3.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

3.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/3

(1)

Alates 1. maist 2004 kehtivad õhutranspordi sektoris nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklis 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (3) üldiselt kohaldatavad sätted.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1/2003 on sätestatud, et need kokkulepped, mille suhtes kehtib asutamislepingu artikli 81 lõige 1 ja mis vastavad artikli 81 lõikes 3 sätestatud tingimustele, ei ole keelatud ja selle kohta ei ole vaja eelnevalt teha vastavat otsust. Ettevõtjad ja nende ühendused peavad nüüd ise hindama, kas nende kokkulepped, kooskõlastatud tegevus ja otsused on kooskõlas asutamislepingu artikliga 81.

(3)

Määrus (EMÜ) nr 3976/87 annab komisjonile õiguse kohaldada asutamislepingu artikli 81 lõiget 3 teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis on otseselt või kaudselt seotud õhutransporditeenuste osutamisega ühenduse lennujaamade vahelistel lennuliinidel ning ühenduse ja kolmandate riikide vahelistel lennuliinidel.

(4)

Kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus seoses regulaarlendude reisijateveotariife ja teenindusaegade jaotamist lennujaamades käsitlevate konsultatsioonidega piiravad tõenäoliselt konkurentsi ja mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust.

(5)

Kuna asjaomased kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus võivad olla lennutranspordi kasutajatele ja/või lennuettevõtjatele kasulikud, sätestati komisjoni 25. juuni 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 1617/93 (asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis käsitlevad sõiduplaanide ühist planeerimist ja kooskõlastamist, ühist tegutsemist, regulaarlennuliinide reisijate- ja lastiveotariifidega seotud konsultatsioone ning teenindusaegade jaotamist lennujaamades), (4) et asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ei kohaldata muu hulgas teatavate kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevuse suhtes seoses konsultatsioonidega, mis käsitlevad tariife ja teenindusaegade jaotamist lennujaamades ühenduse lennujaamade vahelistel lennuliinidel. Määruse (EMÜ) nr 1617/93 kehtivusaeg lõppes 30. juunil 2005.

(6)

2004. aasta juunis alustas komisjon konsultatsioone määruse (EMÜ) nr 1617/93 läbivaatamiseks, et teha kindlaks, kas grupierand tuleks lõpetada, säilitada algsel kujul või tuleks selle rakendusala laiendada. Komisjon sai vastuseid liikmesriikidelt, lennuettevõtjatelt, reisibüroodelt ja tarbijarühmadelt.

(7)

Konsulteerimise tulemuste ja määrusega (EÜ) nr 1/2003 kehtestatud vahetult kohaldatava eranditesüsteemi valguses puudub piisav alus lugeda artikli 81 lõiget 1 määruse kohaselt jätkuvalt mittekohaldatavaks konsultatsioonide suhtes, mis käsitlevad teenindusaegade jaotamist lennujaamades või reisijateveo ja nende pagasi veo tariife ühenduse lennujaamade vahelistel regulaarlendudel. Lennuettevõtjatele peaks andma piisavalt aega uue olukorraga kohaneda ja hinnata, kas nende kokkulepped ja tegevus on kooskõlas asutamislepingu artikliga 81, ning vajadusel teha muudatusi. Kuna määrus (EMÜ) nr 1617/93 enam ei kehti, on üleminekuperioodiks vaja võtta vastu uus grupierandi määrus.

(8)

Teenindusaegade jaotamist lennujaamades ja lennujaama sõiduplaani koostamist käsitlevad kokkulepped võivad parandada lennujaamade läbilaskevõimet ja aidata kaasa õhuruumi paremale kasutamisele, hõlbustada lennujuhtimist ning aidata ühtlaselt jaotada lennujaamade lennuteenuseid. Konkurentsi säilimiseks peab olema võimalik juurdepääs ülekoormatud lennujaamadele. Rahuldava turvalisuse ja läbipaistvuse astme säilitamiseks on sellealased kokkulepped vastuvõetavad ainult juhul, kui läbirääkimistel saavad osaleda kõik lennuettevõtjad ja kui jaotamine on mittediskrimineeriv ja läbipaistev.

