20.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

20.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/3

(1)

Komisjoni 25. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1623/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas, (2) sätestatakse muu hulgas nõukogu 16. märtsi 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 822/87 (veinituru ühise korralduse kohta) (3) artiklites 35, 36 ja 39 osutatud destilleerimisel saadud ja määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklites 27, 28 ja 30 osutatud ning sekkumisameti valduses oleva alkoholi müügi üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(2)

Seetõttu tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklile 92 korraldada ainult bioetanoolina ühenduse kütusesektoris kasutamiseks ette nähtud veinialkoholi pakkumismenetlus, et vähendada ühenduse veinialkoholi varusid ja tagada tarnete järjepidevus määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 92 kohaselt heaks kiidetud äriühingutele.

(3)

Vastavalt nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2799/98, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord, (4) tuleb alates 1. jaanuarist 1999 väljendada müügihind ja tagatised ning teha maksed eurodes.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

a)

partii nr 96/2007 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

b)

partii nr 97/2007 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

c)

partii nr 98/2007 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

d)

partii nr 99/2007 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

e)

partii nr 100/2007 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

f)

partii nr 101/2007 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

g)

partii nr 102/2007 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

h)

partii nr 103/2007 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

i)

partii nr 104/2007 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

j)

partii nr 105/2007 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

k)

partii nr 106/2007 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

l)

partii nr 107/2007 EÜ kogusega 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

m)

partii nr 108/2007 EÜ kogusega 53 380,74 hektoliitrit 100 % alkoholi.

a)

tõend selle kohta, et asjaomasele sekkumisametile, kelle valduses alkohol on, on esitatud pakkumistagatis 4 eurot 100 % alkoholi hektoliitri kohta;

b)

pakkuja nimi ja aadress, viide pakkumismenetluse teatele, pakutav hind eurodes 100 % alkoholi hektoliitri kohta;

c)

pakkuja kohustus pidada kinni asjaomast pakkumismenetlust hõlmavatest eeskirjadest;

d)

pakkuja avaldus, milles ta kinnitab, et

a)

kohaldada määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 102 sätteid mutatis mutandis;

b)

kontrollida proove tuumamagnetresonantsanalüüsi abil, et teha kindlaks alkoholi liik selle lõppkasutusel.

20.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/11

(1)

Direktiivis 85/611/EMÜ on sätestatud rida kohati vastastikku sõltuvaid mõisteid, mis on seotud varadega, millesse avatud investeerimisfondid võivad investeerida, näiteks vabalt kaubeldava väärtpaberi mõiste ja rahaturuinstrumendi mõiste.

(2)

Alates direktiivi 85/611/EMÜ vastuvõtmisest on finantsturgudel kaubeldavate finantsinstrumentide mitmekesisus märkimisväärselt suurenenud, mis on põhjustanud ebaselgust küsimuses, kas need mõisted hõlmavad teatavaid finantsinstrumentide liike. Ebaselgus mõistete kohaldamisel põhjustab direktiivi erinevaid tõlgendusi.

(3)

Et tagada direktiivi 85/611/EMÜ ühtne kohaldamine ja aidata liikmesriikidel jõuda ühisele arusaamisele küsimuses, kas teatav varaliik on kõlblik avatud investeerimisfondidele, ning tagada mõistete tõlgendamine kooskõlas alusdirektiivi 85/611/EMÜ põhimõtetega, näiteks nendega, mis käsitlevad riskide hajutamist ja piiramist, avatud investeerimisfondide võimet oma osakuid osakuomanike nõudel lunastada ja arvutada oma varade puhasväärtust osakute väljalaskmisel või lunastamisel, on vaja anda pädevatele asutustele ja turuosalistele antud küsimuses rohkem kindlust. Suurem kindlus aitab kaasa ka avatud investeerimisfondide piiriüleste tehingute teatamise korra paremale toimimisele.

(4)

Käesolevas direktiivis antud selgitused ei tekita iseenesest uusi toimimisviisi- või tegevusalaseid kohustusi pädevatele asutustele ega turuosalistele. Finantsinstrumentide ja tehingute ammendavate loendite kehtestamise asemel selgitatakse põhikriteeriume, et aidata hinnata, kas teatav finantsinstrumentide klass on mitmesuguste mõistetega hõlmatud.

