14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/1

(1)

On soovitatav vastu võtta meetmed, mis tagaksid kõrgekvaliteedilise veiseliha teatavate tariifikvootide vastavuse ühendusse importimise tingimustele.

(2)

Läbirääkimistel riikidega, kes ekspordivad kõrgekvaliteedilist veiseliha EÜ/WTO tariifikvootide raames vastavalt 11 000, 5 000 ja 4 000 tonni, on selgunud vajadus paremini kohandada nende kvootidega seotud imporditingimusi.

(3)

Olukorra selgemaks muutmiseks on kohane eraldada asjaomased tariifikvoodid, mille suhtes Argentina, Brasiilia ja Uruguay on ainutarnijad, vastavatele riikidele.

(4)

Komisjon peaks nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (1) artikli 32 lõikes 1 ettenähtud korra kohaselt järgnevalt vastu võtma mõisted, mis on hõlpsamini kontrollitavad ja tõendatavad, et võimaldada mõistele vastavuse tagantjärele tõendamist ja kontrolli ilma peamisi imporditingimusi muutmata,

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/3

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/5

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) võivad sekkumisametid müüa alalise pakkumismenetluse teel teatava koguse nende valduses oleva või sekkumisvarudest ning anda toetust koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 25 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Lisaks sellele on sätestatud, et hind või toetus võib erineda olenevalt või kavandatud kasutusest, selle rasvasisaldusest ja kasutusviisist. Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(2)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/7

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) võivad sekkumisametid müüa alalise pakkumismenetluse teel teatava koguse nende valduses oleva või sekkumisvarudest ning anda toetust koore, või ja kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 25 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul. Lisaks sellele on sätestatud, et hind või toetus võib erineda olenevalt või kavandatud kasutusest, selle rasvasisaldusest ja kasutusviisist. Määruse (EÜ) nr 1898/2005 artiklis 28 osutatud töötlemistagatise suurus tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(2)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/9

(1)

Vastavalt komisjoni 9. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1898/2005 millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul, (2) artiklile 47 kuulutavad sekkumisametid välja alalise pakkumismenetluse toetuse andmiseks kontsentreeritud või jaoks. Kõnealuse määruse artiklis 54 on sätestatud, et iga konkreetse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse suurim toetus kontsentreeritud või jaoks, mille minimaalne rasvasisaldus on 96 %.

(2)

Esitada tuleb määruse (EÜ) nr 1898/2005 artikli 53 lõikes 4 sätestatud lõppkasutustagatis, et tagada kontsentreeritud või üleminek jaekaubandusse.

(3)

Saadud pakkumisi silmas pidades tuleks suurim toetus kinnitada asjakohasel tasemel ja määrata vastavalt sellele kindlaks lõppkasutustagatis.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/10

(1)

Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat võid.

(2)

Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)

Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind.

(4)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/11

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 10 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 osutatud toodete impordil kohaldatakse ühise tollitariifistikuga kehtestatud tollimaksumäärasid. Siiski on nimetatud artikli lõikes 2 osutatud toodete imporditollimaks võrdne kõnealuste toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud asjaomase partii CIF-impordihinna võrra. See maks ei tohi siiski ületada tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõike 3 alusel arvutatakse CIF-impordihinnad kõnesoleva toote maailmaturu tüüpilise hinna põhjal.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1249/96 kehtestati määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas.

(4)

Imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksude kindlaksmääramise ja jõustumiseni.

(5)

Imporditollimaksude korra normaalse toimimise võimaldamiseks tuleks võtta tollimaksu arvutamisel aluseks võrdlusperioodi tüüpilist turukurssi.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 kohaldamisel määratakse imporditollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale,

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/14

(1)

Vastavalt komisjoni 29. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3149/92 (millega kehtestatakse ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad) (3) artiklile 2 peab komisjon võtma vastu 2007. eelarveaastaks ettenähtud vahenditest rahastatava jaotuskava. Kavaga tuleks eelkõige kindlaks määrata kava rakendamiseks iga meedet kohaldava liikmesriigi käsutuses olevate rahaliste vahendite ülemmäär ning sekkumisametite ladudest saadaolevate toodete kogused liikide kaupa.

(2)

2007. aastal meedet kohaldavad liikmesriigid on edastanud vajaliku teabe vastavalt määruse (EMÜ) nr 3149/92 artiklile 1.

(3)

Vahendite jaotamisel tuleb arvesse võtta varasemaid kogemusi ja seda, millises ulatuses on liikmesriigid neile varasematel aastatel eraldatud vahendid ära kasutanud.

(4)

Määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 2 lõike 3 punkti 1 alapunktis c sätestatakse toetuste määramine, et osta turult tooteid, mis ei ole sekkumisvarudest ajutiselt kättesaadavad. Kuna sekkumisametite valduses oleva lõssipulbri ja riisi varud on praegu väga väikesed ning juba on tehtud ettevalmistusi nende müügiks turul ja jaotamiseks määruse (EMÜ) nr 3149/92 raames, ning kuna nimetatud toodete ostmist pole 2006. aastal ette nähtud, on vajalik kindlaks määrata toetus, et võimaldada 2007. aasta kavale vastava lõssipulbri ja riisi koguse turult ostmist. Tarnelepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks on vajalik kehtestada erisätted.

(5)

Mõningate liikmesriikide erivajaduste arvessevõtmiseks tuleks 2007. aasta kava muuta, et anda luba teravilja kõrvaldamiseks tasuna riisi ja riisitoodete eest määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 4 lõike 1 punkti b kolmanda taande kohaselt.

(6)

Määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud liikmesriikide vahel nende toodete ülekandmine, mis ei ole liikmesriigi sekkumisvarudes kättesaadavad, kuid mida liikmesriik aastaplaani täitmiseks vajab. Seetõttu tuleks määruse (EMÜ) nr 3149/92 artiklis 7 sätestatud tingimuste korral anda 2007. aasta kava elluviimiseks luba vajalike ühendusesiseste ülekannete jaoks.

(7)

Kava rakendamisel tuleks määruse (EÜ) nr 2799/98 artiklis 3 osutatud rakendusjuhuna käsitada riiklikult ladustatud varude haldamise eelarveaasta alguskuupäeva.

(8)

Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 3149/92 artikli 2 lõikele 2 konsulteeris komisjon kõnealuse kava väljatöötamise raames peamiste organisatsioonidega, kes on kursis ühenduses enim puudust kannatavate inimeste probleemidega.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas asjaomaste korralduskomiteede arvamusega,

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/20

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 28 lõikele 2 tehakse makseid kõnealuse määruse I lisas osutatud toetuskavade alusel kord aastas 1. detsembrist kuni järgmise aasta 30. juunini.

(2)

Liikmesriikidel on mitmesuguseid ja mõnedel juhtudel suuri raskusi seoses määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ettenähtud abikavade kohaldamiseks vajalike meetmete lõpuleviimisega. Oliiviõli ja suhkru toetuskavade kaasamine ühtsesse otsemaksete kavva 2006. aastal on põhjustanud lisaraskusi liikmesriikidele, kes võtsid kõnealuse abikava kasutusele eelmisel aastal.

