25.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 264/1

(1)

Siseveeteed on tähtis osa ühenduse transpordivõrkudest ning siseveetranspordi edendamine on ühise transpordipoliitika üks eesmärkidest nii majandusliku tasuvuse tõttu kui ka energiatarbimise ja transpordist tulenevate keskkonnamõjude vähendamise seisukohalt, nagu on kirjeldatud komisjoni valges raamatus “Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada”.

(2)

Komisjon vajab statistikat kaupade siseveetranspordi kohta, et jälgida ja arendada ühist transpordipoliitikat ning samuti piirkondi ja üleeuroopalisi võrke käsitlevates tegevuspõhimõtetes sisalduvaid transpordiaspekte.

(3)

Siseveetransporti käsitlevat statistikat on kogutud vastavalt nõukogu 17. novembri 1980. aasta direktiivile 80/1119/EMÜ kaupade siseveetransporti käsitlevate statistiliste aruannete kohta, (2) kuid kõnealune direktiiv ei vasta enam antud valdkonna vajadustele. Seetõttu on asjakohane nimetatud direktiiv asendada uue õigusaktiga, millega laiendatakse direktiivi reguleerimisala ja muudetakse see tõhusamaks.

(4)

Seega tuleks direktiiv 80/1119/EMÜ kehtetuks tunnistada.

(5)

Ühenduse statistilisi andmeid kõikide transpordiliikide kohta tuleks koguda ühiste põhimõtete ja normide kohaselt, et saavutada transpordiliikide vahel võimalikult hea võrreldavus.

(6)

Kõikides liikmesriikides ei esine siseveetransporti ja seetõttu piirdub käesoleva määruse mõju liikmesriikidega, kus see on olemas.

(7)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtlustatud andmete tootmist võimaldavate ühiste statistiliste standardite loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(8)

Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (3) on käesoleva määruse sätete raamistikuks.

(9)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4).

(10)

Nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (5) loodud statistikaprogrammi komiteega on konsulteeritud kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 3,

a)

kaubaveo suhtes laevadel, mille kandevõime on alla 50 tonni;

b)

peamiselt sõitjateveoks kasutatavate laevade suhtes;

c)

üleveoks kasutatavate laevade suhtes;

d)

sadamate administratsiooni ja riigiasutuste poolt üksnes mittekaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate laevade suhtes;

e)

üksnes punkerdamiseks või ladustamiseks kasutatavate laevade suhtes;

f)

laevade suhtes, mida ei kasutata kaubaveoks, näiteks kalalaevad, bagerid, ujuvtöökojad, paatmajad ja lõbusõidulaevad.

a)

laevatav siseveetee – veeala, mis ei ole osa merest ja kus saavad liigelda vähemalt 50tonnise kandevõimega tavapäraselt lastitud laevad; kõnealune mõiste hõlmab nii laevatatavaid jõgesid, järvesid kui ka kanaleid;

b)

siseveelaev – laevatatavatel siseveeteedel kaubaveoks või ühiskondlikuks sõitjateveoks ette nähtud ujuvvahend;

c)

laeva riikkondsus – riik, kus siseveelaev on registrisse kantud.

a)

hinnangut selle kohta, milline on olnud koostatud statistikast saadud kasu ühendusele, liikmesriikidele, statistilise teabe tootjatele ja kasutajatele, võrreldes tehtud kulutustega;

b)

hinnangut koostatud statistika kvaliteedi kohta;

c)

võimalikku parandamist vajavate valdkondade ja saadud tulemuste põhjal vajalikuks peetavate muudatuste kindlaksmääramist.

a)

siseveetranspordi alase statistika ulatust käsitleva künnise kohandamine (artikkel 2);

b)

mõistete kohandamine ja lisamõistete kehtestamine (artikkel 3);

c)

andmete kogumise ulatuse ja lisade sisu kohandamine (artikkel 4);

d)

menetlused andmete edastamiseks komisjonile (Eurostatile), sealhulgas andmevahetust käsitlevad standardid (artikkel 5);

e)

menetlused statistiliste tulemuste avaldamiseks komisjoni (Eurostati) poolt (artikkel 6);

f)

metoodiliste nõuete ja kriteeriumide väljatöötamine ja avaldamine (artikkel 7).

