16.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

16.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/3

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 2 nähakse ette, et CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidid seemneks) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See tollimaks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 3 nähakse ette, et nimetatud artikli lõikes 2 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artiklis 4 ette nähtud korras.

(4)

Seepärast tuleks alates 16. märtsist 2007 kehtestada imporditollimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

16.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/6

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust piima- ja piimatooteturu olukorda, tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 31 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõike 3 teises lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Dominikaani Vabariigi vastastikuse mõistmise memorandumiga piimapulbri impordi kaitse kohta Dominikaani Vabariigis, (2) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 98/486/EÜ, (3) kohaldatakse teatavatele Dominikaani Vabariiki eksporditavatele ühenduse piimatoodetele vähendatud tollimaksu määra. Seepärast peaks selle kava alusel eksporditavatele toodetele makstavat eksporditoetust teatava protsendi võrra vähendama.

(5)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

16.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/10

(1)

Komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 581/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus teatud võiliikide eksporditoetuste suhtes, (2) sätestatakse alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 580/2004 (millega kehtestatakse pakkumismenetlus teatavate piimatoodete eksporditoetuste suhtes) (3) artiklile 5 ja arvestades pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, on vaja kindlaks määrata eksporditoetuse maksimumsumma pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 13. märtsil 2007.

(3)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

16.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/12

(1)

Määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklis 13 osutatud rühmade määratlust ja nende ühtlikkuse küsimust on tõlgendatud erinevalt. Seetõttu tuleks komisjoni määruses (EÜ) nr 1825/2000 (2) täpsustada, kuidas kõnealused rühmad moodustatakse.

(2)

Palju küsimusi on põhjustanud veisehakkliha märgistamine juhul, kui seda segatakse muud liiki lihaga. Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (3) I lisa esimese osa I jaotises nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad sellistest segudest koosnevate toodete liigitamiseks. Seetõttu tagab vajaliku selguse kõnealusele nomenklatuurile viitamine määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklis 12 osutatud CN-koodide abil.

(3)

Seoses määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 kohaldamisest tulenevate ühtlustamispiirangutega on tükeldatud liha ja konditustamisjäätmeid tootvatel ettevõtjatel raske moodustada piisava suurusega ühetaolisi rühmi, et rahuldada oma klientide nõudmisi. Need raskused muutuvad veelgi teravamaks, kui nõutakse suuri toodangukoguseid. Kogemus näitab, et nende raskuste tõttu ja seoses sellega teostatavate oluliste lisatoimingute tõttu võib esineda arvukaid vigu ning et see võib tihtipeale halvendada selliste toodete päritolu jälgitavust.

(4)

Et vältida väiksemate erinevate parameetritega rühmade haldamisest tulenevaid täiendavaid piiranguid, püüavad ettevõtjad võimaluse korral piirata varustamist üksikute suurtarnijatega. Pikema aja jooksul võib see ohustada teatavate väiksemate ja keskmise suurusega tapamajade ja lihatükeldamisettevõtete tegevust, kuivõrd võib tekkida olukord, et need ettevõtted lülitatakse kaubanduskanalitest välja.

(5)

Tegelikkuses on tükeldatud liha ja konditustamisjäätmeid tootvate ettevõtjate olukord samalaadne hakkliha tootvate ettevõtjate omaga. Konditustamisjäätmete suhtes hakkliha puhul võetud meetmetega samalaadsete meetmete võtmine võimaldaks lahendada nende ettevõtjate ees seisvad raskused. Tükeldatud liha puhul on kogemus näidanud, et valdava osa probleemide lahendamiseks piisab, kui anda võimalus moodustada rühmi loomadest, kes on tapetud kuni kolmes erinevas tapamajas ja kelle rümbad pärinevad kuni kolmest lihalõikusettevõttest, jälgides seejuures, et toodangu päritolu jälgitavus oleks tagatud.