(3)

Seepärast on asjakohane lubada liikmesriikidel erandkorras 2006. aastal kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 28 lõike 3 punktiga b teha määruse (EÜ) nr 1782/2003 I lisas loetletud toetuste ettemakseid. Ettemakseid tehakse ainult pärast seda, kui on toimunud haldus- ja kohapealsed kontrollid vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid. (2)

(4)

Põllumajandustootjad on 2006. aastal kannatanud halbade ilmastikutingimuste tõttu, eelkõige suveperioodil. Kõnealuste tingimustega kohanemine ja tootlikkusega seotud otsemaksetelt ühtsele otsemaksete kavale üleminek võib põhjustada põllumajandustootjatele rahalisi raskusi ja/või rahavoogude probleeme. Seepärast on asjakohane lubada liikmesriikidel teha ettemakseid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 28 lõike 3 punktiga c. Põllumajandustootjatele tehtavate ettemaksete ajakava ja summad peavad olema kooskõlas reguleerivate finantssätetega. Seepärast tuleks ettemakseid teha alates 16. oktoobrist 2006 ning enne 1. detsembrit 2006 tehtavate ettemaksete suurim summa on kuni 50 % põllumajandustootjatele ettenähtud toetustest.

(5)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/22

(1)

Määruse (EÜ) nr 493/2006 artikliga 3 on ette nähtud, et iga ettevõtte puhul käsitletakse 2006/2007. turustusaasta suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi toodangut, mis jääb kõnealuse määruse IV lisas osutatud kvootide piiresse, kuid mis ületab teatava piirväärtuse, kui turult kõrvaldatud toodangut määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 19 tähenduses.

(2)

Kõnealuse piirväärtuse kehtestamiseks tuleb hiljemalt 15. oktoobriks 2006 kindlaks määrata koefitsient, mis saadakse asjaomases liikmesriigis 2006/2007. turustusaastal nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 320/2006 (millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (3) artikli 3 kohaselt tagasi lükatud kvootide summa jagamisel asjaomasele liikmesriigile määruse (EÜ) nr 493/2006 IV lisas kindlaks määratud kvoodiga.

(3)

Kõnealuse koefitsiendi kindlaks määramisel tuleb arvesse võtta komisjoni 29. septembri 2006. aasta teatist (nõukogu määruse (EÜ) nr 320/2006 (millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses) rakendamise raames 2006/2007. turustusaastaks ümberkorralduseks antava abi rahaliste vahendite hinnangulise kättesaadavuse kohta), (4) mis on vastu võetud vastavalt komisjoni 27. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 968/2006 (millega kehtestatakse ühenduse suhkrutööstuse ümberkorraldamise ajutise kava loomist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 320/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (5) artikli 10 lõikele 2.

(4)

Seetõttu tuleks turult kõrvaldamise piirväärtuse kehtestamiseks kindlaks määrata koefitsient 2006/2007. turustusaastaks,

a)

Belgia: 0,1945;

b)

Hispaania: 0,0863;

c)

Prantsusmaa (emamaa): 0,0074;

d)

Iirimaa: 1,0000;

e)

Itaalia: 0,4936;

f)

Madalmaad: 0,0848;

g)

Portugal: 0,4422;

h)

Rootsi: 0,1156;

i)

teised liikmesriigid: 0,0000.

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/24

(1)

Et parandada ühenduse turu tasakaalu 2006/2007. turustusaastal ilma uusi suhkruvarusid loomata, nähakse komisjoni 27. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 493/2006 (millega kehtestatakse üleminekumeetmed suhkrusektori turgude ühise korralduse reformi raames ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1265/2001 ja (EÜ) nr 314/2002) (2) artikliga 3 ette ennetav turult kõrvaldamine kvoodi alusel toodetud abikõlbliku toodangu koguse vähendamiseks nimetatud turustusaasta jooksul. Seega käsitatakse ettevõtte kvoodi piiresse jäävat, kuid teatud piirväärtust ületavat toodangut kui turult kõrvaldatud toodangut või, ettevõtte taotluse alusel, kui üle kvoodi toodetud toodangut. Piirväärtused arvutatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas ette nähtud kvootide alusel, mis kehtestati nimetatud määruse vastuvõtmisel. Nimetatud määruse artikliga 10 nähakse ette, et komisjon kohandab hiljemalt 30. septembriks 2006 nimetatud III lisas kehtestatud kvoote. Kohandamise tulemusena muudetakse kvoote ja vähendatakse tootmist kvoodi piires. Selleks et piirduda ennetava turult kõrvaldamisega ja vältida arusaamatusi meetme kohaldamisel, tuleks viide määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas kehtestatud kvootidele asendada viitega määruse (EÜ) nr 493/2006 lisas osutatud kvootidele.

(2)

Määruse (EÜ) nr 493/2006 artikli 4 kohase üleminekuabi puhul Prantsuse ülemeredepartemangudes toodetud suhkrule kohaldatakse komisjoni 30. juuli 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1554/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad Prantsuse ülemeredepartemangudes toodetud suhkru turustamiseks ja soodustoorsuhkru hinnatingimuste võrdsustamiseks. (3) Pärast United Terminal Sugar Market Association of London’i otsust lõpetada London Daily Price’i noteerimine, ei kohaldata alates 1. juulist 2006 enam määruse (EÜ) nr 1554/2001 artikli 2 sätteid ühtse kindla suurusega toetuse kohta mereveokulude katteks. Seega tuleks kehtestada kindel summa, mille puhul võetaks aluseks keskmine väärtus 2006. aasta aprillist kuni juunini ja mida kohaldataks määruse (EÜ) nr 493/2006 artikliga 4 ette nähtud toetuse andmise perioodil.

(3)

Määruse (EÜ) nr 493/2006 artikli 9 kohaselt 2006/2007. turustusaastaks eraldatud üleminekukvoote saab kasutada ainult juhul, kui asjaomane ettevõtja on vastu võetud investeerimisotsused kiiresti rakendanud, kuid mitmetel ettevõtjatel ei olnud see võimalik. Seepärast tuleks võimaldada liikmesriikidel eraldada asjaomastele ettevõtjatele üleminekukvootide ülejääk ning seda 2007/2008. turustusaasta üleminekukvoodina.

(4)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 V lisas on liikmesriikidele kehtestatud tingimused kvootide eraldamiseks ettevõtetele, mis on tekkinud ühinemise või omandiõiguse üleandmise tulemusena. Sõltuvalt ühinemise või omandiõiguse üleandmise kuupäevast kohaldatakse meetmeid kas alates käimasolevast või järgmisest turustusaastast. Tuleks ette näha, et kui ühinemine või omandiõiguse üleandmine toimub ajavahemikus 1. juulist kuni 30. septembrini 2006, võib ettevõtjate taotluse korral meetmeid kohaldada alates 2006/2007. turustusaastast, mitte alates järgmisest turustusaastast, nagu on ette nähtud nimetatud lisa punktis V, sest 2006/2007. turustusaasta algab 1. juulil ja mitte 1. oktoobril, nagu järgmised turustusaastad.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 493/2006 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

1.

Artikli 3 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

“1.   Iga ettevõtja osas käsitatakse 2006/2007. turustusaasta suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi toodangut, mis jääb määruse (EÜ) nr 318/2006 IV lisas osutatud kvootide piiresse, kuid mis ületab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt määratud piirväärtuse, kui turult kõrvaldatud toodangut määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 19 tähenduses, või ettevõtja enne 31. jaanuari 2007 esitatud vastava taotluse alusel kui täielikult või osaliselt üle kvoodi toodetud toodangut nimetatud määruse artikli 12 tähenduses.

2.   Lõikes 1 osutatud piirväärtus saadakse iga ettevõtja puhul, korrutades lõikes 1 osutatud kvoodi järgnevate koefitsientide summaga:

Kui koefitsientide summa on seejuures suurem kui 1,0000, võetakse piirvääruse suuruseks lõikes 1 osutatud kvoot.”

2.

Artikli 4 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

“Määruse (EÜ) nr 1554/2001 artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud kindla suurusega summa ajavahemikuks 1. juuli kuni 30. oktoober 2006 on 34,19 eurot tonni kohta.”

3.