(5)

Seda, kas avatud investeerimisfond võib investeerida teatavasse varaliiki, ei tule hinnata üksnes selle järgi, kas see on käesoleva tekstiga selgitatud mõistetega hõlmatud vaid selle järgi, kas ta vastab direktiivi 85/611/EMÜ nõuetele. Pädevad asutused võiksid teha koostööd Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega (CESR), et kujundada ühised põhimõtted nende selgituste igapäevaseks kohaldamiseks oma järelevalvekohustuste raames, eeskätt seoses direktiivi 85/611/EMÜ muude nõuetega nagu järelevalve- ja riskijuhtimismenetlused, ning tagada tootepassi sujuv toimimine.

(6)

Direktiivis 85/611/EMÜ määratletakse vabalt kaubeldavad väärtpaberid ainuüksi vormilisest ja õiguslikust vaatepunktist. Sellest tulenevalt kehtib vabalt kaubeldavate väärtpaberite määratlus suure hulga finantstoodete suhtes, millel on erinevad omadused ja likviidsusmäärad. Iga sellise finantstoote puhul tuleks tagada vabalt kaubeldavate väärtpaberite määratluse ja kõnealuse direktiivi muude sätete omavaheline kooskõla.

(7)

Kinnised fondid kujutavad endast varaklassi, millele ei ole direktiivis 85/611/EMÜ selgesõnaliselt viidatud kui varale, millesse avatud investeerimisfondid võivad investeerida. Siiski käsitletakse kinniste fondide osakuid sageli vabalt kaubeldavate väärtpaberitena, milleks annab tihtipeale alust nende noteerimine reguleeritud turul. Seetõttu on vaja anda turuosalistele ja pädevatele asutustele kindlus küsimuses, kas kinniste fondide osakud on hõlmatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite määratlusega. Pädevad asutused võiksid teha koostööd CESRga, et kujundada ühised põhimõtted kinnistele fondidele kohaldatavate kriteeriumide igapäevaseks kohaldamiseks, eelkõige seoses äriühingutele rakendatavate üldjuhtimismehhanismidega seotud põhinormidega.

(8)

Samuti on vaja täiendavat õiguskindlust selliste finantsinstrumentide liigitamisel vabalt kaubeldavateks väärtpaberiteks, mis on seotud muude varade, sealhulgas direktiivis 85/611/EMÜ osutamata varade tootlikkusega, või mis on selliste varadega tagatud. Tuleks selgeks teha, et kui seos aluseks oleva või mõne muu koostisinstrumendiga kujutab endast koostisosa, mida tuleb käsitleda sisalduva tuletisinstrumendina, kuulub finantsinstrument tuletisinstrumenti sisaldavate vabalt kaubeldavate väärtpaberite allrühma. Selle tagajärjel tuleb selle koostisosa suhtes kohaldada direktiivi 85/611/EMÜ kohaseid tuletisinstrumentide kriteeriume.

(9)

Et finantsinstrument oleks direktiivis 85/611/EMÜ sisalduva rahaturuinstrumendi mõistega hõlmatud, peaks see täitma teatavaid kriteeriume, eeskätt tuleb sellega harilikult kaubelda rahaturul, see peab olema likviidne ja selle väärtust peab saama igal ajal täpselt kindlaks määrata. On vaja tagada nende kriteeriumide ühtne kohaldamine, võttes arvesse teatavaid turutavasid. Samuti on vaja selgitada, et kriteeriume tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 85/611/EMÜ muude põhimõtetega. Rahaturuinstrumentide mõiste peaks laienema finantsinstrumentidele, mida ei ole reguleeritud turul noteeritud või millega seal ei kaubelda ja millele direktiiviga 85/611/EMÜ sätestatakse täiendavad kriteeriumid lisaks rahaturuinstrumentide üldkriteeriumidele. Seetõttu oli samavõrd vajalik selgitada neid kriteeriume seoses investorite kaitse nõuetega, võttes arvesse direktiivi põhimõtteid, näiteks portfelli likviidsust käsitlevat põhimõtet, mis lähtub selle artiklist 37.

