16.10.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 285/1

NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE ESINDAJATE OTSUS,

9. juuni 2006,

mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) rajamise mitmepoolse lepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist

(2006/682/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõikega 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu on andnud komisjonile volitused alustada läbirääkimisi teatavate Euroopa kolmandate riikidega Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) rajamiseks.

(2)

Komisjon on ühenduse ja selle liikmesriikide nimel pidanud läbirääkimisi Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia, Islandi, Montenegro, Norra, Rumeenia, Serbia ning ÜRO Kosovo missiooniga Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise lepingu sõlmimiseks kooskõlas nõukogu otsusega, millega antakse komisjonile volitus alustada läbirääkimisi.

(3)	Leping, mille üle komisjon pidas läbirääkimisi, tuleks alla kirjutada ja seda ajutiselt kohaldada, tingimusel et seda on võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) rajamise mitmepoolse lepingu (edaspidi “leping”) allakirjutamine, eeldusel et nõukogu teeb otsuse lepingu sõlmimise kohta.

2. Nõukogu eesistujale antakse käesolevaga õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel lepingule alla kirjutama, eeldusel et see sõlmitakse.

3. Lepingu jõustumiseni kohaldatakse seda vastavalt selle artikli 29 lõikele 3. Nõukogu eesistujal on õigus esitada ühenduse ja selle liikmesriikide nimel nimetatud sättes osutatud teade.

4. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

1. Ühendust ja liikmesriike esindab lepingu artikli 18 kohaselt asutatud ühiskomitee.

2. Ühenduse ja selle liikmesriikide seisukoha ühiskomitee otsuste suhtes lepingu artikli 17 alusel, millega vajalikke tehnilisi kohandusi arvesse võttes lihtsalt laiendatakse ühenduse õigusakte, lisades need lepingu I lisasse, võtab vastu komisjon.

3. Muude ühiskomitee otsuste suhtes, mis käsitlevad ühenduse pädevusse kuuluvaid küsimusi, võtab ühenduse ja selle liikmesriikide seisukoha vastu nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega.

4. Muude ühiskomitee otsuste suhtes, mis käsitlevad liikmesriikide pädevusse kuuluvaid küsimusi, võtab ühenduse ja selle liikmesriikide seisukoha vastu nõukogu komisjoni või liikmesriikide ettepaneku põhjal ühehäälselt.

5. Ühenduse ja selle liikmesriikide seisukohta ühiskomitees esindab komisjon, välja arvatud liikmesriikide ainupädevusse kuuluvates valdkondades, mil seda esindab nõukogu eesistuja või nõukogu asjaomase otsuse põhjal komisjon.

Luxembourg, 9. juuni 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

H. GORBACH

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni (1) vaheline Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise

MITMEPOOLNE LEPING

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

(edaspidi “EÜ liikmesriigid”), ning

EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi “ühendus” või “Euroopa Ühendus”) ning

ALBAANIA VABARIIK,

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA,

BULGAARIA VABARIIK,

ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ISLANDI VABARIIK,

MONTENEGRO VABARIIK

NORRA KUNINGRIIK,

RUMEENIA,

SERBIA VABARIIK ja

ÜRO AJUTINE MISSIOON KOSOVOS,

kõik eespool nimetatud edaspidi koos “lepinguosalised”.

TUNNISTADES rahvusvahelise tsiviillennunduse terviklikku iseloomu ning soovides luua Euroopa ühist lennunduspiirkonda (ECAA), mis põhineb vastastikusel juurdepääsul lepinguosaliste õhutranspordi turule ja asutamisvabadusel ning kus valitsevad võrdsed konkurentsitingimused ja austatakse samu reegleid, kaasa arvatud ohutuse, julgestuse, lennuliikluse korraldamise, sotsiaalse ühtlustamise ning keskkonna valdkonnas;

ARVESTADES, et ECAAd käsitlevaid eeskirju kohaldatakse Euroopa ühises lennunduspiirkonnas mitmepoolselt ja seetõttu tuleb kindlaks määrata konkreetsed eeskirjad;

NÕUSTUDES, et on asjakohane, et ECAA eeskirjad põhinevad Euroopa Ühenduse kehtivatel õigusaktidel, mis on sätestatud käesoleva lepingu I lisas, ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse asutamislepingu sätete kohaldamist;

TUNNISTADES, et ECAA eeskirjade täielik järgimine võimaldab lepinguosalistel kasutada ECAA hüvesid, kaasa arvatud turulepääsu;

PIDADES MEELES, et ECAA eeskirjade täielikku järgimist, kaasa arvatud turulepääsu, ei ole võimalik saavutada kohe, vaid ülemineku abil, mida võimaldavad konkreetsed piiratud kestusega meetmed;

RÕHUTADES, et lennuettevõtjate turulepääsu eeskirjadest tuleks jätta välja kahepoolsetes õhutranspordi lepingutes või kokkulepetes sätestatud piirangud sagedusele, veomahule, lennuliinidele, õhusõidukite liigile ja muud sarnased piirangud, kui kohaldatav üleminekukord ei näe vajaduse korral ette teisiti, ning et lennuettevõtjatelt ei tohiks nõuda turulepääsu tingimusena kaubanduskokkulepete või samalaadsete kokkulepete sõlmimist;

RÕHUTADES, et seoses juurdepääsuga õhutranspordi infrastruktuuridele, eriti kui viimased on piiratud, tuleb lennuettevõtjaid kohelda kedagi diskrimineerimata;

PIDADES MEELES, et Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning lepinguosaliste vaheliste assotsiatsioonilepingute põhimõtte kohaselt sätestatakse vastastikuse õhutransporditurule pääsu tingimused erilepingutes, et tagada nende lepinguosaliste vahelise transpordi koordineeritud areng ja järkjärguline liberaliseerimine kooskõlas nende kaubandusvajadustega;

PIDADES MEELES, et kõik assotsiatsioonilepingu osalised soovivad viia oma õhutransporti ja sellega seotud küsimusi reguleerivad õigusaktid kooskõlla Euroopa Ühenduse õigusaktidega, sealhulgas ka ühenduse tulevikus toimuva õigusliku arenguga;

TUNNISTADES, kui oluline on nimetatud küsimuse puhul tehniline abi;

TUNNISTADES, et ühenduse ja EÜ liikmesriikide suhteid Norra ja Islandiga peab ka edaspidi reguleerima Euroopa Majanduspiirkonna leping;

SOOVIDES võimaldada Euroopa ühise lennunduspiirkonna laienemist;

MEENUTADES Euroopa Ühenduse ja assotsiatsioonilepingu osaliste läbirääkimisi, mille eesmärk oli sõlmida lennuteenuste teatavaid aspekte käsitlevad kokkulepped, millega viiakse EÜ liikmesriikide ja assotsiatsioonilepingute osaliste kahepoolsed lepingud kooskõlla Euroopa Ühenduse õigusega,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

1. Käesoleva lepingu eesmärk on luua Euroopa ühine lennunduspiirkond (edaspidi ECAA). ECAA põhineb vabal turulepääsul, asutamisvabadusel, võrdsetel konkurentsitingimustel ja ühistel eeskirjadel ohutuse, julgestuse, lennuliikluse korraldamise, sotsiaal- ja keskkonna valdkonnas. Sel eesmärgil sätestatakse lepingus eeskirjad, mida kohaldatakse lepinguosaliste vahel allpool sätestatud tingimustel. Need eeskirjad hõlmavad I lisas loetletud õigusaktide sätteid.

2. Käesoleva lepingu sätteid kohaldatakse juhul, kui need käsitlevad õhutransporti ja sellega seotud küsimusi, mis on nimetatud I lisas.

3. Käesoleva leping koosneb artiklitest, milles kirjeldatakse ECAA üldist toimimist, edaspidi “põhileping”, lisadest, millest I lisa sisaldab põhilepingu raames lepinguosaliste vahel kohaldatavaid Euroopa Ühenduse õigusakte, ning protokollidest, millest vähemalt ühega iga assotsiatsioonilepingu osalise kohta kehtestatakse tema suhtes kohaldatav üleminekukord.

Artikkel 2

1. Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	leping – põhileping, selle lisad, I lisas viidatud õigusaktid ning põhilepingu protokollid;

b)	assotsiatsioonilepingu osaline – Albaania Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariik, Horvaatia Vabariik, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro Vabariik, Rumeenia, Serbia Vabariik või mis tahes riik või üksus, mis ühineb käesoleva lepinguga vastavalt artiklile 32;

c)	assotsiatsioonilepingu lisaosaline või UNMIK (United Nations Interim Administration Mission in Kosovo) – ÜRO Kosovo missioon vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile nr 1244;

lepinguosaline – tähendab ühenduse ja EÜ liikmesriikide suhtes ühendust ja EÜ liikmesriike või ühendust või EÜ liikmesriike. Sellele mõistele igal konkreetsel juhul omistatav tähendus tuleb kindlaks teha lepingu vastavate sätete alusel ning ühenduse ja EÜ liikmesriikide asjaomase pädevuse alusel, mis tuleneb EÜ asutamislepingu vastavatest sätetest;

e)	ECAA osaline – assotsiatsioonilepingu osaline, Norra või Island;

f)	EÜ asutamisleping – Euroopa Ühenduse asutamisleping;

g)	EMP leping – Euroopa Majanduspiirkonna leping koos selle protokollide ja lisadega, mis kirjutati alla 2. mail 1992 ja mille osalised on Euroopa Ühendus, selle liikmesriigid, Island, Liechtenstein ning Norra;

h)	assotsiatsioonileping – iga selline leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse või Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt vastava assotsiatsioonilepingu osalise vahel;

i)	ECAA lennuettevõtja – lennuettevõtja, millele on väljastatud käesolevas lepingus ette nähtud lennutegevusluba vastavalt I lisas nimetatud asjakohaste õigusaktide sätetele;

pädev tsiviillennundusasutus – valitsusasutus või üksus, mis kasutab seaduslikku õigust lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvate toodete, teenuste või lennutegevuslubade vastavuse hindamiseks ja nende heakskiitmiseks ning kasutamise või müümise kontrollimiseks ning mis võib võtta täitemeetmeid tagamaks, et tema jurisdiktsioonipiirkonnas turustatavad tooted või teenused vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele;

k)	konventsioon – 7. detsembril 1944 Chicagos allkirjastamiseks avatud rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon ning selle muudatused ja lisad;

l)	SESAR – ühtse Euroopa taeva algatuse tehniline rakendamine, mis võimaldab uue põlvkonna lennuliikluse korraldamise süsteemide (ATM süsteemide) kooskõlastatud ja samaaegset uuringut, arendamist ja kasutuselevõttu;

m)	ATM üldplaan (lennuliikluse korraldamise üldplaan) – SESARi lähtepunkt;

n)	EÜ liikmesriik – Euroopa Ühenduse liikmesriik.

2. Mõistete “riik”, “siseriiklik”, “kodanikud” või “territoorium” kasutamine ei mõjuta ühegi lepinguosalise rahvusvahelisest õigusest tulenevat staatust.

Artikkel 3

Õigusaktide kohaldatavad sätted, millele viidatakse või mis sisalduvad I lisas ning mis on kohandatud vastavalt II lisale, või mis sisalduvad ühiskomitee otsustes, on lepinguosalistele siduvad ning moodustavad osa nende riigisisesest õiguskorrast või võetakse sinna üle järgmiselt:

a)	õigusakt, mis vastab Euroopa Ühenduse määrusele, võetakse üle lepinguosaliste riigisisesesse õiguskorda;

b)	õigusakt, mis vastab Euroopa Ühenduse direktiivile, rakendatakse lepinguosalise ametivõimude valitud viisil ja meetoditega.

Artikkel 4

Lepinguosalised võtavad kõik asjakohased üld- või erimeetmed, et tagada lepingust tulenevate kohustuste täitmine, ning hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada lepingu eesmärkide saavutamist.

Artikkel 5

Käesoleva lepingu sätted ei mõjuta EMP lepingu osaliste vahelisi suhteid.

MITTEDISKRIMINEERIMINE

Artikkel 6

Käesoleva lepingu reguleerimisalas ning ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on keelatud diskrimineerimine riikkondsuse alusel.

ASUTAMISÕIGUS

Artikkel 7

Käesoleva lepingu reguleerimisalas ja tingimustel ning ilma et see piiraks I lisas loetletud asjakohaste õigusaktide kohaldamist, ei kehtestata EÜ liikmesriigi või ECAA osalise kodanikele asutamisvabaduse piiranguid ühegi EÜ liikmesriigi või ECAA osalise territooriumil. Asutamisvabadus hõlmab õigust alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtteid, eelkõige äriühinguid tingimustel, mille on oma kodanike jaoks õigusaktidega kehtestanud riik, kus niisugune asutamine toimub. Sama kehtib ka asutuste, tütarettevõtete või filiaalide kohta, mille EÜ liikmesriigi või ECAA osalise kodanikud on asutanud EÜ liikmesriigi või ECAA osalise territooriumil.

Artikkel 8

1. Käesoleva lepingu reguleerimisalas ning ilma et see piiraks I lisas loetletud asjakohaste õigusaktide kohaldamist, koheldakse äriühinguid, mis on asutatud või moodustatud vastavalt ühe EÜ liikmesriigi või ECAA osalise õigusaktidele ja mille peamine tegevuskoht on ECAAs, samaväärselt füüsiliste isikutega, kes on EÜ liikmesriikide või ECAA osaliste kodanikud.

2. Mõiste “äriühingud” tähendab tsiviil- või äriõiguslikke äriühinguid, sealhulgas ühistuid ning teisi avalik-õiguslikke või eraõiguslikke juriidilisi isikuid, välja arvatud mittetulundusühingud.

Artikkel 9

1. Artiklite 7 ja 8 sätteid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on lepinguosalise territooriumil kas või juhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

2. Artiklite 7 ja 8 sätted ning nende alusel võetud meetmed ei piira nende õigus- või haldusnormide kohaldatavust, millega nähakse ette välisriigi kodaniku teistsugune kohtlemine avaliku korra, julgeoleku või tervisekaitse huvides.

Artikkel 10

1. Ilma et see piiraks olemasolevate lepingute soodsamate sätete kohaldamist, kaotavad lepinguosalised lepingu reguleerimisalas koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed seadmete, varustuse, varuosade ning muude vahendite veo puhul, kui need on vajalikud ECAA lennuettevõtjale lepinguga ettenähtud tingimustel õhuveoteenuste osutamise jätkamiseks.

2. Esimeses lõikes nimetatud kohustus ei takista lepinguosalistel selliseid vedusid keelata või kehtestada neile piiranguid juhul, kui see on vajalik avaliku korra või julgeoleku seisukohalt, inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks või intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks. Siiski ei tohi sellised keelud või piirangud kujutada endast meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piirangut.

LENNUOHUTUS

Artikkel 11

1. Lepinguosalised seavad sisse asjakohased meetmed, millega tagatakse, et õhusõiduk, mis on registreeritud ühes lepinguosalises riigis ja maandub teise lepinguosalise lennuväljal, vastab konventsiooni põhjal kehtestatud rahvusvahelistele ohutusnormidele ning läbib perroonikontrolli, mille teostavad õhusõiduki pardal ja ümber teise lepinguosalise volitatud esindajad ning mille käigus kontrollitakse õhusõiduki ja selle meeskonna dokumentide kehtivust ning õhusõiduki ja selle seadmete välist seisukorda.

2. Lepinguosaline võib igal ajal taotleda konsultatsioone seoses teise lepinguosalise ohutusnormidega, mis kehtivad valdkondades, mida ei reguleeri I lisas viidatud õigusaktid.

3. Ükski käesoleva lepingu säte ei piira pädeva tsiviillennundusasutuse õigust võtta viivitamata asjakohaseid meetmeid, kui selgub, et toode või teenus võib:

i)	mitte vastata konventsiooni põhjal kehtestatud miinimumstandarditele või

ii)	tekitada tõsiseid kahtlusi, mis tuvastatakse lõikes 1 nimetatud kontrolli käigus, et õhusõiduk või selle käitamine ei vasta konventsiooni põhjal kehtestatud miinimumstandarditele, või

iii)	tekitada tõsiseid kahtlusi, et konventsiooni põhjal kehtestatud miinimumstandarditest kinnipidamine ja nende haldamine on puudulik.

4. Kui pädev tsiviillennundusasutus võtab lõike 3 alusel meetmeid, teatab ta viivitamata teiste lepinguosaliste tsiviillennundusasutustele nende võtmisest ning selle põhjustest.

5. Kui meetmeid, mida lõike 3 kohaselt võeti, ei peatata niipea, kui nende võtmise põhjused on lakanud olemast, võib iga lepinguosaline suunata selle küsimuse lahendamiseks ühiskomiteele.

6. Kui siseriiklikus õiguses tehakse pädeva tsiviillennundusasutuse staatust puudutavaid muudatusi, teatab asjaomane lepinguosaline sellest teistele lepinguosalistele.

LENNUNDUSJULGESTUS

Artikkel 12

1. Tsiviillennunduse kaitsmiseks õigusvastase sekkumise eest tagavad lepinguosalised, et iga nende territooriumil paikneva lennujaama suhtes kohaldatakse ühiseid põhistandardeid ja lennundusjulgestuse järgimise järelevalve süsteeme, mis on esitatud I lisas.

2. Taotluse korral osutavad lepinguosalised üksteisele abi, et ennetada tsiviilõhusõiduki kaaperdamist või muud sellise sõiduki, reisijate ja meeskonna, lennujaamade ja navigatsioonivahendite ohutuse vastast ebaseaduslikku tegevust ning muid tsiviillennundusjulgestust ähvardavaid ohte.

3. Kui toimub tsiviilõhusõiduki kaaperdamine või muu õhusõiduki, reisijate ja meeskonna, lennujaamade ja navigatsioonivahendite ohutuse vastane ebaseaduslik tegevus või tekib selliste intsidentide oht, abistavad lepinguosalised üksteist, hõlbustades suhtlemist ning teisi asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on lõpetada selline intsident või selle tekkimise oht kiiresti ning ohutult.

4. Assotsiatsioonilepingu osalise suhtes võib Euroopa Komisjon korraldada I lisas viidatud Euroopa Ühenduse asjakohaste õigusaktide kohase kontrolli ning ta peab vajadusel osalema Euroopa Komisjoni poolt korraldatavas teiste lepinguosaliste kontrollis.

LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

Artikkel 13

1. Lepinguosalised teevad lennuliikluse korraldamisel koostööd, et laiendada ühtse Euroopa taeva algatust ka ECAAle eesmärgiga tõhustada olemasolevaid ohutusnorme ning Euroopa üldisi lennuliiklusstandardeid, optimeerida veomahtu ning viia miinimumini hilinemised.

2. Eesmärgiga hõlbustada oma territooriumil ühtse Euroopa taeva algatust käsitlevate õigusaktide rakendamist:

—

võtavad assotsiatsioonilepingu osalised oma pädevuse piires esimesel võimalusel vajalikud meetmed, et kohandada oma lennuliikluse korraldamise institutsioonilised struktuurid ühtse Euroopa taeva algatusega, eelkõige määrates või asutades riiklikud järelevalveasutused, mis on vähemalt oma tegevuses sõltumatud aeronavigatsiooniteenuse pakkujatest,

—	seob Euroopa Ühendus assotsiatsioonilepingu osalised ühtse Euroopa taeva algatusest tulenevate tegevusalgatustega aeronavigatsiooniteenuste, õhuruumi ja koostalitlusvõime valdkonnas, eeskätt kaasates nad varakult asjakohaste lepinguosaliste jõupingutustesse funktsionaalsete õhuruumiosade rajamisel.

3. Euroopa Ühendus hoolitseb selle eest, et assotsiatsioonilepingu osalised kaasatakse täielikult ATM üldplaani arendamisse komisjoni SESARi programmi raames.

KONKURENTS

Artikkel 14

1. Käesoleva lepingu reguleerimisalas kohaldatakse III lisa sätteid. Kui konkurentsi ning riigiabi käsitlevad eeskirjad on sätestatud kahe või enama lepinguosalise vahel sõlmitud muudes lepingutes, näiteks assotsiatsioonilepingutes, kohaldatakse nende osaliste vahel neid eeskirju.

2. III lisa sätete suhtes ei kohaldata artikleid 15, 16 ja 17.

TÄITMINE

Artikkel 15

1. Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, tagab iga lepinguosaline, et siseriiklikes kohtutes võib tugineda käesolevast lepingust, eelkõige I lisas loetletud õigusaktidest tulenevatele õigustele.

2. Juhtudel, mis võivad mõjutada lepinguga lubatud tegelikke või võimalikke lennuteenuseid, on Euroopa Ühenduse institutsioonidel õigus kasutada volitusi, mis on neile I lisas viidatud või sisalduvate õigusaktide sätetega.

3. Kõik küsimused, mis puudutavad nende otsuste õiguspärasust, mis Euroopa Ühenduse institutsioonid teevad lepingu, eelkõige I lisas loetletud õigusaktide alusel, kuuluvad Euroopa Ühenduste Kohtu, edaspidi “Euroopa Kohus”, ainupädevusse.

TÕLGENDAMINE

Artikkel 16

1. Niivõrd, kui käesoleva lepingu sätete ning I lisas loetletud õigusaktide sätete sisu langeb kokku EÜ asutamislepingu eeskirjade ning EÜ asutamislepingu kohaselt vastuvõetud õigusaktidega, tõlgendatakse nimetatud sätteid nende rakendamisel ja kohaldamisel vastavalt Euroopa Kohtu ja Euroopa Komisjoni otsustele, mis on tehtud enne käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeva. Otsused, mis tehakse pärast lepingu allkirjastamise kuupäeva, edastatakse teistele lepinguosalistele. Ühe lepinguosalise taotlusel otsustab selliste hiljem tehtud otsuste mõju üle ühiskomitee, pidades silmas vajadust tagada lepingu nõuetekohane toimimine. Olemasolevad tõlgendused edastatakse enne lepingu allkirjastamise kuupäeva ECAA osalistele. Otsused, mis ühiskomitee teeb kõnealuse korra kohaselt, on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga.

