30.12.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 391/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1906/2006,

18. detsember 2006,

millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 167 ja artikli 172 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse kontrollikoja arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (2007–2013) (4) võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ Antud raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamine, sealhulgas sellest tulenevad finantsaspektid, kuuluvad komisjoni vastutusalasse.

(2)

Seitsmendat raamprogrammi rakendatakse kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (5) (edaspidi “finantsmäärus”) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad (6) (edaspidi “rakenduseeskirjad”).

(3)	Seitsmendat raamprogrammi rakendatakse vastavalt riigiabi eeskirjadele, eelkõige vastavalt uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi eeskirjadele, käesolevalt vastavalt uurimis- ja arendustegevusele riigiabi andmise ühenduse raamistikule. (7)

(4)	Konfidentsiaalsete andmete töötlemine toimub kooskõlas kõigi asjakohaste ühenduse õigusaktidega, sealhulgas institutsioonide sise-eeskirjadega, nagu näiteks komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsus nr 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, (8) millega muudetakse komisjoni kodukorda turvasätete osas.

(5)

Ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemise eeskirjad peaksid looma ühtse, tervikliku ja läbipaistva raamistiku, et tagada raamprogrammi võimalikult tõhusaim rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada lihtne juurdepääs kõikidele osalejatele, kasutades proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevat lihtsustatud korda.

(6)	Eeskirjadega peaks samuti hõlbustama raamprogrammis osaleja poolt loodud intellektuaalomandi kasutamist, võttes samuti arvesse osaleja rahvusvahelise tegutsemise spetsiifikat ning kaitstes samal ajal teiste osalejate ja ühenduse õigustatud huve.

(7)	Seitsmenda raamprogrammi meetmed peaksid soodustama ühenduse äärepoolseimate piirkondade osalemist ning samuti paljude ettevõtete (sealhulgas VKEde), uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist.

(8)	Ühtsuse ja läbipaistvuse huvides tuleks kohaldada komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (9) sätestatud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete mõistet.

(9)	On vaja kehtestada miinimumtingimused osalemisele nii üldreeglina kui ka arvestades seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmete eripära. Eelkõige tuleb kindlaks määrata eeskirjad osalejate arvu ja nende asutamiskoha kohta.

(10)	On asjakohane, et iga õigussubjekt võib osaleda, kui miinimumtingimused on täidetud. Miinimumtingimusi ületav osalemine peaks tagama asjaomase kaudse meetme tõhusa rakendamise.

(11)	Rahvusvahelisi organisatsioone, mille eesmärk on arendada teaduskoostööd Euroopas ning mis koosnevad peamiselt liikmesriikidest või assotsieerunud riikidest, tuleks julgustada seitsmendas raamprogrammis osalema.

(12)

Nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusest nr 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (“Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus”) (10) tuleneb, et ülemeremaade ja -territooriumide õigussubjektid on seitsmendas raamprogrammis osalemiseks abikõlblikud.

(13)

Kooskõlas asutamislepingu artiklites 164 ja 170 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega tuleb kavandada ka kolmandate riikide õigussubjektide osalemist, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist. Siiski on asjakohane nõuda, et selline osalemine on õigustatud seitsmenda raamprogrammile seatud eesmärkide saavutamiseks tehtud suurema panuse andmise kaudu.

(14)	Kooskõlas eespool mainitud eesmärkidega on vaja kehtestada tingimused ühenduse toetuse andmiseks kaudsetes meetmetes osalejatele.

(15)	Osalejate hüvanguks peaks üleminek kuuenda raamprogrammi raames kasutatud kulude arvutamise korralt olema tõhus ja sujuv. Seitsmenda raamprogrammi järelevalveprotsessiga peaks seetõttu käsitlema nimetatud muutuse eelarvelist mõju, eelkõige mõju osalejate halduskoormusele.

(16)

Komisjonil on vaja kehtestada (lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades ning käesolevas määruses sätestatule) eeskirjad ja menetlused, et reguleerida ettepanekute esitamist, hindamist ja valikut ning toetuste andmist, ning kehtestada osalejate vaidlustusmenetlus. Eelkõige tuleb kehtestada eeskirjad, mis reguleerivad sõltumatute ekspertide kasutamist.

(17)

On asjakohane, et komisjon kehtestab lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida seitsmenda raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejate õigusliku vastutuse ja rahalise elujõulisuse hindamist. Nimetatud eeskirjadega peaks saavutama tasakaalu ühenduse finantshuvide kaitsmise ning õigussubjektide seitsmendas raamprogrammis osalemise lihtsustamise ja hõlbustamise vahel.

(18)

Antud kontekstis reguleerivad finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad ning nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (11) muu hulgas ühenduse finantshuvide kaitset, pettuse ja eeskirjade eiramise vastast võitlust, komisjonile võlgnetavate summade sissenõudmise korda, lepingute sõlmimise ja toetuse andmise menetlusest välja jätmist ning sellega seotud karistusi, ning komisjoni ja kontrollikoja auditeerimisi ja kontrolle vastavalt asutamislepingu artikli 248 lõikele 2.

(19)	On vajalik, et ühenduse rahaline toetus makstakse osalejatele asjatute viivitusteta.

(20)

Iga meetme jaoks sõlmitud lepingud peaksid ette nägema komisjoni või komisjonilt volitused saanud mis tahes esindaja järelevalve ja finantskontrolli, samuti kontrollikoja auditid ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kohapeal läbiviidavad kontrollid vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (12), sätestatud korrale.

(21)	Komisjon peaks teostama järelevalvet nii seitsmenda raamprogrammi raames võetavate kaudsete meetmete kui ka selle eriprogrammide üle. Komisjon peaks kehtestama ja haldama asjakohast infosüsteemi, mille eesmärgiks on tagada kaudsete meetmete rakendamise tõhus ja ühtne järelevalve ja hindamine.

(22)	Seitsmes raamprogramm peaks peegeldama ja edendama Euroopa teadlaste hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis (13) kehtestatud üldpõhimõtteid, arvestades sealjuures harta ja töölevõtmise juhendi vabatahtlikku iseloomu.

(23)	Uurimistulemuste levitamise eeskirjadega tuleks tagada, et vajaduse korral kaitsevad osalejad tegevuse käigus loodud intellektuaalomandit ja kasutavad ning levitavad neid tulemusi.

(24)

Austades intellektuaalomandi õigusi, tuleks koostada eeskirjad, mis tagavad, et osalejatel ning vajadusel nendega seotud ja liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud ettevõtetel on juurdepääs teabele, mille nad projekti kaasa toovad, ja teadmistele, mis luuakse projekti käigus tehtud uurimistöö tulemusena selles ulatuses, mis on vajalik teadustöö tegemiseks või selle tulemusel saadud teadmiste kasutamiseks.

(25)

Loobutakse kuuendas raamprogrammis teatud osalejatele kehtestatud kohustusest kanda endaga samasse konsortsiumisse kuuluvate partnerite eest rahalisi kohustusi. Selles kontekstis tuleks luua komisjoni hallatav osalejate tagatisfond, millega kaetakse oma kohustusi mittetäitvate partnerite mis tahes võlgnetavaid ja hüvitamata summasid. Selline lähenemisviis edendab lihtsustamist ja hõlbustab (eelkõige VKEde) osalemist, samas kaitstes seitsmenda raamprogrammiga kooskõlas oleval viisil ühenduse finantshuvisid.

(26)	Ühenduse toetused ühisettevõtetele või mis tahes muudele struktuuridele, mis on loodud vastavalt asutamislepingu artiklile 171 või asutamislepingu artikli 169 alusel, ei jää käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(27)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(28)

Ühendus võib anda Euroopa Investeerimispangale (EIB) toetust, et suurendada erasektori investeeringuid laiaulatuslikesse abikõlblikesse Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud meetmetesse, tõstes selleks EIB võimet riske maandada, võimaldades seega i) suuremat EIB laenude mahtu teatud riskitaseme puhul ja ii) riskantsemate Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud tegevuse rahastamist, mis ei oleks ilma vastava ühenduse toetuseta võimalik.

(29)

Ühendus võib anda kaudseteks meetmeteks rahalist toetust vastavalt finantsmääruses kehtestatule muu hulgas järgmistel viisidel: a) riigihangetena, mis põhinevad kaupade või teenuste lepingulistel hindadel ja on valitud välja pakkumiskutsete alusel; b) toetustena; c) organisatsioonide liikmemaksudena; d) honoraridena käesoleva määruse artiklis 17 määratletud sõltumatutele ekspertidele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide ning teiste õigussubjektide osalemiseks meetmetes, mida teostab üks või enam osalejat, kasutades selleks otsuse nr 1982/2006/EÜ III lisa a osas kindlaks määratud rahastamiskava, edaspidi “kaudsed meetmed”.

Ühtlasi sätestatakse käesolevas määruses seitsmenda raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejatele ühenduse rahalise toetuse maksmise eeskirjad vastavalt finantsmääruses ja rakenduseeskirjades sätestatule.

Seitsmenda raamprogrammi raames läbi viidud teadustöö tulemuste puhul sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad teadmiste avalikustamiseks kõigi asjakohaste vahendite abil, välja arvatud teadmiste kaitsmisega seotud formaalsustest tulenev avaldamine; see hõlmab teadmiste avaldamist mis tahes teabekanalites, edaspidi “levitamine”.

Lisaks sätestatakse eeskirjad teabe otseseks või kaudseks kasutamiseks edasises uurimistegevuses, mida asjaomased kaudsed meetmed ei kata, või toote või protsessi arendamiseks, loomiseks ja turustamiseks või teenuse loomiseks ja osutamiseks, edaspidi “kasutamine”.