(10)

Direktiivi 85/611/EMÜ kohaselt tuleb finantstuletisinstrumente käsitleda likviidse finantsvarana, kui need täidavad nimetatud direktiivis sätestatud kriteeriume. Samuti on vaja tagada nende kriteeriumide ühtne kohaldamine ja selgeks teha, et neid kriteeriume tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi muude sätetega. Lisaks sellele tuleks selgeks teha, et kui krediidituletisinstrumendid täidavad neid kriteeriume, on need finantstuletisinstrumentideks direktiivi 85/611/EMÜ tähenduses ja seetõttu tuleb neid käsitleda likviidse finantsvarana.

(11)

Vajadus selgitamise järele on eriti tungiv finantsindeksitel põhinevate tuletusinstrumentide puhul. Praegu on olemas palju finantsindekseid, mis on tuletisinstrumentide aluseks. Need indeksid erinevad oma koosseisu või oma koostisosade kaalu poolest. Kõikidel muudel juhtudel tuleb tagada, et avatud investeerimisfondid suudaksid täita oma kohustusi seoses portfelli likviidsusega, mis lähtub direktiivi 85/611/EMÜ artiklist 37, ja varade puhasväärtuse arvutamisega ning et aluseks oleva tuletisinstrumendi omadused ei mõjutaks neid kohustusi ebasoodsalt. Tuleks selgitada, et tuletisinstrumendid, mis põhinevad finantsindeksitel, mille koosseis on piisavalt mitmekesine ja mis kujutavad endast asjakohast võrdluspunkti turule, mida need käsitlevad, ja mille puhul tuleb esitada vajalikku teavet indeksi koosseisu ja arvutamise kohta, kuuluvad tuletisinstrumentide alla likviidse finantsvarana. Pädevad asutused võiksid teha koostööd CESRga, et kujundada ühised lähenemisviisid nende kriteeriumide igapäevaseks kohaldamiseks indeksite suhtes, mis põhinevad varadel, mida ei ole direktiivis üksikult määratletud varadena, millesse võib investeerida.

(12)

Direktiivis 85/611/EMÜ tunnustatakse vabalt kaubeldavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide allrühmana neid, mis sisaldavad tuletisosa. Tuletisosa lülitamine vabalt kaubeldavasse väärtpaberisse või rahaturuinstrumenti ei muuda kogu finantsinstrumenti finantstuletisinstrumendiks, mis jääks vabalt kaubeldava väärtpaberi või rahaturuinstrumendi määratlusest välja. Seetõttu on vaja selgust, kas finantstuletisinstrumenti saab käsitleda mõnes muus instrumendis sisalduvana. Pealegi kaasneb tuletisinstrumendi lülitamisega vabalt kaubeldavasse väärtpaberisse või rahaturuinstrumenti oht, et direktiiviga 85/611/EMÜ tuletisinstrumentidele kehtestatud reegleid eiratakse. Seetõttu on direktiivis vaja määratleda sisalduv tuletisosa ja nende reeglite täitmine. Arvestades uuenduste taset rahastamise vallas, ei ole sisalduv tuletisosa alati selgelt tuvastatud. Selles suhtes suurema kindluse saavutamiseks tuleks sätestada kriteeriumid selliste koostisosade tuvastamiseks.

(13)

Direktiivi 85/611/EMÜ kohaselt ei kuulu vabalt kaubeldavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide määratluse alla võtted ja vahendid, mis on seotud vabalt kaubeldavate väärtpaberitega või rahaturuinstrumentidega ja mis on mõeldud portfelli tõhusaks haldamiseks. Et selgitada piire nende mõistete vahel, on vaja kehtestada teatavad kriteeriumid, et tuvastada tehinguid, mis kuuluvad selliste võtete ja vahendite alla. Samuti on vaja meelde tuletada, et neid võtteid ja vahendeid tuleb tõlgendada kooskõlas avatud investeerimisfondi muude kohustustega, eeskätt selle riskiprofiiliga. Teisisõnu, need peavad olema kooskõlas direktiivis 85/611/EMÜ riskide maandamisele ja hajutamisele seatud eeskirjadega ning direktiivist tulenevate piirangutega katteta müügile ja laenuvõtmisele.