2. Kui kohtuasja läbivaatamisel ECAA osalise kohtus tekib tõlgendamisküsimus lepingu, I lisas loetletud õigusaktide sätete või nende alusel vastuvõetud õigusaktide suhtes, mille sisu langeb kokku EÜ asutamislepingu eeskirjade ning EÜ asutamislepingu kohaselt vastuvõetud õigusaktidega, palub kohus vastavalt IV lisale Euroopa Ühenduse Kohtult selle küsimuse kohta otsust, kui ta peab seda oma otsuse tegemiseks vajalikuks. ECAA osaline võib kooskõlas IV lisaga sätestada, millises ulatuses ja milliste eeskirjade järgi kõnealust sätet tema kohtutes kohaldatakse. Selline otsus tehakse teatavaks hoiulevõtjale ning Euroopa Kohtule. Hoiulevõtja teavitab ka teisi lepinguosalisi.

3. Kui lepinguosalise kohus, kelle otsuse peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, ei saa vastavalt lõikele 2 pöörduda Euroopa Kohtu poole, edastab lepinguosaline iga sellise kohtu otsuse ühiskomiteele, kes kannab hoolt, et säiliks lepingu ühtne tõlgendamine. Kui ühiskomitee ei ole suutnud kahe kuu jooksul pärast seda, kui talle anti lahendada Euroopa Kohtu ja lepinguosalise kohtu praktika erinevuse küsimus, säilitada käesoleva lepingu ühtset tõlgendamist, võib kohaldada artiklis 20 sätestatud korda.

UUED ÕIGUSAKTID

Artikkel 17

1. Käesoleva leping ei piira ühegi lepinguosalise õigust ühepoolselt vastu võtta uusi õigusakte või muuta kehtivaid õigusakte tingimusel, et järgitakse mittediskrimineerimise põhimõtteid ning käesoleva artikli ja artikli 18 lõike 4 sätteid, õhutranspordi valdkonnas või sellega seotud aladel, mis on loetletud I lisas. Assotsiatsioonilepingu osalised ei võta selliseid õigusakte vastu, kui need pole käesoleva lepinguga kooskõlas.

2. Niipea kui lepinguosaline võtab vastu uue õigusakti või muudab õigusakti, teatab ta sellest ühiskomitee kaudu teistele lepinguosalistele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast selle õigusakti vastuvõtmist. Ükskõik millise lepinguosalise nõudel arutab ühiskomitee kahe kuu jooksul pärast nõude esitamist sellise uue õigusakti või muudatuse võimalikke mõjusid lepingu nõuetekohasele toimimisele.

3. Ühiskomitee:

a)	võtab vastu otsuse, millega muudetakse I lisa, et vajaduse korral vastastikkuse alusel lisada sellesse uus õigusakt või muudatus, või

b)	võtab vastu otsuse selle kohta, et kõnealune uus õigusakt või muudatus loetakse olevat lepinguga kooskõlas, või

c)	otsustab, milliseid meetmeid võtta, et kaitsta lepingu nõuetekohast toimimist.

4. Kui õigusakt on vastu võetud lepingu allkirjastamise ja jõustumise vahel ning sellest on teavitatud ka teisi lepinguosalisi, loetakse ühiskomitee poole pöördumise kuupäevaks seda kuupäeva, millal teave saadi. Ühiskomitee otsuse langetamise kuupäev ei tohi olla varasem kui kuuskümmend päeva lepingu jõustumise kuupäevast.

ÜHISKOMITEE

Artikkel 18

1. Käesolevaga luuakse ühiskomitee, mis vastutab lepingu haldamise ja nõuetekohase rakendamise eest, ilma et see piiraks artikli 15 lõigete 2 ja 3 ning artiklite 21 ja 22 kohaldamist. Selleks annab ühiskomitee soovitusi ja võtab vastu otsuseid lepingus sätestatud juhtudel. Lepinguosalised täidavad ühiskomitee otsuseid kooskõlas oma õigusnormidega.

2. Ühiskomitee koosneb lepinguosaliste esindajatest.

3. Ühiskomitee teeb otsuseid ühehäälselt. Siiski võib ühiskomitee otsustada teatud eriküsimuste puhul kehtestada häälteenamusel põhineva hääletuskorra.

4. Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks vahetavad lepinguosalised muuhulgas teavet lepinguga seotud uute õigusaktide või otsuste vastuvõtmise kohta ning konsulteerivad osalise nõudel ühiskomiteega, sealhulgas ka sotsiaalküsimustes.

5. Ühiskomitee võtab vastu töökorra.

6. Ühiskomitee eesistujaks on kordamööda ECAA osaline või Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid komitee töökorras ettenähtud tingimuste kohaselt.

7. Ühiskomitee eesistuja kutsub istungi kokku vähemalt kord aastas, et kontrollida lepingu üldist toimimist ning lepinguosalise nõudel, kui eriolukord seda nõuab. Ühiskomitee jälgib pidevalt Euroopa Kohtu praktika arengut. Selleks edastab Euroopa Ühendus ECAA osalistele kõik Euroopa Kohtu otsused, mis on olulised lepingu toimimise seisukohast. Käesoleva lepingu ühtse tõlgendamise tagamiseks võtab ühiskomitee meetme kolme kuu jooksul.

8. Ühiskomitee võib võtta vastu otsuse asutada töörühm, mis abistab teda tema ülesannete täitmisel.

Artikkel 19

1. Ühiskomitee otsus on lepinguosalistele siduv. Kui ühiskomitee otsus sisaldab nõuet, et lepinguosaline peab võtma meetmeid, siis nimetatud osaline võtab vajalikud meetmed ning teavitab sellest ühiskomiteed.

2. Ühiskomitee otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja ECAA lepinguosaliste ametlikes väljaannetes. Igas otsuses märgitakse lepinguosalistele kohustuslik rakendamise kuupäev ning ka muu ettevõtjaid puudutada võiv teave.

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 20

1. Ühendus koos EÜ liikmesriikidega või ECAA osaline võib pöörduda käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusküsimuses ühiskomitee poole, välja arvatud juhtudel, mille puhul on käesolevas lepingus sätestatud erikord.

2. Kui 1 lõike alusel pöördutakse vaidlusküsimuses ühiskomitee poole, alustatakse vaidluspoolte vahel viivitamatult konsultatsioone. Juhul kui Euroopa Ühendus ei kuulu vaidluspoolte hulka, võib üks vaidluspooltest kutsuda ühenduse esindaja konsultatsioonidel osalema. Vaidluspooled võivad koostada lahendusettepaneku, mis esitatakse viivitamatult ühiskomiteele. Otsused, mis ühiskomitee võtab vastu kõnealuse korra raames, arvestavad Euroopa Kohtu praktikat.

3. Kui ühiskomitee ei ole nelja kuu jooksul alates küsimuse esitamisest võtnud vastu otsust, mis vaidluse lahendaks, võivad vaidlusosalised esitada vaidluse Euroopa Kohtule, kelle otsus on lõplik ja siduv. Kord, mille kohaselt võib Euroopa Kohtu poole pöörduda, on sätestatud IV lisas.

4. Kui ühiskomitee ei ole nelja kuu jooksul alates küsimuse esitamisest võtnud vastu otsust, võivad lepinguosalised vastavalt artiklitele 21 ja 22 võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Pärast selle perioodi lõppu võib lepinguosaline lepingu vahetu mõjuga denonsseerida. Lepinguosaline ei võta kaitsemeetmeid küsimuse puhul, millega on lepingu kohaselt pöördutud Euroopa Kohtu poole, välja arvatud juhtudel, mis on kindlaks määratud artikli 11 lõikes 3 või kooskõlas mehhanismidega, mis on sätestatud I lisas nimetatud üksikaktides.

KAITSEMEETMED

Artikkel 21

Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 3 ning käesoleva lepingu protokollides nimetatud ohutus- ja julgestushinnangute kohaldamist, kasutatakse kaitsemeetmeid ainult sellises ulatuses ja nii kaua, kui on vajalik olukorra parandamiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis häirivad lepingu toimimist kõige vähem.

Artikkel 22

1. Lepinguosaline, kes kaalub kaitsemeetmete võtmist, teatab oma kavatsusest ühiskomitee kaudu teistele lepinguosalistele ja esitab kogu asjaomase teabe.

2. Lepinguosalised asuvad kohe ühiskomitees nõu pidama, et jõuda ühiselt vastuvõetava lahenduseni.

3. Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 3 kohaldamist, ei või asjaomane lepinguosaline võtta kaitsemeetmeid enne, kui lõikes 1 nimetatud teavitamisest on möödunud üks kuu, välja arvatud juhul, kui lõikes 2 nimetatud konsulteerimismenetlus on lõppenud enne nimetatud tähtaja möödumist.

4. Asjaomane lepinguosaline teatab võetud meetmetest viivitamata ühiskomiteele ja esitab kogu asjakohase teabe.

TEABE AVALIKUSTAMINE

Artikkel 23

Lepinguosaliste esindajad, delegaadid ja eksperdid, samuti käesoleva lepingu kohaselt tegutsevad ametnikud ja teised teenistujad ei tohi ka pärast ametikohustuste lõppemist avaldada teavet, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, eelkõige teavet ettevõtjate, nende ärisidemete või nende kulukomponentide kohta.

KOLMANDAD RIIGID JA RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

Artikkel 24

1. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega ühiskomitee raames lepinguosalise taotlusel ja artiklites 25 ja 26 ettenähtud korras järgmistes küsimustes:

a)	õhutranspordi küsimused, mida käsitletakse rahvusvahelistes organisatsioonides, ja

b)	lepinguosaliste ja kolmandate riikide vaheliste õhutranspordi alaste suhete arengu erinevad aspektid ning selles valdkonnas sõlmitud kahe- ja mitmepoolsete lepingute toimimine.

2. Lõikes 1 nimetatud konsultatsioonid toimuvad ühe kuu jooksul pärast taotlemist ja kiireloomulistel juhtudel nii kiiresti kui võimalik.

Artikkel 25

1. Artikli 24 lõike 1 punktis a sätestatud konsultatsioonide peamised eesmärgid on:

a)	määrata koos kindlaks, kas küsimused tõstatavad ühist huvi pakkuvaid probleeme ning

sõltuvalt kõnealuste probleemide olemusest:

—	arutada koos, kas lepinguosaliste meetmed asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides tuleks kooskõlastada, või

—	arutada koos muid asjakohaseid lähenemisviise.

2. Lepinguosalised vahetavad võimalikult kiiresti lõikes 1 sätestatud eesmärkidega seotud teavet.

Artikkel 26

Artikli 24 lõike 1 punktis b nimetatud konsultatsioonide peamine eesmärk on uurida asjaomaseid küsimusi ja kaaluda sobivaid lähenemisviise.

ÜLEMINEKUKORD

Artikkel 27

1. I kuni IX protokollis sätestatakse üleminekukord ja vastavad perioodid, mida kohaldatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja EÜ liikmesriikide ning teiselt poolt asjaomase assotsiatsioonilepingu osalise vahel. Norra või Islandi ja assotsiatsioonilepingu osalise vahelistes suhetes kohaldatakse samu tingimusi nagu Euroopa Ühenduse ja EÜ liikmesriikide vahel ühelt poolt ning asjaomase assotsiatsioonilepingu osalise vahel teiselt poolt.

2. Lõikes 1 osutatud üleminekuperioodide ajal määratakse kindlaks õhutranspordi süsteemi asjakohased elemendid kahe assotsiatsioonilepingu osalise vahel, tuginedes piiravamale kahest protokollist, osutades kõnealustele assotsiatsioonilepingu osalistele.

3. Assotsiatsioonilepingu osalise järkjärgulist üleminekut ECAA täielikule kohaldamisele hinnatakse. Hindamise korraldab Euroopa Ühendus koostöös asjaomase assotsiatsioonilepingu osalisega. Kui assotsiatsioonilepingu osaline on veendunud, et asjakohases protokollis sätestatud üleminekuperioodi lõpetamise tingimused on täidetud, teatab ta Euroopa Ühendusele, et tuleks korraldada hindamine.

4. Kui Euroopa Ühendus leiab, et tingimused on täidetud, teavitab ta sellest ühiskomiteed ning otsustab seejärel, et asjaomane assotsiatsioonilepingu osaline on valmis alustama järgmist üleminekuperioodi või võimaluse korral täielikult ühinema Euroopa ühise lennunduspiirkonnaga.

5. Kui Euroopa Ühendus leiab, et tingimused ei ole täidetud, teatab ta sellest ühiskomiteele. Ühendus soovitab asjaomasele assotsiatsioonilepingu osalisele konkreetseid parandusmeetmeid ning määrab kindlaks rakendusperioodi, mille jooksul saab neid parandusmeetmeid mõistlikult rakendada. Enne rakendusperioodi lõppu hinnatakse teist korda ja vajadusel mitu korda, kas soovitatud parandusmeetmed on tõhusalt ning rahuldavalt rakendatud.

SEOS KAHEPOOLSETE ÕHUTRANSPORDI LEPINGUTE JA KOKKULEPETEGA

Artikkel 28

1. Käesoleva lepingu sätted on ülimuslikud assotsiatsioonilepingu osaliste ja Euroopa Ühenduse, EÜ liikmesriigi, Norra või Islandi vahel sõlmitud või assotsiatsioonilepingu osaliste omavahel sõlmitud kehtivate kahepoolsete õhutranspordi lepingute ja/või kokkulepete sätete suhtes.

2. Olenemata lõikest 1 kohaldatakse artiklis 27 viidatud üleminekuperioodi jooksul assotsiatsioonilepingu osaliste ja Euroopa Ühenduse, EÜ liikmesriigi, Norra või Islandi vahel sõlmitud või kahe assotsiatsioonilepingu osalise vahel sõlmitud kahepoolsete lepingute või kokkulepete sätteid, mis reguleerivad kuuluvust, liiklusõigusi, veomahtu, sagedust, õhusõiduki liiki või vahetust, jagatud koodiga lende ning hinnakujundust nende lepingute või kokkulepete osaliste suhtes juhul, kui selline kahepoolne leping ja/või kokkulepe on asjaomaste õhusõidukite suhtes paindlikum kui kõnealuse assotsiatsioonilepingu osalise suhtes kohaldatava protokolli sätted.

3. Assotsiatsioonilepingu osalise ja teise lepinguosalise vaidlus küsimuses, kas ECAA täieliku kohaldamise seisukohast on paindlikumad assotsiatsioonilepingu osalise suhtes kohaldatava protokolli või kahepoolsete lepingute ja/või kokkulepete sätted, lahendatakse artiklis 20 sätestatud vaidluste lahendamise mehhanismi abil. Samamoodi lahendatakse vaidlused selle üle, millises seoses on omavahel vastukäivad protokollid.

JÕUSTUMINE, LÄBIVAATAMINE, LÕPETAMINE JA MUUD SÄTTED

Artikkel 29

Jõustumine

1. Käesoleva lepingu peavad allakirjutanud ratifitseerima või heaks kiitma oma kehtiva korra kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile (hoiulevõtja), kes teatab sellest teistele allakirjutanutele ja ka Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile.

2. Käesolev leping jõustub Euroopa Ühenduse ja EÜ liikmesriikide ning vähemalt ühe assotsiatsioonilepingu osalise ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval. Iga allakirjutanu suhtes, kes kiidab lepingu heaks pärast seda kuupäeva, hakkab see kehtima kõnealuse allakirjutanu ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võivad kaks või mitu lepinguosalist, kelle hulgas peab olema Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid ning vähemalt üks assotsiatsioonilepingu osaline, otsustada kohaldada lepingut ajutiselt omavahel selle allkirjastamise kuupäevast alates, teatades sellest hoiulevõtjale, kes teatab omakorda teistele lepinguosalistele.

Artikkel 30

Läbivaatamine

Leping vaadatakse läbi iga lepinguosalise taotlusel ning igal juhul viie aasta möödumisel selle jõustumisest.

Artikkel 31

Lõpetamine

1. Iga lepinguosaline võib lepingu denonsseerida, teatades sellest hoiulevõtjale, kes teatab lõpetamisest teistele lepinguosalistele ja Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile. Kui käesoleva lepingu denonsseerivad Euroopa Ühendus ja EÜ liikmesriigid, kaotab leping kehtivuse ühe aasta möödumisel sellise teatamise kuupäevast. Kui lepingu denonsseerib mõni teine lepinguosaline, kaotab leping kehtivuse ainult selle lepinguosalise suhtes ühe aasta jooksul sellise teatamise kuupäevast. Siiski võivad lepingu lõppemise kuupäeval osutatavad lennuteenused jätkuda kuni Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) selle lennuhooaja lõpuni, mille sisse langeb lepingu lõppemise kuupäev.

2. Kui assotsiatsioonilepingu osaline ühineb Euroopa Liiduga, lõpeb käesoleva lepingu alusel automaatselt tema staatus assotsiatsioonilepingu osalisena ning selle asemel saab ta EÜ liikmesriigi staatuse.

3. Käesolev leping kaotab kehtivuse või peatatakse assotsiatsioonilepingu osalise suhtes siis, kui vastav assotsiatsioonileping kaotab kehtivuse või peatatakse.

Artikkel 32

ECAA laienemine

Euroopa Ühendus võib kutsuda ECAAs osalema iga riiki või üksust, kes on valmis viima oma õhutransporti ja sellega seotud küsimusi reguleerivad õigusaktid kooskõlla ühenduse õigusega ning kellega ühendus on rajanud või rajab tiheda majanduskoostöö raamistiku, näiteks assotsiatsioonilepingu. Selleks teevad lepinguosalised lepingus vajalikud muudatused.

Artikkel 33

Gibraltari lennujaam

1. Lepingu kohaldamisel Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see kahjustaks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi õiguslikke seisukohti nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.

2. Lepingu kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes lükatakse edasi, kuni jõustub kord, mis sisaldub Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi välisministrite 2. detsembril 1987 esitatud ühisdeklaratsioonis.

Artikkel 34

Keeled

Käesolev leping on koostatud ühes eksemplaris Euroopa Liidu institutsioonide ja nende lepinguosaliste, kes ei ole Euroopa Ühendus ega tema liikmesriigid, ametlikes keeltes, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud:

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

Za Českou republiku

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Għar-Repubblika ta' Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Për Republikën e Shqipërisë

Za Bosnu i Hercegovinu

За Босну и Херцеговину

Za Bosnu i Hercegovinu

За Република България

Za Republiku Hrvatsku

За Бивша Югославска Република Македония

Fyrir hönd Lyðveldisins Íslands

Za Republiku Crnu Goru

For Kongeriket Norge

Pentru România

За Републику Србију

For the United Nations Interim Administration in Kosovo

Luxembourg, 9 June 2006

Dear Sirs,

Hereby I declare that the final text from 22 May 2006 of the Multilateral ECAA Agreement is acceptable for the Government of the Republic of Macedonia.

With this letter, the Government of the Republic of Macedonia considers itself as signatory of the Multilateral Agreement between the Republic of Albania, Bosnia and Herzegovina, the Republic of Bulgaria, the Republic of Croatia, the European Community and its Member States, the Republic of Iceland, the Republic of Macedonia, the Kingdom of Norway, Serbia and Montenegro, Romania and United Nations Interim Administration Mission in Kosovo on the Establishment of a European Common Aviation Area.

However, I declare that the Republic of Macedonia does not accept the denomination used for my country in the abovementioned Agreement, having in view that the constitutional name of my country is Republic of Macedonia.

Please accept, Sirs, the assurances of my highest consideration.

Xhemali MEHAZI

Minister of Transport and Communications

Luxembourg, 9 June 2006

Mr. Xhemali MEHAZI,

Minister of Transport and Communications

of the former Yugoslav Republic of Macedonia,

Sir,

The European Community and its Member States take note of your letter of today's date and confirms that your letter and this reply shall together take the place of the signature of the Multilateral Agreement between the Republic of Albania, Bosnia and Herzegovina, the Republic of Bulgaria, the Republic of Croatia, the European Community and its Member States, the Republic of Iceland, the former Yugoslav Republic of Macedonia, the Kingdom of Norway, Serbia and Montenegro, Romania and the United Nations Interim Administration Mission in Kosovo on the Establishment of a European Common Aviation Area (ECAA). However, this cannot be construed as acceptance or recognition by the European Community and its Member States, in whatever form or content of a denomination other than the “former Yugoslav Republic of Macedonia”.

Please accept, Sir, the assurance of our highest consideration.

On behalf of the European Community and its Member States

(1) Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile 1244.

I LISA

TSIVIILLENNUNDUSE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

Järgmiste Euroopa Ühenduse õigusaktide “kohaldatavaid sätteid” kohaldatakse kooskõlas põhilepingu ja horisontaalseid kohandusi käsitleva II lisaga, kui käesolevas lisas või I kuni IX protokollis ei ole ette nähtud teisiti. Konkreetsed kohandused, mis tuleb teha üksikutesse õigusaktidesse, on sätestatud nende järel.

A. TURULEPÄÄS JA SEONDUVAD KÜSIMUSED

Nr 2407/92

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2407/92, 23. juuli 1992, lennuettevõtetele lennutegevuslubade väljaandmise kohta

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–18 ja lisa, välja arvatud artikli 13 lõikes 3 sisalduv viide EÜ asutamislepingu artiklile 226 (endine 196).

Nr 2408/92

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2408/92, 23. juuli 1992, ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele,

nagu seda on muudetud või kohandatud

—	Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimusi käsitleva akti artikliga 29,

—	EMP ühiskomitee otsusega nr 7/94, 21. märts 1994, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 47 ja teatavaid lisasid,

—

Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingute muudatusi käsitleva akti (edaspidi “2003. aasta ühinemisakt”) artikliga 20.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–15 ning I, II ja III lisa

Nr 2409/92

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2409/92, 23. juuli 1992, piletihindade ja lastitariifide kohta

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–10

Nr 95/93

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 95/93, 18. jaanuar 1993, ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta,

nagu seda on muudetud

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 894/2002, 27. mai 2002, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93,

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1554/2003, 22. juuli 2003, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93,

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 793/2004, 21. aprill 2004, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–12 ja artikli 14a lõige 2.

Artikli 12 lõike 2 kohaldamisel asendatakse mõiste “komisjon” mõistega “ühiskomitee”.

Nr 96/67

Nõukogu direktiiv 96/67/EÜ, 15. oktoober 1996, juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–25 ja lisa.

Artikli 10 kohaldamisel asendatakse mõiste “liikmesriigid” mõistega “EÜ liikmesriigid”.

Artikli 20 lõike 2 kohaldamisel asendatakse mõiste “komisjon” mõistega “ühiskomitee”.

