

CB 0061

CY

KÜPROS

CB 0013

CY

KÜPROS

CB 0031

CZ

TŠEHHI VABARIIK

21750005

CZ

TŠEHHI VABARIIK

21750016

CZ

TŠEHHI VABARIIK

21750027

CZ

TŠEHHI VABARIIK

21750038

CZ

TŠEHHI VABARIIK

32750007

CZ

TŠEHHI VABARIIK

61750009

CZ

TŠEHHI VABARIIK

62750011

CZ

TŠEHHI VABARIIK

71750000

CZ

TŠEHHI VABARIIK

71750011

DE

SAKSAMAA

BW-1

DE

SAKSAMAA

BY-1

DE

SAKSAMAA

BY-2

DE

SAKSAMAA

BY-3

DE

SAKSAMAA

BY-4

DE

SAKSAMAA

HE-1

DE

SAKSAMAA

NI-1

DE

SAKSAMAA

NI-2

DE

SAKSAMAA

NI-3

DE

SAKSAMAA

NW-1

DE

SAKSAMAA

NW-2

DE

SAKSAMAA

NW-3

DE

SAKSAMAA

NW-4

DE

SAKSAMAA

NW-5

DE

SAKSAMAA

NW-6

DE

SAKSAMAA

NW-7

DE

SAKSAMAA

NW-8

DE

SAKSAMAA

RP-1

DE

SAKSAMAA

SN-1

DE

SAKSAMAA

SN-2

DE

SAKSAMAA

ST-1

DE

SAKSAMAA

SH-1

DE

SAKSAMAA

TH-1

DE

SAKSAMAA

TH-2

DK

TAANI

DK-VQB-2002-001

ES

HISPAANIA

ES01/02/05

ES

HISPAANIA

ES01/02/01

ES

HISPAANIA

ES05/02/12

ES

HISPAANIA

ES05/03/13

ES

HISPAANIA

ES07/02/02

ES

HISPAANIA

ES08/02/03

ES

HISPAANIA

ES09/02/09

ES

HISPAANIA

ES09/02/10

ES

HISPAANIA

ES13/02/08

ES

HISPAANIA

ES15/02/06

ES

HISPAANIA

ES17/02/07

ES

HISPAANIA

ES04/03/11

ES

HISPAANIA

ES04/03/14

ES

HISPAANIA

ES09/03/15

ES

HISPAANIA

ES01/04/16

ES

HISPAANIA

ES09/04/17

ES

HISPAANIA

ES09/06/18

FR

PRANTSUSMAA

38.193.01

GR

KREEKA

GR.1

GR

KREEKA

GR.2

HU

UNGARI

HU12MK001

IE

IIRIMAA

IRL-HBQ-1-2003 Unit A

IT

ITAALIA

003AL707

IT

ITAALIA

305/B/743

IT

ITAALIA

132BG603

IT

ITAALIA

170BG601

IT

ITAALIA

233BG601

IT

ITAALIA

068CR003

IT

ITAALIA

006FR601

IT

ITAALIA

054LCO22

IT

ITAALIA

I – 19/ME/01

IT

ITAALIA

119RM013

IT

ITAALIA

006TS139

IT

ITAALIA

133VA023

MT

MALTA

BQ 001

NL

HOLLAND

NL-13000

NL

HOLLAND

NL-13001

NL

HOLLAND

NL-13002

NL

HOLLAND

NL-13003

NL

HOLLAND

NL-13004

NL

HOLLAND

NL-13005

NL

HOLLAND

NL-13006

NL

HOLLAND

NL-13007

NL

HOLLAND

NL-13008

NL

HOLLAND

NL-13009

NL

HOLLAND

NL-13010

PL

POOLA

14084501

PT

PORTUGAL

05.01/CQA

PT

PORTUGAL

01.02/CQA


VI LISA

UURINGUD, PROOVIDE VÕTMINE JA ANALÜÜSIDE TEGEMINE LINDUDE GRIPI JA NEWCASTLE’I HAIGUSE AVASTAMISEKS

1.

