(1)

Nõukogu kehtestas 27. novembril 2000 määrusega (EÜ) nr 2604/2000 (2) Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taiwanist ja Taist (edaspidi “asjaomased riigid”) pärit teatava polüetüleentereflataadi (edaspidi “PET”) suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Kehtestatud meetmed põhinesid dumpinguvastasel uurimisel (edaspidi “esialgne uurimine”), mis algatati vastavalt algmääruse artiklile 5.

(2)

Nõukogu kehtestas 13. augustil 2004 määrusega (EÜ) nr 1467/2004 (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Austraaliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit PETi impordi suhtes ja lõpetas Pakistanist pärit PETi importi käsitleva menetluse.

(3)

Määruse (EÜ) nr 2604/2000 muudatused tehti kas algmääruse artikli 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt algatatud läbivaatamistega seotud uurimiste tulemusena või nimetatud määruse artikli 8 lõikes 1 sätestatud hinnakohustuste võtmise tulemusena.

(4)

Pärast teadaande avaldamist meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta (4) sai komisjon 30. augustil 2005 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse kehtivate meetmete läbivaatamiseks (edaspidi “aegumise läbivaatamine”) ning algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase taotluse Taiwanist ja kolmelt Korea Vabariigi eksportivalt tootjalt pärineva impordi osaliseks läbivaatamiseks (edaspidi “osaline vahepealne läbivaatamine”).

(5)

Taotluse esitas Euroopa plastitootjate liidu Plastics Europe polüetüleentereftalaadi komitee (edaspidi “taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul rohkem kui 90 % ühenduse PETi kogutoodangust.

(6)

Aegumise läbivaatamise taotluse aluseks oli väide, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ning ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumise või kordumise.

(7)

Taiwanist ja kolmelt Korea Vabariigi eksportivalt tootjalt (Daehan Synthetic Fiber Co. Ltd., SK Chemicals Co. Ltd. ja KP Chemical Corp.) pärineva impordi suhtes kohaldatavate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise taotluse aluseks oli väide, et meetmete tase ei olnud enam piisav kahjustava dumpingu vastu võitlemiseks.

(8)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et on piisavalt tõendusmaterjali kahe kõnealuse läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 3, ning algatas 1. detsembril 2005 (5) nimetatud läbivaatamised.

(9)

Euroopa Liidu Teatajas avaldati 2. juunil 2006 teadaanne vahepealse läbivaatamise kohta, (6) milles kinnitati, et osaline vahepealne läbivaatamine hõlmab ka kõiki seotud äriühinguid.

(10)

Komisjon algatas 1. detsembril 2005 nõukogu määruse (EÜ) nr 2026/97 (7) artikli 18 kohaselt ka Indiast pärineva PETi impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete läbivaatamise.

(11)

Komisjon teavitas ametlikult aegumise läbivaatamise ja osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest eksportivaid tootjaid, eksportivate riikide esindajaid, importijaid, ühenduse tootjaid ja kasutajaid. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja oma ärakuulamistaotlust konkreetselt põhjendasid.

(12)

Pidades silmas aegumise läbivaatamise taotluses loetletud India, Indoneesia, Korea Vabariigi ja Taiwani eksportivate tootjate ning ühenduse tootjate ja importijate ilmset suurt hulka ning Taiwani eksportivate tootjate hulka vahepealse läbivaatamise taotluses esitatud loetelus, peeti kooskõlas algmääruse artikliga 17 asjakohaseks uurida väljavõttelise uuringu kasutamise otstarbekust. Selleks, et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamiste algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(13)

Pärast esitatud teabe läbivaatamist ning arvestades, et oma valmisolekust koostööd teha teatas vähe India, Indoneesia, Korea Vabariigi ja Taiwani eksportivaid tootjaid, otsustati, et kõnealuse nelja riigi eksportivate tootjate puhul ei ole väljavõttelise uuringu tegemine vajalik.

(14)

Pärast ühenduse tootjate ja importijate esitatud teabe läbivaatamist ja arvestades, et neid ei olnud liiga palju, otsustati nad kõik kaasata ning leiti, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(15)

Seetõttu saadeti küsimustikud kõikidele asjaomaste riikide teadaolevatele eksportivatele tootjatele, importijatele, tarnijatele, ühenduse tootjatele ja kasutajatele.

(16)

Vastused saadi:

Samuti selgus, et üks koostööst hoiduv Indoneesia eksportiv tootja muutis kehtivate meetmete avaldamise järgselt oma nime. Ettevõtte nimi P.T. Bakrie Kasei Corp. muudeti nimeks P.T. Mitsubishi Chemical Indonesia.

(17)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta oma analüüside jaoks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustes.

(18)

Dumpingu ja kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine aegumise läbivaatamise menetluses hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2004 kuni 30. septembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamisega seotud suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”). Taiwanist ja kolmelt Korea Vabariigi eksportivalt tootjalt pärineva impordi suhtes kohaldatavate meetmete osaline vahepealne läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 toimub sama uurimisperiood jooksul, mida kohaldatakse aegumise läbivaatamise puhul.

(19)

Vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimises, st asjaomastest riikidest pärit PET, mille viskoossuskoefitsient vastavalt ISO standardile 1628-5 on 78 ml/g või suurem. Praeguse klassifikatsiooni kohaselt kuulub see CN-koodi 3907 60 20 alla.

(20)

Nii esialgse uurimise kui ka kordusuurimise käigus selgus, et vaatlusalusel tootel – PETil, mida toodetakse asjaomastes riikides ja müüakse sealsetel siseturgudel – ning PETil, mida toodavad ja müüvad ühenduse tootjad, on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning kasutusviisid. Seetõttu käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas dumping käesoleval ajal toimub ja kas meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumiseni.

(22)

Järgnevalt sätestatud üldmeetodeid on rakendatud kõikide asjaomaste riikide eksportivate tootjate puhul ning need meetodid on samad, mida kasutati esialgsel uurimisel. Sellepärast kirjeldatakse dumpingu uurimise tulemuste esitamisel iga asjaomase riigi puhul ainult seda, mis on sellele eksportivale riigile eriomane.

(23)

Normaalväärtuse määramiseks tehti esiteks iga eksportiva tootja puhul kindlaks, kas tema vaatlusaluse toote omamaine kogumüük oli tüüpiline võrreldes tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahuga. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 2 loetakse omamaine müük tüüpiliseks, kui iga eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust.

(24)

Seejärel tehti kindlaks vaatlusaluse toote liigid, mida müüsid tüüpilise omamaise kogumüügiga eksportivad tootjad siseturul ja mis olid ühendusse eksporditavate liikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(25)

Iga eksportivate tootjate poolt siseturul müüdud ja ühendusse eksportimiseks müüdud PETi liikidega otseselt võrreldava tooteliigi puhul kontrolliti, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Teatavat liiki PETi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui selle liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul oli vähemalt 5 % ühenduse turule eksporditud võrreldavate PETi liikide müügi kogumahust.

(26)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4 kontrolliti ka seda, kas iga PETi liigi omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks tehti asjaomaste riikide iga eksportiva tootja puhul kindlaks, kui suur osa vaatlusaluse eksporditava toote igast liigist müüdi uurimisperioodi jooksul kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul.

(27)

Nendel juhtudel, kui oli vaja arvutada normaalväärtused, arvutati need vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6, st kõnealuse tooteliigi tootmiskulude alusel, millele liideti müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal. Müügi-, üld- ja halduskulud on kulud, mida eksportiv tootja kannab samasuguse toote puhul, ja kasum võrdub keskmise kasumiga, mida eksportiv tootja teenib samasuguse toote müügilt tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(28)

Kõigil juhtudel, kui vaatlusaluseid tooteid eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 ehk tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(29)

Kui ekspordimüük toimus seotud importija või turustaja kaudu, tuletati ekspordihind seotud importijalt sõltumatutele klientidele esitatud edasimüügi hinna põhjal. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kohandati kõiki importimise ja edasimüügi vahelisel ajal kantud kulusid, kaasa arvatud müügikulud, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal. Asjakohane kasumimarginaal määrati kindlaks ühenduse turul tegutsevate koostööd tegevate sõltumatute turustajate/importijate poolt edastatud andmete põhjal.

(30)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti kohanduste näol vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 nõuetekohaselt arvesse neid tegurite erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Asjakohased kohandused tehti kõigil juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks.

(31)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 arvutati iga koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaal võrreldes kaalutud keskmisi ekspordihindu kaalutud keskmise normaalväärtusega.

(32)

Nende riikide puhul, kelle koostöö määra hinnati kõrgeks (üle 80 % uurimisperioodi jooksul ühendusse imporditud kogumahust) ja kelle puhul ei olnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja hoidus koostööst, kehtestati dumpingu jääkmarginaal koostööd tegevate ettevõtjate jaoks ette nähtud kõrgeima dumpingumarginaaliga samal tasemel, et tagada nende meetmete efektiivsus.

(33)

Nende riikide puhul, kelle koostöö taset hinnati madalaks (vähem kui 80 % uurimisperioodi jooksul ühendusse imporditud kogumahust), kehtestati dumpingu jääkmarginaal vastavalt algmääruse artiklile 18, st kättesaadavate andmete põhjal.

(34)

Viiest teadaolevast eksportivast tootjast kolm tegi uurimises koostööd. Kahe koostööst hoiduva äriühingu toodang moodustab 80 % kogu India PETi toodangust ning 25 % India ekspordist ühendusse. India ekspordi osakaal ühendusse moodustas uurimisperioodil 0,3 % ühenduse tarbimisest. Kahel kolmest koostööd tegevast eksportijast on hinnakohustused seoses PETi ekspordiga ühendusse, mis võeti esialgse uurimise käigus.

(35)

Kahe koostööd tegeva äriühingu puhul leiti, et nende ühendusse suunduva ekspordi hinnad olid vastavuses äriühingute poolt kehtestatud miinimumhindadega. Need hinnad ületasid oluliselt kolmandate riikide turgudele kehtestatud müügihinnad. Viimati nimetatud müük toimus palju suuremates kogustes kui eksport ühendusse. Sellest ilmneb, et hinnad ühenduse klientidele ei kajasta tavapärast India ettevõtjate hinnakujundust.

(36)

Ühendusse suunduva ekspordi puhul leiti, et kolme koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaal on vahemikus 0–17 %. Tuleb märkida, et selle eksportiva tootja suhtes, kelle puhul dumpingut ei tuvastatud, kehtib hinnakohustus ning tema eksport ühendusse moodustas väga väikse osa (vähem kui 10 %) võrreldes tema ekspordiga kolmandatesse riikidesse. Esialgses uurimises ning sellele järgnevates kordusuurimistes olid dumpingumarginaalid vahemikus 14,7–51,5 %. (8) Kuna imporditud kogused olid tõepoolest väga väiksed, keskendub analüüs dumpingu kordumise võimalikkusele.

(37)

Uurimine näitas, et Indoneesias oli uurimisperioodi jooksul viis PETi tootjat. Nagu märgitud põhjenduses 13, edastasid kolm äriühingut küsimustikud täidetuna, kuid vaid kaks nõustusid kontrollkäikudega oma äriühingu valdustesse. Kuna seega oli võimatu kontrollida, kas kolmanda äriühingu andmed küsimustikus olid õiged, jõuti järeldusele, et nimetatud äriühing ei tee uurimises nõuetekohast koostööd algmääruse artikli 18 tähenduses. Ettevõtet teavitati sellest ning talle anti võimalus esitada oma arvamus.

(38)

Ühe koostööd tegeva äriühingu müügi osakaal ELi turul oli väga väike, kuid müük toimus ühele konkreetsele meditsiinisektori kasutajale. Seetõttu ei peetud müügi mahtu ega ühiku hinda tüüpiliseks. Peale nimetatud väiksemahulise müügi Eurostati andmetel muud Indoneesia päritolu müüki ELi turul ei toimunud.

(39)

Tulenevalt sellest, et kaks koostööd tegevat äriühingut uurimisperioodil ELi turul tüüpilist müüki ei teostanud ning Eurostati impordistatistika näitas, et rohkem importi Indoneesiast ei toimunud, ei olnud võimalik dumpingumarginaali kehtestada.

(40)

Uurimises tegi koostööd kaks Malaisia PETi tootjat. Vaid üks neist eksportis oma toodangut ühendusse, hõlmates 100 % Malaisia PETi ekspordist ühendusse. Terve ühenduse turuga võrreldes oli vaatlusaluse toote koguimport Malaisiast väike, st vahemikus 2 000 – 4 000 tonni.

(41)

Uurimisperioodi jooksul ühendusse eksportiva tootja samasuguse toote omamaine müük oli tüüpiline. Normaalväärtuse aluseks võeti algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt Malaisia sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad.

(42)

Uurimine näitas, et äriühingu esitatud tootmiskulud olid alahinnatud, sest uurimisperioodi jooksul tekkinud tootmise üldkulud (kaasa arvatud amortisatsioon, rendikulud, palgad ja hoolduskulud) klassifitseeriti müügi- üld- ja halduskuludeks. Äriühing väitis, et selle eesmärgiks oli näidata oma tootmisüksuste madalat tootmisvõimsuse rakendusastet. Tegelikud kulud sisaldavad siiski ka ümberklassifitseeritud tootmise üldkulusid. Asjaolu, et äriühing kasutas vaid murdosa tootmise täisvõimsusest, ei tähenda, et selliste rajatiste puhul kulusid ei teki. Nimelt olid need kulud kantud äriühingu raamatupidamise andmetesse ning kuna need olid otseselt seotud samasuguse toote tootmisega, tuli esitatud tootmiskulusid korrigeerida.

(43)

Kõnealuse eksportiva tootja puhul määrati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 ekspordihinnad ühenduses sõltumatute ostjate poolt tegelikult makstud hindade alusel.

(44)

Õiglase võrdluse tagamiseks võeti vajaduse korral ja õigustatud juhtudel arvesse erinevusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes ning laenukuludes.

(45)

Dumpingumarginaali arvutamiseks võrreldi vaatlusaluse toote kaalutud keskmisi normaalväärtusi kaalutud keskmise ekspordihinnaga ühendusse eksportimisel.

(46)

Kõnealune võrdlus näitas uurimisperioodi jooksul ühendusse eksportiva ainsa eksportiva tootja puhul ligikaudu viieprotsendilist dumpingut. Arvestades siiski asjaoluga, et imporditud kogused olid tõepoolest väga väikesed, keskendub analüüs peamiselt dumpingu kordumise tõenäosusele.

(47)

Tuletatakse meelde, et vahepealne läbivaatamine piirdub dumpinguga järgmiste äriühingute puhul: Daehan Synthetic Fiber Co Ltd., SK Chemicals Co Ltd. ja KP Chemicals Corp. Nendelt kolmelt äriühingult saadi vastused kõikidele küsimustikus esitatud küsimustele.

(48)

Lisaks sellele teatasid endast ühe eespool nimetatud eksportiva tootjaga seotud äriühingud. Seega edastasid vastused küsimustikele ka eksportivad tootjad Honam Petrochemicals ja Huvis Corp.

(49)

Enne kohapealset uurimist teavitas Daehan Synthetic Fiber Co Ltd. komisjoni oma otsusest Korea Vabariigis PETi tootmine lõpetada. Sellest tulenevalt otsustas äriühing kavandatud kontrollkäigu ära jätta. Kuna seetõttu nimetatud äriühing ei teinud koostööd algmääruse artikli 18 tähenduses, tuleks tema suhtes kehtestada dumpingu jääkmarginaal.

(50)

Vastavalt järelpärimisele on Korea Vabariigis kümme tootjat, kellel on tootmisvõimsus PETi tootmiseks. Viis nendest (sealhulgas Daehan Synthetic Fiber Co Ltd.) on endast komisjonile teada andnud ning küsimustike vastused edastanud. Üks ülejäänud viiest koostööst hoiduvast tootjast tegi komisjoniga koostööd esialgses uurimises.

(51)

Eurostati andmetel moodustas nelja koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordimaht koos Daehan Synthetic Fiber Co Ltd. tõendamata eksporditud kogustega uurimisperioodi jooksul ligikaudu 100 % kogu Korea Vabariigi ekspordist ühendusse.

(52)

Nagu märgitud põhjendustes 16 ja 17, olid need neli täielikult koostööd tegevat eksportivat tootjat järgmised:

(53)

Igasuguse kõrvalehoidmise vältimiseks tulevikus on dumpingumarginaalid arvutatud kontserni tasandil.

(54)

Kõikide Korea Vabariigi eksportivate tootjate eksporditud PETi liikide puhul oli vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 võimalik normaalväärtust kindlaks määrata tavalise kaubandustegevuse käigus sõltumatute klientide poolt siseturul makstud või makstavate hindade põhjal.

(55)

Kaks Korea Vabariigi eksportivat tootjat teostasid eksportmüüki ühendusse otse sõltumatutele klientidele, Korea Vabariigis asuvate seotud äriühingute ning ühenduses asuvate seotud importijate kaudu. Seetõttu määrati eespool kirjeldatud olukorda arvestades tuletatud ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt.

(56)

Transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, komisjonitasude, krediidi, pakkimise, tollimaksude (tollimaksude tagastamine) ning pangakulude erinevuste arvessevõtmiseks tehti kohandusi, kui seda peeti õigustatuks ja piisavalt põhjendatuks.

(57)

Kaks Korea Vabariigi eksportivat tootjat esitasid tollimaksu tagastamise nõude põhjendusega, et samasuguse tootega kaasnesid impordimaksud, kui toode oli mõeldud tarbimiseks ekspordiriigis, kuid kõnealused impordimaksud maksti tagasi, kui kõnealust toodet müüdi ekspordiks ühendusse. Mõlemal juhul tuvastati, et taotletav summa oli suurem kui samasuguse toote suhtes kehtiv tollimaks Korea Vabariigi siseturul, ning seetõttu korrigeeriti seda vastavalt. Käesolevas uurimises kasutatud meetod oli kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktis b sätestatud tingimustega, sest kajastas täpselt samasuguse toote impordi tegelikku tollimaksumäära.

(58)

Peale selle esitasid mõlemad eksportivad tootjad nõude seoses krediidikuludega, mis põhinevad tegelikul krediiditähtajal, mis klientidele määratakse Korea Vabariigi siseturul kasutatava nn avatud arve maksemeetodi alusel. Üldjuhul leiti, et selle süsteemi kohaselt ei määranud eksportivad tootjad tegelikult konkreetseid krediiditähtaegu, pealegi ei olnud krediiditähtaegu võimalik täpselt kindlaks määrata, sest maksed ei olnud konkreetsete arvetega seostatavad. Sellistel asjaoludel ei saanud vastavat kohandust teha.

(59)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(60)

Kõnealune võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul ühendusse eksportinud eksportivate tootjate puhul esines miinimumtasemel dumping.

(61)

Kaks neljast teadaolevast eksportivast tootjast tegid uurimises koostööd. Kahe koostööd tegeva äriühingu toodang moodustab enam kui 80 % kogu Taiwani PETi toodangust ning 99 % kogu Taiwani ekspordist ühendusse. Taiwani ekspordi osa ühendusse võrreldes ühenduse tarbimisega ulatus uurimisperioodil 1,2 protsendini.