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad nii teadmiste kui ka taustteabe litsentside ja kasutaja õiguste kohta, edaspidi “kasutusõigused”.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks finantsmääruses ja rakenduseeskirjades kehtestatule kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

1)

õigussubjekt — füüsiline isik või asutamiskoha siseriikliku õiguse või ühenduse õiguse või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi. Füüsiliste isikute puhul mõeldakse asutamiskoha all nende harilikku viibimiskohta;

2)	seotud ettevõte — mis tahes õigussubjekt, mis on programmis osaleja otsese või kaudse kontrolli all või mille üle teostatakse samasugust otsest või kaudset kontrolli, nagu programmis osaleja üle; kontrolli teostatakse artikli 6 lõikes 2 sätestatud vormides;

3)

õiglased ja mõistlikud tingimused — asjakohased tingimused, sealhulgas võimalikud finantstingimused, mis võtavad arvesse kasutusõiguse taotluse spetsiifilisi asjaolusid, näiteks kasutusõiguse taotluse objektiks olevate teadmiste või taustteabe tegelik või potentsiaalne väärtus ja/või kavandatava kasutuse ulatus, kestus või muu spetsiifika;

4)	teadmised — asjaomaste kaudsete meetmete tulemused, sealhulgas teave, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte. Sellised tulemused hõlmavad autoriõigustega seotud õigusi, tööstusdisainilahenduse õigusi, patendiõigusi, sordikaitset või sarnaseid kaitseliike;

5)	taustteave — enne toetuslepingu sõlmimist osalejate omanduses olev teave, samuti sellise teabe juurde kuuluvad autoriõigused või intellektuaalomandi õigused, mida on taotletud enne toetuslepingu sõlmimist ning mida on vaja kaudse meetme läbiviimiseks või kaudse meetme tulemuste kasutamiseks;

6)	osaleja — kaudses meetmes osalev õigussubjekt, kellel käesoleva määruse tingimuste alusel on ühenduse suhtes õigusi ja kohustusi;

7)	uurimisorganisatsioon — mittetulundusliku organisatsioonina asutatud õigussubjekt, mis ühena oma põhitegevustest teostab teadusuuringuid või tehnoloogiaarendust;

8)	kolmas riik — riik, mis ei ole liikmesriik;

9)	assotsieerunud riik — kolmas riik, mis on Euroopa Ühendusega sõlmitud sellise rahvusvahelise lepingu osaline, mille tingimuste kohaselt või mille alusel ta annab rahalist toetust kogu seitsmendale raamprogrammile või selle osale;

10)	rahvusvaheline organisatsioon — valitsustevaheline organisatsioon, välja arvatud ühendus, millel on rahvusvahelise avaliku õiguse alusel õigussubjektsus, ja sellise rahvusvahelise organisatsiooni asutatud eriasutused;

11)	Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon — rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmetest enamik on Euroopa Ühenduse liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;

12)	rahvusvahelise koostöö partnerriik — kolmas riik, mille komisjon on liigitanud madala sissetulekuga, keskmisest madalama sissetulekuga või keskmisest kõrgema sissetulekuga riigiks, ning mis on sellisena tööprogrammis määratletud;

13)	avalik-õiguslik asutus — siseriikliku õiguse või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt selliselt määratletud mis tahes õigussubjekt;

14)	VKEd — ettevõtted, mis vastavad 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ kehtestatud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete mõistele;

15)	tööprogramm — kava, mille komisjon on vastu võtnud otsuse nr 1982/2006/EÜ artiklis 3 määratletud eriprogrammi rakendamiseks;

16)	rahastamiskavad — ühenduse mehhanismid otsuse nr 1982/2006/EÜ III lisa a osas sätestatud kaudsete meetmete rahastamiseks;

17)	konkreetsed rühmad — eriprogrammis ja/või tööprogrammis määratletud “konkreetsete rühmade kasuks tehtavate teadusuuringute” kasusaajad;

18)	teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostaja — otsuse nr 1982/2006/EÜ III lisas määratletud konkreetsete rühmade kasuks rahastamiskavades teadusuuringuid või tehnoloogiaarendust ellu viiv õigussubjekt.

Artikkel 3

Konfidentsiaalsus

Toetuslepingus, töölevõtu kirjas või lepingus sätestatud tingimustest lähtudes hoiavad komisjon ja osalejad kõigi neile konfidentsiaalselt edastatud andmete, teadmiste ja dokumentide konfidentsiaalsust.

II PEATÜKK

OSALEMINE

1. JAGU

Miinimumtingimused

Artikkel 4

Üldpõhimõtted

1.   Kui käesolevas peatükis sätestatud miinimumtingimused, kaasa arvatud vastavalt artiklile 12 sätestatud tingimused, on täidetud, võib mis tahes liikmesriigis või assotsieerunud riigis või kolmandas riigis asutatud ettevõte, uurimiskeskus või ülikool või muu õigussubjekt osaleda kaudses meetmes.

Artikli 5 lõikes 1 ja artiklites 7, 8 või 9 mainitud kaudse meetme puhul, mille alusel on võimalik miinimumtingimuste täitmine ilma, et osaleks ükski liikmesriigis asutatud õigussubjekt, peab asutamislepingu artiklites 163 ja 164 sätestatud eesmärkide saavutamine olema eriti tugevalt esile tõstetud.

2.   Komisjoni teadusuuringute ühiskeskus, edaspidi “teadusuuringute ühiskeskus”, võib osaleda kaudsetes meetmetes samadel alustel liikmesriigis asutatud õigussubjektiga ning tal on samad õigused ja kohustused.

Artikkel 5

Miinimumtingimused

1.   Kaudsete meetmete miinimumtingimused on järgmised:

a)	osalema peab vähemalt kolm õigussubjekti, millest igaüks peab olema asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis ning millest kaks ei või olla asutatud samas liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

b)	kõik kolm õigussubjekti peavad vastavalt artikli 6 mõttele olema üksteisest sõltumatud.

2.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel, kui üks osalejatest on teadusuuringute ühiskeskus või rahvusvaheline Euroopa huve esindav organisatsioon või ühenduse õiguse alusel asutatud subjekt, loetakse see asutatuks mõnes muus liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kui mis tahes muu samas kaudses meetmes osaleja on asutatud.

Artikkel 6

Sõltumatus

1.   Kahte õigussubjekti tuleb käsitleda teineteisest sõltumatutena, kui üks neist ei ole teise otsese või kaudse kontrolli all või kui nad ei ole ühe ja sama otsese või kaudse kontrolli all.

2.   Lõike 1 tähenduses võib kontroll esineda eelkõige järgmises vormis:

a)	otsene või kaudne osalus, mis on üle 50 % asjaomase õigussubjekti aktsiakapitali nimiväärtusest, või aktsionäride või osanike häälteenamusest selles õigussubjektis;

b)	otsene või kaudne tegelik või õiguslik otsustamisõiguse omamine asjaomases õigussubjektis.

3.   Järgmised suhted õigussubjektide vahel ei moodusta siiski iseenesest veel kontrollisuhet:

a)	samal riiklikul investeerimisühingul, institutsionaalsel investoril või riskikapitaliettevõttel on üle 50 %-ne otsene või kaudne osalus aktsiakapitali nimiväärtusest või osanike häälteenamus;

b)	sama avalik-õiguslik asutus omab asjaomaseid õigussubjekte või teostab nende üle järelevalvet.

Artikkel 7

Rahvusvahelise koostöö partnerriikidele suunatud konkreetseid koostöömeetmeid hõlmavad kaudsed meetmed

Rahvusvahelise koostöö partnerriikidele suunatud konkreetsete koostöömeetmete tööprogrammis määratletud koostööprojektide miinimumtingimused on vastavalt tööprogrammis määratletule järgmised:

a)	osalema peab vähemalt neli õigussubjekti;

b)	vähemalt kaks punktis a osutatud õigussubjekti peavad olema asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kuid mitte ühes ja samas liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

c)	vähemalt kaks punktis a osutatud õigussubjekti peavad olema asutatud rahvusvahelise koostöö partnerriigis, kuid mitte ühes ja samas rahvusvahelise koostöö partnerriigis, kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti;

d)	kõik neli punktis a osutatud õigussubjekti peavad olema üksteisest sõltumatud vastavalt artikli 6 mõttele.

Artikkel 8

Koordineerimis- ja toetusmeetmed ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamine

Koordineerimis- ja toetusmeetmete ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise puhul on miinimumtingimuseks ühe õigussubjekti osalemine.

Esimest lõiku ei kohaldata meetmete suhtes, mille eesmärk on koordineerida uurimistegevust.

Artikkel 9

“Eesliini” teadusprojektid

“Eesliini” teadusprojektide, mida finantseeritakse Euroopa Teadusnõukogu raames, toetamisele suunatud kaudsete meetmete miinimumtingimuseks on, et selles osaleb üks liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjekt.

Artikkel 10

Üksikosalejad

Kui kaudse meetme miinimumtingimused täidavad mitu õigussubjekti, kes koos moodustavad ühe õigussubjekti, võib viimane olla kaudse meetme üksikosaleja tingimusel, et see on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis.

Artikkel 11

Kolmandates riikides asutatud rahvusvahelised organisatsioonid ja õigussubjektid

Kui käesolevas peatükis kehtestatud miinimumtingimused ning eriprogrammides või asjakohastes tööprogrammides sätestatud tingimused on täidetud, on kaudsetes meetmetes osalemine avatud kolmandas riigis asutatud rahvusvahelistele organisatsioonidele ja õigussubjektidele.

Artikkel 12

Lisatingimused

Lisaks käesolevas peatükis sätestatud miinimumtingimustele võidakse eriprogrammides või tööprogrammides kindlaks määrata tingimused minimaalse osalejate arvu kohta.