Karantiini ajal peavad sentinell-linnud või kui sentinell-linde ei kasutata, siis imporditud linnud läbima järgmised menetlused.

a)

Sentinell-lindude kasutamise korral:

i)

võetakse vähemalt 21 päeva pärast nende karantiini panemist ja vähemalt kolm päeva enne karantiiniaja lõppu kõigilt sentinell-lindudelt vereproovid seroloogiliseks uuringuks;

ii)

kui sentinell-lindude punktis i osutatud proovide seroloogilised tulemused on positiivsed või ebaselged, tuleb imporditud lindudele teha viroloogiline uuring; kloaagi tampooniproov (või väljaheited) ja hingetoru/kitsa suuneelu tampooniproov tuleb võtta vähemalt 60 linnult või kui saadetis on väiksem kui 60 lindu, siis kõikidelt lindudelt.

b)

Kui sentinell-linde ei kasutata, tuleb imporditud linde uurida viroloogiliselt (seroloogiline uuring ei ole vajalik). Karantiiniaja seitsmendal kuni viieteistkümnendal päeval tuleb võtta hingetoru/kitsa suuneelu tampooniproov ja/või kloaagi tampooniproov (või väljaheited) vähemalt 60 linnult või kui saadetis on väiksem kui 60 lindu, siis kõikidelt lindudelt.

2.

Peale punktis 1 sätestatud proovide tuleb viroloogiliseks uuringuks võtta järgmised proovid:

a)

kloaagi tampooniproovid (või väljaheited) ja hingetoru/kitsa suuneelu tampooniproovid (võimaluse korral) kliiniliselt haigetelt lindudelt või haigetelt sentinell-lindudelt;

b)

soolesisaldisest, ajust, hingetorust, kopsudest, maksast, põrnast, neerudest või muudest ilmselt haigusest mõjutatud elunditest võimalikult kiiresti pärast surma kas;

i)

surnud sentinell-lindudelt ja kõikidelt surnult karantiini saabuvatelt või karantiini ajal surnud lindudelt, või

ii)

väikeste lindude kõrge suremuse korral suurtes saadetistes vähemalt kümnelt protsendilt surnud lindudelt.

3.

Kõiki karantiini ajal võetud proove tuleb viroloogiliselt ja seroloogiliselt uurida pädeva asutuse poolt määratud ametlikes laboratooriumides, kasutades lindude gripi puhul diagnostikakäsiraamatu ja Newcastle’i haiguse puhul maailma loomatervishoiu organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu diagnostilisi protseduure. Viroloogilise uuringu puhul võib ühe liitproovina kasutada kuni viit üksiku linnu proovi. Väljaheiteid võib liitproovina kasutada elundi- ja koeproovidest eraldi.

4.

Viiruse isolaadid tuleb esitada riigi tugilaborile.


24.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/30


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 319/2007,

22. märts 2007,

millega Poola lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku süvameregarneeli püük NAFO püügipiirkonnas 3L

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist::

(1)

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2007. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2007. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida ja lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2007

Komisjoni nimel

kalanduse ja merenduse peadirektor

Fokion FOTIADIS


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11, parandatud ELT L 36, 8.2.2007, lk 6).

(3)  ELT L 15, 20.1.2007, lk 1.


LISA

Nr

03

Liikmesriik

Poola

Kalavaru

PRA/N3L.

Liik

Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis)

Piirkond

NAFO 3L

Kuupäev

7. märts 2007


24.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/32


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 320/2007,

22. märts 2007,

millega Iirimaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse põhjaputassuu püük ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoober 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. detsember 2006. aasta määruses (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2007. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2007. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida ja lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2007

Komisjoni nimel

kalanduse ja merenduse peadirektor

Fokion FOTIADIS


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11, parandatud ELT L 36, 8.2.2007, lk 6).

(3)  ELT L 15, 20.1.2007, lk 1.