(6)

Kogemus on samuti näidanud, et müügipunktides, kus müüakse lõpptarbijale eelnevalt pakendamata tükeldatud liha, on ettevõtjatel tihtipeale raskusi määruse (EÜ) nr 1760/2000 nende sätete rakendamisega, mis käsitlevad toodete märgistamist. Tükeldamine ja müük toimub tavaliselt kliendi nõudmisel, see aga muudab keeruliseks või isegi võimatuks moodustada eelnevalt loomarühmad määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 1 tähenduses. Samuti osutub toodangu müügivitriinides pideva ümberpaigutamise tõttu äärmiselt keeruliseks tagada märgistamiseks nõutava teabe reaalajas ajakohastamine. Sellise liha jaoks tuleks seega samuti võtta vastu lihtsustatud märgistamiseeskirjad. Kui selle liha puhul võtta vastu samalaadsed sätted, mida kohaldatakse hakkliha puhul, oleks võimalik lahendada suurem osa ettevõtjate ees seisvatest probleemidest.

(7)

Samaaegselt tuleks veenduda, et müügipunktides, kus toimub müük lõpptarbijale, oleks eelnevalt pakendamata tükeldatud ja müüki pandud liha puhul igal müügipäeval pidevalt kättesaadav teave loomade tapmise ja rümpade tükeldamise teostanud ettevõtte kohta, nii et seda oleks võimalik tarbijale nõudmisel suuliselt teatada. Samuti tuleb tagada liha päritolu jälgitavus, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on ette nähtud hakkliha puhul.

(8)

Lisaks sellele tuleks lubada, säilitades nõuded liha päritolu jälgitavuse ja lõpptarbijale müügipunktides liha kohta väljapandava teabe kohta, et liha tükeldamine võib toimuda erinevatel päevadel.

(9)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1825/2000 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed vastavad veiselihaturu korralduskomitee arvamusele,

1.

Artikli 1 järele lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 1a

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   hakkliha– liha, mis on peeneks hakitud või läbi spiraalkruviga hakklihamasina lastud, mis vastab ühele määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklis 12 osutatud CN-koodile ja mis sisaldab vähemalt 1 % soola;

b)   konditustamisjäätmed– inimtarbimiseks sobivad väikesed lihatükid, mis tulenevad üksnes konditustamise toimingust ja mis tekivad rümpadest kontide eemaldamisel ja/või liha tükeldamisel;

c)   tükeldatud liha– väikesteks kuubikuteks, lõikudeks või muukujulisteks üksikportsjoniteks lõigatud liha, mida ettevõtja ei pea enam täiendavalt tükeldama enne lõpptarbijale müümist ning mida lõpptarbija saab otseselt kasutada. Selle mõiste alla ei kuulu hakkliha ja konditustamisjäätmed;

d)   eelnevalt pakendatud tükeldatud liha– müügiühik, mida pakutakse valmiskujul lõpptarbijale või ainult jaemüügiga tegelevale ettevõttele, mis hõlmab tükeldatud liha ja pakendit, millesse liha on pakendatud enne müüki andmist, kusjuures kõnealune pakend katab liha osaliselt või täielikult, kuid sellisel viisil, et pakendi sisu ei oleks võimalik muuta ilma pakendit avamata või selle omadusi muutmata.

e)   eelnevalt pakendamata tükeldatud liha– tükeldatud liha, mis pannakse müügipunktis müüki eelnevalt pakendamata kujul, samuti lihatükk, mis on pakendamata kujul välja pandud müügipunktis, kus toimub müük lõpptarbijale, ning mida tükeldatakse vastavalt lõpptarbija soovile;

f)   partii– samal ajal ja samaväärsetes tingimustes müügiks ettevalmistatud (lõigatud, hakitud või pakendatud) lihakogus, milleks võib olla kontidega või ilma kontideta liha, näiteks rümbad või veerandrümbad või kontideta tükeldatud või hakitud liha;

g)   jaemüük– liha käitlemine ja/või töötlemine ning hoiustamine müügikohas või tarnimine lõpptarbijale, kaasa arvatud peoteenindajad, tehasesööklad, ametiasutuste toitlustajad, restoranid või muud samalaadsed toitlustusalase teenuse osutajad, kauplused, selvehallide jaotuskeskused ja hulgimüügipunktid;

h)   lõpptarbija– tükeldatud liha viimane tarbija, kes ei kasuta kõnealust liha toidukäitlemistoimingus või sellega seotud tegevuses.”

