ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 294 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
49. köide |
|
|
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
Nõukogu |
|
|
* |
||
|
|
Komisjon |
|
|
* |
|
|
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik
25.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1582/2006,
24. oktoober 2006,
millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1907/90 seoses munade pesemist käsitleva erandiga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 1907/90 munade teatavate turustusnormide kohta (2) artikli 6 lõikes 4 on sätestatud kriteeriumid erandi jaoks, mis võimaldab pakkimiskeskustel jätkata munade pesemist kuni 31. detsembrini 2006. Erand on määratud üheksale pakkimiskeskusele Rootsis ja ühele Madalmaades. |
(2) |
Määrus (EMÜ) nr 1907/90 on tunnistatud kehtetuks nõukogu 19. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1028/2006 munade turustusnormide kohta (3) alates 1. juulist 2007. Vastavalt tuleks munade pesemist käsitlevat üleminekuaega pikendada kõnealuse kuupäevani. |
(3) |
Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 1907/90 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EMÜ) nr 1907/90 artikli 6 lõike 4 esimeses lõigus asendatakse kuupäev 31. detsember 2006 kuupäevaga 30. juuni 2007.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Luxembourg, 24. oktoober 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
J. KORKEAOJA
(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006 (ELT L 119, 4.5.2006, lk 1).
(2) EÜT L 173, 6.7.1990, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1039/2005 (ELT L 172, 5.7.2005, lk 1).
(3) ELT L 186, 7.7.2006, lk 1.
25.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/2 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1583/2006,
23. oktoober 2006,
millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide suhtes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
A. MENETLUS
1. Kehtivad meetmed
(1) |
1994. aasta veebruaris kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 229/94 (2) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide (edaspidi “vaatlusalune toode”) impordi suhtes. Tollimaksud võeti kasutusele minimaalsetel hindadel põhinevate muutuvate tollimaksudena kolme liiki etanoolamiinide, st monoetanoolamiini (MEA), dietanoolamiini (DEA) ja trietanoolamiini (TEA) impordi suhtes. |
(2) |
Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) taotlusel algatati 1999. aasta veebruaris dumpinguvastaste meetmete aegumise ja vahepealne läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 3. Määrusega (EÜ) nr 1603/2000 (3) lõpetas nõukogu meetmete läbivaatamise ja kehtestas lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Ameerika Ühendriikides pärit etanoolamiinide impordi suhtes. Meetmete vormi muudeti ja kõigile etanoolamiini tüüpidele kehtestati kindlaksmääratud koguseline tollimaks tonni kohta. Kolmest ettevõttest kaks, mille suhtes kehtestati individuaalne dumpinguvastane tollimaks, olid Dow Chemical Company ja Union Carbide Corporation. |
(3) |
Pärast seda, kui Dow Chemical Company etanoolamiini tootmine läks üle ettevõttele INEOS LLC, määrati Dow Chemical Company suhtes kohaldatav individuaalne dumpinguvastane tollimaks 69,40 eurot tonni kohta äriühingule INEOS LLC. (4) Kuid kuna Dow Chemical Company omandas 6. veebruaril 2001. aastal kõik osakud äriühingus Union Carbide Corporation, mille suhtes kehtis individuaalne dumpinguvastane tollimaks 59,25 eurot tonni kohta, on Dow Chemical Company endiselt tegev etanoolamiini tootmises. Union Carbide Corporation tegutseb endiselt, kuid on osa Dow Chemical Company grupist ja tal pole enam iseseisvat tootmistegevust. |
2. Taotlus dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise kohta
(4) |
Pärast teadaande avaldamist Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta 2004. aasta novembris, (5) sai komisjon 2005. aasta 25. aprillil taotluse vaadata need meetmed läbi algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel. |
(5) |
Taotluse esitas CEFIC tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 75 % ühenduse etanoolamiini toodangust. |
(6) |
Taotluse aluseks oli väide, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali ning algatas algatamisteate avaldamisega uurimise (6) vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. |
3. Uurimine
(7) |
Komisjoni talitused andsid läbivaatamise algatamisest ametlikult teada ühenduse tootjatele, Ameerika Ühendriikide eksportivatele tootjatele, importijatele/kaubandusettevõtjatele, teadaolevalt asjaga seotud kasutavatele tööstusharudele ning samuti Ameerika Ühendriikide ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. |
(8) |
Komisjoni talitused saatsid küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja neile, kes seda algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul soovisid. |
(9) |
Samuti andis komisjon asjaga otseselt seotud isikutele võimaluse teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. |
(10) |
Vastused küsimustikele saadi kahelt Ameerika Ühendriikide eksportivalt tootjalt ja üheksalt sidusimportijalt ühenduses, ühelt sidusimportijalt Šveitsis, kolmelt ühenduse tootjalt (edaspidi “taotluse esitanud ühenduse tootjad”) ja ühelt ühenduse tööstustarbijalt. Üks ühenduse tootja ei vastanud küsimustikule täielikult, vaid esitas üksnes lakoonilist teavet ning kaks ühenduse tööstustarbijat tegid oma seisukohad teatavaks. |
(11) |
Komisjoni talitused kogusid ja kontrollisid kogu teavet, mida peeti dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning ühenduse huvide kindlaksmääramiseks vajalikuks. Viidi läbi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustes:
|
4. Uurimisperiood
(12) |
Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”). |
B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
1. Vaatlusalune toode
(13) |
Vaatlusalune toode on sama toode mis varasemates uurimismenetlustes. Etanoolamiine saadakse etüleeni ja hapniku omavahel reageerimisel tekkiva etüleenoksiidi reageerimisel ammoniaagiga. Kõnealuse sünteesi käigus leiavad aset kolm omavahel konkureerivat reaktsiooni, mille käigus tekivad kolme liiki etanoolamiinid: monoetanoolamiin (MEA), dietanoolamiin (DEA) ja trietanoolamiin (TEA), olenevalt sellest, mitu korda etüleenoksiid seotakse. Kombinatsioonide maksimaalne arv sõltub vesinikuaatomite arvust ammoniaagis, mis on kolm. Kõigi kolme lõpptoote osakaal kogutoodangus sõltub sünteesiseadme ehitusest, kuid seda on teatud määral võimalik mõjutada ka ammoniaagi/etüleenoksiidi vahekorra valikuga (molaarsuhe). Ühenduses kasutatakse tootmisel energiakandjana enamasti tööstusbensiini, Ameerika Ühendriikides aga maagaasi. |
(14) |
Asjaomast toodet kasutatakse vaheproduktina ja/või lisandina detergentides ja kehahooldustoodetes, kosmeetikatoodetes, väetistes, taimekaitsevahendites (glüfosaat), korrosioonitõrjevahendites, määrdeõlides, tekstiilmaterjalide töötluse abiainetes ja pesupehmendajates (katioonsed estertensiidid ehk esterkvatid), fotokemikaalides, paberi- ja metallitööstuses, peenestus- ja sidumisabiainena tsemendi tootmisel ja absorbeeriva ainena gaasipesus (hapete eemaldamiseks). 2004. aasta lõpust ja 2005. aasta algusest saadik kasutatakse toodet üha enam ka puidu töötlemisel. Tootjad või nende sidustootjad võivad toodet kasutada ka etüleenamiinide valmistamiseks. |
2. Samasugune toode
(15) |
Nagu varasemate uurimiste käigus, leiti ka nüüd, et Ameerika Ühendriikides toodetud ja ühendusse müüdud vaatlusalusel tootel ja ühenduse tootjate valmistatud ja ühenduse turul müüdud tootel on samasugused füüsilised ja keemilised põhiomadused ning neil on ühesugune kasutusotstarve. Seega käsitatakse kõiki neid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena. |
C. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS
(16) |
Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas dumping praegu toimub ja kas meetmete aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist. |
1. Sissejuhatavad märkused
(17) |
Neljast kaebuses nimetatud Ameerika Ühendriikide eksportivast tootjast kaks ei teinud uurimisperioodil koostööd. |
(18) |
Kaks koostööd teinud eksportivat tootjat andsid 100 % ühenduse impordist uurimisperioodil, kogusega 41 000 tonni. Ameerika Ühendriikidest pärit vaatlusaluse toote import ühendusse moodustas uurimisperioodil 16,7 % ühenduse tarbimisest, mis on vähem kui eelmise uurimisperioodi 29 % (1998). |
2. Dumpinguhinnaga import uurimisperioodil
(19) |
Kahe koostööd tegeva Ameerika Ühendriikide eksportiva tootja puhul määrati iga vaatlusaluse toote liigi normaalväärtus kindlaks Ameerika Ühendriikide siseturul sõltumatute klientide makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1, sest leiti, et see müük on toimunud piisavates kogustes ja tavapärase kaubandustegevuse käigus. |
(20) |
Sarnaselt esialgsele ja eelmisele läbivaatamisele näitas käesolev uurimine jälle, et kaks koostööd teinud Ameerika Ühendriikide tootjat ekspordivad vaatlusalust toodet ühendusse seotud äriühingute kaudu. Seetõttu ning kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9 määrati ekspordihinnad hindade alusel, millega imporditud toode esimesele sõltumatule ühenduse ostjale edasi müüdi. Hindu korrigeeriti, võttes arvesse kõiki impordi ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ning importivate ettevõtete kasumit ühenduses uurimisperioodil. |
(21) |
Normaalväärtust võrreldi iga vaatlusaluse tooteliigi puhul keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 ja eesmärgiga tagada õiglane võrdlus võeti arvesse hindu ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavate tegurite erinevust. Kohandused tehti maismaa- ja mereveokulusid, edasilükatud mahahindlusi, käitlemis-, pakendamis- ja krediidikulusid ning impordi tollimakse edasimüügihinnast maha arvestades, et saada tehasehind. |
(22) |
Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi dumpingumarginaali kindlaksmääramisel tooteliigi kohta kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmiste ekspordihindadega samal kaubanduslikul tasandil. Võrdlus näitas dumpingu olemasolu uurimisperioodil, ehkki madalamal tasemel kui eelmisel uurimisperioodil. Kaalutud keskmine dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril oli 4,8 % INEOS’i ja 20,3 % Dow Chemical’i puhul. |
3. Impordi areng meetmete kõrvaldamise korral
(23) |
Uurimisperioodil esinenud dumpingu analüüsist tulenevalt uuriti dumpingu jätkumise tõenäosust. |
(24) |
Meetmete tühistamine võimaldaks eksportijatel oma ekspordihindu alandada. Ekspordihindade alandamine muudaks Ameerika Ühendriikide toote ühenduse turul atraktiivsemaks. Kui ekspordihindu alandataks tollimaksumäärade võrra, oleksid uurimisperioodil täheldatud dumpingumarginaalid INEOS’i puhul 13,4 % ja Dow Chemical’i puhul 28,3 %. |
(25) |
Hinnangute kohaselt oli Ameerika Ühendriikide kasutamata tootmisvõimsus uurimisperioodil ligikaudu 90 000 tonni. See arv saadi kahe koostööd teinud eksportiva tootja esitatud teabe ja juhtivates turundusajakirjades avaldatud teabe alusel. Kui võrrelda Ameerika Ühendriikide kogu tootmisvõimsust, milleks on 650 000 tonni, hinnangulise kogunõudluse ja oma tarbeks kasutamisega koguses 560 000 tonni, saab tootmisvõimsuse rakendusastmeks 86 %, mis on suhteliselt madal, arvestades soodsaid turutingimusi uurimisperioodil. Suhteliselt madal tootmisvõimsuse rakendusaste oli tingitud tööprotsessiga seotud probleemidest teatud tootmisrajatistes. Vaba tootmisvõimsust (90 000 tonni) tuleks võrrelda Ameerika Ühendriikide ekspordimahuga ühendusse uurimisperioodil (41 088 tonni) ja kogutarbimisega ühenduses (246 670 tonni). Teisisõnu on olemas märkimisväärne potentsiaal Ameerika Ühendriikidest pärit ekspordi suurendamiseks ja ühenduse turul suure osa haaramiseks. Ühendusse suunatud ekspordi suurendamise kalduvust näitab ka tootmisvõimsuse laiendamine 2006. aastal 45 000 tonni võrra Mehhikos ja Brasiilias, mis on mõlemad Ameerika Ühendriikide tootjatele tähtsaks ekspordituruks. |
(26) |
Kokkuvõtteks võib öelda, et Ameerika Ühendriikide tootjatel on olemas vaba tootmisvõimsust, mida võidakse kasutada suurema koguse etanoolamiini tootmiseks ja ühenduse turul müümiseks, kui meetmed tühistataks. |
(27) |
Etanoolamiini turgu iseloomustab DEA nõudluse suur kasv aastatel 2000–2001, mille vallandas DEA kasutamine glüfosaat-herbitsiidide tootmisel, mida kasutatakse geneetiliselt muundatud põllukultuuride vastupidavaks muutmisel kõnealuste herbitsiidide suhtes. TEA nõudlus on tingitud eelkõige selle kasutamisest tsemenditööstuses ja pesupehmendajate tootmisel. Alates 2004. aastast on MEA turg märkimisväärselt kasvanud tingituna Ameerika Ühendriikides 1. jaanuaril 2005. aastal jõustunud määrusest, millega keelatakse mitmesuguste metallipõhiste toodete kasutamine puidu töötlemisel, mistõttu tekkis lisanõudlus MEA järele hinnangulises koguses 80 000 tonni. Etanoolamiinide maailmaturu hind on kasvanud nõudluse tõttu kõrge. |
(28) |
Uurimine näitas, et Ameerika Ühendriikide keskmised omamaised hinnad on kõrgemad kui keskmised müügihinnad ühenduse turul. Tööstustarbijatel näivad olevat mõlemal turul sarnased tingimused, sest tihtipeale on tegemist rahvusvaheliste ettevõtetega, kes teostavad hankeid ülemaailmselt ja valivad tarnijad, kes suudavad neid vastavalt varustada. Kuid Ameerika Ühendriikide omamaised hinnad leiti olevat kõrgemad edasimüügi puhul kaubandusettevõtjatele ja levitajatele. Taoline müük toimub Ameerika Ühendriikide turul tavaliselt hetkehinna alusel, kuid ühenduse turul pigem fikseeritud hindadega lepingu alusel. Seetõttu kehtestatakse müügihinnad ühenduse turul pikemaks perioodiks ja hinnad on stabiilsemad. |
(29) |
Kahe koostööd teinud eksportiva tootja müük kaubandusettevõtjatele ja levitajatele moodustab üksnes 13 % Ameerika Ühendriikide turul müüdavatest mahtudest ja 32 % ühenduses toimuvast müügist, kuid Ameerika Ühendriikide omamaised hinnad olid kõnealusel kaubandustasandil keskmiselt 35 % kõrgemad kui ühenduses. See asjaolu toetab järeldust, et arvestades hetkehinna alusel toimuvat müüki kaubandusettevõtjatele ja levitajatele, kohanduvad Ameerika Ühendriikide hinnad hinnakõikumisega kiiremini. Ajal, mil hinnad tõusevad, kipuvad hinnad Ameerika Ühendriikide omamaisel turul olema kõrgemad kui hinnad ühenduses. Teisalt kujutab kõnealune kaubandustasand endast väiksemat osa müügist nii Ameerika Ühendriikide omamaisel kui ka ühenduse turul. |
(30) |
Klientide põhiosa moodustavate tööstustarbijate puhul ei mõjuta meetmete kõrvaldamine tõenäoliselt hinnataset, millega etanoolamiini ühenduse turul müüakse, sest nagu täheldati, kannavad meetmete koormust Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad. Kõnealuse stsenaariumi puhul võivad Ameerika Ühendriikide tootjate müügitulemused kasumlikumaks osutuda ja nad võivad suurendada oma eksporti ühenduse turule. Kuid tööstustarbijad võivad meetmete kõrvaldamist kasutada ka kauplemisvahendina, et saada madalamaid hindu nii Ameerika Ühendriikide eksportivatelt tootjatelt kui ka ühenduse tootmisharult. |
(31) |
Vaatlusaluse toote ekspordihinnad Kanadasse ja Lõuna-Ameerikasse, mis on teised peamised eksporditurud, ei järgi korrapärast mustrit. Müügihinnad on mõnikord madalamad ja mõnikord kõrgemad kui Ameerika Ühendriikide või ühenduse turul, olenevalt müügitingimustest. Väiksemate mahtude kohaletoimetamisega kaasnevad tavaliselt kõrgemad müügihinnad. |
(32) |
Kokkuvõttes jääb mõlema koostööd teinud eksportiva tootja jaoks Ameerika Ühendriikide turg kõige tähtsamaks müügituruks. Kuid arvestades seda, et uurimisperioodil eksporditi 17 % toodangust, on müügil ühendusse ja mujale maailma endiselt tähtis roll seoses tootmisvõimsuse üldise kasutamise ja kasumlikkusega. |
(33) |
Lühiajalises arvestuses võib kahe Ameerika Ühendriikide koostööd teinud eksportiva tootja puhul oodata, et impordimahud jäävad vähemalt stabiilseks. Isegi kehtivate meetmete juures ja Ameerika Ühendriikide turu atraktiivsusele vaatamata on kõnealused tootjad jätkanud oma ühenduse klientide teenindamist. Ekspordimahtude vähenemist võib oodata Ameerika Ühendriikide tootja INEOSi puhul pärast Innovene ülevõtmist, mille tootmisrajatised asuvad ühenduses ning pärast seda, kui ettevõte on omandatud tootmisrajatised sujuvalt toimima pannud ning laienenud ühendusse uute tootmisvõimsuste abil, mis peaksid käivituma 2008. aastal. Samal ajal võib oodata, et Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad on taastunud 2005. aasta teise poole orkaani kahjustustest ja on 2006. aasta teisel poolel või 2007. aasta alguses uuesti täie võimsusega käivitunud, tootes lisakoguseid, mida võidakse müüa ühenduse turul. |
(34) |
Koostööd mitte teinud Ameerika Ühendriikide tootjate puhul, kes moodustasid uurimisperioodil 27 % Ameerika Ühendriikide tootmisvõimsusest, ei saa välistada, et nad alustavad meetmete tühistamise korral uuesti eksporti ühendusse. |
(35) |
Analüüs teostati ka nõudluse ja tootmisvõimsuse võimaliku arengu kohta ühenduses, Ameerika Ühendriikides ja mujal maailmas keskmises perspektiivis (kuni viis aastat). Samuti analüüsiti, kuidas oodatav nõudluse ja pakkumise vahekord mõjutaks hinnatasemeid ühenduses. Kõik arvud järgnevates põhjendustes põhinevad äriühingutelt BASF, Dow ja INEOS saadud teabel ja keemiatööstuse juhtivatel publikatsioonidel, mida annavad välja PCI ja Tecnon. |
(36) |
Võttes arvesse nii Ameerika Ühendriikide kui ka ühenduse tootjate ennustusi nõudluse ja tootmisvõimsuse kohta tulevikus, võib eeldada, et ühenduse turul on kasv madalam kui mujal maailmas. Keskmises perspektiivis ennustatav keskmine kasvumäär aastas on ühenduses ligikaudu 3 %, Aasias aga 7 % ja ülemaailmses ulatuses 4,2 %. |
(37) |
2004. aastal ületas nõudlus Euroopa turul ühenduse tootmisvõimsuse ligikaudu 40 000 tonni võrra. Ameerika Ühendriikides valitses vastupidine olukord: olemasolev tootmisvõimsus oli ligi 90 000 tonni võrra suurem kui toote tegelik kasutamine ja müük, mis siiski ei mõjutanud kõrget hinnataset negatiivselt, sest tarneid klientidele takistasid tööprotsessiga seotud tootmisprobleemid. Kui vaadelda ennustatud kasvumäärasid ja kavandatud tootmisvõimsuse laiendamist, võib alates 2008. aastast ühenduse turul oodata teataval määral nõudlust ületavat vaba tootmisvõimsust eelkõige seoses INEOSi ühendusse investeerimise plaanidega, mis suurendaksid ühenduse tootmisvõimsust ühe neljandiku kuni kolmandiku võrra. Kõnealune laiendatud tootmisvõimsus ei oleks aga rakendatav enne 2008. aasta algust. Ehkki tootmisvõimsuse kasvu võib samal ajal osaliselt tasandada ühenduse impordi vähenemine ja ühenduse tootjate suurenenud eksport, võib oodata, et ühenduse tootjate tootmise koguvõimsus ületab ühenduse turu nõudluse 2008. aasta jooksul. |
(38) |
Komisjoni käsutuses olevate tõendite kohaselt säilib olemasolev ülemäärane tootmisvõimsus Ameerika Ühendriikides vähemalt lühiajaliselt, sest ehkki omamaine nõudlus kasvab, ei kata see kogu vaba tootmisvõimsust, mis uuesti käiku lastakse. Pikemas perspektiivis, kuni 2010. aastani oodatakse vaba tootmisvõimsuse kadumist, mis omakorda vähendab Ameerika Ühendriikide tootjate ekspordisoovi. Samal ajal ennustatakse olulist toodangu nappust Aasias. Seda illustreerib asjaolu, et Dow Chemical on moodustanud koos Petronas’ega ühisettevõtte Optimal ja paigutanud Malaisiasse 75 000 tonni tootmisvõimsust, mis peaks teenindama Aasia etanoolamiini turgu. |