Artikli 9 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

“Kui asjaomasele ettevõtjale käesoleva lõike alusel eraldatud üleminekukvoot on suurem kui 2006/2007. turustusaasta toodang, võib liikmesriik eraldada ettevõtjale kvoodi ülejäägi 2007/2008. turustusaastaks.”

4.

I peatüki lõppu lisatakse artikkel 10a:

“Artikkel 10a

Ettevõtjate ühinemine või omandiõiguse üleandmine

Ettevõtja taotluse alusel ja erandina määruse (EÜ) nr 318/2006 V lisa punkti V sätetest ning juhul, kui ühinemine või omandiõiguse üleandmine toimub ajavahemikus 1. juulist30. septembrini 2006, rakendatakse nimetatud lisa punktides II ja III osutatud meetmeid 2006/2007. turustusaastal.”

5.

IV lisana lisatakse käesoleva määruse lisa.

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/27

(1)

Komisjon võttis 22. märtsil 2006 vastu määruse (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu. (2)

(2)

Komisjon võttis 20. juunil 2006 vastu määruse (EÜ) nr 910/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu. (3)

(3)

Kooskõlas algmääruse artikli 4 lõikega 2 ja komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 473/2006 (millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu) (4) artikliga 2 taotles liikmesriik ühenduse nimekirja ajakohastamist.

(4)

Kooskõlas algmääruse artikli 4 lõikega 3 edastasid liikmesriigid komisjonile teabe, mis on oluline ühenduse nimekirja ajakohastamiseks. Selle alusel peaks komisjon omal algatusel või liikmesriikide taotlusel vastu võtma ühenduse nimekirja ajakohastamise otsuse.

(5)

Kooskõlas algmääruse artikliga 7 ja määruse (EÜ) nr 473/2006 artikliga 4 teavitas komisjon kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või kui see ei olnud asjakohane, siis nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu, esitades olulised asjaolud ja kaalutlused, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes ühenduse piires tegevuskeeld või muudetakse ühenduse nimekirja kantud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(6)

Kooskõlas algmääruse artikliga 7 ja määruse (EÜ) nr 437/2006 artikliga 4 andis komisjon asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse uurida liikmesriikide esitatud dokumente, teha kirjalikke märkusi ning esitada komisjonile kümne tööpäeva jooksul suuline ettekanne ning samuti esitada suuline ettekanne lennundusohutuskomiteele. (5)

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 473/2006 artiklile 3 konsulteerisid komisjon ja erijuhtudel ka mõned liikmesriigid asjaomaste lennuettevõtjate regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutustega.

(8)

Tõendid näitavad, et Keenias sertifitseeritud ettevõtja DAS Air Cargo (DAZ) on Ugandas sertifitseeritud ettevõtja Dairo Air Services (DSR) tütarettevõtja. Mõlemad ettevõtjad käitavad samu õhusõidukeid. Seetõttu tuleks kõiki DSRile suunatud meetmeid kohaldada ka DAZi suhtes.

(9)

Kontrollitud tõendite kohaselt on lennuettevõtjal Dairo Air Services tõsiseid ohutuspuudujääke. Need puudujäägid on kindlaks teinud Madalmaad, Ühendkuningriik, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania SAFA programmi raames korraldatud ja seisuplatsil toimunud kontrollimise käigus. (6) Kõnealuse kontrollimise käigus tuvastatud leidude kordumine viitab süstemaatilistele ohutuspuudujääkidele. Vaatamata koostööle liikmesriikidega ja Uganda ametiasutuste ning lennuettevõtja Dairo Air Services võetud üksikutele parandusmeetmetele, osutab kõnealuste leidude kordumine süstemaatilistele ohutuspuudujääkidele.

(10)

Ühendkuningriigi tsiviillennundusamet kontrollis ettevõtjat Dairo Air Services ja Das Air Cargo ning ilmnes, et ajavahemikus 21. aprillist kuni 25. juulini 2006 hooldas kahe lennuettevõtja käitatud õhusõidukeid asjakohase loata hooldusorganisatsioon, põhjustades seetõttu tõsiseid ohutuspuudujääke.

(11)

DSR näitas läbipaistvuse puudumist ning ei andnud piisavat ega õigeaegset vastust Madalmaade tsiviillennundusameti järelepärimisele lennuettevõtja tegevuse ohutuse kohta, nagu näitas asjaolu, et kõnealuse liikmesriigi saadetud kirjadele ei vastatud piisavalt ega õigeaegselt.

(12)

Ühiste kriteeriumide põhjal on jõutud järeldusele, et Dairo Air Services ja DAS Air Cargo ei vasta täielikult asjakohastele ohutusstandarditele ning tuleks seepärast lisada A lisasse.

(13)

Kirgiisi Vabariigi tsiviillennundusameti kutsel külastas rühm Euroopa eksperte 10.–15. septembril 2006 teabe kogumise eesmärgil Kirgiisi Vabariiki. Rühma aruandest nähtub, et Kirgiisi Vabariigi ametiasutused on tuvastanud suutmatuse piisavalt rakendada ja jõustada asjakohaseid ohutusstandardeid vastavalt Chicago konventsioonist tulenevatele kohustustele.

(14)

Lisaks sellele ei olnud Euroopa ekspertide külastatud enamuse lennuettevõtjate põhitegevuskoht Kirgiisi Vabariik, kuigi neil on Kirgiisi Vabariigi välja antud lennuettevõtjasertifikaat. See on vastuolus Chicago konventsiooni 6. lisast tulenevate kohustustega.

(15)

Ühiste kriteeriumide põhjal on jõutud järeldusele, et kõik Kirgiisi Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtjad ei vasta ohutusnõuetele ning seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada tegevuskeeldu ja kanda A lisasse.

(16)

Kirgiisi Vabariigi ametiasutused on edastanud komisjonile tõendi, et lennuettevõtjasertifikaat on ära võetud kahelt järgmiselt lennuettevõtjalt: Phoenix Aviation ja Star Jet. Kuna nimetatud kaks Kirgiisi Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtjat on seetõttu tegevuse lõpetanud, ei tuleks neid A lisasse kanda.

(17)

Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutused on komisjonile esitanud teabe, et nad on lennuettevõtjasertifikaadi väljastanud järgmistele lennuettevõtjatele: Air Beni, Air Infini, Bel Glob Airlines, Bravo Air Congo, Gomair, Katanga Airways, Sun Air Services, Zaabu International. Kuna need uued Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutuste sertifitseeritud lennuettevõtjad ei ole suutnud teostada piisavat ohutusjärelevalvet, tuleks need kanda A lisasse.

(18)

Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutused on edastanud komisjonile tõendi, et lennuettevõtjasertifikaat on ära võetud järgmistelt lennuettevõtjatelt: African Business and Transportations, Air Charter Services, Air Plan International, Air Transport Service, ATO – Air Transport Office, Congo Air, Dahla Airlines, DAS Airlines, Espace Aviation Services, Funtshi Aviation Service, GR Aviation, JETAIR – Jet Aero Services, Kinshasa Airways, Okapi Airways, Scibe Airlift, Shabair, Trans Service Airlift, Waltair Aviation, Zaire Aero Service (ZAS). Kuna need Kongo Demokraatliku Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtjad on seetõttu tegevuse lõpetanud, tuleks need A lisast kustutada.

(19)

Libeeria ametiasutused on edastanud komisjonile tõendi, et lennuettevõtjasertifikaat on ära võetud järgmistelt lennuettevõtjatelt: Air Cargo Plus, Air Cess (Liberia), Air Liberia, Atlantic Aviation Services, Bridge Airlines, Excel Air Services, International Air Services, Jet Cargo-Liberia, Liberia Airways, Liberian World Airlines, Lonestar Airways, Midair Limited, Occidental Airlines, Occidental Airlines (Liberia), Santa Cruise Imperial Airlines, Satgur Air Transport, Simon Air, Sosoliso Airlines, Trans-African Airways, Transway Air Services, United Africa Airlines (Liberia). Kuna need Libeerias sertifitseeritud lennuettevõtjad on seetõttu tegevuse lõpetanud, tuleks need A lisast kustutada.