(62)

Kolmas Taiwani eksportiv tootja vastas küll algselt küsimustikule, kuid lõpetas edasise koostöö enne kohapealset kontrolli. Asjaolu, et äriühing ei lubanud komisjoni ametnikel kohapeal kontrollida küsimustikus esitatud andmeid, on käsitletav uurimises koostööst hoidumisena. Algmääruse artikli 18 alusel tuleks selle äriühingu suhtes kohaldada dumpingu jääkmarginaali.

(63)

Kõikide Taiwani eksportivate tootjate poolt eksporditud PETi liikide puhul oli võimalik normaalväärtust kindlaks määrata tavalise kaubandustegevuse käigus sõltumatute klientide poolt siseturul makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1.

(64)

Mõlemad Taiwani koostööd tegevad eksportivad tootjad teostasid eksportmüüki otse sõltumatutele ühenduse klientidele. Ekspordihindu võis hinnata nimetatud klientide poolt makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(65)

Arvesse võeti transpordi, kindlustuse, käitlemiskulude, vahendustasude, laenude, pakendamiskulude ja pangatasude erinevusi.

(66)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(67)

Nimetatud võrdluse alusel oli Far Easter Textile’i dumpingumarginaal miinimummarginaalist madalam. Shinkongi puhul oli dumpingumarginaali suuruseks kuni 6,5 %. Siiski näitas uurimine Far Eastern Textile’i puhul, et kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlus kaalutud keskmiste ekspordihindadega ei kajastanud dumpingut täies ulatuses. Uurimine näitas, et märkimisväärne kogus (ligikaudu 25 % kogu ühendusse suunduvast ekspordist) eksporditi oluliselt madalamate hindadega ning oli suunatud vaid ühele kliendile. Lisaks eksporditi uurimisperioodi viimase nelja kuu jooksul kõikidesse ühenduse sihtkohtadesse oluliselt madalamate hindadega võrreldes uurimisperioodi esimese kaheksa kuuga. Seetõttu tuli rakendada teistsugust võrdlusmetoodikat. Avastati, et dumpingumarginaalides on oluline erinevus, kui võrrelda omavahel keskmisi väärtusi või tehinguid ja keskmisi väärtusi. Tehingute omavahelist võrdlemist ei peetud asjakohaseks alternatiivseks võrdlusmeetodiks, kuna sellisel puhul oleks võrreldavate tehingute valimise protsess liiga suvaline. Seetõttu toimus algmääruse artikli 2 lõikele 11 vastav tehingute ja keskmiste väärtuste võrdlus. Seega oli olemas selge ekspordimudel, mis erines nii klientide kui ka aja poolest.

(68)

Sellest tulenevalt võetakse edaspidistes dumpingu jätkumise analüüsides aluseks tehingute ja keskmiste väärtuste võrdlemisel saadavad dumpingumarginaalid. Shinkongi puhul ei olnud kahe meetodiga arvutatud dumpingumarginaalide erinevused märkimisväärsed ning mingeid mudeleid ei leitud. Seetõttu tuleks nimetatud äriühingu puhul kaaluda dumpingumarginaali arvutamist keskmiste väärtuste võrdlemise teel.

(69)

Kahe koostööd teinud eksportiva tootja dumpingumarginaalid on järgmised:

Konkreetse juhtumi kaupa väljendades vastavad need protsendimäärad järgmistele eritollimaksudele:

Jääktollimaksu määr peaks põhinema käesoleval ajal Taiwani suhtes kohaldataval jääktollimaksumääral, eeldusel et olukord ei ole selles suhtes muutunud. Määr ulatub kuni 143,4 euroni tonni kohta.

(70)

Nende kahe äriühingu puhul, kes koostööst hoidusid, ollakse seisukohal, et tuleks kohaldada olemasolevat teavet vastavalt algmääruse artiklile 18. Nende äriühingute suhtes tuleks kohaldada jääktollimaksu.

(71)

Vaid üks Tai PETi tootev äriühing tegi uurimises koostööd, kuid ta ei eksportinud uurimisperioodi jooksul ühendusse. Eurostati andmetel oli Taist pärit impordimaht uurimisperioodi jooksul tühine. Uurimisperioodil oli Tais teada vähemalt kolm muud PETi tootjat, kes koostööst hoidusid.

(72)

Kuna ainsal koostööd tegeval PETi tootjal puudus eksport ühendusse, ei olnud võimalik koostööd tegeva tootja suhtes dumpinguarvutusi teha.

(73)

Dumpingu kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks meetmete kehtetuks tunnistamise korral uuriti koostööd tegevate eksportivate tootjate hinnakäitumist teistel eksporditurgudel, nende tootmist, tootmisvõimsust ja varusid. Analüüs põhines olemasoleval teabel, s.t jaotises A.4 nimetatud koostööd tegevate tootjate edastatud küsimustike vastustes esitatud ja kinnitatud teabel. Lisaks analüüsiti veel menetluses osalevate asjaomaste riikide muude eksportivate tootjate hinnakäitumist, tootmist ja tootmisvõimsust. See analüüs põhines ühenduse tööstuse ja eksportivate tootjate edastatud turu-uuringute andmetel, Eurostati impordistatistikal ning võimaluse korral asjaomaste riikide ekspordistatistikal.

(74)

Asjade käigu kirjeldus meetmete võimaliku kehtetuks tunnistamise korral põhineb järgmistel andmetel:

(75)

Ühenduse hinnad olid üldiselt madalamad kui siseturu hinnad Indias. Tõenäoliselt eksporditakse hindadega, mis on kehtivatest ühenduse hindadest vähemalt mõnevõrra madalamad. Eeldusel, et sama hinnatase püsib, hakatakse meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt ühendusse eksportima dumpinguhindadega.

(76)

India ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid üldjuhul madalamad kui siseturu hinnad. Hindade erinevus oli kuni 24 % ekspordi hinnatasemest. Seega võib oletada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral võib eksport ühendusse toimuda samuti dumpinguhindadega. Tuvastatud marginaalid on tegelikult kõrgemad kui praegune EÜsse suunduva ekspordi dumpingu tase, mida on kirjeldatud eespool. Tuleks märkida, et 1. praegune EÜsse suunduva ekspordi dumpingu tase määrati kindlaks väikeste ekspordimahtude põhjal ning 2. osa sellisest ekspordist toimus hinnakohustuse kohaselt, millel oli korrigeeriv mõju ekspordihindade tasemele. Seega võib juhul, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse, dumpingumarginaal isegi kõrgemaks osutuda.

(77)

India ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid üldiselt ühenduse hindadest madalamad. Seetõttu hakkavad India eksportijad meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt PETi suuremates kogustes ühendusse eksportima ning hindadega, mis lähenevad uurimisperioodi ajal kolmandatele riikidele kehtestatud hindadele. Seepärast tundub võimalik, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral võib uurimisperioodil ühendusse suunduva ekspordi puhul kindlakstehtud dumping isegi suureneda.

(78)

Kasutamata tootmisvõimsuse puhul tuleb rõhutada, et kaks India suurimat tootjat hoidusid koostööst. Siiski tuvastati, et nende üldine tootmisvõimsus uurimisperioodi jooksul ulatus ligikaudu 23 protsendini ühenduse tarbimisest. Olemasoleva teabe alusel on kasutamata tootmisvõimsuse osa märkimisväärne, ulatudes 80 000 – 130 000 tonnini. Lisaks on ka kolmel koostööd tegeval tootjal teataval määral kasutamata tootmisvõimsust. Kokkuvõtteks – Indias on märkimisväärsel hulgal kasutamata tootmisvõimsust. Samuti ületab pakkumine India turul nõudluse. Seoses sellega võivad tootjad meetmete kehtetuks tunnistamise korral otsustada suunata ülejääk ühenduse turule pidevalt langevate dumpinguhindadega.

(79)

Meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse kasutamata tootmisvõimsus tõenäoliselt ühendusse. Pidades silmas olemasolevaid hinnasuhteid, eriti ühenduses ja Indias kehtivate hindade vahelist suhet, on tõenäoline, et ühendusse hakatakse eksportima dumpinguhindadega.

(80)

Üldjuhul olid hinnad ühenduses kõrgemad kui need, mida kaks koostööd tegevat Indoneesia eksportivat tootjat saavad siseturul. Seetõttu on põhjust oletada, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleksid Indoneesia eksportivad tootjad huvitatud müügi suunamisest ühendusse.

(81)

Polypeti puhul, kes tegutses kahjumiga kõikidel turgudel, ei peetud siseturu hindu usaldusväärseiks ja seetõttu tuli normaalväärtus kindlaks määrata tootmiskulude ning tavapärase kasumi põhjal. Arvestamisel kasutati esialgses uurimises kasutatud 7 % suurust kasumimarginaali. Määrati kindlaks 25,0 % suurune hinnaerinevus nimetatud arvestusliku normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vahel. Arvestades asjaolu, et ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid normaalväärtusest madalamad, on meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline dumpingu kordumine.

(82)

Petnesia tegutses uurimisperioodi jooksul nulltasemel ning seetõttu arvutati normaalväärtus samal meetodil, mida on kirjeldatud Polypeti puhul, kasutades nii omamaist müüki kui ka arvestuslikku normaalväärtust. Normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade vahe (nende meetodite puhul) oli 5–10 %. Arvestades asjaolu, et ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid normaalväärtusest madalamad, on meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline dumpingu kordumine.

(83)

Ühenduse tootjate müügihinnad müügiks ELis algasid uurimisperioodil 1 058 eurost. Sama ajavahemiku jooksul oli Indoneesia eksportijate müügihind kolmandate riikide turgudele 911 eurot. Seetõttu oli müük ELi turul 16 % kõrgem kui teistel turgudel. Seetõttu on põhjust oletada, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleksid Indoneesia eksportivad tootjad huvitatud müügi suunamisest ühendusse.

(84)

Nagu eespool nimetatud, tegutses Indoneesias uurimisperioodi jooksul viis tootjat. Turu-uuringu aruande põhjal oli Indoneesia tootmismaht 324 000 tonni, millest koostööd teinud tootjate osa moodustab ligikaudu 47 %. Koostööd teinud tootjatelt ning turu-uuringutest saadud teabe kohaselt moodustas kasutamata tootmisvõimsus umbes 10 % kogu tootmisvõimsusest ehk ligikaudu 37 000 tonni. See moodustab ligikaudu 1,5 % ühenduse kogutarbimisest.

(85)

Koostööd teinud tootjatelt saadud teabe kohaselt olid PETi varud väikesed.

(86)

Kasutamata tootmisvõimsuse ja varude puhul näitas uurimine, et ühenduse turule oleks võimalik suunata märkimisväärne kogus PETi.

(87)

Eespool nimetatud tegurite hindamine näitas, et Indoneesia tootjate kolmandate riikide turgudel realiseeritud toodete hinna ning nende normaalväärtuse vahel oli oluline erinevus.

(88)

Pealegi on kolmandate riikide turgudel koostööd tegevate eksportivate tootjate hinnad ja Indoneesia siseturu hinnad märkimisväärselt madalamad kui ühenduse tööstuse müügihinnad ühenduses. Arvestades ka kasutamata tootmisvõimsust, on Indoneesia eksportivatel tootjatel seega stiimul meetmete kehtetuks tunnistamise korral suurendada müüki ühenduse turul, mis tõenäoliselt toimuks dumpinguhindadega.

(89)

Samal ajal kui Malaisia tootjate vaatlusaluse toote tootmine ja müük on hinnanguliselt ligikaudu 120 000 tonni, on PETi kogutarbimine Malaisias kõigest umbes 60 000 tonni. Kuna Malaisia siseturg on võimeline tarbima vaid poole kogu kõnealuse toote toodangust ning müügist, on selge, et kui Malaisia vaatlusaluse toote tootjad soovivad praeguse tootmisvõimsuse juures oma tegevust jätkata, on nad üldiselt sõltuvad eksporditurgudest.

(90)

Uurimine näitas, et siseturu hinnad olid 10–20 % madalamad kui keskmised hinnad ühenduse turul. Pole põhjust arvata, et meetmete kehtetuks tunnistamisega olukord muutub.

(91)

Mõlema põhjenduses 17 nimetatud koostööd tegeva eksportija esitatud teabest selgus, et kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi maht oli suur, ulatudes uurimisperioodil kuni 67 protsendini kogumüügist.

(92)

Ühe ühendusse eksportinud Malaisia eksportija kaalutud keskmised ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid madalamad dumpingu arvutamisel saadud kaalutud keskmistest normaalväärtusest ning müügihindadest ühendusse. See viitab asjaolule, et nimetatud Malaisia eksportija müüb tõenäoliselt ka kolmandate riikide turgudele dumpinguhinnaga PETi ning hinnavahe võib isegi olla suurem kui Euroopa turul.

(93)

Teise eksportija kohta, kes uurimisperioodi jooksul ühendusse ei eksportinud, selgitas uurimine, et keskmine ekspordihind kolmandatesse riikidesse ei katnud isegi tootmiskulusid, mis samuti viitab samasuguse toote dumpingule kolmandate riikide turgudel.

(94)

Eespool kirjeldatu viitab selgelt tõenäosusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral korduks dumpinguhindadega eksport ühendusse.

(95)

Eespool põhjenduses 17 nimetatud koostööd tegevate eksportijate edastatud teabest selgus, et eksport kolmandatesse riikidesse toimus kaalutud keskmise ekspordihinnaga, mis oli tunduvalt madalam ühenduse tööstusharu müügihinnast ühenduses.

(96)

Valitsevat hinnataset silmas pidades võib seega järeldada, et ühenduse turg on Malaisia eksportivatele tootjatele huvipakkuv. Seetõttu võib oletada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks majanduslikult stimuleeriv suunata eksport kolmandatest riikidest ühenduse tasuvamale turule. Ka ühendusse suunatud müük toimuks tõenäoliselt dumpinguhindadega.

(97)

Uurimine näitas, et uurimisperioodi jooksul oli kahe koostööd tegeva tootja tootmisvõimsuse kasutamise tase väga madal, s.t vahemikus 30–80 %. Sellest tulenevalt võib järeldada, et Malaisial on märkimisväärne kasutamata tootmisvõimsus. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks Malaisia eksportivate tootjate jaoks majanduslikult stimuleeriv kasutamata tootmisvõimsust rakendada ning eksportmüügi mahtu tõsta, seda eelkõige ühendusse.

(98)

Kahe koostööd tegeva eksportiva tootja varude tase oli tavapärane. Siiski tuleb märkida, et varudele ei saa omistada olulist tähtsust, sest Malaisias toimub PETi tootmine peamiselt klienditellimuste alusel. Seega koosnevad varud peamiselt PETist, mis ootab juba teadaolevatele klientidele kättetoimetamist.

(99)

Uurimine näitas, et vaatamata kehtivatele meetmetele jätkas üks koostööd tegevatest tootjatest dumpingut.

(100)

Lisaks olid koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmised ekspordihinnad kolmandate riikide turgudel ning müügihinnad siseturul oluliselt madalamad valitsevast hinnatasemest ühenduses. Arvestades ka kasutamata tootmisvõimsust, on Malaisia eksportivatel tootjatel seega stiimul meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunata müük ühenduse turule, kus see tõenäoliselt toimuks dumpinguhindadega.

(101)

Nagu selgitatud põhjenduses 60, olid kõigi nelja koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaalid alla miinimumi. Siinkohal on vaja meelde tuletada, et nimetatud eksport toimus perioodil, mil kahel koostööd tegeval eksportijal oli võimalik ühendusse eksportida tollimaksu nullmääraga. Kuna nende nelja eksportiva tootja eksport moodustas Eurostati andmetel ligikaudu 100 % kogu PETi impordist uurimisperioodi jooksul, paistab dumpingu kordumise oht kõikide uurimises koostööd teinud eksportivate tootjate puhul olevat väike.

(102)

Uurimine näitas, et koostööd tegevate äriühingute müügihinnad Korea Vabariigi siseturul on kõrgemad kui ühenduse tööstusharu müügihinnad ühenduse turul. Ei ole põhjust arvata, et koostööd tegevate äriühingute hinnad ei olnud tüüpilised või et koostööst hoiduvad eksportivad tootjad müüvad oma siseturul oluliselt odavamate hindadega kui koostööd tegevad äriühingud. Lisaks on tõenäoline, et koostööst hoiduvad äriühingud, kes ei teostanud müüki EÜsse, hakkaksid kadunud EÜ turuosa tagasivõitmise nimel müüma madalamate hindadega. See lubab arvata, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks tõenäoline koostööst hoiduvate äriühingute dumpinguhindadega ekspordi kordumine ühendusse. Veel tuleb märkida, et need koostööst hoiduvad äriühingud teostasid esialgse uurimise ajal eksporti ühendusse kogustes, mis ei olnud märkimisväärsed.

(103)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul tuvastati 5 % suurune erinevus Korea Vabariigi siseturu hindade ja kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade valdavas tasemes. Arvestades asjaolu, et neil oli võimalus piiramatutes kogustes PETi ühendusse eksportida tollimaksu nullmääraga, on kaubavahetuse ühendusse ümbersuunamise oht üsna väike.

(104)

Ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid samuti üldiselt kättesaadavad, sealhulgas koostööst hoiduvate äriühingute kehtestatud hinnad. Viimased olid koostööd teinud äriühingute kehtestatud siseturu hindadest madalamad. Nimetatud hinnaerinevus näitab taas, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral võidakse ühendusse eksportida dumpinguhindadega.

(105)

Uurimine näitas, et koostööd teinud eksportivad tootjad Korea Vabariigis on müünud kolmandatele riikidele märkimisväärseid koguseid. Arvestades asjaolu, et SK Chemicalsil ja KP Chemicalsil oli võimalus piiramatutes kogustes PETi ühendusse eksportida tollimaksu nullmääraga, on kaubavahetuse ühendusse ümbersuunamise oht koostööd teinud eksportivate tootjate puhul üsna väike.

(106)

Koostööst hoidunud eksportivate tootjate puhul kasutati turu-uuringute aruandest ning Korea Vabariigi statistikaametilt saadud teavet.

(107)

Kui Korea Vabariigi statistikaameti andmetele tuginedes võtta kokku kogu Korea Vabariigi eksportivate tootjate uurimisperioodil teostatud eksport (727 Kt) ning arvestada sellest maha koostööd teinud eksportivate tootjate eksport (320 Kt), moodustas koostööst hoiduvate tootjate kogueksport hinnanguliselt 407 Kt.

(108)

Koostööst hoiduvate eksportivate tootjate kogused igasse sihtkohta saadi nii, et asjakohase sihtkoha koguekspordist arvati maha koostööd teinud eksportivate tootjate eksport sellesse sihtkohta. Viis sihtkohta, kuhu koostööst hoiduvad eksportivad tootjad oletatavasti suurimaid koguseid eksportisid, olid Hiina Rahvavabariik, Ukraina, Jaapan, Tuneesia ning Iraani Islamivabariik.

