		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 367

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 22. detsember 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1941/2006, 11. detsember 2006, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2007. aastaks	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1942/2006, 12. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta	18
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1943/2006, 12. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 876/2002, millega luuakse ühisettevõte Galileo	21
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1944/2006, 19. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta	23
	*	Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1945/2006, 11. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 495/77, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist regulaarse valves olemise eest, ning nimetatud hüvitise andmise tingimused ja määrad	25
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1946/2006, 21. detsember 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	26
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1947/2006, 21. detsember 2006, millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused	28
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1948/2006, 21. detsember 2006, millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditavate siirupite ja teatavate muude suhkrutoodete eksporditoetused	30
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1949/2006, 21. detsember 2006, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 958/2006 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma	32
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1950/2006, 13. detsember 2006, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/82/EÜ (veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) hobuslaste raviks oluliste ainete nimekiri ( 1 )	33
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1951/2006, 21. detsember 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) teatavad rakenduseeskirjad puidust mahutites töödeldud veinide esitlemise osas	46
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1952/2006, 21. detsember 2006, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetustemäärad	49
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1953/2006, 21. detsember 2006, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused	53
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1954/2006, 21. detsember 2006, millega määratakse kindlaks teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetused	56
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1955/2006, 21. detsember 2006, millega määratakse kindlaks teraviljasektori tootmistoetused	58
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1956/2006, 21. detsember 2006, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes kohaldatavad toetusemäärad	59
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1957/2006, 21. detsember 2006, millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetused	61
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1958/2006, 21. detsember 2006, millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetuse suhtes kohaldatav korrigeeriv summa	63
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1959/2006, 21. detsember 2006, millega kehtestatakse toetused teravilja- ja riisisektori toodetele, mida tarnitakse ühenduse ja riiklike toiduabiprogrammide raames	65
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1960/2006, 21. detsember 2006, määruses (EÜ) nr 935/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta	67

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsus nr 2/2006, 17. oktoober 2006, millega muudetakse otsuse nr 1/98 (põllumajandustoodetega kauplemise korra kohta) protokolle nr 1 ja nr 2	68

		Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
	*	Nõukogu otsus 2006/1000/ÜVJP, 11. detsember 2006, milles käsitletakse ühismeetme 2002/589/ÜVJP rakendamist, et tagada Euroopa Liidu osalemine väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas	77

		Parandused
	*	Komisjoni 14. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/944/EÜ (millega määratakse vastavalt nõukogu otsusele 2002/358/EÜ ja Kyoto protokolli kohaselt kindlaks Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele eraldatud vastavad heitkoguste tasemed) parandused (ELT L 358, 16.12.2006)	80


	(1) EMPs kohaldatav tekst

ET	Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1941/2006,

11. detsember 2006,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2007. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta), (1) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüügi (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel), (2) eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu vastu võtma meetmed, mis tagavad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästva kalandustegevuse, võttes arvesse kättesaadavaid teadusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee aruannet.

(2)	Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 kohaselt peab nõukogu kindlaks määrama kalapüügivõimaluste piirangud kalapüügiliigi või kalapüügiliikide rühma kohta ning kalapüügivõimaluste jaotuse liikmesriikide vahel.

(3)	Selleks, et tagada püügivõimaluste tõhus haldamine, tuleks kehtestada kalapüügi eritingimused.

(4)	Nii kalanduse juhtimise põhimõtted kui ka teatavad menetlused tuleb kehtestada ühenduse tasandil, et võimaldada liikmesriikidel tagada nende lipu all sõitvate laevade juhtimine.

(5)	Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 määratletakse olulised kalapüügivõimaluste jaotamisega seotud mõisted.

(6)	Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohaselt tuleb kindlaks määrata, milliste kalavarude puhul kehtivad erinevad kõnealuses artiklis kindlaks määratud meetmed.

(7)

Püügivõimalusi tuleks kasutada vastavalt ühenduse asjakohastele õigusaktidele, eelkõige vastavalt järgmistele määrustele: komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad; (3) komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad; (4) nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem; (5) komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta; (6) nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2930/86 kalalaevade omaduste määratlemise kohta; (7) nõukogu 17. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3880/91 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (8) ning nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil. (9)

(8)	Kalavarude kaitse parandamiseks tuleks 2007. aastal rakendada püügitegevuse suhtes teatavaid täiendavaid kontrollimeetmeid ja püügi tehnilisi tingimusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mille kohaselt tohib neid püügivõimalusi kasutada.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse kalalaevade ja kolmandate riikide lipu all sõitvate ja seal registreeritud kalalaevade suhtes, mis püüavad kala Läänemerel.

2. Erandina artiklist 1 ei kohaldata käesolevat määrust kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel ja asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriiki, kelle vetes uuringud toimuvad.

Artikkel 3

Mõisted

Lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

a)	ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3880/91;

b)	Läänemeri – ICES rajoonid IIIb, IIIc ja IIId;

c)	lubatud kogupüük (TAC) – igast kalavarust aastas lubatav püük;

d)	kvoot – ühendusele, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA ASJAKOHASED TINGIMUSED

Artikkel 4

Püügipiirangud ja nende jaotamine

Püügipiirangud, nende jaotamine liikmesriikide vahel ning lisatingimused on vastavalt määruse (EÜ) nr 847/96 artiklile 2 esitatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 5

Jaotamise erisätted

1. I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et see ei piira

a)	kalapüügivõimaluste vahetamist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaselt;

b)	ümberjaotamist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4, artikli 23 lõike 1 ja artikli 32 lõike 2 kohaselt;

c)	lisakoguste lossimist määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohaselt;

d)	koguste kinnipidamist määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4 ette nähtud korras;

e)	mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 kohaselt.

2. Erandina määrusest (EÜ) nr 847/96 võib kvootide kinnipidamiseks ja nende ülekandmiseks 2008. aastasse kohaldada kõnealuse määruse artikli 4 lõiget 2 kõigi kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist TACi.

Artikkel 6

Kalasaagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1. Pardal ei tohi hoida ega laevalt lossida kalaliike, mille suhtes on kindlaks määratud püügipiirangud, välja arvatud juhul, kui

a)	saagi on püüdnud liikmesriigi laevad, millele on eraldatud kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud, või teise võimalusena

b)	muud liigid peale räime ja kilu on segi teiste liikidega, saak on püütud traalidega, ankurdatud põhjanootadega või muude sarnaste püügivahenditega, mille võrgusilm on väiksem kui 32 mm, ning saaki ei ole sorditud ei pardal ega lossimisel.

2. Kõik lossimised, välja arvatud püük vastavalt lõike 1 punktile b, arvestatakse kvoodist või ühenduse osast maha, kui ühenduse osa ei ole kvoodi alusel liikmesriikide vahel ära jaotatud.

3. Kui liikmesriigile eraldatud räimekvoot on ammendatud, on selle liikmesriigi lipu all sõitvatel ühenduses registreeritud laevadel, kes püüavad püügipiirkonnas asjakohase kvoodi alla kuuluvat liiki, keelatud lossida sortimata ja räime sisaldavat saaki.

Artikkel 7

Püügikoormuse piirangud

Püügikoormuse piirangud on esitatud II lisas.

Artikkel 8

Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on esitatud III lisas.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Andmeedastus

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõike 1 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, tuleb kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

S. HUOVINEN

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(3) EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

(4) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).

(5) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(6) ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(7) EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).

(8) EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 448/2005 (ELT L 74, 19.3.2005, lk 5).

(9) ELT L 349, 31.12.2005, lk 1.

I LISA

Lossimispiirangud ja asjakohased tingimused, mille kohaselt kantakse ühest aastast teise üle püügipiiranguid, mida kohaldatakse ühenduse laevade suhtes piirkondades, kus kehtivad püügipiirangud liigi ja piirkonna kaupa

Järgnevates tabelites sätestatakse varude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti), nende jaotus liikmesriikide vahel ning kvootide haldamisega seotud tingimused ühest aastast teise ülekandmisel.

Liik

Räim

Clupea harengus

Piirkond

Alarajoonid 30–31

HER/3D30.; HER/3D31.

Soome

75 099

Rootsi

16 501

EÜ

91 600

TAC

91 600

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Liik

Räim

Clupea harengus

Piirkond

Alarajoonid 22–24

HER/3B23.; HER/3C22.; HER/3D24.

Taani

6 939

Saksamaa

27 311

Soome

Poola

6 441

Rootsi

8 806

EÜ

49 500

TAC

49 500

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Liik

Räim

Clupea harengus

Piirkond

Alarajoonid 25–27, 28.2, 29 ja 32

HER/3D25.; HER/3D26.; HER/3D27.; HER/3D28.; HER/3D29.; HER/3D32.

Taani

2 920

Saksamaa

774

Eesti

14 910

Soome

29 105

Läti

3 680

Leedu

3 874

Poola

33 066

Rootsi

44 389

EÜ

132 718

TAC

Ei kohaldata

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Liik

Räim

Clupea harengus

Piirkond

Alarajoon 28.1

HER/03D.RG

Eesti

17 317

Läti

20 183

EÜ

37 500

TAC

37 500

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Liik

Tursk

Gadus morhua

Piirkond

Alarajoonid 25–32 (EÜ veed)

COD/3D25.; COD/3D26.; COD/3D27.; COD/3D28.; COD/3D29.; COD/3D30.; COD/3D31.; COD/3D32.

Taani

9 374

Saksamaa

3 729

Eesti

913

Soome

717

Läti

3 485

Leedu

2 296

Poola

10 794

Rootsi

9 497

EÜ

40 805 (1)

TAC

Ei kohaldata

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Liik

Tursk

Gadus morhua

Piirkond

Alarajoonid 22–24 (EÜ veed)

COD/3B23.; COD/3C22.; COD/3D24.

Taani

11 653

Saksamaa

5 697

Eesti

258

Soome

229

Läti

964

Leedu

625

Poola

3 118

Rootsi

4 152

EÜ

26 696

TAC

26 696 (2)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Piirkond

IIIbcd (EÜ veed)

PLE/3B23.; PLE/3C22.; PLE/3D24.; PLE/3D25.; PLE/3D26.; PLE/3D27.; PLE/3D28.; PLE/3D29.; PLE/3D30.; PLE/3D31.; PLE/3D32.

Taani

2 698

Saksamaa

300

Rootsi

203

Poola

565

EÜ

3 766

TAC

Ei kohaldata

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Liik

Lõhe

Salmo salar

Piirkond

IIIbcd (EÜ veed) v.a alarajoon 32

SAL/3B23.; SAL/3C22.; SAL/3D24.; SAL/3D25.; SAL/3D26.; SAL/3D27.; SAL/3D28.; SAL/3D29.; SAL/3D30.; SAL/3D31.

Taani

88 836 (3)

Saksamaa

9 884 (3)

Eesti

9 028 (3)

Soome

110 773 (3)

Läti

56 504 (3)

Leedu

6 642 (3)

Poola

26 950 (3)

Rootsi

120 080 (3)

EÜ

428 697 (3)

TAC

Ei kohaldata (3)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Liik

Lõhe

Salmo salar

Piirkond

Alarajoon 32

SAL/3D32.

Eesti

1 581 (4)

Soome

13 838 (4)

EÜ

15 419 (4)

TAC

Ei kohaldata (4)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Liik

Kilu

Sprattus sprattus

Piirkond

IIIbcd (EÜ veed)

SPR/3B23.; SPR/3C22.; SPR/3D24.; SPR/3D25.; SPR/3D26.; SPR/3D27.; SPR/3D28.; SPR/3D29.; SPR/3D30.; SPR/3D31.; SPR/3D32.

Taani

44 833

Saksamaa

28 403

Eesti

52 060

Soome

23 469

Läti

62 877

Leedu

22 745

Poola

133 435

Rootsi

86 670

EÜ

454 492

TAC

Ei kohaldata

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

(1) Kui nõukogu ei ole 30. juuni 2007 määrust, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, vastu võtnud, on alates 1. juuli 2007 nimetatud kalavarude TAC ja kvoodid niisugused, nagu on sätestatud käesoleva lisa 1. liites. Alates nimetatud kuupäevast liikmesriikide poolt mis tahes püügimahu ületamine neile nimetatud liites sätestatud asjaomastest kvootidest arvatakse maha neile 2008. aastaks sätestatavatest kvootidest.

(2) Kui nõukogu ei ole 30. juuni 2007 määrust, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, vastu võtnud, on alates 1. juuli 2007 nimetatud kalavarude TAC ja kvoodid niisugused, nagu on sätestatud käesoleva lisa 1. liites. Alates nimetatud kuupäevast liikmesriikide poolt mis tahes püügimahu ületamine neile nimetatud liites sätestatud asjaomastest kvootidest arvatakse maha neile 2008. aastaks sätestatavatest kvootidest.

(3) Väljendatakse üksikkalade arvuna.

(4) Väljendatakse üksikkalade arvuna.

I lisa 1. liide

Liik

Tursk

Gadus morhua

Piirkond

Alarajoonid 25–32 (EÜ veed)

COD/3D25.; COD/3D26.; COD/3D27.; COD/3D28.; COD/3D29.; COD/3D30.; COD/3D31.; COD/3D32.

Taani

8 849

Saksamaa

3 520

Eesti

862

Soome

677

Läti

3 290

Leedu

2 168

Poola

10 191

Rootsi

8 965

EÜ

38 522

TAC

Ei kohaldata

Liik

Tursk

Gadus morhua

Piirkond

Alarajoonid 22–24 (EÜ veed)

COD/3B23.; COD/3C22.; COD/3D24.

Taani

10 537

Saksamaa

5 152

Eesti

234

Soome

207

Läti

872

Leedu

565

Poola

2 819

Rootsi

3 754

EÜ

24 140

TAC

24 140

II LISA

1. Püügikoormuse piirangud

1.1.

Kalastamine traalide, nootade või muude samalaadsete püünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või põhjapüügivahendite või õngejadadega on keelatud

a)	1. jaanuarist kuni 7. jaanuarini, 31. märtsist kuni 1. maini ning 31. detsembril alarajoonides 22–24 ja

b)	1. jaanuarist kuni 7. jaanuarini, 5. aprillist kuni 10. aprillini, 1. juulist kuni 31. augustini ning 31. detsembril alarajoonides 25–27.

1.2.

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvatele kalalaevadele, kes kalastavad traalide, nootade või muude samalaadsete püünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või põhjapüügivahendite või õngejadadega, on samuti keelatud püük

a)	77 kalendripäeval alarajoonides 22–24 väljaspool punkti 1.1. alapunktis a osutatud ajavahemikku, ning

b)	67 kalendripäeval alarajoonides 25–27 väljaspool lõike 1.1. punktis b osutatud ajavahemikku.

Liikmesriigid jagavad punktides a ja b osutatud ajavahemikud perioodideks, mis ei ole lühemad kui viis päeva.

1.3.	Liikmesriigid teavitavad hiljemalt 7. jaanuariks 2007 komisjoni ja teevad kättesaadavaks oma veebilehtedel punktis 1.2 osutatud täpsed kuupäevad asjaomaste liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade kohta.

1.4.

Erandina punktidest 1.1 ja 1.2 lubatakse ühenduse kalalaevadel kogupikkusega vähem kui 12 meetrit ning kalapüügil territoriaalvetes hoida pardal ja lossida kuni 20 kg või 10 % (olenevalt sellest, kumb on suurem) tursa eluskaalust, kui püütakse seisevvõrkude, nakkevõrkude ja/või abaratega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 110 mm.

III LISA

TEHNILISED ÜLEMINEKU- JA KONTROLLIMEETMED

1. Püügipiirangud

1.1.

Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on mis tahes kalapüük keelatud alates 1. maist kuni 31.oktoobrini:

Piirkond 1:

—	55° 45′ N, 15° 30′ E

—	55° 45′ N, 16° 30′ E

—	55° 00′ N, 16° 30′ E

—	55° 00′ N, 16° 00′ E

—	55° 15′ N, 16° 00′ E

—	55° 15′ N, 15° 30′ E

—	55° 45′ N, 15° 30′ E

Piirkond 2:

—	55° 00′ N, 19° 14′ E

—	54° 48′ N, 19° 20′ E

—	54° 45′ N, 19° 19′ E

—	54° 45′ N, 18° 55′ E

—	55° 00′ N, 19° 14′ E

Piirkond 3:

—	56° 13′ N, 18° 27′ E

—	56° 13′ N, 19° 31′ E

—	55° 59′ N, 19° 13′ E

—	56° 03′ N, 19° 06′ E

—	56° 00′ N, 18° 51′ E

—	55° 47′ N, 18° 57′ E

—	55° 30′ N, 18° 34′ E

—	56° 13′ N, 18° 27′ E

1.2.	Erandina punktist 1.1 lubatakse püüda seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 157 mm, või põhjapüügivahenditega. Põhjapüügivahenditega püüdmisel ei tohi turska pardal hoida.

2. Jälgimine, kontroll ja järelevalve seoses tursavarude taastamisega Läänemeres

2.1. Tursapüügi luba Läänemerel

2.1.1.

Erandina nõukogu 27. juuni 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1627/94 (millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted) (1) artikli 1 lõikest 2 peab ühenduse kalalaevadel, mille kogupikkus on vähemalt 8 m ja mille pardal hoitakse või mis kasutavad mis tahes püügivahendit, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, olema tursapüügi luba Läänemerel.

2.1.2.

Liikmesriik annab punktis 2.1.1 osutatud tursapüügi loa välja ainult ühenduse kalalaevadele, mis omavad 2006. aastaks tursapüügi luba Läänemerel vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 27/2005 (millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) (2) III lisa punktile 6.2.1. Liikmesriik võib siiski välja anda tursapüügi loa ühenduse kalalaevale, mis sõidab liikmesriigi lipu all ja on registreeritud ühenduses ning ei oma 2006. aastaks püügiluba, kui liikmesriik tagab, et Läänemerel ei toimu vähemalt samaväärse masinavõimsusega püüki, mõõdetuna kilovattides, mis tahes püügivahendiga, millele on osutatud punktis 2.1.1.

2.1.3.

Iga liikmesriik loob ja säilitab nende kalalaevade nimekirja, millel on Läänemerel tursapüügi luba, ning teeb nimekirja oma ametlikul kodulehel komisjonile ja Läänemere-äärsetele riikidele kättesaadavaks.

2.1.4.

Selle ühenduse kalalaeva kapten või tema volitatud esindaja, millele liikmesriik on välja andnud tursapüügi loa Läänemerel, hoiab selle loa koopiat kalalaeva pardal.

