13.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/1

(1)

Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 1350/2006 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “HRV”) pärit volframelektroodide impordi suhtes, mida praegu liigitatakse CN-koodide ex 8101 99 10 ja ex 8515 90 00 alla (CN-koodid alates 1. jaanuarist 2007).

(2)

Tuleb meenutada, et dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(3)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatavate HRVst pärit volframelektroodide impordi suhtes esitasid mõned huvitatud isikud kirjalikult oma märkused. Soovijad said võimaluse esitada oma märkused suuliselt.

(4)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku informatsiooni kogumist ja kontrollimist. Asjaosaliste suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ning vajadusel tehti esialgsetes järeldustes muudatused. Selleks tegi komisjon kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(5)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatavate HRVst pärit volframelektroodide impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast seda teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(6)

Asjaosaliste suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ning vajadusel tehti järeldustes muudatused.

(7)

Vaatlusalune toode on vähemalt 94protsendilise volframisisaldusega volframist keevituselektroodid, sh keevituselektroodide volframvardad ja -latid (v.a üksnes aglomeerimisel saadud), pikkuselt sobivaks lõigatud või lõikamata. Nimetatud toode kuulub praegu CN-koodide ex 8101 99 10 ja ex 8515 90 00 alla (CN-koodid 1. jaanuarist 2007). Vaatlusalust toodet kasutatakse keevitamisel või muus samalaadses protsessis, sh sulatamatu elektroodiga kaarkeevitus inertkaitsegaasis, plasmakaarkeevitus ning lõikamine ja termiline pihustamine.

(8)

Üks importija oli ajutise määruse 13. põhjenduse vastu põhjusel, et kõiki volframelektroode käsitletakse käesolevas menetluses ühe tootena. See importija toonitas, et erinevat tüüpi volframelektroodidel ja eriti ühe importija enda poolt välja töötatud patenditud tüübil on erinevad omadused.

(9)

Komisjon on siiski olnud uurimise algusest saadik teadlik sellest, et volframist keevituselektroode on mitut tüüpi. Lisaks sellele, et neid on müügil erinevas pikkuses ja paksuses, võivad volframelektroodid olla valmistatud kas puhtast volframist või sulamist, millesse on legeeritud väike protsent metalli, nagu näiteks tooriumi, lantaani, tseeriumi, tsirkooniumi või nende segu. Selline legeerimine mõjutab elektroodide omadusi, st nende süttivust, stabiilsust ja vastupidavust, muutes nad paremini sobivaks teatavaks konkreetseks kasutusotstarbeks. Vaatamata eri volframelektroodide tooteliikide tehnilistele erinevustele, peetakse nende ühiseid füüsilisi põhiomadusi ja asendatavust piisavaks, et käsitada neid käesolevas menetluses ühe tootena, kuna neil on ühised füüsilised ja keemilised põhiomadused.

(10)

Tuleb siiski märkida, et ülalnimetatud eri tüüpi volframelektroode on dumpingu- ja kahjumimarginaalide arvutamisel arvesse võetud.

(11)

8. põhjenduses osutatud importija rõhutas ka, et Euroopa ja Hiina tootjate tootmisprotsessid on erinevad, ning väitis, et neist erinevustest tulenevalt on Hiina volframelektroodid kvaliteetsemad. Lisaks märkis üks eksportiv tootja, et tema elektroodid on parema kvaliteediga kui konkureerivate tootjate omad ja igal juhul grupi põhitoote, TIG keevituspõletiga kasutamiseks paremini kohandatud. Viimase märkuse osas tuleks rõhutada, et olemasolevate tõendite kohaselt ei takista ükski kvaliteedierinevus teiste tootjate toodetud elektroodide kasutamist selle konkreetse rakendusega, isegi kui need jootelampidega optimaalselt kokku ei sobi. Seoses importija nimetatud väidetavate üldiste kvaliteedierinevustega ühenduse tootmisharu toodetud ja müüdud volframelektroodide ning HRVst ühendusse imporditavate volframelektroodide vahel polnud seesugust üldist kvaliteedierinevust kinnitav või selle määra näitav objektiivne teave kättesaadav. Seetõttu peetakse ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetud ja müüdud volframelektroode ning HRVst ühendusse imporditud volframelektroode algmääruse artikli 1 lõikes 4 määratletud tähenduses ühesugusteks ja seoses sellega kahju väljaarvutamist ei korrigeeritud.

(12)

Kuna tõtt vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta täiendavad märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse 12.–15. põhjendus.

(13)

Eksportiv tootja, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, kuna ta ei täitnud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud turumajandusliku kohtlemise teist tingimust, väitis, et tema raamatupidamisarvestuse süsteemist leitud lahknevused puudutasid ainult paari juhtumit ja et vahepeal on tema raamatupidamissüsteemi parandatud, et see vastaks rahvusvahelisele raamatupidamisstandarditele. Äriühing siiski ei põhjendanud seda väidet ega esitanud mingeid tõendeid. Lisaks on kohapeal tehtud kontrollkäigu ajal kogutud tõendite põhjal selge, et avastatud tõsiasjad kujutasid endast nii rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kui ka Hiina raamatupidamiseeskirjade selget rikkumist, isegi kui neid pärast uurimisperioodi parandati.

(14)

Kuna turumajandusliku kohtlemise võimaldamise kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse 16.–21. põhjenduses esitatud järeldused.

(15)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist vaidlustas ühenduse tootmisharu individuaalse kohtlemise võimaldamise 13. põhjenduses nimetatud eksportivale tootjale, kuna äriühingu raamatupidamisarvestusest leiti lahknevusi ka seoses eksportmüügi kajastamisega. Sellega seoses tuleks märkida, et äriühing vastas kõigile alusmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja seetõttu polnud mingit põhjust keelduda talle individuaalse kohtlemise võimaldamisest. Lisaks olid kõik tõendid äriühingu väga vähestest uurimisperioodil ühendusse suunatud eksporditehingutest kohapeal tehtud kontrollkäigu ajal dumpinguvastases küsimustikus kättesaadavad ja ainsa vajaliku paranduse sai selle ekspordiandmetesse teha kohapeal. Seetõttu lükati ühenduse tootmisharu taotlus tagasi.

(16)

Kuna selle küsimuse kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse 22.–25. põhjenduses esitatud individuaalset kohtlemist käsitlevad järeldused.

(17)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist esitas asjaomane eksportiv tootja igakuise normaalväärtuse, sidudes uurimisperioodi kontrollitud keskmise normaalväärtuse peamise toormaterjali, ammooniumparavolframaadi hinnamuutusega näitamaks, et võrreldes igakuiste ekspordihindadega oli uurimisperioodi lõpp dumpinguvaba. Lisaks viitas see igakuine normaalväärtus sellele, et esialgselt tuvastatud dumping oli põhjustatud peamiselt ammooniumparavolframaadi hinna dramaatilisest tõusust, millele äriühing ei reageerinud ekspordimüügihindade kohese suurendamisega, vaid tegi seda alles uurimisperioodi lõpus. Äriühing palus komisjonil seda muutust arvesse võtta ja kaaluda dumpingumarginaali arvutamist üksnes uurimisperioodi viimase kuue kuu või viimase kvartali põhjal. See taotlus tuli siiski tagasi lükata, kuna kõrvalekalle uurimisperioodist diskrimineeriks kõiki teisi uuritud äriühinguid, keda see ammooniumparavolframaadi üldine hinnatõus samal moel mõjutas. Taotlus on ka vastuolus uurimisperioodi kontseptsiooniga. See võrduks valikulise andmetevalikuga uurimisperioodi mingist osast ja muudaks järelduste esindavuse küsitavaks.

(18)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist nõudis ühenduse tootmisharu, et äriühingu puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, tuleks normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud tooraine hindu korrigeerida. Ühenduse tootmisharu arvates oleks seesugune korrigeerimine algmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 5 kohaselt põhjendatud, kuna Hiina volframituru suhtes kohaldatakse makromajanduslikul tasandil riigi sekkumist ning seetõttu on peamise tooraine, ammooniumparavolframaadi omamaised hinnad olnud selle ekspordihindadest pidevalt madalamad.

(19)

Eespool nimetatud taotlust uuriti põhjalikult, analüüsides Hiina valitsuse poliitika mõjusid makromajanduslikul tasandil, millest tulenevalt võib ammooniumparavolframaadi hinnatase olla omamaisel ja eksporditurul erinev. Uurimine näitas, et Hiina käibemaksupõhine eksporditoetuse poliitika takistab teatud määral volframi ja volframitoodete, nagu ammooniumparavolframaadi eksporti, kuna eksportijatele makstakse tagasi ainult osa omamaise tooraine eest makstud käibemaksust. See tähendab ka seda, et volframelektroodide tootjad kannavad eksportides lisakulusid. Seetõttu korrigeeriti algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohaselt normaalväärtust, et see kajastaks ülalnimetatud käibemaksuskeemi tulemusena kantavaid kogukulusid. Rohkem korrigeerimisi ei peeta vajalikuks.

(20)

Kui eespool nimetatud normaalväärtuse korrigeerimine välja arvata, kinnitatakse ajutise määruse 26.–33. põhjenduses kehtestatud üldmetoodika.

(21)

Kuna USA kasutamise kohta võrdlusriigina asjaomased märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse 34.–38. põhjendus.