(109)

Korea Vabariigi statistikaameti edastatud ekspordiväärtuste alusel arvutades oli kaalutud keskmine hind viide suurimasse ekspordi sihtkohta 759 eurot tonni kohta. Kuigi kõnealune hind põhineb kinnitamata esmastel statistilistel andmetel (mis sisaldavad osalt koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud statistilisi väärtusi ning võimalik, et ka ekspordihindasid seotud äriühingutele, samuti hindu, mis ei sisalda mereveokulusid), jääb keskmine hind oluliselt madalamaks keskmisest impordihinnast (CIF-tasemel) ühendusse (ligikaudu 25 %).

(110)

Arvestades eeltoodut, s.t koostööst hoidunud eksportivate tootjate kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi ilmset märkimisväärset mahtu ning asjaolu, et koostööst hoidunud eksportivate tootjate hinnad viide suurimasse sihtkohta on märkimisväärselt madalamad kui keskmine impordihind ühendusse, on meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõsine oht, et koostööst hoidunud eksportivad tootjad suunavad kauba ümber. Arvestades, et esialgses uurimises oli suurima koostööst hoidunud eksportiva tootja dumpingumarginaal märkimisväärne (55 %), on ülimalt tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral jätkavad koostööst hoiduvad eksportivad tootjad dumpinguhindadega müüki.

(111)

Kõigil koostööd tegevatel eksportivatel tootjatel olid tavapärased laoseisud ning nad töötasid peaaegu täisvõimsusega. Seega ei ole nimetatud põhjusel dumpingu kordumise oht kuigi tõenäoline.

(112)

Koostööst hoiduvate eksportivate tootjate tootmisvõimsus määrati kindlaks turu-uuringute andmetel põhineva Korea Vabariigi eksportivate tootjate üldise tootmisvõimsuse alusel. Laoseisu kohta teave puudub. Kui Korea Vabariigi üldisest tootmisvõimsusest maha arvata kootööd tegevate eksportivate tootjate võimsus, saab arvutada koostööst hoiduvate eksportivate tootjate oletatava võimsuse. See tootmisvõimsus on hinnanguliselt ligikaudu 550 Kt, mis vastaks 23 % suurusele turuosale kogu ühenduse tarbimisest.

(113)

Turu-uuringu aruande põhjal on kogu Korea Vabariigi kasutamata tootmisvõimsus hinnanguliselt ligikaudu 200 000 tonni. Seega ei ole võimalik välistada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral tekib koostööst hoidunud eksportivate tootjate puhul dumpingu kordumine.

(114)

Kuigi nelja koostööd teinud äriühingu puhul selget ohtu dumpingu kordumiseks ei ole, näitas uurimine, et koostööst hoidunud äriühingute puhul valitseb tõsine dumpingu kordumise oht. Seda näitas Korea Vabariigi siseturul ja ühenduse turul valitsevate hinnatasemete võrdlus, samuti nimetatud siseturu hinnataseme võrdlus keskmise ekspordihinnaga kolmandate riikide turgudele.

(115)

Lisaks võib näha tõsist kaubavahetuse ümbersuunamise ohtu, kui arvestada märkimisväärseid PETi koguseid, mida müüakse kolmandatele riikidele hindadega, mis on oluliselt madalamad kui hinnad, millega PETi imporditakse ühendusse. Võttes arvesse kõnealuste koostööst hoiduvate ettevõtete varasemat dumpinguhindadega müüki (esialgse uurimise jooksul oli dumpingumarginaal 55 %), ei ole põhjust arvata, et need äriühingud meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumpinguhinnaga müüki ei jätka.

(116)

Koostööd tegevate ning koostööst hoiduvate Taiwani eksportivate tootjate kehtestatud siseturu hinnad olid üldjuhul ühenduse hindadest madalamad. Ka siseturuhinnad olid tulutoovad. See tähendab, et Taiwani eksportivatele tootjatele oleks ka ühenduse hinnatase väga huvipakkuv. Nimetatud hinnasuhte tõttu on ka Taiwani ekspordihinnad tõenäoliselt ühenduse tööstusharu kehtestatud keskmistest hindadest oluliselt madalamad.

(117)

Ühe koostööd tegeva tootja hinnad kolmandatele riikidele olid Taiwani siseturu hindadest oluliselt madalamad. Teise koostööd teinud ettevõtja puhul, kes müüs oma toodangut peamiselt Jaapanisse, olid kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad siseturu hindadest kõrgemad. Sellest tulenevalt ei saa välistada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral järgitakse Taiwanist ühendusse suunduva ekspordi hindade kujundamisel sama mudelit kui teistesse riikidesse (välja arvatud Jaapan) suunduva ekspordi puhul. Sellise asjade käigu puhul on tõenäoline dumpingu kordumine. Nimetatud hinnang põhineb koostööd teinud tootjate andmetel, sest muud asjaomast teavet ei olnud võimalik saada.

(118)

Taiwani ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid ühenduse hinnatasemest oluliselt madalamad. Uurimisperioodi jooksul ei kohaldatud Taiwanist muudesse riikidesse suunduva ekspordi suhtes dumpinguvastaseid tollimakse. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral ei saa välistada, et ühendusse suunduva ekspordi hindade puhul hakatakse järgima muude turgude hinnasuundumusi. Sellistes tingimustes toimuks tulevane eksport ühendusse dumpinguhindadega. Olgu veel kord öeldud, et see hinnang põhineb koostööd tegevate tootjate edastatud andmetel. Arvestades, et puuduvad andmed selle kohta, et koostööd tegevate äriühingute ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse või siseturu hinnad ei ole tüüpilised kõikidele Taiwani eksportivatele tootjatele, võib järeldada, et ka koostööst hoidunud äriühingute tulevane eksport EÜsse toimuks tõenäoliselt dumpinguhindadega.

(119)

Kui üks koostööd teinud äriühing töötas uurimisperioodi vältel oma täisvõimsusel, jättis teine kasutamata olulise osa oma tootmisvõimsusest. Koostööst hoidunud äriühingute puhul paistab kasutamata tootmisvõimsus olevat vahemikus 400 000 – 500 000 tonni. See moodustab umbes 20 % ühenduse tarbimisest uurimisperioodi vältel. Pidades silmas ühenduse atraktiivset hinnataset, on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse kasutamata tootmisvõimsus ühendusse.

(120)

Meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse kasutamata tootmisvõimsus tõenäoliselt ümber ühendusse. Lisaks hakatakse tõenäoliselt ühendusse eksportima dumpinguhindadega, arvestades kolmandatesse riikidesse (välja arvatud Jaapan) suunduva ekspordi madalat hinnataset. Kui ühendusse hakatakse importima suuri koguseid, satuvad ühenduse hinnad surve alla. Seesugune hindade langussuundumus suurendab tõenäoliselt dumpingut võrreldes sellega, mis uurimisperioodil kindlaks tehti.

(121)

Nagu esitatud põhjenduses 71, oli uurimisperioodil Tais teada vähemalt kolm muud PETi tootjat, kes hoidusid uurimises koostööd tegemast. Kõnealuste koostööst hoidunud tootjate puhul analüüsiti Eurostatist ja muudest allikatest saadud andmeid.

(122)

Teave varude ning müügi kohta kolmandate riikide turgudele käsitleb üksnes koostööd tegevat eksportivat tootjat. Turu-uuringute põhjal oli võimalik saada andmeid Tai kogu tootmisvõimsuse kohta ning hinnata kõikide Tai eksportivate tootjate tootmismahtu. Leiti, et järeldused koostööst hoiduvate äriühingute kohta ei saa olla soodsamad kui koostööd tegevate äriühingute kohta.

(123)

Uurimine näitas, et siseturu hinnad olid 10–20 % madalamad kui keskmised hinnad ühenduse turul. Ei ole põhjust arvata, et meetmete kehtetuks tunnistamisega olukord muutuks.

(124)

Eespool põhjenduses 17 esitatud teave koostööd tegevate eksportivate tootjate kohta näitas, et kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi maht oli suur, ulatudes uurimisperioodi ajal kuni 80 % kogumüügist. Samuti leiti, et keskmised ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid tehtud kulutustest madalamad, mis näitab, et toodet müüakse kolmandate riikide turgudel dumpinguhinnaga. Koostööst hoiduvate äriühingute kohta puudub teave, mis viitaks nende erinevale hinnakäitumisele Tai siseturul või kolmandate riikide turgudel, seega võib oletada, et ka nemad müüvad kolmandatele riikidele madalamate hindadega kui siseturul.

(125)

Andmed, mille edastas koostööd tegev eksportija, kes ühendusse ei eksportinud, näitasid, et eksport kolmandatesse riikidesse toimus kaalutud keskmise ekspordihinnaga, mis oli tunduvalt madalam ühenduse tootmisharu müügihinnast ühenduses.

(126)

Eeldusel, et valitsev hinnatase ühenduses jääb samaks, võib järeldada, et ühendust võib pidada Tai eksportivate tootjate jaoks huvipakkuvaks turuks. Selle alusel leitakse, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on olemas majanduslik stiimul ekspordi üleviimiseks kolmandatest riikidest ühenduse tasuvamale turule.

(127)

Tais on märkimisväärsed rakendamata tootmisvõimsused. Uurimine näitas, et koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmisvõimsuse rakendusmäär uurimisperioodi vältel oli madal.

(128)

Turu-uuringute aruande kohaselt on koostööst hoiduvate eksportivate tootjate tootmisvõimsuse määr ligikaudu 500 000 tonni ja kogutoodang ligikaudu 430 000 tonni. Nende andmete põhjal on kasutamata tootmisvõimsus ligikaudu 70 000 tonni. Juhul kui kasutamata tootmisvõimsus suunataks müügiks ühenduse turule, moodustaks see ligikaudu 2,9 % kogu ühenduse tarbimisest.

(129)

Üldiselt selgub turu-uuringu andmetest, et Tai siseturg suudab vastu võtta vähem kui 94 000 tonni ehk 25 % omamaisest PETi toodangust. Sellistes oludes on vaatlusaluse toote tootjad Tais suuresti sõltuvad ekspordist, kui nad soovivad oma tegevust jätkata praeguse tootmisvõimsuse juures. Seetõttu on ülimalt tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneks eksport EÜsse. Seega ei saa välistada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral alandavad Tai eksportivad tootjad ühendusse suunduva ekspordi hindu muudesse kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindadega samale tasemele, et kaotatud turuosa tagasi võita. Ei saa välistada ka seda, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral tekib koostööst hoiduvate eksportivate tootjate puhul dumpingu kordumise oht.

(130)

Koostööd tegeva eksportiva tootja laoseis oli tavapärane. Siiski tuleb märkida, et varudele ei saa omistada olulist tähtsust, sest Tais toimub PETi tootmine peamiselt klienditellimuste alusel. Varud moodustab seega peamiselt PET, mis ootab transportimist juba teadaolevatele klientidele.

(131)

Arvestades, et ainus koostööd teinud eksportiv tootja ühendusse ei eksportinud, ei suutnud uurimine kindlaks teha, kas vaatamata kehtivatele meetmetele dumping jätkub või mitte.

(132)

Pealegi olid koostööd tegeva eksportiva tootja kaalutud keskmised ekspordihinnad kolmandate riikide turgudel ja müügihinnad siseturul oluliselt madalamad ühenduse tööstusharu kehtestatud müügihindadest ühenduses. Müügihinnad olid tootmiskuludest madalamad. Seda võib pidada näitajaks, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral toimuks müük tõenäoliselt dumpinguhindadega. Pidades silmas ühenduse atraktiivset hinnataset, on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks Tai eksportivatel tootjatel stiimul müüa ühenduse turule.

(133)

Võrreldes siseturu nõudlust ja kolmandatesse riikidesse müüdud PETi suuri koguseid, on koostööst hoidunud eksportivate tootjate puhul tõsine oht, et kaubavahetus suunatakse ümber. On vaja meelde tuletada, nagu märgitud põhjenduses 131 ja edaspidi, et Tai tootjad on väga suurel määral sõltuvad ekspordist ning Tail on üldiselt suur kasutamata tootmisvõimsus, mida oleks võimalik ühendusse suunata. Võttes arvesse varasemat dumpinguhindadega müüki (esialgse uurimise puhul oli dumpingumarginaal 32,5 %), valitseb meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumpingu kordumise oht.

(134)

Eeltoodu põhjal järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on tõenäoline dumpingu jätkumine ja/või kordumine. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek jätkata meetmete kohaldamist India, Indoneesia, Malaisia, Taiwani ja Tai päritolu PETi impordi suhtes.

(135)

Koostööst hoidunud eksportivate tootjate kohta kogutud teabest ilmneb, et valitseb tõsine oht dumpingu kordumiseks. See oht põhineb peamiselt andmetel, mis näitavad koostööst hoiduvate eksportivate tootjate märkimisväärset tootmis- ja ekspordivõimsust ning nagu näitas esialgse uurimise ajal kindlaks tehtud dumping, realiseeritaks see meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt ühendusse suunatud dumpinguhindadega ekspordis.

(136)

Sellest tulenevalt tehakse ettepanek jätkata meetmete kohaldamist Korea päritolu PETi impordi suhtes.

(137)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti ka, kas asjaolusid, mis dumpingu esialgse uurimisega võrreldes on muutunud, võib põhjendatult pidada püsivaiks.

(138)

On vaja meelde tuletada, et vahepealne läbivaatamine Korea Vabariigi suhtes piirdub kolme äriühingu, SK Chemicals Co Ltd., KP Chemicals Corp. ning Daehan Synthetic Fibres Co. Ltd. ja nendega seotud äriühingute dumpingumarginaalidega.

(139)

Uurimisperioodi jooksul PETi ühendusse eksportinud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul näitas vahepealne läbivaatamine, et nende dumpingumarginaal oli jätkuvalt miinimumtasemel. Selle peamine põhjus oli asjaolu, et samal ajal kui nende ettevõtete normaalväärtused ja siseturu müügihinnad olid võrreldes esialgse uurimise andmetega kasvanud, olid vastavalt tõusnud ka müügihinnad ühenduse turul.

(140)

Ei leitud mingeid tõendeid selle kohta, et need minimaalse dumpingumäärani viivad muutused ei oleks püsivat laadi, sest kõik koostööd tegevad eksportivad tootjad töötasid kõrge tootmisvõimsuse rakendusastmega (üle 90 %). Pealegi ei olnud kellelgi neist kavas oma tootmisvõimsust Korea Vabariigis tõsta. Üks äriühing, SK Chemicals, oli tootmisettevõtte rajanud ühendusse ning on pigem oma eksporti Korea Vabariigist vähendamas.

(141)

Eksportiv tootja Daehan otsustas lõpuks uurimises koostööd mitte teha (vt põhjendus 49) ja seega ei olnud tema kohta käivaid andmeid võimalik kontrollida.

(142)

Järeldus nimetatud äriühingu kohta pidi tuginema andmetele, mis olid kättesaadavad vastavalt algmääruse artiklile 18, s.t kaebuses esitatud teabele ning küsimustike kontrollimata vastustele.

(143)

Kahe koostööd tegeva eksportiva tootjategrupi – SK Chemicals ja KP Chemicals – puhul võib tingimusi, milles dumpingumarginaalid selles uurimises arvutati, pidada püsivaiks.

(144)

Kolmanda eksportiva tootja Daehan Synthetic Fibres puhul tuleks meenutada, et kõnealune äriühing hoidus koostööst ning sellest tulenevalt tuli analüüs teha olemasolevatele andmetele tuginedes, mille põhjal võib eeldada dumpingu jätkumist. Kõnealuste asjaolude tõttu tuleks nimetatud äriühingu suhtes kohaldada esialgse uurimisega kehtestatud ning viimasel läbivaatamisel kinnitatud jääktollimaksu.

(145)

Kõnealuses menetluses tegid koostööd vaid kaks Taiwani eksportivat tootjat. Muutunud tingimuste püsivuse analüüs piirdub seega üksnes nimetatud kahe äriühinguga.

(146)

Äriühingu Far Eastern Textiles suhtes on nõukogu määruse (EÜ) nr 83/2005 (9) vastuvõtmisest peale kohaldatud tollimaksu nullmäära. Teisele koostööd tegevale eksportivale tootjale Shinkong Synthetic Fibresile määrati nimetatud määrusega 3,1 % suurune dumpingumarginaal.

(147)

Uurimisperioodil tehtud dumpinguanalüüsi tulemusena määrati Far Easterni dumpingumarginaaliks 3,5 % ning Shinkongi dumpingumarginaaliks 6,5 %.

(148)

Kahe koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kes uurimisperioodi jooksul ühendusse eksportisid, ei ole mingit põhjust arvata, et praeguste ja eelnevate uurimiste vahelised muutused, eelkõige muutused ühendusse suunduva ekspordi hindades ja normaalväärtustes, mis mõlemad viisid dumpingumarginaalide läbivaatamiseni, ei ole püsivat laadi. Selle äriühingu kohta, kelle puhul tuvastati dumpingumudel, näitas uurimine, et ta oli uuele kliendile müünud märkimisväärseid koguseid üldisest ekspordihindade tasemest oluliselt madalama hinnaga. Arvestades, et äriühing ei teatanud, et ta lõpetab müügi sellele kliendile või kohandab oma ekspordihindu, võib järeldada, et dumping jätkub. Pealegi kasutas äriühing uurimisperioodi jooksul peaaegu täit tootmisvõimsust. Seega ei toimu tõenäoliselt äriühingu müügimudelis olulisi muutusi, mis mõjutaksid tema hinnataset ning vastavalt ka normaalväärtusi ning ekspordihindu.

(149)

Teise koostööd teinud äriühingu puhul ei olnud muudatused suured, s.t dumpingumarginaal suurenes 3,1 protsendilt 6,5 protsendile, kuna normaalväärtused muutusid pisut rohkem kui ekspordihinnad. Selline olukord tõenäoliselt tulevikus ei muutu, kuna naftahinnad, mis on PETi tootmisel peamiseks kuluteguriks, jäävad püsivalt kõrgeks.

(150)

Sellest tulenevalt ollakse seisukohal, et mõlema äriühingu dumpingumarginaalid, mis on arvutatud käesoleva uurimise käigus saadud andmete alusel, on usaldusväärsed ning et toimunud muutusi peetakse püsivaiks.

(151)

Ühenduses toodavad PETi järgmised äriühingud:

(152)

Kõigi nimetatud tootjate PETi toodang moodustab ühenduse kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(153)

Komisjon kontrollis, kas koostööd tegevad ühenduse tootjad, kes taotlesid aegumise läbivaatamist või toetasid seda taotlust, esindavad olulist osa ühenduse PETi kogutoodangust. Kõnealuste ühenduse tootjate toodang moodustas kokku 88 % ühenduse PETi kogutoodangust. Need ühenduse tootjad, kes ei teinud täiel määral koostööd, jäid ühenduse tootmisharu määratlusest välja. Seepärast leidis komisjon, et need täiel määral koostööd tegevad ühenduse tootjad esindavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Esialgse uurimise ajal esindas ühenduse tootmisharu enam kui 85 % PETi kogutoodangust ühenduses.

(154)

Järgmised kaksteist ühenduse tootjat, keda on osaliselt juba nimetatud põhjenduses 16, moodustavad ühenduse tootmisharu:

Voridian BV (Madalmaad), M & G Polimeri Italia Spa (Itaalia), Equipolymers Srl (Itaalia), La Seda de Barcelona SA (Hispaania), Novapet SA (Hispaania), Selenis Industria de Polimeros SA (Portugal), Aussapol Spa (Itaalia), Advansa Ltd (Ühendkuningriik), Wellman BV (Madalmaad), Boryszew subsidiary Elana Wse (Poola), V.P.I. SA (Kreeka), SK Eurochem (Poola).