(39) |
Üldiselt on aastaks 2010 ülemaailmne tootmisvõimsus tõenäoliselt kasvanud 1 300 000 tonnilt 1 785 000 tonnile. See hõlmab ka uusi tootmisvõimsusi ühenduses (+ 205 000), Ameerika Ühendriikides (+80 000), Saudi Araabias (+ 100 000) ja Aasias (+ 100 000). Nõudlus maailmas kasvab ennustatud kasvumäära 4,2 % juures 2010. aastaks 1 550 000 kuni 1 700 000 tonnini. Kui võtta arvesse, et teatava osa ülemäärasest tootmisvõimsusest tasandavad hooldusest tingitud tootmisseisakud, mistõttu on vajalik teatud puhver, näitab 2010. aasta prognoos ülemäärast tootmisvõimsust ühenduses, tasakaalu Ameerika Ühendriikides ning nappust Aasias ja mujal maailmas. Kokkuvõttes ei näita tootmisvõimsuse laiendamine, et Ameerika Ühendriikide eksportivatel tootjatel tekiks soov ühenduse turule dumpinguhinnaga müüa, sest ülemaailmses ulatuses valitseb tõenäoliselt pakkumise ja nõudluse tasakaal. Tuleb siiski märkida, et käesolev hinnang käsitleb arenguid keskmises perspektiivis, st aastatel 2008–2010. |
(40) |
Tuleks meelde tuletada, et uurimisperioodil esines dumpingut mõlema koostööd teinud eksportiva tootja puhul, ehkki väiksemas ulatuses kui eelmisel uurimisperioodil. |
(41) |
Võrreldes eelmise uurimisperioodiga on Ameerika Ühendriikide impordi turuosa langenud 29 %lt 16,7 %le. Tõenäoliselt on Ameerika Ühendriikides 90 000 tonni vaba tootmisvõimsust, kusjuures tootmisvõimsuse madal rakendusmäär uurimisperioodil oli ajutiste sündmuste tagajärg ning hinnanguliselt 27 % Ameerika Ühendriikide tootmisvõimsusest ei saadud koostöö puudumise tõttu uurida. Täielikult ei ole võimalik välistada, et tootjad, kes koostööd ei teinud, tulevad meetmete tühistamise korral dumpinguhindadega ühenduse turule tagasi. Ehkki Ameerika Ühendriikide turul ennustatakse suuremat nõudlust kui ühenduse turul, ammendub Ameerika Ühendriikide ülemäärane tootmisvõimsus üksnes keskmises perspektiivis. Lisaks on praegu kõigil tootjatel olemasoleva tootmisvõimsuse kasumlikkuse säilitamiseks stiimul suurendada meetmete tühistamise korral oma müüki ühenduse turul. |
(42) |
Lõppkokkuvõttes võib järeldada, et meetmete tühistamise korral on olemas dumpingu jätkumise tõenäosus ning oht, et impordimahud kasvavad, mis võib vähemalt lühiajaliselt avaldada survet hindade alandamiseks ühenduses. |
D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS
(43) |
Kolm kaebuse esitanud ühenduse tootjat tegid uurimise käigus täielikult koostööd. Uurimisperioodil valmistasid nad 80 % ühenduse toodangust. Lisaks on veel üks toetav ühenduse tootja, kes esitas teavet eelkõige oma tootmise kohta, kuid kes ei vastanud küsimustikule täies ulatuses. Seetõttu tuli kõnealust tootjat lugeda koostööd mitteteinuks. |
(44) |
Tuleb märkida, et pärast määrust (EÜ) nr 1603/2000, millega avaldati praegu kehtivad meetmed, ei tooda Union Carbide Ltd (Ühendkuningriik), mille Dow Chemical Company üle võttis, enam ühenduses etanoolamiini. Lisaks muutis BP Chemicals oma nime, milleks on nüüd Innovene, ja Condea uueks nimeks sai Sasol. INEOS Oxide Ltd., Ühendkuningriigis asuva äriühingu INEOS Americas LLC emaettevõte, omandas Innovene 16. detsembril 2005. Mõlemad äriühingud – INEOS Americas LLC ja Innovene – tegid menetluse vältel täielikult koostööd. |
(45) |
Sellest lähtudes on kolm ühenduse tootjat BASF AG, Innovene ja Sasol ning nad moodustavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. |
(46) |
Sarnaselt eelmisele uurimisele näitas ka käesolev uurimine, et osa ühenduse etanoolamiini toodangust on mõeldud sisekasutuseks ehk oma tarbeks. Kõnealuse osa suurus on hinnanguliselt ligi kolmandik kogu ühenduse toodangust nagu eelmiselgi uurimisperioodil. Üks ühenduse tootmisharu tootja tootis oma tarbeks. Kõnealune tootja käitab tehast, mis toodab üksnes oma tarbeks. Uurimise käigus leidis kinnitust asjaolu, et taotluse esitanud ühenduse tootjad ei osta kaubanduslikel eesmärkidel või oma tarbeks vaatlusalust toodet kas ühenduses või väljaspool asuvatelt sõltumatutelt isikutelt. Oma tarbeks ette nähtud etanoolamiini ei peeta seega konkureerivaks ühenduse turul (edaspidi “vabaturg”) müüdava etanoolamiiniga. |
E. OLUKORD ÜHENDUSE TURUL
1. Tarbimine ühenduse turul
Tarbimine ühenduses |
2002 |
2003 |
2004 |
Uurimisperiood |
Tonne kokku |
283 992 |
331 194 |
358 830 |
366 645 |
Indeks |
100 |
117 |
126 |
129 |
Oma tarbeks ette nähtud tonnid |
97 768 |
107 539 |
118 584 |
119 975 |
Indeks |
100 |
110 |
121 |
123 |
Vabaturu tonnid |
186 224 |
223 655 |
240 246 |
246 670 |
Indeks |
100 |
120 |
129 |
132 |
Allikas: Eurostati statistilised andmed ja küsimustike vastused. |
(47) |
Ühenduse kogutarbimine määrati kindlaks nii, et toodangust lahutati kõigi ühenduse tootjate eksport ja lisati import kolmandatest riikidest ühenduse turule. Võrreldes 2002. aastaga kasvas tarbimine uurimisperioodil 29 % ehk 83 000 tonni võrra. Kasv oli eriti tähelepanuväärne ajavahemikus 2002–2003 (+17 % ehk +48 000 tonni), kuid see jätkus ka 2004. aastal ja uurimisperioodi vältel, ehkki aeglasemas tempos. Tarbimine kasvas suurenenud nõudluse tõttu etanoolamiinide järele, mille kasutusala on ulatuslik ja laieneb üha. 2002. aastast saadik on enim kasvanud nõudlus DEA järele glüfosaadi tootmiseks, TEA järele esterkvattide tootmiseks ja MEA järele puidu töötlemiseks. |
(48) |
Vabaturu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 32 % (ehk 60 000 tonni), ajavahemikus 2002–2003 oli kasv 20 % (ehk 37 000 tonni). |
(49) |
Oma tarbeks mõeldud toodangu turul kasvas tarbimine 23 % ehk 22 000 tonni, tingituna etanoolamiinide ulatuslikumast kasutamisest teiste kemikaalide tootmise protsessis. |
2. Import Ameerika Ühendriikidest, maht, turuosa ja impordihinnad
Ameerika Ühendriikide import |
2002 |
2003 |
2004 |
Uurimisperiood |
Tonnid |
46 075 |
40 576 |
40 512 |
41 088 |
Indeks |
100 |
88 |
88 |
89 |
Turuosa |
24,7 % |
18,1 % |
16,9 % |
16,7 % |
Impordihind eurot/tonn |
979,63 |
915,15 |
975,09 |
995,55 |
Indeks |
100 |
93 |
100 |
102 |
Allikas: Eurostati statistilised andmed ja küsimustike vastused. |
(50) |
Ajavahemikul 2002–2003 langes ühenduse impordimaht Ameerika Ühendriikidest 12 % võrra ja on sellest ajast saadik püsinud samal tasemel. Turuosa määrati kindlaks ühenduse vabaturu tarbimise alusel ning see langes vaatlusalusel perioodil 24,7 %lt 16,7 %le, mis tähendab langust 8 protsendipunkti võrra. Impordimahu ja turuosa vähenemine ajavahemikus 2002–2003 langes kokku keskmise impordihinna üldise 7 % langusega. Ajavahemikus 2002–2003 ei osalenud Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad ühenduse vabaturu tarbimise suurenemises. Ka pärast 2003. aastat ei kasvatanud Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad oma turuosa, ehkki impordihinnad tõusid jälle. Müüjate turul oleksid sellised head tingimused tavaliselt põhjustanud lisamüügi, kuid Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad ei pöördunud tagasi ühenduse turule nagu oodati, sest tööprotsessis esines probleeme ja Ameerika Ühendriikide omamaisel turul olid tingimused veelgi atraktiivsemad. |
(51) |
Tuleb märkida, et eespool nimetatud hinnad on pärit Eurostati impordistatistikast. Andmetes ei tehta vahet eri toodetel ja need sisaldavad mitmesuguseid müügitingimusi, mida ei saa võrrelda ühenduse turul tegutsevate teiste käitajate kohaldatavate tingimustega. Täpset hinnavõrdlust dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootjate hindade vahel samal kaubandustasemel on kirjeldatud põhjenduses 53. Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine impordihind tagasihoidlikult 2 % võrra. Kogu ühenduse import Ameerika Ühendriikidest toimus sidusimportijate kaudu ja impordihinnad on seetõttu kontsernisisesed ülekandehinnad. Eelmises uurimises leiti, et kõnealused hinnad on kunstlikult määratud, selleks et vähemalt osaliselt kompenseerida siis kehtinud dumpinguvastaseid meetmeid. Ühenduse sidusimportijad olid eelnenud uurimisperioodi vältel märkimisväärses kahjumis, ostuhinna (tegelik impordihind) ja ühenduse turul edasimüügi hinna vahelisest marginaalist ei piisanud impordi ja edasimüügi vahel esinenud kulude katmiseks. Seetõttu viis eelnenud uurimine dumpinguvastaste meetmete ülevaatamiseni ja kehtestati kindlaksmääratud koguselised tollimaksud tonni kohta. |
(52) |
Käesoleva uurimise jooksul leiti, et nii Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad kui ka nende sidusimportijad ühenduses on uurimisperioodi vältel kasumit teeninud ning sidusimportijate marginaalid vastasid turutingimustele. Müügihinnad võrrelduna normaalväärtuse ja/või tootmiskuludega võimaldasid kõikidele kõrgete müügihindadega turgudel tegevatele äriühingutele piisavat kasumit. |
(53) |
Kui võrrelda sõltumatutele klientidele kehtivat CIF-hinda ühenduse piiril koos dumpinguvastaste tollimaksudega ja ühenduse tootmisharu tehasehinda sama toote ja sama kaubandustaseme puhul, siis selgub, et ühenduse tootmisharu müügihindu löödi alla 7,3 % – 17,5 %. |
3. Import muudest kolmandatest riikidest, maht, turuosa ja hinnad
Import muudest kolmandatest riikidest |
2002 |
2003 |
2004 |
Uurimisperiood |
Tonnid |
17 596 |
18 688 |
12 276 |
8 773 |
Indeks |
100 |
106 |
70 |
50 |
Turuosa |
9,4 % |
8,4 % |
3,4 % |
2,4 % |
Impordihind eurot/tonn |
1 034,23 |
970,75 |
982,67 |
955,24 |
Indeks |
100 |
94 |
95 |
92 |
Allikas: Eurostati statistilised andmed. |
(54) |
Import muudest kolmandatest riikidest vähenes vaatlusalusel perioodil poole võrra. Teiste peamiste eksportivate riikide, peamiselt Venemaa ja Iraani turuosa on muutunud marginaalseks. Tarbiva tööstuse sõnul on langus tingitud asjaolust, et kahest nimetatud riigist oli raske saada täpseid soovitud koguseid määratud kättetoimetamiskuupäevaks. |
4. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord
|
2002 |
2003 |
2004 |
Uurimisperiood |
Tootmine tonnides |
206 481 |
242 350 |
279 307 |
290 625 |
Indeks |
100 |
117 |
135 |
141 |
Tootmisvõimsus tonnides |
263 320 |
273 820 |
302 070 |
311 820 |
Indeks |
100 |
104 |
115 |
118 |
Tootmisvõimsuse rakendamine |
78,4 % |
88,5 % |
92,5 % |
93,2 % |
(55) |
Vaatlusalusel perioodil kasvas tootmine 41 % võrra. Samal ajal laiendati tootmisvõimsust 18 % võrra, mis viis tootmisvõimsuse rakendamise paranemiseni 78,4 %lt 93,2 %ni. |
(56) |
Tootmisvõimsuse kasv ajavahemikus 2002–2003 on marginaalne ja peegeldab mõningat tõhususe suurenemist. Alates 2004. aastast võib täheldada intensiivsemat kitsaskohtade likvideerimist ja uute tootmisvõimsuste loomist. |
Laoseis |
2002 |
2003 |
2004 |
Uurimisperiood |
Tonnid |
9 543 |
10 883 |
10 228 |
7 596 |
Indeks |
100 |
114 |
107 |
80 |
(57) |
Laoseisu võrreldakse iga aasta lõpus ajavahemikus 2002–2004 ja see varieerub teatud määral, olenevalt tellimustest. Uurimisperioodi lõpus on laoseis madalam, kuid see näitab olukorda 30. juunil 2005 ja pole seetõttu täiesti võrreldav aastalõpu laoseisuga. Madalam laoseis on tingitud asjaolust, et kuna tööstustarbijate nõudlus on suvekuudel mõnevõrra madalam, kavandavad ettevõtted sellele ajale tootmisrajatiste hoolduse ja vähendavad tootmist. |
|
2002 |
2003 |
2004 |
Uurimisperiood |
Müügimaht |
130 214 |
144 103 |
167 054 |
175 953 |
Indeks |
100 |
111 |
128 |
135 |
Turuosa kogutarbimises (sh kasutamine omatarbeks) |
45,9 % |
43,5 % |
46,6 % |
48,0 % |
Turuosa vabaturu tarbimises |
69,9 % |
64,4 % |
69,5 % |
71,3 % |
Müügihind eurot/tonn (müük vabaturul) |
801,77 |
758,49 |
835,68 |
936,08 |
Indeks |
100 |
95 |
104 |
117 |
(58) |
Ühenduse tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele kasvas vaatlusalusel perioodil 35 % võrra. Turuosa nii ühenduse kogutarbimises kui ka vabaturu tarbimises näitab, et pärast turuosa kaotust ajavahemikus 2002–2003 on turuosa stabiliseerunud ja jäänud uurimisperioodil püsima 48 % juurde kogutarbimisest ja 71,3 % juurde vabaturust. Sõltumatutele klientidele müügi keskmise hinnataseme trend oli samasugune ja pärast 5 % langust ajavahemikus 2002–2003 oli hinnatase vabaturul uurimisperioodil 17 % kõrgem kui 2002. aastal. |
(59) |
Võrreldes hinnatasemega eelmisel uurimisperioodil, milleks oli kalendriaasta 1998, olid müügihinnad 2004. aastal ja käesoleval uurimisperioodil keskmiselt vastavalt 22,7 % ja 37,5 % võrra kõrgemad kui 1998. aastal. Arveid ei väljastata omatarbeliseks kasutamiseks ettenähtud toodangu eest, mida kasutatakse integreeritud tootmisrajatistes. |
(60) |
Viimase kümne aasta jooksul on tarbimine pidevalt tõusnud – 152 000 tonnilt 1995. aastal 367 000 tonnini uurimisperioodil, mis teeb iga-aastaseks kasvuks 9,7 %. Vaatlusalusel perioodil, 2002. aastast kuni uurimisperioodini, kasvas tarbimine 10,7 % aastas, tootmisvõimsus aga 7 % aastas. Kõnealune areng on toetanud kõrgeid hinnatasemeid ühenduses, sundides samal ajal ühenduse tootmisharu tootmisvõimsust paremini rakendama (78,4 %lt 93,2 %ni), millega kaasnes tootmise kasv 14,5 % võrra aastas. Absoluutarvudes kasvas tootmine 84 000 tonni ja nõudlus 83 000 tonni, tootmisvõimsus laienes aga vaid 48 500 tonni.
|
(61) |
Suur ja kasvav nõudlus on aeglasema tootmisvõimsuse laienemise ja impordi üldise vähenemise kõrval hoidnud etanoolamiini hinnataset ühenduses kõrgel. Lisaks on tootmise kogukulud tonni kohta müügimarginaale vaatlusalusel perioodil vähe mõjutanud. Tootmiskulude tõus 5,9 % võrra 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal oli tingitud tööstusbensiini hinna tõusust. Tööstusbensiin on naftapõhine energiakandja, mida kasutatakse etüleenoksiidi tootmiseks, mis on ühenduses etanoolamiini põhiliseks tooraineks. |
|
2002 |
2003 |
2004 |
Uurimisperiood |
Tööhõive |
102 |
103 |
101 |
102 |
Indeks |
100 |
101 |
99 |
99 |
Tootlikkus tonnides töötaja kohta |
2 016 |
2 354 |
2 755 |
2 861 |
Indeks |
100 |
117 |
137 |
142 |
Palgad tuhandetes eurodes |
6 860 |
7 526 |
8 018 |
7 598 |
Indeks |
100 |
110 |
117 |
111 |
Keskmine palk töötaja kohta (eurodes) |
66 976 |
73 105 |
79 097 |
74 797 |
Indeks |
100 |
109 |
118 |
112 |
(62) |
Töötajate arv ühenduse tootmisharus samasuguse toote kohta püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Tootmisprotsess on suures ulatuses automatiseeritud ega ole seega tööjõumahukas. Tänu pidevale parandamisele ja kitsaskohtade likvideerimisele kasvas tootlikkus vaatlusalusel perioodil 42 % võrra. |
(63) |
Vaatlusalusel perioodil kasvasid palgad 11 % võrra, saavutades tipptaseme 2004. aastal, tingituna ühe kaebuse esitanud ühenduse tootja läbi viidud ümberstruktureerimisest ja koondamistest. Töötajate keskmise palga trend oli samasugune. |
Müük sõltumatutele isikutele ühenduses |
2002 |
2003 |
2004 |
Uurimisperiood |
Müügiväärtus tuhandetes eurodes |
104 402 |
109 301 |
139 603 |
164 705 |
Indeks |
100 |
105 |
134 |
158 |
Tootmiskulud tuhandetes eurodes |
101 506 |
108 056 |
124 763 |
139 100 |
Indeks |
100 |
106 |
123 |
137 |
Kasumlikkus |
2,8 % |
1,1 % |
10,6 % |
15,5 % |
(64) |
Vaatlusalusel perioodil kasvas vaatlusaluse toote ühenduse sõltumatutele isikutele müügi kasumlikkus vabaturul 2,8 %lt 2002. aastal 15,5 %ni uurimisperioodil pärast 2003. aastal toimunud 1,1 %list langust. Kasumlikkuse kasv alates 2003. aastast on tingitud Ameerika Ühendriikide stabiilsest ekspordist ja kasvavast nõudlusest, mistõttu oli müügimahtude ja müügihindade tõus 2004. aastal ja uurimisperioodil suurem kui tootmiskulude kasv. |
|
2002 |
2003 |
2004 |
Uurimisperiood |
Investeeringud tuhandetes eurodes |
1 170 |
9 975 |
687 478 |
388 476 |
Indeks |
100 |
852 |
58 750 |
33 198 |
Investeeringutasuvus |
2,2 % |
0,9 % |
10,2 % |
17,6 % |
(65) |
Ühenduse hinnatasemed näitavad, kas äriühingud on valmis tootmisvõimsust lisama. Ajavahemikul 2002–2003 ei peetud investeeringutasuvust piisavalt kõrgeks selleks, et tootmisvõimsust juurde luua. Seetõttu piirdusid äriühingud kitsaskohtade likvideerimise ja tõhususe parandamisega. Pidevalt kasvav nõudlus ja üksnes piiratud ulatuses lisanduv tootmisvõimsus on hoidnud hinnatasemed kõrgel sellisel määral, et alates 2004. aastast on muutunud uuesti reaalseks varem edasi lükatud investeerimisprojektide elluviimine. |
(66) |
Kapitali kaasamisega seoses tuleb märkida, et etanoolamiini tootmine moodustab üksnes väikese osa ühenduse keemiatööstuse kemikaalide üldtoodangust ning ühenduse keemiatööstust esindavad peamiselt suurte rahavoogude ja omafinantseeringute ning hea krediidivõimega suured rahvusvahelised keemiaettevõtted. Seega polnud ühenduse tootmisharul üldiselt kapitali kaasamisega suuri probleeme. |
|
2002 |
2003 |
2004 |
Uurimisperiood |
Rahavood tuhandetes eurodes |
4 842 |
3 301 |
16 863 |
27 596 |
Indeks |
100 |
68 |
348 |
570 |
Rahavood käibelt |
4,6 % |
3,0 % |
12,1 % |
16,6 % |
(67) |
Rahavoogude areng illustreerib seost hinnatasemete, kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse vahel. Pärast rahavoogude madalat taset ajavahemikus 2002–2003 jõudis ühenduse tootmisharus rahavoogude suhe käibesse uuesti kahekohaliste arvudeni alates 2004. aastast ning enamiku äriühingute jaoks on rahavoogude ja käibe suhe nüüd piisavalt kõrge, et rahastada uusi investeeringuid etanoolamiini tootmisse. |
(68) |
Vaatlusalusel perioodil sai ühenduse tootmisharu kasu turu kasvust, mida illustreerib ühenduse tootmisharu turuosa kasv kogutarbimises 45,9 %lt 48 %ni ja vabaturul 69,9 %lt 71,3 %ni. |
(69) |
Dumping jätkus uurimisperioodi vältel, ehkki väiksemas ulatuses kui eelmisel uurimisperioodil. |
(70) |
Eespool esitatu põhjal on ühenduse tootmisharul tõepoolest olnud võimalus toibuda varasema dumpingu mõjust, eelkõige müügihindade ja kasumlikkuse osas. |
|
2002 |
2003 |
2004 |
Uurimisperiood |
Ekspordimaht tonnides |
15 631 |
15 278 |
16 709 |
17 428 |
Indeks |
100 |
98 |
107 |
111 |
(71) |
Ühenduse tootmisharu ekspordimahud kolmandatesse riikidesse kasvasid vaatlusalusel perioodil 11 % võrra, mis annab aastaseks kasvuks keskmiselt 4 %, mis on suuresti kooskõlas tarbimise kasvuga maailmas. Tulemus näitab ühtlasi, et ühenduse tootmisharu on maailmaturul konkurentsivõimeline. |
5. Järeldus ühenduse turu olukorra kohta
(72) |
Ühenduse turul tarbitava etanoolamiini maht kasvas vaatlusalusel perioodil 29 % võrra, samal ajal vähenes import Ameerika Ühendriikidest 11 % võrra. Ühenduse tootmisharus suudeti müügimahtu suurendada ja seeläbi selle turuosa stabiliseerida ning isegi veidi suurendada. |
(73) |
Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord paranes enamiku majanduslike näitajate osas: tootmine (+ 41 %), tootmisvõimsus (+ 18 %) ja tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht (+ 35 % ehk +45 000 tonni) ja väärtus (+ 58 %), tootlikkus, turuosa (+ 2 protsendipunkti), rahavood ja kasumlikkus, investeeringud ja investeeringutasuvus. Tootmiskulude kasv tonni kohta jäi müügihindade arengust madalamaks. Lisaks tuli ühenduse tootmisharule kasuks ühenduse turu suurenemine ja tootmisharus peeti sammu maailmas kasvava nõudlusega ehk eksporti suurendati 11 % võrra. |
(74) |
Kokkuvõttes on ühenduse tootmisharu olukord hea, kui arvestada näitajate positiivset arengut. Ei saa kinnitada, et materiaalse kahju tekitamine oleks jätkunud. Seetõttu uuriti, kas on olemas kahju kordumise tõenäosus, juhul kui meetmed tühistatakse. |
F. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS
(75) |
Tuleb meenutada, et Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad jätkasid dumpingut uurimisperioodi vältel, ehkki väiksemas ulatuses kui eelmisel uurimisperioodil. Meetmete tühistamine ja ekspordihindade samaulatuslik vähendamine võib viia koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaalini vahemikus 13,4 % kuni 28,3 %, samas kui koostööd mitte teinud tootjate (andsid esialgse uurimise andmetel 42 % impordist) käitumine on teadmata. Viimaste suhtes kohaldatakse aga kõige kõrgemaid dumpinguvastaseid tollimakse ja neil on kõige suurem stiimul ühenduse turule tagasi pöörduda, kui meetmed tühistatakse. |
(76) |
Samal ajal hinnatakse, et Ameerika Ühendriikide turul on käesoleval ajal 90 000 tonni vaba tootmisvõimsust, kui tööprotsessiga seotud probleemid ja orkaani tagajärjed on kõrvaldatud. |
(77) |
Seetõttu järeldati, et on olemas dumpingu jätkumise tõenäosus ja impordimahtude suurenemise oht, mis avaldab meetmete tühistamise korral vähemalt lühiajaliselt ühenduses survet hindade alandamiseks. |
(78) |
Tavaliselt avaldab dumpinguhinnaga impordi kasv survet müügihindade alandamiseks ja mõjutab negatiivselt vaatlusperioodil täheldatud ühenduse tootmisharu kasumlikkust ning rahaliste vahendite taastumist. Kõnealuses kontekstis tuleb märkida, et hindade allalöömine kasvab meetmete tühistamise korral märkimisväärselt. |
(79) |
Eeldatakse, et Ameerika Ühendriikide tootjad suunavad peamise tooraine etüleenoksiidi kasutamise teatud määral ümber monoetüüleenglükooli tootmiselt etanoolamiini tootmisele. |
(80) |
Toorainet etüleenoksiidi kasutatakse muude kemikaalide või derivaatide, peamiselt etüleenglükoolide ja eriti monoetüüleenglükooli tootmiseks. Etüleenoksiidi toodetakse ainult vähestes kohtades üle maailma, sest tegemist on väga plahvatusohtliku ja toksilise ainega, mille käitlemist reguleeritakse eriotstarbeliste keskkonna-, tervisekaitse, julgeoleku- ja kaitsealaste eeskirjadega. Seetõttu sõltub etüleenoksiidi kasutamine tootmises selle derivaatide turuhinnast. |
(81) |
Kunagi valitses hinnatasemete vahel teatav hierarhia: etüleeni hind oli kõrgem kui monoetüüleenglükooli hind ja etanoolamiini hind omakorda oli kõrgem nii etüleeni kui ka monoetüüleenglükooli hinnast. Kuid alates 2003. aasta lõpust tõusis monoetüüleenglükooli hind ühenduses märkimisväärselt ja oli kõrgem kui etüleeni hind ning teatavatel ajahetkedel isegi kõrgem kui etanoolamiini hind. Seetõttu on etüleenoksiidi üha rohkem suunatud monoetüleenglükooli tootmisesse ja turul on tekkinud teatav etüleenoksiidi nappus, mis omakorda aitab kaasa etanoolamiini hindade suhteliselt kõrgel hoidmisele. |
(82) |
Kuid Lähis-Ida riigid investeerivad praegu tööstusbensiinipõhise etüleenglükooli tootmisesse. Lähiajal on oodata uute monoetüleenglükooli tehaste käivitamist Kuveidis (Dow Chemical’i osalusel), Saudi Araabias ja Iraanis. Arvestades, et tööstusbensiin on naftapõhine aine, on nimetatud riikidel kulusid arvestades selge konkurentsieelis. Seetõttu on mõistlik oletada, et monoetüleenglükooli hind langeb lähiajal ja Ameerika Ühendriikide tootjatel on vähem võimalusi monoetüleenglükooli müügiks Aasias, kus Hiina tekstiili- ja polüestritööstus tarbib juba 30 % kogu maailma monoetüleenglükooli tarbimisest. Nii juhtuks eelkõige ühe koostööd mitte teinud eksportiva tootjaga, kes on praegu oluline monoetüleenglükooli Aasiasse eksportija. Seetõttu võib oodata, et Ameerika Ühendriikide tootjad hakkavad tootma rohkem etanoolamiini, mis avaldab survet hindade alandamiseks ning neil tekib vajadus leida lisakliente väljaspool Ameerika Ühendriikide turgu, misjärel nad pöörduvad ühenduse turule. |
(83) |
Arvestades käesolevat ühenduse tootmisharu stabiilset olukorda, sõltub hindade alandamise survest tingitud kahju kordumise tõenäosus hinnalanguse ulatusest ja teiste tegurite arengust, näiteks tootmiskuludest ja võimalustest kulude tõus klientidele üle kanda. Seetõttu uuriti, milline oli olukord pärast uurimisperioodi. |
(84) |
Koguti lisaandmeid, et teha kindlaks, kas vaatlusalusel perioodil ja eelkõige uurimisperioodil teostatud analüüsi põhjal tehtud järeldused kehtisid 2005. aasta teisel poolel ja 2006. aasta esimese viie kuu jooksul. |
(85) |
2005. aasta teisel poolel tõusid ühenduse turul kõigi etanoolamiini liikide hinnad jätkuvalt 11,4 %–14,7 %. Keskmine hinnatõus Ameerika Ühendriikide turul oli veelgi silmatorkavam – 22 %. Orkaanikahjustused Louisianas olid Ameerika Ühendriikide omamaisel turul esinenud ajutise nappuse peamiseks põhjuseks. |
(86) |
Kõnealune areng jätkus 2006. aasta esimese viie kuu jooksul, kuid palju aeglasemas tempos: ühenduse turul kerkis hind 2,8 %–4 % ning Ameerika Ühendriikide turul 9,9 %, näidates, et kohalikest tööprotsessiga seotud probleemidest ja kahjustustest hakatakse järk-järgult toibuma. |
(87) |
Võrreldes uurimisperioodiga tõusid 2005. aasta teisel poolel naftahinnad märkimisväärselt, keskmiselt 30 % ning mõjutasid omakorda veelgi tööstusbensiini hinna tõusu, mis oli alanud uurimisperioodi teisel poolel (2005. aasta esimesel poolaastal). Ameerika Ühendriikidest ühendusse toimuva impordi hinnad näivad kohanduvat aeglasemalt toorainete hinna tõusuga, osaliselt lepinguliste hindade aeglasema kohandumise ja turuosa kaitsmise tõttu ning osaliselt seepärast, et Ameerika Ühendriikide tootjate tootmisseadmed on gaasipõhised, mitte tööstusbensiinipõhised ning gaasihinnad ei tõuse nii kiiresti kui naftahinnad. |
(88) |
Naftahinnad kasvasid veel 2006. aasta esimese viie kuu jooksul keskmiselt 10 % võrra, mõjutades müügihindade tõusu aeglustunud trendi tõttu ühenduse tootmisharu kasumlikkust negatiivselt. |
(89) |
Uurimisperioodijärgsete sündmuste uurimistulemused näivad osutavat pöördepunktile ühenduse etanoolamiini turu arengus. Müügihinnad näivad olevat saavutanud oma lae ja teatud etanoolamiini liikide puhul võib isegi hinnalangust täheldada. Leidub märke, et tootmiskulude tõusu ei saa hõlpsasti kõrgemate müügihindade kaudu klientidele üle kanda. Kuid praegu on siiski ebaselge, mil määral kahjustavad suurenenud tootmiskulud ja langev kasumlikkus ühenduse tootmisharu olukorda keskmises perspektiivis. |
(90) |
Juhul kui meetmed kõrvaldatakse, on tõenäoline, et Ameerika Ühendriikide dumpinguhinnaga import ühendusse suureneb lühiajaliselt märkimisväärselt, mis avaldab survet hindade alandamiseks. |
(91) |
Keskmises perspektiivis võib olukorda halvendada monoetüüleenglükooli vähenenud müügivõimalustest tingitud etanoolamiini tootmise tõus Ameerika Ühendriikides, mistõttu Ameerika Ühendriikide tootjatel on vaja leida uusi müügiturge ja nad suunavad ühenduse turule rohkem. |
(92) |
2006. aasta alguses aset leidnud müügihindade kasvu ilmne peatumine ja naftahindade tõusust tingitud tootmiskulude kasv näivad samuti ühenduse tootmisharu kasumlikkusele negatiivselt mõjuvat. |
(93) |
Kõik need tegurid osutavad kahju kordumise tõenäosusele. Kuid mõned nimetatud järeldustest põhinevad sündmustel, mis võivad tõenäoliselt juhtuda alles keskmises perspektiivis. |
G. ÜHENDUSE HUVID
1. Sissejuhatav märkus
(94) |
Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus ühenduse kui terviku huvidega. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, st ühenduse tootmisharu, importijate, kaubandusettevõtjate ning ka vaatlusaluse toote hulgimüüjate ja tööstustarbijate huvide hindamisel. |
(95) |
Tuleb meenutada, et eelmise uurimise käigus jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Kuna käesolev uurimine on meetmete aegumise läbivaatamine, võimaldab see analüüsida olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad. |
(96) |
Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata järeldusele kahjustava dumpingu jätkumise kohta on kaalukaid põhjusi, mis viiksid järeldusele, et kõnealusel juhtumil on meetmete säilitamine vastuolus ühenduse huvidega. |
2. Ühenduse tootmisharu huvid
(97) |
Tuletatakse meelde, et eelnevalt on kindlaks tehtud vaatlusaluse toote dumpingu esinemine uurimisperioodi vältel ning et on olemas Ameerika Ühendriikidest pärit vaatlusaluse toote dumpingu tõenäosus ning ühenduse tööstusele põhjustatava kahju kordumise oht. |
(98) |
Ühenduse tootmisharu on osutunud elujõuliseks ja konkurentsivõimeliseks tööstusharuks, seda kinnitavad enamiku majanduslike näitajate, eelkõige kasumlikkuse, rahavoogude ja investeeringutasuvuse positiivne areng. Varem kehtestatud dumpinguvastased meetmed on aidanud kaasa ühenduse turu praeguse hinnataseme saavutamisele, mis võimaldab ühenduse tootmisharul taastada kasumlikkus, mis võimaldab piisavat investeeringutasuvust, nii et investeeringud uude tootmisvõimsusse muutuvad majanduslikult teostatavaks. Eelkõige Ameerika Ühendriikide eksportiv tootja INEOS, kes pärast Innovene ülevõtmist muutus de facto ühenduse tootjaks, andis teada märkimisväärsetest investeeringutest ühendusse. Meetmete säilimine aitaks muu hulgas kaasa kõnealuse investeerimisprojekti kasumlikkuse säilitamisele. Seega on ühenduse tootmisharu huvides säilitada Ameerika Ühendriikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatud meetmed. |
3. Importijate ja kaubandusettevõtjate huvid
(99) |
Arvestades importijate ja kaubandusettevõtjate koostöö puudumist, järeldati, et meetmete puudumine või jätkuv kehtimine ei mõjuta oluliselt importijaid ega kaubandusettevõtjaid. Lisaks sellele ei näidanud uurimine sõltumatute importijate olemasolu; kogu Ameerika Ühendriikidest pärit vaatlusaluse toodangu import ühendusse näib toimivat Ameerika Ühendriikide eksportivate tootjatega seotud importijate kaudu. |
(100) |
Meetmete säilitamine ei muuda sidusimportijate praegust olukorda; uurimisperioodil leiti, et sidusimportijad teenivad kasumit turutingimustele vastavate marginaalide ulatuses. Meetmete tühistamine oleks muidugi sidusimportijate huvides juhul, kui see ei mõjutaks klientide müügihindu ja kui Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad ei nõuaks osa või kogu lisakasumimarginaali endale, kehtestades hinnad, millega sidusimportijad saavad etanoolamiini osta. |
4. Tööstustarbijate huvid
(101) |
Arvestades asjaolu, et meetmete säilitamine kujutaks endast dumpinguvastaste meetmete teistkordset kehtestamist, pöörati erilist tähelepanu tööstustarbijatele. |
(102) |
Uurimises andsid endast teada ainult pesupehmendajaid tootvad esterkvati tarbijad. Üks tööstustarbija, kelle import moodustas ligikaudu 14 % Ameerika Ühendriikidest pärit koguimpordist uurimisperioodil, vastas küsimustikule, kaks teist tööstustarbijat tegid oma seisukohad teatavaks ning edastasid teavet lõpptoodete tootmiskulude struktuuri kohta. Pesupehmendajaid toodetakse TEA baasil ja neid turustavad n-ö “seebitöösturid”, näiteks Procter & Gamble, Unilever, Henkel, Benckiser ja Colgate. Nimetatud tööstustarbijad väidavad, et TEA hinna tõus ohustab nende ettevõtteid ja et ühenduse turul esineb varude nappus. Mõlemat tegurit leevendaks dumpinguvastaste meetmete tühistamine. Lisaks on tootmise jätkumine ühenduses väidetavalt ohustatud, kui esterkvatiga seotud tootmisharu kasumlikkus ei parane. |
(103) |
Leiti, et uurimisperioodil moodustas TEA ligikaudu 23 % esterkvati tootmise kogukuludest ja 2003. aastal 22 %, kuid üldiselt oli olukord sarnane 2002. aastale ehk vaatlusaluse perioodi esimesele aastale. Pärast uurimisperioodi ja arvestades täheldatud TEA hinnatõusu, on TEA osakaal lõpptoote tootmiskuludes eeldatavalt veelgi suurem. On selge, et dumpinguvastaste meetmete tühistamine leevendaks vähemalt lühiajaliselt tooraine TEA kõrgest hinnast põhjustatud tagajärgi. Kulude vähendamine eeldusel, et meetmete kaotamisega kaasneb madalam ostuhind, vähendaks TEAga seotud kulusid ligikaudu 7 %. See vähendaks lõpptoote tootmise kogukulusid ligikaudu 1 % võrra ja kasumlikkus paraneks samasuguse marginaali võrra. |
(104) |
Leiti, et esterkvatiga seotud tootmisharu kasumlikkus on vaatlusalusel perioodil tõepoolest vähenenud ligikaudu 18 %lt 8 %le. Kuid esterkvati müügihinna langus 6 % võrra vaatlusalusel perioodil näib olevat olnud põhiliseks teguriks, mis põhjustas tootmiskulude osa tõusu müügihinnas peaaegu 10 % võrra. Tööstussektor näib kannatavat itta, eriti Venemaale liikumise tagajärgede all; seal on tootmiskulud üldiselt madalamad, kuid odavam on osta ka teist põhilist toorainet – sulatatud rasva rasvhapet. Kõnealust loomset päritolu toodet saab asendada taimse “palmstüreeniga”, mille varud on idas rikkalikumad. Lisaks nõuavad seebitöösturid tõhususe huvides kohapealsete tarnijate olemasolu, mis võib olla peamiseks tööstuse ühendusest väljaviimise põhjuseks. |
(105) |
Väidet TEA varude nappuse kohta ühenduse turul uuriti, kuid see leiti alusetu olevat, sest leidusid pakkumised teatud tootjatelt, kuid asjaomased tööstustarbijad lükkasid need tagasi. |
(106) |
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi tunnistatakse TEA hinna jätkuva tõusu negatiivset mõju endast teada andnud tööstustarbijate lõpptoodete tootmiskuludele, on kõnealune mõju üsna piiratud ja dumpinguvastaste meetmete tühistamine parandaks olukorda üksnes marginaalselt. Leiti, et muud tegurid nagu tooraine maksumus ja klientide poolt tootele esitatavad nõudmised, avaldavad palju märkimisväärsemat mõju. Seetõttu jõuti otsusele, et meetmete säilitamine ei mõjutaks tööstustarbijaid märkimisväärselt. |
5. Järeldus ühenduse huvide kohta
(107) |
Uurimine on näidanud, et olemasolevad dumpinguvastased meetmed on aidanud kaasa ühenduse tootmisharu toibumisele. Ühenduse tootmisharule tuleks meetmete säilitamine kasuks, sest see säilitaks olemasolevad kasumlikud hinnatasemed ja võimaldaks seega teha lisainvesteeringuid. Meetmete tühistamine ohustaks ühenduse tootmisharu taastumisprotsessi. Seetõttu on meetmete säilitamine ühenduse huvides. |
(108) |
Sõltumatuid importijaid ei näi olevat ja sõltumatud kaubandusettevõtjad ja hulgimüüjad ei andnud endast teada. Kogu Ameerika Ühendriikidest pärit import toimub seotud äriühingute kaudu, kes meetmete kehtimise ajal ja uurimisperioodi vältel teenisid turutingimustele vastavaid kasumimarginaale. |
(109) |
Lisaks pole kehtivad meetmed minevikus kasutajate majanduslikule olukorrale näiliselt mingit märkimisväärset negatiivset mõju avaldanud. Käesoleva uurimise käigus kogutud teabe alusel ei näi ükski dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tulenenud hinnatõus, kui see üldse aset leidis, olevat ebaproportsionaalne, kui seda võrrelda kasuga, mis ühenduse tootmisharu sai dumpinguhindadega toimunud kaubanduse moonutamise kõrvaldamise tõttu. |
(110) |
Ühenduse huvide seisukohalt jõuti seetõttu järeldusele, et pole mõjuvaid põhjusi Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes praegu kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid mitte säilitada. |
(111) |
Seega leitakse, et Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada. |
H. DUMPINGUVASTASED MEETMED
(112) |
Kõiki osapooli teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasolevate meetmete jõussejätmist. Avalikustamise järel anti neile tähtaeg seisukohtade esitamiseks. |
(113) |
Uurimine näitas, et vaatlusaluses riigis esineb kasutamata tootmisvõimsust ning et dumping jätkus uurimisperioodi vältel. Ühenduse tootmisharu olukord paranes vaatlusalusel perioodil enamiku kahjutegurite osas, seda tänu soodsatele tingimustele maailmaturul. Ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra positiivset arengut arvestades ei saa kinnitada, et materiaalne kahju oleks jätkunud. Kuid kahju kordumise tõenäosuse uurimine näitas siiski, et mitmed tegurid, näiteks Ameerika Ühendriikide vaba tootmisvõimsus, monoetüüleenglükooli müügivõimaluste vähenemine ja etanoolamiiniga seotud olukord nii ülemaailmselt kui ka ühenduses osutavad keskmises perspektiivis kahju kordumise tõenäosusele. |
(114) |
Eeltoodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks säilitada Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1603/2000, viimati muudetud teadaandega äriühingu INEOS suhtes kohaldatava kindlaksmääratud tollimaksu kohta. (7) Lisaks leitakse, et meetmed tuleks säilitada üksnes kaheaastase lisaperioodi vältel. |
(115) |
Ühest küljest on olemas kahjuliku dumpingu kordumise oht, võttes arvesse järgmisi asjaolusid: i) Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad on jätkanud dumpinguhinnaga toodete importimist ühendusse ning ii) on oodata ühendusse saabuva impordi kasvu, kuna Ameerika Ühendriikides on 90 000 tonni olemasolevat ülemäärast tootmisvõimsust, mida saab hakata kasutama 2006. aasta lõpus ja mille järele kodumaisel turul nõudlus puudub. Peale selle on peamisel koostööst hoidunud Ameerika Ühendriikide tootjal, kelle suhtes kohaldatakse kõrgeimat dumpinguvastast tollimaksu ja kel seetõttu oleks ka suurim stiimul meetmete tühistamise korral ühenduse turule tagasi pöörduda, olemas vajalik turustusvõrk, kuna ta müüb teisi keemiatooteid ühenduse turul. |
(116) |
Teisest küljest on aastaks 2010 oodata Ameerika Ühendriikide ülemäärase tootmisvõimsuse järk-järgulist kadumist ning ühe koostööd tegeva Ameerika Ühendriikide eksportiva tootja kavandatud tootmisvõimsuse laiendamine ühenduse turule peaks lõpule jõudma 2008. aasta lõpuks, st kahe aasta pärast. Need kaalutlused koos jätkuva ebakindlusega naftahindade arengu mõju kohta tootmiskuludele ja ühenduse tootmisharu kasumlikkusele õigustavad meetmete säilitamist veel kaheks aastaks. |
(117) |
Pärast nimetatud kaheaastast perioodi algatab komisjon vajadusel ex officio meetmete uue läbivaatamise, mille suhtes kohaldatakse algmääruse artiklit 11, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Ameerika Ühendriikidest pärit ja CN-koodi ex 2922 11 00 (monoetanoolamiin) (TARICi kood 2922110010), ex 2922 12 00 (dietanoolamiin) (TARICi kood 2922120010) ja 2922 13 10 (trietanoolamiin) alla kuuluvate etanoolamiinide impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.
2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse järgnevalt loetletud äriühingute valmistatud toodete netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:
Riik |
Ettevõte |
Kindlaksmääratud koguseline tollimaks |
|||
Ameerika Ühendriigid |
(TARICi lisakood A115) |
59,25 eurot/tonn |
|||
(TARICi lisakood A145) |
69,40 eurot/tonn |
||||
(TARICi lisakood A116) |
111,25 eurot/tonn |
||||
Kõik muud äriühingud (TARICi lisakood A999) |
111,25 eurot/tonn |
3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.
4. Kui tooted on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seetõttu alandatakse tolliväärtuse määramisel tegelikult makstud või makstavat hinda vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (8) artiklile 145, vähendatakse eespool sätestatud koguste põhjal arvutatud dumpinguvastast tollimaksu protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna suhtosale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja kehtib kaks aastat.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Luxembourg, 23. oktoober 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
J.-E. ENESTAM
(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).
(2) EÜT L 28, 2.2.1994, lk 40.
(3) EÜT L 185, 25.7.2000, lk 1.
(4) EÜT C 306, 10.12.2002, lk 2.
(5) ELT C 276, 11.11.2004, lk 2.
(6) ELT C 183, 26.7.2005, lk 13.
(7) EÜT C 306, 10.12.2002, lk 2.