2.2. Püügipäevikud

2.2.1.

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 6 lõikest 4 peavad ühenduse kalalaevade (mille kogupikkus on 8 m või rohkem) kaptenid oma laevade tegevuse kohta püügipäevikut, juhul kui püügireis hõlmab mis tahes ala alarajoonides 22–27 vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklile 6.

2.2.2.

Laevaseiresüsteemiga varustatud kalalaevade puhul kontrollivad liikmesriigid, et kalapüügi seirekeskuses vastu võetud teave vastab püügipäevikutes registreeritud tegevustele, kasutades laevaseiresüsteemi andmeid. Selliste ristkontrollide andmeid säilitatakse elektroonilisel kujul kolm aastat.

2.2.3.

Liikmesriigid koostavad ja teevad oma ametlikul kodulehel kättesaadavaks kontaktandmeid, mis on vajalikud püügipäevikute ja lossimisdeklaratsioonide esitamiseks ning eelnevaks teatamiseks, nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 2.6.

2.3. Lubatud kõikumine

2.3.1.

Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõikest 2 võib laeva pardal hoitavate kalaliikide koguste (mille kohta kehtib TAC) hindamisel kilogrammides olla lubatud kõikumine püügipäevikusse kantud näitajast 10 %, väljaarvatud tursk, mille lubatud kõikumine on 8 %.

2.3.2.

Saakide puhul, mis on püütud alarajoonidest 22–27 ning mis lossitakse sortimata, võib kalakoguste hindamisel kilogrammides olla lubatud kõikumine laeva pardal hoitavast kogusest 10 %.

2.4. Püügikoormuse jälgimine ja kontrollimine

Lipuliikmesriigi pädevad ametiasutused jälgivad ja kontrollivad, et järgitaks

a)	II lisa punktides 1.1 and 1.2 sätestatud püügikoormuse piiranguid;

b)	käesoleva lisa punktis 1 sätestatud püügipiiranguid.

2.5. Eripiirkondadesse sisenemine ja sealt väljumine

2.5.1.

Kalalaev võib alustada kalapüüki ühenduse vetes alarajoonides 22–24 (piirkond A) või 25–27 (piirkond B), kui pardal on vähem kui 175 kg turska.

2.5.2.

Kui kalalaev väljub piirkonnast A, B või alarajoonist 28–32 (piirkond C) rohkem kui 175 kg tursaga pardal, peab ta

a)	minema otse selle piirkonna sadamasse, kus ta on kala püüdnud ning saagi lossima või

b)	minema otse väljaspool piirkonda, kus ta on kala püüdnud, asuvasse sadamasse ning saagi lossima.

2.5.3.

Kui kalalaev lahkub piirkonnast, kus ta on kala püüdnud, tuleb võrgud stoovida vastavalt järgmistele tingimustele, nii et need ei ole kasutamiseks valmis:

a)	võrgud, raskused ja muu sellelaadne varustus tuleb traallaudade, puksiir- ja haalamisköite ning trosside küljest lahti võtta;

b)	tekil asuvad või teki kohale paigutatud võrgud tuleb kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitada.

2.5.4.

Punkte 2.5.1, 2.5.2 ja 2.5.3 ei kohaldata laevade suhtes, mis on varustatud laevaseiresüsteemidega vastavalt määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklitele 5 ja 6. Kõnealused laevad edastavad siiski määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 3 lõikes 7 sätestatud püügiteabe iga päev lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele sisestamiseks selle infotehnoloogilisse andmebaasi.

2.6. Etteteatamine

2.6.1.

Üle 300 kg eluskaalus tursalastiga ühenduse kalalaeva kapten teavitab alarajoonist 22–24 (piirkond A), alarajoonist 25–27 (piirkond B) või alarajoonist 28–32 (piirkond C) lahkumisel lipuliikmesriigi pädevaid ametiasutusi vähemalt kaks tundi enne piirkonnast lahkumist järgmisest:

a)	lahkumise kellaaeg ja koht;

b)	pardal hoitava tursa üldkogus ja teiste kalaliikide üldkaal eluskaaluna.

2.6.2.

Punkti 2.6.1 kohase teate võib ühenduse laeva kapteni nimel teha ka volitatud esindaja.

2.6.3.

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 7 lõikest 1 teavitab üle 300 kg eluskaalus tursalastiga ühenduse kalalaeva kapten või tema volitatud esindaja selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus lossimine toimub, vähemalt üks tund enne lossimiskohta sisenemist järgmisest:

a)	lossimiskoha nimi;

b)	eeldatav lossimiskohta saabumise aeg;

c)	pardal hoitava tursa üldkogus ja teiste kalaliikide üldkaal eluskaaluna.

2.7. Määratud sadamad

2.7.1.

Kui kalalaeva pardal on üle 750 kg eluskaalus turska, tuleb turska lossida üksnes kindlaksmääratud sadamates.

2.7.2.

Iga liikmesriik määrab sadamad, kus võib lossida rohkem kui 750 kg eluskaalus Läänemere turska.

2.7.3.

6. jaanuariks 2007 koostab iga liikmesriik määratud sadamate loetelu, ajakohastab seda ja teeb selle oma ametlikul kodulehel kättesaadavaks.

2.8. Kaalumine tursa esmakordsel lossimisel

2.8.1.

Laevad, mille pardal on rohkem kui 200 kg eluskaalus turska, ei tohi alustada lossimisega enne, kui lossimiskoha pädevad ametiasutused on andnud selleks loa.

2.8.2.

Liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõik tursakogused, mis on püütud Läänemerest ning mida esmakordselt lossitakse selles liikmesriigis, tuleb enne esimesest lossimissadamast mujale transportimist kontrolöri juuresolekul kaaluda.

2.9. Kontrollimise kriteeriumid

Iga Läänemere-äärne liikmesriik sätestab kontrollimise erikriteeriumid. Kriteeriumid vaadatakse korrapäraselt läbi pärast saadud tulemuste analüüsi. Kontrollikriteeriume arendatakse järk-järgult kuni saavutatakse 1. liites määratud sihtkriteeriumid.

2.10. Läbisõidu või ümberlaadimise keeld

2.10.1.

Läbisõit tursapüügiks suletud piirkondadest on keelatud, välja arvatud juhul, kui püügivahendid on kindlalt soritud ja stoovitud vastavalt punktile 2.5.3.

2.10.2.

Tursa ümberlaadimine on keelatud.

2.11. Läänemere tursa transport

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikest 1 täidab vähemalt 8 m kogupikkusega laeva kapten lossimisdeklaratsiooni, kui kala transporditakse mujale kui lossimis- või impordikohta.

Lossimisdeklaratsioon lisatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõikes 1 sätestatud transpordidokumentidele.

2.12. Ühine järelevalve ja inspektorite vahetus

2.12.1.

Asjaomased liikmesriigid teostavad ühiselt kontrolli ja järelevalvet. Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA) kooskõlastab liikmesriikide tegevuse kavandamise ja läbiviimise.

2.12.2.

Neis ühiskontrollides ja järelevalves võivad osaleda komisjoni inspektorid.

2.12.3.

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur kutsub pädevate riiklike kontrolliasutuste nõupidamise kokku enne 15. novembrit 2007, et kooskõlastada 2008. aasta ühiskontrolli ja järelevalve programmi.

2.13. Riiklikud tursapüügi kontrollimeetmeprogrammid

2.13.1.

Asjaomased liikmesriigid koostavad Läänemere riikliku kontrollimeetmeprogrammi vastavalt 2. liitele.

2.13.2.

Asjaomased liikmesriigid sätestavad kontrolli erikriteeriumid vastavalt 1. liitele. Kriteeriumid vaadatakse korrapäraselt läbi pärast saadud tulemuste analüüsi. Kontrollikriteeriume arendatakse järk-järgult, kuni saavutatakse 2. liites määratud sihtkriteeriumid.

2.13.3.

Enne 31. jaanuari 2007 teevad asjaomased liikmesriigid komisjonile ja teistele Läänemere-äärsetele liikmesriikidele oma ametlikul veebilehel kättesaadavaks punktis 2.13.1 osutatud riikliku kontrollimeetmeprogrammi koos selle rakendamise ajakavaga.

2.13.4.

Komisjon kutsub kokku kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee koosoleku, et hinnata riikide kontrollimeetmeprogrammide täitmist ja tulemusi seoses Läänemere tursavarudega.

2.14. Järelevalve eriprogramm

2.14.1.

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c lõikest 1 võivad asjaomaste tursavarude suhtes kehtestatud kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid kesta üle kolme aasta.

3. Lesta ja hariliku kammelja püügipiirangud

3.1.

Järgmistel geograafilistel aladel ja ajavahemikel püütud järgmiste kalaliikide pardal hoidmine on keelatud:

Liik	Geograafiline ala	Ajavahemik
Lest (Platichthys flesus)	Alarajoonid 26–28, 29, 59° 30′ põhjalaiusest lõunapool	15. veebruar – 15. mai
Lest (Platichthys flesus)	Alarajoon 32	15. veebruar – 15. mai
Harilik kammeljas (Psetta maxima)	Alarajoonid 25–26, 28, 59° 30′ põhjalaiusest lõunapool	1. juuni – 31. juuli

3.2.

Erandina punktist 3.1 võib kõnealuses punktis märgitud keeluaegadel traaliga, ankurdatud põhjanootadega või muude sarnaste püügivahenditega, mille võrgusilm on võrdne või suurem kui 105 mm, või seisevvõrkude, nakkevõrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on võrdne või suurem kui 100 mm, püütud lesta ja hariliku kammelja kaaspüüki pardale jätta koguses, mis moodustab 10 % laeval oleva kogusaagi eluskaalust.

(1) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

(2) ELT L 12, 14.1.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1936/2005 (ELT L 311, 26.11.2005, lk 1).

III lisa 1. liide

Kontrolli erikriteeriumid

Eesmärk

1.	Iga liikmesriik sätestab kontrolli erikriteeriumid vastavalt käesolevale liitele.

Strateegia

2.	Kalapüügi kontroll ja järelevalve keskenduvad laevadele, mis võivad püüda turska. Tursa transpordi ja turustamise pistelist kontrolli kasutatakse täiendava ristkontrolli mehhanismina, et hinnata kontrolli ja järelevalve tõhusust.

Prioriteedid

3.	Erinevad kalapüügivahendite tüübid eelisjärjestatakse selle alusel, mil määral mõjutavad laevu püügikoormuse piirangud. Seetõttu sätestab iga liikmesriik konkreetsed prioriteedid.

Proovide võtmine

4.	Iga liikmesriik määrab kindlaks ja kirjeldab, millist proovivõtustrateegiat ta rakendab. Komisjonil on taotluse korral juurdepääs liikmesriikide proovivõtuplaanidele.

Sihtkriteeriumid

22. jaanuariks 2007 rakendavad liikmesriigid oma kontrollikavu ühenduse laevade suhtes, arvestades järgmisi sihte.

a)	Sadamates kontrollimise tase Üldiselt peaks täpsus olema vähemalt samaväärne sellega, mis saavutatakse tavalise juhusliku proovivõtumeetodiga, mille puhul kontrollitakse 20 massiprotsenti kõikides lossimiskohtades lossitud tursast.

b)	Turustamise kontrolli tase Kontrollitakse 5 % oksjonimüügiks pakutavast tursakogusest.

Merel kontrollimise tase

Paindlik kriteerium: sätestatakse pärast iga piirkonna püügitegevuse üksikasjalikku analüüsi. Merel kontrollimise kriteeriumid on seotud tursavarude haldamise piirkonnas merel viibitud patrullipäevade arvuga, võimaluse korral kasutatakse eripiirkondade patrullipäevade jaoks eraldi kriteeriumi.

d)	Õhuseire tase Paindlik kriteerium: sätestatakse pärast igas piirkonnas teostatud kalapüügi üksikasjalikku analüüsi, võttes arvesse liikmesriikidele kättesaadavaid ressursse.

III lisa 2. liide

Riiklike tursapüügi kontrollimeetmeprogrammide sisu

Riiklikes kontrollimeetmeprogrammides täpsustatakse muu hulgas järgmist.

1. KONTROLLIVAHENDID

Inimressursid

1.1.	Kaldal ja merel tegutsevate inspektorite arv ning nende lähetamise ajavahemikud ja tsoonid.

Tehnilised vahendid

1.2.	Patrull-laevade ja õhusõidukite arv ning nende lähetamise ajavahemikud ja tsoonid.

Rahalised vahendid

1.3.	Inimressursside, patrull-laevade ja õhusõidukite lähetamise eelarve.

2. KALAPÜÜGIGA SEOTUD TEABE ELEKTROONILINE REGISTREERIMINE JA EDASTAMINE

III lisa punktide 2.4 ja 2.6 sätete järgimise tagamiseks rakendatud süsteemide kirjeldus.

3. SADAMATE MÄÄRAMINE

Tursa lossimiseks määratud sadamate nimekiri III lisa punkti 2.7 kohaselt.

4. SISENEMISEST JA VÄLJUMISEST TEATAMINE

III lisa punkti 2.5 sätete järgimise tagamiseks rakendatud süsteemide kirjeldus.

5. LOSSIMISTE KONTROLL

III lisa punktides 2.2, 2.3, 2.8, 2.10 ja 2.11 sätete järgimise tagamiseks rakendatud vahendite ja/või süsteemide kirjeldus.

6. KONTROLLIMENETLUS

Riiklikes kontrollimeetmeprogrammides määratakse menetlused

a)	kui kontrolli teostatakse merel ja maal;

b)	suhtlemiseks teiste liikmesriikide määratud pädevate asutustega, kes vastutavad riiklike tursapüügi kontrollimeetmeprogrammide eest;

c)	ühiseks järelevalveks ja inspektorite vahetamiseks, sealhulgas liikmesriikide vetes töötavate inspektorite õiguste ja volituste kirjeldus.

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/18

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1942/2006,

12. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 171,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühisettevõte Galileo loodi määrusega (EÜ) nr 876/2002 (3) GALILEO programmi arendusetapi lõpuleviimiseks ja järgnevate etappide ettevalmistamiseks. Praeguse seisuga ei lõpe GALILEO programmi arendusetapp enne 2008. aasta lõppu.

(2)	Euroopa GNSS järelevalveamet (edaspidi “amet”) loodi määrusega (EÜ) nr 1321/2004, (4) et hallata Euroopa GNSSi programmidega seotud avalikke huve ja tegutseda GALILEO programmi kasutuselevõtu- ja kasutusetappide ajal programmide reguleeriva asutusena.

(3)

Amet on 2006. aasta jooksul valmis üle võtma kogu ühisettevõtte Galileo praeguse tegevuse ning seda edaspidi ellu viima. Seetõttu poleks ühisettevõtte tegevuse jätkamine pärast 2006. aastat mõttekas ega kulutõhus. Seetõttu tuleks ühisettevõte Galileo likvideerida ja enne seda anda selle tegevus ametile üle enne arendusetapi lõpuleviimist.

(4)

Samuti on asjakohane anda ametile enne ühisettevõtte Galileo likvideerimist sellele kuulunud ülesanded koos ülesandega osaleda vajaduse korral, ning tegutsedes kooskõlas ühisettevõtte Galileo haldusnõukogu otsusega, ühisettevõtte likvideerimisega seotud tegevuses pärast 31. detsembrit 2006. Samuti on vaja teha ametile ülesandeks kõigi Euroopa GNSSi programmide jaoks kasulike teadusuuringute teostamine.

(5)

Ühisettevõttelt Galileo arendusetapi haldamise ülevõtmine ei kuulu siiski määruse (EÜ) nr 1321/2004 artiklis 2 loetletud ameti ülesannete hulka. Samuti ei nimetata kõnealuses artiklis teadusuuringuid ega -tööd, mida ametil võib olla vaja teostada või rahastada nii arendusetapi kui ka kasutuselevõtu- ja kasutusetapi ajal.

(6)	Seetõttu tuleks selleks, et tagada GALILEO programmi järjepidevus ja ühisettevõtte Galileo tegevuse sujuv üleandmine ametile, määruse (EÜ) nr 1321/2004 artiklit 2 vastavalt muuta.

(7)

Järjekindluse tagamiseks tuleks ette näha, et amet saaks ühisettevõtte Galileo valduses oleva materiaalse ja immateriaalse vara omanikuks ühisettevõtte tegevuse lõpetamise ajal, mitte arendusetapi lõpus. Samuti tuleks ette näha, et amet saaks selle materiaalse ja immateriaalse vara omanikuks, mis luuakse või arendatakse arendusetapi jooksul pärast ühisettevõtte tegevuse lõpetamist. Lisaks sellele tuleks ette näha vara ülemineku kord.

(8)

Lisaks tuleks määruse (EÜ) nr 1321/2004 kohaldamisala erineva tõlgendamise vältimiseks täpsustada, et kontsessiooni valdaja poolt kasutuselevõtu- ja kasutusetappidel loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara hulka kuulub ka tema alltöövõtjate või tema järelevalve all olevate ettevõtjate või nende alltöövõtjate loodud või arendatud vara. Samuti on oluline täpsustada, et varade omamine tähendab õigust kaubamärgile ja marginimele ning kõiki muid intellektuaalomandi õigusi komisjoni 27. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 772/2004 (asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta tehnosiirde kokkulepete liikide suhtes) (5) artikli 1 lõike 1 tähenduses ning 14. juulil 1967 sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artikli 2 tähenduses.

(9)

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) olulise rolli tõttu süsteemide loomisel ja arendamisel, mis eeldab kõigi nende süsteemide julgeoleku ja ohutusega seotud aspektide arvessevõtmist ja tundmist, peaks ESA olema esindatud vaatlejana haldusnõukogus ning süsteemi ohutus- ja julgeolekukomitees. Lisaks sellele nähakse samalaadsed sätted ette peasekretäri/kõrge esindaja esindatuse kohta haldusnõukogus.

(10)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1321/2004 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1321/2004 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõikele 1 lisatakse järgmised punktid:

“k)

GALILEO programmi arendusetapi lõpuleviimiseks võtab amet hiljemalt ühisettevõtte Galileo tegevuse lõpetamisel üle määruse (EÜ) nr 876/2002 (6) lisa artiklitega 2, 3 ja 4 ühisettevõttele antud ülesanded. Vajaduse korral, ning tegutsedes kooskõlas ühisettevõtte Galileo haldusnõukogu otsusega, osaleb amet ühisettevõtte likvideerimisega seotud tegevuses pärast 31. detsembrit 2006;

l)	Amet teostab kõiki Euroopa GNSSi programmide arendamise ja edendamise jaoks kasulikke teadusuuringuid.