(155)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks ühenduse tootmisharu müügimahtude põhjal, teiste ühenduse tootjate hinnanguliste müügimahtude põhjal ühenduse turul, mis põhinevad kaebuse etapis esitatud andmetel, ning Eurostati andmete põhjal, mis käsitlevad ühenduse importi kolmandatest riikidest.

(156)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahel kasvas kõnealuse toote tarbimine ühenduses pidevalt ning jõudis uurimisperioodiks 2 400 000 tonnini. Nimetatud ajavahemikus kasvas tarbimine kokku 18 %. Kasvu põhjusteks olid osaliselt uued kasutusvaldkonnad (muuhulgas õlle- ja veinipudelid) ning osalt tarbimise kasv 2004. aastal ELiga ühinenud riikides.

Tabel 1

(157)

Esialgses uurimises hinnati Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taiwanist või Taist pärit vaatlusaluse toote importi kumulatiivselt vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4. Kontrolliti, kas kumulatiivne hindamine on asjakohane ka käesolevas uurimises.

(158)

Kahe koostööd tegeva Korea Vabariigi äriühingu impordi puhul näitas uurimine minimaalset dumpingut või selle puudumist. Seetõttu ei saa vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4 asjakohast importi kumulatiivselt hinnata. Leiti, et Indiast, Malaisiast ja Taiwanist pärit impordi suhtes kindlaks määratud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest kõrgem. Indoneesiast ja Taist pärit impordi puhul näitas uurimine, et import nendest riikidest ei olnud tüüpiline, ning seetõttu ei olnud võimalik dumpingumarginaali määrata. Samas jõuti järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral võib dumping tõenäoliselt korduda. Seoses kõigi kuue asjaomase riigi poolt eksporditud kogustega leiti, et kui meetmed kehtetuks tunnistatakse, kerkiks import igast kõnealusest riigist tasemele, mis on oluliselt kõrgem uurimisperioodi tasemest ega oleks enam tähtsusetu. Konkurentsitingimuste puhul kinnitas uurimine, et asjaomastest riikidest imporditud PET-laastud olid kõikide oluliste füüsikaliste ning tehniliste näitajate poolest sarnased. Pealegi olid need laastud äravahetamiseni sarnased ühenduses toodetavatega ning neid turustati ühenduses samal ajal, samade müügikanalite kaudu ning samade kaubandustingimuste alusel. Seetõttu peeti imporditud PET-laaste üksteisega ja ühenduses toodetud PET-laastudega konkureerivaks.

(159)

Eespool toodut silmas pidades leiti, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid seoses Indiast, Malaisiast, Taist, Indoneesiast ja Taiwanist pärit impordiga ning Korea Vabariigist pärit dumpinguhinnaga impordiga olid täidetud. Seetõttu kontrolliti importi kuuest kõnealusest riigist kumulatiivselt, välja arvatud kahe koostööd tegeva Korea Vabariigi eksportiva tootja poolt toodetud mittedumpinguhinnaga import.

(160)

Kuue asjaomase riigi puhul muutusid impordimahud, turuosad ja keskmised hinnad nii, nagu edaspidi märgitud. Andmed põhinevad Eurostati statistikal. Nendest andmetest tuleks põhimõtteliselt välja arvata Korea Vabariigi mittedumpinguhinnaga import. Konfidentsiaalsuse kaalutlustel on need siiski sihilikult lisatud. Suundumuse areng oleks aga põhiolemuselt sama ka juhul, kui Korea Vabariigi mittedumpinguhindadega importi puudutavad andmed oleksid välja jäetud.

(161)

2002. aastast kuni uurimisperioodini langes import asjaomastest riikidest 13 % võrra, s.t 192 000 tonnilt 2002. aastal 167 000 tonnile uurimisperioodi ajal. Võrreldes aastaga 2002 jäi see 2003. aastal samaks ning langes 3 % võrra 2004. aastal ning veel 10 % võrra uurimisperioodi ajal.

Tabel 2

(162)

Läbivaatamise alguses oli kavas moodustada ühenduse tootjatest valim, kuid nende vähese arvu tõttu otsustati kaasata kõik ning seetõttu on kahjutegureid hinnatud kogu ühenduse tootmisharu tasandil kogutud teabe alusel.

(163)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(164)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes ühenduse tootmisharu toodang 20 %, st 1 465 000 tonnilt 2002. aastal ligikaudu 1 760 000 tonnini uurimisperioodil. Aastane suurenemine oli 2003. aastal 4,8 % ning 2004. aastal 4,6 %. Uurimisperioodil ilmnes edasine suurenemine 150 000 tonni ehk 10,8 % võrra. Seda põhjustas tootmisharu restruktureerimine eesmärgiga paremini tootmiskulusid kontrollida ja sealjuures saada kasu ühenduse turu suurenevast tarbimisest, mis, nagu eespool märgitud, kasvas 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 19 % võrra (2 miljonilt tonnilt 2002. aastal 2,4 miljoni tonnini uurimisperioodil).

Tabel 3

(165)

Tootmisvõimsus suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 22 % võrra, s.t 1 760 000 tonnilt 2002. aastal 2 156 000 tonnini uurimisperioodil. Suurenemine leidis aset peamiselt uurimisperioodil, mil tootmisvõimsus võrreldes aastaga 2004 kasvas 300 000 tonni võrra ehk 16,7 %. Nimetatud märkimisväärne tootmisvõimsuse suurenemine toimus paralleelselt samaaegse tootmise kasvuga (vt põhjendus 164). Tootmisvõimsuse suurenemine tulenes tootmisliinidesse tehtud lisainvesteeringutest, mille eesmärk oli kasvavast turust kasu saada. Tootmisvõimsuse rakendusaste tõusis 2003. aastal 4 % võrra, jäi sellele tasemele 2004. aastal ning langes seejärel uurimisperioodil 5 % võrra 82 % tasemele. 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal toimunud languse tingis märkimisväärne tootmisvõimsuse kasv sel perioodil. Seega langes tootmismahu suurenemine (võrreldes 2004. aastaga) uurimisperioodil kokku madalama tootmisvõimsuse rakendusastmega.

Tabel 4

(166)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul tõusis 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 21 % võrra. 2003. aasta kasvule 2 % võrra järgnes 2004. aastal ning uurimisperioodil langus, vastavalt 8 % ja 11 % võrra. Olenemata suuremast tarbimisest tingitud müügi suurenemisest langes ühenduse tootmisharu turuosa 2003. aastal 4 % võrra ning tõusis 2004. aastal 5 % võrra ja uurimisperioodil 1 % võrra.

Tabel 5

(167)

Kokkuvõtteks tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu turuosa suurenes nimetatud ajavahemikus 2 % võrra, mis näitab, et kasv jäi kogu turu tarbimise suurenemise tasemest maha.

(168)

Ühenduse tööhõive määr suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 18 %. Peamine suurenemine toimus 2003. aastal (11 %) ning 2004. aastal (veel 6 % võrra). Vaatamata kasvutendentsi jätkumisele uurimisperioodil, oli kasvu määraks vaid 2 %. Kogu perioodi jooksul toimunud 18 % suurune kasv on seotud tootmistasemega, mis tõusis 20 % võrra.

Tabel 6

(169)

Vaatlusalusel perioodil kasvas ühenduse tootmisharu tootlikkus mõõdetuna toodangu tonnides töötaja kohta aastas. Võrreldes 2002. aastaga langes tootlikkus 2003. aastal algselt 6 % võrra ning jäi samale tasemele 2004. aastal kuid võrreldes 2004. aastaga kasvas tootlikkus uurimisperioodil märgatavalt – enam kui 8 %.

Tabel 7

(170)

Tuleb märkida, et PET-laastude tootmine on kapitalimahukas tootmisharu ning seetõttu on tööjõukulude mõju toote üldkuludele piiratud. Kõnealusel ajavahemikul tõusid töötasud 12 % võrra, samal ajal kui üldised tootmiskulud kasvasid 20 %. Teine oluline näitaja on palgakulu ühe toodetud tonni kohta. Vaatlusalusel ajavahemikul langes see 6 % võrra.

Tabel 8

(171)

Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärineva impordi mahtu ning hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

(172)

Ühiku müügihinnad tõusid 924 eurost tonni kohta 2002. aastal kuni 1 058 euroni tonni kohta uurimisperioodil. Üldiselt oli tendents tõusev (15 % võrra kogu perioodi vältel). Nimetatud tõus on suures osas tingitud toormaterjali hinna tõusust, mida omakorda põhjustab naftahinna tõus. Vaatamata sellele, et ühenduse tootmisharu hindu tõstis, ei olnud seda siiski võimalik järgtööstuse sektorile laiendada ning toormaterjalide hinnatõusu müügihindades täielikult kajastada. Põhimõtteliselt oli selle põhjuseks asjaolu, et toormaterjalide hinna tõus oli suurem kui PETi hindade tõus. Lisaks sellele tuli ühenduse tootmisharul seista silmitsi impordisurvega. Oma turuosa säilitamise eesmärgil sai ühenduse tootmisharu üksnes vähesel määral hindu tõsta ning pidi seetõttu hinnatõusu pidurdama.

Tabel 9

(173)

Pidades silmas, et ühe tonni PETi tootmiseks on vaja puhast tereftaalhapet (PTA) ligikaudu 850 kg ning monoetüleenglükooli (MEG) 350 kg, tõusis toorainete (PTA ja MEG) hind 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt, vastavalt 67 % ning 31 % võrra, et jõuda uurimisperioodi keskmise tasemeni 770 eurot tonni kohta (PTA) ja 721 eurot tonni kohta (MEG). Vaatamata sellele, et 2005. aasta kolmandas kvartalis täheldati väikest PTA hindade langust, mil hinnad langesid 700 euroni tonni kohta ning MEG hind oli üldiselt stabiilne, tuleb märkida, et toorainet hangitakse pikaajaliste lepingute alusel ette. Vaatamata PTA hindade väikesele langusele uurimisperioodi lõpus, peab kannatab ühenduse tootmisharu siiski kulude olulise suurenemisega seotud tagajärgede käes. Peale selle on olukorra tõttu maailma naftaturul PETi tootmiseks vajalike toorainete hinnad vastuvõtlikud ootamatutele muutustele, kuid suure tõenäosusega jäävad need kõrgeks. Kõik need tegurid suurendavad ühenduse PETi tootjate haavatavuse taset.

Tabel 10

(174)

Võrdluseks, ühenduse tootmisharu toodetud PET-laastude keskmine ühiku hind tonni kohta oli järgmine:

Tabel 11

(175)

Kõnealusel ajavahemikul, nagu näidatud tabelites 10 ja 11, tõusis põhitoorainete hind pidevalt (PTA 67 % võrra, MEG 31 % võrra), samal ajal kui üldised tootmiskulud kasvasid üksnes 21 % võrra. Siiski, nagu näha tabelist 9, on hinnad tõusnud üksnes 15 % võrra, sest ühenduse tootmisharul ei olnud võimalik tõusu järgtööstusele sektorile laiendada ning toorainete hinnatõusu oma müügihindades täielikult kajastada.

(176)

Kogu kõnealuse perioodi jooksul, s.t 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, vähenesid varud 10 %. Nii nagu esialgse uurimise ajal, ei tohiks ühenduse tootmisharu poolt toodetud PETi varusid siiski olulise näitajana arvestada, sest PETi turg on aasta lõikes väga hooajaline. Tootmisega võrreldes moodustasid varud ligikaudu 5–6 % toodangust.

Tabel 12

(177)

Müügi kasumlikkus tähendab ühenduse turul vaatlusaluse toote müügist saadud tulu. Koguvarade ja rahavoogude tootlust saab mõõta üksnes kõige kitsama tootegrupi tasemel, mis hõlmab samasuguseid tooteid vastavalt artikli 3 lõikele 8. Investeeringutasuvus arvutati koguvara tootluse põhjal, kuna koguvara tootlust peetakse suundumuse analüüsimisel olulisemaks.

Tabel 13

(178)

2002. aastal alanud hinnatõusu pidurdumise tõttu, mis langes kokku dumpinguhinnaga impordi suurenemisega asjaomastest riikidest, on ühenduse tootmisharu finantsolukord halvenenud ning jõudnud kahjumini 2003. aastal. Pärast mõningast toibumist 2004. aastal tänu Hiina Rahvavabariigi ja Austraalia suhtes kehtestatud meetmetele, suurenes kahjum uurimisperioodil –3,2 protsendini. Täheldada võib selget langustrendi.

(179)

Koguvara tootluse ning rahavoogude suundumused arenesid samalaadselt, s.t olid suhteliselt heas seisus 2002. aastal, halvenesid 2003. aastal, toibusid pisut 2004. aastal ning halvenesid taas uurimisperioodil.

(180)

Investeeringud tehti osalt tootmisvõimsuse suurendamisse ning osalt tootmisprotsessi tõhustamisse. 2004. aastal ning uurimisperioodil tehti põhiosa kulutustest, mis langes kokku tootmisvõimsuse suurenemisega ning eesmärgiga säilitada turuosa suurenenud tarbimist silmas pidades. Ühenduse tootmisharu praegune olukord ning ühenduse ja maailma PETi turu areng, mida iseloomustab tasuvuse puudumine, ei andnud stiimulit suurte investeeringute tegemiseks. Ehkki teatud juhtudel suutsid ühenduse tootjad kapitali kaasata (eelkõige seotud äriühingutelt), ei julgustanud PETi vähene tasuvus investeeringuid ning mõningatel juhtudel lükati otsuse tegemine edasi.

(181)

Tarbimise pidev kasv osalt tänu uutele kasutusvaldkondadele (muu hulgas õlle- ja veinipudelid) ning osalt suurenenud tarbimisele 2004. aastal ELiga ühinenud riikides, sundis ühenduse tootmisharu oma tootmisvõimsust ja tootmist suurendama, et mitte kaotada turuosa. Sel eesmärgil toimus 2004. aastal ja uurimisperioodi jooksul oluline ümberkorraldusprotsess, millega kaasnesid erinevate tootjate sagedased omanikuvahetused. Samal ajal suurendati üldiselt tootmisliinide hulka, et pidada sammu suurenenud tarbimisega ning ühtlasi saavutada mastaabisäästu. Selle tulemusena arenesid mõned majandusnäitajad, muu hulgas tarbimine, tootmisvõimsus, tootmine, ELi müük ja tööhõive, positiivses suunas.

(182)

Siiski ei suutnud kõik kirjeldatud ümberkorraldused tasakaalustada toorainete hindade pideva ning suure tõusu mõju kõnealuse ajavahemiku jooksul. Tooraine kallinemist ei suudetud üle kanda järgtööstuse sektorile sellisel määral, mis oleks olnud vajalik teatava kasumlikkuse taseme säilitamiseks. See langes kokku asjaomastest riikidest pärit impordi madala hinnatasemega, mis avaldas selget survet ühenduse tootmisharu hindadele. Seega, vaatamata positiivsetele arengutele tootmises, müügis ja müügihindades, halvenes ühenduse tootmisharu üldine finantsolukord, mis kajastub kasumlikkuse (2,7 % kasumilt 2002. aastal 3,2 % kahjumini uurimisperioodi jooksul), eksportmüügi, tootmiskulude, investeeringutasuvuse ja rahavoogude negatiivsetes arengutes.

(183)

Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatamata mõningatele positiivsetele suundumustele, mis kajastusid kahjunäitajates, on ühenduse tootmisharu olukord kaugel tasemetest, mida oleks võinud oodata esialgse uurimise ajal tuvastatud kahjust täieliku toibumise korral.

(184)

Sellest võib järeldada, et meetmete kehtestamisele eelnenud perioodiga võrreldes on ühenduse tootmisharu olukord pisut paranenud, kuid tootmisharu on jätkuvalt nõrk ja haavatav. Lisaks ei võimaldanud impordi hinnasurve ühenduse tootmisharul tooraine hinna tõusu müügihindadesse täielikult üle kanda.

(185)

Nagu märgitud põhjenduses 2, tuleb meelde tuletada, et alates 2004. aasta augustist kohaldatakse Austraaliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit PETi suhtes lõplikke dumpinguvastased meetmeid.

(186)

Kõnealuse ajavahemiku jooksul tõusis impordi kogumaht nendest riikidest 12 % võrra (65 000 tonnilt 73 000 tonnini). Vaatamata sellele, et 2003. aastal turuosa märgatavalt suurenes (4 %), tegi 2004. aastal kasvutendents pöörde ning impordi turuosa langes 2004. aastal 2,4 % tasemele. Uurimisperioodil toimus väike tõus (0,6 %), mis oli seotud Hiina päritolu impordiga. Lõplike dumpinguvastaste tollimaksude mõju kajastub alates 2004. aastast. Samal ajal kui täielikult lõppes import Austraaliast, suurenes 2003. aastal stabiilselt import Hiinast (130 %); 2004. aastal see vähenes meetmete tõttu ning kasvas taas uurimisperioodi ajal (47 %). Austraalia hinnad langesid 2003. aastal 7 % ning 2004. aastal veel 6 %. Hiina hinnad tõusid aeglaselt 2003. ja 2004. aastal ning uurimisperioodil 24 % võrra, s.t 827 eurolt 1 022 eurole tonni kohta. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et kõnealusest kahest riigist eksporditi märkimisväärseid koguseid hindadega, mis olid pidevalt ühenduse hindadest madalamad, suurendades seeläbi ühenduse tootmisharule tekkivat kahju.

Tabel 15

(187)

Nende andmete hulka tuleks põhimõtteliselt arvata Korea Vabariigi mittedumpinguhinnaga import. Konfidentsiaalsuse kaalutlustel on need sihilikult välja jäetud. Suundumuse areng oleks aga põhiolemuselt sama ka juhul, kui Korea Vabariigi mittedumpinguhindadega importi puudutavad andmed oleksid kaasa arvatud.

(188)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes muudest riikidest pärit PETi koguimport 136 % ulatudes 174 000 tonnini. Nende turuosa ELis tõusis vaatlusalusel ajavahemikul 3,6 protsendilt 7,1 protsendini. Alljärgnev tabel kirjeldab neid suundumusi.

Tabel 16

(189)

Kõnealuse ajavahemiku jooksul kasvas import Pakistanist 157 %, eelkõige pärast nende vastu algatatud menetluse lõpetamist 2004. aastal. Ameerika Ühendriikidest pärit import suurenes märkimisväärselt (144 %), ulatudes uurimisperioodil 50 000 tonnini. Import Mehhikost suurenes 2002. aasta 1 500 tonnilt 20 000 tonnini uurimisperioodil – kasv 1 390 %. Türgi päritolu import suurenes 2002. ja 2004. aasta vahel märkimisväärselt (244 %), ent langes uurimisperioodil 36 %. Hindade puhul on oluline märkida, et Ameerika Ühendriikidest, Mehhikost ja Türgist pärit impordi hinnad tõusid ning olid muudest impordihindadest ja ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemad. Lisaks imporditakse USAst tõenäoliselt teatavat liik PETi – Pet G-d, millele esitatakse kõrgemaid viskoossusnõudeid ning mida müüakse keskmiselt 50 % kallimalt kui tavapärast PETi. Pakistani impordihinnad olid 2002. ja 2004. aasta vahel madalamad kui ühenduse tootmisharu keskmised hinnad. Uurimisperioodi ajal tõusid Pakistani impordihinnad samale tasemele ühenduse tootmisharu hindadega. Seepärast ollakse seisukohal, et see import ei mõjutanud olukorda ühenduse turul.