2.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 4

Rühma suurus ja koosseis

1.   Määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 1 teises lõigus osutatud rühma suurus määratakse kindlaks:

Suurus ei või mingil juhul ületada ühe päeva toodangut.

2.   Lõikes 1 osutatud rühmade moodustamisel veenduvad ettevõtjad, et:

3.   Erandina tapamaja samasuse ja lõike 2 punktis b sätestatud rümpade tükeldamise ettevõtte samasuse nõudest on tükeldatud liha tootmisel ettevõtjatel lubatud partiid moodustada loomadest, kes on tapetud enimalt kolmes erinevas tapamajas, ja rümpadest, mis on tükeldatud enimalt kolmes erinevas lihalõikusettevõttes.

4.   Erandina lõike 2 punktist b on konditustamisjäätmete tootmisel ettevõtjad kohustatud partii moodustamisel jälgima vaid tapmisriigi samasuse nõuet.”

3.

Artikli 5 lõige 1 jäetakse välja.

4.

Artikli 5 järele lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 5a

Konditustamisjäätmed

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 2 punktidest b ja c ning lõike 5 punkti a alapunktidest i ja ii peavad ettevõtjad ja organisatsioonid kandma konditustamisjäätmete märgisele järgmised andmed:

2.   Erandina lõike 1 punktidest a ja c, kui kõik gruppi kuuluvad loomad on sündinud, nuumatud ja tapetud samas riigis, on ettevõtjatel lubatud kasutada märkust “Päritolu”, millele järgneb liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, kus loomad on sündinud, nuumatud ja tapetud.

Artikkel 5b

Eelnevalt pakendatud tükeldatud liha

Erandina määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 2 punktidest b ja c peab ettevõtja või organisatsioon, kes kasutab käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust, kandma eelnevalt pakendatud tükeldatud liha märgisele lisaks määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 5 punktis a osutatud andmetele veel järgmised andmed:

Artikkel 5c

Eelnevalt pakendamata tükeldatud liha

1.   Eelnevalt pakendamata tükeldatud liha müüki panemisel müügipunktis, kus toimub müük lõpptarbijale, peavad ettevõtjad ja organisatsioonid artikli 4 lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamisel tagama, et partiide koosseis vastab kõnealusele lõikele kogu samaaegselt müükipandud eelnevalt pakendamata tükeldatud liha osas.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 2 punktidest b ja c esitavad ettevõtjad ja organisatsioonid liha puhul, mis on müüki pandud müügipunktides, kuis toimub müük lõpptarbijale, märgistusel järgmised andmed: riigi nimi, kus on sündinud, nuumatud ja tapetud loomad, kellelt liha pärineb ning riigi nimi, kus toimus rümpade tükeldamine.

Liha, mis pärineb eri riigis sündinud ja/või nuumatud ja/või tapetud loomadelt, tuleb müügiks panemisel selgelt eraldada. Müügipunktis välja pandud teave peab paiknema kõnealuse liha läheduses, nii et lõpptarbija saab hõlpsasti vahet teha erineva päritoluga liha vahel.

Ettevõtja registreerib kuupäevade lõikes samaaegselt müüki pandud liha puhul tapamajade lubade numbrid, kus on tapetud loomad, kellelt eelnevalt pakendamata tükeldatud liha pärineb, ning rümbad tükeldanud lihalõikusettevõtete lubade numbrid. Nõudmisel edastab müüjaettevõte selle teabe tarbijale.

3.   Erandina artikli 4 lõike 1 teises lõigus sätestatust, eeldusel, et käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, võib eelnevalt pakendamata kujul lõpptarbijale müüki pandav tükeldatud veiseliha rühma suurus ületada ühe päeva toodangut.”

