2.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 27/1

TEADE LUGEJATELE

BG	:	Настоящият брой на Официален вестник е публикуван на испански, чешки, датски, немски, естонски, гръцки, английски, френски, италиански, латвийски, литовски, унгарски, нидерландски, полски, португалски, словашки, словенски, фински и шведски език. Поправката, включена в него, се отнася до актове, публикувани преди разширяването на Европейския съюз от 1 януари 2007 г.
ES	:	El presente Diario Oficial se publica en español, checo, danés, alemán, estonio, griego, inglés, francés, italiano, letón, lituano, húngaro, neerlandés, polaco, portugués, eslovaco, esloveno, finés y sueco. Las correcciones de errores que contiene se refieren a los actos publicados con anterioridad a la ampliación de la Unión Europea del 1 de enero de 2007.
CS	:	Tento Úřední věstník se vydává ve španělštině, češtině, dánštině, němčině, estonštině, řečtině, angličtině, francouzštině, italštině, lotyštině, litevštině, maďarštině, nizozemštině, polštině, portugalštině, slovenštině, slovinštině, finštině a švédštině. Tisková oprava zde uvedená se vztahuje na akty uveřejněné před rozšířením Evropské unie dne 1. ledna 2007.
DA	:	Denne EU-Tidende offentliggøres på dansk, engelsk, estisk, finsk, fransk, græsk, italiensk, lettisk, litauisk, nederlandsk, polsk, portugisisk, slovakisk, slovensk, spansk, svensk, tjekkisk, tysk og ungarsk Berigtigelserne heri henviser til retsakter, som blev offentliggjort før udvidelsen af Den Europæiske Union den 1. januar 2007.
DE	:	Dieses Amtsblatt wird in Spanisch, Tschechisch, Dänisch, Deutsch, Estnisch, Griechisch, Englisch, Französisch, Italienisch, Lettisch, Litauisch, Ungarisch, Niederländisch, Polnisch, Portugiesisch, Slowakisch, Slowenisch, Finnisch und Schwedisch veröffentlicht. Die darin enthaltenen Berichtigungen beziehen sich auf Rechtsakte, die vor der Erweiterung der Europäischen Union am 1. Januar 2007 veröffentlicht wurden.
ET	:	Käesolev Euroopa Liidu Teataja ilmub hispaania, tšehhi, taani, saksa, eesti, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, läti, leedu, ungari, hollandi, poola, portugali, slovaki, slovneeni, soome ja rootsi keeles. Selle parandustega viidatakse aktidele, mis on avaldatud enne Euroopa Liidu laienemist 1. jaanuaril 2007.
EL	:	Η παρούσα Επίσημη Εφημερίδα δημοσιεύεται στην ισπανική, τσεχική, δανική, γερμανική, εσθονική, ελληνική, αγγλική, γαλλική, ιταλική, λεττονική, λιθουανική, ουγγρική, ολλανδική, πολωνική, πορτογαλική, σλοβακική, σλοβενική, φινλανδική και σουηδική γλώσσα. Τα διορθωτικά που περιλαμβάνει αναφέρονται σε πράξεις που δημοσιεύθηκαν πριν από τη διεύρυνση της Ευρωπαϊκής Ένωσης την 1η Ιανουαρίου 2007.
EN	:	This Official Journal is published in Spanish, Czech, Danish, German, Estonian, Greek, English, French, Italian, Latvian, Lithuanian, Hungarian, Dutch, Polish, Portuguese, Slovak, Slovenian, Finnish and Swedish. The corrigenda contained herein refer to acts published prior to enlargement of the European Union on 1 January 2007.
FR	:	Le présent Journal officiel est publié dans les langues espagnole, tchèque, danoise, allemande, estonienne, grecque, anglaise, française, italienne, lettone, lituanienne, hongroise, néerlandaise, polonaise, portugaise, slovaque, slovène, finnoise et suédoise. Les rectificatifs qu'il contient se rapportent à des actes publiés antérieurement à l'élargissement de l'Union européenne du 1er janvier 2007.
IT	:	La presente Gazzetta ufficiale è pubblicata nelle lingue spagnola, ceca, danese, tedesca, estone, greca, inglese, francese, italiana, lettone, lituana, ungherese, olandese, polacca, portoghese, slovacca, slovena, finlandese e svedese. Le rettifiche che essa contiene si riferiscono ad atti pubblicati anteriormente all'allargamento dell'Unione europea del 1o gennaio 2007.
LV	:	Šis Oficiālais Vēstnesis publicēts spāņu, čehu, dāņu, vācu, igauņu, grieķu, angļu, franču, itāļu, latviešu, lietuviešu, ungāru, holandiešu, poļu, portugāļu, slovāku, slovēņu, somu un zviedru valodā. Šeit minētie labojumi attiecas uz tiesību aktiem, kas publicēti pirms Eiropas Savienības paplašināšanās 2007. gada 1. janvārī.
LT	:	Šis Oficialusis leidinys išleistas ispanų, čekų, danų, vokiečių, estų, graikų, anglų, prancūzų, italų, latvių, lietuvių, vengrų, olandų, lenkų, portugalų, slovakų, slovėnų, suomių ir švedų kalbomis. Čia išspausdintas teisės aktų, paskelbtų iki Europos Sąjungos plėtros 2007 m. sausio 1 d., klaidų ištaisymas.
HU	:	Ez a Hivatalos Lap spanyol, cseh, dán, német, észt, görög, angol, francia, olasz, lett, litván, magyar, holland, lengyel, portugál, szlovák, szlovén, finn és svéd nyelven jelenik meg. Az itt megjelent helyesbítések elsősorban a 2007. január 1-jei európai uniós bővítéssel kapcsolatos jogszabályokra vonatkoznak.
MT	:	Dan il-Ġurnal Uffiċjali hu ppubblikat fil-ligwa Spanjola, Ċeka, Dani¿a, Ġermani¿a, Estonjana, Griega, Inglia, Franċia, Taljana, Latvjana, Litwana, Ungeria, Olandia, Pollakka, Portugia, Slovakka, Slovena, Finlandia u vedia. Il-corrigenda li tinstab hawnhekk tirreferi għal atti ppubblikati qabel it-tkabbir ta' l-Unjoni Ewropea fl-1 ta' Jannar 2007.
NL	:	Dit Publicatieblad wordt uitgegeven in de Spaanse, de Tsjechische, de Deense, de Duitse, de Estse, de Griekse, de Engelse, de Franse, de Italiaanse, de Letse, de Litouwse, de Hongaarse, de Nederlandse, de Poolse, de Portugese, de Slowaakse, de Sloveense, de Finse en de Zweedse taal. De rectificaties in dit Publicatieblad hebben betrekking op besluiten die vóór de uitbreiding van de Europese Unie op 1 januari 2007 zijn gepubliceerd.
PL	:	Niniejszy Dziennik Urzędowy jest wydawany w językach: hiszpańskim, czeskim, duńskim, niemieckim, estońskim, greckim, angielskim, francuskim, włoskim, łotewskim, litewskim, węgierskim, niderlandzkim, polskim, portugalskim, słowackim, słoweńskim, fińskim i szwedzkim. Sprostowania zawierają odniesienia do aktów opublikowanych przed rozszerzeniem Unii Europejskiej dnia 1 stycznia 2007 r.
PT	:	O presente Jornal Oficial é publicado nas línguas espanhola, checa, dinamarquesa, alemã, estónia, grega, inglesa, francesa, italiana, letã, lituana, húngara, neerlandesa, polaca, portuguesa, eslovaca, eslovena, finlandesa e sueca. As rectificações publicadas neste Jornal Oficial referem-se a actos publicados antes do alargamento da União Europeia de 1 de Janeiro de 2007.
RO	:	Prezentul Jurnal Oficial este publicat în limbile spaniolă, cehă, daneză, germană, estonă, greacă, engleză, franceză, italiană, letonă, lituaniană, maghiară, olandeză, polonă, portugheză, slovacă, slovenă, finlandeză și suedeză. Rectificările conținute în acest Jurnal Oficial se referă la acte publicate anterior extinderii Uniunii Europene din 1 ianuarie 2007.
SK	:	Tento úradný vestník vychádza v španielskom, českom, dánskom, nemeckom, estónskom, gréckom, anglickom, francúzskom, talianskom, lotyšskom, litovskom, maďarskom, holandskom, poľskom, portugalskom, slovenskom, slovinskom, fínskom a švédskom jazyku. Korigendá, ktoré obsahuje, odkazujú na akty uverejnené pred rozšírením Európskej únie 1. januára 2007.
SL	:	Ta Uradni list je objavljen v španskem, češkem, danskem, nemškem, estonskem, grškem, angleškem, francoskem, italijanskem, latvijskem, litovskem, madžarskem, nizozemskem, poljskem, portugalskem, slovaškem, slovenskem, finskem in švedskem jeziku. Vsebovani popravki se nanašajo na akte objavljene pred širitvijo Evropske unije 1. januarja 2007.
FI	:	Tämä virallinen lehti on julkaistu espanjan, tšekin, tanskan, saksan, viron, kreikan, englannin, ranskan, italian, latvian, liettuan, unkarin, hollannin, puolan, portugalin, slovakin, sloveenin, suomen ja ruotsin kielellä. Lehden sisältämät oikaisut liittyvät ennen Euroopan unionin laajentumista 1. tammikuuta 2007 julkaistuihin säädöksiin.
SV	:	Denna utgåva av Europeiska unionens officiella tidning publiceras på spanska, tjeckiska, danska, tyska, estniska, grekiska, engelska, franska, italienska, lettiska, litauiska, ungerska, nederländska, polska, portugisiska, slovakiska, slovenska, finska och svenska. Rättelserna som den innehåller avser rättsakter som publicerades före utvidgningen av Europeiska unionen den 1 januari 2007.

2.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 27/3

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1988/2006 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2424/2001 teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 411, 30. detsember 2006 )

Määruse (EÜ) nr 1988/2006 tekst asendatakse järgmisega:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1988/2006,

21. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2424/2001 teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsus 2001/886/JSK (teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta) (1) ja määrus (EÜ) nr 2424/2001 (2) moodustavad nõutava õigusliku aluse, mis võimaldab lisada Euroopa Liidu eelarvesse SIS II väljatöötamiseks vajalikud assigneeringud ja kõnealust eelarveosa täita. Määrus (EÜ) nr 2424/2001 ja otsus 2001/886/JSK kehtivad mõlemad 31. detsembrini 2006.

(2)	SIS II väljatöötamine võtab rohkem aega kui esialgu prognoositud ja nõuab assigneeringuid ka pärast 31. detsembrit 2006.

(3)	Seega on vaja pikendada määruse (EÜ) nr 2424/2001 kehtivusaega nii, et komisjon saaks täita eelarvet pärast 2006. aastat, et lõpetada SIS II väljatöötamise projekt, sealhulgas sideinfrastruktuuri loomine.

(4)

Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta järeldustes on märgitud, et SIS II väljatöötamisetapis asub SIS II põhisüsteem Prantsusmaal ja varusüsteem Austrias, kuid enne süsteemi toimima hakkamist on vajalik teha veel mõningast eeltööd. Kõnealuste süsteemide puhul vastutavad operatiivjuhtimise ja koostöö eest komisjoniga vastavalt Prantsusmaa ja Austria.

(5)	Samuti on vaja panna komisjonile vastutus SIS IIga liitumise tehnilise aspekti, eelkõige Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud liikmesriikide liitumise tehnilise aspekti ettevalmistamise eest.

(6)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2424/2001 vastavalt muuta.

(7)	Käesolev määrus ei piira tulevikus SIS II loomist, toimimist ja kasutamist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist.

(8)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(9)

Käesolev määrus ja Ühendkuningriigi osalemine selle vastuvõtmisel ja kohaldamisel ei piira nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuses 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (3) kinnitatud Ühendkuningriigi osalist osalemist Schengeni acquis’s käsitleva korra kohaldamist.

(10)

Iirimaa osaleb käesoleva määruse vastuvõtmisel Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (4) artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(11)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva otsuse 1999/437/EÜ (5) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(12)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes Euroopa Ühenduse nimel kõnealuse lepingu allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist käsitleva otsuse 2004/860/EÜ (6) artikli 4 lõikega 1,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2424/2001 muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklisse 2 lisatakse järgmine lause: “Väljatöötamine hõlmab SIS IIga liitumise tehnilise aspekti, eelkõige Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud liikmesriikide liitumise tehnilise aspekti ettevalmistamist.”;

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 4A

1. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust SIS II väljatöötamise eest, asub süsteemi väljatöötamise ajal SIS II põhisüsteem Strasbourgis (Prantsusmaa) ja põhisüsteemi varusüsteem Sankt Johann im Pongaus (Austria).

2. Prantsusmaa ja Austria tagavad süsteemi väljatöötamise perioodil SIS II põhisüsteemi ja varusüsteemi majutamiseks vajaliku infrastruktuuri ja vahendid.

3. Siseriiklik asutus, kes pakub lõikes 2 nimetatud infrastruktuuri ja vahendeid, võib saada komisjonilt toetust asukoha ettevalmistamiseks ja serveri hoolduseks või süsteemi väljatöötamise ajal SIS II majutamiseks vajalike muude teenuste pakkumiseks.”;

3)	Artikli 7 teine lõik asendatakse järgmisega: “Käesolev määrus kehtib kuni 31. detsembrini 2008”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel, 21. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

(1) EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.

(2) EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.

(3) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(4) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(5) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(6) ELT L 370, 17.12.2004, lk 78.

