(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1431/94 (2) on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 774/94 (3) ette nähtud impordikorra üksikasjalikud rakenduseeskirjad kodulinnulihasektoris ning kodulinnuliha ja teatavate muude põllumajandussaaduste teatavate ühenduse tariifikvootide avamine ja haldamine.

(2)

2007. aasta jaanuari 15 esimese päeva jooksul esitatud impordilitsentsitaotlused alaperioodiks 1. jaanuar kuni 31. märts 2007 hõlmavad saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi,

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 2497/96 (2) on sätestatud ühenduse ja Iisraeli Riigi vahelises assotsiatsioonilepingus ettenähtud korra kohaldamiseeskirjad kodulinnulihasektoris.

(2)

2007. aasta jaanuari viieteistkümne esimese päeva jooksul esitatud impordilitsentsitaotlused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2007 hõlmavad saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi,

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1002/2006. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 114/2007. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

(1)

Määrusega (EÜ) nr 183/2005 nähakse ette teatavate söödakäitlemisettevõtete tunnustamine. Määruses (EÜ) nr 183/2005 sätestatud tunnustamissüsteemi peamine eesmärk on panna need ettevõtted, mis toodavad ja/või turustavad tundlikeks peetavaid tooteid, täitma nimetatud määruses sätestatud asjakohaseid hügieeninõudeid. Nimetatud määrusega nähakse ette võimalus laiendada tunnustamise nõude kohaldamisala.

(2)

Koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid on üheks söödalisandite kategooriaks, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta) (2) artikli 6 lõike 1 punktis e. Nimetatud söödalisandite kategooriat loetakse võrdselt tundlikuks kategooriatega, mille kohta on sätestatud tunnustamise nõue määruses (EÜ) nr 183/2005.

(3)

Seega peaksid kategooria “koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid” alla kuuluvaid söödalisandeid tootvate ja/või turustavate ettevõtete kohta kehtima samad tunnustamise nõuded.

(4)

Tuleks kehtestada üleminekumeetmed kategooria “koktsidiostaatikumid histomonostaatikumid” alla kuuluvaid söödalisandeid tootvate ja/või turustavate ettevõtete suhtes, kellelt ei ole siseriiklike õigusaktide alusel nõutud tunnustuse saamist. Nõukogu direktiivi 95/69/EÜ (3) kohaselt tunnustatud ettevõtted on hõlmatud määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 18 lõikega 1.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

(1)

Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1610/2006 (3) pikendati kooritud riisi, kroovitud riisi või poolkroovitud riisi teatavate impordikvootide raames 2006. aasta juuli osajaotuse all vastavalt komisjoni 10. veebruari 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 327/98 (millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus) (4) välja antud impordilitsentside kehtivusaega asjaomaste ettevõtjate taotluse alusel kuni 31. detsembrini 2006. Teatavatel juhtudel lihtsustati litsentside kasutamist seoses imporditud riisi päritolu ja CN-koodiga.

(2)

Vaatamata nimetatud sätetele ei olnud teatavaid litsentse nende kehtivusaja jooksul võimalik kasutada riisi impordivoogude häirete tõttu ühenduses, eelkõige seoses Ameerika turul leitud riisiga, mis on saastunud geneetiliselt muundatud riisiga, ja sellest tuleneva impordi peatamise ohuga. Neid erilisi asjaolusid arvesse võttes tuleks liikmesriikidele anda võimalus erandina komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrusest (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (5) vabastada üksikjuhtumite kaupa ettevõtjate esitatud tagatis, kui teatavad tingimused on täidetud.

(3)

Samuti tuleks lubada liikmesriikidel tagastada asjaomastele ettevõtjatele ekspordilitsentsid, mis esitati impordilitsentsi taotlemisel vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artiklile 3.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1610/2006 vastavalt muuta.

(5)

Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

1.

Lisatakse artikkel 2a:

2.