Artikli 3 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

“1. Alates ühisettevõtte Galileo tegevuse lõpetamisest kooskõlas määruse (EÜ) nr 876/2002 artikliga 1 ja selle lisa artikliga 20 on amet kogu sellise materiaalse ja immateriaalse vara omanik, mis on loodud või arendatud kogu arendusetapi jooksul, kaasa arvatud see vara, mille omanik oli ühisettevõte Galileo vastavalt nimetatud määruse lisa artiklile 6, ja see vara, mille lõid või mida arendasid Euroopa Kosmoseagentuur ja üksused, millele Euroopa Kosmoseagentuur või ühisettevõte Galileo programmi arendustegevusega seotud ülesandeid andsid.

2. Amet on kontsessiooni valdaja poolt kasutuselevõtu- ja kasutusetappidel loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik, sealhulgas sellise vara omanik, mille on loonud või mida on arendanud tema alltöövõtjad või tema järelevalve all olevad ettevõtjad või nende alltöövõtjad.

3. Omandiõigus hõlmab kõiki intellektuaalomandi õigusi komisjoni 27. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 772/2004 (asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta tehnosiirde kokkulepete liikide suhtes) (7) artikli 1 lõike 1 tähenduses, samuti kõiki omandiga seotud õigusi 14. juulil 1967 sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artikli 2 tähenduses, ning eelkõige õigust kaubamärgile ja marginimele.

4. Ühisettevõttele Galileo määruse (EÜ) nr 876/2002 lisa artikli 6 kohaselt kuuluvate materiaalsete ja immateriaalsete varade üleandmise kord kehtestatakse nimetatud asutuse likvideerimise käigus kooskõlas nimetatud määruse lisa artikliga 21.

5. Ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel määruse (EÜ) nr 876/2002 lisa artikli 3 kohaselt sõlmitud kokkuleppega võib ette näha korra, mille kohaselt Euroopa Kosmoseagentuur teostab ameti nimel viimasele lõikega 1 antud omandiõigust.

6. Kontsessioonilepingus võib ette näha korra, mille kohaselt kontsessiooni valdaja teostab ameti nimel viimasele lõikega 1 antud omandiõigust.

3.	Artikli 3 lõige 3 nimetatakse ümber artikli 3 lõikeks 7.

4.	Artikli 5 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik: “Peasekretär/kõrge esindaja ja Euroopa Kosmoseagentuuri esindaja võtavad haldusnõukogu koosolekutest osa vaatlejatena.”

Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Haldusnõukogu asutab süsteemi ohutus- ja julgeolekukomitee. Komitees on üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja tunnustatud julgeolekuekspertide hulgast. Peasekretär/kõrge esindaja ja Euroopa Kosmoseagentuuri esindaja võtavad komitee koosolekutest osa vaatlejatena.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

S. HUOVINEN

(1) Arvamus on esitatud 12. oktoobril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Arvamus on esitatud 26. oktoobril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1.

(4) ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.

(5) ELT L 123, 27.4.2004, lk 11.

(6) EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1.”

(7) ELT L 123, 27.4.2004, lk 11.”

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/21

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1943/2006,

12. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 876/2002, millega luuakse ühisettevõte Galileo

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 171,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühisettevõte Galileo loodi 21. mai 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 876/2002 (3) Galileo programmi arendusetapi rakendamiseks ja järgnevate etappide ettevalmistamiseks.

(2)	Määruses (EÜ) nr 876/2002 sätestatakse, et arendusetapi kestusest lähtudes luuakse ühisettevõte Galileo neljaks aastaks; nimetatud periood pidi esialgselt hõlmama aastaid 2002 kuni 2005 (kaasa arvatud).

(3)

Galileo programmi praeguse seisu juures ei lõpe arendusetapp siiski enne 2008. aasta lõppu. Ühtlasi näib ühisettevõtte Galileo tegevuse jätkamine pärast 2006. aastat kasutu ja kulukas, kuna 12. juuli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1321/2004 (4) loodud Euroopa GNSSi (5) järelevalveamet suudab 2006. aasta jooksul järk-järgult üle võtta ja seejärel lõpule viia kõik ühisettevõtte Galileo praegu läbi viidavad tegevused.

(4)	Selleks et Euroopa GNSSi järelevalveamet saaks ühisettevõtte Galileo tegevuse optimaalselt üle võtta, on soovitav, et need kaks struktuuri mõne kuu jooksul paralleelselt eksisteeriksid ja et Euroopa GNSSi järelevalveamet oleks selle aja jooksul ühisettevõtte Galileo tegevusega lähedalt seotud.

(5)	Seetõttu tuleks sätestada, et ühisettevõte Galileo lõpetab oma tegevuse 31. detsembril 2006.

(6)	Lisaks tuleks määrusega (EÜ) nr 876/2002 vastu võetud ning mitmeid ebaselgeid ja ekslikke sätteid sisaldava ühisettevõtte Galileo põhikirja parandamiseks seda põhikirja muuta.

(7)	Asjakohaseid muutmismenetlusi on järgitud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 876/2002.

(8)	Nõukogu määrust (EÜ) nr 876/2002 tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 876/2002 artikli 1 esimeses lõigus asendatakse sõnad “neljaks aastaks” sõnadega “kuni 31. detsembrini 2006 kestvaks perioodiks”.

Artikkel 2

Määrusele (EÜ) nr 876/2002 lisatud ühisettevõtte Galileo põhikirja muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmise tekstiga:

“4. Ühisettevõtte vahendid moodustuvad selle liikmete osamaksetest. Sissemakse võib olla mitterahaline. Selliste sissemaksete puhul hinnatakse nende väärtust ning kasulikkust ühisettevõtte tegevuse läbiviimisel.

Asutajaliikmed märgivad oma osad rahalistest osamaksetest oma vastavates võetud kohustustes kindlaks määratud summa ulatuses, mis on Euroopa Ühenduse puhul 520 miljonit eurot ja Euroopa Kosmoseagentuuri puhul 50 miljonit eurot. Nad võivad arendusetapi rahastamiseks teha vajaduse korral täiendavaid osamakseid.

Pärast seda, kui komisjon on nõukogule pakkumismenetluse tulemusest teatanud, kutsub haldusnõukogu lõike 3 punkti b teises taandes nimetatud ettevõtted viivitamata osasid märkima. Ettevõtted peavad ühe aasta jooksul märkima 5 miljonit eurot. Nimetatud summat vähendatakse summani 250 000 eurot selliste üksi või ühiselt osasid märkivate ettevõtete puhul, mida võib käsitada väikeste või keskmise suurusega ettevõtetena väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust käsitleva komisjoni 3. aprilli 1996. aasta soovituse tähenduses. (6)

Haldusnõukogu otsustab, kui suure osamakse iga liige tema poolt märgitud osaga võrdeliselt tegema peab. Ühisettevõtte iga liige, kes ettenähtud tähtaja jooksul ei ole sooritanud lubatud mitterahalist sissemakset või teinud ettenähtud sissemakset kapitali, kaotab esiteks hääleõiguse haldusnõukogus ning kuue kuu möödudes lõpetatakse tema liikmestaatus kuni kohustuste täitmiseni.

Ühisettevõtte finantskohustused ei tohi ületada tema käsutuses olevate osamaksete summat.

2.	Artikli 8 lõike 1 punktis b asendatakse teine lause järgmisega: “Ühisettevõtte iga liikme häälte arv on võrdeline tema poolt märgitud osaga osamaksetest.”.

3.	Artikkel 20 asendatakse järgmisega: “Artikkel 20 Ühisettevõte moodustatakse perioodiks, mis algab 28. mail 2002 ja lõpeb 31. detsembril 2006.”.

Artikkel 3

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

S. HUOVINEN

(1) Arvamus on esitatud 24. oktoobril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Arvamus on esitatud 12. oktoobril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1.

(4) ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.

(5) GNSS: ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem.

(6) EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4.”.

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/23

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1944/2006,

19. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 ja artikli 299 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (3) artikli 69 lõikega 6 kehtestatakse ühenduse struktuurikulutuste iga-aastaste kogueraldiste ülemmäär liikmesriikides ja kõnealuse määruse artikli 70 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse EAFRD panuse määrad.

(2)	2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogul aastateks 2007–2013 kokku lepitud finantsraamistikus kehtestati iga liikmesriigi puhul kohaldatavad ühenduse struktuurikulutuste iga-aastaste eraldiste ülemmäärad, mis erinevad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikega 6 kehtestatud ülemmääradest.

(3)	Vastavalt aastate 2007–2013 finantsraamistikule on Portugali Vabariigile eraldatud 320 miljonit eurot, mille puhul võidakse mitte kohaldada riigi kaasfinantseerimise nõuet, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõigetega 3 ja 4.

(4)	Määrust (EÜ) nr 1698/2005 tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1698/2005 muudetakse järgmiselt:

artikli 69 lõige 6 asendatakse järgmisega:

“6. Komisjon tagab, et mis tahes liikmesriigile käesoleva määruse kohaselt ette nähtud iga-aastane kogueraldis EAFRD sellest osast, mis pärineb EAGGFi arendusrahastust ning ERDFist, ESFist ja CFist, vastavalt nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, (4) kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) (5) ja nõukogu 17. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend) (6) kohane ERDF panus, ning Euroopa Kalandusfondist vastavalt nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta, (7) ei ületa järgmisi määrasid:

—	liikmesriikidele, kelle 2001.–2003. aasta keskmine kogurahvatulu elaniku kohta on väiksem kui 40 % EL 25 keskmisest: 3,7893 % liikmesriigi SKTst,

—	liikmesriikidele, kelle 2001.–2003. aasta keskmine kogurahvatulu elaniku kohta on EL 25 keskmisest 40 % või rohkem, ent vähem kui 50 %: 3,7135 % liikmesriigi SKTst,

—	liikmesriikidele, kelle 2001.–2003. aasta keskmine kogurahvatulu elaniku kohta on EL 25 keskmisest 50 % või rohkem, ent vähem kui 55 %: 3,6188 % liikmesriigi SKTst,

—	liikmesriikidele, kelle 2001.–2003. aasta keskmine kogurahvatulu elaniku kohta on EL 25 keskmisest 55 % või rohkem, ent vähem kui 60 %: 3,5240 % liikmesriigi SKTst,

—	liikmesriikidele, kelle 2001.–2003. aasta keskmine kogurahvatulu elaniku kohta on EL 25 keskmisest 60 % või rohkem, ent vähem kui 65 %: 3,4293 % liikmesriigi SKTst,

—	liikmesriikidele, kelle 2001.–2003. aasta keskmine kogurahvatulu elaniku kohta on EL 25 keskmisest 65 % või rohkem, ent vähem kui 70 %: 3,3346 % liikmesriigi SKTst,

—	liikmesriikidele, kelle 2001.–2003. aasta keskmine kogurahvatulu elaniku kohta on EL 25 keskmisest 70 % või rohkem, ent vähem kui 75 %: 3,2398 % liikmesriigi SKTst,

—	edaspidi vähendatakse maksimaalset toetuseraldiste taset 0,09 protsendipunkti võrra SKTst 2001.–2003. aasta keskmise elanikule arvutatud kogurahvastikutulu ja EL 25 keskmise asjaomase näitaja suhte igas 5 protsendipunkti suuruses vahemikus.

Komisjon teeb SKT arvestused 2005. aasta aprillis avaldatud statistika põhjal. Komisjoni 2005. aasta aprillis aastateks 2007–2013 kavandatud SKT individuaalseid kasvumäärasid kohaldatakse iga liikmesriigi jaoks eraldi.

Kui 2010. aastal selgub, et mis tahes liikmesriigi summeeritud SKT erineb ka vahetuskursi muutuste tõttu aastateks 2007–2009 vastavalt teisele lõigule prognoositud summeeritud SKTst rohkem kui ± 5 %, siis kohandatakse vastavalt selleks ajavahemikuks liikmesriigile esimese lõigu kohaselt eraldatud summasid. Nimetatud kohanduste kas positiivne või negatiivne summaarne netomõju ei tohi ületada kolme miljardit eurot. Kui netomõju on positiivne, siis igal juhul piiratakse täiendavaid vahendeid alakulutamise tasemeni, võrreldes struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist kohustuste täitmiseks saada olevate maksimumvahenditega aastateks 2007–2010. Lõplikud kohandamised jaotatakse võrdsetes osades aastateks 2011–2013. Poola zloti kontrollaja väärtuse arvesse võtmiseks korrutatakse Poola puhul ajavahemiku osas, mis kestab kuni käesolevas lõigus osutatud kontrollajani, esimeses lõigus osutatud protsendimäärade rakendamise tulemus kordajaga 1,04.

2.	Artiklisse 70 lisatakse järgmine lõige: “4a. Lõikeid 3 ja 4 võidakse teatud juhtudel mitte kohaldada Portugalis 320 miljoni euro suuruse summa suhtes.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

(1) 14. novembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) 13. detsembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Arvamus on esitatud pärast mittekohustuslikku konsulteerimist.

(3) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1463/2006 (ELT L 277, 9.10.2006, lk 1).

(4) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

(5) ELT L 310, 9.11.2006, lk 1.

(6) ELT L 210, 31.7.2006, lk 82.

(7) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.”

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/25

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 1945/2006,

11. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 495/77, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist regulaarse valves olemise eest, ning nimetatud hüvitise andmise tingimused ja määrad

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (1) eriti personalieeskirjade artikli 56b teist lõiku,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega,

ning arvestades, et määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 495/77 (2) tuleks muuta, et viia see vastavusse muutuva vajadusega regulaarse valvesolekuteenuse järele Euroopa institutsioonides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 495/77 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Ametnikel,

—	kellele makstakse töötasu teadusuuringute ja investeeringute assigneeringutest ning kes töötavad Teadusuuringute Ühiskeskuse asutuses või on hõlmatud kaudse tegevuse projektiga või

—

kellele makstakse töötasu tegevuseelarve assigneeringutest ja kelle ülesandeks on tehniliste seadmete käigushoidmine või järelevalve nende üle või kes töötavad turva- ja julgeolekuosakonnas, muus turva- või julgeolekuülesannete täitmisega seotud talituses, teabe- ja sidetehnoloogia teenuste osakonnas, ühise välis- ja julgeolekupoliitika/Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioone või kriisikoordineerimiskorraldust toetavas osakonnas või osakonnas, kus on kinnitatud vajadus regulaarse valvesolekuteenuse järele, selleks et täita ülesandeid mehhanismi raames, mis on loodud liikmesriikide abistamiseks 24 tundi ööpäevas,

on õigus saada hüvitist, kui nad peavad olema regulaarselt valves vastavalt personalieeskirjade artiklile 56b.”

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 3

Iga aasta aprillis esitab komisjon nõukogule ettekande selle kohta, kui palju ametnikke ja teenistujaid igas kategoorias on käesolevas määruses kirjeldatud hüvitist saanud, viidates eraldi juhtumitele, kui hüvitist on antud artikli 1 lõike 1 teise lõigu sätete kohaselt.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

E. TUOMIOJA

(1) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 31/2005 (ELT L 8, 12.1.2005, lk 1).

(2) EÜT L 66, 12.3.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 859/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 23).

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/26

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1946/2006,

21. detsember 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 21. detsembri 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	96,6
	204	78,8
	999	87,7
0707 00 05	052	167,2
	204	61,5
	628	155,5
	999	128,1
0709 90 70	052	133,2
	204	56,3
	999	94,8
0805 10 20	052	71,2
	204	58,8
	220	53,3
	388	72,9
	999	64,1
0805 20 10	204	66,3
0805 20 10	999	66,3
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	65,1
	204	135,9
	624	72,2
	999	91,1
0805 50 10	052	56,4
	528	35,5
	999	46,0
0808 10 80	388	120,0
	400	88,9
	404	92,9
	512	57,4
	720	81,8
	999	88,2
0808 20 50	400	100,9
	720	51,1
	999	76,0

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/28

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1947/2006,

21. detsember 2006,

millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 32 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust suhkruturu olukorda, tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklites 32 ja 33 sätestatud eeskirjade ning teatavate kriteeriumidega.

(3)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)	Toetust tuleks maksta ainult ühenduses vabalt liikuda lubatud toodetele, mis vastavad määruse (EÜ) nr 318/2006 nõuetele.

(5)	Euroopa Ühenduse ning Rumeenia ja Bulgaaria vahel Euroopa lepingute raames peetavate läbirääkimiste eesmärk on eelkõige liberaliseerida asjaomase turu ühise korraldusega hõlmatud toodetega kauplemist. Nende kahe riigi osas tuleks eksporditoetused seega kaotada.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 32 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1585/2006 (ELT L 294, 25.10.2006, lk 19).

LISA

Töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused, mis jõustuvad alates 22. detsembrist 2006 (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

1701 11 90 9100

S00

eurot 100 kg kohta

17,79 (2)

1701 11 90 9910

S00

eurot 100 kg kohta

17,79 (2)

1701 12 90 9100

S00

eurot 100 kg kohta

17,79 (2)

1701 12 90 9910

S00

eurot 100 kg kohta

17,79 (2)

1701 91 00 9000

S00

eurot 1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,1934

1701 99 10 9100

S00

eurot 100 kg kohta

19,34

1701 99 10 9910

S00

eurot 100 kg kohta

19,34

1701 99 10 9950

S00

eurot 100 kg kohta

19,34

1701 99 90 9100

S00

eurot 1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,1934

NB: Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

kõik sihtkohad, välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Rumeenia, Serbia, Montenegro, Kosovo, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

(1) Käesolevas lisas sätestatud summasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).

(2) Kõnealust summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkrule. Kui eksporditava toorsuhkru saagis ei ole 92 %, korrutatakse toetuse suurus iga vastava eksporditehingu puhul ümberarvestuskoefitsiendiga, mis saadakse vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 lisa I punkti III lõikele 3 arvutatud eksporditava toorsuhkru saagise jagamisel arvuga 92.

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/30

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1948/2006,

21. detsember 2006,

millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditavate siirupite ja teatavate muude suhkrutoodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 32 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides c, d ja g loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust suhkruturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklites 32 ja 33 sätestatud eeskirjade ning teatavate kriteeriumidega.

(3)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)	Toetust tuleks maksta ainult ühenduses vabalt liikuda lubatud toodetele, mis vastavad komisjoni 30. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 951/2006 (millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris) (2) nõuetele.