Nr 785/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 785/2004, 21. aprill 2004, kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–8 ja artikli 10 lõige 2

B. LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

Nr 549/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 549/2004, 10. märts 2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus)

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–4, 6 ja 9–14

Nr 550/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 550/2004, 10. märts 2004, aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus)

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–19, I ja II lisa

Nr 551/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 551/2004, 10. märts 2004, õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus)

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–11

Nr 552/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 552/2004, 10. märts 2004, Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus)

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–12, I–V lisa

Nr 2096/2005

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2096/2005, 20. detsember 2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–9, I–V lisa

Nr 2150/2005

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2150/2005, 23. detsember 2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–9, lisa

C. LENNUOHUTUS

Nr 3922/91

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, 16. detsember 1991, tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses,

nagu seda on muudetud

—	komisjoni määrusega (EÜ) nr 2176/96, 13. november 1996, nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 ühitamisest teadusliku ja tehnilise progressiga,

—	komisjoni määrusega (EÜ) nr 1069/1999, 25. mai 1999, millega kohandatakse teaduse ja tehnika arenguga nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91,

—	komisjoni määrusega (EÜ) nr 2871/2000, 28. detsember 2000, millega teaduse ja tehnika arengut arvesse võttes kohandatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses,

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1592/2002, 15. juuli 2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–10, 12–13, välja arvatud artikli 4 lõige 1 ja artikli 8 lõike 2 teine lause, I–III lisa.

Artikli 12 kohaldamisel asendatakse mõiste “liikmesriigid” mõistega “EÜ liikmesriigid”.

Nr 94/56

Nõukogu direktiiv 94/56/EÜ, 21. november 1994, millega kehtestatakse tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise põhimõtted

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–12

Artiklite 9 ja 12 kohaldamisel asendatakse mõiste “komisjon” mõistega “kõik teised ECAA lepinguosalised”.

Nr 1592/2002

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1592/2002, 15. juuli 2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist,

nagu seda on muudetud:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1643/2003, 22. juuli 2003, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1592/2002,

—	komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003, 24. september 2003, millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1592/2002 artiklit 6.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–57, I ja II lisa

Nr 2003/42

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ, 13. juuni 2003, vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–11, I ja II lisa

Nr 1702/2003

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1702/2003, 24. september 2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad,

nagu seda on muudetud

—	komisjoni määrusega (EÜ) nr 381/2005, 7. märts 2005, millega muudetakse komisjoni määrust nr 1702/2003.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–4, lisa. Selles määruses osutatud üleminekuperioodid määrab ühiskomitee.

Nr 2042/2003

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2042/2003, 20. november 2003, õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–6, I–IV lisa

Nr 104/2004

Komisjoni määrus (EÜ) nr 104/2004, 22. jaanuar 2004, milles sätestatakse Euroopa Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–7 ja lisa

Nr 488/2005

Komisjoni määrus (EÜ) nr 488/2005, 21. märts 2005, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive

Nr 2111/2005

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2111/2005, 14. detsember 2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–13, lisa

D. LENNUNDUSJULGESTUS

Nr 2320/2002

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2320/2002, 16. detsember 2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad,

nagu seda on muudetud

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 849/2004, 29. aprill 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2320/2002.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–12 ja lisa

Nr 622/2003

Komisjoni määrus (EÜ) nr 622/2003, 4. aprill 2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks,

nagu seda on muudetud

—	komisjoni määrusega (EÜ) nr 68/2004, 15. jaanuar 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 622/2003,

—	komisjoni määrusega (EÜ) nr 781/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 622/2003,

—	komisjoni määrusega (EÜ) nr 857/2005, 6. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 622/2003.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–5 ja lisa

Nr 1217/2003

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1217/2003, 4. juuli 2003, millega nähakse ette siseriiklike tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmide ühised täpsed nõuded

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–11, I ja II lisa

Nr 1486/2003

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1486/2003, 22. august 2003, millega nähakse ette tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–16

Nr 1138/2004

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1138/2004, 21. juuni 2004, millega kehtestatakse lennujaama turvaala kriitiliste osade ühine määratlus

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–8

E. KESKKOND

Nr 89/629

Nõukogu direktiiv 89/629/EMÜ, 4. detsember 1989, tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite müra piiramise kohta

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–8

Nr 92/14

Nõukogu direktiiv 92/14/EMÜ, 2. märts 1992, rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 2. peatüki II osas käsitletud lennukite lendude piiramise kohta,

nagu seda on muudetud

—	nõukogu direktiiviga 98/20/EÜ, 30. märts 1998, millega muudetakse direktiivi 92/14/EMÜ,

—	nõukogu direktiiviga 1999/28/EÜ, 21. aprill 1999, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/14/EMÜ,

—	komisjoni määrusega (EÜ) nr 991/2001, 21. mai 2001, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/14/EMÜ.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–11 ja lisa

Nr 2002/30

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/30/EÜ, 26. märts 2002, müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel.

Muudetud või kohandatud 2003. aasta ühinemisaktiga.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–15, I ja II lisa

Nr 2002/49

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–16, I– VI lisa

F. SOTSIAALSED ASPEKTID

Nr 1989/391

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–16 ja 18–19

Nr 2003/88

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ, 4. november 2003, tööaja korralduse teatavate aspektide kohta

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–19, 21–24 ja 26–29

Nr 2000/79

Nõukogu direktiiv 2000/79/EÜ, 27. november 2000, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–5

G. TARBIJAKAITSE

Nr 90/314

Nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ, 13. juuni 1990, reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–10

Nr 92/59

Nõukogu direktiiv 92/59/EMÜ, 29. juuni 1992, üldise tooteohutuse kohta

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–19

Nr 93/13

Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–10 ja lisa

Artikli 10 kohaldamisel asendatakse mõiste “komisjon” mõistega “kõik teised ECAA lepinguosalised”.

Nr 95/46

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–34

Nr 2027/97

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2027/97, 9. oktoober 1997, lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul,

nagu seda on muudetud

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 889/2002, 13. mai 2002, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2027/97.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–8

Nr 261/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, 11. veebruar 2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–17

H. MUUD ÕIGUSAKTID

Nr 2299/1989

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2299/89, 24. juuli 1989, toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul,

nagu seda on muudetud

—	nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3089/93, 29. oktoober 1993, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2299/89,

—	nõukogu määrusega (EÜ) nr 323/1999, 8. veebruar 1999, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2299/89.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–22 ja lisa

Nr 91/670

Nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, 16. detsember 1991, lennunduspersonali lennunduslubade vastastikuse tunnustamise kohta tsiviillennunduses

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–8 ja lisa

Nr 3925/91

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3925/91, 19. detsember 1991, ühendusesiseseid lende tegevate isikute salongi- ja registreeritud pagasi ning ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide ja formaalsuste lõpetamise kohta

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–5

Nr 437/2003

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2003, 27. veebruar 2003, reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta,

nagu seda on muudetud

—	komisjoni määrusega (EÜ) nr 1358/2003, 31. juuli 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 ja muudetakse seda.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–11, I ja II lisa

Nr 1358/2003

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1358/2003, 31. juuli 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste andmete kohta ja muudetakse selle I ja II lisa

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–4, I–III lisa

Nr 2003/96

Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik

Kohaldatavad sätted: artikli 14 lõike 1 punkt b ja lõige 2

II LISA

HORISONTAALSED KOHANDUSED JA TEATAV MENETLUSKORD

I lisas loetletud õigusaktide sätteid kohaldatakse kooskõlas lepingu ja käesoleva lisa punktidega 1–4, kui I lisas ei ole sätestatud teisiti. Konkreetsed kohandused, mis tuleb üksikutesse õigusaktidesse teha, on sätestatud I lisas.

Lepingut kohaldatakse käesoleva lisa punktides 5 ja 6 sätestatud menetluskorra kohaselt.

1. ÕIGUSAKTIDE SISSEJUHATAVAD OSAD

Loetletud õigusaktide preambuleid käesoleva lepingu kohaldamisel ei kohandata. Neid arvestatakse lepingu raames sellisel määral, mis on vajalik kõnealustes õigusaktides sisalduvate sätete nõuetekohaseks tõlgendamiseks ja kohaldamiseks.

2. ÕIGUSAKTIDES KASUTATAVAD SPETSIIFILISED MÕISTED

Järgmised mõisted, mida on kasutatud I lisas loetletud õigusaktides, asendatakse järgmiselt:

a)	mõiste “ühendus” asendatakse mõistega “Euroopa ühine lennunduspiirkond”;

b)	mõisted “ühenduse õigus”, “ühenduse õigusaktid”, “ühenduse dokumendid” ning “EÜ asutamisleping” asendatakse mõistega “ECAA leping”;

c)	mõiste “ühenduse lennujaam” asendatakse mõistega “Euroopa ühises lennunduspiirkonnas asuv lennujaam”;

d)	mõiste “Euroopa Ühenduste Teataja” või “Euroopa Liidu Teataja” asendatakse mõistega “lepinguosaliste ametlikud väljaanded”;

e)	mõiste “ühenduse lennuettevõtja” asendatakse mõistega “ECAA lennuettevõtja”.

3. VIITED LIIKMESRIIKIDELE

Ilma et see piiraks käesoleva lisa punkti 4 kohaldamist, loetakse, et I lisas nimetatud õigusaktides sisalduvad viited “liikmesriigile” või “liikmesriikidele” hõlmavad lisaks EÜ liikmesriikidele ka ECAA osalisi.

4. EUROOPA ÜHENDUSTE KOMITEESID JA ASSOTSIATSIOONILEPINGU OSALISTEGA KONSULTEERIMIST KÄSITLEVAD SÄTTED

Euroopa Komisjon konsulteerib assotsiatsioonilepingu osaliste ekspertidega, kellele antakse võimalus esitada oma nõuanded iga kord, kui I lisas loetletud õigusaktid näevad ette Euroopa Komisjoni konsultatsioone Euroopa ühenduste komiteedega ning võimalust esitada oma nõuandeid või arvamusi.

Iga konsultatsioon koosneb ühest koosolekust, mida juhatab Euroopa Komisjon, ning see toimub ühiskomitee raames Euroopa Komisjoni kutsel enne konsultatsioone asjakohase Euroopa Ühenduse komiteega. Euroopa Komisjon edastab igale assotsiatsioonilepingu osalisele kogu vajaliku teabe vähemalt kaks nädalat enne istungit, kui asjaolud ei nõua lühemat etteteatamisaega.

Assotsiatsioonilepingu osalistel palutakse esitada oma seisukohad Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon võtab assotsiatsioonilepingu osaliste nõuandeid nõuetekohaselt arvesse.

Eespool nimetatud sätted ei kehti lepingus sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamisel, mille puhul kehtib konsulteerimiskord, mis on sätestatud III lisas.

5. KOOSTÖÖ JA TEABEVAHETUS

Lepinguosaliste pädevate asutuste asjakohaste volituste kasutamise hõlbustamiseks vahetavad sellised asutused nõudmisel vastastikku teavet, mis on vajalik lepingu nõuetekohaseks toimimiseks.

6. VIIDE KEELTELE

Lepingu kohaldamisalas kehtestatud menetlustes ja ilma et see piiraks IV lisa kohaldamist, on lepinguosalistel õigus kasutada Euroopa Liidu institutsioonide või teiste lepinguosaliste ametlikke keeli. Siiski on lepinguosalised teadlikud, et inglise keele kasutamine hõlbustab seda korda. Kui ametlikus dokumendis kasutatakse keelt, mis ei ole Euroopa Liiduinstitutsioonide ametlik keel, tuleb samaaegselt esitada tõlge mõnda Euroopa Liiduinstitutsioonide ametlikku keelde, võttes arvesse eelmises lauses sätestatut. Kui lepinguosaline kavatseb suulise menetluse korral kasutada keelt, mis ei ole Euroopa Liiduinstitutsioonide ametlik keel, peab see lepinguosaline tagama sünkroontõlke.

III LISA

ARTIKLIS 14 VIIDATUD KONKURENTSI JA RIIGIABI KÄSITLEVAD EESKIRJAD

Artikkel 1

Riigimonopolid

Assotsiatsioonilepingu osaline kohandab järk-järgult kaubanduslikke riigimonopole tagamaks, et kõnealuse assotsiatsioonilepingu osalise üleminekumeetmeid käsitlevas lepingu protokollis viidatud teise perioodi lõpuks ei esine kaupade hankimis- ja turustamistingimuste osas lepinguosaliste kodanike diskrimineerimist. Ühiskomiteed teavitatakse selle eesmärgi saavutamiseks võetud meetmetest.

Artikkel 2

Riigiabi ja konkurentsi käsitlevate õigusaktide ühtlustamine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et on tähtis ühtlustada assotsiatsioonilepingu osaliste riigiabi ja konkurentsi käsitlevad kehtivad õigusaktid Euroopa Ühenduse omadega. Assotsiatsioonilepingu osalised püüavad tagada, et nende kehtivad ja tulevased õigusaktid, mis käsitlevad riigiabi ja konkurentsi, ühtlustatakse järk-järgult Euroopa Ühenduse acquis'ga.

2. Ühtlustamine algab lepingu jõustumisest ning laieneb kõnealuse assotsiatsioonilepingu osalise üleminekumeetmeid käsitlevas lepingu protokollis viidatud teise perioodi lõpuks järk-järgult Euroopa Ühenduse riigiabi ja konkurentsi käsitlevate sätete elementidele, millele osutatakse käesolevas lisas. Assotsiatsioonilepingu osaline määrab Euroopa Komisjoni nõusolekul kindlaks ka õigusaktide ühtlustamise jälgimise ja täitmise tagamise korra.

Artikkel 3

Konkurentsi eeskirjad ja muud majandussätted

1. Järgmised tegevused on vastuolus lepingu nõuetekohase toimimisega, kui need võivad mõjutada kaubandust kahe või enama lepinguosalise vahel:

i)	ettevõtjate vahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja ettevõtjate kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine;

ii)	ühe või mitme ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine lepinguosaliste territooriumil või selle olulisel osal;

iii)	riigiabi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soosides teatavaid ettevõtjaid või tooteid.

2. Käesoleva artikliga vastuolus olevat tegevust hinnatakse Euroopa Ühenduses kehtivate konkurentsieeskirjade, eelkõige EÜ asutamislepingu artiklite 81, 82, 86 ja 87 ning Euroopa Ühenduse institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide kohaldamisest tulenevate kriteeriumide alusel.

3. Iga assotsiatsioonilepingu osaline tagab, et lõike 1 punktide i ja ii täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused usaldatakse oma tegevuses sõltumatule riigiasutusele seoses eraõiguslike ja avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjatega, kellele on antud eriõigused.

4. Assotsiatsioonilepingu osaline määrab või asutab oma tegevuses sõltumatu asutuse, millele usaldatakse lõike 1 punkti iii sätete täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused. Nimetatud asutusel on muu hulgas volitused kiita heaks riigiabiprogramme ja üksikabi vastavalt lõikele 2 ning nõuda ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist.

5. Lepinguosalised tagavad riigiabi läbipaistvuse muu hulgas sellega, et esitavad teistele lepinguosalistele korralise aastaaruande või sellega võrdväärse dokumendi, järgides riigiabi käsitlevas ühenduse ülevaates kirjeldatud metoodikat ja esitusviisi. Ühe lepinguosalise taotlusel annab teine lepinguosaline teavet teatavate riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.

6. Iga lepinguosaline koostab enne lõikes 4 nimetatud asutuse loomist algatatud abiprogrammide täieliku nimistu ning viib sellised abiprogrammid vastavusse lõikes 2 nimetatud kriteeriumidega.

Lõike 1 punkti iii kohaldamiseks tunnustavad lepinguosalised, et assotsiatsioonilepingu osalise üleminekumeetmeid käsitlevas lepingu protokollis osutatud perioodide jooksul võetakse asjaomase assotsiatsioonilepingu osalisele antud riigiabi hindamisel arvesse asjaolu, et see assotsiatsioonilepingu osaline on võrdsustatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a kirjeldatud ühenduse piirkondadega.

Assotsiatsioonilepingu osalise üleminekumeetmeid käsitlevas lepingu protokollis viidatud esimese perioodi lõpuks esitab kõnealune osaline Euroopa Ühenduste Komisjonile NUTS II tasemel ühtlustatud arvandmed, mis käsitlevad SKPd inimese kohta. Lõikes 4 nimetatud asutus ja Euroopa Komisjon hindavad seejärel üheskoos asjaomase assotsiatsioonilepingu osalise piirkondade abikõlblikkust ja sellega seotud abi ülemmäära, et koostada piirkondliku abi kaart vastavalt asjakohastele ühenduse suunistele.

8. Kui üks lepinguosaline leiab, et teatav tegevus ei ole kooskõlas lõikega 1, võib ta võtta vajalikud meetmed pärast konsulteerimist ühiskomitees või 30 tööpäeva jooksul pärast sellise konsultatsiooni taotlemist.

9. Lepinguosalised vahetavad teavet, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad ameti- ja ärisaladuse hoidmise nõuetest.

IV LISA

TAOTLUSE ESITAMINE EUROOPA ÜHENDUSTE KOHTULE

1. Lepingu artikliga 16 seotud üldpõhimõtted

1.	Eelotsuse taotluste suhtes kohaldatakse võimaluse korral Euroopa Ühenduste Kohtu, edaspidi “Euroopa Kohtu”, kehtestatud menetlusi. Kui eelotsus on tehtud, kohaldab lepinguosalise kohus tõlgendust, mille on oma otsusega andnud Euroopa Kohus.

2.	Lepinguosalistel on lepingu kohaldamisalas EÜ liikmesriikidega samad õigused esitada märkusi Euroopa Kohtule.

2. Lepingu artikli 16 lõikes 2 esitatud korra ulatus ja üksikasjad

Kui lepinguosaline võtab vastavalt artikli 16 lõike 2 teisele lausele vastu otsuse Euroopa Kohtule esitatavate taotluste ulatuse ja üksikasjade kohta, täpsustatakse selles otsuses, kas:

kõnealuse lepinguosalise iga kohus, kelle otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, taotleb Euroopa Kohtult, et see teeks eelotsuse kohtuasja käigus esile kerkinud küsimuse kohta, mis käsitleb artikli 16 lõikes 2 osutatud õigusakti kehtivust või tõlgendamist, kui see kohus leiab, et kõnealune küsimus on vaja lahendada selleks, et ta saaks teha otsuse, või

kõnealuse lepinguosalise iga kohus võib taotleda Euroopa Kohtult, et see teeks eelotsuse kohtuasja käigus üleskerkinud küsimuse kohta, mis käsitleb artikli 16 lõikes 2 osutatud õigusakti kehtivust või tõlgendamist, kui see kohus leiab, et kõnealune küsimus on vaja lahendada selleks, et ta saaks teha otsuse.

Artikli 16 lõike 2 kohaldamise üksikasjad tuginevad põhimõtetele, mis on esitatud Euroopa Kohtu toimimist reguleerivates sätetes, sealhulgas ka EÜ asutamislepingu asjakohastes sätetes, Euroopa Kohtu põhikirjas ja kodukorras ning praktikas. Kui lepinguosaline võtab vastu otsuse käesoleva sätte kohaldamise üksikasjalike eeskirjade kohta, arvestab ta ka Euroopa Kohtu avaldatud praktilisi juhiseid, mis käsitlevad siseriiklike kohtute tehtavaid eelotsuste taotlusi.

3. Taotlused vastavalt lepingu artikli 20 lõikele 3

Vaidlusi, mis edastatakse Euroopa Kohtule vastavalt artikli 20 lõikele 3, käsitletakse samal viisil nagu vaidlusi, mis edastatakse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 239.

4. Taotluse esitamine Euroopa Kohtule ja keeled

Lepinguosalistel on Euroopa Kohtu menetlustes, mis on kehtestatud lepingu kohaldamisalas, õigus kasutada Euroopa Liiduinstitutsioonide või teise lepinguosalise ametlikke keeli. Kui ametlikus dokumendis kasutatakse keelt, mis ei ole Euroopa Liidu institutsioonide ametlik keel, esitatakse samaaegselt ka prantsuskeelne tõlge. Kui lepinguosaline kavatseb suulise menetluse korral kasutada keelt, mis ei ole Euroopa Liidu institutsioonide ametlik keel, peab see lepinguosaline tagama sünkroontõlke prantsuse keelde.

V LISA

I PROTOKOLL

Üleminekukord ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja EÜ liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel

Artikkel 1

Üleminekuperioodid

1) Esimene üleminekuperiood kestab alates käesoleva lepingu jõustumisest seni, kuni Albaania Vabariik (edaspidi Albaania) on täitnud kõik käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

2) Teine üleminekuperiood kestab alates esimese üleminekuperioodi lõpust seni, kuni Albaania Vabariik (edaspidi Albaania) on täitnud kõik käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 2 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

Artikkel 2

Üleminekuga seotud tingimused

1. Esimese üleminekuperioodi lõpuks Albaania

i)	on Ühinenud Lennuametite täisliige ning püüab rakendada kõiki I lisas sätestatud lennuohutuse alaseid õigusakte;

ii)	kohaldab Euroopa tsiviillennunduskonverentsi (ECAC) dokumenti nr 30 ja püüab rakendada kõiki I lisas sätestatud lennundusjulgestuse alaseid õigusakte;

iii)

kohaldab I lisas sätestatud määrust (EMÜ) nr 3925/91 (salongi- ja registreeritud pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide lõpetamise kohta), määrust (EMÜ) nr 2409/92 (piletihindade ja lastitariifide kohta), direktiivi 94/56/EÜ (õnnetuste uurimise kohta), määrust (EÜ) nr 2027/97 (lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul), direktiivi 2003/42/EÜ (vahejuhtumitest teatamise kohta), määrust (EÜ) nr 261/2004 (lennureisist mahajätmise kohta), direktiivi 2000/79/EÜ (tsiviillennunduse lennupersonali tööaja kohta) ja direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja kohta);

iv)	eraldab lennuliiklusteenuste pakkuja ja riikliku reguleeriva organi, asutab riikliku lennuliiklusteenuste järelevalve asutuse, alustab oma õhuruumi ümberkorraldamist üheks või mitmeks funktsionaalseks õhuruumiosaks ning kohaldab õhuruumi paindlikku kasutamist;

v)	ratifitseerib rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (Montreali konventsiooni);

vi)	on teinud piisavalt edusamme artikli 14 lõikes 1 osutatud põhilepingus või III lisas (olenevalt sellest, kumb on kohaldatav) sisalduvate riigiabi ja konkurentsi käsitlevate reeglite rakendamisel.