Artiklile 3 lisatakse järgmine lõige 3:

(1)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 esitas BASF AG (Belgia) 4. juunil 2002 Ühendkuningriigile taotluse toimeaine metrafenooni lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Komisjoni otsusega 2003/105/EÜ (2) kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas loetletud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(2)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 esitas AgraQuest 19. aprillil 2000 Saksamaale taotluse toimeaine Bacillus subtilis'e tüve QST 713 (edaspidi “Bacillus subtilis”) lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Komisjoni otsusega 2001/6/EÜ (3) kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas loetletud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(3)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 esitas Dow AgroSciences 19. juulil 1999 Madalmaadele taotluse toimeaine spinosaadi lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Komisjoni otsusega 2000/210/EÜ (4) kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas loetletud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(4)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 esitas Novartis Crop Protection AG (praegu Syngenta) 17. märtsil 1999 Hispaaniale taotluse toimeaine tiametoksaami lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Komisjoni otsusega 2000/181/EÜ (5) kinnitati, et toimik on täielik ning et seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas loetletud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(5)

Nimetatud toimeainete toimet inimeste tervisele ja keskkonnale taotlejate esitatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigete 2 ja 4 sätetele. Määratud referentliikmesriigid esitasid asjaomaste toimeainete hindamisaruannete projektid Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) 31. oktoobril 2003 (metrafenoon) ja komisjonile 15. mail 2001 (Bacillus subtilis), 5. märtsil 2001 (spinosaad) ja 21. jaanuaril 2002 (tiametoksaam).

(6)

Metrafenooni hindamisaruande kohta on esitanud eksperthinnangud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusameti hindamistöörühm ning see esitati komisjonile 18. jaanuaril 2005. aastal Euroopa Toiduohutusameti teadusliku aruandena metrafenooni kohta. (6) Liikmesriigid ja komisjon on kõnealuse hindamisaruande toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees läbi vaadanud. Liikmesriigid ja komisjon on hindamisaruannete projektid Bacillus subtilis’e, spinosaadi ja tiametoksaami kohta toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees läbi vaadanud. Kõnealune läbivaatamine lõpetati 14. juulil 2006 ning vormistati komisjoni aruandena metrafenooni, Bacillus subtilis’e, spinosaadi ja tiametoksaami kohta.

(7)

Mitmete uuringute põhjal on selgunud, et asjaomaseid toimeaineid sisaldavad taimekaitsevahendid peaksid üldiselt vastama direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 ette nähtud nõuetele, eriti nende kasutusviiside puhul, mida uuriti ja mida komisjoni aruandes üksikasjalikult kirjeldati. Seetõttu on asjakohane lisada metrafenoon, Bacillus subtilis, spinosaad ja tiametoksaam kõnealuse direktiivi I lisasse, et tagada kõigis liikmesriikides asjaomaseid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutuslubade väljaandmine vastavalt kõnealuse direktiivi sätetele.

(8)

Ilma et see piiraks direktiiviga 91/414/EMÜ kindlaks määratud kohustusi, mis kaasnevad toimeainete kandmisega I lisasse, tuleks pärast toimeaine loetelusse kandmist anda liikmesriikidele kuus kuud metrafenooni, Bacillus subtilis’e, spinosaadi ja tiametoksaami sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivate ajutiste kasutuslubade läbivaatamiseks, et tagada direktiivis 91/414/EMÜ, eriti selle artiklis 13 sätestatud nõuete ja I lisas toodud asjakohaste tingimuste täitmine. Liikmesriigid peaksid kehtivad ajutised kasutusload ümber registreerima, muutma või tühistama vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ sätetele. Erandina nimetatud tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendi iga kavandatava kasutusviisi täieliku, III lisa nõuetele vastava toimiku esitamiseks ja hindamiseks direktiivis 91/414/EMÜ sätestatud ühtsete põhimõtete alusel.