(14)

Direktiivis 85/611/EMÜ sätestatakse kriteeriumid, et määratleda avatud investeerimisfonde, mis põhinevad võlakirja- või aktsiaindeksitel. Avatud investeerimisfonde, mis täidavad neid kriteeriume, koheldakse paindlikumalt väljalaskja kontsentratsioonipiirangute osas. Seetõttu on vaja kujundada selge arusaam nendest kriteeriumidest ja tagada nende ühtne kohaldamine kõikides liikmesriikides. Seoses sellega antakse täiendavaid selgitusi selle kohta, kas avatud investeerimisfondi saab pidada indeksipõhiseks, ja seeläbi rohkem kindlust tingimuste osas, mis õigustavad sellist indeksipõhiste avatud investeerimisfondide sooduskohtlemist.

(15)

Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteelt on küsitud tehnilist nõu.

(16)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

1.

vabalt kaubeldavad väärtpaberid vastavalt direktiivi 85/611/EMÜ artikli 1 lõike 8 määratlusele;

2.

rahaturuinstrumendid vastavalt direktiivi 85/611/EMÜ artikli 1 lõike 9 määratlusele;

3.

likviidsed finantsvarad vastavalt direktiivi 85/611/EMÜ artikli 1 lõikes 2 sätestatud avatud investeerimisfondi määratluses osutatule, võttes arvesse finantstuletisinstrumente;

4.

tuletisinstrumenti sisaldav vabalt kaubeldav väärtpaber või rahaturuinstrument vastavalt direktiivi 85/611/EMÜ artikli 21 lõike 3 neljandas lõigus osutatule;

5.

võtted ja vahendid portfelli tõhusaks haldamiseks vastavalt direktiivi 85/611/EMÜ artikli 21 lõikes 2 osutatule;

6.

indeksipõhised avatud investeerimisfondid vastavalt direktiivi 85/611/EMÜ artikli 22a lõikes 1 osutatule.

a)

potentsiaalne kahju, mis avatud investeerimisfonde võib tabada seoses kõnealuste instrumentide omamisega, on piiratud nende eest makstud summaga;

b)

nende likviidsus ei kahjusta avatud investeerimisfondide suutlikkust järgida direktiivi 85/611/EMÜ artiklit 37;

c)

usaldusväärne väärtuse hindamine on neile kättesaadav järgmiselt:

d)

asjakohane teave on neile kättesaadav järgmiselt:

e)

nad on vabalt kaubeldavad;

f)

nende omandamine on kooskõlas avatud investeerimisfondide investeerimiseesmärkide ja/või -poliitikaga vastavalt direktiivile 85/611/EMÜ;

g)

nende riskid on asjakohaselt kaetud avatud investeerimisfondide riskijuhtimisprotsessiga.

a)

osakud kinnistes fondides asutatud investeerimisühingute või investeerimisfondidena, mis vastavad järgmistele nõuetele:

b)

osakud kinnistes fondides asutatud lepinguõiguse alusel, mis vastavad järgmistele nõuetele:

c)

finantsinstrumendid, mis vastavad järgmistele nõuetele:

a)

finantsinstrumendid, mida noteeritakse või millega kaubeldakse reguleeritud turul vastavalt direktiivi 85/611/EMÜ artikli 19 lõike 1 punktidele a, b või c;

b)

finantsinstrumendid, mida ei noteerita.

a)

nende esialgne tähtaeg emiteerimisel on kuni 397 päeva;

b)

nende järelejäänud tähtaeg on kuni 397 päeva;

c)

nende intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt rahaturu tingimustele vähemalt iga 397 päeva järel;

d)

nende riskiprofiil, kaasa arvatud krediidi- ja intressiriskid, vastavad finantsinstrumentide omadele, millel on punktides a ja b viidatud tähtaeg või nende intresse korrigeeritakse regulaarselt, nagu osutatud punktis c.

a)

nad võimaldavad avatud investeerimisfondidel arvestada puhasväärtust vastavalt väärtusele, millega väärtpaberite portfellis sisalduvat finantsinstrumenti võidakse vahetada teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahelises tehingus;

b)

nad põhinevad kas turuandmetel või hindamismudelitel, kaasa arvatud amortisatsioonikuludel põhinevad süsteemid.