(9)

Konsultatsioonidele, mis käsitlevad teenindusaegade jaotamist lennujaamades ja lennujaama sõiduplaani koostamist, peaks lendude suhtes, mille päritolukoht ja/või sihtkoht paikneb ühenduse territooriumil, tagama grupierandi kuni 31. detsembrini 2006. Pärast 31. detsembrit 2006 peaksid lennuettevõtjad ise hindama, kas asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjatevahelised kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus ning ettevõtjate ühenduste otsused on kooskõlas artikli 81 lõike 3 tingimustega. Hindamisel peaks muu hulgas võtma arvesse ka seda, kas kõik asjaomased lennuettevõtjad saavad osaleda teenindusaegade jaotamist lennujaamades käsitlevatel konsultatsioonidel ja kas asjaomaseid konsultatsioone peetakse mittediskrimineerival ja läbipaistval moel. Käesolev määrus ei piira nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 95/93 (ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta) (5) kohaldamist.

(10)

Reisijateveotariife käsitlevad konsultatsioonid võivad aidata kiita üldiselt heaks lennuettevõtjate ühised reisijateveotariifid, millest saavad kasu nii lennuettevõtjad kui ka õhutranspordi kasutajad. Konsultatsioonide eesmärk on siiski üksnes lennuettevõtjate ühistegevuse lihtsustamine.

(11)

Komisjoni 2004. aasta juunis määruse (EMÜ) nr 1617/93 ülevaatamiseks algatatud konsultatsioonide tulemused näitavad, et ühendusesisese õhutranspordituru areng kahandab kindlust seoses sellega, kas tariife käsitlevad konsultatsioonid vastavad jätkuvalt asutamislepingu artikli 81 lõike 3 tingimustele.

(12)

Seetõttu tuleks seoses konsultatsioonidega, mis käsitlevad ühenduse lennujaamade vahelistel regulaarlendudel rakendatavaid reisijateveo ja nende pagasi veo tariife, tagada grupierand kuni 31. detsembrini 2006. Pärast nimetatud kuupäeva peaksid lennuettevõtjad ise hindama, kas asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 nimetatud ettevõtjatevahelised kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus ning ettevõtjate ühenduste otsused on kooskõlas artikli 81 lõike 3 tingimustega.

(13)

Alates 1. maist 2004 on komisjonil määrusest tulenev õigus kohaldada asutamislepingu artikli 81 lõiget 3 õhutransporditeenuste suhtes ühenduse ja kolmandate riikide vahelistel lennuliinidel, samuti ka ühenduse lennujaamade vahelistel lennuliinidel.

(14)

Vastupidiselt ühendusesisesele õhutranspordile reguleerivad õhutranspordi teenuseid liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel üldiselt kahepoolsed õhutransporditeenuste lepingud. Asjaomaste lepingute regulatiivne iseloom ja üksikasjalikkuse tase on väga erinev. Ilma et see piiraks ühenduse õiguse, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 847/2004 (liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste lennunduslepingute üle peetavate läbirääkimiste ja nende rakendamise kohta) (6) kohaldamist, on lennunduslepingutele iseloomulik, et need piiravad ja/või reguleerivad turulepääsu ja/või hinnapoliitikat, mis võib takistada õhutranspordiettevõtjate omavahelist konkurentsi ühenduse ja kolmandate riikide vahelistel lennuliinidel. Lennunduslepingutele on iseloomulik, et need takistavad lennuettevõtjaid sõlmimast kahepoolseid koostöölepinguid, mis pakuvad tarbijatele valikuvõimalusi lisaks Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) lennuettevõtjate ühistegevuse süsteemile.

(15)

Ühenduse ja kolmandate riikide vahelistel lennuliinidel on jätkulendude osakaal oluliselt suurem kui ühendusesisestel rahvusvahelistel lendudel. Seetõttu peaks tariife käsitlevate konsultatsioonide tulemusel saadav kasu olema lennuettevõtjate ühistegevuse kaudu tarbijatele suurem ühenduse ja kolmandate riikide vahelistel lennuliinidel.