16.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/16

(1)

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 581/2004 (2) artikli 1 lõikele 1 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 582/2004 (3) artikli 1 lõikele 1 on teatavad sihtkohad eksporditoetuse saamisest välja arvatud.

(2)

Komisjoni 25. jaanuari 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 61/2007, millega määratakse kindlaks piima ja piimatoodete eksporditoetused, (4) on Liechtenstein, Livigno ja Campione d’Italia haldusüksused, Helgolandi saar, Gröönimaa ja Fääri saared alates 26. jaanuarist 2007 toetuse saamisest välja arvatud ning need on lisatud tsoonide L 20 ja L 40 nende sihtkohtade hulka, mis ei vasta eksporditoetuste saamise tingimustele. Seetõttu on vaja kõnealused sihtkohad välja arvata määruste (EÜ) nr 581/2004 ja (EÜ) nr 582/2004 kohaselt makstavate pakkumismenetluse teel kindlaks määratud eksporditoetuste hulgast.

(3)

Määrusi (EÜ) nr 581/2004 ja (EÜ) nr 582/2004 tuleks vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

16.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/18

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 936/2006 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus pehme nisu eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artiklile 7 võib komisjon teatatud pakkumiste põhjal otsustada pakkumisi mitte vastu võtta.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

16.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/19

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 134/2007 (3) on kehtestatud soovituslikud kogused, mille suhtes võib välja anda B-süsteemi ekspordilitsentse.

(2)

Pidades silmas komisjonile tänasel päeval kättesaadavat teavet, on oht, et apelsinide puhul jooksvaks ekspordiperioodiks ette nähtud soovituslikke koguseid ületatakse. See ületamine piirab eksporditoetuste nõuetekohast toimimist puu- ja köögiviljasektoris.

(3)

Selle olukorra vältimiseks tuleks B-süsteemi litsentside taotlused pärast 15. märtsi 2007 eksporditavate apelsinide puhul tagasi lükata kuni jooksva ekspordiperioodi lõpuni,

16.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/20

(1)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate käesoleva määruse lisas nimetatud toodete suhtes alates 2. märts 2007 kohaldatavad toetusemäärad kehtestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 223/2007. (2)

(2)

Määruses (EÜ) nr 223/20076 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest komisjonile praegusel ajal kättesaadava teabe suhtes tuleneb, et hetkel kohaldatavaid eksporditoetusi tuleks muuta vastavalt käesoleva määruse lisale,

16.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/22

(1)

Komisjoni 7. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1042/2006 (milles on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) artikli 28 lõigete 3 ja 4 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) artikli 6 lõikega 2 nähakse ette, et liikmesriikide teatiste alusel kinnitab komisjon 31. detsembriks 2006 loetelu ühenduse inspektoritest, inspekteerivatest laevadest, lennukitest ja kõikidest muudest inspekteerimisvahenditest, kes tohivad inspekteerida ja mida on lubatud kasutada inspekteerimistel määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõike 4 kohaselt.

(2)

Seepärast on vaja võtta vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõikega 4 ette nähtud loetelu ühenduse inspektoritest ja inspekteerimisvahenditest.

(3)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

16.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/32

(1)

6. augustil 2001. aastal võttis komisjon vastu otsuse 2001/657/EÜ, milles kehtestatakse erand mõiste päritolustaatusega toode määratlusest, et võtta arvesse Saint-Pierre ja Miqueloni eriolukorda seoses CN-koodi 0304 20 alla kuuluva külmutatud tursa-, meriahvena-, lesta- ja hariliku hiidlesta fileega. (2) Erandi kehtivus lõppes 31. augustil 2006.

(2)

30. novembril 2006 taotles Saint-Pierre ja Miquelon kuueks aastaks uue erandi kehtestamist otsuse 2001/822/EÜ III lisas sätestatud päritolureeglitest. Taotlus hõlmab aastas kokku 2 200 tonni külmutatud kalafileed, ilma peata, roogitud ja külmutatud kalu, soolatud tursafileed, tervet soolatud turska ja külmutatud kalaliha (või kalahakkliha), mis on pärit kolmandatest riikidest ning mida töödeldakse Saint-Pierre ja Miquelonis ühendusse eksportimiseks. Erandit taotleti nii otsusega 2001/657/EÜ hõlmatud kalatoodetele kui ka CN-koodide 0303, 0304 ja 0305 alla kuuluvate muudele kalatoodetele.