LISA

Nr

04

Liikmesriik

Iirimaa

Kalavaru

WHB/1X14

Liik

Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)

Piirkond

ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed

Kuupäev

27. veebruar 2007


24.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/34


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 321/2007,

23. märts 2007,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 396/92 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 396/92 (2) lisa punktis 4 on teatavad hüdraulilise mahalaadimissüsteemiga varustatud tugevdatud lamedapõhjalise veokastiga sõidukid klassifitseeritud kombineeritud nomenklatuuris CN-koodi 8704 31 91 all. Sama punkti kohaselt ei saa toodet selle kallursüsteemiga lamedapõhjalise veokasti universaalsuse ja keerulise konstruktsiooni tõttu pidada CN-koodi 8704 10 alla kuuluvaks kalluriks.

(2)

Euroopa Kohus tegi kohtuasjas C-396/02 (3) otsuse, et asjaolu, et lamedapõhjalise veokastiga sõiduk on varustatud keerulise, universaalse ja täpse kallutusfunktsiooniga, ei välista selle sõiduki klassifitseerimist kallurina kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 8704 10.

(3)

Kuna määruses (EMÜ) nr 396/92 sätestatud klassifitseerimismeede ei ole kooskõlas kohtu kõnealuse otsusega, mis tuvastas, et punkt 4 ei ole korrektne, tuleks seda määrust muuta nii, et hüdraulilise kallutusfunktsiooniga sõidukid klassifitseeritaks CN-koodi 8704 31 all. Seega on kohane punkt 4 kustutada ja alates 10. märtsist 1992 tühistada.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 396/92 lisa punkt 4 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

See kehtib 10. märtsist 1992.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 129/2007 (ELT L 56, 23.2.2007, lk 1).

(2)  EÜT L 44, 20.2.1992, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 705/2005 (ELT L 118, 5.5.2005, lk 18).

(3)  16. septembri 2004. aasta otsus, kohtuasi C-396/02, DFDS, [2004]EKL I-8439.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

24.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/35


NÕUKOGU OTSUS,

19. märts 2007,

Regioonide Komitee ühe Itaalia liikme ja kahe Itaalia asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2007/180/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,

võttes arvesse Itaalia valitsuse ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010. (1)

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud üks liikmekoht seoses Guido MILANA ametiaja lõppemisega ning kaks asendusliikme kohta seoses Salvatore CUFFARO ja Giovanni MASTROCINQUE’i tagasiastumisega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks ja asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2010:

a)

järgmine liige:

Guido MILANA, Consigliere comunale di Olevano Romano, Guido MILANA, Consiglio provinciale di Roma, asemele;

b)

järgmised asendusliikmed:

Francesco SCOMA, Consigliere dell’Assemblea regionale siciliana, Salvatore CUFFARO asemele;

Graziano MILIA, Presidente della Provincia di Cagliari, Giovanni MASTROCINQUE’i asemele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 19. märts 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

Horst SEEHOFER


(1)  ELT L 56, 25.2.2006, lk 75.


24.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/36


NÕUKOGU OTSUS,

19. märts 2007,

Regioonide Komitee Madalmaade asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2007/181/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,

võttes arvesse Madalmaade valitsuse ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010. (1)

(2)

Üks asendusliikme koht on vabanenud P. C. KRIKKE tagasiastumise tõttu,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Bas VERKERK, burgemeester van Delft, nimetatakse Regioonide Komitee asendusliikmeks Pauline KRIKKE asemele järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2010.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 19. märts 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

Horst SEEHOFER


(1)  ELT L 56, 25.2.2006, lk 75.


Komisjon

24.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/37


KOMISJONI OTSUS,

19. märts 2007,

hirvlaste kroonilise kurtumushaiguse seire kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 860 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/182/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Krooniline kurtumushaigus on hirvlastel esinev transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) vorm, mis on levinud Põhja-Ameerikas, kuid mida senini ei ole ühenduses registreeritud.