(16)

Võib piisava kindlusega eeldada, et reisijate ja nende pagasi veo tariife ühenduse lennujaamade ja kolmandate riikide lennujaamade vahelistel regulaarlendudel käsitlevad konsultatsioonid on kooskõlas asutamislepingu artikli 81 lõike 3 tingimustega. Siiski õhutranspordi turud arenevad kiiresti. Seetõttu peaks seoses selliste konsultatsioonidega tagama grupierandi kuni 31. oktoobrini 2007.

(17)

Ameerika Ühendriikide ja Austraalia pädevad ametiasutused vaatavad seoses IATA tariifidega seotud konsultatsioonidega läbi oma monopolivastase poliitika. Läbivaatamine lõpetatakse tõenäoliselt 2007. aasta juuniks. Seepärast on asjakohane, et komisjon peaks vaatama selleks ajaks ühenduse ja kõnealuste riikide vaheliste lennuliinide osas läbi reisijateveotariifidega seotud konsultatsioone käsitleva grupierandi.

(18)

Tuleb koguda andmeid, et täiendada komisjoni teadmisi konsultatsioonide käigus kehtestatud reisijateveotariifide suhtelise kasutamise kohta ja nende suhtelise tähtsuse kohta lennuettevõtjate tegeliku ühistegevuse seisukohast ühenduse ja kolmandate riikide vahelistel regulaarlendudel. Andmed peaksid ka võimaldama komisjonil paremini hinnata kahepoolsetest lennunduslepingutest tulenevate regulatiivsete piirangute mõju. Konsultatsioonides osalevad lennuettevõtjad peaksid alates 1. maist 2004 koguma iga IATA hooaja lõikes andmeid kõikide hinnaklasside kohta, mille suhtes lennuettevõtjad on ühishindades kokku leppinud.

(19)

Vastavalt määruse (EMÜ) nr 3976/87 artiklile 4 tuleks asjaomast määrust kohaldada tagasiulatuvalt kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis kehtivad käesoleva määruse jõustumise hetkel, tingimusel et need vastavad kõikidele käesoleva määrusega sätestatud erandi tegemise tingimustele.

(20)

Siseturu seisukohast olulise tsiviillennunduse valdkonda reguleeriva ühenduse õiguse reguleerimisala on laiendatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga reguleeritavale alale, mis hõlmab ühendust ning Norrat, Islandi ja Liechtensteini. Seepärast tuleks ühenduse ning Norra, Islandi ja Liechtensteini vahelisi lende käsitleda samaväärsena ühendusesiseste lendudega. EMP Ühiskomitee otsustega laiendatakse ühenduse õiguse reguleerimisala kõnealuse lepinguga reguleeritavale alale. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb ette näha, et ühenduseväliste lendude suhtes kehtestatud grupierand ei kehti ühenduse ning Norra, Islandi ja Liechtensteini lennujaamade vaheliste lendude puhul.

(21)

Siseturu seisukohast olulise tsiviillennunduse valdkonda reguleeriva ühenduse õiguse reguleerimisala on laiendatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppega (7) reguleeritavale alale, mis hõlmab ühendust ja Šveitsi. Kuni kõnealune kokkulepe kehtib, tuleks ühenduse ja Šveitsi vahelisi lende käsitleda samaväärsena ühendusesiseste lendudega. EMP lepingu kohaselt moodustatud ühiskomitee otsustega laiendatakse ühenduse õiguse reguleerimisala kõnealuse lepinguga reguleeritavale alale. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb ette näha, et ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste lendude suhtes kehtestatud grupierand ei kehti ühenduse ja Šveitsi lennujaamade vaheliste lendude puhul.