2.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 27/5

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1989/2006 (millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) III lisa) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 411, 30. detsember 2006 )

Määruse (EÜ) nr 1989/2006 tekst asendatakse järgmisega:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1989/2006,

21. detsember 2006,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) III lisa

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingut, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, (2) eriti selle artiklit 56,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühinemisakti artiklis 56 on sätestatud, et kui akte, mis jäävad jõusse pärast 1. jaanuari 2007, on vaja seoses ühinemisega kohandada ning kui neid vajalikke kohandusi ei ole ühinemisakti ega selle lisadega ette nähtud, võtab vajalikud kohandused vastu nõukogu, välja arvatud juhul, kui esialgse akti on vastu võtnud komisjon.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1083/2006 (3) on määratletud Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist ja Ühtekuuluvusfondist abi andmise üldeeskirjad ja eesmärgid. Vastavalt artiklile 53 kehtestatakse III lisaga kaasfinantseerimise määrade suhtes kohaldatavad piirmäärad rakenduskavade jaoks liikmesriikide ja eesmärkide lõikes objektiivsete kriteeriumide põhjal. Määruse (EÜ) nr 1083/2006 III lisa tuleb kohandada, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga.

(3)	On vajalik tagada, et struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevatesse õigusaktidesse tehtavad tehnilised kohandused võetaks vastu nii kiiresti kui võimalik, et Bulgaaria ja Rumeenia saaksid esitada programmdokumente alates Euroopa Liiduga ühinemise päevast.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1083/2006 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 III lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub vaid Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingu jõustumise korral ja selle jõustumise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

LISA

“III LISA

Kaasfinantseerimise määradele kohaldatavad piirmäärad

(osutatud artiklis 53)

Kriteerium

Liikmesriigid

ERDF ja ESF

Abikõlblike kulude protsendimäär

Ühtekuuluvusfond

Abikõlblike kulude protsendimäär

1.	Liikmesriigid, kelle keskmine SKT elaniku kohta ajavahemikul 2001–2003 moodustas alla 85 % 25liikmelise ELi keskmisest samal ajavahemikul

Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia

85 % lähenemiseesmärgile ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgile

85 %

2.	Muud kui punkti 1 kohased liikmesriigid, kes on abikõlblikud ühtekuuluvusfondi üleminekukorra alusel 1. jaanuaril 2007

Hispaania

80 % ühtekuuluvuspiirkondadele ja piirkondadele, mis suunatakse järk-järgult piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi alla

50 % piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärkidele väljaspool piirkondi, mis suunatakse järk-järgult selle eesmärgi alla

85 %

3.	Muud kui punktides 1 ja 2 osutatud liikmesriigid

Belgia, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik

75 % lähenemiseesmärgile

—

4.	Muud kui punktides 1 ja 2 osutatud liikmesriigid

Belgia, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik

50 % piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgile

—

5.	Asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimad piirkonnad, kellele eraldatakse II lisa punktis 20 sätestatud lisaassigneering nimetatud piirkondadele

Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal

50 %

—

6.	Asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimad piirkonnad

Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal

85 % lähenemise eesmärgile ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgile

—”

(1) ELT L 157, 21.6.2005, lk 11.

(2) ELT L 157, 21.6.2005, lk 203.

(3) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

2.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 27/7

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1990/2006 (mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus) rakendamist “Ignalina programm”) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 411, 30. detsember 2006 )

Määruse (EÜ) nr 1990/2006 tekst asendatakse järgmisega:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1990/2006,

21. detsember 2006,

mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus) rakendamist “Ignalina programm”

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse 2003. aasta ühinemisakti, eriti selle artiklit 56 ning protokolli nr 4,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (1) (edaspidi “finantsmäärus”),

võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2)

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on võtnud kohustuse jätkata ka pärast Leedu ühinemist liiduga kuni 2006. aastani ning pärast seda Euroopa Ühenduse lisaabi andmist Leedu püüetele lõpetada Ignalina tuumaelektrijaama tegevus. See kohustus on vormistatud 2003. aasta ühinemisaktile lisatud protokollis nr 4 Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus.

(2)	Pidades silmas liidu solidaarsuse väljendust, kohustus Leedu sulgema Ignalina tuumaelektrijaama 1. reaktori enne 2005. aastat ja 2. reaktori 31. detsembriks 2009 ning seejärel reaktorite tegevuse lõpetama. Aastateks 2004–2006 on käivitatud abiprogramm eelarvega 285 miljonit eurot.

(3)

Endiselt Nõukogude Liidult päritud kahe 1 500-megavatise võimsusega RBMK tüüpi reaktoriga Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamine on pretsedenditu ja paneb Leedule erakordse rahalise koorma, mis ei vasta riigi suurusele ega majanduslikule tugevusele. Tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamine jätkub ka pärast ühenduse praegust finantsperspektiivi.

(4)	Protokolli nr 4 kohaselt kestab Ignalina programm katkematult aastatel 2004–2006 ning seda pikendatakse üle 2006. aasta 2003. aasta ühinemisakti artiklis 56 sätestatud korras ning pikendatud programmi aluseks on samad elemendid ja põhimõtted mis 2004.–2006. aasta programmis.

(5)	Seega on vaja võtta vastu rakenduseeskirjad ühenduse lisaabi käivitamiseks 2007.–2013. aastaks, et tegeleda Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise ja selle tegevuse lõpetamise tagajärgedega.

(6)	Protokolli nr 4 kohaselt peavad järgmise finantsperspektiivi jooksul pikendatud Ignalina programmi kohaselt tehtavad assigneeringud olema asjakohased. Nende vahendite kavandamine peab põhinema tegelikel maksevajadustel ja suutlikkusel abi vastu võtta.

(7)

Eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks antava abi kohta on protokollis nr 4 sätestatud erinevad rakendusviisid, kaasa arvatud abi andmine Leedule siseriikliku haldusasutuse kaudu, mis on nõuetele vastavalt täielikult detsentraliseeritud ning mille kaudu on rakendatud iga-aastaseid programme ajavahemikul 2004–2006. Selle tulemusel on Leedul olemas protokolli nr 4 kohaste meetmete rakendamiseks sobivad siseriiklikud rakendusstruktuurid siseriikliku asutuse kujul, mis vastab finantsmääruse artikli 53 lõike 2 ja artikli 54 lõike 2 punkti c kohastele eelarve täitmise ülesannete delegeerimise kriteeriumidele.

(8)	Juba mitmeid aastaid on tegutsenud tuumaelektrijaamade tegevuse lõpetamise toetusfondid, mida haldab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). Ühendus on eeskätt Phare programmi vahendusel kõnealuste fondide peamine panustaja.

(9)	Seetõttu tuleks Euroopa Liidu eelarves ette näha panus Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise rahastamiseks ajavahemikus 2007–2013.

(10)	Finantsabi võib jätkuda ühenduse panusena rahvusvahelisse Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise toetusfondi, mida haldab EBRD.

(11)	Ignalina programm hõlmab ka meetmeid, et toetada jaama töötajaid Ignalina tuumaelektrijaamas kõrge ohutustaseme tagamisel sulgemiseelsel ajal ja reaktorite tegevuse lõpetamise ajal.

(12)

EBRD ülesannete hulka kuulub riiklike vahendite haldamine seoses tuumaelektrijaamade tegevuse lõpetamise programmidega ning nende programmide finantsjuhtimise järelevalve, et optimeerida riiklike vahendite kasutust. Peale selle täidab EBRD eelarvelisi ülesandeid, mille komisjon on talle usaldanud vastavalt finantsmääruse artikli 53 punktile 7.

(13)	Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamine toimub kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega ja eeskätt nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiviga 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta. (3)

(14)

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (4) punktis 38 määratletud lähtesumma on lisatud käesolevasse määrusesse kogu programmi kehtivuse ajaks, ilma et see mõjutaks seejuures eelarvepädevate institutsioonide Euroopa Ühenduse asutamislepingus määratletud volitusi.

(15)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (5)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse 2003. aasta ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus) rakenduseeskirjad aastateks 2007–2013.

Need eeskirjad kindlustavad Ignalina programmi katkematu jätkamise ja pikendamise protokolli nr 4 artikli 3 kohaselt.

Artikkel 2

Ignalina programm hõlmab muu hulgas meetmeid Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise toetamiseks tuumaohutuse taseme langemist põhjustamata, meetmeid tuumaohutusametite toetamiseks tuumarajatise tegevuse lõpetamise alaste projektide hindamise ja litsentsimise läbiviimisel, meetmeid keskkonnakaitse ajakohastamiseks vastavalt ühenduse acquis’le ja Ignalina tuumaelektrijaama kahe reaktori tootmisvõimsuse asendamiseks vajalike traditsiooniliste tootmisvõimsuste moderniseerimiseks, samuti muid meetmeid, mis tulenevad kõnealuse elektrijaama sulgemise ja tegevuse lõpetamise otsusest ning aitavad kaasa vajalikule restruktureerimisele, keskkonnakaitse ajakohastamisele ja Leedu energiatootmise, -edastamise ja -jaotamise sektorite moderniseerimisele ning energiavarustuse kindluse ja energiatõhususe parandamisele Leedus.

Ignalina programm hõlmab ka meetmeid jaama töötajate toetamiseks, et tagada Ignalina tuumaelektrijaamas kõrge ohutustase sulgemiseelsel ajal ja kõnealuste reaktorite tegevuse lõpetamise ajal.

Artikkel 3

1. Artikliga 2 ette nähtud Ignalina programmi rakendamiseks vajalik lähtesumma ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 on 837 miljonit eurot jooksevhindades. (6)

2. Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

3. Ignalina programmiga seotud assigneeringute kogusumma võidakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 uuesti läbi vaadata, et võtta arvesse edusamme programmi rakendamisel ning tagada, et vahendite kavandamine ja eraldamine põhineks tegelikel finantsvajadustel ja suutlikkusel abi vastu võtta.

Artikkel 4

Teatavate meetmete puhul võib Ignalina programmi alusel antav panus ulatuda kuni 100 protsendini kogukuludest. Tuleks teha kõik vajalikud jõupingutused, et jätkata kaasfinantseerimise tava, mis loodi ühinemiseelse ja aastatel 2004–2006 antava abi raames seoses Leedu püüdlustega elektrijaama tegevuse lõpetamiseks, ning vajaduse korral kaasata kaasfinantseerimist muudest allikatest.

Artikkel 5

1. Otsuste tegemine Ignalina programmi raames meetmete võtmiseks ning nende rakendamine toimub vastavalt finantsmääruse artikli 53 lõikele 2 ja artikli 54 lõike 2 punktile c.

2. Finantsabi Ignalina programmi raames võetavatele meetmetele või nende osadele võib anda ühenduse rahasiirdena rahvusvahelisele Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise toetusfondile, mida haldab EBRD.

3. Ignalina programmi kohased meetmed ja finantsabi kiidetakse heaks vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklile 4.

Artikkel 6

1. Avalik abi siseriiklikest, ühenduse ja rahvusvahelistest allikatest:

—	keskkonnakaitse ajakohastamiseks vastavalt ühenduse acquis’le ja Elektrėnais asuva Leedu soojuselektrijaama kui Ignalina tuumaelektrijaama kahe reaktori tootmisvõimsuse põhilise asendaja moderniseerimiseks ning

—	Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamiseks

peab olema kooskõlas siseturu põhimõtetega vastavalt asutamislepingule.

2. Avalikku abi siseriiklikest, ühenduse ja rahvusvahelistest allikatest, mida antakse toetuseks Leedu jõupingutustele Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise ja tegevuse lõpetamise tagajärgedega toimetulekuks, võib igal üksikjuhul käsitada EÜ asutamislepingu kohaste siseturu põhimõtetega kooskõlas olevana, eelkõige energiavarustuse kindluse suurendamiseks antava avaliku abi puhul.

Artikkel 7

Ilma et see piiraks protokolli nr 4 artikli 1 kohaldamist, kohaldatakse 2003. aasta ühinemisakti artiklis 37 osutatud kaitseklauslit kuni 31. detsembrini 2012, juhul kui energiavarustus Leedus katkeb.

Artikkel 8

1. Komisjonil on õigus viia läbi audiitorkontrolle abi kasutamise kohta kas otseselt oma personali vahendusel või mis tahes muu komisjoni poolt kvalifitseeritud asutuse vahendusel. Neid kontrolle võidakse teha kogu kokkuleppe kehtivuse ajal ja viie aasta jooksul alates viimase väljamakse kuupäevast. Vajaduse korral võib komisjon audiitorkontrollide tulemusel otsustada makstud summad tagasi nõuda.

2. Komisjoni personalil ja komisjoni volitatud muudel töötajatel on asjakohane juurdepääs eeskätt abisaaja tööruumidesse ja kogu muule vajalikule informatsioonile, sealhulgas elektroonilisele, mis on vajalik auditi läbiviimiseks.

Kontrollikojal on komisjoniga samad õigused, eelkõige juurdepääsuõigus.

Lisaks sellele võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ühenduste huvide kaitsmiseks pettuste ja muude rikkumiste eest viia läbi kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi käesoleva programmi raames kooskõlas nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest. (7)

3. Käesoleva määruse alusel finantseeritavate ühenduse meetmete puhul tähendab nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) (8) artikli 1 punktis 2 osutatud rikkumine ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist või mis tahes lepingulise kohustuse mittetäitmist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks põhjendamatu kuluartikli tõttu ühenduste üldeelarvet või ühenduste hallatavaid eelarveid või muude rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ühenduste nimel hallatavaid eelarveid.

4. Ühenduse ja EBRD vaheliste kokkulepetega, mis käsitlevad ühenduse fondide kättesaadavaks tegemist rahvusvahelisele Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise toetusfondile, nähakse ette asjakohased meetmed, et kaitsta ühenduse finantshuve pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste eest ning võimaldada komisjonil, OLAFil ja kontrollikojal teostada kohapealseid kontrolle.

Artikkel 9

Komisjon tagab käesoleva määruse rakendamise ja esitab regulaarselt aruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta koostab artiklis 3 sätestatud vahearuande.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 1248/2006 (ELT L 227, 19.8.2006, lk 3).

(3) EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/35/EÜ (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17).

(4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(6) St 743 miljonit eurot 2004. aasta hindades.