(22)

Kuna puuduvad täiendavad märkused normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta nende eksportivate tootjate puhul, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, kinnitatakse ajutise määruse 39.–46. põhjendus lõplikult.

(23)

Ühe äriühingu puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, ja temaga koostööd teinud äriühingu puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, ning kelle dumpingumarginaal oli üleriigilise dumpingumarginaali arvutamise aluseks, nagu on selgitatud ajutise määruse 54.–56. põhjenduses, korrigeeriti ekspordihindu, jättes neist välja kaks uurimisperioodist välja jäävat tehingut.

(24)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis eksportiv tootja, kellele oli võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist ning kelle ekspordimüük ühendusse toimus sidusimportija kaudu ja müüdi seejärel edasi ühenduses asuvatele sõltumatutele äriühingutele ja sidusettevõtetele, et tema sidusettevõtete müügi-, üld- ja halduskulud, mille põhjal arvutati algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt ekspordihind, olid ülehinnatud ega peegeldanud volframelektroodide müügist tulenevaid kulusid. Eksportiv tootja taotles, et komisjon kasutaks seotud turustajate küsimustiku vastustes olnud algseid müügi-, üld- ja halduskulusid, mida esialgu ei saadud kulude jaotamise meetodit puudutavate tõendite puudumisel arvestada. Äriühing esitas algselt kasutatud kulude jaotamise meetodi kohta tõendusmaterjali, mis põhines äriühingutes läbi aegade kasutatud sisestandardil. Esitatud tõendusmaterjali kontrolliti seejärel kohapeal ja leiti, et algne jaotusmeetod oli volframelektroodide müügiga seotud kuludega vastavuses. Seetõttu võeti taotlus arvesse ning seotud turustajate müügi-, üld- ja halduskulusid korrigeeriti vastavalt.

(25)

Kahe sõltumatu importija kasumimarginaali kohta, kellest üht oli kasutatud ülalnimetatud eksportiva tootja ekspordihinna arvutamisel, leiti, et neid kasumimarginaale ei tohi kasutada, kuna kõnealuste importijate majandustegevus ei ole piisavalt võrreldav asjaomase sidusimportija majandustegevusega. Suurem osa selle sidusimportija imporditud volframelektroode on seotud selle grupi peamise toote, keevituspõletiga. Tuleb ka märkida, et volframelektroodid on lõpptoodanguga võrreldes tühise väärtusega. Selle põhjal jõuti järeldusele, et sidusimportija enda kasumimarginaal on ekspordihinna arvutamiseks täpsem.

(26)

Ekspordihindade kohta rohkem märkusi ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse 47. ja 48. põhjenduses esitatud üldmetoodika, välja arvatud, nagu eespool kirjeldatud, sidusimportija enda kasumimarginaali kasutamine sellise tootja ekspordihinna arvutamiseks, kellele on võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(27)

17.–20. ja 22. põhjenduses kirjeldatud normaalväärtusi ning 23.–26. põhjenduses selgitatud viisil kontrollitud ekspordihindu võrreldi tehasest tarnimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse tegurite erinevusi, mis väidetavalt ja tõendatult mõjutavad hindu ja nende võrreldavust. Tegurid, mille suhtes muudatused arvesse võeti, olid 19. põhjenduses kirjeldatud kaudsed maksud, transpordi-, kindlustus-, käitlus- ja lisakulud ning pakkimis-, krediidi- ja pangatasud.

(28)

Eelöeldu taustal on lõplik dumpingumarginaal (väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist) järgmine:

(29)

Pärast ekspordihinna korrigeerimist teise äriühingu puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, on lõplikud dumpingumarginaalid (väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist) järgmised:

(30)

Pärast ekspordihinna korrigeerimist koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, kehtestati lõplikuks üleriigiliseks dumpingutasemeks 160,2 % CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

(31)

Kuna ühenduse tootmise kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse 57. ja 58. põhjendused.

(32)

Kuna ühenduse tootmisharu mõiste kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse 59. põhjendus.

(33)

Kuna ühenduse tootmise tarbimise kohta märkused puuduvad kinnitatakse ajutise määruse 60. põhjendus.

(34)

Kuna asjaomasest riigist pärit impordi kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse 61.–66. põhjendus.

(35)

Kuna ühenduse tootmisharu olukorra kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse 67.–93. põhjendus.

(36)

Vastava uue ja põhjendatud teabe ning vastavate väidete puudumise tõttu kinnitatakse ajutise määruse 94.–114. põhjendus.

(37)

Kolm eksportijat, üks eksportijate ühendus ja üks importija väljendasid muret selle üle, et Hiina eksportijad jäävad ajutiste tollimaksude tõttu ühenduse turult välja. Arvestades, et ühenduse tootjaid on ainult kaks ja teistest riikidest importijaid peaaegu ei ole, teeks see eeldatavasti kasutajate kahjuks lõpu ühenduse turul valitsevale konkurentsile. Lisaks on väidetud, et need kaks ühenduse tootjat on ühenduse turul juba varem konkurentsivastase tegevusega hindu kujundanud. Kuid need asjaosalised ei esitanud oma väidete põhjenduseks mingeid lisatõendeid ega ole ka uurimise käigus leitud mingeid märke, mis viitaksid seesugustele tegevustele.

(38)

Nagu ajutises määruses nimetatud, pole dumpinguvastaste meetmete eesmärk kaotada kolmandate riikide eksportijatele pääsu ühenduse turule, vaid pigem taastada võrdsed võimalused, mida ebaõiglane kaubanduspraktika on kahjustanud.

(39)

Väidetava konkurentsivastase käitumise kohta ei leitud uurimise käigus mingeid tõendeid ega ole ühenduse tootmisharul olnud ebanormaalselt suurt kasumit isegi mitte enne seda, kui Hiina import ühenduse turul oluliselt levima hakkas. Kehtestatud meetmete tase peaks lisaks kahele ühenduse tootjale võimaldama veel vähemalt mõnel HRV eksportival tootjal jätkata asjaomase toote ühenduse turul müümist. Tollimaksude eesmärk, kui need põhinevad kahjul, on tõsta impordihinnad üksnes tasemele, mis võimaldavad ühenduse tootmisharul normaalset kasumit saada.

(40)

Üks importija väitis, et tollimaksud ohustaksid tema äriühingu püsimist. Lisaks turustab see importija ainulaadset kõrgekvaliteedilist elektroodi tüüpi ja kui ta peaks tegevuse lõpetama, kannataksid tema väitel lõpptarbijad, kuna uuenduslikkus ja teenuse kvaliteet langeks.

(41)

Nagu ajutises määruses nimetatud, peaks asjaomase toote igasugune impordihinna tõus mõjuma importijatele üldiselt nii, et see taastab ühenduse tootjate õiglase konkurentsi ega tohiks takistada importijatel asjaomast toodet müümast. Lisaks on koostööd tegevate importijate tasandilt leitud kõrgete kasumimarginaalide põhjal ebatõenäoline, et nad peavad oma tegevuse lõpetama, isegi kui impordi maht meetmete kehtestamise tõttu väheneb. Turustaja/vahendaja roll on keevituselektroodide turul ülioluline, sest see võimaldab lõpptarbijal kõik keevitamiseks vajamineva ühest kohast kätte saada. Seega on ülimalt tõenäoline, et need vahendajad jäävad ka pärast meetmete kehtestamist olulisel määral turule.

(42)

Üks osaleja väitis, et nende grupi imporditud volframelektroodid kuuluvad sama äriühingu toodetavate keevituspõletite juurde. Kui tarbijad on dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tõttu sunnitud kasutama teiste varustajate odavamaid elektroode, kannataks seeläbi äriühingu keevituspõletite talitlustoime ja vastupidavus, mis avaldaks kahjulikku mõju tervele nende ettevõttele. Leitakse siiski, et isegi kui nende kasutajate kliendid ei ole seesugustest kahjulikest tehnilistest tagajärgedest teadlikud, ei sunni sellele eksportijale kavandatavate tollimaksude suhteliselt madal tase neid teisi tarneallikaid kasutama. Lisaks ei esitatud eeldatavate negatiivsete tagajärgede kohta mingeid tõendeid.

(43)

Vastava uue ja põhjendatud teabe ning vastavate väidete puudumise tõttu kinnitatakse ajutise määruse 115.–132. põhjendus.

(44)

Pärast ajutiste järelduste teatavakstegemist väitis ühenduse tootmisharu, et ajutise määruse 136. põhjenduses nimetatud importijate funktsioonide korrigeerimine oli ülemäärane kahel põhjusel.

(45)

Komisjon on seda küsimust edasi uurinud ja saanud muu hulgas üksikasjalikku teavet veel ühelt sõltumatult importijalt. Uurimine näitas, et nii ühenduses toodetud kui ka imporditud elektroode müüakse paljude eri kanalite kaudu ning neid müüakse sageli tootja ja lõpptarbija vahel mitu korda edasi. Sellel turul tegutsejad täidavad kvaliteedikontrolli, ladustamise ja logistika, taaspakendamise, turustamise ja müügijärgse toetuse funktsioone erineval määral. Pärast kogu kättesaadava teabe põhjalikku analüüsi leiti, et süstemaatilisem ja ühetaolisem viis importijate funktsioonide arvestamiseks on võrrelda impordihindu ühtsele kaubandustasandile kohandatud ühenduse tootmisharu hindadega.