(22)

Käesolev määrus ei piira asutamislepingu artikli 82 kohaldamist,

a)

teenindusaegade jaotamist ja sõiduplaanide koostamist käsitlevate konsultatsioonide pidamine, kui need käsitlevad lende, mille päritolukoht ja/või sihtkoht paikneb ühenduse territooriumil;

b)

ühenduse lennujaamade vaheliste või ühelt poolt ühenduse ja teiselt poolt Šveitsi, Norra, Islandi või Liechtensteini lennujaamade vaheliste regulaarlendude reisijate ja nende pagasi veo tariife käsitlevate konsultatsioonide pidamine;

c)

ühelt poolt ühenduse ja teiselt poolt Austraalia või Ameerika Ühendriikide lennujaamade vaheliste regulaarlendude reisijate ja nende pagasi veo tariife käsitlevate konsultatsioonide pidamine;

d)

ühelt poolt ühenduse ja teiselt poolt punktides b ja c nimetamata kolmandate riikide lennujaamade vaheliste regulaarlendude reisijate ja nende pagasi veo tariife käsitlevate konsultatsioonide pidamine.

a)

teenindusaegade jaotamist ning lennujaamade sõiduplaanide koostamist käsitlevad konsultatsioonid on avatud kõikidele lennuettevõtjatele, kes on huvitatud nimetatud konsultatsioonidel arutuse all olevatest teenindusaegadest;

b)

prioriteedieeskirjad koostatakse ja neid kohaldatakse diskrimineerimiseta, s.t need ei tohi olla otseselt ega kaudselt seotud lennuettevõtjaga, tema riikkondsuse või pakutava teenuse liigiga; nendes arvestatakse riikide või rahvusvaheliste pädevate asutuste sätestatud piiranguid või lennuliikluse jaotuseeskirju ning nii reisijate kui ka asjaomase lennujaama vajadusi; kui punktist c ei tulene teisiti, võib prioriteedieeskirjades võtta arvesse õigusi, mille lennuettevõtjad on saanud selle alusel, et nad kasutasid eelmisel vastaval lennuhooajal teatavaid teenindusaegu;

c)

määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 2 punktis b määratletud uustulnukatele jaotatakse teenindusaegu järgmiselt:

d)

prioriteedieeskirjad on kõikidele asjast huvitatutele kättesaadavad;

e)

konsultatsioonidel osalevatel lennuettevõtjatel on hiljemalt konsultatsioonide jooksul juurdepääs järgmisele teabele:

f)

kui teenindusaja taotlust ei rahuldata, peab asjaomasele lennuettevõtjale teatama äraütlemise põhjused.

a)

asjaomastele liikmesriikidele nimetatud liikmesriikide pädevate asutuste kehtestatavas korras;

b)

komisjonile Euroopa Liidu Teatajas avaldatavas korras.

a)

konsultatsioonides osalejad arutavad ainult neid piletihindu, mida õhutranspordi kasutajad tasuvad reisijateveo eest regulaarlennul otse osalevale lennuettevõtjale või tema volitatud esindajatele, ning reisijateveotariifidega seotud tingimusi; konsultatsioonid ei hõlma kõnealuste tariifide aluseks olevate lennuteenuste mahtu;

b)

konsultatsioonide tulemusel arendatakse lennuettevõtjate ühistegevust, mistõttu õhutranspordi kasutajad võivad arutuse all olevate reisijateveotariifide liikide ja lennuhooaegade suhtes:

c)

lennuettevõtja võib tehnilist või kaubanduslikku laadi objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel põhjustel keelduda kombinatsioonidest ja muudatustest, eelkõige siis, kui vedu teostav lennuettevõtja kahtleb selle lennuettevõtja krediidivõimes, kellele kõnealuse veo eest tasutakse; sellisel juhul tuleb viimati nimetatud ettevõtjat teavitada keeldumisest kirjalikult;

d)

osalevad lennuettevõtjad kohaldavad konsultatsioonide käigus arutuse all olevaid reisijateveotariife, diskrimineerimata reisijaid nende kodakondsuse või elukoha alusel;

e)

konsultatsioonidel osalemine on vabatahtlik ja seda võivad teha kõik lennuettevõtjad, kes asjaomasel lennuliinil osutavad otseseid või kaudseid lennuteenuseid või kavatsevad seda teha;

f)

konsultatsioonid ei ole osalejate suhtes siduvad, seega jääb pärast kõnealuseid konsultatsioone osalejatele õigus toimida reisijateveotariifide suhtes iseseisvalt;

g)

konsultatsioonidel ei käsitleta esindajate töö tasustamise kokkulepet ega muid arutuse all olevate tariifidega seotud asjaolusid.