(20)

Sierra Leone ametiasutused on edastanud komisjonile tõendi, et lennuettevõtjasertifikaat on ära võetud järgmistelt lennuettevõtjatelt: Aerolift, Afrik Air Links, Air Leone, Air Salone, Air Sultan Limited, Air Universal, Central Airways Limited, First Line Air, Inter Tropic Airlines, Mountain Air Company, Orange Air Services, Pan African Air Services, Sierra National Airlines, Sky Aviation, Star Air, Transport Africa, Trans Atlantic Airlines, West Coast Airways. Kuna need Sierra Leones sertifitseeritud lennuettevõtjad on seetõttu tegevuse lõpetanud, tuleks need A lisast kustutada.

(21)

Svaasimaa ametiasutused on edastanud komisjonile tõendi, et lennuettevõtjasertifikaat on ära võetud järgmistelt lennuettevõtjatelt: African International Airways, Air Swazi Cargo, East Western Airways, Galaxy Avion, Interflight, Northeast Airlines, Ocean Air, Skygate International, Swazi Air Charter, Volga Atlantic Airlines. Kuna need Svaasimaal sertifitseeritud lennuettevõtjad on seetõttu tegevuse lõpetanud, tuleks need A lisast kustutada.

(22)

Svaasimaa ja Lõuna-Aafrika Vabariigi ametiasutused on edastanud piisava tõendi, et Svaasimaa tsiviillennundusameti poolt lennuettevõtjale African International Airway väljastatud lennuettevõtjasertifikaat on ära võetud ning lennuettevõtja tegutseb nüüd Lõuna-Aafrika Vabariigi tsiviillennundusameti väljastatud lennuettevõtjasertifikaadiga, mistõttu vastutab kõnealuse lennuettevõtja ohutusjärelevalve eest nüüd Lõuna-Aafrika Vabariik. Seetõttu on ühiste kriteeriumide põhjal, ning ilma et see piiraks vastavuse kontrollimist piisava seisuplatsil tehtava kontrollimise kaudu, jõutud järeldusele, et lennuettevõtja African International Airways tuleks A lisast kustutada.

(23)

Vastuseks Prantsusmaa tsiviillennuameti järelepärimisele teatas Air Service Comores, et seisuplatsil toimunud kontrollimise käigus avastatud puudujääkide kõrvaldamiseks on kehtestatud tegevuskava. Tõendid puuduvad siiski selle kohta, et asjakohast tegevuskava rakendatakse lennuettevõtja Air Service Comores kõikidel lendudel.

(24)

Lennuettevõtja Air Service Comores regulatiivse järelevalve eest vastutavad Komooride ametiasutused on edastanud Prantsusmaa tsiviillennundusametile piisava teabe seoses registreerimisnumbriga D6-CAM õhusõiduki LET 410 UVP ohutuse kohta.

(25)

Seetõttu on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et Air Service Comores vastab asjakohastele ohutusstandarditele ainult nende lendude puhul, mis teostatakse registreerimisnumbriga D6-CAM õhusõidukiga LET 410 UVP. Lennuettevõtja Air Service Comores suhtes tuleks kohaldada tegevuspiiranguid ning kõnealune lennuettevõtja tuleks kanda A lisast B lisasse.

(26)

Ariana Afghan Airlines esitas nõude tema kustutamiseks ühenduse nimekirjast, esitas oma nõude toetuseks teatavad dokumendid ning näitas üles kindlameelsust koostööks komisjoni ja liikmesriikidega. Kuna lennuettevõtja ei ole täielikult rakendanud asjakohast parandusmeetmete kava tõsiste ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks, arvab komisjon, et Ariana Afghan Airlines peaks jääma ühenduse nimekirja.

(27)

Ariana Afghan Airlines esitas teabe selle kohta, et ta on lõpetanud lennud Prantsusmaal numbri all F-GYYY registreeritud õhusõidukiga Airbus A-310, mis on müüdud.

(28)

Seetõttu on lennuettevõtja Ariana Afghan Airlines suhtes kohaldatavad ühenduse keelu eritingimused muutunud. Keeld peaks kehtima lennuettevõtja kõikide lendude suhtes ning ta peaks seetõttu jääma A lisasse.

(29)

Lennuettevõtja Air Koryo ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tsiviillennundusameti edastatud teabest nähtub, et lennuettevõtja on alustanud parandusmeetmete kavaga, et end õigeaegselt asjakohaste ohutusstandarditega täielikult vastavusse viia.

(30)

Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tsiviillennundusameti väitel ei ole lennuettevõtjal Air Koryo luba teostada ühtegi lendu Euroopasse, välja arvatud juhul, kui lennuettevõtja varustab end uue õhusõidukiga, mis vastab asjakohastele rahvusvahelistele ohutusstandarditele.

(31)

Ühiste kriteeriumide põhjal on jõutud järeldusele, et lennuettevõtja Air Koryo ei vasta täielikult asjakohastele ohutusstandarditele ning peaks seetõttu jääma A lisasse.

(32)

Lennuettevõtja kutsel külastas grupp Euroopa eksperte 11.–15. septembril 2006 teabe kogumise eesmärgil lennuettevõtjat Phuket Air Bangkokis. Rühma aruandest nähtub, et kuigi lennuettevõtja on pärast tema lisamist ühenduse nimekirja teinud olulisi edusamme, on siiski veel olulisi ohutuspuudujääke, mida tuleb kõrvaldada.

(33)

Tunnustades küll suurt pingutust, mida lennuettevõtja on teinud, et saavutada aruandes nimetatud tulemus, ning kindlameelsust koostööks, mida on näidanud nii lennuettevõtja kui ka Tai tsiviillennundusamet, peetakse otsust kustuda Phuket Air ühenduse nimekirjast ennatlikuks seni, kuni ei ole saadud ega uuritud piisavaid tõendeid, mis kinnitavad, et parandusmeetmete kava, mida lennuettevõtja on ellu viimas, on täielikult rakendatud.

(34)

Ühiste kriteeriumide põhjal on jõutud järeldusele, et lennuettevõtja Phuket Air ei vasta täielikult asjakohastele ohutusstandarditele ning peaks seetõttu jääma A lisasse.

(35)

Varem nime Helios Airways all tuntud lennuettevõtja tegutseb nüüd nime all A Jet Aviation. Helios Airways’i lennuettevõtjasertifikaadis olev nimi on muudetud nimeks A Jet Aviation. (7)

(36)

Euroopa Lennundusohutusameti korraldatud uurimise käigus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1592/2002 (8) artiklile 45 ja ühinenud lennuametite kolme kontrollvisiidi käigus ajavahemikus oktoober 2005 kuni august 2006 (9) tuvastati lennuettevõtja A Jet Aviation/Helios Airways tegevuses rida ohutuspuudujääke.

(37)

Pärast Euroopa Lennundusohutusameti, ühinenud lennuametite ja komisjoniga konsulteerimist on lennuettevõtja regulatiivse järelevalve eest vastutav Küprose tsiviillennundusamet esitanud kõnealuste ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks võetud ajutiste meetmete kohta tõendi.

(38)

Eespool nimetatut arvesse võttes arvab komisjon, et A Jet Aviation/Helios Airways ei peaks ühenduse nimekirjas enam olema. Nimetatud lennuettevõtja olukorda ja Küprose tsiviillennundusameti teostatavat järelevalvet jälgib komisjon lähikuudel põhjalikult koos Euroopa lennundusohutusameti ja ühinenud lennuametitega.