(8) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.
25.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/17 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1584/2006,
24. oktoober 2006,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 25. oktoobril 2006.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. oktoober 2006
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).
LISA
Komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
052 |
63,3 |
096 |
23,2 |
|
204 |
40,7 |
|
999 |
42,4 |
|
0707 00 05 |
052 |
142,9 |
096 |
30,8 |
|
204 |
42,1 |
|
999 |
71,9 |
|
0709 90 70 |
052 |
98,7 |
204 |
43,6 |
|
999 |
71,2 |
|
0805 50 10 |
052 |
57,7 |
388 |
70,8 |
|
524 |
57,8 |
|
528 |
55,3 |
|
999 |
60,4 |
|
0806 10 10 |
052 |
90,2 |
400 |
192,3 |
|
508 |
289,2 |
|
999 |
190,6 |
|
0808 10 80 |
388 |
80,2 |
400 |
129,9 |
|
404 |
100,0 |
|
800 |
140,0 |
|
804 |
140,2 |
|
999 |
118,1 |
|
0808 20 50 |
052 |
107,3 |
400 |
199,1 |
|
720 |
51,9 |
|
999 |
119,4 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.
25.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/19 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1585/2006,
24. oktoober 2006,
millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisa
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisaga on kehtestatud suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi riiklikud ja piirkondlikud kvoodid. 2006/2007. turustusaastaks tuleks kõnealuseid kvoote kohandada hiljemalt 30. septembriks 2006. |
(2) |
Kohandamine tuleneb eelkõige määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklite 8 ja 9 kohaldamisest, millega on ette nähtud suhkru lisakvoodid ning isoglükoosi lisa- ja täiendavad kvoodid. Kohandamisel tuleb arvesse võtta liikmesriikide esitatud teatisi vastavalt komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 952/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta) (2) artiklile 12, milles käsitletakse eelkõige teatise koostamise kuupäevaks juba eraldatud lisa- ja täiendavaid kvoote. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisaga kehtestatud kvootide kohandamine on tingitud ka nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 320/2006 (millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (3) artikli 3 kohaldamisest, millega on ette nähtud ümberkorraldusabi ettevõtjatele, kes loobuvad oma kvootidest. Seepärast on vaja arvesse võtta loovutatud kvoote vastavalt komisjoni 29. septembri 2006. aasta teatisele (2006/C 234/04) 2006/2007. turustusaastaks ümberkorralduseks antava abi rahaliste vahendite hinnangulise kättesaadavuse kohta. (4) |
(4) |
Määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisaga kehtestatud kvootide kohandamine ei piira nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001) (5) peatüki 10f ja määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 7 kohase abi andmise tingimuste kohaldamist. |
(5) |
Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisa vastavalt muuta. |
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. oktoober 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.
(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 39.
(3) ELT L 58, 28.2.2006, lk 42.
(4) ELT C 234, 29.9.2006, lk 9.
(5) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1406/2006 (ELT L 265, 26.9.2006, lk 1).
LISA
“III LISA
RIIKLIKUD JA PIIRKONDLIKUD KVOODID
Liikmesriik või piirkond (1) |
Suhkur (2) |
Isoglükoos (3) |
Inuliinisiirup (4) |
Belgia |
819 812 |
85 694 |
0 |
Tšehhi Vabariik |
454 862 |
— |
— |
Taani |
420 746 |
— |
— |
Saksamaa |
3 655 456 |
42 360 |
— |
Kreeka |
317 502 |
15 433 |
— |
Hispaania |
903 843 |
98 845 |
— |
Prantsusmaa (emamaa) |
3 552 221 |
23 755 |
0 |
Prantsuse ülemeredepartemangud |
480 245 |
— |
— |
Iirimaa |
0 |
— |
— |
Itaalia |
778 706 |
24 301 |
— |
Läti |
66 505 |
— |
— |
Leedu |
103 010 |
— |
|
Ungari |
401 684 |
164 736 |
— |
Madalmaad |
864 560 |
10 891 |
0 |
Austria |
387 326 |
— |
— |
Poola |
1 671 926 |
32 056 |
— |
Portugal (mandriosa) |
34 500 |
11 870 |
— |
Assooride autonoomne piirkond |
9 953 |
— |
— |
Slovakkia |
207 432 |
50 928 |
— |
Sloveenia |
52 973 |
— |
— |
Soome |
146 087 |
14 210 |
— |
Rootsi |
325 700 |
— |
— |
Ühendkuningriik |
1 138 627 |
32 602 |
— |
Kokku |
16 793 675 |
607 681 |
0” |
25.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/21 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1586/2006,
24. oktoober 2006,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1483/2006 seoses alalise pakkumismenetlusega hõlmatud ja liikmesriikide sekkumisametite valduses oleva teravilja edasimüümisega ühenduse turul
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1483/2006 (2) on välja kuulutatud alalised pakkumismenetlused liikmesriikide sekkumisametite valduses oleva teravilja edasimüümiseks ühenduse turul. |
(2) |
Arvesse võttes ühenduse turu olukorda pehme nisu, maisi ja rukki puhul ning kõnealuste teraviljade nõudluse arengut erinevates piirkondades viimaste nädalate jooksul, tuleks teatavates liikmesriikides teha kättesaadavaks uued sekkumisvarude teraviljakogused. Seetõttu tuleks lubada asjaomaste liikmesriikide sekkumisametitel suurendada pakkumismenetluses olevat kogust pehme nisu puhul 350 000 tonni Saksamaal ja Ungaris, 172 272 tonni Rootsis, 174 021 tonni Taanis, 30 000 tonni Soomes; maisi puhul 100 000 tonni Ungaris ja Slovakkias ja rukki puhul 236 565 tonni Saksamaal. |
(3) |
Seetõttu tuleks muuta määrust (EÜ) nr 1483/2006. |
(4) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1483/2006 I lisa asendatakse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. oktoober 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).
(2) ELT L 276, 7.10.2006, lk 58.
LISA
“I LISA
PAKKUMISMENETLUSTE LOETELU
Liikmesriik |
Siseturul müümiseks eraldatud kogused (tonnides) |
Sekkumisamet Nimi, aadress ja kontaktandmed |
||||||||||||
Pehme nisu |
Oder |
Mais |
Rukis |
|||||||||||
Belgique/België |
0 |
0 |
— |
— |
|
|||||||||
Česká republika |
0 |
0 |
0 |
— |
|
|||||||||
Danmark |
174 021 |
0 |
— |
— |
|
|||||||||
Deutschland |
350 000 |
0 |
— |
336 565 |
|
|||||||||
Eesti |
0 |
0 |
— |
— |
|
|||||||||
Elláda |
— |
— |
— |
— |
|
Φαξ (30-210) 21 24 791
|
e-mail: ax17u073@minagric.gr |
|||||||
España |
— |
— |
— |
— |
|
|||||||||
France |
0 |
0 |
— |
— |
|
|||||||||
Ireland |
— |
0 |
— |
— |
|
|||||||||
Italia |
— |
— |
— |
— |
|
|||||||||
Kypros/Kibris |
— |
— |
— |
— |
|
|||||||||
Latvija |
0 |
0 |
— |
— |
|
|||||||||
Lietuva |
0 |
0 |
— |
— |
|
|||||||||
Luxembourg |
— |
— |
— |
— |
|
|||||||||
Magyarország |
350 000 |
0 |
100 000 |
— |
|
|||||||||
Malta |
— |
— |
— |
— |
|
|||||||||
Nederland |
— |
— |
— |
— |
|
|||||||||
Österreich |
0 |
0 |
0 |
— |
|
e-mail: referat10@ama.gv.at |
||||||||
Polska |
0 |
0 |
0 |
— |
|
|||||||||
Portugal |
— |
— |
— |
— |
|
|||||||||
Slovenija |
— |
— |
— |
— |
|
|||||||||
Slovensko |
0 |
0 |
100 000 |
— |
|
|||||||||
Suomi/Finland |
30 000 |
0 |
— |
— |
|
Sähköposti/E-post: intervention.unit@mmm.fi |
||||||||
Sverige |
172 272 |
0 |
— |
— |
|
|||||||||
United Kingdom |
— |
0 |
— |
— |
|
|||||||||
Märk “—” tähendab, et selle teravilja sekkumisvarusid selles liikmesriigis ei ole.” |
25.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/25 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1587/2006,
23. oktoober 2006,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb president Lukašenko ja teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 18. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb president Lukašenko ja teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) ja eriti selle artikli 8 punkti a,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2006 on külmutatud kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad president Lukašenkole ja teatud teistele Valgevene ametnikele, kes vastutavad rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest Valgevene 19. märtsil 2006 toimunud presidendivalimistel ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud ebaseadusliku käitumise eest, ning nendega seotud, kõnealuse määruse I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad rahalised vahendid ja majandusressursid ning kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis on nende omandis, valduses või nende kontrolli all. |
(2) |
Nõukogu otsusega 2006/718/ÜVJP (2) uudeti ühise seisukoha 2006/276/ÜVJP (3) IV lisa, kus esitatakse nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste nimekiri, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, mis on ette nähtud ühise seisukohaga. Seepärast tuleks I lisa vastavalt muuta. |
(3) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab määrus viivitamata jõustuma, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. oktoober 2006
Komisjoni nimel
välissuhete peadirektor
Eneko LANDÁBURU
(1) ELT L 134, 20.5.2006, lk 1.
(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 72.
(3) ELT L 101, 11.4.2006, lk 5. Ühine seisukoht, mida on muudetud ühise seisukohaga 2006/362/ÜVJP (ELT L 134, 20.5.2006, lk 45).
LISA
Määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisa muudetakse järgmiselt.
(1) |
I lisasse lisatakse kolm veergu pealkirjadega “Aadress”, “Passi number” ja “Kodakondsus”. |
(2) |
Nimekirja lisatakse järgmised füüsilised isikud:
|
(3) |
Kanne “Nimi: Naumov, Vladimir Vladimïrovich. Sünniaeg: 1956. Ametikoht: Siseminister” asendatakse kandega: “Nimi: Naumov, Vladimir Vladimïrovich. Sünniaeg: 7.2.1956. Ametikoht: Siseminister”. |
25.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/27 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1588/2006,
23. oktoober 2006,
millega Rootsi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku süvameregarneeli püük Norra vetes lõuna pool 62° N
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2006. aasta kvoodid. |
(2) |
Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2006. aastaks eraldatud kvoodi. |
(3) |
Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2006. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvoot loetakse ammendunuks alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda kõnesolevas lisas osutatud kalavaru alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevast. Kõnesolevatel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnesolevat kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. oktoober 2006
Komisjoni nimel
kalanduse ja merenduse peadirektor
Jörgen HOLMQUIST
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).
(3) ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1262/2006 (ELT L 230, 24.8.2006, lk 4).
LISA
Nr |
42 |
Liikmesriik |
Rootsi |
Kalavaru |
PRA/04-N. |
Liik |
Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) |
Piirkond |
Norra veed lõuna pool 62° N (EÜ veed) |
Kuupäev |
6. oktoober 2006 |
25.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/29 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1589/2006,
24. oktoober 2006,
millega Eesti, Saksamaa, Läti, Leedu ja Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse meriahvena püük NAFO püügipiirkonnas 3M
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2006. aasta kvoodid. |
(2) |
Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriikide lipu all sõitvate või kõnealustes liikmesriikides registreeritud laevade puhul ammendanud 2006. aastaks eraldatud kvoodi. |
(3) |
Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriikidele 2006. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvoot loetakse ammendunuks alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriikide lipu all sõitvatel või kõnealustes liikmesriikides registreeritud laevadel on keelatud püüda kõnesolevas lisas osutatud kalavaru alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevast. Kõnesolevatel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnesolevat kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. oktoober 2006
Komisjoni nimel
kalanduse ja merenduse peadirektor
Jörgen HOLMQUIST
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).
(3) ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1262/2006 (ELT L 230, 24.8.2006, lk 4).
LISA
Nr |
39 |
Liikmesriik |
Eesti, Saksamaa, Läti, Leedu ja Portugal |
Kalavaru |
RED/N3M. |
Liik |
Meriahven (Sebastes spp.) |
Piirkond |
NAFO 3M |
Kuupäev |
4. oktoober 2006 |
25.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/31 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1590/2006,
24. oktoober 2006,
millega määratakse kindlaks, millises ulatuses saab heaks kiita määruse (EÜ) nr 1452/2006 alusel hallatava imporditariifikvoodi põhjal 16.–18. oktoobrini 2006 esitatud litsentsitaotlusi Uus-Meremaa või importimiseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 29,
võttes arvesse komisjoni 29. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1452/2006, millega sätestatakse Uus-Meremaa või tariifikvootide haldamise ajutised meetmed 2006. aasta oktoobrist detsembrini ning kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 2535/2001, (2) eriti artikli 3 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
16.–18. oktoobrini 2006 esitati pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 1452/2006 kohaselt 7 litsentsitaotlust Uus-Meremaa või importimiseks (kvoodi nr 09.4589 alusel). Kõnealused taotlused hõlmavad üldkogust 14 294,6 tonni. |
(2) |
Kuna kõnealune kogus on võrdne kasutada oleva kogusega 14 294,6 tonni, võetakse vastu kõik taotlused. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1452/2006 alusel 16.–18. oktoobrini 2006 esitatud ja 20. oktoobriks 2006 komisjonile teatatud litsentsitaotlusi Uus-Meremaa või importimiseks võetakse vastu.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 25. oktoobril 2006.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. oktoober 2006
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).
(2) ELT L 271, 30.9.2006, lk 40.
25.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/32 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2006/86/EÜ,
24. oktoober 2006,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ jälgitavusnõuete, rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamise ning inimkudede ja -rakkude kodeerimist, töötlemist, säilitamist, ladustamist ja jaotamist käsitlevate teatavate tehniliste nõuete osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta, (1) eriti selle artiklit 8, artikli 11 lõiget 4 ja artikli 28 punkte a, c, g ja h,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivis 2004/23/EÜ on sätestatud kvaliteedi- ja ohutusstandardid inimkasutuseks ette nähtud inimkudede ja -rakkude ning nendest valmistatud ja inimkasutuseks ette nähtud toodete annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kohta, et tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. |
(2) |
Et vältida haiguste edasikandumist inimkasutuseks ette nähtud inimkudede ja -rakkude kaudu ning tagada kvaliteedi ja ohutuse võrdväärne tase, on direktiiviga 2004/23/EÜ kehtestatud tehnilised nõuded kõikidele inimkudede ja -rakkude kasutamisprotsessi etappidele, sealhulgas standardid ja spetsifikatsioonid, mis on seotud koepankade kvaliteedisüsteemiga. |
(3) |
Vastavalt direktiivile 2004/23/EÜ tuleks liikmesriikides kehtestada koepankade ning koepankades tehtavate ettevalmistusprotsesside akrediteerimise, määramise, lubamise või litsentsimise süsteem, et tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Selle süsteemi jaoks on vaja kehtestada tehnilised nõuded. |
(4) |
Koepankade akrediteerimise, määramise, lubamise või litsentsimise nõuded peaksid hõlmama organisatsiooni ja selle juhtimist, personali, seadmeid ja materjale, tööruume, dokumentatsiooni, andmeid ja kvaliteedikontrolli. Akrediteeritud, määratud, loa saanud või litsentsitud koepangad peaksid täitma ka nende konkreetse tegevusega seotud lisanõudeid. |
(5) |
Oluliseks teguriks, mis võib suurendada kudede ja rakkude saastumise ohtu, on õhu kvaliteet kudede ja rakkude töötlemise ajal. Üldiselt nõutakse, et osakeste ja mikroorganismide kolooniate sisaldus õhus vastaks Euroopa hea tootmistava suuniste 1. lisas määratletud A-klassi standardile ja komisjoni direktiivile 2003/94/EÜ. (2) Teatavates olukordades ei ole siiski nõutud, et osakeste ja mikroorganismide kolooniate sisaldus õhus vastaks A-klassi standardile. Sel juhul tuleks näidata ja dokumenteerida, et valitud keskkond vastab asjaomase koe- ja rakuliigi, protsessi ja kasutusvaldkonna suhtes kehtestatud kvaliteedi- ja ohutusnõuetele. |
(6) |
Käesoleva direktiivi reguleerimisala hõlmab inimkudede ja -rakkude kvaliteeti ja ohutust kodeerimisel, töötlemisel, säilitamisel, ladustamisel ja jaotamisel tervishoiuasutustele, kus neid kasutatakse inimkehas. See ei peaks siiski laienema kudede ja rakkude inimkasutusele (nt implantaatide paigaldamine, perfusioon, viljastamine või embrüote siirdamine). Käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad jälgitavust ning rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamist, kohaldatakse ka inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise ja uurimise suhtes, mida reguleeritakse direktiiviga 2006/17/EÜ. (3) |
(7) |
Inimkasutuseks ette nähtud kudede ja rakkude kasutamisega kaasneb haiguste edasikandumise ning muude ebasoovitavate kõrvaltoimete oht. Selliste kõrvaltoimete ohu jälgimiseks ja vähendamiseks tuleks kehtestada jälgitavusnõuded ning ühenduse menetlus rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamiseks. |
(8) |
Rasketest kõrvaltoimetest nii doonoril kui ka retsipiendil ja tõsistest kõrvalekalletest, mis võivad mõjutada kudede ja rakkude kvaliteeti ja ohutust ja mis on tingitud inimkudede ja -rakkude hankimisest (sealhulgas doonorite hindamine ja valik), uurimisest, töötlemisest, säilitamisest, ladustamisest ja jaotamisest, tuleks viivitamata teatada pädevale asutusele. |
(9) |
Raskeid kõrvaltoimeid võib esineda elusdoonoritel rakkude ja kudede hankimise ajal või pärast seda, samuti kudede või rakkude inimkasutuse ajal või pärast seda. Neist tuleks teatada vastavasse koepanka, et see juhtumit uuriks ja teataks sellest pädevale asutusele. See ei peaks takistama hankimise või inimkasutuse eest vastutavat organisatsiooni soovi korral pädevat asutust ka otse teavitamast. Direktiiviga tuleks kindlaks määrata miinimumandmed, mida on vaja pädeva asutuse teavitamiseks, ilma et see mõjutaks liikmesriikide võimalust säilitada või kehtestada oma territooriumil asutamislepingu nõuetele vastavad rangemad kaitsemeetmed. |
(10) |
Teavitamiskulude minimeerimiseks, kattumiste vältimiseks ja haldusliku tõhususe suurendamiseks tuleks teabe edastamisel ja töötlemisel kasutada kaasaegset tehnoloogiat ja e-valitsuse lahendusi. See tehnoloogia peaks põhinema teabevahetuse standardvormil ja selleks tuleks kasutada andmete haldamiseks sobivat süsteemi. |
(11) |
Jälgitavuse parandamiseks ning kudede ja rakkude põhiomadusi käsitleva teabevahetuse edendamiseks on vaja kindlaks määrata ühises Euroopa koodis sisalduvad põhiandmed. |
(12) |
Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. |
(13) |
Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2004/23/EÜ artikli 29 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Kohaldamisala
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse alljärgneva materjali kodeerimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise suhtes:
a) |
inimkasutuseks ette nähtud inimkoed ja -rakud; |
b) |
inimkudedest ja -rakkudest valmistatud ja inimkasutuseks ette nähtud tooted, mis ei kuulu teiste direktiivide reguleerimisalasse. |
2. Käesoleva direktiivi artikleid 5–9, mis käsitlevad jälgitavust ning rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamist, kohaldatakse ka inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise ja uurimise suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) sugurakud– koed ja rakud, mis on ette nähtud kasutamiseks kunstlikul viljastamisel;
b) partneri annetus– sugurakkude annetamine mehe ja naise vahel, kes kinnitavad, et neil on intiimsuhe;
c) kvaliteedisüsteem– kvaliteedijuhtimisega seotud organisatsiooniline struktuur, kindlaksmääratud kohustused, menetlused, protsessid ja vahendid; mõiste hõlmab kõiki otseselt või kaudselt kvaliteeti parandavaid tegevusi;
d) kvaliteedijuhtimine– kooskõlastatud tegevus organisatsiooni kvaliteedi parandamiseks ja kontrolliks;
e) standardne töökord– kirjalikud juhised, milles kirjeldatakse teatava protsessi etappe, sealhulgas kasutatavaid materjale ja meetodeid ning eeldatavat lõpptoodet;
f) valideerimine (seadmete või keskkondade puhul kvalifitseerimine)– dokumenteeritud tõendusmaterjali loomine, millega tagatakse kindlus, et konkreetse protsessi, seadme või keskkonna abil toodetakse järjekindlalt toodet, mis vastab eelnevalt kindlaks määratud nõuetele ja kvaliteedistandarditele; protsess valideeritakse selleks, et hinnata süsteemi toimimise tõhusust, lähtudes kasutuseesmärgist;
g) jälgitavus– võime kude/rakk identifitseerida ja selle asukoht kindlaks määrata protsessi igas etapis alates koe/raku hankimisest, töötlemisest, uurimisest ja ladustamisest ning lõpetades selle üleandmisega retsipiendile või hävitamisega, sealhulgas võime teha kindlaks doonor ja kudesid/rakke vastu võttev, töötlev või säilitav koepank või muu asutus ning võime teha kudesid/rakke kasutava(te)s meditsiiniasutus(t)es kindlaks retsipient (retsipiendid); jälgitavus hõlmab ka võimet teha kindlaks kõik asjakohased andmed kõnealuste kudede/rakkudega kokku puutuvate toodete ja materjalide kohta;
h) kriitiline– potentsiaalselt rakkude ja kudede kvaliteeti ja/või ohutust mõjutav või nendega kokku puutuv;
i) hankimisasutus– tervishoiuasutus või haiglaüksus või muu asutus, mis tegeleb inimkudede ja -rakkude hankimisega ning mida ei ole akrediteeritud ega määratud tegutsema koepangana ja millele ei ole antud vastavat luba ega litsentsi;
j) inimkasutuse eest vastutav asutus– tervishoiuasutus või haiglaüksus või muu asutus, mis tegeleb kudede ja -rakkude inimkasutusega.
Artikkel 3
Nõuded koepankade akrediteerimiseks, määramiseks ja neile loa või litsentsi andmiseks
Koepank peab vastama I lisas sätestatud nõuetele.
Artikkel 4
Nõuded kudede ja rakkude ettevalmistusprotsesside akrediteerimiseks, määramiseks või nende jaoks loa või litsentsi andmiseks
Koepankade ettevalmistusprotsessid peavad vastama II lisas sätestatud nõuetele.