a)

konsultatsioonide käigus kehtestatud tariifidega müüdud piletite osakaal ühenduse ja artikli 1 punktis b nimetamata kolmandate riikide vaheliseks lennuliikluseks müüdud piletite koguarvust;

b)

millises mahus antakse konsultatsioonide käigus kehtestatud tariifidega pileteid välja reisiks mitme vedajaga lennule;

c)

millises mahus antakse muude kui konsultatsioonide käigus kehtestatud tariifidega pileteid välja reisiks mitme vedajaga lennule.

a)

asjaomastele liikmesriikidele nimetatud liikmesriikide pädevate asutuste kehtestatavas korras;

b)

komisjonile Euroopa Liidu Teatajas avaldatavas korras.

3.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/9

(1)

Komisjoni 31. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1227/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootmisvõimsuse puhul) (2) artiklites 16 ja 17 sätestatakse ümberkujundamis- ja muutmiskava rahastamise eeskirjad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1227/2000 artikli 16 lõike 1 punkti b kohaselt edastavad liikmesriigid komisjonile igal aastal hiljemalt 10. juuliks ümberkujundamis- ja muutmissüsteemi kohta tõendatud kulude aruande käesoleva majandusaasta 30. juuni seisuga ja asjakohase üldpindala.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1227/2000 artikli 17 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriigid esitavad artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud aruande ainult juhul, kui artikli 16 lõike 1 punkti a kohaselt deklareeritud summa on vähemalt 75 % kõnealusele liikmesriigile esialgselt eraldatud summast. Artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud aruande puudumine viib aga selleni, et tõendatud kulutused tunnistatakse ümberkujundamis- ja muutmiskava alusel abikõlbmatuks.

(4)

Teatavad liikmesriigid, kelle jaoks 2005/2006. veiniaasta on ümberkujundamis- ja muutmiskava kohaldamise teine aasta, ei saanud esialgsest eraldisest 75 % välja maksta, kuigi nad tõendasid teatud osa eraldisest. Raskused olid seotud kava tingimuste mittetundmisega. Määruse (EÜ) nr 1227/2000 artikli 17 kohaldamine tooks jooksval majandusaastal kõnealustes liikmesriikides kaasa ümberkujundamiseks ja muutmiseks olemas olevate vahendite liigse vähendamise.

(5)

Seega tuleks üleminekuajal ja 2005/2006. veiniaastal vältida liigset vähendamist ning lubada erandina määrusest (EÜ) nr 1227/2000 liikmesriikidel, kelle jaoks 2005/2006. veiniaasta on ümberkujundamis- ja muutmiskava kohaldamise teine aasta, käesoleva majandusaasta lõpuks välja maksta tervikuna need summad, millele vastavad kulutused olid tehtud või tõendatud 30. juuniks 2006.

(6)

Samalaadset lahendust kasutati 2002. aastal, mis oli vanadele liikmesriikidele viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmiskava kohaldamise teine aasta, kui teatavatel liikmesriikidel tekkisid sama laadi probleemid nagu praegu teatavates liikmesriikides, kus kava kohaldatakse teist aastat.

(7)

Kuna käesolevat määrust tuleb kohaldada alates 1. juulist 2006, jõustub see Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

3.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/11

(1)

Määruse (EÜ) nr 2580/2001 lisas loetletakse pädevad asutused, kellele tuleks saata teave ja taotlused kõnealuse määrusega kehtestatud meetmete osas.