(46)

Sel eesmärgil võeti aluseks ühenduse tootmisharu toodetud samasuguse toote müük ühenduse turul, mille põhjal hinnatakse eri kaubandustasanditest st kauplejate, vahendajate, lõpptarbijate ja originaalseadmete valmistajate tasandist tulenevaid hinnaerinevusi. Seetõttu kohaldati ajutise määruse 136. põhjenduses nimetatud korrigeerimise asemel seda korrigeerimist kaubandustasandi osas.

(47)

Üks eksportija juhtis tähelepanu veale oma müügiandmetes, mille põhjal oli arvutatud tema kahjumimarginaal. Parandati ka teised kahjumimarginaali arvutamiseks kasutatud andmetest leitud tehnilised vead. Nende paranduste tulemusena vähendati ühe eksportija kahjumimarginaali ja üleriigilist kahjumimarginaali.

(48)

Leiti ka, et mõnede HRV eksportijate ekspordi ebakorrapärase ajalise arengu ning USA dollari ja euro vahetuskursside muutuste tõttu uurimisperioodi ajal andis igakuiste vahetuskursside kasutamine oluliselt täpsemaid tulemusi, kui aastavahetuskursi kasutamine. Kõigi eksportijate arvutused vaadati vastavalt üle.

(49)

Üks eksportija ja üks eksportijate ühendus väitsid, et tooraine ostmise ja valmis volframelektroodide vahendajale müümise vahele jääv üleminekuaeg on HRV eksportijate jaoks transpordiaja ja tollitoimingute pikema kestuse tõttu oluliselt suurem kui ühenduse tootmisharu jaoks. See tähendab, et HRV eksportijate hindadel kulub tooraine hinnatõusudele reageerimiseks loomulikult rohkem aega kui ühenduse tootmisharu hindadel ja eksportija nõudis, et seda võetaks kahjumimarginaali arvutamisel arvesse.

(50)

Kuigi tunnistatakse, et Hiina eksportijate jaoks on toote valmistamise ja kliendile üleandmise vahele jääv viivitus suurem, ei peeta seda kahju kindlakstegemisel oluliseks teguriks. Uurimisel kasutatakse andmeid lähtudes arve kuupäevast, mis kattub enamasti kaupade vabrikust väljaveo kuupäevaga. Ka väljaveo kuupäeva ja tooraine hetkehinnal põhineva hinnakokkuleppe vahele jääb viivitus, kuid pole mingit põhjust eeldada, et see viivitus oleks Hiina tootjatel suurem kui ühenduse tootjatel. Seega tuleb see väide tagasi lükata.

(51)

Seetõttu on lõplikud kaalutud keskmised kahjumimarginaalid äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse kas individuaalset või turumajanduslikku kohtlemist, järgmised:

(52)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, millest piisaks impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali.

(53)

Eelöeldut silmas pidades on lõplikud tollimaksud järgmised:

(54)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastased tollimaksud kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seetõttu kajastavad need tollimaksumäärad uurimise käigus kindlaks tehtud äriühingute olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis pärinevad asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi järgi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, ei tohi nimetatud tollimäära kohaldada ning nende puhul kehtib kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(55)

Taotlus kohaldada nimetatud äriühingutele ettenähtud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(56)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude õige rakendamine, ei peaks jääktollimaksu taset kohaldama mitte üksnes koostööst keeldunud eksportijate suhtes, vaid ka nende äriühingute suhtes, kes uurimisperioodi jooksul ühendusse ei eksportinud. Viimaseid äriühinguid kutsutakse üles siiski (juhul kui nad täidavad algmääruse artikli 11 lõike 4 teises lõigus sätestatud nõudeid) esitama vastavalt nimetatud artiklile läbivaatamistaotlus selleks, et nende olukord individuaalselt läbi vaadataks.

(57)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste esitamist, mille alusel kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist, pakkusid kaks Hiina Rahvavabariigi eksportivat tootjat hinnakohustusi vastavalt alusmääruse artikli 8 lõikele 1.

(58)

Asjaomast toodet iseloomustab märkimisväärne hulk tooteliike, millel on olulised erinevused. Kaks eksportivat tootjat pakkusid kõigile tootetüüpidele üksnes minimaalset impordihinda tasemel, mis ei tagaks kahjustava dumpingu kõrvaldamist kõikide toodete puhul. Samuti tuleb märkida, et tooteliikide suur hulk teeks peaaegu võimatuks kehtestada igale tooteliigile minimaalne impordihind, mida komisjon saaks nõuetekohaselt kontrollida, kuigi eksportivad tootjad on neist igaühele pakkunud erineva minimaalse impordihinna.

(59)

Lisaks selgus uurimise käigus, et asjaomaste toodete hinnad on märkimisväärselt kõikuvad ning seetõttu ei sobi need tooted kindlaksmääratud hinnakohustuse võtmiseks. Selle probleemi lahendamiseks soovitasid mõlemad äriühingud minimaalse impordihinna indekseerimist APT hindade kõikumise alusel. Kuna aga APT hindade ja volframelektroodide hindade kõikumise vahel ei saanud uuritaval ajavahemikul ühe eksportiva tootja puhul siiski täpset vastavust kehtestada, ei osutunud APT hindade alusel minimaalse impordihinna indekseerimine selle konkreetse eksportiva tootja puhul võimalikuks.

(60)

Peale selle oli ühel eksportivatest tootjatest mitu seotud äriühingut Euroopa Liidus ning need seotud äriühingud müüsid samadele klientidele muid tooteid. Sellisest keerulisest müügistruktuurist tekib ringluse oht.

(61)

Eespool esitatu alusel jõuti järeldusele, et kõnealused kohustuste pakkumised tuleks tagasi lükata.

(62)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse (EÜ) nr 1350/2006 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust madalam, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust kõrgem, nõutakse lõplikult sisse üksnes ajutiselt tagatiseks antud summad.

(63)

Et tollimaksumäärade suurtest erinevustest tingitud kohustusest kõrvalehoidmise oht oleks võimalikult väike, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine. Nende erimeetmete hulka, mida kohaldatakse üksnes äriühingutele, kellele on määratud individuaalne tollimaksumäär, kuuluvad: käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi teiste eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(64)

Meenutatakse, et kui nende äriühingute ekspordimaht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu kasvu käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul ja juhul, kui tingimused on täidetud, võib algatada uurimise meetmetest kõrvalehoidmise kohta. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust,

European Commission

Directorate-General for Trade

Direction H, office J-79 5/16

1049 Brussels/Belgium

13.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/10

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

13.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/12

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1002/2006. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 237/2007. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

13.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/14

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1510/2006 (3) on kehtestatud soovituslikud kogused, mille suhtes võib välja anda B-süsteemi ekspordilitsentse.

(2)

B-süsteemi alusel 1. novembrist 2006 kuni 28. veebruarini 2007 taotletud litsentsidega hõlmatud tomatite, apelsinide, sidrunite, lauaviinamarjade ja õunte lõplik toetusemäär tuleks kehtestada soovitusliku määra tasemel ning tuleks ette näha protsendimäär, mille ulatuses antakse välja litsentse taotletavatele kogustele,

13.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/16

(1)

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2007. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

13.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/18

(1)

Käesolev juhtum käsitleb Kanada ettevõtja Falconbridge Limited (edaspidi “Falconbridge”) ülevõtmist Kanada ettevõtja Inco Limited (edaspidi “Inco”) poolt. Mõlemad äriühingud tegelevad üle maailma mitmesuguste niklitoodete, vase, koobalti ja väärismetallide kaevandamise, töötlemise, rafineerimise ja müügiga.

(2)

Inco on rahvusvaheline kaevandusettevõte, mis tegeleb peamiselt mitmesuguste niklitoodete, vase, koobalti ja väärismetallide, samuti väävlitoodete kaevandamise, töötlemise, rafineerimise ja müügiga. 2004. aastal oli Inco ülemaailmne käive 3 439 miljonit eurot. Inco keskendub peamiselt niklile, mis moodustas tema kogumüügist 83 %. Vask moodustas 9 %, koobalt 1 % ja väärismetallid 5 % käibest.

(3)

Falconbridge on rahvusvaheline kaevandusettevõte, mis tegeleb peamiselt mitmesuguste niklitoodete, vase, koobalti, plii, tsingi, alumiiniumi ja väärismetallide, samuti väävlitoodete kaevandamise, töötlemise, rafineerimise ja müügiga. 2004. aastal oli Falconbridge’i ülemaailmne käive 5 610 miljonit eurot. Pool tema käibest oli seotud vase, 26 % nikli, 14 % alumiiniumi, 6 % tsingi ja 2 % koobaltiga.

(4)

11. oktoobril 2005 teatas Inco kavatsusest omandada avaliku pakkumise teel kõik Falconbridge’i ringluses olevad aktsiad. Kavandatava tehingu tulemusel saab Inco Falconbridge’i üle ainukontrolli. Seega on tegemist koondumisega ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses. Teatatud tehing on seetõttu koondumine.