(2)

3. juunil 2004. aastal avaldas Euroopa Toiduohutusamet arvamuse, milles soovitatakse ühenduses korraldada selles valdkonnas hirvlaste seire. Seire eesmärk oleks avastada võimalik TSE esinemine hirvlastel. Seega tuleks koostada kõnealuse arvamusega kooskõlas olevad eeskirjad, mille alusel liikmesriigid seire korraldavad.

(3)

Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud loomadel esineva TSE vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Nimetatud määrusega, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1923/2006, sätestatakse seireprogrammid hirvlastel esineva TSE uurimiseks. Seega on nüüd käesoleva otsusega võimalik kindlaks määrata hirvlastel esineva TSE uuringute läbiviimise kord liikmesriikides.

(4)

Kõnealused uuringud peavad hõlmama nii looduses elavate kui ka tehistingimustes peetavate hirvlaste liike. Kuna looduses elavatelt hirvlastelt saab proove võtta peamiselt jahihooajal, mis on piiratud kestusega, siis tuleks käesolevat otsust kohaldada pärast eespool nimetatud määruse (EÜ) nr 1923/2006 vastuvõtmist, et anda liikmesriikidele piisavalt aega vajaliku arvu proovide kogumiseks.

(5)

Liikmesriigid esitavad hirvlaste hulgas läbiviidud seire tulemuste kohta aastaaruanded. Kui hirvlastel avastatakse TSE esinemine, tuleb sellest viivitamatult komisjonile teatada.

(6)

Liikmesriigid peavad tagama, et hirvlased, kellel kontrollitakse TSE esinemist, ei satuks kaubandusvõrku enne, kui haiguse esinemise kohta saadakse negatiivne tulemus.

(7)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva otsusega sätestatakse eeskirjad seire läbiviimiseks kroonilise kurtumushaiguse esinemise avastamiseks hirvlaste sugukonda kuuluvatel loomadel, st hirvlastel (edaspidi “seire”).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kohaldatakse I lisas esitatud mõisteid.

Artikkel 3

Seire kohaldamisala

1.   Liikmesriigid viivad kooskõlas II lisas sätestatud miinimumnõuetega läbi seire kroonilise kurtumushaiguse esinemise avastamiseks hirvlastel.

2.   Liikmesriigid viivad seire lõpule hiljemalt 2007. aasta jahihooaja lõpuks.

Artikkel 4

Meetmed, mida liikmesriigid võtavad pärast kroonilise kurtumushaiguse esinemise kontrollimist

Pärast kroonilise kurtumushaiguse esinemise kontrollimist võtavad liikmesriigid III lisas sätestatud meetmed.

Artikkel 5

Liikmesriikide aruanded komisjonile

Liikmesriigid edastavad komisjonile järgmised aruanded:

a)

aruanne, mis esitatakse viivitamatult ebaselge või positiivse tulemuse saamisel selle kohta, et hirvlastel esineb transmissiivset spongioosset entsefalopaati;

b)

seiretulemuste aastaaruanne vastavalt IV lisas sätestatule.

Artikkel 6

Komisjoni esitatav aruannete kokkuvõte liikmesriikidele

Komisjon esitab liikmesriikidele kokkuvõtte artikliga 5 ettenähtud aruannetest.

Artikkel 7

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1923/2006 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 1).


I LISA

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   sihtliik– looduses elav ja tehistingimustes peetav punahirv (Cervus elaphus) ja/või looduses elav valgesaba-pampahirv (Odocoileus virginianus);

b)   seirega hõlmatud liikmesriigid– liikmesriigid, kus sihtliigi populatsioon on statistiliselt nõutava valimi suuruse saavutamiseks piisav; liikmesriigid on sihtliigiti ning sihtliigi looduses esinemise/tehistingimustes pidamise seisukohast erinevad; asjaomased riigid on loetletud II lisa 1. ja 2. tabelis;

c)   kliinilise leiuga/haiged hirvlased– isendid, kellel ilmneb anormaalse käitumise tunnuseid ja/või motoorseid häireid ja/või, kelle üldine seisund on halb;

d)   liiklusõnnetuses vigastatud või hukkunud hirvlased– liiklusõnnetusse sattunud isendid, kelle surmaeelset seisundit ei ole võimalik tuvastada;

e)   surnud/tapetud hirvlased– majandis või looduses surnult leitud isendid või tehistingimustes tervisehäirete või vanuse tõttu tapetud isendid;

f)   tervena tapetud hirvlased– tehistingimustes peetavad terved isendid, kes on tapetud tapamajas või majandis;

g)   tervena maha lastud hirvlased– looduses elavad terved isendid, kes on jahihooajal maha lastud;

h)   sihtrühm– punktides c–g nimetatud hirvlased.