(2)

Tšehhi Vabariik, Eesti ja Kreeka taotlesid oma pädevaid asutusi käsitleva teabe muutmist. Komisjoni aadressi tuleks samuti muuta,

3.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/13

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osundatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka teiste täielikult või osaliselt kaupade kombineeritud nomenklatuuril põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud ühenduse erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud klassifitseerimise üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla lähtuvalt 3. veerus esitatud põhjendustest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Tolliseadustiku komitee ei ole väljastanud komisjoni esimehe kehtestatud tähtaja jooksul oma arvamust,

3.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/15

(1)

Kirjas, mis saabus komisjoni peasekretariaati 7. aprillil 2005, taotles Ühendkuningriik luba erandi tegemiseks direktiivi 77/388/EMÜ artikli 5 lõikest 6 ja artikli 11 A osa lõike 1 punktist b.

(2)

Komisjon teavitas 26. oktoobri 2005. aasta kirjas direktiivi 77/388/EMÜ artikli 27 lõike 2 kohaselt teisi liikmesriike Ühendkuningriigi taotlusest. Komisjon teatas 27. oktoobri 2005. aasta kirjas Ühendkuningriigile, et tal on olemas taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Ühendkuningriik soovib asendada erandi, mis on ette nähtud nõukogu 21. juuli 1986. aasta otsusega 86/356/EMÜ, millega antakse Ühendkuningriigile luba kohaldada kindla maksumääraga meetmeid seoses mahaarvamisele mittekuuluva käibemaksuga ametiautode kütusele tehtavate kulutuste kohta, (2) ning millega anti erilihtsustamismeetmete luba, et kindlaks määrata kindla maksumäära alusel käibemaksu suurus, mis on seotud nende ametiautode kütusele tehtavate kulutustega, mida kasutatakse osaliselt isiklikuks otstarbeks. Nimetatud meetmega vabastatakse maksukohustuslased üksikasjaliku arvestuse pidamisest läbisõidu kohta, selleks et arvutada seoses ametialase ja eraviisilise autode kasutamisega iga sõiduki kohta täpne käibemaksusumma. Nii nagu nimetatud süsteem on ka kavandatav uus süsteem maksukohustuslastele vabatahtlik.

(4)

Praegune süsteem põhineb kasutatud kütuseliigil ja automootori töömahul. Ühendkuningriik soovib muuta nimetatud süsteemi ja võtta selle aluseks auto süsinikdioksiidi (CO2) heitmete taseme, kuna heitmed ja kütusekulu on proportsionaalses vastavuses omavahel ja seega vastavuses ka kütusele tehtavate kulutustega. See tähendab, et eesmärgi maksustada kütusele tehtud kulutusi, mis tekivad ettevõttele ametiautode erakasutusega seoses, võiks täita ka süsinikdioksiidi heitmetel põhineva kindla maksumääraga maksukategooriate süsteemiga. Samas loodab Ühendkuningriik saavutada ka suuremat täpsust eratarbimise maksustamise kindlaksmääramisel, suurendades maksukategooriate arvu (seega maksukategooriaid täiendades) võrreldes olemasolevatega.

(5)

Nimetatud kord on võimaldanud Ühendkuningriigil tõhusalt lihtsustada maksustamismenetlust seoses ametiautode kütusele tehtavate kulutustega ja kavandataval süsteemil, mis põhineb süsinikdioksiidi heitmetel, on sarnane toime. Uus süsteem peaks näitama eratarbimist täpsemalt.

(6)

Luba tuleks ajaliselt piirata, et selle aja jooksul saadud kogemustele tuginedes oleks võimalik hinnata, kas erand on veel õigustatud.

(7)

Otsus 86/356/EMÜ tuleks tunnistada kehtetuks pärast teatavat ajavahemikku, kuid igal juhul nende siseriiklike sätete jõustumisel, millega kehtestatakse uus erimeede, selleks et vältida olukorda, kus lubatakse mõlemat süsteemi samal ajal.