(5)

Turu-uuring näitas, et teatatud tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi järgmistel turgudel: Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) galvanosteegia ja galvanoplastika tööstusele nikli tarnimise turg, supersulamite, sh ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks vajaliku kõrge puhtusastmega nikli tarnimise ülemaailmne turg ning ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks vajaliku kõrge puhtusastmega koobalti tarnimise ülemaailmne turg. Ühinemise tulemusel tekkiv üksus oleks EMPs ülekaalukalt suurim galvanosteegia ja galvanoplastika tööstuses kasutatavate niklitoodete pakkuja ning peaaegu monopoolses seisundis supersulamite tootmiseks kasutatava kõrge puhtusastmega nikli pakkuja ja ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks vajaliku kõrge puhtusastmega koobalti pakkuja. Uuring näitas, et uus üksus võiks neil turgudel hindu tõsta ilma oluliste konkurentsipiiranguteta ja tal on selleks ka motiiv. Samuti leiti, et kavandatava tehinguga kaasnev efektiivsuse kasv ei tooks suure tõenäosusega tarbijatele otsest kasu ega hüvitaks seetõttu konkurentsile avaldatavat kahjulikku mõju.

(6)

16. märtsil 2006 tegid pooled ettepaneku kohustuste kohta, millega kõrvaldada menetluses tuvastatud konkurentsiprobleemid. Põhjalike komisjoniga toimunud arutelude järel esitasid pooled 5. aprillil 2006 muudetud parandusmeetmete paketi. Muudetud abinõude suhtes tehti turutest kolmandate osapooltega. 7. juunil 2006 esitasid pooled muudetud parandusmeetmete paketi. Seejärel tehti meetmetesse väikesed muudatused. Lõpliku versiooni esitasid pooled 26. juunil 2006.

(7)

Kohustuste lõpliku versiooni kohaselt kohustusid pooled loovutama Falconbridge’i Nikkelverki rafineerimistehase Norras koos sellega seotud varadega (edaspidi “loovutatav ettevõte”) piisava niklivaruga metalli kaevandavale ja/või töötlevale äriühingule, et tagada tehase elujõulisus. Lisaks sellele sõlmis Falconbridge 7. juunil 2006 siduva kokkuleppe ettevõtjaga LionOre Mining International Ltd (edaspidi “LionOre”) loovutatava ettevõtte müümise kohta. 7. juunil 2006 esitasid pooled taotluse, et komisjon kiidaks LionOre’i heaks loovutatud ettevõtte sobiva ostjana. Komisjon usub, et võetavad kohustused on tehinguga seotud konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks piisavad ja et LionOre on loovutatava ettevõtte jaoks sobiv ostja.

(8)

Seepärast tehakse ettepanek võtta vastu heakskiitmise otsus, mis sisaldab ühinemismääruse artikli 8 lõikest 2 tulenevaid tingimusi ja kohustusi.

(9)

Kavandatav tehing on seotud nikli ja koobalti turuga. Pooled väidavad, et asjaomased kaubaturud on nikli ja koobalti tarneturud. Kuid turu-uuring näitas selgelt, et asjaomased nikli ja koobalti kaubaturud tuleb määratleda lõppkasutuse järgi. Esiteks erineb nõudlus eri lõppkasutuse puhul oluliselt eelkõige toodete puhtuse, suuruse ja kuju, tarnimisega seotud nõuete ja nõudluse struktuuri poolest; teiseks on niklitootjad suures osas spetsialiseerunud kindlale lõppkasutusele ning kolmandaks ilmnes, et nikli valmistoodete hinnad olenevad kasutusviisist.

(10)

Turu-uuring kinnitas, et asjaomased kaubaturud on järgmised:

(11)

Galvanosteegiat kasutatakse esemete katmiseks soovitud metalliga, milleks lastakse sobivast lahusest (elektrolüüdist) läbi elektrivool. Galvanoplastika võimaldab anda kuju eri tüüpi vormidele või katta neid õhukese metallikihiga.

(12)

Turu-uuring näitas, et galvanosteegia ja galvanoplastika puhul saab kasutada ainult teatavaid nikli valmistooteid. Galvanosteegiaga tegelevad kliendid esitavad erinõudmisi puhtusele, kujule, suurusele ja pakendile. Galvanosteegias ja galvanoplastikas kasutatavaid niklitooteid müüakse tavaliselt vahendajate kaudu. Turu-uuring näitas, et nõudluse killustatuse tõttu peavad niklitarnijad looma vahendajate võrgustiku ja seda hoidma.

(13)

Mitte kõik niklitarnijad ei ole võimelised pakkuma niklitooteid galvanosteegia ja galvanoplastika tööstusele ning mõned pakkujad, eelkõige pooled, on töötanud selle lõppkasutuse jaoks välja eritooted. Niklitarnijal, kes kõnealuses valdkonnas veel ei tegutse, tuleks galvanosteegias ja galvanoplastikas kasutatavate niklitoodete laia valiku pakkumiseks teha suuri investeeringuid.

(14)

Poolte sisedokumendid on osutanud ka teistest nikli kasutusaladest erineva hinnakujunduse ja turundusega kaubaturu olemasolule.

(15)

Supersulameid kasutatakse rakendustes, mis töötavad kõrgel temperatuuril ja suure rõhu all. Eelkõige hõlmab selline kasutus lennukiehitust, elektritootmist ja meditsiinitööstust. Supersulamite eriliik on supersulamid, mida kasutatakse ohutuse seisukohalt olulistes pöörlevates osades, näiteks reaktiivlennukite turbiinmootorite labad ja kettad.

(16)

Turu-uuring näitas, et nõutava kõrge puhtusastme (lisandite ja mikroelementide lubatud sisaldus on väga väike) ning sertifitseerimise ja jälgitavuse vajaduse tõttu ei saa eri tarnijate nikli valmistooteid supersulamite tootmisel vastastikku asendada ning eelkõige käib see ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite kohta.

(17)

Mis puudutab pakkumise asendatavust, siis mitte kõik niklitootjad ei suuda toota supersulamite, sh ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks vajalikku kõrge puhtusastmega niklit. Rea niklitarnijate pakutavate nikli valmistoodete tehniliste kirjelduste ja rea supersulamite tootjate poolt esitatavate tehniliste nõuete võrdlus näitas, et vaid väga vähesed tarnijad, sh kõnealused pooled, suudavad toota supersulamite tootjate nõuetele vastava puhtusastmega niklitooteid. Turu-uuring näitas ka, et sellele kaubaturule on väga raske pääseda.

(18)

Koobalti üks lõppkasutusala on supersulamite tootmine. Nende supersulamite eriliik on ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmine. Supersulamid on üks peamistest koobalti lõppkasutusaladest ning nad moodustavad koobalti kogunõudlusest 20–25 %.

(19)

Turu-uuring näitas, et mitte kõik supersulamite tootmiseks sobivad koobaltitooted ei vasta nõuetele, mida esitatakse ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks vajaliku kõrge puhtusastmega koobaltile. Ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks vajaliku kõrge puhtusastmega koobalti nõudlus on väga spetsiifiline ja seda määratakse koobalti täpse keemilise koostise ja kõrge puhtusastmega. Ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootjad ei saa neid asendada ühegi teise halvema kvaliteedi ja/või teistsuguse keemilise koostisega koobaltitootega.

(20)

Turu-uuring kinnitas, et asjaomased geograafilised turud on järgmised:

(21)

Tehingu järel saab New Incost ülekaalukalt suurim niklitoodete tarnija galvanosteegia ja galvanoplastika tööstusele. Tema turuosa EMPs oleks (70–80 %) ja ta käive oleks enam kui viis korda suurem kui lähimal konkurendil. (2)

(22)

Turu-uuring näitas, et teised galvanosteegias ja galvanoplastikas kasutatavat niklit pakkuvad tootjad ei suuda konkureerida New Incoga kas piisava võimsuse puudumise tõttu või sellepärast, et nad ei tegutse EMPs. Vahendajad ja kliendid on kinnitatud, et ainuke tegelik alternatiivne pakkuja oleks OMG. OMG raskused vaheproduktide (edaspidi “lähtematerjal”) hankimisel ja tema Incoga sõlmitud töötlemisleping vähendavad aga märkimisväärselt konkurentsi, mida OMG muidu New Incole pakuks.

(23)

Poolte esitatud sisedokumendid näitavad samuti, et Inco ja Falconbridge on peamised konkurendid galvanosteegias ja galvanoplastikas kasutatavate niklitoodete tarnimise alal. Lisaks kinnitavad need dokumendid, et osapooled on turul juhtpositsioonil ning pakuvad suurimat valikut galvanosteegias ja galvanoplastikas kasutatavaid eri kuju ja suurusega toodete valmistamiseks vajalikke niklitooteid ning neile kuuluvad erakordselt hea mainega kaubamärgid.

(24)

Seega muutub New Inco ainukeseks tarnijaks, kes suudab pakkuda ainulaadset valikut galvanosteegias ja galvanoplastikas kasutatavaid tooteid. Sellest tulenevalt saab New Inco ühinemise järel tõsta niklitoodete hindu ühepoolselt, kusjuures teised potentsiaalsed galvanosteegia ja galvanoplastika tööstusele niklitoodete tarnijad avaldavad talle väga piiratud konkurentsisurvet.

(25)

New Incost saab ülekaalukalt suurim ja peaaegu monopoolne supersulamites kasutatava kõrge puhtusastmega nikli pakkuja, kelle turuosa kogu maailmas on 80–95 %. Konkurentsi on sellel turul hoidnud põhiliselt Inco ja Falconbridge’i omavaheline võistlus. New Inco positsioon muutub tulevikus väga kindlaks, sest mitte ükski teine niklipakkuja ei suuda praegu ega tulevikus jõuda temaga võrdsele tasemele mõnede New Inco tugevate külgede osas, nagu toodete kvaliteet, tootmisvõimsus ja supersulamite, sh ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks pakutava kõrge puhtusastmega nikli turul saavutatud maine. Enamik supersulamite tootjaid ja nende kliente väljendasid tehingu suhtes muret, sest see vähendab tarnijate arvu kolmelt kahele, jättes New Inco konkureerima peamiselt ainult Erametiga.