2. Teise üleminekuperioodi lõpuks kohaldab Albaania käesolevat lepingut, kaasa arvatud kõiki I lisas sätestatud õigusakte.

Artikkel 3

Üleminekukord

1. Olenemata põhilepingu artikli 1 lõikest 1 kohaldatakse järgmist.

Esimese üleminekuperioodi jooksul:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ning Albaania lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi Albaania iga sihtkoha ja EÜ liikmesriigi iga sihtkoha vahel;

ii)	ei oma Albaania ega selle kodanikud ühenduse lennuettevõtjates enamusosalust ega tegelikku kontrolli ning EÜ liikmeriigid või nende kodanikud ei oma Albaania lennutegevusloaga lennuettevõtjates enamusosalust ega tegelikku kontrolli.

Teise üleminekuperioodi jooksul:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ja Albaania lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada liiklusõigusi, mis on sätestatud lõike 1 punkti a alapunktis i;

ii)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi Albaania ja teiste assotsiatsioonilepingu osaliste sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes EÜ liikmesriigi sihtkohas;

iii)	lubatakse Albaania lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi erinevate EÜ liikmesriikide sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes Albaania sihtkohas.

2. Käesolevas artiklis tähendab “ühenduse lennuettevõtja” sellist lennuettevõtjat, kellele on lennutegevusloa väljastanud EÜ liikmesriik, Norra või Island.

3. Põhilepingu artikleid 7 ja 8 ei kohaldata teise üleminekuperioodi lõpuni, ilma et see piiraks Albaania ja ühenduse kohustust väljastada pärast esimese üleminekuperioodi lõppu lennutegevuslubasid I lisas nimetatud õigusaktide kohaselt vastavalt ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll EÜ liikmesriikidel või nende kodanikel, ning ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll Albaanial või selle kodanikel.

Artikkel 4

Lennuohutus

1. Esimese üleminekuperioodi alguses kaasatakse Albaania vaatlejana Euroopa Lennundusohutusameti töösse.

2. Teise üleminekuperioodi lõpus määrab põhilepingu artikli 18 alusel asutatud ühiskomitee kindlaks Albaania täpse staatuse ja tingimused osalemiseks Euroopa Lennundusohutusametis.

3. Teise üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon ohutusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud Albaania lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne ohutuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

Artikkel 5

Lennundusjulgestus

1. Teise üleminekuperioodi alguses tehakse Albaania pädevale asutusele teatavaks I lisas sätestatud julgestusalaste õigusaktide konfidentsiaalne osa.

2. Teise üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon julgestusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud Albaania lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne julgestuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

II PROTOKOLL

Üleminekukord ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja EÜ liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina Vabariigi vahel

Artikkel 1

Üleminekuperioodid

1. Esimene üleminekuperiood kestab alates käesoleva lepingu jõustumisest seni, kuni Bosnia ja Hertsegoviina on täitnud kõik käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

2. Teine üleminekuperiood kestab alates esimese üleminekuperioodi lõpust seni, kuni Bosnia ja Hertsegoviina on täitnud kõik käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 2 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

Artikkel 2

Üleminekuga seotud tingimused

1. Esimese üleminekuperioodi lõpuks Bosnia ja Hertsegoviina

i)	on Ühinenud Lennuametite täisliige ning püüab rakendada kõiki I lisas sätestatud lennuohutuse alaseid õigusakte;

ii)	kohaldab Euroopa tsiviillennunduskonverentsi (ECAC) dokumenti nr 30 ja püüab rakendada kõiki I lisas sätestatud lennundusjulgestuse alaseid õigusakte;

iii)

kohaldab I lisas sätestatud määrust (EMÜ) nr 3925/91 (salongi- ja registreeritud pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide lõpetamise kohta), määrust (EMÜ) nr 2409/92 (piletihindade ja lastitariifide kohta), direktiivi 94/56/EÜ (õnnetuste uurimise kohta), direktiivi 96/67/EÜ (maapealse käitluse kohta), määrust (EÜ) nr 2027/97 (lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul), direktiivi 2003/42/EÜ (vahejuhtumitest teatamise kohta), määrust (EÜ) nr 261/2004 (lennureisist mahajätmise kohta), direktiivi 2000/79/EÜ (tsiviillennunduse lennupersonali tööaja kohta) ja direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja kohta);

iv)	ratifitseerib rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (Montreali konventsiooni);

v)	on teinud piisavalt edusamme põhilepingu artikli 14 lõikes 1 osutatud lepingus või käesoleva lepingu III lisas (olenevalt sellest, kumb on kohaldatav) sisalduvate riigiabi ja konkurentsi käsitlevate reeglite rakendamisel.

2. Teise üleminekuperioodi lõpuks Bosnia ja Hertsegoviina

i)	eraldab lennuliiklusteenuste pakkuja ja riikliku reguleeriva organi, asutab riikliku lennuliiklusteenuste järelevalve asutuse, alustab oma õhuruumi ümberkorraldamist üheks või mitmeks funktsionaalseks õhuruumiosaks ning kohaldab õhuruumi paindlikku kasutamist;

ii)	kohaldab käesolevat lepingut, kaasa arvatud kõiki I lisas sätestatud õigusakte.

Artikkel 3

Üleminekukord

1. Olenemata põhilepingu artikli 1 lõikest 1 kohaldatakse järgmist.

Esimese üleminekuperioodi jooksul:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ning lennuettevõtjatel, millele on lennutegevusloa väljastanud Bosnia ja Hertsegoviina, kasutada piiramatult liiklusõigusi Bosnia ja Hertsegoviina iga sihtkoha ja EÜ liikmesriigi iga sihtkoha vahel;

ii)	ei oma Bosnia ja Hertsegoviina ega selle kodanikud ühenduse lennuettevõtjates enamusosalust ega tegelikku kontrolli ning EÜ liikmeriigid või nende kodanikud ei oma Bosnia ja Hertsegoviina lennutegevusloaga lennuettevõtjates enamusosalust ega tegelikku kontrolli.

Teise üleminekuperioodi jooksul:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ja Bosnia ja Hertsegoviina lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada liiklusõigusi, mis on sätestatud lõike 1 punkti a alapunktis i;

ii)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi Bosnia ja Hertsegoviina ja teiste assotsiatsioonilepingu osaliste sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes EÜ liikmesriigi sihtkohas;

iii)	lubatakse Bosnia ja Hertsegoviina lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi erinevate EÜ liikmesriikide sihtkohtade vahel ning vahetada lennukeid mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes Bosnia ja Hertsegoviina sihtkohas.

2. Käesolevas artiklis tähendab “ühenduse lennuettevõtja” sellist lennuettevõtjat, kellele on lennutegevusloa väljastanud EÜ liikmesriik, Norra või Island.

3. Põhilepingu artikleid 7 ja 8 ei kohaldata teise üleminekuperioodi lõpuni, ilma et see piiraks Bosnia ja Hertsegoviina ning ühenduse kohustust väljastada pärast esimese üleminekuperioodi lõppu lennutegevuslubasid I lisas nimetatud õigusaktide kohaselt vastavalt ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll EÜ liikmesriikidel või nende kodanikel, ning ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll Bosnial ja Hertsegoviinal või selle kodanikel.

Artikkel 4

Lennuohutus

1. Esimese üleminekuperioodi alguses kaasatakse Bosnia ja Hertsegoviina vaatlejana Euroopa Lennundusohutusameti töösse.

2. Teise üleminekuperioodi lõpus määrab põhilepingu artikli 18 alusel asutatud ühiskomitee kindlaks Bosnia ja Hertsegoviina täpse staatuse ja tingimused osalemiseks Euroopa Lennundusohutusametis.

3. Teise üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon ohutusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud Bosnia ja Hertsegoviina lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne ohutuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

Artikkel 5

Lennundusjulgestus

1. Teise üleminekuperioodi alguses tehakse Bosnia ja Hertsegoviina pädevale asutusele teatavaks I lisas sätestatud julgestusalaste õigusaktide konfidentsiaalne osa.

2. Teise üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon julgestusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud Bosnia ja Hertsegoviina lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne julgestuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

III PROTOKOLL

Üleminekukord ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja EÜ liikmesriikide ning teiselt poolt Bulgaaria Vabariigi vahel

Artikkel 1

Üleminekuperiood

1. Üleminekuperiood kestab alates käesoleva lepingu jõustumisest seni, kuni Bulgaaria Vabariik (edaspidi Bulgaaria) on täitnud kõik käesoleva protokolli artiklis 2 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine, kuid mitte kauem kui Bulgaaria liitumiseni Euroopa Liiduga.

2. Viited “teisele üleminekuperioodile” käesolevas lepingus või selle lisades tähendavad Bulgaaria puhul lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi.

Artikkel 2

Üleminekuga seotud tingimused

Üleminekuperioodi lõpuks kohaldab Bulgaaria käesolevat lepingut, kaasa arvatud kõiki I lisas sätestatud õigusakte, nagu on ette nähtud põhilepingu artikliga 3.

Artikkel 3

Üleminekukord

1. Olenemata põhilepingu artikli 1 lõikest 1 kohaldatakse

üleminekuperioodi jooksul järgmist:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ning lennuettevõtjatel, millele on lennutegevusloa väljastanud Bulgaaria, kasutada piiramatult liiklusõigusi Bulgaaria iga sihtkoha ja EÜ liikmesriigi iga sihtkoha vahel;

ii)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi Bulgaaria ja teiste assotsiatsioonilepingu osaliste sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes EÜ liikmesriigi sihtkohas;

iii)	lubatakse Bulgaaria lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi erinevate EÜ liikmesriikide sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes Bulgaaria sihtkohas.

2. Käesolevas artiklis tähendab “ühenduse lennuettevõtja” sellist lennuettevõtjat, kellele on lennutegevusloa väljastanud EÜ liikmesriik, Norra või Island.

3. Põhilepingu artikleid 7 ja 8 ei kohaldata üleminekuperioodi lõpuni, ilma et see piiraks Bulgaaria ja ühenduse kohustust väljastada alates üleminekuperioodi algusest lennutegevuslubasid I lisas nimetatud aktide kohaselt vastavalt ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll EÜ liikmesriikidel või nende kodanikel, ning ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll Bulgaarial või selle kodanikel.

Artikkel 4

Lennuohutus

1. Üleminekuperioodi lõpus määrab põhilepingu artikli 18 alusel asutatud ühiskomitee kindlaks Bulgaaria täpse staatuse ja tingimused osalemiseks Euroopa Lennundusohutusametis.

2. Üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon ohutusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud Bulgaaria lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne ohutuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

Artikkel 5

Lennundusjulgestus

Üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon julgestusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud Bulgaaria lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne julgestuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

IV PROTOKOLL

Üleminekukord ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja EÜ liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi Vahel

Artikkel 1

Üleminekuperioodid

1. Esimene üleminekuperiood kestab alates käesoleva lepingu jõustumisest seni, kuni Horvaatia Vabariik (edaspidi Horvaatia) on täitnud kõik käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

2. Teine üleminekuperiood kestab alates esimese üleminekuperioodi lõpust seni, kuni Horvaatia on täitnud kõik käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 2 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

Artikkel 2

Üleminekuga seotud tingimused

1. Esimese üleminekuperioodi lõpuks Horvaatia

i)	on Ühinenud Lennuametite täisliige ning püüab rakendada kõiki I lisas sätestatud lennuohutuse alaseid õigusakte;

ii)	kohaldab Euroopa tsiviillennunduskonverentsi (ECAC) dokumenti nr 30 ja püüab rakendada kõiki I lisas sätestatud lennundusjulgestuse alaseid õigusakte;

iii)

kohaldab lepingu I lisas sätestatud määrust (EMÜ) nr 3925/91 (salongi- ja registreeritud pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide lõpetamise kohta), määrust (EMÜ) nr 2409/92 (piletihindade ja lastitariifide kohta), direktiivi 94/56/EÜ (õnnetuste uurimise kohta), direktiivi 96/67/EÜ (maapealse käitluse kohta), määrust (EÜ) nr 2027/97 (lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul), direktiivi 2003/42/EÜ (vahejuhtumitest teatamise kohta), määrust (EÜ) nr 261/2004 (lennureisist mahajätmise kohta), direktiivi 2000/79/EÜ (tsiviillennunduse lennupersonali tööaja kohta) ja direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja kohta);

iv)	eraldab lennuliiklusteenuste pakkuja ja riikliku reguleeriva organi, asutab riikliku lennuliiklusteenuste järelevalve asutuse, alustab oma õhuruumi ümberkorraldamist üheks või mitmeks funktsionaalseks õhuruumiosaks ning kohaldab õhuruumi paindlikku kasutamist;

v)	ratifitseerib rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (Montreali konventsiooni);

vi)	on teinud piisavalt edusamme põhilepingu artikli 14 lõikes 1 osutatud lepingus või käesoleva lepingu III lisas (olenevalt sellest, kumb on kohaldatav) sisalduvate riigiabi ja konkurentsi käsitlevate reeglite rakendamisel.

2. Teise üleminekuperioodi lõpuks kohaldab Horvaatia käesolevat lepingut, kaasa arvatud kõiki I lisas sätestatud õigusakte.

Artikkel 3

Üleminekukord

1. Olenemata põhilepingu artikli 1 lõikest 1 kohaldatakse järgmist.

a)	Esimese ja teise üleminekuperioodi jooksul lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ning lennuettevõtjatel, millele on lennutegevusloa väljastanud Horvaatia, kasutada piiramatult liiklusõigusi Horvaatia iga sihtkoha ja EÜ liikmesriigi iga sihtkoha vahel.

Teise üleminekuperioodi jooksul:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ja Horvaatia lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada liiklusõigusi, mis on sätestatud lõike 1 punktis a;

ii)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi Horvaatia ja teiste assotsiatsioonilepingu osaliste sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes EÜ liikmesriigi sihtkohas;

iii)	lubatakse Horvaatia lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi erinevate EÜ liikmesriikide sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et see moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes Horvaatia sihtkohas.

c)	Teise üleminekuperioodi lõpuni ei oma Horvaatia ega selle kodanikud ühenduse lennuettevõtjates enamusosalust ega tegelikku kontrolli ning EÜ liikmeriigid või nende kodanikud ei oma Horvaatia lennutegevusloaga lennuettevõtjates enamusosalust ega tegelikku kontrolli.

2. Käesolevas artiklis tähendab “ühenduse lennuettevõtja” sellist lennuettevõtjat, kellele on lennutegevusloa väljastanud EÜ liikmesriik, Norra või Island.

3. Põhilepingu artikleid 7 ja 8 ei kohaldata teise üleminekuperioodi lõpuni, ilma et see piiraks Horvaatia ja ühenduse kohustust väljastada pärast esimese üleminekuperioodi lõppu lennutegevuslubasid I lisas nimetatud aktide kohaselt vastavalt ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll EÜ liikmesriikidel või nende kodanikel, ning ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll Horvaatial või selle kodanikel.

Artikkel 4

Lennuohutus

1. Esimese üleminekuperioodi alguses kaasatakse Horvaatia vaatlejana Euroopa Lennundusohutusameti töösse.

2. Teise üleminekuperioodi lõpus määrab põhilepingu artikli 18 alusel asutatud ühiskomitee kindlaks Horvaatia täpse staatuse ja tingimused osalemiseks Euroopa Lennundusohutusametis.

3. Teise üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon ohutusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud Horvaatia lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne ohutuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

Artikkel 5

Lennundusjulgestus

1. Teise üleminekuperioodi alguses tehakse Horvaatia pädevale asutusele teatavaks I lisas sätestatud julgestusalaste õigusaktide konfidentsiaalne osa.

2. Teise üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon julgestusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud Horvaatia lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne julgestuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

V PROTOKOLL

Üleminekukord ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja EÜ liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia VabariigI vahel

Artikkel 1

Üleminekuperioodid

1. Esimene üleminekuperiood kestab alates lepingu jõustumisest seni, kuni endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on täitnud kõik käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

2. Teine üleminekuperiood kestab alates esimese üleminekuperioodi lõpust seni, kuni endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on täitnud kõik käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 2 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

Artikkel 2

Üleminekuga seotud tingimused

1. Esimese üleminekuperioodi lõpuks endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

i)	on Ühinenud Lennuametite täisliige ning püüab rakendada kõiki I lisas sätestatud lennuohutuse alaseid õigusakte;

ii)	kohaldab Euroopa tsiviillennunduskonverentsi (ECAC) dokumenti nr 30 ja püüab rakendada kõiki I lisas sätestatud lennundusjulgestuse alaseid õigusakte;

iii)

lepingu I lisas sätestatud määrust (EMÜ) nr 3925/91 (salongi- ja registreeritud pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide lõpetamise kohta), määrust (EMÜ) nr 2409/92 (piletihindade ja lastitariifide kohta), direktiivi 94/56/EÜ (õnnetuste uurimise kohta), direktiivi 96/67/EÜ (maapealse käitluse kohta), direktiivi 2003/42/EÜ (vahejuhtumitest teatamise kohta), direktiivi 2000/79/EÜ (tsiviillennunduse lennupersonali tööaja kohta) ja direktiivi 2003/88 (tööaja kohta);

iv)	eraldab lennuliiklusteenuste pakkuja ja riikliku reguleeriva organi, asutab riikliku lennuliiklusteenuste järelevalve asutuse, alustab oma õhuruumi ümberkorraldamist üheks või mitmeks funktsionaalseks õhuruumiosaks ning kohaldab õhuruumi paindlikku kasutamist;

v)	ratifitseerib rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (Montreali konventsiooni);

vi)	on teinud piisavalt edusamme põhilepingu artikli 14 lõikes 1 osutatud lepingus või käesoleva lepingu III lisas (olenevalt sellest, kumb on kohaldatav) sisalduvate riigiabi ja konkurentsi käsitlevate reeglite rakendamisel.

2. Teise üleminekuperioodi lõpuks kohaldab endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik käesolevat lepingut, kaasa arvatud kõiki I lisas sätestatud õigusakte.

Artikkel 3

Üleminekukord

1. Olenemata põhilepingu artikli 1 lõikest 1 kohaldatakse järgmist.

Esimese üleminekuperioodi jooksul:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ning lennuettevõtjatel, millele on lennutegevusloa väljastanud endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, kasutada piiramatult liiklusõigusi endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi iga sihtkoha ja EÜ liikmesriigi iga sihtkoha vahel;

ii)	ei oma endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ega selle kodanikud ühenduse lennuettevõtjates enamusosalust ega tegelikku kontrolli ning EÜ liikmeriigid või nende kodanikud ei oma endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjates enamusosalust ega tegelikku kontrolli.

Teise üleminekuperioodi jooksul:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada liiklusõigusi, mis on sätestatud lõike 1 punkti a alapunktis i;

ii)

lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja teiste assotsiatsioonilepingu osaliste sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et see moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes EÜ liikmesriigi sihtkohas;

iii)

lubatakse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi erinevate EÜ liikmesriikide sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et see moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes endise Jugoslaavia Vabariigi Makedoonia sihtkohas.

2. Käesolevas artiklis tähendab “ühenduse lennuettevõtja” sellist lennuettevõtjat, kellele on lennutegevusloa väljastanud EÜ liikmesriik, Norra või Island.

3. Põhilepingu artikleid 7 ja 8 ei kohaldata teise üleminekuperioodi lõpuni, ilma et see piiraks endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja ühenduse kohustust väljastada pärast esimese üleminekuperioodi lõppu lennutegevuslubasid I lisas nimetatud aktide kohaselt vastavalt ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll EÜ liikmesriikidel või nende kodanikel, ning ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil või selle kodanikel.

Artikkel 4

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi poolne teatud õigusaktide kohaldamine

Lepingu jõustumisel, olenemata käesoleva protokolli artiklist 2, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

i)	viib ellu rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (Montreali konventsiooni);

ii)	tagab, et lennuettevõtjad, kellele endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik väljastab lennutegevusloa, täidavad määrust (EÜ) nr 261/2004;

iii)	lõpetab või viib ühenduse seadustega kooskõlla endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Macedonian Airlines'i (MAT) vahel sõlmitud lepingu.

Artikkel 5

Lennuohutus

1. Esimese üleminekuperioodi alguses kaasatakse endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik vaatlejana Euroopa Lennundusohutusameti töösse.

2. Teise üleminekuperioodi lõpus määrab põhilepingu artikli 18 alusel asutatud ühiskomitee kindlaks endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi täpse staatuse ja tingimused osalemiseks Euroopa Lennundusohutusametis.

3. Teise üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon ohutusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne ohutuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

Artikkel 6

Lennundusjulgestus

1. Teise üleminekuperioodi alguses tehakse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi pädevale asutusele teatavaks I lisas sätestatud julgestusalaste õigusaktide konfidentsiaalne osa.

2. Teise üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon julgestusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne julgestuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

VI PROTOKOLL

Üleminekukord ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja EÜ liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahel

Artikkel 1

Üleminekuperioodid

1. Esimene üleminekuperiood kestab alates käesoleva lepingu jõustumisest seni, kuni Serbia Vabariik on täitnud kõik käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

2. Teine üleminekuperiood kestab alates esimese üleminekuperioodi lõpust seni, kuni Serbia Vabariik on täitnud kõik käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 2 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

Artikkel 2

Üleminekuga seotud tingimused

1. Esimese üleminekuperioodi lõpuks Serbia Vabariik

i)	on Ühinenud Lennuametite täisliige ning püüab rakendada kõiki I lisas sätestatud lennuohutuse alaseid õigusakte;

ii)	kohaldab Euroopa tsiviillennunduskonverentsi (ECAC) dokumenti nr 30 ja püüab rakendada kõiki I lisas sätestatud lennundusjulgestuse alaseid õigusakte;

iii)

kohaldab I lisas sätestatud määrust (EMÜ) nr 3925/91 (salongi- ja registreeritud pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide lõpetamise kohta), määrust (EMÜ) nr 2409/92 (piletihindade ja lastitariifide kohta), direktiivi 94/56/EÜ (õnnetuste uurimise kohta), direktiivi 96/67/EÜ (maapealse käitluse kohta), määrust (EÜ) nr 2027/97 (lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul), direktiivi 2003/42/EÜ (vahejuhtumitest teatamise kohta), määrust (EÜ) nr 261/2004 (lennureisist mahajätmise kohta), direktiivi 2000/79/EÜ (tsiviillennunduse lennupersonali tööaja kohta) ja direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja kohta);

iv)

eraldab Serbia Vabariigi lennuliiklusteenuste pakkuja ja riikliku reguleeriva organi, asutab Serbia Vabariigi riikliku lennuliiklusteenuste järelevalve asutuse, alustab Serbia Vabariigi õhuruumi ümberkorraldamist üheks või mitmeks funktsionaalseks õhuruumiosaks ning kohaldab õhuruumi paindlikku kasutamist;

v)	ratifitseerib rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (Montreali konventsiooni);

vi)	on teinud piisavalt edusamme põhilepingu artikli 14 lõikes 1 osutatud lepingus või käesoleva lepingu III lisas (olenevalt sellest, kumb on kohaldatav) sisalduvate riigiabi ja konkurentsi käsitlevate reeglite rakendamisel.

