II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

24.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 58/1

NÕUKOGU OTSUS,

12. veebruar 2007,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007-2013 üldprogrammi “Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm “Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine”

(2007/124/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 308,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine on oluline aspekt inimeste ja esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmisel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires.

(2)	Euroopa Ülemkogu 17.–18. juunil 2004 vastu võetud muudetud Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse tegevuskavas määrati prioriteetsete küsimustena muu hulgas kindlaks terrorismirünnakute ennetamine ja nende tagajärgede likvideerimine ning esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmine.

(3)

Nõukogu võttis 2. detsembril 2004 vastu muudetud Euroopa Liidu solidaarsusprogrammi terrorismiohu ja -rünnakute tagajärgede kohta, milles rõhutatakse riski- ja ohuanalüüside, esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmise, terrorismiohu tuvastamise ja kindlaksmääramise mehhanismide, poliitilise ja operatiivse valmisoleku ning tagajärgede likvideerimise tähtsust.

(4)

Nõukogu otsustas 2005. aasta detsembris, et esmatähtsa infrastruktuuri kaitse Euroopa programm (EPCIP) põhineb kõiki ohte arvestaval lähenemisviisil, kusjuures terrorismiohu ärahoidmist käsitletakse prioriteedina. Uus terrorismivastane strateegia, mis tugineb neljale põhisambale – vältimine, kaitse, tegevuse takistamine ja reageerimine – võeti samuti vastu 2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

(5)

Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsusega 2001/792/EÜ, Euratom (2) kehtestatud ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel on mõeldud kiirreageerimiseks kõigi suurõnnetuste puhul, aga see ei ole konkreetselt ette nähtud terrorismirünnakute ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ega nende tagajärgede likvideerimiseks.

(6)	Euroopa Ülemkogu poolt 2004. aasta novembris koostatud Haagi programmis (3) kutsuti üles ohjama ELis piiriülese mõjuga kriise integreeritult ja kooskõlastatult.

(7)	Ühendus aitab oma pädevuse piires kaasa vajalike meetmete võtmisele, et terroristid ei saaks rünnata demokraatlikke väärtusi, õigusriiki, avatud ühiskonda ega meie kodanike ja ühiskonna vabadusi ning et piirata, kui see on võimalik, mis tahes rünnaku tagajärgi.

(8)	Mõjususe, kulutõhususe ja läbipaistvuse huvides tuleks konkreetsed meetmed terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede likvideerimise osas koondada ja neid tuleks rahastada ühest ühtsest programmist.

(9)	Seoses õiguskindluse ja sidususe ning vastastikuse täiendavusega teiste rahastamisprogrammidega tuleks määratleda mõisted “ennetus ja valmisolek”, “tagajärgede likvideerimine” ning “esmatähtis infrastruktuur”.

(10)

Esmatähtsa infrastruktuuri kaitse peamine vastutus lasub liikmesriikidel, omanikel, valdajatel ja kasutajatel (kasutajaid määratletakse kui organisatsioone, mis infrastruktuuri ärilistel ja teenuste pakkumise eesmärgil kasutavad). Liikmesriikide ametiasutused juhivad ja kooskõlastavad järjekindla riikliku lähenemisviisi väljatöötamist ja rakendamist nende jurisdiktsioonis oleva esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks, võttes arvesse kehtivaid ühenduse pädevusi. Riski- ja ohuanalüüside läbiviimise ülesanne lasub seega peamiselt liikmesriikidel.

(11)

Euroopa Ühenduse integreeritud ja kooskõlastatud lähenemisviisi saavutamiseks on oluline tähtsus komisjoni meetmetel koos riikidevaheliste projektidega, kui see on asjakohane. Peale selle on kasulik ja asjakohane toetada liikmesriikide neid projekte, mis annavad kasulikke kogemusi ja teadmisi edasiste meetmete jaoks ühenduse tasandil, eelkõige riski- ja ohuanalüüside projekte. Seoses sellega on asjakohane võtta vastu kõiki ohte arvestav lähenemisviis, samas pidades terrorismiohtu prioriteediks.

(12)	Samuti on asjakohane ette näha kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalemine riikidevahelistes projektides.

(13)

Tuleb tagada vastastikune täiendavus teiste ühenduse ja liidu programmidega, näiteks Euroopa Liidu solidaarsusfondi ning kodanikukaitse rahastamisvahendiga, ühenduse mehhanismiga tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga ning struktuurifondidega.

(14)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada ning seega on neid programmi ulatuse või mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)

Programmi kulud peaksid olema kooskõlas finantsraamistiku alajaotise 3 ülemmääraga. Programmi määratlemisel on vaja ette näha paindlikkus, et oleks võimalik kohandada mis tahes kavandatud meetmeid, et reageerida vajaduste arengule ajavahemikul 2007–2013. Seetõttu tuleks otsuses piirduda kavandatud meetmete ning vastavate haldus- ja finantskorralduste üldise määratlemisega.

(16)

Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida eeskirjade eiramist ja pettusi ning et nõuda tagasi kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/1995 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (4) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist) (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (6).

(17)

Kohaldatakse ühenduse finantshuve tagavaid määrusi, nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (7) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (8) võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, piiratud juhtumeid, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning nõutavat proportsionaalsust vahendite hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel.

(18)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused), (9) eristades meetmed, mille suhtes kohaldatakse korralduskomitee menetlust meetmetest, mille suhtes kohaldatakse nõuandekomitee menetlust, arvestades, et nõuandekomitee menetlus on teatavatel juhtudel tõhususe suurendamiseks kõige sobivam.

(19)	Euroopa Ühenduse asutamislepinguga ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid erivolitusi peale vastavalt artiklites 308 ja 203 sätestatute.

(20)	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud oma arvamuse (10).

(21)	Programmi tõhusaks ja õigeaegseks rakendamiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2007,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse üldprogrammi “Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm “Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine” (edaspidi “programm”), et aidata kaasa liikmesriikide jõupingutuste toetamisele terrorismirünnakute ning muude julgeolekuriskide ennetamisel ja nendeks valmisolekul ning inimeste ja esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmisel nende eest.

2. Programm kehtestatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

3. Käesolevat otsust ei kohaldata küsimuste suhtes, mida hõlmab kodanikukaitse rahastamisvahend.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	ennetamine ja valmisolek – meetmed, mille eesmärk on ennetada ja/või vähendada terrorismiga seotud riske ning muid julgeolekuriske;

b)	tagajärgede likvideerimine – julgeolekuga seotud, eelkõige terrorismirünnakutest tulenevale intsidendile reageerimiseks ja selle mõjude vähendamiseks võetud meetmete kooskõlastamine, et tagada kriisiohjamise ja julgeolekumeetmete sujuv kooskõlastamine;

esmatähtsad infrastruktuurid - eelkõige füüsilised ressursid, teenused, infotehnoloogiaseadmed, võrgustikud ja infrastruktuuri varad, mille häirimine või hävitamine avaldaks kriitilise tähtsusega ühiskondlikele funktsioonidele, sealhulgas turustusahelale, tervisele, turvalisusele, julgeolekule, inimeste majanduslikule või sotsiaalsele heaolule või ühenduse või selle liikmesriikide toimimisele, olulist mõju.