Ühtlasi võib neis sätestada lisatingimusi osalejate liigi ja vajaduse korral nende asutamiskoha kohta, lähtudes kaudse meetme iseloomust ja eesmärkidest.

2. JAGU

Menetlused

1. Alajagu

Konkursikutsed

Artikkel 13

Konkursikutsed

1.   Komisjon avaldab kaudsete meetmete konkursikutsed vastavalt nõuetele, mis on sätestatud asjaomastes eriprogrammides ja tööprogrammides, mis võivad sisaldada teatavatele kindlatele gruppidele, nagu näiteks VKEdele, suunatud kutseid.

Lisaks rakenduseeskirjades märgitud avaldamisele avaldab komisjon konkursikutsed seitsmenda raamprogrammi veebilehtedel, kindlates teabekanalites ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud riiklikes teabepunktides.

2.   Vajadusel täpsustab komisjon konkursikutses, et osalejad ei pea sõlmima konsortsiumikokkulepet.

3.   Konkursikutsetel on selgelt määratletud eesmärgid, mis tagab selle, et taotlejad ei esita asjatuid taotlusi.

Artikkel 14

Erandid

Komisjon ei avalda konkursikutseid järgneva osas:

a)	eriprogrammides või tööprogrammides määratletud õigussubjektide võetavad koordineerivad ja toetavad meetmed, kui eriprogramm lubab tööprogrammides nimetada abisaajaid vastavalt rakenduseeskirjadele;

b)	koordineerivad ja toetavad meetmed, mis koosnevad vastavalt finantsmääruses riigihangete suhtes kehtestatud eeskirjadele ostetud kaupadest või osutatud teenustest;

c)	sõltumatute ekspertide nimetamisega seotud koordineerivad ja toetavad meetmed;

d)	muud meetmed, kui see on sätestatud finantsmääruses või rakenduseeskirjades.

2. Alajagu

Ettepanekute hindamine ja valimine ning toetuste andmine

Artikkel 15

Hindamine, valik ja toetuse määramine

1.   Komisjon hindab kõiki konkursikutsetele esitatud ettepanekuid vastavalt eriprogrammis ning tööprogrammis sätestatud hindamispõhimõtetele ning valiku- ja toetuse määramise kriteeriumidele.

a)

Programmide “Koostöö” ja “Võimekus” suhtes kohaldatakse järgmisi kriteeriume: — teaduslik ja/või tehnoloogiline pädevus; — asjakohasus nimetatud eriprogrammide eesmärkide täitmiseks; — arenduse, teadmiste levitamise ja projekti tulemuste kasutamise kaudu saavutatav potentsiaalne mõju; — rakendamise ja juhtimise kvaliteet ja tõhusus.

b)

Programmi “Inimesed” suhtes kohaldatakse järgmisi kriteeriume: — teaduslik ja/või tehnoloogiline pädevus; — asjakohasus nimetatud eriprogrammide eesmärkide täitmiseks; — taotluse esitajate (teadlaste/organisatsioonide) kvaliteet ja rakendusvõimekus ning nende arengupotentsiaal tulevikus; — kavandatava meetme kvaliteet teadusliku väljaõppe ja/või teadmiste edastamise seisukohast.

c)	Programmi “Ideed” raames teostatavate eesliini teadusuuringute toetuseks kohaldatakse üksnes pädevuse kriteeriumit. Koordineerimise ja tugimeetmete puhul võib kasutada projektiga seotud kriteeriume.

Selles raamistikus täpsustatakse tööprogrammidega hindamis- ja valikukriteeriumid ning võidakse lisada täiendavaid nõudeid, koefitsiente ja lävendeid või kehtestada kriteeriumide kohaldamise täiendavad üksikasjad.

2.   Ettepanekut, mis on vastuolus peamiste eetiliste põhimõtetega või mis ei vasta eriprogrammis, tööprogrammis või konkursikutses esitatud tingimustele, ei valita. Niisuguse ettepaneku võib igal ajal hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlustest välja arvata.

3.   Ettepanekud seatakse vastavalt hindamistulemustele paremuse järjekorda. Rahastamisotsused tehakse selle järjekorra alusel.

Artikkel 16

Esitamine, hindamine, valik ja toetuse määramise menetlus

1.   Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, lähevad edasisele hindamisele üksnes need ettepanekud, mis läbivad esimese etapi, mille käigus hinnatakse ettepanekuid piiratud hindamiskriteeriumide alusel.

2.   Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, kutsutakse teise etappi täielikku ettepanekut esitama üksnes need taotlejad, kelle ettepanekud, mis läbivad esimese etapi hindamise.

Kõiki taotlejaid teavitatakse kiirelt hindamise esimese etapi tulemustest.

3.   Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, mis reguleerivad nii ettepanekute esitamist kui ka sellega seotud hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlust ning avaldab juhised taotlejatele, mis sisaldavad ka juhiseid hindajatele. Eelkõige kehtestab komisjon kaheetapilise taotluste esitamise menetluse üksikasjalikud eeskirjad (sealhulgas nii esimese etapi ettepaneku kui ka teise etapi ettepaneku ulatuse ja liigi kohta) ning kaheetapilise hindamismenetluse eeskirjad.

Komisjon annab teavet ja koostab vaidlustusmenetluse taotlejate jaoks.

4.   Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, millega tagatakse pidev kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende finantssuutlikkuse kontrollimine.

Komisjon hoidub nimetatud kontrolli korduvast läbiviimisest, välja arvatud juhul, kui asjaomase osaleja olukord on muutnud.

Artikkel 17

Sõltumatute ekspertide nimetamine

1.   Komisjon nimetab sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda ettepanekute hindamisel.

Artiklis 14 käsitletud koordineerivate ja toetavate meetmete elluviimiseks nimetatakse sõltumatud eksperdid üksnes juhul, kui komisjon peab seda vajalikuks.

2.   Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste ja teadmiste alusel. Juhul kui sõltumatutel ekspertidel tuleb tegeleda salastatud teabega, peavad nad enne ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

Sõltumatuid eksperte määratakse ja valitakse üksikisikutele suunatud taotluste esitamise kutsete ja asjaomastele organisatsioonidele, nagu riiklikele teadusagentuuridele, teadusasutustele või ettevõtetele suunatud taotluste esitamise kutsete alusel, et koostada sobivate kandidaatide nimekiri.

Komisjon võib vajadusel valida asjakohaste oskustega nimekirjavälise isiku.

Selleks et tagada mõistlik sooline tasakaal, rakendatakse sõltumatute ekspertide rühmade nimetamisel sobivaid meetmeid.

“Eesliini” teadusprojektide osas määrab komisjon eksperdid Euroopa Teadusnõukogu ettepaneku alusel.

3.   Sõltumatu eksperdi nimetamisel tagab komisjon, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse.

4.   Komisjon võtab vastu töölevõtu käskkirja näidise, edaspidi “töölevõtu käskkiri”, mis sisaldab kinnitust, et sõltumatul eksperdil ei ole eksperdiks nimetamise ajal sellist huvide konflikti ning et ta kohustub komisjoni teavitama, kui arvamuse esitamise või ülesannete täitmise ajal peaks selline huvide konflikt tekkima. Komisjon sõlmib iga sõltumatu eksperdiga töölevõtu käskkirja.

5.   Komisjon avaldab kord aastas sobivates teabekanalites teda seitsmenda raamprogrammi ja iga eriprogrammi juures abistanud sõltumatute ekspertide nimekirja.

3. Alajagu

Rakendamine ja toetuslepingud

Artikkel 18

Üldosa

1.   Osalejad rakendavad kaudse meetme ja võtavad kõik selleks vajalikud ja põhjendatud meetmed. Samas kaudses meetmes osalejad rakendavad meedet ühenduse suhtes solidaarvastutuse põhimõttel.

2.   Komisjon koostab artikli 19 lõikes 8 esitatud näidise alusel ning asjaomase rahastamisskeemi näitajaid arvesse võttes komisjoni ja osalejate vahelise toetuslepingu.

3.   Osalejad ei tohi võtta toetuslepinguga vastuollu minevaid kohustusi.

4.   Kui osaleja ei täida kaudse meetme tehnilise rakendamise osas oma kohustusi, peavad toetuslepingust tulenevaid kohustusi täitma teised osalejad ilma täiendava ühenduse toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon nad sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastab.

5.   Kui meetme rakendamine muutub võimatuks või kui osalejad ei suuda seda rakendada, tagab komisjon meetme lõpetamise.

6.   Osalejad tagavad komisjoni teavitamise kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada kaudse meetme rakendamist või ühenduse huve.

7.   Kaudses meetmes osalejad võivad töö teatud koostisosasid kolmandatelt osapooltelt alltöövõtu korras sisse osta, juhul kui see on toetuslepingus ette nähtud.

8.   Komisjon koostab vaidlustusmenetluse osalejate jaoks.

Artikkel 19

Toetuslepingutesse lisatavad üldsätted

1.   Toetuslepingus nähakse ette osalejate õigused ja kohustused ühenduse ees vastavalt otsusele nr 1982/2006/EÜ käesolevale määrusele, finantsmäärusele ja selle rakendamiseeskirjadele ning vastavalt ühenduse õiguse üldistele põhimõtetele.

Ühtlasi nähakse samadel tingimustel ette ka nende õigussubjektide õigused ja kohustused, kes ühinevad kaudse meetmega selle elluviimise käigus.

2.   Vajaduse korral sätestatakse toetuslepingus, millise osa ühenduse rahalisest toetusest moodustab abikõlblike kulude hüvitamine ja millise osa kindlasummaline rahastamine (sealhulgas ühiku maksumusel põhinev) või ühekordsed summeeritud väljamaksed.