II LISA

Hirvede kroonilise kurtumushaiguse esinemise avastamiseks läbiviidava seire miinimumnõuded

1.   Proovivõtmine sihtliikidelt seirega hõlmatud liikmesriikides.

a)

Seirega hõlmatud liikmesriikides tuleb kroonilise kurtumushaiguse kontrollimiseks võtta proove looduses elavate punahirvede ja valgesaba-pampahirvede populatsiooni puhul vastavalt 1. tabelile ning tehistingimustes peetavate punahirvede populatsiooni puhul vastavalt 2. tabelile.

Neid proove võib seirega hõlmatud liikmesriikides võtta kõikidelt sihtrühmadelt.

b)

Seirega hõlmatud liikmesriikide pädev asutus peab sihtliikide hulgas proovivõtu valimi koostamisel arvestama järgmisi kriteeriume:

i)

kõik hirved peavad olema üle 18 kuu vanad; looma vanus määratakse hammastiku, suguküpsusese märkide või muu usaldusväärse teabe põhjal;

ii)

tervena maha lastud hirvede puhul tuleb proove võtta eelkõige isastelt isenditelt;

iii)

tervena tapetud hirvede puhul tuleb proove võtta eelkõige vanematelt isastelt ja emastelt isenditelt.

c)

Seirega hõlmatud liikmesriikide pädev asutus peab sihtliikide hulgas proovivõtu valimi koostamisel arvestama järgmiste võimalike ohutegurite olemasolu:

i)

suure hirvlastepopulatsiooniga piirkonnad;

ii)

suur skreipi esinemise võimalus;

iii)

suur veiste spongioosse entsefalopaatia esinemise võimalus;

iv)

hirved, kes võivad olla söönud TSEga nakatunud sööta;

v)

nende farmide ja piirkondade hirved, kus esineb importi piirkondadest, kus varem on registreeritud hirvede kroonilist kurtumushaigust või nakatunud hirvedest valmistatud tooteid.

d)

Seirega hõlmatud liikmesriikide pädev asutus peab kasutama uuritavate sihtliikide väljavalimiseks pistelist proovivõtmist.

2.   Kroonilise kurtumushaiguse proovide võtmine kõikide hirveliikide puhul kõikides liikmesriikides.

Kõik liikmesriigid peavad võtma kroonilise kurtumushaiguse proove eelkõige kliinilise leiuga/haigetelt hirvedelt ja surnud/tapetud hirvedelt, aga ka liiklusõnnetuses vigastatud või hukkunud hirvedelt kõikide hirveliikide puhul. Seirega hõlmatud liikmesriikide pädev asutus püüab igal võimalusel sellistest hirvedest teada saada ja tagada, et võimalikult paljudel sellistel hirvedel kontrollitakse kroonilise kurtumushaiguse esinemist.

1.   tabel

Looduses elav punahirv (Cervus elaphus) ja valgesaba-pampahirv (Odocoileus virginianus)

 

Sihtliigi populatsioon

Valimi suurus

Tšehhi Vabariik

25 000

598

Saksamaa

150 000

598

Hispaania

220 000–290 000

598

Prantsusmaa

100 000

598

Itaalia

44 000

598

Läti

28 000

598

Ungari

74 000

598

Austria

150 000

598

Poola

600 000

598

Slovakkia

38 260

598

Soome

30 000

598

Ühendkuningriik

382 500

598


2.   tabel

Tehistingimustes peetav punahirv (Cervus elaphus elaphus)