Artikkel 3

Üldised eesmärgid

1. Programm aitab kaasa liikmesriikide jõupingutuste toetamisele terrorismirünnakute ning muude julgeolekuriskide ennetamisel ja nendeks valmisolekul ning inimeste ja esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmisel nende eest.

2. Programmi eesmärk on aidata kaasa kaitse tagamisele sellistes valdkondades nagu kriisiohjamine, keskkonnakaitse, rahvatervis, transport, teadusuuringud ja tehnoloogiline arendustegevus ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus seoses terrorismi ning muude julgeolekuriskidega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires.

Artikkel 4

Konkreetsed eesmärgid

1. Programmi üldeesmärkide raames ja tingimusel, et seda ei hõlma muud rahastamisvahendid, soodustatakse, edendatakse ja arendatakse ennetus-, valmisoleku- ja tagajärgede likvideerimise meetmeid, mis põhinevad muu hulgas laiaulatuslikul riski- ja ohuanalüüsil ning alluvad liikmesriikide järelevalvele ja mille raames võetakse nõuetekohaselt arvesse kehtivat ühenduse pädevust selles küsimuses ning mis on suunatud terrorismiga seotud riskide ning muude julgeolekuriskide ennetamisele või vähendamisele.

2. Seoses terrorismiga seotud riskide ning muude julgeolekuriskide ennetamise ja nendeks valmisolekuga on programmi eesmärk kaitsta inimesi ja esmatähtsat infrastruktuuri eelkõige järgmiselt:

a)	esmatähtsa infrastruktuuri riskianalüüside soodustamine, edendamine ja toetamine, et tugevdada julgeolekut;

b)	esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmise metoodika, eelkõige riskianalüüside metoodika soodustamine, edendamine ja toetamine;

c)	jagatud operatiivsete meetmete edendamine ja toetamine, et parandada piiriüleste tarneahelate turvalisust, tingimusel et ei rikuta konkurentsieeskirju siseturul;

d)	julgeolekustandardite väljatöötamise edendamine ja toetamine ning oskusteabe ja kogemuste vahetamine inimeste ja esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kohta;

e)	esmatähtsa infrastruktuuri kaitse osas kogu ühendust hõlmava kooskõlastamise ja koostöö edendamine ja toetamine.

3. Seoses terrorismirünnakute tagajärgede likvideerimisega on programmi eesmärk

a)	oskusteabe ja kogemuste vahetamise stimuleerimine, edendamine ja toetamine, et määratleda parimad tavad eesmärgiga koordineerida kiirreageerimismeetmeid ning soodustada koostööd kriisiohjamise ja julgeolekumeetmetega seotud erinevate tegutsejate vahel;

b)	edendada julgeoleku- ja turvakomponente sisaldavaid ühisõppusi ja praktilisi stsenaariume, et tõhustada koordineeritust ja koostööd erinevate tegutsejate vahel Euroopa tasandil.

Artikkel 5

Abikõlblikud meetmed

1. Artiklites 3 ja 4 sätestatud üld- ja konkreetsete eesmärkide täitmiseks toetatakse vastavalt aasta tööprogrammis kehtestatud tingimustele käesoleva programmi raames rahaliselt järgmisi meetmeid:

a)	komisjoni algatatud ja juhitavad Euroopa mõõtmega projektid;

b)	riikidevahelised projektid, milles osaleb vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks muu riik, mis võib olla kas ühinev või kandidaatriik;

riigisisesed projektid liikmesriikides, millega

i)	valmistatakse ette riikidevahelisi projekte ja/või ühenduse meetmeid (“käivitusmeetmed”);

ii)	täiendatakse riikidevahelisi projekte ja/või ühenduse meetmeid (“täiendavad meetmed”);

iii)

aidatakse kaasa uuenduslike meetodite ja/või tehnoloogiate väljaarendamisele, mida on võimalik üle kanda ühenduse tasandi meetmetele, või arendatakse selliseid meetodeid või tehnoloogiaid, mille eesmärgiks on need üle kanda teistesse liikmesriikidesse ja/või teise riiki, mis võib olla kas ühinev või kandidaatriik.

2. Eelkõige võib rahalist toetust anda

a)	operatiivkoostöö ja kooskõlastamise meetmetele (võrkude loomine, vastastikuse usalduse ja mõistmise tugevdamine, kriisikavade koostamine, teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine ja levitamine);

b)	analüüsivatele, järelevalve-, hindamis- ja auditeerimistegevustele;

c)	tehnoloogia ja metoodika väljaarendamisele ja ülekandele, eelkõige seoses teabe jagamise ja koostalitlusvõimega;

d)	koolitusele, töötajate ja ekspertide vahetusele ning

e)	teadlikkuse parandamise ja levitamise tegevustele.

Artikkel 6

Juurdepääs programmile

1. Programmis võivad osaleda liikmesriikides asutatud juriidilistest isikutest asutused ja organisatsioonid. Tulunduslikud asutused ja organisatsioonid saavad toetusi üksnes koos mittetulunduslike või riiklike organisatsioonidega. Valitsusvälised organisatsioonid võivad taotleda rahalist toetust artikli 5 lõikes 2 nimetatud projektidele, tingimusel et nad tagavad piisaval tasemel konfidentsiaalsuse.

2. Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad osaleda riikidevahelistes projektides, kuid neil ei ole luba projekte esitada.

Artikkel 7

Toetuste liigid

1. Ühendusepoolse rahalise toetuse liigid võivad olla järgmised:

toetused;

b)	riigihankelepingud.

2. Ühenduse toetusi antakse tegevustoetusena ja meetmetoetusena pakkumiskutsete alusel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel erijuhtudel või juhul, kui abisaaja omaduste tõttu ei ole teatava meetme puhul muud valikut.

Aastases tööprogrammis täpsustatakse aastasteks toetusteks kasutatavate kulude miinimummäär. Miinimummäär on vähemalt 65 %.

Maksimaalne kaasrahastamise määr täpsustatakse aasta tööprogrammides.

3. On ette nähtud kulutused kaasmeetmetele riigihankelepingute kaudu, mille puhul ühenduse rahalised vahendid katavad teenuste ja kaupade ostu. See hõlmab muu hulgas kulusid, mis on seotud teabe ja teabevahetusega, projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide koostamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega.

Artikkel 8

Rakendusmeetmed

1. Komisjon rakendab ühenduse rahalist toetust vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavale määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, edaspidi “finantsmäärus”.

2. Programmi rakendamiseks võtab komisjon artiklis 3 määratletud üldeesmärkide piires septembri lõpuks vastu aasta tööprogrammi, milles esitatakse selle konkreetsed eesmärgid, temaatilised prioriteedid, artikli 7 lõikes 3 ette nähtud kaasnevate meetmete kirjeldus ja vajaduse korral muude tegevuste loetelu.