(7) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(8) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

2.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 27/11

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1991/2006 (millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 411, 30. detsember 2006 )

Määruse (EÜ) nr 1991/2006 tekst asendatakse järgmisega:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1991/2006,

21. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	On vajalik edendada Euroopa mahetoidu ja mahepõllumajanduse tegevuskava rakendamist konkreetsete meetmete põhjal, et tagada lihtsustamine ja üldine sidusus.

(2)	Ühendusse imporditud mahepõllumajanduslikke tooteid tuleks lubada viia ühenduse turule mahemärgiga märgistatuna, kui need on toodetud vastavalt tootmiseeskirjadele ja kontrollikorrale, mis on ühenduse õigusaktidega kooskõlas või nendega samaväärsed.

(3)

Tuleks tunnustada kolmandaid riike, kelle tootmisstandardid ja kontrollikord on samaväärsed ühenduses kohaldatavatega, ning avaldada kõnealuste riikide nimekiri. Tuleks tunnustada ka kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, kelle pädevuses on teostada kontrollimist riikides, mis ei kuulu tunnustatud riikide nimekirja, ning koostada nende nimekiri. Kolmandate riikide ettevõtjatel, kelle tootmine vastab täielikult ühenduse eeskirjadele, tuleks lubada esitada andmeid oma tegevuse kohta komisjoni tunnustatud kontrolliasutustele ja kontrollivatele ametiasutustele.

(4)

Nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta (2) nähakse liikmesriikidele ette võimalus väljastada importijatele kuni 31. detsembrini 2006. aastal teatavatel tingimustel lubasid üksikute toodete ühenduse turule viimiseks. Seda tuleks muuta, et asendada kehtiv impordikava alates nimetatud kuupäevast uue impordikavaga.

(5)

Rahvusvahelise kaubanduse häirimise vältimiseks on vaja laiendada liikmesriikidele võimalust jätkata importijatele lubade väljastamist toodete ühenduse turule viimiseks, sealjuures iga juhtumit eraldi hinnates, kuni on kasutusele võetud uue impordikava toimimiseks vajalikud meetmed; eelkõige selliste kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste tunnustamise osas, kes on pädevad teostama kontrollimist riikides, mis ei ole kantud tunnustatud kolmandate riikide nimekirja.

(6)	Määrust (EMÜ) nr 2092/91 tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 2092/91 muudetakse järgmiselt.

Artikli 10 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

“b)	on rakendatud artiklis 9 nimetatud kontrollisüsteemi või on imporditud kooskõlas artikliga 11; artikli 11 lõike 6 kohaselt imporditud toodete puhul peab kontrollisüsteemi kohaldamine vastama siiski artiklis 9 ja eelkõige selle lõikes 4 sätestatud nõuetega samaväärsetele nõuetele.”

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 11

1. Kolmandast riigist imporditud toote võib viia ühenduse turule mahepõllumajandusliku märgistusega tähistatult, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	toode vastab käesoleva määruse artiklites 5 ja 6 sätestatule;

b)	kõik ettevõtjad, sealhulgas eksportijad, on esitanud andmed oma tegevuse kohta vastavalt lõikele 2 tunnustatud kontrolliasutusele või kontrollivale ametiasutusele; ning

asjaomased ettevõtjad on võimelised mis tahes ajal esitama importijatele või riigi ametiasutustele dokumentaalseid tõendeid, mille abil saab kindlaks määrata viimase toimingu teostanud ettevõtja ja tema kontrolli all olevate toodete liigi või valiku ning punktide a ja b järgimise asjaomase ettevõtja poolt ning kehtivusaja.

2. Komisjon tunnustab kooskõlas artikli 14 lõikes 2 nimetatud menetlusega lõike 1 punktis b nimetatud kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, sealhulgas artiklis 9 nimetatud kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, kes on pädevad teostama kontrollimist ja väljastama lõike 1 punktis c nimetatud dokumentaalseid tõendeid kolmandates riikides, ning koostab nende kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste nimekirja.

Kontrolliasutused akrediteeritakse Euroopa standardi EN 45011 või ISO juhendi 65 (toote sertifitseerimissüsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded) Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud viimase versiooni kohaselt. Akrediteerimisasutus viib korrapäraselt läbi kontrolliasutuse tegevuste kohapealset hindamist, järelevalvet ja mitmeaastast kordushindamist.

Tunnustamistaotlusi läbi vaadates palub komisjon kontrolliasutusel või kontrollival ametiasutusel esitada kõik vajalikud andmed. Komisjon võib samuti teha ekspertidele ülesandeks tutvuda kohapeal tootmiseeskirjade ja asjaomase kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse poolt kolmandas riigis läbi viidud kontrollitegevusega.

Tunnustatud kontrolliasutused või kontrollivad ametiasutused esitavad akrediteerimisasutuse või, kui see on asjakohane, pädeva asutuse väljastatud aruanded nende tegevuse korrapärase kohapealse hindamise, järelevalve ja mitmeaastase kordushindamise kohta.

Komisjon, keda abistavad liikmesriigid, tagab nende hindamisaruannete alusel tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste asjakohase järelevalve, vaadates korrapäraselt läbi nende tunnustamise. Järelevalve iseloom määratakse kindlaks käesolevas määruses esitatud või selle kohaste sätete eiramise või rikkumise esinemise riski hindamise alusel.

3. Kolmandast riigist imporditud toote võib samuti viia ühenduse turule mahepõllumajandusliku märgistusega tähistatult, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	toode on toodetud vastavalt ühenduses mahepõllumajanduslikuks tootmiseks artiklis 5 ja 6 sätestatud tootmisstandarditega samaväärsetele standarditele;

b)	ettevõtjate suhtes on rakendatud artiklites 8 ja 9 osutatud kontrollimeetmetega tõhususe poolest võrdväärseid kontrollimeetmeid ning selliseid kontrollimeetmeid on pidevalt ja tõhusalt rakendatud;

c)	kolmanda riigi ettevõtjad on esitanud andmed oma tegevuse kohta kõigis tootmise, ettevalmistamise ja turustamise etappides lõike 4 kohaselt tunnustatud kontrollisüsteemile või lõike 5 kohaselt tunnustatud kontrolliasutusele või kontrollivale ametiasutusele;

tootega on kaasas lõike 4 kohaselt tunnustatud kolmanda riigi pädeva asutuse või kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse poolt või lõike 5 kohaselt tunnustatud kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse poolt väljastatud sertifikaat, milles kinnitatakse, et toode vastab käesolevas lõikes sätestatud tingimustele. Sertifikaat peab originaaleksemplarina olema kaubale lisatud kuni esimese kaubasaajani. Seejärel peab importija säilitama sertifikaati kontrolliasutusele ja vajaduse korral kontrollivale ametiasutusele esitamiseks vähemalt kaks aastat.

4. Komisjon võib artikli 14 lõikes 2 osutatud korras tunnustada kolmandaid riike, kelle tootmissüsteem vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud nõuetega samaväärsetele nõuetele ja kelle kontrollikord on tõhususe poolest võrdväärne artiklites 8 ja 9 sätestatud kontrollikorraga, ning koostada kõnealuste riikide loetelu. Samaväärsuse hindamisel tuleb arvesse võtta codex alimentarius’e suuniseid (CAC/GL 32).

Tunnustamistaotlusi läbi vaadates palub komisjon kolmandal riigil esitada kõik vajalikud andmed. Komisjon võib teha ekspertidele ülesandeks tutvuda kohapeal asjaomase kolmanda riigi tootmiseeskirjade ja kontrollikorraga.

Iga aasta 31. märtsiks saadavad sedaviisi tunnustatud kolmandad riigid komisjonile kokkuvõtliku aastaaruande nende kontrollikorra rakendamise ja jõustamise kohta.

Komisjon, keda abistavad liikmesriigid, tagab nendes hindamisaruannetes sisalduva teabe alusel tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste asjakohase järelevalve, vaadates korrapäraselt läbi nende tunnustamise. Järelevalve iseloom määratakse kindlaks käesolevas määruses esitatud või selle kohaste sätete eiramise või rikkumise esinemise riski hindamise alusel.

5. Toodete puhul, mis ei ole imporditud lõike 1 kohaselt ja ei ole imporditud lõike 4 kohaselt tunnustatud kolmandast riigist, võib komisjon artikli 14 lõikes 2 osutatud korras tunnustada kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, sealhulgas artiklis 9 nimetatud kontrolliasutusi ja kontrollivaid ametiasutusi, kes on pädevad teostama kontrollimist ja väljastama sertifikaate kolmandates riikides lõike 3 kohaldamise eesmärgil, ning koostama selliste kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuse nimekirja. Samaväärsuse hindamisel tuleb arvesse võtta codex alimentarius’e suuniseid (CAC/GL 32).

Komisjon vaatab läbi kõik kolmanda riigi kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse esitatud tunnustamistaotlused.

Tunnustamistaotlusi läbi vaadates palub komisjon kontrolliasutusel või kontrollival ametiasutusel esitada kõik vajalikud andmed. Akrediteerimisasutus või, kui see on asjakohane, siis pädev asutus viib korrapäraselt läbi kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse tegevuse kohapealset hindamist, järelevalvet ja mitmeaastast kordushindamist. Komisjon võib teha ekspertidele ülesandeks tutvuda kohapeal tootmiseeskirjade ja asjaomase kontrolliasutuse või kontrolliva ametiasutuse poolt kolmandas riigis läbi viidud kontrollitegevusega.

Tunnustatud kontrolliasutused või kontrollivad ametiasutused esitavad hindamisaruanded, mille on väljastanud akrediteerimisasutus või, kui see on asjakohane, pädev asutus nende tegevuse korrapärase kohapealse hindamise, järelevalve ja mitmeaastase kordushindamise kohta.

6. Ajavahemikul, mis algab 1. jaanuaril 2007 ja lõpeb kaksteist kuud pärast lõike 5 kohaselt tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste esimese nimekirja avaldamist, võib liikmesriigi pädev asutus lubada importijatel viia selles liikmesriigis, kus importija on oma tegevusest vastavalt artikli 8 lõikele 1 teada andnud, turule tooteid, mis on imporditud lõikes 4 osutatud nimekirja mitte kantud kolmandatest riikidest, tingimusel et importija esitab piisavad tõendid selle kohta, et käesoleva artikli lõike 3 punktides a ja b ette nähtud tingimused on täidetud. See luba tühistatakse kohe, kui neid tingimusi enam ei täideta. Load kaotavad kehtivuse hiljemalt 24 kuud pärast lõike 5 kohaselt tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste esimese nimekirja avaldamist. Imporditud tootel peab olema kontrollisertifikaat, mille on andnud asutus või ametiasutus, kelle väljastatud tunnistusi loa andnud liikmesriigi pädev asutus aktsepteerib. Sertifikaat peab originaaleksemplarina olema kaubale lisatud kuni esimese kaubasaajani. Seejärel peab importija säilitama sertifikaati kontrolliasutusele ja vajaduse korral kontrollivale ametiasutusele esitamiseks vähemalt kaks aastat.

Kõik liikmesriigid teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile igast käesoleva lõike kohaselt välja antud loast, sealhulgas asjaomastest tootmisstandarditest ja kontrollikorrast.

Liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel kontrollib artiklis 14 osutatud komitee käesoleva artikli kohaselt välja antud luba. Kui sellisel kontrollimisel ilmneb, et lõike 3 punktides a ja b ette nähtud tingimusi ei ole täidetud, nõuab komisjon, et loa välja andnud liikmesriik selle tühistaks.

Vastava liikmesriigi pädeva asutuse poolt importijale käesoleva lõigu kohaselt enne 31. detsembrit 2006 antud mis tahes luba turustada kolmandast riigist imporditud tooteid kaotab kehtivuse hiljemalt 31. detsembril 2007.

7. Komisjon võtab artikli 14 lõikes 2 osutatud korras vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige järgmise kohta:

a)	kriteeriumid ja kord, mida tuleb järgida kolmandate riikide ning kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste tunnustamisel, sealhulgas tunnustatud kolmandate riikide ning kontrolliasutuste ja kontrollivate ametiasutuste nimekirja avaldamine; ning

b)	käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumentaalsed tõendid ning lõike 3 punktis d ja lõikes 6 nimetatud sertifikaat, võttes arvesse elektroonilise sertifitseerimise eeliseid, sealhulgas tõhustatud pettustevastast kaitset.”

3.	Artikli 16 lõike 3 teine lõik jäetakse välja.

III lisa C osa muudetakse järgmiselt:

a)	esimese lõigu teine taane asendatakse järgmisega: — “esimene kaubasaaja– artikli 11 lõike 3 punktis d ja lõikes 6 nimetatud füüsiline või juriidiline isik, kellele kaubasaadetis tarnitakse ning kes võtab selle vastu täiendavaks ettevalmistamiseks või ühenduse turule viimiseks.”;

punkti 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Kontrolliasutus või kontrolliv ametiasutus kontrollib C osa punktis 2 nimetatud lao- ja finantsarvestust ning artikli 11 lõike 3 punktis d või artikli 11 lõikes 6 nimetatud kontrollsertifikaati ning artikli 11 lõikes 1 nimetatud dokumentaalseid tõendeid.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

(1) 28. septembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1851/2006 (ELT L 355, 15.12.2006, lk 88).

2.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 27/15

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/1006/EÜ (kirjavahetuse vormis lepingu kohta, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 411, 30 detsember 2006 )

Otsuse 2006/1006/EÜ tekst asendatakse järgmisega:

NÕUKOGU OTSUS,

21. detsember 2006,

kirjavahetuse vormis lepingu kohta, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist

(2006/1006/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 300 lõiget 2 koostoimes artikliga 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendus ühelt poolt ning Taani valitsus ja Gröönimaa kohalik valitsus teiselt poolt on pidanud läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu üle, mis võimaldab ühenduse kaluritel püüda kala Gröönimaa majandusvööndi vetes.

(2)	Kõnealuste läbirääkimiste tulemusel parafeeriti 2. juunil 2006 uus kalandusalane partnerlusleping.