(5)	Euroopa Ühenduse ning Rumeenia ja Bulgaaria vahel Euroopa lepingute raames peetavate läbirääkimiste eesmärk on eelkõige liberaliseerida asjaomase turu ühise korraldusega hõlmatud toodetega kauplemist. Nende kahe riigi osas tuleks eksporditoetused seega kaotada.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 32 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimustele.

2. Lõike 1 kohaselt toetuskõlblikud tooted peavad vastama määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklites 3 ja 4 sätestatud asjakohastele nõuetele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1585/2006 (ELT L 294, 25.10.2006, lk 19).

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

LISA

Töötlemata kujul eksporditavatele siirupitele ja teatavatele muudele suhkrutoodetele alates 22. detsembrist 2006 kohaldatavad eksporditoetused (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

1702 40 10 9100

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

19,34

1702 60 10 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

19,34

1702 60 95 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,1934

1702 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

19,34

1702 90 60 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,1934

1702 90 71 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,1934

1702 90 99 9900

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,1934 (2)

2106 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

19,34

2106 90 59 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,1934

NB: Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

kõik sihtkohad, välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Rumeenia, Serbia, Montenegro, Kosovo, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

(2) Põhisummat ei kohaldata komisjoni määruse (EMÜ) nr 3513/92 lisa punktis 2 määratletud tootele (EÜT L 355, 5.12.1992, lk 12).

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/32

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1949/2006,

21. detsember 2006,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 958/2006 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku ja kolmanda lõigu punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 28. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 958/2006, mis käsitleb alalist pakkumismenetlust valge suhkru eksporditoetuste kindlaksmääramiseks 2006/2007. turustusaastaks, (2) nõutakse osaliste pakkumismenetluste avaldamist.

(2)	Määruse (EÜ) nr 958/2006 artikli 8 lõike 1 kohaselt ja pärast 21. detsember 2006. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamist on asjakohane kehtestada kõnealuse osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

21. detsember 2006. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma määruse (EÜ) nr 958 artikli 1 lõikes 1 osutatud tootele on 29,338 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1585/2006 (ELT L 294, 25.10.2006, lk 19).

(2) ELT L 175, 29.6.2006, lk 49.

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/33

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1950/2006,

13. detsember 2006,

millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/82/EÜ (veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) hobuslaste raviks oluliste ainete nimekiri

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriigi turule ei tohi viia ühtegi veterinaarravimit, millele kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused ei ole väljastanud müügiluba vastavalt direktiivile 2001/82/EÜ või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet). (2)

(2)	Nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes. (3)

(3)	Veterinaarravimite kättesaadavust käsitlevas komisjoni teatises nõukogule ja parlamendile (4) on esitatud põhjused, mille tõttu väheneb toiduloomade puhul lubatud ravimite valik.

(4)	Sellest tulenevalt on toiduloomade, näiteks hobuslaste sugukonda kuuluvate loomade tervishoiu ja heaoluga seotud vajaduste täitmiseks vaja meetmeid, mis on suunatud ravivõtete järjepidevale laiendamisele, kuid ei ohusta tarbijakaitse kõrget taset.

(5)	Direktiivis 2001/82/EÜ sätestatud erandi kohaselt võib hobuslastele, kes on ette nähtud tapmiseks inimtoiduks kasutamise eesmärgil, manustada nende raviks olulisi aineid (edaspidi “olulised ained”), tingimusel et nende suhtes kehtib vähemalt kuuekuuline keeluaeg.

(6)

Selle erandi kohaldamiseks tuleks seega kehtestada oluliste ainete nimekiri. Aine tuleks sellesse nimekirja lisada üksnes erandlikel asjaoludel, kui antud näidustuse raviks ei ole lubatud ühtegi rahuldavat alternatiivi ja kui looma seisund põhjustaks ravimata jätmise puhul talle tarbetuid kannatusi.

(7)	Konkreetsed haigusseisundid või zootehnilised eesmärgid võivad tingida vajaduse mõnede ainete kättesaadavuse järele, et hobuslaste ea ja kasutusalaga seotud nõuded oleksid täidetud.

(8)

Kuna direktiivi 2001/82/EÜ kohaselt võib määruse (EMÜ) nr 2377/90 I, II või III lisas loetletud aineid, mida ei ole lubatud hobuslastele ette nähtud toodetes kasutada, teatud asjaoludel kasutada hobuslaste raviks, ei peaks oluliste ainete nimekiri neid aineid sisaldama. Lisaks sellele ei peaks nimekirja kaasama ühtegi määruse (EMÜ) nr 2377/90 IV lisas loetletud ainet. Sellest tulenevalt peaks käesoleva määruse kohaldamisel aine kuulumine määruse (EMÜ) nr 2377/90 I–IV lisasse välistama selle kasutamise olulise ainena.

(9)

Tuleb tagada oluliste ainetega ravitud hobuslaste asjakohane jälgimine. Seepärast tuleks tarbijate tervise kaitseks kohaldada komisjoni 20. oktoobri 1993. aasta otsuses 93/623/EMÜ (millega kehtestatakse registreeritud hobuslaste identifitseerimisdokument (pass)) (5) ja komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsuses 2000/68/EÜ (millega muudetakse otsust 93/623/EMÜ ja kehtestatakse aretamiseks ja tootmiseks ettenähtud hobuslaste identifitseerimine) (6) sätestatud kontrollimehhanisme.

(10)

Tuleb tagada, et kõigi oluliste ainete nimekirjas tehtavate muudatuste suhtes viib määrusega (EÜ) nr 726/2004 asutatud Euroopa Ravimiamet läbi ühtlustatud teadusliku hindamise. Lisaks sellele peaksid kõnealuse nimekirja muutmist taotlenud liikmesriigid ja veterinaararstide kutseühingud oma taotlust nõuetekohaselt põhjendama ning esitama asjakohased teaduslikud andmed.

(11)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas on sätestatud hobuslaste raviks oluliste ainete (edaspidi “olulised ained”) nimekiri, mida kohaldatakse erandina direktiivi 2001/82/EÜ artiklist 11.

Artikkel 2

Olulisi aineid võib lisas täpsustatud konkreetsete haigusseisundite või ravivajaduste puhul või zootehnilistel eesmärkidel kasutada juhul, kui ükski hobuslaste raviks lubatud või direktiivi 2001/82/EÜ artiklis 11 osutatud ravim ei annaks looma eduka ravimise, tema tarbetute kannatuste vältimise või looma ravivate isikute ohutuse tagamise seisukohast sama rahuldavaid tulemusi.

Esimese lõigu kohaldamisel kaalutakse lisas loetletud alternatiive.

Artikkel 3

1. Olulisi aineid võib kasutada üksnes kooskõlas direktiivi 2001/82/EÜ artikli 10 lõikega 1.

2. Oluliste ainetega ravimise üksikasjad tuleb registreerida vastavalt otsustes 93/623/EÜ ja 2000/68/EÜ sätestatud hobuslaste identifitseerimisdokumendi IX jaos kehtestatud suunistele.

Artikkel 4

Ühtegi ainet, mis on kantud mõnesse määruse (EMÜ) nr 2377/90 I–IV lisas esitatud nimekirja või mille kasutamine hobuslaste puhul on ühenduse õigusaktidega keelatud, ei kasutata käesoleva määruse kohaldamisel enam olulise ainena.

Artikkel 5

1. Komisjoni taotluse korral tagab Euroopa Ravimiamet, et veterinaarravimite komitee viib kõigi lisas sätestatud nimekirja kavandatavate muudatuste suhtes läbi teadusliku hindamise.

210 päeva jooksul sellise taotluse saamisest esitab Euroopa Ravimiamet komisjonile arvamuse muudatuse teadusliku sobivuse kohta.

Vajadusel peetakse nõu ka Euroopa Toiduohutusametiga.

2. Kui liikmesriigid või veterinaararstide kutseühingud paluvad komisjonil lisas sätestatud nimekirja muuta, põhjendavad nad oma palvet nõuetekohaselt ja lisavad kõik olemasolevad asjakohased teaduslikud andmed.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/28/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 58).

(2) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(3) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1451/2006 (ELT L 271, 30.9.2006, lk 37).

(4) KOM(2000) 806 (lõplik), 5.12.2000.

(5) EÜT L 298, 3.12.1993, lk 45.

(6) EÜT L 23, 28.1.2000, lk 72.

LISA

Hobuslaste raviks oluliste ainete nimekiri

Kõigi alljärgnevas nimekirjas toodud ainete keeluaeg on kuus kuud.

Näidustus

Toimeaine

Põhjendus ja kasutamise selgitus

Anesteetikumid, valuvaigistid ja seoses anesteesiaga kasutatavad ained

—	Sedatsioon ja premedikatsioon (ja antagonism)

Atsepromasiin

Eesmärk: premedikatsioon enne üldnarkoosi, nõrk sedatsioon.

Kindlaksmääratud alternatiivid: detomidiin, romifidiin, ksülasiin, diasepaam, midasolaam.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: pidevalt on tõestatud, et atsepromasiin vähendab anesteesiast tingitud surma ohtu. Alfa-2-agonistidest rahustid (detomidiin, romifidiin ja ksülasiin) ja bensodiasepiinid (diasepaam, midasolaam) ei suuda avaldada samasugust toimet (limbilisele süsteemile) ega tagada samaväärselt kvaliteetset sedatsiooni.

Atipamesool

Eesmärk: α-2-adrenoretseptori antagonist, mida kasutatakse α-2-agonistide mõju pärssimiseks.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: ainus ravim ülitundlike isendite ja üleannustamise puhul. Kasutamiseks erakorralises ravis. Konkreetselt kasutatakse hingamisdepressiooni korral.

Diasepaam

Eesmärk: premedikatsioon ja anesteesia induktsioon. Nõrk rahustav toime (bensodiasepiin), millega kaasnevad minimaalsed kardiovaskulaarsed ja respiratoorsed kõrvalnähud. Konvulsioonivastane, oluline krambihoogude ravis.

Kindlaksmääratud alternatiivid: atsepromasiin, detomidiin, romifidiin, ksülasiin, midasolaam, primidoon, fenütoiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: nüüdisaegsete meditsiinistandardite kohaselt on see anesteesia induktsiooniprotsessi oluline osa ning on omandatud märkimisväärseid kogemusi seoses selle kasutamisega hobuslaste puhul. Kasutatakse koos ketamiiniga anesteesia induktsiooniks; tekitab vajaliku lõõgastuse, mis võimaldab anesteesia sujuvat induktsiooni ja intubeerimist. α-2-agonistidest rahustid (detomidiin, romifidiin ja ksülasiin) ja atsepromasiin ei suuda avaldada samasugust toimet (toimib GABA retseptoril) ega samaväärset rahustavat mõju ilma kardiorespiratoorse depressioonita.

Midasolaam

Kindlaksmääratud alternatiivid: atsepromasiin, detomidiin, romifidiin, ksülasiin, diasepaam, primidoon, fenütoiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: sarnaneb diasepaamiga, kuid on vees lahustuv, sobides seega veenisiseseks süstimiseks, ja on oluline veenisisese infusiooni korral koos anesteetikumidega. Diasepaamist lühema toimeajaga. Varssadele sobivam kui diasepaam.

Konvulsioonivastane, kasutatakse krambihoogude raviks, eriti teetanust põdevatel täiskasvanud hobustel – tänu vees lahustuvusele on mitmepäevaseks kasutamiseks sobivam kui diasepaam.

Kasutatakse koos ketamiiniga anesteesia induktsiooniks; tekitab vajaliku lõõgastuse, mis võimaldab anesteesia sujuvat induktsiooni ja intubeerimist.

α-2-agonistidest rahustid (detomidiin, romifidiin ja ksülasiin) ja atsepromasiin ei suuda avaldada samasugust toimet (toimib GABA retseptoril) ega samaväärset rahustavat mõju ilma kardiorespiratoorse depressioonita.

Naloksoon

Eesmärk: opioidide antidoot, kasutatakse erakorralises ravis.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: alternatiivid puuduvad.

Propofool

Eesmärk: veenisisene anesteetikum. Anesteesia esilekutsumine varssadel.

Kindlaksmääratud alternatiivid: inhaleeritavad anesteetikumid, näiteks sevofluraan ja isofluraan.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: kiiresti eemalduv süstitav anesteetikum. Hiljutised aruanded näitavad, et kardiovaskulaarse stabiilsuse ja taastumise kvaliteedi osas on see inhaleeritavatest anesteetikumidest märkimisväärselt parem.

Sarmaseniil

Eesmärk: bensodiasepiini antagonist.

Kindlaksmääratud alternatiivid: flumaseniil.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: lõpetab täielikult bensodiasepiinist tingitud sedatsiooni, mis on vajalik pärast infusiooni veenisisese üldanesteesia ajal. Kliinilised kogemused sarmaseniiliga on suuremad kui muude ainetega, mida võiks oluliste ainete nimekirja kanda.

Tiletamiin

Eesmärk: ketamiiniga sarnanev dissotsiatiivne anesteetikum, mida kasutatakse eriti väljaspool haiglat esile kutsutavaks anesteesiaks. Kasutatakse koos solasepaamiga.

Kindlaksmääratud alternatiivid: ketamiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: kasutamine koos solasepaamiga on oluline nendel juhtudel, kus inhaleeritavad anesteetikumid ei ole kättesaadavad, näiteks väljaspool haiglat esile kutsutava anesteesia korral. Kooskasutamine on oluline ka siis, kui ketamiini ja sellega koos kasutatavate ainete abil esile kutsutud anesteesia on liiga lühike. Harilikult kasutatakse kastreerimise, larüngotoomia, luuümbrise lõikuse, tsüstide või klompide eemaldamise, näopiirkonna luumurdude ravi, lahase panemise ja nabasonga ravi puhul.

Solasepaam

Eesmärk: ketamiiniga sarnanev dissotsiatiivne anesteetikum, mida kasutatakse eriti väljaspool haiglat esile kutsutavaks anesteesiaks. Kasutatakse koos tiletamiiniga.

Kindlaksmääratud alternatiivid: ketamiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: bensodiasepiinide rühma kuuluv rahusti, mille toime kestab kauem kui diasepaamil või midasolaamil. Kasutamine koos tiletamiiniga on oluline nendel juhtudel, kui inhaleeritavad anesteetikumid ei ole kättesaadavad, näiteks väljaspool haiglat esile kutsutava anesteesia korral. Kooskasutamine on oluline ka siis, kui ketamiini ja sellega koos kasutatavate ainete abil esile kutsutud anesteesia on liiga lühike. Harilikult kasutatakse kastreerimise, larüngotoomia, luuümbrise lõikuse, tsüstide või klompide eemaldamise, näopiirkonna luumurdude ravi, lahase panemise ja nabasonga ravi puhul.

—	Hüpotensioon või hingamise stimuleerimine anesteesia ajal

Dobutamiin

Eesmärk: anesteesia ajal tekkiva hüpotensiooni ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: dopamiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: positiivne inotroopne ravi, arvatavasti kasutatakse seda dopamiinist rohkem, kuid eelistusi on erinevaid. Hobustel tekib anesteesia ajal harilikult hüpotensioon ja on tõestatud, et normaalse vererõhu säilitamine vähendab operatsioonijärgse raskekujulise rabdomüolüüsi teket. Dobutamiin on ülimalt väärtuslik hobuste inhalatsioonianesteesia ajal.

Dopamiin

Eesmärk: anesteesia ajal tekkiva hüpotensiooni ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: dobutamiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: dopamiini kasutatakse hobustel, kes ei reageeri dobutamiinile. Varssade puhul eelistatakse dopamiini dobutamiinile. Vajatakse täiendavalt ka selliste operatsiooni ajal esinevate bradüarütmiate raviks, mis ei allu atropiinile.

Efedriin

Eesmärk: anesteesia ajal tekkiva hüpotensiooni ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: dopamiin, dobutamiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: vajalik juhul, kui dopamiin ja dobutamiin ei avalda mõju. Ainulaadne sümpatomimeetiline aine, mis struktuurilt sarnaneb adrenaliiniga. Hobuslaste puhul ei ole võimalik katehhoolamiinide toimet keha teatud retseptoritel kasutada, ilma et tarvitada tuleks arvukalt katehhoolamiine, millest igaüks mõjub erineva profiiliga retseptorile. Seega kasutatakse efedriini, mis kutsub esile noradrenaliini vabanemise närvilõpmetes, suurendades seeläbi südame kontraktiilsust ja leevendades hüpotensiooni siis, kui dobutamiin ja dopamiin ei avalda mõju. Efedriini toime kestab mõnest minutist mitme tunnini ja avaldub pärast ühekordset veenisisest süsti, samas kui dobutamiini ja dopamiini toime kestab mõnest sekundist mõne minutini ning neid tuleb manustada infusiooni teel.

Glükopürrolaat

Eesmärk: bradükardia vältimine. Antikolinergiline. Antikolinergilised ained on põhiravimid parasümpaatiliste mõjude, näiteks bradükardia vältimisel ning need moodustavad silma- ja hingamisteede kirurgia tavapärase osa.

Kindlaksmääratud alternatiivid: atropiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: glükopürrolaadil on piiratud keskne toime ja see on teadvusel olevate hobuste jaoks (enne ja pärast anesteesiat) sobilikum kui atropiin.

Noradrenaliin (norepinefriin)

Eesmärk: kardiovaskulaarne puudulikkus. Infusioon varssade kardiovaskulaarse puudulikkuse raviks.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: looma katehhoolamiini retseptor reageerib täpselt ravimitele, mis avaldavad toimet eri kohtades. Seega kasutatakse täpse mõju esilekutsumiseks mitmeid katehhoolamiine, mis toimivad suuremal või vähemal määral üksnes eri liiki adrenergilistel retseptoritel. Noradrenaliin toimib peamiselt alfa-1 retseptoritel ja tekitab arterioolide vasokonstriktsiooni, tõstes seeläbi vererõhku ja säilitades keskvereringesüsteemi tegevuse. Varssade puhul on noradrenaliin hüpotensiooni ravil sageli ainuke tõhus katehhoolamiin.

—	Analgeesia

Buprenorfiin

Eesmärk: analgeesia, kasutatakse rahustamiseks koos rahustitega.

Kindlaksmääratud alternatiivid: butorfanool, fentanüül, morfiin ja petidiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: osaline μ-agonist, opioidne valuvaigisti. μ-retseptorite tegevus tagab parema analgeesia kui sellised κ-agonistidest opioidid nagu butorfanool. Pika toimega valuvaigisti. Kuna tegemist on osalise agonistiga, on sõltuvust ja hingamisdepressiooni tekitavad omadused piiratud. Pika ja lühikese toimega opioidide näidustused on erinevad, seepärast esineb ka vajadus enam kui ühe alternatiivse aine järele.