25.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 264/12

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta (3) määrab osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kvootide eraldamise võrdlusaastaks aasta 1999. Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike turg kümnes uues liikmesriigis on seoses uute ettevõtete turuletuleku ja turuosade muutumisega alates 1999. aastast oluliselt muutunud. 1999. aasta kasutamine osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kvootide eraldamise võrdlusaastana nendes uutes liikmesriikides tooks kaasa paljude ettevõtete impordikvoodist ilmajäämise. Seda võiks lugeda meelevaldseks ja see võib viia mittediskrimineerimise ja õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumiseni.

(2)

Üldjuhul peaksid kvoodid põhinema kõige uuematel ja esinduslikumatel näitajatel, et vältida uute liikmesriikide importijate väljajäämist. Seetõttu on asjakohane valida aastad, mille osas on olemas kõige uuemad andmed. Et võimalikult täpselt kajastada olukorda kümne uue liikmesriigi osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike turul, tuleks nende liikmesriikide ettevõtete jaoks kasutada võrdluse alusena 2002. ja 2003. aasta keskmist turuosa.

(3)

Määrust (EÜ) nr 2037/2000 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

“i)

erandina alapunktist h tagab iga Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia tootja ja importija, et tema poolt turule viidavate või omaenda tarbeks kasutatavate osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kalkuleeritud maht, väljendatuna protsentosana alapunktides b, d, e, ja f ette nähtud kalkuleeritud mahtudest, ei ületaks tema protsentuaalset keskmist turuosa 2002. ja 2003. aastal.”

25.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 264/13

(1)

Ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide eesmärk on muu hulgas aidata kaasa keskkonna kvaliteedi säilitamisele, kaitsmisele ja parandamisele ning inimeste tervise kaitsele, edendades seeläbi säästvat arengut.

(2)

Kuuendas keskkonnaalases ühenduse tegevusprogrammis (3) rõhutatakse vajadust varustada üldsust piisava keskkonnainfoga ja pakkuda üldsusele tõhusaid võimalusi keskkonnaasjade otsustamises osalemiseks, aidates sellega tõsta otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust ning suurendades üldsuse teadlikkust ja toetust vastuvõetud otsustele. Lisaks sellele soodustatakse programmiga sarnaselt eelmistele programmidele (4) ühenduse keskkonnakaitsealaste õigusaktide tõhusamat kohaldamist ja rakendamist, sealhulgas ühenduse eeskirjade täitmist ja meetmete võtmist ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide rikkumise korral.

(3)

Ühendus kirjutas 25. juunil 1998 alla Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile (edaspidi Århusi konventsioon). Ühendus kiitis Århusi konventsiooni heaks 17. veebruaril 2005 (5) Ühenduse õigusaktide sätted peaksid olema nimetatud konventsiooniga kooskõlas.

(4)

Ühendus on juba vastu võtnud õigusaktide kogumi, mis üha areneb ja aitab kaasa Århusi konventsiooni eesmärkide saavutamisele. Tuleks sätestada konventsiooni nõuete kohaldamine ühenduse institutsioonide ja organite suhtes.

(5)

On asjakohane käsitleda ühes õigusaktis Århusi konventsiooni kolme sammast, milleks on keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ja neis asjus kohtu poole pöördumine, ning kehtestada eesmärke ja mõisteid käsitlevad ühised sätted. Sellega aidatakse kaasa õigusaktide ratsionaliseerimisele ja ühenduse institutsioonide ja organite suhtes võetud rakendusmeetmete läbipaistvuse suurendamisele.

(6)

Üldpõhimõtte kohaselt ei diskrimineerita Århusi konventsiooni kolme sambaga tagatud õiguste osas kedagi kodakondsuse, rahvuse või alalise elukoha alusel.