(190)

Ühenduse tootmisharu eksport vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul, s.t langes 7,9 protsendilt 4,9 protsendini ühenduse tootmisharu kogumüügist. Ekspordijõudlus suurenes märkimisväärselt üksnes 2003. aastal, seda tõenäoliselt ELi madalate müügihindade tõttu. Siiski moodustas see uurimisperioodil üksnes 5 % kogumüügist. Tuleks märkida, et ekspordihinnad olid pidevalt EÜ müügihindadest kõrgemad.

Tabel 17

(191)

Vastavalt eespool esitatud järeldustele on India, Indoneesia, Tai, Korea Vabariigi, Taiwani ja Malaisia eksportivatel tootjatel potentsiaali suurendada ühenduse turule suunduva ekspordi mahtu.

(192)

India, Tai ja Malaisia päritolu PETi ekspordi CIF-hinnad olid kõrgemad kui ühenduse tootmisharu hinnad. Erinevus ei olnud siiski märkimisväärne, mille põhjal võib järeldada, et dumpinguvastase tollimaksuta võivad nimetatud riigid avaldada veel tugevamat hinnasurvet ühenduse tootmisharule. Lisaks olid Korea Vabariik, Taiwani ja Indoneesia ühendusse suunduva impordi hinnad ühenduse hindadest madalamad. Korea Vabariigi ja Taiwani puhul oli erinevus väike (3–4 %), Indoneesia puhul aga märkimisväärne (ulatudes 27 %ni). Seetõttu on kahju jätkumine või kordumine ülimalt tõenäoline.

(193)

Nagu eespool nimetatud, on ühenduse tootmisharu olukorda oluliselt mõjutanud import Hiina Rahvavabariigist. Kõnealuse impordi hinnad olid ühenduse hindadest madalamad (1 022 eurot tonni kohta võrrelduna 1 058 euroga tonni kohta ühenduses). Mahult moodustas import Hiina Rahvavabariigist 73 000 tonni, moodustades uurimisperioodil 3 % suuruse turuosa.

(194)

Asjaomastest riikidest pärit impordi mahu kohta võib teha järelduse, et lähtuvalt nende riikide üldisest ja kasutamata tootmisvõimsusest, mille kohta on üksikasjalik teave esitatud põhjenduses 196, võib see oluliselt kasvada.

(195)

Eeltoodu põhjal võib teha järelduse, et dumpinguvastaste meetmete puudumisel jäävad impordihinnad ühenduse turul tõenäoliselt madalamaks, kuna nende riikide tootjad püüavad kaotatud turuosa tagasi saada või olemasolevat suurendada. Seesugusel hinnakäitumisel, millega kaasneb kõnealuste riikide eksportivate tootjate suutlikkus müüa ühenduse turul märkimisväärseid PETi koguseid, oleks tõenäoliselt hinnasurvet tugevdav toime ning eeldatavasti edasine negatiivne mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(196)

Sellega seoses tuleb meenutada, et kõigil kuuel asjaomasel riigil on märkimisväärne kasutamata tootmisvõimsus, mis ulatub 37 000 tonnilt Malaisias kuni 400 000 tonnini Taiwanis, moodustades kokku ligikaudu üks miljon tonni, s.t 45 % ühenduse tootmisharu tootmisvõimsusest. Impordihinnad kõikusid kõnealuses ajavahemikus pisut üle ühenduse hinnataseme või alla selle. Taiwani kui kõige suurema kasutamata tootmisvõimsusega riigi impordihinnad langesid dumpinguvastaste meetmete kohaldamise perioodil ühenduse hinnatasemest allapoole. Ühenduses üldiselt valitsev hinnatase muudab ELi turu atraktiivseks. Seega võib järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on asjaomaste riikide tootjatel tugev stiimul suunata oma müük ELi turule madalate hindadega.

(197)

Lisaks viitavad viimased avaldatud andmed, et Bulgaaria ja Rumeenia on kõnealustest Aasia riikidest hankinud ebatavalisi PET-laastude koguseid. Need tarned olid kavandatud 2006. aasta novembrisse ja detsembrisse. Nimetatud teave tõestab ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kordumise tõenäosust, kuna näitab selgelt, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks asjaomastest riikide import ühenduse turule märgatavalt suurem.

(198)

Eeltoodust selgub, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele eelnenud perioodiga võrreldes on ühenduse tootmisharu olukord pisut paranenud, kuid tootmisharu on jätkuvalt nõrk ja haavatav. On tõenäoline, et kui ühenduse tootmisharu peaks vastu seisma suuremale dumpinguhindadega impordi mahule asjaomastest riikidest, oleks selle tagajärjeks ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemine ning ilmselt ka edaspidine kasumlikkuse vähenemine. Sellest lähtuvalt järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamine India, Indoneesia, Tai, Korea Vabariigi, Taiwani ja Malaisia suhtes tingiks suure tõenäosusega ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

(199)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvi kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Käesolevas uurimises analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, mis võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(200)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

(201)

Nagu eespool rõhutatud, on meetmete kehtetuks tunnistamise korral ülimalt tõenäoline kahjustava dumpingu kordumine. Kõik ühenduse tootjad, välja arvatud kaks, tegid täiel määral koostööd ning näitasid üles oma toetust kehtivate meetmete suhtes. Üks Korea Vabariigi eksportijaga seotud ühenduse tootja näitas samuti üles oma toetust meetmete suhtes. Tuleb silmas pidada, et selle tootja emaettevõte ekspordib tollimaksu nullmääraga.

(202)

Dumpinguvastaste meetmete jätkuv kohaldamine kõnealustest riikidest pärit impordi suhtes annaks ühenduse tootmisharule võimaluse saavutada mõistlik kasumlikkuse tase. Mis veelgi olulisem, see hoiaks ära ühenduse tootmisharu turult välja tõrjumise. On olemas suur tõenäosus kahjustavaks dumpinguks märkimisväärsetes kogustes, millega ühenduse tootmisharu toime ei tuleks. Seetõttu oleks ühenduse tootmisharule kasulik, kui olemasolevate meetmete kohaldamine jätkuks; eelkõige põhjusel, et nüüd on kehtestatud meetmed ka Austraalia ja Hiina Rahvavabariigi päritolu impordi suhtes.

(203)

Komisjon saatis küsimustiku vaatlusaluse toote 18 importijale/turustajale. Koostöö importijate/turustajate hulgas, kes ostavad peamiselt asjaomastest riikidest ning moodustavad 5 % ELi tarbimisest, oli väga vähene. Vaid üks importija/turustaja edastas andmed ning tema ostis kauba ühenduse tootmisharult. Üksnes tühine osa pärines asjaomastest riikidest või teistest eksportivatest riikidest. Nimetatud importija/edasimüüja oleks eelistanud turgu tollimaksu nullmääraga, ehkki tema finantstulemused/majandustulemused on hetkel head. Pidades silmas asjaolu, et kehtivad meetmed importijaid oluliselt ei mõjutanud, järeldatakse, et kehtivate meetmete rakendamise jätkamisel Indiast, Indoneesiast, Taist, Malaisiast, Korea Vabariigist ja Taiwanist pärit impordi suhtes ei oleks märkimisväärset negatiivset mõju tootmisharu importijate olukorrale ühenduses.

(204)

Komisjon saatis küsimustikud 47 teadaolevatele töötlejale/kasutajale. Ainult kümme töötlejat/kasutajat, kelle representatiivsus oli üldiselt madal, vastasid küsimustikule.

(205)

Vastavalt küsimustike vastustes esitatud teabele ostude kohta moodustas koostööd tegevate töötlejate/kasutajate tarbimine 20 % ühenduse PETi kogutarbimisest uurimisperioodil. Uurimisperioodil ostsid nad 95 % PETist ühenduse tootjatelt ning ülejäänud osa moodustas import muudest kui käesolevas uurimises vaadeldavatest riikidest. Tollimaksude kehtestamise vastu esitati mitu väidet.

(206)

Viis töötlejat (töötlevad PET-laastud eelvormideks ja pudeliteks ning esindavad 10 % tarbimisest) vastasid küsimustikule. PET-laastude hind moodustab 55 % lõpptoote (enamjaolt eelvormid) hinnast. Tehti kindlaks, et nad impordivad asjaomastest riikidest ning muudest kolmandatest riikidest vaid tühiseid koguseid. Sellele vaatamata on nad tollimaksude kehtestamise vastu, väites, et meetmete kohaldamise jätkumisel võivad hinnad Euroopas kunstlikult tõusta.

(207)

Viis kasutajat, kes moodustavad 10 % tarbimisest, edastasid puudulikud andmed. Suurte kasutajate vähene koostöö tase on tõenäoliselt tingitud sellest, et viimane uurimine Hiina Rahvavabariigist, Austraaliast ja Pakistanist pärit impordi kohta leidis aset vaid kaks aastat tagasi. Kulutused PETile moodustavad ligikaudu 6–7 % üldkuludest ning on seega üsna piiratud. Vaatamata sellele, et nad ei ole deklareerinud importi asjaomastest riikidest, nagu töötlejadki, olid nad tollimaksude kehtestamise vastu, väites, et meetmete tõttu võivad hinnad Euroopas kunstlikult tõusta.

(208)

Võttes arvesse järgtööstuse suhteliselt head finantsolukorda, vastupidiselt ühenduse tootmisharu omale, ei väitnud ükski töötleja/kasutaja, et juba kehtivate tollimaksude kohaldamise jätkamine tooks kaasa töökohtade kaotuse või sunniks tootmisrajatisi üle viima välismaale.

(209)

Lisaks sellele kohandas ühenduse tootmisharu oma tootmist, et vastata kasvavale tarbimisele ning seetõttu on väga tõenäoline, et ühenduse tootmisharu kasutamata tootmisvõimsus suudaks impordimahu täielikult katta.

(210)

Pidades silmas alternatiivset tarneallikate olemasolu, kelle suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata, näit Mehhiko, Türgi, USA, Brasiilia, Pakistan, Iraan ja Saudi Araabia, võivad kasutajad toetuda (või üle minna) teistele vaatlusaluse toote tarnijatele.

(211)

Kasutava tootmisharu tegevuse kohta näitas uurimine, et vaatlusalusel perioodil suurendasid koostööd teinud kasutajad oma käivet, hoidsid tööhõive stabiilsena ning suurendasid oma üldist kasumlikkust. Seetõttu leiti, et dumpinguvastased meetmed ei avaldanud neile negatiivset mõju.

(212)

Eeltoodu põhjal järeldatakse, et kehtivate meetmete kohaldamise jätkamisel Indiast, Indoneesiast, Taist, Malaisiast, Korea Vabariigist ja Taiwanist pärit impordi suhtes ei oleks märkimisväärset negatiivset mõju kasutajatele olukorrale ühenduses.

(213)

Tooraine – monoetüleenglükooli (MEG) ja puhta tereftaalhappe (PTA), DMT ja isoftaalhappe (IPA), mis kõik on naftakeemiatooted (naftaderivaadid) – tarnijad näitasid selgelt oma toetust meetmete suhtes. Nemad saaksid kasu, kui ühenduse tootmisharu suudaks toibuda, mis võimaldaks neil oma majandustulemusi parandada.

(214)

Võttes arvesse eespool esitatud tegureid, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(215)

Ühe eksportiva riigi – India – suhtes tehti tasakaalustusmeetmete kehtivuse lõppemise suhtes paralleelne uurimine (vt põhjendus 10). Nimetatud uurimine kinnitas, et kõnealuste meetmete kohaldamist tuleks jätkata samal tasemel. Käesoleva uurimise tulemusena jõuti ka järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kohaldamist India päritolu ekspordi suhtes tuleks jätkata samal tasemel. Sellega seoses viidatakse siinkohal määruse (EÜ) nr 2604/2000 põhjendusele 125. Arvestades, et meetmeid India päritolu PETi ekspordi suhtes ei muudeta, kohaldatakse esialgse dumpinguvastase määruse artikli 14 lõiget 1 ning määruse (EÜ) nr 2026/97 (10) artikli 24 lõiget 1.

(216)

Kõiki osapooli teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti esitada soovitus olemasolevad meetmed säilitada ning muuta nende taset, kui see on õigustatud. Teavitamise järel anti neile aega märkuste ja vastuväidete esitamiseks. Üks India eksportija väitis, et meetmete puudumise korral on ebatõenäoline, et India suunaks müügi ümber ühendusse. See eksportija väitis, et tekkivad turud on palju atraktiivsemad kui ühendus ning et nõudlus India siseturul kasvab kiiresti ja seepärast ei ole üle kasutamata tootmisvõimsust. Siiski tuleb meeles pidada, et vaatamata suurenenud nõudlusele India turul, näitas äriühingute tasandil läbi viidud uurimine kasutamata tootmisvõimsuse olemasolu, mida kinnitas ka põhjenduses 74 nimetatud turu-uuringu aruanne. Seepärast leiti, et ükski esitatud teavitamisjärgne märkus ei anna põhjust muuta käesolevas määruses esitatud järeldusi.

(217)

Eeltoodu põhjal jäetakse dumpinguvastased tollimaksud jõusse ja nende taset muudetakse, kui see on õigustatud,

(1)

30. novembril 2000 kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2603/2000 (3) lõplikud tasakaalustavad tollimaksud teatava Indiast, Malaisiast ja Taist (edaspidi “asjaomased riigid”) pärineva polüetüleentereftalaadi (edaspidi “PET”) impordi suhtes. Kehtestatud meetmed põhinesid tasakaalustavate meetmete uurimisel, mis algatati algmääruse artikli 10 kohaselt. Samal ajal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2604/2000 (4) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud samadest riikidest pärit sama toote impordi suhtes. Kehtestatud meetmed põhinesid dumpinguvastasel uurimisel, mis algatati määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 5 kohaselt.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2604/2000 muudatused tehti kas meetmete läbivaatamise uurimise põhjal vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõigetele 3 ja 4 või heakskiidetud hinnakohustiste põhjal vastavalt nimetatud määruse artikli 8 lõikele 1.

(3)

Lisaks sellele kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1467/2004 (5) dumpinguvastased tollimaksud Austraaliast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiinast”) pärit teatava PETi impordi suhtes ning lõpetas menetluse Pakistanist pärit PETi impordi suhtes.

(4)

11. oktoobril 2005 muutis nõukogu Indiast pärit PETi impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustavate meetmete taset. (6) Muudatused tehti kiirendatud korras läbivaatamise põhjal vastavalt algmääruse artiklile 20.

(5)

Pärast eelseisva aegumise teadaande avaldamist sai komisjon 30. augustil 2005 taotluse läbi vaadata kehtivad meetmed vastavalt algmääruse artiklile 18 (edaspidi “aegumise läbivaatamine”).

(6)

Taotluse esitas 30. augustil 2005 Euroopa plastitootjate liidu PlasticsEurope polüetüleentereftalaadi komitee (edaspidi “taotluse esitaja”) ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 90 % ühenduse polüetüleentereftalaadi kogutoodangust.

(7)

Aegumise läbivaatamise taotluse aluseks oli väide, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa subsideerimise ja ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumise või kordumise.

(8)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et algmääruse artikli 18 lõike 2 kohase läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas läbivaatamised 1. detsembril 2005. (7)

(9)

Tuleb märkida, et enne aegumise läbivaatamise algatamist ja kooskõlas algmääruse artikli 22 lõikega 1 ja artikli 10 lõikega 9 teatas komisjon India valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud läbivaatamistaotluse, ning kutsus India valitsust konsultatsioonidele eesmärgiga tuua kaebuse sisu asjus olukorda selgust ja jõuda vastastikuse lahenduseni. Komisjon ei saanud India valitsuselt oma konsultatsioonipakkumisele mingit vastust.

(10)

1. detsembril 2005 alustas komisjon samuti Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taist ja Taiwanist pärit PETi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamist (8) vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2. Samal ajal algatati määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine ka Korea Vabariigist ja Taiwanist pärit samasuguse toote impordi suhtes. (8)

(11)

Uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2004 kuni 30. septembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahjutrendide uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(12)

Komisjon teavitas eksportivaid tootjaid, eksportiva riigi esindajaid, importijaid, ühenduse tootjaid, kasutajaid ja taotlejat ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja oma ärakuulamistaotlust konkreetselt põhjendasid.

(13)

Võttes arvesse India eksportivate tootjate ning ühenduse tootjate ja läbivaatamistaotluses nimetatud importijate ilmset suurt arvu, peeti kooskõlas algmääruse artikliga 27 asjakohaseks uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artiklile 27 endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamiste algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(14)

Pärast esitatud teabe uurimist ning arvestades nende India tootjate väikest arvu, kes andsid märku oma valmisolekust koostööd teha, otsustati, et väljavõttelise uuringu tegemine ei ole kõnealuse riigi eksportivate tootjate puhul vajalik.

(15)

Pärast ühenduse tootjate ja importijate esitatud teabe kontrollimist ning võttes arvesse vastuste suhteliselt väikest arvu, leiti, et väljavõtteline uuring ei oleks ühegi nimetatud kategooria puhul õigustatud.

(16)

Küsimustikud saadeti seega kõigile teadaolevatele asjaomase riigi eksportivatele tootjatele ning importijatele, tarnijatele, ühenduse tootjatele ja kasutajatele.

(17)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt India tootjalt, 12 ühenduse tootjalt, ühelt importijalt, ühelt tarnijalt ning kümnelt töötlejalt/kasutajalt.

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta oma analüüside jaoks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustesse.

(19)

Vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises, s.o asjaomasest riigist pärit PET, mille viskoossus on vähemalt 78 ml/g vastavalt ISO standardile 1628-5. Praeguse klassifikatsiooni kohaselt kuulub see CN-koodi 3907 60 20 alla.

(20)

Samamoodi kui esialgses uurimises, leiti ka nüüd, et vaatlusalusel tootel – PETil, mida toodetakse asjaomases riigis ja müüakse sealsel siseturul – ning PETil, mida toodavad ja müüvad ühenduse tootjad, on ühesugused füüsikalised ja keemilised omadused ning kasutusviisid. Sellepärast otsustati, et kõik PETi liigid, mille viskoossus on vähemalt 78 ml/g, on samasugused algmääruse artikli 1 lõike 5 tähenduses.