Fentanüül

Eesmärk: analgeesia.

Kindlaksmääratud alternatiivid: butorfanool, buprenorfiin, morfiin ja petidiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: μ-agonistist opioid. μ-retseptorite tegevus tagab parema analgeesia kui sellised κ-agonistidest opioidid nagu butorfanool. Kiire ainevahetuse ja väljutamise tõttu väga lühikese mõjuga. Fentanüül on ainuke hobustel kasutatav opioid, mis sobib infusiooniks ja plaastrite paigaldamiseks. Ülimalt tõhus valu leevendamisel.

Morfiin

Eesmärk: analgeesia.

Kindlaksmääratud alternatiivid: butorfanool, buprenorfiin, petidiin ja fentanüül.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: täielik μ-agonist, opioidne valuvaigisti. μ-retseptorite tegevus tagab parima analgeesia. Kasutatakse rahustamiseks koos rahustitega, samuti epiduraalanesteesiaks. Valuvaigisti toime on keskmise kestusega. Morfiin on epiduraalseks manustamiseks parima lahustuvusega μ-opioidagonist. Sel moel manustatuna tagab pikaajalise analgeesia vähese süsteemse mõjuga. Tänapäeva veterinaarias kasutatakse seda tehnikat laialdaselt tõsise perioperatiivse ja kroonilise valu raviks.

Petidiin

Eesmärk: analgeesia.

Kindlaksmääratud alternatiivid: butorfanool, buprenorfiin, morfiin ja fentanüül.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: μ-agonistist opioidne valuvaigisti, mis on morfiinist ligi kümme korda nõrgem. Lühikese toimega opioid, mis on tõestatult tõhus hobuste koolikute raviks. Ainuke spasmolüütiliste omadustega opioid. Hobuste puhul tagab suurema sedatsiooni ja vähem potentsiaalset erutumist kui muud opioidid.

—	Müorelaksandid ja seotud ained

Atrakuurium

Eesmärk: lihaste lõõgastamine anesteesia ajal.

Kindlaksmääratud alternatiivid: guaifenesiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: mittedepolariseeriv neuromuskulaarne blokaator. Neuromuskulaarseid blokaatoreid kasutatakse eelkõige silma- ja kõhuõõnekirurgias. Selle toime lõpetamiseks tuleb kasutada edrofooniumi. Atrakuuriumi ja edrofooniumi toetuseks on kõige laialdasemalt kliinilisi andmeid.

Edrofoonium

Eesmärk: atrakuuriumi tekitatud lihaste lõõgastumise lõpetamine.

Kindlaksmääratud alternatiivid: muud koliinesteraasi inhibiitorid.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: koliinesteraasi inhibiitor, vajalik neuromuskulaarse blokaadi lõpetamiseks. Hobustel tekitab edrofoonium koliinesteraasi inhibiitoritest kõige vähem kõrvalnähte.

Guaifenesiin

Eesmärk: lihaste lõõgastamine anesteesia ajal.

Kindlaksmääratud alternatiivid: atrakuurium.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: oluline alternatiiv hobuste α-2/ketamiini-ravile, kui α-2-ained ja ketamiin on vastunäidustatud, näiteks selliste hobuste puhul, kes ei reageeri nendele ainetele või kellele need on eelneva manustamise jooksul avaldanud negatiivset mõju. Ülimalt väärtuslik koos ketamiini ja α-2-ainetega, võimaldades tähelepanuväärselt ohutu anesteesia esilekutsumist väljaspool haiglat, millele ei ole tõhusaid alternatiivseid intravenoosseid tehnikaid välja töötatud.

—	Inhaleeritavad anesteetikumid

Sevofluraan

Eesmärk: inhalatsioonianesteesia jäsememurdude ja muude ortopeediliste vigastustega hobustele ning varssade anesteesia esilekutsumine maski abil.

Kindlaksmääratud alternatiivid: isofluraan, halotaan, enfluraan.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: sevofluraan on vähese metabolismi ja kiire väljutamisega lenduv anesteetikum. Kuigi ELis on isofluraani suhtes kehtestatud jääkide piirnormid, ei sobi isofluraan alati hobuslaste anesteesiaks, sest taastumisel võivad hobused ärrituse tõttu jala murda. Sevofluraan on oluline teatava hobuste kirurgia puhul, kus sujuv taastumine on äärmiselt tähtis, sest on tõestatud, et see tagab hobuste sujuvama ja kontrollituma taastumise. Seepärast eelistatakse seda hobuste jäsememurdude ja muude ortopeediliste vigastuste puhul isofluraanile. Lisaks sellele on sevofluraan ülimalt oluline juhul, kui varssadel kutsutakse anesteesia esile maski abil, sest vastupidiselt ärritavale ning seega köhimist ja hinge kinni hoidmist põhjustavale isofluraanile ei tekita sevofluraan mingit ärritust.

—	Lokaalanesteetikumid

Bupivakaiin

Eesmärk: lokaalanesteesia.

Kindlaksmääratud alternatiivid: lidokaiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: pika toimega lokaalanesteetikum. Toime pikaajaline kestus on vajalik perioperatiivse analgeesia jaoks ja tõsise kroonilise valu raviks, näiteks laminiidi puhul. Bupivakaiin on pikema toimega lokaalanesteetikum kui tavapäraselt kasutatav lidokaiin. Lidokaiin üksinda annab ligikaudu ühetunnise kohaliku anesteesia. Adrenaliini lisamine võib toimet pikendada kahe tunnini, kuid sellega kaasneb kohaliku verevarustuse tõkestamise oht ja seepärast ei ole selline kombinatsioon mitmetes olukordades sobilik. Bupivakaiin annab 4–6 tunnise lokaalanesteesia ja on seepärast operatsioonijärgseks analgeesiaks ja laminiidi ravimiseks palju sobivam, sest sageli piisab ühest süstist – heaolu seisukohast on see parem kui iga tunni tagant korduvad lignokaiinisüstid. Seega ei ole lühema toimega lokaalanesteetikumid eespool nimetatud olukordades sobivad, sest need nõuavad sagedasi täiendavaid süste, millega kaasneb suurem negatiivsete reaktsioonide oht ja mis ei ole vastuvõetavad looma heaolust lähtuvatel põhjustel.

Oksübuprokaiin

Eesmärk: lokaalanesteesia silmades kasutamiseks.

Kindlaksmääratud alternatiivid: muud silmades kasutamiseks ette nähtud lokaalanesteetikumid, näiteks ametokaiin, proksümetakaiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: kliinilised kogemused oksübuprokaiiniga on suuremad kui muude ainetega, mida võiks oluliste ainete nimekirja kanda.

Prilokaiin

Eesmärk: lokaalanesteesia enne intravenoosse kateetri paigaldamist.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: teatud preparaatides (lokaalanesteetikumide eutektiline segu) paikseks manustamiseks naha kaudu; imendub naha sisse 40 minutiga. Kasutatakse intravenoosse kateetri paigaldamise hõlbustamiseks, eriti varssade puhul.

Südame-veresoonkonna ravimid

Digoksiin

Eesmärk: südamepuudulikkuse ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: lisaks sellele on digoksiin ainus ravi kinidiiniravi kõrvalnähtude puhul.

Kinidiinsulfaat ja kinidiinglükonaat

Eesmärk: südame arütmia ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: prokaiinamiid, propanolool.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: arütmiavastane aine. Kasutatakse harva, kuid see on oluline ravivõimalus, sest eri liiki arütmiad nõuavad erinevat toimet. Eelistatuim valik kodade fibrillatsiooni raviks.

Prokaiinamiid

Eesmärk: südame arütmia ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: kinidiinsulfaat ja kinidiinglükonaat, propanolool.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: arütmiavastane aine. Kasutatakse harva, kuid see on oluline ravivõimalus, sest eri liiki arütmiate puhul on vajalik erinev toime.

Propanolool

Eesmärk: südame arütmia ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: kinidiinsulfaat ja kinidiinglükonaat, prokaiinamiid.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: hüpertensioonivastane ravim, mida kasutatakse seepärast, et see avaldab ka teatud arütmiavastast mõju. Kasutatakse harva, kuid see on oluline ravivõimalus. Arütmiate erineva patofüsioloogia tõttu on äärmiselt oluline, et oleks võimalik valida mitmete toimivate ravimite vahel, mis võimaldaksid konkreetset seisundit ravida. Selliste ravimite kasutamine koosneb tavaliselt ühekordsest ravist normaalse rütmi taastamiseks, mille kordamine võib olla vajalik üksnes harvadel juhtudel.

Krambid

Fenütoiin

Eesmärk: varssade krambivastane ravi. Rabdomüolüüsi ravi. Kukesammu ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: diasepaam, primidoon, dantroleennaatrium (rabdomüolüüsi puhul).

Konkreetsete eeliste kirjeldus: tähtis krambivastane ravim varssadele. Tavaliselt kasutatakse fenütoiini krambihoogude ravis juhul, kui primidooni/fenobarbitaali abil ei ole võimalik krambihoogu kontrolli alla saada. Fenütoiin on kaltsiumkanali blokaator, mis on kasulik rabdomüolüüsi korduvate vormide puhul.

Primidoon

Eesmärk: varssade krambivastane ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: diasepaam, fenütoiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: primidooni kasutatakse diasepaami järelravina või selle alternatiivina.

Mao ja soolte ravimid

Betanekool

Eesmärk: soolesulguse ravi, varssade gastroduodenaalsete ahendite ravi, täiskasvanud loomade väikese korduva käärsooletoppamuse ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: neostigmiin, metoklopramiid, tsisapriid, erütromütsiin ja muud prokineetilised ained.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: betanekool on kolinergiline muskariini agonist, mis stimuleerib atsetüülkoliini retseptoreid mao ja soolte silelihastel, sundides neid kokku tõmbuma. On tõestatud, et see kiirendab mao ja umbsoole tühjenemist. On tõestatud, et nii betanekool kui ka metoklopramiid on kasulikud operatsioonijärgse soolesulguse ravis.

Naatriumdioktüülsulfosuktsinaat

Eesmärk: kõhukinnisuse ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: mineraalõli.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: tagab mineraalõliga võrreldes soolesisu suurema pehmenemise, kuna võimendab vee tungimist kokkusurutud fekaalmassi.

Metoklopramiid

Eesmärk: operatsioonijärgse soolesulguse ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: betanekool, neostigmiin, tsisapriid, erütromütsiin ja muud prokineetilised ained.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: metoklopramiid on asendatud bensamiid, millel on mitmeid toimemehhanisme: 1) see on dopamiiniretseptorite antagonist, 2) see suurendab atsetüülkoliini vabanemist kolinergilistest neuronitest ja 3) sellel on adrenergiline blokeeriv toime. See aitab tõhusalt taastada mao ja soolte koordinatsiooni pärast operatsiooni ning vähendab mao refluksi kogumahtu, määra ja kestust. Metoklopramiid on prokineetiline ravim, mis toimib peamiselt seedekulgla proksimaalses osas. On tõestatud, et nii betanekool kui ka metoklopramiid on kasulikud operatsioonijärgse soolesulguse ravis.

Propanteliinbromiid

Eesmärk: antiperistaltiline.

Kindlaksmääratud alternatiivid: atropiin ja lahjendatult, rektaalselt klistiirina manustatav lidokaiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: propanteliinbromiid on antikolinergiliste omadustega sünteetiline kvaternaarne ammooniumiühend, mis piirab mao ja soolte motoorikat ja spasme ning vähendab maohappe eritumist. Samuti piirab see atsetüülkoliini toimet parasümpaatilise närvisüsteemi postganglionaarsetes närvilõpmetes. Selle toime sarnaneb atropiini toimega, kuid kestab kauem (kuus tundi). Propanteliinbromiid on oluline ravivõimalus peristaltika vähendamisel, et vältida rektaalseid rebendeid rektaalse palpatsiooni ajal või uurida ja ravida potentsiaalseid rektaalseid rebendeid juhul, kui lidokaiini klistiiri tõhus läbiviimine on raske.

Rabdomüolüüs

Dantroleennaatrium

Eesmärk: rabdomüolüüsi ravi. Pahaloomulise hüpertermia ravi anesteesia ajal.

Kindlaksmääratud alternatiivid: fenütoiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: dantroleen avaldab lihaseid lõõgastavat toimet, toimides otse lihasele ja piirates kaltsiumi vabanemist sarkoplasmaatilisest retiikulumist, ning põhjustab seega ärrituse ja kontraktsiooni vahelise seose katkemise. On leitud, et nii fenütoiin kui ka dantroleennaatrium on kasulikud rabdomüolüüsi korduvate vormide ravimisel.

Mikroobivastased ained

—	Klebsiella ssp. nakkuste

Tikartsilliin

Eesmärk: Klebsiella ssp. nakkuste ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: spetsiaalne antibiootikum Klebsiella ssp. nakkuste raviks.

—	Rhodococcus equi nakkused

Asitromütsiin

Eesmärk: Rhodococcus equi nakkuste ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: erütromütsiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: tavapärane ravi koos rifampitsiiniga, mida varsad taluvad paremini kui erütromütsiini.

Rifampitsiin

Eesmärk: Rhodococcus equi nakkuste ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: Rhodococcus equi ravi koos erütromütsiini või asitromütsiiniga. Ravi eelistatuima valiku kohaselt.

—	Septiline artriit

Amikatsiin

Eesmärk: septilise artriidi ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: gentamitsiin või muud aminoglükosiidid.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: varsad taluvad seda paremini kui gentamitsiini või muid aminoglükosiide.

Hingamisteede ravimid

Ambroksool

Eesmärk: surfaktandi stimuleerimine enneaegsetel varssadel.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: alternatiivid puuduvad.

Ipratroopiumbromiid

Eesmärk: bronhide laienemine.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: antikolinergiline toime. Vajalik ravivõimalus, sest on mõnedel juhtudel β-agonistidest tulemuslikum.

Oksümetasoliin

Eesmärk: ninaturse ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: fenüülefriin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: tugevate vasokonstriktiivsete omadustega α-adrenoretseptori agonist, mida eelistatakse fenüülefriinile selle pikema toime tõttu.

Algloomavastased ravimid

Isometamiidium

Eesmärk: (algloomade põhjustatud) hobuste entsefalomüeliidi ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: pürimetamiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: mõnikord ei allu haigus pürimetamiiniravile ja seepärast on vaja alternatiivi.

Pürimetamiin

Eesmärk: (algloomade põhjustatud) hobuste entsefalomüeliidi ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: isometamiidium.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: koos sulfadiasiini-sulfoonamiidiga kasutades on edu tagatud vähemalt 75 % juhtudest.

Silmaravimid

—	Silmade haavandid

Atsükloviir

Eesmärk: silmade haavandite ravi (viirusevastane ravim). Paikne kasutamine.

Kindlaksmääratud alternatiivid: idoksuridiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: nii atsükloviir kui ka idoksuridiin on osutunud haavandilise herpeskeratiidi ravis võrdselt tõhusaks.

Idoksuridiin

Eesmärk: silmade haavandite ravi (viirusevastane ravim). Paikne kasutamine.

Kindlaksmääratud alternatiivid: atsükloviir.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: nii atsükloviir kui ka idoksuridiin on osutunud haavandilise herpeskeratiidi ravis võrdselt tõhusaks.

—

Glaukoom

Fenüülefriin

Eesmärk: glaukoomi, pisaravoolu, ninaturse ja hüpersplenismi ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: tropikamiid (glaukoomi puhul), muudel juhtudel ei ole alternatiive kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: nii fenüülefriin kui ka tropikamiid on osutunud glaukoomi ravis võrdselt tõhusaks.

Tropikamiid

Eesmärk: glaukoomi ravi. Paikne kasutamine.

Kindlaksmääratud alternatiivid: fenüülefriin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: nii fenüülefriin kui ka tropikamiid on osutunud glaukoomi ravis võrdselt tõhusaks.

Dorsolamiid

Eesmärk: glaukoomi ravi. Paikne kasutamine.

Kindlaksmääratud alternatiivid: latanoprost, timoloolmaleaat.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: konkreetne toime karboanhüdraasi inhibiitorina. Oluline ravivõimalus.

Latanoprost

Eesmärk: glaukoomi ravi. Paikne kasutamine.

Kindlaksmääratud alternatiivid: dorsolamiid, timoloolmaleaat.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: konkreetne toime prostaglandiin F2α analoogina. Oluline ravivõimalus.

Timoloolmaleaat

Eesmärk: glaukoomi ravi. Paikne kasutamine.

Kindlaksmääratud alternatiivid: dorsolamiid, latanoprost.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: konkreetne toime mitteselektiivse beeta-adrenoretseptorite blokaatorina; tekitab vasokonstriktsiooni, mis omakorda põhjustab vesivedeliku tekke vähenemist. Oluline ravivõimalus.

Tsüklosporiin A

Eesmärk: immuunsupressiivne ravim, mida kasutatakse silma autoimmuunsete haiguste ravis.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: alternatiivid puuduvad.

Ketorolak

Eesmärk: silmavalu ja -põletiku ravi, mittesteroidne põletikuvastane ravim, silmatilgad, paikne kasutamine.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: kliinilised kogemused ketorolakiga on suuremad kui muude ainetega, mida võiks oluliste ainete nimekirja kanda.

Ofloksatsiin

Eesmärk: tavapäraselt kasutatavale oftalmilisele antibiootikumiravile mitte alluva silmapõletiku ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: tsiprofloksatiin, tsefamandool, tavapäraselt kasutatav oftalmiline antibiootikumiravi.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: kliinilised kogemused ofloksatsiiniga on suuremad kui muude ainetega, mida võiks oluliste ainete nimekirja kanda. Võrreldes tavapäraselt kasutatava oftalmilise antibiootikumiraviga peaks ofloksatsiini kasutama varuvõimalusena üksikute juhtumite korral.

Fluorestsiin

Eesmärk: sarvkesta haavandite diagnoosimise vahend, paikne kasutamine.

Kindlaksmääratud alternatiivid: Rose Bengal.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: Rose Bengalil on teatud viirusevastane toime, samas kui fluorestsiin ei avalda viiruse paljunemisele märkimisväärset mõju. Seega võib Rose Bengali diagnostiline kasutamine enne viiruse kultiveerimist positiivse tulemuse välistada. Seepärast on fluorestsiin juhul, kui kavandatakse viiruse kultiveerimist, eelistatuim diagnoosimise vahend.