Artikkel 5
Rasketest kõrvaltoimetest teatamine
1. Liikmesriigid tagavad, et
a) |
hankimisasutustes on kehtestatud menetlused, mille kohaselt säilitatakse andmed hangitud kudede ja rakkude kohta ning teavitatakse koepankasid viivitamata elusdoonoril esinevatest rasketest kõrvaltoimetest, mis võivad mõjutada kudede ja rakkude kvaliteeti ja ohutust; |
b) |
inimkasutuse eest vastutavates asutustes on kehtestatud menetlused, mille kohaselt säilitatakse andmed kasutatud kudede ja rakkude kohta ning teavitatakse koepankasid viivitamata kliinilise kasutamise ajal või pärast seda täheldatud rasketest kõrvaltoimetest, millel võib olla seos kudede ja rakkude kvaliteedi ja ohutusega; |
c) |
koepangad, kes jaotavad kudesid ja rakke inimkasutuseks, annavad kudede ja rakkude inimkasutuse eest vastutavale asutusele teada, kuidas kõnealune asutus peab punktis b nimetatud rasketest kõrvaltoimetest teatama. |
2. Liikmesriigid tagavad, et koepangad
a) |
on kehtestanud menetluse, mis võimaldab lõike 1 punktides a ja b nimetatud raske kõrvaltoime kahtluse korral pädevale asutusele viivitamata edastada kogu vajaliku teabe; |
b) |
on kehtestanud menetluse, mis võimaldab pädevat asutust viivitamata teavitada kõrvaltoime põhjuste ja tagajärgede analüüsi tulemustest. |
3. Liikmesriigid tagavad, et
a) |
direktiivi 2004/23/EÜ artiklis 17 osutatud vastutav isik edastab pädevale asutusele III lisa A-osas kirjeldatud teabe; |
b) |
koepangad teavitavad pädevaid asutusi teiste inimkasutuseks ette nähtud ja jaotatud ning kahtluse all olevate kudede ja rakkude suhtes võetud meetmetest; |
c) |
koepangad teavitavad pädevat asutust uurimise tulemustest, esitades vähemalt III lisa B-osas kirjeldatud teabe. |
Artikkel 6
Tõsistest kõrvalekalletest teatamine
1. Liikmesriigid tagavad, et
a) |
hankimisasutused ja koepangad on kehtestanud menetluse koepankade viivitamatuks teavitamiseks hankimise ajal esinenud mis tahes tõsistest kõrvalekalletest, mis võivad mõjutada inimkudede ja -rakkude kvaliteeti ja/või ohutust, ja selliseid kõrvalekaldeid käsitlevate dokumentide säilitamiseks; |
b) |
kudede ja rakkude inimkasutuse eest vastutavad asutused on kehtestanud menetluse koepankade viivitamatuks teavitamiseks mis tahes tõsistest kõrvalekalletest, mis võivad mõjutada kudede ja rakkude kvaliteeti ja ohutust; |
c) |
koepangad annavad inimkasutuse eest vastutavale asutusele teada, kuidas kõnealune asutus peab neile teatama tõsistest kõrvalekalletest, mis võivad mõjutada kudede ja rakkude kvaliteeti ja ohutust. |
2. Kunstliku viljastamise puhul peetakse tõsiseks kõrvalekaldeks sugurakkude või embrüote mis tahes väärtuvastamist või segiajamist. Kõik isikud või hankimisasutused või inimkasutuse eest vastutavad/kunstlikku viljastamist tegevad asutused teatavad sellistest kõrvalekalletest vastavatele koepankadele, et need juhtumit uuriks ja teataks sellest pädevale asutusele.
3. Liikmesriigid tagavad, et koepangad
a) |
on kehtestanud menetluse, mis võimaldab lõike 1 punktides a ja b nimetatud tõsise kõrvalekalde kahtluse korral pädevale asutusele viivitamata edastada kogu vajaliku teabe; |
b) |
on kehtestanud menetluse, mis võimaldab pädevat asutust viivitamatult teavitada kõrvalekalde põhjuste ja tagajärgede analüüsi tulemustest. |
4. Liikmesriigid tagavad, et
a) |
direktiivi 2004/23/EÜ artiklis 17 osutatud vastutav isik edastab pädevale asutusele IV lisa A-osas kirjeldatud teabe; |
b) |
koepangad hindavad tõsiseid kõrvalekaldeid, et selgitada välja nende põhjusi, mida saaks ennetada; |
c) |
koepangad teavitavad pädevat asutust uurimise tulemustest, esitades vähemalt IV lisa B-osas kirjeldatud teabe. |
Artikkel 7
Aastaaruanded
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile järgneva aasta 30. juuniks aastaaruande pädevale asutusele teatatud raskete kõrvaltoimete ja tõsiste kõrvalekallete kohta. Komisjon esitab liikmesriikide pädevatele asutustele saadud aruannetest kokkuvõtte. Pädev asutus tagab, et nimetatud aruanne oleks kättesaadav ka koepankadele.
2. Andmeid edastatakse V lisa A- ja B-osas esitatud vormide alusel ning need peavad sisaldama teavet, mida on vaja saatja identifitseerimiseks.
Artikkel 8
Pädevate asutuste vaheline teabevahetus ja teabe edastamine komisjonile
Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused edastavad üksteisele ja komisjonile vajaliku teabe seoses raskete kõrvaltoimete ja tõsiste kõrvalekalletega, et saaks võtta piisavaid meetmeid.
Artikkel 9
Jälgitavus
1. Koepangad kehtestavad tõhusad ja täpsed süsteemid vastuvõetud ja jaotatud rakkude/kudede üheseks identifitseerimiseks ja märgistamiseks.
2. Koepangad ja inimkasutuse eest vastutavad asutused säilitavad VI lisas nimetatud andmeid vähemalt 30 aastat nõuetekohasel ja loetaval kujul.
Artikkel 10
Euroopa kodeerimissüsteem
1. Koepangas antakse kogu annetatud materjalile üleeuroopaline identifitseerimiskood, mis võimaldab täpselt kindlaks teha doonori, tagab kogu annetatud materjali jälgitavuse ning sisaldab teavet kudede ja rakkude põhiomaduste kohta. Kood sisaldab vähemalt VII lisas ette nähtud andmeid.
2. Lõiget 1 ei kohaldata sugurakkude suhtes, kui tegemist on partneri annetusega.
Artikkel 11
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. septembriks 2007. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artikli 10 järgimiseks vajalikud normid 1. septembriks 2008.
Kui liikmesriigid võtavad need õigusnormid vastu, lisavad nad normidesse või normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 13
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 24. oktoober 2006
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) ELT L 102, 7.4.2004, lk 48.
(2) http://pharmacos.eudra.org/F2/eudralex/vol-4/home.htm ja ELT L 262, 14.10.2003, lk 22.
(3) ELT L 38, 9.2.2006, lk 40.
I LISA
Artiklis 3 viidatud nõuded koepankade akrediteerimiseks, määramiseks või neile loa või litsentsi andmiseks
A. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE
1. |
Tuleb määrata vastutav isik, kelle kvalifikatsioon ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2004/23/EÜ artiklis 17. |
2. |
Koepangal peab olema organisatsiooniline struktuur ja töökord, mis on kohased tegevusele, mille jaoks akrediteerimist, määramist, luba või litsentsi taotletakse; organisatsiooni skeemil peavad olema selgelt näidatud vastutusalad ja aruandlussuhted. |
3. |
Igal koepangal peab olema võimalus konsulteerida selleks määratud registreeritud arstiga, kes nõustab ja kontrollib meditsiinilist tegevust, nagu doonorite valik, kasutatud kudede ja rakkude kliiniline kontroll või suhtlemine kliiniliste kasutajatega. |
4. |
Tegevuse puhul, millele akrediteerimist, määramist, luba või litsentsi taotletakse, peab olema kehtestatud dokumenteeritud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab käesolevas direktiivis sätestatud standarditele. |
5. |
Kudede ja rakkude kvaliteedi ja ohutuse huvides tuleb tagada, et bioloogilise materjali kasutamise ja käitlemisega seotud ohud tehakse kindlaks ja minimeeritakse. Need ohud hõlmavad ka koepanga menetluste, keskkonna ja töötajate tervisliku seisundiga seotud riske. |
6. |
Koepankade ja kolmandate isikute vahelised lepingud peavad vastama direktiivi 2004/23/EÜ artiklile 24. Kolmandate isikutega sõlmitud lepingutes tuleb täpsustada lepingulise suhte aluseks olevad tingimused ja lepinguosaliste vastutus, samuti protokollid, mida tuleb järgida, et tegevus vastaks nõuetele. |
7. |
Peab olema kehtestatud dokumenteeritud süsteem, mis allub vastutava isiku järelevalvele ja mille alusel kinnitatakse, et koed ja/või rakud vastavad ohutus- ja kvaliteedistandarditele ja neid võib kasutusse lubada. |
8. |
Tegevuse lõpetamise korral hõlmavad direktiivi 2004/23/EÜ artikli 21 lõike 5 kohaselt sõlmitud lepingud ja kehtestatud menetlused jälgitavusandmeid ning rakkude ja kudede kvaliteedi ja ohutusega seotud materjali. |
9. |
Peab olema kehtestatud dokumenteeritud süsteem, millega tagatakse iga koe- või rakuüksuse identifitseerimine kõigil selle tegevuse etappidel, mille jaoks akrediteerimist, määramist, luba või litsentsi taotletakse. |
B. TÖÖTAJAD
1. |
Koepankades peab olema piisaval hulgal vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid. Töötajate pädevust tuleb hinnata kvaliteedisüsteemis kindlaks määratud ajavahemike tagant. |
2. |
Kõigi töötajate jaoks tuleb koostada selged ja ajakohastatud kirjalikud ametikirjeldused. Tööülesanded, vastutusala ja aruandekohustus tuleb selgelt dokumenteerida ja need peavad olema üheselt mõistetavad. |
3. |
Töötajatele tuleb pakkuda baasväljaõpet ja täiendõpet seoses menetluste muutumise ja arenevate teadmistega, samuti piisavaid võimalusi ametialaseks arenguks. Koolitusprogrammi raames tuleb tagada ja dokumenteerida, et
|
C. SEADMED JA MATERJALID
1. |
Kõik seadmed ja materjalid tuleb kavandada ja neid tuleb hooldada vastavalt kasutamise eesmärgile ning nii, et retsipiendid ja/või töötajad oleksid võimalikult vähe ohustatud. |
2. |
Kõik kriitilised ja tehnilised seadmed tuleb märgistada ja valideerida, neid tuleb korrapäraselt kontrollida ja ennetavalt hooldada vastavalt tootja juhistele. Kui seadmed või materjalid mõjutavad töötlemise või säilitamisega seotud kriitilisi parameetreid (nt temperatuur, rõhk, osakeste sisaldus, mikroobne saastumine), tuleb need märgistada ja varustada häiresüsteemiga ning neid tuleb kontrollida ja võtta vajaduse korral korrektiivmeetmeid, et avastada rikkeid ja defekte ning tagada kriitiliste parameetrite hoidmine ettenähtud piirides. Kõik seadmed, mida kasutatakse kriitilisteks mõõtmisteks, tuleb kalibreerida, võimaluse korral jälgitava standardi järgi. |
3. |
Uusi ja remonditud seadmeid tuleb paigaldamise ajal kontrollida ja need tuleb enne kasutamist valideerida. Kontrolli tulemused tuleb dokumenteerida. |
4. |
Kriitilisi seadmeid tuleb regulaarselt hooldada, puhastada ja desinfitseerida ning säilitada vastav dokumentatsioon. |
5. |
Iga kriitilise seadme jaoks peab olema koostatud põhjalik töökirjeldus, milles antakse juhiseid ka tegevuse kohta seadme rikke või tõrke korral. |
6. |
Sellise tegevuse kirjelduses, mille jaoks akrediteerimist, määramist, luba või litsentsi taotletakse, tuleb anda põhjalik ülevaade kõigi kriitiliste materjalide ja reaktiivide omadustest. Eelkõige tuleb kirjeldada lisaainete (nt lahuste) ja pakkematerjalide omadusi. Kriitilised reaktiivid ja materjalid peavad vastama dokumenteeritud nõuetele ja spetsifikaatidele ning vajaduse korral nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmete kohta) (1) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/79/EÜ (meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta) (2) nõuetele. |
D. RUUMID
1. |
Tegevuse jaoks, millele akrediteerimist, määramist, luba või litsentsi taotletakse, peavad koepangal olema sobivad ruumid, mis vastavad käesolevas direktiivis sätestatud standarditele. |
2. |
Kui see tegevus hõlmab kudede ja rakkude töötlemist nii, et need puutuvad kokku väliskeskkonnaga, peavad õhu kvaliteet ja keskkonna puhtus vastama kindlaksmääratud normidele, et minimeerida saastumise (sh annetustevahelise ristsaastumise) ohtu. Nende meetmete tõhusust tuleb valideerida ja kontrollida. |
3. |
Kui punktis 4 ei ole sätestatud teisiti, nõutakse juhul, kui koed või rakud puutuvad töötlemise ajal kokku väliskeskkonnaga ja pärast töötlemist ei toimu mikroobset inaktiveerimist, et osakeste ja mikroorganismide kolooniate sisaldus õhus vastaks A-klassi standardile, mis on kindlaks määratud praegustes Euroopa hea tootmistava suuniste 1. lisas ja direktiivis 2003/94/EÜ, taustkeskkonna näitajad peavad olema asjaomase koe/raku töötlemiseks sobivad, kusjuures osakeste ja mikroobide sisaldus peab olema samaväärne vähemalt hea tootmistava suuniste D-klassi näitajatega. |
4. |
Normid võivad olla punktis 3 sätestatust leebemad, kui
|
5. |
Punkti 4 alapunktides a–d tuleb täpsustada, mis keskkonnaga on tegemist. Tuleb näidata ja dokumenteerida, et valitud keskkond vastab vajalikul määral kvaliteedi- ja ohutusnõuetele, võttes arvesse kavandatud eesmärki, kasutusviisi ning retsipiendi immuunseisundit. Koepanga igas asjaomases osakonnas peavad olema sobivad rõivad ning kaitse- ja hügieenivahendid koos kirjalike hügieeni- ja riietumisjuhistega. |
6. |
Kui tegevus, mille jaoks akrediteerimist, määramist, luba või litsentsi taotletakse, hõlmab kudede ja rakkude ladustamist, tuleb kindlaks määrata kudede ja rakkude omaduste säilimiseks vajalikud tingimused, sealhulgas sellised parameetrid nagu temperatuur, niiskus ja õhu kvaliteet. |
7. |
Kriitilisi parameetreid (nt temperatuur, niiskus, õhu kvaliteet) tuleb kontrollida, jälgida ja registreerida, et näidata nende vastavust kindlaksmääratud ladustamistingimustele. |
8. |
Ruumid, kus kudesid ja rakke hoitakse, peavad olema sellised, et kudesid ja rakke, mille kasutamiseks pole veel luba antud/mis on karantiinis, saab hoida selgelt eraldi nendest kudedest ja rakkudest, mille kasutamiseks on luba antud, ja nendest, mille puhul on loa andmisest keeldutud, et vältida kudede ja rakkude segiminekut ja ristsaastumist. Nii karantiinis kui ka kasutamiseks lubatud materjali ladustamiskohtades peavad olema füüsiliselt eraldi asuvad alad või säilitusvahendid või kindlat eristamist võimaldavad säilitusvahendid teatavate erikriteeriumide alusel kogutud kudede ja rakkude hoidmiseks. |
9. |
Koepangal peavad olema kirjalikud eeskirjad ja menetlused kontrollitud juurdepääsuks, puhastamiseks ja hooldamiseks, jäätmete kõrvaldamiseks ja teenuste ümberkorraldamiseks eriolukorras. |
E. DOKUMENDID JA ANDMETE SÄILITAMINE
1. |
Koepankades peab olema kehtestatud süsteem, mis võimaldab tegevuse kohta, mille jaoks akrediteerimist, määramist, luba või litsentsi taotletakse, säilitada selgeid ja informatiivseid dokumente, täpseid andmeid ja registreid ning kinnitatud standardse töökorra. Dokumendid tuleb korrapäraselt läbi vaadata ning need peavad vastama käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetele. Süsteem peab tagama, et tehtav töö oleks standardiseeritud ning et kõik etapid (kodeerimine, doonorite kõlblikkus, hankimine, töötlemine, säilitamine, ladustamine, transport, jaotamine või hävitamine ning kvaliteedikontroll) oleksid jälgitavad. |
2. |
Iga kriitilise tegevuse puhul tuleb kindlaks teha ja dokumenteerida kasutatud materjalid ja seadmed ning sellega seotud töötajad. |
3. |
Koepankades peavad selleks volitatud töötajad kõik dokumentide muudatused läbi vaatama, kuupäevastama, heaks kiitma, dokumenteerima ja neid viivitamata rakendama. |
4. |
Koepankades peab olema kehtestatud dokumentide kontrolli menetlus, mis võimaldab anda ülevaate dokumentide läbivaatamistest ja muudatustest ning tagada, et kasutatakse ainult dokumentide ajakohastatud versioone. |
5. |
Tuleb näidata, et andmed on usaldusväärsed ja kajastavad tulemusi tõeselt. |
6. |
Andmed peavad olema loetavad ja kustumatud ning need võivad olla kirjutatud käsitsi või registreeritud mõne teise valideeritud süsteemi abil, nagu arvuti või mikrofilm. |
7. |
Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 2 kohaldamist, hoitakse kõiki andmeid, sealhulgas algandmeid, mis on kudede ja rakkude ohutuse ja kvaliteedi jaoks kriitilise tähtsusega, nii, et neile oleks tagatud juurdepääs vähemalt kümne aasta jooksul pärast kudede ja rakkude aegumiskuupäeva, kliinilist kasutamist või likvideerimist. |
8. |
Andmed peavad vastama direktiivi 2004/23/EÜ artiklis 14 kehtestatud konfidentsiaalsusnõuetele. Juurdepääs registritele ja andmetele peab olema võimaldatud ainult isikutele, kellel on selleks vastutava isiku volitus, ning pädevale asutusele inspekteerimise ja kontrollimise eesmärgil. |
F. KVALITEEDIKONTROLL
1. |
Tegevuse suhtes, mille jaoks akrediteerimist, määramist, luba või litsentsi taotletakse, peab olema kehtestatud auditeerimissüsteem. Vähemalt iga kahe aasta järel peavad vastava koolituse läbinud pädevad isikud korraldama sõltumatu auditi, mis võimaldab kontrollida tegevuse vastavust kinnitatud protokollidele ja õiguslikele nõuetele. Tulemused ja parandusmeetmed tuleb dokumenteerida. |
2. |
Kui nõutud kvaliteedi- ja ohutusstandarditest kõrvale kaldutakse, tuleb korraldada dokumenteeritud uurimine, millega kaasneb otsus võimalike parandus- ja ennetusmeetmete kohta. Kudede ja rakkude osas, mis ei vasta nõuetele, tuleb vastutava isiku juhtimisel vastu võtta otsus, lähtudes kirjalikust menetlusest, ning kõnealune otsus dokumenteerida. Kõik asjaomased koed ja rakud tuleb kindlaks teha ja nende üle peetakse arvestust. |
3. |
Parandusmeetmed tuleb dokumenteerida ning need tuleb kasutusele võtta ja lõpule viia õigeaegselt ja tõhusalt. Pärast ennetus- ja parandusmeetmete rakendamist tuleb hinnata nende tõhusust. |
4. |
Koepank peab kehtestama protsessid kvaliteedijuhtimissüsteemide läbivaatamiseks, et neid pidevalt ja süstemaatiliselt täiendada. |
(1) EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(2) EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
II LISA
Artiklis 4 osutatud nõuded kudede ja rakkude ettevalmistusprotsesside kohta loa andmiseks
Pädev asutus annab kudede ja rakkude ettevalmistamisprotsessile loa pärast seda, kui on hinnanud doonorite valiku kriteeriume ja hankemenetlust, protsessi iga etapi kohta koostatud protokolle, kvaliteedijuhtimise kriteeriume ning rakkude ja kudede lõplikke kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid kriteeriume. Hindamine peab vastama vähemalt käesolevas lisas sätestatud nõuetele.
A. VASTUVÕTMINE KOEPANGAS
Kudede ja rakkude vastuvõtmisel koepangas peavad need vastama direktiivis 2006/17/EÜ sätestatud nõuetele.
B. TÖÖTLEMINE
Kui tegevus, mille jaoks akrediteerimist, määramist, luba või litsentsi taotletakse, hõlmab kudede ja rakkude töötlemist, peavad koepanga menetlused vastama järgmistele kriteeriumidele.
1. |
Kriitilised töötlemismenetlused tuleb valideerida ning nende tulemusel ei tohi koed või rakud kaotada oma kliinilist toimet või retsipienti kahjustada. Valideerimine peab põhinema uuringutel, mida teeb koepank ise, või avaldatud uurimuste andmetel või varem kasutatud töötlemismenetluste puhul koepanga väljastatud kudede kliiniliste tulemuste retrospektiivsel hinnangul. |
2. |
Tuleb näidata, et koepanga töötajad suudavad valideeritud protsessi järjepidevalt ja tõhusalt läbi viia. |
3. |
Menetlused tuleb dokumenteerida standardses töökorras, mis peab vastama valideeritud meetodile ning käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele vastavalt I lisa E-osa punktidele 1–4. |
4. |
Tuleb tagada, et kõik protsessid oleksid vastavuses kinnitatud standardse töökorraga. |
5. |
Kui kudede ja rakkude suhtes kasutatakse mikroobset inaktiveerimist, tuleb seda protsessi täpselt kirjeldada, dokumenteerida ja valideerida. |
6. |
Enne töötlemise märkimisväärset muutmist tuleb muudetav protsess valideerida ja dokumenteerida. |
7. |
Töötlemismenetlusi peab korrapäraselt kriitiliselt hindama, et nende abil oleks jätkuvalt võimalik saavutada soovitud tulemusi. |
8. |
Kudede ja rakkude hävitamisel tuleb vältida teiste annetuste ja toodete, töötlemiskeskkonna ja töötajate kahjustamist. Menetlused peavad vastama riikide õigusaktidele. |
C. TOODETE LADUSTAMINE JA KASUTUSSE LUBAMINE
Kui tegevus, mille jaoks akrediteerimist, määramist, luba või litsentsi taotletakse, hõlmab kudede ja rakkude ladustamist ja kasutusse lubamist, peavad koepanga menetlused vastama järgmistele kriteeriumidele.