(8)

Ühendkuningriik peaks teatama komisjonile siseriiklikest sätetest, millega kehtestatakse uus erimeede, niipea kui need on vastu võetud ja tagama, et nimetatud meede ei jõustu enne 30. aprilli 2007.

(9)

Erand ei mõju ebasoodsalt käibemaksust tulenevatele ühenduse omavahenditele,

3.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/17

(1)

Direktiivi 94/57/EÜ artikli 4 lõike 2 kohane piiratud tunnustus antakse organisatsioonidele (klassifikatsiooniühingud), mis vastavad kõigile kriteeriumidele peale nende, mis on sätestatud lisa A-osa “Üldnõuded” punktides 2 ja 3; sellise tunnustuse kohaldamisaeg ja -ala on aga piiratud, et asjaomane organisatsioon võiks saada juurde kogemusi.

(2)

Komisjon on kontrollinud, et PRS täidab kõik direktiivi 94/57/EÜ lisa kriteeriumid peale nende, mis on sätestatud kõnealuse lisa A-osa “Üldnõuded” punktides 2 ja 3.

(3)

PRS on kohustunud järgima direktiivi 94/57/EÜ artikli 15 lõigete 2, 4 ja 5 sätteid.

(4)

Kuigi organisatsiooni näitajad reostuse vältimisel ja turvalisuse tagamisel on tunnustatud organisatsioonide keskmisest veidi halvemad, on need siiski rahuldavad ja näitavad, et PRS areneb; eriti sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumiga hõlmatud valdkonnas on 2000. aastast olukord pidevalt paranenud.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 94/57/EÜ artikli 7 alusel loodud merereostuse vältimise ja mereohutuse komitee (COSS) arvamusega,

3.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/18

(1)

Ühenduse uutele tugilaboritele võib vastavalt nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsuse 90/424/EMÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas). (2)

(2)

Komisjoni 29. jaanuari 2004. aasta määruses (EÜ) nr 156/2004, mis käsitleb ühenduse tugilaboritele antavat ühenduse finantsabi otsuse 90/424/EMÜ (3) artikli 28 kohaselt, nähakse ette, et ühendus annab rahalist toetust, kui heakskiidetud tööprogrammid on tõhusalt ellu viidud ja abisaajad esitavad tähtaja jooksul kogu vajaliku teabe.

(3)

2005. aastal juulis avaldas komisjon pakkumiskutse ühenduse uute tugilaborite valimiseks ja määramiseks toidu- ja söödakontrolli valdkonnas. Taotluste hindamine lõpetati 2005. aasta detsembris ning tulemustest teavitati asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi. Pärast nimetatud hindamist määrati edukaks osutunud kandidaadid ühenduse uuteks tugilaboriteks.

(4)

Komisjoni 23. mai 2006. aasta otsusega (EÜ) nr 776/2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa ühenduse referentlaborite suhtes, (4) määrati ühenduse uued tugilaborid järgmistes valdkondades: Listeria monocytogenes, koagulaaspositiivne stafülokokk, Esterichia coli, sh verotoksiline E. coli (VTEC), kampülobakter, parasiidid (eelkõige Trichinella, Echinococcus ja Anisakis), mikroobidevastane resistentsus, loomasöödas sisalduvad loomsed valgud, pestitsiidijäägid (loomse päritoluga toit ja kõrge rasvasisaldusega tooraine, teravili ja loomasöödad, puu- ja köögiviljad, sh kõrge veesisalduse ja kõrge happesisaldusega tooraine ning üksiku jäägi meetodid kõikide eespool nimetatud maatriksite jaoks) ning dioksiinid ja PCBd toidus ja söödas.

(5)

Komisjon on andnud hinnangu tööprogrammidele ja vastavatele eelarveprojektidele, mille ühenduse uued tugilaborid on esitanud 2006. aastaks.

(6)

Sellele vastavalt tuleks anda rahalist toetust ühenduse tugilaboritele, kes on määratud täitma määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud ülesandeid ja kohustusi. Ühenduse rahalise toetuse määr peaks olema 100 % abikõlblikest kuludest, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 156/2004.