Rose Bengal

Eesmärk: sarvkesta varaste kahjustuste diagnoosimise vahend, paikne kasutamine.

Kindlaksmääratud alternatiivid: fluorestsiin.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: Rose Bengal on eelistatuim diagnoosimise vahend sarvkesta väga varaste kahjustuste kindlaksmääramiseks.

Hüdroksüpropüülmetüültselluloos

Eesmärk: sarvkesta kaitse, paikne kasutamine.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: alternatiivid puuduvad.

Hüperlipeemia

Insuliin

Eesmärk: hüperlipeemia ravi kasutatuna koos glükoosiraviga, ainevahetushäirete diagnoosimine.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: alternatiivid puuduvad.

Seenhaigused

Griseofulviin

Eesmärk: süsteemne seentevastane kasutamine. Pügaraigi ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: oraalselt manustatuna avaldab griseofulviin tõhusat toimet Trichophytoni, Microsporumi ja Epidermophytoni vastu.

Ketokonasool

Eesmärk: süsteemne seentevastane kasutamine. Seente tekitatud kopsupõletiku ja kuulmetõrve mükoosi ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: muud asoolid, näiteks itrakonasool.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: kliinilised kogemused ketokonasooliga on suuremad kui muude ainetega, mida võiks oluliste ainete nimekirja kanda.

Mikonasool

Eesmärk: silma seenhaiguste ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: paikne kasutamine haigel silmal, avaldab laiemat seentevastast toimet ja/või ärritab vähem kui muud seentevastased ained.

Nüstatiin

Eesmärk: pärmseente tekitatud silmade ja genitaaltrakti nakkuste ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: konkreetne toime pärmseente tekitatud nakkuste vastu.

Mitmesugused ravimid

Kondroitiinsulfaat

Eesmärk: kõhrede ravi. Kõhrede kaitse. Artriidi ravi.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: kliiniline paranemine leiab tõenäoliselt aset tänu põletikuvastasele toimele, sealhulgas PGE2 sünteesile ja tsütokiini vabanemise pidurdamisele.

Domperidoon

Eesmärk: märade agalaktia.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: dopamiini antagonist, mis suurendab prolaktiini teket.

Oksütotsiin ei ole sobiv alternatiiv, sest see paneb piima voolama, mitte ei suurenda piima teket, mis on domperidooniravi eesmärk. Lisaks sellele võib oksütotsiin suurtes kogustes kasutatuna põhjustada kõhuvalu.

Hüdroksüetüültärklis

Eesmärk: kolloidne vere- ja plasmamahu asendamine.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: praktiline ja lihtsalt kättesaadav alternatiiv verele või plasmale.

Imipramiin

Eesmärk: farmakoloogiliselt esile kutsutud ejakulatsioon ejakulatsioonihäiretega täkkudel.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: alternatiivid puuduvad.

Türeotropiini vabastajahormoon

Eesmärk: diagnostiline aine, mida kasutatakse kilpnäärme ja ajuripatsi haiguste kindlaksmääramiseks.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: alternatiivid puuduvad.

Baariumsulfaat

Eesmärk: radiograafiline kontrastaine, mida kasutatakse söögitoru ning mao ja soolte kontrastuuringutes.

Kindlaksmääratud alternatiivid: alternatiive ei ole kindlaks määratud.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: alternatiivid puuduvad.

Ioheksool

Eesmärk: radiograafiline kontrastaine, mida kasutatakse alumiste kuseteede uuringutes, artrograafias, müelograafias, stsinti- või fistulograafias ja dakrüotsüstograafias.

Kindlaksmääratud alternatiivid: jopamidool.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: mitteioonne madala osmolaalsusega kontrastaine. Ioheksool ja jopamidool on võrdselt aktsepteeritavad.

Jopamidool

Eesmärk: radiograafiline kontrastaine, mida kasutatakse alumiste kuseteede uuringutes, artrograafias, müelograafias, stsinti- või fistulograafias ja dakrüotsüstograafias.

Kindlaksmääratud alternatiivid: ioheksool.

Konkreetsete eeliste kirjeldus: mitteioonne madala osmolaalsusega kontrastaine. Ioheksool ja jopamidool on võrdselt aktsepteeritavad.

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/46

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1951/2006,

21. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) teatavad rakenduseeskirjad puidust mahutites töödeldud veinide esitlemise osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 46 lõiget 1 ja artikli 53 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 29. aprilli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 753/2002 (milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas) (2) artikli 22 lõikes 3 on sätestatud toote valmistamismeetodiga seotud märgete kasutamise tingimused, juhul kui veini valmistamisel on kasutatud tammepuust mahuteid.

(2)	Kõnealuste eeskirjadega lubatakse määruse (EÜ) nr 753/2002 X lisas osutatud teatavate mõistete kasutamist ainult selliste veinide puhul, mis on käärinud, laagerdunud või küpsenud tammepuust mahutites.

(3)

Kuigi kõnealused mahutid valmistatakse tavaliselt ja traditsiooniliselt tammepuust, kasutatakse teatavates liikmesriikides ka muid puuliike, nagu saare- või kastanipuud. Seepärast oleks asjakohane lubada määruse (EÜ) nr 753/2002 X lisas osutatud mõistete kasutamist ka muude puuliikide kui tamme puhul, tingimusel et kõnealune märge vastab nõuetele ega ole eksitav. Et vältida tootjatevahelisi konkurentsimoonutusi, on vaja määrata kindlaks asjakohased märgistamiseeskirjad.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 753/2002 muudetakse järgmiselt.

Artikli 22 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3. Puust mahutis käärinud, laagerdunud või küpsenud veini märkimiseks tohib kasutada ainult X lisas osutatud mõisteid. Nende veinide jaoks võivad liikmesriigid siiski kasutada teisi mõisteid, mis vastavad X lisa lõigetes 1 ja 2 osutatule ja mida kohaldatakse mutatis mutandis.

Kui vein on kehtivate riiklike sätete kohaselt küpsenud puust mahutis, isegi kui küpsemine on jätkunud muud liiki mahutites, on lubatud ühe esimeses lõigus osutatud mõiste kasutamine. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad selle lõike rakendamiseks võtavad.

Tammepuutükkide abil valmistatud veini märkimiseks ei tohi kasutada esimeses lõigus osutatud mõisteid isegi siis, kui kasutataud on puust mahutit või mahuteid.”

2.	X lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 1).

(2) EÜT L 118, 4.5.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1507/2006 (ELT L 280, 12.10.2006, lk 9).

LISA

“X LISA

Veinide etikettidel kasutada lubatud mõisted vastavalt artikli 22 lõikele 3

“fermenté en barrique”	“élevé en barrique”	“vieilli en barrique”
“fermenté en fût de (mention de l'espèce de bois concernée)”	“élevé en fût de (mention de l'espèce de bois concernée)”	“vieilli en fût de (mention de l'espèce de bois concernée)”
“fermenté en fût”	“élevé en fût”	“vieilli en fût” ”

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/49

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1952/2006,

21. detsember 2006,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetustemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikega 1 nähakse ette, et kõnealuste määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühendusesiseste hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (3) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena.

(3)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 esimese lõikega tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(5)

Võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist kokkulepet ühenduse makarontoodete ekspordi kohta Ameerika Ühendriikidesse, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 87/482/EMÜ, (4) on vaja CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvatelt kaupadelt makstavad toetused diferentseerida vastavalt kauba sihtkohale.

(6)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõigetele 2 ja 3 tuleb komisjoni määruse (EMÜ) nr 1722/93 (5) kohaselt kohaldatavat tootmistoetust arvestades kehtestada kõnealuse põhisaaduse suhtes vähendatud eksporditoetuse määr, mida kohaldatakse kaupade eeldatava valmistamisperioodi jooksul.

(7)

Piiritusjookide hindu peetakse vähem sõltuvaks nende valmistamiseks kasutatava teravilja hinnast. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemisakti protokolliga nr 19 nähakse siiski ette vajalike meetmete vastuvõtmine, et soodustada ühenduse teravilja kasutamist teraviljadest saadud piiritusjookide valmistamiseks. Seetõttu on vaja kohandada piiritusjookide kujul eksporditava teravilja suhtes kohaldatava toetuse määra.

(8)	Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 1 või määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 1 loetletud ning vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/95 IV lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatava toetuse määrad kehtestatakse nii, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1).

(3) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1713/2006 (ELT L 321, 21.11.2006, lk 8).

(4) EÜT L 275, 29.9.1987, lk 36.

(5) EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1584/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 11).

LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes alates 22. detsembrist 2006 kohaldatavad toetusemäärad (1)

(EUR/100 kg)
CN-kood	Toote kirjeldus (2)	Toetusemäär põhisaaduse 100 kg kohta
CN-kood	Toote kirjeldus (2)	Toetuse eelkinnituse puhul	Muudel juhtudel
1001 10 00	Kõva nisu:
	– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena	—	—
	– muudel juhtudel	—	—
1001 90 99	Harilik nisu ja meslin
	– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena	—	—
	– muudel juhtudel:
	– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)	—	—
	– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	—	—
	– – muudel juhtudel	—	—
1002 00 00	Rukis	—	—
1003 00 90	Oder
	– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	—	—
	– muudel juhtudel	—	—
1004 00 00	Kaer	—	—
1005 90 00	Mais, mida eksporditakse:
	– tärklisena:
	– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)	—	—
	– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	—	—
	– – muudel juhtudel	—	—
	– CN-koodide 1702 30 51, 1702 30 59, 1702 30 91, 1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50, 1702 90 75, 1702 90 79, 2106 90 55 alla kuuluv glükoos, glükoosisiirup, maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup (5)
	– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)	—	—
	– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	—	—
	– – muudel juhtudel	—	—
	– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	—	—
	– muudel juhtudel (sealhulgas töötlemata kaupade eksport)	—	—
	CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluv kartulitärklis, mis on samalaadne töödeldud maisist saadud tootega:
	– määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)	—	—
	– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	—	—
	– muudel juhtudel	—	—
ex 1006 30	Täielikult kroovitud riis:
	– ümarateraline	—	—
	– keskmiseteraline	—	—
	– pikateraline	—	—
1006 40 00	Purustatud riis	—	—
1007 00 90	Terasorgo seemneks, välja arvatud hübriid	—	—

(1) Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariasse ja alates 1. detsembrist 2005 Rumeeniasse eksporditavate kaupade suhtes ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.

(2) Põhisaaduse ja/või samalaadsete toodete töötlemisel saadud põllumajandussaaduste puhul kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1043/2005 V lisas sätestatud koefitsiente.

(3) Asjaomased kaubad kuuluvad CN-koodi 3505 10 50 alla.

(4) Määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas loetletud või määruse (EMÜ) nr 2825/93 (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 6) artiklis 2 osutatud kaubad.

(5) CN-koodide NC 1702 30 99, 1702 40 90 ja 1702 60 90 alla kuuluvatest, glükoosi- ja fruktoosisiirupi segamisel saadud siirupitest antakse eksporditoetust üksnes glükoosisiirupitele.

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/53

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1953/2006,

21. detsember 2006,

millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikliga 14 nähakse ette, et nende määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 alusel tuleb toetused kindlaks määrata, võttes arvesse ühelt poolt teravilja, riisi ja purustatud riisi koguste ja hindade hetkeolukorda ja arengusuundi ühenduse turul ja teiselt poolt teravilja, riisi, purustatud riisi ja teraviljatoodete hindu maailmaturul. Samades artiklites on sätestatud, et on oluline tagada tasakaal ning hindade ja kaubavahetuse loomulik areng teravilja- ja riisiturul ning arvestada kavandatud ekspordi majanduslikku aspekti ja vajadust vältida ühenduse turu häireid.

(3)	Komisjoni määruse (EÜ) nr 1518/95, (3) mis käsitleb teravilja ja riisi töötlemisel saadud toodete impordi- ja ekspordisüsteemi, artiklis 4 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuste arvutamisel.

(4)	Teatavatele töödeldud toodetele antavat toetust tuleks astmestada vastavalt toote tuhasusele, toorkiu-, kesta-, valgu-, rasva- ja tärklisesisaldusele, kusjuures see sisaldus näitab eriti hästi, kui suur kogus põhisaadust valmistatud tootes sisaldub.

(5)

Maniokijuurte ja teiste troopiliste juurte ja mugulate ning neist valmistatud jahu puhul ei ole vaja praegusel ajal eksporditoetusi kindlaks määrata, võttes arvesse võimaliku ekspordi majanduslikku aspekti ning eelkõige nende toodete laadi ja päritolu. Teatavate teraviljast valmistatud toodete puhul pole ühenduse vähese osaluse tõttu maailmaturul vaja praegusel ajal eksporditoetust kindlaks määrata.

(6)	Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad teatavate toodete puhul teha vajalikuks toetuse eristamise olenevalt sihtkohast.

(7)	Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahepeal võib toetust muuta.

(8)	Teatavad maisist valmistatud tooted võivad läbida kuumtöötlemise, mille puhul tekib oht, et eraldatud toetus ei vasta toote kvaliteedile. Tuleks täpsustada, et toodetele, mis sisaldavad eelgeelistatud tärklist, ei saa taotleda eksporditoetust.

(9)	Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1518/95 artiklis 1 loetletud toodete eksporditoetused on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Μäärust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1549/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 13).

(3) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 55. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2993/95 (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 25).

LISA

Komisjoni 21. detsembri 2006. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

1102 20 10 9200 (1)

C13

EUR/t

0,00

1102 20 10 9400 (1)

C13

EUR/t

0,00

1102 20 90 9200 (1)

C13

EUR/t

0,00

1102 90 10 9100

C13

EUR/t

0,00

1102 90 10 9900

C13

EUR/t

0,00

1102 90 30 9100

C13

EUR/t

0,00

1103 19 40 9100

C13

EUR/t

0,00

1103 13 10 9100 (1)

C13

EUR/t

0,00

1103 13 10 9300 (1)

C13

EUR/t

0,00

1103 13 10 9500 (1)

C13

EUR/t

0,00

1103 13 90 9100 (1)

C13

EUR/t

0,00

1103 19 10 9000

C13

EUR/t

0,00

1103 19 30 9100

C13

EUR/t

0,00

1103 20 60 9000

C13

EUR/t

0,00

1103 20 20 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 19 69 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 12 90 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 12 90 9300

C13

EUR/t

0,00

1104 19 10 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 19 50 9110

C13

EUR/t

0,00

1104 19 50 9130

C13

EUR/t

0,00

1104 29 01 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 29 03 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 29 05 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 29 05 9300

C13

EUR/t

0,00

1104 22 20 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 22 30 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 23 10 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 23 10 9300

C13

EUR/t

0,00

1104 29 11 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 29 51 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 29 55 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 30 10 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 30 90 9000

C13

EUR/t

0,00

1107 10 11 9000

C13

EUR/t

0,00

1107 10 91 9000

C13

EUR/t

0,00

1108 11 00 9200

C13

EUR/t

0,00

1108 11 00 9300

C13

EUR/t

0,00

1108 12 00 9200

C13

EUR/t

0,00

1108 12 00 9300

C13

EUR/t

0,00

1108 13 00 9200

C13

EUR/t

0,00

1108 13 00 9300

C13

EUR/t

0,00

1108 19 10 9200

C13

EUR/t

0,00

1108 19 10 9300

C13

EUR/t

0,00

1109 00 00 9100

C13

EUR/t

0,00

1702 30 51 9000 (2)

C13

EUR/t

0,00

1702 30 59 9000 (2)

C13

EUR/t

0,00

1702 30 91 9000

C13

EUR/t

0,00

1702 30 99 9000

C13

EUR/t

0,00

1702 40 90 9000

C13

EUR/t

0,00

1702 90 50 9100

C13

EUR/t

0,00

1702 90 50 9900

C13

EUR/t

0,00

1702 90 75 9000

C13

EUR/t

0,00

1702 90 79 9000

C13

EUR/t

0,00

2106 90 55 9000

C14

EUR/t

0,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10	:	Kõik sihtkohad.
C11	:	Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.
C12	:	Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.
C13	:	Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.
C14	:	Kõik sihtkohad, välja arvatud Šveits, Liechtenstein, Bulgaaria ja Rumeenia.

(1) Toetust ei anta toodetele, mis on läbinud kuumtöötlemise, millega kaasneb eelgeelistatud tärklise tekkimine.

(2) Toetust antakse vastavalt nõukogu muudetud määrusele (EMÜ) nr 2730/75 (EÜT L 281, 1.11.1975, lk 20).

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10	:	Kõik sihtkohad.
C11	:	Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.
C12	:	Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.
C13	:	Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.
C14	:	Kõik sihtkohad, välja arvatud Šveits, Liechtenstein, Bulgaaria ja Rumeenia.

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/56

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1954/2006,

21. detsember 2006,

millega määratakse kindlaks teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. september 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 13 on sätestatud, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul võib maailmaturu noteeringute või hindade ning ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1517/95 (millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teraviljast segasööda impordi- ja ekspordikorraga ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1162/95, millega kehtestatakse impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad teravilja- ja riisisektoris (2) artiklis 2 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuse arvutamisel.

(3)

Toetuse arvutamisel tuleb arvesse võtta teraviljatoodete sisaldust. Lihtsustamise huvides tuleks toetust maksta kahes teraviljatoodete kategoorias, ühelt poolt mais – kõige tavalisem teravili eksporditava segasööda ja maisitoodete valmistamisel ning teiselt poolt muu teravili, mis vastab toetuse saamise tingimustele, kui mais ja maisitooted on välistatud. Toetust tuleks anda vastavalt teraviljasaaduste sisaldusele segasöödas.

(4)	Toetuse summa puhul peab arvesse võtma ka nende toodete müügitingimusi ja -võimalusi maailmaturul, vajadust vältida häireid ühenduse turul ja ekspordi majanduslikku aspekti.

(5)	Praegune olukord teraviljaturul ja eelkõige tarneväljavaated tähendavad seda, et eksporditoetused tuleks lõpetada.

(6)	Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1784/2003 sätestatud ja määrusele (EÜ) nr 1517/95 vastavad segasööda eksporditoetused määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 51.

LISA

Komisjoni 21. detsembri 2006. aasta määrusele, millega muudetakse teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetusi

Tootekood, mille alla kuuluvatele toodetele antakse eksporditoetust:

2309 10 11 9000,

2309 10 13 9000,

2309 10 31 9000,

2309 10 33 9000,

2309 10 51 9000,

2309 10 53 9000,

2309 90 31 9000,

2309 90 33 9000,

2309 90 41 9000,

2309 90 43 9000,

2309 90 51 9000,

2309 90 53 9000.