Tööprogramm aastaks 2007 võetakse vastu kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

3. Aasta tööprogramm võetakse vastu artikli 9 lõikes 3 osutatud korras.

4. Meetmetoetustega seotud hindamis- ja lepingute sõlmimise menetlustes võetakse muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	vastavus aasta tööprogrammile, artiklis 3 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 4 ja 5 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele;

b)	kavandatava meetme kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet;

c)	taotletava ühendusepoolse rahastamise suurus ja selle asjakohasus eeldatavate tulemuste suhtes;

d)	eeldatavate tulemuste mõju artiklis 3 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 4 ja 5 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele.

5. Komisjon teeb artikli 5 lõike 1 punkti a alusel esitatud meetmetega seotud otsused vastavalt artikli 9 lõikes 3 sätestatud korralduskomitee menetlusele. Artikli 5 lõike 1 punktide b ja c alusel esitatud meetmetega seotud otsused tehakse artikli 9 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetluse kohaselt.

Komisjon võtab vastu otsused tulunduslikke asutusi või organisatsioone kaasavate toetuste taotluste kohta kooskõlas artikli 9 lõikes 3 osutatud korralduskomitee menetlusega.

Artikkel 9

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi “komitee”).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 10

Vastastikune täiendavus

1. Taotletakse sünergiat, järjepidevust ja vastastikust täiendavust muude liidu ja ühenduse rahastamisvahenditega, muu hulgas eriprogrammidega “Kuritegevuse ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine” ja “Õigusemõistmine kriminaalasjades” ning teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga, Euroopa Liidu solidaarsusfondiga ning kodanikukaitse rahastamisvahendiga.

2. Programm võib jagada ressursse muude ühenduse ja liidu rahastamisvahenditega, eelkõige programmiga “Kuritegevuse ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine”, et rakendada meetmeid, mis vastavad mõlema programmi ja muude ühenduse või liidu rahastamisvahendite eesmärkidele.

3. Käesoleva otsuse alusel rahastatavad tegevused ei või saada teistest liidu või ühenduse rahastamisvahenditest samal eesmärgil rahalist toetust. Tagatakse, et programmi alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe Euroopa Liidu üldeelarvest ja muudest rahastamisallikatest saadud raha ning esitatud rahastamistaotluste kohta.

Artikkel 11

Eelarvevahendid

Programmis ette nähtud meetmetele eraldatud eelarvevahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased kasutatavad assigneeringud määravad eelarvepädevad institutsioonid finantsraamistiku piires.

Artikkel 12

Järelevalve

1. Komisjon tagab, et iga programmi alusel rahastatud meetme kohta esitab abisaaja tehnilise ja finantsaruande töö edenemise kohta ning et lõpparuanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast meetme lõppemist. Aruannete vormi ja ülesehituse määrab komisjon.

2. Komisjon tagab, et programmi elluviimisest tulenevates lepingutes ja kokkulepetes nähakse eelkõige ette komisjoni (või tema volitatud esindaja) teostatav järelevalve ja finantskontroll, mis vajaduse korral toimub kohapeal, kaasa arvatud kontrollikoja läbi viidav pisteline kontroll ja audiitorkontroll.

3. Komisjon tagab, et ühenduse rahalise toetuse saaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmetega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmetega seotud väljamakset.

4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja kohapealse kontrolli põhjal tagab komisjon, et vajaduse korral kohandatakse algselt heaks kiidetud rahalise toetuse määra või tingimusi ning maksegraafikut.

5. Komisjon tagab, et võetakse kõik muud vajalikud meetmed, et kontrollida, kas rahastatavad meetmed viiakse ellu nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse kohaselt.

Artikkel 13

Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult välja makstud summade sissenõudmisega ning eeskirjade eiramise tuvastamise puhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning (EÜ) nr 1073/1999.

2. Käesoleva otsuse raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määrusi (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ühenduse õiguse mis tahes rikkumise, sealhulgas ettevõtja tegevusest või tegevusetusest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmise korral, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet või mõnda ühenduse täidetavat eelarvet.

3. Komisjon tagab meetme rahalise toetuse summa vähendamise, selle väljamaksmise peatamise või selle tagasinõudmise, kui ta teeb kindlaks eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva otsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata märkimisväärselt muudetud, nii et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.

4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise toetuse kasutamist, tagab komisjon, et abisaajalt nõutakse selgituse esitamist kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui abisaaja ei anna rahuldavat vastust, tagab komisjon, et ülejäänud rahalise toetuse võib tühistada ja võib nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.

5. Komisjon tagab iga põhjendamatu väljamakse tagasimaksmise komisjonile. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 14

Hindamine

1. Programmi üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet, et jälgida selle alusel läbi viidavate tegevuste rakendamist.

2. Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise.

3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule

a)	iga-aastase ülevaate programmi rakendamisest;

b)	hiljemalt 31. märtsiks 2010 vahehindamise aruande programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

c)	hiljemalt 31. detsembriks 2010 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta;

d)	hiljemalt 31. märtsiks 2015 järelhindamise aruande.

Artikkel 15

Projektide avaldamine

Komisjon avaldab igal aastal nimekirja programmi raames rahastatud meetmetest koos iga projekti lühikirjeldusega.

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Brüssel, 12. veebruar 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F.-W. STEINMEIER

(1) 14. detsembril 2006. aastal esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7.

(3) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(4) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(5) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(6) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1248/2006 (ELT L 227, 19.8.2006, lk 3).

(9) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(10) ELT C 65, 17.3.2006, lk 63.

24.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 58/7

NÕUKOGU OTSUS,

12. veebruar 2007,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi “Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm “Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine”

(2007/125/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 30 ja 31 ning artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu lepingu artikli 2 neljandas taandes ja artiklis 29 on sätestatud, et liidu eesmärk on tagada kodanike kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, ennetades organiseeritud ja muud kuritegevust ning võideldes selle vastu.

(2)	Meie kodanike ja ühiskonna vabaduse ja turvalisuse kaitsmiseks kuritegevuse eest peaks liit võtma vajalikke meetmeid, et ennetada, avastada, uurida ja esitada süüdistus kõigi kuriteoliikide puhul tõhusalt ja tulemuslikult, eelkõige piiriüleste juhtumite korral.

(3)

Tamperes oktoobris 1999 kogunenud Euroopa Ülemkogu järeldustele tuginedes on Euroopa Ülemkogu kinnitanud 2004. aasta novembri Haagi programmiga, (2) 2001. aasta septembri ja 2004. aasta märtsi terrorismi käsitlevate deklaratsioonidega ning 2004. aasta detsembri Euroopa uimastistrateegiaga vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamise prioriteetsust ning eelkõige kodanike kaitsmist igasuguse kuritegevuse eest kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise kaudu.

(4)	Nõukogu 28. mai 2001. aasta otsusega 2001/427/JSK (3) loodi Euroopa kriminaalpreventsiooni võrk, et anda kriminaalpreventsiooni eri aspektide väljatöötamise alast ekspertnõu Euroopa Liidu tasandil ning toetada kriminaalpreventsioonialast tegevust kohalikul ja riigi tasandil.