(26)

Arvestades kõrge puhtusastmega nikli turule pääsemise olulisi takistusi (mida tõendab ka uute turule tulijate puudumine viimase kümne aasta jooksul), on konkurentsist tulenevad piirangud New Inco käitumisele tulevikus tõenäoliselt minimaalsed. Ühinemise tulemusel saab New Inco kõrge puhtusastmega nikli hindu ühepoolselt tõsta. Eelkõige on see võimalik seetõttu, et nõudlus kõrge puhtusastmega nikli järele kasvab jõudsalt ja teiste tarnijate võimsuse piiratuse tõttu pakutakse seda äärmiselt vähe.

(27)

New Incost saab peaaegu monopoolne ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks vajaliku kõrge puhtusastmega koobalti pakkuja. Nagu kõrge puhtusastmega nikli turul, on ka ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks tarnitava kõrge puhtusastmega koobalti turul püsinud konkurents Inco ja Falconbridge’i omavahelisel võistlusel.

(28)

New Inco seisund muutub tulevikus väga kindlaks, sest vaid vähesed tarnijad toodavad ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootjate rangetele nõudmistele vastavat kõrge puhtusastmega koobaltit. Turu-uuring näitas, et mitte ükski teine koobaltitootja ei suuda praegu ega tulevikus jõuda New Incoga võrdsele tasemele mõnede tema tugevate külgede osas, nagu koobalti kõrge puhtusaste ja kindel kvaliteet, tootmisvõimsus ja ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks pakutava kõrge puhtusastmega koobalti turul saavutatud eriti hea maine. Seega ei suuda ükski teine koobaltitootja New Incole konkurentsi pakkuda.

(29)

Ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks sobiva koobalti turule pääsemisel on olulisi takistusi. Arvestades nende turutõkete tähtsust, on konkurentsist tulenevad piirangud New Inco käitumisele tulevikus tõenäoliselt minimaalsed. Seega saab New Inco ühinemise tulemusel tõsta ühepoolselt ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks vajalike kõrge puhtusastmega koobaltitoodete hindu.

(30)

Mõned kolmandad isikud väitsid, et New Incol oleks võimalus ja motiiv lükata edasi osa oma nikli kaevandamise kavadest, eelkõige Koniambo projekt, ja et see mõjutaks nikli hinda Londoni metallibörsil (LME). Kuid turu-uuring näitas, et New Incol ei oleks majanduslikku huvi lükata edasi valmimisjärgus (käivitamisjärgus või kohustustega seotud) kaevandusprojekti, kuna see oleks väga kulukas, ega ka algusjärgus (potentsiaalset) kaevandusprojekti, sest kasu, mida saadaks hinnatõusust Londoni metallibörsil sellise teate avaldamise tulemusel oleks väga spekulatiivne ja kindlasti väga ajutine.

(31)

Osapooled väidavad, et kavandatava tehinguga kasvaks tõhusus tänu asjaolule, et nende kaevandused ja töötlemistehased asuvad lähestikku Sudbury jõgikonnas, mis aitaks neil arendada kaevandamist ja töötlemist. Väidetavalt võimaldaks see toota rohkem ja väiksemate kuludega, millest võidaksid kõik niklitarbijad. Pooled ei ole aga suutnud näidata, et tehinguga kaasnevat tõhususe kasvu ei oleks võimalik saavutada vahendiga, mis piiraks konkurentsi vähem, ja et tehing oleks otseselt kasulik tuvastatud konkurentsiprobleemidega kolme asjaomase kaubaturu klientidele. Neil põhjustel ei saa poolte väidetavat efektiivsuse kasvu pidada kavandatava tehingu konkurentsi kahjustavat mõju korvavaks.

(32)

Seetõttu järeldatakse lisatud otsuses, et teatatud koondumine tõenäoliselt piiraks oluliselt tõhusat konkurentsi eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise tõttu ning kõigi kolme asjaomase turu puhul tundub olevat kokkusobimatu ühisturuga ja EMP lepinguga.

(33)

Selleks et lahendada eespool nimetatud konkurentsiprobleemid EMP galvanosteegia ja galvanoplastika tööstuse jaoks nikli tarnimise turul, supersulamite, sh ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks vajaliku kõrge puhtusastmega nikli tarnimise ülemaailmsel turul ning ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks vajaliku kõrge puhtusastmega koobalti tarnimise ülemaailmsel turul, on pooled välja pakkunud alljärgnevalt kirjeldatud kohustused.

(34)

Pooled kohustuvad loovutama Falconbridge’i ainsa rafineerimistehase – Nikkelverki rafineerimistehase Norras – koos sellega seotud lähtematerjali hankimise üksusega, samuti olemasolevad lähtematerjali tarnimise lepingud kolmandate isikutega, sellega seotud turundusorganisatsiooni, olemasolevad kliendilepingud, Falconbridge’i patenteeritud rafineerimistehnoloogia ja kaubamärgid (edaspidi “loovutatav ettevõte”) sobivale ostjale, kellel on piisavalt lähtematerjali Nikkelverki majandusliku elujõu tagamiseks. Lisaks võtavad pooled kohustuse pakkuda ostjale võimalust sõlmida kümneaastane paindlik lähtematerjali tarnimise leping, mis kataks olulise osa Nikkelverki lähtematerjali vajadusest.

(35)

Falconbridge sõlmis ka loovutatava ettevõtte müüki käsitleva siduva kokkuleppe kolmanda isikuga – äriühinguga LionOre. Pooled taotlevad komisjonilt LionOre’i heakskiitmist loovutatava ettevõtte sobiva ostjana.

(36)

Nikkelverk on Falconbridge’i ainuke rafineerimistehas, milles toodetakse kõiki niklitooteid, mida Falconbridge tarnib galvanosteegia ja galvanoplastika tööstusele, kõiki Falconbridge’i tarnitavaid supersulamite tootmiseks kasutatavaid kõrge puhtusastmega niklitooteid ja kõiki Falconbridge’i tarnitavaid ohutuse seisukohalt olulistes osades kasutatavate supersulamite tootmiseks kasutatavaid kõrge puhtusastmega koobaltitooteid. Peale selle on loovutatavas ettevõttes kõik Falconbridge’i pakutavate nikli- ja koobaltitoodete turunduse ja müügiga tegelevad üksused.

(37)

Seega kõrvaldab kavandatav parandusmeede täielikult Inco ja Falconbridge’i kvantitatiivse kattumise kolmel turul, kus tuvastati konkurentsiprobleeme. Juhul kui loovutatav ettevõte tegutseb elujõulise ja konkurentsivõimelise üksusena, saavutab ta Falconbridge’i positsiooni kolmel asjaomasel turul ja taastab kavandatavale tehingule eelnenud tõhusa konkurentsi olukorra.

(38)

Uuring näitas siiski, et kavandatava parandusmeetme hindamisel on põhiküsimus loovutatava ettevõtte suutlikkus pikaajaliselt tagada kõrge puhtusastmega nikli tootmiseks sobiva nikli lähtematerjali hankimise allikas, mis on järjepidev ja mille kasutamine on majanduslikult tasuv. Kui seda tingimust ei täideta, on tõenäoline, et loovutatav ettevõte osutub asjaomastel turgudel haavatavaks konkurendiks, kes ei suuda New Incoga tõhusalt võistelda.

(39)

Niklitööstuse praeguse struktuuri hindamine näitas, et kaevandamine, töötlemine ja rafineerimine on enamasti vertikaalselt integreeritud. Niklitööstuses ei ole praegu ühtegi iseseisvat rafineerimistehast ja vähestel rafineerimistehastel, kes hangivad toitematerjali kolmandatelt isikutelt, on osalus ka kaevandustes ja töötlemisrajatistes. Selle olukorra muutumist kuni 2015. aastani ei ole ette näha, sest vertikaalne integratsioon lahendab tõhusalt rafineerimistehaste pikaajalise stabiilse lähtematerjali allika küsimuse.

(40)

Seega, kindlustunde, et loovutatav ettevõte suudab ja tahab pikas perspektiivis konkurentsi taastada, saab ainult ostja, kellel on nikli kaevandamise ja töötlemise kogemus ning juurdepääs kaevandustele ja piisavale nikli vaheproduktide tootmiseks vajalikule lähtematerjalile. Komisjoni parandusmeetmeid käsitleva turu-uuringu tulemused kinnitavad seda seisukohta tugevalt.

(41)

Erinevalt niklitööstusest ei ole koobaltitööstuses vertikaalne integratsioon valdav ja koobalti vaheproduktidega kaubeldakse laialdaselt. Üle 50 % Nikkelverki koobaltitoodangust hangitakse kolmandatelt isikutelt. Falconbridge rafineerib teatavaid lähtematerjale, sh BCLilt ostetavas metalli sisaldavas kivis sisalduvat koobaltit ning Austraaliast ja Aafrikast pärinevaid koobalti vahetooteid nii toitematerjali ostu- kui ka töötlemislepingute alusel. Peale selle on New Inco võtnud kohustuse tarnida loovutatavale ettevõttele kuni kümne aasta jooksul praegu Falconbridge’ilt Nikkelverkile tarnitava kogusega võrreldavas koguses koobalti toitematerjali.