Teraviljatooted

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

Mais ja maisitooted:

CN-kood 0709 90 60, 0712 90 19, 1005, 1102 20, 1103 13, 1103 29 40, 1104 19 50, 1104 23, 1904 10 10

C10

EUR/t

0,00

Teraviljatooted, v.a mais ja maisitooted

C10

EUR/t

0,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

C10

Kõik sihtkohad.

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/58

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1955/2006,

21. detsember 2006,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori tootmistoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon 30. juuni 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 1722/93, (2) milles sätestatakse vastavalt teraviljasektori ja riisisektori tootmistoetusi käsitlevate nõukogu määruste (EMÜ) nr 1766/82 ja (EMÜ) nr 1418/76 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, on kehtestatud tootmistoetuste andmise tingimused. Arvutamise alus on kehtestatud kõnealuse määruse artiklis 3. Sel viisil arvutatud toetus mida diferentseeritakse vajaduse korral kartulitärklise puhul, määratakse kindlaks üks kord kuus ja seda võidakse muuta, kui maisi ja/või nisu hinnad olulisel määral muutuvad.

(2)	Käesoleva määrusega kindlaks määratud tootmistoetusi tuleks kohandada määruse (EMÜ) nr 1722/93 II lisas loetletud koefitsientidega, et määrata kindlaks täpne makstav summa.

(3)	Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1722/93 artikli 3 lõikes 2 osutatud tootmistoetuseks, on määratud.

a)	0,00 EUR/t maisi-, nisu-, odra- ja kaeratärklise puhul;

b)	0,00 EUR/t kartulitärklise puhul.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1950/2005 (ELT L 312, 29.11.2005, lk 18).

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/59

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1956/2006,

21. detsember 2006,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 punkti a ja lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 32 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktides b, c, d ja g loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse VII lisas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 318/2006 VII lisas loetletud kaupadena.

(3)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 lõikega 1 tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 32 lõikes 4 on sätestatud, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)	Käesoleva määruse kohaselt kehtestatavad toetusemäärad võib kinnitada eelnevalt, kuna turuolukorda järgmise paari kuu jooksul ei ole võimalik praegu kindlaks teha.

(6)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühitada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõikes 1 ja artikli 2 lõikes 2 loetletud ning määruse (EÜ) nr 318/2006 VII lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1585/2006 (ELT L 294, 25.10.2006, lk 19).

(2) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1713/2006 (ELT L 321, 21.11.2006, lk 11).

LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes alates 22. detsembrist 2006 kohaldatavad toetusemäärad (1)

CN-kood	Kirjeldus	Toetusemäär EUR/100 kg
		Toetuse eelkinnituse puhul	Muudel juhtudel
1701 99 10	Töötlemata valge suhkur	19,34	19,34

(1) Käesolevas lisa sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariasse ja alates 1. detsembrist 2005 Rumeeniasse eksporditavate kaupade suhtes ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/61

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1957/2006,

21. detsember 2006,

millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul võib noteeringute või maailmaturuhindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Eksporditoetused määratakse kindlaks, arvestades komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (2) artiklis 1 osutatud tegureid.

(3)	Linnaste puhul kohaldatav eksporditoetus tuleb arvutada arvestades teraviljakogust, mis on vajalik asjaomaste toodete tootmiseks. Need kogused on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)	Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad tekitada vajaduse teatavate toodete eksporditoetusi muuta olenevalt nende sihtkohast.

(5)	Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahelisel ajal võib seda muuta.

(6)	Kui neid eeskirju kohaldatakse teraviljaturu tegeliku olukorra suhtes ja eriti nende toodete noteeringute ja hindade suhtes ühenduses ja maailmaturul, tuleks eksporditoetus määrata lisas esitatud kujul.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktis c osutatud eksporditoetused on kindlaks määratud lisas esitatud summade ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

LISA

Komisjoni 21. detsembri 2006. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetused

Tootekood	Sihtkoht	Mõõtühik	Toetuse summa
1107 10 19 9000	A00	EUR/t	0,00
1107 10 99 9000	A00	EUR/t	0,00
1107 20 00 9000	A00	EUR/t	0,00
NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1). Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/63

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1958/2006,

21. detsember 2006,

millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetuse suhtes kohaldatav korrigeeriv summa

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et ekspordilitsentsi taotluse esitamise kuupäeval jõus olnud teravilja eksporditoetust tuleb taotluse korral kohaldada ekspordilitsentsi kehtivusajal toimuva ekspordi suhtes. Sel juhul kohaldatakse toetuse suhtes korrigeerivat summat.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 alusel, millega on sätestatud eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) võib kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud linnaste korrigeeriva summa. Korrigeeriv summa tuleb arvutada võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud tegureid.

(3)	Eespool esitatud sätete kohaldamisest tuleneb, et korrigeeriv summa tuleb kindlaks määrata vastavalt käesoleva määruse lisale.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 15 lõikes 3 osutatud korrigeeriv summa, mida kohaldatakse linnaste puhul eelnevalt kindlaksmääratud eksporditoetuste suhtes, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

LISA

Komisjoni 21. detsembri 2006. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetuse korrigeeriv summa

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

(EUR/t)
Tootekood	Sihtkoht	Käibiv 1	1. ajavahemik 2	2. ajavahemik 3	3. ajavahemik 4	4. ajavahemik 5	5. ajavahemik 6
1107 10 11 9000	A00	0	0	0	0	0	0
1107 10 19 9000	A00	0	0	0	0	0	0
1107 10 91 9000	A00	0	0	0	0	0	0
1107 10 99 9000	A00	0	0	0	0	0	0
1107 20 00 9000	A00	0	0	0	0	0	0

(EUR/t)
Tootekood	Sihtkoht	6. ajavahemik 7	7. ajavahemik 8	8. ajavahemik 9	9. ajavahemik 10	10. ajavahemik 11	11. ajavahemik 12
1107 10 11 9000	A00	0	0	0	0	0	0
1107 10 19 9000	A00	0	0	0	0	0	0
1107 10 91 9000	A00	0	0	0	0	0	0
1107 10 99 9000	A00	0	0	0	0	0	0
1107 20 00 9000	A00	0	0	0	0	0	0

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/65

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1959/2006,

21. detsember 2006,

millega kehtestatakse toetused teravilja- ja riisisektori toodetele, mida tarnitakse ühenduse ja riiklike toiduabiprogrammide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 kolmandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. oktoobri 1974. aasta määruse (EMÜ) nr 2681/74 (toiduabiks ette nähtud põllumajandussaaduste ja -toodete tarnimisega seotud kulutuste ühendusepoolse rahastamise kohta) (3) artiklis 2 on sätestatud, et kulutuste osa, mis vastab ühenduse eeskirjade kohaselt kindlaksmääratud eksporditoetustele, kaetakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust.

(2)	Ühenduse toiduabiprogrammide eelarve koostamise ja haldamise lihtsustamiseks ning selleks et võimaldada liikmesriikidel teada saada ühenduse osalemise ulatust riiklike toiduabiprogrammide finantseerimisel, tuleb kindlaks määrata nende tegevuste jaoks antavate toetuste määr.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikliga 13 ette nähtud eksporditoetuste üldsätteid ja rakenduseeskirju kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toimingute suhtes.

(4)	Erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta riisi eksporditoetuse arvutamisel, on määratletud määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 14.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rahvusvaheliste konventsioonide või teiste abiprogrammide raames ettenähtud ühenduse ja siseriikliku toiduabialase tegevuse ja ühenduse teiste mittetulunduslike varustamistegevuste puhul kohaldatakse teravilja- ja riisisektori toodete suhtes toetusi, mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1).

(3) EÜT L 288, 25.10.1974, lk 1.

LISA

Komisjoni 21. detsembri 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse toetused teravilja- ja riisisektori toodetele, mida tarnitakse ühenduse ja riiklike toiduabiprogrammide raames

(EUR/t)
Tootekood	Toetuse summa
1001 10 00 9400	0,00
1001 90 99 9000	0,00
1002 00 00 9000	0,00
1003 00 90 9000	0,00
1005 90 00 9000	0,00
1006 30 92 9100	0,00
1006 30 92 9900	0,00
1006 30 94 9100	0,00
1006 30 94 9900	0,00
1006 30 96 9100	0,00
1006 30 96 9900	0,00
1006 30 98 9100	0,00
1006 30 98 9900	0,00
1006 30 65 9900	0,00
1007 00 90 9000	0,00
1101 00 15 9100	0,00
1101 00 15 9130	0,00
1102 10 00 9500	0,00
1102 20 10 9200	0,00
1102 20 10 9400	0,00
1103 11 10 9200	0,00
1103 13 10 9100	0,00
1104 12 90 9100	0,00
NB: Tootekoodid on sätestatud muudetud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/67

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1960/2006,

21. detsember 2006,

määruses (EÜ) nr 935/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 935/2006 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus odra eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artiklile 7 võib komisjon teatatud pakkumiste põhjal otsustada pakkumisi mitte vastu võtta.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Odra eksporditoetusteks määrusega (EÜ) nr 935/2006 avatud pakkumismenetluse alusel 15.–21. detsembrini 2006 esitatud pakkumiste puhul ei võeta mingeid meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. detsembril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) ELT L 172, 24.6.2006, lk 3.

(3) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/68

EÜ-TÜRGI ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 2/2006,

17. oktoober 2006,

millega muudetakse otsuse nr 1/98 (põllumajandustoodetega kauplemise korra kohta) protokolle nr 1 ja nr 2

(2006/999/EÜ)

EÜ-TÜRGI ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelist assotsieerumislepingut, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsieerumislepingu lisaprotokolli (2) ning eriti selle artiklit 35,

ning arvestades järgmist:

(1)

EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 25. veebruari 1998. aasta otsuses nr 1/98 (põllumajandustoodetega kauplemise korra kohta) (3) esitatakse Türgi ja ühenduse vaheline põllumajandustoodetega kauplemise sooduskord. Otsuse protokoll nr 1 sisaldab üksikasju sooduskorra kohta, mida ühendus kohaldab Türgist pärinevate põllumajandustoodete impordi suhtes. Otsuse protokoll nr 2 sisaldab üksikasju sooduskorra kohta, mida Türgi rakendab ühendusest pärinevate põllumajandustoodete impordi suhtes.

(2)	Ühendus ja Türgi (edaspidi “pooled”) on pidanud konsultatsioone ning leppinud kokku sooduskorra kohandamises, et võtta arvesse ühenduse hiljutist laienemist.

(3)	Otsuse nr 1/98 protokollide nr 1 ja 2 asjakohased lisad tuleks asendada uute konsolideeritud lisadega, milles kajastatakse poolte kokkulepet nende kohandamise kohta ning teatavat tariifikoodidega seotud tehnilist arengut.

(4)	Assotsiatsiooninõukogu ülesandeks on määrata kindlaks teineteise suhtes kohaldatava sooduskohtlemise ulatus ja kord.

(5)	Seetõttu tuleks otsust nr 1/98 vastavalt muuta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust nr 1/98 muudetakse käesolevaga järgmiselt:

1.	protokolli nr 1 1. lisa asendatakse I lisa tekstiga;

2.	protokolli nr 2 lisa asendatakse II lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb otsuse vastuvõtmisele.

Brüssel, 17. oktoober 2006

EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu

eesistuja

E. TUOMIOJA

(1) EÜT 217, 29.12.1964, lk 3687.

(2) EÜT L 293, 29.12.1972, lk 4.

(3) EÜT L 86, 20.3.1998, lk 1.

I LISA

“1. LISA

TÜRGIST PÄRINEVATE PÕLLUMAJANDUSTOODETE ÜHENDUSSE IMPORTIMISE KORD

Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab ühine tollitariifistik määrasid, mis on esitatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (1) I lisa I jao teise või kolmanda osa 3. veerus.

CN-kooda (2)	Kirjeldus (3)	Ühise tollitariifistiku väärtuseline tollimaks		Koguseline tollimaks
CN-kooda (2)	Kirjeldus (3)	Tollimaksu vähendamine (%)	Tariifikvoot (netokaal tonnides)	Tollimaks kvoodi piires (eurot/t)	Tariifikvoot (netokaal tonnides)	Tollimaks kvoodi ületamisel (eurot/t)
0204	Lamba- või kitseliha	100	—	0	200
0207 25 10	Kalkuniliha, tükeldamata, külmutatud			170	1 000
0207 25 90	Kalkuniliha, tükeldamata, külmutatud			186
0207 27 30	Kalkuni jaotustükid ja rupsid, v.a maks, külmutatud			134
0207 27 40				93
0207 27 50				339
0207 27 60				127
0207 27 70				230
0406 90 29	Kashkaval			0	2 300	671,9
0406 90 31	Juust, mis on valmistatud lamba- või pühvlipiimast, soolvett sisaldavates mahutites või lamba- või kitsenahast lähkrites
0406 90 50	Muud juustud, mis on valmistatud lamba- või pühvlipiimast, soolvett sisaldavates mahutites või lamba- või kitsenahast lähkrites
ex 0406 90 86 ex 0406 90 87 ex 0406 90 88	Tulum Peyniri, valmistatud lamba- või pühvlipiimast, eraldi plast- või muudes pakendites sisaldusega kuni 10 kg
0701 90 50	Varajane kartul, 1. jaanuarist kuni 31. märtsini	100	—
0701 90	Kartul, värske või jahutatud, muu	100	2 500
0703 10 11 0703 10 19	Sibul, 15. veebruarist kuni 15. maini	100	—
0703 10 11 0703 10 19	Sibul, 16. maist kuni 14. veebruarini	100	2 000
0703 20 00	Küüslauk, värske või jahutatud	100	—	0	—
0708 20 00	Oad, 1. novembrist 30. aprillini	100	—
ex 0708 90 00	Põlduba (Vicia Faba major L.), 1. juulist kuni 30. aprillini	100	—
0709 30 00	Baklažaan, 15. jaanuarist 30. aprillini	100	—
0709 30 00	Baklažaan, 1. maist kuni 14. jaanuarini	100	1 000
ex 0709 40 00	Varsseller (Apium graveolens L., var dulce (Mill) Pers.), 1. jaanuarist kuni 30. aprillini	100	—
0709 90 70	Kabatšokk, 1. detsembrist kuni veebruari lõpuni	100	—
0709 90 70	Kabatšokk, 1. märtsist kuni 30. novembrini	100	500
ex 0709 90 90	Kõrvits, 1. detsembrist kuni veebruari lõpuni	100	—
ex 0709 90 90	Metssibul liigist Muscari comosum, 15. veebruarist kuni 15. maini	100	—
0802 21 00 0802 22 00	Sarapuupähkel (Corylus spp)	Tollimaksumäär: 3 %	—
0806 10 10	Värsked lauaviinamarjad, 1. maist kuni 17. juunini ja 1. augustist kuni 14. novembrini	100	350
0806 10 10	Värsked lauaviinamarjad, 15. novembrist kuni 30. aprillini ja 18. juunist kuni 31. juulini	100	—
0807 11 00	Arbuus, 1. aprillist kuni 15. juunini	100	—
0807 11 00	Arbuus, 16. juunist kuni 31. märtsini	100	16 500
0807 19 00	Melonid, 1. novembrist kuni 31. maini	100	—
0809 40 05	Ploomid, 1. maist kuni 15. juunini	100	—
0811 10 11	Maasikad, külmutatud	100	—	0	100
0811 20 11	Vaarikad jne, külmutatud
0811 90 19	Muud puuviljad, külmutatud
1002 00 00	Rukis			Vähendamine vastavalt artikli 3 lõikele 4 (enamsoodustusrežiimi tollimaks – maksimaalselt 11,68 eurot/t)
1107 10	Linnased, röstimata			Vähendamine 6,57 eurot/t	—
1107 20 00	Linnased, röstitud			Vähendamine 6,57 eurot/t	—
1509 10 10	Esmapressimisel saadud lambiõli			10 %line vähendamine	—
1509 10 90 (4)	Muu neitsioliiviõli	7,5 % väärtuselisest	100	0	100
1509 10 90	Muu neitsioliiviõli			10 %line vähendamine	—
1509 90 00	Muu oliiviõli, v.a neitsioliiviõli			5 %line vähendamine	—
1510 00 10	Tooroliiviõli			10 %line vähendamine	—
1510 00 90	Muu oliiviõli			5 %line vähendamine	—
2002 10	Töödeldud tomatid, terved või tükeldatud	100	8 900
2002 90 11 2002 90 19	Muud valmistatud tomatid kuivainesisaldusega alla 12 % massist	100	8 900
2002 90 31 2002 90 39 2002 90 91 2002 90 99	Muud töödeldud või konserveeritud tomatid kuivainesisaldusega vähemalt 12 % massist	100	30 000 (võrdväärne 28/30 % kuivainesisaldusega)
2007 10 10 2007 91 10 2007 91 30 2007 99 20 2007 99 31 2007 99 33 2007 99 35 2007 99 39 2007 99 55 2007 99 57	Džemmid, keedised, puuviljaželeed, marmelaadid, puuviljapüreed ja -pastad	100	—	67 %line vähendamine	1 750
2007 91 30	Tsitrusviljadest džemmid, keedised, puuviljaželeed, marmelaadid, puuviljapüreed ja -pastad, termiliselt töödeldud, suhkrusisaldusega üle 13 mahuprotsenti, kuid mitte üle 30 mahuprotsendi, v.a homogeenitud tooted	100	—	0	100
2007 99 39	Muud valmistised suhkrusisaldusega üle 30 massiprotsendi	100	—	0	100
2008 30 19 2008 50 19 2008 50 51 2008 50 92 2008 50 94 2008 60 19 2008 70 19 2008 70 51 2008 80 19	Puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud	100	2 100
2009 11 11 2009 11 91 2009 19 11 2009 19 91 2009 29 11 2009 29 91 2009 39 11 2009 39 51 2009 39 91 2009 61 90 2009 69 11 2009 69 79 2009 69 90 2009 80 11 2009 80 32 2009 80 33 2009 80 35 2009 80 61 2009 80 83 2009 80 84 2009 80 86 2009 90 11 2009 90 21 2009 90 31 2009 90 71 2009 90 92 2009 90 94	Puuvilja- ja marjamahlad	100	—	67 %line vähendamine	3 400
2204 10	Vahuvein			0	—
2204 21	Muu vein, viinamarjavirde käärimine ära hoitud või katkestatud alkoholi lisamise teel, kuni kaheliitristes mahutites			0	—
2204 29	Muu vein, viinamarjavirde käärimine ära hoitud või katkestatud alkoholi lisamise teel, üle kaheliitristes mahutites			0	—
2206 00	Muud kääritatud joogid; kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata			0	—
ex 2207	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega, saadud EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajanduskaupadest			0	—
2209 00	Äädikas ja selle äädikhappest valmistatud asendajad			0	—

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1758/2006 (ELT L 335, 1.12.2006, lk 1).