(39)

Pärast ohutuspuudujääkide tuvastamist mitme liikmesriigi poolt alustasid need liikmesriigid ja komisjon läbirääkimisi lennuettevõtjaga Johnsons Air ning Ghana tsiviillennundusametiga, kes vastutab nimetatud lennuettevõtja regulatiivse järelevalve eest.

(40)

Johnsons Air on edastanud tuvastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks kavandatud tegevuskava kohta tõendi. Ghana ametiasutused peaksid edastama range tähtaja jooksul järelevalvekava lennuettevõtja Johnsons Air tegevuse kohta väljaspool Ghanat.

(41)

Eespool nimetatut arvesse võttes arvab komisjon, et Johnsons Air ei peaks ühenduse nimekirjas enam olema. Ilma et see piiraks edaspidist asjakohastele ohutusstandarditele tegeliku vastavuse kontrollimist piisava seisuplatsil tehtava kontrollimise kaudu, kavatseb komisjon kolme kuu jooksul vaadata lennuettevõtja Johnsons Air olukorra üle järelevalvekava põhjal, mida Ghana tsiviillennundusamet esitab.

(42)

Pärast tõsiste ohutuspuudujääkide tuvastamist mitme liikmesriigi poolt, kes osutasid süstemaatilistele ohutuspuudujääkidele, alustasid need liikmesriigid ja komisjon läbirääkimisi lennuettevõtjaga Pakistan International Airlines ning Pakistani tsiviillennundusametiga, kes vastutab nimetatud lennuettevõtja regulatiivse järelevalve eest.

(43)

Komisjon on palunud lennuettevõtjal Pakistan International Airlines esitada tõend asjakohase parandusmeetmete kava kohta, mille eesmärk on kõrvaldada süstemaatilised ohutuspuudujäägid rangelt kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Pakistani pädevad asutused on teatanud tegevuskava koostamisest eesmärgiga tugevdada järelevalvet lennuettevõtja üle. Kava tuleb edastada viivitamata komisjonile.

(44)

Oodates eespool osutatud kava esitamist kõnealuse tähtaja jooksul ning selle ametlikku kinnitamist Pakistani ametiasutuste poolt, leiab komisjon, et lennuettevõtjat Pakistan International Airlines ei tuleks lisada ühenduse nimekirja. Kui kõnelaust kava ei esitata õigeaegselt või kui see on puudulik, võtab komisjon siiski vastavad meetmed, vajaduse korral vastavalt algmääruse artikli 5 lõikele 1. Lisaks kavatseb komisjon tagada vastavuse kontrollimise piisava seisuplatsil tehtava kontrollimise kaudu.

(45)

Pärast ohutuspuudujääkide tuvastamist mitmete liikmesriikide poolt, alustas komisjon läbirääkimisi selle lennuettevõtja regulatiivse järelevalve eest vastutavate Venemaa ametiasutustega ja kuulas ära asjaomase lennuettevõtja selgitused.

(46)

Pulkovo on edastanud tõendi tegevuskava kohta, mille eesmärk on kõrvalda tuvastatud ohutuspuudujäägid konkreetse tähtaja jooksul ning jätkata oma tegevuse parandamist ohutuse tõhusaks saavutamiseks. Venemaa ametiasutused on tegevuskava ametlikult heaks kiitnud. Lisaks on Venemaa ametiasutused esitanud tegevuskava oma järelevalve tugevdamiseks lennuettevõtja üle.

(47)

Eespool nimetatut arvesse võttes arvab komisjon, et lennuettevõtjat Pulkovo ei tuleks lisada ühenduse nimekirja. Ilma et see piiraks edaspidist asjakohastele ohutusstandarditele tegeliku vastavuse kontrollimist piisava seisuplatsil tehtava kontrollimise kaudu, kavatseb komisjon koos Euroopa Lennundusohutusameti ja huvitatud liikmesriikide ametiasutustega kolme kuu jooksul vaadata üle Pulkovo olukorra või Pulkovo poolt teatatud ühe teise Venemaa lennuettevõtjaga tulevase ühinemise tulemusena tekkiva lennuettevõtja olukorra ning lennuettevõtja regulatiivse järelevalve eest vastutava ametiasutuse olukorra. Lennuettevõtja ja Venemaa ametiasutused on kõnealuse korraga nõustunud.

(48)

Hoolimata komisjoni nõudmistest ei ole seni komisjonile esitatud tõendeid selle kohta, et muud 20. juunil 2006 ajakohastatud nimekirja kantud lennuettevõtjad ja nende regulatiivse järelevalve eest vastutavad ametiasutused rakendaksid täielikult asjakohaseid parandusmeetmeid. Seetõttu on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et kõnealuste lennuettevõtjate suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada tegevuskeeldu.

(49)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas lennundusohutuskomitee arvamusega,

1.

Kõnealuse määruse A lisa asendatakse käesoleva määruse A lisaga.

2.

Kõnealuse määruse B lisa asendatakse käesoleva määruse B lisaga.

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/40

(1)

Euroopa Ülemkogu kinnitas 4. novembril 2004. aastal mitmeaastase programmi, mida tuntakse Haagi programmi nime all, et tugevdada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, ja milles kutsutakse arendama ühise varjupaiga-, rände-, viisa- ja piiripoliitika teist etappi, mis algas 1. mail 2004 ja mis põhineb muu hulgas liikmesriikidevahelisel tihedamal koostööl ja paremal teabevahetusel.

(2)

Ühtse varjupaiga- ja sisserändepoliitika arengu tulemusena on pärast Amsterdami lepingu jõustumist suurenenud liikmesriikide poliitikate omavaheline seotus kõnealustes valdkondades; seepärast on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamiseks oluline läheneda riiklikele tegevuspõhimõtetele kooskõlastatumalt.

(3)

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu kutsus oma 14. aprilli 2005. aasta koosolekul vastu võetud järeldustes looma liikmesriikides rände- ja varjupaigapoliitika eest vastutavate ametiasutuste vahelise vastastikuse teabesüsteemi, mis põhineb vajadusel edastada teavet meetmete kohta, millel on tõenäoliselt märkimisväärne mõju mitmetele liikmesriikidele või kogu Euroopa Liidule ning võimaldab arvamuste vahetamist liikmesriikide ja komisjoni vahel liikmesriigi või komisjoni taotlusel.

(4)

Teabesüsteem peaks põhinema solidaarsusel, läbipaistvusel ja vastastikusel usaldusel ning peaks looma paindliku, kiire ja bürokraatiavaba kanali teabe ja arvamuste vahetamiseks riiklike varjupaiga- ja sisserändemeetmete kohta Euroopa Liidu tasandil.

(5)

Käesoleva otsuse kohaldamisel võivad riiklikud varjupaiga- ja sisserändemeetmed, millel on tõenäoliselt märkimisväärne mõju mitmetele liikmesriikidele või kogu Euroopa Liidule, sisaldada poliitilisi kavatsusi, pikaajalist programmitööd, õigusaktide eelnõusid ja kehtivaid õigusakte, kõrgeima astme kohtute lõplikke lahendeid, millega kohaldatakse või tõlgendatakse siseriikliku õiguse meetmeid, ning haldusotsuseid, mis mõjutavad märkimisväärset hulka inimesi.

(6)

Asjakohase teabe edastamine peaks toimuma hiljemalt asjassepuutuva meetme avalikustamisel. Liikmesriike julgustatakse siiski teavet edastama võimalikult kiiresti.

(7)

Tõhususe ja kättesaadavuse huvides peaks riiklike varjupaiga- ja sisserändemeetmetega seotud teabesüsteemi keskse osa moodustama veebipõhine arvutivõrk.