 

Sihtliigi populatsioon

Valimi suurus

Tšehhi Vabariik

> 9 000

576

Saksamaa

11 500

598

Prantsusmaa

17 000

598

Iirimaa

10 000

581

Austria

10 000

581

Ühendkuningriik

28 000

598

3.   Proovivõtmine ja laborikatsed

Käesoleva lisa punktides 1 ja 2 nimetatud valimite kõikidelt hirvedelt võetakse “obex”-proov ja kontrollitakse seda. Vähemalt ühte osa igast proovist tuleb hoida värskena ja külmutatuna kuni negatiivse tulemuse saamiseni, et vajadusel saaks teha ka biotesti.

Seirega hõlmatud liikmesriikide pädev asutus peab meetodite ja protokollide osas tuginema määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punktis 3 esitatud juhistele.

Määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punktis 4 osutatud kiirtestid, mida kasutatakse transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) kindlakstegemisel veiste või väikemäletsejate puhul, on sobivad ka käesoleva lisa punktides 1 ja 2 osutatud proovivõtmisel. Liikmesriigid võivad kasutada sõeluuringu läbiviimiseks ka immunohistokeemilisi analüüse, sel juhul peaksid nad läbi viima tasemekatsed ühenduse referentlaboris. Kui liikmesriik ei suuda kiirtesti tulemuste positiivsust kinnitada, saadavad nad vastava koetüki ühenduse referentlaborisse kinnituse saamiseks. TSE positiivse leiu puhul tuleb kasutada protokolli, nagu nähakse ette määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punkti 3.2. alapunkti c alapunktides i ja ii.

4.   Genotüübi määramine

Prioonvalgu genotüüp määratakse kõigi hirvlastel tuvastatud TSE positiivsete leidude puhul vastavalt ühenduse referentlabori juhistele TSE kohta.


III LISA

Hirvlaste kontrolli järelmeetmed

1.

Kui kroonilise kurtumushaiguse kontrolliks on välja valitud hirv, mida kavatseti turustada inimtoiduks, peavad liikmesriigid tagama looma rümba jälgitavuse ning selle, et seda ei müüda enne kui on saadud kiirtesti negatiivne vastus.

2.

Võimaluse korral ja alati, kui punkti 1 kohaldatakse, tuleb teavitada jahimeest, metsavahti või majandi omanikku, et proovid on saadetud kroonilise kurtumushaiguse kontrolliks ja kiirtesti positiivsed vastused tuleb edastada nii kiiresti kui võimalik selleks ettenähtud viisil.

3.

Liikmesriigid jätavad endale õiguse säilitada materjalid edasisteks analüüsideks või uuringuteks kuni kroonilise kurtumushaiguse kiirtesti kohta on saadud negatiivne tulemus.

4.

Kui võimalik, kõrvaldatakse kiirtesti positiivse tulemuse saanud looma osad, sealhulgas nahk viivitamatult kooskõlas määruse (EÜ) nr 1774/2002 (1) artikli 4 lõike 2 punktidega a, b või e, välja arvatud edasisteks analüüsideks või uuringuteks säilitatav materjal.


(1)  EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.


IV LISA

Aruandlus- ja registreerimisnõuded

1.   Nõuded liikmesriikidele

Teave, mida liikmesriigid kroonilise kurtumushaiguse seiretulemuste aastaaruandes peavad esitama

a)

Kontrollimiseks esitatud hirvedelt võetud proovide arv sihtrühma kaupa järgmiste kriteeriumide alusel:

liik,

tehistingimustes peetavad või looduses elavad isendid,

sihtrühm,

sugu,

vanus.

b)

Kiirtesti ja kinnitava testi tulemused (positiivsete ja negatiivsete tulemuste arv) ning vajaduse korral eristustestide tulemused, proovikude ja kiirtestiks ja kinnitavaks testiks kasutatud meetodid.

c)

Geograafiline asukoht, sealhulgas transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) positiivse leiu korral päritoluriik, kui see erineb aruandvast liikmesriigist.

d)

Genotüüp ja liik, kõigi positiivse TSE leiuga hirvede puhul.