3.   Toetuslepingus määratakse kindlaks, millised muudatused konsortsiumi koosseisus nõuavad eelnevat konkursikuulutuse avaldamist.

4.   Toetuslepingus nõutakse korrapäraste asjaomase kaudse meetme rakendamist käsitlevate eduaruannete esitamist komisjonile.

5.   Vajadusel võib toetuslepinguga ette näha, et komisjoni teavitatakse eelnevalt igast kavandatavast teadmiste omandiõiguse üleandmisest kolmandale osapoolele.

6.   Kui toetuslepinguga nõutakse osalejatelt tegevuste läbiviimist, millest saavad kasu kolmandad osapooled, teavitavad osalejad sellest laialdaselt ning määravad kindlaks, hindavad ja valivad kolmandaid osapooli läbipaistvalt, õiglaselt ning erapooletult. Kui tööprogrammis on sätestatud, määratakse toetuslepingus kindlaks kriteeriumid selliste kolmandate osapoolte valimiseks. Komisjonil on õigus kolmandate osapoolte valiku osas vastuväiteid esitada.

7.   Toetuslepingus võib kehtestada tähtaegu, milleks osalejad peavad tegema käesolevas määruses nimetatud teavitamised.

8.   Komisjon kehtestab kooskõlas käesoleva määrusega ning tihedas koostöös liikmesriikidega toetuslepingu näidise. Kui osutub vajalikuks toetuslepingu näidise oluline muutmine, siis muudab komisjon seda vastavalt vajadusele tihedas koostöös liikmesriikidega.

9.   Toetuslepingu näidis peegeldab Euroopa teadlaste hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis kehtestatud üldisi põhimõtteid. See käsitleb sobival viisil kõigi haridustasemete vahelist sünergiat, valmidust ja võimet teadusteemaliseks ja uurimustulemuste alaseks dialoogiks ja aruteluks laiema teaduskogukonna piire ületava avalikkusega, meetmeid naiste osaluse suurendamiseks teadustöös ja meetmeid teadustöö sotsiaal-majanduslike aspektide käsitlemiseks.

10.   Toetuslepingu näidises nähakse ette komisjoni või komisjonilt volitused saanud mis tahes esindaja ning kontrollikoja järelevalve ja finantskontroll.

Artikkel 20

Kasutusõigusi, kasutamist ja levitamist käsitlevad sätted

1.   Toetuslepingus määratakse kindlaks osalejate õigused ja kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega, kuivõrd neid ei ole käesolevas määruses kehtestatud.

Sellega seoses on nõutav teadmiste kasutamise ja levitamise kava esitamine komisjonile.

2.   Toetuslepingus võib kehtestada tingimused, mille alusel osalejad võivad esitada vastuväiteid teadmiste kasutamise ja levitamise tehnoloogilise kontrollimise kohta, mida teostavad teatavad komisjoni volitatud esindajad.

Artikkel 21

Lõpetamisega seotud sätted

Toetuslepingus määratakse kindlaks selle osalise või täieliku lõpetamise põhjused, eelkõige seoses käesoleva määruse täitmata jätmise, kohustuste mittetäitmise või rikkumisega, samuti määratakse kindlaks, millised tagajärjed on osalejatele mõne teise osaleja suutmatusel lepingut täita.

Artikkel 22

Erisätted

1.   Kaudsete meetmete puhul, mis toetavad olemasolevaid teadusuuringute infrastruktuure ja vajaduse korral uute teadusuuringute infrastruktuure, võib toetuslepingutega kehtestada erisätteid konfidentsiaalsuse, avalikustamise ja kasutusõiguse ning kohustuste kohta, mis võivad infrastruktuuri kasutajaid mõjutada.

2.   Kaudsete meetmete puhul, mis toetavad teadlaste koolitamist ja karjääri kujundamist, võib toetuslepingutega kehtestada erisätted konfidentsiaalsuse, kasutusõiguse ning kohustuste kohta, mis on seotud meetmest kasu saavate teadlastega.

3.   Kaudse meetme rakendamiseks turvalisusega seotud uuringute vallas võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid eelkõige muudatuste kohta konsortsiumi koosseisus, konfidentsiaalsuse, teabe klassifitseerimise ja liikmesriikidele edastatava teabe, levitamise, kasutusõiguste ning teadmiste omandiõiguse ülemineku ja kasutamise kohta.

4.   Vajadusel võib muid kui lõikes 3 viidatud turvalisuse küsimusi käsitleva kaudse meetme toetusleping samuti taolisi erisätteid sisaldada.

5.   “Eesliini” teadustegevuste osas võidakse toetuslepinguga kehtestada levitamisega seotud erisätted.

Artikkel 23

Allkirjastamine ja ühinemine

Toetusleping jõustub siis, kui koordinaator ja komisjon on selle allkirjastanud.

Toetuslepingut kohaldatakse kõikide osalejate suhtes, kes on toetuslepinguga ametlikult ühinenud.

4. Alajagu

Konsortsiumid

Artikkel 24

Konsortsiumikokkulepped

1.   Kui konkursikutses ei ole ette nähtud teisiti, sõlmivad kõik kaudses meetmes osalejad kokkuleppe, edaspidi “konsortsiumikokkulepe”, et reguleerida muu hulgas järgmist:

a)	konsortsiumi sisemine korraldus;

b)	ühenduse rahalise toetuse jagamine;

c)	eeskirjad levitamise, teabe kasutamise ja kasutusõiguste andmise kohta, mis täiendavad III peatükis sisalduvaid eeskirju ning nendega seotud sätteid toetuslepingus;

d)	sisevaidluste lahendamine, sealhulgas võimu kuritarvitamise juhtumite lahendamine;

e)	vastutus, kahjude hüvitamine ja osalejate vahelise konfidentsiaalsuse kord.

2.   Komisjon kehtestab ja avaldab juhised, mis käsitlevad põhiküsimusi, mida osalejad oma konsortsiumikokkulepetes käsitleda võivad, sealhulgas VKEde osalust edendavad sätted.

Artikkel 25

Koordinaator

1.   Kaudses meetmes osaleda soovivad õigussubjektid määravad endi seast ühe, kes tegutseb koordinaatorina, et täita järgmisi ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele, finantsmäärusele, rakenduseeskirjadele ja toetuslepingule:

a)	teostada järelevalvet kaudses meetmes osalejate kohustuste järgimise üle;

b)	kontrollida, kas toetuslepingus märgitud õigussubjektid täidavad toetuslepinguga ühinemiseks vajalikke formaalsusi;

c)	võtta vastu ühenduse rahalist toetust ja jaotada seda kooskõlas konsortsiumikokkuleppe ja toetuslepinguga;

d)	pidada ühenduse rahalise toetusega seotud arvestust ja raamatupidamisarvestust ning teavitada komisjoni selle jaotamisest vastavalt artikli 24 lõike 1 punktile b ja artiklile 36;

e)	vahendada tõhusat ja korrektset teabevahetust osalejate vahel ning esitada osalejatele ja komisjonile korrapäraseid aruandeid projekti edusammudest.

2.   Koordinaator on märgitud toetuslepingusse.

3.   Uue koordinaatori nimetamiseks on vaja komisjoni kirjalikku nõusolekut.

Artikkel 26

Muudatused konsortsiumi koosseisus

1.   Kaudses meetmes osalejad võivad heaks kiita uue osaleja lisamise või olemasoleva osaleja eemaldamise, tehes seda kooskõlas konsortsiumikokkuleppe vastavate sätetega.

2.   Iga olemasoleva kaudse meetmega liituv õigussubjekt ühineb toetuslepinguga.

3.   Erandjuhtudel, kui toetuslepingus on see sätestatud, avaldab konsortsium konkursikuulutuse ja levitab seda laialdaselt, kasutades teatavaid teabekanaleid, eelkõige seitsmenda raamprogrammi veebisaite, kutseala ajakirjandusväljaandeid ja teatmikke ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud riiklikke teabepunkte ja abitoimingute kontaktpunkte.

Konsortsium hindab pakkumisi kriteeriumide alusel, mis reguleerisid esialgset meetme hindamist, sõltumatute ekspertide abiga, kelle konsortsium on nimetanud vastavalt artiklis 15 ja 17 sätestatud põhimõtetele.

4.   Konsortsium peab igast koosseisu muudatusettepanekust teavitama komisjoni, kes võib 45 päeva jooksul alates teate saamisest esitada vastuväiteid.

Kooseisu muudatused, mis on seotud teiste ettepanekutega muudatusteks toetuslepingus, mis ei ole otseselt seotud koosseisu muutusega, peavad saama komisjoni kirjaliku nõusoleku.

5. Alajagu

Programmide ja kaudsete meetmete ning teabeedastuse järelvalve ja hindamine

Artikkel 27

Järelevalve ja hindamine

1.   Komisjon hindab kaudsete meetmete rakendamist regulaarsete tegevusaruannete põhjal, mida osalejad esitavad vastavalt artikli 19 lõikele 4.

Eelkõige jälgib komisjon vastavalt artikli 20 lõike 1 teisele lõigule esitatud teadmiste kasutamise ja levitamise kava rakendamist.

Sellel eesmärgil võivad komisjoni abistada sõltumatud eksperdid, kes on ametisse nimetatud vastavalt artiklile 17.

2.   Komisjon kehtestab infosüsteemi, mis võimaldab selle järelevalve tõhusat ja järjepidevat toimimist kogu seitsmenda raamprogrammi ulatuses, ning hooldab seda.

Artikli 3 kohaselt avaldab komisjon sobivates teabekanalites teavet rahastatud projektide kohta.