(9)

Seepärast on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

(1)

Vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ vastutavad teatavate põllukultuuride puhul kasutatavate taimekaitsevahendite kasutusloa andmise eest liikmesriigid. Selliste kasutuslubade aluseks peab olema inimeste ja loomade tervist ning keskkonda mõjutavate tegurite hinnang. Hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta kasutajate ja kõrvalseisjate kokkupuuteid ja mõju maismaa-, vee- ja õhukeskkonnale, samuti töödeldud põllukultuurides sisalduvate jääkainete tarbimise mõju inimestele ja loomadele.

(2)

Jääkide piirnormid kajastavad sellist tõhusaks taimekaitseks vajalikku pestitsiidide miinimumkogust, mida rakendades jääkaine kogus on võimalikult väike ja toksikoloogiliselt vastuvõetav, eelkõige hinnangulist toidu kaudu omastamist arvesse võttes.

(3)

Direktiivides 86/363/EMÜ ja 90/642/EMÜ käsitletud pestitsiidide jääkide piirnorme tuleb pidevalt läbi vaadata ja neid võib muuta, arvestades uusi või muutunud kasutusviise. Komisjonile edastati teave niisuguste uute või muutunud kasutusviiside kohta, mille tagajärjel muutusid lambda-tsühalotriini, fenmedifaami, metomüüli, linurooni, penkonasooli ja pümetrosiini jääkide piirnormid.

(4)

Tarbijate eluaegset kokkupuudet kõnealuse pestitsiidiga selliste toiduainete kaudu, mis võivad sisaldada selle pestitsiidi jääke, on hinnatud ja mõõdetud vastavalt ühenduses kasutatavatele menetlustele ja tavadele, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud juhiseid. (4) Kõnealuses hinnangus on võetud arvesse, et abamektiini kasutatakse ka produktiivloomadele ette nähtud veterinaarravimina ning et selle aine jääkide piirnormid on kehtestatud kooskõlas nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 2377/90, milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes. (5) Selle hindamise ja mõõtmise põhjal tuleks määrata kõnealuste pestitsiidide jääkide piirnormid viisil, mis tagab, et aktsepteeritavat päevadoosi ei ületata.

(5)

Lambda-tsühalotriini, metomüüli, linurooni ja pümetrosiini puhul, millel on olemas akuutne etalonannus (ARfD), on tarbijate akuutset kokkupuudet selliste toiduainete kaudu, mis võivad sisaldada nende pestitsiidide jääke, hinnatud ja mõõdetud vastavalt ühenduses praegu kasutatavatele menetlustele ja tavadele, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud juhiseid. Taimede teaduskomitee arvamusi, eriti nõuandeid ja soovitusi pestitsiididega töödeldud toiduainete tarbijate kaitse osas, (6) on arvesse võetud. Toidu kaudu omastamise hindamise põhjal tuleks kõnealuste pestitsiidide jääkide piirnormid kindlaks määrata viisil, mis tagab, et ei ületata akuutset etalonannust. Teiste ainete puhul on kättesaadava teabe hindamine näidanud, et akuutset etalonannust ei nõuta ja seetõttu ei ole lühiajaline hinnang vajalik.

(6)

Mis puutub atrasiini jääkidesse teravilja pinnal, siis on pärast komisjoni 7. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/61/EÜ (millega muudetakse komisjoni direktiivide 86/362/EMÜ, 86/363/EMÜ ja 90/642/EMÜ lisasid seoses atrasiini, etüülasiinfossi, tsüflutriini, etefooni, fentiooni, metamidofossi, metomüüli, parakvaadi ja triasofossi jääkide piirnormidega) (7) vastuvõtmist saanud kättesaadavaks uus teave, mis näitab, et tarbijatele on ohutud ka kõrgemad jääkide piirnormid kui need, mis kõnealuse direktiiviga on lisatud direktiivi 86/362/EMÜ. Seepärast tuleks direktiiviga 2006/61/EÜ lisatud jääkide piirnormid asendada kõrgematega.