2.   Aruandeperiood

Kroonilise kurtumushaiguse proovide tulemused eelneva aasta kohta esitatakse aastaaruandes.

Aastaaruanne tuleb esitada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast seireaasta lõppu.

2007. aasta aastaaruanne peab sisaldama 2007. aasta jahihooaja tulemusi, ka juhul, kui mõned proovid on võetud 2008. aastal.


24.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/44


KOMISJONI OTSUS,

23. märts 2007,

millega muudetakse otsust 2005/760/EÜ, mis käsitleb teatavaid vangistuses elavate lindude importimisel rakendatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga teatavates kolmandates riikides

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 1259 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/183/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (2) eriti selle artikli 18 lõiget 7,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (3) eriti selle artikli 22 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast kõrge patogeensusega viirusetüve põhjustatud linnugripi puhkemist Kagu-Aasias 2004. aastal võttis komisjon vastu mitmed kaitsemeetmed nimetatud linnugripi suhtes. Kõnealused meetmed on hõlmatud eelkõige komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta otsusega 2005/760/EÜ, mis käsitleb teatavaid vangistuses elavate lindude importimisel rakendatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga teatavates kolmandates riikides. (4) Nimetatud otsust kohaldatakse praegu kuni 31. märtsini 2007.

(2)

Komisjoni 16. oktoobri 2000. aasta otsuses 2000/666/EÜ, milles sätestatakse muude lindude kui kodulindude impordi loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaat ning karantiinitingimused, (5) sätestatakse muude lindude kui kodulindude impordi tervishoiunõuded, nagu on määratletud kõnealuses otsuses, ja karantiinitingimused selliste lindude puhul.

(3)

27. oktoobril 2006. aastal võttis Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjon vastu teadusliku arvamuse loomatervishoiu ja loomade heaolu suhtes esinevate ohtude kohta, mis on seotud muude lindude kui kodulindude importimisega ühendusse (edaspidi “arvamus”). Arvamuses on määratletud rida valdkondi, milles tehtavad parandused võiksid oluliselt vähendada kõiki kindlakstehtud terviseohte seoses muude lindude kui kodulindude impordiga. Nimetatud otsuse alusel on uuesti läbi vaadatud loomatervishoiunõuded sellistele lindudele ning otsus 2000/666/EÜ on tunnistatud kehtetuks ja asendatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 318/2007. (6)

(4)

Kuna määruses (EÜ) nr 318/2007 sätestatud loomatervishoiunõuded on praegu kehtivatest rangemad, ei hakka nimetatud määrus kehtima enne 1. juulit 2007, et anda selliseid linde ühendusse eksportivatele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele aega uute meetmetega kohanemiseks.

(5)

Pidades silmas arvamust ja praegust loomatervishoiu olukorda maailmas seoses lindude gripiga, tuleks selliseid linde importida kooskõlas rangete nõuetega.

(6)

Seega tuleks otsuses 2005/760/EÜ sätestatud kaitsemeetmete kohaldamist jätkata kuni 30. juunini 2007. Kõnealuse otsuse kohaldamise kuupäeva tuleks vastavalt muuta.

(7)

Seega tuleks otsust 2005/760/EÜ vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2005/760/EÜ artiklis 6 asendatakse kuupäev 31. märts 2007 kuupäevaga 30. juuni 2007.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad viivitamatult käesoleva otsuse täitmiseks vajalikud meetmed ja avaldavad need. Nad teatavad sellest viivitamatult komisjonile.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(2)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(3)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.

(4)  ELT L 285, 28.10.2005, lk 60. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/21/EÜ (ELT L 7, 12.1.2007, lk 44).

(5)  EÜT L 278, 31.10.2000, lk 26. Otsust on viimati muudetud otsusega 2002/279/EÜ (EÜT L 99, 16.4.2002, lk 17).

(6)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 7.