2. Teise üleminekuperioodi lõpuks kohaldab Serbia Vabariik käesolevat lepingut, kaasa arvatud kõiki I lisas sätestatud õigusakte.

Artikkel 3

Üleminekukord

1. Olenemata käesoleva lepingu artikli 1 lõikest 1 kohaldatakse järgmist.

Esimese üleminekuperioodi jooksul:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ning lennuettevõtjatel, millele on lennutegevusloa väljastanud Serbia Vabariik, kasutada piiramatult liiklusõigusi Serbia Vabariigi iga sihtkoha ja EÜ liikmesriigi iga sihtkoha vahel;

ii)	ei oma Serbia Vabariik ega selle kodanikud ühenduse lennuettevõtjates enamusosalust ega tegelikku kontrolli ning EÜ liikmeriigid või nende kodanikud ei oma Serbia Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjates enamusosalust ega tegelikku kontrolli.

Teise üleminekuperioodi jooksul:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ja Serbia Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada liiklusõigusi, mis on sätestatud lõike 1 punkti a alapunktis i;

ii)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi Serbia Vabariigi ja teiste assotsiatsioonilepingu osaliste sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes EÜ liikmesriigi sihtkohas;

iii)	lubatakse Serbia Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi erinevate EÜ liikmesriikide sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes Serbia Vabariigi sihtkohas.

2. Käesolevas artiklis tähendab “ühenduse lennuettevõtja” sellist lennuettevõtjat, kellele on lennutegevusloa väljastanud EÜ liikmesriik, Norra või Island.

3. Käesoleva lepingu artikleid 7 ja 8 ei kohaldata teise üleminekuperioodi lõpuni, ilma et see piiraks Serbia Vabariigi ja ühenduse kohustust väljastada pärast esimese üleminekuperioodi lõppu lennutegevuslubasid käesoleva lepingu I lisas nimetatud aktide kohaselt vastavalt ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll EÜ liikmesriikidel või nende kodanikel, ning ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll Serbia Vabariigil või selle kodanikel.

Artikkel 4

Lennuohutus

1. Esimese üleminekuperioodi alguses kaasatakse Serbia Vabariik vaatlejana Euroopa Lennundusohutusameti töösse.

2. Teise üleminekuperioodi lõpus määrab käesoleva lepingu artikli 18 alusel asutatud ühiskomitee kindlaks Serbia Vabariigi täpse staatuse ja tingimused osalemiseks Euroopa Lennundusohutusametis.

3. Teise üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon ohutusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud Serbia Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne ohutuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

Artikkel 5

Lennundusjulgestus

1. Teise üleminekuperioodi alguses tehakse Serbia Vabariigi pädevale asutusele teatavaks I lisas sätestatud julgestusalaste õigusaktide konfidentsiaalne osa.

2. Teise üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon julgestusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud Serbia Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne julgestuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

VII PROTOKOLL

Üleminekukord ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja EÜ liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel

Artikkel 1

Üleminekuperioodid

1. Esimene üleminekuperiood kestab alates käesoleva lepingu jõustumisest seni, kuni Montenegro Vabariik on täitnud kõik käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

2. Teine üleminekuperiood kestab alates esimese üleminekuperioodi lõpust seni, kuni Montenegro Vabariik on täitnud kõik käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 2 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

Artikkel 2

Üleminekuga seotud tingimused

1. Esimese üleminekuperioodi lõpuks Montenegro Vabariik

i)	on Ühinenud Lennuametite täisliige ning püüab rakendada kõiki I lisas sätestatud lennuohutuse alaseid õigusakte;

ii)	kohaldab Euroopa tsiviillennunduskonverentsi (ECAC) dokumenti nr 30 ja püüab rakendada kõiki I lisas sätestatud lennundusjulgestuse alaseid õigusakte;

iii)

kohaldab I lisas sätestatud määrust (EMÜ) nr 3925/91 (salongi- ja registreeritud pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide lõpetamise kohta), määrust (EMÜ) nr 2409/92 (piletihindade ja lastitariifide kohta), direktiivi 94/56/EÜ (õnnetuste uurimise kohta), direktiivi 96/67/EÜ (maapealse käitluse kohta), määrust (EÜ) nr 2027/97 (lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul), direktiivi 2003/42/EÜ (vahejuhtumitest teatamise kohta), määrust (EÜ) nr 261/2004 (lennureisist mahajätmise kohta), direktiivi 2000/79/EÜ (tsiviillennunduse lennupersonali tööaja kohta) ja direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja kohta);

iv)

eraldab Montenegro Vabariigi lennuliiklusteenuste pakkuja ja riikliku reguleeriva organi, asutab Montenegro Vabariigi riikliku lennuliiklusteenuste järelevalve asutuse, alustab Montenegro Vabariigi õhuruumi ümberkorraldamist üheks või mitmeks funktsionaalseks õhuruumiosaks ning kohaldab õhuruumi paindlikku kasutamist;

v)	ratifitseerib rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (Montreali konventsiooni);

vi)	on teinud piisavalt edusamme põhilepingu artikli 14 lõikes 1 osutatud lepingus või käesoleva lepingu III lisas (olenevalt sellest, kumb on kohaldatav) sisalduvate riigiabi ja konkurentsi käsitlevate reeglite rakendamisel.

2. Teise üleminekuperioodi lõpuks kohaldab Montenegro Vabariik käesolevat lepingut, kaasa arvatud kõiki I lisas sätestatud õigusakte.

Artikkel 3

Üleminekukord

1. Olenemata käesoleva lepingu artikli 1 lõikest 1 kohaldatakse järgmist.

Esimese üleminekuperioodi jooksul:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ning lennuettevõtjatel, millele on lennutegevusloa väljastanud Montenegro Vabariik, kasutada piiramatult liiklusõigusi Montenegro Vabariigi iga sihtkoha ja EÜ liikmesriigi iga sihtkoha vahel;

ii)	ei oma Montenegro Vabariik ega selle kodanikud ühenduse lennuettevõtjates enamusosalust ega tegelikku kontrolli ning EÜ liikmeriigid või nende kodanikud ei oma Montenegro Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjates enamusosalust ega tegelikku kontrolli.

Teise üleminekuperioodi jooksul:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ja Montenegro Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada liiklusõigusi, mis on sätestatud lõike 1 punkti a alapunktis i;

ii)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi Montenegro Vabariigi ja teiste assotsiatsioonilepingu osaliste sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes EÜ liikmesriigi sihtkohas;

iii)	lubatakse Montenegro Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi erinevate EÜ liikmesriikide sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes Montenegro Vabariigi sihtkohas.

2. Käesolevas artiklis tähendab “ühenduse lennuettevõtja” sellist lennuettevõtjat, kellele on lennutegevusloa väljastanud EÜ liikmesriik, Norra või Island.

3. Käesoleva lepingu artikleid 7 ja 8 ei kohaldata teise üleminekuperioodi lõpuni, ilma et see piiraks Montenegro Vabariigi ja ühenduse kohustust väljastada pärast esimese üleminekuperioodi lõppu lennutegevuslubasid käesoleva lepingu I lisas nimetatud aktide kohaselt vastavalt ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll EÜ liikmesriikidel või nende kodanikel, ning ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll Montenegro Vabariigil või selle kodanikel.

Artikkel 4

Lennuohutus

1. Esimese üleminekuperioodi alguses kaasatakse Montenegro Vabariik vaatlejana Euroopa Lennundusohutusameti töösse.

2. Teise üleminekuperioodi lõpus määrab käesoleva lepingu artikli 18 alusel asutatud ühiskomitee kindlaks Montenegro Vabariigi täpse staatuse ja tingimused osalemiseks Euroopa Lennundusohutusametis.

3. Teise üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon ohutusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud Montenegro Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne ohutuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

Artikkel 5

Lennundusjulgestus

1. Teise üleminekuperioodi alguses tehakse Montenegro Vabariigi pädevale asutusele teatavaks I lisas sätestatud julgestusalaste õigusaktide konfidentsiaalne osa.

2. Teise üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon julgestusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud Montenegro Vabariigi lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne julgestuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

VIII PROTOKOLL

Üleminekukord ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja EÜ liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel

Artikkel 1

Üleminekuperiood

1. Üleminekuperiood kestab alates käesoleva lepingu jõustumisest seni, kuni Rumeenia on täitnud kõik käesoleva protokolli artiklis 2 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

2. Viited “teisele üleminekuperioodile” lepingus või selle lisades tähendavad Rumeenia puhul lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi.

Artikkel 2

Üleminekuga seotud tingimused

Üleminekuperioodi lõpuks kohaldab Rumeenia käesolevat lepingut, kaasa arvatud kõiki I lisas sätestatud õigusakte.

Artikkel 3

Üleminekukord

1. Olenemata põhilepingu artikli 1 lõikest 1 kohaldatakse järgmist.

Üleminekuperioodi jooksul:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ning lennuettevõtjatel, millele on lennutegevusloa väljastanud Rumeenia, kasutada piiramatult liiklusõigusi Rumeenia iga sihtkoha ja EÜ liikmesriigi iga sihtkoha vahel;

ii)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi Rumeenia ja teiste assotsiatsioonilepingu osaliste sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes EÜ liikmesriigi sihtkohas;

iii)	lubatakse Rumeenia lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi erinevate EÜ liikmesriikide sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes Rumeenia sihtkohas.

2. Käesolevas artiklis tähendab “ühenduse lennuettevõtja” sellist lennuettevõtjat, kellele on tegevusloa väljastanud EÜ liikmesriik, Norra või Island.

3. Põhilepingu artikleid 7 ja 8 ei kohaldata teise üleminekuperioodi lõpuni, ilma et see piiraks Rumeenia ja ühenduse kohustust väljastada alates üleminekuperioodi algusest lennutegevuslubasid I lisas nimetatud aktide kohaselt vastavalt ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll EÜ liikmesriikidel või nende kodanikel, ning ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll Rumeenial või selle kodanikel.

Artikkel 4

Lennuohutus

1. Üleminekuperioodi lõpus määrab põhilepingu artikli 18 alusel asutatud ühiskomitee kindlaks Rumeenia täpse staatuse ja tingimused osalemiseks Euroopa Lennundusohutusametis.

2. Üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon ohutusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud Rumeenia lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne ohutuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

Artikkel 5

Lennundusjulgestus

Üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon julgestusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud Rumeenia lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne julgestuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

IX PROTOKOLL

Üleminekukord ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja EÜ liikmesriikide ning teiselt poolt ÜRO Kosovo missiooni vahel

Artikkel 1

UNMIKi pädevused

Käesoleva protokolli sätted ei piira ÜRO Kosovo Missiooni (UNMIK) pädevust, mis tuleneb ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonist nr 1244.

Artikkel 2

Üleminekuperioodid

1. Esimene üleminekuperiood kestab alates käesoleva lepingu jõustumisest seni, kuni UNMIK on täitnud kõik käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

2. Teine üleminekuperiood kestab alates esimese üleminekuperioodi lõpust seni, kuni UNMIK on täitnud kõik käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimused ja seda kinnitab Euroopa Ühenduse korraldatud hindamine.

Artikkel 3

Üleminekuga seotud tingimused

1. Esimese üleminekuperioodi lõpuks UNMIK

i)	rakendab, ilma et see piiraks tema rahvusvaheliste õiguse alusel antud eristaatust, Ühinenud Lennuametite poolt vastuvõetud ühtseid lennundusnõudeid ning püüab rakendada kõiki lennuohutuse alaseid õigusakte, mis on sätestatud I lisas;

ii)	kohaldab Euroopa tsiviillennunduskonverentsi (ECAC) dokumenti nr 30 ja püüab rakendada kõiki I lisas sätestatud lennundusjulgestuse alaseid õigusakte;

iii)

iv)	eraldab lennuliiklusteenuste pakkuja ja reguleeriva organi, asutab või määrab lennuliiklusteenuste järelevalve asutuse;

v)	viib ellu rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (Montreali konventsiooni);

vi)	on teinud piisavalt edusamme põhilepingu artikli 14 lõikes 1 osutatud lepingus või III lisas (olenevalt sellest, kumb on kohaldatav) sisalduvate riigiabi ja konkurentsi käsitlevate reeglite rakendamisel.

2. Teise üleminekuperioodi lõpuks kohaldab UNMIK käesolevat lepingut, kaasa arvatud kõiki I lisas sätestatud õigusakte.

Artikkel 4

Üleminekukord

1. Olenemata põhilepingu artikli 1 lõikest 1 kohaldatakse järgmist.

Esimese üleminekuperioodi jooksul:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ning lennuettevõtjatel, millele on lennutegevusloa väljastanud UNMIK, kasutada piiramatult liiklusõigusi Kosovo iga sihtkoha ja EÜ liikmesriigi iga sihtkoha vahel;

ii)	ei oma UNMIK või Kosovo residendid ühenduse lennuettevõtjates enamusosalust ega tegelikku kontrolli ning EÜ liikmeriigid või nende kodanikud ei oma UNMIKi lennutegevusloaga lennuettevõtjates enamusosalust ega tegelikku kontrolli.

Teise üleminekuperioodi jooksul:

i)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel ja UNMIKi lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada liiklusõigusi, mis on sätestatud lõike 1 punkti a alapunktis i;

ii)	lubatakse ühenduse lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi Kosovo ja teiste assotsiatsioonilepingu osaliste sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes EÜ liikmesriigi sihtkohas;

iii)	lubatakse UNMIKi lennutegevusloaga lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi erinevate EÜ liikmesriikide sihtkohtade vahel ning vahetada lennukit mis tahes punktis, tingimusel et lend moodustab osa teenusest, mida osutatakse mõnes Kosovo sihtkohas.

2. Käesolevas artiklis tähendab “ühenduse lennuettevõtja” sellist lennuettevõtjat, kellele on lennutegevusloa väljastanud EÜ liikmesriik, Norra või Island.

3. Põhilepingu artikleid 7 ja 8 ei kohaldata teise üleminekuperioodi lõpuni, ilma et see piiraks UNMIKi ja ühenduse kohustust väljastada pärast esimese üleminekuperioodi lõppu lennutegevuslubasid I lisas nimetatud aktide kohaselt vastavalt ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll EÜ liikmesriikidel või nende kodanikel, ning ettevõtjatele, milles on enamusosalus või mille üle on tegelik kontroll UNMIKil või Kosovo residentidel.

Artikkel 5

Rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud

Kui I lisas sätestatud õigusaktid näevad ette kohustust liituda rahvusvaheliste konventsioonide või lepingutega, võetakse arvesse UNMIKi eristaatust, mis on kehtestatud rahvusvaheliste õiguse alusel.

Artikkel 6

Lennuohutus

1. Esimese üleminekuperioodi alguses kaasatakse UNMIK vaatlejana Euroopa Lennundusohutusameti töösse.

2. Teise üleminekuperioodi lõpus määrab põhilepingu artikli 18 alusel asutatud ühiskomitee kindlaks UNMIKi täpse staatuse ja tingimused osalemiseks Euroopa Lennundusohutusametis.

3. Teise üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon ohutusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud UNMIKi lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne ohutuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

Artikkel 7

Lennundusjulgestus

1. Teise üleminekuperioodi alguses tehakse UNMIKi pädevale asutusele teatavaks I lisas sätestatud julgestusalaste õigusaktide konfidentsiaalne osa.

2. Teise üleminekuperioodi lõpuni võib Euroopa Komisjon julgestusalaste puuduste tuvastamise korral nõuda, et loa suhtes, mis on väljastatud UNMIKi lennutegevusloaga lennuettevõtjale Euroopa Ühendusse suunduvate, Euroopa Ühendusest algavate või Euroopa Ühenduses kulgevate lennuliinide teenindamiseks, korraldatakse spetsiaalne julgestuse hindamine. Kõnealuse hindamise korraldab Euroopa Ühendus kiiresti, et vältida liiklusõiguste kasutamise asjatut edasilükkumist.

16.10.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 285/47

NÕUKOGU OTSUS,

15. september 2006,

millega võetakse vastu nõukogu kodukord

(2006/683/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõike 3 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

15. ja 16. juunil 2006 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu rõhutas, et kodanike usalduse suurendamiseks Euroopa Liidu suhtes on oluline võimaldada neil jälgida vahetult liidu toimimist, eelkõige avatuse ja läbipaistvuse edasise suurendamise kaudu. Seetõttu tuleks nõukogu töö kooskõlas Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokkulepituga ning austades täielikult vajadust kindlustada nõukogu töö tõhusus avatumaks muuta, eelkõige siis, kui nõukogu arutab kaasotsustamismenetluse kohaselt vastu võetavaid õigusakte. Samuti tuleks võtta meetmeid selleks, et parandada oluliselt tehnilisi vahendeid nõukogu avalike arutelude ja mõttevahetuste ülekandmiseks kõikides Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes, eelkõige Interneti kasutamise kaudu.

2006. aasta detsembris vaatab nõukogu läbi eespool nimetatud avalikustamismeetmete rakendamise eesmärgiga hinnata nende mõju nõukogu töö tõhususele.

(2)	Ühtlasi on asjakohane tõhustada nõukogu tegevuse kavandamist. Seetõttu tuleks eelmine süsteem asendada uuega, mis põhineb 18-kuulisel programmil, mille esitavad nõukogule heakskiitmiseks kolm liikmesriiki, kes hakkavad kõnealusel ajavahemikul täitma eesistujariigi ülesandeid.

(3)

Lõpuks on asjakohane muuta ja täpsustada kirjalikku menetlust käsitlevaid sätteid, et parandada kirjaliku menetluse toimimist ja kiirendada Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele antavate vastuste, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmete ametisse nimetamise otsuste ning muude institutsioonide ja asutustega konsulteerimist puudutavate otsuste vastuvõtmist nõukogus,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta kodukord (1) asendatakse järgmise tekstiga:

“

NÕUKOGU KODUKORD

Artikkel 1

Istungi kokkukutsumine ja toimumise koht

1. Nõukogu tuleb kokku eesistuja kutsel eesistuja enda algatusel või ühe nõukogu liikme või komisjoni taotlusel (2).

2. Seitse kuud enne eesistumisperioodi algust ning vajaduse korral pärast konsulteerimist eelmiste ja järgmiste eesistujariikidega teatab eesistujariik selliste istungite kuupäevad, mis on ette nähtud nõukogu seadusandlike ülesannete täitmiseks või operatiivsete otsuste tegemiseks.

3. Nõukogu asukoht on Brüsselis. Aprillis, juunis ja oktoobris peab nõukogu oma istungeid Luxembourgis (3).

Erandlikel asjaoludel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib nõukogu või alaliste esindajate komitee (edaspidi “COREPER”) ühehäälselt otsustada, et nõukogu istung peetakse mujal.

Artikkel 2

Nõukogu koosseisud, üldasjade ja välissuhete nõukogu roll ja tegevuse kavandamine

1. Nõukogu võib kokku tulla erinevates koosseisudes olenevalt käsitletavast küsimusest. Lõike 2 punktis a nimetatud istungile üldasjade ja välissuhete koosseisus kokku tulnud nõukogu (edaspidi “üldasjade ja välissuhete nõukogu”) kehtestab kõnealuste koosseisude nimekirja, mis esitatakse I lisas.

2. Üldasjade ja välissuhete nõukogul on kaks peamist tegevusvaldkonda, mille käsitlemiseks ta korraldab eri päevakordadega eraldi istungeid, mis võimaluse korral peetakse eri päevadel, keskendudes järgmisele:

Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamine ja järelmeetmed, kaasa arvatud kogu ettevalmistustöö kooskõlastamine, poliitikavaldkondade üldine kooskõlastamine, institutsioonilised ja haldusküsimused, laiaulatuslikud teemad, mis mõjutavad Euroopa Liidu poliitika eri valdkondi, ja kõik küsimused, mis Euroopa Ülemkogu on talle suunanud, võttes arvesse majandus- ja rahaliidu toimimist käsitlevaid eeskirju;

b)	kogu Euroopa Liidu välistegevus, st ühine välis- ja julgeolekupoliitika, Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika, väliskaubandus, arengukoostöö ja humanitaarabi.

3. Üldasjade ja välissuhete nõukogu, kes on Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamiseks kokku tulnud artikli 2 lõikes a nimetatud istungile:

a)	koostab eesistujariigi ettepanekul selgitustega esialgse päevakorra vähemalt neli nädalat enne Euroopa Ülemkogu kohtumist;

b)	peab Euroopa Ülemkogu kohtumisele eelneval päeval viimase ettevalmistava istungi ning kiidab päevakorra heaks.

Küsimused, mille muud nõukogu koosseisud suunavad arutamiseks Euroopa Ülemkogule, edastatakse artikli 2 lõikes a nimetatud istungile kokku tulnud üldasjade ja välissuhete nõukogule vähemalt kaks nädalat enne Euroopa Ülemkogu kohtumist.

Ükski teine nõukogu koosseis ega nõukogu ettevalmistav komitee ei tohi kokku tulla esimese lõigu punktis b nimetatud viimase ettevalmistava istungi ja Euroopa Ülemkogu kohtumise vahelisel ajal, välja arvatud edasilükkamatutel ja ettenägematutel põhjustel, mis võivad olla seotud näiteks sel ajal toimuvate rahvusvaheliste sündmustega.