(8)

Riiklike meetmete alase teabe vahetamist veebipõhise arvutivõrgu abil peaks täiendama võimalus vahetada nende meetmete osas arvamusi.

(9)

Käesoleva otsusega loodud teabesüsteem ei peaks piirama liikmesriikide õigust taotleda igal ajal nõukogus ad hoc arutelusid riiklike meetmete teemal kooskõlas nõukogu kodukorraga.

(10)

Kuna liikmesriikidel ei ole võimalik piisaval määral saavutada käesoleva otsuse eesmärke, mis seisnevad turvalises teabevahetuses ja liikmesriikidevahelises konsulteerimises, ning need on käesoleva otsuse mõjude tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmises ja kohaldamises.

(12)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmises ning see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele,

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/44

(1)

Pärast kõrge patogeensusega viirusetüve H5N1 põhjustatud lindude gripi puhkemist Kagu-Aasias 2003. aasta detsembris võttis komisjon nimetatud haiguse vastu mitmed kaitsemeetmed, eelkõige komisjoni 13. oktoobri 2005. aasta otsuse 2005/710/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses väga patogeense lindude gripi kahtlusega Rumeenias. (3)

(2)

Otsuses 2005/710/EÜ on sätestatud, et liikmesriigid peatavad elusate kodulindude, elusate silerinnaliste lindude, tehistingimustes peetavate ja looduslike jahilindude ning kõnealuste liikide haudemunade ja teatavate muude lindudest valmistatud toodete impordi kogu Rumeenia territooriumilt.

(3)

Rumeenia on edastanud komisjonile täiendavat teavet lindude gripi olukorra kohta ning selle teabe kohaselt ei ole Rumeenias alates 7. juunist 2006 avastatud uusi kõnealuse haiguse puhanguid.

(4)

Kõnealust teavet silmas pidades on asjakohane piirata otsuses 2005/710/EÜ sätestatud impordi peatamist selliselt, et seda kohaldataks vaid nende Rumeenia piirkondade suhtes, kus on endiselt otsene nimetatud haiguse oht.

(5)

Seetõttu tuleks otsust 2005/710/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/47

(1)

Komisjon on direktiivi 2002/95/EÜ järgi kohustatud hindama teatavaid sama direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt keelatud ohtlikke aineid.

(2)

Kristallklaasi on edukalt kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete kaunistamiseks. Kuna nõukogu 15. detsembri 1969. aasta direktiiviga 69/493/EMÜ (kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (2) on ette nähtud kristallklaasis sisalduva plii kogus ning plii asendamine kristallklaasis on seetõttu tehniliselt võimatu, siis on selle direktiiviga hõlmatud ohtlike ainete kasutamine kõnealustes konkreetsetes materjalides ja komponentides endiselt vältimatu. Seega peaks nende materjalide ja komponentide suhtes kehtima erand kõnealusest keelust.

(3)

Mõned erandid teatavate konkreetsete materjalide või komponentide keelust peaksid olema kohaldamisala poolest piiratud, et saavutada ohtlike ainete elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutamise järkjärguline lõpetamine eeldusel, et nende ainete kasutamine sellisel otstarbel muutub välditavaks.

(4)

Vastavalt direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõike 1 punktile c tuleb iga lisas nimetatud erand läbi vaadata vähemalt iga nelja aasta tagant või nelja aasta möödumisel punkti lisamisest loetelusse.

(5)

Seepärast tuleks direktiivi 2002/95/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Vastavalt direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõikele 2 on komisjon asjaosalistega konsulteerinud.

(7)

Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/12/EÜ (3) artikli 18 alusel loodud komitee arvamusega,

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/48

(1)

Komisjon on direktiivi 2002/95/EÜ järgi kohustatud hindama teatavaid sama direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt keelatud ohtlikke aineid.

(2)

Teatavate pliid ja kaadmiumi sisaldavate materjalide ja osade suhtes peaks kehtima erand kõnealusest keelust, kuna nende ohtlike ainete kasutamine kõnealustes konkreetsetes materjalides ja osades on endiselt vältimatu või kuna asendamise negatiivne mõju keskkonnale, tervisele või tarbijaohutusele on tõenäoliselt suurem kui sellest keskkonnale, tervisele või tarbijaohutusele tekkiv kasu. Käesoleva otsuse lisas loetletud erandid määratakse tehniliste ekspertide poolt läbi viidud läbivaatuse tulemuste alusel, võttes arvesse uuringutest, sidusrühmadelt ja muudest teaduslikest/tehnilistest allikatest kättesaadavat tõendusmaterjali. Selle läbivaatluse põhjal jõuti järeldusele, et nende ainete kõrvaldamine või asendamine on ikka veel tehniliselt või teaduslikult võimatu.

(3)

Mõned erandid teatavate konkreetsete materjalide ja osade keelust peaksid olema kohaldamisala poolest piiratud, et saavutada ohtlike ainete elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutamise järkjärguline lõpetamine eeldusel, et nende ainete kasutamine sellisel otstarbel muutub välditavaks.

(4)

Vastavalt direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõike 1 punktile c tuleb iga lisas nimetatud erand läbi vaadata vähemalt iga nelja aasta tagant või nelja aasta möödumisel punkti lisamisest loetelusse.

(5)

Seepärast tuleks direktiivi 2002/95/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Vastavalt direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõikele 2 on komisjon asjaosalistega konsulteerinud.

(7)

Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/12/EÜ (2) artikli 18 alusel loodud komitee arvamusega,

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/50

(1)

Komisjon on direktiivi 2002/95/EÜ järgi kohustatud hindama teatavaid sama direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt keelatud ohtlikke aineid.

(2)

Teatavate kuuevalentset kroomi sisaldavate materjalide ja komponentide suhtes peaks kehtima erand kõnealusest keelust, kuna nende ohtlike ainete kasutamine kõnealustes konkreetsetes materjalides ja komponentides on endiselt vältimatu või kuna asendamise negatiivne mõju keskkonnale, tervisele või tarbijaohutusele on tõenäoliselt suurem kui sellest keskkonnale, tervisele või tarbijaohutusele tekkiv kasu. Erand määratakse tehniliste ekspertide poolt läbi viidud läbivaatuse tulemuste alusel, võttes arvesse uuringutest, sidusrühmadelt ja muudest teaduslikest/tehnilistest allikatest kättesaadavat tõendusmaterjali. Selle läbivaatluse põhjal jõuti järeldusele, et selle aine kõrvaldamine või asendamine on ikka veel tehniliselt või teaduslikult võimatu kuni 1. juulini 2007. Direktiiviga 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta on ette nähtud sarnane erand.

(3)

Mõned erandid teatavate konkreetsete materjalide või komponentide keelust peaksid olema kohaldamisala poolest piiratud, et saavutada ohtlike ainete elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutamise järkjärguline lõpetamine eeldusel, et nende ainete kasutamine sellisel otstarbel muutub välditavaks.

(4)

Vastavalt direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõike 1 punktile c tuleb iga lisas nimetatud erand läbi vaadata vähemalt iga nelja aasta tagant või nelja aasta möödumisel punkti lisamisest loetelusse.

(5)

Seepärast tuleks direktiivi 2002/95/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Vastavalt direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõikele 2 on komisjon asjaosalistega konsulteerinud.

(7)

Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/12/EÜ (2) artikli 18 alusel loodud komitee arvamusega,

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/52

(1)

Direktiiviga 2000/75/EÜ kehtestatakse ühenduses lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed, mis hõlmavad ka ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide kehtestamist ning kõnealustest tsoonidest loomade väljaviimise keeldu.