(7)

Lisaks ühenduse rahalisele toetusele tuleks anda täiendavat toetust seminaride korraldamiseks valdkondades, mis kuuluvad ühenduse tugilaborite vastutusalasse.

(8)

Rahaline toetus ühenduse tugilaborite organiseeritud seminaridele peaks olema kooskõlas abikõlblikkuse eeskirjadega, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 156/204, ja piirduma 30 osavõtjaga.

(9)

Vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (5) artikli 3 lõike 2 punktile a rahastab veterinaar- ja taimetervisemeetmeid Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/22

(1)

Otsuse 90/424/EMÜ kohaselt võtab või aitab ühendus liikmesriikidel võtta tehnilisi ja teaduslikke meetmeid, mis on vajalikud ühenduse veterinaariaalaste õigusaktide ning veterinaariahariduse või -koolituse arendamiseks.

(2)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2160/2003 (salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta) (2) artiklile 4 tuleks kehtestada ühenduse eesmärk salmonella levimuse vähendamiseks kalkunikarjade populatsioonides 2007. aasta lõpuks.

(3)

Ühenduse eesmärgi kehtestamiseks peavad olema kättesaadavad võrreldavad andmed salmonella levimuse kohta liikmesriikide kalkunipopulatsioonides. Selliseid andmeid praegu ei ole ning seepärast tuleks läbi viia eriuuring salmonella levimuse jälgimiseks kalkunite hulgas asjakohase ajavahemiku jooksul, et võtta arvesse võimalikke hooajalisi erisusi.

(4)

Uuring võimaldab saada ühenduse veterinaariaalaste õigusaktide väljatöötamiseks vajalikku tehnilist teavet. Pidades silmas liikmesriikides kalkunite salmonella levimuse kohta võrreldavate andmete kogumise tähtsust, peaks ühendus andma liikmesriikidele rahalist toetust uuringu erinõuete rakendamiseks. On asjakohane hüvitada 100 % laboratoorsete analüüsidega kaasnevatest kuludest, arvestades vastavaid maksimummäärasid. Muid kulusid, näiteks proovide võtmisega seotud kulud, transpordi- ja halduskulusid jmt, ühendus ei hüvita.

(5)

Ühenduse rahalist toetust antakse eeldusel, et uuringu läbiviimine on toimunud asjassepuutuvate ühenduse õigusnormide kohaselt ning vastab teatavatele muudele tingimustele.

(6)

Ühenduse rahalist toetust antakse, kui ettenähtud meetmed on tõhusalt rakendatud, ning eeldusel, et asutused esitavad kogu vajaliku teabe ettenähtud tähtaja jooksul.

(7)

On vaja täpsustada kurss, mida kasutatakse nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2799/98 (millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord) (3) artikli 1 punktis d sätestatud omavääringus esitatud maksetaotluste ümberarvestamisel.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

—

broilerkalkunite karjades, kellelt võetakse proove kolme nädala jooksul enne väljavalitud põllumajandusettevõttest tapmisele suunamist;

—

aretuskalkunite karjades, kellelt võetakse proove 9 nädala jooksul enne väljaviimist.

a)

1. oktoobriks 2006 jõustuvad uuringu rakendamiseks vajalikud õigusnormid;

b)

eduaruanne uuringu esimese kolme kuu kohta esitatakse 28. veebruariks 2007; eduaruanne peab sisaldama kogu teavet artiklis 5 nimetatud tehniliste näitajate aruande 6. peatükist;

c)

lõpparuanne uuringu tehnilise teostuse kohta esitatakse hiljemalt 31. oktoobriks 2007 koos ajavahemikul 1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007 tehtud kulutusi põhjendava ja saadud tulemusi kajastava tõendusmaterjaliga. Tehtud kulutusi käsitlev tõendusmaterjal sisaldab vähemalt II lisas ettenähtud teavet;

d)

uuringut rakendatakse tulemuslikult.