(7)

Kui taimekaitsevahendite lubatud kasutamise tagajärjel ei leita toiduaines või selle pinnal märkimisväärselt pestitsiidijääke või kui nende kasutamine ei ole lubatud või kui liikmesriikide poolt lubatud kasutamiseks ei ole esitatud vajalikke andmeid või kui kolmandates riikides kasutamiseks ei ole esitatud asjaomaseid andmeid ning selle tagajärjel leidub ühenduse turul ringlusse lastavates toiduainetes või nende pinnal pestitsiidide jääke, määratakse jääkide piirnormid kindlaks vastavalt alumisele määramispiirile.

(8)

Seetõttu on asjakohane määrata kindlaks kõnealuste pestitsiidide uued jääkide piirnormid.

(9)

Ajutiste piirnormide kehtestamine või muutmine ühenduse tasandil ei takista liikmesriikidel kehtestada ajutisi fenmedifaami, linurooni, penkonasooli ja pümetrosiini jääkide piirnorme vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f ja sama direktiivi VI lisale. Nelja aastat peetakse kõnealuste ainete edasiste kasutusviiside lubamiseks piisavaks. Pärast seda peaksid ühenduse jääkide piirnormid muutuma lõplikuks.

(10)

Seepärast tuleks direktiivi 90/642/EMÜ vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

(1)

Raadiospektri tõhus ja ühtne kasutamine on äärmiselt oluline elektrooniliste sideteenuste arengu jaoks ja võib kaasa aidata Euroopa Ühenduse majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive paranemisele; juurdepääs raadiospektrile tuleb muuta lihtsamaks, et suurendada tõhusust, soodustada uuendusi, parandada paindlikkust kasutajate jaoks ning luua tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, arvestades üldist huvi pakkuvaid eesmärke. (2)

(2)

Komisjon toetab uusi ja uuenduslikke sidesüsteeme, milles kasutatakse mis tahes tehnilist lahendust ja mis võimaldavad osutada teenust liikmesriikide või regioonide piires või üle Euroopa.

(3)

Liikuva kosmoseside teenuste (mobile satellite services – MSS) pakkumiseks sobivaid süsteeme peetakse selles kontekstis uuenduslikuks alternatiivseks lahenduseks, mille abil saab lõppkasutaja asukohast olenemata pakkuda erinevaid üleeuroopalisi telekommunikatsiooni- ning ringhäälingu- ja/või multiedastusteenuseid, nagu kiired Interneti- ja sisevõrguühendused, mobiilsed multimeediateenused, kodanikukaitse ja katastroofiabi. See parandaks teenuste pakkumist ühenduse maapiirkondades, kaotades sellega geograafilistest teguritest tingitud digitaalse lõhe. Suurendades üleeuroopaliste teenuste ja läbivühenduvuse pakkumist ja kättesaadavust ning ergutades tõhusaid investeeringuid, võiks uute liikuva kosmoseside teenuste osutamise süsteemide kasutuselevõtt kaasa aidata siseturu arengule ja parandada konkurentsivõimet.

(4)

Liikuva kosmoseside jaoks sobivad süsteemid peaksid sisaldama vähemalt ühte satelliiti ning komplementaarseid maakomponente (complementary ground components – CGC), st paikseid maajaamu, mida kasutatakse selleks, et parandada liikuva kosmoseside teenuse kättesaadavust piirkondades, kus ei ole võimalik tagada nõuetekohase kvaliteediga sidet ühe või mitme satelliidiga.

(5)

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) poolt ülemaailmse raadiosideadministratsioonide 1992. aasta konverentsil tehtud otsuste kohaselt saab ja kavatsetakse liikuva kosmoseside teenuse jaoks kasutada raadiosagedusalasid 1 980–2 010 MHz ja 2 170–2 200 MHz (2 GHz sagedusalad).