3.   Otsuse nr 1982/2006/EÜ artiklis 7 nimetatud järelevalve ja hindamine sisaldavad käesoleva määruse kohaldamisega seotud aspekte, eelkõige VKEdega seotud aspekte, ning käsitlevad kulude arvutamise korra muudatuste eelarvelist mõju võrreldes kuuenda raamprogrammiga ning selle mõju osalejate halduskoormusele.

4.   Komisjon määrab kooskõlas artikliga 17 sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda seitsmendas raamprogrammis ja eriprogrammides ettenähtud hindamiste läbiviimisel ning (kui seda vajalikuks peetakse) eelmiste raamprogrammide hindamiste läbiviimisel.

5.   Lisaks võib komisjon moodustada artikli 17 kohaselt nimetatud sõltumatute ekspertide rühmi, kes annavad nõu, kuidas ühenduse teaduspoliitikat välja töötada ja rakendada.

Artikkel 28

Teave, mis tuleb kättesaadavaks teha

1.   Võttes nõuetekohaselt arvesse artiklit 3, teeb komisjon taotluse korral igale liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe, mis tal on kaudse meetme raames tehtud töö tulemusel olemas, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	kui see teave on riigi poliitika seisukohast asjakohane;

b)	osalejad ei ole asjaomase teabe kättesaadavaks tegemise vastu piisavalt põhjendatud argumente esitanud.

2.   Teadmiste kättesaadavaks tegemisega vastavalt lõikele 1 ei lähe komisjoni või osalejate õigused või kohustused mingil juhul teabe saajale.

Teabe saaja käsitleb mis tahes sellist teavet konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui see tuleb avalikuks või kui osalejad ise selle avalikustavad või kui see edastati komisjonile ilma konfidentsiaalsuspiiranguteta.

3. JAGU

Ühenduse rahaline toetus

1. Alajagu

Abikõlblikkus ja toetuste vormid

Artikkel 29

Abikõlblikkus

1.   Kõik järgmised õigussubjektid, kes osalevad kaudses meetmes, võivad saada ühenduse rahalist toetust:

a)	iga liikmesriigis või assotsieerunud riigis või ühenduse õiguse alusel asutatud õigussubjekt;

b)	iga Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon;

c)	rahvusvahelise koostöö partnerriigis asutatud mis tahes õigussubjekt.

2.   Juhul kui osaleb muu rahvusvaheline organisatsioon kui Euroopa huve esindav organisatsioon või kolmandas riigis (mis ei ole assotsieerunud riik või rahvusvahelise koostöö partnerriik) asutatud õigussubjekt, võib ta saada ühenduse rahalist toetust tingimusel, et vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a)	kui see on vastavalt sätestatud eriprogrammides või asjaomases tööprogrammis;

b)	kui toetus on vajalik kaudse meetme teostamiseks;

c)	kui selline rahastamine on ette nähtud mis tahes kahepoolses teadus- ja tehnoloogialepingus või muus ühenduse ja õigussubjekti asutamiskohariigi vahelises kokkuleppes.

Artikkel 30

Toetuste vormid

1.   Otsuse nr 1982/2006/EÜ III lisa a osas sätestatud rahastamiskavade kohaselt põhineb ühenduse rahaline toetus abikõlblike kulude täielikul või osalisel hüvitamisel.

Ühenduse rahaline toetus võib olla kindlasummaliste toetuste vormis, sealhulgas kindlasummaline rahastamine, mis põhineb ühiku maksumusel, või ühekordsed summeeritud väljamaksed, või kombineerida abikõlblike kulude hüvitamisel kindlasummalist rahastamist ja ühekordseid summeeritud väljamakseid. Ühenduse rahalist toetust võib maksta ka stipendiumi või auhinnaraha vormis.

2.   Toetuse vorm, mida asjaomase meetme puhul tuleb kasutada, täpsustatakse tööprogrammides ja konkursikutsetes.

3.   Rahvusvahelise koostöö partnerriikide osalejad võivad ühenduse rahalise toetuse osas valida ühekordsete summeeritud väljamaksete kasutamise. Komisjon kehtestab kohaldatavad ühekordsed summeeritud väljamaksed kooskõlas finantsmäärusega.

Artikkel 31

Abikõlblike kulude hüvitamine

1.   Osalejad kaasfinantseerivad kaudseid meetmeid, mida rahastatakse toetustest.

Abikõlblike kulude hüvitamiseks ettenähtud ühenduse rahalisest toetusest ei või saada tulu.

2.   Meetme rakendamise lõppedes võetakse toetuse maksmisel arvesse tulud.

3.   Et kaudse meetme rakendamiseks taotletud kulud oleksid abikõlblikud, peavad need vastama järgmistele tingimustele:

a)	kulud peavad olema tegelikud;

b)	kulud peavad olema kantud meetme rakendamise jooksul, välja arvatud lõpparuannete puhul, kui need on toetuslepinguga ette nähtud;

c)	kulud peavad olema kindlaks määratud osaleja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning -tavade kohaselt ning kasutatud ainsa eesmärgiga saavutada kaudse meetme eesmärgid ja kavandatud tulemused, vastavuses kokkuhoiu, tõhususe ja mõjususe põhimõtetega;

d)	kulud peavad olema kirjendatud osaleja raamatupidamisarvestuses ning kolmandate osapoolte ressursside puhul nende kolmandate osapoolte raamatupidamisarvestusse kantud;

e)

kulud peavad olema eraldatud abikõlbmatutest kuludest, eriti eristatavatest kaudsetest maksudest, sealhulgas käibemaks, tollimaksud ja võlgnetavad intressid, reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või makseteks, vahetuskursilt saadud kahjud ja kuludega seotud kasum kapitalilt, mõne muu ühenduse projektiga seoses deklareeritud, kantud või hüvitatud kulud, võlad ja võla teenindamise kulud, ülekulud ja alusetult tekitatud kulud, või mis tahes muudest kuludest, mis ei vasta punktides a–d sätestatud tingimustele.

Punkti a kohaldamisel võib kasutada keskmisi personalikulusid, kui need on kooskõlas osaleja halduspõhimõtete ja raamatupidamistavadega ega erine oluliselt tegelikest kuludest.

4.   Kuigi ühenduse rahaline toetus arvutatakse kaudse meetme kogukulude alusel, põhineb tagasimakse iga osaleja kuluaruandel.

Artikkel 32

Otsesed ja kaudsed abikõlblikud kulud

1.   Abikõlblikud kulud peavad koosnema otseselt meetmega seotud kuludest, edaspidi “otsesed abikõlblikud kulud”, ja vajaduse korral kuludest, mida ei saa otseselt meetmega seostada, kuid mis tulenevad meetmega seotud otsestest abikõlblikest kuludes, edaspidi “kaudsed abikõlblikud kulud”.

2.   Osalejate kulude hüvitamine põhineb nende otsestel ja kaudsetel abikõlblikel kuludel.

Kooskõlas artikli 31 lõike 3 punktiga c võib osaleja enda kui õigussubjekti abikõlblike kaudsete kulude väljaarvutamiseks kasutada lihtsustatud meetodit, kui see on kooskõlas osaleja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning -tavadega. Toetuslepingus sätestatakse põhimõtted, millest sellega seoses tuleb kinni pidada.

3.   Toetuslepinguga võib piirata kaudseid abikõlblikke kulusid, kehtestades abikõlblike kulude maksimaalse määra, välja arvatud alltöövõtuga otseselt seotud abikõlblikud kulud, eriti koordineerimis- ja toetusmeetmete ning vajaduse korral teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmete puhul.

4.   Erandina lõikest 2 võib kaudsete abikõlblike kulude katmiseks iga osaleja valida kindla summa oma otseste abikõlblike kulude kogusummast, välja arvatud alltöövõtuga seotud otsesed abikõlblikud kulud või kolmandate osapoolte kulude hüvitamisega seotud kulud.

Asjakohase kindla summa määrab kindlaks komisjon ligilähedaselt tegelike kaudsete kuludega vastavalt finantsmäärusele ja selle rakenduseeskirjadele.

5.   Mittetulunduslikud avalik-õiguslikud asutused, kesk- ja kõrgharidusasutused, teadusasutused ja VKEd, kes osalevad artiklis 33 osutatud rahastamiskavades, mis sisaldavad teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust, ning kes ei suuda kindlalt tuvastada asjaomase meetmega seotud enda tegelikke kaudseid kulusid, võivad valida kindlasummalise väljamakse, mis moodustab 60 % nende toetuste otseste abikõlblike kulude kogusummast, mida on antud konkursikutsete alusel, mille pakkumiste esitamise tähtpäev on hiljemalt 1. jaanuar 2010.

Lõikes 2 sätestatud üldpõhimõtte täielikule kohaldamisele ülemineku hõlbustamise eesmärgil kehtestab komisjon nende toetuste suhtes, mida on antud konkursikutsete alusel, mille pakkumiste esitamise tähtpäev on pärast 31. detsembrit 2009, nimetatud kindlasummalise väljamakse asjakohase määra, mis peaks olema ligilähedaselt võrdne asjaomaste tegelike kaudsete kuludega, kuid mitte väiksem kui 40 %. See põhineb selliste mittetulunduslike avalik-õiguslike asutuste, kesk- ja kõrgharidusasutuste, teadusasutuste ja VKEde, kes ei suuda kindlalt tuvastada asjaomase meetmega seotud enda tegelikke kaudseid kulusid, osalemise hindamisel.

6.   Kõik kindlasummalised väljamakse määrad kehtestatakse toetuslepingu näidises.

Artikkel 33

Rahastamise ülemmäärad

1.   Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmete puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 50 %-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

Mittetulunduslike avalik-õiguslike asutuste, kesk- ja kõrgharidusasutuste, teadusasutuste ja VKEde puhul võib see siiski ulatuda maksimaalselt kuni 75 %-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

Julgeolekuga seotud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse puhul võib see ulatuda maksimaalselt kuni 75 %ni juhul, kui tegemist on võimekuste arendamisega valdkondades, kus turu suurus on väga piiratud ja turul esinevate probleemide oht väga madal, ning kui tegemist on seadmete kiirendatud arendamisega uutele ohtudele reageerimise eesmärgil.