(3)	Uue kalandusalase partnerluslepinguga tunnistatakse kehtetuks ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe. (1)

(4)

Seoses neljanda protokolli, millega nähakse ette ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalanduskokkuleppes sätestatud kalapüügitingimused (mida on muudetud nõukogu määruse (EÜ) nr 1245/2004 (2) sõlmitud protokolliga) aegumisega 31. detsembril 2006 ja selleks, et vältida ühenduse laevade juurdepääsu katkemist Gröönimaa majandusvööndi kalavarudele, on mõlemad pooled parafeerinud kirjavahetuse vormis lepingu, millega nähakse ette uue kalandusalase partnerluslepingu ajutine kohaldamine alates 1. jaanuarist 2007. Arvestades asjaolude kiireloomulisust, on vältimatu teha erand Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele lisatud protokolli riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus I jao punktis 3 ette nähtud kuuekuulisest tähtajast.

(5)	Kirjavahetuse vormis lepingu heakskiitmine on ühenduse huvides.

(6)	Tuleb määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühendus kiidab heaks kirjavahetuse vormis lepingu, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Artiklis 1 nimetatud lepingu alusel saadud kalapüügivõimaluste, sealhulgas litsentside jaotamine toimub vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (3) artiklile 20.

Artikkel 3

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001, millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (4) sätestatud korras peavad liikmesriigid, kelle laevad käesoleva lepingu alusel kala püüavad, teatama komisjonile kõik Gröönimaa kalastusvööndis püütud kogused.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isikud, kellel on õigus kirjavahetuse vormis lepingule alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Brüssel, 21. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

KIRJAVAHETUSE VORMIS LEPING,

mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist

A. Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse kiri

Lugupeetud …

Viidates 2. juunil 2006 parafeeritud kalandusalasele partnerluslepingule, mis on sõlmitud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahel, ning selle protokollile ja lisadele, milles sätestatakse kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012, on mul au Teile teatada, et Gröönimaa kohalik valitsus on valmis seda lepingut ajutiselt kohaldama alates 1. jaanuarist 2007 kuni selle jõustumiseni vastavalt kõnealuse lepingu artiklile 16, tingimusel et Euroopa Ühendus on valmis tegema sedasama.

Sellisel juhul tuleb protokolli artiklis 2 sätestatud rahalise toetuse esimene osa tasuda enne 30. juunit 2007.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub lepingu ajutise kohaldamisega.

Austatud …, võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse nimel

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline

KALANDUSALANE PARTNERLUSLEPING

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus” ja

TAANI VALITSUS JA GRÖÖNIMAA KOHALIK VALITSUS, edaspidi “Gröönimaa”,

edaspidi “lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE protokolli Gröönimaa suhtes kohaldatava erikorra kohta,

TÕDEDES, et Euroopa Ühendus ja Gröönimaa soovivad tugevdada omavahelisi suhteid ning panna aluse partnerlusele ja koostööle, mis toetaksid, täiendaksid ja laiendaksid nendevahelisi varasemaid suhteid ja senist koostööd,

MEENUTADES nõukogu 2001. aasta novembri otsust ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega,

VÕTTES ARVESSE, et nõukogu tunnistas 2003. aasta veebruaris vajadust laiendada ja tugevdada Euroopa Ühenduse ja Gröönimaa vahelisi edaspidiseid suhteid, võttes arvesse kalanduse tähtsust ning laiahaardelisel säästvat arengut soodustaval partnerlusel põhinevate struktuuri- ja valdkondlike reformide elluviimise vajadust Gröönimaal,

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa kohaliku valitsuse ja Taani valitsuse 27. juuni 2006. aasta ühisdeklaratsiooni Euroopa Ühenduse ja Gröönimaa partnerluse kohta,

MEENUTADES nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsust ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa kohaliku valitsuse ja Taani valitsuse vaheliste suhete kohta,

MEENUTADES, et Gröönimaa on ühe ühenduse liikmesriigi autonoomne, kuid samas lahutamatu osa,

VÕTTES ARVESSE ühenduse ja Gröönimaa üldisi suhteid ja nende ühist soovi, et kõnealused suhted säiliksid,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni ja lepingut Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi jätkumise kindlustamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis on kooskõlas poliitiliste otsustega ja tagavad jõupingutuste koostoime,

KAVATSEDES jätkata nende eesmärkide saavutamiseks dialoogi, et tõhustada Gröönimaa kalanduspoliitikat ja määrata sobivad vahendid selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning ettevõtjate ja kodanikuühiskonna kaasamiseks,

SOOVIDES kehtestada eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis ning ühenduse toetust vastutustundliku kalapüügi jätkumise kindlustamiseks kõnealustes vetes,

OLLES OTSUSTANUD teha mõlema lepinguosalise äriühinguid kaasavate ühisettevõtete loomise ja arendamise kaudu tihedamat majanduskoostööd kalanduse alal ja sellega seotud tegevusvaldkondades ning asutada ajutisi ühisettevõtteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisala ja eesmärgid

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, mis reguleerivad

—	kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, tehnilist ja teaduslikku koostööd, mille eesmärk on tagada, et kalavarude kasutamisega kaasneksid säästvad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused, sealhulgas Gröönimaa kalandussektori areng,

—	ühenduse kalalaevade Gröönimaa majandusvööndisse pääsemise tingimusi,

—	Gröönimaa majandusvööndis toimuva ühenduse laevade kalapüügi korraldust, mille eesmärk on tagada neile kehtestatud eeskirjade ja tingimuste täitmine, kalavarude kaitse ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu,

—	äriühingute koostööd, mille eesmärk on vastastikust huvi pakkuva majandustegevuse arendamine kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus, protokollis ja lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) Gröönimaa ametiasutused– Gröönimaa kohalik valitsus;

b) ühenduse ametiasutused– Euroopa Komisjon;

c) ühenduse laev– ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

d) ühisettevõte– igasugune Gröönimaa õigusaktide kohaselt toimiv äriühing, kuhu kuulub üks või mitu ühenduse laevaomanikku ja üks või mitu Gröönimaa partnerit ning mille eesmärk on püüda kala Gröönimaa lipu all sõitvate laevadega ja kasutada võimalust mööda Gröönimaa majandusvööndis Gröönimaa püügikvoote, selleks et eelisjärjekorras varustada ühenduse turgu;

e) ajutine ühisettevõte– mis tahes ühendus, mis põhineb piiratud kestusega lepingul ühenduse laevaomanike ja Gröönimaa füüsiliste või juriidiliste isikute vahel, selleks et Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvate laevadega ühiselt kala püüda ja kasutada Gröönimaa püügikvoote ning jagada ühise majandustegevusega seotud väljaminekuid, tulusid ja kulusid, selleks et eelisjärjekorras varustada ühenduse turgu;

f) ühiskomitee– ühenduse ja Gröönimaa esindajatest koosnev komitee, mille ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 10.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu rakendamise põhimõtted

1. Lepinguosalised kohustuvad kindlustama vastutustundliku kalapüügi jätkumise Gröönimaa majandusvööndis neis vetes kalastavate erinevate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõttel, ilma et see piiraks lepingu protokolli kohaldamist.

2. Gröönimaa jätkab kalandussektorisisese poliitika väljatöötamist ning viib seda ellu ühe- ja mitmeaastaste programmide kaudu, pidades silmas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel seatud eesmärke. Lepinguosalised jätkavad sel eesmärgil poliitilist dialoogi vajalike reformide elluviimise üle. Gröönimaa ametiasutused kohustuvad teavitama ühenduse ametiasutusi oluliste meetmete vastuvõtmisest selles valdkonnas.

3. Lepinguosalised teevad juhul, kui üks neist seda taotleb, koostööd käesoleva lepingu alusel ellu viidud meetmete, programmide ja tegevuste nii ühisel kui ka ühepoolsel hindamisel.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majandus- ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõttega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Käesoleva lepingu kehtivusajal jälgivad ühendus ja Gröönimaa kalavarude seisu Gröönimaa majandusvööndis; ühine teaduskomitee esitab ühiskomitee taotlusel aruande, tuginedes ühiskomitee kehtestatud nõuetele.

2. Lepinguosalised peavad parimatele teadussoovitustele tuginedes ühiskomitees nõu ja seejärel võtab Gröönimaa vastu sellised kaitse- ja majandamismeetmed, mida ta peab Gröönimaa kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikuks.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama teineteisega nõu kas vahetult või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, et korraldada elusressursside majandamist ja kaitset Gröönimaa majandusvööndis ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5

Juurdepääs Gröönimaa majandusvööndis asuvatele kalapüügipiirkondadele

1. Gröönimaa kohustub andma ühenduse laevadele oma majandusvööndis püügiloa käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisa kohaselt. Gröönimaa ametiasutused annavad ühenduse poolt määratud laevadele püügilitsentsid, mis väljastatakse protokolli alusel vastavalt protokolli kohaselt antavatele kalapüügivõimalustele.

2. Norra, Islandi ja Fääri saarte lipu all sõitvad ja seal registreeritud laevad võivad kasutada Gröönimaa poolt käesoleva lepingu alusel ühendusele antavaid kalapüügivõimalusi sel määral, mis on vajalik ühenduse ja kõnealuste osaliste vahel sõlmitud kalanduskokkulepete nõuetekohaseks toimimiseks. Gröönimaa kohustub sel eesmärgil lubama Norra, Islandi ja Fääri saarte lipu all sõitvatel ja seal registreeritud laevadel oma majandusvööndis kala püüda.

3. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Gröönimaa kehtivatele õigusaktidele. Gröönimaa ametiasutused paluvad ühenduse ametiasutustel esitada märkusi kõnealuste õigusaktide mis tahes muudatuste kohta enne nende jõustumist, välja arvatud juhul, kui õigusaktide eesmärk õigustab piisavalt nende kiireloomulist jõustamist ilma igasuguse viivituseta, mida võiks põhjustada nõupidamine ühenduse ametiasutustega. Gröönimaa ametiasutused teatavad ühenduse ametiasutustele kõigist kõnealuste õigusaktide muudatustest õigel ajal ette.

4. Gröönimaa kannab hoolt protokolli kalapüügi kontrolli käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate pädevate asutustega koostööd.

5. Ühenduse ametiasutused kohustuvad võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et ühenduse laevad täidavad käesolevat lepingut ja Gröönimaa majandusvööndi vetes kalapüüki reguleerivaid õigusnorme.

Artikkel 6

Litsentsid

1. Ühenduse laevad võivad Gröönimaa majandusvööndis kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt välja antud kehtiv püügilitsents.

2. Laevale püügilitsentsi saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid on sätestatud protokolli lisas.

3. Lepinguosalised tagavad kõnealuse korra ja tingimuste nõuetekohase täitmise pädevate asutuste asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1. Ühendus annab Gröönimaale rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisas sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest omavahel seotud osast:

a)	rahaline hüvitis ühenduse laevade juurdepääsu eest Gröönimaa kalapüügipiirkondadele;

b)	ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi jätkumise ja kalavarude säästva kasutamise kindlustamiseks Gröönimaa majandusvööndis.

2. Gröönimaa ametiasutused kasutavad lõike 1 punktis b nimetatud rahalise toetuse osa, pidades silmas protokolli sätetega kooskõlas olevaid lepinguosaliste vastastikuse kokkuleppe alusel seatud eesmärke, mida tahetakse saavutada Gröönimaa kalanduspoliitikas ning selle rakendamiseks ellu viidavate ühe- ja mitmeaastaste programmide raames.

3. Ühenduse antavat rahalist toetust makstakse iga-aastaste summadena vastavalt protokollile. Käesoleva lepingu ja protokolli kohaselt võib rahalist toetust muuta järgmistel põhjustel:

a)	erakorralised asjaolud, välja arvatud loodusnähtustest tingitud asjaolud, mis takistavad kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis;

b)	ühenduse laevadele lubatud kalapüügivõimaluste vähendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel asjaomaste kalavarude majandamise huvides, kui seda peetakse parimate olemasolevate teadussoovituste põhjal varude kaitse ja säästva kasutamise seisukohalt vajalikuks;

c)	ühenduse eelisõigus kasutada käesoleva lepingu protokollis sätestatud kalapüügivõimalusi ületavaid lisapüügivõimalusi, mis nähakse ette ühiskomitees saavutatud lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, kui kalavarude seisund seda parimate olemasolevate teadusuuringute tulemuste põhjal võimaldab;

d)	Gröönimaa kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui ühe- ja mitmeaastaste programmide tulemused selleks mõlema lepinguosalise arvates alust annavad;

e)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine artikli 13 alusel.

Artikkel 8

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majanduslikku, kaubanduslikku, teaduslikku ja tehnilist koostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Nad peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate erinevate meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Eriti soodustavad lepinguosalised vastastikuseid huve teenivate ajutiste ühisettevõtete ja ühisettevõtete loomist kooskõlas mõlema õigusnormidega.

Artikkel 9

Katsepüük

Lepinguosalised edendavad katsepüügi korraldamist Gröönimaa majandusvööndis. Lepinguosalised rakendavad katsepüüki üheskoos, võttes arvesse protokolli lisas sätestatud üksikasju.

Artikkel 10

Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise kontrollimiseks ja rakendamise tagamiseks moodustatakse ühiskomitee, mis toimib lepinguosaliste foorumina.

2. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamist ning määrab kindlaks artikli 7 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste programmide rakendamise ja hindab seda;

b)	tegutseb vahendajana kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

c)	tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste lepitamise ja rahumeelse lahendamise foorumina;

vaatab vajaduse korral läbi vastavate kalavarude olemasolevate ja uute kalapüügivõimaluste taseme Gröönimaa majandusvööndis ja peab nende üle läbirääkimisi, lähtudes kättesaadavatest teadussoovitustest, ettevaatusprintsiibist ja Gröönimaa kalatööstuse vajadustest, ning vaatab sellest tulenevalt läbi ühenduse kalapüügivõimalused ja, kui see on asjakohane, protokollis osutatud rahalise toetuse suuruse;

e)	hindab vajadust luua käesoleva lepinguga hõlmatavate kalavarude taastamiskavad ja pikaajalised kaitsekavad, et tagada kalavarude säästev kasutamine ja tasakaalustada mõju, mida kalandus avaldab mere ökosüsteemidele;

kontrollib käesoleva lepingu alusel esitatud ajutiste ühisettevõtete loomise ja muude ühisettevõtete asutamise taotlusi ning hindab projekte, mille lepinguosalised on esitanud ajutiste ühisettevõtete loomiseks ja muude ühisettevõtete asutamiseks käesoleva lepingu protokolli lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt ning jälgib Gröönimaa majandusvööndis tegutsevatele ajutistele ühisettevõtetele ja muudele ühisettevõtetele kuuluvate laevade tegevust;

g)	määrab igal konkreetsel juhul kindlaks asjaomased liigid, püügitingimused ja muud katsepüügiga seotud näitajad;

h)	lepib kokku haldusmeetmed, mis on seotud ühenduse kalalaevade sisenemisega Gröönimaa majandusvööndisse ja kalavarudega (litsentsid, ühenduse kalalaevade liikumine ja püügiaruandlus);

i)	lepib kokku vastutustundliku kalapüügi jätkumise ja kalavarude säästva kasutamise tagamiseks antava ühenduse rahalise toetuse rakendamise meetodid;

j)	hindab Gröönimaa kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse tingimusi, kui ühe- ja mitmeaastaste programmide tulemused selleks mõlema lepinguosalise arvates alust annavad;

k)	täidab mis tahes muid ülesandeid, mille suhtes lepinguosalised vastastikku kokku lepivad.

3. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Gröönimaal ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

4. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Gröönimaa territooriumi ja Gröönimaa majandusvööndi suhtes.

Artikkel 12

Lepingu kestus ja lõpetamine

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; leping kehtib edasi kuueaastaste tähtaegade kaupa, kui ei esitata lepingu lõpetamise teatist kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

2. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude ilmnemisel, nagu asjaomaste varude vähenemine või suutmatus täita ühe lepinguosalise võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamisega.

3. Kui leping lõpetatakse lõikes 2 nimetatud põhjustel, teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist. Kui leping lõpetatakse mis tahes muul põhjusel, on teavitamise tähtaeg üheksa kuud.

Artikkel 13

Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel, kui ühe lepinguosalise arvates on teine lepinguosaline tõsiselt rikkunud käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kuus kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust ja artiklis 5 nimetatud kalapüügivõimalusi vähendatakse proportsionaalselt vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 14

Protokoll ja lisa koos liidetega on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Ühenduse ja Gröönimaa vahel 1. veebruaril 1985. aastal sõlmitud kalastuskokkulepe kalapüügi kohta Gröönimaa vetes tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva lepinguga.

Artikkel 16

Keel ja jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmise menetluste lõpuleviimisest.

Hecho en Bruselas, el veintiuno de diciembre de dos mil seis.

V Bruselu dne dvacátého prvního prosince dva tisíce šest.

Udfærdiget i Bruxelles den enogtyvende december to tusind og seks.

Geschehen zu Brüssel am einundzwanzigsten Dezember zweitausendsechs.

Kahe tuhande kuuenda aasta detsembrikuu kahekümne esimesel päeval Brüsselis.

'Εγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι μία Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες έξι.

Done at Brussels on the twenty-first day of December in the year two thousand and six.

Fait à Bruxelles, le vingt et un décembre deux mille six.

Fatto a Bruxelles, addì ventuno dicembre duemilasei.

Briselē, divtūkstoš sestā gada divdesmit pirmajā decembrī.

Priimta du tūkstančiai šeštų metų gruodžio dvidešimt pirmą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kettőezer-hatodik év december huszonegyedik napján.

Magħmul fi Brussel, fil-wieħed u għoxrin jum ta' Diċembru tas-sena elfejn u sitta.

Gedaan te Brussel, de eenentwintigste december tweeduizend zes.

Sporządzono w Brukseli, dnia dwudziestego pierwszego grudnia roku dwa tysiące szóstego.

Feito em Bruxelas, em vinte e um de Dezembro de dois mil e seis.

V Bruseli dňa dvadsiateho prvého decembra dvetisícšesť.

V Bruslju, enaindvajsetega decembra leta dva tisoč šest.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattakuusi.

Som skedde i Bryssel den tjugoförsta december tjugohundrasex.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Por el Gobierno de Dinamarca

Za vládu Dánska

For den danske regering

Für die Regierung Dänemarks

Taani valitsuse ja nimel

Για την Κυβέρνηση της Δανίας

For the Government of Denmark

Pour le gouvernement du Danemark

Per il governo della Danimarca

Dānijas valdības vārdā

Danijos Vyriausybės vardu

Dánia kormánya részéről

Għall-Gvern tad-Danimarka

Voor de Regering van Denemarken

W imieniu rządu Danii

Pelo Governo da Dinamarca

Za vládu Dánska

Za vlado Danske

Tanskan hallituksen puolesta

På Danmarks regerings vägnar

Por el Gobierno local de Groenlandia

Za místní vládu Grónska

For det grønlandske landsstyre

Für die örtliche Regierung Grönlands

Gröönimaa kohaliku valitsuse nimel

Για την Τοπική Κυβέρνηση της Γροιλανδίας

For the Home Rule Government of Greenland

Pour le gouvernement local du Groenland

Per il governo locale della Groenlandia

Grenlandes pašvaldības vārdā

Grenlandijos vietinės Vyriausybės vardu

Grönland Önkormányzata részéről

Għall-Gvern Lokali tal-Groenlandja

Voor de Plaatselijke Regering van Groenland

W imieniu Rządu Lokalnego Grenlandii

Pelo Governo local da Gronelândia

Za miestnu vládu Grónska

Za lokalno vlado Grenlandije

Grönlannin maakuntahallituksen puolesta

På Grönlands lokala regerings vagnar

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Gröönimaa ametiasutused annavad ühenduse kalalaevadele kuueks aastaks alates 1. jaanuarist 2007 loa püüda kala nende kalapüügivõimaluste piires, mis on sätestatud lisa I peatükis ja kehtestatud kooskõlas lõikega 2.

Ühiskomitee võib muuta lisa I peatükis sätestatud kalapüügivõimaluste mahtu.

2. Hiljemalt 1. detsembril 2007 ja iga järgmise aasta 1. detsembril lepib ühiskomitee kokku lisa I peatükis loetletud liikide püügivõimalustes järgmiseks aastaks, võttes arvesse kättesaadavaid teadussoovitusi, ettevaatusprintsiipi, kalatööstuse vajadusi ja eriti käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud koguseid.

Juhul, kui ühiskomitee kehtestatud kalapüügivõimalused on väiksemad kui need, mis on sätestatud lisa I peatükis, annab Gröönimaa ühendusele järgmistel aastatel hüvituseks vastavad kalapüügivõimalused või samal aastal muud kalapüügivõimalused.

Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele hüvitises, korrigeeritakse proportsionaalselt rahastamiskorda, sealhulgas käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud väärtuse arvutamise parameetreid.

3. Ida-Gröönimaa krevettide kvoodi piires võib püüda Gröönimaast läänes asuvatel aladel tingimusel, et Gröönimaa laevaomanike ja Euroopa Ühenduse vahel on iga äriühingu jaoks kehtestatud kvootide ülekandmise kord. Gröönimaa ametiasutused kohustuvad sellise korra rakendamist võimaldama. Kvoote võib üle kanda kõige rohkem 2 000 tonni aastas Gröönimaast läänes asuvatel aladel. Ühenduse laevade kalapüük toimub lisa III peatüki sätete kohaselt samadel tingimustel, kui on ette nähtud Gröönimaa laevaomanikele välja antud püügilitsentsides.

4. Katsepüügi lube antakse katseperioodideks, mille maksimaalne pikkus vastavalt lisale on kuus kuud.

5. Kui lepinguosalised leiavad, et katsekampaaniad on andnud positiivseid tulemusi, annavad Gröönimaa ametiasutused kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni 50 % uue liigi püügivõimalustest ühenduse laevadele ja artiklis 2 osutatud rahalist toetust suurendatakse vastavalt.

6. Gröönimaa pakub ühendusele täiendavaid kalapüügivõimalusi. Kui ühendus võtab selle pakkumise täielikult või osaliselt vastu, suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt. Täiendavate kalapüügivõimaluste jaotamise kord on sätestatud käesoleva protokolli lisas.

7. Minimaalsed kogused Gröönimaa kalastustegevuse hoidmiseks kehtestatakse igaks aastaks järgmiselt:

Liik (tonnides)	Läänepoolsed kalavarud (NAFO 0/1)	Idapoolsed kalavarud (ICES XIV/V)
Atlandi arktikakrabi	4 000
Tursk	30 000 (5 7 13 15)
Meriahven	2 500	5 000
Süvalest	4 700	4 000
Krevett	25 000	1 500

8. Gröönimaa annab ühenduse laevadele püügilitsentse ainult käesoleva protokolli alusel.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Lepingu artiklis 7 ette nähtud ühenduse rahaline toetus käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud ajavahemikul on 85 843 464 eurot. (6 8 14 16) Sellele lisandub 9 240 000 euro suurune finantsreserv, millest tehakse allpool lõikes 3 sätestatud meetodil väljamakseid tursa- ja moivakoguste eest, mille Gröönimaa teeb tegelikult kättesaadavaks lisaks käesoleva protokolli lisa I peatükis sätestatud kogustele.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artikli 1 lõigete 2, 5 ja 6 ning artikli 6 kohaselt. Euroopa Ühenduse poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi ületada artikli 2 lõikes 1 osutatud summat rohkem kui kaks korda.

3. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 1 lõigete 2, 5 ja 6 kohaldamist, on ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamisajal makstava lõikes 1 osutatud rahalise toetuse suurus 14 307 244 eurot aastas. Seoses tursa ja moivaga teatab Gröönimaa igal aastal ühenduse ametiasutustele kõigist püüdmiseks ette nähtud tursa- ja moivakogustest, mis ületavad käesoleva protokolli lisa I peatükis sätestatud koguseid. Ühendus tasub kõnealuste lisakoguste eest 17,5 % esimesest lossimisväärtusest määraga 1 800 eurot tonni tursa kohta ja 100 eurot tonni moiva kohta, millest arvatakse maha laevaomanike makstavad tasud, mis on kokku kuni 1 540 000 eurot aastas mõlema liigi eest. Ühel aastal kasutamata jäänud finantsreservi osa võib üle kanda, et tasuda Gröönimaale kahel järgmisel aastal püüdmiseks ette nähtud tursa ja moiva lisakoguste eest.

4. Ühendus maksab rahalise toetuse iga-aastase summa esimesel aastal välja hiljemalt 30. juunil 2007 ja järgmistel aastatel hiljemalt 1. märtsil ning tursa ja moiva jaoks ette nähtud finantsreservi iga-aastase summa samadel kuupäevadel või võimalikult kiiresti pärast seda, kui on saanud teate asjaomaste koguste kättesaadavuse kohta.

5. Käesoleva protokolli artikli 4 kohaselt on selle rahalise toetuse ja finantsreservi kasutamine Gröönimaa ametiasutuste ainupädevuses, välja arvatud iga-aastased 500 000 euro ja 100 000 euro suurused summad, mis eraldatakse vastavalt Gröönimaa Loodusvarade Instituudi käigushoidmiseks ja kalandusametnike koolitamiseks, ning 2007. aastal 186 022 euro suurune summa, mida kasutatakse tursa kaitsekorralduskava raames tehtavateks uuringuteks.

6. Rahaline toetus kantakse Gröönimaa ametiasutuste määratud finantsasutuses avatud riigikassa kontole.

Artikkel 3

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja ülevaatamine vääramatu jõu korral

1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud rahalise toetuse maksmise, võimaluse korral pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi, kui ühendus on maksmise peatamise ajaks välja maksnud kõik ettenähtud toetussummad.

2. Rahalise toetuse maksmist jätkatakse niipea, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja leidnud, et kalastustegevust takistavad asjaolud on kõrvaldatud.

3. Ühenduse laevadele lepingu artikli 5 alusel antud püügilitsentside kehtivusaega pikendatakse selle ajavahemiku võrra, mille jooksul kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 4

Gröönimaa majandusvööndis vastutustundliku kalapüügi jätkumise kindlustamise toetus

1. Igal aastal eraldatakse käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest 3 261 449 eurot (2007. aastal erandlikult 3 224 244 eurot) Gröönimaa kalanduspoliitika täiustamiseks ja elluviimiseks, et kindlustada vastutustundliku kalapüügi jätkumine Gröönimaa majandusvööndis. Nimetatud toetuse haldamisel lähtutakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud eesmärkidest ning nende saavutamiseks rakendatavatest ühe- ja mitmeaastastest programmidest.

2. Lõike 1 kohaldamiseks lepib ühiskomitee kohe pärast käesoleva protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva kokku mitmeaastases valdkondlikus programmis ja selle üksikasjalikes rakenduseeskirjades ja sealhulgas järgmises:

a)	ühe- ja mitmeaastased suunised lõikes 1 ette nähtud rahalise toetuse osa kasutamiseks;

b)	ühe ja mitme aasta kohta seatud eesmärgid, et kindlustada vastutustundliku ja säästva kalapüügi jätkumine, võttes arvesse Gröönimaa riikliku kalanduspoliitika ning muude vastutustundliku ja säästva kalapüügi jätkumisega seotud või seda mõjutavate poliitiliste suundade prioriteete;

c)	igal aastal saavutatud tulemuste hindamise kriteeriumid ja kord.

3. Mis tahes mitmeaastase valdkondliku programmi muudatusettepanek peab ühiskomitees saama mõlema lepinguosalise heakskiidu.