Euroopa Ülemkogu töö praktiliseks korraldamiseks vajalikud meetmed võtab eesistujariik koostöös peasekretariaadiga kooskõlas Euroopa Ülemkogus kokkulepitud eeskirjadega.

4. Iga 18 kuu tagant valmistavad kolm liikmesriiki, kes hakkavad täitma eesistujariigi ülesandeid, tihedas koostöös komisjoniga ja pärast asjakohaseid konsultatsioone ette kõnealust ajavahemikku puudutava nõukogu tegevuse programmi kavandi. Nimetatud kolm eesistujariiki esitavad programmi kavandi ühiselt hiljemalt üks kuu enne asjakohast ajavahemikku eesmärgiga see lõike 2 punktis a nimetatud üldasjade ja välissuhete nõukogu istungil heaks kiita (4).

5. Järgmine eesistujariik kinnitab järgmiseks poolaastaks nõukogu istungite soovituslikud esialgsed päevakorrad, mis kajastavad ettenähtud seadusandlikku tegevust ja operatiivseid otsuseid. Nimetatud soovituslikud esialgsed päevakorrad koostatakse vähemalt üks nädal enne kõnealuse riigi eesistumisperioodi algust nõukogu 18-kuulise programmi alusel ja pärast konsulteerimist komisjoniga. Vajaduse korral võib lisaks eelnevalt kavandatud nõukogu istungitele pidada täiendavaid istungeid.

Pärast konsulteerimist komisjoni ja järgmise eesistujariigiga koostab asjaomane eesistujariik samalaadsed nõukogu istungite soovituslikud esialgsed päevakorrad esimeses lõigus nimetatud ajavahemikule järgnevaks poolaastaks hiljemalt üks nädal enne oma eesistumisperioodi algust.

Kui poolaasta jooksul ilmneb, et selleks ajavahemikuks kavandatud teatava istungi kokkukutsumine ei ole enam põhjendatud, siis eesistujariik seda kokku ei kutsu.

Artikkel 3 (5)

Päevakord

1. Võttes arvesse nõukogu 18-kuulist programmi, koostab eesistuja iga istungi esialgse päevakorra. Päevakord saadetakse teistele nõukogu liikmetele ja komisjonile vähemalt 14 päeva enne istungit.

2. Esialgne päevakord sisaldab küsimusi, mille päevakorda võtmise kohta on peasekretariaat saanud nõukogu liikmelt või komisjonilt taotluse vähemalt 16 päeva enne kõnealuse istungi algust, ning kõiki nendega seotud dokumente. Esialgses päevakorras märgitakse tärniga punktid, mille kohta eesistujariik, nõukogu liige või komisjon võivad nõuda hääletamist. Selline märge tehakse pärast seda, kui kõik aluslepingutes ette nähtud menetlusnõuded on täidetud.

3. Küsimused, mis on seotud õigusakti või seadusandlikku ettepanekut käsitleva ühise seisukoha vastuvõtmisega või Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt võetava meetme kohta tehtud ettepaneku vastuvõtmisega, kantakse otsuse langetamiseks esialgsesse päevakorda alles siis, kui on möödunud riikide parlamentide funktsiooni Euroopa Liidus käsitleva protokolli punktis 3 sätestatud kuus nädalat.

Nõukogu võib selle kuuenädalase tähtaja suhtes ühehäälselt erandi teha, kui küsimuse lisamine päevakorda on erandlik nimetatud protokolli punktis 3 sätestatud kiireloomulisuse tõttu.

4. Päevakorda võib võtta üksnes neid küsimusi, mille kohta dokumendid on nõukogu liikmetele ja komisjonile saadetud hiljemalt esialgse päevakorra väljasaatmise kuupäeval.

5. Peasekretariaat edastab nõukogu liikmetele ja komisjonile sellised küsimuste päevakorda arvamise taotlused ja lisadokumendid, mille puhul eespool nimetatud tähtaegadest ei ole kinni peetud.

Kui asja kiireloomulisus ei nõua teisti ja ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, jätab eesistujariik esialgsest päevakorrast välja artiklis 7 nimetatud õigusloomega seotud küsimused, mille käsitlemisega COREPER ei ole lõpule jõudnud nõukogu istungile eelneva eelmise nädala lõpuks.

6. Esialgne päevakord jaguneb A- ja B-osaks. A-osasse lisatakse punktid, mille nõukogu võib heaks kiita arutelu korraldamata; see ei takista siiski nõukogu liikmetel või komisjonil kõnealuste punktide vastuvõtmise ajal oma arvamust avaldada ning nõuda oma avalduste protokolli kandmist.

7. Nõukogu võtab päevakorra vastu iga istungi alguses. Muu kui esialgses päevakorras esitatud küsimuse päevakorda arvamine nõuab nõukogu ühehäälset otsust. Sel viisil lisatud päevakorrapunkte võib hääletusele panna pärast seda, kui kõik aluslepingutes ette nähtud menetlusnõuded on täidetud.

8. Kui aga A-osa päevakorrapunkti puudutav seisukoht võiks kaasa tuua edasisi arutelusid või kui nõukogu liige või komisjon seda nõuab, jäetakse kõnealune küsimus päevakorrast välja, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

9. Kui taotletakse küsimuse käsitlemist päevakorra osa “Muud küsimused” raames, tuleb lisada selgitav dokument.

Artikkel 4

Nõukogu liikme esindamine

Nõukogu liikmed, kes ei saa istungil osaleda, võivad anda volituse enda esindamiseks kooskõlas hääleõiguse delegeerimist käsitleva artikli 11 sätetega.

Artikkel 5

Istungid

1. Nõukogu istungid ei ole avalikud, välja arvatud artiklis 8 nimetatud juhtudel.

2. Komisjoni kutsutakse nõukogu istungitel osalema. Sama kehtib Euroopa Keskpanga kohta siis, kui ta kasutab oma algatusõigust. Nõukogu võib siiski otsustada küsimusi arutada ka komisjoni või Euroopa Keskpanga kohalolekuta.

3. Nõukogu liikmetel ja komisjonil võib kaasas olla abistavaid ametnikke. Peasekretariaadile tuleb eelnevalt teatada selliste ametnike nimed ja ametiülesanded. Nõukogu võib sätestada, kui palju liikmeid võib maksimaalselt ühe delegatsiooni koosseisus koos nõukogu liikmetega samal ajal istungiruumis viibida.

4. Nõukogu istungitele lubatakse peasekretariaadi väljastatud läbipääsuloa esitamisel.

Artikkel 6

Ametisaladus ja dokumentide esitamine kohtumenetluses

1. Ilma et see piiraks artiklite 8 ja 9 ning üldsuse juurdepääsu dokumentidele reguleerivate sätete kohaldamist, kehtib nõukogu arutelude suhtes ametisaladuse hoidmise kohustus, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

2. Nõukogu või COREPER võib kohtumenetluses lubada esitada koopia või väljavõtte niisugusest nõukogu dokumendist, mis ei ole veel avalikustatud, kooskõlas dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevate sätetega.

Artikkel 7

Nõukogu toimimine seadusandjana

Nõukogu toimib seadusandjana Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 207 lõike 3 teise lõigu tähenduses, kui ta võtab aluslepingute asjakohaste sätete alusel vastu liikmesriikides või liikmesriikidele õiguslikult siduvaid eeskirju määruste, direktiivide, raamotsuste või otsuste kujul, välja arvatud juhul, kui tegemist on aruteluga, mille tulemusena võetakse vastu sisemeetmeid, haldus- või eelarvedokumente, institutsioonidevahelisi või rahvusvahelisi suhteid käsitlevaid dokumente või mittesiduvaid dokumente (näiteks järeldused, soovitused ja resolutsioonid).

Kui nõukogu käsitleb seadusandlikke ettepanekuid või algatusi, hoidub ta vastu võtmast õigusakte, mida ei ole aluslepingutes ette nähtud, nagu näiteks artiklis 9 nimetamata resolutsioonid, järeldused ja deklaratsioonid.

Artikkel 8

Üldsusele avatud nõukogu arutelud ja avalikud mõttevahetused

1. Nõukogu arutelud, mis toimuvad vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 sätestatud kaasotsustamismenetluse kohaselt vastu võetavate õigusaktide üle, on üldsusele avatud järgmiselt:

a)	üldsus võib jälgida komisjoni seadusandlike ettepanekute tutvustamist, kui see toimub, ja sellele järgnevat arutelu nõukogus;

b)	üldsus võib jälgida selliste õigusaktide hääletamist ja hääletamisele eelnevat lõpparutelu nõukogus ning tema käsutuses on selgitused hääletamise kohta;

c)	üldsus võib jälgida kõiki muid selliseid õigusakte käsitlevaid nõukogu arutelusid, välja arvatud juhul, kui nõukogu või COREPER otsustab konkreetse arutelu suhtes teisiti.

2. Nõukogu esimene arutelu muude kui kaasotsustamismenetluse kohaselt vastuvõetavate oluliste ettepanekute üle on üldsusele avatud. Eesistujariik määrab kindlaks, millised seadusandlikud ettepanekud on olulised, ning nõukogu või COREPER võib otsustada vajaduse korral teisiti. Eesistujariik võib otsustada üksikjuhtudel, et konkreetset õigusakti käsitlevad järgnevad nõukogu arutelud on üldsusele avatud, välja arvatud juhul, kui nõukogu või COREPER otsustab teisiti.

3. Nõukogu korraldab nõukogu või COREPERi kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud otsuse alusel avalikke mõttevahetusi Euroopa Liidu ja selle kodanike huvisid mõjutavate oluliste küsimuste üle.

Kõnealustel mõttevahetustel käsitletavate küsimuste või konkreetsete teemade kohta teeb ettepaneku eesistujariik, mis tahes nõukogu liige või komisjon, võttes arvesse küsimuse olulisust ja kodanike huvi selle vastu.

4. Artikli 2 lõike 2 punktis a nimetatud istungile kokku tulnud üldasjade ja välissuhete nõukogu korraldab nõukogu 18-kuulise programmi üle avaliku poliitilise mõttevahetuse. Muudes nõukogu koosseisudes toimuvad poliitilised mõttevahetused nende prioriteetide üle peetakse samuti avatult. Komisjoni viieaastase programmi, iga-aastase tööprogrammi ja iga-aastase poliitilise strateegia tutvustamine komisjoni poolt ning sellele järgnev mõttevahetus nõukogus on avalikud.

5. Alates esialgse päevakorra saatmisest artikli 3 kohaselt:

a)	lisatakse nendele nõukogu istungi päevakorrapunktidele, mis on lõigete 1 ja 2 kohaselt üldsusele avatud, märge “avalik arutelu”;

b)	lisatakse nendele nõukogu istungi päevakorrapunktidele, mis on lõigete 3 ja 4 kohaselt üldsusele avatud, märge “avalik mõttevahetus”.

Vastavalt käesolevale artiklile avatud nõukogu arutelud ja mõttevahetused kantakse üle audiovisuaalsete vahendite kaudu, eeskätt arutelude jälgimise ruumis ja kõigis Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes voogvideo vahendusel. Salvestist tuleb hoida nõukogu internetilehel kättesaadavana vähemalt ühe kuu jooksul. Hääletustulemusi näidatakse visuaalselt.

Peasekretariaat teatab võimaluse korral üldsusele eelnevalt kõnealuste audiovisuaalsete ülekannete toimumise kuupäevad ja ligikaudsed kellaajad ning võtab kõik praktilised meetmed käesoleva artikli nõuetekohase rakendamise tagamiseks.

Artikkel 9

Häälte, hääletamise kohta antud selgituste ja protokolli avalikustamine

1. Kui nõukogu toimib seadusandjana artikli 7 tähenduses, avalikustatakse lisaks juhtudele, kui nõukogu arutelud on avalikud artikli 8 lõike 1 kohaselt, ka nõukogu hääletustulemused ja nõukogu liikmete selgitused hääletamise kohta, samuti nõukogu istungi protokolli kantud avaldused ja õigusaktide vastuvõtmisega seotud protokollipunktid.

Samadel põhimõtetel avalikustatakse:

a)	hääletustulemused ja selgitused hääletamise kohta, samuti nõukogu protokolli kantud avaldused ning EÜ asutamislepingu artiklites 251 ja 252 sätestatud ühise seisukoha vastuvõtmist käsitlevad protokollipunktid;

b)	hääletustulemused ja nõukogu liikmete või nende esindajate selgitused hääletamise kohta EÜ asutamislepingu artikli 251 kohaselt loodud lepituskomitees, samuti nõukogu protokolli kantud avaldused ja protokollipunktid, mis käsitlevad lepituskomitee istungit;

c)	hääletustulemused ja selgitused hääletamise kohta, samuti nõukogu protokolli kantud avaldused ja protokollipunktid, mis on seotud Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel kehtestatava nõukogu konventsiooniga.

2. Lisaks sellele avalikustatakse hääletustulemused:

a)	kui nõukogu tegutseb Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi ühehäälse otsuse alusel;

b)	kui nõukogu võtab vastu ühise seisukoha Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi ühehäälse otsuse alusel;

c)	muudel juhtudel nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi otsuse alusel.

Kui nõukogu hääletustulemus avalikustatakse esimese lõigu punkti a, b või c kohaselt, avalikustatakse asjaomaste nõukogu liikmete taotlusel ka hääletamise ajal antud selgitused hääletamise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse käesolevat kodukorda, õiguskindlust ja nõukogu huve.

Nõukogu protokolli kantud avaldused ning esimese lõigu punktides a, b ja c nimetatud dokumentide vastuvõtmist käsitlevad protokollipunktid avalikustatakse nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi otsuse alusel.

3. Indikatiivsete hääletamiste või ettevalmistavate aktide vastuvõtmisel toimunud hääletamise tulemusi ei avalikustata, välja arvatud juhul, kui nõukogu arutelud on artikli 8 kohaselt avalikud.

Artikkel 10

Üldsuse juurdepääs dokumentidele

Üldsuse juurdepääsu nõukogu dokumentidele reguleeritakse II lisas esitatud erisätetega.

Artikkel 11

Hääletamise kord ja kvoorum

1. Nõukogu hääletab eesistuja algatusel.

Eesistuja peab korraldama hääletuse ka nõukogu või komisjoni liikme algatusel, kui nõukogu liikmete enamus nii otsustab.

2. Nõukogu liikmed hääletavad EÜ asutamislepingu artikli 203 kohaselt ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (edaspidi “Euratomi asutamisleping”) artikli 116 kohaselt määratud liikmesriikide järjekorras, alustades sellest liikmest, kes on kõnealuses järjekorras eesistuja kohustusi täitvast liikmest järgmine.

3. Hääletamisel võib iga nõukogu liige esindada peale enda veel ainult ühte liiget (6).

4. Nõukogus hääletamise läbiviimiseks on aluslepingute kohaselt nõutav hääleõiguslike nõukogu liikmete enamuse kohalolek. Hääletamise puhul kontrollib eesistuja, keda abistab peasekretariaat, et kvoorum oleks täidetud.

5. Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, määratakse nõukogu liikme taotluse korral III lisa artiklis 1 sätestatud rahvaarvude põhjal tehtavate arvutustega kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % kogu Euroopa Liidu rahvastikust.

Artikkel 12

Tavaline kirjalik menetlus ja vaikiva nõusoleku menetlus

1. Edasilükkamatutes küsimustes võib nõukogu õigusakte vastu võtta kirjaliku hääletamise teel, kui nõukogu või COREPER otsustavad ühehäälselt seda menetlust kasutada. Erijuhtudel võib ka eesistuja teha ettepaneku kasutada kõnealust menetlust; sel juhul võib kirjalikku menetlust kasutada siis, kui kõik nõukogu liikmed on sellega nõus.

Kirjaliku hääletamise korral on vaja ka komisjoni nõusolekut, kui tegemist on küsimusega, mille komisjon on nõukogule esitanud.

Peasekretariaat koostab igal kuul kirjaliku menetluse teel vastu võetud õigusaktide nimekirja.

2. Eesistuja algatusel võib nõukogu toimida vastavalt lihtsustatud kirjalikule menetlusele, mida nimetatakse “vaikiva nõusoleku menetluseks”, eesmärgiga:

a)	võtta pärast asjakohase kavandi käsitlemist COREPERis vastu Euroopa Parlamendi liikme poolt nõukogule esitatud kirjalikule küsimusele või, kui see on asjakohane, suulisele küsimusele antava vastuse tekst; (7)

b)	nimetada pärast asjakohase otsuse eelnõu käsitlemist COREPERis ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ning Regioonide Komitee liikmed ja nende asendusliikmed;

c)	langetada otsus muude institutsioonide või asutustega konsulteerimise üle, kui kõnealune konsulteerimine on nõutud aluslepingutega;

d)	rakendada COREU-võrgu kaudu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (“COREU vaikiva nõusoleku menetlus”) (8).

Sellisel juhul loetakse asjakohane õigusakt vastuvõetuks pärast selle tähtaja möödumist, mille eesistujariik oli küsimuse kiireloomulisust arvestades määranud, tingimusel et ükski nõukogu liige ei ole selle suhtes oma vastuseisu avaldanud.

3. Peasekretariaat kinnitab kirjaliku menetluse lõpuleviimise.

Artikkel 13

Protokoll

1. Kõigi istungite kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutab pärast heakskiitmist alla peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi “peasekretär”) või asepeasekretär. Nad võivad oma allkirjaõiguse delegeerida peasekretariaadi peadirektoritele.

Üldiselt märgitakse protokolli iga päevakorrapunkti kohta:

—	nõukogule esitatud dokumendid,

—	nõukogu poolt vastu võetud otsused ja järeldused,

—	nõukogu avaldused ja avaldused, mille kandmist protokolli on nõudnud nõukogu liige või komisjon.

2. Peasekretariaat koostab protokolli kavandi 15 päeva jooksul ja esitab selle heakskiitmiseks nõukogule või COREPERile.

3. Enne sellist heakskiitmist võib nõukogu liige või komisjon taotleda, et mõne päevakorrapunkti kohta lisataks protokolli veel üksikasju. Sellised taotlused võib esitada COREPERile.

Artikkel 14

Kehtivate keele-eeskirjadega ette nähtud keeltes koostatud dokumentide ja nende kavandite alusel toimuvad arutelud ja tehtavad otsused

1. Kui nõukogu ei ole küsimuse kiireloomulisust arvesse võttes ühehäälselt otsustanud teisiti, võib nõukogu küsimusi arutada ja otsuseid teha üksnes selliste dokumentide ja nende kavandite alusel, mis on koostatud kehtivate keele-eeskirjadega ette nähtud keeltes.

2. Nõukogu liige võib asja arutamise vaidlustada, kui esitatud muudatusettepaneku tekst ei ole koostatud lõikes 1 nimetatud keeles, millele ta viitab.

Artikkel 15

Õigusaktide allkirjastamine

Nõukogu õigusaktide ning nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühiselt vastuvõetud õigusaktide teksti allkirjastavad vastuvõtmise ajal ametis olev eesistuja ja peasekretär või asepeasekretär. Peasekretär ja asepeasekretär võivad oma allkirjaõiguse delegeerida peasekretariaadi peadirektoritele.

Artikkel 16 (9)

Hääletamisel osalemise võimaluse puudumine

Käesoleva kodukorra kohaldamisel võetakse IV lisa kohaselt arvesse need juhud, kui aluslepingute kohaselt üks või mitu nõukogu liiget ei või hääletamisel osaleda.

Artikkel 17

Õigusaktide avaldamine Euroopa Liidu Teatajas

1. Peasekretär või asepeasekretär laseb Euroopa Liidu Teatajas avaldada:

a)	EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigusaktid;

b)	Euratomi asutamislepingu artikli 163 esimeses lõigus nimetatud õigusaktid;

c)	ühised seisukohad, mille nõukogu võtab vastu EÜ asutamislepingu artiklites 251 ja 252 sätestatud menetluste kohaselt, ning nende ühiste seisukohtade aluseks olevad põhjendused;

d)	Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 osutatud raamotsused ja otsused;

e)	konventsioonid, mis nõukogu on kehtestanud kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikega 2. Euroopa Liidu Teatajas märgitakse kõnealuste konventsioonide jõustumise aeg;

f)	liikmesriikide vahel EÜ asutamislepingu artikli 293 alusel allkirjastatud konventsioonid. Euroopa Liidu Teatajas märgitakse kõnealuste konventsioonide jõustumise aeg;

g)	ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud. Euroopa Liidu Teatajas märgitakse kõnealuste lepingute ja kokkulepete jõustumise aeg;

Euroopa Liidu lepingu artikli 24 kohaselt sõlmitud rahvusvahelised lepingud, kui nõukogu ei otsusta teisiti üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklite 4 ja 9 alusel (10).

Euroopa Liidu Teatajas märgitakse kõnealuste lepingute ja kokkulepete jõustumise aeg.

2. Kui nõukogu või COREPER ei otsusta teisiti, laseb peasekretär või asepeasekretär Euroopa Liidu Teatajas avaldada:

a)	EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 1 alusel nõukogule esitatud liikmesriigi algatused;

b)	Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 alusel nõukogule esitatud liikmesriigi algatused;

c)	Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud ühised seisukohad;

d)	muud direktiivid peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 viidatud direktiivide, muud otsused peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikes 1 viidatud otsuste ning soovitused ja arvamused.

3. Nõukogu või COREPER otsustab ühehäälselt ja üksikjuhtumite kaupa, kas peasekretär või asepeasekretär peaks laskma Euroopa Liidu Teatajas avaldada Euroopa Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud ühisstrateegia, ühismeetmed ja ühised seisukohad.

4. Nõukogu või COREPER otsustab üksikjuhtumite kaupa ja arvestades põhiakti võimalikku avaldamist, kas peasekretär või asepeasekretär peaks laskma Euroopa Liidu Teatajas avaldada järgmised dokumendid:

a)	Euroopa Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud ühismeetmete rakendusmeetmed;

b)	Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõike 2 esimeses taandes nimetatud ühisstrateegia alusel võetud ühismeetmed, ühised seisukohad ja muud otsused;

c)	Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud otsuste rakendusmeetmed ning Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 kohaselt nõukogu kehtestatud konventsioonide rakendusmeetmed;

d)	muud nõukogu õigusaktid, näiteks sui generis otsused ja resolutsioonid.