2.   Tutvustamistegevuse puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt 50 %-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

3.   “Eesliini” teadustegevusi, koordineerimis- ja toetusmeetmeid ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmeid toetava tegevuse puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100 %-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

4.   Haldusmeetmeteks, sealhulgas raamatupidamisaruande tõenditeks ning teisteks tegevusteks, mis ei ole hõlmatud lõigetega 1, 2, ja 3, võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100 %-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

Teised esimeses lõigus nimetatud tegevused hõlmavad muu hulgas koolitust meetmetes, mis ei kuulu teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise meetme rahastamisskeemi alla, koordineerimist, koostöövõrkude loomist ja tulemuste levitamist.

5.   Lõigete 1–4 kohaldamisel võetakse ühenduse rahalise toetuse kindlaksmääramisel arvesse abikõlblikud kulud ja tulud

6.   Lõikeid 1–5 kohaldatakse vajaduse korral nende kaudsete meetmete suhtes, kus terve kaudse meetme ulatuses kasutatakse kindlasummalist rahastamist või ühekordseid summeeritud väljamakseid.

Artikkel 34

Aruandlus ja abikõlblike kulude auditeerimine

1.   Komisjonile esitatakse korrapäraselt tegevusaruandeid, mis käsitlevad abikõlblike kulusid, eelfinantseerimisest saadud intresside ja asjaomase kaudse meetmega seotud tulusid, ning vajaduse korral raamatupidamisaruande tõend vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele.

Kaasfinantseerimise olemasolu seoses asjaomase meetmega tuleb esitada aruandes ning vajaduse korral kinnitada seda meetme lõppedes.

2.   Olenemata finantsmäärusest ja rakenduseeskirjadest on raamatupidamisaruande tõend kohustuslik juhul, kui osalejale kaudse meetme raames tehtud vahe- ja lõppmaksete kumulatiivne summa on 375 000 EUR või sellest suurem.

2 aastat kestva või lühema kestusega kaudse meetme puhul nõutakse osalejalt siiski mitte rohkem kui üht raamatupidamisaruande tõendit, mis tuleb esitada projekti lõppedes.

Raamatupidamisaruande tõendeid ei nõuta kaudsete meetmete puhul, mille korral tagasimakse tehakse ühekordse summeeritud või kindlasummalise väljamaksega.

3.   Avalik-õiguslike asutuste, teadusorganisatsioonide ning kesk- ja kõrgharidusasutuste puhul võib lõikes 1 nõutava raamatupidamisaruande tõendi väljastada pädev ametiisik.

Artikkel 35

Pädevusvõrgustikud

1.   Tööprogrammis nähakse ette toetuse vorm, mida pädevusvõrgustike puhul tuleb kasutada.

2.   Kui pädevusvõrgustikele antakse ühenduse rahaline toetus ühekordse summeeritud väljamaksena, arvutatakse see vastavalt pädevusvõrgustikuga seotud teadlaste arvule ja meetme kestvusele. Kindlasummalise rahastamisega seotud makstava ühiku määr on 23 500 EUR ühe teadlase kohta aastas.

Komisjon kohandab seda summat vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele

3.   Tööprogrammis määratakse kindlaks osalejate maksimaalne arv ja vajaduse korral maksimaalne teadlaste arv, mida võib aluseks võtta maksimaalse ühekordse summeeritud väljamakse arvutamisel. Vajaduse korral võib osalejaid siiski olla rahalise toetuse kindlaksmääramiseks seatud maksimumarvust rohkem.

4.   Väljamakseid tehakse perioodiliste maksetena.

Neid perioodilisi makseid tehakse vastavalt ühise tegevusprogrammi elluviimisele antud hinnangule, mis põhineb konsortsiumiga kokku lepitud ning toetuslepingus kindlaks määratud tulemusindikaatoritel, millega mõõdetakse uurimisressursside ja -vahendite integreerimist.

2. Alajagu

Maksed, jaotamine, tagastamine ja garantiid

Artikkel 36

Maksed ja jaotamine

1.   Ühenduse rahaline toetus makstakse osalejatele asjatute viivitusteta koordinaatori kaudu.

2.   Koordinaator peab raamatupidamisarvestust ühenduse rahaliste vahendite kohta, mis võimaldab igal ajal kindlaks teha, kui palju raha on igale osalejale eraldatud.

Nõudmisel edastab koordinaator selle teabe komisjonile.

Artikkel 37

Tagastamine

Komisjon võib kooskõlas finantsmäärusega vastu võtta tagastamisotsuse.

Artikkel 38

Riski vältimise mehhanism

1.   Kui lõigetes 2-5 ei ole sätestatud teisiti, vastutab iga osaleja üksnes oma võlgade eest.

2.   Et hallata riski, mis on seotud võimalusega, et ühendusele ei tagastata tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, asutab komisjon osalejate tagatisfondi (edaspidi “fond”) ning haldab seda kooskõlas lisaga.

Fondi tegevuse tulemusena saadud intressid lisatakse fondile ning neid kasutatakse üksnes lisa punktis 3 sätestatud eesmärkidel, ilma et see piiraks lisa punkti 4 kohaldamist.

3.   Kaudses meetmes osaleja poolt toetuse vormis fondi tehtud sissemakse ei tohi ületada 5 % osalejale antavast ühenduse rahalisest toetusest. Meetme lõppemise korral tagastatakse osalejale (koordinaatori kaudu) fondi tehtud sissemakse summa lõike 4 kohaselt.

4.   Juhul kui fondi tegevuse tulemusena saadud intressid ei ole piisavad, et katta ühendusele tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, võib komisjon osalejale tagastamisele kuuluvast summast maha arvata maksimaalselt 1 % osalejale antavast ühenduse rahalisest toetusest.

5.   Lõikes 4 osutatud mahaarvamist ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste suhtes, õigussubjektide suhtes, kelle osaluse kaudses meetmes tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ning kõrg- ja keskharidusasutuste suhtes.

6.   Komisjon kontrollib eelnevalt koordinaatorite finantssuutlikkust ning lõikes 5 osutamata osalejate finantssuutlikkust, kui nad kaudse meetme raames taotlevad ühenduse rahalist toetust summas, mis ületab 500 000 EUR, välja arvatud juhul, kui tegemist on erandlike asjaoludega, ja eelkõige juhul, kui olemasoleva teabe põhjal on õigustatult alus nimetatud osalejate finantssuutlikkuses kahelda.

7.   Fondi loetakse finantsmääruse kohaseks piisavaks garantiiks. Osalejatelt ei tohi nõuda täiendavat garantiid või tagatist.

III PEATÜKK

LEVITAMINE JA KASUTAMINE NING KASUTUSÕIGUSED

1. JAGU

Teadmised

1. Alajagu

Omandiline kuuluvus

Artikkel 39

Teadmiste omandiline kuuluvus

1.   Muude kui lõikes 3 viidatud kaudsete meetmete alusel tehtud töö tulemusel saadud teadmised kuuluvad osalejatele, kelle tehtud töö on need teadmised andnud.

2.   Kui osaleja töötajatel või muul osaleja heaks töötaval personalil on õigus nõuda teadmiste suhtes mingeid õigusi, tagab osaleja selle, et neid õigusi on võimalik teostada viisil, mis on vastavuses tema toetuslepingust tulenevate kohustustega.

3.   Teadmised kuuluvad ühendusele järgmistel juhtudel:

a)	koordineerivate ja toetavate meetmetega, mis koosnevad vastavalt finantsmääruses riigihangete suhtes kehtestatud eeskirjadele ostetud kaupadest või osutatud teenustest;

b)	sõltumatute ekspertidega seotud koordineerivad ja toetavad meetmed.

Artikkel 40

Teadmiste ühisomand

1.   Kui mitu osalejat on teinud ühiselt töö, mille alusel on saadud teadmised, ja kui nende osa selles töös ei saa kindlaks määrata, kuuluvad need teadmised neile ühiselt.

Osalejad sõlmivad kokkuleppe ühise omandi jagamise ja kasutamistingimuste kohta vastavalt toetuslepingu tingimustele.

2.   Kui ühise omandiõiguse kokkulepet ei ole veel sõlmitud, on igal ühisel omanikul õigus teiste ühiste omanike eelneva teavitamise ning õiglase ja mõistliku hüvitise korral anda kolmandatele pooltele lihtlitsentse, ilma mis tahes õigusteta anda all-litsentse järgmistel tingimustel:

a)	teisi ühiseid omanikke peab eelnevalt teavitama;

b)	teistele ühistele omanikele tuleb pakkuda õiglast ja mõistlikku hüvitist.

3.   Komisjon annab taotluse korral juhiseid võimalike küsimuste kohta, mis lisatakse ühise omandiõiguse kokkuleppele.

Artikkel 41

Teadmiste kuulumine konkreetsetele rühmadele

Konkreetsete rühmade kasuks teostatud kaudsete meetmete suhtes ei kohaldata artikli 39 lõiget 1 ja artikli 40 lõiget 1. Sellistel juhtudel kuuluvad saadud teadmised ühiselt kaudsest meetmest kasu saavale konkreetsele rühmale, kui kõnealused osalejad ei ole kokku leppinud teisiti.

Kui saadud teadmiste omanikud ei ole nimetatud rühma liikmed, tagavad teadmiste omanikud, et nimetatud rühmale antakse kõik vajalikud õigused neile teadmistele, mis on nõutavad teadmiste kasutamiseks ja levitamiseks vastavalt toetuslepingu tehnilisele lisale.