1. |
Tuleb määrata ladustamistingimustest sõltuv maksimaalne ladustamisaeg. Aja valikul tuleb muu hulgas arvesse võtta kudede ja rakkude omaduste võimalikku halvenemist. |
2. |
Peab olema kehtestatud kudede ja rakkude hoidmise süsteem, mis aitab tagada, et kudesid ja rakke ei lubataks kasutusse enne, kui kõik käesoleva direktiiviga sätestatud nõudmised on täidetud. Standardses töökorras tuleb üksikasjalikult kirjeldada kudede ja rakkude kasutusse lubamise tingimusi ja menetlusi ning sellega seotud tööülesandeid. |
3. |
Peab olema kehtestatud süsteem, mis võimaldaks kudesid ja rakke igal töötlemisetapil identifitseerida ja millega eristataks selgelt kasutusse lubatud koed ja rakud neist, mida pole veel kasutusse lubatud (mis on karantiinis) või mille puhul on loa andmisest keeldutud. |
4. |
Dokumentides tuleb näidata, et enne, kui koed ja rakud kasutusse lubatakse, on kõik nõuded täidetud ning isik, kelle direktiivi 2004/23/EÜ artiklis 17 osutatud vastutav isik on selleks volitanud, on vastavalt kirjalikule menetlusele kontrollinud kõiki kehtivaid deklaratsioone, asjakohaseid meditsiinilisi andmeid, töötlemisandmeid ja uurimistulemusi. Kui tulemused saadetakse laborist välja arvuti teel, tuleb kontrolljäljes näidata, kes nende väljasaatmise eest vastutab. |
5. |
Pärast uute doonorite valiku kriteeriumi või uue kontrollikriteeriumi kasutuselevõttu või mõne töötlemisetapi olulist muudatust, mille eesmärk on suurendada ohutust ja parandada kvaliteeti, tuleb läbi viia dokumenteeritud riskihindamine, et teha kindlaks, mida teha kõigi ladustatud kudede ja rakkudega; riskihindamise tulemused kinnitab direktiivi 2004/23/EÜ artiklis 17 määratletud vastutav isik. |
D. JAOTAMINE JA TAGASIVÕTMINE
Kui tegevus, mille jaoks akrediteerimist, määramist, luba või litsentsi taotletakse, hõlmab kudede ja rakkude jaotamist, peavad koepanga menetlused vastama järgmistele kriteeriumidele.
1. |
Tuleb kindlaks määrata kriitilised transporditingimused, nt temperatuur ja ajapiirang, mis on vajalikud kudede ja rakkude omaduste säilimiseks. |
2. |
Mahuti/pakend peab olema turvaline ja tagama, et koed ja rakud säilivad kindlaksmääratud tingimustes. Kõik mahutid ja pakendid tuleb valideerida. |
3. |
Kui jaotamisega tegeleb lepingulisel alusel kolmas isik, tuleb sõlmida kirjalik leping, et tagada nõutud tingimuste säilimine. |
4. |
Koepangas peab olema töötajaid, keda on volitatud hindama tagasivõtmise vajadust ning kes peavad selleks vajaliku tegevuse algatama ja seda koordineerima. |
5. |
Koepangas peab olema kehtestatud tõhus tagasivõtmise menetlus, milles kirjeldatakse ka kohustusi ja tehtavaid toiminguid. Menetlus peab hõlmama ka pädeva asutuse teavitamist. |
6. |
Tagasivõtmine peab toimuma kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ning see hõlmab kõikide asjaomaste kudede ja rakkude jälgitavust ja vajaduse korral tagasijälgitavust. Uurimise eesmärk on identifitseerida doonor, kes võis põhjustada retsipiendi reaktsiooni, ning kõrvaldada sellelt doonorilt saadud koed ja rakud, samuti teavitada samalt doonorilt saadud kudede ja rakkude vastuvõtjaid ja retsipiente juhul, kui nad on võinud ohtu sattuda. |
7. |
Koepangas peab olema kehtestatud menetlus kudede ja rakkude tellimuste haldamiseks. Kudede ja rakkude jaotamiseks teatavatele patsientidele või tervishoiuasutustele peavad olema kirjalikud eeskirjad, mis tuleb nimetatud isikutele nende soovi korral esitada. |
8. |
Tagasivõetud toodete haldamiseks peab olema kehtestatud dokumenteeritud süsteem, sh ka kriteeriumid nende loendisse kandmiseks. |
E. LÕPLIK JAOTAMISEELNE MÄRGISTAMINE
1. |
Kudede/rakkude esmasele pakendile tuleb märkida järgmised andmed:
Kui punktides d ja e nõutud teavet ei ole võimalik esmase pakendi etiketile kanda, tuleb see esitada koos pakendiga eraldi lehel. Leht tuleb esmasele pakendile lisada nii, et see pakendist ei eralduks. |
2. |
Järgmine teave tuleb esitada kas etiketil või pakendile lisatud dokumentides:
|
F. VEOKONTEINERI MÄRGISTAMINE
Transpordiks tuleb esmane pakend asetada veokonteinerisse, millel peab olema vähemalt järgmine teave:
a) |
vastava koepanga identifitseerimisandmed, sh aadress ja telefoninumber; |
b) |
inimkasutuse eest vastutava organisatsiooni identifitseerimisandmed, sh aadress ja telefoninumber; |
c) |
teave selle kohta, et pakend sisaldab inimkudesid/-rakke, ja märge “ETTEVAATUST KÄSITSEMISEL”; |
d) |
kui siirdamiseks on vaja elusrakke, nt tüvirakke, sugurakke või embrüosid, tuleb lisada keeld “MITTE KIIRITADA”; |
e) |
soovitatavad transporditingimused (nt hoida jahedas, püstises asendis jne); |
f) |
ohutusjuhised/jahutusmeetod (vajaduse korral). |
III LISA
RASKETEST KÕRVALTOIMETEST TEATAMINE
IV LISA
TÕSISTEST KÕRVALEKALLETEST TEATAMINE
V LISA
AASTAARUANDE VORM
VI LISA
Artiklis 9 nõutud minimaalne teave, mis tuleb säilitada doonorite/retsipientide kohta
A. KOEPANKADES
Doonori identifitseerimisandmed
Annetuse identifitseerimisandmed, sh vähemalt
— |
hankiva asutuse või koepanga identifitseerimisandmed, |
— |
annetuse identifitseerimisnumber, |
— |
hankimise kuupäev, |
— |
hankimise koht, |
— |
annetuse liik (nt üks või mitu kude; autoloogne või allogeenne; elusdoonor või surnud doonor). |
Toote identifitseerimisandmed, sh vähemalt
— |
koepanga identifitseerimistunnus, |
— |
koe või raku/toote liik (põhinomenklatuur), |
— |
partii number (kui see on olemas), |
— |
osapartii number (kui see on olemas), |
— |
säilivusaeg, |
— |
koe/raku seisund (st karantiinis, sobib kasutamiseks jne), |
— |
toodete kirjeldus ja päritolu, läbitud töötlemise etapid, kudede ja rakkudega kokku puutunud materjalid ja lisaained, mis mõjutavad nende kvaliteeti ja/või ohutust, |
— |
lõpliku etiketi väljastanud asutuse identifitseerimistunnus. |
Inimkasutuse identifitseerimisandmed, sh vähemalt
— |
jaotamise/hävitamise kuupäev, |
— |
arsti või lõppkasutaja/asutuse identifitseerimisandmed. |
B. INIMKASUTUSE EEST VASTUTAVAS ORGANISATSIOONIS
a) |
koepanga identifitseerimisandmed; |
b) |
arsti või lõppkasutaja/asutuse identifitseerimisandmed; |
c) |
kudede ja rakkude liik; |
d) |
toote identifitseerimisandmed; |
e) |
retsipiendi identifitseerimisandmed; |
f) |
kasutamise kuupäev. |
VII LISA
Euroopa kodeerimissüsteemis nõutav teave
a) |
Annetuse identifitseerimisandmed:
|
b) |
Toote identifitseerimisandmed:
|
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
Nõukogu
25.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/51 |
NÕUKOGU OTSUS,
27. märts 2006,
Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta
(2006/716/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu volitas 5. juunil 2003. aastal komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga. |
(2) |
Komisjon on kooskõlas nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga) lisas sätestatud menetluste ja suunistega pidanud ühenduse nimel Albaania Vabariigiga läbirääkimisi lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu (edaspidi “leping”) üle. |
(3) |
Leping tuleks alla kirjutada ja seda tuleks ajutiselt kohaldada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu allakirjutamine, eeldusel et nõukogu teeb otsuse nimetatud leping sõlmida.
Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel lepingule alla kirjutama, eeldusel et see sõlmitakse.
Artikkel 3
Kuni jõustumiseni kohaldatakse lepingut ajutiselt alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb päevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
Artikkel 4
Käesolevaga volitatakse nõukogu eesistujat esitama kõnealuse lepingu artikli 8 lõikes 2 ette nähtud teade.
Brüssel, 27. märts 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
H. GORBACH
Albaania Vabariigi ministrite nõukogu ja Euroopa Ühenduse vaheline lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev
LEPING
ALBAANIA VABARIIGI MINISTRITE NÕUKOGU
ühelt poolt ja
EUROOPA ÜHENDUS
teiselt poolt
(edaspidi “lepinguosalised”),
MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse mitme liikmesriigi ja Albaania Vabariigi vahel on sõlmitud kahepoolsed lennuühenduse lepingud, mis sisaldavad Euroopa Ühenduse õigusega vastuolus olevaid sätteid,
MÄRKIDES, et Euroopa Ühendusel on ainupädevus mitmetes küsimustes, mis võivad sisalduda Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lennuühenduse lepingutes,
MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse õiguse alusel on liikmesriikides asutatud ühenduse lennuettevõtjatel õigus mittediskrimineerivale juurdepääsule Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistele lennuliinidele,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahelisi lepinguid, millega nähakse nende kolmandate riikide kodanikele ette võimalus omandada osalus lennuettevõtjates, kellele on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Ühenduse õigusele,
TUNNISTADES, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Albaania Vabariigi vaheliste kahepoolsete lennuühenduse lepingute sätted, mis on vastuolus Euroopa Ühenduse õigusega, tuleb viia sellega vastavusse, et luua Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahelisele lennuühendusele kindel õiguslik alus ning tagada lennuühenduse jätkumine,
MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse eesmärk ei ole nendel läbirääkimistel Euroopa Ühenduse ning Albaania Vabariigi vahelise lennuliikluse kogumahu suurendamine, ühenduse lennuettevõtjate ning Albaania Vabariigi lennuettevõtjate vahelise tasakaalu mõjutamine ega olemasolevate kahepoolsete lennuühenduse lepingute liiklusõigusi käsitlevatesse sätetesse muudatuste tegemine,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Üldsätted
1. Käesolevas lepingus tähendab mõiste “liikmesriigid” Euroopa Ühenduse liikmesriike.
2. I lisas loetletud lepingutes sisalduvaid viiteid lepinguosaliseks oleva liikmesriigi kodanikele tõlgendatakse viidetena Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanikele.
3. I lisas loetletud lepingutes sisalduvaid viiteid lepinguosaliseks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele või lennuliinidele tõlgendatakse viidetena asjaomase liikmesriigi määratud lennuettevõtjatele või lennuliinidele.
Artikkel 2
Liikmesriigipoolne määramine
1. Käesoleva artikli lõige 2 asendab II lisa punktis a loetletud artiklite vastavad sätted lennuettevõtja määramise kohta asjaomase liikmesriigi poolt ning talle Albaania Vabariigi poolt tegevus- ja muude lubade andmise kohta ning lõige 3 asendab II lisa punktis b loetletud artiklite vastavad sätted lennuettevõtjatele tegevus- või muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramise kohta.
2. Kui liikmesriik on lennuettevõtja määranud, annab Albaania Vabariik lennuettevõtjale minimaalse menetlusajaga asjakohased tegevus- ja muud load, eeldusel et
i) |
lennuettevõtja on asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega; |
ii) |
lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva halduskontrolli all ning asjaomane lennundusamet on määramisel selgelt nimetatud ja |
iii) |
lennuettevõtja on otseselt või läbi enamusaktsiate liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike ja/või III lisas loetletud teiste riikide ja/või nende teiste riikide kodanike omandis ja jääb sinna ning on alati nende riikide ja/või kodanike tegeliku kontrolli all. |
3. Albaania Vabariik võib liikmesriigi määratud lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, neid tühistada, peatada või piirata, kui
i) |
lennuettevõtja ei ole asutatud määrava liikmesriigi territooriumil Euroopa Ühenduse asutamislepingu alusel või kui tal ei ole kehtivat lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega; |
ii) |
lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriik ei teosta lennuettevõtja üle tõhusat või jätkuvat halduskontrolli või kui asjaomane lennundusamet ei ole määramisel selgelt nimetatud või |
iii) |
lennuettevõtja ei ole otseselt või läbi enamusaktsiate liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või III lisas loetletud teiste riikide ja/või nende teiste riikide kodanike omandis või nende tegeliku kontrolli all. |
Käesolevast lõikest tulenevat õigust kasutades ei diskrimineeri Albaania Vabariik ühenduse lennuettevõtjaid kodakondsuse põhjal.
Artikkel 3
Halduskontrolliga seotud õigused
1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis c loetletud artikleid.
2. Kui liikmesriik on määranud lennuettevõtja, kes on teise liikmesriigi halduskontrolli all ja jääb sinna, kohaldatakse Albaania Vabariigi õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud liikmesriigi ja Albaania Vabariigi vahelise lepingu ohutust käsitlevatest sätetest, samaväärselt selle teise liikmesriigi ohutusnõuete vastuvõtmise, täitmise või säilitamise ning lennuettevõtjale tegevusloa andmise suhtes.
Artikkel 4
Lennukikütuse maksustamine
1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis d loetletud artiklite vastavaid sätteid.
2. Olenemata mis tahes vastupidistest sätetest, ei takista II lisa punktis d loetletud lepingutes sätestatu liikmesriiki kehtestamast makse, lõivusid, tollimaksu või tasusid kütusele, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks Albaania Vabariigi määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mis lendab selle liikmesriigi siseselt või selle ja mõne teise liikmesriigi vahel.
Artikkel 5
Euroopa Ühenduse sisesed veotariifid
1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis e loetletud artikleid.
2. Tariifide suhtes, mida Albaania Vabariigi määratud lennuettevõtja/lennuettevõtjad kohaldab/kohaldavad ühendusesiseste vedude puhul I lisas loetletud lepingu alusel, mis sisaldab II lisa punktis e loetletud sätet, kohaldatakse Euroopa Ühenduse õigust.
Artikkel 6
Lepingu lisad
Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.
Artikkel 7
Läbivaatamine või muutmine
Lepinguosalised võivad igal ajal vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu läbi vaadata või seda muuta.
Artikkel 8
Jõustumine ja ajutine kohaldamine
1. Käesolev leping jõustub, kui lepinguosalised teineteisele kirjalikult teatavad, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.
2. Olenemata lõikest 1 nõustuvad lepinguosalised käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
3. Liikmesriikide ja Albaania Vabariigi vahelised lepingud ja muud kokkulepped, mis ei ole käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevaks jõustunud ning mida ei kohaldata ajutiselt, on loetletud I lisa punktis b. Käesolevat lepingut kohaldatakse kõikide kõnealuste lepingute ja kokkulepete suhtes alates nende jõustumisest või ajutisest kohaldamisest.
Artikkel 9
Lõpetamine
1. Kui I lisas loetletud leping lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka kõik käesoleva lepingu need sätted, mis on seotud I lisas loetletud asjaomase lepinguga.
2. Kui kõik I lisas loetletud lepingud lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev leping.
SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
Koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja albaania keeles kahe tuhande kuuenda aasta maikuu viiendal päeval Salzburgis.
Por la Comunidad Europea
Za Evropské společenství
For Det Europæiske Fællesskab
Für die Europäische Gemeinschaft
Euroopa Ühenduse nimel
Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα
For the European Community
Pour la Communauté européenne
Per Ia Comunità europea
Eiropas Kopienas vārdā
Europos bendrijos vardu
Az Európai Közösség részéről
Għall-Komunità Ewropea
Voor de Europese Gemeenschap
W imieniu Wspólnoty Europejskiej
Pela Comunidade Europeia
Za Európske spoločenstvo
Za Evropsko skupnost
Euroopan yhteisön puolesta
För Europeiska gemenskapen
Per Komunitetin Europian
Por el Consejo de Ministros de la República de Albania
Za Radu ministrû Albánské republiky
For Republikken Albaniens ministerråd
Für den Ministerrat der Republik Albanien
Albaania Vabariigi ministrite nõukogu nimel
Για το Υπουργικό Συμβούλιο της Δημοκρατίας της Αλβανίας
For the Council of Ministers of the Republic of Albania
Pour le Conseil des ministres de la République d’Albanie
Per il Consiglio dei Ministri della Repubblica d’Albania
Albānijas Republikas Ministru padomes vārdā
Albanijos Republikos Ministrų Tarybos vardu
Az Albán Köztársaság Minisztertanácsa részéről
Għall-Kunsill tal-Ministri għar-Repubblika ta’ l-Albanija
Voor de Ministerraad van de Republiek Albanië
W imieniu Rady Ministrów Republiki Albanii
Pelo Conselho de Ministros da República da Albânia
Za Radu ministrov Albánskej republiky
Za Ministrski Svet Republike Albanije
Albanian tasavallan ministerineuvoston puolesta
För Republiken Albaniens ministerråd
Per Keshillin e Ministrave te Republikes se Shqiperise
I LISA
Käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud lepingute nimekiri
a) |
Albaania Vabariigi ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahelised lennuühenduse lepingud, mis on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks sõlmitud, allkirjastatud ja/või mida kohaldatakse ajutiselt
|
b) |
Albaania Vabariigi ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahelised lennuühenduse lepingud ja muud kokkulepped, mis on parafeeritud või allkirjastatud ning mis käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks ei ole veel jõustunud ja mida ajutiselt ei kohaldata. |
II LISA
I lisas loetletud lepingute artiklid, millele osutatakse käesoleva lepingu artiklites 2–5
a) |
Liikmesriigipoolne määramine
|
b) |
Tegevus- või muude lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine
|
c) |
Halduskontroll |
d) |
Lennukikütuse maksustamine
|
e) |
Euroopa Ühenduse sisesed veotariifid
|
III LISA
Käesoleva lepingu artiklis 2 osutatud teiste riikide loetelu
a) |
Islandi Vabariik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel) |
b) |
Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel) |
c) |
Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel) |
d) |
Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud õhutranspordi lepingu alusel) |
Komisjon
25.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/59 |
KOMISJONI OTSUS,
4. september 2006,
millega kehtestatakse viinamarjakasvatusalade statistiliste põhivaatluste andmete masinloetavale kujule viimise standardkood ja -eeskirjad
(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3881 all)
(kodifitseeritud versioon)
(2006/717/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 5. veebruari 1979. aasta määrust (EMÜ) nr 357/79 viinamarjakasvatusalade statistiliste vaatluste kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõikeid 2 ja 4 ning selle artikli 6 lõiget 7,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 17. mai 1979. aasta otsust 79/491/EMÜ, millega kehtestatakse viinamarjakasvatusalade statistiliste põhivaatluste andmete masinloetavale kujule viimise standardkood ja -eeskirjad (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune otsus kodifitseerida. |
(2) |
Määrusega (EMÜ) nr 357/79 nähakse ette, et liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mis on kogutud viinamarjakasvatusalade põhivaatluse käigus, tabelite kujul geograafiliste üksuste kaupa, mis määratakse kindlaks nimetatud määruse artikliga 8 kehtestatud menetluse kohaselt, s.t. komisjoni otsusega, mis tehakse alalise põllumajandusstatistika komitee arvamuse järel. |
(3) |
Liikmesriigid, kes töötlevad vaatluse tulemusi elektrooniliselt, peaksid esitama tulemused masinloetaval kujul. Vaatluse tulemuste edastamise kood määratakse samuti kindlaks määruse (EMÜ) nr 357/79 artikliga 8 kehtestatud menetluse kohaselt. |
(4) |
Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise põllumajandusstatistika komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Need liikmesriigid, kes töötlevad oma vaatlustulemusi elektrooniliselt, esitavad määruse (EMÜ) nr 357/79 artiklis 2 sätestatud masinloetavad andmed magnetlindil.
Artikkel 2
Määruse (EMÜ) nr 357/79 artiklis 2 sätestatud andmete magnetlindile viimise koodid ja eeskirjad on kehtestatud käesoleva otsuse I–III lisades.
Artikkel 3
Otsus 79/491/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele kooskõlas V lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 4. september 2006
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 54, 5.3.1979, lk 124. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(2) EÜT L 129, 28.5.1979, lk 9. Otsust on viimati muudetud otsusega 1999/661/EÜ (EÜT L 261, 7.10.1999, lk 42).
(3) Vt lisa IV.