(6)

2 GHz sagedusalasid tuleb ühtselt ja tõhusalt kasutada regionaalse või üleeuroopalise liikuva kosmosesideteenuse osutamiseks, arvestades satelliidisignaalide omadust levida üle riigipiiride.

(7)

Komisjon andis 6. oktoobril 2005 Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile (CEPT) otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõike 2 kohase volituse (3) uurida ja kirjeldada liikuva kosmoseside ühtse kasutamise tehnilisi tingimusi Euroopa Ühenduses 2 GHz sagedusalades. Nimetatud volituse alusel on CEPT esitanud aruande, milles käsitletakse tehnilisi tingimusi 2 GHz sagedusspektri kasutamiseks kõnealustes süsteemides.

(8)

Enamikus liikmesriikides kasutatakse 2 GHz sagedusalasid praegu väga vähe ja CEPTi tehniliste järelduste kohaselt tuleks need kõikides liikmesriikides viivitamata eraldada ja avada liikuva kosmoseside süsteemidele, et tagada selliste süsteemide areng.

(9)

CEPT on järeldanud, et liikuva kosmoseside jaoks sobivate süsteemide ja maapealse mobiilside süsteemide samaaegne töö samal 2 GHz sagedusala sagedusel ei ole ühes geograafilises piirkonnas teostatav. Järelikult on vaja selleks, et vältida liikuva kosmoseside häirimist ja raadiospektri ebatõhusat kasutamist, eraldada ja avada 2 GHz sagedusalad esmaseks kasutamiseks süsteemides, mis sobivad liikuva kosmoseside teenuse osutamiseks. See tähendab, et kui 2 GHz sagedusalasid kasutatakse muudes süsteemides, mis ei sobi liikuva kosmoseside jaoks, ei tohiks nimetatud muud süsteemid häirida liikuva kosmoseside süsteeme ning neile ei tohiks nõuda kaitset liikuva kosmoseside süsteemide vastu. CEPTi andmetel ei põhjusta häireid komplementaarsed maakomponendid, kui need on liikuva kosmoseside süsteemi lahutamatu osa, neid kontrollib selle süsteemi ressursi- ja võrguhaldussüsteem ja need töötavad selle süsteemi satelliitkomponentidega samades sagedusvahemikes. Nimetatud tingimustel saaks asjakohast loasüsteemi rakendades komplementaarseid maakomponente kasutada ka siis, kui signaale ei edastata satelliitkomponentidega.

(10)

Komisjoni volituse alusel tehtud töö tulemusi tuleks ühenduses kohaldada.

(11)

2 GHz sagedusaladel on õige eelistada liikuva kosmoseside süsteeme, sest teised sagedusalad, näiteks need, mis on eraldatud GSMi ning UMTSi ja IMT-2000 jaoks, on avatud süsteemidele, mis pakuvad üksnes maapealset mobiilsidet.

(12)

Arvestades tehnoloogia ja turu arengut, võib käesoleva otsuse vajalikkus, samuti selle kohaldamisala vajada tulevikus läbivaatamist, eelkõige komisjoni hinnangu ja liikmesriikide esitatud teabe alusel.

(13)

Käesoleva otsuse sätted ei tohiks piirata 2 GHz sagedusalade kasutamise lubade andmist.

(14)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

(1)

Pärast kõrge patogeensusega viirusetüve H5N1 põhjustatud lindude gripi puhkemist Kagu-Aasias 2003. aasta detsembris võttis komisjon vastu mitmed kaitsemeetmed lindude gripi suhtes. Need meetmed on sätestatud eelkõige komisjoni 6. oktoobri 2005. aasta otsuses 2005/692/EÜ, mis käsitleb teatavaid kaitsemeetmeid seoses lindude gripiga mitmetes kolmandates riikides. (3)

(2)

25. novembril 2006 kinnitas Lõuna-Korea kõrge patogeensusega viirusetüve H5N1 põhjustatud lindude gripi puhkemist riigi lõunaosa kodulinnukasvatusettevõtetes.