(42)

Viimasena võetakse kohustus, et loovutatav ettevõte müüakse ainult metallide kaevandamise ja/või töötlemisega tegelevale äriühingule, kellel on piisavad niklivarud, et säilitada majanduslik elujõud ka pärast New Incoga sõlmitud metalli sisaldava kivi tarnimise lepingu tähtaja lõppu. Inco mainib võrdlusmäärana Falconbridge’i praegu Nikkelverkile tarnitavat 55 000 tonni aastas.

(43)

Kõnealuse sättega kõrvaldatakse täielikult komisjoni kahtlus loovutatava ettevõtte elujõulisuse ja konkurentsivõime suhtes, sest sellega antakse selgelt piisav kindlus, et loovutatavale ettevõttele tarnitakse nikli lähtematerjali. Võetud kohustused kõrvaldavad seega täielikult eespool nimetatud konkurentsiprobleemid.

(44)

Veel leitakse, et kohustuste lõplikus versioonis pakutud kümneaastase paindliku lähtematerjali tarne lepingu tingimused ja hinnakujundusmehhanism on piisavad, et kaitsta loovutatava ettevõtte elujõulisust ja konkurentsivõimet, kui see müüakse juba metalli kaevandamisega tegelevale äriühingule.

(45)

LionOre Mining International Ltd (edaspidi “LionOre”) on keskmise suurusega niklitootja, kellel on töötavad kaevandused Botswanas, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias ning kes osaleb mitmes kaevandusprojektis samades piirkondades. LionOre’i praegused kaevandused ja kaevandusprojektid on kõik sulfiidikaevandused. Ettevõte on tegutsenud nikli valdkonnas alates 1996. aastast, tootis 2005. aastal umbes 29 000 tonni niklit ja on maailma suuruselt kümnes niklitootja.

(46)

LionOre’il on osalus neljas töötavas niklikaevanduses ja ühes kullakaevanduses. Aafrikas kontrollib ettevõte 85 % Botswana Tati Nickelist ja 50 % Lõuna-Aafrika Nkomati niklikaevandusest. Lääne-Austraalias on LionOre Lake Johnstoni niklitootmise ainuosanik, tal on 80 % osalus Black Swani niklitootmises ja ta on Thunderboxi kullakaevanduse ainuomanik. Peale selle on ettevõttel kavas arendada Honeymoon Welli maardlat Austraalia lääneosas. Kuigi ettevõte töötab selle nimel, et saada Activoxi tehnoloogia abil täielikult integreeritud niklitootjaks, toodab LionOre praegu ainult nikli kontsentraati (3) ja tal ei ole ühtegi rafineerimistehast. LionOre’i kogu tõendatud niklivaru oli 2005. aasta lõpus 2,3 miljonit tonni.

(47)

Üldiste põhimõtete ja kohustustes seatud kriteeriumide kohaselt tuleb hinnata, kas LionOre saab pärast loovutatava ettevõtte ostmist iseseisvaks konkureerivaks jõuks turgudel, kus tuvastati konkurentsiprobleemid. Eelkõige hinnati, kas LionOre on Incost sõltumatu ja jääb New Incost sõltumatuks ning kas tal on piisavalt rahalisi vahendeid loovutatava ettevõtte omandamiseks. Sellest tulenevalt tuli keskenduda LionOre’i suutlikkusele siduda oma praegune ja tulevane nikli kaevandamise tegevus Nikkelverkiga ning tarnida talle piisavalt toitematerjali, et säilitada loovutatava ettevõtte majanduslik elujõud ka pärast kohustustes sätestatud metalli sisaldava kivi tarnimise lepingu lõppemist.

(48)

LionOre vastab kõigile kohustustes ostja sobivusele seatud kriteeriumidele ja komisjoni üldtingimustele ostja sobivuse kohta loovutamisabinõu puhul. Seetõttu järeldatakse, et LionOre on loovutatavale ettevõttele sobiv ostja ja tagab selle pikaajalise sõltumatuse, elujõulisuse ja konkurentsivõime. LionOre’il on mitmeid omadusi, mis on olulised nende tingimuste täitmiseks: i) tal on pikaajaline kogemus ja laialdased teadmised niklikaevanduses; ii) talle kuuluvad kaevandused ja kaevandusprojektid, mis toodavad praegu ja tulevikus Nikkelverkile sobivat lähtematerjali; iii) ta tunneb Nikkelverki rafineerimisprotsessi ja toodangut.

(49)

Eespool nimetatud põhjustel on poolte pakutud kohustused piisavad, et lahendada kõnealuse koondumisega seonduvad konkurentsiprobleemid.

(50)

Seetõttu tehakse otsuse eelnõus ettepanek kuulutada teatatud tehing kokkusobivaks ühisturuga ja EMP lepinguga vastavalt ühinemismääruse artikli 8 lõikele 2.

13.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/24

(1)

4. aprillil 2005 sai komisjon Soome konkurentsiametilt määruse (EÜ) nr 139/2004 (edaspidi “ühinemismäärus”) artikli 22 lõike 1 kohase taotluse tehingu läbivaatamiseks, millega hiljem ühinesid Rootsi (22. aprill 2005), Austria (26. aprill 2005) ja Prantsusmaa (28. aprill 2005) pädevad ametiasutused.

(2)

Komisjon leidis, et kavandatav tehing on koondumine ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ning taotlus vastab ühinemismääruse artikli 22 lõikes 3 esitatud nõuetele. Seetõttu otsustas komisjon koondumist uurida ja võttis sel eesmärgil 18. mail 2005 vastu ühinemismääruse artikli 22 lõike 3 kohased otsused, mis olid adresseeritud Soomele, Rootsile, Austriale ja Prantsusmaale. Taotluse esitanud liikmesriigid esitasid komisjonile nende valduses olevad dokumendid. Lisateavet esitas Omya oma 4. augusti 2005. aasta teatises.

(3)

Komisjon algatas kõnealuses asjas menetluse 23. septembril 2005. Komisjon saatis teatise esitanud poolele vastuväited 2. mail 2006. Omya esitas vastuse 16. mail 2006. Komisjoni vastuväidete mittekonfidentsiaalne versioon tehti kättesaadavaks ka kahele huvitatud isikule, SMI-le ja Imerysele, kes esitasid kirjalikud märkused.

(4)

Käesolevat juhtumit käsitlev ärakuulamine oli 18. mail 2006.

(5)

Selleks et jätta Omyale piisavalt aega parandusmeetmete läbiarutamiseks, võeti 17. mail 2006 vastu teatise esitanud poolele adresseeritud artikli 10 lõike 3 kohane otsus, millega pikendati parandusmeetmete esitamise tähtaega kahe tööpäeva võrra.

(6)

Pärast põhjalikku uurimist järeldas komisjon, et teatatud tehingu kokkusobivus ühisturuga tekitab kahtlusi.

(7)

Pindade katmiseks kasutatava kaltsiumkarbonaadi turu horisontaalse konkurentsiga seotud kahtluste kõrvaldamiseks esitasid Omya ja J.M. Huber Corporation komisjonile 23. mail 2006 kohustuste paketi (mida täiendati 3. juulil 2006), mida peeti piisavaks, et kõrvaldada kõnealusest koondumisest tulenevad konkurentsiga seotud kahtlused.

(8)

Seetõttu tehti ettepanek kuulutada tehing tingimusi ja kohustusi arvesse võttes vastavalt ühinemismääruse artikli 8 lõikele 2 ühisturuga kokkusobivaks.

(9)

Omya AG (edaspidi “Omya”) on Šveitsi pereettevõtja, kes toodab ja müüb tööstusmineraale, (2) sealhulgas kaltsiumkarbonaate, (3) mida kasutatakse mitmes tööstusvaldkonnas, näiteks paberi-, värvi-, plasti-, terase- ja klaasitööstuses ning põllumajanduses. Suur osa Omya tulust tuleb müügist paberitööstusele.

(10)

EMPs tarnib kaoliini ning sadestatud kaltsiumkarbonaati, ränidioksiidi ja silikaate Ameerika Ühendriikide ettevõtja J.M. Huber Corporation. Tehinguga seotud Huberi tütarettevõtjate tegevus hõlmab ettevõtja J.M. Huber Corporation (edaspidi “Huber PCC”) ülemaailmset äritegevust kohapeal toodetava täiteainena kasutatava sadestatud kaltsiumkarbonaadi tootmise ja müügi valdkonnas paberitööstusele. Ülevõetav äritegevus hõlmab üle maailma kahtteist kohapeal toodetava sadestatud kaltsiumkarbonaadi tehast, millest kuus asuvad EMPs. EMPs asuvatest Huberi sadestatud kaltsiumkarbonaadi tehastest kolm asuvad Soomes ning üks Rootsis, Prantsusmaal ja Portugalis.

(11)

Kavandatav tehing mõjutab järgmiste kaupade tarnimist:

(12)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt kujutavad täiteainena kasutatava kaltsiumkarbonaadi (sadestatud kaltsiumkarbonaat, jahvatatud kaltsiumkarbonaat ja nende segu) kaubaturg ning pindade katmiseks kasutatava kaltsiumkarbonaadi (sadestatud kaltsiumkarbonaat, jahvatatud kaltsiumkarbonaat ja nende segu) kaubaturg endast paberitööstusele tööstusmineraalide tootmise ja tarnimise valdkonnas erinevaid kaubaturgusid.