I LISA
VIINAMARJAKASVATUSALADE STATISTILISTE PÕHIVAATLUSTE ANDMETE EUROSTATILE ESITAMISEKS KASUTATAVA MAGNETLINDI SPETSIFIKATSIOON
Määrus (EMÜ) nr 357/79
ÜLDSÄTTED
I. |
Vaatlusandmeid elektrooniliselt töötlevad liikmesriigid esitavad Eurostatile määruse (EMÜ) nr 357/79 artiklis 2 osutatud tunnuste kohta salvestatud andmed järgmisel kujul.
|
II. |
Järgmistel lehekülgedel esitatakse iga tabeli ja andmete erinevate osade:
|
ERISÄTTED
Esimesed kaks andmevälja sisaldavad järgmist teavet:
|
Kood |
Kohtade arv |
Baitide arv lindil |
||
|
Vt II lisa |
3 |
1-3 |
||
|
|
2 |
4-5 |
||
1 |
10 |
|
|
||
2.1 |
21 |
|
|
||
2.2 |
22 |
|
|
||
2.3 |
23 |
|
|
||
2.4 |
24 |
|
|
||
2.5 |
25 |
|
|
||
2.6 |
26 |
|
|
||
3 |
30 |
|
|
||
4 |
40 |
|
|
||
5 (1) |
50 |
|
|
Järgnevas loetelus esitatakse andmete spetsifikatsioonid tabelite kaupa:
|
Kood |
Kohtade arv |
Baitide arv lindil |
||
Tabel 1 |
|||||
|
|
2 |
6-7 |
||
≤ 0·10 |
01 |
|
|
||
0·10 ≤ 0·20 |
02 |
|
|
||
0·20 ≤ 0·30 |
03 |
|
|
||
0·30 ≤ 0·50 |
04 |
|
|
||
0·50 ≤ 1 |
05 |
|
|
||
1 ≤ 2 |
06 |
|
|
||
2 ≤ 3 |
07 |
|
|
||
3 ≤ 5 |
08 |
|
|
||
5 ≤ 10 (b) |
11 |
|
|
||
10 ≤ 20 (a)(b) |
12 |
|
|
||
20 ≤ 30 (a)(b) |
13 |
|
|
||
≥ 30 (a)(b) |
14 |
|
|
||
≥ 10 |
21 |
|
|
||
≥ 5 |
31 |
|
|
||
Kõik klassid |
41 |
|
|
(a) |
Geograafiliste üksuste tasandil on ühe suurusklassi “≥ 10 ha” kasutamine Prantsusmaale ja Itaaliale valikuline. |
(b) |
Geograafiliste üksuste tasandil on ühe suurusklassi “≥ 5 ha” kasutamine Saksamaale, Luksemburgile ja Kreekale valikuline. |
|
Kood |
Kohtade arv |
Baitide arv lindil |
||
1.2. Kokku |
|||||
Majandid |
|
7 |
8-14 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
15-24 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
25-33 |
||
1.3. Veiniviinamarjasordid |
|||||
Kokku |
|||||
Majandid |
|
7 |
34-40 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
41-50 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
51-59 |
||
Mpv kvaliteetveinide tootmiseks |
|||||
Majandid |
|
7 |
60-66 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
67-76 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
77-85 |
||
Muud veinid |
|||||
Kokku |
|
|
|
||
Majandid |
|
7 |
86-92 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
93-102 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
103-111 |
||
Millest piiritusjookide tootmiseks |
|||||
Majandid |
|
7 |
112-118 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
119-128 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
129-137 |
||
1.4. Lauaviinamarjad |
|||||
Majandid |
|
7 |
138-144 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
145-154 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
155-163 |
||
1.5. Pookealused edaspidiseks pookimiseks |
|||||
Majandid |
|
7 |
164-170 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
171-180 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
181-189 |
||
1.6. Vegetatiivse paljundusmaterjali tootmiseks kasutatavad alad |
|||||
Taimekoolid |
|||||
Majandid |
|
7 |
190-196 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
197-206 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
207-215 |
||
Viinapuu emaistandikud |
|||||
Majandid |
|
7 |
216-222 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
223-232 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
233-241 |
||
1.7. Rosinaviinamarjasordid |
|||||
Majandid |
|
7 |
242-248 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
249-258 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
259-267 |
||
Tabel 2 (tabelid 2.1–2.6) |
|||||
|
(Vt tabel 1) |
2 |
6-7 |
||
2.2. Kokku |
|||||
Majandid |
|
7 |
8-14 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
15-24 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
25-33 |
||
> 0 ≤ 10 |
|||||
Majandid |
|
7 |
34-40 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
41-50 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
51-59 |
||
10 ≤ 25 |
|||||
Majandid |
|
7 |
60-66 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
67-76 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
77-85 |
||
25 ≤ 50 |
|||||
Majandid |
|
7 |
86-92 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
93-102 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
103-111 |
||
50 ≤ 75 |
|||||
Majandid |
|
7 |
112-118 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
119-128 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
129-137 |
||
75 ≤ 90 |
|||||
Majandid |
|
7 |
138-144 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
145-154 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
155-163 |
||
≥ 90 |
|||||
Majandid |
|
7 |
164-170 |
||
Põllumajanduskõlvik (ha) |
|
10 |
171-180 |
||
Viinamarjakasvatusala (ha) |
|
9 |
181-189 |
||
Tabel 3 |
|||||
|
Vt tabel 1 |
2 |
6-7 |
||
3.2. Kokku |
|||||
Majandid |
|
7 |
8-14 |
||
Kokku (ha) |
|
9 |
15-23 |
||
Viinamarjakasvatusala mpv kvaliteetveinide tootmiseks (ha) |
|
9 |
24-32 |
||
0 |
|||||
Majandid |
|
7 |
33-39 |
||
Kokku (ha) |
|
9 |
40-48 |
||
Viinamarjakasvatusala mpv kvaliteetveinide tootmiseks (ha) (väärtus peab olema 0) |
|
9 |
49-57 |
||
> 0 ≤ 10 |
|||||
Majandid |
|
7 |
58-64 |
||
Kokku (ha) |
|
9 |
65-73 |
||
Viinamarjakasvatusala mpv kvaliteetveinide tootmiseks (ha) |
|
9 |
74-82 |
||
10 ≤ 25 |
|||||
Majandid |
|
7 |
83-89 |
||
Kokku (ha) |
|
9 |
90-98 |
||
Viinamarjakasvatusala mpv kvaliteetveinide tootmiseks (ha) |
|
9 |
99-107 |
||
25 ≤ 50 |
|||||
Majandid |
|
7 |
108-114 |
||
Kokku (ha) |
|
9 |
115-123 |
||
Viinamarjakasvatusala mpv kvaliteetveinide tootmiseks (ha) |
|
9 |
124-132 |
||
50 ≤ 75 |
|||||
Majandid |
|
7 |
133-139 |
||
Kokku (ha) |
|
9 |
140-148 |
||
Viinamarjakasvatusala mpv kvaliteetveinide tootmiseks (ha) |
|
9 |
149-157 |
||
75 ≤ 90 |
|||||
Majandid |
|
7 |
158-164 |
||
Kokku (ha) |
|
9 |
165-173 |
||
Viinamarjakasvatusala mpv kvaliteetveinide tootmiseks (ha) |
|
9 |
174-182 |
||
90 ≤ 100 |
|||||
Majandid |
|
7 |
183-189 |
||
Kokku (ha) |
|
9 |
190-198 |
||
Viinamarjakasvatusala mpv kvaliteetveinide tootmiseks (ha) |
|
9 |
199-207 |
||
100 |
|||||
Majandid |
|
7 |
208-214 |
||
Kokku (ha) |
|
9 |
215-223 |
||
Viinamarjakasvatusala mpv kvaliteetveinide tootmiseks (ha) (võrdub eelneva väljaga) |
|
9 |
224-232 |
||
Tabel 4 |
|||||
Andmetes on kolm sorti, sortide kirjeldamisstruktuur on ühesugune. |
|||||
4.1. Esimene sort |
|||||
4.1.1. Sort |
|||||
Sortide koodid on III lisas |
Vt III lisa |
4 |
6-9 |
||
4.1.2. Vanuseklassid |
|||||
Kokku |
|||||
Pindala (ha) |
|
9 |
10-18 |
||
Vanuseklass 1 |
|||||
Klassifikatsioon |
10 |
2 |
19-20 |
||
Pindala (ha) |
|
9 |
21-29 |
||
Vanuseklass 2 |
|||||
Klassifikatsioon |
20 |
2 |
30-31 |
||
Pindala (ha) |
|
9 |
32-40 |
||
Vanuseklass 3 |
|||||
Klassifikatsioon |
30 |
2 |
41-42 |
||
Pindala (ha) |
|
9 |
43-51 |
||
Vanuseklass 4 |
|||||
Klassifikatsioon |
40 |
2 |
52-53 |
||
Pindala (ha) |
|
9 |
54-62 |
||
Vanuseklass 5 |
|||||
Klassifikatsioon |
41 |
2 |
63-64 |
||
Pindala (ha) |
|
9 |
65-73 |
||
Vanuseklass 6 |
|||||
Klassifikatsioon |
45 |
2 |
74-75 |
||
Pindala (ha) |
|
9 |
76-84 |
||
Vanuseklass 7 |
|||||
Klassifikatsioon |
21 |
2 |
85-86 |
||
Pindala (ha) |
|
9 |
87-95 |
||
Vanuseklass 8 |
|||||
Klassifikatsioon |
22 |
2 |
96-97 |
||
Pindala (ha) |
|
9 |
98-106 |
||
4.2. Teine sort |
|||||
|
Vt III lisa |
4 |
107-110 |
||
4.2.2. Vanuseklassid |
|||||
Kokku (ha) |
|
9 |
111-119 |
||
Vanuseklassid 1–8 |
|||||
Klassifikatsioon |
|
8 välja 2st |
120-207 |
||
Pindala (ha) |
|
8 välja 9st |
|||
4.3. Kolmas sort |
|||||
|
Vt III lisa |
4 |
208-211 |
||
4.3.2. Vanuseklassid |
|||||
Kokku (ha) |
|
9 |
212-220 |
||
Vanuseklassid 1–8 |
|||||
Klassifikatsioon |
|
8 välja 2st |
221-308 |
||
Pindala (ha) |
|
8 välja 9st |
Kui kõiki klasse ei kasutata, tuleb iga sordi kohta täita andmeväljad lõpuni nullidega.
Kui viimastes andmetes on ainult üks sort (või kaks sorti), tuleb puuduva sordi (või sortide) kohad täita nullidega (baidid 107-308 või 208-308).
|
Kood |
Kohtade arv |
Baitide arv lindil |
Tabel 5 |
|||
5.1. Kokku |
|||
Pindala (ha) |
|
9 |
6-14 |
5.2. Mpv kvaliteetveinid |
|||
Kokku (ha) |
|
9 |
15-23 |
I saagikusklass |
|||
Klassifikatsioon (2) |
|
2 |
24-25 |
Pindala (ha) |
|
9 |
26-34 |
II saagikusklass |
|||
Klassifikatsioon (2) |
|
2 |
35-36 |
Pindala (ha) |
|
9 |
37-45 |
III saagikusklass |
|||
Klassifikatsioon (2) |
|
2 |
46-47 |
Pindala (ha) |
|
9 |
48-56 |
IV saagikusklass |
|||
Klassifikatsioon (2) |
|
2 |
57-58 |
Pindala (ha) |
|
9 |
59-67 |
V saagikusklass |
|||
Klassifikatsioon (2) |
|
2 |
68-69 |
Pindala (ha) |
|
9 |
70-78 |
5.3. Muud veinid |
|||
Pindala kokku (ha) |
|
9 |
79-87 |
I–V saagikusklass |
|||
Klassifikatsioon (2) |
|
5 välja 2st |
88-142 |
Pindala (ha) |
|
5 välja 9st |
(1) Nende tabelite puhul on soovitav, et põhivaatlusandmeid elektrooniliselt töötlevad liikmesriigid saadaksid määruse (EMÜ) nr 357/79 artikli 6 lõikes 2 sätestatud teabe Eurostatile magnetlindil.
(2) Selle saagikusklassifikatsiooni koodid (hulk ja piirväärtused) määratakse kindlaks hiljem.
II LISA
MÄÄRUSE (EMÜ) nr 357/79 ARTIKLI 4 LÕIKES 3 SÄTESTATUD GEOGRAAFILISED ÜKSUSED
|
Kood |
SAKSAMAA (viinamarjakasvatuspiirkonnad) |
100 |
Ahr |
101 |
Mittelrhein |
102 |
Mosel-Saar-Ruwer |
103 |
Nahe |
104 |
Rheinhessen |
105 |
Pfalz |
106 |
Hessische Bergstraße |
107 |
Rheingau |
108 |
Württemberg |
109 |
Baden |
110 |
Franken |
111 |
Saale-Unstrut |
112 |
Sachsen |
113 |
KREEKA |
600 |
Ανατολική Μακεδονία, Θράκη |
601 |
Κεντρική Μακεδονία |
602 |
Δυτική Μακεδονία |
603 |
Ήπειρος |
604 |
Θεσσαλία |
605 |
Ιόνια Νησιά |
606 |
Δυτική Ελλάδα |
607 |
Στερεά Ελλάδα |
608 |
Αττική |
609 |
Πελοπόννησος |
610 |
Βόρειο Αιγαίο |
611 |
Νότιο Αιγαίο |
612 |
Κρήτη |
613 |
HISPAANIA (provintsid või autonoomsed piirkonnad) |
700 |
Galicia |
701 |
Principado de Asturias |
702 |
Cantabria |
703 |
País Vasco A (Territorio Histórico de Álava) |
704 |
País Vasco B (Territorios Históricos de Guipúzcoa y Vizcaya) |
705 |
Navarra |
706 |
La Rioja |
707 |
Aragón A (provincia de Zaragoza) |
708 |
Aragón B (provincias de Huesca y Teruel) |
709 |
Catalunya A (provincia de Barcelona) |
710 |
Catalunya B (provincia de Tarragona) |
711 |
Catalunya C (provincias de Girona y Lleida) |
712 |
Illes Balears |
713 |
Castilla y León A (provincia de Burgos) |
714 |
Castilla y León B (provincia de León) |
715 |
Castilla y León C (provincia de Valladolid) |
716 |
Castilla y León D (provincia de Zamora) |
717 |
Castilla y León E (provincias de Ávila, Palencia, Salamanca, Segovia y Soria) |
718 |
Comunidad de Madrid |
719 |
Castilla-La Mancha A (provincia de Albacete) |
720 |
Castilla-La Mancha B (provincia de Ciudad Real) |
721 |
Castilla-La Mancha C (provincia de Cuenca) |
722 |
Castilla-La Mancha D (provincia de Guadalajara) |
723 |
Castilla-La Mancha E (provincia de Toledo) |
724 |
Comunidad Valenciana A (provincia de Alicante) |
725 |
Comunidad Valenciana B (provincia de Castellón) |
726 |
Comunidad Valenciana C (provincia de Valencia) |
727 |
Región de Murcia |
728 |
Extremadura A (provincia de Badajoz) |
729 |
Extremadura B (provincia de Cáceres) |
730 |
Andalucía A (provincia de Cádiz) |
731 |
Andalucía B (provincia de Córdoba) |
732 |
Andalucía C (provincia de Huelva) |
733 |
Andalucía D (provincia de Málaga) |
734 |
Andalucía E (provincias de Almería, Granada, Jaén y Sevilla) |
735 |
Canarias |
736 |
PRANTSUSMAA (departemangud või departemangude rühmad) |
200 |
Aude |
201 |
Gard |
202 |
Hérault |
203 |
Lozère |
204 |
Pyrénées-Orientales |
205 |
Var |
206 |
Vaucluse |
207 |
Bouches-du-Rhône |
208 |
Gironde |
209 |
Gers |
210 |
Charente |
211 |
Charente-Maritime |
212 |
Ardèche |
213 |
Aisne |
214 |
Seine-et-Marne |
215 |
Ardenne, Aube, Marne, Haute-Marne |
250 |
Cher, Eure-et-Loir, Indre, Indre-et-Loire, Loir-et-Cher, Loiret |
251 |
Côte-d'Or, Nièvre, Saône-et-Loire, Yonne |
252 |
Meurthe-et-Moselle, Meuse, Moselle, Vosges |
253 |
Bas-Rhin, Haut-Rhin |
254 |
Doubs, Jura, Haute-Saône, Territoire-de-Belfort |
255 |
Loire-Atlantique, Maine-et-Loire, Sarthe, Vendée |
256 |
Deux-Sèvres, Vienne |
220 |
Dordogne, Landes, Lot-et-Garonne, Pyrénées-Atlantiques |
221 |
Ariège, Aveyron, Haute-Garonne, Lot, Hautes-Pyrénées, Tarn, Tarn-et-Garonne |
222 |
Corrèze, Haute-Vienne |
223 |
Ain, Drôme, Isère, Loire, Rhône, Savoie, Haute-Savoie |
224 |
Cantal, Allier, Haute-Loire, Puy-de-Dôme |
257 |
Alpes-de-Haute-Provence, Hautes-Alpes, Alpes-Maritimes |
225 |
Corse-du-Sud, Haute-Corse |
258 |
ITAALIA (provintsid) |
300 |
Torino |
301 |
Vercelli |
302 |
Novara |
303 |
Cuneo |
304 |
Asti |
305 |
Alessandria |
306 |
Biella |
307 |
Verbano-Cusio-Ossola |
308 |
Aosta |
309 |
Imperia |
310 |
Savona |
311 |
Genova |
312 |
La Spezia |
313 |
Varese |
314 |
Como |
315 |
Sondrio |
316 |
Milano |
317 |
Bergamo |
318 |
Brescia |
319 |
Pavia |
320 |
Cremona |
321 |
Mantova |
322 |
Lecco |
323 |
Lodi |
324 |
Bolzano-Bozen |
325 |
Trento |
326 |
Verona |
327 |
Vicenza |
328 |
Belluno |
329 |
Treviso |
330 |
Venezia |
331 |
Padova |
332 |
Rovigo |
333 |
Pordenone |
334 |
Udine |
335 |
Gorizia |
336 |
Trieste |
337 |
Piacenza |
338 |
Parma |
339 |
Reggio nell'Emilia |
340 |
Modena |
341 |
Bologna |
342 |
Ferrara |
343 |
Ravenna |
344 |
Forlì |
345 |
Rimini |
346 |
Massa Carrara |
347 |
Lucca |
348 |
Pistoia |
349 |
Firenze |
350 |
Livorno |
351 |
Pisa |
352 |
Arezzo |
353 |
Siena |
354 |
Grosseto |
355 |
Prato |
356 |
Perugia |
357 |
Terni |
358 |
Pesaro e Urbino |
359 |
Ancona |
360 |
Macerata |
361 |
Ascoli Piceno |
362 |
Viterbo |
363 |
Rieti |
364 |
Roma |
365 |
Latina |
366 |
Frosinone |
367 |
Caserta |
368 |
Benevento |
369 |
Napoli |
370 |
Avellino |
371 |
Salerno |
372 |
L'Aquila |
373 |
Teramo |
374 |
Pescara |
375 |
Chieti |
376 |
Campobasso |
377 |
Isernia |
378 |
Foggia |
379 |
Bari |
380 |
Taranto |
381 |
Brindisi |
382 |
Lecce |
383 |
Potenza |
384 |
Matera |
385 |
Cosenza |
386 |
Catanzaro |
387 |
Reggio di Calabria |
388 |
Crotone |
389 |
Vibo Valentia |
390 |
Trapani |
391 |
Palermo |
392 |
Messina |
393 |
Agrigento |
394 |
Caltanissetta |
395 |
Enna |
396 |
Catania |
397 |
Ragusa |
398 |
Siracusa |
399 |
Sassari |
400 |
Nuoro |
401 |
Cagliari |
402 |
Oristano |
403 |
LUKSEMBURG (moodustab ühe geograafilise üksuse) |
500 |
AUSTRIA |
900 |
Burgenland |
901 |
Niederösterreich |
902 |
Steiermark |
903 |
Wien und die anderen Bundesländer |
904 |
PORTUGAL |
800 |
Entre Douro e Minho |
801 |
Trás-os-Montes |
802 |
Beira Litoral |
803 |
Beira Interior |
804 |
Ribatejo e Oeste |
805 |
Alentejo |
806 |
Algarve |
807 |
Região Autónoma dos Açores |
808 |
Região Autónoma da Madeira |
809 |
ÜHENDKUNINGRIIK (moodustab ühe geograafilise üksuse) |
550 |
III LISA
VIINAMARJAKASVATUSALADE STATISTILISTE VAATLUSTE ANDMETE EUROSTATILE ESITAMISEKS KASUTATAVATE MÄÄRATLETUD VEINIVIINAMARJASORTIDE KOODID
(Määrus (EMÜ) nr 357/79)
Sordid |
Kood |
Üksikud sordid (tuleb määratleda) |
|
Tumedad |
1000–1799 |
Kokku |
1800 |
Valged ja muud värvid |
2000–2799 |
Kokku |
2800 |
Üksikud sordid kokku |
3800 |
Muud sordid |
|
Tumedad |
1900 |
Valged ja muud värvid |
2900 |
Kokku |
3900 |
Kõik sordid |
|
Tumedad |
1999 |
Valged ja muud värvid |
2999 |
Kokku |
3999 |
IV LISA
Kehtetuks tunnistatud otsus koos muudatustega
Komisjoni otsus 79/491/EMÜ |
|
Komisjoni otsus 85/620/EMÜ |
|
Komisjoni otsus 96/20/EÜ |
|
Komisjoni otsus 1999/661/EÜ |
V LISA
VASTAVUSTABEL
Otsus 79/491/EMÜ |
Käesolev otsus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
— |
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
Artikkel 4 |
Lisa I |
Lisa I |
Lisa II |
Lisa II |
Lisa III |
Lisa III |
— |
Lisa IV |
— |
Lisa V |
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
25.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 294/72 |
NÕUKOGU OTSUS 2006/718/ÜVJP,
23. oktoober 2006,
millega rakendatakse ühist seisukohta 2006/276/ÜVJP, mis käsitleb teatud Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse 10. aprilli 2006. aasta ühist seisukohta 2006/276/ÜVJP, mis käsitleb teatud Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artiklit 2 koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõikega 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 10. aprillil 2006. aastal vastu ühise seisukoha 2006/276/ÜVJP, millega kinnitati isikute, kes vastutavad rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest Valgevenes 19. märtsil 2006 toimunud presidendivalimistel ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud ebaseadusliku käitumise eest, ning nendega seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute või üksuste või asutuste vastu suunatud olemasolevaid piiravaid meetmeid. |
(2) |
Nõukogu võttis 18. mail 2006. aastal vastu ühise seisukoha 2006/362/ÜVJP, millega muudetakse ühist seisukohta 2006/276/ÜVJP, et külmutada rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad eespool osutatud isikutele ning nendega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele või üksustele või asutustele. |
(3) |
Vastavalt ühisele seisukohale 2006/276/ÜVJP vaatas nõukogu piiravad meetmed läbi ja otsustas viimase aja arengute valguses, et neid tuleks rakendada veel teatavate kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud ebaseadusliku käitumise eest vastutavate isikute suhtes. Ühise seisukoha 2006/276/ÜVJP III ja IV lisas esitatud nimekirju tuleks vastavalt muuta, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Ühise seisukoha 2006/276/ÜVJP III ja IV lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Artikkel 3
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Luxembourg, 23. oktoober 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
J.-E. ENESTAM
(1) ELT L 101, 11.4.2006, lk 5. Ühist seisukohta on muudetud ühise seisukohaga 2006/362/ÜVJP (ELT L 134, 20.5.2006, lk 45).