(3)

Ühenduse kehtivate õigusaktide kohaselt võib Lõuna-Korea ühendusse eksportida üksnes toorest lemmikloomatoitu ja töötlemata söödatoorainet, mis sisaldavad kodulindude mis tahes osi, inimtoiduks ette nähtud mune ning mis tahes lindude töötlemata jahitrofeesid.

(4)

Arvestades ohtu loomade tervisele kõrge patogeensusega linnugripi levimisel ühendusse, on asjakohane viivitamatu meetmena peatada nende toodete import Lõuna-Koreast.

(5)

Seetõttu tuleks otsust 2005/692/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

(1)

Direktiiviga 2000/29/EÜ nähakse ette ühenduse rahalise toetuse andmine liikmesriikidele kolmandatest riikidest toodavate taimede ja taimsete saaduste fütosanitaarkontrollide infrastruktuuri tugevdamiseks.

(2)

Belgia on kehtestanud programmi kolmandatest riikidest toodavate taimede ja taimsete saaduste fütosanitaarkontrollide infrastruktuuri tugevdamiseks 2007. aastal. Belgia on taotlenud kõnealusele programmile 2007. aastaks ühenduse rahalist toetust vastavalt komisjoni 11. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 998/2002, millega kehtestatakse kolmandatest riikidest toodavate taimede ja taimsete saaduste fütosanitaarkontrollide infrastruktuuri tugevdamiseks liikmesriikidele antava ühenduse rahalise toetuse jaotamist käsitlevate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (2)

(3)

Belgia esitatud tehniline teave on komisjonil võimaldanud olukorda täpselt ja ulatuslikult analüüsida. Komisjon on koostanud kontrollipunktide tugevdamise abikõlblike programmide loetelu, milles märgitakse üksikasjalikult igale programmile kavandatud ühenduse rahalise toetuse suurus. Teabe on läbi vaadanud ka alaline taimetervise komitee.

(4)

Pärast programmi hindamist on komisjon jõudnud järeldusele, et direktiivis 2000/29/EÜ ja määruses (EÜ) nr 998/2002 sätestatud tingimused ja kriteeriumid ühenduse rahalise toetuse saamiseks on täidetud.

(5)

Seetõttu on asjakohane anda Belgiale ühenduse rahalist toetust 2007. aastal kõnealuse programmi rahastamiseks.

(6)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas taimetervise alalise komitee arvamusega,

a)

kui asjaomane liikmesriik on esitanud komisjonile asjakohased tõendid programmis loetletud seadmete ja/või vahendite ostmise ja/või täiustamise kohta ning

b)

kui asjaomane liikmesriik on esitanud komisjonile ühenduse rahalise toetuse väljamakse taotluse määruse (EÜ) nr 998/2002 artiklis 3 sätestatud korras.

(1)

Direktiiviga 2000/75/EÜ kehtestatakse ühenduses lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed, mis hõlmavad ka ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide kehtestamist ning kõnealustest tsoonidest loomade väljaviimise keeldu.

(2)

Komisjoni 23. mai 2005. aasta otsusega 2005/393/EÜ (lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide ning nendest tsoonidest välja- või läbiveo tingimuste kohta) (2) on ette nähtud selliste geograafiliste piirkondade piiritlemine, kus liikmesriigid peavad kehtestama lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid (edaspidi “kitsendustega tsoonid”).

(3)

7. detsembril 2006 teavitas Portugal komisjoni viiruse levikust kitsendustega tsooni äärealade mitmes uues piirkonnas.

(4)

Seega tuleb Portugalis kõnealuse piirkonna praegusi ilmastikutingimusi arvestades kitsendustega tsooni laiendada.

(5)

Otsust 2005/393/EÜ tuleks vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,