4. Gröönimaa eraldab igal aastal osa lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest mitmeaastase programmi rakendamiseks. Esimesel protokolli kohaldamise aastal tuleb ühendusele teatada kõnealuse toetuse suurus samal ajal, kui esitatakse andmed järgmise aasta kohta. Igal järgmisel aastal teatab Gröönimaa ühendusele toetuse eraldamisest hiljemalt eelneva aasta 1. detsembril.

5. Kui see on mitmeaastase valdkondliku programmi rakendamisel tehtud edusammude iga-aastase hindamise alusel põhjendatud, võib Euroopa Ühendus ühiskomitee heakskiidul taotleda käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalise toetuse muutmist.

Artikkel 5

Vaidlused

Protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu ühiskomitees, mis kutsutakse vajaduse korral kokku erakorraliselt.

2. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 kohaldamist, võib protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui kõnealuse lepinguosalise arvates on teine lepinguosaline tõsiselt rikkunud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi ja kui lõike 1 kohaselt ühiskomitees peetud nõupidamistel kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Peatamise korral jätkavad lepinguosalised nõupidamisi vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust ja kalapüügivõimalusi vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt ajavahemikule, mille jooksul käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 6

Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei tasu käesoleva protokolli artiklis 2 ette nähtud makseid, võib protokolli kohaldamise peatada järgmistel tingimustel:

a)	Gröönimaa pädevad asutused saadavad ühenduse ametiasutustele teate makse mittelaekumise kohta. Ühenduse ametiasutused teevad vajalikud kontrollmenetlused ja sooritavad vajaduse korral makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast;

b)	kui Gröönimaa ametiasutused ei ole punktis a sätestatud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust makse tasumatajätmise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata ühenduse ametiasutusi;

c)	protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui asjaomane makse on sooritatud.

Artikkel 7

Vahekokkuvõte

Juhul kui üks lepinguosaline seda 2009. aastal nõuab, vaadatakse käesoleva protokolli artiklite 1, 2 ja 4 kohaldamine läbi enne asjaomase aasta 1. detsembrit. Kõnealusel juhul võivad lepinguosalised kokku leppida käesoleva protokolli muutmises, eelkõige käesoleva protokolli lisa I peatükis sätestatud soovituslike kvootide, rahastamiskorra ja artikli 4 sätete muutmises.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

LISA

Ühenduse laevade kalapüügitingimused Gröönimaa majandusvööndis

I PEATÜKK

SOOVITUSLIKUD KALAPÜÜGIVÕIMALUSED AASTATEL 2007–2012 JA KAASPÜÜK

1. Gröönimaa antavad kalapüügivõimalused

Liik	2007	2008	2009	2010	2011	2012
Tursk (NAFO 0/1) (5 7 13 15)	1 000	3 500	3 500	3 500	3 500	3 500
Pelaagiline meriahven (ICES XIV/V) (6 8 14 16)	10 838	8 000	8 000	8 000	8 000	8 000
Süvalest (NAFO 0/1) – 68° lõuna pool	2 500	2 500	2 500	2 500	2 500	2 500
Süvalest (ICES XIV/V) (9)	7 500	7 500	7 500	7 500	7 500	7 500
Krevett (NAFO 0/1)	4 000	4 000	4 000	4 000	4 000	4 000
Krevett (ICES XIV/V)	7 000	7 000	7 000	7 000	7 000	7 000
Harilik hiidlest (NAFO 0/1)	200	200	200	200	200	200
Harilik hiidlest (ICES XIV/V) (10)	1 200	1 200	1 200	1 200	1 200	1 200
Moiva (ICES XIV/V)	55 000 (11)	55 000 (11)	55 000 (11)	55 000 (11)	55 000 (11)	55 000 (11)
Atlandi arktikakrabi (NAFO 0/1)	500	500	500	500	500	500
Kaaspüük (NAFO 0/1) (12)	2 600	2 300	2 300	2 300	2 300	2 300

2. Kaaspüügipiirangud

Gröönimaa majandusvööndis tegutsevad ühenduse kalalaevad järgivad kehtivaid kaaspüügieeskirju nii reguleeritud kui ka reguleerimata liikide puhul. Peale selle on Gröönimaa majandusvööndis keelatud reguleeritud liikide vette tagasi laskmine.

Kaaspüük on laeva püügilitsentsile märgitud sihtliigi hulka mittekuuluvate liikide püük.

Kaaspüügi lubatud maksimumkogused määratakse kindlaks sihtliigi püügilitsentsi väljaandmisel. Iga reguleeritud liigi kaaspüügi lubatud maksimumkogus märgitakse väljaantavale püügilitsentsile.

Reguleeritud liikide kaaspüük arvatakse maha kaaspüügi reservist, mida hoitakse varuks ühendusele antud asjaomaste liikide püügivõimaluste osana. Reguleerimata liikide kaaspüük arvatakse maha ühenduse jaoks varuks hoitud reguleerimata liikide kaaspüügi reservist.

Kaaspüügi eest litsentsitasu ei maksta. Juhul kui ühenduse kalalaev ületab reguleeritud liigi kaaspüügi lubatud maksimumkoguse, määratakse maksimaalset lubatavat kaaspüüki ületava koguse eest trahv, mis on kolm korda suurem kui kõnealuse liigi puhul tavaliselt makstav litsentsitasu.

II PEATÜKK

LITSENTSIDE TAOTLEMINE JA VÄLJAANDMINE

Kalapüügilitsents Gröönimaa majandusvööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

Laev vastab nõuetele, kui laevaomaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud Gröönimaa majandusvööndis kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla probleeme Gröönimaa ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad ühendusega sõlmitud kalanduskokkulepetest tulenevad kohustused Gröönimaal või Gröönimaa majandusvööndis.

Püügilitsentside taotlemise ja väljaandmise vorminõuded, millele osutatakse lepingu artikli 1 kolmandas lõigus, on sätestatud 1. liites esitatud halduskokkuleppes.

III PEATÜKK

KALASTUSVÖÖNDID

Kala püütakse kalastusvööndis, mida nimetatakse Gröönimaa majandusvööndiks, nagu on sätestatud 15. oktoobri 2004. aasta määruses nr 1020 vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1005 Gröönimaa majandusvööndite seaduse (millega jõustatakse 22. mai 1996. aasta seadus nr 411 majandusvööndite kohta) jõustumise kohta.

Kui ei ole sätestatud teisiti, püütakse kala vähemalt 12 meremiili kaugusel lähtejoonest vastavalt Gröönimaa Landstingi 31. oktoobri 1996. aasta kalapüüki käsitleva seaduse nr 18 (mida on viimati muudetud Landstingi 18. detsembri 2003. aasta seadusega nr 28) paragrahvi 7 jaole 2.

Lähtejooned on kindlaks määratud vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1004 Gröönimaa territoriaalvete piiritlemist käsitleva kuningliku dekreedi muutmise kohta.

IV PEATÜKK

TÄIENDAVAD KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Gröönimaa ametiasutused pakuvad ühenduse ametiasutustele lepingu artiklis 7 osutatud täiendavaid kalapüügivõimalusi vastavalt protokolli artikli 1 lõikele 6.

Ühenduse ametiasutused vastavad Gröönimaa ametiasutuste pakkumisele hiljemalt kuue nädala jooksul alates selle saamisest. Kui ühenduse ametiasutused keelduvad pakkumisest või ei reageeri sellele kuue nädala jooksul, võivad Gröönimaa ametiasutused pakkuda täiendavaid kalapüügivõimalusi teistele lepinguosalistele.

V PEATÜKK

PÜÜGIARUANDLUSE, TEHNILISTE KAITSEMEETMETE JA VAATLUSKAVA KORRALDUS

Ühenduse kalalaevad varustatakse asjaomaste püügiaruandlust, tehnilisi kaitsemeetmeid ja vaatluskava käsitlevate Gröönimaa õigusaktide ingliskeelsete versioonidega.

Ühenduse kalalaevade kaptenid peavad pardal püügipäevikut, kuhu nad peavad märkima oma tegevused Gröönimaa seadustes sätestatud korras.

Kalastustegevus toimub vastavalt Gröönimaa õigusaktides sätestatud tehnilistele kaitsemeetmetele.

Gröönimaa majandusvööndis toimuva kalastustegevuse suhtes kohaldatakse Gröönimaa õigusaktides sätestatud vaatluskava. Ühenduse kalalaevade kaptenid võtavad kokkuleppel Gröönimaa ametiasutustega nende määratud sadamatest pardale vaatlejad.

VI PEATÜKK

LAEVASEIRESÜSTEEM

Laevaseiresüsteemiga seotud tingimused on sätestatud 2. liites.

VII PEATÜKK

AJUTISED ÜHISETTEVÕTTED

Ajutiste ühisettevõtete kalavarudele juurdepääsu tingimused on sätestatud 3. liites.

VIII PEATÜKK

KATSEPÜÜK

Katsepüügitingimused on sätestatud 4. liites.

IX PEATÜKK

JÄRELEVALVE

Kui pädevad asutused tuvastavad, et ühenduse kalalaeva kapten on rikkunud Gröönimaa õigust, saadetakse sellekohane teade võimalikult kiiresti Euroopa Komisjonile ja lipuliikmesriigile. Teates tuleb märkida laeva nimi, registrinumber, laeva kutsung ning laeva omanike nimed ja kapteni nimi. Peale selle peab teates kirjeldama ka õigusrikkumiseni viinud asjaolusid ja kohaldatud sanktsioone.

Komisjon esitab Gröönimaa ametiasutustele liikmesriikide pädevate asutuste nimekirja ja ajakohastab seda korrapäraselt.

Liited

Halduskokkulepe litsentside kohta. Ühenduse laevade kalapüügi tingimused Gröönimaa majandusvööndis

Kalalaevade satelliitseirega seoses esitatavad tingimused

Ajutiste ühisettevõtetega seotud tingimused

Katsepüügi rakendamise üksikasjad

1. liide

EUROOPA KOMISJONI, TAANI VALITSUSE JAGRÖÖNIMAA KOHALIKU VALITSUSE VAHELINEHALDUSKOKKULEPE LITSENTSIDE KOHTA

Ühenduse laevade kalapüügitingimused Gröönimaa majandusvööndis

A. Litsentsi taotlemise ja väljaandmise vorminõuded

Käesoleva lepingu alusel kalapüügivõimaluste kasutamisest huvitatud ühenduse kalalaevade omanikud või nende esindaja esitavad komisjonile riigiasutuste vahendusel hiljemalt 1. detsembriks enne kalastusaasta algust elektroonilisel teel asjaomaste laevade nimekirja, mis sisaldab lepingule lisatud litsentsitaotluse vormis ette nähtud andmeid. Ühenduse ametiasutused edastavad kõnealused nimekirjad viivitamata Gröönimaa ametiasutustele. Kõigist muudatustest teatatakse ette kirjeldatud korras.

Ühenduse laevade omanikud või nende esindaja esitavad ühenduse ametiasutustele riigiasutuste vahendusel 1. märtsiks või kolmkümmend päeva enne püügireisi taotluse iga laeva kohta, mis soovib käesoleva kokkuleppe alusel kala püüda. Taotlused esitatakse Gröönimaa poolt selleks ette nähtud vormidel, mille näidised on lisatud. Litsentsitaotlusega koos esitatakse tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on litsentsitasu makstud. Tasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke kalapüügiga seotud makse ning pankade kehtestatud ülekandmistasusid. Kui laev ei ole ülekandmistasu maksnud, tuleb see summa tasuda kõnealuse laeva järgmise litsentsitaotlusega ja see on uue litsentsi väljaandmise eeltingimus. Gröönimaa ametiasutustele tuleb haldustasuna maksta üks protsent litsentsitasust.

Ühenduse laevad, millel on sama omanik või esindaja, võivad esitada kollektiivse litsentsitaotluse tingimusel, et kõnealused laevad sõidavad ühe ja sama liikmesriigi lipu all. Igale kollektiivse taotluse alusel välja antud litsentsile märgitakse liigi koguhulk, mille eest on makstud litsentsitasu, ja lisatakse joonealune märkus: “maksimaalne kogus, mida tuleb jagada järgmiste laevadega … (kõigi kollektiivsel taotlusel loetletud laevade nimed)”.

Kollektiivsele taotlusele peab olema lisatud püügikava, milles on esitatud iga laeva jaoks kavandatav kogus. Kõik püügikava muudatused tuleb edastada Gröönimaa ametiasutustele vähemalt kolm päeva enne muudatuse tegemist ning koopia tuleb saata Euroopa Komisjonile ja riigiasutustele.

Ühenduse ametiasutused esitavad Gröönimaa ametiasutustele (kollektiivse(d)) litsentsitaotluse(d) iga laeva kohta, mis soovib käesoleva kokkuleppe alusel kala püüda.

Gröönimaa ametiasutustel on õigus peatada olemasolev litsents või uut litsentsi mitte välja anda, kui ühenduse laev ei ole täitnud asjakohaste püügipäeviku lehtede ja lossimisdeklaratsioonide Gröönimaa ametiasutustele edastamise nõudeid vastavalt püügiaruandluse korrale.

Gröönimaa ametiasutused edastavad enne halduskokkuleppe jõustumist kogu teabe tasu maksmisel kasutatavate pangakontode kohta.

Litsents antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda vastavalt lõike 4 sätetele. Litsentsidele märgitakse maksimumkogus, mida on lubatud püüda ja pardale jätta. Litsentsi(de)l märgitud maksimumkoguse muudatuse puhul tuleb esitada uus litsentsitaotlus. Kui laev ületab juhuslikult litsentsil märgitud maksimumkoguse, maksab ta tasu litsentsil märgitud maksimumkogust ületava koguse eest. Sellele laevale ei anta uut litsentsi enne, kui ta ei ole ületatud koguste eest maksnud. Nimetatud tasu arvutatakse vastavalt B-osa punktile 2 ja korrutatakse seejärel kolmega.