(2)

Komisjoni 23. mai 2005. aasta otsusega 2005/393/EÜ (lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide ning nendest tsoonidest välja- või läbiveo tingimuste kohta) (2) on ette nähtud selliste geograafiliste piirkondade piiritlemine, kus liikmesriigid peavad kehtestama lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid (edaspidi “kitsendustega tsoonid”).

(3)

Niipea kui lammaste katarraalse palaviku viiruse olemasolu on majandis ametlikult kindlaks tehtud, tuleb direktiivi 2000/75/EÜ kohaselt kohaldada teatavaid kitsendusi nakatunud ettevõttest 20 km raadiuses. Kõnealuste kitsenduste hulka kuulub haigusele vastuvõtlike loomade veo keelamine majanditest välja või majanditesse, mis asuvad selles raadiuses (edaspidi “veokeeld”). Direktiivis sätestatakse veokeelu erandid loomade liikumisele ohustatud tsoonis.

(4)

Seepärast oleks asjakohane lubada loomade vedu veokeelu alla kuuluvast majandist kitsendustega tsooni piires otseveoks tapamajja. Seepärast tuleks otsust 2005/393/EÜ selliste vedude lubamiseks muuta.

(5)

Võttes arvesse teatavaid põllumajanduslikke tavasid, on samuti asjakohane näha ette eritingimused, millega minimeeritakse viiruse ülekandmise ohtu, kui veokeelu alla kuuluvatest majanditest viiakse loomi üle erimajanditesse kitsendustega tsoonis, millest nad võivad väljuda üksnes tapmisele. Samuti on asjakohane muuta otsust 2005/393/EÜ, et sätestada sellised tingimused.

(6)

Otsuse 2005/393/EÜ artiklis 4 on praegu sätestatud, et loomade riigisisese veo puhul kitsendustega tsoonist koheseks tapmiseks samas liikmesriigis võib pädev asutus teha väljaviimiskeelust erandi juhul, kui iga juhtumi puhul tehakse riskianalüüs ja on täidetud teatavad tingimused. Siiski ei nähta selle sättega praegu ette, et väljaviimiskeelu erandid peavad olema seotud riskianalüüsi soodsa tulemusega. On asjakohane ja läbipaistvuse seisukohalt õigem nõuda, et sellised erandid tuleb teha pärast riskianalüüsi, mille tulemus on soodne.

(7)

Otsuse 2005/393/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud praegune väljaviimiskeelu erand loomade puhul, kes viiakse ühendusesisese kaubanduse eesmärgil kitsendustega tsoonist välja, hõlmab kõnealuse otsuse artikli 3 kohaseid loomatervishoiu nõudeid riigisiseste vedude puhul majandisse ja sihtliikmesriigi eelnevat nõusolekut.

(8)

Järjepidevuse huvides on asjakohane, et loomatervishoiunõudeid, mis on sätestatud otsuse 2005/393/EÜ artiklis 4 väljaviimiskeelu erandite jaoks riigisisese veo puhul tapamajja, kohaldatakse koos sihtliikmesriigi eelneva nõusolekuga ka väljaviimiskeelu erandi suhtes teise liikmesriiki koheseks tapmiseks viidavate loomade puhul.

(9)

Otsuse 2005/393/EÜ II lisa sätted, mis on seotud lammaste katarraalsele palavikule vastuvõtlikku liiki elusloomade ning nende sperma, munarakkude ja embrüote veoga kitsendustega tsoonist, peaksid olema kooskõlas Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskirja peatükis 2.2.13 sätestatud tingimustega.

(10)

Sügavkülmutatud sperma ühendusesisese kaubanduse puhul, mis vastab otsuse 2005/393/EÜ II lisas sätestatud tingimustele, ei peaks olema nõutav sihtliikmesriigi eelnev nõusolek veo kohta, kuna kogumisjärgne kontroll näitab eksimatult, et doonorloom ei ole haigestunud.

(11)

Prantsusmaa ja Saksamaa on teatanud komisjonile, et nende kitsendustega tsoone on vaja kohandada. Seepärast on asjakohane muuta otsuse 2005/393/EÜ I lisa.

(12)

Seetõttu tuleks otsust 2005/393/EÜ vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.

Artikkel 2a asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2a

Veokeelu erand

Erandina direktiivi 2000/75/EÜ artikli 6 lõike 1 punktist c tehakse veokeelu erand järgmiste loomade puhul:

2.

Artiklis 3 asendatakse lõike 3 sissejuhatav lause järgmisega:

“Kui kitsendustega tsoonide epidemioloogiliselt asjakohases piirkonnas on vektori aktiivsuse peatumisest möödunud rohkem kui 40 päeva, teeb pädev asutus väljaviimiskeelust erandeid järgmiste loomade riigisisese veo puhul:”

3.

Artiklis 4 asendatakse sissejuhatav lause ja punkti a sissejuhatav lause järgmisega:

“Loomade veo puhul kitsendustega tsoonist samas liikmesriigis asuvasse tapamajja koheseks tapmiseks teeb pädev asutus väljaviimiskeelust erandi juhul, kui:

4.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

5.

I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

14.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/59

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 53 lõikele 1 peatab komisjon olukorras, kus toit võib tõsiselt ohustada inimeste tervist ja seda ohtu ei saa rahuldavalt juhtida asjaomaste liikmesriikide võetavate meetmete abil, kõnealuse toidu turule viimise või kasutamise ning võtab mis tahes muud asjakohased ajutised meetmed.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (2) on sätestatud toiduainete hügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 (3) on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad. Selles täpsustatakse eeskirjad, mida kohaldatakse sellise tooraine suhtes, mida võib turule viia ja mida võib seetõttu kasutada piimatoodete valmistamisel. Nende eeskirjade kohaselt on piimatooted toorpiima töötlemisel saadud tooted või selliste töödeldud toodete edasisel töötlemisel saadud tooted.

(3)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao I peatüki III osa punktis 4 on sätestatud tingimused, mida tuleb täita toorpiima töötlemisel ja turule viimisel. Nende sätete alusel ei tohi piimasektori toidukäitlejad viia turule toorpiima, mille antibiootiliste ainete jääkide tase ületab nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruse (EMP) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) (4) I ja III lisas sätestatud tasemed.

(4)

Kõnealustele tingimustele mittevastav piim tuleb kõrvaldada kui 2. kategooria loomne kõrvalsaadus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad. (5)

(5)

Nende tingimuste täitmiseks teevad piimasektori toidukäitlejad enne piima turule viimist kiiranalüüse. Nende analüüside eesmärk on tuvastada antibiootiliste ainete jääke ning need analüüsid on koostatud nii, et need annaksid andmiseks jääkide piirnormi lähedase koguse korral positiivse tulemuse, kuid nendega ei tuvastata esinevate jääkide täpset kogust. Sellistel tingimustel saab vaid antibiootiliste ainete jääkide tuvastamist ja nende koguse määramist võimaldava analüüsiga teha kindlaks seda, et piirnorme ei ole ületatud. Kui sellist kinnitavat analüüsi ei ole tehtud, loetakse kiiranalüüsil positiivse tulemuse andnud piim ohtlikuks.

(6)

Komisjoni veterinaar- ja toiduameti poolt Ühendkuningriigis 31. maist kuni 13. juuni 2006 korraldatud kontrollikäigu jooksul saadi korduvaid kinnitusi selle kohta, et hügieeninõuetele mittevastavat piima viidi turule ja saadeti inimtoiduks mõeldud piimatooteid valmistavale heakskiidetud toidukäitlejale.

(7)

Veterinaar- ja toiduamet sooritas 9. juunil 2006 kontrollikäigu ettevõtja Bowland Dairy Products Limited valdustesse asukohaga Fulshaw Hoad Farm Barrowford, Lancashire BB9 6RA (edaspidi “Bowland”), registreerimisnumbriga UK PE 023. Komisjonile teadaolevalt ekspordib kõnealune ettevõtja peaaegu kogu oma toodetud kohupiima teistesse liikmesriikidesse.