(21)

Läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist.

a)

imporditollimaksude hüvituskavad (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPBS)

b)

tulumaksuvabastuse kava (Income Tax Exemption Scheme – ITES)

c)

kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCGS)

d)

eksportkauba tootmise eritsoonid (Export Processing Zones – EPZ)/erimajandustsoonid (Special Economic Zones – SEZ)/ekspordisuunitlusega üksused (Export Oriented Units – EOU)

e)

eellubade kava (Advance Licence Scheme – ALS)

f)

ekspordikrediidi kava (Export Credit Scheme – ECS).

g)

Gujarati müügimaksuvabastuse kava (Gujarat Sales Tax Incentive Scheme – GSTIS)

h)

Gujarati elektrimaksust vabastamise kava (Gujarat Electricity Duty Exemption Scheme – GEDES)

i)

Lääne-Bengali sooduskavad (West Bengal Incentive Scheme – WBIS)

j)

Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteem (Package Scheme of Incentives (PSI) of the Government of Maharashtra)

(22)

Punktides a) ja c)–e) nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (“väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel anda välja teadaandeid ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud “Ekspordi- ja impordipoliitika” dokumentides (alates 1. septembrist 2004 pealkirja all “Väliskaubanduspoliitika”), mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Käesoleva juhtumi uurimisperioodi jaoks on oluline üks ekspordi- ja impordipoliitika dokument, s.o viie aasta tegevuskava ajavahemikuks 1. septembrist 2004 kuni 31. märtsini 2009 (EXIM-poliitika 2004–2009). Lisaks kirjeldab India valitsus EXIM-poliitikat 2004–2009 dokumendis “Menetlusjuhend – 1. september 2004 kuni 31. märts 2009, I köide” (edaspidi “HOP I 2004–2009”). Menetlusjuhendit (HOP) ajakohastatakse regulaarselt.

(23)

Kava b) põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(24)

Kava f) põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India reservpangal (“RBI”) juhtida kommertspanku ekspordi krediteerimise valdkonnas.

(25)

Kava g) põhineb Gujarati tööstussoodustuste poliitikal ja seda haldab Gujarati valitsus; kava h) põhineb 1958. aasta Mumbai elektrimaksu seadusel.

(26)

Kava j) haldab Maharashtra osariik ja see põhineb Maharashtra osariigi valitsuse tööstuse, energeetika ja tööhõiveministeeriumi määrustel.

(27)

Kava i) on sätestatud Lääne-Bengali osariigi kaubandus- ja tööstusministeeriumi 22. juuni 1999. aasta teadaandes nr 588-CI/H (WBIS 1999), mis on viimati asendatud 24. märtsi 2004. aasta teadaandega nr 134-CI/O/Incentive/17/03/I (WBIS 2004).

(28)

Pärast väidetud subsideerimise järelduste avalikustamist kinnitas India valitsus mitmete probleemide olemasolu seoses kavade tasakaalustatavuse ja subsiidiumisummade arvutamisega. Samuti kinnitas ta väiteid, et subsideerimise jätkumine käesoleval juhul ei ole tõenäoline. Siinkohal tuleb märkida, et need esitised ei sisalda uusi argumente, mis muudaksid käesolevas määruses sätestatud järeldusi.

(29)

DEPBSi detailne kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 4.3 ja HOP I 2004–2009 punktides 4.3 kuni 4.4.

(30)

Leiti, et ükski koostööd tegev eksportiv tootja ei ole saanud DEPBSi raames tasakaalustatavaid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(31)

Leiti, et ükski koostööd tegev eksportiv tootja ei ole saanud ITESi raames tasakaalustatavaid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(32)

EPCGSi detailne kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 peatükis 5 ja HOP I 2004–2009 peatükis 5.

(33)

Selle kava raames saavad toetust taotleda vastavad toetavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

(34)

Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja alates 2003. aasta aprillist kuni 10 aastat vanu kasutatud kapitalikaupu) tollimaksu vähendatud või nullmääraga. Selleks annab India valitsus taotluse esitamisel ja lõivu tasumisel välja EPCG-litsentsi. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporttoodete tootmiseks.

(35)

EPCG-litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importi. Samuti võib kodumaine tootja kasutada ekspordiga samaväärsetest toimingutest tulenevat soodustust kapitalikaupade tarnimisel EPCG-litsentsi omanikule.

(36)

EPCG-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse finantstoetus, kuna see vähendab India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks on tollimaksu vähendamine kasuks eksportijale, kuna importimisel säästetud tollimaksud parandavad tema likviidsust.

(37)

Peale selle sõltub EPCGS juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seepärast loetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(38)

Järelikult ei saa seda kava lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(39)

Ükski koostööd tegev eksportija ei soetanud uurimisperioodil kapitalikaupu. Siiski sai üks äriühing jätkuvalt tulumaksuvabastusi enne uurimisperioodi ostetud kapitalikaupadelt esialgses uurimises kindlaksmääratud summa ulatuses. Uurimisperioodil saadud subsiidiumisumma arvutati vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 imporditud kapitalikaupadelt tasumata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab eksportiva tootja nende kaupade tegelikule amortisatsiooniajale. Vastavalt kehtestatud tavadele on uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale lisatud selle perioodi intress, et kajastada soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvestati sellest summast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, et saada subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jaotatud kogu ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Skeemist kasu saanud äriühingu subsiidium oli 0,38 %.

(40)

Kava üksikasjad on sätestatud India reservpanga (RBI) üldistes ringkirjades IECD nr 5/04.02.01/2002-03 (ekspordikrediit välisvaluutas) ja IECD nr 10/04.02.01/2003-04 (ekspordikrediit ruupiates), mis on adresseeritud kõikidele India kommertspankadele.

(41)

Selle kava raames saavad toetusi taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad. ECSi raames sai kasu üks uurimises koostööd tegev äriühing.

(42)

Selle kava raames sätestab RBI ekspordikrediidi suhtes kohaldatava intressimäära kohustusliku maksimaalse ülempiiri India ruupiates või välisvaluutas, mida kommertspangad võivad eksportijalt võtta, et teha krediit eksportijatele kättesaadavaks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste intressimääradega. ECS koosneb kahest allkavast, lähetamiseelse ekspordikrediidi kavast (“pakkimislaen”), mis hõlmab eksportijale ostu, töötlemise, tootmise, pakendamise ja/või ekspordieelse veo rahastamiseks antud laenu, ja lähetamisjärgse ekspordikrediidi kavast, milles nähakse ette käibekapitalilaenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Ka suunab RBI pankasid andma teatava osa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks.

(43)

RBI koondringkirjade tulemusel võivad eksportijad saada ekspordilaene soodsa intressimääraga, võrreldes tavapäraste kommertslaenude (sularahalaenud) intressimääradega, mille suuruse määrab selgelt turu olukord.

(44)

Kõigepealt saab ECSi krediidi soodusintressimääraga, mis on sätestatud RBI koondringkirjades, vähendada eksportija intressikulusid, võrreldes nende laenukuludega, mida kujundavad turutingimused, ning anda algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses eksportijale soodustusi. Jõuti järeldusele, et kasu said ainult need koostööd tegevad eksportijad, kelle puhul leiti selliseid intressimäärade erinevusi. Erinevusi RBI koondringkirjade raames antud laenude ja kommertspankade “sularahalaenude” intressimäärade vahel ei saa seletada ainult kommertspankade turukäitumisega.

(45)

Teiseks ja hoolimata sellest, et ECSi sooduslaene annavad kommertspangad, on see soodustus valitsuse finantstoetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti iv tähenduses. RBI on avalik-õiguslik asutus ning kuulub algmääruse artikli 1 lõikes 3 “valitsuse” definitsiooni alla. Ta on sajaprotsendiliselt riiklikus alluvuses ning täidab riikliku poliitika (rahanduspoliitika) eesmärke ning RBI juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. RBI annab korraldusi eraasutustele, sest kommertspangad on seotud teatud tingimustega, sealhulgas ekspordilaenude intressi ülemmääradega, mis on kohustuslikuks tehtud RBI koondringkirjades ning RBI ettekirjutustega selle kohta, et kommertspangad peavad suunama teatava summa kogulaenudest ekspordi finantseerimiseks. See ettekirjutus kohustab kommertspankasid täitma neid ülesandeid, mis on nimetatud algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i – käesoleval juhul on tegemist laenudega ekspordi soodusfinantseerimise näol. Selline otsene rahaline ülekanne laenu kujul teatavatel tingimustel kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siinkirjeldatud menetlus ei erine palju valitsuste tavalistest menetlustest, mis on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktiga iv. Seda subsiidiumi peetakse konkreetseks ja tasakaalustatavaks, sest soodusintressimäärad on seotud eksporditehingute finantseerimisega ning sõltuvad seetõttu eksporditegevusest nagu on nimetatud algmääruse artikli 3 lõike 4 punktis a.

(46)

Subsiidiumisumma arvutati uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordilaenult makstud intressi ning selle intressimäära erinevuse põhjal, mida ettevõte oleks maksnud tavalise kommertslaenu puhul. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma jaotatud ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. ECS-kava raames kasu saanud äriühingu subsiidium oli 0,1 %.

(47)

Leiti et ükski koostööd tegev eksportiv tootja ei ole saanud SEZSi raames tasakaalustatavaid soodustusi. Siiski oli kahel India äriühingul EOU staatus ja nad said uurimisperioodil tasakaalustatavaid soodustusi. Järgnevalt esitatud kirjeldus ja hinnang on seega antud vaid EOUSi kohta.

(48)

EOU-kava detailne kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 peatükis 6 ja dokumendis HOP I 2004–2009.

(49)

Kõiki äriühinguid, kes põhimõtteliselt tegelevad kogu toodangu või teenuste ekspordiga, välja arvatud puhtal kujul turustavaid äriühinguid, võib asutada EOU-kava kohaselt. Siiski peavad tööstussektori ettevõtted ületama minimaalse investeeringute läve põhivarade puhul (10 miljonit India ruupiat), et saada toetust EOU-kava raames.

(50)

Nagu esialgses uurimises juba kindlaks tehti, võivad EOUd asuda ja neid võib asutada igal pool Indias.

(51)

Taotlus EOU staatuse saamiseks peab sisaldama üksikasjalikke andmeid järgmise viie aasta kohta, mis käsitlevad muu hulgas kavandatavaid tootmismahte, ekspordi arvestuslikku väärtust ning impordi- ja kodumaiseid nõudeid. Kui ametiasutused kiidavad ettevõtte taotluse heaks, edastatakse nõusolekuga seotud tingimused ettevõttele. EOU staatus kehtib viis aastat. Lepingut võib pikendada.

(52)

EXIM-poliitikas 2004–2009 sätestatud EOU oluline kohustus on saavutada netotulu välisvaluutas, s.t võrdlusperioodil (viis aastat) peab ekspordi koguväärtus ületama imporditud kaupade koguväärtuse.

(53)

Ekspordisuunitlusega üksustel on õigus järgmistele soodustustele:

(54)

Nende kavade alusel tegutsevad üksused on tolliseaduse paragrahvi 65 kohaselt tolli järelevalve all.

(55)

Nad on seadusega kohustatud pidama arvestust kogu impordi, kõigi imporditud materjalide tarbimise ja kasutamise kohta ning kooskõlas HOP 2004–2009 punktiga 6.11.1 tehtud ekspordi kohta. Need dokumendid tuleb esitada regulaarselt pädevatele asutustele kvartali- ja aastaaruannetena.

(56)

Siiski ei pea (EOU) “seostama iga impordisaadetist ekspordi, teistele üksustele edastamise, kodumaise müügi või valmistoodanguga”, nagu on sätestatud HOP I 2004–2009 punktis 6.11.2.

(57)

Müük kodumaal toimub ja registreeritakse ettevõtte enda kinnituse alusel. EOU ekspordisaadetiste lähetamisprotsessi kontrollib tolli-/aktsiisiametnik, kes töötab pidevalt EOU juures.

(58)

Käesoleval juhul kasutas EOUSi kaks koostööd tegevat eksportijat. Koostööd tegevad eksportijad kasutasid kava selleks, et importida toorainet ja kapitalikaupu imporditollimaksuvabalt, et soetada kaupu kodumaalt aktsiisimaksuta ja saada tagasi müügimaks ning müüa osa oma toodangust kodumaisel turul. Üks eksportiv äriühing kasutas kava ka selleks, et saada osalist tollimaksutagastust kodumaistelt naftaettevõtjatelt hangitud kütuselt. Sellega said nad kõiki soodustusi, mida on kirjeldatud põhjenduse 53 punktides i)–v). Uurimine näitas, et asjaomased eksportijad ei saanud kasu EOUSi tulumaksusoodustustest.

(59)

EOU vabastamine kahte tüüpi imporditollimaksudest (“põhitollimaks” ja “spetsiaalne lisatollimaks”) ning müügimaksu tagastamine on India valitsuse finantstoetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Riigi tulu, mis oleks oodatav selle kava puudumisel, jääb saamata, millest EOU saab kasu algmääruse artikli 2 lõike 2 mõistes, kuna muul juhul nõutavate tollimaksude maksmatajätmisega ja müügimaksu tagasi saamisega säästab see oma likviidsust.

(60)

Vabastamine aktsiisimaksust ja selle imporditollimaksu ekvivalendist (“lisatollimaks”) ei põhjusta siiski muidu saadavate tulude saamatajäämist. Aktsiisi- ja lisatollimaksu saab tasumise korral kasutada krediidina edasiste tollimaksukohustuste jaoks (nn CENVAT-mehhanism). Seepärast pole need maksud lõplikud. CENVAT-krediidi abil on lõplik tollimaks ainult lisandväärtusel, mitte sisendmaterjalidel.

(61)

Seega saab algmääruse artikli 2 tähenduses subsiidiumideks pidada vaid põhitollimaksust ja spetsiaalsest lisatollimaksust vabastamist, osalist tollimaksutagastust kodumaistelt naftaettevõtjatelt hangitud kütuselt ning müügimaksu tagastamist. Juriidiliselt sõltuvad need ekspordijõudlusest ning seepärast loetakse neid algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks. EOU ekspordi eesmärk, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 02–07 punktis 6.1, on conditio sine qua non saada soodustusi.

(62)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon on taganenud oma esialgses uurimises kasutatud põhjendustest tooraine tollimaksuvabastuse hindamise osas ning et ainult ülemääraseid tühistamisi, kui üldse midagi, tuleks tasakaalustada. Vastusena tuleks märkida, et esialgses uurimises hinnati tasakaalustatavat subsiidiumisummat sellest olenemata, kas EOU on algmääruse tähenduses lubatav tollimaksu tagastussüsteem või mitte. (9) Käesoleva läbivaatamise raames uuriti hoolikalt kava tervikuna koos seiresüsteemiga.

(63)

Uurimine näitas, et neid subsiidiume ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Need ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktides h ja i, II lisas (tagastussüsteemi mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi mõiste ja eeskirjad). Juhul kui müügimaksu tagastamist ja imporditollimaksuvabastust kasutatakse kapitalikaupade hankimiseks, ei vasta nad lubatud tagastamissüsteemide reeglitele, kuna neid kaupu ei tarbita tootmisprotsessis, nagu nõutakse I lisa punktis h (müügimaksu tagastamine) ja i (imporditollimaksu soodustused).

(64)

Lisaks sellele ei ole tõestatud, et India valitsusel on olemas tõhus kontrollisüsteem või -menetlus, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel impordi- ja müügimaksuvabu sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide korral III lisa II osa punkt 2). Olemasoleva kontrollisüsteemi ülesanne on kontrollida kohustust teenida netotulu välisvaluutas mitte impordi tarbimise ja eksportkaupade tootmise suhet.

(65)

EOU-l lubatakse siseturul müüa olulisel hulgal oma toodangut – kuni 50 % aastasest käibest. Seepärast puudub seadusejärgne kohustus kogu saadud toodete koguse eksportimiseks. Lisaks sellele toimuvad need kodumaised tehingud ilma valitsusametnike järelevalve ja kontrollita ning neid kinnitavad vaid ettevõtted ise. Sellest tulenevalt on EOU valdused vähemalt osaliselt India ametkondade kontrolli alt väljas. See suurendab edasiste kontrollivahendite tähtsust, eriti tollimaksuvabade sisendmaterjalide ja saadud eksporttoodete seotuse osas, et süsteemi võiks kvalifitseerida tollimaksu tagastamise kontrollisüsteemina.

(66)

Täiendavate kontrollimehhanismide puhul tuleb meeles pidada, et EOU ei pea de jure seostama iga impordisaadetist vastava tulemuseks oleva tootega. Ainult selliste kontrollide rakendamisel saaksid India ametiasutused piisavalt teavet sisendite lõpliku sihtpunkti kohta, et võimaldada tõhusalt kontrollida, et tolli-/müügimaksusoodustused ei ületaks eksporttoodangu sisendeid. Ettevõtte oma hinnangul põhinevast teabest igakuise maksude tagastamise kohta, mida regulaarselt hindavad India ametiasutused, ei piisa. Lisaks sellele on igakuise maksude tagastamise eesmärk kontrollida aktsiisimakse mitte sisendite sihtpunkti. Ettevõttesisesed süsteemid, mis ei ole seadusega kindlaks määratud, ei ole piisavad, kuna tollimaksude tagastamise kontrollisüsteemi peaks välja töötama ja jõustama valitsus ja seda ei tohiks jätta iga üksiku asjaomase ettevõtte juhtkonna ülesandeks. Sellest tulenevalt kinnitas uurimine, et India ekspordi-impordipoliitikas ei nõuta EOU-lt selgelt sisendmaterjalide ja saadud toote vahelise seose näitamist ning India valitsusel ei ole tõhusat kontrollimehhanismi tegemaks kindlaks, milliseid sisendeid tarvitati eksporttoodangu jaoks ja millistes kogustes.

(67)

Samuti ei viinud India valitsus läbi tegelikult kasutatud sisenditel põhinevaid edasisi uurimisi, kuigi need tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt läbi viia (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3). India valitsus ei esitanud ka tõendeid tõestamaks, et liigmakseid ei ole tehtud.

(68)

Eelnevat arvesse võttes tuleks tagasi lükata äriühingu väide selle kohta, et komisjon on taganenud oma esialgses uurimises kasutatud põhjendusest tooraine tollimaksuvabastuse hindamise osas ning et ainult ülemääraseid tühistamisi, kui üldse midagi, tuleks tasakaalustada.

(69)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide või asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav kasu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks), kodumaistelt naftaettevõtjatelt hangitud kütuselt tagastatud tollimaks ning tagastatud müügimaks uurimisperioodi jooksul.

(70)

EOUSina toimivate eksportijate subsiidiumisummad arvutati uurimisperioodi vältel EOU-le tervikuna imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks), tagastatud müügimaksu ja kodumaistelt naftaettevõtjatelt hangitud kütuselt tagastatud tollimaksu alusel. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvestati sellest summast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, et saada subsiidiumisumma (lugeja). Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad uurimisperioodi asjakohasele ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Sellisel viisil saadud subsiidiumimarginaalid olid kahe äriühingu puhul vastavalt 0,9 % ja 5,8 %.

(71)

Kapitalikaubad ei sisaldu füüsiliselt valmiskaupades. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutatakse uurimisaluste ettevõtete kasu imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu põhjal, jagades selle summa kasutatavate vastavate kapitalikaupade tavalisele amortiseerumisajale uurimisalustes ettevõtetes. Sellise normaalse amortiseerumisaja kindlaksmääramiseks võeti aluseks kahe koostööd tegeva eksportija kasutatud tegelikud amortiseerumisajad, milleks oli 18 aastat. Niiviisi arvutatud summale lisatakse uurimisperioodil lisandunud intress, et summa kajastaks soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul ja kogu mainitud kava raames saadud kasu saajale. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jaotatud uurimisperioodi vältel tehtud ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Sellisel viisil saadud subsiidiumimarginaalid olid kahe äriühingu puhul vastavalt 1,8 % ja 0,4 %.