(2) CN-koodid vastavalt määrusele (EÜ) nr 1810/2004 (ELT L 327, 30. oktoober 2004, lk 1).

(3) Koondnomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui osutatud on ex CN-koodidele, tuleb soodustuskava kindlaks määrata CN-koodi ja vastava kirjelduse kohaldamisega.

(4) See soodustus koosneb ainult ühest tariifikvoodist, mille maht on 100 tonni 7,5 %se kvoodisisese tollimaksuga.”

II LISA

“LISA

Ühendusest pärinevate põllumajandustoodete Türki importimise kord

CN-kood (1)	Kirjeldus (2)	Enamsoodustusrežiimi tollimaksu vähendamine (%)	Tariifikvoot (netokaal tonnides)
0102 10	Elusveised: tõupuhtad aretusloomad	100	piiranguteta
0102 90 29	Elusveised, muud kui tõupuhtad aretusloomad, massiga üle 80 kg, kuid mitte üle 160 kg	100	2 260
ex 0102 90	Elusveised, muud kui tõupuhtad aretusloomad, muud kui massiga üle 80 kg, kuid mitte üle 160 kg	50	4 025
0202 20	Muud veiseliha jaotustükid, kondiga, külmutatud	50 %line vähendamine maksimaalse tollimaksumääraga 30 %	5 000
0202 20	Muud veiseliha jaotustükid, kondiga, külmutatud	30 %line vähendamine maksimaalse tollimaksumääraga 43 %	14 100
0210	Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber	52 %line väärtuseline tollimaks	250
0402 10	Piim ja rõõsk koor pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti	100	2 500 (3)
0402 21	Piim ja rõõsk koor pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldusega üle 1,5 massiprotsendi ilma suhkru- või muu magusainelisandita	100	2 500 (3)
0404	Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma	30 %line väärtuseline tollimaks	700
0405 10 0405 20 90 0405 90	Või ja muud piimarasvad, piimarasvavõided	100	3 700
0406 30	Sulatatud juust, riivimata või pulbristamata	100	300
0406 90	Muud juustud	100	2 000
ex 0406 90	Muud juustud, v.a 0406 90 29 / 31 / 50 / 86 / 87 / 88	100	1 000
0408 11 80	Munarebud, kuivatatud, muud	24 %line väärtuseline tollimaks	75
0601	Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212	100	200
ex 0602 90	Muud elustaimed, v.a 0602 90 91	100	3 400
0603 10	Lõikelilled jne, värsked	100	100
0604	Taimelehed, oksad jm taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud, mis sobivad kimpudeks või kaunistuseks, värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud	100	100
0701 10 00	Seemnekartul, värske või jahutatud	100	6 000
0709 51 00	Seened perekonnast Agaricus, värsked või jahutatud	7 %line väärtuseline tollimaks	100
0710 22 00	Oad, külmutatud	11,5 %line väärtuseline tollimaks	100
ex 0808 10 (v.a (4)0808 10 80 00 110808 10 80 00 130808 10 80 00 14)	Õunad, värsked, v.a Golden Delicious, Starking ja Starkrimson	100	1 750
0808 20	Pirnid ja aivad, värsked	30 %line väärtuseline tollimaks	500
0809 30	Virsikud, sh nektariinid, värsked, 15. juulist kuni 31. detsembrini	100	1 000
0810 90 30	Tamarindid, kašuõunad, litšid, tšakad, sapotilli ploomid, värsked	100	1 000
0810 90 40	Kannatuslille viljad, karamboolad ja pitahaiad	100	500
0810 90 95	Muud puuviljad ja marjad, värsked	100	500
0811 10	Maasikad, külmutatud	20 %line väärtuseline tollimaks	100
0902	Tee	Maksimaalne tollimaks: 45 %	200
1001	Nisu ja meslin, 1. septembrist 31. maini	100	30 000
1001 10 00	Nisu ja meslin, 1. septembrist kuni 31. maini	100	100 000
1001 90	Muu nisu, 1. septembrist kuni 31. maini	100	200 000
1002 00 00	Rukis, 1. septembrist kuni 31. maini	100	22 500
ex 1003 00	Oder, 1. septembrist 31. maini, õlle tootmiseks	100	49 500
1004 00 00	Kaer, 1. septembrist kuni 31. maini	50	5 000
1005 90 00	Maisiterad, 1. septembrist kuni 31. maini, v.a seemneks	100	53 640
1005 90 00	Maisiterad, 1. detsembrist kuni 31. maini, v.a seemneks	100	52 000
1006 30	Poolkroovitud või kroovitud riis	100	28 000
1104 12 90	Helvestatud kaer	50	100
1107	Linnased, röstitud või röstimata	100	500
1206 00 91 1206 00 99	Muud päevalilleseemned, v.a külviks, 1. jaanuarist kuni 31. augustini	100	1 000
1207 20 90	Puuvillaseemned, v.a külviks	100	1 500
ex 1209	Seemned, viljad ja eosed, külviks, v.a rubriiki 1209 10 00 kuuluvad	100	1 050
1209 10 00	Suhkrupeedi seemned	100	300
1502 00	Veise-, lamba- või kitserasv	100	3 000
1507 10	Sojatoorõli, 1. jaanuarist kuni 31. augustini	100	60 000
1507 90	Rafineeritud sojaõli, 1. jaanuarist kuni 31. augustini	50	2 000
1512 11	Päevalilleseemne- või saflooritoorõli, 1. jaanuarist kuni 31. augustini	100	18 400
1514 11 1514 91	0 % eruukhappesisaldusega rapsi-, rüpsi- või sinepitoorõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, 1. jaanuarist kuni 31. augustini	100	10 600
1602 10 00	Homogeniseeritud tooted	30 %line väärtuseline tollimaks	400
1701 99	Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, v.a toorsuhkur maitse- ja värvainelisanditeta	20 % vähendamine maksimaalse tollimaksumääraga 50 %	80 000
2001 90 50	Seened, töödeldud või konserveeritud äädikas või äädikhappes	50	325
2001 90 99	Muud juur- ja puuviljad, töödeldud või konserveeritud äädikas või äädikhappes	50	325
2002 90	Tomatid, töödeldud või konserveeritud muul viisil kui äädikas või äädikhappes, muud	100	1 500
2003	Seened ja trühvlid, töödeldud või konserveeritud muul viisil kui äädikas või äädikhappes	13 %line väärtuseline tollimaks	50
2005 10	Homogeniseeritud juurviljad	15 %line väärtuseline tollimaks	300
2005 40	Herned, töödeldud või konserveeritud muul viisil kui äädikas või äädikhappes, mittekülmutatud	100	300
2007 10	Homogeniseeritud valmistised	25 %line väärtuseline tollimaks	450
2007 99 10 2007 99 33 2007 99 35 ex 2007 99 39 ex 2007 99 57 ex 2007 99 98	Keedised, puuviljaželeed, marmelaadid, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma (v.a pähklipüreed)	20 %line väärtuseline tollimaks	1 000
2009 11 2009 12 2009 19	Apelsinimahl	15 %line väärtuseline tollimaks	1 000
2009 61	Greibimahl
2009 71 2009 79	Õunamahl
2009 80 89	Muu puu- või köögivilja või marja mahl, milles lisatud suhkru sisaldus ei ületa 30 massiprotsenti
2009 80 96	Kirsimahl
2009 90 11 2009 90 19 2009 90 21 2009 90 29 2009 90 31 2009 90 39	Mahlasegud
2204 10	Vahuvein	35 %line väärtuseline tollimaks	750 hl
2209 00	Äädikas ja selle äädikhappest valmistatud asendajad	100	2 500
2301	Inimtoiduks kõlbmatu pulber, jahu ja graanulid lihast või rupsist, kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned	100	—
2304 00 00	Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed	100	—
2309 10	Kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud	100	1 400
2309 90	Loomasöödana kasutatavad tooted	100	6 700

(1) CN-koodid vastavalt määrusele (EÜ) nr 1810/2004 (ELT L 327, 30.10.2004, lk 1).

(2) Koondnomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui osutatud on ex CN-koodidele, tuleb soodustuskava kindlaks määrata CN-koodi ja vastava kirjelduse kohaldamisega.

(3) Need kvoodid on ette nähtud seestöötlemise korra alusel toimuva impordi puhul.

(4) Türgi tolliseadustik.”

Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/77

NÕUKOGU OTSUS 2006/1000/ÜVJP,

11. detsember 2006,

milles käsitletakse ühismeetme 2002/589/ÜVJP rakendamist, et tagada Euroopa Liidu osalemine väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse 12. juuli 2002. aasta ühismeedet 2002/589/ÜVJP, milles käsitletakse Euroopa Liidu osalemist väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses, (1) eriti selle artikleid 6 ja 7 koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõike 2 teise taandega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsused 2001/200/ÜVJP (2) ja 2003/543/ÜVJP, (3) milles käsitletakse Euroopa Liidu osalemist väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses, on aidanud muu hulgas Limas asuva, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni desarmeerimisbüroo (DDA) nimel tegutseva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondliku keskuse (UN-LiREC) kaudu võidelda Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas väike- ja kergrelvade kontrollimatu hankimise ja levikuga, mis kujutavad endast ohtu rahule ja julgeolekule ning vähendavad väljavaateid jätkusuutlikuks arenguks.

(2)

Alates 2001. aastast on Euroopa Liidu rahalise toetuse abil korraldatud täienduskoolitust õiguskaitsetöötajatele, parlamendiliikmetele ja nende nõunikele tulirelvaalase õigusloome, andmebaaside väljatöötamise ja relvade hävitamise ja varude haldamise meetmete küsimustes. Nende meetmete lõpuleviimiseks on ÜRO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondlik keskus ja ÜRO desarmeerimisbüroo esitanud Euroopa Liidule taotluse täiendava ja ühtlasi lõpliku abi saamiseks.

(3)	Seetõttu kavatseb Euroopa Liit viia lõpule rahalise abi andmise ÜRO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondliku keskuse tegevusteks. See peaks olema Euroopa Liidu viimane toetus kõnealuste meetmete jaoks,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa Liit suurendab oma ÜRO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondlikule keskusele antavat toetust võitluseks väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastu Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnas.

2. Lõike 1 kohaldamisel aitab Euroopa Liit ÜRO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondlikul keskusel:

a)	toetada riikide isevastutuse suurendamist selliste meetmete eest, mis on seotud väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 2001. aasta tegevuskavaga;

b)	siduda nimetatud meetmeid liikmesriikide samalaadsete algatustega;

c)	välja töötada parimate tavade alaseid õppematerjale maailma teiste piirkondade, näiteks Aafrika ja Kagu-Euroopa jaoks.

Meetmete üksikasjalik kirjeldus on ära toodud lisas.

3. Käesolevas otsuses sätestatud korras, sealhulgas ÜRO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondliku keskuse poolt võetavate asjakohaste meetmetega tagatakse, et Euroopa Liidu panus lisas nimetatud meetmete elluviimisse oleks piisavalt nähtaval.

Artikkel 2

1. Artiklis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalik lähtesumma on 700 000 eurot.

2. Käesoleva otsuse täitmiseks sõlmib komisjon rahastamislepingu ÜRO desarmeerimisbürooga, kelle nimel ÜRO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondlik keskus tegutseb, milles määratakse kindlaks tingimused tagastamatu abi vormis antava Euroopa Liidu toetuse kasutamiseks. Sõlmitavas rahastamislepingus nähakse ette, et ÜRO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondlik keskus ning ÜRO desarmeerimisbüroo annavad nõuetekohaselt aru ja tagavad projektile antava Euroopa Liidu rahalise toetuse sellise nähtaval oleku, mis vastab toetuse suurusele.

3. Komisjon teostab järelevalvet Euroopa Liidu rahalise toetuse nõuetekohase rakendamise üle. Selleks tehakse komisjonile ülesandeks kontrollida ja hinnata otsuse rakendamise finantsaspekte.

4. Lõikes 1 ette nähtud ja Euroopa ühenduste üldeelarvest rahastatavaid kulutusi hallatakse vastavalt eelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et eelrahastamise summad ei jää ühenduse omandisse. Kõnealune haldamine toimub kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vahel 29. aprillil 2003. aastal sõlmitud finants- ja haldusraamistiku lepingu sätetega.

Artikkel 3

1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab ja annab nõukogule rakendamisest aru eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Komisjon osaleb täiel määral nende ülesannete täitmises ja eelkõige teavitab finantsaspektide rakendamise käigust.

2. Komisjon esitab kooskõlas otsuse artikli 2 lõikega 2 nõukogu vastavatele organitele korrapäraselt aruandeid. See teave põhineb eelkõige korrapärastel aruannetel, mida ÜRO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondlik keskus ja ÜRO desarmeerimisbüroo esitavad lepingulise suhte põhjal komisjoniga, nagu on ette nähtud artikli 2 lõikes 2.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval. Otsus kaotab kehtivuse 12 kuu möödumisel artikli 2 lõikes 2 viidatud rahastamislepingu sõlmimisest.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 11. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

E. TUOMIOJA

(1) EÜT L 191, 19.7.2002, lk 1.

(2) EÜT L 72, 14.3.2001, lk 1.

(3) ELT L 185, 24.7.2003, lk 59.

LISA

Koolitajate koolituse ja andmebaasi projekt, kolmas etapp

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondliku keskuse projekti kolmas ja viimane etapp koosneb kahest peamisest meetmete kogumist. Esimene tähendab käimasolevate meetmete jätkamist, samas kui teine seisneb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondlikus keskuses tehtud töö kasutamises Euroopa samalaadsete meetmete puhul ELi poliitika toetuseks Kagu-Euroopas ja maailma teistes piirkondades, näiteks Aafrikas.

Esimene meetmete kogum

1. Koolitajate koolitus

1.1.	Juba eelnevalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondliku keskuse kaudu koolitust saanud õiguskaitsetöötajate poolt läbiviidavate uurimismeetodite-alaste riiklike koolituskursuste toetamine;

1.2.	Brasiilias loodud avaliku julgeoleku alase piirkondliku koolituskeskuse (mille eesmärgiks on piirkondlike koolituskursuste tulevase tegevuse koordineerimine) edasiarendamise toetamine ning

1.3.	täienduskursuste korraldamine jälitustegevuse ja rahvusvahelise koostöö alal.

2. Andmebaasid tulirelvade kohta

2.1.	(SALSA)-andmebaaside edasiarendamine ning

2.2.	SALSA integreerimine õiguskaitseasutuste teistesse andmebaasidesse.

3. Parlamentidevahelise vahetuse algatus

3.1.	Piirkonna parlamendiliikmetele koolituskursuste korraldamise jätkamine ning

3.2.	tulirelvi käsitlevate õigusaktide reformi tehniline toetamine.

4. Relvade hävitamine ja varude haldamine

4.1.	Töö jätkamine relvade hävitamise ja varude haldamise toetamiseks ning

4.2.	riiklike hävitusprogrammide toetamine.

Teine meetmete kogum

Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna meetmete seostamine Euroopas läbiviidavate meetmetega ning teadmiste ja kogemuste edasiandmine sünergia tekitamiseks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ning maailma teiste piirkondade vahel:

1.	Euroopa tulirelvi käsitlevate õigusaktide hindamine ja ELi relvaekspordi kontrollimise toimimisjuhendi tutvustamine, et välja selgitada Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna õigusaktide parandamiseks sobivad kogemused: soovitatud koostöö Euroopa Parlamendiga.

SALSA andmebaasi süsteemi laiendamine ja kohandamine, nii et see hõlmaks teabevahetust liikmesriikidega koordinatsiooni ja koostöö hõlbustamiseks kahe piirkonna vahel: soovitatud koostöö teiste selliste asutuste ja organisatsioonidega, kes töötavad ebaseadusliku tulirelvakaubanduse küsimusega, nagu näiteks riiklikud õiguskaitseasutused ja EUROPOL.

3.	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondlikus keskuses välja töötatud õppematerjalide kohandamine maailma teiste piirkondade vajadustele ja võimalustele, et võimaldada omandatud kogemustest õppimist.

Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ning Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide Rio de Janeiro, Madridi ning Mexico tippkohtumistel tulirelvade küsimuses esitatud soovituste rakendamise seisu hindamine ja sünergia kasutamise võimaluste väljaselgitamine, eelkõige tippkohtumiste eespool nimetatud meetmetega seotud avalduste väljaselgitamise teel.

Meetmed jõuavad haripunkti ühendatud juhtimiskeskuse – Brasiilia pealinnas Brasílias asuva avaliku julgeoleku alase piirkondliku koolituskeskuse kogu piirkonda hõlmava operatsioonide keskuse – loomisega tulirelvaalase koolituse ja muude meetmete koordineerimiseks umbes 3 000 ametniku tööga 33 riigis. 2007. aasta lõpuks viiakse kogu koolituskursuste pakett ÜRO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondlikust keskusest üle piirkondlikku operatsioonide keskusesse ja teistesse riikidesse, et suurendada riikide omavastutust. Piirkondlikust operatsioonide keskusest saab ka ühenduslüli kõnealuse õiguskaitseasutuste võrgustiku ja mitmesuguste teistes piirkondades asuvate Euroopa õiguskaitseinstitutsioonide vahel.

Parandused

22.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 367/80

Komisjoni 14. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/944/EÜ (millega määratakse vastavalt nõukogu otsusele 2002/358/EÜ ja Kyoto protokolli kohaselt kindlaks Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele eraldatud vastavad heitkoguste tasemed) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 358, 16. detsember 2006 )

Leheküljel 89 lisas esimese rea (“Euroopa Ühendus”) teises veerus

asendatakse

“19 683 181 601”

järgmisega:

“19 682 555 325”.

Leheküljel 89 lisas üheksanda rea (“Itaalia”) teises veerus

asendatakse

“2 429 132 197”

järgmisega:

“2 428 495 710”.

Leheküljel 89 lisas 12. rea (“Austria”) teises veerus

asendatakse

“343 405 392”

järgmisega:

“343 473 407”.