a)

nad vastavad artikli 3 lõikes 2 sätestatud ühele nõudele ning artikli 4 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 2 sätestatud kõikidele nõuetele;

b)

nende kohta käiv asjakohane teave on kättesaadav, kaasa arvatud teave, mis võimaldab kõnealustesse instrumentidesse tehtud investeeringutega seotud krediidiriskide asjakohast hindamist, võttes arvesse lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatut;

c)

nad on vabalt kaubeldavad.

a)

teavet nii emissiooni kui ka emiteerimisprogrammi ning emitendi õigusliku ja varalise seisundi kohta enne rahaturuinstrumendi emiteerimist;

b)

punktis a viidatud teabe regulaarset ning pärast olulise sündmuse toimumist aset leidvat ajakohastamist;

c)

punktis a viidatud teavet, kontrollitud asjakohase kvalifikatsiooniga, emitendist sõltumatute kolmandate isikute poolt;

d)

kättesaadavaid ja usaldusväärseid statistilisi andmeid emissiooni või emiteerimisprogrammide kohta.

a)

teavet emissiooni või emiteerimisprogrammi või emitendi õigusliku ja varalise seisundi kohta enne rahaturuinstrumendi emiteerimist;

b)

punktis a viidatud teabe regulaarset ning pärast olulise sündmuse toimumist aset leidvat ajakohastamist;

c)

kättesaadavaid ja usaldusväärseid statistilisi andmeid kättesaadavust emissiooni või emiteerimisprogrammide või muude andmete kohta, mis võimaldavad kõnealustesse instrumentidesse tehtud investeeringutega seotud krediidiriskide asjakohast hindamist.

1.

ta asub Euroopa Majanduspiirkonnas;

2.

ta asub kümne grupi riikide hulka kuuluvas OECD riigis;

3.

ta vastab vähemalt investeeringutaseme reitingule;

4.

emitendi üksikasjaliku analüüsi alusel võib tõestada, et emitendi suhtes kohaldatavad usaldatavusnormatiivid on vähemalt sama ranged kui ühenduse õigusaktides sätestatud normatiivid.

a)

nende alusvarad koosnevad ühest või enamast:

b)

börsiväliste tuletisinstrumentide korral vastavad nad direktiivi 85/611/EMÜ artikli 19 lõike 1 punkti g teises ja kolmandas taandes sätestatud tingimustele.

a)

nad võimaldavad käesoleva artikli lõike 1 punktis a viidatud vara krediidiriski ülekandmist sõltumatult muudest kõnealuse varaga seotud riskidest;

b)

nad ei lõpe muude kui direktiivi 85/611/EMÜ artikli 19 lõikes 1 ja lõikes 2 viidatud varade üleandmise või ülekandmisega, kaasa arvatud sularaha;

c)

nad vastavad direktiivi 85/611/EMÜ artikli 19 lõike 1 punkti g teises ja kolmandas taandes ning käesoleva artikli lõikes 3 ja lõikes 4 sätestatud nõuetele börsiväliste tuletisinstrumentide kohta;

d)

nende riskid on asjakohaselt kaetud avatud investeerimisfondide riskijuhtimisprotsessiga ning sisekontrolli mehhanismidega avatud investeerimisfondide ja krediidituletisinstrumentidega seotud tehingu vastaspoole vahelise teabe asümmeetria suhtes, mis tuleneb vastaspoole võimalikust ligipääsust mitteavalikule teabele krediidituletisinstrumentides viidatud ettevõtete kohta.

a)

hindamise aluseks on kas instrumendi usaldusväärne ajakohane turuväärtus või sellise väärtuse puudumisel hinnamudel, mis kasutab asjakohast tunnustatud metoodikat;

b)

hindamise kontrollimise viib läbi kas:

a)

nad on piisavalt mitmekülgsed seetõttu, et nad vastavad järgmistele nõuetele:

b)

nad kajastavad adekvaatset olukorda turul, millele nad osutavad, sest nad vastavad järgmistele nõuetele:

c)

nad avaldatakse nõuetekohasel viisil, kuna nad vastavad järgmistele nõuetele:

a)