(8)

Selle käigu tulemusel ilmnes, et kohupiima valmistamiseks kasutatud tooraine hulka kuulus toorpiim, mille saatsid Ühendkuningriigi peamised piimakogujad ja mille kvaliteeditaset oli alandatud järgmistel põhjustel: kiiranalüüsi tulemusel tuvastatud antibiootiliste ainete jäägid, piima ja vee segu, mis tekkis meiereide torustike puhastamisel puhastus- ja desinfektsioonivahenditega (meierei jääkvesi), värvainete sisaldus, jaemüüjatelt saadud pakendatud kuumtöödeldud joogipiima ülejäägid. Ettevõtja dokumentide kohaselt oli sellist piima liigitatud järgmiselt: “tagasisaadetud piim”“piimajäägid”, “inimtoiduks kõlbmatu” piim või piim, millele on lisatud tõendid piima kõlbmatust kinnitavate analüüside tulemustega.

(9)

Kontrollikäigust selgus ka, et lisaks tegeles ettevõtja sellega, et pakendas õhukindlalt nõuetele mittevastavat juustu, mis oli valmistatud hallitanud juustust või võõrkehasid, näiteks kummikinda tükke, sisaldavast juustust. Ettevõtja dokumentide kohaselt liigitati sellist materjali järgmiselt: “jäätmed”, “saastunud juust” või “tootmisjäägid”.

(10)

Ühendkuningriigi toidustandardi amet korraldas Bowlandi valdustes kontrolli 20. juunil 2006. Bowland sel ajal ei tegutsenud. Kohupiima tootmist alustati uuesti 26. juunil 2006.

(11)

Alates 9. juuni 2006 tehtud kontrollikäigust on komisjon korduvalt teavitanud Ühendkuningriigi ametiasutusi kahtlustest seoses kõnealusest tegevusest tulenevate ohtudega inimeste tervisele ja arutanud nendega mitmel korral olukorrale antud hinnanguga seotud tehnilisi küsimusi. Komisjon ja Ühendkuningriigi ametiasutused kohtusid 4. juulil 2006 ja pidasid 18. juulil 2006 nende küsimuste arutamiseks audiokonverentsi. Järgmine audiokonverents peeti 14. septembril 2006 ja sellel osalesid ka ühenduse antibiootiliste ainete jääkidega tegeleva tugilabori esindajad. Selle tulemusel teavitasid Ühendkuningriigi ametiasutused komisjoni 15. septembri 2006. aasta kirjas, et nad on läbi vaadanud oma seisukoha analüüside kohta, mille tulemusel komisjon uskus, et nad võtavad seejärel kohaseid meetmeid. Ometigi seda ei tehtud.

(12)

Veterinaar- ja toiduamet korraldas Bowlandi valdustes teise kontrollikäigu 26. ja 27. septembril 2006, et kontrollida uut töökorda, mida hakati rakendama pärast veterinaar- ja toiduameti esimest kontrollikäiku ning finantsinspektsiooni auditit. Veterinaar- ja toiduameti inspektorid märkisid, et alates 26. juunist 2006 ei ole Ühendkuningriigi pädevad asutused Bowlandile teatatud tegutsemistingimuste täitmist kohapeal kontrollinud. Tuvastati uusi probleeme, nagu piimapakendite ebahügieeniline iseeneslik avanemine, kuid kontrollikäik andis tunnistust ka sellest, et jätkuvalt kasutatakse piima, mis ei vasta ühenduse õigusega ettenähtud hügieeninõuetele. Eelkõige võtab ettevõtja ikka veel vastu ja kasutab piima, mille analüüsitulemus on enne turuleviimist osutunud antibiootiliste ainete jääkide suhtes positiivseteks, juhtudel, kui ei ole tõendatud, et sellised jäägid ei ületa määrusega (EMÜ) nr 2377/90 ettenähtud piirnorme.

(13)

Liikmesriigid jõustavad määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 17 lõike 2 kohaselt toidualased õigusnormid ning jälgivad ja kontrollivad, et toidu- ja söödakäitlejad täidaksid toidualaste õigusnormide asjakohaseid nõudeid kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel. Nad peavad selleks kasutama ametlikku kontrollisüsteemi ning muid asjaoludele vastavaid meetmeid, kaasa arvatud üldsuse teavitamine küsimustes, mis on seotud toidu ja sööda ohutusega ning nendega seotud riskidega, toidu ja sööda ohutuse järelevalvega ja muu seirega kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel.

(14)

Kõnealuse juhtumi asjaolude põhjal on selge, et Ühendkuningriigi ametiasutused on oma kontrollikohustuse korduvalt täitmata jätnud. Seepärast kavatseb komisjon peatselt algatada asutamislepingu artiklile 226 vastava menetluse. Samuti kavatseb komisjon taotleda selliste ajutiste meetmete võtmist, mida võidakse vajalikuks pidada, et taastada võimalikult ruttu Ühendkuningriigi ametiasutuste poolne piisav kontroll piimasektori üle.

(15)

Vahepealse aja jooksul on siiski vaja, et komisjon võtaks erakorralisi meetmeid, et kõrvaldada inimeste tervisele avalduv vahetu ja tõsine oht, mida tekitab Bowlandi toodete pakkumine ühenduse turul.

(16)

Toorpiim, mis sisaldab antibiootiliste ainete jääke, mis ületavad ühenduse õigusega ettenähtud piirnorme, ei kõlba inimtoiduks ja on ohtlik, võttes arvesse asjaolu, et kõnealuse piirnormi aluseks on selliste jääkide liik ja hulk, mida ei loeta inimese tervisele toksikoloogiliselt ohtlikuks. Veterinaarias kasutatavate toimeainete omaduste tõttu tuleb lisaks ainete kitsamas tähenduses toksikoloogilistele omadustele (teratogeensus, mutageensus, kantserogeensus) arvesse võtta ka nende farmatseutilisi omadusi. Lisaks on märkimisväärne osa (1 %–10 %) elanikkonnast penitsilliini ja muude antibiootikumide ning nende metaboliitide suhtes ülitundlik ja isegi väikesed kontsentratsioonid võivad neil põhjustada allergilise reaktsiooni (nagu nahalööve, astma või anafülaktiline šokk).

(17)

Üha suurenevaks üldiseks terviseprobleemiks on toiduainetest isoleeritud zoonoose põhjustavate bakterite resistentsus mikroobivastaste ravimite suhtes. Selged tõendid viitavad sellele, et antibiootikumide manustamine toiduloomadele põhjustab resistentsete bakterite esinemist loomadel ja toidus ning et kokkupuutumine selliste resistentsete bakteritega avaldab inimeste tervisele kahjulikku mõju. Tõendid näitavad, et resistentsed bakterid levivad toiduloomadelt inimestele peamiselt toidu kaudu.

(18)

Kui ettevõtja tegutseb nagu Bowland ja kasutab piima, mille analüüsitulemus on enne turuleviimist osutunud antibiootiliste ainete jääkide suhtes positiivseteks, kui ei ole tõendatud, et sellised jäägid ei ületa määrusega (EMÜ) nr 2377/90 ettenähtud piirnorme, ohustab see tõenäoliselt tõsiselt inimeste tervist. Keemilised ained, nagu antibiootikumid ja nende metaboliidid, ei hävine, sõltumata nende töötlemise viisist. Sellest tulenevalt sisaldavad ka Bowlandi tooted, mis on valmistatud selliseid aineid sisaldava piima töötlemisel, vältimatult jääke, nii et tekib sama ohutusega seotud probleem.