5. Kui ühenduste ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahelise lepinguga luuakse organ, kellele antakse otsustusõigus, siis otsustab nõukogu kõnealuse lepingu sõlmimise ajal, kas selle organi otsused tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Õigusaktidest teatamine

1. Peasekretär, asepeasekretär või nende kohuseid täitev peadirektor teatab muudest direktiividest peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 viidatud direktiivide ning muudest otsustest peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikes 1 viidatud otsuste nende adressaatidele.

2. Peasekretär, asepeasekretär või nende kohuseid täitev peadirektor teatab järgmistest õigusaktidest nende adressaatidele, kui nimetatud akte ei avaldata Euroopa Liidu Teatajas:

a)	soovitused;

b)	Euroopa Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud ühisstrateegia, ühismeetmed ja ühised seisukohad;

c)	Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud ühised seisukohad;

d)	Euroopa Liidu lepingu artiklite 12 ja 34 alusel vastu võetud õigusaktide rakendusmeetmed.

3. Peasekretär, asepeasekretär või nende kohuseid täitev peadirektor saadab liikmesriikidele ja komisjonile muude kui EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 osutatud nõukogu direktiivide ning nõukogu otsuste ja soovituste autentsed eksemplarid.

Artikkel 19 (11)

COREPER, komiteed ja töörühmad

1. COREPER vastutab nõukogu töö ettevalmistamise ja talle nõukogu poolt pandud ülesannete täitmise eest. Ta tagab igal juhul (12) Euroopa Liidu poliitika ja tegevuse kooskõla ning kannab hoolt, et peetakse kinni järgmistest põhimõtetest ja eeskirjadest:

a)	õiguspärasuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte ning õigusaktide põhjendamise põhimõte;

b)	liidu institutsioonide ja asutuste volituste kehtestamist käsitlevad eeskirjad;

c)	eelarvesätted;

d)	kodukorda, läbipaistvust ja õigusaktide koostamise kvaliteeti käsitlevad eeskirjad.

2. Kui COREPER ei otsusta teisiti, käsitleb ta eelnevalt kõiki nõukogu istungi päevakorrapunkte. COREPER püüab oma tasandil jõuda kokkuleppele, mis esitatakse nõukogule vastuvõtmiseks. Ta tagab, et nõukogule esitatakse asjakohased dokumendid ning esitab vajaduse korral nõukogule suuniseid, valikuvõimalusi või soovituslikke lahendusi. Eriolukorra puhul võib nõukogu ühehäälselt otsustada lahendada küsimuse ilma sellise eelneva käsitlemiseta.

3. Eelnevalt kindlaks määratud ettevalmistustöö või uuringute korraldamiseks võib COREPER moodustada komiteesid või töörühmi või anda nõusoleku nende moodustamiseks.

Peasekretariaat ajakohastab ja avalikustab ettevalmistavate organite loetelu. Nõukogu ettevalmistavate organitena võivad kokku tulla üksnes selles loetelus nimetatud komiteed ja töörühmad.

4. COREPERi tööd juhib sõltuvalt päevakorrapunktist nõukogu eesistujariigina tegutseva liikmesriigi alaline esindaja või tema asetäitja. Kõnealuse liikmesriigi volitatud esindaja tegutseb ka aluslepingutes ette nähtud mitmesuguste komiteede eesistujana, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Sama kehtib lõikes 3 nimetatud komiteede ja töörühmade kohta, kui COREPER ei otsusta teisiti.

5. Niisuguste nõukogu koosseisude istungite ettevalmistamiseks, mis tulevad kokku kord poolaastas, ja kui istung toimub selle ajavahemiku esimesel poolel, juhatab eelmisel poolaastal peetavate muude komiteede kui COREPERi ja töörühmade istungeid selle liikmesriigi volitatud esindaja, kelle ülesandeks on tegutseda vastavate nõukogu istungite eesistujana.

6. Kui mõnd küsimust arutatakse peamiselt teatava poolaasta vältel, võib sel poolaastal eesistujana tegutseva liikmesriigi esindaja juhatada muude komiteede kui COREPERi ning töörühmade tööd eelneval poolaastal, kui nad arutavad kõnealust küsimust. Kaks asjaomast eesistujariiki lepivad omavahel kokku selle lõike praktilise rakendamise osas.

Erijuhtumina on teatava eelarveaasta Euroopa ühenduste eelarve käsitlemise puhul muude nõukogu ettevalmistavate organite kui COREPERi istungite, kus valmistatakse ette eelarve käsitlemist puudutavaid nõukogu päevakorrapunkte, eesistujaks selle liikmesriigi esindaja, kes tegutseb nõukogu eesistujana selle aasta teisel poolaastal, mis eelneb kõnealusele eelarveaastale. Kokkuleppel teise eesistujariigiga kohaldatakse sama korda kõnealuste eelarveküsimustega tegelevate nõukogu istungite juhatamise suhtes. Asjaomased eesistujariigid konsulteerivad omavahel küsimuse praktilise korralduse üle.

7. Allpool esitatud asjakohaste sätete kohaselt võib COREPER vastu võtta järgmisi otsuseid menetlusküsimustes, tingimusel et nendega seotud küsimused on lisatud esialgsesse päevakorda vähemalt kolm tööpäeva enne istungit; sellest tähtajast kõrvalekaldumine nõuab COREPERi ühehäälset otsust (13):

a)	otsus pidada nõukogu istung muus kohas kui Brüsselis või Luxembourgis (artikli 1 lõige 3);

b)	luba esitada kohtumenetluses koopia või väljavõte nõukogu dokumendist (artikli 6 lõige 2);

c)	otsus korraldada nõukogus avalik mõttevahetus või mitte korraldada teatavat nõukogu arutelu avalikult (artikli 8 lõike 1 punkt c ning lõiked 2 ja 3);

d)	otsus avalikustada hääletustulemused ja nõukogu protokolli kantud avaldused artikli 9 lõikes 2 sätestatud juhtudel;

e)	otsus kasutada kirjalikku menetlust (artikli 12 lõige 1);

f)	nõukogu istungi protokolli heakskiitmine või muutmine (artikli 13 lõiked 2 ja 3);

g)	otsus avaldada või mitte avaldada dokument või õigusakt Euroopa Liidu Teatajas (artikli 17 lõiked 2, 3 ja 4);

h)	otsus konsulteerida muude institutsioonide või asutustega, kui kõnealune konsulteerimine on nõutud aluslepingutega;

i)	otsus kehtestada institutsiooni või organiga konsulteerimise kohta tähtaeg või seda pikendada;

j)	otsus pikendada EÜ asutamislepingu artikli 251 lõikes 7 osutatud tähtaegu;

k)	institutsioonile või asutusele saadetava kirja sõnastuse heakskiitmine.

Artikkel 20

Eesistujariik ja arutelude korraldamine

1. Eesistujariik vastutab käesoleva kodukorra kohaldamise ning arutelude asjakohase korraldamise eest. Eelkõige tagab eesistujariik, et laienenud nõukogu töökorraldust käsitleva V lisa sätted on täidetud.

Arutelude nõuetekohase läbiviimise tagamiseks võib nõukogu, kui ta ei otsusta teisiti, võtta mis tahes meetmeid, mida on vaja istungi aja parimaks võimalikuks kasutamiseks, eelkõige selleks, et:

a)	piirata teatava küsimuse arutamisel istungiruumis viibivate delegatsiooni liikmete arvu ning otsustada, kas anda luba arutelude jälgimise ruumi avamiseks;

b)	kehtestada päevakorrapunktide käsitlemise järjekord ja otsustada nendega seotud arutelude kestus;

c)	korraldada konkreetsete päevakorrapunktide käsitlemise ajaline jaotus, eelkõige piirates osalejate sõnavõtuaega ja määrates nende sõnavõttude järjekorra;

d)	paluda delegatsioonidelt, et nad esitaksid oma kirjalikud ettepanekud arutatava teksti muutmiseks teatavaks kuupäevaks, vajaduse korral koos lühiselgitusega;

e)	paluda delegatsioonidel, kes on teatava päevakorrapunkti, teksti või tekstiosa suhtes samal või lähedasel seisukohal, valida enda hulgast üks, kes esitaks selle ühise seisukoha istungil või kirjalikult enne istungit.

2. Eesistujariiki abistab järgmise eesistujana tegutseva liikmesriigi esindaja, ilma et see piiraks artikli 19 lõigete 4–6 sätete kohaldamist, eesistujariigi volitusi ja üldist poliitilist vastutust. Eesistujariigi taotlusel ja tema juhendite järgi tegutsedes asendab järgmise eesistujana tegutseva liikmesriigi esindaja vajaduse korral eesistujat, võtab üle teatavad kohustused ja tagab nõukogu menetluse järjepidevuse.

Artikkel 21 (14) (15)

Komiteede ja töörühmade aruanded

Käesoleva kodukorra muudest sätetest olenemata korraldab eesistujariik eri komiteede ja töörühmade istungid nii, et nende aruanded on kättesaadavad enne seda COREPERi istungit, kus neid käsitletakse.

Kui asja kiireloomulisus ei nõua teisti, lükkab eesistujariik mõnele järgmisele COREPERi istungile edasi kõik artiklis 7 käsitletud seadusandlusega seotud päevakorrapunktid, mille arutamist ei ole komitee või töörühm lõpetanud vähemalt viis tööpäeva enne COREPERi istungit.

Artikkel 22

Õigusaktide koostamise kvaliteet (16)

Selleks et abistada nõukogu nende õigusaktide koostamise kvaliteedi tagamisel, mida nõukogu vastu võtab, on õigustalituse ülesanne õigel ajal kontrollida ettepanekute ja eelnõude koostamise kvaliteeti ning teha nõukogule ja tema organitele õigusaktide väljatöötamist käsitlevaid soovitusi vastavalt 22. detsembri 1998. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele ühenduse õigusaktide väljatöötamise kvaliteedi ühiste suuniste kohta (17).

Need, kes esitavad nõukogu menetlusega seotud tekste, peavad kogu õigusaktide menetlemise aja jooksul pöörama erilist tähelepanu õigusaktide koostamise kvaliteedile.

Artikkel 23

Peasekretär ja peasekretariaat

1. Nõukogule on abiks peasekretariaat, mida juhatab peasekretär, keda abistab asepeasekretär, kes vastutab peasekretariaadi töö eest. Peasekretäri ja asepeasekretäri määrab nõukogu ametisse kvalifitseeritud häälteenamusega.

2. Nõukogu otsustab peasekretariaadi struktuuri (18).

Peasekretär ja asepeasekretär võtavad nõukogu alluvuses kõik vajalikud meetmed, et kindlustada peasekretariaadi tõrgeteta töö.

3. Peasekretariaat on tihedalt ja pidevalt seotud nõukogu töö korraldamise, kooskõlastamise ja selle ühtsuse tagamisega ning 18-kuulise programmi rakendamisega. Peasekretariaat abistab eesistujariiki lahenduste leidmisel viimase vastutusel ja suuniste kohaselt.

Euroopa Liidu lepingu sätete kohaselt abistab peasekretär nõukogu ja eesistujariiki ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevates küsimustes, kaasa arvatud eriesindajate töö kooskõlastamine.

Vajaduse korral võib peasekretär paluda, et eesistujariik kutsuks kokku komitee või töörühma eelkõige ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevates küsimustes, või võtaks teatava punkti komitee või töörühma istungi päevakorda.

4. Peasekretär või asepeasekretär esitab nõukogu esialgse kulude prognoosi nõukogule piisavalt aegsasti, et tagada finantssätetega ette nähtud tähtaegadest kinnipidamine.

5. Peasekretäril, keda abistab asepeasekretär, on täielik vastutus eelarve II osasse “Nõukogu” kirjendatud assigneeringute haldamise eest ning ta võtab kõik meetmed nimetatud assigneeringute nõuetekohase haldamise tagamiseks. Ta rakendab kõnealuseid assigneeringuid Euroopa ühenduste eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse asjakohaste sätete kohaselt.

Artikkel 24

Julgeolek

Nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu julgeolekut käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 25

Lepingute ja konventsioonide hoiulevõtja kohustused

Kui nõukogu peasekretär on määratud Euroopa Liidu lepingu artikli 24 kohaselt sõlmitud lepingu või ühenduse ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud lepingu või liikmesriikide allkirjastatud konventsiooni või Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt alla kirjutatud konventsiooni hoiulevõtjaks, antakse nende lepingute või konventsioonide ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjad hoiule nõukogu asukohas.

Niisugustel juhtudel täidab peasekretär hoiulevõtja kohuseid ning tagab, et kõnealuste lepingute või konventsioonide jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 26

Esindatus Euroopa Parlamendis

Euroopa Parlamendis või selle komiteedes võib nõukogu esindada eesistujariik või viimase nõusolekul järgmine eesistujariik või peasekretär. Kõnealustes komiteedes võivad nõukogu esindada ka asepeasekretär või peasekretariaadi vanemametnikud, kes tegutsevad eesistujariigi juhendite kohaselt.

Nõukogu võib Euroopa Parlamendile oma seisukohti esitada ka kirjaliku avaldusega.

Artikkel 27

Õigusaktide vormi käsitlevad sätted

Õigusaktide vormi käsitlevad sätted on esitatud VI lisas.

Artikkel 28

Postisaadetised nõukogule

Nõukogule mõeldud post saadetakse eesistujale nõukogu asukohta järgmisel aadressil:

Euroopa Liidu Nõukogu

Rue de la Loi/Wetstraat 175

B-1048 Brüssel

I LISA

NÕUKOGU KOOSSEISUDE NIMEKIRI

1.	Üldasjad ja välissuhted (19);

2.	majandus- ja rahandusküsimused (20);

3.	justiits- ja siseküsimused (21);

4.	tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused;

5.	konkurentsivõime (siseturg, tööstus ja teadusuuringud) (22);

6.	transport, telekommunikatsioon ja energeetika;

7.	põllumajandus ja kalandus;

keskkond;

9.	haridus, noored ja kultuur (23).

Igal liikmesriigil on EÜ asutamislepingu artikli 203 kohaselt õigus otsustada, mil viisil ta on nõukogus esindatud.

Mitu ministrit võib osaleda täisliikmena sama koosseisuga nõukogu istungil, mille päevakorda ja menetluskorraldust on vastavalt muudetud (24).

Üldasjade ja välissuhete nõukogu puhul esindab iga valitsust selle koosseisu eri istungitel asjaomase valitsuse valitud minister või riigisekretär.

II LISA

ERISÄTTED, MIS REGULEERIVAD ÜLDSUSE JUURDEPÄÄSU NÕUKOGU DOKUMENTIDELE

Artikkel 1

Kohaldamisala

Kõigile füüsilistele või juriidilistele isikutele tagatakse ligipääs nõukogu dokumentidele määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtete, tingimuste ja piirangute ning käesoleva lisaga kehtestatud erisätete kohaselt.

Artikkel 2

Kolmanda isiku dokumente käsitlev konsultatsioon

1. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 ja artikli 9 lõike 3 kohaldamisel ning välja arvatud juhul, kui dokumendi uurimisel määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt ilmneb, et see tuleb avaldada, konsulteeritakse kolmanda isikuga, kui:

a)	tegemist on tundliku sisuga dokumendiga määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõike 1 tähenduses;

b)	kõnealune dokument pärineb liikmesriigist ja

see on esitatud nõukogule enne 3. detsembrit 2001 või

asjaomane liikmesriik on nõudnud, et seda ei avaldataks tema eelneva nõusolekuta.

2. Kõikidel muudel juhtudel, kui nõukogule esitatakse taotlus tema valduses oleva kolmanda isiku dokumendi kohta, konsulteerib peasekretariaat määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 4 kohaldamiseks asjaomase kolmanda isikuga, välja arvatud juhul, kui määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 põhjal on ilmne, et dokument tuleb avaldada või et seda ei tohi avaldada.

3. Kolmanda isikuga konsulteeritakse kirja teel (sealhulgas elektronposti teel) ja talle antakse piisavalt aega vastata, arvestades määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 7 sätestatud tähtaega. Lõikes 1 nimetatud juhtudel palutakse kolmandal isikul esitada oma arvamus kirjalikult.

4. Kui dokument ei kuulu lõike 1 punkti a või b reguleerimisalasse ja peasekretariaat ei ole kolmanda isiku eitava arvamuse põhjal kindel, et võib kohaldada määruse (EÜ) nr1049/2001 artikli 4 lõiget 1 või 2, edastatakse küsimus läbivaatamiseks nõukogule.

Kui nõukogu näeb ette, et kõnealune dokument vabastatakse, teatatakse kolmandale isikule kohe kirjalikult nõukogu kavatsusest vabastada dokument vähemalt kümne tööpäeva pikkuse tähtaja järel. Samal ajal juhitakse kolmanda isiku tähelepanu EÜ asutamislepingu artiklile 243.

Artikkel 3

Teistelt institutsioonidelt või liikmesriikidelt saadud konsultatsioonitaotlused

Teiste institutsioonide või liikmesriikide taotlused nõukoguga konsulteerimiseks nõukogu dokumendi kohaldamise asjus esitatakse elektronposti teel aadressil access@consilium.europa.eu või saadetakse faksi teel numbril + 32(0)2 281 63 61.

Peasekretariaat esitab nõukogu nimel oma arvamuse viivitamata, võttes arvesse asjaomase institutsiooni või liikmesriigi otsuse tegemiseks vajalikku tähtaega, ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

Artikkel 4

Liikmesriikidest pärinevad dokumendid

Liikmesriikide taotlused määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 alusel esitatakse kirjalikult peasekretariaadile.

Artikkel 5

Liikmesriikide edastatavad taotlused

Kui liikmesriik edastab taotluse nõukogule, käsitletakse seda määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklite 7 ja 8 ning käesoleva lisa asjaomaste sätete kohaselt. Kui ligipääs dokumentidele keelatakse täielikult või osaliselt, teatatakse taotlejale, et võimalik kordustaotlus tuleb esitada otse nõukogule.

Artikkel 6

Taotluste esitamise aadress

Dokumentidele ligipääsu taotlused edastatakse kirjalikult nõukogu peasekretärile/kõrgele esindajale aadressil Rue de la Loi/Wetstraat 175, B-1048 Bruxelles/Brussel, elektronposti aadressil access@consilium.europa.eu või faksi teel numbril + 32(0)2 281 63 61.

Artikkel 7

Esialgsete taotluste lahendamine

Kui määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõikest 2 või 3 ei tulene teisti, käsitleb nõukogu dokumentidele ligipääsu taotlusi peasekretariaat.

Artikkel 8

Kordustaotluste lahendamine

Kui määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõikest 2 või 3 ei tulene teisiti, käsitleb kordustaotlusi nõukogu.

Artikkel 9

Tasud

Tasu nõukogu dokumentidest koopiate tegemise ja saatmise eest määrab peasekretär.

Artikkel 10

Nõukogu dokumentide avalik register

1. Peasekretariaadi ülesandeks on tagada üldsuse ligipääs nõukogu dokumentide registrile.

2. Lisaks dokumentide viitenumbritele näitab register, millised enne 1. juulit 2000 koostatud dokumendid on juba avalikustatud. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (25) ja määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikliga 16 ei ole ette nähtud teisiti, avalikustatakse dokumentide sisu Internetis.

Artikkel 11

Üldsusele vahetult kättesaadavad dokumendid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõikide nõukogu dokumentide suhtes, tingimusel et need ei ole salastatud, ja piiramata võimalust esitada kirjalik taotlus määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 6 kohaselt.

2. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

—	ringlusse laskmine – dokumendi lõppredaktsiooni jaotamine nõukogu liikmetele, nende esindajatele või asendajatele;

—	õigusloomega seotud dokument – mis tahes dokument, mis puudutab õigusaktide käsitlemist ja vastuvõtmist kodukorra artikli 7 tähenduses.

3. Peasekretariaat tagab üldsuse ligipääsu järgmistele dokumentidele, niipea kui need on ringlusse lastud:

a)	muud kui nõukogu või liikmesriigi koostatud dokumendid, mille on avalikustanud nende koostaja või mis on avalikustatud koostaja nõusolekul;

b)	eri koosseisudes kokku tulevate nõukogu istungite esialgsed päevakorrad;

c)	kõik nõukogu vastuvõetud dokumendid, mis on mõeldud avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas.

4. Kui kõnealused dokumendid ei kuulu ilmselgelt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandite hulka, võib peasekretariaat avalikustada ka järgmised dokumendid, niipea kui need on ringlusse lastud:

a)	komiteede ja töörühmade esialgsed päevakorrad;

b)	muud dokumendid, nagu märkused, aruanded, eduaruanded ja aruanded nõukogus või mõnes selle ettevalmistavas organis toimuvate arutelude seisu kohta, mis ei väljenda delegatsioonide ametlikke seisukohti, välja arvatud õigustalituse arvamused ja avaldused.

5. Peasekretariaat avalikustab lisaks lõigetes 3 ja 4 nimetatutele järgmised õigusloomega seotud dokumendid, niipea kui need on ringlusse lastud:

a)	õigusaktidega seotud saatemärkused või kirjade koopiad, mille on nõukogule saatnud Euroopa Liidu teised institutsioonid või asutused või määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 kohaselt liikmesriik;

b)	nõukogule esitatud dokumendid, mis on loetletud sellise päevakorrapunkti all, millele on kodukorra artikli 8 kohaselt lisatud märge “avalik arutelu” või “avalik mõttevahetus”;

c)	COREPERile ja/või nõukogule kinnitamiseks esitatud märkused/kirjalik teave (I/A-punkte ja A-punkte käsitlevad märkused (I/A-punktide ja A-punktide märkused), samuti õigusaktide eelnõud, millele need viitavad;

d)	otsused, mille nõukogu on vastu võtnud EÜ asutamislepingu artiklis 251 kirjeldatud menetluse käigus ja lepituskomitees heakskiidetud ühistekstid.

6. Pärast ühe lõike 5 punktis d nimetatud otsuse vastuvõtmist või asjaomase õigusakti lõplikku vastuvõtmist avalikustab peasekretariaat kõik seda õigusakti puudutavad õigusloomega seotud dokumendid, mis on koostatud enne kõnealust otsust ja mis ei kuulu ühegi määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud erandi hulka, nagu näiteks märkused, aruanded, eduaruanded ja aruanded nõukogus või mõnes selle ettevalmistavas organis toimuvate arutelude seisu kohta (menetluse tulemused), välja arvatud õigustalituse arvamused ja avaldused.