nimetatud koostisosa tõttu võib mõningaid või kõiki rahavoogusid, mida esialgselt oleks nõutud seoses vabalt kaubeldava väärtpaberiga, mis toimib pealepinguna, muuta vastavalt ettenähtud intressimäärale, finantsinstrumendi hinnale, valuutakursile, hinna- ja maksumäärade indeksile, krediidireitingule või krediidiindeksile või muudele muutujatele ning seetõttu muutuvad need sarnaselt eraldiseisvale tuletisinstrumendile;

b)

selle majanduslikud omadused ja riskid ei ole tihedalt seotud pealepingu majanduslike omaduste ja riskidega;

c)

sel on oluline mõju riskiprofiilile ja vabalt kaubeldavate väärtpaberite hinna kujundamisele.

a)

nad on majanduslikult asjakohased selle tõttu, et nad on realiseeritud tulusalt;

b)

nad on kasutusele võetud ühe või mitme järgneva konkreetse eesmärgi saavutamiseks:

c)

nende riskid on asjakohaselt kaetud avatud investeerimisfondide riskijuhtimisprotsessiga.

a)

see on üldsusele kättesaadav;

b)

indeksikoostaja on sõltumatu indeksipõhistest avatud investeerimisfondidest.

20.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/20

(1)

SIS II väljatöötamiseks on vaja kehtestada tehnilised nõuded sidevõrgule ja selle osadele ning erinõuded võrgule.

(2)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohase korra, eelkõige seoses liikmesriikides asuva ühtse riikliku liidese elementidega.

(3)

Käesoleva otsusega ei piirata tulevikus komisjoni teiste selliste otsuste vastuvõtmist, mis on seotud SIS II ja eelkõige turvanõuete väljatöötamisega.

(4)

SIS II väljatöötamist reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 2424/2001 ja nõukogu otsusega 2001/886/JSK. (2) Et tagada ühtne rakenduskord SIS II kui terviku väljatöötamiseks, peaksid käesoleva otsuse sätted kajastama selle otsuse sätteid, mille komisjon võtab otsuse 2001/886/JSK alusel, et näha ette täidetavad nõuded SIS II võrgule.

(5)

Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (3) kohaselt ei osalenud Ühendkuningriik määruse (EÜ) nr 2424/2001 vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, sest selles arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid. Seepärast ei ole Ühendkuningriik komisjoni otsuse adressaat.

(6)

Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (4) kohaselt ei osalenud Iirimaa määruse (EÜ) nr 2424/2001 vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, sest selles arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid. Seepärast ei ole Iirimaa komisjoni otsuse adressaat.

(7)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 5 kohaselt otsustas Taani rakendada määrust (EÜ) nr 2424/2001 oma õiguses. Seega on määrus (EÜ) nr 2424/2001 rahvusvahelise õiguse alusel Taani suhtes siduv.

(8)

Islandi ja Norra puhul kujutavad määrus (EÜ) nr 2424/2001 ja otsus 2001/886/JSK Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule viimase kahe riigi osalemiseks nende Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises, (5) mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (6) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(9)

Šveitsi puhul kujutavad määrus (EÜ) nr 2424/2001 ja otsus 2001/886/JSK endast Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist vastavalt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule viimase ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis kuuluvad valdkonda, millele on osutatud Euroopa Ühenduse nimel kõnealusele lepingule allakirjutamist ning selle teatavate sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse artikli 4 lõikes 1.

(10)

Käesolev otsus on Schengeni acquis’ edasiarendus või muul viisil sellega seotud ühinemisakti artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(11)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2424/2001 artikli 6 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,

20.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/29

(1)

SIS II väljatöötamiseks on vaja kehtestada tehnilised nõuded sidevõrgule ja selle osadele ning erinõuded võrgule.

(2)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohase korra, eelkõige seoses liikmesriikides asuva ühtse riikliku liidese elementidega.

(3)

Käesoleva otsusega ei piirata tulevikus komisjoni teiste selliste otsuste vastuvõtmist, mis on seotud SIS II, eelkõige turvanõuete väljatöötamisega.