(3)

Oma taotlust põhjendas Saint-Pierre ja Miquelon sellega, et kohalikud kalavarud on jätkuvalt ebapiisavad.

(4)

CN-koodide 0304 ja 0305 alla kuuluvatele toodetele tuleks kehtestada erand otsuse 2001/822/EÜ III lisas sätestatud päritolureeglitest. Vastavalt kõnealuse lisa artikli 37 lõikele 1 ja lõike 5 punktidele a ja b on erand põhjendatud seoses olemasoleva kohaliku tööstuse arendamise, majandusliku ja sotsiaalse mõju ning Saint-Pierre ja Miqueloni eriolukorraga. Kui erand kehtestatakse toodetele, mis nõuavad tegelikku töötlemist, aitab see kaasa olemasoleva tööstuse arengule. Erand on hädavajalik kõnealuse suure alaliste ja hooajaliste töötajate arvuga tehase tegevuse säilitamiseks. 2001. aastal kehtestatud erandit kasutati väga vähe (2003. aastal 108 tonni, 2004. aastal 552 tonni, 2005. aastal 356 tonni ja 2006. aasta jaanuarist kuni novembrini 491 tonni). Seega tuleks erand kehtestada sama suurele aastasele kogusele kui 2001. aastal kehtestatud erand, st 1 290 tonnile. Erandi laiendamine suuremale arvule liikidele kui otsusega 2001/657/EÜ hõlmatud liigid võimaldab erandi alla kuuluva koguse paremat kasutamist.

(5)

Kui teatavad koguste, järelevalve ja kestusega seotud tingimused on täidetud, ei kahjustaks erand oluliselt ühenduse ega ühe või mitme liikmesriigi väljakujunenud majandusharu.

(6)

Tulenevalt artiklist 37 ei või otsuse 2001/822/EÜ III lisas sätestatud päritolureeglitest kehtestada erandit CN-koodi 0303 alla kuuluvatele toodetele. See ei aita kaasa olemasoleva tööstuse arengule, sest tegemist on pakendamistoiminguga, mis ei ole otseselt seotud töötlemisega.

(7)

Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (3) on sätestatud tariifikvootide haldamise eeskirjad. Neid eeskirju tuleks koguse suhtes, millele kõnealust erandit taotletakse, kohaldada mutatis mutandis.

(8)

Kuna otsus 2001/822/EÜ kaotab 31. detsembril 2011 kehtivuse, tuleks ette näha, et erandit kohaldataks ka pärast 31. detsembrit 2011, kui enne seda kuupäeva võetakse vastu mõni uus otsus ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta ühendusega, või juhul, kui nõukogu otsuse 2001/822/EÜ kehtivusaega pikendatakse.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

—

“Derogation – Decision No …”;

—

“Dérogation – Décision no …”.

16.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/35

16.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/35

“b)

rühmades kasvatatavatel vasikatel peab iga vasika jaoks olema vaba ruumi, mis on vähemalt 1,5 m2 iga alla 150 kilogrammise eluskaaluga vasika kohta, vähemalt 1,7 m2 iga üle 150 kilogrammise, kuid alla 220 kilogrammise eluskaaluga vasika kohta, ning vähemalt 1,8 m2 iga üle 220 kilogrammise eluskaaluga vasika kohta.”

“b)

rühmades kasvatatavatel vasikatel peab iga vasika jaoks olema vaba ruumi, mis on vähemalt 1,5 m2 iga alla 150 kilogrammise eluskaaluga vasika kohta, vähemalt 1,7 m2 iga 150 kilogrammise või suurema, kuid alla 220 kilogrammise eluskaaluga vasika kohta, ning vähemalt 1,8 m2 iga 220 kilogrammise või suurema eluskaaluga vasika kohta.”