Artikkel 42

Teadmiste edasiandmine

1.   Lõigete 2–5 ja artikli 43 kohaselt võib teadmiste omanik teadmisi edasi anda kõigile õigussubjektidele.

2.   Kui osaleja annab üle teadmiste omandiõiguse, annab ta kooskõlas toetuslepinguga vastuvõtjale üle oma nende teadmistega seotud kohustused, eriti need, sealhulgas kohustuse anda need kohustused üle mis tahes hilisemale vastuvõtjale.

3.   Lähtudes oma konfidentsiaalsusega seonduvatest kohustustest peab osaleja kasutusõiguse edasiandmisel sellest eelnevalt teatama teistele samas meetmes osalejatele koos piisava teabega teadmiste uue omaniku kohta, et võimaldada neil teostada oma toetuslepingu järgseid kasutusõigusi.

Teised kasutajad võivad siiski kirjaliku kokkuleppega loobuda oma õigustest eelnevale individuaalsele teavitamisele kasutusõiguse üleminemisel kindlaks määratud kolmandale osapoolele.

4.   Pärast eelnevat teavitamist vastavalt lõike 3 esimesele lõigule võib ükskõik kes teistest osalejatest keelduda omandiõiguse üleandmisega nõustumast põhjendusel, et see kahjustab nende kasutusõigusi.

Kui keegi teistest osalejatest suudab tõendada, et see kahjustab tema kasutusõigusi, ei toimu kavandatud üleandmine enne, kui asjaomased osalejad on omavahel kokkuleppele jõudnud.

5.   Vajadusel võib toetuslepinguga ette näha, et komisjoni teavitatakse eelnevalt igast kavandatavast omandiõiguse üleandmisest või igast kavandatavast ainulitsentsi andmisest sellises kolmandas riigis asutatud kolmandale osapoolele, mis ei ole ühinenud seitsmenda raamprogrammiga.

Artikkel 43

Euroopa konkurentsivõime säilitamine ja eetilised põhimõtted

Teadmiste puhul võib komisjon olla vastu omandiõiguse üleandmisele või ainulitsentsi andmisele sellises kolmandas riigis asutatud kolmandatele osapooltele, mis ei ole ühinenud seitsmenda raamprogrammiga, kui komisjon leiab, et see ei ole kooskõlas Euroopa majanduse konkurentsivõime arendamise huvide, eetiliste põhimõtetega või julgeolekukaalutlustega.

Sellistel juhtudel toimub omandiõiguse üleandmine või lihtlitsentsi andmine ainult juhul, kui komisjon on kindel, et rakendatakse sobivaid turvameetmeid.

2. Alajagu

Kaitse, avaldamine, levitamine ja kasutamine

Artikkel 44

Teadmiste kaitse

1.   Kui teadmisi saab rakendada tööstuses või kaubanduses, tagab omanik nende nõuetekohase ja tõhusa kaitse kooskõlas asjakohaste õigusnormidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse enda õigustatud huve ning teiste asjaomases kaudses meetmes osalejate õigustatud huve, eriti ärihuve.

Kui osaleja, kes ei ole teadmiste omanik, viitab enda õigustatud huvidele, peab ta kõigil juhtudel näitama, et need kannataksid põhjendamatult suurel määral.

2.   Kui osaleja ei kaitse oma teadmisi, mida saab rakendada tööstuses või kaubanduses, ega anna neid koosseonduvate kohustustega üle teisele osalejale, liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud seotud ettevõttele või mis tahes teisele liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud kolmandale osapoolele kooskõlas artikliga 42, ei tohi aset leida mingit levitamist enne, kui komisjoni on teavitatud.

Sellisel juhul võib komisjon asjaomase osaleja nõusolekul võtta selle teadmise enda omandisse ja rakendada meetmeid selle piisavaks ja tõhusaks kaitsmiseks. Osaleja võib keelduda nõusolekut andmast üksnes juhul, kui ta suudab tõestada, et tema õigustatud huve võidakse põhjendamatult suurel määral kahjustada.

Artikkel 45

Märkus ühenduse rahalise toetuse kohta

Kõik teadmisega seotud osaleja poolt või tema nimel esitatud trükised, patenditaotlused või mis tahes muu teadmistega seotud levitamine peab sisaldama märkust (mis võib sisaldada visuaalseid vahendeid) selle kohta, et asjaomased teadmised on loodud ühenduse rahalise toetuse abil.

Selle märkuse tingimused määratakse kindlaks toetuslepingus.

Artikkel 46

Kasutamine ja levitamine

1.   Osalejad kasutavad teadmisi, mida nad omavad, või tagavad nende kasutamise.

2.   Iga osaleja tagab, et tema omanduses olevaid teadmisi levitatakse nii kiiresti kui võimalik. Kui osalejad teadmisi ei levita, võib seda teha komisjon. Toetuslepingus võidakse kehtestada vastavad tähtajad.

3.   Levitamistegevus peab sobituma vajadusega kaitsta intellektuaalomandi õiguste, konfidentsiaalsusega seonduvate kohustuste ja teadmiste omaniku õigustatud huvide kaitsega.

4.   Enne levitamist teavitab osaleja sellest teisi asjaomaseid osalejaid.

Pärast teavitamist võib iga osaleja keelduda sellega nõustumast, kui ta leiab, et see võib kahjustada tema teadmiste või taustteabega seotud õigustatud huve ebaproportsionaalsel määral. Sellisel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui tarvitusele võetakse vajalikud meetmed nende õigustatud huvide kaitseks.

2. JAGU

Taustteabe ja teadmiste kasutusõigused

Artikkel 47

Hõlmatud taustteave

Osalejad võivad kirjalikus kokkuleppes määratleda taustteabe, mida on vaja kaudse meetme teostamiseks, ning vajaduse korral osa taustteabest välja jätta.

Artikkel 48

Põhimõtted

1.   Kõik taotlused kasutusõiguste saamiseks tehakse kirjalikult.

2.   Kasutusõigustega ei kaasne õigust anda välja all-litsentse, kui teadmiste või taustteabe omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

3.   Ainulitsentsi andmine omandatud teadmistele või taustteabele on võimalik, kui kõik teised osalejad kinnitavad kirjalikult, et nad loobuvad oma kasutusõigustest.

4.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, tuleb kõikide kokkulepetega, mis annavad osalejatele või kolmandatele osapooltele teadmiste ja taustteabe kasutusõigused, tagada teiste osalejate potentsiaalsete kasutusõiguste säilimine.

5.   Ilma et see piiraks artiklite 49 ja 50 ning toetuslepingu kohaldamist, teavitavad samas kaudses meetmes osalejad üksteist viivitamata kõigist taustteabe kasutusõigusega seotud piirangutest või muudest piirangutest, mis võivad oluliselt mõjutada kasutusõiguste andmist.

6.   Osaleja osalemise lõppemine ei mõjuta mingil viisil kohustust anda kasutusõigused teistele samas kaudses meetmes jätkavatele osalejatele toetuslepingus määratletud tingimuste alusel.

Artikkel 49

Kasutusõigused kaudsete meetmete rakendamiseks

1.   Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada teadmisi, kui neid teadmisi vajatakse oma töö tegemiseks selle kaudse meetme raames.

Vastavad kasutusõigused antakse ilma kasutustasuta.

2.   Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada taustteavet, kui seda taustteavet vajatakse oma töö tegemiseks selle kaudse meetme raames tingimusel, et asjaomasel osalejal on õigus neid anda.

Sellised kasutusõigused antakse ilma kasutustasuta, kui kõigi osalejate vahel ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku lepitud.

Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostajad annavad taustteabe kasutusõigused ilma kasutustasuta.

Artikkel 50

Kasutusõigused teadmiste kasutamiseks

1.   Samas kaudses meetmes osalejatel on õigus kasutada teadmisi, kui seda vajatakse selleks, et kasutada oma teadmisi.

Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.

2.   Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada taustteavet, kui seda vajatakse oma taustteabe kasutamiseks, tingimusel et asjaomasel osalejal on õigus neid anda.

Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.

3.   Liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud seotud ettevõte omab samuti lõigetes 1 ja 2 osutatud teadmiste või taustteabe kasutusõigusi samadel tingimustel nagu osaleja, kellega ta on seotud, välja arvatud kui toetuslepingus või konsortsiumikokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 alusel võib kasutusõigusi nõuda kuni ühe aasta jooksul pärast:

a)	kaudse meetme lõppemist, või

b)	taustteabe või teadmiste omaniku osalemise lõppemist.

Asjaomased osalejad võivad siiski kokku leppida erinevas ajapiirangus.

5.   Kui kõik omanikud sellega nõustuvad, antakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostajale kokkulepitud õiglastel ja mõistlikel tingimustel saadud teadmiste kasutusõigus, et viimane saaks jätkata edasist uurimistegevust.

6.   Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostajad annavad taustteabe jaoks, mida on vaja kaudses meetmes loodud teadmiste kasutamiseks, kasutusõiguse tasuta või enne toetuslepingu allkirjastamist kokkulepitud õiglastel ja mõistlikel tingimustel.

Artikkel 51

Lisasätted “eesliini” teadustegevust käsitlevatele kasutusõigustele ning meetmetele, mis on kasulikud konkreetsetele rühmadele

1.   Samas “eesliini” teadustegevuses osalejatelt ei nõuta kasutustasu teadmiste ja taustteabe rakendamise või kasutusõiguste eest edasise uurimistegevuse jätkamise eesmärgil.

Kasutusõigused, mida vajatakse muul eesmärgil kui edasise uurimistegevuse jätkamine, on tasuta, kui toetuslepingus ei ole sätestatud teisiti.