(4)

SIS II väljatöötamist reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 2424/2001 (2) ja nõukogu otsusega 2001/886/JSK. Et tagada ühtne rakenduskord SIS II kui terviku väljatöötamiseks, peaksid käesoleva otsuse sätted kajastama selle otsuse sätteid, mis komisjon võtab määruse (EÜ) nr 2424/2001 alusel, et näha ette kohaldamisel täidetavad nõuded SIS II võrgule.

(5)

Ühendkuningriik osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (3) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(6)

Iirimaa osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (4) artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(7)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (kõnealuse lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta) (5) artikli 1 punktis G osutatud valdkonnaga.

(8)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonnaga, mida tuleks tõlgendada koostoimes Euroopa Liidu nimel kõnealuse lepingu allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse 2004/849/EÜ (6) artikli 4 lõikega 1.

(9)

Käesolev otsus on Schengeni acquis’ edasiarendus või muul viisil sellega seotud ühinemisakti artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(10)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas otsuse 2001/886/JSK artikli 5 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,

20.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/38

(1)

Asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punktiga c tehti Euroopa Ühendusele ja liikmesriikidele ülesandeks kaotada takistused isikute ja teenuste vaba liikumise teelt. Liikmesriikide kodanikele pakub vaba liikumine eelkõige võimalust tegutseda kutsealal füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana ka muus liikmesriigis kui riigis, kus nad omandasid kutsekvalifikatsiooni. Lisaks on asutamislepingu artikli 47 eesmärk tagada täielikult kvalifitseeritud spetsialistide vaba liikumine reguleeritud kutsealadel.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (1) võeti vastu selleks, et tagada täielikult kvalifitseeritud spetsialistide vaba liikumine juhtudel, kui juurdepääs kutsealale on liikmesriigis reguleeritud. Kõnealuse direktiiviga ühendatakse viisteist olemasolevat direktiivi ja püütakse lihtsustada olemasolevaid tunnustamise kordi, samuti püütakse veelgi lihtsustada ajutiste teenuste osutamist. Kõnealuse direktiivi rakendamiseks ja siseturu arendamiseks reguleeritud kutsealade puhul võib komisjonil tekkida vajadus kasutada nõuandeorganisse kuuluvate asjatundjate teadmisi.

(3)

Seepärast on asjakohane moodustada eksperdirühm kutsekvalifikatsioonide tunnustamise vallas ning määratleda selle ülesanded ja struktuur.

(4)

Eksperdirühm peaks aitama arendada siseturgu reguleeritud kutsealade puhul.

(5)

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise koordinaatorite rühm tuleks moodustada liikmesriikide poolt vastavalt direktiivile 2005/36/EÜ määratud riiklikest koordinaatoritest. Selle direktiivi kohaselt on nende koordinaatorite ülesanne kaasa aidata kõnealuse direktiivi ühetaolisele kohaldamisele ning koguda igasugust kohaldamiseks olulist teavet.

(6)

Rühma liikmetele tuleb kehtestada teabe avaldamise eeskirjad, arvestades sealjuures komisjoni turvaeeskirjadega, mis on kehtestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (2) lisas.

(7)

Rühma liikmete isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusest (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (3)

a)

liikmesriikide asutuste ja komisjoni vahelise koostöö loomine kutsekvalifikatsioonide tunnustamise küsimustes;

b)

reguleeritud kutsealasid mõjutavate strateegiate jälgimine;

c)

direktiivi 2005/36/EÜ rakendamise lihtsustamine, eelkõige huvipakkuvate dokumentide, nt tõlgendamissuuniste väljatöötamine;

d)

kogemuste ja heade tavade vahetamise algatamine eelmistes punktides viidatud valdkondades.

20.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/40

(1)

Nõukogu võttis 10. aprillil 2006 vastu ühise seisukoha 2006/276/ÜVJP, mis käsitleb teatud Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid. (1) Piiravate meetmete kehtivus lõpeb 10. aprillil 2007.

(2)

Võttes arvesse olukorda Valgevenes, tuleks ühise seisukoha 2006/276/ÜVJP kehtivust täiendavalt pikendada 12 kuu võrra,

20.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/41

1.

Leheküljel 3 artikli 5 lõikes 1

2.

Leheküljel 19 II lisas (Artikli 1 lõike 2 punktides a ja b osutatud kordadega hõlmatud toodete loetelu)