Vääramatu jõu korral ja Euroopa Ühenduste Komisjoni taotlusel võib laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule samade omadustega laevale antava uue litsentsiga. Uuele litsentsile kantakse

—	väljaandmise kuupäev,

—	märge, et selle litsentsiga tühistatakse ja asendatakse eelmisele laevale antud litsents.

Gröönimaa kalandusamet edastab litsentsid Euroopa Ühenduste Komisjonile 15 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Litsentsi originaal või selle koopia peab alati pardal olema ja see tuleb esitada Gröönimaa pädevate asutuste nõudel.

B. Litsentside kehtivusaeg ja maksmine

Litsentsid kehtivad väljaandmise kuupäevast kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal need välja anti. Need antakse välja 15 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest pärast seda, kui iga laeva eest on makstud nõutav aastane litsentsitasu.

Moivapüügi puhul antakse litsentsid välja 20. juunist kuni 31. detsembrini ja 1. jaanuarist kuni 30. aprillini.

Kui kalastusaasta alguseks ei ole vastu võetud ühenduse õigusakte, mis määraksid kindlaks ühenduse laevade jooksva aasta kalapüügivõimalused vetes, kus nõutakse püügipiiranguid, võivad ühenduse kalalaevad, kellel oli lubatud püüda kala eelmise kalastusaasta 31. detsembril, jätkata oma tegevust sama litsentsi alusel aastal, mille kohta ei ole õigusakte vastu võetud, eeldusel et teadussoovitused seda võimaldavad. Lubatud on ajutine 1/12 kvoodi kasutamine kuus, tingimusel et kvoodi eest tasutakse kehtiv litsentsitasu. Ajutisi kvoote võidakse korrigeerida teadussoovituste ja konkreetse kalapüügipiirkonna tingimuste põhjal.

Litsentsitasu on 5 % ümberarvestatud hinnast, mis on järgmine:

Liik	Eurot eluskaalu tonni kohta
Tursk	1 800
Meriahven	1 053
Süvalest	2 571
Krevett	1 600
Harilik hiidlest (5 7 13 15)	4 348
Moiva	100
Atlandi arktikakrabi	2 410

Litsentsitasud on järgmised:

Liik	Eurot tonni kohta
Tursk	90
Meriahven	53
Süvalest	129
Krevett	80
Harilik hiidlest (6 8 14 16)	217
Moiva	5
Atlandi arktikakrabi	120

Kogu litsentsitasu (maksimumkogus, mida on lubatud püüda, korrutatud tonni hinnaga) tuleb tasuda koos Gröönimaa haldustasuga, mis on üks protsent litsentsitasust.

Kui lubatud maksimumkogust ei püüta, siis ei hüvitata laevaomanikule lubatud maksimumkogusele vastavat tasu.

Tekst pildi

LITSENTSITAOTLUS GRÖÖNIMAA MAJANDUSVÖÖNDIS KALASTAMISEKS

1.	Riikkondsus
2.	Laeva nimi
3.	Euroopa Ühenduse laevastikuregistri number
4.	Pardatähis
5.	Registreerimissadam
6.	Raadiokutsung
7.	INMARSATi number (telefon, teleks, e-post) (1)
8.	Ehitamise aasta
9.	Laeva tüüp
10.	Püügivahendite liik
11.	Sihtliigid + kogus
12.	Püügipiirkond (ICES/NAFO)
13.	Litsentsi kestus
14.	Omanikud, aadress, telefon, teleks, e-post
15.	Laeva kasutaja
16.	Kapteni nimi
17.	Meeskonnaliikmete arv
18.	Mootori võimsus (KW)
19.	Pikkus (LOA)
20.	Tonnaaž brutoregistertonnides
21.	Esindaja Gröönimaal Nimi ja aadress
22.	Aadress, kuhu litsents tuleks saata, faks	European Commission, Directorate General Fisheries, Rue de la Loi 200, B-1049 Brussels, faks: (32-2) 296 23 38

(1) Võib saata siis, kui taotlus on heaks kiidetud.

2. liide

KALALAEVADE SATELLIITSEIREGA SEOSES ESITATAVAD TINGIMUSED

Lepinguosaliste kalalaevu jälgitakse satelliitside abil ajal, kui nad asuvad teise lepinguosalise vetes.

Teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes olevaid kalalaevu jälgib nende lipuriigi kalapüügi seirekeskus.

Satelliitseire tegemiseks edastavad lepinguosalised üksteisele nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete koordinaadid (laius- ja pikkuskraadid). Need koordinaadid ei piira lepinguosaliste muude nõuete ja seisukohtade kohaldamist. Andmed edastatakse, väljendatuna kümnendkraadides, elektrooniliselt WGS-84 andmesüsteemi.

Laevade seiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema võltsimiskindlad, s.o mitte võimaldama asukoha võltsimist ega olema käsitsi seadistatavad. Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras sõltumata keskkonnatingimustest. Satelliitseireseadet on keelatud hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta või muul moel segada.

Laevakaptenid tagavad eelkõige, et

—	andmeid ei muudeta,

—	satelliitseireseadmete antenni või antenne ei takistata,

—	satelliitseireseadmete elektritoidet ei katkestata,

—	satelliitseireseadmeid ei ole lahti ühendatud.

Ühenduse kalalaev ei tohi siseneda Gröönimaa majandusvööndisse ilma toimiva satelliitseireseadmeta. Gröönimaa ametiasutustel on õigus otsekohe peatada nende ühenduse kalalaevade litsents, kes sisenevad Gröönimaa majandusvööndisse ilma toimiva satelliitseireseadmeta. Gröönimaa ametiasutused saadavad asjaomasele laevale viivitamata teate. Gröönimaa ametiasutused teavitavad litsentsi peatamisest viivitamata Euroopa Komisjoni ja lipuliikmesriiki.

Seire asukohaviga on kuni 500 meetrit ja usaldusvahemik 99 %.

Kui laev, mida jälgitakse satelliitside abil, siseneb teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse vetesse või väljub sealt, edastab lipuriik teise lepinguosalise asjaomasele kalapüügi seirekeskusele lisas kirjeldatud sisenemis- või väljumisteate. Nimetatud teateid edastatakse eelneva seire põhjal viivitamata iga tunni järel. Lipuriigi kalapüügi seirekeskus jälgib teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes olevat laeva iga tunni tagant või kui lepinguosalised seda soovivad, siis sagedamini.

Kui laev on sisenenud teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse vetesse, saadab lipuriigi kalapüügi seirekeskus teise lepinguosalise asjaomasele kalapüügi seirekeskusele teate laeva viimase asukoha kohta viivitamata ja vähemalt iga kahe tunni järel. Nimetatud teateid käsitletakse asukohateadetena, nagu on kirjeldatud lisas.

Laeval on keelatud oma satelliitseireseadmeid välja lülitada, kui ta asub teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

Kui satelliitseireseade on edastanud igatunniseid teateid sama geograafilise asukoha kohta kauem kui neli tundi, võib saata asukohateate, mis sisaldab lisas kirjeldatud tegevuse koodi “ANC”. Selliseid asukohateateid võib edastada üks kord iga 12 tunni järel. Igatunnine teatamissagedus taastatakse vähemalt tunni aja jooksul pärast asukoha muutust.

Lõigete 5, 6 ja 7 kohased teated edastatakse elektroonilisel kujul X 25 vormingus või muu turvatud protokollina, milles asjaomased kalapüügi seirekeskused eelnevalt kokku lepivad.

X 25 vormingu asemel kasutatakse HTTPS- või muud turvatud protokolli niipea, kui Kirde-Atlandi kalanduskomitee (NEAFC) on nii otsustanud.

Laeva pardal oleva satelliitseireseadme tehnilise vea või mittetöötamise korral edastab laeva kapten oma lipuriigi kalapüügi seirekeskusele lõikes 7 määratud aja jooksul teate. Sellisel juhul piisab vähemalt ühest asukohateatest iga nelja tunni järel, kuni laev on teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Lipuriigi kalapüügi seirekeskus või laevad edastavad need teated viivitamata teise lepinguosalise kalapüügi seirekeskusele.

Rikkis seadmed parandatakse või vahetatakse välja enne, kui laev alustab uut püügireisi.

Erandeid võib teha juhul, kui on ilmne, et seadmeid ei saa parandada ega välja vahetada laeva kaptenist või omanikust sõltumatutel põhjustel.

10.

Lipuriigi kalapüügi seirekeskus jälgib oma laevade seiret, kui need on teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Kui avastatakse, et laevu ei seirata nõuetekohaselt, teavitatakse sellest viivitamata teise lepinguosalise kalapüügi seirekeskust.

11.

Kui kalapüügi seirekeskus avastab, et teine lepinguosaline ei edasta teavet lõigete 5, 6 ja 7 kohaselt, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist.

Salvestatud teated edastatakse niipea, kui taastatakse elektrooniline side asjaomaste kalapüügi seirekeskuste vahel.

Kalapüügi seirekeskuste vahelised sidehäired ei mõjuta laevade tegevust.

12.

Käesoleva lepingu kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada teistele ametiasutustele peale kontrolli- ja järelevalveasutuste sellisel kujul, mis võimaldab kindlaks teha konkreetseid laevu.

13.

Kui Euroopa Ühendusest edastatakse Gröönimaale lõigete 5, 6 ja 7 kohaseid teateid, on Euroopa Ühenduse kalapüügi seirekeskuseks lipuriigi kalapüügi seirekeskus. Selliste teadete edastamise puhul Gröönimaalt Euroopa Ühendusele on Euroopa Ühenduse kalapüügi seirekeskuseks selle liikmesriigi kalapüügi seirekeskus, kelle vetes laev on või oli. Gröönimaa kalapüügi seirekeskuse määrab Nuukis asuv kalandusdirektoraadi (Gröönimaa kalapüügilitsentside kontrollasutus) kontrolliosakond.

14.

Lepinguosalised vahetavad teavet aadresside ja muude andmete kohta, mida nende kalapüügi seirekeskused kasutavad elektroonilisel teel suhtlemiseks vastavalt lõigetele 5, 6 ja 7. See teave sisaldab võimalust mööda ka kalapüügi seirekeskuste vaheliseks üldiseks suhtluseks vajalikke nimesid, telefoninumbreid ja e-posti aadresse.

15.

Kui ühe lepinguosalise lipu all sõitvat lõikes 1 kirjeldatud laeva märgatakse teise lepinguosalise jurisdiktsiooni all olevates vetes kalastamas või kavatsemas seda teha, ilma et tal oleks pardal toimivat satelliitseireseadet ja ilma et teisele lepinguosalisele teateid edastataks, võidakse nimetatud laevale anda korraldus lahkuda kõnealuse lepinguosalise vetest. Lepinguosalised kehtestavad teabe vahetamise korra, et teha kindlaks teadete esitamata jätmise tegelikud põhjused. Teabevahetuse eesmärk peab olema vältida laeva ebaõiglast väljasaatmist.

16.

Käesolevaga sätestatud nõuete korduvat mittejärgimist võib pidada tõsiseks rikkumiseks.

17.

Lepinguosalised vaatavad käesolevad nõuded vajaduse korral läbi.

VMS teadete edastamine teise lepinguosalise kalapüügi seirekeskusele

Sisenemisteade

Andmeelement	Välja kood	Kohustuslik/mittekohustuslik	Märkused
Teate algus	SR	K	Süsteemiga seotud teave; märgib teate algust
Saaja	AD	K	Teatega seotud teave; saaja riigi kolmetäheline ISO kood
Saatja	FR	K	Teatega seotud teave; saatja riigi kolmetäheline ISO kood
Teate number	RN	M	Teatega seotud teave; teate järjekorranumber asjakohasel aastal
Teate kuupäev	RD	M	Teatega seotud teave; edastamise kuupäev
Teate kellaaeg	RT	M	Teatega seotud teave; edastamise kellaaeg
Teate tüüp	TM	K	Teatega seotud teave; teate tüüp “ENT”
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud teave; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Laevastikuregistri sisenumber	IR	K	Laevaga seotud teave; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi kolmetähelise ISO koodina, millele järgneb number
Pardatähis	XR	M	Laevaga seotud teave; laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LT	K	Asukohaga seotud teave; asukoht ±99.999 (WGS-84)
Pikkuskraad	LG	K	Asukohaga seotud teave; asukoht ±999.999 (WGS-84)
Kiirus	SP	K	Asukohaga seotud teave; laeva kiirus kümnetes sõlmedes
Kurss	CO	K	Asukohaga seotud teave; laeva suund 360° skaalal
Kuupäev	DA	K	Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemiga seotud teave; märgib teate lõppu

Asukohateade

Andmeelement	Välja kood	Kohustuslik/mittekohustuslik	Märkused
Teate algus	SR	K	Süsteemiga seotud teave; märgib teate algust
Saaja	AD	K	Teatega seotud teave; saaja riigi kolmetäheline ISO kood
Saatja	FR	K	Teatega seotud teave; saatja riigi kolmetäheline ISO kood
Teate number	RN	M	Teatega seotud teave; teate järjekorranumber asjakohasel aastal
Teate kuupäev	RD	M	Teatega seotud teave; edastamise kuupäev
Teate kellaaeg	RT	M	Teatega seotud teave; edastamise kellaaeg
Teate tüüp	TM	K	Teatega seotud teave; teate tüüp “POS” (5 7 13 15)
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud teave; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Laevastikuregistri sisenumber	IR	K	Laevaga seotud teave; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi kolmetähelise ISO koodina, millele järgneb number
Pardatähis	XR	M	Laevaga seotud teave; laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LT	K	Asukohaga seotud teave; asukoht ±99.999 (WGS-84)
Pikkuskraad	LG	K	Asukohaga seotud teave; asukoht ±999.999 (WGS-84)
Tegevus	AC	M (6 8 14 16)	Asukohaga seotud teave; “ANC” märgib väiksema sagedusega teadete saatmise režiimi
Kiirus	SP	K	Asukohaga seotud teave; laeva kiirus kümnetes sõlmedes
Kurss	CO	K	Asukohaga seotud teave; laeva suund 360° skaalal
Kuupäev	DA	K	Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemiga seotud teave; märgib teate lõppu

Väljumisteade

Andmeelement	Välja kood	Kohustuslik/mittekohustuslik	Märkused
Teate algus	SR	K	Süsteemiga seotud teave; märgib teate algust
Saaja	AD	K	Teatega seotud teave; saaja riigi kolmetäheline ISO kood
Saatja	FR	K	Teatega seotud teave; saatja riigi kolmetäheline ISO kood
Teate number	RN	M	Teatega seotud teave; teate seerianumber asjakohasel aastal
Teate kuupäev	RD	M	Teatega seotud teave; edastamise kuupäev
Teate kellaaeg	RT	M	Teatega seotud teave; edastamise kellaaeg
Teate tüüp	TM	K	Teatega seotud teave; teate tüüp “EXI”
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud teave; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Laevastikuregistri sisenumber	IR	K	Laevaga seotud teave; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi kolmetähelise ISO koodina, millele järgneb number
Pardatähis	XR	M	Laevaga seotud teave; laeva küljele kantud number
Kuupäev	DA	K	Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemiga seotud teave; märgib teate lõppu

Vormingu üksikasjad

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—	topeltkaldjoon (//) ja tähed “SR” märgivad teate algust,

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad andmeelemendi algust,

—	kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi,

—	andmepaare eraldab tühik,

—	tähed “ER” ja topeltkaldjoon (//) märgivad teate lõppu.