2.   Kui kaudsest meetmest kasu saavat konkreetset rühma esindab õigussubjekt, kes osaleb rühma asemel kaudses meetmes, on nimetatud õigussubjektil õigus anda talle antud mis tahes kasutusõiguse all-litsentse neile oma liikmetele, kes on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis.

IV PEATÜKK

EUROOPA INVESTEERIMISPANK

Artikkel 52

1.   Ühendus võib anda Euroopa Investeerimispangale (EIB) rahalist toetust, et katta riske, mis on seotud laenude või tagatistega, mida EIB on andnud seitsmenda raamprogrammi raames püstitatud teadustöö eesmärkide toetamiseks (riskijagamisrahastu).

2.   EIB annab neid laene või tagatisi kooskõlas õigluse, läbipaistvuse, erapooletuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

3.   Komisjonil on õigus esitada vastuväiteid riskijagamisrahastu kasutamise kohta teatud laenude või tagatiste jaoks; vastavad tingimused määratakse kindlaks toetuslepingus kooskõlas tööprogrammiga.

V PEATÜKK

JÕUSTUMINE

Artikkel 53

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  5. juulil 2006 esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 203, 25.8.2006, lk 1.

(3)  Euroopa Parlamendi 30. novembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus.

(4)  EÜT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(5)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1248/2006 (ELT L 227, 19.8.2006, lk 3).

(7)  EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5.

(8)  EÜT L 317, 3.12.2001. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/548/ EÜ, Euratom (ELT L 215, 5.8.2006, lk 38).

(9)  ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(10)  EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1.

(11)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(12)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(13)  ELT L 75, 22.3.2005, lk 67.

---

---

30.12.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 391/19

---

NÕUKOGU OTSUS,

18. detsember 2006,

mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)

(2006/969/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühised riigisisesed ja kogu Euroopat hõlmavad teadusuuringute ja koolitusega seotud jõupingutused on olulised Euroopa majanduskasvu ja kodanike heaolu edendamiseks ja kindlustamiseks.

(2)	Seitsmes raamprogramm peaks täiendama teisi Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikke teaduspoliitika alaseid ELi meetmeid, eriti koos hariduse, koolituse, konkurentsivõime ja innovatsiooni, tööstuse, tööhõive ja keskkonna valdkonnas võetavate meetmetega.

(3)	Seitsmendas raamprogrammis toetutakse Euroopa teadusruumi loomisel eelmise programmi tulemustele ning kasutatakse neid Euroopa teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna arendamiseks.

(4)	Komisjoni rohelises raamatus “Euroopa energiavarustuse strateegia suunas” tõstetakse esile tuumaenergia panust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja Euroopa sõltuvuse vähendamisel imporditavast energiast.

(5)	24. augustil 2005 esitas komisjon koos oma tähelepanekutega välishindamise otsused, mis käsitlevad ühenduse tegevuste rakendamist ja tulemusi välishindamisele eelneva viie aasta jooksul.

(6)

Pidades silmas nõukogu 26. novembri 2004. aasta otsust, millega muudetakse rahvusvahelise katsetermotuumareaktori projekti (ITER) läbirääkimiste suuniseid, on peaks projekti ITER elluviimine Euroopas — osana laiemast lähenemisviisist termotuumasünteesile — olema seitsmenda raamprogrammi raames teostatavate termotuumasünteesialaste teadusuuringute peamiseks tunnusjooneks.

(7)	Seitsmenda raamprogrammi rakendamise käigus võib luua ühisettevõtteid asutamislepingu artiklite 45–51 tähenduses.

(8)	Seitsmenda raamprogrammiga toetatavate teadusuuringute puhul tuleks järgida eetika aluspõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid. Arvesse võetakse teaduse ja uue tehnoloogia eetika Euroopa töörühma arvamusi.

(9)

Käesoleva otsusega kehtestatakse kogu raamprogrammi kehtivuse ajaks finantspakett, mis kujutab endast iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamist juhist eelarvepädevale institutsioonile eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (3) punkti 37 tähenduses.

(10)	On oluline tagada seitsmenda raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle võimalikult tõhus ja kasutajasõbralik rakendamine, samuti lihtne juurdepääs kõigile osalejatele.

(11)	Seitsmenda raamprogrammi raames tuleks pöörata nõuetekohast tähelepanu naiste osale teaduses ja teadusuuringutes, eesmärgiga jätkuvalt suurendada nende aktiivset osalemist teadusuuringutes.

(12)

Teadusuuringute Ühiskeskus (TÜK) peaks soodustama kliendikeskse teadusliku ja tehnilise toe andmist ühenduse poliitika algatamisele, väljatöötamisele, rakendamisele ning järelevalvele. Sellega seoses on kasulik, et ühiskeskus jätkab oma tööd Euroopa Liidus sõltumatu teadus- ja tehnikaalase võrdluskeskusena oma konkreetsetes pädevusvaldkondades.

(13)

Euroopa teadusuuringute rahvusvaheline ja ülemaailmne ulatus on tähtis vastastikuse kasu saamise seisukohast. Seitsmes raamprogramm peaks olema avatud osalemiseks riikidele, kes on sõlminud asjakohased kokkulepped, ning see peaks olema projektide tasandil vastastikuse kasu alusel avatud ka kolmandate riikide üksustele ja teaduskoostööga tegelevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

(14)	Seitsmes raamprogramm peaks aitama kaasa Euroopa Liidu laienemisele, pakkudes kandidaatriikidele teaduslikku ja tehnilist tuge ühenduse acquis' rakendamisel ning integreerumisel Euroopa teadusruumi.

(15)

Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ning astuda vajalikke samme kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) (4), nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) (5) ning nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (Euratom) nr 1074/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (6).

(16)	Komisjon on nõu pidanud teadus- ja tehnikakomiteega, kes on esitanud oma arvamuse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Seitsmenda raamprogrammi vastuvõtmine

Käesolevaga võetakse vastu tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse mitmeaastane raamprogramm (edaspidi “seitsmes raamprogramm”) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2011.

Artikkel 2

Eesmärgid

1.   Seitsmenda raamprogrammi eesmärgiks on püüelda asutamislepingu artiklis 1 ja artikli 2 punktis a sätestatud üldeesmärkide poole ning aidata Euroopa teadusruumile tuginedes kaasa teadmistepõhise ühiskonna loomisele.

2.   Seitsmes raamprogramm hõlmab ühenduse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust, rahvusvahelist koostööd, tehnilise teabe levitamist ja kasutamist ning koolitust, mis on liigendatud kaheks eriprogrammiks:

Esimene eriprogramm hõlmab järgmist:

a)	termotuumasünteesialased teadusuuringud, eesmärgiga töötada välja ohutu, säästev, keskkonnateadlik ja majanduslikult elujõuline energiaallika tehnoloogia;

b)	tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse, eesmärgiga edendada eelkõige tuuma lõhustumise ning muude tööstuses ja meditsiinis kasutatavate kiirguse kasutusviiside ohutustaset, ressursside kasutamise tõhusust ja kulutõhusust.

Teine eriprogramm hõlmab Teadusuuringute Ühiskeskuse (TÜK) tegevust tuumaenergia valdkonnas.

3.   Kõnealuste eriprogrammide põhisuunad on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Maksimaalne kogusumma ja iga programmi jaoks eraldatud summa

1.   Seitsmenda raamprogrammi rakendamiseks ettenähtud maksimaalne kogusumma ajavahemikuks 2007–2011 on 2751 miljonit eurot. Kõnealune summa jaotub järgmiselt (miljonites eurodes):

Termotuumasünteesialased teadusuuringud (7)	1 947
Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse	287
Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus	517

2.   Üksikasjalikud eeskirjad ühenduse finantsosaluse kohta seitsmendas raamprogrammis on esitatud II lisas.

Artikkel 4

Ühenduse finantshuvide kaitse

Käesoleva otsuse kohaselt rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määrusi (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ühenduse õiguse kõigi sätete rikkumise suhtes, sh seitsmenda raamprogrammi alusel võetud lepingulise kohustuse täitmata jätmise suhtes, mis tuleneb ettevõtja tegevusest või tegevusetusest ja mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet või mõnda ühenduste hallatavat eelarvet.

Artikkel 5

Eetika aluspõhimõtted

Kõikide seitsmenda raamprogrammi kohaste teadusuuringute läbiviimisel järgitakse eetika aluspõhimõtteid.

Artikkel 6

Järelevalve, hindamine ja läbivaatamine

1.   Komisjon teostab seitsmenda raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamise üle pidevat ja süstemaatiliselt järelevalvet ning avaldab ja levitab korrapäraselt nimetatud järelevalve tulemusi.

2.   Komisjon annab välisekspertide abiga hiljemalt 2010. aastaks seitsmenda raamprogrammi ja selle eriprogrammide kohta tõenditel põhineva vahehinnangu, tuginedes kuuenda raamprogrammi järelhindamisele. Nimetatud hinnang hõlmab käimasolevate teadusuuringute kvaliteeti, sealhulgas rakendamise ja juhtimise kvaliteeti, ning edusamme seatud eesmärkide saavutamisel.

3.   Komisjon tellib pärast seitsmenda raamprogrammi lõpuleviimist sõltumatutelt välisekspertidelt hinnangu selle põhjenduste, rakendamise ja tulemuste kohta.

Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  15. juuni 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 65, 17.3.2006, lk 9.

(3)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(4)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(5)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(6)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8.

(7)  Termotuumasünteesialasteks teadusuuringuteks ettenähtud summast reserveeritakse vähemalt 900 miljonit eurot muudeks I lisas loetletud tegevusteks kui ITERi ehitamine.

---

---

---