(72)

Seega oli kogu EOUSi raames saadud subsiidiumimarginaal asjaomaste äriühingute jaoks vastavalt 2,7 % ja 6,2 %.

(73)

Kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktides 4.1. kuni 4.1.14 ja HOP I 2004–2009 peatükkides 4.1 kuni 4.30.

(74)

ALS koosneb kuuest allkavast, mida on allpool üksikasjalikumalt kirjeldatud. Need allkavad erinevad muu hulgas tingimuste ulatuse poolest. ALSiga seotud soodustusi saavad taotleda toetavate tootjatega seotud tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad taotleda vahetarnete ALSi. Peatööettevõtjad, kelle tarned kuuluvad “ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on nimetatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 8.2, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele (EOU), saavad taotleda soodustusi ALSi raames ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Soodustusi “ekspordiga samaväärsete toimingute” eest saavad taotleda ka tootjate-eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

(75)

Eellubasid väljastatakse:

(76)

Tehti kindlaks, et uurimisperioodil sai ainult üks koostööd tegev eksportija vaatlusaluse tootega seotud kolme allkava – i) ALS tegeliku ekspordi puhul, v) eelnevad vabastusotsused ja iv) ALS ekspordiga samaväärsete toimingute puhul – alusel soodustusi. Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata ii) iga-aastase vajaduse, iii) vahetarnete ega vi) sisemaiste akreditiivide tasakaalustatavust.

(77)

Kontrollimise eesmärgil nõuavad India võimud, et litsentsiomanik peaks “tõele vastavat ja õiget arvestust importkaupade tarbimise ja kasutamise kohta loa alusel” kindlaks määratud formaadis (HOP I 2004–2009 peatükk 4.30 ja lisa 23), s.t tegelikku tarbimisregistrit (“lisa 23 register”). Alates 2005. aasta maist ei tule lisa 23 säilitada ainult äriühingus, vaid sellele peab alla kirjutama ka vannutatud audiitor ning see tuleb saata India ametivõimudele. Kohustust esitada lisa 23 kohaldatakse lubade suhtes, mis on väljastatud pärast uute eeskirjade jõustumist 2005. aasta mais. Kuna uurimise ajal ei esitatud ühtegi nende lubadega seotud aruannet, ei olnud kõnealuse uue süsteemi rakendamist võimalik kontrollida.

(78)

Seoses eespool esitatud allkavadega i), iv) ja v) määrab India valitsus kindlaks nii imporditoetuse kui ka ekspordikohustuse (sealhulgas ekspordiga samaväärsed toimingud) mahu ja väärtuse, mis dokumenteeritakse litsentsil. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi ajal vastavad tehingud litsentsil dokumenteerima. Nimetatud kava raames lubatud impordi mahu määrab kindlaks India valitsus standardsete sisend- ja väljundnormide (standard input-out norms - SION) alusel. SIONid on olemas enamiku toodete puhul, vaatlusalune toode kaasa arvatud, ja need on avaldatud dokumendis HOP II 2004–2009.

(79)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada saadava eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast litsentsi väljastamist (18 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(80)

Eelloa valdajal, kes kavatseb hankida sisendmaterjale otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellistel juhtudel muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks ja need lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle tarnijale.

(81)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et sisendmaterjalid, mida koostööd tegev eksportija SIONite alusel erinevate allkavade raames tollimaksuvabalt importis, ületasid koguselt materjali, mis oli vajalik eksporttoote võrreldava koguse tootmiseks. Seega olid SIONid vaatlusaluse toote jaoks ebatäpsed.

(82)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 mõistes, s.t India valitsuse finantstoetus uurimisalustele eksportijatele.

(83)

Lisaks sellele sõltub ALSi raames toimuv tegelik eksport juriidiliselt ekspordijõudlusest ning seetõttu käsitletakse seda spetsiifilisena ja algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel tasakaalustatavana. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühingud nende kavade alusel toetust.

(84)

ALSi ekspordiga samaväärsed toimingud on de facto sõltuvad eksporditegevusest. Neid soodustusi kasutas ainult üks äriühing vähesel määral ja ainult ekspordisuunitlusega üksustele või erimajandustsoonides asuvatele üksustele tarnides, mõlemad kategooriad on nimetatud EXIM-poliitika 02–07 punkti 8.2 alapunktis b. See ettevõte teatas, et tema kliendid eksportisid lõpuks vaatlusaluse toote. Ekspordisuunitlusega üksuse/erimajandustsooni eesmärk on eksport, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 02–07 punktis 6.1. Sel moel toetatakse kodumaist tarnijat ALSi ekspordiga samaväärsete toimingute puhul, kuna India valitsus eeldab, et eksporditulu saab seejärel eksportija, kes asub ekspordisuunitlusega üksuses/erimajandustsoonis. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a peetakse subsiidiumi ekspordist sõltuvaks juhul, kui faktid näitavad, et subsiidiumi andmine, ehkki see ei ole juriidiliselt eksporditegevusest sõltuv, on tegelikult seotud tegelike või eeldatavate ekspordituludega.

(85)

Sellisel juhul ei kasutanud koostööd tegev äriühing eellubasid tollimaksuvabaks importimiseks. Selle asemel sai äriühing kasu hankides toorainet kodumaistelt tarnijatelt, muutes litsentsid ümber eelnevateks vabastusotsusteks. Selle kava alusel on maksu- ja tollivabastuse saamise õigus tarnijal mitte lõppeksportijal tollimaksutagastuse näol. Maksu- ja tollimaksuvabastus on võimalik nii kodumaiste kui ka imporditud sisendmaterjalide puhul. Uurimine näitas, et eelnevate vabastusotsuste kava raames kodumaise sõltumatu tarnija kaudu hangitud tooraine ja kodumaise tarnija kaudu litsentsi kasutamata tarnitud tooraine hinna vahe oli märkimisväärne. Kasu tollimaksu- ja maksuvabastusest kanti madalate hindade kaudu tarnijalt edasi äriühingule, kes kasutas toormaterjali ja osales kõnealuses menetluses. Äriühing sai teha selget vahet tooraine ostuhinna vahel, kui kasutati litsentsi ja sama tooraine eest makstud hinna vahel, kui litsentsi ei kasutatud. Äriühing määratles sel viisil saadud kasu vahena eelnevate vabastusotsuste raames hangitud tarnete hinna ja ilma litsentsita hangitud tarnete hinna vahel.

(86)

Ühtegi praegusel juhul kasutatud kolmest allkavast ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Need ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise mõiste ja eeskirjad). Kuigi India valitsus väitis, et süsteemi muudeti mais 2005, on teada, et need muudatused ei mõjutanud kavasid uurimisperioodil, kuna kontrollisüsteemi ei oldud veel täielikult rakendatud. Olenemata India valitsuse tehtavatest võimalikest kontrollisüsteemi muudatustest näitas uurimine, et uurimisperioodi jooksul ei rakendanud India valitsus oma kontrollisüsteemi tõhusalt. Samuti ei rakendanud ta menetlusi, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporttoote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastusskeemide korral III lisa II osa punkt 2). SIONid vaatlusaluse toote kohta ei olnud piisavalt täpselt ja ülehindasid tooraine kasutamist. Uurimine näitas, et SIONeid muudetakse, selleks et nad kajastaksid sisendite kasutamist paremini, kuid neid uusi SIONeid uurimisperioodil veel ei rakendatud. Sellega on tõestatud, et SIONeid ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende leebete standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära ekspordi tootmises. Lisaks ei teostanud India valitsus tõhusat korrektselt peetud tarbimisregistril (“lisa 23 register”, varem 18 liide) põhinevat kontrolli uurimisperioodil kasutatud litsentside suhtes. Peale selle ei sooritanud India valitsus edasisi uurimisi, mis põhineks tegelikel kasutatud sisenditel, kuigi tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tuleks seda tavaliselt teha (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3), samuti ei tõestanud ta, et liigset tagastamist ei ole toimunud.

(87)

Seepärast on need kolm allkava tasakaalustatavad.

(88)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel määrati subsiidiumisumma kindlaks sama tooraine hinnavahe põhjal selle litsentsiga ja litsentsita ostmisel, nagu äriühing eelnevalt näitas.

(89)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma jaotatud kogu ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium on juriidiliselt sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(90)

Uurimisperioodi jooksul kasutas seda kava üks äriühing, kes sai 20,9 % ulatuses subsiidiumi.

(91)

Leiti et ükski koostööd tegev eksportiv tootja ei ole saanud Gujarati müügimaksuvabastuse kava (GSTIS) ega Gujarati elektrimaksust vabastamise kava (GEDES) raames tasakaalustatavaid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(92)

WBIS kava üksikasjalik kirjeldus on sätestatud Lääne-Bengali osariigi kaubandus- ja tööstusministeeriumi 22. juuni 1999. aasta teadaandes nr 588-CI/H (WBIS 1999), mis on viimati asendatud 24. märtsi 2004. aasta teadaandega nr 134-CI/O/Incentive/17/03/I (WBIS 2004). Selle kavaga anti saajale mitmeid soodustusi, nagu müügimaksu tasumise edasilükkamine, subsiidium kapitalikaupade installeerimiseks ning arengusubsiidiumid. Uurimise käigus tehti kindlaks, et üks äriühing oli varem nende kavade raames soodustusi saanud. Nende soodustuste mõju uurimisperioodil oli aga tähtsusetu. Seepärast leiti, et nimetatud kavade edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(93)

Selleks et soodustada tootmisettevõtete levikut osariigi vähem arenenud piirkondadesse, on Maharashtra osariigi valitsus 1964. aastast saadik pakkunud toetusi osariigi arenevates piirkondades rajatud uutele üksustele. Kava on alates selle sisseviimisest muudetud mitmeid kordi ning “2001. aasta kava” rakendati 1. aprillist 2001 kuni 31. märtsini 2006 ning pikendati seejärel 31. märtsini 2007. Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteem koosneb mitmest allkavast, millest peamised on i) kohaliku maksu octroi tagastamine, ii) elektrimaksuvabastus ja iii) vabastus kohalikust müügimaksust (kuni 24.10.2004). Uurimise käigus selgus, et ainuke allkava, mida üks koostööd tegev eksportiv tootja kasutas, oli vabastus kohalikust müügimaksust.

(94)

Tingimustele vastamiseks peavad äriühingud reeglina investeerima vähearenenud piirkondadesse, rajades selleks kas uue tööstusettevõtte või tehes suuremahulise kapitaliinvesteeringu olemasoleva tööstusettevõtte laiendamisse või mitmekesistamisse. Need piirkonnad liigitatakse vastavalt majandusarengule eri kategooriatesse (nt vähearenenud piirkonnad, vähemarenenud piirkonnad, kõige vähem arenenud piirkonnad). Toetussumma kindlaksmääramise peamine kriteerium on piirkond, kus ettevõte asub või kuhu see rajatakse, ja investeeringu suurus.

(95)

Kohalikust müügimaksust vabastamise skeemi (aegus oktoobris 2004) raames ei pidanud määratud üksused oma müügitehingute pealt müügimaksu tasuma. Samamoodi vabastati määratud üksused kohaliku müügimaksu tasumisest kaupade ostmisel tarnijalt, kes vastab ka ise kava tingimustele. Ehkki müügitehingutega seotud vabastus ei too määratud müügiüksusele mingit kasu, toob ostutehingutega seotud vabastus kasu määratud ostuüksusele. Uurimise käigus tehti kindlaks, et asjaomane äriühing sai müügimaksuvabastust kuni 24. oktoobrini 2006.

(96)

Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteemi raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Eespool käsitletud allkava kujutab endast Maharashtra osariigi valitsuse rahalist toetust, kuna kõnealune soodustus vähendab Maharashtra osariigi valitsusele muidu laekuma pidavat tulu. Lisaks toob see vabastus/tagastamine äriühingule kasu, parandades äriühingu likviidsust.

(97)

Allkava on ette nähtud üksnes äriühingutele, kes on investeerinud teatavatesse Maharashtra osariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse geograafilistesse piirkondadesse. Kavas ei saa osaleda väljaspool neid piirkondi asuvad äriühingud. Soodustuse määr erineb piirkonniti. See kava on algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a ja artikli 3 lõike 3 kohaselt konkreetne ja seega tasakaalustatav.

(98)

Müügimaksu vabastuse puhul arvutati subsiidiumisumma selle müügimaksusumma alusel, mis oleks pidanud uurimisperioodil laekuma, kuid jäi kava raames maksmata. Kuna müügimaksuvabastuse kava aegus 24.10.2004, võeti arvesse ainult ajavahemikul 1.10.2004 – 24.10.2004 toimunud müügilt tasumata maksud, sest ainult see ajavahemik jäi uurimisperioodi sisse. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma (lugeja) uurimisperioodi kogumüügile (nimetaja), kuna subsiidium ei sõltu ekspordist ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Uurimisperioodi jooksul sai allkavast kasu üks äriühing, kuid subsiidiumi suurus oli alla 0,1 %, st tühine.

(99)

Algmääruse kohaselt arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide summa ad valorem jääb uuritud eksportivate tootjate puhul vahemikku 2,7 %–20,9 %.

(100)

Kuigi ühendusse suunatud ekspordi osakaalu arvestades oli koostöö tase kõrge, tuleb siiski märkida, et mitmed eksportivad tootjad ei teinud menetluses koostööd, kaasa arvatud esialgses uurimises kõrgeima subsiidiumimarginaaliga eksportiv tootja. Koostööd mitte teinud India tootjate võimsus ja toodang on märkimisväärne ja samuti on tõenäoline, et need eksportivad toojad saavad uuritud subsiidiumikavade raames ka edaspidi kasu ja seda vähemalt samasuguses ulatuses, kui tehti kindlaks esialgses uurimises.

(101)

Algmääruse artikli 18 lõike 2 kohaselt uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine või kordumine.

(102)

Nagu on märgitud põhjendustes 21–100, on kindlaks tehtud, et uurimisperioodi jooksul said vaatlusaluse toote India eksportijad jätkuvalt India ametiasutustelt tasakaalustatavaid subsiidiume. Käesolevas läbivaatamises tuvastatud subsiidiumimarginaalid on kõrgemad kui esialgses uurimises, välja arvatud ühe eksportiva tootja puhul. Asjaomaste subsiidiumikavade raames antakse jätkuvalt soodustusi ning ei ole märke selle kohta, et need programmid lähemas tulevikus lõpetataks. Kuna puudub teave selle kohta, kuidas ALSi kontrollisüsteemi muudatus tegelikult ellu rakendatakse, ei saa teha järeldusi nende muudatuste võimaliku mõju kohta. Käesolevast olukorrast lähtudes saavad vaatlusaluse toote eksportijad jätkuvalt tasakaalustatavaid subsiidiume. Iga eksportija vastab mitme subsiidiumikava tingimustele. Nendel asjaoludel järeldatakse, et subsideerimine jätkub tõenäoliselt ka tulevikus.

(103)

Kuna on tõestatud, et subsideerimine jätkus uurimisperioodil ja jätkub tõenäoliselt ka edaspidi, on subsideerimise kordumise tõenäosuse küsimus ebaoluline.

(104)

PETi toodavad ühenduses järgmised äriühingud:

(105)

Kõigi nimetatud äriühingute toodetud PET moodustab ühenduse kogutoodangu algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(106)

Komisjon kontrollis, kas aegumise läbivaatamise taotluse esitanud või seda toetanud koostööd tegevate ühenduse tootjate toodang moodustab olulise osa ühenduse PETi kogutoodangust. Nende ühenduse tootjate arvele langes 88 % ühenduse PETi kogutoodangust. Need ühenduse tootjad, kes ei teinud täielikku koostööd, jäeti ühenduse tootmisharu määratlusest välja. Seepärast leidis komisjon, et need 12 täielikku koostööd tegevat ühenduse tootjat esindavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 8 tähenduses. Esialgsetes uurimistes moodustas ühenduse tootmisharu toodang rohkem kui 85 % ühenduse PETi kogutoodangust sellel ajal.

(107)

Ühenduse tootmisharu moodustavad järgmised 12 ühenduse tootjat:

(108)

Ühenduse tarbimise kindlaksmääramisel võeti aluseks ühenduse tootmisharu müügimahud, kaebuse etapis esitatud andmete põhjal hinnatud teiste ühenduse tootjate müük ühenduse turul ja Eurostati andmed kogu ühenduse impordi kohta kolmandatest riikidest.

(109)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahel tõusis vaatlusaluse toote tarbimine ühenduses järk-järgult 2 400 000 tonnini uurimisperioodil. Üldine tõus nimetatud ajavahemikul oli 18 %. Tõus oli osalt tingitud uutest kasutusvaldkondadest (sh õlle- ja veinipudelid) ja osalt ühinevate riikide tarbimise suurenemisest.

Tabel 1

(110)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahel kasvas import Indiast 13 %. Import vähenes 2002. ja 2003. aasta vahel 17 %, suurenes 2004. aastal 100 % ja vähenes uurimisperioodil jällegi kuni 6 800 tonnini, s.t ligikaudu 70 %. Impordihinnad tõusid 2003. aastal 5 %, 2004. aastal veel 3 % ja uurimisperioodil 7 %. See hinnatrend peegeldab vaid osaliselt toorainekulude suurt kasvu. India impordi turuosa jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt väikeseks, s.t 0,3 % 2002. aastal, 0,2 % 2003. aastal, 0,5 % 2004. aastal ja 0,3 % uurimisperioodil.

Tabel 2

(111)

Teistest riikidest pärit impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil 25 %. Suurim tõus oli 2003. aastal, kui impordimaht kasvas 41 %. Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Hiinast pärit ekspordi suhtes 2004. aastal, vähenes import 2004. aastal 14 % ja uurimisperioodil veel 2 %. Turuosa puhul võis märgata samasugust arengut – 15,9 % 2002. aastal, 20,6 % 2003. aastal, 18,5 % 2004. aastal ja 16,9 % uurimisperioodil. Tänu suuremale tarbimisele oli impordi turuosa kasv väiksem kui impordi kasv absoluutväärtuses. Impordihinnad olid ajavahemikul 2002–2004 keskmiselt madalamad kui ELi hinnad. Ainult uurimisperioodil olid need ühenduse tootmisharu hindadest veidi kõrgemad.

Tabel 3

(112)

Läbivaatamise alguses oli ette nähtud moodustada ühenduse tootjatest valim, kuid arvestades nende suhteliselt väikest arvu, otsustati nad kõik uurimisse kaasata ning kahjutegureid hinnati kogu ühenduse tootmisharult kogutud teabe põhjal.