(13)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et kõnealuse tehingu hindamiseks määratletakse asjaomased geograafilised turud nii, et tehakse kindlaks paberivabrikud, kelle reaalsete võimalike tarnijate komplektid on samalaadsed. Tehast peetakse paberivabrikutele reaalseks võimalikuks tarnijaks sõltuvalt tema logistikast ja sellest, kui kaugel ta asub konkreetsest paberivabrikust. Vahemaa, millest kaugemal asuvat mineraalainetehast ei saa pidada reaalselt võimalikuks tarnijaks, sõltub iga tehase varasemast tarnekogemusest, olemasolevatest transpordivõimalustest (maantee-, raudtee- või veetransport või nende kombinatsioon) ja tehases toodetava kaltsiumkarbonaadi liigist (sadestatud või jahvatatud kaltsiumkarbonaat).

(14)

Asjaomased geograafilised turud on määratletud järgmiselt:

(15)

Komisjon on seisukohal, et paberitööstuses täiteainena kasutatavate karbonaatide turuhind oleneb iga tarbija paremuselt teise võimaliku tarnija asukohast.

(16)

Kui ühinevatel pooltel on konkureerivaid tehaseid, mille müügipiirkond nende omaga kattub, võivad hinnad ühinemise tulemusel tõusta. Kui ühe ühineva ettevõtja klientide paremuselt teine võimalik tarnija on teise ühineva ettevõtja mineraalainetehas, on ühinevatel ettevõtjatel hinna tõstmiseks nii võimalus kui ka stiimul. Kuid kui mõni konkureeriv tehas on tarbijale piisavalt lähedal, soodustab valikuvõimaluse olemasolu tõenäoliselt konkurentsi piisavalt ja ühinemine ei mõjuta hinda. Mõne paberivabriku konkurentsianalüüsi tulemusi mõjutab asjaolu, et nende juurde saab rajada sadestatud kaltsiumkarbonaadi kohapeal tootmise tehase. Kuid praegusel juhul ei mõjuta konkurentsile avaldatava mõju analüüsi oluliselt asjaolu, kas komisjon peab või ei pea sadestatud kaltsiumkarbonaadi tootmist kohapeal üheks reaalseks võimalikuks tarnimisviisiks, mis piirab täiteainena kasutatava sadestatud või jahvatatud kaltsiumkarbonaadi hankimist kaubaturult.

(17)

Komisjon tegi kindlaks, et tarbijaid on kahte liiki. Esimesse liiki kuuluvad paberivabrikud, mida praegu varustab kohapealne täiteainena kasutatavat sadestatud kaltsiumkarbonaati tootev tehas. Teine liik on aga paberivabrikud, mis hangivad täiteaine kaubaturult. Komisjon pööras konkurentsimõju hindamisel tähelepanu peamiselt ühinevate ettevõtjate olemasolevatele klientidele.

(18)

Arvestades iga mineraalainetehase tarnete suurimat võimalikku transpordikaugust, selgitas komisjon välja iga tarbija reaalsete võimalike mineraalainetehaste komplektid. Vahemaad saadi komisjoni loodud mahukast andmebaasist. Kasutades sadestatud kaltsiumkarbonaadi ja jahvatatud kaltsiumkarbonaadi 2004. aasta transpordiandmeid, (4) viis komisjon läbi ka diskreetse valiku mudelil põhineva ökonomeetrilise uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada, kui suur on tõenäosus, et tarbija valib teise mineraalainetehase, kui tema praegune varustaja tõstab hindu. Tulemused võimaldasid komisjonil koostada paberitööstusele kaltsiumkarbonaadi tootjate vastastikuse asendatavuse mudeli.

(19)

Uuringu tulemusel leiti, et tehing ei avalda otsest mõju praegusele kohapeal toodetava täiteaineks kasutatava sadestatud kaltsiumkarbonaadiga varustamisele, olenemata sellest kas tarnija on Huber või Omya. Täiteaineks kasutatava sadestatud kaltsiumkarbonaadi kohapealsetel tootjatel on paberivabrikutega, mille juures nad asuvad, pikaajalised (tavaliselt 7–10aastased) ainuõiguslikud lepingud, millega sadestatud kaltsiumkarbonaadi tehasele tagatakse minimaalne kogus. Alushinna kujundamise valem lepitakse kokku iga lepinguperioodi alguses ja selles sätestatakse, kui palju muutub hind igal lepingu kehtimise aastal. Valemit mõjutavad tavaliselt tehingust mittesõltuvad kulutegurid, nagu paekivi ja elektri hind, palgad ja inflatsioon. Tekkis küsimus, kas tehing avaldaks kahjustavat mõju tarbijatele, kellega sõlmitud pikaajalise lepingu tähtaeg lõpeb. Uuringu tulemusel selgus, et väga tõenäoliselt ei ole tehingul erilist mõju praegu kehtivate kohapeal toodetava sadestatud kaltsiumkarbonaadi lepingute uuendamisele.

(20)

Tulevastelt kohapeal toodetava sadestatud kaltsiumkarbonaadi tarbijatelt võtab tehing aga ühe tarnija, kelle puhul suutlikkus hallata ja juhtida täitmiseks kasutatava sadestatud kaltsiumkarbonaadi kohapealse varustamise projekte EMPs on praktikas kinnitust leidnud. Kuid uurimise käigus selgus, et tehing ei muuda oluliselt nende tarbijate makstavat hinda, kuna sadestatud kaltsiumkarbonaadi tunnustatud kohapealsete tootjate hulk oleks endiselt piisavalt suur konkurentsisurve avaldumiseks. See kehtib ka pindade katmiseks kasutatavate mineraalainete kohapeal tootmise kohta.

(21)

Komisjon oli arvamusel, et klientidele, kes hangivad täiteaineks kasutatavat sadestatud kaltsiumkarbonaadi kaubaturult (isegi juhul, kui neil on võimalik teha valik kohapealse tootmise kasuks), oleks täiteainena kasutatava kas sadestatud või jahvatatud kaltsiumkarbonaadi arvestatavaks tarnijaks paberivabrikust teataval kaugusel asuv mineraalainetehas. Sadestatud kaltsiumkarbonaadi kaubaturult hankivate Omya praeguste klientide valikute uurimise tulemusel jõudis komisjon järeldusele, et tõenäoliselt ei mõju tehing neile kahjulikult, kuna kõikidel juhtudel oli klientidel võimalik valida mõni teine reaalselt võimalik sadestatud kaltsiumkarbonaadi tarnija. Seetõttu ei ole tõenäoline, et Huberi kui konkurendi kadumine kahjustaks oluliselt konkurentsi Omya täiteaineks kasutatava sadestatud kaltsiumkarbonaadi klientide jaoks.

(22)

Lisaks ei ole tõenäoline, et täiteaineks kasutatavat jahvatatud kaltsiumkarbonaati tarnivatele Omya klientidele on just Huber paremuselt teine võimalik tarnija. Neil klientidel on võimalik valida mõni teine täiteaineks kasutatava jahvatatud kaltsiumkarbonaadi ja/või sadestatud kaltsiumkarbonaadi tarnija, kes ei paista jäävat konkureerimisel Huberi täiteaineks kasutatava sadestatud kaltsiumkarbonaadi tehastega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Pealegi näitavad ökonomeetrilise uuringu tulemused, et Huber tavaliselt ei olegi paremuselt teine tarnija. Seetõttu ei ole tõenäoline, et Huberi kui konkurendi kadumine kahjustaks oluliselt konkurentsi Omya täiteainena kasutatava jahvatatud kaltsiumkarbonaadi klientide jaoks.

(23)

Tundub, et täiteaineks kasutatavat sadestatud kaltsiumkarbonaati kaubaturult hankivatele Huberi klientidele on reaalseteks võimalikeks tarnijateks Omya täiteaineks kasutatava jahvatatud kaltsiumkarbonaadi tehased. Kuid Rootsis tegutseb Imerys, kes toodab nii täiteaineks kasutatavat sadestatud kaltsiumkarbonaati (Husumis) kui ka täiteaineks kasutatavat jahvatatud kaltsiumkarbonaati (Tunadalis). SMI-l on täiteaineks kasutatava sadestatud kaltsiumkarbonaadi tehased Soomes Lappeenrantas, Myllykoskis ja Äänekoskis. Tundub, et Huberi Rootsi ja Soome kohapealsetel täiteaineks kasutatava sadestatud kaltsiumkarbonaadi tehastel ei ole konkurentsieelist nende alternatiivsete lahendustega võrreldes. Pealegi ilmneb ökonomeetrilisest uuringust, et kaubaturul täiteaineks kasutatava jahvatatud kaltsiumkarbonaadi pakkujate konkurentsi mõju on tõenäoliselt väiksem kui mõju, mida kaubaturul täiteaineks kasutatava sadestatud kaltsiumkarbonaadi pakkujad avaldavad teistele täiteaine kaubaturul pakkujatele. Seetõttu ei ole tõenäoline, et Omya kui konkurendi kadumine kahjustaks oluliselt konkurentsi Huberi täiteaineks kasutatava sadestatud kaltsiumkarbonaadi klientide jaoks.

(24)

Kavandatavat tehingut käsitlevas teatises oli Omya seisukohal, et tehing ei mõjuta paberi kattematerjali turgu, kuna Huber ei ole parajasti sellel turul aktiivne. Kuid komisjoni läbi viidud turu-uuringu käigus selgus, et Huber töötab välja kaltsiumkarbonaati, mida saab kasutada jahvatatud kaltsiumkarbonaadi ja sadestatud kaltsiumkarbonaadi sisaldavates kattesegudes, ja on teinud sadestatud kaltsiumkarbonaati sisaldavate kattematerjalide tarnepakkumisi.