(5)

Raamprogramm, mis on kehtestatud nõukogu 22. juuli 2002. aasta raamotsusega 2002/630/JSK, millega kehtestatakse kriminaalasjades politsei- ja õigusalase koostöö raamprogramm (AGIS), (4) aitas oluliselt kaasa koostöö tugevdamisele liikmesriikides politsei, muude õiguskaitseasutuste ja kohtunike vahel ning politsei, kohtu-, õigus- ja haldussüsteemide vastastikuse mõistmise ja vastastikuse usalduse paranemisele.

(6)	On vajalik ja asjakohane laiendada nende meetmete rahastamisvõimalusi, mille eesmärk on kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine, ning vaadata mõjususe, kulutõhususe ja läbipaistvuse huvides läbi üksikasjalikud eeskirjad.

(7)

Raamprogrammi eesmärgiks on hõlbustada tunnistajate huvides pakutavat tõhusat toetust ja kaitset. Programmiga rõhutatakse samuti kuriteoohvrite kaitse olulisust. Eriprogramm “Õigusemõistmine kriminaalasjades” peab väga tähtsaks ohvritele antavat sotsiaal- ja õigusabi, et juhtida tähelepanu ohvrite toetamise esmatähtsusele.

(8)

Komisjoni meetmed ja riikidevahelised projektid on jätkuvalt tähtsad tihedama ja parema koostöö ja kooskõlastamise saavutamiseks liikmesriikide vahel. Peale selle on kasulik ja asjakohane toetada liikmesriikide neid projekte, mis võivad anda kasulikke kogemusi ja oskusteavet edasiste meetmete jaoks ühenduse tasandil.

(9)	Kuna kuritegevus on piiriülene, on asjakohane sätestada, et kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid saaksid osaleda riikidevahelistes projektides.

(10)	On vaja tagada vastastikune täiendavus teiste liidu ja ühenduse programmidega, näiteks teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga, ELi solidaarsusfondiga, kodanikukaitse rahastamisvahendiga ning struktuurifondidega.

(11)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, eelkõige organiseeritud ja piiriülese kuritegevuse ennetamist ja selle vastu võitlemist, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada ning seega on neid programmi ulatuse või mõju tõttu parem saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, mida kohaldatakse liidu suhtes vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 2. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)	Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 41 lõikele 3 tuleks tegevuskulusid rahastada Euroopa Liidu üldeelarve VI jaotise kohaselt.

(13)

(14)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta selles sätestatud korras ja komitee abiga.

(15)

Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida eeskirjade eiramist ja pettusi ning et nõuda tagasi kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/1995 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (5) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist) (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (7).

(16)

Kohaldatakse ühenduse finantshuve tagavaid määrusi, nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (8) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (9) võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, piiratud juhtumeid, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning nõutavat proportsionaalsust vahendite hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel.

(17)	On asjakohane asendada otsus 2002/630/JSK alates 1. jaanuarist 2007 käesoleva otsusega ja otsusega, millega kehtestatakse eriprogramm “Õigusemõistmine kriminaalasjades”.

(18)	Programmi tõhusaks ja õigeaegseks rakendamiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2007,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse turvalisust ja vabaduste kaitset käsitleva üldprogrammi raames eriprogramm “Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” (edaspidi “programm”), et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele.

2. Programm kehtestatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 2

Üldised eesmärgid

1. Programm aitab kaasa kodanike kõrgetasemelisele turvalisusele, ennetades organiseeritud või muud kuritegevust ja võideldes selle vastu, milleks on eelkõige terrorism, inimkaubandus ja lastevastased kuriteod, ebaseaduslik uimasti- ja relvakaubandus, korruptsioon ja pettused.

2. Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse eesmärke ja volitusi, aitavad programmi üldeesmärgid kaasa liidu ja ühenduse poliitikate arendamisele.

Artikkel 3

Teemad ja konkreetsed eesmärgid

1. Programm koosneb neljast teemast:

a)	kuritegevuse ennetamine ja kriminoloogia;

b)	õiguskaitse;

c)	tunnistajate kaitse ning toetamine;

d)	ohvrite kaitse.

2. Üldeesmärkide raames aitab programm kaasa järgmistele eesmärkidele:

soodustada, edendada ja arendada horisontaalseid meetodeid ja vahendeid, mis on vajalikud kuritegevuse strateegiliseks ennetamiseks ning turvalisuse ja avaliku korra tagamiseks, näiteks Euroopa Liidu kriminaalpreventsiooni võrk, avaliku ja erasektori partnerlused, kuritegevuse ennetamise parimad tavad, võrreldav statistika, rakenduslik kriminoloogia ja tõhustatud lähenemine noortele kurjategijatele;

edendada ja arendada õiguskaitseasutuste, muude riigiasutuste ja seotud liidu asutuste vahelist kooskõlastamist, koostööd ja vastastikust mõistmist seoses nõukogu poolt kindlaks määratud prioriteetidega, eelkõige nagu see on sätestatud Europoli koostatud organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnangus;

c)	edendada ja arendada tunnistajate kaitse ja toetamise häid tavasid ning

d)	edendada ja arendada kuriteoohvrite kaitse häid tavasid.

3. Programm ei tegele õigusalase koostööga. See võib siiski hõlmata meetmeid, mille eesmärgiks on õigusasutuste ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö edendamine.

Artikkel 4

Abikõlblikud meetmed

1. Artiklites 2 ja 3 sätestatud üld- ja konkreetsete eesmärkide täitmiseks toetatakse käesoleva programmi raames järgmisi meetmeid vastavalt aasta tööprogrammides kehtestatud tingimustele:

a)	komisjoni algatatud ja juhitavad Euroopa mõõtmega projektid;

b)	riikidevahelised projektid, milles osaleb vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks muu riik, mis võib olla kas ühinev või kandidaatriik;

riigisisesed projektid liikmesriikides, millega

i)	valmistatakse ette riikidevahelisi projekte ja/või liidu meetmeid (“käivitusmeetmed”);

ii)	täiendatakse riikidevahelisi projekte ja/või liidu meetmeid (“täiendavad meetmed”);

iii)

aidatakse kaasa uuenduslike meetodite ja/või tehnoloogiate väljaarendamisele, mida on võimalik üle kanda liidu tasandi meetmetele, või arendatakse selliseid meetodeid või tehnoloogiaid, mille eesmärgiks on need üle kanda teistesse liikmesriikidesse ja/või muusse riiki, mis võib olla kas ühinev või kandidaatriik;

d)	tegevustoetused valitsusvälistele organisatsioonidele, mis täidavad mittetulunduslikul alusel programmi eesmärke Euroopa tasandil.

2. Eelkõige võib rahalist toetust anda

a)	operatiivkoostööd ja kooskõlastamist tõhustavatele meetmetele (võrkude loomine, vastastikuse usalduse ja mõistmise tugevdamine, teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine ja levitamine);

b)	analüüsivatele, järelevalve- ja hindamistegevustele;

c)	tehnoloogia ja metoodika väljatöötamisele ja ülekandele;

d)	koolitusele, töötajate ja ekspertide vahetusele ning

e)	teadlikkuse parandamise ja levitamise tegevustele.

Artikkel 5

Juurdepääs programmile

1. Programmis võivad osaleda õiguskaitseasutused, muud avalik-õiguslikud ja/või eraõiguslikud asutused, tegutsejad ja institutsioonid, sealhulgas kohalikud omavalitsused ning piirkondlikud ja riigiasutused, tööturu osapooled, ülikoolid, statistikaametid, valitsusvälised organisatsioonid, avaliku ja erasektori partnerlused ning asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid.

2. Käesolevas programmis võivad osaleda liikmesriikides asutatud juriidilistest isikutest asutused ja organisatsioonid. Tulunduslikud asutused ja organisatsioonid võivad toetusi saada üksnes koos mittetulundusühingute või riiklike organisatsioonidega.

3. Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad osaleda riikidevahelistes projektides, kuid nad ei tohi projekte esitada.

Artikkel 6

Toetuste liigid

1. Liidupoolse rahalise toetuse liigid võivad olla järgmised:

toetused;

b)	riigihankelepingud.

Aastases tööprogrammis täpsustatakse aastasteks toetusteks kasutatavate kulude miinimummäär. Miinimummäär on vähemalt 65 %.

Maksimaalne kaasrahastamise määr täpsustatakse aasta tööprogrammides.

3. Sätestatud on kulutused kaasmeetmetele riigihankelepingute kaudu, mille puhul liidu rahalised vahendid katavad teenuste ja kaupade ostu. See hõlmab muu hulgas kulusid, mis on seotud teabe ja teabevahetusega, projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide koostamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega.

Artikkel 7

Rakendusmeetmed

1. Komisjon rakendab liidu rahalist toetust vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavale määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, edaspidi “finantsmäärus”.

2. Programmi rakendamiseks võtab komisjon artiklis 2 määratletud üldeesmärkide piires vastu aasta tööprogrammi, milles esitatakse selle konkreetsed eesmärgid, temaatilised prioriteedid, artikli 6 lõikes 3 ette nähtud kaasnevate meetmete kirjeldus ja vajaduse korral muude tegevuste loetelu.

Tööprogramm aastaks 2007 võetakse vastu kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

3. Aasta tööprogramm võetakse vastu kooskõlas artiklis 10 sätestatud korralduskomitee menetlusega.

4. Meetmetoetustega seotud hindamis- ja lepingute sõlmimise menetlustes võetakse muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	vastavus aasta tööprogrammile, artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele;

b)	kavandatava meetme kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet ning nende levitamine;

c)	taotletava liidupoolse rahalise toetuse suurus ja selle asjakohasus eeldatavate tulemuste suhtes;

d)	eeldatavate tulemuste mõju artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele.

5. Artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud tegevustoetuse taotluse hindamisel võetakse muu hulgas arvesse järgmist:

a)	vastavus programmi eesmärkidele;

b)	kavandatavate meetmete kvaliteet;

c)	nende meetmete võimalik mitmekordne mõju avalikkusele;

d)	läbiviidud meetmete geograafiline mõju;

e)	kavandatava meetme kulude ja tulude suhe.

6. Artikli 4 lõike 1 punkti a alusel esitatud meetmetega seotud otsused tehakse kooskõlas artiklis 10 sätestatud korralduskomitee menetlusega. Artikli 4 lõike 1 punktide b–d alusel esitatud meetmetega seotud otsused tehakse kooskõlas artiklis 9 sätestatud nõuandemenetlusega.

Komisjon võtab vastu otsused tulunduslikke asutusi või organisatsioone kaasavate toetuste taotluste kohta artiklis 10 sätestatud korralduskomitee menetluse kohaselt.

Artikkel 8

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja, edaspidi “komitee”.

2. Komitee võtab vastu oma töökorra.

3. Komisjon võib kutsuda kandidaatriikide esindajad pärast komitee koosolekuid peetavatele teabekohtumistele.

Artikkel 9

Nõuandemenetlus

1. Käesolevale artiklile viitamisel esitab komisjoni esindaja komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse tähtaja jooksul, mille eesistuja määrab lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, vajaduse korral hääletades.

2. Arvamus protokollitakse; iga liikmesriik võib taotleda oma seisukoha protokollimist.

3. Komisjon arvestab võimalikult suurel määral komitee arvamust. Ta teatab komiteele, millisel viisil arvamust on arvesse võetud.

Artikkel 10

Korralduskomitee menetlus

1. Käesolevale artiklile viitamisel esitab komisjoni esindaja komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab oma arvamuse eelnõu kohta tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest. Nõukogu poolt komisjoni ettepaneku põhjal vastu võetavate otsuste puhul esitatakse arvamus sellise häälteenamusega, nagu on ette nähtud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 komisjoni ettepaneku põhjal tehtud nõukogu otsuste vastuvõtmiseks. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

2. Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata. Kui meetmed ei ole siiski kooskõlas komitee arvamusega, edastab komisjon need viivitamata nõukogule. Sellisel juhul lükkab komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi kolme kuu võrra alates kõnealusest teatamisest.

3. Lõikes 2 ette nähtud tähtaja jooksul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Artikkel 11

Vastastikune täiendavus

1. Taotletakse sünergiat, järjepidevust ja vastastikust täiendavust muude liidu ja ühenduse rahastamisvahenditega, muu hulgas eriprogrammidega “Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine”, “Õigusemõistmine kriminaalasjades”, teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja tutvustamistegevuse raamprogrammiga, Euroopa Liidu solidaarsusfondiga ning kodanikukaitse rahastamisvahendiga.

2. Programm võib jagada ressursse muude ühenduse ja liidu rahastamisvahenditega, eelkõige programmiga “Terrorismi ja muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine”, et rakendada meetmeid, mis vastavad nii programmi kui ka muude ühenduse või liidu rahastamisvahendite eesmärkidele.

3. Käesoleva otsuse alusel rahastatavad tegevused ei või saada teistest liidu või ühenduse rahastamisvahenditest samal eesmärgil rahalist toetust. Tuleb tagada, et programmi alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe Euroopa Liidu üldeelarvest ja muudest rahastamisallikatest saadud raha ning esitatud rahastamistaotluste kohta.

Artikkel 12

Eelarvevahendid

Käesolevas programmis ette nähtud meetmetele eraldatud eelarvevahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased kasutatavad assigneeringud määravad eelarvepädevad institutsioonid finantsraamistiku piires.

Artikkel 13

Järelevalve

3. Komisjon tagab, et rahalise toetuse saaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmetega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmetega seotud väljamakset.

4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja kohapealse kontrolli põhjal kohandab komisjon vajaduse korral algselt heaks kiidetud rahalise toetuse määra või tingimusi ning maksegraafikut.

5. Komisjon tagab, et võetakse kõik muud vajalikud meetmed, et kontrollida, kas rahastatavad meetmed viiakse ellu nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse kohaselt.

Artikkel 14

Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavate meetme kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult välja makstud summade sissenõudmisega ning eeskirjade eiramise tuvastamise puhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EÜ) nr 1073/1999.

2. Käesoleva otsuse raames rahastatavate liidu meetmete puhul kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ühenduse õiguse mis tahes rikkumise, sealhulgas ettevõtja tegevusest või tegevusetusest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmise korral, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet või mõnda nende täidetavat eelarvet.

5. Komisjon tagab iga põhjendamatu väljamakse tagasimaksmise komisjonile. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 15

Hindamine

1. Programmi üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet, et jälgida selle alusel läbi viidavate tegevuste rakendamist.

2. Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise.

3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule

a)	iga-aastase ülevaate programmi rakendamisest;

b)	hiljemalt 31. märtsiks 2010 vahehindamise aruande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

c)	hiljemalt 31. detsembriks 2010 teatise programmi jätkamise kohta;

d)	hiljemalt 31. märtsiks 2015 järelhindamise aruande.

Artikkel 16

Projektide avaldamine

Komisjon avaldab igal aastal nimekirja programmi raames rahastatud meetmetest koos iga projekti lühikirjeldusega.

Artikkel 17

Üleminekusätted

1. Käesolev otsus asendab alates 1. jaanuarist 2007 otsuse 2002/630/JSK vastavad sätted.

2. Otsuse 2002/630/JSK alusel võetud meetmeid, mille rakendamist alustati enne 31. detsembrit 2006, reguleeritakse kuni nende lõpetamiseni endiselt kõnealuse otsusega.

Artikkel 18

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Brüssel, 12. veebruar 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F.-W. STEINMEIER

(1) 14. detsembril 2006. aastal esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(3) EÜT L 153, 8.6.2001, lk 1.

(4) EÜT L 203, 1.8.2002, lk 5.

(5) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(6) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(7) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(8) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

(9) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1248/2006 (ELT L 227, 19.8.2006, lk 3).

24.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 58/13

NÕUKOGU OTSUS,

12. veebruar 2007,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi “Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm “Õigusemõistmine kriminaalasjades”

(2007/126/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu lepingu artiklis 29 sätestatakse, et liidu eesmärk on tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, arendades liikmesriikide ühismeetmeid kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas.

(2)	Vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingu artiklile 31 hõlmavad ühismeetmed kriminaalasjades eelkõige liikmesriikide pädevate asutuste koostööd.

(3)

Tamperes kogunenud Euroopa Ülemkogu järeldustele rajatud Haagi programmis, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu novembris 2004, kinnitatakse vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamise prioriteetsust Euroopa Liidus eelkõige kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, mis põhineb vastastikuse tunnustamise põhimõttel, tõhustamise teel.

(4)

Raamprogramm, mis on kehtestatud nõukogu 22. juuli 2002. aasta raamotsusega 2002/630/JSK, millega kehtestatakse kriminaalasjades politsei- ja õigusalase koostöö raamprogramm (AGIS), (2) aitas oluliselt kaasa koostöö tugevdamisele liikmesriikides politsei, muude õiguskaitseasutuste ja kohtunike vahel ning politsei, kohtu-, õigus- ja haldussüsteemide vastastikuse mõistmise ja vastastikuse usalduse paranemisele.

(5)	Euroopa Liidu lepingus ja Haagi programmis sätestatud ambitsioonikad eesmärgid tuleks ellu viia paindliku ja tõhusa programmi loomise teel, mis hõlbustab planeerimist ja rakendamist.

(6)

Programm peaks parandama õiguskaitseasutuste vastastikust usaldust. Vastavalt Haagi programmile peaks vastastikust usaldust tugevdama järgmisel teel: õigusorganisatsioonide ja -institutsioonide võrkude arendamine, õigusala töötajate koolituse parandamine, hindamismenetluse väljatöötamine ELi õigusalaste poliitikavaldkondade rakendamise kohta, säilitades täielikult õigusasutuste sõltumatuse, teadustöö suurendamine õigusalase koostöö valdkonnas ning õiguskaitse ajakohastamisele suunatud tegevuskavade toetamine liikmesriikides.

(7)	Programm peaks tõhustama ka vastastikuse tunnustamise põhimõtte elluviimist, parandades vastastikuseid teadmisi Euroopa Liidus varem tehtud süüdimõistvate otsuste kohta, luues eelkõige arvutisüsteemi teabe vahetamiseks karistatute kohta.

(8)

Euroopa õigusalase koolituse võrguga, mille lõid kõigi liikmesriikide kohtunike ja prokuröride koolituse eest vastutavad konkreetsed institutsioonid, edendatakse kohtunike ja prokuröride koolitusprogramme, millel on tõeline Euroopa mõõde. Sellega aidatakse kaasa vastastikuse usaldamise süvendamisele ja parandatakse vastastikust arusaamist õigusorganitest ning erinevatest õigussüsteemidest.

(9)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada ning seega on neid programmi ulatuse või mõju tõttu parem saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, mida kohaldatakse liidu suhtes vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 2. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)

Kohaldatakse ühenduse finantshuve tagavaid määrusi, nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (3) edaspidi “finantsmäärus”, ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (4) (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad), võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, piiratud juhtumeid, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning nõutavat proportsionaalsust ressursside hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel.

(11)

Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida eeskirjade eiramist ja pettusi ning et nõuda tagasi kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/1995 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (5) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist) (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (7).

(12)	Finantsmäärusega nõutakse tegevustoetuste katmiseks põhiõigusakti vastuvõtmist.

(13)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta selles sätestatud korras ja komitee abiga.

(14)	On asjakohane asendada otsus 2002/630/JSK alates 1. jaanuarist 2007 käesoleva otsusega ning otsusega, millega kehtestatakse eriprogramm “Kuritegevuse ennetamine ja selle vastane võitlus”.

(15)	Programmi tõhusaks ja õigeaegseks rakendamiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2007,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse põhiõigusi ja õigusemõistmist käsitleva üldprogrammi raames eriprogramm “Õigusemõistmine kriminaalasjades”, edaspidi “programm”, et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele.

2. Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 2

Üldised eesmärgid

1. Programmi üldeesmärgid on järgmised:

a)	edendada õigusalast koostööd kriminaalasjades, mis põhineb vastastikusel tunnustamisel ja vastastikusel usaldusel, et aidata kaasa tõelise õigusel rajaneva Euroopa ala loomisele;

edendada liikmesriikides kohaldatavate eeskirjade kokkusobivust, mis võib olla vajalik õigusalase koostöö parandamiseks. Edendada nende olemasolevate õiguslike takistuste vähendamist, mis pärsivad õigusalase koostöö head toimimist, eesmärgiga tugevdada uurimiste koordinatsiooni ja suurendada Euroopa Liidu liikmesriikides olemasolevate õigussüsteemide kokkusobivust, et võimaldada liikmesriikide õiguskaitseasutuste uurimiste adekvaatseid järelmeetmeid;

c)	parandada kontakte ning teabe- ja parimate tavade vahetust õigus-, kohtu- ja haldusasutuste ning õigusala töötajate – juristid ja muud kohtu tööga seotud töötajad – vahel ja tõhustada kohtu liikmete koolitust eesmärgiga edendada vastastikust usaldust;

d)	veelgi parandada vastastikust usaldust eesmärgiga tagada ohvrite ja süüdistatava õiguste kaitse.

2. Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse eesmärke ja volitusi, aitavad programmi üldeesmärgid kaasa ühenduse poliitika arendamisele, nimelt õigusruumi loomisele.

Artikkel 3

Konkreetsed eesmärgid

Programmi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

tugevdada õigusalast koostööd kriminaalasjades, mille eesmärgiks on

i)	kohtulahendite ja -otsuste vastastikuse tunnustamise edendamine;

ii)	liikmesriikide õigussüsteemide erinevustest tingitud takistuste eemaldamine ning materiaalse kriminaalõiguse vajalik ühtlustamine eelkõige piiriülese mõõtmega raskete kuritegude osas;

iii)	veelgi parandada kriminaalmenetlusõiguse aspektidega seotud miinimumstandardite kehtestamist eesmärgiga edendada õigusalase koostöö praktilisi aspekte;

iv)	tagada õiglane õigusemõistmine, vältides konflikte õigussüsteemide vahel;

v)	teabevahetuse parandamine arvutisüsteemide kasutamise abil, eelkõige riiklikest karistusregistritest pärit andmete osas;

vi)	edendada süüdistatavate õigusi ning ohvritele antavat sotsiaal- ja õigusabi;

vii)	ergutada liikmesriike tegema aktiivsemat koostööd Eurojustiga organiseeritud piiriülese kuritegevuse ja muu raske kuritegevusega võitlemisel;

viii)

edendada meetmeid, mille eesmärk on õiguserikkujate, eelkõige alaealiste õiguserikkujate tõhus ühiskonda tagasi toomine;

b)	parandada vastastikuseid teadmisi liikmesriikide kriminaalõigus- ja kriminaalkohtusüsteemidest ning edendada ja tugevdada võrgustike loomist, koostööd, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ning levitamist;

c)	tagada liidu rahastamisvahendite nõuetekohane rakendamine, korrektne ja konkreetne kohaldamine ning hindamine kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas;

d)	parandada teavet liikmesriikide õigussüsteemide ja õiguskaitse kättesaadavuse kohta;

e)	edendada kohtunike, juristide ja muude kohtu tööga seotud töötajate koolitust liidu ja ühenduse õiguse küsimustes;

f)	hinnata üldtingimusi, mis on vajalikud vastastikuse usalduse väljakujundamiseks, suurendades vastastikust mõistmist õigusasutuste ja eri õigussüsteemide vahel, eelkõige ELi poliitikate rakendamist õiguse valdkonnas;

g)	töötada välja ja juurutada arvutisüsteem teabevahetuseks karistusregistrite kohta ja toetada uuringuid muud liiki teabevahetuse arendamiseks.

Artikkel 4

Abikõlblikud meetmed

Artiklites 2 ja 3 sätestatud üld- ja konkreetsete eesmärkide täitmiseks toetatakse käesoleva programmi raames järgmist liiki meetmeid vastavalt aasta tööprogrammides kehtestatud tingimustele:

komisjoni võetud erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustöö, selliste eriprojektide loomine ja elluviimine nagu arvutisüsteem teabevahetuseks karistatute kohta, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja ühismetoodika formuleerimine, andmete kogumine ja töötlemine ning statistika levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste organiseerimine, veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide koostamine ja levitamine, riiklike ekspertide võrgustiku toetamine ja edasiarendamine, analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused, või

b)	konkreetsed liidule huvi pakkuvad riikidevahelised projektid, mida algatab ja juhib vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks muu riik, mis võib olla kas ühinev või kandidaatriik aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel, või

c)	valitsusväliste organisatsioonide või muude selliste üksuste tegevuste toetamine, kes täidavad Euroopa Liidule üldist huvi pakkuvaid eesmärke vastavalt programmi üldeesmärkidele aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel;

d)	tegevustoetus kohtunike koolituse valdkonnas Euroopa üldhuvides tegutseva Euroopa õigusalase koolituse võrgu alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks;

riigisisesed projektid liikmesriikides, millega

i)	valmistatakse ette riikidevahelisi projekte ja/või liidu meetmeid (“käivitusmeetmed”);

ii)	täiendatakse riikidevahelisi projekte ja/või liidu meetmeid (“täiendavad meetmed”);

iii)

Artikkel 5

Sihtrühmad

Käesolev programm on muu hulgas mõeldud õigusala töötajatele, ohvriabiteenistuste esindajatele, ja muudele kohtu tööga seotud töötajatele, riigiasutustele ja liidu kodanikele üldiselt.

Artikkel 6

Juurdepääs programmile

1. Programmis võivad osaleda institutsioonid ja avalikud või eraorganisatsioonid, sealhulgas ametialased organisatsioonid, ülikoolid, uurimisinstituudid ning õigusala töötajate õigus- ja kohtualase koolituse/täiendusõppega tegelevad instituudid, liikmesriikide valitsusvälised organisatsioonid. Tulunduslikud asutused ja organisatsioonid võivad programmis osaleda üksnes koos mittetulundusühingute või riiklike organisatsioonidega.

Mõiste “õigusala töötaja” hõlmab muu hulgas kohtunikke, prokuröre, advokaate, ministeeriumide ametnikke, kohtuteenistujaid, kohtutäitureid, kohtutõlke ja muid ametnikke, kes on seotud õigusemõistmisega kriminaalõiguse valdkonnas.

2. Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid ei või riikidevahelisi projekte esitada, kuid nad võivad osaleda partneritena.

Artikkel 7

Toetuste liigid

1. Ühendusepoolne rahastamine võib toimuda järgmises õiguslikus vormis:

toetused;

b)	riigihankelepingud.

2. Ühenduse toetusi antakse tavaliselt tegevustoetusena ja meetmetoetusena pakkumiskutsete alusel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel erijuhtudel või juhul, kui abisaaja omaduste tõttu ei ole teatava meetme puhul muud valikut.

Aastases tööprogrammis täpsustatakse aastasteks toetusteks kasutatavate kulude miinimummäär. Miinimummäär on vähemalt 65 %.

Maksimaalne kaasrahastamise määr täpsustatakse aasta tööprogrammides.

3. Lisaks on sätestatud kulutused kaasnevatele meetmetele riigihankelepingute kaudu, mille puhul ühenduse rahalised vahendid katavad teenuste ja kaupade ostu. See hõlmab muu hulgas kulusid, mis on seotud teabe ja teabevahetusega, projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide koostamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega.

Artikkel 8

Rakendusmeetmed

1. Komisjon rakendab liidu rahalist toetust vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavale määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, edaspidi “finantsmäärus”.

2. Programmi elluviimiseks võtab komisjon artiklis 2 sätestatud üldeesmärkide piires vastu aasta tööprogrammi, milles esitatakse selle konkreetsed eesmärgid, temaatilised prioriteedid, artikli 7 lõikes 3 ette nähtud kaasnevate meetmete kirjeldus ja vajaduse korral muude meetmete loetelu.

