I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

20.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 51/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 159/2007,

19. veebruar 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. veebruaril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. veebruar 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 19. veebruari 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	125,9
	MA	48,8
	SN	37,2
	TN	139,0
	TR	162,7
	ZZ	102,7
0707 00 05	JO	190,5
	SN	141,3
	TR	167,1
	ZZ	166,3
0709 90 70	MA	41,2
	TR	118,3
	ZZ	79,8
0805 10 20	CU	34,2
	EG	46,6
	IL	58,9
	MA	44,3
	TN	53,7
	TR	61,2
	ZZ	49,8
0805 20 10	IL	103,7
	MA	93,1
	ZZ	98,4
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	AR	110,7
	EG	64,3
	IL	69,6
	MA	127,6
	TR	65,6
	ZZ	87,6
0805 50 10	EG	53,6
	TR	57,3
	ZZ	55,5
0808 10 80	CA	99,2
	CN	81,6
	US	110,2
	ZZ	97,0
0808 20 50	AR	89,0
	CN	47,5
	US	105,7
	ZA	88,9
	ZZ	82,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood “ZZ” tähistab “muud päritolu”.

20.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 51/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 160/2007,

15. veebruar 2007,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osundatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Need reeglid kehtivad ka mis tahes muu nomenklatuuri suhtes, mis põhineb kas täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril või mis lisab sellele mis tahes täiendava alajaotise, ja mis on kehtestatud ühenduse erisätetega selleks, et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifi- või muid meetmeid.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi all, lähtuvalt 3. veerus esitatud põhjendustest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi all.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu jooksul.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1930/2006 (ELT L 406, 30.12.2006, lk 9).

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

Selge, tumepruun, aromaatse ürdilõhnaga ning mõru, ürdise ja mõnikord põletava maitsega vedelik. Selle tegelik alkoholisisaldus on 43 mahuprotsenti.

Toode on segu 32 ravimtaime tõmmisest, karamelliekstraktist, veest ja alkoholist (96 mahuprotsenti alkoholi). Muu hulgas võib tootes kasutada järgmisi koostisaineid:

—	hariliku kurkuma juur (Radix Zedoariae),

—	manna – õissaare hangunud mahl (Manna),

—	heinputke juur (Radix Angelicae),

—	keelikurohu juur (Radix Carlinae),

—	mürr (Myrrha),

—	kamper (Camphora),

—	krookuseõied (Flos Croci).

Vastavalt pakendi juhisele soovitatakse toodet manustada väikestes kogustes (üks lusikatäis hommikul ja õhtul, võib lahjendada vee, tee või mahlaga, kuid ei pea lahjendama).

Toode on villitud 500 ml pudelisse ning on ette nähtud otsetarbimiseks joogina.

2208 90 69

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 30 lisamärkuse 1 punktiga b ja CN-rubriikide 2208, 2208 90 ja 2208 90 69 sõnastusega.

Toodet ei saa käsitada gruppi 30 kuuluva ravimina. Etiketil, kaasasolevas kasutusjuhises ega pakendil ei leidu teavet toimeaine(te) liigi ega kontsentratsiooni kohta. Ära on märgitud ainult kasutatud taimede või taimeosade hulk ja liik. Seega ei ole grupi 30 lisamärkuse 1 punktis b sätestatud tingimused täidetud.

Toode on rubriiki 2208 kuuluv piiritusjook, millel on üldist tervislikku seisundit ja head enesetunnet säilitava toidulisandi omadused ning mis põhineb taimetõmmistel (vt HS selgitavad märkused, rubriik 2208, kolmas lõik, punkt 16).

20.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 51/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 161/2007,

15. veebruar 2007,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi all lähtuvalt 3. veerus esitatud põhjendustest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel, vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi all.

Artikkel 2

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1930/2006 (ELT L 406, 30.12.2006, lk 9).

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Fermenteeritud piimatoodete alusel valmistatud vedel toode, millele on lisatud taimseid steroole ning puuvilja- või marjavalmistisest saadud lõhna- ja maitseaineid.

Koostis on järgmine (massiprotsentides):

—	sahharoosi-/glükoosisiirup

12,2

—

laktoos

2,5

—

valgud

2,6

—

rasvad

2,2

—	taimsed steroolid (stanoolestrid)

—	piimarasvasisaldus alla

0,2

—	niiskusesisaldus

76,9

ning väike kogus vitamiine ja aroomiaineid (lõhna- ja maitseaineid)

Toode on saadaval mitme erineva maitsega (nt maasika- või apelsinimaitsega). Puuvilja- või marjavalmistis koosneb kontsentraadist valmistatud puuvilja- või marjamahlast, millele on lisatud stabilisaatorit (pektiini).

65 ml pudelisse villitud toode on ette nähtud otsetarbimiseks joogina.

2202 90 91

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, CN rubriigi 2202 ning alamrubriikide 2202 90 ja 2202 90 91 sõnastusega.

Kuna toode on ette nähtud otsetarbimiseks joogina, kuulub ta rubriiki 2202.

Toode ei kuulu rubriiki 0403, kuna stanoolestrid on lisaained, mille kasutamine grupi 4 toodetes ei ole lubatud (HS selgitavad märkused, grupp 4, üldosa, punkt I, teine lõik). Seetõttu ei saa toodet käsitada rubriiki 0403 kuuluva, lõhna- ja maitseainetega maitsestatud joogijogurtina, millele on lisatud puuvilju või marju, pähkleid või kakaod.

Samuti on välistatud toote klassifitseerimine rubriiki 1901, kuna tootel on gruppi 22 kuuluva joogi omadused (HS selgitavad märkused, rubriik 1901, punkt III, teine lõik).

Toote koostis on järgmine (massiprotsentides):

—	jogurt (piimarasvasisaldus 0,1 massiprotsenti)

—	aromatiseeritud valmistis Aloe vera’st

—

suhkur

Toode on rohekasvalget värvi. Toote konsistents on nagu tavalisel jogurtil. Tootes võib eristada Aloe vera tükikesi.

Toode on pakendatud 150 g topsidesse.

1901 90 91

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, CN rubriigi 1901 ning alamrubriikide 1901 90 ja 1901 90 91 sõnastusega.

Aloe vera ei ole gruppi 8 kuuluv (söödav) vili, vaid gruppi 6 kuuluv taim. Seetõttu ei vasta toode rubriigi 0403 sõnastuse nõuetele.

Piimapõhised toiduained ei kuulu gruppi 4 (HS selgitavad märkused, grupp 4, üldosa, punkti I viimane lõik, punkt a).

Toode tuleb klassifitseerida rubriiki 1901, kuna see sisaldab lisaks looduslikele piimakomponentidele muid koostisosi, mille kasutamine ei ole gruppides 0401 kuni 0404 lubatud (HS selgitavad märkused, rubriik 1901, punkti III esimene lõik).

20.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 51/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 162/2007,

19. veebruar 2007,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta selle I ja IV lisa tehnika arenguga kohandamise eesmärgil

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta, (1) eelkõige selle artikli 31 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa punktis E loetletakse mikroelemente sisaldavate anorgaaniliste väetiste liigid, mida võib nimetada EÜ väetisteks vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3. Loetelu sisaldab mitut väetist, milles mikroelement on keemiliselt ühendatud kelaadimoodustajaga. Nimetatud lisa tabelis E.3.1 esitatakse lubatud kelaadimoodustajate loetelu.

(2)

Raudkelaadist mikroelemendiga väetiseliigi spetsifikatsioon võimaldab kasutada kas ühte lubatud kelaadimoodustajat või nende segu tingimusel, et kelaatunud fraktsioonist saab kvantifitseerida Euroopa standardis EN 13366 kirjeldatud meetodiga ning segu iga kelaadimoodustajat saab eraldi identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi EN 13368 alusel.

(3)

Sätteid kelaatunud rauda sisaldavate mikroelementidega väetiste kohta tuleks ajakohastada kolmest aspektist lähtudes. Esiteks selgitada, et vähemalt 50 % vees lahustuvast rauast peab moodustama kelaadi lubatud kelaadimoodustajatega. Teiseks täpsustada, et lubatud kelaadimooodustajaid saab märkida väetiseliigi nimetuses ainult siis, kui need moodustavad kelaate vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga. Kolmandaks üldistada viited Euroopa standarditele, et lubada kasutada täiendavaid Euroopa standardeid.

(4)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa tabeli punktis E.3.1 loetletud lubatud kelaadimoodustajate keemilised nimetused on ette nähtud selleks, et eristada sama aine erinevaid isomeere kirjeldaval viisil. Teadusringkondades on nende ainete kohta kasutusel erinevad nomenklatuurid, mistõttu võib esineda väärtuvastamist. Kelaadimoodustajate üheseks identifitseerimiseks tuleks tabeli E.3.1 igasse lahtrisse märkida vastavad CASi (Chemical Abstracts Service of the American Chemical Society) numbrid, millega identifitseeritakse üheselt kelaadimoodustajate erinevad stereoisomeeri variandid. Seepärast on asjakohane kustutada loendist kolm kelaadimoodustajate isomeeri, mida ei saa üheselt identifitseerida CASi numbriga.

(5)	Tuleks kasutada ühtsemat kelaadimoodustajate nomenklatuuri ja täpsustada nõuet, et ka lubatud kelaadimoodustajad peavad olema vastavuses ühenduse muude õigusaktidega.

(6)	Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisas sätestatakse nende analüüsimeetodite üksikasjalikud kirjeldused, mida tuleb kasutada EÜ väetiste toiteelementide sisalduse mõõtmiseks. Nimetatud kirjeldusi on vaja kohandada, et saada õigeid analüüsinäitusid.

(7)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2003/2003 vastavalt muuta.

(8)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 32 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

2. Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. veebruar 2007

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) ELT L 304, 21.11.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa muudetakse järgmiselt.

Tabel E.1.4. asendatakse järgmisega:

“E.1.4. Raud

Jrk-nr

Liigi nimetus

Andmed valmistamisviisi ja oluliste komponentide kohta

Toitainete miinimumsisaldus

(massiprotsentides)

Andmed toitainete väljendusviisi kohta

Muud nõuded

Muud andmed liigi nimetuse kohta

Toitained, mille sisaldus tuleb deklareerida

Muud kriteeriumid

Toitainevormid ja lahustuvvormid

Rauasool

Keemiliselt saadud valmistis, mille põhiliseks koostisosaks on rauasool

12 % vees lahustuvat rauda

Valmistise nimes peab sisalduma mineraalaniooni nimi.

Vees lahustuv raud (Fe)

Raudkelaat

Valmistis, mis saadakse raua ja kelaadimoodustaja keemilise reaktsiooni tulemusena. Kelaadimoodustajad on nimetatud I lisa punktis E.3

5 % vees lahustuvat rauda, millest kelaatne fraktsioon moodustab vähemalt 80 % ja vähemalt 50 % vees lahustuvat rauda moodustab kelaadi nimetatud kelaadimoodustaja(te)ga.

I lisa punktis E.3.1. märgitud iga kelaadimoodustaja nimi, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga

Vees lahustuv raud (Fe)

Raud (Fe), mis on kelaatunud kelaadimoodustaja abil, mida on mainitud liigi nimetuses ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi alusel.

Raudväetise lahus

Valmistis, mis saadakse valmististe 4a ja/või 4b lahustamisel vees

2 % vees lahustuvat rauda

Valmistis peab sisaldama:

1)	mineraalaniooni(de) nime(nimesid);

2)	mis tahes kelaadimoodustaja nime, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga (Fe)

Vees lahustuv raud (Fe)

Raudkelaat (Fe), kui seda esineb

Raud (Fe), mis on kelaatunud kelaadimoodustaja abil, mida on mainitud liigi nimetuses ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi alusel.”

Punkt E.3. asendatakse järgmisega:

“E.3. Mikroelementide lubatud kelaadimoodustajate või orgaanilisi komplekse moodustavate ainete loetelu.

Järgmised ained on lubatud tingimusel, et nende vastav toiteelementkelaat vastab nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ nõuetele. (1)

E.3.1. Kelaadimoodustajad (2)

Happed või naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolad:

			Happe CASi number (3)
Etüleendiamiintetraäädikhape	EDTA	C10H16O8N2	60-00-4
2-hüdroksietüül-etüleendiamiintriäädikhape	HEEDTA	C10H18O7N2	150-39-0
dietüleentriamiinpentaäädikhape	DTPA	C14H23O10N3	67-43-6
etüleendiamiin-N,N’-di-[(o-hüdroksüfenüül)-äädikhape]	[o,o] EDDHA	C18H20O6N2	1170-02-1
etüleendiamiin-N-[(o-hüdroksüfenüül)-äädikhape]-N’-[(p-hüdroksüfenüül)-äädikhape]	[o,p] EDDHA	C18H20O6N2	475475-49-1
etüleendiamiin-N,N’-di-[(o-hüdroksü-metüülfenüül)-äädikhape]	[o,o] EDDHMA	C20H24O6N2	641632-90-8
etüleendiamiin-N-[(o-hüdroksü-metüülfenüül)-äädikhape]-N’-[(p-hüdroksü-metüülfenüül)-äädikhape]	[o,p] EDDHMA	C20H24O6N2	641633-41-2
etüleendiamiin-N,N’-di-[5-karboksü-2-hüdroksüfenüül)-atsetaat]	EDDCHA	C20H20O10N2	85120-53-2
etüleendiamiin-N,N’-di-[(2-hüdroksü-5-sulfofenüül)-äädikhape] ja selle kondensatsiooniproduktid	EDDHSA	C18H20O12N2S2 + n*(C12H14O8N2S)	57368-07-7 ja 642045-40-7

E.3.2. Kompleksimoodustajad:

Loetelu tuleb koostada.

(1) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(2) Kelaadimoodustajaid tuleb identifitseerida ja kvantifitseerida nimetatud kelaadimoodustajaid hõlmavate Euroopa standardite alusel.

(3) Ainult teadmiseks.”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisa B osa muudetakse järgmiselt.

Meetodit 2 muudetakse järgmiselt:

Meetodit 2.1 muudetakse järgmiselt:

Punktid 4.2–4.7 asendatakse järgmistega:

“4.2.

Väävelhape 0,05 mol/l

variandi a puhul

4.3.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,1 mol/l

4.4.	Väävelhape 0,1 mol/l

variandi b puhul (vt märkus 2)

4.5.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,2 mol/l

4.6.	Väävelhape: 0,25 mol/l

variandi c puhul (vt märkus 2)”

4.7.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,5 mol/l

ii)	Punkti 9 tabelis 1 variandi a puhul asendatakse teine lause järgmisega: “0,05 mol/l väävelhappe kogus, mis pannakse vastuvõtukolbi: 50 ml”.

iii)	Punkti 9 tabelis 1 variandi b puhul asendatakse teine lause järgmisega: “0,1 mol/l väävelhappe kogus, mis pannakse vastuvõtukolbi: 50 ml”.

iv)	Punkti 9 tabelis 1 variandi c puhul asendatakse teine lause järgmisega: “0,25 mol/l väävelhappe kogus, mis pannakse vastuvõtukolbi: 35 ml”.

Meetodi 2.2.1 punkt 4.2 asendatakse järgmisega:

“4.2.

Väävelhape: 0,05 mol/l”.

Meetodit 2.2.2 muudetakse järgmiselt:

Punktid 4.2–4.7 asendatakse järgmistega:

“4.2.

Väävelhape: 0,05 mol/l

variandi a puhul

4.3.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,1 mol/l

4.4.	Väävelhape: 0,1 mol/l

variandi b puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)

4.5.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,2 mol/l

4.6.	Väävelhape: 0,25 mol/l

variandi c puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)”

4.7.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,5 mol/l

ii)

Punkt 7.4 asendatakse järgmisega:

“7.4. Kontrollkatse

Enne analüüsimist tuleb kontrollida, kas seadmed töötavad nõuetekohaselt ja kas meetodit rakendatakse õigesti, kasutades selleks otstarbeks värskelt valmistatud naatriumnitraadi lahuse alikvootset osa (4.13), mis sisaldab olenevalt valitud variandist 0,050–0,150 g nitraatlämmastikku.”

Meetodi 2.2.3 punktid 4.2–4.7 asendatakse järgmistega:

“4.2.

Väävelhape: 0,05 mol/l

variandi a puhul

4.3.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,1 mol/l

4.4.	Väävelhape: 0,1 mol/l

variandi b puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)

4.5.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,2 mol/

4.6.	Väävelhape: 0,25 mol/l

variandi c puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)”

4.7.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,5 mol/l

Meetodi 2.3.1 punktid 4.5–4.10 asendatakse järgmistega:

“4.5.

Väävelhape: 0,05 mol/l

variandi a puhul (vt meetod 2.1)

4.6.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,1 mol/l

4.7.	Väävelhape: 0,1 mol/l

variandi b puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)

4.8.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,2 mol/l

4.9.	Väävelhape: 0,25 mol/l

variandi c puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)”

4.10.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,5 mol/l

Meetodi 2.3.2 punktid 4.4–4.9 asendatakse järgmistega:

“4.4.

Väävelhape: 0,05 mol/l

variandi a puhul (vt meetod 2.1)

4.5.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,1 mol/l

4.6.	Väävelhape: 0,1 mol/l

variandi b puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)

4.7.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,2 mol/l

4.8.	Väävelhape: 0,25 mol/l

variandi c puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)”

4.9.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,5 mol/l

Meetodi 2.3.3 punktid 4.3.–4.8 asendatakse järgmistega:

“4.3.

Väävelhape: 0,05 mol/l

variandi a puhul (vt meetod 2.1)

4.4.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,1 mol/l

4.5.	Väävelhape: 0,1 mol/l

variandi b puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)

4.6.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,2 mol/l

4.7.	Väävelhape: 0,25 mol/l

variandi c puhul (vt märkus 2, meetod 2.1).”

4.8.	Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,5 mol/l

Meetodi 2.4 punkt 4.8 asendatakse järgmisega:

“4.8.

Väävelhape: 0,05 mol/l”.

Meetodit 2.5 muudetakse järgmiselt:

Punkt 4.2 asendatakse järgmisega:

“4.2.

Väävelhappe lahus, ligikaudu 0,05 mol/l”.

ii)	Punkti 7.1 teine lause asendatakse järgmisega: “Lahuste mahtusid täiendatakse veega ligikaudu 50 milliliitrini, lisatakse üks tilk indikaatorit (4.7) ja vajaduse korral neutraliseeritakse 0,05 mol/l väävelhappega (4.2).”

iii)

Punkti 7.3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Vastavalt eeldatavale biureedisisaldusele kantakse pipeti abil 100 ml mõõtekolbi üle 25 või 50 ml punktis 7.2 mainitud lahust ja, olenevalt vajadusest, neutraliseeritakse 0,05 mol/l või 0,1 mol/l reaktiiviga (4.2 või 4.3), kasutades indikaatorina metüülpunast; seejärel lisatakse samasuguse täpsusega nagu kaliibrimiskõvera saamise puhul, 20 ml leeliselist kaaliumnaatriumtartraadi lahust (4.4) ja 20 ml vaselahust (4.5). Mõõtekolb täidetakse mahumärgini, segatakse hoolikalt ja jäetakse seisma 15 minutiks 30 (± 2) °C juures.”

Meetodit 2.6.1 muudetakse järgmiselt:

Punkt 4.8 asendatakse järgmisega:

“4.8.

Väävelhappe standardlahus: 0,1 mol/l”

ii)

Punkt 4.17 asendatakse järgmisega:

“4.17.

Väävelhappe standardlahus: 0,05 mol/l”.

iii)	Punkti 7.1.1.2 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega: “Destillatsiooniseadme vastuvõtukolbi pannakse mahtpipeti abil 50 ml 0,1 mol/l väävelhappe standardlahust (4.8).”

iv)

Punktis 7.1.1.4 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

“a= pimekatse puhul kulutatud 0,2 mol/l naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi standardlahuse milliliitrite arv, juhul kui destillatsiooniseadme (5.1) vastuvõtukolbi pipeteeriti 50 ml 0,1 mol/l väävelhappe standardlahust (4.8),”.

Punktis 7.1.2.6 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

vi)

Punktis 7.2.2.4 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

vii)

Punktis 7.2.3.2 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

viii)

Punktis 7.2.5.2 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

ix)

Punkti 7.2.5.3 kolm esimest lauset asendatakse järgmisega:

“Seadme (5.2) reaktsioonianumasse kantakse mahtpipeti abil filtraadi (7.2.1.1 või 7.2.1.2) alikvoot, milles on kuni 20 mg ammooniumlämmastikku. Seejärel ühendatakse seadme osad. 300 ml Erlenmeyeri kolbi pipeteeritakse 50 ml 0,05 mol/l väävelhappe standardlahust (4.17) ja piisavalt destilleeritud vett, nii et vedeliku tase oleks õhu sissejuhtimiseks mõeldud toru otsast ligikaudu 5 cm kõrgemal.”

Punktis 7.2.5.5 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

“a= pimekatse puhul tiitrimiseks kulunud 0,1 mol/l naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi standardlahuse milliliitrite arv, juhul kui 300 ml Erlenmeyeri kolbi seadmes (5.2) pipeteeriti 50 ml 0,05 mol/l väävelhappe standardlahust (4.17),”.

Meetodit 2.6.2 muudetakse järgmiselt:

Punkt 4.6 asendatakse järgmisega:

“4.6.

Väävelhappe lahus: 0,1 mol/l”.

ii)

Punkt 4.14 asendatakse järgmisega:

“4.14.

Tiitritud väävelhappe lahus: 0,05 mol/l”.

iii)	Punktis 7.2.4 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega: “a= pimekatse puhul kulutatud 0,2 mol/l naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi tiiterlahuse (4.8) milliliitrite arv, juhul kui destillatsiooniseadme (4.6) vastuvõtukolbi pipeteeriti 50 ml 0,1 mol/l väävelhappe lahust,”.

iv)	Punktis 7.3.3 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega: “a= pimekatse puhul kulutatud 0,2 mol/l naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi tiiterlahuse (4.8) milliliitrite arv, juhul kui destillatsiooniseadme (4.6) vastuvõtukolbi pipeteeriti 50 ml 0,1 mol/l väävelhappe lahust,”.

v)	Punkti 7.5.1 esimese lõigu kolmas lause asendatakse järgmisega: “300 ml Erlenmeyeri kolbi pipeteeritakse 50 ml 0,05 mol/l väävelhappe tiiterlahust (4.14) ja piisavalt destilleeritud vett, nii et vedeliku tase oleks õhu sissejuhtimiseks mõeldud toru otsast ligikaudu 5 cm kõrgemal.”

vi)

Punktis 7.5.3 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

“a= pimekatse puhul kulutatud 0,1 mol/l naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi tiiterlahuse (4.17) milliliitrite arv, juhul kui destillatsiooniseadme (5.2) 300 ml Erlenmeyeri vastuvõtukolbi pipeteeriti 50 ml 0,05 mol/l väävelhappe tiiterlahust (4.14),”.

Meetodit 3 muudetakse järgmiselt:

a)	Meetodi 3.1.5.1 punkti 4.2 kolm esimest lauset asendatakse järgmiselt: “Sidrunhape (C6H8O7.H2O): 173 g liitri kohta. Ammoniaagi sisaldus: 42 g ammooniumlämmastikku liitri vee kohta. Väävelhappe lahus: 0,25 mol/l pH 9,4–9,7.”

b)	Meetodi 3.1.5.3 punktis 4.1.2 asendatakse valem pärast teist lõiku järgmisega: “1 ml H2SO4 0.25 mol/l = 0,008516 g NH3”

Meetodit 8 muudetakse järgmiselt:

a)	Meetodi 8.5 punktis 8 asendatakse teine valem järgmisega:

b)	Meetodi 8.6.punkt 3 asendatakse järgmisega: “3. Põhimõte Ekstraheerimislahuse alikvoodis leiduv kaltsium sadestatakse oksalaadina pärast selle eraldamist ja lahustamist oksaalhappe kaaliumpermanganaadiga tiitrimise abil.”

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

20.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 51/19

KOMISJONI OTSUS,

16. veebruar 2007,

millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiiviga 2002/99/EÜ ette nähtud identifitseerimismärgi alternatiivse variandi kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 422 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/118/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 4 lõike 1 teist lõiku,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (2) eriti selle artikli 23 lõike 1 punkti g,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2002/99/EÜ on sätestatud eeskirjad, millega tagatakse, et loomsete saaduste ühenduses tootmise, töötlemise ja turustamise ühelgi etapil ei teki loomadele edasi kanduvate haiguste leviku ohtu. Sel eesmärgil loetletakse erinevate haiguste puhul kasutatavad töötlusviisid, mille abil haigustekitaja inaktiveerida, ning eelkõige nähakse ette erimärgistus asjakohaste piirangute alla kuuluvate toodete tähistamiseks.

(2)	Kõnealuse direktiiviga nähakse ette ka võimalus kehtestada selle kohaldamise suhtes erieeskirju, kaasa arvatud spetsiaalse identifitseerimismärgi kasutuselevõtt, mis on nõutav liha puhul, mida ei ole lubatud turule viia loomatervishoiuga seotud põhjustel.

(3)

Direktiivis 2005/94/EÜ, eelkõige selle artikli 23 lõike 1 punktis g, on sätestatud, et ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest pärit linnuliha ei tohi sattuda ühendusesisesesse ega rahvusvahelisse kaubandusse. Seepärast peab selline liha kandma direktiivi 2002/99/EÜ II lisas sätestatud märgistust, kui ei ole otsustatud teisiti.

(4)

Nõukogu 14. juuli 1992. aasta direktiiviga 92/66/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse meetmed Newcastle’i haiguse tõrjeks, (3) eelkõige selle artikli 9 lõike 2 punkti f alapunktiga i ja lõike 4 punktiga c, nähakse ette, et ohustatud tsoonis või järelevalvetsoonis asuvast ettevõttest pärit linnuliha ei tohi sattuda ühendusesisesesse kaubandusse ning peab kandma märgistust, mis vastab direktiivi 2002/99/EÜ II lisas sätestatud spetsiaalsele identifitseerimismärgile.

(5)

Mõningad liikmesriigid on komisjonile teatanud, et asjaomase tööstusharu ettevõtjad ja tarbijad ei ole kõnealuse identifitseerimismärgiga rahul. Sellest tulenevalt on asjakohane ette näha alternatiivne identifitseerimismärk, mida liikmesriigid võivad kasutada direktiivi 2002/99/EÜ II lisas sätestatud märgi asemel. Kontrollimise seisukohast on siiski oluline, et liikmesriigid teavitaksid komisjoni eelnevalt, kui nad otsustavad linnugripi või Newcastle’i haiguse puhkemisel kasutada alternatiivset identifitseerimismärki.

(6)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (4) on ette nähtud identifitseerimismärk, mida tuleb kasutada teatava loomset päritolu liha puhul, mis on mõeldud turuleviimiseks.

(7)

Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2076/2005, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004, (5) on ette nähtud ajutise riigisisese identifitseerimismärgi kasutamine inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste puhul, mida võib turustada üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kus neid toodetakse.

(8)	Käesolevas otsuses sätestatud alternatiivne identifitseerimismärk peab olema selgesti eristatav muudest identifitseerimismärkidest, mida kasutatakse linnuliha puhul vastavalt määrustele (EÜ) nr 853/2004 või (EÜ) nr 2076/2005.

(9)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Alternatiivne identifitseerimismärk

1. Käesoleva otsuse artikli 2 kohaldamiseks võivad liikmesriigid direktiivi 2002/99/EÜ II lisas sätestatud spetsiaalse identifitseerimismärgi asemel kasutusele võtta käesoleva otsuse lisas kirjeldatud identifitseerimismärgi (“alternatiivne identifitseerimismärk”).

2. Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada alternatiivset identifitseerimismärki, teatavad sellest komisjonile toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames.

Artikkel 2

Üksnes riigi siseturu jaoks mõeldud kodulinnuliha ja tehistingimustes peetavate jahilindude liha märgistamine

Kodulinnuliha ja tehistingimustes peetavate jahilindude liha (sealhulgas hakkliha, lihavalmistised, lihamass ja/või lihatooted), mis ei vasta direktiivi 2002/99/EÜ artiklis 3 esitatud nõuetele ja mille kasutamine on seetõttu piiratud mõjutatud liikmesriigi siseturuga vastavalt direktiivi 2005/94/EÜ artikli 23 lõike 1 punktile g või direktiivi 92/66/EMÜ artikli 9 lõike 2 punkti f alapunktile i ja lõike 4 punktile c, võib märgistada:

a)	alternatiivse identifitseerimismärgiga või

b)	riigisisese identifitseerimismärgiga, kui kõnealused tooted on toodetud ettevõtetes, mis vastavad määruse (EÜ) nr 2076/2005 artiklile 4.

Artikkel 3

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(3) EÜT L 260, 5.9.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(4) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(5) ELT L 338, 22.12.2005, lk 83. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1666/2006 (ELT L 320, 18.11.2006, lk 47).

LISA

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 sätestatud identifitseerimismärk peab olema järgmiste mõõtmetega või võrdelise suurusega mõõtmetega, nii et esitatud teave on loetav.

Mõõtmed

XY (1)= 8 mm

1234 (2)= 11 mm

Välisdiameeter= vähemalt 30 mm

Ruudu joone paksus= 3 mm

(1) Määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jao B osa punktis 6 sätestatud asjaomase riigi kood.

(2) Määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jao B osa punktis 7 osutatud ettevõtte loanumber.

20.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 51/22

KOMISJONI OTSUS,

16. veebruar 2007,

millega muudetakse otsuseid 2006/415/EÜ, 2006/416/EÜ ja 2006/563/EÜ seoses identifitseerimismärgiga, mis tuleb kanda värskele linnulihale

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 431 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/119/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Linnugripp on kodulindude ja lindude nakkav viirushaigus, mis põhjustab suremust ja häireid, võib kiiresti omandada episootilised mõõtmed, kujutada endast tõsist ohtu loomade ja inimeste tervisele ning vähendada järsult kodulinnukasvatuse tasuvust. On oht, et haigusetekitaja levib teistesse ettevõtetesse, metslindudele ning ühest liikmesriigist teise liikmesriiki ja kolmandatesse riikidesse eluslindude ja nendelt saadud toodete kaubanduse kaudu.

(2)	Direktiiviga 2005/94/EÜ kehtestatakse ühenduse meetmed, mida kohaldatakse kodu- või muude vangistuses peetavate lindude seas linnugripi puhangute esinemise korral, et ära hoida haiguse levik. Nende meetmete hulka kuuluvad kaitsetsoonide loomine ja linnuliha veo keelustamine nendes tsoonides.

(3)

Direktiiviga 2005/94/EÜ nähakse ette ka teatavatel tingimustel tehtavad veokeelu erandid. Üks tingimustest on muu hulgas see, et selline liha ei satu ei ühendusesisesesse ega rahvusvahelisse kaubavahetusse ning see tähistatakse värske liha tervisemärgiga, mis on sätestatud nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ (milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad) (4) II lisas, kui selle direktiivi sätete kohaselt ei otsustata teisiti.

(4)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (5) kehtestatakse teatavale loomset päritolu lihale kantav identifitseerimismärk.

(5)

Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2076/2005, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004, (6) on ette nähtud riiklikud identifitseerimismärgid inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste puhul, mida võib turustada üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kus neid toodetakse.

(6)

Lisaks on komisjoni otsusega 2006/415/EÜ (7) kehtestatud piirangud A- ja B- piirkonnale, et sealt ei lähetataks inimtoiduks ette nähtud tooteid, mis on saadud looduslikest jahilindudest. Siiski on otsuses sätestatud erandid, mille alusel võib teatavatel tingimustel lubada siseriiklikule turule lähetada teatavat liha, lihatooteid ja lihavalmistisi, kui selline liha on märgistatud direktiivi 2002/99/EÜ II lisas nimetatud märgiga.

(7)

Komisjoni 14. juuni 2006. aasta otsuses 2006/416/EÜ (teatavate üleminekumeetmete kohta seoses kõrge patogeensusega linnugripiga kodulindudel ja muudel vangistuses peetavatel lindudel ühenduses) (8) on sätestatud teatavad üleminekumeetmed, mida kohaldatakse selle haiguse puhkemise korral. Meetmed hõlmavad haiguse puhkemise korral ohustatud tsoonide loomist ja teatavate piirangute kohaldamist nendes tsoonides, k.a linnuliha veo keeld. Siiski on otsusega ette nähtud sellele keelule erandi tegemine teatavatel tingimustel, mille hulka kuulub sellise liha märgistamine direktiivi 2002/99/EÜ II lisas nimetatud märgiga.

(8)

Komisjoni 11. augusti 2006. aasta otsuses 2006/563/EÜ (milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga metslindudel ühenduses ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/115/EÜ) (9) on sätestatud teatavad meetmed, mida kohaldatakse selle haiguse puhkemise korral metslindudel. Meetmed hõlmavad kontrolltsoonide loomist ning liha ja lihatoodete ning kodulinnulihast ja looduslike jahilindude lihast saadud valmististe lähetamise keelamist nendest tsoonidest. Siiski on otsusega ette nähtud sellele keelule erandi tegemine teatavatel tingimustel, mille hulka kuulub sellise liha märgistamine direktiivi 2002/99/EÜ II lisa kohase märgiga või määruse (EÜ) nr 2076/2005 artiklile 4 vastava riigisisese märgiga.

(9)

Komisjoni 16. veebruari 2007. aasta otsuses 2007/118/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiiviga 2002/99/EÜ ette nähtud identifitseerimismärgi alternatiivse variandi kohta, (10) kehtestatakse alternatiivne identifitseerimismärk, mida võib kasutada direktiivi 2002/99/EÜ lisas nimetatud märgi asemel.

(10)	Seetõttu on otsuseid 2006/415/EÜ, 2006/416/EÜ ja 2006/563/EÜ vaja muuta, et lubada alternatiivse identifitseerimismärgi kasutamist.

(11)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/415/EÜ muudatused

Otsust 2006/415/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Erandina artikli 5 punktist b võib tabandunud liikmesriik lubada siseriiklikule turule lähetada A- või B-piirkonnast pärit looduslikest jahilindudest saadud värsket liha, hakkliha, lihamassi ja lihavalmistisi või lihatooteid, kui selline liha on märgistatud:

a)	kas direktiivi 2002/99/EÜ II lisas nimetatud spetsiaalse identifitseerimismärgiga või

b)	vastavalt otsuse 2007/118/EÜ artiklile 2.”

Artikkel 2

Otsuse 2006/416/EÜ muudatused

Otsuse 2006/416/EÜ artikli 18 lõike 1 punkt g asendatakse järgmisega:

“g)

liha ei satu ühendusesisesesse ega rahvusvahelisse kaubavahetusse ning see tähistatakse:

i)	kas direktiivi 2002/99/EÜ II lisas nimetatud spetsiaalse identifitseerimismärgiga või

ii)	vastavalt otsuse 2007/118/EÜ artiklile 2.”

Artikkel 3

Otsuse 2006/563/EÜ muudatused

Otsust 2006/563/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 6 punkt e asendatakse järgmise tekstiga:

“e)	kontrolltsoonist pärit kodulindude ja loodusest saadud looduslike jahilindude värske liha, hakkliha, lihamassi, lihavalmististe ja lihatoodete lähetamine väljapoole kontrolltsooni.”

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 11

Erandid värskele lihale, hakklihale, lihavalmististele, lihamassile ja lihatoodetele

1. Erandina artikli 6 punktist e võib mõjutatud liikmesriik lubada lähetada kontrolltsoonist turuleviimiseks või ekspordiks kolmandatesse riikidesse järgmist liha:

värsket liha, sh tehistingimustes peetavate jahilindude liha, mis

i)	on toodetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisaga ning III lisa II ja III jaoga ning

ii)	on kontrollitud kooskõlas määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I–III jaoga ning IV jao V peatüki A osa punktiga 1 ja peatükiga VII;

b)	hakkliha, lihavalmistisi, lihamassi ja lihatooteid, mis sisaldavad punktis a osutatud liha ning on toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V ja VI jaole;

c)	lihatooted, mis on läbinud direktiivi 2002/99/EÜ III lisa tabeli 1 punktides a, b või c sätestatud linnugripi vastase töötluse;

d)	piirkonnast enne kontrolltsooni kehtestamist pärit kodulindude, tehistingimustes peetavate jahilindude ja looduslike jahilindude värsket liha, hakkliha ja lihamassi ning sellist liha sisaldavaid lihavalmistisi ja lihatooteid, mis on toodetud kontrolltsoonis asuvates ettevõtetes.

2. Erandina artikli 6 punktist e võib mõjutatud liikmesriik lubada lähetada kontrolltsoonist siseriiklikule turule viimiseks kontrolltsoonist pärit kodulindude ja tehistingimustes peetavate jahilindude värsket liha, hakkliha ja lihamassi ning sellist liha sisaldavaid lihavalmistisi ja lihatooteid, eeldusel et liha vastab järgmistele tingimustele:

see on tähistatud

i)	kas direktiivi 2002/99/EÜ II lisas nimetatud spetsiaalse identifitseerimismärgiga, või

ii)	vastavalt otsuse 2007/118/EÜ artiklile 2 ning

selline liha on hangitud, tükeldatud, säilitatud ja transporditud eraldi ülejäänud kodulindude või tehistingimustes peetavate jahilindude lihast ning seda ei ole kasutatud lihavalmististes või lihatoodetes, mis on ette nähtud teistesse liikmesriikidesse saatmiseks või kolmandatesse riikidesse ekspordiks.”

Artikkel 4

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. veebruar 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(3) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(4) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(5) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(6) ELT L 338, 22.12.2005, lk 83. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1666/2006 (ELT L 320, 18.11.2006, lk 47).

(7) ELT L 164, 16.6.2006, lk 51.

(8) ELT L 164, 16.6.2006, lk 61. Otsust on muudetud otsusega 2007/79/EÜ (ELT L 26, 2.2.2007, lk 5).

(9) ELT L 222, 15.8.2006, lk 11.

(10) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 19.

20.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 51/25

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2007/120/ÜVJP,

19. veebruar 2007,

millega pikendatakse Zimbabwe vastu suunatud piirangumeetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 19. veebruaril 2004 vastu ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP, millega pikendati Zimbabwe vastu suunatud piirangumeetmeid. (1) Piirangumeetmete kehtivus lõpeb 20. veebruaril 2007.

(2)	Võttes arvesse olukorda Zimbabwes, tuleks ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP kehtivust täiendavalt pikendada 12 kuu võrra.

(3)	Tuleks ajakohastada isikute, kelle suhtes kohaldatakse piirangumeetmeid, nimekirja,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

Ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP kehtivust pikendatakse 20. veebruarini 2008.

Artikkel 2

Ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP lisa asendatakse käesoleva ühise seisukoha lisa tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. veebruar 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

M. GLOS

(1) ELT L 50, 20.2.2004, lk 66. Ühist seisukohta on viimati muudetud ühise seisukohaga 2006/51/ÜVJP (ELT L 26, 31.1.2006, lk 28).

LISA

Ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP artiklites 4 ja 5 nimetatud isikute nimekiri

1.	Mugabe, Robert Gabriel

President, sünd. 21.2.1924

2.	Bonyongwe, Happyton

Luure Keskorganisatsiooni peadirektor, sünd. 6.11.1960

3.	Buka (alias Bhuka), Flora

Maa- ja ümberasustamisprogrammide eest vastutav eriasjade minister (endine riigiminister asepresidendi kantseleis ja endine maareformi riigiminister presidendi kantseleis), sünd. 25.2.1968

4.	Bvudzijena, Wayne

Politseiülema asetäitja, politsei esindaja

5.	Chapfika, David

Aserahandusminister (endine rahanduse ja majandusarengu aseminister), sünd. 7.4.1957

6.	Charamba, George

Teabe- ja avalikustamise talituse alaline sekretär, sünd. 4.4.1963

7.	Charumbira, Fortune Zefanaya

Endine kohaliku omavalitsuse, riiklike ehitustööde ja riigi elamumajanduse aseminister, sünd. 10.6.1962

8.	Chigudu, Tinaye

Manicalandi provintsi kuberner

9.	Chigwedere, Aeneas Soko

Haridus-, spordi- ja kultuuriminister, sünd. 25.11.1939

10.	Chihota, Phineas

Tööstuse ja rahvusvahelise kaubanduse aseminister

11.	Chihuri, Augustine

Politseiülem, sünd. 10.3.1953

12.	Chimbudzi, Alice

ZANU (PF) poliitbüroo komitee liige

13.	Chimutengwende, Chen

Avalike ja interaktiivsete küsimuste riigiminister (endine side- ja telekommunikatsiooniminister), sünd. 28.8.1943

14.	Chinamasa, Patrick Anthony

Justiits-, õigus- ja parlamentaarküsimuste minister, sünd. 25.1.1947

15.	Chindori-Chininga, Edward Takaruza

Endine kaevanduste ja mäetööstuse arendamise minister, sünd. 14.3.1955

16.	Chipanga, Tongesai Shadreck

Endine asesiseminister, sünd. 10.10.1946

17.	Chitepo, Victoria

ZANU (PF) poliitbüroo komitee liige, sünd. 27.3.1928

18.	Chiwenga, Constantine

Zimbabwe Kaitsejõudude ülem, kindral (endine maaväe ülem, kindralleitnant), sünd. 25.8.1956

19.	Chiweshe, George

ZECi esimees (ülemkohtu kohtunik ja vastuolulise piiritlemiskomitee esimees), sünd. 4.6.1953

20.	Chiwewe, Willard

Masvingo provintsi kuberner (endine presidendi kantselei esimene sekretär eriküsimustes), sünd. 19.3.1949

21.	Chombo, Ignatius Morgan Chininya

Kohaliku omavalitsuse, riiklike ehitustööde ja linnaarenduse minister, sünd. 1.8.1952

22.	Dabengwa, Dumiso

ZANU (PF) poliitbüroo komitee juhtivliige, sünd. 1939

23.	Damasane, Abigail

Naisküsimuste, soolise võrdõiguslikkuse ja kogukonna arengu aseminister

24.	Goche, Nicholas Tasunungurwa

Avaliku teenistuse, töö ja sotsiaalhoolekande minister (endine riikliku julgeoleku riigiminister presidendi kantseleis), sünd. 1.8.1946

25.

Gombe, G

Valimiste järelevalvekomisjoni esimees

26.	Gula-Ndebele, Sobuza

Valimiste järelevalvekomisjoni endine esimees

27.	Gumbo, Rugare Eleck Ngidi

Majandusarengu minister (endine riigiminister riikliku ja riigi osalusega ettevõtluse alal presidendi kantseleis), sünd. 8.3.1940

28.	Hove, Richard

ZANU (PF) poliitbüroo sekretär majandusküsimuste alal, sünd. 1935

29.	Hungwe, Josaya (alias Josiah) Dunira

Masvingo provintsi endine kuberner, sünd. 7.11.1935

30.	Kangai, Kumbirai

ZANU (PF) poliitbüroo komitee liige, sünd. 17.2.1938

31.	Karimanzira, David Ishemunyoro Godi

Harare provintsi kuberner ja ZANU (PF) poliitbüroo rahandussekretär, sünd. 25.5.1947

32.	Kasukuwere, Saviour

Noorte arengu ja töökohtade loomise aseminister ning ZANU (PF) poliitbüroo noorsooküsimuste asesekretär, sünd. 23.10.1970

33.	Kaukonde, Ray

Ida-Mashonalandi provintsi kuberner, sünd. 4.3.1963

34.	Kuruneri, Christopher Tichaona

Endine rahanduse ja majandusarengu aseminister sünd. 4.4.1949. NB hetkel eelvangistuses

35.	Langa, Andrew

Keskkonna ja turismi aseminister, (endine transpordi ja side aseminister)

36.	Lesabe, Thenjiwe V.

ZANU (PF) poliitbüroo komitee liige, sünd. 1933

37.	Machaya, Jason (alias Jaison)

Endine kaevanduste ja mäetööstuse arendamise aseminister, Max Kokerai, sünd. 13.6.1952

38.	Made, Joseph Mtakwese

Põllumajandus- ja maaelu arendamise minister (endine maade, põllumajanduse ja maapiirkondade ümberasustamise minister), sünd. 21.11.1954

39.	Madzongwe, Edna (alias Edina)

ZANU (PF), Senati eesistuja, sünd. 11.7.1943

40.	Mahofa, Shuvai Ben

Endine noorte arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja töökohtade loomise aseminister, sünd. 4.4.1941

41.	Mahoso, Tafataona

Meedia teabekomisjoni esimees

42.	Makoni, Simbarashe

ZANU (PF) poliitbüroo majandusküsimuste asesekretär (endine rahandusminister), sünd. 22.3.1950

43.	Makwavarara, Sekesai

Harare linnapea kohusetäitja (ZANU-PF)

44.	Malinga, Joshua

ZANU (PF) poliitbüroo asesekretär puuetega ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste alal, sünd. 28.4.1944

45.	Mangwana, Paul Munyaradzi

Riigiminister (endine avaliku teenistuse, töö ja sotsiaalhoolekande minister), sünd. 10.8.1961

46.	Manyika, Elliot Tapfumanei

Portfellita minister (endine noorsoo arendamise, soolise võrdõiguslikkuse ja töökohtade loomise minister), sünd. 30.7.1955

47.	Manyonda, Kenneth Vhundukai

Endine tööstuse ja rahvusvahelise kaubanduse aseminister, sünd. 10.8.1934

48.	Marumahoko, Rueben

Siseministri asetäitja (endine energeetikaaseminister), sünd. 4.4.1948

49.	Masawi, Ephrahim Sango

Kesk-Mashonalandi provintsi kuberner

50.	Masuku, Angeline

Lõuna-Matabelelandi provintsi kuberner, (ZANU (PF) poliitbüroo sekretär puuetega ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste alal), sünd. 14.10.1936

51.	Mathema, Cain

Bulawayo provintsi kuberner

52.	Mathuthu, Thokozile

Põhja-Matabelelandi provintsi kuberner, (ZANU (PF) poliitbüroo asesekretär transpordi ja sotsiaalhoolekande küsimustes)

53.	Matiza, Joel Biggie

Maapiirkondade elamu- ja kommunaalmajanduse aseminister, sünd. 17.8.1960

54.	Matonga, Brighton

Teabe- ja avalikustamise aseminister, sünd. 1969

55.	Matshalaga, Obert

Asevälisminister

56.	Matshiya, Melusi (Mike)

Alaline sekretär, siseministeerium

57.	Mavhaire, Dzikamai

ZANU (PF) poliitbüroo komitee liige

58.	Mbiriri, Partson

Alaline sekretär, kohaliku omavalitsuse, riiklike ehitustööde ja riigi elamumajanduse ministeerium

59.	Midzi, Amos Bernard (Mugenva)

Kaevanduste ja mäetööstuse arendamise minister (endine energeetikaminister), sünd. 4.7.1952

60.	Mnangagwa, Emmerson Dambudzo

Maapiirkondade elamu- ja kommunaalmajanduse minister (endine parlamendi spiiker), sünd. 15.9.1946

61.	Mohadi, Kembo Campbell Dugishi

Siseminister (endine kohaliku omavalitsuse, riiklike ehitustööde ja riigi elamumajanduse aseminister), sünd. 15.11.1949

62.	Moyo, Jonathan

Endine teabe- ja avalikustamise riigiminister presidendi kantseleis, sünd. 12.1.1957

63.	Moyo, July Gabarari

Endine energeetikaminister (endine avaliku teenistuse, töö ja sotsiaalhoolekande minister), sünd. 7.5.1950

64.	Moyo, Simon Khaya

ZANU (PF) poliitbüroo asesekretär õigusküsimustes, sünd. 1945. NB Suursaadik Lõuna-Aafrikas

65.	Mpofu, Obert Moses

Tööstuse ja rahvusvahelise kaubanduse minister (endine Põhja-Matabelelandi provintsi kuberner) (ZANU (PF) poliitbüroo rahvusliku julgeoleku asesekretär), sünd. 12.10.1951

66.	Msika, Joseph W.

Asepresident, sünd. 6.12.1923

67.	Msipa, Cephas George

Midlandsi provintsi kuberner, sünd. 7.7.1931

68.	Muchena, Olivia Nyembesi (alias Nyembezi)

Teadus- ja tehnika riigiminister presidendi kantseleis (endine riigiminister asepresident Msika kantseleis), sünd. 18.8.1946

69.	Muchinguri, Oppah Chamu Zvipange

Naisküsimuste, soolise võrdõiguslikkuse ja kogukonna arengu minister, ZANU (PF) poliitbüroo soolise võrdõiguslikkuse ja kultuuri sekretär, sünd. 14.12.1958

70.	Mudede, Tobaiwa (Tonneth)

Statistikabüroo juhataja, sünd. 22.12.1942

71.	Mudenge, Isack Stanilaus Gorerazvo

Kõrg- ja kolmanda taseme hariduse minister (endine välisminister), sünd. 17.12.1941

72.	Mugabe, Grace

Robert Gabriel Mugabe abikaasa, sünd. 23.7.1965

73.	Mugabe, Sabina

ZANU (PF) poliitbüroo komitee juhtivliige, sünd. 14.10.1934

74.	Muguti, Edwin

Tervishoiu ja laste hoolekande aseminister, sünd. 1965

75.	Mujuru, Joyce Teurai Ropa

Asepresident (endine veevarude ja infrastruktuuri arendamise minister), sünd. 15.4.1955

76.	Mujuru, Solomon T.R.

ZANU (PF) poliitbüroo komitee juhtivliige, sünd. 1.5.1949

77.	Mumbengegwi, Samuel Creighton

Endine tööstuse ja rahvusvahelise kaubanduse aseminister, sünd. 23.10.1942

78.	Mumbengegwi, Simbarashe

Välisminister, sünd. 20.7.1945

79.	Murerwa, Herbert Muchemwa

Rahandusminister (endine kõrg- ja kolmanda taseme hariduse minister), sünd. 31.7.1941

80.	Musariri, Munyaradzi

Politseiülema abi

81.	Mushohwe, Christopher Chindoti

Transpordi- ja sideminister (endine transpordi ja telekommunikatsiooni aseminister), sünd. 6.2.1954

82.	Mutasa, Didymus Noel Edwin

Riikliku julgeoleku, maareformi ja ümberasustamise riigiminister presidendi kantseleis, ZANU (PF) haldussekretär, sünd. 27.7.1935

83.	Mutezo, Munacho

Veevarude ja infrastruktuuri arendamise minister

84.	Mutinhiri, Ambros (alias Ambrose)

Noorsooarengu, soolise võrdõiguslikkuse ja töökohtade loomise minister, eru-brigaadikindral

85.	Mutiwekuziva, Kenneth Kaparadza

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamise ja töökohtade loomise aseminister, sünd. 27.5.1948

86.	Muzenda, Tsitsi V.

ZANU (PF) poliitbüroo komitee juhtivliige, sünd. 28.10.1922

87.	Muzonzini, Elisha

Brigaadikindral (endine Luure Keskorganisatsiooni peadirektor), sünd. 24.6.1957

88.	Ncube, Abedinico

Avaliku teenistuse, töö ja sotsiaalhoolekande aseminister (endine asevälisminister), sünd. 13.10.1954

89.	Ndlovu, Naison K.

ZANU (PF) poliitbüroo sekretär tootmise ja tööjõu alal, sünd. 22.10.1930

90.	Ndlovu, Richard

ZANU (PF) poliitbüroo komissariaadi asesekretär, sünd. 26.6.1942

91.	Ndlovu, Sikhanyiso

ZANU (PF) poliitbüroo komissariaadi asesekretär, sünd. 20.9.1949

92.	Nguni, Sylvester

Asepõllumajandusminister, sünd. 4.8.1955

93.	Nhema, Francis

Keskkonna ja turismi minister, sünd. 17.4.1959

94.	Nkomo, John Landa

Parlamendi spiiker (endine eriasjade minister presidendi kantseleis), sünd. 22.8.1934

95.	Nyambuya, Michael Reuben

Energeetikaminister (endine kindralleitnant, Manicalandi provintsi kuberner), sünd. 23.7.1955

96.	Nyanhongo, Magadzire Hubert

Transpordi ja telekommunikatsiooni aseminister

97.	Nyathi, George

ZANU (PF) poliitbüroo teaduse ja tehnika asesekretär

98.	Nyoni, Sithembiso Gile Glad

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamise ja töökohtade loomise minister, sünd. 20.9.1949

99.	Parirenyatwa, David Pagwese

Tervishoiu ja laste hoolekande minister (endine aseminister), sünd. 2.8.1950

100.	Patel, Khantibhal

ZANU (PF) poliitbüroo asefinantssekretär, sünd. 28.10.1928

101.	Pote, Selina M.

ZANU (PF) poliitbüroo soolise võrdõiguslikkuse ja kultuuri asesekretär

102.	Rusere, Tino

Kaevanduste ja mäetööstuse arendamise minister (endine veevarude ja infrastruktuuri arendamise aseminister), sünd. 10.5.1945

103.	Sakabuya, Morris

Kohaliku omavalitsuse, riiklike ehitustööde ja linnaarenduse aseminister

104.	Sakupwanya, Stanley

ZANU (PF) poliitbüroo komissariaadi asesekretär tervishoiu ja laste hoolekande küsimustes

105.	Samkange, Nelson Tapera Crispen

Lääne-Mashonalandi provintsi kuberner

106.	Sandi või Sachi, E. (?) (?)

ZANU (PF) poliitbüroo naisküsimuste asesekretär

107.	Savanhu, Tendai

ZANU (PF) asesekretär transpordi ja sotsiaalhoolekande küsimustes, sünd. 21.3.1968

108.	Sekeramayi, Sydney (alias Sidney) Tigere

Kaitseminister, sünd. 30.3.1944

109.	Sekeremayi, Lovemore

Valimiskomisjoni esimees

110.	Shamu,Webster

Poliitika rakendamise riigiminister (endine poliitika rakendamise riigiminister presidendi kantseleis), sünd. 6.6.1945

111.	Shamuyarira, Nathan Marwirakuwa

ZANU (PF) poliitbüroo sekretär teabe- ja avalikustamise küsimustes, sünd. 29.9.1928

112.	Shiri, Perence

Kindralleitnant (õhujõud), sünd. 1.11.1955

113.	Shumba, Isaiah Masvayamwando

Hariduse, spordi ja kultuuri aseminister, sünd. 3.1.1949

114.	Sibanda, Jabulani

Endine riikliku sõjaveteranide assotsiatsiooni esimees, sünd. 31.12.1970

115.	Sibanda, Misheck Julius Mpande

Valitsussekretär (Charles Utete (nr 121) ametijärglane), sünd. 3.5.1949

116.	Sibanda, Phillip Valerio (alias Valentine)

Zimbabwe Rahvaarmee komandör, kindralleitnant, sünd. 25.8.1956

117.	Sikosana, Absolom

ZANU (PF) poliitbüroo sekretär noorteküsimuste alal

118.	Stamps, Timothy

Tervishoiunõunik presidendi kantseleis, sünd. 15.10.1936

119.	Tawengwa, Solomon Chirume

ZANU (PF) poliitbüroo asefinantssekretär, sünd. 15.6.1940

120.	Udenge, Samuel

Majandusarengu aseminister

121.	Utete, Charles

Presidendi maareformikomitee esimees (endine valitsussekretär), sünd 30.10.1938

122.	Veterai, Edmore

Politseiülema vanemabi, vastutab Harare piirkonna eest

123.	Zimonte, Paradzai

Vanglate ülem, sünd. 4.3.1947

124.	Zhuwao, Patrick

Teaduse ja tehnika aseminister (NB Mugabe õe- või vennapoeg)

125.	Zvinavashe, Vitalis

Poliitbüroo, põlisrahvaste asjade ja nende õiguste komitee parteis, sünd. 27.9.1943

20.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 51/31

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2007/121/ÜVJP,

19. veebruar 2007,

millega pikendatakse ja muudetakse ühist seisukohta 2004/179/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 23. veebruaril 2004 vastu ühise seisukoha 2004/179/ÜVJP (1) Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta (riiki lubamise piirangud). Kõnealused meetmed kaotavad kehtivuse 27. veebruaril 2007.

(2)	Ühise seisukoha 2004/179/ÜVJP uuesti läbivaatamine näitas, et piiravaid meetmeid tuleks pikendada veel 12-kuuliseks ajavahemikuks.

(3)	Ühise seisukoha 2004/179/ÜVJP I lisa tuleks muuta, et võtta arvesse piiravate meetmetega hõlmatud isikute muutunud ülesandeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

Ühise seisukoha 2004/179/ÜVJP kehtivust pikendatakse kuni 27. veebruarini 2008.

Artikkel 2

Ühise seisukoha 2004/179/ÜVJP I lisa asendatakse käesoleva ühise seisukoha lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. veebruar 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

M. GLOS

(1) ELT L 55, 24.2.2004, lk 68. Ühist seisukohta on viimati pikendatud ühise seisukohaga 2006/95/ÜVJP (ELT L 44, 15.2.2006, lk 31) ja viimati muudetud otsusega 2006/96/ÜVJP (ELT L 44, 15.2.2006, lk 32).

LISA

“I LISA

Artikli 1 lõike 1 esimeses taandes osutatud isikute nimekiri

1.	SMIRNOV, Igor Nikolajevitš, “president”, sündinud 23. oktoobril 1941 Habarovskis Vene Föderatsioonis. Vene pass nr 50No0337530.

2.	SMIRNOV, Vladimir Igorjevitš, “presidendi” poeg ja “riikliku tollikomitee esimees”, sündinud 3. aprillil 1961 Kupianskis Harkovi oblastis või Novaja Kahhovkas Hersoni oblastis Ukrainas. Vene pass nr 50No00337016.

3.	SMIRNOV, Oleg Igorjevitš, “presidendi” poeg ja “riikliku tollikomitee nõunik”, “ülemnõukogu liige”, sündinud 8. augustil 1967 Novaja Kahhovkas Hersoni oblastis Ukrainas. Vene pass nr 60No1907537.

4.	LEONTJEV, Sergei Feodorovitš, endine “asepresident”, sündinud 9. veebruaril 1944 Leontijevkas Odessa oblastis Ukrainas. Vene pass nr 50No0065438.

5.	MARAKUTSA, Grigori Stepanovitš, “ülemnõukogu liige”, “ülemnõukogu eriesindaja parlamentidevaheliste suhete alal” sündinud 15. oktoobril 1942 Teias Grigoriopoli rajoonis Moldova Vabariigis. Vana nõukogude pass nr 8BM724835.

6.	KAMINSKI, Anatoli Vladimirovitš, “ülemnõukogu aseesimees”, sündinud 15. märtsil 1950 Tšitas Vene Föderatsioonis. Vana nõukogude pass nr A25056238.

7.	ŠEVTŠUK, Jevgeni Vassiljevitš, “ülemnõukogu esimees”, sündinud 19. juunil 1968 Ribnitsas Moldova Vabariigis. Vene pass nr 51No3116878.

8.	LITSKAI, Valeri Anatoljevitš, “välisminister”, sündinud 13. veebruaril 1949 Tveris Vene Föderatsioonis. Vene pass nr 51No0076099, välja antud 9. augustil 2000.

9.	HAJEJEV, Stanislav Galimovitš, “kaitseminister”, sündinud 28. detsembril 1941 Tšeljabinskis Vene Föderatsioonis.

10.	ANTIUFEJEV, Vladimir Jurjevitš, alias ŠEVTSOV, Vadim, “riigi julgeolekuminister”, sündinud 1951 Novosibirskis Vene Föderatsioonis. Vene pass.

11.	KOROLJOV, Aleksandr Ivanovitš, “asepresident”, sündinud 1951 Brianskis Vene Föderatsioonis. Vene pass.

12.	BALALA, Viktor Aleksejevitš, endine “justiitsminister”, sündinud 1961 Vinnõtsjas Ukrainas.

13.	AKULOV, Boriss Nikolajevitš, “Transnistria esindaja Ukrainas”.

14.	ZAHHAROV, Viktor Pavlovitš, “Transnistria prokurör”, sündinud 1948 Kamenkas Moldova Vabariigis.

15.	LIPOVTSEV, Aleksei Valentinovitš, “riikliku tolliteenistuse aseesimees”.

16.	GUDÕMO, Oleg Andrejevitš, “ülemnõukogu liige”, “ülemnõukogu julgeoleku, kaitse ja rahutagamise komitee esimees”, endine “riikliku julgeoleku aseminister”, sündinud 11. septembril 1944 Almatõs Kasahstanis. Vene pass nr 51No0592094.

17.	KOSSOVSKI, Eduard Aleksandrovitš, “Transnistria Vabariigi panga president”, sündinud 7. oktoobril 1958 Floreștis Moldova Vabariigis.”

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 51

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 20. veebruar 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 159/2007, 19. veebruar 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 160/2007, 15. veebruar 2007, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 161/2007, 15. veebruar 2007, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 162/2007, 19. veebruar 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta selle I ja IV lisa tehnika arenguga kohandamise eesmärgil ( 1 )	7
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 163/2007, 19. veebruar 2007, millega määratakse 2005/2006. turustusaastaks kindlaks suhkrutootjate poolt suhkrupeedi müüjatele põhimaksu maksimumsumma ja selle maksu vahe tõttu makstav summa	16
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 164/2007, 19. veebruar 2007, millega määratakse kindlaks 2005/2006. turustusaastal kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris	17

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühine seisukoht 2007/120/ÜVJP, 19. veebruar 2007, millega pikendatakse Zimbabwe vastu suunatud piirangumeetmeid	25
*	Nõukogu ühine seisukoht 2007/121/ÜVJP, 19. veebruar 2007, millega pikendatakse ja muudetakse ühist seisukohta 2004/179/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta	31

Tootekood (1)	Sihtkoha kood (2)	Toetusemäär (euro/netokaalu tonn)	Kavandatav kogus (tonnides)
0812 10 00 9100	F06	50	3 000
2002 10 10 9100	A02	45	43 100
2006 00 31 9000 2006 00 99 9100	F06	153	1 000
2008 19 19 9100 2008 19 99 9100	A00	59	500
2009 11 99 9110 2009 12 00 9111 2009 19 98 9112	A00	5	0
2009 11 99 9150 2009 19 98 9150	A00	29	0

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2007/117/EÜ
*	Nõukogu otsus, 15. veebruar 2007, millega muudetakse 27. märtsi 2000. aasta otsust, millega antakse Europoli direktorile volitused alustada läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide ja Euroopa Liiduga mitteseotud organitega	18
	Komisjon
	2007/118/EÜ
*	Komisjoni otsus, 16. veebruar 2007, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiiviga 2002/99/EÜ ette nähtud identifitseerimismärgi alternatiivse variandi kohta (teatavaks tehtud numbri K(2007) 422 all) ( 1 )	19
	2007/119/EÜ
*	Komisjoni otsus, 16. veebruar 2007, millega muudetakse otsuseid 2006/415/EÜ, 2006/416/EÜ ja 2006/563/EÜ seoses identifitseerimismärgiga, mis tuleb kanda värskele linnulihale (teatavaks tehtud numbri K(2007) 431 all) ( 1 )	22

		Parandused
		Komisjoni 13. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 135/2007 (millega määratakse kindlaks töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste (lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud kirsid, kooritud tomatid, konserveeritud kirsid, sarapuupähklitooted, teatavad apelsinimahlad), v.a suhkrulisandiga toodete puhul makstavad eksporditoetused) parandus (ELT L 42, 14.2.2007)	33


	(1) EMPs kohaldatav tekst