(25)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et Huber võib pakkuda konkurentsi paberi kattematerjalide jaoks kasutatavate kaltsiumkarbonaatide turul, ja juhul, kui ühinemist ei toimuks, muutuks ta suure tõenäosusega kattematerjalides kasutatava kaltsiumkarbonaadi turul oluliseks konkureerivaks jõuks.

(26)

Seetõttu järeldab komisjon, et kavandatav tehing takistaks oluliselt konkurentsi, eriti kuna ühinemisest mõjutatud Lõuna-Soome tarbijate seisukohast tugevneb Omya valitsev seisund pindade katmiseks kasutatava kaltsiumkarbonaadi turul.

(27)

Komisjoni järeldused rajanevad järgmistel argumentidel.

(28)

Esiteks on Omyal juba valitsev seisund enamikule Euroopa ja Soome tarbijatele pindade katmiseks kasutatava kaltsiumkarbonaadi tarnimise alal. 2004. aastal tarnis Omya EMP paberitööstusele väga suure osa kogu pindade katmiseks kasutatavast kaltsiumkarbonaadist. Ta omab või kontrollib väga suurt osa EMP kattesegudes kasutamiseks sobivast jahvatatud kaltsiumkarbonaadi tootmiseks vajalikust toormest, mida ta võib tarnida kõigile EMPs asuvatele paberivabrikutele. Arvestades Omya turgu valitsevat seisundit ja asjaolu, et toorainevarud on tema kontrolli all, on ta paratamatult kaubanduspartner nendele Euroopa ja eriti Soome paberivabrikutele, kellel on vaja osta kaltsiumkarbonaati.

(29)

Teiseks on Huber võimeline sisenema paberi kattematerjalide turule oma sadestatud kaltsiumkarbonaatide lisandite tehnoloogiaga. Komisjon hindas eraldi eelkõige seda, 1. mil määral on Huberi sadestatud kaltsiumkarbonaatide lisandite tehnoloogia müügivalmis; 2. kui suur on Huberi usk oma ettepaneku äriedusse laiemas raamistikus ning 3. kas Huber suudab saavutada turule tulemiseks vajaliku tootmisvõimsuse Kuusankoski kohapealses sadestatud kaltsiumkarbonaadi tehases. Komisjon analüüsis ka 4. Huberi pindade katmiseks kasutatavate kaltsiumkarbonaatide turule tulekuga seotud pöördumatuid kulusid. Komisjon jõudis järeldusele, et enne Omyaga ühinemisläbirääkimiste alustamist kavatses Huber saada paberi katteainete turu märkimisväärseks osaliseks ja oleks oma sadestatud kaltsiumkarbonaatide lisandite tehnoloogiaga selleks õige pea saanudki.

(30)

Kuusankoski tehase asukohast saaks Huber varustada ka mitut teist Omya Lõuna-Soome klienti. Kõnealused kliendid, keda praegu varustab pindade katmiseks kasutatava kaltsiumkarbonaadiga Omya, võivad kaaluda vajalikust kogusest vähemalt osa ostmist Huberi Kuusankoski tehasest. Komisjon selgitas välja mitu tarbijat (nn mõjutatud tarbijad), kellele Kuusankoski tehas oleks oluliselt lähemal kui kauguselt teisel kohal asuv SMI või Imeryse tehas.

(31)

Kolmandaks oleks Huber oluline konkureeriv jõud, kes väga tõenäoliselt oluliselt piiraks Omya käitumist paberi kattematerjalina kasutatava kaltsiumkarbonaadi turul. Arvestades Soome turu struktuuri ning seda, et ainsa konkurendi SMI turuosa on väike ja tema asukoht ei ole soodne, peab komisjon väga tõenäoliseks, et Huber on suuteline oluliselt piirama Omya pindade katmiseks kasutatavate kaltsiumkarbonaatide pakkumist kõnealustele Soome tarbijatele. Komisjoni arvates ei leidu teisi võimalikke konkurente, kes suudaksid Lõuna-Soomes avaldada piisavat konkurentsisurvet.

(32)

Eespool esitatud põhjustel jõudis komisjon järeldusele, et kavandatav tehing takistaks oluliselt konkurentsi, eriti kuna ühinemisest mõjutatud Lõuna-Soome tarbijate jaoks tugevneb Omya valitsev positsioon pindade katmiseks kasutatava kaltsiumkarbonaadi turul.

(33)

Komisjon järeldab, et kõnealusel tehingul tõenäoliselt ei ole konglomeraatmõju ja et tehing ei suurenda tõenäosust, et ettevõtjad kooskõlastavad oma tegevust, mille tulemusel tõuseksid hinnad kõrgemaks, kui need oleksid konkurentsi tingimustes.

(34)

Selleks et kõrvaldada eespool kirjeldatud kahtlused seoses konkurentsiga pindade katmiseks kasutatava kaltsiumkarbonaadi turul, esitasid Omya ja J.M. Huber 23. mail 2006 komisjonile oma kohustused. Kohustused esitati kahe alternatiivse paketina, millest esimene sisaldas Kuusankoski kohapealse sadestatud kaltsiumkarbonaadi tehase ning pindade katmise ja lisandite tehnoloogia loovutamist ning teine üksnes tehnoloogia loovutamist.

(35)

Komisjon otsustas teha turutesti esimese kohustuste paketi (Soomes Kuusankoskis asuva kohapealse sadestatud kaltsiumkarbonaadi tehase ning Huberi pindade katmiseks kasutatava sadestatud kaltsiumkarbonaadi ja lisandite tehnoloogia loovutamine) kohta. Turutest esitati kokku 11 tarbijale ja neljale konkurendile, kes on osalenud kõnealuse tehingu uurimises. Kõik nimetatud (5) vastasid turutestile. Vastused olid erinevad. Tarbijad olid üldiselt seisukohal, et kohustuste täitmisega lahendatakse komisjoni tõstatatud konkurentsiprobleemid, konkurendid aga kahtlesid, kas kavandatavatest parandusmeetmetest ikka piisab, ning tegid ettepanekuid panna lisakohustusi, et kõnealused probleemid piisavalt lahendada. (6)

(36)

Esimese kohustuste paketi puhul hindas komisjon, kas Kuusankoski kohapealse täiteaineks kasutatava sadestatud kaltsiumkarbonaadi tehase ja tehnoloogia loovutamise korral suudaks paketi sobiv ostja saada pindade katmiseks kasutatava sadestatud kaltsiumkarbonaadi turul nii arvestatavaks konkurendiks, et tehingu ärajäämisel saaks teda võrrelda Huberiga.

(37)

Komisjon jõudis järeldusele, et kui rakendub esimene kohustuste pakett (Kuusankoski kohapealse täiteaineks kasutatava sadestatud kaltsiumkarbonaadi tehase ja tehnoloogia loovutamine), mille puhul sobiv ostja saab enda käsutusse nii lisatootmisvõimsuse, vajaliku tehnoloogia kui ka koostöö paberivabrikuga, siis sarnaneb ostja olukord Huberi praeguse olukorraga. Seejuures saab ostja väljakujunenud tarnija eelised, kuna pärast lepingu uuendamiseks korraldatava pakkumiskonkursi võitmist ei tule tal ehitada uut tehast. Seetõttu tagaks selle kohustuste paketi kasutamine kõige paremini loovutamise elujõulisuse ja pindade katmiseks kasutatavate kaltsiumkarbonaatide turule tunnustatud konkureeriva toote toomise.

(38)

Lisaks on komisjon seisukohal, et suurel määral sõltub ostja isikust, kas Kuusankoski kohapealne täiteaineks kasutatav sadestatud kaltsiumkarbonaadi tehas ja loovutatav tehnoloogia suudavad turul konkurendina püsima jääda ning taastada turul konkurentsi Omya ja teiste konkurentidega. Seetõttu on käesoleva juhtumi puhul sobiv ostja tööstusettevõtja, kellel juba on vajalikud rahalised vahendid ja kes on küllalt pädev.

(39)

Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et ettepandav esimene kohustuste pakett (Kuusankoski kohapealse sadestatud kaltsiumkarbonaadi tehase ning Huberi pindade katmiseks kasutatavate ainete tehnoloogia loovutamine), arvestades ka poolte 3. juulil 2006 esitatud parandusi, taastaks ühinemisest mõjutatud Lõuna-Soome tarbijate jaoks tegeliku konkurentsi pindade katmiseks kasutatavate kaltsiumkarbonaatide turul. Konkurents taastuks, kuna Huberi sadestatud kaltsiumkarbonaadi lisandite tehnoloogia kasutuselevõtt taastaks konkurentsi mõju Omya pindade katmiseks kasutatavatele kaltsiumkarbonaatidele. Kui koondumine toimuks algselt teatatud tingimustel, siis konkurents kaoks.

(40)

Arvestades eespool nimetatud põhjusi eraldi ja kõiki põhjusi koos, on komisjon jõudnud järeldusele, et Omya ja J.M. Huberi esitatud kohustused on piisavad, et kõrvaldada kõnealuse koondumisega seotud kahtlused.

(41)

Seetõttu kuulutab komisjon oma otsusega kõnealuse tehingu vastavalt ühinemismääruse artikli 8 lõikele 2 ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks.