ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 282

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. aastakäik
13. oktoober 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1515/2006, 10. oktoober 2006, millega tunnistatakse kehtetuks Austraaliast, Indiast, Indoneesiast ja Taist pärinevate polüestrist sünteesstaapelkiudude impordi suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaks ning lõpetatakse sellist importi käsitlevad menetlused pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohaseid aegumise läbivaatamisi ja lõpetatakse sellise Taist pärineva impordi artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1516/2006, 12. oktoober 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

11

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1517/2006, 12. oktoober 2006, millega kuulutatakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30 välja teatavate veinide erakorraline destilleerimine Hispaanias

13

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1518/2006, 12. oktoober 2006, millega muudetakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes kohaldatavaid toetusemäärasid

15

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1519/2006, 12. oktoober 2006, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetuste määrad

17

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1520/2006, 12. oktoober 2006, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1002/2006 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

21

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1521/2006, 12. oktoober 2006, millega määratakse kindlaks piima ja piimatoodete eksporditoetused

23

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1522/2006, 12. oktoober 2006, millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 581/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava või eksporditoetuse maksimumsumma

27

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1523/2006, 12. oktoober 2006, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

29

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1524/2006, 12. oktoober 2006, millega Prantsuse lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres

32

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1525/2006, 12. oktoober 2006, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused

34

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1526/2006, 12. oktoober 2006, määruses (EÜ) nr 935/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta

36

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1527/2006, 12. oktoober 2006, määruses (EÜ) nr 936/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud pehme nisu eksporditoetuse pakkumiste kohta

37

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1528/2006, 12. oktoober 2006, mis käsitleb määruses (EÜ) nr 1421/2006 osutatud pakkumiskutse raames esitatud pakkumisi maisi importimiseks

38

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1529/2006, 12. oktoober 2006, millega muudetakse teraviljasektori imporditollimakse alates 13. oktoobrist 2006

39

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1530/2006, 12. oktoober 2006, millega nähakse ette teatavate teraviljast valmistatud toodete ja teravilja baasil valmistatud söödasegude ekspordilitsentsi taotluste tagasilükkamine

42

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1531/2006, 12. oktoober 2006, millega nähakse ette ekspordilitsentsi taotluste tagasilükkamine teraviljasektori CN-koodi 100190 alla kuuluva toote puhul

43

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 6. oktoober 2006, millega muudetakse otsuse 2003/634/EÜ (millega kiidetakse heaks kavad kalahaiguste viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomenekroosi (IHN) suhtes heakskiidetud vööndite ja heakskiitmata vööndites asuvate heakskiidetud kalakasvanduste staatuse saamiseks) I ja II lisa (teatavaks tehtud numbri K(2006) 4363 all)  ( 1 )

44

 

*

Komisjoni otsus, 12. oktoober 2006, Madalmaadele täiendavate püügipäevade andmise kohta Skagerrakis, piirkonnas IV, rajoonis IIa (EÜ veed) ning rajoonides VIIa ja VIa (teatavaks tehtud numbri K(2006) 4777 all)  ( 1 )

50

 

*

Komisjoni otsus, 12. oktoober 2006, 2007. aastal ühenduse rahalist toetust saavate programmide kohta, mis hõlmavad loomahaiguste likvideerimist ja seiret, zoonooside vältimist, transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) seiret ning veiste spongioosse entsefalopaatia ja skreipi likvideerimist (teatavaks tehtud numbri K(2006) 4784 all)

52

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1515/2006,

10. oktoober 2006,

millega tunnistatakse kehtetuks Austraaliast, Indiast, Indoneesiast ja Taist pärinevate polüestrist sünteesstaapelkiudude impordi suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaks ning lõpetatakse sellist importi käsitlevad menetlused pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohaseid aegumise läbivaatamisi ja lõpetatakse sellise Taist pärineva impordi artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõikeid 2 ja 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Kehtivad meetmed

(1)

2000. aasta juulis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1522/2000 (2) Austraaliast, Indoneesiast ja Taist pärinevate polüestrist sünteesstaapelkiudude (“polüesterstaapelkiud”) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Nende meetmeteni viinud uurimisele viidatakse edaspidi järgmiselt: “esialgne uurimine nr 1”.

(2)

2000. aasta detsembris kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2852/2000 (3) Indiast ja Korea Vabariigist pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastane tollimaksu. Nende meetmeteni viinud uurimisele viidatakse edaspidi järgmiselt: “esialgne uurimine nr 2”.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 2852/2000 kehtestatud meetmed hõlmasid väärtuselist tollimaksu, välja arvatud ühe India eksportiva tootja impordi puhul, kelle võetud kohustus kiideti heaks komisjoni otsusega 2000/818/EÜ. (4) Pärast nii dumpingut kui kahju hõlmavat vahepealset läbivaatamist on Korea Vabariigist pärineva impordi suhtes kehtivaid meetmeid nõukogu määrusega (EÜ) nr 428/2005 (5) muudetud ja viieks aastaks pikendatud.

2.   Läbivaatamistaotlused

(4)

Pärast kahe teatise avaldamist eelseisva aegumise kohta, millest üks käsitles Austraaliast, Indoneesiast ja Taist pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid (6) ning teine Indiast pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid, (7) sai komisjon 13. aprillil 2005. aastal ja 23. septembril 2005. aastal taotlused nende meetmete läbivaatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(5)

Taotluse esitas Comité International de la Rayonne et des Fibres Synthétiques (edaspidi “CIRFS”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % polüesterstaapelkiudude kogutoodangust ühenduses. Taotlused põhinesid väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(6)

Lisaks saadi määruse (EÜ) nr 1522/2000 osalise vahepealse läbivaatamise taotlus polüesterstaapelkiudude Tai tootjalt Tuntex (Thailand) Public Company Limited (edaspidi “Tuntex”), kelle suhtes kohaldatakse kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid.

(7)

Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohases taotluses esitas Tuntex oma väidete toetuseks esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on tema puhul muutunud ning et kõnealused muutused on püsivad. Tuntex esitas tõendid, mis näitavad, et tema enda kuludel/omamaistel hindadel põhineva normaalväärtuse ja kolmanda riigi turule suunatud ekspordihindade võrdlus viib dumpingu vähenemiseni oluliselt allapoole praegust taset (27,7 %). Seetõttu väitis Tuntex, et meetmete jätkuv rakendamine praegusel tasemel, mis põhineb eelnevalt kindlaks tehtud dumpingumääral, ei ole enam dumpingu korvamiseks vajalik.

(8)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase kahe läbivaatamise ja algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase dumpingu uurimisega piirduva ühe läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas (8) avaldatud teatistega kolm kõnealust läbivaatamist.

3.   Uurimised

(9)

Komisjon teatas ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest Austraalia, India, Indoneesia ja Tai tootjatele, teadaolevatele asjaomastele ühenduse importijatele, kasutajatele ning nende ühendustele, ekspordiriikide asjaomastele esindajatele, CIRFSile ja teadaolevatele ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(10)

Komisjon teatas Tuntexile ja eksportiva riigi esindajatele ametlikult osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(11)

Pidades silmas aegumise läbivaatamise taotlustes loetletud India, Indoneesia ja Tai ning ühenduse tootjate suurt arvu ning teadaolevate asjaomaste polüesterstaapelkiu importijate suurt arvu ühenduses, peeti kooskõlas algmääruse artikliga 17 asjakohaseks uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamiste algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(12)

Pärast esitatud teabe uurimist ning arvestades India, Indoneesia ja Tai koostööd tegevate tootjate väikest arvu, kes andsid märku oma valmisolekust koostööd teha, otsustati, et väljavõttelise uuringu tegemine ei ole kõnealuste riikide tootjate puhul vajalik.

(13)

Ükski importija ei esitanud komisjonile algatamisteadetes nõutud teavet ning seetõttu ei olnud importijate puhul väljavõtteline uuring vajalik. Kõnealustes läbivaatamistes ei teinud koostööd ükski importija.

(14)

Kümme ühenduse tootjat täitis väljavõttelise uuringu vormi ja andis ametliku nõusoleku teha uurimises edaspidi koostööd. Nendest kümnest äriühingust võeti valimisse viis äriühingut, kes leiti olevat polüesterstaapelkiudude ühendusesisese tootmismahu ja müügi suhtes ühenduse tootmisharu mõistes tüüpilised. Kõnealune valim moodustas ühenduses suurima tüüpilise polüesterstaapelkiudude tootmis- ja müügimahu, mida oli võimalik olemasoleva aja jooksul uurida.

(15)

Seepärast saadeti küsimustikud viiele valimisse kuuluvale ühenduse tootjale, Austraalia tootjatele ja neile, kes tegid valimi moodustamisel koostööd oma riigi nimel, ning teadaolevatele kasutajatele. Viiel ühenduse tootjal, kes ei kuulunud valimisse, paluti esitada teavet teatavate kahju näitajate kohta ning esitada oma märkused dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise või säilitamise mõju kohta.

(16)

Küsimustiku vastused saadi viiest valimisse kuuluvast ühenduse tootjast neljalt (seega esindas valim 38 % ühenduse toodangust ja müügist), ühelt Austraalia tootjalt, kolmelt India tootjalt, neljalt Indoneesia tootjalt, neljalt Tai tootjalt (kaks neist olid sidustootjad) ja kaheksalt kasutajalt. Kaks kasutajate ühendust tegid esildised. Lisaks esitas viiest valimisse mittekuuluvast ühenduse tootjast neli küsitud teabe (seega esindasid koostööd tegevad tootjad 60 % ühenduse toodangust).

(17)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta oma analüüside jaoks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustes.

a)

Valimisse kaasatud ühenduse tootjad

 

Advansa GmbH, Hamm, Saksamaa

 

Elana, Branch Office of Boryszew S.A., Torun, Poola

 

La Seda de Barcelona S.A., El Prat de Llobregat, Hispaania

 

Wellman International Limited, Mullagh, Iirimaa

b)

Austraalia tootjad

Leading Synthetics Pty Ltd., Campbellfield

c)

India tootjad

 

Futura Polyesters Limited, Chennai

 

Indo Rama Synthetics (India) Ltd., Nagpur

 

Reliance Industries Limited, Mumbai

d)

Indoneesia tootjad

 

P.T. Global Fiberindo, Tangerang

 

P.T. Indo-Rama Synthetics Tbk., Jakarta

 

P.T. Panasia Indosyntec Tbk., Bandung

 

P.T. Susilia Indah Synthetic Fibers Industries, Tangerang

e)

Tai tootjad

 

New World Polyester Co., Ltd., Samutprakarn

 

Teijin Polyester (Thailand) Limited, Bangkok

 

Teijin (Thailand) Limited, Bangkok

 

Tuntex (Thailand) Public Company Limited, Bangkok

(18)

Aegumise läbivaatamiste puhul hõlmas dumpingu ja kahju jätkumise ja/või kordumise uurimine ajavahemikku 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”). Dumpingu uurimist käsitleva osalise vahepealse läbivaatamise uurimisperiood kattub aegumise läbivaatamisteks kasutatud uurimisperioodiga.

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Vaatlusalune toode

(19)

Vaatlusaluse toote määratlus vastab 1. ja 2. põhjenduses nimetatud esialgsetes uurimistes kasutatud määratlusele.

(20)

Vaatlusaluseks tooteks on Austraaliast, Indiast, Indoneesiast ja Taist pärinevad kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, polüestritest valmistatud sünteesstaapelkiud (“vaatlusalune toode”), mis kuuluvad praegu CN-koodi 5503 20 00 alla. Üldjuhul kasutatakse selle kohta mõistet “polüesterstaapelkiud”.

(21)

Polüesterstaapelkiud on põhiaine, mida kasutatakse tekstiiltoodete tootmisprotsessi eri etappides. Polüesterstaapelkiude, mis võivad olla segatud muude kiudude, näiteks puuvilla- või villakiududega, kasutatakse ketruseks, st tekstiilkaupade tootmises kasutatavate kiudude valmistamiseks, või lausmaterjalina teataval otstarbel, näiteks täitena, st teatavate tekstiiltoodete (padjad, autoistmed, pintsakud) täiteks või polstriks.

(22)

Toodet müüakse erinevate tooteliikidena, mida saab kindlaks määrata erinevate tootekirjelduste abil (nt denjee või detsiteks, tugevus, läige ja silikooniga töötlemine). Tootmise seisukohast saab eristada kasutamata toorainest toodetud kasutamata polüesterstaapelkiude ja ringlusse võetud polüestrist toodetud regenereeritud polüesterstaapelkiude. Kvaliteet võib olla esmaklassiline või kehv.

(23)

Uurimine on näidanud, et kõigil 20. põhjenduses määratletud vaatlusaluse toote liikidel on sõltumata eelmises põhjenduses määratletud erinevatest teguritest samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning samad kasutusalad. Seetõttu käsitatakse käesolevates läbivaatamistes vaatlusaluse toote kõiki liike ühe tootena.

2.   Samasugune toode

(24)

Käesolevad läbivaatamised on näidanud, et vaatlusalusel tootel ning asjaomastes riikides toodetud ja omamaisel turul müüdud polüesterstaapelkiududel ning ühenduses ühenduse tootmisharu toodetud ja müüdud polüesterstaapelkiududel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning samad kasutusalad. Seetõttu käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1.   Sissejuhatavad märkused

(25)

Seoses aegumise läbivaatamistega uuriti vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2, kas dumping käesoleval ajal toimub ja kas meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(26)

Uurimisperioodi jooksul oli Austraaliast, Indiast, Indoneesiast ja Taist (“asjaomased riigid”) pärinevate polüesterstaapelkiudude eksport ühendusse kaduvväike. Eurostati andmete kohaselt oli uurimisperioodil import asjaomastest riikidest üksnes 1 056 tonni (0,1 % ühenduse tarbimisest), samas kui esialgsete uurimiste uurimisperioodidel oli see üle 69 000 tonni.

(27)

Kõigi koostööd tegevate tootjate puhul oli ekspordimüük ühendusse uurimisperioodil kaduvväike või seda ei toimunudki ning seega ei olnud võimalik teha representatiivseid dumpingu arvutusi, et määrata kindlaks dumpingu jätkumise tõenäosus.

(28)

Seetõttu arvestati dumpingu kordumise tõenäosuse analüüsi tegemisel muu hulgas kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindu.

(29)

Arvestades aegumise läbivaatamise järeldusi, mis on esitatud allpool, ei olnud vaja jätkata Tuntexi taotletud vahepealset läbivaatamist.

2.   Dumpingu kordumise tõenäosus meetmete kehtetuks tunnistamise korral

2.1.   Austraalia

Sissejuhatavad märkused

(30)

Ainuke polüesterstaapelkiudude tootja Austraalias lõpetas 2003. aastal polüesterstaapelkiudude eksportimise kõikidele turgudele, sealhulgas ühendusse. Äriühing on investeerinud uude paindlikku tootmisliini väidetavalt eesmärgiga katta vaid üks piirkondlik osa Austraalia polüesterstaapelkiudude turul; see on peamiselt tema asukoha Victoria osariigi turg.

Omamaise hinnataseme ja ühenduse hinnataseme omavaheline seos

(31)

Kuna uurimisperioodi jooksul ei eksporditud ühtegi riiki, võrreldi Austraalia omamaiseid hindu (mis leiti olevat kahjumlikud, kuid muutuvkuludest kõrgemad) ning leiti, et need olid uurimisperioodil ühenduse tootjate keskmisest hinnast märkimisväärselt madalamad. See on märk selle kohta, et äriühingul võib olla stiimul jätkata eksporti ühendusse, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Nagu on selgitatud 32. põhjenduses, ei ole äriühingul tootmisvõimsust taasalustada märkimisväärses mahus eksporti ühendusse.

Kasutamata tootmisvõimsus ja varud

(32)

Kuigi Austraalia tootja tootmisvõimsuse rakendamine ei olnud uurimisperioodil eriti suur, moodustab olemasolev vaba tootmisvõimsus väikese murdosa ühenduse tarbimisest (oluliselt väiksem kui 0,5 %). Isegi kui kogu nimetatud vaba tootmisvõimsuse toodang müüdaks pärast jõusolevate meetmete kehtetuks tunnistamist ühendusse dumpinguhindadega, oleks ühenduse turule avalduv mõju minimaalne. Varudel ei ole Austraalias toodetud polüesterstaapelkiududega seoses tähendust, sest toodet müüakse peamiselt klienditellimuse alusel.

(33)

Lõpetuseks tuleb meelde tuletada, et äriühing ei ole alates 2003. aastast eksportinud ühtegi kolmandasse riiki, sõltumata samasuguse vaba tootmisvõimsuse olemasolust kõnealuse ajavahemiku jooksul. Sellest tulenevalt järeldatakse, et olemasolevate meetmete kehtetuks tunnistamise korral Austraaliast ühendusse suunatud märkimisväärse koguse dumpinguhinnaga ekspordi kordumise tõenäosus puudub.

2.2.   India

Sissejuhatavad märkused

(34)

Uurimises tegi koostööd kolm polüesterstaapelkiudude tootjat Indiast. Neist kaks müüs uurimisperioodil vähesel määral ekspordiks ühendusse; kolmas ühendusse ei eksportinud. Tuleb märkida, et ühel nendest eksportivatest tootjatest oli Indias kolm polüesterstaapelkiude tootvat seotud äriühingut. Siiski ei uuritud neid seotud tootjaid eraldi, kuna otse müüs neist polüesterstaapelkiude uurimisperioodil mõningal (väga piiratud) määral ainult üks ning seda üksnes omamaisel turul.

(35)

On teada, et uurimisperioodil oli Indias vähemalt üks väike polüesterstaapelkiudude tootja, kes ei teinud uurimises koostööd. Kõnealus(t)e koostööst loobunud tootja(te) puhul analüüsiti Eurostatist ja muudest allikatest saadud andmeid. Selle põhjal leiti, et Indiast pärinevate polüesterstaapelkiudude eksport ühendusse nendelt tootjatelt, kes ei kuulunud koostööd tegevate India tootjate hulka, oli uurimisperioodil samuti kaduvväike. Siiski ei olnud usaldusväärne teave koostööst loobunud äriühingu/äriühingute tootmisvõimsuse ja -mahu ning varude ja müügi kohta kättesaadav. Kuna puuduvad vastupidist tõendavad andmed, leiti, et koostööst loobunud äriühingute kohta tuleb teha samasugused järeldused, nagu on tehtud koostööd teinud äriühingute kohta.

(36)

Kuna uurimisperioodil ei olnud ühendusse suunduv eksport representatiivse dumpinguanalüüsi tegemiseks piisav ning et teha kindlaks, kas meetmete kehtetuks tunnistamise korral on dumpingu kordumine tõenäoline, uuriti koostööd tegevate tootjate hinnakäitumist muudel eksporditurgudel ning nende tootmisvõimsust ja varusid. Analüüs põhines 17. põhjenduses nimetatud koostööd tegevate tootjate esitatud teabel.

Kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade ja India hinnataseme seos

(37)

Koostööd teinud India tootjate esitatud andmed näitasid, et kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hinnad olid India omamaistest hindadest madalamad. Uurimine näitas, et üldjuhul oli uurimisperioodil hinnaerinevus vahemikus 15 % kuni 27 %. See võib osutada ühendusse suunduva ekspordi dumpingu kordumise tõenäosusele meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

Kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade ja ühenduse hinnataseme seos

(38)

Leiti, et uurimisperioodil olid ühenduse tootjate müügihinnad ühenduses keskmiselt oluliselt kõrgemad kui koostööd tegevate India tootjate kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hinnad. See võib viidata sellele, et vaatlusaluse toote valitsev hinnatase ühenduse turul võib tõmmata ligi India tootjaid. Selle alusel leiti, et jõusolevate meetmete kehtetuks tunnistamise korral on tõepoolest olemas majanduslik stiimul ekspordi üleviimiseks kolmandatest riikidest ühenduse tasuvamale turule. Kuna ühenduses on hinnad kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindadest märkimisväärselt kõrgemad, ei ole siiski tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral eksporditaks ühendusse dumpinguhindadega.

Kasutamata tootmisvõimsus ja varud

(39)

Kolmel koostööd teinud India äriühingul ei olnud uurimisperioodil märkimisväärset vaba tootmisvõimsust. Siiski tegi kaks kõnealust põhitootjat juba märkimisväärseid investeeringuid oma polüesterstaapelkiudude tootmisse, mille tulemuseks on 2007. aastal tootmisvõimsuse suurenemine kokku 361 000 tonni võrra aastas. Kõnealused investeeringud öeldi põhinevat India polüesterstaapelkiudude turu arengul, mille järsku kasvu oodatakse sel aastal ning lähemas tulevikus. Olemasoleva teabe kohaselt on India polüesterstaapelkiudude turu suurus praegu umbes 610 000 tonni aastas. Tuleb märkida, et tootmisvõimsuse eespool nimetatud suurenemine moodustab uurimisperioodil üle 50 % kolme koostööd teinud India tootja tootmise koguvõimsusest. Samuti tuleb märkida, et olemasoleva teabe kohaselt oli Indias vähemalt üks uus polüesterstaapelkiudude tootja, kelle puhul kõnealuse toote tootmine oli uurimise ajal käivitamisetapis. Teisest küljest ostis India suurim tootja hiljuti ühenduse tootja, kes ei teinud uurimises koostööd. Seega ei pruugi India eksportijal olla tulevikus huvi eksportida ühendusse märkimisväärseid polüesterstaapelkiudude koguseid. Pealegi näitavad koostööd teinud tootjate andmed, et nende omamaine müük on vaatlusalusel perioodil suurenenud ning et selle suurenemine tulevikus jätkub. Seega rahuldab uus tootmisvõimsus kasvava omamaise nõudluse, kuigi kohati ei saa välistada mõningast ülemäärast tootmisvõimsust.

(40)

Kolme India tootja puhul ei täheldatud vaatlusalusel perioodil varude taseme märkimisväärseid muutusi. Tuleb siiski märkida, et varudele ei saa India puhul omistada erilist tähendust, sest ühe koostööd teinud tootja tootmine põhineb klienditellimustel ja teine koostööd teinud tootja toodab märkimisväärseid polüesterstaapelkiudude koguseid enda tarbeks.

(41)

Üldiselt leitakse, et märkimisväärsetes kogustes ekspordi taasalustamine ühendusse ei ole tõenäoline, ning isegi kui meetmete kehtetuks tunnistamise korral osa India uuest tootmisvõimsusest suunduks lõpptulemusena ühendusse, ei ole tõenäoline, et selline eksport toimuks dumpinguhindadega (vt 38. põhjendus).

2.3.   Indoneesia

Sissejuhatavad märkused

(42)

Uurimises tegi koostööd neli polüesterstaapelkiudude tootjat Indoneesiast. Ühelgi neist tootjatest ei olnud Indoneesias polüesterstaapelkiude tootvat seotud äriühingut. Neist kolm müüs uurimisperioodil vähesel määral ühendusse ekspordiks, neljas ei eksportinud ühendusse.

(43)

Uurimisperioodil oli Indoneesias teada vähemalt viis tegevat polüesterstaapelkiudude tootjat, kes ei teinud uurimises koostööd. Kõnealuste koostööst loobunud tootjate puhul analüüsiti Eurostatist ja muudest allikatest saadud andmeid. Selle põhjal leiti, et Indoneesiast pärinevate polüesterstaapelkiudude eksport ühendusse nendelt tootjatelt, kes ei kuulunud koostööd tegevate Indoneesia tootjate hulka, oli uurimisperioodil samuti kaduvväike. Siiski ei olnud usaldusväärne teave koostööst loobunud äriühingute tootmisvõimsuse ja -mahu ning varude ja müügi kohta kättesaadav. Kuna puuduvad vastupidist tõendavad andmed, leiti, et koostööst loobunud äriühingute kohta tuleb teha samasugused järeldused, nagu on tehtud koostööd teinud äriühingute kohta. Seepärast põhines uurimine, mis käsitles dumpingu kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral, kättesaadavatel andmetel, st eespool, 17. põhjenduses nimetatud koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmetel.

(44)

Et teha kindlaks dumpingu kordumise tõenäosus meetmete kehtetuks tunnistamise korral, uuriti koostööd tegevate tootjate hinnakäitumist teistel eksporditurgudel ning eksportijate tootmisvõimsust ja varusid.

Kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade ja Indoneesia hinnataseme seos

(45)

Neljast koostööd teinud Indoneesia tootjast ei olnud ühe puhul võimalik leida ekspordihindadega seotud andmeid, sest see äriühing ei eksportinud uurimisperioodil polüesterstaapelkiude. Kolme ülejäänud tootjat käsitlevad andmed näitasid neist kahe puhul, et kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hinnad olid Indoneesia omamaistest hindadest veidi madalamad. Uurimine näitas, et see hinnaerinevus oli uurimisperioodil keskmiselt ligikaudu 4 %. Kolmanda tootja puhul olid kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hinnad Indoneesia omamaistest hindadest üldjuhul veidi kõrgemad. See ei osuta ühendusse suunduva ekspordi märkimisväärse dumpingu kordumise tõenäosusele meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

Kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade ja ühenduse hinnataseme seos

(46)

Leiti, et uurimisperioodil olid ühenduse tootjate müügihinnad ühenduses keskmiselt oluliselt kõrgemad kui koostööd tegevate Indoneesia tootjate kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hinnad. See võib viidata, et vaatlusaluse toote valitsev hinnatase ühenduses võib tõmmata ligi Indoneesia tootjaid. Selle alusel leitakse, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on olemas majanduslik stiimul ekspordi üleviimiseks kolmandatest riikidest ühenduse tasuvamale turule. Kuna ühenduses on hinnad kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindadest märkimisväärselt kõrgemad, ei ole siiski tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral eksporditaks ühendusse dumpinguhindadega.

Kasutamata tootmisvõimsus ja varud

(47)

Tootmisvõimsuse kasutamise osas ei olnud uurimisperioodil koostööd tegevate Indoneesia tootjate puhul ühtset mudelit. Kui mõni äriühing sai kasutada kogu oma installeeritud tootmisvõimsust, oli teistel olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Siiski oli see vaba tootmisvõimsus kokkuvõttes alla 20 % nende tootmise koguvõimsusest. Ühegi koostööd teinud Indoneesia äriühingu puhul ei ilmnenud tulevikuplaane teha märkimisväärseid investeeringuid polüesterstaapelkiudude tootmisvõimsuse suurendamiseks. Koostööst loobunud Indoneesia tootjate tootmisvõimsuse rakendusastme hindamiseks hinnati vaba tootmisvõimsust koostööd teinud äriühingute ja Indoneesia polüesterstaapelkiudude tootjate ühenduse esitatud teabe alusel. Kõnealuse teabe kohaselt moodustab koostööd teinud Indoneesia tootjate installeeritud tootmisvõimsus vähem kui poole polüesterstaapelkiudude kogu installeeritud tootmisvõimsusest Indoneesias. Selle alusel hinnati, et olemasolev vaba tootmisvõimsus Indoneesias on maksimaalselt umbes 90 000 tonni. Lisaks näitavad koostööd teinud tootjate andmed, et omamaine müük on vaatlusalusel perioodil suurenenud ning et selle suurenemine tulevikus jätkub. Seepärast kasutataks vaba tootmisvõimsust Indoneesias tõenäoliselt pigem omamaiseks müügiks kui ekspordimüügiks ühendusse.

(48)

Nelja Indoneesia tootja puhul ei täheldatud vaatlusalusel perioodil varude taseme märkimisväärseid muutusi. Siiski tuleb märkida, et varudele ei saa omistada olulist tähtsust, sest polüesterstaapelkiudude tootmine toimub peamiselt klienditellimuste alusel ja/või enda vajaduseks.

(49)

Üldiselt leitakse, et märkimisväärsetes kogustes ekspordi taasalustamine ühendusse ei ole tõenäoline, ning isegi kui meetmete kehtetuks tunnistamise korral osa Indoneesia vabast tootmisvõimsusest suunduks lõpptulemusena ühendusse, on 45. ja 46. põhjenduses esitatud põhjustel üsna ebatõenäoline, et selline eksport toimuks dumpinguhindadega.

2.4.   Tai

Sissejuhatavad märkused

(50)

Komisjonil on teada kaheksa polüesterstaapelkiudude tootjat Tais. Neist neli tegi käesolevas uurimises koostööd. Ainult üks neist on uurimisperioodil eksportinud ühendusse väheses koguses polüesterstaapelkiude.

(51)

Varusid ja müüki ühendusevälistele turgudele käsitlev teave käib üksnes koostööd teinud tootjate kohta. Siiski oli võimalik saada Tai sünteetiliste kiudude tootjate ühenduselt andmeid Tai tootmisvõimsuse kohta ning hinnata kõigi Tai tootjate tootmismahtu. See hindamine põhines eeldusel, et koostööst loobunud tootjate tootmisvõimsuse kasutamine oli sarnane koostööd teinud tootjate omaga. Kuna puuduvad vastupidist tõendavad andmed, leiti, et koostööst loobunud äriühingute kohta tuleb teha samasugused järeldused, nagu on tehtud koostööd teinud äriühingute kohta.

(52)

Et teha kindlaks dumpingu kordumise tõenäosus meetmete kehtetuks tunnistamise korral, uuriti koostööd tegevate tootjate hinnakäitumist muudel eksporditurgudel väljaspool ühendust, tootmisvõimsust Tais ja koostööd teinud tootjate varusid.

(53)

Eurostati andmete kohaselt oli Taist pärinev import uurimisperioodil tühine.

Kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade ja Tai hinnataseme seos

(54)

Koostööd teinud tootjate andmed näitasid, et kolmandatesse riikidesse toimus müük omamaise turu hindadest või tootmiskuludest madalamate hindadega – erinevused jäid 10–15 % vahemikku. See võib osutada ühendusse suunduva ekspordi dumpingu kordumise tõenäosusele meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

Kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade ja ühenduse hinnataseme seos

(55)

Koostööd teinud Tai tootjate ekspordihinnad olid kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi puhul märkimisväärselt madalamad ühenduse tootjate hindadest ühenduses, mis võib viidata sellele, et ühenduse turul valitsev polüesterstaapelkiudude hinnatase muudaks selle turu Tai tootjatele dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral ligitõmbavaks. Selle alusel leitakse, et jõusolevate dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral on olemas majanduslik stiimul ekspordi üleviimiseks kolmandatest riikidest ühenduse tasuvamale turule. Kuna ühenduses on hinnad kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindadest märkimisväärselt kõrgemad, ei ole siiski tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral eksporditaks ühendusse dumpinguhindadega.

Kasutamata tootmisvõimsus ja varud

(56)

Tootmisvõimsuse rakendusaste on koostööd teinud tootjate puhul olnud vaatlusalusel perioodil keskmiselt ligikaudu 92 %. Tootmisvõimsuse kõnealuse rakendusastme puhul ning eeldusel, et koostööst loobunud tootjate puhul oli tootmisvõimsuse rakendusaste sarnane, oli Tai tootjatel uurimisperioodil kuni 50 000 tonni vaba tootmisvõimsust. Sellist tootmisvõimsust võiks küll meetmete kehtetuks tunnistamise korral osaliselt kasutada ekspordimüügi taasalustamiseks ühendusse, kuid arvestades omamaise müügi osatähtsust ja suurt arvu eksporditurge, mida koostööd tegevad tootjad varustavad, on ebatõenäoline, et märkimisväärsed polüesterstaapelkiudude kogused võiksid lõpptulemusena jõuda ühenduse turule.

(57)

Varudel ei ole Tais toodetud polüesterstaapelkiududega seoses erilist tähtsust. Tootmine põhineb peamiselt klienditellimustel ning seepärast koosnevad varud peamiselt polüesterstaapelkiududest, mis ootavad tarnimist juba teadaolevale ostjale.

(58)

Üldiselt leitakse, et märkimisväärsetes kogustes ekspordi taasalustamine ühendusse ei ole tõenäoline, ning isegi kui meetmete kehtetuks tunnistamise korral osa Tai vabast tootmisvõimsusest suunduks lõpptulemusena ühendusse, on 55. põhjenduses esitatud põhjustel üsna ebatõenäoline, et selline eksport toimuks dumpinguhindadega.

2.5.   Järeldus

(59)

Et uurida dumpingu kordumise tõenäosust dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsiti vaba tootmisvõimsust ja kasutamata varusid ning hinnakujundus- ja ekspordistrateegiaid eri turgudel.

(60)

Kõnealune uurimine näitas, et kuigi Austraalias, Indias, Indoneesias ja Tais võib olla mõningal määral vaba tootmisvõimsust, mille tulemuseks võib meetmete aegumise korral olla ekspordi taasalustamine ühendusse, ei ole põhjust uskuda, et sellise ekspordi maht oleks märkimisväärne, ning mis veelgi tähtsam, eeldatakse, et selline eksport ei hakka toimuma esialgsetes uurimistes kindlaks tehtud dumpinguhindadega.

(61)

Järelikult, kuna kahju põhjustada võiva dumpinguhinnaga ekspordi kordumine asjaomastest riikidest on ebatõenäoline, ei ole vajadust analüüsida kahju kordumise tõenäosust ega ühenduse huve. Austraaliast, Indiast, Indoneesiast ja Tais pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes kehtivad meetmed tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada ning menetlused lõpetada.

D.   TAID KÄSITLEV OSALINE VAHEPEALNE LÄBIVAATAMINE

(62)

Kuna kooskõlas eelmise põhjendusega tuleks Tai suhtes kehtivad meetmed kehtetuks tunnistada ja menetlus lõpetada, tuleks lõpetada ka Tuntexit käsitlev osaline vahepealne läbivaatamine.

E.   AVALIKUSTAMINE

(63)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal oli kavas teha ettepanek tunnistada kehtetuks Austraalia, India, Indoneesia ja Tai suhtes kehtivad meetmed ning lõpetada menetlused. Kõigile isikutele oli antud võimalus esitada märkusi. Asjaomaste riikide tootjad ja ühenduse kasutajad toetasid eespool esitatud järeldusi. CIRFS ja teatavad ühenduse tootjad olid siiski vastu, kuid üldjuhul ei esitatud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud järeldusi muuta.

(64)

CIRFS ja teatavad ühenduse tootjad väitsid, et komisjoni enda järeldused vaba tootmisvõimsuse ja dumpingu kohta on selgelt näidanud, et kahjustava dumpingu kordumise tõenäosus on olemas.

(65)

Seoses Austraalia ainsa tootjaga leidsid nad, et ei ole selgitatud, kas tootmisvõimsus, mida varem kasutati ühendusse eksportimiseks, on veel olemas, ning kui see nii on, siis on tollimaksude kehtivuse lõppemise korral selle taaskäikuvõtmine tõenäoline. Nad märkisid, et omamaisel turul toimus müük allpool normaalväärtust ning arvestades, et esialgses uurimises ning ka ühes teises uurimises, mis käsitles polüetüleentereftalaati (polüesterstaapelkiududega lähedalt seotud toode), tuvastati ühendusse suunduva ekspordi puhul kahjustav dumping, tuleks järeldada, et kahjustava dumpingu kordumine on tõenäoline.

(66)

CIRFS ja teatavad ühenduse tootjad leidsid, et kahe peamise India tootja tootmisvõimsuse suurenemine 361 000 tonni võrra aastal 2007 ja vähemalt ühe käivitusetapis oleva polüesterstaapelkiudude tootja olemasolu, kelle tootmisvõimsuseks hinnatakse 180 000 tonni, tähendab, et India üldine tootmisvõimsus ületab kuni 2010. aastani polüesterstaapelkiudude omamaist nõudlust rohkem kui 300 000 tonni võrra. Nimetatud asjaolu koos uurimisperioodi dumpingumarginaalidega vahemikus 15–27 % kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi puhul ning komisjoni enda mööndus, et ühenduse turul valitsev hinnatase võib selle muuta India tootjatele ligitõmbavaks, näitab, et kahjustava dumpinguhindadega impordi kordumise tõenäosuse suhtes ei saa meetmete kehtetuks tunnistamise korral olla erilist kahtlust.

(67)

Seoses Indoneesiaga rõhutasid nad asjaolu, et komisjon teeb järeldused üksnes nelja koostööd teinud tootja analüüsimise põhjal, samas kui koostööst loobunud tootjate (kellele kuulub komisjoni hinnangu kohaselt üle poole Indoneesia installeeritud tootmisvõimsusest) turu- ja finantsolukord on märkimisväärselt halvem. Nad leidsid ka, et on olemas rohkem kui 140 000-tonnine vaba tootmisvõimsus, st 50 000 tonni rohkem kui komisjoni hinnangu järgi, ning et kõnealune ülemäärane tootmisvõimsus on mitme aasta pärast ikka veel üle 100 000 tonni. Isegi komisjoni hinnangu järgse 90 000-tonnise vaba tootmisvõimsuse puhul on tõenäoline, et Indoneesia tootjad, kellel on juba ühenduses kaubanduskontaktid seoses polüesterkiudude müügiga, suurendavad meetmete kehtetuks tunnistamise korral märkimisväärselt oma eksporti ühendusse. Kuna nende marginaalid on kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi puhul veel üle miinimumtaseme, oleks Indoneesiast pärinev import kahjustavate dumpinguhindadega.

(68)

CIRFS ja teatavad ühenduse tootjad märkisid, et koostööd teinud Tai tootjate kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi 10–15 % dumpingumarginaalid, märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ja asjaolu, et Tai polüesterstaapelkiudude tootjad ekspordivad juba polüestertekstiilkiude ühendusse, viitavad Taist pärineva impordi puhul selgelt dumpingu kiire kordumise tõenäosusele meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(69)

Samuti väitsid nad, et sellised riigid nagu Hiina, India ja Vietnam, kes olid veel hiljuti polüesterstaapelkiudude netoimportijad ning asjaomaste riikide jaoks tähtsad eksporditurud, on ehitanud üles tootmisvõimsuse sellises mahus, et neist saavad varsti netoeksportijad, pannes seega asjaomased riigid täiendava surve alla, et alustada taas märkimisväärsete koguste eksportimist ühendusse kahjustavate dumpinguhindadega.

(70)

Lõpetuseks rõhutas üks ühenduse tootja ringlussevõtuga tegeleva varustava tööstuse strateegilist tähtsust, mille puhul ühenduse polüesterstaapelkiudude tootjate vähendamine või isegi sulgemine võib mõjuda negatiivselt.

(71)

Aegumise läbivaatamise järeldused dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise kohta käsitlevad tulevikku ning on seega hinnangulised. Uurimises kindlaks tehtud fakte, mis käsitlevad tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse kasutamist asjaomastes riikides, üldiselt ei vaidlustatud. CIRFS ja teatavad ühenduse tootjad on asjaomaste riikide puhul lihtsalt teinud teistsuguse ennustuse ühendusse suunduva polüesterstaapelkiudude dumpinguhinnaga ekspordi kordumise tõenäosuse kohta. Nad on püüdnud toetada oma ennustust viidetega muudele toodetele kui polüesterstaapelkiud. Asjaolu, et teatavad asjaomaste riikide tootjad võivad eksportida muid tooteid ühendusse, ei näita siiski iseenesest tõenäosust, et dumpinguhinnaga polüesterstaapelkiudude eksport ühendusse märkimisväärsetes kogustes võib meetmete kehtetuks tunnistamise korral uuesti alata.

(72)

Käesoleval juhul on asjaolu, et Indiast, Indoneesiast ja Taist kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi ning nende omamaise müügi vahel leiti uurimisperioodil märkimisväärselt väiksem hinnaerinevus, kui oli kindlaks tehtud nende ühendusse suunatud eksporti käsitlevates esialgsetes uurimistes, märgiks, et hinnaolukord on turgudel muutunud. Lisaks näitab asjaolu, et ühenduses on hinnad märkimisväärselt kõrgemad kui müügihinnad kolmandate riikide puhul, et sellised hinnaerinevused võivad olla isegi väiksemad või koguni puududa, kui kolm kõnealust riiki alustaksid uuesti märkimisväärses koguses eksporti ühendusse. Seega ei eeldata praeguses olukorras nendest riikidest ühendusse suunduva ekspordi puhul dumpinguhindu. Meenutatakse, et uurimisperioodil puudus eksport Austraaliast, ning seega ei saa selle riigi kohta selliseid väiteid esitada.

(73)

Lisaks oli India, Indoneesia ja Tai puhul tootmisvõimsuse kasutamine üldiselt suur ning tähtsad olid nende omamaised turud, mis mõnel juhul olid kiiresti kasvamas. Indias toimus uurimisperioodil 90 % koostööd teinud tootjate müügist omamaisel turul. Indoneesias oli nimetatud määr 80 %. Tais, kus nimetatud määr oli 40 %, oli hinnanguline vaba tootmisvõimsus üsna väike ning igal juhul märkimisväärselt väiksem kui Indias ja Indoneesias. Ei esitatud tõendeid selle kohta, et koostööst loobunud tootjate olukord nendes riikides oleks teistsugune. Austraalia puhul ei olnud märke, et ainsa tootja vana tootmisvõimsust oleks kergesti võimalik uuesti installeerida ja kasutada meetmete kehtetuks tunnistamise korral ekspordi taasalustamiseks ühendusse. Nagu juba märgitud, ei küüni Austraalias olemasolev tootmisvõimsus, isegi kui seda kasutataks täielikult ühendusse suunduva ekspordi jaoks, üle miinimumpiiriks oleva 1 % ühenduse turust. Seega leitakse, et ei ole märke, mis viitaksid vabadele tootmisvõimsustele, mida saaks meetmete kehtetuks tunnistamise korral kasutada märkimisväärses koguses ekspordi taasalustamiseks ühendusse.

(74)

Seoses väitega, et teatavad kolmandad riigid on loonud uued tootmisvõimsused ja võivad tulevikus importi vähendada või selle isegi lõpetada, võimaldades nii rohkem tootmisvõimsust ühendusse suunduva ekspordi jaoks, märgitakse, et puuduvad märgid, mis viitaksid ülemaailmse kiirelt kasvava polüesterstaapelkiudude nõudluse peatumisele lähemas tulevikus. Sellega seoses märgitakse ka, et ühenduse olemasolev tootmisvõimsus sai uurimisperioodil katta maksimaalselt 60 % kasvavast ühenduse nõudlusest. Järelikult ei oodata ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse olukorra peatset saabumist ega seda, et see mõjutaks märkimisväärselt ühenduse turgu.

(75)

Kokkuvõttes on tõsi, et ringlussevõtuga tegelevale varustavale tööstusele võib ühenduse polüesterstaapelkiudude tootjate vähendamine või isegi sulgemine mõjuda ebasoodsalt, kuna viimatinimetatud on kõige olulisemad plasthelveste tarbijad. Siiski ei oma see kaalutlus tähtsust dumpinguhinnaga ekspordi taasalustamise tõenäosuse kindlaksmääramisel asjaomaste riikide puhul. Seepärast leitakse, et CIRFSi ja teatavate ühenduse tootjate märkused ei saa muuta järeldust, et asjaomaste riikide puhul puudub ühendusse suunduva märkimisväärsetes kogustes ekspordi taasalustamise tõenäosus, ning seega tuleb meetmed kehtetuks tunnistada ja menetlused lõpetada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud Austraaliast, Indiast, Indoneesiast ja Taist pärinevate kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, polüestritest valmistatud sünteesstaapelkiudude impordi suhtes määrustega (EÜ) nr 1522/2000 ja (EÜ) nr 2852/2000, tunnistatakse kehtetuks ning kõnealust importi käsitlevad menetlused lõpetatakse.

Artikkel 2

Taist pärinevate kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata polüestritest valmistatud sünteesstaapelkiudude impordi suhtes kohaldatav osaline vahepealne läbivaatamine lõpetatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 10. oktoober 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

H. HEINÄLUOMA


(1)   EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)   EÜT L 175, 14.7.2000, lk 10.

(3)   EÜT L 332, 28.12.2000, lk 17.

(4)   EÜT L 332, 28.12.2000, lk 116.

(5)   ELT L 71, 17.3.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1333/2005 (ELT L 211, 13.8.2005, lk 1).

(6)   ELT C 261, 23.10.2004, lk 2.

(7)   ELT C 130, 27.5.2005, lk 8.

(8)   ELT C 174, 14.7.2005, lk 15; ELT C 307, 3.12.2005, lk 2; ELT C 323, 20.12.2005, lk 21.


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1516/2006,

12. oktoober 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. oktoobril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)   EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

76,1

096

33,6

204

43,7

999

51,1

0707 00 05

052

66,6

999

66,6

0709 90 70

052

87,3

999

87,3

0805 50 10

052

65,6

388

56,3

524

57,2

528

58,1

999

59,3

0806 10 10

052

93,5

092

44,8

096

48,4

400

178,4

999

91,3

0808 10 80

388

86,4

400

96,2

508

74,9

512

82,4

720

74,9

800

177,6

804

99,6

999

98,9

0808 20 50

052

103,3

999

103,3


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1517/2006,

12. oktoober 2006,

millega kuulutatakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30 välja teatavate veinide erakorraline destilleerimine Hispaanias

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 1 teise lõigu punkti f,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 30 on ette nähtud erakorralise destilleerimismeetme kasutamine märkimisväärsest ületootmisest põhjustatud erakorraliste turuhäirete korral. Selle meetme kohaldamist võib piirata teatava kategooria veinidega või teatavate tootmispiirkondadega ning mpv-kvaliteetveinidele võib seda meedet kohaldada asjaomase liikmesriigi taotlusel.

(2)

Hispaania palus välja kuulutada Hispaania territooriumil määratletud piirkondades valmistatud punaste mpv-kvaliteetveinide erakorralise destilleerimise. Tegemist on eelkõige Jumilla määratletud piirkonnas valmistatud punaste kvaliteetveinide ning Conca de Barberà, Costers del Segre, Empordà, Penedèsi, Tarragona ja Terra Alta määratletud piirkondades valmistatud punaste kvaliteetveinidega. Veiniturul on täheldatud märkimisväärset nimetatud punaste mpv-kvaliteetveini ületootmist. See väljendub hindade languses ja varude murettekitavas kasvamises jooksva turustusaasta lõpuks. Selleks et peatada selline ebasoodne areng ning leida lahendus keerulisele turuolukorrale, on mpv-veini varusid vaja vähendada turu vajadusi katva mõistlikuks peetava tasemeni.

(3)

Kuna määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 30 lõikega 5 ette nähtud tingimused on täidetud, tuleks välja kuulutada maksimaalselt 100 000 hektoliitri Jumilla piirkonnas valmistatud punase kvaliteetveini ja maksimaalselt 85 000 hektoliitri Conca de Barberà, Costers del Segre, Empordà, Penedèsi, Tarragona ja Terra Alta piirkonnas valmistatud punase mpv-veini erakorraline destilleerimine.

(4)

Käesoleva määrusega välja kuulutatud erakorraline destilleerimine peab vastama komisjoni 25. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1623/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas) (2) sätestatud tingimustele seoses erakorralise destilleerimismeetme kasutamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30. Rakendada tuleb ka määruse (EÜ) nr 1623/2000 teisi sätteid, eriti neid, milles käsitletakse alkoholi sekkumisametisse tarnimist ja summade ettemaksmist.

(5)

On vaja kindlaks määrata destilleerija poolt tootjale makstav ostuhind, mille suurus võimaldaks leida lahenduse turuhäiretele ja võimaldaks tootjatel meetmest kasu saada.

(6)

Erakorralisel destilleerimisel saadud toode võib olla ainult toorpiiritus või neutraalne alkohol, mida võib tarnida ainult sekkumisametile selleks, et vältida määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 29 ette nähtud destilleerimisel saadud alkohoolsete jookide turu häireid.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 30 ette nähtud erakorraline destilleerimine on avatud maksimaalselt 100 000 hektoliitri Jumilla määratletud piirkonnas valmistatud punase mpv-kvaliteetveini ja maksimaalselt 85 000 hektoliitri Conca de Barberà, Costers del Segre, Empordà, Penedèsi, Tarragona ja Terra Alta määratletud piirkonnas valmistatud punase mpv-kvaliteetveini erakorraliseks destilleerimiseks vastavalt sedalaadi destilleerimist käsitleva määruse (EÜ) nr 1623/2000 sätetele.

Artikkel 2

Iga tootja võib sõlmida määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklis 65 osutatud tarnelepingu (edaspidi “leping”) alates 16. oktoobrist 2006 kuni 17. novembrini 2006.

Lepingutega esitatakse tõend tagatise kohta, mille suurus on 5 eurot hektoliitri kohta.

Lepingud ei ole loovutatavad.

Artikkel 3

1.   Juhul kui sekkumisametile esitatud lepingutega hõlmatud üldkogus ületab artikliga 1 kindlaks määratud koguse, määrab liikmesriik kindlaks kõnealuste lepingute puhul rakendatava vähendusmäära.

2.   Liikmesriik võtab vajalikud haldusmeetmed, et lepingud hiljemalt 1. detsembriks 2006 heaks kiita. Heakskiiduotsuses on ära märgitud võimalik kohaldatav vähendusmäär ja lepinguga heaks kiidetav veini kogus ning selles osutatakse tootja võimalusele lõpetada leping vähendusmäära kohaldamise puhul.

Liikmesriik teavitab komisjoni enne 12. detsembrit 2006 heaks kiidetud lepingutes osutatud veinide kogustest.

3.   Liikmesriik võib piirata käesoleva määruse alusel tootja poolt allakirjutatavate lepingute arvu.

Artikkel 4

1.   Heakskiidetud lepingutega hõlmatud veinikogused tuleb tarnida hiljemalt 11. maiks 2007. Toodetud alkohol tuleb vastavalt artikli 6 lõikele 1 tarnida sekkumisametile hiljemalt 31. juuliks 2007.

2.   Tagatis vabastatakse proportsionaalselt tarnitud kogustega, kui tootja esitab tõendi destilleerimiseks tarnitu kohta.

Kui lõikes 1 ette nähtud tähtaegadeks ei ole teostatud ühtegi tarnet, siis tagatist ei vabastata.

Artikkel 5

Destilleerimiseks tarnitava veini madalaim ostuhind on käesoleva määruse kohaselt 3,00 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta.

Artikkel 6

1.   Destilleerija tarnib sekkumisametile destilleerimisel saadud toote. Selle toote alkoholisisaldus peab olema vähemalt 92 %.

2.   Sekkumisameti makstud toorpiirituse hind destilleerijale on 3,367 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta. Maksmine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 62 lõikele 5.

Sellest summast võib destilleerija saada ettemakse 2,208 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta. Sellisel juhul vähendatakse tegelikult makstavat lõppsummat ettemaksu võrra. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikleid 66 ja 67.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 16. oktoobrist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)   EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 1).

(2)   EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1221/2006 (ELT L 221, 12.8.2006, lk 3).


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/15


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1518/2006,

12. oktoober 2006,

millega muudetakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes kohaldatavaid toetusemäärasid

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate käesoleva määruse lisas nimetatud toodete suhtes alates 29. september 2006 kohaldatavad toetusemäärad kehtestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 1431/2006. (2)

(2)

Määruses (EÜ) nr 1431/2006 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest komisjonile praegusel ajal kättesaadava teabe suhtes tuleneb, et hetkel kohaldatavaid eksporditoetusi tuleks muuta vastavalt käesoleva määruse lisale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse määrusega (EÜ) nr 1431/2006 kehtestatud toetusemäärasid vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. oktoobril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)   EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)   ELT L 270, 29.9.2006, lk 51.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes alates 13. oktoobrist 2006 kohaldatavad toetusemäärad (1)

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Toetusemäär

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

ex 0402 10 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti (TR 2):

 

 

a)

CN-koodiga 3501 kauba eksportimisel

b)

muu kauba eksportimisel

0,00

0,00

ex 0402 21 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 massiprotsenti (TR 3):

 

 

a)

sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 1898/2005 alusel saadud alandatud hinnaga võid või koort TR 3-ga samalaadsete toodete kujul

24,10

24,10

b)

muu kauba eksportimisel

52,00

52,00

ex 0405 10

Või, rasvasisaldusega 82 massiprotsenti (TR 6):

 

 

a)

sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 1898/2005 nõuetele vastavalt toodetud alandatud hinnaga võid või koort

76,00

76,00

b)

CN-koodiga 2106 90 98 kauba eksportimisel, mis sisaldab piimarasva vähemalt 40 % massist

106,75

106,75

c)

muu kauba eksportimisel

99,50

99,50


(1)  Käesolevas lisa sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariasse ja alates 1. detsembrist 2005 Rumeeniasse eksporditavate kaupade suhtes ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/17


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1519/2006,

12. oktoober 2006,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetuste määrad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikega 1 nähakse ette, et kõnealuste määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühendusesiseste hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (3) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 esimese lõikega tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(5)

Võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist kokkulepet ühenduse makarontoodete ekspordi kohta Ameerika Ühendriikidesse, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 87/482/EMÜ, (4) on vaja CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvatelt kaupadelt makstavad toetused diferentseerida vastavalt kauba sihtkohale.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõigetele 2 ja 3 tuleb komisjoni määruse (EMÜ) nr 1722/93 (5) kohaselt kohaldatavat tootmistoetust arvestades kehtestada kõnealuse põhisaaduse suhtes vähendatud eksporditoetuse määr, mida kohaldatakse kaupade eeldatava valmistamisperioodi jooksul.

(7)

Piiritusjookide hindu peetakse vähem sõltuvaks nende valmistamiseks kasutatava teravilja hinnast. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemisakti protokolliga nr 19 nähakse siiski ette vajalike meetmete vastuvõtmine, et soodustada ühenduse teravilja kasutamist teraviljadest saadud piiritusjookide valmistamiseks. Seetõttu on vaja kohandada piiritusjookide kujul eksporditava teravilja suhtes kohaldatava toetuse määra.

(8)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 1 või määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 1 loetletud ning vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/95 IV lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatava toetuse määrad kehtestatakse nii, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. oktoobril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)   ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)   ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(3)   ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

(4)   EÜT L 275, 29.9.1987, lk 36.

(5)   EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1584/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 11).


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes alates 13. oktoobrist 2006 kohaldatavad toetusemäärad (*1)

(EUR/100 kg)

CN-kood

Toote kirjeldus (1)

Toetusemäär põhisaaduse 100 kg kohta

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

1001 10 00

Kõva nisu:

 

 

– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena

– muudel juhtudel

1001 90 99

Harilik nisu ja meslin

 

 

– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena

– muudel juhtudel:

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (2)

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

– – muudel juhtudel

1002 00 00

Rukis

1003 00 90

Oder

 

 

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

– muudel juhtudel

1004 00 00

Kaer

1005 90 00

Mais, mida eksporditakse:

 

 

– tärklisena:

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (2)

1,484

1,484

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

– – muudel juhtudel

1,578

1,578

– CN-koodide 1702 30 51 , 1702 30 59 , 1702 30 91 , 1702 30 99 , 1702 40 90 , 1702 90 50 , 1702 90 75 , 1702 90 79 , 2106 90 55 alla kuuluv glükoos, glükoosisiirup, maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup (4)

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (2)

1,089

1,089

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

– – muudel juhtudel

1,184

1,184

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

– muudel juhtudel (sealhulgas töötlemata kaupade eksport)

1,578

1,578

CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluv kartulitärklis, mis on samalaadne töödeldud maisist saadud tootega:

 

 

– määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (2)

1,578

1,578

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

– muudel juhtudel

1,578

1,578

ex 1006 30

Täielikult kroovitud riis:

 

 

– ümarateraline

– keskmiseteraline

– pikateraline

1006 40 00

Purustatud riis

1007 00 90

Terasorgo seemneks, välja arvatud hübriid


(*1)  Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariasse ja alates 1. detsembrist 2005 Rumeeniasse eksporditavate kaupade suhtes ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.

(1)  Põhisaaduse ja/või samalaadsete toodete töötlemisel saadud põllumajandussaaduste puhul kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1043/2005 V lisas sätestatud koefitsiente.

(2)  Asjaomased kaubad kuuluvad CN-koodi 3505 10 50 alla.

(3)  Määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas loetletud või määruse (EMÜ) nr 2825/93 (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 6) artiklis 2 osutatud kaubad.

(4)  CN-koodide NC 1702 30 99 , 1702 40 90 ja 1702 60 90 alla kuuluvatest, glükoosi- ja fruktoosisiirupi segamisel saadud siirupitest antakse eksporditoetust üksnes glükoosisiirupitele.


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1520/2006,

12. oktoober 2006,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1002/2006 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (2) eriti selle artikli 36,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1002/2006. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1509/2006. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 nimetatud toodete suhtes 2006/2007. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1002/2006 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. oktoobril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)   ELT L 55, 28.2.2006, lk 1.

(2)   ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)   ELT L 179, 1.7.2006, lk 36.

(4)   ELT L 280, 12.10.2006, lk 14.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 13. oktoobrist 2006

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10  (1)

22,40

5,10

1701 11 90  (1)

22,40

10,33

1701 12 10  (1)

22,40

4,91

1701 12 90  (1)

22,40

9,90

1701 91 00  (2)

31,41

9,53

1701 99 10  (2)

31,41

5,01

1701 99 90  (2)

31,41

5,01

1702 90 99  (3)

0,31

0,34


(1)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1) I lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2)  Määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3)  1 % saharoosisisalduse kohta.


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/23


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1521/2006,

12. oktoober 2006,

millega määratakse kindlaks piima ja piimatoodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust piima- ja piimatooteturu olukorda, tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 31 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõike 3 teises lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Dominikaani Vabariigi vastastikuse mõistmise memorandumiga piimapulbri impordi kaitse kohta Dominikaani Vabariigis, (2) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 98/486/EÜ, (3) kohaldatakse teatavatele Dominikaani Vabariiki eksporditavatele ühenduse piimatoodetele vähendatud tollimaksu määra. Seepärast peaks selle kava alusel eksporditavatele toodetele makstavat eksporditoetust teatava protsendi võrra vähendama.

(5)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 31 sätestatud eksporditoetust antakse toodete ja koguste puhul, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas, komisjoni määruse (EÜ) nr 174/1999 (4) artikli 1 lõikes 4 nimetatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. oktoobril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)   EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)   EÜT L 218, 6.8.1998, lk 46.

(3)   EÜT L 218, 6.8.1998, lk 45.

(4)   EÜT L 20, 27.1.1999, lk 8.


LISA

Alates 13. oktoobrist 2006 piimale ja piimatoodetele kohaldatavad eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

0401 30 31 9100

L02

EUR/100 kg

13,02

L20

EUR/100 kg

18,61

0401 30 31 9400

L02

EUR/100 kg

20,34

L20

EUR/100 kg

29,07

0401 30 31 9700

L02

EUR/100 kg

22,45

L20

EUR/100 kg

32,06

0401 30 39 9100

L02

EUR/100 kg

13,02

L20

EUR/100 kg

18,61

0401 30 39 9400

L02

EUR/100 kg

20,34

L20

EUR/100 kg

29,07

0401 30 39 9700

L02

EUR/100 kg

22,45

L20

EUR/100 kg

32,06

0401 30 91 9100

L02

EUR/100 kg

25,57

L20

EUR/100 kg

36,54

0401 30 99 9100

L02

EUR/100 kg

25,57

L20

EUR/100 kg

36,54

0401 30 99 9500

L02

EUR/100 kg

37,59

L20

EUR/100 kg

53,70

0402 10 11 9000

L02

EUR/100 kg

L20  (1)

EUR/100 kg

0402 10 19 9000

L02

EUR/100 kg

L20  (1)

EUR/100 kg

0402 10 99 9000

L02

EUR/100 kg

L20

EUR/100 kg

0402 21 11 9200

L02

EUR/100 kg

L20

EUR/100 kg

0402 21 11 9300

L02

EUR/100 kg

36,43

L20

EUR/100 kg

46,74

0402 21 11 9500

L02

EUR/100 kg

38,01

L20

EUR/100 kg

48,79

0402 21 11 9900

L02

EUR/100 kg

40,50

L20  (1)

EUR/100 kg

52,00

0402 21 17 9000

L02

EUR/100 kg

L20

EUR/100 kg

0402 21 19 9300

L02

EUR/100 kg

36,43

L20

EUR/100 kg

46,74

0402 21 19 9500

L02

EUR/100 kg

38,01

L20

EUR/100 kg

48,79

0402 21 19 9900

L02

EUR/100 kg

40,50

L20  (1)

EUR/100 kg

52,00

0402 21 91 9100

L02

EUR/100 kg

40,76

L20

EUR/100 kg

52,31

0402 21 91 9200

L02

EUR/100 kg

40,99

L20  (1)

EUR/100 kg

52,64

0402 21 91 9350

L02

EUR/100 kg

41,44

L20

EUR/100 kg

53,17

0402 21 99 9100

L02

EUR/100 kg

40,76

L20

EUR/100 kg

52,31

0402 21 99 9200

L02

EUR/100 kg

40,99

L20  (1)

EUR/100 kg

52,64

0402 21 99 9300

L02

EUR/100 kg

41,44

L20

EUR/100 kg

53,17

0402 21 99 9400

L02

EUR/100 kg

43,71

L20

EUR/100 kg

56,12

0402 21 99 9500

L02

EUR/100 kg

44,51

L20

EUR/100 kg

57,14

0402 21 99 9600

L02

EUR/100 kg

47,67

L20

EUR/100 kg

61,18

0402 21 99 9700

L02

EUR/100 kg

49,42

L20

EUR/100 kg

63,47

0402 29 15 9200

L02

EUR/100 kg

L20

EUR/100 kg

0402 29 15 9300

L02

EUR/100 kg

36,43

L20

EUR/100 kg

46,74

0402 29 15 9500

L02

EUR/100 kg

38,01

L20

EUR/100 kg

48,79

0402 29 19 9300

L02

EUR/100 kg

36,43

L20

EUR/100 kg

46,74

0402 29 19 9500

L02

EUR/100 kg

38,01

L20

EUR/100 kg

48,79

0402 29 19 9900

L02

EUR/100 kg

40,50

L20

EUR/100 kg

52,00

0402 29 99 9100

L02

EUR/100 kg

40,76

L20

EUR/100 kg

52,31

0402 29 99 9500

L02

EUR/100 kg

43,71

L20

EUR/100 kg

56,12

0402 91 11 9370

L02

EUR/100 kg

4,13

L20

EUR/100 kg

5,90

0402 91 19 9370

L02

EUR/100 kg

4,13

L20

EUR/100 kg

5,90

0402 91 31 9300

L02

EUR/100 kg

4,88

L20

EUR/100 kg

6,97

0402 91 39 9300

L02

EUR/100 kg

4,88

L20

EUR/100 kg

6,97

0402 91 99 9000

L02

EUR/100 kg

15,71

L20

EUR/100 kg

22,46

0402 99 11 9350

L02

EUR/100 kg

10,55

L20

EUR/100 kg

15,08

0402 99 19 9350

L02

EUR/100 kg

10,55

L20

EUR/100 kg

15,08

0402 99 31 9300

L02

EUR/100 kg

9,40

L20

EUR/100 kg

13,44

0403 90 11 9000

L02

EUR/100 kg

L20

EUR/100 kg

0403 90 13 9200

L02

EUR/100 kg

L20

EUR/100 kg

0403 90 13 9300

L02

EUR/100 kg

36,09

L20

EUR/100 kg

46,33

0403 90 13 9500

L02

EUR/100 kg

37,68

L20

EUR/100 kg

48,36

0403 90 13 9900

L02

EUR/100 kg

40,16

L20

EUR/100 kg

51,53

0403 90 33 9400

L02

EUR/100 kg

36,09

L20

EUR/100 kg

46,33

0403 90 59 9310

L02

EUR/100 kg

13,02

L20

EUR/100 kg

18,61

0403 90 59 9340

L02

EUR/100 kg

19,06

L20

EUR/100 kg

27,22

0403 90 59 9370

L02

EUR/100 kg

19,06

L20

EUR/100 kg

27,22

0404 90 21 9120

L02

EUR/100 kg

L20

EUR/100 kg

0404 90 21 9160

L02

EUR/100 kg

L20

EUR/100 kg

0404 90 23 9120

L02

EUR/100 kg

L20

EUR/100 kg

0404 90 23 9130

L02

EUR/100 kg

36,43

L20

EUR/100 kg

46,74

0404 90 23 9140

L02

EUR/100 kg

38,01

L20

EUR/100 kg

48,79

0404 90 23 9150

L02

EUR/100 kg

40,50

L20

EUR/100 kg

52,00

0404 90 81 9100

L02

EUR/100 kg

L20

EUR/100 kg

0404 90 83 9110

L02

EUR/100 kg

L20

EUR/100 kg

0404 90 83 9130

L02

EUR/100 kg

36,43

L20

EUR/100 kg

46,74

0404 90 83 9150

L02

EUR/100 kg

38,01

L20

EUR/100 kg

48,79

0404 90 83 9170

L02

EUR/100 kg

40,50

L20

EUR/100 kg

52,00

0405 10 11 9500

L02

EUR/100 kg

72,00

L20

EUR/100 kg

97,08

0405 10 11 9700

L02

EUR/100 kg

73,79

L20

EUR/100 kg

99,50

0405 10 19 9500

L02

EUR/100 kg

72,00

L20

EUR/100 kg

97,08

0405 10 19 9700

L02

EUR/100 kg

73,79

L20

EUR/100 kg

99,50

0405 10 30 9100

L02

EUR/100 kg

72,00

L20

EUR/100 kg

97,08

0405 10 30 9300

L02

EUR/100 kg

73,79

L20

EUR/100 kg

99,50

0405 10 30 9700

L02

EUR/100 kg

73,79

L20

EUR/100 kg

99,50

0405 10 50 9500

L02

EUR/100 kg

72,00

L20

EUR/100 kg

97,08

0405 10 50 9700

L02

EUR/100 kg

73,79

L20

EUR/100 kg

99,50

0405 10 90 9000

L02

EUR/100 kg

76,50

L20

EUR/100 kg

103,15

0405 20 90 9500

L02

EUR/100 kg

67,51

L20

EUR/100 kg

91,01

0405 20 90 9700

L02

EUR/100 kg

70,20

L20

EUR/100 kg

94,64

0405 90 10 9000

L02

EUR/100 kg

92,11

L20

EUR/100 kg

124,18

0405 90 90 9000

L02

EUR/100 kg

73,66

L20

EUR/100 kg

99,32

0406 10 20 9640

L04

EUR/100 kg

26,04

L40

EUR/100 kg

32,55

0406 10 20 9650

L04

EUR/100 kg

21,71

L40

EUR/100 kg

27,13

0406 10 20 9830

L04

EUR/100 kg

8,06

L40

EUR/100 kg

10,06

0406 10 20 9850

L04

EUR/100 kg

9,76

L40

EUR/100 kg

12,20

0406 20 90 9913

L04

EUR/100 kg

19,33

L40

EUR/100 kg

24,15

0406 20 90 9915

L04

EUR/100 kg

26,24

L40

EUR/100 kg

32,80

0406 20 90 9917

L04

EUR/100 kg

27,89

L40

EUR/100 kg

34,85

0406 20 90 9919

L04

EUR/100 kg

31,15

L40

EUR/100 kg

38,95

0406 30 31 9730

L04

EUR/100 kg

3,47

L40

EUR/100 kg

8,15

0406 30 31 9930

L04

EUR/100 kg

3,47

L40

EUR/100 kg

8,15

0406 30 31 9950

L04

EUR/100 kg

5,05

L40

EUR/100 kg

11,85

0406 30 39 9500

L04

EUR/100 kg

3,47

L40

EUR/100 kg

8,15

0406 30 39 9700

L04

EUR/100 kg

5,05

L40

EUR/100 kg

11,85

0406 30 39 9930

L04

EUR/100 kg

5,05

L40

EUR/100 kg

11,85

0406 30 39 9950

L04

EUR/100 kg

5,72

L40

EUR/100 kg

13,40

0406 40 50 9000

L04

EUR/100 kg

30,62

L40

EUR/100 kg

38,27

0406 40 90 9000

L04

EUR/100 kg

31,45

L40

EUR/100 kg

39,31

0406 90 13 9000

L04

EUR/100 kg

34,85

L40

EUR/100 kg

49,89

0406 90 15 9100

L04

EUR/100 kg

36,03

L40

EUR/100 kg

51,56

0406 90 17 9100

L04

EUR/100 kg

36,03

L40

EUR/100 kg

51,56

0406 90 21 9900

L04

EUR/100 kg

35,02

L40

EUR/100 kg

50,00

0406 90 23 9900

L04

EUR/100 kg

31,39

L40

EUR/100 kg

45,14

0406 90 25 9900

L04

EUR/100 kg

30,79

L40

EUR/100 kg

44,07

0406 90 27 9900

L04

EUR/100 kg

27,88

L40

EUR/100 kg

39,92

0406 90 31 9119

L04

EUR/100 kg

25,78

L40

EUR/100 kg

36,95

0406 90 33 9119

L04

EUR/100 kg

25,78

L40

EUR/100 kg

36,95

0406 90 35 9190

L04

EUR/100 kg

36,71

L40

EUR/100 kg

52,80

0406 90 35 9990

L04

EUR/100 kg

36,71

L40

EUR/100 kg

52,80

0406 90 37 9000

L04

EUR/100 kg

34,85

L40

EUR/100 kg

49,89

0406 90 61 9000

L04

EUR/100 kg

39,68

L40

EUR/100 kg

57,42

0406 90 63 9100

L04

EUR/100 kg

39,09

L40

EUR/100 kg

56,38

0406 90 63 9900

L04

EUR/100 kg

37,57

L40

EUR/100 kg

54,45

0406 90 69 9910

L04

EUR/100 kg

38,13

L40

EUR/100 kg

55,25

0406 90 73 9900

L04

EUR/100 kg

32,08

L40

EUR/100 kg

45,96

0406 90 75 9900

L04

EUR/100 kg

32,72

L40

EUR/100 kg

47,05

0406 90 76 9300

L04

EUR/100 kg

29,05

L40

EUR/100 kg

41,58

0406 90 76 9400

L04

EUR/100 kg

32,53

L40

EUR/100 kg

46,57

0406 90 76 9500

L04

EUR/100 kg

30,13

L40

EUR/100 kg

42,76

0406 90 78 9100

L04

EUR/100 kg

31,86

L40

EUR/100 kg

46,55

0406 90 78 9300

L04

EUR/100 kg

31,56

L40

EUR/100 kg

45,08

0406 90 79 9900

L04

EUR/100 kg

26,06

L40

EUR/100 kg

37,47

0406 90 81 9900

L04

EUR/100 kg

32,53

L40

EUR/100 kg

46,57

0406 90 85 9930

L04

EUR/100 kg

35,66

L40

EUR/100 kg

51,34

0406 90 85 9970

L04

EUR/100 kg

32,72

L40

EUR/100 kg

47,05

0406 90 86 9200

L04

EUR/100 kg

31,63

L40

EUR/100 kg

46,89

0406 90 86 9400

L04

EUR/100 kg

33,89

L40

EUR/100 kg

49,55

0406 90 86 9900

L04

EUR/100 kg

35,66

L40

EUR/100 kg

51,34

0406 90 87 9300

L04

EUR/100 kg

29,45

L40

EUR/100 kg

43,52

0406 90 87 9400

L04

EUR/100 kg

30,07

L40

EUR/100 kg

43,95

0406 90 87 9951

L04

EUR/100 kg

31,95

L40

EUR/100 kg

45,74

0406 90 87 9971

L04

EUR/100 kg

31,95

L40

EUR/100 kg

45,74

0406 90 87 9973

L04

EUR/100 kg

31,37

L40

EUR/100 kg

44,91

0406 90 87 9974

L04

EUR/100 kg

33,61

L40

EUR/100 kg

47,89

0406 90 87 9975

L04

EUR/100 kg

33,32

L40

EUR/100 kg

47,09

0406 90 87 9979

L04

EUR/100 kg

31,39

L40

EUR/100 kg

45,14

0406 90 88 9300

L04

EUR/100 kg

26,01

L40

EUR/100 kg

38,30

0406 90 88 9500

L04

EUR/100 kg

26,82

L40

EUR/100 kg

38,32

Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

L02

:

Andorra ja Gibraltar.

L20

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud L02 , Ceuta, Melilla, Püha Tool (Vatikani linnriik), Ameerika Ühendriigid, Bulgaaria, Rumeenia ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll.

L04

:

Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Serbia, Montenegro ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

L40

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud L02 , L04 , Ceuta, Melilla, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits, Püha Tool (Vatikani linnriik), Ameerika Ühendriigid, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Türgi, Austraalia, Kanada, Uus Meremaa ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll.


(1)  Otsuses 98/486/EÜ nimetatud asjaomastele toodetele, mis on ette nähtud eksportimiseks Dominikaani Vabariiki 2006/2007. aasta kvoodi alusel ning mis vastavad määruse (EÜ) nr 174/1999 artiklis 20a kindlaksmääratud tingimustele, kohaldatakse järgmisi määrasid:

a)

CN-koodide 0402 10 11 9000 ja 0402 10 19 9000 alla kuuluvad tooted

0,00 EUR/100 kg

b)

CN-koodide 0402 21 11 9900 , 0402 21 19 9900 , 0402 21 91 9200 ja 0402 21 99 9200 alla kuuluvad tooted

28,00 EUR/100 kg


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/27


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1522/2006,

12. oktoober 2006,

millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 581/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava või eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 581/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus teatud võiliikide eksporditoetuste suhtes, (2) sätestatakse alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 580/2004 (millega kehtestatakse pakkumismenetlus teatavate piimatoodete eksporditoetuste suhtes) (3) artiklile 5 ja arvestades pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, on vaja kindlaks määrata eksporditoetuse maksimumsumma pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 10. oktoobril 2006.

(3)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 581/2004 väljakuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 10. oktoobril 2006, lõppevas etapis on sama määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodete puhul makstava toetuse maksimumsummad kohaldatavad vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. oktoobril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)   EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)   ELT L 90, 27.3.2004, lk 64. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 409/2006 (ELT L 71, 10.3.2006, lk 5).

(3)   ELT L 90, 27.3.2004, lk 58. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1814/2005 (ELT L 292, 8.11.2005, lk 3).


LISA

(EUR/100 kg)

Toode

Eksporditoetuste nomenklatuuri kood

Eksporditoetuse maksimumsumma ekspordil määruse (EÜ) nr 581/2004 artikli 1 lõike 1 teises lõikes nimetatud sihtkohtadesse

Või

ex ex 0405 10 19 9500

100,50

Või

ex ex 0405 10 19 9700

107,50

Võiõli

ex ex 0405 90 10 9000

130,00


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/29


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1523/2006,

12. oktoober 2006,

millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikliga 14 nähakse ette, et nende määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 alusel tuleb toetused kindlaks määrata, võttes arvesse ühelt poolt teravilja, riisi ja purustatud riisi koguste ja hindade hetkeolukorda ja arengusuundi ühenduse turul ja teiselt poolt teravilja, riisi, purustatud riisi ja teraviljatoodete hindu maailmaturul. Samades artiklites on sätestatud, et on oluline tagada tasakaal ning hindade ja kaubavahetuse loomulik areng teravilja- ja riisiturul ning arvestada kavandatud ekspordi majanduslikku aspekti ja vajadust vältida ühenduse turu häireid.

(3)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1518/95, (3) mis käsitleb teravilja ja riisi töötlemisel saadud toodete impordi- ja ekspordisüsteemi, artiklis 4 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuste arvutamisel.

(4)

Teatavatele töödeldud toodetele antavat toetust tuleks astmestada vastavalt toote tuhasusele, toorkiu-, kesta-, valgu-, rasva- ja tärklisesisaldusele, kusjuures see sisaldus näitab eriti hästi, kui suur kogus põhisaadust valmistatud tootes sisaldub.

(5)

Maniokijuurte ja teiste troopiliste juurte ja mugulate ning neist valmistatud jahu puhul ei ole vaja praegusel ajal eksporditoetusi kindlaks määrata, võttes arvesse võimaliku ekspordi majanduslikku aspekti ning eelkõige nende toodete laadi ja päritolu. Teatavate teraviljast valmistatud toodete puhul pole ühenduse vähese osaluse tõttu maailmaturul vaja praegusel ajal eksporditoetust kindlaks määrata.

(6)

Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad teatavate toodete puhul teha vajalikuks toetuse eristamise olenevalt sihtkohast.

(7)

Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahepeal võib toetust muuta.

(8)

Teatavad maisist valmistatud tooted võivad läbida kuumtöötlemise, mille puhul tekib oht, et eraldatud toetus ei vasta toote kvaliteedile. Tuleks täpsustada, et toodetele, mis sisaldavad eelgeelistatud tärklist, ei saa taotleda eksporditoetust.

(9)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1518/95 artiklis 1 loetletud toodete eksporditoetused on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. oktoobril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)   ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Μäärust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)   ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1549/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 13).

(3)   EÜT L 147, 30.6.1995, lk 55. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2993/95 (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 25).


LISA

Komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

1102 20 10 9200  (1)

C13

EUR/t

22,09

1102 20 10 9400  (1)

C13

EUR/t

18,94

1102 20 90 9200  (1)

C13

EUR/t

18,94

1102 90 10 9100

C13

EUR/t

0,00

1102 90 10 9900

C13

EUR/t

0,00

1102 90 30 9100

C13

EUR/t

0,00

1103 19 40 9100

C13

EUR/t

0,00

1103 13 10 9100  (1)

C13

EUR/t

28,40

1103 13 10 9300  (1)

C13

EUR/t

22,09

1103 13 10 9500  (1)

C13

EUR/t

18,94

1103 13 90 9100  (1)

C13

EUR/t

18,94

1103 19 10 9000

C13

EUR/t

0,00

1103 19 30 9100

C13

EUR/t

0,00

1103 20 60 9000

C13

EUR/t

0,00

1103 20 20 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 19 69 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 12 90 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 12 90 9300

C13

EUR/t

0,00

1104 19 10 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 19 50 9110

C13

EUR/t

25,25

1104 19 50 9130

C13

EUR/t

20,51

1104 29 01 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 29 03 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 29 05 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 29 05 9300

C13

EUR/t

0,00

1104 22 20 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 22 30 9100

C13

EUR/t

0,00

1104 23 10 9100

C13

EUR/t

23,67

1104 23 10 9300

C13

EUR/t

18,15

1104 29 11 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 29 51 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 29 55 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 30 10 9000

C13

EUR/t

0,00

1104 30 90 9000

C13

EUR/t

3,95

1107 10 11 9000

C13

EUR/t

0,00

1107 10 91 9000

C13

EUR/t

0,00

1108 11 00 9200

C13

EUR/t

0,00

1108 11 00 9300

C13

EUR/t

0,00

1108 12 00 9200

C13

EUR/t

25,25

1108 12 00 9300

C13

EUR/t

25,25

1108 13 00 9200

C13

EUR/t

25,25

1108 13 00 9300

C13

EUR/t

25,25

1108 19 10 9200

C13

EUR/t

0,00

1108 19 10 9300

C13

EUR/t

0,00

1109 00 00 9100

C13

EUR/t

0,00

1702 30 51 9000  (2)

C13

EUR/t

24,74

1702 30 59 9000  (2)

C13

EUR/t

18,94

1702 30 91 9000

C13

EUR/t

24,74

1702 30 99 9000

C13

EUR/t

18,94

1702 40 90 9000

C13

EUR/t

18,94

1702 90 50 9100

C13

EUR/t

24,74

1702 90 50 9900

C13

EUR/t

18,94

1702 90 75 9000

C13

EUR/t

25,92

1702 90 79 9000

C13

EUR/t

17,99

2106 90 55 9000

C14

EUR/t

18,94

NB: Tootekoodid ja A -rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10

:

Kõik sihtkohad.

C11

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.

C12

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.

C13

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.

C14

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Šveits, Liechtenstein, Bulgaaria ja Rumeenia.


(1)  Toetust ei anta toodetele, mis on läbinud kuumtöötlemise, millega kaasneb eelgeelistatud tärklise tekkimine.

(2)  Toetust antakse vastavalt nõukogu muudetud määrusele (EMÜ) nr 2730/75 (EÜT L 281, 1.11.1975, lk 20).


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/32


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1524/2006,

12. oktoober 2006,

millega Prantsuse lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2006. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2006. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2006. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvoot loetakse ammendunuks, alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda kõnesolevas lisas osutatud kalavaru alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida ja lossida sellist püütud kalavaru pärast kõneaalust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

kalanduse ja merenduse peadirektor

Jörgen HOLMQUIST


(1)   EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)   EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(3)   ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1262/2006 (ELT L 230, 24.8.2006, lk 4).


LISA

Nr

37

Liikmesriik

Prantsusmaa

Kalavaru

BFT/AE045W

Liik

Harilik tuun (Thunnus thynnus)

Piirkond

Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri

Kuupäev

26. september 2006


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/34


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1525/2006,

12. oktoober 2006,

millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. september 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade või noteeringute ja ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Toetused tuleb määrata, võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

(3)

Nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu puhul tuleb nendele toodetele kohaldatava toetuse arvutamisel võtta arvesse kõnealuste toodete valmistamiseks vajamineva teravilja kogust. Need kogused on kinnitatud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel võivad tingida teatavate toodete toetuste diferentseerimise vastavalt sihtkohale.

(5)

Toetus tuleb kinnitada üks kord kuus. Seda võib vahepeal muuta.

(6)

Üksikasjalike eeskirjade kohaldamisest teraviljaturu praeguses olukorras ja eriti nende toodete ühenduse ja maailmaturu noteeringute ja hindade suhtes tuleneb, et toetused peavad olema sellised, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud töötlemata kujul eksporditavate toodete, välja arvatud linnaste, eksporditoetused on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. oktoobril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)   ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)   EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


LISA

Komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta määrusele, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuste summa

1001 10 00 9200

EUR/t

1001 10 00 9400

A00

EUR/t

0

1001 90 91 9000

EUR/t

1001 90 99 9000

A00

EUR/t

1002 00 00 9000

A00

EUR/t

0

1003 00 10 9000

EUR/t

1003 00 90 9000

A00

EUR/t

0

1004 00 00 9200

EUR/t

1004 00 00 9400

A00

EUR/t

0

1005 10 90 9000

EUR/t

1005 90 00 9000

A00

EUR/t

0

1007 00 90 9000

EUR/t

1008 20 00 9000

EUR/t

1101 00 11 9000

EUR/t

1101 00 15 9100

C01

EUR/t

0

1101 00 15 9130

C01

EUR/t

0

1101 00 15 9150

C01

EUR/t

0

1101 00 15 9170

C01

EUR/t

0

1101 00 15 9180

C01

EUR/t

0

1101 00 15 9190

EUR/t

1101 00 90 9000

EUR/t

1102 10 00 9500

A00

EUR/t

0

1102 10 00 9700

A00

EUR/t

0

1102 10 00 9900

EUR/t

1103 11 10 9200

A00

EUR/t

0

1103 11 10 9400

A00

EUR/t

0

1103 11 10 9900

EUR/t

1103 11 90 9200

A00

EUR/t

0

1103 11 90 9800

EUR/t

NB: Nii tootekoodid kui A -rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

C01

:

Kõik kolmandad riigid, v.a Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina, Montenegro, Serbia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Lichtenstein ja Šveits.


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/36


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1526/2006,

12. oktoober 2006,

määruses (EÜ) nr 935/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 935/2006 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus odra eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artiklile 7 võib komisjon teatatud pakkumiste põhjal otsustada pakkumisi mitte vastu võtta.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Odra eksporditoetusteks määrusega (EÜ) nr 935/2006 avatud pakkumismenetluse alusel 6.–12. oktoobrini 2006 esitatud pakkumiste puhul ei võeta mingeid meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. oktoobril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)   ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)   ELT L 172, 24.6.2006, lk 3.

(3)   EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/37


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1527/2006,

12. oktoober 2006,

määruses (EÜ) nr 936/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud pehme nisu eksporditoetuse pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 936/2006 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus pehme nisu eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artiklile 7 võib komisjon teatatud pakkumiste põhjal otsustada pakkumisi mitte vastu võtta.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Pehme nisu eksporditoetusteks määrusega (EÜ) nr 936/2006 avatud pakkumismenetluse alusel 6.–12. oktoobrini 2006 esitatud pakkumiste puhul ei võeta mingeid meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. oktoobril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)   ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)   ELT L 172, 24.6.2006, lk 6.

(3)   EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/38


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1528/2006,

12. oktoober 2006,

mis käsitleb määruses (EÜ) nr 1421/2006 osutatud pakkumiskutse raames esitatud pakkumisi maisi importimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1421/2006 (2) kuulutati välja pakkumiskutse seoses kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmääraga.

(2)

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artiklile 5 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 25 kehtestatud korras ja teatatud pakkumiste alusel otsustada pakkumisi mitte vastu võtta.

(3)

Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume, ei tuleks tollimaksuvähenduse ülemmäära kinnitada.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Pakkumiste suhtes, mis esitatakse 6.–12. oktoober 2006 å määruses (EÜ) nr 1421/2006 osutatud imporditava maisi tollimaksu vähendamise pakkumiskutse raames, ei võeta mingeid meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. oktoobril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)   ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)   ELT L 269, 28.9.2006, lk 6.

(3)   EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1558/2005 (ELT L 249, 24.9.2005, lk 6).


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/39


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1529/2006,

12. oktoober 2006,

millega muudetakse teraviljasektori imporditollimakse alates 13. oktoobrist 2006

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teraviljasektori imporditollimaksud on kehtestatud Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1442/2006. (3)

(2)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et kui kohaldamise ajal erineb arvutatud keskmine imporditollimaks 5 euro võrra tonni kohta kindlaksmääratud tollimaksust, siis tuleb teha vastav kohandus. Selline erinevus on tekkinud. Seepärast tuleb määrusega (EÜ) nr 1442/2006 kehtestatud imporditollimakse kohandada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1442/2006 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse I ja II lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. oktoobril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)   ELT L 270, 29.9.2003, lk 78. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)   EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12).

(3)   ELT L 271, 30.9.2006, lk 9. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1512/2006 (ELT L 280, 12.10.2006, lk 21).


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 13. oktoobrist 2006

CN-kood

Kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(EUR/t)

1001 10 00

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

0,00

1001 90 91

Pehme nisu seeme

0,00

ex 1001 90 99

Pehme nisu, kõrge kvaliteediga, v.a külviks

0,00

1002 00 00

Rukis

0,00

1005 10 90

Mais, külviks, v.a hübriidmais

28,88

1005 90 00

Mais, v.a külviks (2)

28,88

1007 00 90

Terasorgo, v.a hübriidkülviseeme

0,00


(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõige 4), võib importija taotleda imporditollimaksu vähendamist:

3 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, või

2 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Iirimaal, Ühendkuningriigis, Taanis, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda ühtset imporditollimaksu vähendamist 24 EUR/t kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.


II LISA

Imporditollimaksude arvutamisel kasutatavad tegurid

(29.9.2006–11.10.2006)

1.   

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:

Börsinoteering

Minneapolis

Chicago

Minneapolis

Minneapolis

Minneapolis

Minneapolis

Toode (valguprotsent 12 % niiskusesisalduse juures)

HRS2

YC3

HAD2

keskmine kvaliteet (*1)

madal kvaliteet (*2)

US oder 2

Noteering (EUR/t)

146,20  (*3)

85,10

163,76

153,76

133,76

125,60

Lahe lisatasu (EUR/t)

18,83

 

 

Suure järvistu lisatasu (EUR/t)

14,83

 

 

2.   

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:

Last/veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam: 24,22 EUR/t; Suur järvistu–Rotterdam: 32,75 EUR/t.

3.   

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud subsiidiumid:

0,00  EUR/t (HRW2)

0,00  EUR/t (SRW2).


(*1)  Negatiivne lisatasu 10 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(*2)  Negatiivne lisatasu 30 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(*3)  Positiivne lisatasu 14 EUR/t kohta inkorporeeritud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/42


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1530/2006,

12. oktoober 2006,

millega nähakse ette teatavate teraviljast valmistatud toodete ja teravilja baasil valmistatud söödasegude ekspordilitsentsi taotluste tagasilükkamine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1342/2003, millega sätestatakse teravilja ja riisi impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad, (2) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Kartulitärklise ja maisitoodete eksporditoetuste eelkinnitamise taotlustes hõlmatud kogus on väga suur ja võib anda alust spekulatsioonideks. Seetõttu võeti vastu otsus lükata tagasi kõik 10., 11. ja 12. oktoobril 2006 esitatud kõnealuste toodete ekspordilitsentsitaotlused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikli 8 lõikele 1 on 10., 11. ja 12. oktoobril 2006. aastal esitatud ekspordilitsentsitaotlused ning nendega kaasnev toetuste eelkinnitamine CN-koodide 1102 20 10 , 1102 20 90 , 1103 13 10 , 1103 13 90 , 1104 23 10 , 1108 12 00 , 1108 13 00 , 1702 30 51 , 1702 30 91 , 1702 30 99 , 1702 40 90 ja 1702 90 50 alla kuuluvate toodete puhul tagasi lükatud.

Artikkel 2

Käesolevat määrus jõustub 13. oktoobril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)   ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)   ELT L 189, 29.7.2003, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1263/2006 (ELT L 230, 24.8.2006, lk 6).


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/43


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1531/2006,

12. oktoober 2006,

millega nähakse ette ekspordilitsentsi taotluste tagasilükkamine teraviljasektori CN-koodi 1001 90 alla kuuluva toote puhul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 27. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1342/2003, milles sätestatakse üksikasjalikud erieeskirjad teravilja- ja riisi impordi- ning ekspordilitsentside süsteemi kohaldamiseks, (2) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Litsentsitaotlusi, millega kaasneb eelkinnitatud toetuste määramine CN koodi 1001 90 alla kuuluvate toodete ekspordiks, on märkimisväärselt palju ja need on spekulatiivse iseloomuga. Seetõttu võeti vastu otsus lükata tagasi kõik 12. oktoobril 2006 esitatud kõnealuse toote ekspordilitsentsi taotlused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikli 8 lõikele 1 on 12. oktoobril 2006 aastal esitatud ekspordilitsentsitaotlused koos eksporditoetuste eelkinnitamisega CN-koodi 1001 90 alla kuuluvate toodete puhul tagasi lükatud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. oktoobril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)   ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)   ELT L 189, 29.7.2003, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1092/2004 (ELT L 209, 11.6.2004, lk 9).


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/44


KOMISJONI OTSUS,

6. oktoober 2006,

millega muudetakse otsuse 2003/634/EÜ (millega kiidetakse heaks kavad kalahaiguste viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomenekroosi (IHN) suhtes heakskiidetud vööndite ja heakskiitmata vööndites asuvate heakskiidetud kalakasvanduste staatuse saamiseks) I ja II lisa

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 4363 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/685/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivi 91/67/EMÜ, mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimise suhtes, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsuses 2003/634/EÜ (2) kiidetakse heaks ning loetletakse liikmesriikide poolt esitatud kavad. Kavad on loodud selleks, et võimaldada liikmesriikidel alustada hiljem menetlust vööndile või heakskiitmata vööndis asuvale kasvandusele kalahaiguste nakkusliku vereloomenekroosi (IHN) ja viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) suhtes heakskiidetud vööndi või heakskiitmata vööndis asuva heakskiidetud kasvanduse staatuse saamiseks.

(2)

Itaalia taotles 22. novembri 2005. aasta kirjaga Bacino del torrente Taverone vööndis kohaldatava kava heakskiitmist. Esitatud taotlus on osutunud direktiivi 91/67/EMÜ artikli 10 nõuetega kooskõlas olevaks ning kava tuleks seetõttu heaks kiita.

(3)

Itaalia taotles 2. veebruari 2006. aasta kirjaga Valle Sessera vööndis kohaldatava kava heakskiitmist. Esitatud taotlus on osutunud direktiivi 91/67/EMÜ artikli 10 nõuetega kooskõlas olevaks ning kava tuleks seetõttu heaks kiita.

(4)

Itaalia taotles 21. veebruari 2006. aasta kirjaga Valle del torrente Bondo vööndis kohaldatava kava heakskiitmist. Esitatud taotlus on osutunud direktiivi 91/67/EMÜ artikli 10 nõuetega kooskõlas olevaks ning kava tuleks seetõttu heaks kiita.

(5)

Itaalia taotles 22. mai 2006. aasta kirjaga Fosso Melga vööndis kohaldatava kava heakskiitmist. Esitatud taotlus on osutunud direktiivi 91/67/EMÜ artikli 10 nõuetega kooskõlas olevaks ning kava tuleks seetõttu heaks kiita.

(6)

Kogu Küprose territooriumile kohaldatav kava on valmis. Seega tuleks see otsuse 2003/634/EÜ I lisast välja jätta.

(7)

Veneto piiirkonnas asuvale Azienda agricola Bassan Antoniole kohaldatav kava on valmis. Seega tuleks see otsuse 2003/634/EÜ II lisast välja jätta.

(8)

Seetõttu tuleks otsust 2003/634/EÜ vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2003/634/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1.

I lisa asendatakse käesoleva otsuse I lisas esitatud tekstiga.

2.

II lisa asendatakse käesoleva otsuse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. oktoober 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)   EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2)   ELT L 220, 3.9.2003, lk 8. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/770/EÜ (ELT L 291, 5.11.2005, lk 33).


I LISA

“I LISA

KALAHAIGUSTE VHSI JA IHNI SUHTES HEAKS KIIDETUD VÖÖNDI STAATUSE SAAMISEKS ESITATUD KAVAD

1.   TAANI

TAANI POOLT 22. MAIL 1995 ESITATUD KAVAD HÕLMAVAD

FISKEBÆK Å valglat,

kõiki JÜÜTIMAA OSI, mis jäävad Storåeni, Karup Å, Gudenåeni ja Grejs Å valglatest lõuna ja lääne poole,

kõiki TAANI SAARI.

2.   SAKSAMAA

SAKSAMAA POOLT 25. VEEBRUARIL 1999 ESITATUD KAVASSE KUULUB

OBERN NAGOLDI valglas asuv vöönd.

3.   ITAALIA

3.1.

ITAALIA POOLT 6. OKTOOBRIL 2001 ESITATUD KAVA BOLZANO AUTONOOMSE PROVINTSI KOHTA, MIDA ON MUUDETUD 27. MÄRTSI 2003. AASTA KIRJAGA, HÕLMAB JÄRGMIST.

Di Bolzano Provintsi Vöönd

Vöönd koosneb kõikidest Bolzano provintsi valglatest.

Vööndisse kuulub VAL DELL’ADIGE VÖÖNDI ülemine osa – st Adige jõe valgla Bolzano provintsis asuvast lähtest kuni Trento provintsi piirini.

(NB! Ülejäänud piirkond, VAL DELL’ADIGE VÖÖNDI alumine osa, kuulub Trento autonoomse provintsi heakskiidetud kava alla. Selle vööndi alumisi ja ülemisi osi tuleb käsitada ühe epidemioloogilise ühikuna.)

3.2.

ITAALIA POOLT 23. DETSEMBRIL 1996 JA 14. JUULIL 1997 TRENTO AUTONOOMSE PROVINTSI KOHTA ESITATUD KAVADESSE KUULUVAD JÄRGMISED VÖÖNDID.

Val di Sole e di Noni Vöönd

Valgla alates Noce lähtest kuni S. Giustina tammini.

Val dell’Adige Vöönd – alumine osa

Adige jõe valgla ja selle Trento autonoomse provintsi territooriumil asuvad lähted alates Bolzano provintsi piirist kuni Ala tammini (hüdroelektrijaam).

(NB! VAL DELL’ADIGE VÖÖNDI ülemine osa kuulub Bolzano autonoomse provintsi heakskiidetud kava alla. Selle vööndi alumisi ja ülemisi osi tuleb käsitada ühe epidemioloogilise ühikuna.)

Torrente Arnò Vöönd

Valgla Arnò oja alates lähtest kuni tammide alamjooksuni selle koha lähedal, kus Arnò oja voolab Sarca jõkke.

Val Banale Vöönd

Ambiesi oja valgla kuni hüdroelektrijaama tammini.

Varone Vöönd

Valgla Magnone oja lähtest kuni joani.

Alto e Basso Chiese Vöönd

Chiese jõe valgla alates lähtest kuni Condino tammini, välja arvatud Adanà ja Palvico ojade valglad.

Torrente Palvico Vöönd

Palvico oja valgla kuni betoonist ja kivist tammini.

3.3.

ITAALIA POOLT 21. VEEBRUARIL 2001 VENETO PIIRKONNA KOHTA ESITATUD KAVA HÕLMAB JÄRGMIST.

Torrente Astico Vöönd

Astico jõe valgla alates lähtest (Trento autonoomses provintsis ja Veneto piirkonna Vicenza provintsis) kuni Vicenza provintsis asuva Pedescala silla lähedal asuva tammini.

Astico jõe alamjooksu osa Pedescala silla läheduses asuva tammi ja Pria Maglio tammi vahel loetakse puhvervööndiks.

3.4.

ITAALIA POOLT 20. VEEBRUARIL 2002 UMBRIA PIIRKONNA KOHTA ESITATUD KAVA HÕLMAB JÄRGMIST.

Fosso de Monterivoso Vöönd: Monterivoso jõe valgla alates lähtest kuni Ferentillo paisuni.

3.5.

ITAALIA POOLT 23. DETSEMBRIL 2003 LOMBARDIA PIIRKONNA KOHTA ESITATUD KAVA HÕLMAB JÄRGMIST.

Valle de Torrente Venina Vöönd

Vienna jõe valgla alates lähtest kuni järgmiste piirideni:

läänes Livrio org,

lõunas Orobie Alpid Publino mäekurust kuni Redorta tipuni,

idas Armisa ja Armisola orud.

3.6.

ITAALIA POOLT 23. SEPTEMBRIL 2004 TOSCANA PIIRKONNA KOHTA ESITATUD KAVA HÕLMAB JÄRGMIST.

Valle di Tosi Vöönd

Vicano di S. Ellero jõe valgla alates lähtest kuni paisuni Raggioli küla lähedal Il Gretos.

3.7.

ITAALIA POOLT 22. NOVEMBRIL 2005 TOSCANA PIIRKONNA KOHTA ESITATUD KAVA HÕLMAB JÄRGMIST.

Bacino del Torrente Taverone

Taverone jõe valgla alates lähtest kuni Il Giardino kalamajandist allpool asuva paisuni.

3.8.

ITAALIA POOLT 2. VEEBRUARIL 2006 ESITATUD KAVA PIEMONTE PIIRKONNA KOHTA HÕLMAB JÄRGMIST.

Valle Sessera Vöönd

Sessera jõe valgla alates lähtest kuni “Ponte Granero” tammini Coggiola haldusüksuses.

3.9.

ITAALIA POOLT 21. VEEBRUARIL 2006 LOMBARDIA PIIRKONNA KOHTA ESITATUD KAVA HÕLMAB JÄRGMIST.

Valle de Torrente Bondo Vöönd

Bondo jõe valgla alates lähtest kuni Vesio tammini.

3.10.

ITAALIA POOLT 22. MAIL 2006 LOMBARDIA PIIRKONNA KOHTA ESITATUD KAVA HÕLMAB JÄRGMIST.

Fosso Melga – Bagolino Vöönd

Fosso Melga jõe valgla alates lähtest kuni tammini, kus Fosso Melga voolab Caffaro jõkke.

4.   SOOME

4.1.

SOOME POOLT 29. MAIL 1995 ESITATUD LIKVIDEERIMISE ERIMEETMEID SISALDAVASSE VHS-VABA OLUKORRA SAAVUTAMISE KAVASSE, (1) MIDA ON MUUDETUD 27. MÄRTSI JA 4. JUUNI 2002; 12. MÄRTSI, 12. JUUNI JA 20. OKTOOBRI 2003 NING 17. MAI 2005 KIRJADEGA, KUULUVAD

kõik SOOME rannikupiirkonnad, kus likvideerimise erimeetmeid rakendatakse järgmistes piirkondades:

Ahvenamaa maakond,

Pyhtää piirkond, kus kohaldatakse piiranguid,

Uusikaupunki, Pyhäranta ja Rauma vald, kus kohaldatakse piiranguid.


(1)  Kava lõpetati otsusega 2005/770/EÜ IHN suhtes, millele on antud heakskiidetud staatus.”


II LISA

“II LISA

KAVAD, MIS ON ESITATUD SELLEKS, ET SAADA KALAHAIGUSTE VHSi JA IHNi SUHTES HEAKSKIITMATA VÖÖNDIS ASUVA HEAKSKIIDETUD KASVANDUSE STAATUS

1.   ITAALIA

1.1.

ITAALIA POOLT 2. MAIL 2000 ESITATUD KAVA FRIULI–VENEZIA–GIULIA PIIRKONNAS ASUVA UDINE PROVINTSI KOHTA HÕLMAB JÄRGMIST.

Kasvandused Tagliamento jõe valglas

Azienda Vidotti Giulio s.n.c., Sutrio”.


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/50


KOMISJONI OTSUS,

12. oktoober 2006,

Madalmaadele täiendavate püügipäevade andmise kohta Skagerrakis, piirkonnas IV, rajoonis IIa (EÜ veed) ning rajoonides VIIa ja VIa

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 4777 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/686/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (1) eriti selle IIA lisa punkti 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 51/2006 IIA lisa punktis 8 on täpsustatud maksimaalne päevade arv alates 1. veebruarist 2006 kuni 31. jaanuarini 2007, mille jooksul ühenduse kalalaevad, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit ning mille pardal on vähemalt 80 mm suuruse võrgusilmaga piimtraalid, võivad viibida Skagerrakis, piirkonnas IV, rajoonides IIa (EÜ veed) ja VIId ning rajoonides VIIa ja VIa, nagu on määratletud IIA lisa punktis 2.

(2)

IIA lisa punktis 10 on komisjonil alates 1. jaanuarist 2002 püügitegevuse alalise lõpetamise alusel lubatud eraldada lisaarv püügipäevi, mille jooksul võib laev viibida selles geograafilises piirkonnas, kui selle pardal on kõnealused piimtraalid.

(3)

Madalmaad on esitanud andmed, mis näitavad, et alates 1. jaanuarist 2002 tegevuse alaliselt lõpetanud laevad kasutasid 14,18 % püügikoormusest, mida kõnealuses geograafilises piirkonnas tegutsevad, vähemalt 80 mm suuruse võrgusilmaga piimtraale pardal hoidvad Madalmaade laevad 2001. aastal kasutasid. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 51/2006 on Madalmaade ametiasutused võtnud endale kohustuse vähendada püügikoormust lestaliste püügil.

(4)

Esitatud andmete kohaselt tuleks ajavahemikuks 1. veebruarist 2006 kuni 31. jaanuarini 2007 anda Madalmaadele 20 või 22 lisapäeva merel laevade jaoks, mis hoiavad pardal püügivarustuse rühmadesse 4.b.i, 4.b.ii, 4.b.iii ja 4.b.iv kuuluvaid piimtraale, vastavalt sellele, kas nende kohta kehtivad määruse (EÜ) nr 51/2006 IIA lisa punkti 8.1 alapunktides c, e ja i sätestatud eritingimused või mitte.

(5)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 51/2006 IIA lisa I tabelis sätestatud maksimaalne päevade arv, mil kõnealuse lisa punktides 4.b.i, 4.b.ii, 4.b.iii või 4.b.iv loetletud püügivarustuse rühmadesse kuuluvaid, vähemalt 80 mm suuruse võrgusilmaga piimtraale pardal hoidvad Madalmaade lipu all sõitvad laevad, mille kohta ei kehti kõnealuse lisa punktis 8.1 loetletud eritingimused, võivad viibida Skagerrakis, piirkonnas IV, rajoonis IIa (EÜ veed) ning rajoonides VIIa ja VIa, muudetakse 163 päevaks aastas.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 51/2006 IIA lisa I tabelis sätestatud maksimaalne päevade arv, mil kõnealuse lisa punktides 4.b.i, 4.b.ii, 4.b.iii või 4.b.iv loetletud püügivarustuse rühmadesse kuuluvaid piimtraale pardal hoidvad Madalmaade lipu all sõitvad laevad, mille kohta kehtivad kõnealuse lisa punkti 8.1 alapunktides c, i ja e loetletud eritingimused, võivad viibida Skagerrakis, piirkonnas IV, rajoonis IIa (EÜ veed) ning rajoonides VIIa ja VIa, muudetakse 177 päevaks aastas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG


(1)   ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 941/2006 (ELT L 173, 27.6.2006, lk 1).


13.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/52


KOMISJONI OTSUS,

12. oktoober 2006,

2007. aastal ühenduse rahalist toetust saavate programmide kohta, mis hõlmavad loomahaiguste likvideerimist ja seiret, zoonooside vältimist, transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) seiret ning veiste spongioosse entsefalopaatia ja skreipi likvideerimist

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 4784 all)

(2006/687/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 5 ja artiklit 32,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teatavad liikmesriigid on esitanud komisjonile programmid, millele nad soovivad saada ühenduse rahalist toetust. Nimetatud programmid hõlmavad teatavate loomahaiguste likvideerimist ja kontrolli, kontrolliprogramme zoonooside vältimiseks, teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate tõrjeprogramme ning veiste spongioosse entsefalopaatia ja skreipi likvideerimisprogramme.

(2)

Kooskõlas 21. juuni 2005. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (2) artikli 3 lõike 2 punktiga a rahastatakse loomahaiguste tõrje ja järelevalve programme (veterinaarmeetmed) Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Finantskontrolli eesmärgil rakendatakse kõnealuse määruse artikleid 9, 36 ja 37.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad), (3) sätestatakse eeskirjad veiste, lammaste ja kitsede TSEde seireks ja likvideerimiseks.

(4)

Koostades ühenduselt 2007. aastal rahalist toetust saavate loomahaiguste likvideerimise ja seire programmide, zoonooside ennetamise kontrollprogrammide ning teatavate TSEde likvideerimise ja seire programmide loetelusid ning kavandades igale programmile antava toetuse määra ja summat, tuleb arvesse võtta iga programmimeetme olulisust ühendusele, selle vastavust ühenduse asjakohaste veterinaariaalaste õigusaktide tehnilistele sätetele ja saadaolevate eraldiste mahtu.

(5)

Liikmesriigid on esitanud komisjonile teavet, mis võimaldab komisjonil hinnata, millist kasu saab ühendus programmide rahalisest toetamisest 2007. aastal.

(6)

Komisjon on vaaginud kõiki esitatud programme nii veterinaarsest kui ka rahalisest seisukohast ning jõudnud arvamusele, et need tuleks kanda ühenduselt 2007. aastal rahalist toetust saavate programmide loetellu.

(7)

Arvestades nii nende programmide tähtsust inimeste ja loomade tervise kaitsele kui ka kõigi liikmesriikide kohustust TSE programme rakendada, tuleks tagada ühenduse rahaline abi kõige optimaalsemal tasemel.

(8)

Seetõttu on asjakohane ühenduselt 2007. aastal rahalist toetust saavate programmide loetelu vastu võtta ning määrata toetuse määr ja maksimumsumma.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   I lisas loetletud loomahaiguste likvideerimise ja seire programmid saavad ühenduselt 2007. aastal rahalist toetust.

2.   Iga lõikes 1 osutatud programmi puhul kavandatav ühenduse rahalise toetuse määr ja maksimumsumma on sätestatud I lisas.

Artikkel 2

1.   II lisas loetletud zoonooside vältimise kontrolliprogrammid saavad ühenduselt 2007. aastal rahalist toetust.

2.   Iga lõikes 1 osutatud programmi puhul kavandatav ühenduse rahalise toetuse määr ja maksimumsumma sätestatakse II lisas.

Artikkel 3

1.   III lisas loetletud TSEde (veiste spongioosne entsefalopaatia ja skreipi) seire programmid saavad ühenduselt 2007. aastal rahalist toetust.

2.   Iga lõikes 1 osutatud programmi puhul kavandatav ühenduse rahalise toetuse määr ja maksimumsumma sätestatakse III lisas.

Artikkel 4

1.   IV lisas loetletud veiste spongioosse entsefalopaatia likvideerimise programmid saavad ühenduselt 2007. aastal rahalist toetust.

2.   Iga lõikes 1 osutatud programmi puhul kavandatav ühenduse rahalise toetuse määr ja maksimumsumma sätestatakse IV lisas.

Artikkel 5

1.   V lisas loetletud skreipi likvideerimise programmid saavad ühenduselt 2007. aastal rahalist toetust.

2.   Iga lõikes 1 osutatud programmi puhul kavandatav ühenduse rahalise toetuse määr ja maksimumsumma on sätestatud V lisas.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. oktoober 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)   EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/53/EÜ (ELT L 29, 2.2.2006, lk 37).

(2)   ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 320/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

(3)   EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1041/2006 (ELT L 187, 8.7.2006, lk 10).


I LISA

Loomahaiguste likvideerimise ja seire programmide loetelu (artikli 1 lõige 1)

Ühenduse rahalise toetuse määr ja maksimumsumma

Haigus

Liikmesriik

Määr

Maksimumsumma

(eurodes)

Aujeszky haigus

Belgia

50  %

250 000

Hispaania

50  %

350 000

Lammaste katarraalne palavik

Hispaania

50  %

4 900 000

Prantsusmaa

50  %

160 000

Itaalia

50  %

1 300 000

Portugal

50  %

600 000

Veiste brutselloos

Hispaania

50  %

3 500 000

Iirimaa

50  %

1 100 000

Itaalia

50  %

2 000 000

Küpros

50  %

95 000

Poola

50  %

300 000

Portugal

50  %

1 600 000

Ühendkuningriik (1)

50  %

1 100 000

Veiste tuberkuloos

Hispaania

50  %

3 000 000

Itaalia

50  %

2 500 000

Poola

50  %

1 100 000

Portugal

50  %

450 000

Sigade klassikaline katk

Saksamaa

50  %

800 000

Prantsusmaa

50  %

500 000

Luksemburg

50  %

35 000

Sloveenia

50  %

25 000

Slovakkia

50  %

400 000

Veiste ensootline leukoos

Eesti

50  %

20 000

Itaalia

50  %

400 000

Läti

50  %

35 000

Leedu

50  %

135 000

Poola

50  %

2 300 000

Portugal

50  %

225 000

Lammaste ja kitsede brutselloos (B. melitensis)

Kreeka

50  %

650 000

Hispaania

50  %

5 000 000

Prantsusmaa

50  %

200 000

Itaalia

50  %

4 000 000

Küpros

50  %

120 000

Portugal

50  %

1 600 000

Poseidom (2)

Prantsusmaa (3)

50  %

50 000

Marutaud

Tšehhi Vabariik

50  %

490 000

Saksamaa

50  %

850 000

Eesti

50  %

925 000

Läti

50  %

1 200 000

Leedu

50 % oma territoorium; 100 % piirialad

600 000

Ungari

50  %

1 850 000

Austria

50  %

185 000

Poola

50  %

4 850 000

Sloveenia

50  %

375 000

Slovakkia

50  %

500 000

Soome

50  %

112 000

Sigade aafrika katk/sigade klassikaline katk

Itaalia

50  %

140 000

Sigade vesikulaarhaigus

Itaalia

50  %

120 000

Lindude gripp

Belgia

50  %

66 000

Tšehhi Vabariik

50  %

74 000

Taani

50  %

160 000

Saksamaa

50  %

243 000

Eesti

50  %

40 000

Kreeka

50  %

42 000

Hispaania

50  %

82 000

Prantsusmaa

50  %

280 000

Iirimaa

50  %

59 000

Itaalia

50  %

510 000

Küpros

50  %

15 000

Läti

50  %

15 000

Leedu

50  %

12 000

Luksemburg

50  %

10 000

Ungari

50  %

110 000

Malta

50  %

5 000

Madalmaad

50  %

126 000

Austria

50  %

42 000

Poola

50  %

87 000

Portugal

50  %

121 000

Sloveenia

50  %

32 000

Slovakkia

50  %

21 000

Soome

50  %

27 000

Rootsi

50  %

130 000

Ühendkuningriik

50  %

275 000

Kokku:

55 581 000


(1)  Ühendkuningriigi puhul ainult Põhja-Iirimaa.

(2)  Riketsioosne hüdroperikardiit, piroplasmoos ja anaplasmoos, mida kannavad edasi vektorputukad Prantsusmaa ülemeredepartemangudes.

(3)  Prantsusmaa puhul ainult Guadeloupe, Martinique ja Réunion.


II LISA

Zoonooside ennetamise programmide loetelu (artikli 2 lõige 1)

Ühenduse rahalise toetuse määr ja maksimumsumma

Zoonoos

Liikmesriik

Määr

Maksimumsumma

(eurodes)

Salmonelloos

Belgia

50  %

660 000

Tšehhi Vabariik

50  %

330 000

Taani

50  %

250 000

Saksamaa

50  %

175 000

Eesti

50  %

27 000

Kreeka

50  %

60 000

Hispaania

50  %

2 000 000

Prantsusmaa

50  %

875 000

Iirimaa

50  %

175 000

Itaalia

50  %

320 000

Küpros

50  %

40 000

Läti

50  %

60 000

Ungari

50  %

60 000

Madalmaad

50  %

1 350 000

Austria

50  %

80 000

Poola

50  %

2 000 000

Portugal

50  %

450 000

Slovakkia

50  %

205 000

Kokku:

9 117 000


III LISA

TSEde seire programmide loetelu (artikli 3 lõige 1)

Ühenduse rahalise toetuse määr ja maksimumsumma

Haigus

Liikmesriik

Läbiviidud kiirtestide ja eristustestide määr

Maksimumsumma

(eurodes)

TSEd

Belgia

100  %

2 084 000

Tšehhi Vabariik

100  %

1 059 000

Taani

100  %

1 680 000

Saksamaa

100  %

11 307 000

Eesti

100  %

233 000

Kreeka

100  %

1 827 000

Hispaania

100  %

10 237 000

Prantsusmaa

100  %

24 815 000

Iirimaa

100  %

6 755 000

Itaalia

100  %

3 375 000

Küpros

100  %

348 000

Läti

100  %

312 000

Leedu

100  %

645 000

Luksemburg

100  %

146 000

Ungari

100  %

784 000

Malta

100  %

90 000

Madalmaad

100  %

5 112 000

Austria

100  %

1 759 000

Poola

100  %

3 744 000

Portugal

100  %

2 115 000

Sloveenia

100  %

308 000

Slovakkia

100  %

1 088 000

Soome

100  %

839 000

Rootsi

100  %

2 020 000

Ühendkuningriik

100  %

6 781 000

Kokku:

89 463 000


IV LISA

Veiste spongioosse entsefalopaatia likvideerimise programmide loetelu (artikli 4 lõige 1)

Ühenduse rahalise toetuse määr ja maksimumsumma

Haigus

Liikmesriik

Määr

Maksimumsumma

(eurodes)

BSE

Belgia

50 % tapmistest

50 000

Tšehhi Vabariik

50 % tapmistest

750 000

Taani

50 % tapmistest

51 000

Saksamaa

50 % tapmistest

500 000

Eesti

50 % tapmistest

98 000

Kreeka

50 % tapmistest

750 000

Hispaania

50 % tapmistest

713 000

Prantsusmaa

50 % tapmistest

50 000

Iirimaa

50 % tapmistest

800 000

Itaalia

50 % tapmistest

150 000

Luksemburg

50 % tapmistest

100 000

Madalmaad

50 % tapmistest

60 000

Austria

50 % tapmistest

48 000

Poola

50 % tapmistest

328 000

Portugal

50 % tapmistest

305 000

Sloveenia

50 % tapmistest

25 000

Slovakkia

50 % tapmistest

250 000

Soome

50 % tapmistest

25 000

Ühendkuningriik

50 % tapmistest

347 000

Kokku:

5 400 000


V LISA

Skreipi likvideerimise programmide loetelu (artikli 5 lõige 1)

Ühenduse rahalise toetuse määr ja maksimumsumma

Haigus

Liikmesriik

Määr

Maksimumsumma

(eurodes)

Skreip

Belgia

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

99 000

Tšehhi Vabariik

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

107 000

Saksamaa

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

927 000

Eesti

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

13 000

Kreeka

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

1 306 000

Hispaania

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

5 374 000

Prantsusmaa

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

8 862 000

Iirimaa

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

629 000

Itaalia

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

3 076 000

Küpros

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

2 200 000

Luksemburg

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

28 000

Ungari

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

332 000

Madalmaad

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

543 000

Austria

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

14 000

Portugal

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

716 000

Sloveenia

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

83 000

Slovakkia

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

279 000

Soome

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

11 000

Rootsi

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

6 000

Ühendkuningriik

50 % tapmistest, 50 % genotüpiseerimistest

9 178 000

Kokku:

33 783 000