(113)

Komisjon uuris algmääruse artikli 8 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(114)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes ühenduse tootmisharu toodang 20 %, s.t ligikaudu 1 465 000 tonnilt 2002. aastal ligikaudu 1 760 000 tonnini uurimisperioodil. Aastane suurenemine oli 4,8 % 2003. aastal ja 4,6 % 2004. aastal. Edasist suurenemist võis täheldada uurimisperioodil, kui tootmine kasvas hüppeliselt 150 000 tonni ehk 10,8 %. See toimus tänu tootmisharus tehtud ümberkorraldustele, mille eesmärk oli tootmiskulusid paremini kontrollida ja kasutada ära tarbimise kasvu ühenduse turul (tarbimine kasvas nagu juba eelnevalt nimetatud 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel 19 %, s.o 2 miljonilt tonnilt 2002. aastal 2,4 miljoni tonnini uurimisperioodil).

Tabel 4

(115)

Tootmisvõimsus suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 22 %, s.t 1 760 000 tonnilt 2002. aastal 2 156 000 tonnini uurimisperioodil. Tõus toimus peamiselt uurimisperioodil, kui tootmisvõimsus tõusis võrreldes 2004. aastaga 300 000 tonni võrra ehk 16,7 %. Tootmisvõimsuse märkimisväärne kasv toimus paralleelselt tootmise kasvuga samal perioodil (vt põhjendus 114). Tootmisvõimsus kasvas tänu tootmisliinidesse tehtud lisainvesteeringutele, et ära kasutada kasvava turu võimalusi. Tootmisvõimsuse rakendamine tõusis 4 % 2003. aastal, jäi 2004. aastal samale tasemele ning vähenes uurimisperioodil 5 % võrra 82 %ni. Langus 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel oli tingitud tootmisvõimsuse märkimisväärsest kasvust samal perioodil. Suurem tootmismaht uurimisperioodil, võrreldes 2004. aastaga, tingis madalama tootmisvõimsuse rakendusaste.

Tabel 5

(116)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul kahanes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 21 % võrra. 2 % tõusule 2003. aastal järgnes tõus nii 2004. aastal (8 %) kui ka uurimisperioodil (11 %). Vaatamata tarbimise kasvust tingitud suuremale müügile, langes ühenduse tootmisharu turuosa 4 % 2003. aastal ja tõusis siis astmeliselt 2 % 2004. aastal ja 1 % uurimisperioodil.

Tabel 6

(117)

Üldiselt tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 2 % võrra, mis näitab, et turuosa tõus jäi alla tarbimise tõusule turul tervikuna.

(118)

Tööhõive ühenduse tootmisharus suurenes vaatlusalusel perioodil 18 %. Peamine tõus leidis aset 2003. (11 %) ja 2004. aastal (6 %). Tõusutrend jätkus uurimisperioodil, kuid vaid 2 % võrra. 18 % tõus kogu perioodi vältel on tingitud tootmistasemest, mis suurenes 20 %.

Tabel 7

(119)

Ühenduse tootmisharu tootlikkus mõõdetuna töötaja tootlikkusena tonnides aasta kohta suurenes üldjuhul vaatlusalusel perioodil. 2003. aastal toimus võrreldes 2002. aastaga 6 %-line langus, 2004. aastal oli stabiliseerumine samal tasemel ning uurimisperioodil tõusis tootlikkus võrreldes 2004. aastaga märkimisväärselt – üle 8 %.

Tabel 8

(120)

PET-laastude tootmine on kapitalimahukas tööstus ning seetõttu on tööjõukulude mõju tootmise üldkuludele piiratud. Vaatlusalusel perioodil tõusid palgad 12 %, võrreldes 20 %-lise üldiste tootmiskulude kasvuga. Teine oluline näitaja on palgakulu toodetud tonni kohta. Vaatlusaluse perioodi jooksul langes see kulu 6 %.

Tabel 9

(121)

Ühiku müügihinnad tõusid 924 eurot tonni kohta 2002. aastal 1 058 eurot tonni kohta uurimisperioodil. Üldiselt oli trend tõusev (15 % kogu perioodil). See tõus on suures osas tingitud tooraine hinna tõusust, mida omakorda põhjustas naftahinna tõus. Kuigi ühenduse tootmisharu hinnad tõusid, ei suutnud ta hinnatõusu järgtööstuse sektorile üle kanda ega tooraine kallinemist müügihindades täielikult kajastada. Seda eelkõige asjaolu tõttu, et tooraine hind tõusis rohkem kui PETi hinnad. Säilitamaks oma turuosa sai ühenduse tootmisharu hindu tõsta ainult vähesel määral ja pidi seetõttu hinnatõusu pidurdama.

Tabel 10

(122)

Pidades silmas, et 1 tonni PETi tootmiseks läheb vaja ligikaudu 850 kg puhast tereftaalhapet (PTA) ja 350 kg monoetüleenglükooli (MEG) (põhitoorained), tõusid toorainete – PTA ja MEG – hinnad 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel märkimisväärselt (vastavalt 67 % ja 31 %) ning saavutasid taseme 770 eurot tonni kohta (PTA) ja 721 eurot tonni kohta (MEG) (uurimisperioodi keskmine). Kuigi väikest langust PTA hindades võis täheldada 2005. aasta kolmandas kvartalis, kui hind langes 700 euroni tonni kohta, ning ka MEG hind oli suhteliselt stabiilne, tuleb siiski märkida, et toorainet ostetakse pikaajaliste lepingute alusel ette. Vaatamata PTA väikesest hinnalangusest uurimisperioodi lõpus, kannatab ühenduse tootmisharu siiski oluliselt suurenenud kulude tagajärgede all. Lisaks sellele võivad PETi tootmiseks vajalike toorainete hinnad olukorra tõttu maailma naftaturul ootamatult muutuda, kuid suure tõenäosusega jäävad nad kõrgele tasemele. Kõik need tegurid süvendavad ühenduse PETi tootjate haavatavust. Tuleb siiski märkida, et põhitoorainetega kaubeldakse ülemaailmsel tasandil ning seetõttu mõjutavad toorainehinnad India eksportijaid samal määral.

Tabel 11

(123)

Ühenduse tootmisharu toodetud PET-laastude keskmine ühiku kulu tonni kohta oli võrdluses järgmine:

Tabel 12

(124)

Vaatlusalusel perioodil (vt tabel 11 ja 12) tõusis põhitoorainete hind pidevalt (PTA 67 %, MEG 31 %), samas kui üldine tootmiskulu tõusis vaid 21 %. Nagu näidatud tabelis 10 tõusid hinnad vaid 15 % tingituna asjaolust, et ühenduse tootmisharu ei saanud tõusu järgtööstuse sektorile üle kanda ega tooraine kallinemist müügihindades täielikult kajastada.

(125)

Varud vähenesid vaatlusalusel perioodil, st 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel, 10 %. Samuti nagu esialgses uurimises ei tohiks varusid ühenduse tootmisharu toodetud PETi puhul vaadelda kui olulist tegurit, sest PETi turg on aasta lõikes väga hooajaline. Tootmisega võrreldes moodustavad varud toodangust 5–6 %.

Tabel 13

(126)

Müügi kasumlikkus tähendab ühenduse turul vaatlusaluse toote müügist tekkinud tulu. Koguvara tootlust ja rahavoogusid saab mõõta ainult kõige kitsama tootegrupi tasemel, mis hõlmab samasugust toodet vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 8. Investeeringutasuvus arvutati koguvara tootluse põhjal, kuna koguvara tootlust peetakse suundumuse analüüsimisel olulisemaks.

Tabel 14

(127)

2002. aastal alanud hinnatõusu pidurdamise ja Hiinast, Taiwanist, Malaisiast ja Austraaliast (kuni 2004) pärit dumpinguhinnaga impordi olulise suurenemise ning Indiast pärit subsideeritud impordi tõttu on ühenduse tootmisharu finantsolukord halvenenud ja jõudnud kahjumini 2003. aastal. Pärast mõningast toibumist 2004. aastal Hiina ja Austraalia suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete tulemusena suurenes kahjum uurimisperioodil – 3,2 %-ni. Täheldada võib selget langustrendi.

(128)

Koguvara tootluse ja rahavoo suundumused arenesid sarnaselt, st olid suhteliselt heas seisus 2002. aastal, halvenesid järsult 2003. aastal, toibusid pisut 2004. aastal ja halvenesid taas uurimisperioodil.

(129)

Investeeringud tehti osaliselt tootmisvõimsuse suurendamisse ja osaliselt tootmisprotsessi parandamisse. 2004. aastal ja uurimisperioodil tehti põhiosa kulutustest, mis langes kokku võimsuse suurenemisega ja eesmärgiga säilitada turuosa tarbimise tõusu silmas pidades. Praegune ühenduse tootmisharu olukord ning ühenduse ja maailma PETi turu areng, mida iseloomustab tasuvuse puudumine, ei andnud stiimulit suurte investeeringute tegemiseks. Kuigi teatud juhtudel suutsid ühenduse tootjad kapitali kaasata (eelkõige sidusettevõtetelt), ei julgustanud PETi tasuvuse puudumine investeeringuid ja mõnedel juhtudel lükati otsused edasi.

(130)

Võttes arvesse vaatlusaluse toote turu hinnatundlikkust, ei saa Indiast pärit impordi tegeliku subsiidiumimarginaali mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks. Tuleb märkida, et see näitaja omab suuremat tähtsust kahju kordumise tõenäosuse analüüsi seisukohast. Meetmete aegumise korral on tõenäoline, et subsideeritud import tuleb uuesti sisse sellistes kogustes ja sellise hinnaga, et subsiidiumimarginaal on märkimisväärne.

(131)

Ehkki eespool käsitletud näitajad annavad tunnistust ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra mõningasest paranemisest pärast lõplike tasakaalustavate kehtestamist 2001. aastal, näitavad nad ka seda, et ühenduse tootmisharu on endiselt nõrk ja haavatav.

(132)

Tarbimise pidev kasv tänu uutele kasutusvaldkondadele (sh õlle- ja veinipudelid) ja tarbimise suurenemisele ELiga ühinevates riikides, sundis ühenduse tootmisharu oma toomisvõimsust ja tootmist suurendama, et mitte kaotada turuosa. Selleks toimus 2004. aastal ja läbirääkimise uurimisperioodil tähtis ümberkorraldusprotsess, mida saatsid erinevate tootjate sagedased omanikuvahetused. Samal ajal suurendati üldiselt tootmisliinide arvu, et pidada sammu suurenenud tarbimisega ning saavutada mastaabisäästu. Selle tulemusena järgisid mõned majandusnäitajad, nagu tarbimine, tootmisvõimsus, tootmine, ELi müük ja tööhõive positiivset trendi. Lisaks sellele tõusis vaatlusalusel perioodil ka müügihind. Siiski ei suutnud kõik need nimetatud ümberkorraldused tasakaalustada toorainehindade pideva ja suure tõusu mõjusid vaatlusalusel perioodil. Tooraine kallinemist ei suudetud järgtööstuse sektorile üle kanda sellisel määral, mis oleks vajalik olnud teatava kasumlikkuse taseme säilitamiseks. Selle tulemusel langes kasumlikkus oluliselt, langedes +2,7 %-lt 2002. aastal –3,2 %-ni uurimisperioodil. Samasugust negatiivset trendi võis täheldada investeeringutasuvuse ja rahavoo puhul.

(133)

See langes kokku asjaomasest riigist pärit impordi madala hinnatasemega, mis avaldas selget survet ühenduse tootmisharu hindadele. Võttes arvesse subsideeritud impordi väikeseid koguseid käesolevas aegumise läbivaatamises, pööratakse peatähelepanu kahju kordumise tõenäosuse analüüsile. Vaatamata positiivsetele arengutele tootmises, müügis ja müügihindades, halvenes ühenduse tootmisharu üldine finantsolukord, mis peegeldub kasumlikkuse (2,7 % kasumilt 2002. aastal 3,2 % kahjumini uurimisperioodil), eksportmüügi, tootmiskulude, investeeringutasuvuse ja rahavoo negatiivsetes arengutes.

(134)

Kui võrrelda eespool esitatud suundumusi nendega, mida kirjeldatakse määrustes, millega kehtestatakse ajutised ja lõplikud tasakaalustavad meetmed, on üldhinnang jällegi segane. Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel ainult ühe protsendipuntki võrra, samas kui lõplike tasakaalustavate meetmete vastuvõtmisele eelnenud neljal aastal oli turuosa suurenenud 5 protsendipunkti. Teisalt on ühenduse tootmisharu kasumlikkus uurimisperioodil vähem negatiivne kui enne lõplike tasakaalustavate meetmete kehtestamist. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatamata mõnedele kahjunäitajate positiivsetele suundumustele on ühenduse tootmisharu kaugel nendest tasemetest, mida oleks võinud oodata esialgses uurimises tuvastatud kahjust täieliku toibumise korral.

(135)

Seega võib järeldada, et meetmete kehtestamisele eelnenud perioodiga võrreldes on ühenduse tootmisharu olukord veidi paranenud, kuid tootmisharu on siiski jätkuvalt nõrk ja haavatav. Lisaks sellele, ei saanud ühenduse tootmisharu asjaomasest riigist pärit impordi hinnasurve tõttu tooraine hinna tõusu oma müügihindadesse täielikult üle kanda.

(136)

Leiti et ELi mittekuuluvatesse riikidesse müüdud India toodete keskmine ekspordihind oli tunduvalt madalam kui ühendusse müüdud toodete keskmine ekspordihind ja madalam ka siseturul kehtivatest hindadest. India eksportijad müüsid ELi mittekuuluvatele riikidele olulisi koguseid, mis moodustasid 95 % kogu eksportmüügist. Seepärast leiti, et meetmete aegumisel oleks eksportijatel ajend tuua olulised ekspordikogused teistest kolmandatest riikidest üle atraktiivsemale ühenduse turule hinnatasemega, mis isegi tõustes jääks madalamale ühendusse suunatud ekspordi praegusest hinnatasemest.

(137)

Nagu näidatud põhjenduses 140 on India eksportivatel tootjatel potentsiaali eksportida ühenduse turule veel suuremaid koguseid. India tootmisvõimsus kasvas märkimisväärselt, tõustes 330 000 tonnilt 2003. aastal 600 000 tonnini 2005. aastal. Turuprognooside kohaselt on oodata edasist kasvu 220 000 tonni võrra aastaks 2008. 2005. aastal ulatus müük siseturul 220 000 tonnini ja eksport 290 000 tonnini (k.a 6 831 tonni ELi). Olemasolevate andmete põhjal peaks praegune vaba tootmisvõimsus ulatuma ligikaudu 90 000 tonnini ning seda tuleb lugeda oluliseks, kuna see moodustab 4 % praegusest ühenduse tarbimisest. Seda hinnangut toetavad märkimisväärset vaba võimsust omavate India koostööd tegevate tootjate tulemused.

(138)

Uurimine näitas, et koostööd tegevate India tootjate varud ei ole märkimisväärsed. Siinkohal tuleb märkida, et varude suurus ei ole oluline tegur, kuna PETi turg on hooajaline.

(139)

Kokkuvõtteks järeldatakse, et kuigi ELi suunatud import oli väike, on olemas oht, et ELi võidakse suunata märkimisväärsed ekspordikogused.

(140)

Seepärast on tõenäoline, et asjaomase riigi tootjad suurendavad ekspordimahtu ja/või suunavad ekspordi ümber ühenduse turule. Uurimine näitas, et koostööd tegevad eksportivad tootjad müüsid vaatlusalust toodet madalama hinnaga kui ühenduse tootmisharu. Kõnealused madalad hinnad kehtivad tõenäoliselt edasi või isegi langevad, ühtlustudes teiste riikide jaoks kehtivate madalamate hindadega, nagu on mainitud põhjenduses 137, ja samuti selleks, et võita tagasi turuosa, mis neil oli enne meetmete kehtestamist. Selline hinnakujundus koos asjaomase riigi eksportijate suutlikkusega tarnida vaatlusalust toodet suurtes kogustes ühenduse turule tugevdaks tõenäoliselt hindu allasuruva arengutendentsi mõju turul ning avaldaks eeldatavalt negatiivset mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale.

(141)

Nagu eespool näidatud, on ühenduse tootmisharu olukord jätkuvalt haavatav ja nõrk. Kui vaatlusalusest riigist pärit subsideeritud hindadega import suureneks, tooks see tõenäoliselt kaasa ühenduse tootmisharu müügi, turuosa ja müügihindade vähenemise ning finantsolukorra halvenemise esialgses uurimises täheldatud tasemeni. Sellele tuginedes järeldatakse, et meetmete tühistamine tooks tõenäoliselt kaasa ühenduse tootmisharu juba niigi ebasoodsa olukorra halvenemise ja veelgi suurema kahju.

(142)

Eelneva põhjal järeldatakse, et impordihinnad ühenduse turul oleksid subsiidiumivastaste meetmete puudumise korral madalamad, sest India tootjad püüaksid tõenäoliselt oma turuosa suurendada. Selline hinnakujundus koos India eksportijate suutlikkusega müüa märkimisväärsetes kogustes PETi ühenduse turul tugevdaks tõenäoliselt hinnasurvet turul ning avaldaks eeldatavalt negatiivset mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(143)

Vastavalt algmääruse artiklile 31 uuriti, kas olemasolevate subsiidiumivastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvi kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Käesolevas uurimises analüüsitakse olukorda, kus subsiidiumivastased meetmed juba kehtivad, mis võimaldab hinnata praeguste subsiidiumivastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(144)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata järeldustele kahjustava subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides.

(145)

Nagu eespool märgitud, on olemas kahjustava subsideerimise kordumise suur tõenäosus, kui meetmed tühistatakse. Kõik ühenduse tootjad, välja arvatud kaks, tegid täielikku koostööd ning toetasid kehtivaid meetmeid.

(146)

Subsiidiumivastaste meetmete kohaldamise jätkumine Indiast pärit impordi suhtes annaks ühenduse tootmisharule võimaluse saavutada mõistlik kasumlikkuse tase, sest lühiajalises/keskpikas perspektiivis suudaks ta oma müügimahtu suurendada ning saada kasu mastaabisäästust ning samal ajal suudab ta tõenäoliselt tõsta ka oma müügihindu ning saada piisavalt kasumit. Isegi kui Indiast pärit subsideeritud impordi maht oli uurimisperioodil väike ega põhjustanud suurt kahju, mõjuks subsiidiumivastaste meetmete kehtetuks tunnistamine ühenduse tootmisharule halvasti. Kõnealused meetmed on seega hädavajalikud, et hoida elujõulisena ühenduse tootmisharu PET-laastude tootjaid, kes on pidanud aastaid konkureerima Indiast pärit subsideeritud impordiga.

(147)

Importijad/turustajad tegid väga vähe koostööd ja koostööd teinud importijate hulgas ei olnud ühtegi, kes oleks ostnud kaupa Indiast. Koostööd tegevaid importijaid/turustajaid võib pidada representatiivseks, sest nende müügimaht moodustas ligikaudu 5 % ELi tarbimisest. Nad eelistaksid tollimaksuvaba turgu, isegi kui nende finantstulemused olid pidevalt head.

(148)

Uurimine näitas, et on olemas ka teised tarneallikad, kus subsiidiumi- või dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata, nt Mehhiko, Brasiilia, Ameerika Ühendriigid, Türgi, Pakistan, Iraan, Saudi-Araabia. Importijad/turustajad võivad seega toetuda (või minna üle) arvukatele teistele tarneallikatele.