Kõik käesolevas lisas esitatud väljakoodid on Põhja-Atlandi vormingus, mida kirjeldatakse Kirde-Atlandi kalanduskomitee kontrolli- ja rakendussüsteemis.

3. liide

AJUTISTE ÜHISETTEVÕTETE JA MUUDE ÜHISETTEVÕTETE PROJEKTIDE HINDAMISE MEETODID JA KRITEERIUMID

Lepinguosalised vahetavad teavet projektide kohta, mis on esitatud ajutiste ühisettevõtete loomiseks ja muude ühisettevõtete asutamiseks vastavalt käesoleva lepingu artiklile 2.

Projektid esitatakse ühendusele asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahendusel.

Ühendus esitab ühiskomiteele ajutisi ühisettevõtteid ja ühisettevõtteid käsitlevate projektide nimekirja. Ühiskomitee hindab projekte muu hulgas järgmiste kriteeriumide alusel:

a)	kavandatavale kalastustegevusele vastav tehnoloogia;

b)	sihtliigid ja kalastusvööndid;

c)	laeva vanus;

d)	ajutiste ühisettevõtete puhul nende kogukestus ja kalastustegevuste kestus;

e)	ühenduse laevaomaniku ja tema võimalike Gröönimaa partnerite varasemad kalapüügikogemused.

Ühiskomitee esitab oma arvamuse projektide kohta pärast punkti 3 kohast hindamist.

Kui ühiskomitee on ajutiste ühisettevõtete projektide kohta esitanud pooldava arvamuse, annavad Gröönimaa ametiasutused välja vajalikud load ja püügilitsentsid.

AJUTISTE ÜHISETTEVÕTETE KALAVARUDELE JUURDEPÄÄSU TINGIMUSED GRÖÖNIMAAL

1. Litsentsid

Gröönimaa välja antavad püügilitsentsid kehtivad seni, kuni ajutised ühisettevõtted tegutsevad. Kalapüük toimub Gröönimaa ametiasutuste määratud kvootide alusel.

2. Laevade asendamine

Ajutise ühisettevõtte juures tegutseva ühenduse laeva võib asendada mõne muu samaväärse mahutavuse ja samaväärsete tehniliste näitajatega ühenduse laevaga ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja mõlema lepinguosalise nõusolekul.

3. Seadistamine

Ajutiste ühisettevõtete juures tegutsevad ühenduse laevad järgivad Gröönimaal kohaldatavat seadistamist käsitlevat reglementi, mida kohaldatakse Gröönimaa ja ühenduse laevade vahel vahet tegemata.

4. liide

KATSEPÜÜGI RAKENDAMISE ÜKSIKASJAD

Gröönimaa kohalik valitsus ja Euroopa Komisjon otsustavad ühiselt Euroopa Ühenduse ettevõtjate, kõige sobivama aja ja korra üle katsepüügi rakendamisel. Laevade uurimistöö hõlbustamiseks annab Gröönimaa kohalik valitsus (Gröönimaa Loodusvarade Instituudi kaudu) olemasolevat teadus- ja muud põhiteavet.

Gröönimaa kalatööstus on aktiivne osaleja (katsepüügi kooskõlastamine ja seda käsitlev mõttevahetus).

Kampaaniate pikkus: maksimaalselt kuus kuud ja minimaalselt kolm kuud, kui lepinguosalised kokkuleppel seda ei muuda.

Kandidaatide valik katsekampaaniate rakendamiseks

Euroopa Komisjon edastab Gröönimaa ametiasutustele katsepüügi litsentside taotlused. Tehnilises toimikus täpsustatakse

—	laeva tehnilised omadused,

—	laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase,

—	ettepanek kampaania tehniliste näitajate kohta (pikkus, varustus, uuritavad piirkonnad jne).

Gröönimaa kohalik valitsus korraldab vajaduse korral Gröönimaa valitsuse ja ühenduse ametiasutuste ning asjaomaste laevaomanike vahel tehnilise mõttevahetuse.

Enne kampaania algust esitavad laevaomanikud Gröönimaa ametiasutustele ja Euroopa Komisjonile

—	deklaratsiooni pardal juba oleva saagi kohta,

—	kampaanias kasutatavate püügivahendite tehnilise kirjelduse,

—	kinnituse, et nad järgivad Gröönimaa kalanduseeskirju.

Kampaania ajal merel peavad asjaomased laevaomanikud

—	esitama Gröönimaa Loodusvarade Instituudile, Gröönimaa ametiasutustele ja Euroopa Komisjonile iganädalase aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas kampaania tehniliste näitajate kirjelduse (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud või märkused),

—	edastama laevaseiresüsteemi kaudu laeva asukoha, kiiruse ja suuna,

—

tagama, et pardal viibiks üks Gröönimaa teaduslik vaatleja või Gröönimaa ametiasutuste valitud vaatleja. Vaatleja roll on koguda teadusinfot saakide kohta ning saakidest proove võtta. Vaatlejat koheldakse laeva juhtkonna liikmena ja laevaomanik katab tema elamiskulud laeval viibimise ajal. Otsus vaatleja pardal veedetava aja, tema sealviibimise pikkuse, pardaletuleku- ja maabumissadama kohta kinnitatakse kokkuleppel Gröönimaa ametiasutustega. Kui osalised pole kokku leppinud teisiti, ei ole laev kunagi kohustatud sisenema sadamasse rohkem kui kord kahe kuu jooksul,

—	Gröönimaa majandusvööndist lahkumisel esitama laevad inspekteerimiseks, kui Gröönimaa ametiasutused seda taotlevad,

—	tagama Gröönimaa kalanduseeskirjade järgimise.

Katsekampaania ajal saadud saagid, mis on kampaaniaga kooskõlas, jäävad laevaomaniku omandisse.

Gröönimaa ametiasutused määravad katsekampaaniatega kooskõlas olevad saagid kindlaks enne iga kampaania algust ja teevad sellekohase teabe kättesaadavaks asjaomaste laevade kaptenitele.

Gröönimaa ametiasutused määravad kontaktisiku, kelle poole pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võiksid katsepüügi arengukäiku takistada.

Gröönimaa ametiasutused esitavad enne iga kampaania algust katsepüügi kampaaniate üksikasjad ja tingimused vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 9 ja 10 ning Gröönimaa õigusele.

B. Euroopa Ühenduse kiri

Lugupeetud …

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

“Viidates 2. juunil 2006 parafeeritud kalandusalasele partnerluslepingule, mis on sõlmitud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahel, ning selle protokollile ja lisadele, milles sätestatakse kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012, on mul au Teile teatada, et Gröönimaa kohalik valitsus on valmis seda lepingut ajutiselt kohaldama alates 1. jaanuarist 2007 kuni selle jõustumiseni vastavalt kõnealuse lepingu artiklile 16, tingimusel et Euroopa Ühendus on valmis tegema sedasama.

Sellisel juhul tuleb protokolli artiklis 2 sätestatud rahalise toetuse esimene osa tasuda enne 30. juunit 2007.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub lepingu ajutise kohaldamisega.”

Mul on au kinnitada, et Euroopa Ühendus nõustub lepingu ajutise kohaldamisega.

Austatud …, võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Euroopa Ühenduse nimel

(1) EÜT L 29, 1.2.1985, lk 9.

(2) ELT L 237, 8.7.2004, lk 1.

(3) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(4) EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

(5) Võib püüda läänes või idas.

(6) Nimetatud summale lisanduvad järgmised rahalised vahendid:

—	otse Gröönimaale makstavad lisa II peatüki punktis 3 nimetatud laevaomanike tasud, mille suurus on hinnanguliselt umbes 2 000 000 eurot aastas.

(7) Varude taastumise korral võib ühendus püüda kuni pm tonni, millele vastavalt suureneb protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahaline hüvitis. 2007. aasta kvoote võib püüda ainult alates 1. juunist. Võib püüda idas või läänes.

(8) Võib püüda idas või läänes. Püütakse pelaagilise traaliga.

(9) Seda arvu võidakse muuta, pidades silmas püügivõimaluste jaotamise kokkulepet rannikuriikide vahel. Kalapüügipiirkonda hallatakse ühel ajal kalastavate laevade arvu piiramise teel.

(10) 1 000 tonni peavad püüdma kuni kuus ühenduse demersaalõngejadaga kalapüügilaeva, kes püüavad harilikku hiidlesta ja seotud liike. Demersaalõngejadaga kalapüügilaevade kalapüügitingimused lepitakse kokku ühiskomitees.

(11) Ühendus võib püüda kuni 7,7 % moiva lubatud kogupüügist hooajal, mis kestab 20. juunist kuni järgmise aasta 30. aprillini, millele vastavalt suureneb protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahaline toetus.

(12) Kaaspüük on laeva püügilitsentsile märgitud sihtliigi hulka mittekuuluvate liikide püük. Kaaspüügi koosseis vaadatakse igal aastal ühiskomitees läbi. Võib püüda idas või läänes.

(13) Harilik hiidlest ja seotud liigid: 3 000 eurot.

(14) Hariliku hiidlesta ja seotud liikide litsentsitasu: 150 eurot tonni kohta.

(15) Defektse satelliitseireseadmega laevade saadetud teadete puhul on teate tüüp “MAN”.

(16) Kohaldatakse ainult siis, kui laev edastab POS-teateid väiksema sagedusega.

2.2.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 27/43

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/1007/JSK (millega muudetakse otsust 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 411, 30. detsember 2006 )

Otsuse 2006/1007/JSK tekst asendatakse järgmisega:

NÕUKOGU OTSUS (2006/1007/JSK),

21. detsember 2006,

millega muudetakse otsust 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkte a ja b, artikli 31 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 6. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2424/2001 (teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta) (1) ja nõukogu otsus 2001/886/JSK (2) moodustavad nõutava õigusliku aluse, mis võimaldab lisada Euroopa Liidu eelarvesse SIS II väljatöötamiseks vajalikud assigneeringud ja kõnealust eelarveosa täita. Otsus 2001/886/JSK ja määrus (EÜ) nr 2424/2001 kehtivad mõlemad 31. detsembrini 2006.

(2)	SIS II väljatöötamine võtab rohkem aega, kui esialgu prognoositud, ja nõuab assigneeringuid ka pärast 31. detsembrit 2006.

(3)	Seega on vaja pikendada otsuse 2001/886/JSK kehtivusaega nii, et komisjon saaks täita eelarvet pärast 2006. aastat, et lõpetada SIS II väljatöötamise projekt, sealhulgas sideinfrastruktuuri loomine.

(4)

(5)	Samuti on vaja panna komisjonile vastutus SIS IIga liitumise tehnilise aspekti, eelkõige Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud liikmesriikide liitumise tehnilise aspekti ettevalmistamise eest.

(6)	Seepärast tuleks otsust 2001/886/JSK vastavalt muuta.

(7)	Käesolev otsus ei piira tulevikus SIS II loomist, toimimist ja kasutamist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist.

(8)

Ühendkuningriik osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (3) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(9)

Iirimaa osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (4) artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(10)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (5) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(11)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2001/886/JSK muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklisse 2 lisatakse järgmine lause: “Väljatöötamine hõlmab SIS IIga liitumise tehnilise aspekti, eelkõige Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud liikmesriikide liitumise tehnilise aspekti ettevalmistamist.”

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 4A

2. Prantsusmaa ja Austria tagavad süsteemi väljatöötamise perioodil SIS II põhisüsteemi ja varusüsteemi majutamiseks vajaliku infrastruktuuri ja vahendid.

3)	Artikli 7 teine lõik asendatakse järgmisega: “Käesolev otsus kehtib kuni 31. detsembrini 2008.”.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 21. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

(1) EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.

(2) EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.

(3) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(4) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(5) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(6) ELT L 368, 15.12.2004, lk 26.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 27

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. aastakäik 2. veebruar 2007

	Parandused
*	Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1988/2006 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2424/2001 teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta) parandus ( ELT L 411, 30.12.2006 )	3
*	Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1989/2006 (millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) III lisa) parandus ( ELT L 411, 30.12.2006 )	5
*	Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1990/2006 (mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus) rakendamist Ignalina programm) parandus ( ELT L 411, 30.12.2006 )	7
*	Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1991/2006 (millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta) parandus ( ELT L 411, 30.12.2006 )	11
*	Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/1006/EÜ (kirjavahetuse vormis lepingu kohta, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist) parandus ( ELT L 411, 30.12.2006 )	15
*	Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/1007/JSK (millega muudetakse otsust 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta) parandus ( ELT L 411, 30.12.2006 )	43

Sisukord			Lehekülg
	*	Teade lugejatele	1