LISA
III LISA
Artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud isikute nimekiri
Nimed (kirjapilt inglise keeles) |
Nimed (kirjapilt valgevene keeles) |
Nimed (kirjapilt vene keeles) |
Sünniaeg |
Sünnikoht |
Aadress |
Passi nr |
Ametikoht |
Lukashenko Aleksandr Grigorievich (Lukashenka Alaksandr Ryhoravich) |
Лукашенка Аляксандр Рыгоравiч |
ЛУКАШЕНКО Александр Григорьевич |
30.8.1954 |
Kopõss, Vitsebski oblast |
|
|
President |
Nevyglas Gennady Nikolaevich (Nievyhlas Hienadz Mikalaevich) |
Невыглас Генадзь Мікалаевіч |
НЕВЫГЛАС Геннадий Николаевич |
11.2.1954 |
Parahonsk, Pinski rajoon |
|
|
Presidendi administratsiooni juht |
Petkevich Natalya Vladimirovna (Piatkevich Natallia Uladzimirauna) |
Пяткевіч Наталля Уладзіміраўна |
ПЕТКЕВИЧ Наталья Владимировна |
24.10.1972 |
Minsk |
|
|
Presidendi administratsiooni juhi asetäitja |
Rubinov Anatoly Nikolaevich (Rubinau Anatol Mikalaevich) |
Рубiнаў Анатоль Мікалаевіч |
РУБИНОВ Анатолий Николаевич |
15.4.1939 |
Magiljov |
|
|
Meedia ja ideoloogia eest vastutav asejuht, presidendi administratsioon |
Proleskovsky Oleg Vitoldovich (Pralaskouski Aleh Vitoldavich) |
Праляскоўскi Алег Вiтольдавiч |
ПРОЛЕСКОВСКИЙ Олег Витольдович |
1.10.1963 |
Zagorsk (Venemaa, praegu Sergijev Possad) |
|
|
Presidendi abi ja peamise ideoloogilise osakonna juhataja, presidendi administratsioon |
Radkov Aleksandr Mikhailovich (Radzkou Alaksandr Mikhailavich) |
Радзькоў Аляксандр Міхайлавіч |
РАДЬКОВ Александр Михайлович |
1.7.1951 |
Votnja, Вотня Быховского района Могилевской области |
|
|
Haridusminister |
Rusakevich Vladimir Vasilyevich (Rusakevich Uladzimir Vasilievich) |
Русакевіч Уладзімір Васільевіч |
РУСАКЕВИЧ Владимир Васильевич |
13.9.1947 |
Võgonoštši, Выгонощи, Брестская область |
|
|
Infominister |
Golovanov Viktor Grigoryevich (Halavanau Viktar Ryhoravich) |
Галаванаў Віктар Рыгоравіч |
ГОЛОВАНОВ Виктор Григорьевич |
1952 |
Barõssav |
|
|
Justiitsminister |
Zimovsky Alexander Leonidovich (Zimouski Alaksandr Lieanidavich) |
Зімоўскі Аляксандр Леанідавіч |
ЗИМОВСКИЙ Александр Леонидович |
10.1.1961 |
Saksamaa |
|
|
Parlamendi ülemkoja liige; riikliku ringhäälingu ettevõtte juht |
Konoplyev Vladimir Nikolaevich (Kanapliou Uladzimir Mikalaevich) |
Канаплёў Уладзiмiр Мiкалаевiч |
КОНОПЛЕВ Владимир Николаевич |
3.1.1954 |
Akulintsõ, д. Акулинцы Могилевского района |
|
|
Parlamendi alamkoja esimees |
Cherginets Nikolai Ivanovich (Charhiniets Mikalai Ivanavich) |
Чаргiнец Мiкалай Iванавiч |
ЧЕРГИНЕЦ Николай Иванович |
17.10.1937 |
Minsk |
|
|
Parlamendi ülemkoja välissuhete komitee esimees |
Kostyan Sergei Ivanovich (Kastsian Siarhiei Ivanavich) |
Касцян Сяргей Iванавiч |
КОСТЯН Сергей Иванович |
15.1.1941 |
Usohi, Magiljovi oblast Усохи Кличевского района Могилевской области |
|
|
Parlamendi alamkoja välissuhete komitee esimees |
Orda Mikhail Sergeevich (Orda Mikhail Siarhieevich) |
Орда Мiхаiл Сяргеевiч |
ОРДА Михаил Сергеевич |
28.9.1966 |
Djatlovo, Grodna oblast Дятлово Гродненской области |
|
|
Parlamendi ülemkoja liige, Valgevene vabariikliku noorteühenduse (BRSM) juht |
Lozovik Nikolai Ivanovich (Lazavik Mikalai Ivanavich) |
Лазавік Мікалай Іванавіч |
ЛОЗОВИК Николай Иванович |
18.1.1951 |
Nevinjanõ, Minski oblast Невиняны Вилейского р-на Минской обл |
|
|
Valgevene keskvalimiskomisjoni aseesimees |
Miklashevich Petr Petrovich (Miklashevich Piotr Piatrovich) |
Мiклашэвiч Пётр Пятровiч |
МИКЛАШЕВИЧ Петр Петрович |
1954 |
Kosuta, Minski oblast Косута Минской области |
|
|
Peaprokurör |
Slizhevsky Oleg Leonidovich (Slizheuski Aleh Leanidavich) |
Слiжэўскi Алег Леанiдавiч |
СЛИЖЕВСКИЙ Олег Леонидович |
|
|
|
|
Justiitsministeeriumi sotsiaalsete organisatsioonide, parteide ja valitsusväliste organisatsioonide üksuse juht |
Khariton Aleksandr (Kharyton Alaksandr) |
Харытон Аляксандр |
ХАРИТОН Александр |
|
|
|
|
Justiitsministeeriumi sotsiaalsete organisatsioonide, parteide ja valitsusväliste organisatsioonide üksuse konsultant |
Smirnov Evgeny Aleksandrovich (Smirnou Yauhien Alaksandravich) |
Смiрноў Яўген Аляксандравiч |
CМИРНОВ Евгений Александрович |
15.3.1949 |
Rjazani oblast, Venemaa |
|
|
Majanduskohtu esimehe esimene asetäitja |
Reutskaya Nadezhda Zalovna (Ravutskaya Nadzieja Zalauna) |
Равуцкая Надзея Залаўна |
РЕУТСКАЯ Надежда Заловна |
|
|
|
|
Minski linna Moskva rajooni kohtunik |
Trubnikov Nikolai Alekseevich (Trubnikau Mikalai Alakseevich) |
Трубнiкаў Мiкалай Аляксеевiч |
ТРУБНИКОВ Николай Алексеевич |
|
|
|
|
Minski linna Partizanski rajooni kohtunik |
Kupriyanov Nikolai Mikhailovich (Kupryianau Mikalai Mikhailavich) |
Купрыянаў Мiкалай Мiхайлавiч |
КУПРИЯНОВ Николай Михайлович |
|
|
|
|
Peaprokuröri asetäitja |
Sukhorenko Stepan Nikolaevich (Sukharenka Stsiapan Mikalaevich) |
Сухарэнка Сцяпан Мікалаевіч |
СУХОРЕНКО Степан Николаевич |
27.1.1957 |
Zduditši, Gomeli oblast Здудичи Светлогорского района Гомельской области |
|
|
KGB esimees |
Dementei Vasily Ivanovich (Dzemiantsiei Vasil Ivanavich) |
Дземянцей Васiль Iванавіч |
ДЕМЕНТЕЙ Василий Иванович |
|
|
|
|
KGB esimehe esimene asetäitja |
Kozik Leonid Petrovich (Kozik Leanid Piatrovich) |
Козiк Леанiд Пятровiч |
КОЗИК Леонид Петрович |
13.7.1948 |
Barõssav |
|
|
Ametühingute ühenduse juht |
Koleda Alexandr Mikhailovich (Kalada Alaksandr Mikhailavich) |
Каляда Аляксандр Мiхайлавiч |
КОЛЕДА Александр Михайлович |
|
|
|
|
Bresti oblasti valimiskomisjoni esimees |
Mikhasev Vladimir Ilyich (Mikhasiou Uladzimir Iliich) |
Мiхасёў Уладзiмiр Iльiч |
МИХАСЕВ Владимир Ильич |
|
|
|
|
Gomeli oblasti keskvalimiskomisjoni esimees |
Luchina Leonid Aleksandrovich |
Лучына Леанiд Аляксандравiч |
ЛУЧИНА Леонид Александрович |
18.11.1947 |
Minski oblast |
|
|
Grodna oblasti keskvalimiskomisjoni esimees |
Karpenko Igor Vasilievich (Karpenka Ihar Vasilievich) |
Карпенка Iгар Васiльевiч |
КАРПЕНКО Игорь Васильевич |
28.4.1964 |
Novokuznetsk, Venemaa Новокузнецк Кемеровской области, Россия |
|
|
Minski linna keskvalimiskomisjoni esimees |
Kurlovich Vladimir Anatolievich (Kurlovich Uladzimir Anatolievich) |
Курловiч Уладзiмiр Анатольевiч |
КУРЛОВИЧ Владимир Анатольевич |
|
|
|
|
Minski oblasti keskvalimiskomisjoni esimees |
Metelitsa Nikolai Timofeevich (Miatsielitsa Mikalai Tsimafeevich) |
Мяцелiца Мiкалай Цiмафеевiч |
МЕТЕЛИЦА Николай Тимофеевич |
|
|
|
|
Magiljovi oblasti keskvalimiskomisjoni esimees |
Pishchulenok Mikhail Vasilievich (Pishchulenak Mikhail Vasilievich) |
Пiшчулёнак Мiхаiл Васiльевiч |
ПИЩУЛЕНОК Михаил Васильевич |
|
|
|
|
Vitsebski oblasti keskvalimiskomisjoni esimees |
Rybakov Alexei |
Рыбакоў Аляксей |
РЫБАКОВ Алексей |
|
|
Ul. Jesenina 31-1-104, Minsk |
|
Minski linna Moskva rajooni kohtunik |
Bortnik Sergei Aleksandrovich |
Бортнік Сяргей Аляксандравiч |
БОРТНИК Сергей Александрович |
28.5.1953 |
Minsk |
Ul. Surganovo 80-263, Minsk |
MP0469554 |
Riigiprokurör |
Yasinovich Leonid Stanislavovich |
Ясіновіч Леанід Станіслававіч |
ЯСИНОВИЧ Леонид Станиславович |
26.11.1961 |
Butšani, Vitsebski oblast |
Ul. Gorovtsa 4-104, Minsk |
MP0515811 |
Minski linna keskrajooni kohtunik |
Migun Andrei Arkadevich |
Мігун Андрэй Аркадзевiч |
МИГУН Андрей Аркадевич |
5.2.1978 |
Minsk |
UI. Goretskovo Maksima 53-16, Minsk |
MP1313262 |
Riigiprokurör |
IV LISA
Artiklis 1a osutatud isikute nimekiri
Nimed (kirjapilt inglise keeles) |
Nimed (kirjapilt valgevene keeles) |
Nimed (kirjapilt vene keeles) |
Sünniaeg |
Sünnikoht |
Aadress |
Passi nr |
Ametikoht |
Lukashenko Aleksandr Grigorievich (Lukashenka Alaksandr Ryhoravich) |
Лукашенка Аляксандр Рыгоравiч |
ЛУКАШЕНКО Александр Григорьевич |
30.8.1954 |
Kopõss, Vitsebski oblast |
|
|
President |
Nevyglas Gennady Nikolaevich (Nievyhlas Hienadz Mikalaevich) |
Невыглас Генадзь Мікалаевіч |
НЕВЫГЛАС Геннадий Николаевич |
11.2.1954 |
Parahonsk, Pinski rajoon |
|
|
Presidendi administratsiooni juht |
Petkevich Natalya Vladimirovna (Piatkevich Natallia Uladzimirauna) |
Пяткевіч Наталля Уладзіміраўна |
ПЕТКЕВИЧ Наталья Владимировна |
24.10.1972 |
Minsk |
|
|
Presidendi administratsiooni juhi asetäitja |
Rubinov Anatoly Nikolaevich (Rubinau Anatol Mikalaevich) |
Рубiнаў Анатоль Мікалаевіч |
РУБИНОВ Анатолий Николаевич |
15.4.1939 |
Magiljov |
|
|
Meedia ja ideoloogia eest vastutav asejuht, presidendi administratsioon |
Proleskovsky Oleg Vitoldovich (Pralaskouski Aleh Vitoldavich) |
Праляскоўскi Алег Вiтольдавiч |
ПРОЛЕСКОВСКИЙ Олег Витольдович |
1.10.1963 |
Zagorsk (Venemaa, praegu Sergijev Possad) |
|
|
Presidendi abi ja peamise ideoloogilise osakonna juhataja, presidendi administratsioon |
Radkov Aleksandr Mikhailovich (Radzkou Alaksandr Mikhailavich) |
Радзькоў Аляксандр Міхайлавіч |
РАДЬКОВ Александр Михайлович |
1.7.1951 |
Votnja, Вотня Быховского района Могилевской области |
|
|
Haridusminister |
Rusakevich Vladimir Vasilyevich (Rusakevich Uladzimir Vasilievich) |
Русакевіч Уладзімір Васільевіч |
РУСАКЕВИЧ Владимир Васильевич |
13.9.1947 |
Võgonoštši, Выгонощи, Брестская область |
|
|
Infominister |
Golovanov Viktor Grigoryevich (Halavanau Viktar Ryhoravich) |
Галаванаў Віктар Рыгоравіч |
ГОЛОВАНОВ Виктор Григорьевич |
1952 |
Barõssav |
|
|
Justiitsminister |
Zimovsky Alexander Leonidovich (Zimouski Alaksandr Lieanidavich) |
Зімоўскі Аляксандр Леанідавіч |
ЗИМОВСКИЙ Александр Леонидович |
10.1.1961 |
Saksamaa |
|
|
Parlamendi ülemkoja liige; riikliku ringhäälingu ettevõtte juht |
Konoplyev Vladimir Nikolaevich (Kanapliou Uladzimir Mikalaevich) |
Канаплёў Уладзiмiр Мiкалаевiч |
КОНОПЛЕВ Владимир Николаевич |
3.1.1954 |
Akulintsõ, д. Акулинцы Могилевского района |
|
|
Parlamendi alamkoja esimees |
Cherginets Nikolai Ivanovich (Charhiniets Mikalai Ivanavich) |
Чаргiнец Мiкалай Iванавiч |
ЧЕРГИНЕЦ Николай Иванович |
17.10.1937 |
Minsk |
|
|
Parlamendi ülemkoja välissuhete komitee esimees |
Kostyan Sergei Ivanovich (Kastsian Siarhiei Ivanavich) |
Касцян Сяргей Iванавiч |
КОСТЯН Сергей Иванович |
15.1.1941 |
Usohi, Magiljovi oblast Усохи Кличевского района Могилевской области |
|
|
Parlamendi alamkoja välissuhete komitee esimees |
Orda Mikhail Sergeevich (Orda Mikhail Siarhieevich) |
Орда Мiхаiл Сяргеевiч |
ОРДА Михаил Сергеевич |
28.9.1966 |
Djatlovo, Grodna oblast Дятлово Гродненской области |
|
|
Parlamendi ülemkoja liige, Valgevene vabariikliku noorteühenduse (BRSM) juht |
Lozovik Nikolai Ivanovich (Lazavik Mikalai Ivanavich) |
Лазавік Мікалай Іванавіч |
ЛОЗОВИК Николай Иванович |
18.1.1951 |
Nevinjanõ, Minski oblast Невиняны Вилейского р-на Минской обл |
|
|
Valgevene keskvalimiskomisjoni aseesimees |
Miklashevich Petr Petrovich (Miklashevich Piotr Piatrovich) |
Мiклашэвiч Пётр Пятровiч |
МИКЛАШЕВИЧ Петр Петрович |
1954 |
Kosuta, Minski oblast Косута Минской области |
|
|
Peaprokurör |
Slizhevsky Oleg Leonidovich (Slizheuski Aleh Leanidavich) |
Слiжэўскi Алег Леанiдавiч |
СЛИЖЕВСКИЙ Олег Леонидович |
|
|
|
|
Justiitsministeeriumi sotsiaalsete organisatsioonide, parteide ja valitsusväliste organisatsioonide üksuse juht |
Khariton Aleksandr (Kharyton Alaksandr) |
Харытон Аляксандр |
ХАРИТОН Александр |
|
|
|
|
Justiitsministeeriumi sotsiaalsete organisatsioonide, parteide ja valitsusväliste organisatsioonide üksuse konsultant |
Smirnov Evgeny Aleksandrovich (Smirnou Yauhien Alaksandravich) |
Смiрноў Яўген Аляксандравiч |
CМИРНОВ Евгений Александрович |
15.3.1949 |
Rjazani oblast, Venemaa |
|
|
Majanduskohtu esimehe esimene asetäitja |
Reutskaya Nadezhda Zalovna (Ravutskaya Nadzieja Zalauna) |
Равуцкая Надзея Залаўна |
РЕУТСКАЯ Надежда Заловна |
|
|
|
|
Minski linna Moskva rajooni kohtunik |
Trubnikov Nikolai Alekseevich (Trubnikau Mikalai Alakseevich) |
Трубнiкаў Мiкалай Аляксеевiч |
ТРУБНИКОВ Николай Алексеевич |
|
|
|
|
Minski linna Partizanski rajooni kohtunik |
Kupriyanov Nikolai Mikhailovich (Kupryianau Mikalai Mikhailavich) |
Купрыянаў Мiкалай Мiхайлавiч |
КУПРИЯНОВ Николай Михайлович |
|
|
|
|
Peaprokuröri asetäitja |
Sukhorenko Stepan Nikolaevich (Sukharenka Stsiapan Mikalaevich) |
Сухарэнка Сцяпан Мікалаевіч |
СУХОРЕНКО Степан Николаевич |
27.1.1957 |
Zduditši, Gomeli oblast Здудичи Светлогорского района Гомельской области |
|
|
KGB esimees |
Dementei Vasily Ivanovich (Dzemiantsiei Vasil Ivanavich) |
Дземянцей Васiль Iванавіч |
ДЕМЕНТЕЙ Василий Иванович |
|
|
|
|
KGB esimehe esimene asetäitja |
Kozik Leonid Petrovich (Kozik Leanid Piatrovich) |
Козiк Леанiд Пятровiч |
КОЗИК Леонид Петрович |
13.7.1948 |
Barõssav |
|
|
Ametühingute ühenduse juht |
Koleda Alexandr Mikhailovich (Kalada Alaksandr Mikhailavich) |
Каляда Аляксандр Мiхайлавiч |
КОЛЕДА Александр Михайлович |
|
|
|
|
Bresti oblasti valimiskomisjoni esimees |
Mikhasev Vladimir Ilyich (Mikhasiou Uladzimir Iliich) |
Мiхасёў Уладзiмiр Iльiч |
МИХАСЕВ Владимир Ильич |
|
|
|
|
Gomeli oblasti keskvalimiskomisjoni esimees |
Luchina Leonid Aleksandrovich |
Лучына Леанiд Аляксандравiч |
ЛУЧИНА Леонид Александрович |
18.11.1947 |
Minski oblast |
|
|
Grodna oblasti keskvalimiskomisjoni esimees |
Karpenko Igor Vasilievich (Karpenka Ihar Vasilievich) |
Карпенка Iгар Васiльевiч |
КАРПЕНКО Игорь Васильевич |
28.4.1964 |
Novokuznetsk, Venemaa Новокузнецк Кемеровской области, Россия |
|
|
Minski linna keskvalimiskomisjoni esimees |
Kurlovich Vladimir Anatolievich (Kurlovich Uladzimir Anatolievich) |
Курловiч Уладзiмiр Анатольевiч |
КУРЛОВИЧ Владимир Анатольевич |
|
|
|
|
Minski oblasti keskvalimiskomisjoni esimees |
Metelitsa Nikolai Timofeevich (Miatsielitsa Mikalai Tsimafeevich) |
Мяцелiца Мiкалай Цiмафеевiч |
МЕТЕЛИЦА Николай Тимофеевич |
|
|
|
|
Magiljovi oblasti keskvalimiskomisjoni esimees |
Pishchulenok Mikhail Vasilievich (Pishchulenak Mikhail Vasilievich) |
Пiшчулёнак Мiхаiл Васiльевiч |
ПИЩУЛЕНОК Михаил Васильевич |
|
|
|
|
Vitsebski oblasti keskvalimiskomisjoni esimees |
Sheyman (Sheiman), Victor Vladimirovich |
|
|
26.5.1958 |
Grodna rajoon |
|
|
Julgeolekunõukogu riigisekretär |
Pavlichenko (Pavliuchenko), Dmitri (Dmitry) Valeriyevich |
|
|
1966 |
Vitsebsk |
|
|
Siseministeeriumi erireageerimisrühma (SOBR) ülem |
Naumov, Vladimir Vladimïrovich |
|
|
7.2.1956 |
|
|
|
Siseminister |
Yermoshina Lydia Mihajlovna |
|
|
29.1.1953 |
Slutsk (Minski rajoon) |
|
|
Keskvalimiskomisjoni esinaine |
Podobed Yuri Nikolaevich |
|
|
5.3.1962 |
Slutsk (Minski rajoon) |
|
|
Miilitsa eriüksuse (OMON) kolonelleitnant, siseministeerium |
Rybakov Alexei |
Рыбакоў Аляксей |
РЫБАКОВ Алексей |
|
|
Ul. Jesenina 31-1-104, Minsk |
|
Minski linna Moskva rajooni kohtunik |
Bortnik Sergei Aleksandrovich |
Бортнік Сяргей Аляксандравiч |
БОРТНИК Сергей Александрович |
28.5.1953 |
Minsk |
Ul. Surganovo 80-263, Minsk |
MP0469554 |
Riigiprokurör |
Yasinovich Leonid Stanislavovich |
Ясіновіч Леанід Станіслававіч |
ЯСИНОВИЧ Леонид Станиславович |
26.11.1961 |
Butšani, Vitsebski oblast |
Ul. Gorovtsa 4-104, Minsk |
MP0515811 |
Minski linna keskrajooni kohtunik |
Migun Andrei Arkadevich |
Мігун Андрэй Аркадзевiч |
МИГУН Андрей Аркадевич |
5.2.1978 |
Minsk |
UI. Goretskovo Maksima 53-16, Minsk |
MP1313262 |
Riigiprokurör |