Liikmesriigi taotlusel ei avalikustata nende sätete kohaselt dokumente, mis kuuluvad esimese lõigu reguleerimisalasse ja väljendavad liikmesriigi delegatsiooni individuaalset seisukohta nõukogus.

III LISA

NÕUKOGUS HÄÄLTE ARVESTAMIST KÄSITLEVATE SÄTETE RAKENDAMISE ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD

Artikkel 1

EÜ asutamislepingu artikli 205 lõike 4, Euratomi asutamislepingu artikli 118 lõike 4 ning Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõike 2 kolmanda lõigu ja artikli 34 lõike 3 rakendamisel on liikmesriikide kogurahvastik ajavahemikul 1. jaanuar – 31. detsember 2006 järgmine:

Liikmesriik	Rahvaarv (x 1 000)
Saksamaa	82 500,8
Prantsusmaa	62 370,8
Ühendkuningriik	60 063,2
Itaalia	58 462,4
Hispaania	43 038,0
Poola	38 173,8
Madalmaad	16 305,5
Kreeka	11 073,0
Portugal	10 529,3
Belgia	10 445,9
Tšehhi Vabariik	10 220,6
Ungari	10 097,5
Rootsi	9 011,4
Austria	8 206,5
Taani	5 411,4
Slovakkia	5 384,8
Soome	5 236,6
Iirimaa	4 109,2
Leedu	3 425,3
Läti	2 306,4
Sloveenia	1 997,6
Eesti	1 347,0
Küpros	749,2
Luxembourg	455,0
Malta	402,7
Kokku	461 324,0
Alampiir (62 %)	286 020,9

Artikkel 2

1. Igal aastal enne 1. septembrit teatavad liikmesriigid Euroopa Ühenduste Statistikaametile andmed oma kogurahvastiku kohta jooksva aasta 1. jaanuari seisuga.

2. Nõukogu muudab vastavalt eelnenud aasta 30. septembril Euroopa Ühenduste Statistikaameti käsutuses olevatele andmetele artiklis 1 sätestatud arve, mida hakatakse kohaldama vastavalt iga aasta 1. jaanuarist. Kõnealune otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

IV LISA

Käesoleva kodukorra järgmiste sätete kohaldamisel ei võeta niisuguste otsuste tegemisel, mille hääletamisel nõukogu või COREPERi liikmed ei või aluslepingute kohaselt hääletamisel osaleda, selliste liikmete hääli arvesse:

a)	artikli 1 lõike 3 teine lõik (otsus pidada nõukogu istung mujal kui Brüsselis või Luxembourgis);

b)	artikli 3 lõige 7 (muu kui esialgses päevakorras esitatud punkti päevakorda arvamine);

c)	artikli 3 lõige 8 (niisuguse A-päevakorrapunkti, mis oleks muidu tulnud päevakorrast välja arvata, jätmine päevakorda B-punktina);

d)	artikli 5 lõige 2, mis käsitleb ainult Euroopa Keskpanga juuresolekut (küsimuste arutamine Euroopa Keskpanga juuresolekuta);

artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt b ja punkti c teine ja kolmas lõik (hääletustulemuste ja hääletamise kohta antud selgituste, samuti nõukogu protokolli kantud avalduste ning Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud ühise seisukoha vastuvõtmist käsitlevate protokollipunktide avalikustamise kohta); hääletustulemuste, hääletamise kohta antud selgituste, nõukogu protokolli kantud avalduste ja muid kui lõikes 2 nimetatud juhtumeid käsitlevate protokollipunktide avalikustamine;

f)	artikli 11 lõike 1 teine lõik (hääletusmenetluse algus);

g)	artikli 12 lõige 1 (kirjaliku menetluse kasutamine);

h)	artikli 14 lõige 1 (otsus erandkorras küsimusi arutada ja otsuseid vastu võtta selliste dokumentide ja nende kavandite alusel, mis ei ole koostatud kõikides keeltes) (26);

i)	artikli 17 lõike 2 punktid a ja b (EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 1 või Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 alusel esitatud liikmesriigi algatuste avaldamata jätmine Euroopa Liidu Teatajas);

j)	artikli 17 lõike 2 punktid c ja d (Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel vastu võetud ühiste seisukohtade või teatavate direktiivide, otsuste, soovituste ja arvamuste avaldamata jätmine Euroopa Liidu Teatajas);

k)	artikli 17 lõike 4 punkt c (Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud otsuste või konventsioonide rakendamiseks võetud meetmete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas);

l)	artikli 17 lõige 5 (kas avaldada Euroopa Liidu Teatajas rahvusvahelise lepingu alusel loodud organi otsuseid).

Nõukogu või COREPERi liige ei või toetuda käesoleva kodukorra järgmistele sätetele, mis käsitlevad otsuseid, mille hääletamisel kõnealune liige ei või aluslepingute kohaselt osaleda:

a)	artikli 3 lõige 8 (nõukogu liikme võimalus taotleda A-päevakorrapunkti päevakorrast väljajätmist);

b)	artikli 11 lõike 1 teine lõik (nõukogu liikme võimalus taotleda hääletusmenetluse alustamist);

c)	artikli 11 lõige 3 (nõukogu liikme võimalus esindada hääletamisel teist isikut);

d)	artikli 14 lõige 2 (nõukogu liikme võimalus asja arutamist vaidlustada, kui ettepandud muudatuse tekst ei ole koostatud keeles, millele ta viitab).

V LISA

LAIENENUD NÕUKOGU TÖÖMEETODID

Istungite ettevalmistamine

Eesistujariik tagab, et töörühm või komitee edastab COREPERile küsimuse ainult juhul, kui on olemas reaalne väljavaade sellel tasandil asja edendada või seisukohti selgitada. Samas võib küsimuse töörühmale või komiteele tagasi saata ainult vajaduse korral ja ülesandega tegelda täpselt ja üksikasjalikult määratletud probleemidega.

Eesistujariik võtab meetmeid, mis on vajalikud istungitevahelise töö edendamiseks. Ta võib näiteks eriprobleemide puhul korraldada töörühma või komitee nõusolekul tõhusaid konsultatsioone, et anda asjaomasele töörühmale või komiteele tagasisidet võimalike lahenduste kohta. Samuti võib ta korraldada kirjalikke konsultatsioone, paludes delegatsioonidel esitada ettepaneku kohta kirjaliku seisukoha enne töörühma või komitee järgmist kohtumist.

Vajaduse korral esitavad delegatsioonid enne tulevast istungit kirjalikult seisukohad, mille nad istungil tõenäoliselt võtavad. Kui need sisaldavad teksti muutmise ettepanekuid, esitavad delegatsioonid täpse sõnastuse. Ühesuguste seisukohtadega delegatsioonid esitavad oma kirjaliku seisukoha võimaluse korral ühiselt.

COREPER väldib tegelemist küsimustega, millega on tema töö ettevalmistamise käigus juba tegeldud. Ta käsitleb eelkõige I-päevakorrapunkte, COREPERi korralduse ja tööplaaniga seotud teavet ning nõukogu tulevaste istungite päevakorra ja korraldusega seotud teavet. Delegatsioonid esitavad võimaluse korral päevakorra osa “Muud küsimused” raames tõstatatavad teemad pigem COREPERi töö ettevalmistamise käigus kui COREPERis endas.

Eesistujariik saadab COREPERi töö ettevalmistamise käigus delegatsioonidele nii kiiresti kui võimalik kogu COREPERi töö põhjalikuks ettevalmistamiseks vajaliku teabe, sealhulgas teabe selle kohta, milliseid tulemusi eesistujariik loodab iga päevakorrapunkti arutelust saada. Samas soovitab eesistujariik vajaduse korral delegatsioonidel COREPERi töö ettevalmistamise käigus vahetada teavet seisukohtade kohta, mida nad kavatsevad COREPERis võtta. Sellega seoses koostab eesistujariik COREPERi päevakorra lõpliku variandi. Kui asjaolud nõuavad, võib eesistujariik COREPERi tööd ette valmistavad rühmad kokku kutsuda sagedamini.

Istungite pidamine

6.	Nõukogu päevakorda ei võeta punkte lihtsalt selleks, et komisjon või nõukogu liige saaks neid tutvustada, välja arvatud juhul, kui on kavas arutada uusi olulisi algatusi.

Eesistujariik hoidub COREPERi päevakorda panemast üksnes informatiivseid punkte. Niisugune teave, näiteks muude foorumite või kolmanda riigi või mõne teise institutsiooniga peetud kohtumiste tulemused, menetlus- ja korraldusküsimused jm, edastatakse selle asemel delegatsioonidele COREPERi töö ettevalmistamise ajal võimaluse korral kirjalikult ning seda teavet COREPERis uuesti ei esitata.

8.	Istungi alguses annab eesistujariik lisateavet istungi kulgemise kohta ja märgib eraldi, kui palju aega kavatsetakse igale päevakorrapunktile pühendada. Ta hoidub pikkadest sissejuhatustest ja väldib kordamast teavet, mis delegatsioonidel on juba olemas.

9.	Olulise punkti arutelu alguses teatab eesistujariik delegatsioonidele arutelu liigist olenevalt, kui pikk võib nende seda päevakorrapunkti käsitlev sõnavõtt olla. Enamasti ei või sõnavõtt olla pikem kui kaks minutit.

10.	Kõikidele järjestikku sõna andmine on põhimõtteliselt keelatud; seda võib teha üksnes erandjuhtudel eriküsimuste arutamisel ning sel juhul määrab eesistujariik sõnavõtu pikkuse.

11.	Eesistujariik keskendub nii palju kui võimalik aruteludele, eelkõige paludes delegatsioonidel esitada oma seisukohad kompromissteksti või eriettepanekute kohta.

12.	Istungite ajal ja lõpus hoidub eesistujariik tegemast arutelude pikki kokkuvõtteid ja piirdub sisuliste tulemuste ja/või menetluse lühikokkuvõttega.

13.	Delegatsioonid väldivad kordamast eelkõnelejate sõnumit. Nende sõnavõtud peavad olema lühikesed, asjakohased ja sisukad.

14.	Ühesuguste vaadetega delegatsioonidel soovitatakse omavahel kokku leppida, et teatavas küsimuses esitab nende ühise seisukoha üks sõnavõtja.

15.	Tekstide aruteludel teevad delegatsioonid eelnõu kohta kirjalikult konkreetseid ettepanekuid, selle asemel et teatava ettepaneku suhtes üksnes eriarvamust avaldada.

16.	Kui eesistujariik ei ole ette näinud teisiti, hoiduvad delegatsioonid teatava ettepanekuga nõustumise korral sõnavõttudest; sel juhul loetakse vaikimist põhimõtteliseks nõusolekuks.

VI LISA

ÕIGUSAKTIDE VORMI KÄSITLEVAD SÄTTED

A. Õigusaktide vorm

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud määrustel ja nõukogu määrustel on:

a)	pealkirjas sõna “määrus”, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja määruse teema;

b)	kas väljend “Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu” või “Euroopa Liidu Nõukogu”;

c)	viide sätetele, mille alusel määrus on vastu võetud, ja nende ees sõnad “võttes arvesse”;

d)	viited ettepanekutele, arvamustele ja konsultatsioonidele;

e)	määruse põhjendused, millele eelnevad sõnad “ning arvestades järgmist:” ja mis on nummerdatud;

f)	sõnad “on vastu võtnud käesoleva määruse”, millele järgnevad määruse sätted.

2.	Määrused jaotatakse artikliteks, mis vajaduse korral rühmitatakse peatükkideks ja jagudeks.

3.	Määruse viimases artiklis määratakse kindlaks jõustumise kuupäev, kui see on varasem või hilisem kui kahekümnes päev pärast avaldamist.

Määruse viimasele artiklile järgnevad:

i)	“Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides” või

ii)	“Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga” kõikidel juhtudel, kui õigusakti kõikide liikmesriikide suhtes või kõikides liikmesriikides ei kohaldata (27);

b)	määruse vastuvõtmise koht ja kuupäev ning

kui kõne all on:

i)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud määrus, sõnad: “Euroopa Parlamendi nimel president” “Nõukogu nimel eesistuja”, millele järgnevad Euroopa Parlamendi presidendi nimi ja määruse vastuvõtmise ajal ametis oleva nõukogu eesistuja nimi;

ii)	nõukogu määrus: “Nõukogu nimel eesistuja”, millele järgneb määruse vastuvõtmise ajal ametis oleva nõukogu eesistuja nimi.

B. Direktiivide, otsuste, soovituste ja arvamuste vorm (EÜ asutamisleping)

1.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud direktiivide ja otsuste ning nõukogu direktiivide ja otsuste pealkirjas on vastavalt sõna “direktiiv” või “otsus”.

2.	Nõukogu antud soovituste ja arvamuste pealkirjas on vastavalt “soovitus” või “arvamus”.

3.	Kui EÜ asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti, kehtivad A-osas esitatud määrusi käsitlevad sätted mutatis mutandis direktiivide ja otsuste kohta.

C. Euroopa Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud Euroopa Ülemkogu ühisstrateegia, ühismeetmete ja ühiste seisukohtade vorm

Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud ühisstrateegia, ühismeetmed ja ühised seisukohad kannavad vastavalt üht järgmistest pealkirjadest:

a)	“Euroopa Ülemkogu ühisstrateegia”, seerianumber (aasta/number/ÜVJP), vastuvõtmise kuupäev ja teema;

b)	“nõukogu ühismeede”, seerianumber (aasta/number/ÜVJP), vastuvõtmise kuupäev ja teema;

c)	“nõukogu ühine seisukoht”, seerianumber (aasta/number/ÜVJP), vastuvõtmise kuupäev ja teema.

D. Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 osutatud ühiste seisukohtade, raamotsuste, otsuste ja konventsioonide vorm

Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud ühised seisukohad, raamotsused, otsused ja konventsioonid kannavad vastavalt üht järgmistest pealkirjadest:

a)	“nõukogu ühine seisukoht”, seerianumber (aasta/number/JSK), vastuvõtmise kuupäev ja teema;

b)	“nõukogu raamotsus”, seerianumber (aasta/number/JSK), vastuvõtmise kuupäev ja teema;

c)	“nõukogu otsus”, seerianumber (aasta/number/JSK), vastuvõtmise kuupäev ja teema;

d)	“kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikega 2 nõukogu kehtestatud konventsioon” ja selle teema.

”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Esimene nõukogu 18-kuuline programm koostatakse 2007. aasta jaanuaris algavaks ajavahemikuks.

Brüssel, 15. september 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

E. TUOMIOJA

(1) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta otsus 2004/338/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 106, 15.4.2004, lk 22). Kodukorda on viimati muudetud nõukogu 23. jaanuari 2006. aasta otsusega 2006/34/EÜ, Euratom (ELT L 22, 26.1.2006, lk 32).

(2) Selles lõikes korratakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edasidi “EÜ asutamisleping”) artikli 204 sõnastust.

(3) Selles lõigus korratakse aluslepingutele lisatud Euroopa ühenduste teatud institutsioonide ja talituste ning Europoli asukohta käsitleva protokolli ainsa artikli punkti b sõnastust.

(4) Vt järgmist avaldust a:

artikli 2 lõike 4 kohta:

Nimetatud 18-kuuline programm sisaldab üldist sissejuhatavat osa, milles programm asetatakse Euroopa Liidu pikaajalise strateegilise suunitluse konteksti. Selle osa suhtes konsulteerivad 18-kuulise programmi ettevalmistamise eest vastutavad kolm eesistujariiki järgmise kolme eesistujariigiga osana lõike 4 esimeses lauses viidatud asjakohastest konsultatsioonidest.

Samuti tuleks nimetatud 18-kuulise programmi kavandis pöörata muu hulgas tähelepanu asjakohastele küsimustele, mis tulenevad komisjoni algatusel kõnealuse aasta poliitiliste prioriteetide teemal peetud dialoogist.

(5) Vt järgmiseid avaldusi b ja c:

artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohta

“Eesistuja püüab tagada, et nõukogu liikmed saavad põhimõtteliselt iga nõukogu sellise istungi, kus käsitletakse EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotise rakendamisega seotud küsimusi, päevakorra ja asjakohaste päevakorrapunktidega seotud muud dokumendid vähemalt 21 päeva enne istungit.”

artiklite 1 ja 3 kohta

“Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu artikli 22 lõike 2 kohaldamist, milles sätestatakse, et kiiret otsustamist nõudvate küsimuste puhul võib erakorralise nõukogu istungi kokku kutsuda väga lühikese aja jooksul, on nõukogu teadlik, et ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimusi tuleb käsitleda kiiresti ja tõhusalt. Artiklis 3 ette nähtud toimingud ei takista selle nõude järgimist.”

(6) Selles lõikes korratakse EÜ asutamislepingu artikli 206 sõnastust.

(7) Vt järgmist avaldust d:

d)	artikli 12 lõike 2 punktide a, b ja c kohta: “Vastavalt nõukogus välja kujunenud tavale määratakse tähtajaks tavaliselt kolm tööpäeva.”

(8) Vt järgmist avaldust e:

e)	artikli 12 lõike 2 punkti d kohta “Nõukogu rõhutab, et COREU-võrku tuleb kasutada nõukogu töömeetodeid käsitlevate nõukogu 12. juuni 1995. aasta järelduste (dok 7896/95) kohaselt.”

(9) Vt järgmist avaldust f:

artikli 16 ja IV lisa kohta:

“Nõukogu lepib kokku, et artikli 16 ja IV lisa sätteid kohaldatakse niisuguste õigusaktide suhtes, mille vastuvõtmisel ei ole mõnedel nõukogu liikmetel aluslepingute kohaselt hääletamisõigust. Need sätted ei kehti siiski Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohaldamise kohta.

Euroopa Liidu lepingu artiklite 43 ja 44 esmasel kohaldamisel arutab nõukogu muude valdkondade kogemusi arvesse võttes kõiki kohandusi, mida on vaja teha käesoleva kodukorra artiklisse 16 ja IV lisasse.”

(10) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(11) Kõnealused sätted ei piira majandus- ja rahanduskomitee rolli, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 114, ega seda käsitlevate nõukogu otsuste kohaldamist (EÜT L 358, 32.12.1998, lk 109 ja EÜT L 5, 1.1.1999, lk 71).

(12) Vt järgmist avaldust g:

g)	artikli 19 lõike 1 kohta “COREPER tagab lõikes 1 sätestatud põhimõtete kooskõlastatuse ja järelevalve, eelkõige nende küsimuste puhul, mida valmistatakse sisuliselt ette muudel foorumitel.”

(13) Vt järgmist avaldust h:

h)	artikli 19 lõike 7 kohta “Kui nõukogu liige leiab, et artikli 19 lõike 7 kohaselt COREPERile vastuvõtmiseks esitatud menetlusotsuse eelnõu tõstatab sisulise küsimuse, esitatakse nimetatud otsuse eelnõu nõukogule.”

(14) Kõnealused sätted ei piira majandus- ja rahanduskomitee rolli, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 114, ega seda käsitlevate nõukogu otsuste kohaldamist (EÜT L 358, 32.12.1998, lk 109 ja EÜT L 5, 1.1.1999, lk 71).

(15) Vt järgmist avaldust i:

i)	artikli 21 kohta: “Töörühmade aruanded ja muud dokumendid, mida kasutatakse COREPERi aruteludel, tuleks delegatsioonidele saata aegsasti, et nendega oleks võimalik tutvuda.”

(16) Vt järgmist avaldust j:

artikli 22 kohta:

“Nõukogu õigustalitusele on tehtud ülesandeks abistada liikmesriike, kes vastutavad EÜ asutamislepingu artikli 67 lõikes 1 ja Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud algatuste eest, et muu hulgas kontrollida kõnealuste algatuste koostamise kvaliteeti, kui asjaomane liikmesriik sellist abi palub.”

Vt järgmist avaldust k:

artikli 22 kohta:

“Nõukogu liikmed teevad oma tähelepanekud õigusaktide ametlikuks kodifitseerimiseks tehtud ettepanekute kohta kolmekümne päeva jooksul alates sellest, mil peasekretariaat need ettepanekud ringlusse laseb.

Nõukogu liikmed tagavad, et ettepanekute sätted, mis käsitlevad niisuguste seadusandlike tekstide uuesti sõnastamist, mis on võetud eelmisest õigusaktist ilma sisuliste muudatusteta, kontrollitakse kodifitseerimisettepanekute kontrollimise põhimõtete kohaselt.”

(17) EÜT C 73, 17.3.1999, lk 1.

(18) Lõikes 1 ja lõike 2 esimeses lõigus korratakse EÜ asutamislepingu artikli 207 lõike 2 sõnastust.

(19) Kaasa arvatud Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning arengukoostöö.

(20) Kaasa arvatud eelarve.

(21) Kaasa arvatud kodanikukaitse.

(22) Kaasa arvatud turism.

(23) Kaasa arvatud audiovisuaalküsimused.

(24) Vt järgmist avaldust 1:

l)	I lisa teise lõigu kohta: “Istungite päevakordi koostades rühmitab eesistujariik omavahel seotud päevakorrapunktid, et hõlbustada asjaomaste riikide esindajate osalemist, eelkõige siis, kui teatav nõukogu koosseis peab tegelema selgesti eristatavate teemakooslustega.”

(25) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(26) Vt järgmist avaldust m:

m)	IV lisa lõike 1 punkt h kohta: “Nõukogu kinnitab, et jätkatakse praeguse tava kohaldamist, mille kohaselt nõukogu otsuste alustekstid koostatakse kõikides keeltes.”

(27) Vt järgmist avaldust n:

VI lisa A-osa lõike 4 punkti a alapunkti ii kohta:

“Nõukogu rõhutab, et aluslepingutes ette nähtud juhtudel, kui õigusakt ei ole kohaldatav kõikides liikmesriikides või kõikide liikmesriikide suhtes, on vaja asjaomase õigusakti põhjendustes ja sisus selgesti kindlaks määrata õigusakti territoriaalne kohaldatavus.”

Sisukord		II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik	Lehekülg
		Nõukogu
	*	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate otsus, 9. juuni 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) rajamise mitmepoolse lepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist	1
		Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vaheline Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolne leping	3
	*	Nõukogu otsus, 15. september 2006, millega võetakse vastu nõukogu kodukord	47

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 285

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 16. oktoober 2006