Tööprogramm aastaks 2007 võetakse vastu kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

3. Aasta tööprogramm võetakse vastu kooskõlas artiklis 11 sätestatud korralduskomitee menetlusega.

4. Meetmetoetustega seotud hindamis- ja lepingute sõlmimise menetlustes võetakse muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	vastavus aasta tööprogrammile, artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele;

b)	kavandatava meetme kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet;

c)	taotletava ühendusepoolse rahastamise suurus ja selle asjakohasus eeldatavate tulemuste suhtes;

d)	eeldatavate tulemuste mõju artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele.

5. Artikli 4 punktides c ja d osutatud tegevustoetuse taotluse hindamisel võetakse arvesse järgmist:

a)	vastavus programmi eesmärkidele;

b)	kavandatavate meetmete kvaliteet;

c)	nende meetmete võimalik mitmekordne mõju avalikkusele;

d)	läbiviidud meetmete geograafiline mõju;

e)	kodanike kaasatus asjaomaste asutuste struktuuri;

f)	kavandatava meetme kulude ja tulude suhe.

6. Artikli 4 lõike 1 punkti a alusel esitatud meetmetega seotud otsused tehakse kooskõlas artiklis 11 sätestatud korralduskomitee menetlusega. Artikli 4 lõike 1 punktide b–e alusel esitatud meetmetega seotud otsused tehakse kooskõlas artiklis 10 sätestatud nõuandemenetlusega.

Komisjon võtab vastu otsused tulunduslikke asutusi või organisatsioone kaasavate toetuste taotluste kohta kooskõlas artiklis 11 sätestatud korralduskomitee menetlusega.

7. Finantsmääruse artikli 113 lõike 2 alusel ei kohaldata järkjärgulise vähendamise põhimõtet tegevustoetuse suhtes, mis on antud Euroopa üldhuvides tegutsevale Euroopa õigusalase koolituse võrgule.

Artikkel 9

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja, (edaspidi “komitee”).

2. Komitee võtab vastu oma töökorra.

3. Komisjon võib kutsuda kandidaatriikide esindajad pärast komitee koosolekuid peetavatele teabekohtumistele.

Artikkel 10

Nõuandemenetlus

2. Arvamus protokollitakse; iga liikmesriik võib taotleda oma seisukoha protokollimist.

3. Komisjon arvestab võimalikult suurel määral komitee arvamust. Ta teatab komiteele, millisel viisil arvamust on arvesse võetud.

Artikkel 11

Korralduskomitee menetlus

3. Lõikes 2 ette nähtud tähtaja jooksul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Artikkel 12

Vastastikune täiendavus

1. Taotletakse sünergiat ja vastastikust täiendavust muude liidu ja ühenduse rahastamisvahenditega, muu hulgas põhiõigusi ja õigusemõistmist käsitleva üldprogrammi raames eriprogrammiga “Õigusemõistmine tsiviilasjades” ning turvalisust ja vabaduste kaitset käsitleva ning solidaarsust ja rändevoogude juhtimist käsitlevate üldprogrammidega. Koostöös liikmesriikidega koostatakse kriminaalõigusalase teabe statistiline osa, kasutades vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi.

2. Programm võib jagada ressursse muude liidu ja ühenduse rahastamisvahenditega, eelkõige põhiõigusi ja õigusemõistmist käsitleva üldprogrammi raames eriprogrammiga “Õigusemõistmine tsiviilasjades”, et viia ellu meetmeid, mis vastavad mõlema programmi eesmärkidele.

3. Käesoleva otsuse alusel rahastatavad tegevused ei saa teistest liidu/ühenduse rahastamisvahenditest samal eesmärgil abi. Tuleb tagada, et käesoleva otsuse alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe Euroopa Liidu üldeelarvest ja muudest rahastamisallikatest saadud raha ning esitatud rahastamistaotluste kohta.

Artikkel 13

Eelarvevahendid

Artikkel 14

Järelevalve

4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja kohapealse kontrolli põhjal tagab komisjon vajaduse korral algselt heaks kiidetud rahalise abi määra või abi andmise tingimuste ning maksegraafiku kohandamise.

5. Komisjon tagab, et võetakse kõik muud vajalikud meetmed, et kontrollida, kas rahastatavad meetmed viiakse ellu nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse kohaselt.

Artikkel 15

Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavate meetme kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult välja makstud summade sissenõudmisega ning eeskirjade eiramise tuvastamise puhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning (EÜ) nr 1073/1999.

2. Käesoleva otsuse raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ühenduse õiguse mis tahes rikkumise, sealhulgas ettevõtja tegevusest või tegevusetusest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmise korral, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet või mõnda ühenduse täidetavat eelarvet.

4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise abi kasutamist, tagab komisjon, et toetusesaajalt nõutakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgituse esitamist. Kui toetusesaaja ei anna rahuldavat vastust, tagab komisjon, et ülejäänud rahalise abi võib tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.

5. Komisjon tagab iga põhjendamatu väljamakse tagasimaksmise komisjonile. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 16

Hindamine

1. Programmi üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet, et jälgida selle programmi alusel läbi viidavate tegevuste rakendamist.

2. Komisjon tagab programmi korrapärase sõltumatu välishindamise.

3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule

a)	iga-aastase ülevaate programmi rakendamisest;

b)	hiljemalt 31. märtsiks 2011 hindamise vahearuande saavutatud tulemuste ning käesoleva programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

c)	hiljemalt 30. augustiks 2012 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta;

d)	hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande.

Artikkel 17

Projektide avaldamine

Komisjon avaldab igal aastal nimekirja käesoleva programmi raames rahastatud meetmetest koos iga projekti lühikirjeldusega.

Artikkel 18

Üleminekusätted

Käesoleva otsusega asendatakse alates 1. jaanuarist 2007 otsuse 2002/630/JSK vastavad sätted.

Otsuse 2002/630/JSK alusel võetud meetmeid, mille rakendamist alustati enne 31. detsembrit 2006, reguleeritakse kuni nende lõpetamiseni endiselt kõnealuse otsusega. Käesoleva otsuse artiklis 10 sätestatud komitee asendab nimetatud otsuse artiklis 7 sätestatud komitee.

Artikkel 19

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Brüssel, 12. veebruar 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F.-W. STEINMEIER

(1) 14. detsembril 2006. aastal esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 203, 1.8.2002, lk 5.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 1248/2006 (ELT L 227, 19.8.2006, lk 3).

(5) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(6) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2

(7) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 58

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 24. veebruar 2007

Sisukord		II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik	Lehekülg
		OTSUSED
		Nõukogu
		2007/124/EÜ, Euratom
	*	Nõukogu otsus, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007-2013 üldprogrammi Turvalisus ja vabaduste kaitse raames eriprogramm Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine	1

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
	2007/125/JSK
*	Nõukogu otsus, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi Turvalisus ja vabaduste kaitse raames eriprogramm Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine	7
	2007/126/JSK
*	Nõukogu otsus, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi Turvalisus ja vabaduste kaitse raames eriprogramm Õigusemõistmine kriminaalasjades	13