(7)

Århusi konventsioonis on avaliku võimu organid määratletud üldises tähenduses põhimõttel, et igasugusel avaliku võimu teostamisel peaksid olema tagatud õigused üksikisikutele ja nende organisatsioonidele. Seetõttu on vaja, et käesolevas määruses nimetatud ühenduse institutsioonid ja organid oleksid määratletud samasugusel üldisel ja funktsionaalsel viisil. Århusi konventsiooni alusel võib ühenduse institutsioone ja organeid konventsiooni kohaldamisalast välja jätta, kui nad tegutsevad õigusemõistjana või seadusandjana. Keskkonnainfo kättesaadavust käsitlevaid sätteid tuleks siiski kohaldada seadusandjana tegutsevate ühenduse institutsioonide ja organite suhtes, et säilitada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (6).

(8)

Käesolevas määruses hõlmab keskkonnainfo mõiste mis tahes vormis teavet keskkonnaseisundi kohta. Sellel mõistel, mis on vastavusse viidud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (7) määratletud mõistega, on Århusi konventsioonis sätestatud mõistega sama sisu. Määruses (EÜ) nr 1049/2001 toodud “dokumendi” mõiste hõlmab keskkonnainfot nagu see on määratletud käesolevas määruses.

(9)

Käesoleva määrusega on kohane näha ette kavade ja programmide mõiste, võttes arvesse Århusi konventsiooni sätteid ja paralleelset lähenemisviisi, mida järgitakse seoses EÜ kehtivatest õigusaktidest tulenevate liikmesriikide kohustustega. “Keskkonnaga seotud kavad ja programmid” tuleb määratleda seoses ühenduse keskkonnapoliitika eesmärkide ja prioriteetide saavutamisel antava panusega või tõenäolise olulise mõjuga sellele. Kuuendas keskkonnaalases ühenduse tegevusprogrammis kehtestatakse ühenduse keskkonnapoliitika eesmärgid kümneks aastaks alates 22. juulist 2002 ja nende saavutamiseks kavandatud meetmed. Selle ajavahemiku möödumisel tuleks vastu võtta järgmine keskkonnaalane tegevusprogramm.

(10)

Pidades silmas asjaolu, et keskkonnaõigus areneb pidevalt, peaks keskkonnaõiguse mõiste osutama ühenduse keskkonnapoliitika eesmärkidele, nagu need on sätestatud asutamislepingus.

(11)

Halduse üksikaktide suhtes peaks olema võimalik kohaldada vaidemenetlust, kui need aktid on õiguslikult siduvad ja neil on väline mõju. Samamoodi peaks olema hõlmatud tegevusetus, kui on olemas kohustus võtta vastu haldusakt keskkonnaõiguse alusel. Kuna õigusemõistjana või seadusandjana tegutseva ühenduse institutsiooni või organi õigusakte võib kohaldamisalast välja jätta, peaks sama kohaldatama teiste uurimismenetluste suhtes, milles ühenduse institutsioon või organ tegutseb haldusjärelevalveorganina asutamislepingu sätete alusel.

(12)

Århusi konventsioon näeb ette üldsusele keskkonnainfo kättesaadavuse võimaldamist kas taotluse alusel või konventsiooniga hõlmatud asutuste aktiivse levitustegevuse kaudu. Määrust (EÜ) nr 1049/2001 kohaldatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni suhtes, aga ka ametite ja sarnaste organite suhtes, mis on loodud ühenduse õigusaktiga. Määruses sätestatakse nende institutsioonide jaoks eeskirjad, mis suures ulatuses vastavad Århusi konventsioonis sätestatud eeskirjadele. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamisala on vaja laiendada kõikidele teistele ühenduse institutsioonidele ja organitele.

(13)

Kui Århusi konventsioonis on sätteid, mida ei ole täielikult või osaliselt määruses (EÜ) nr 1049/2001, tuleb need ette näha, eelkõige seoses keskkonnainfo kogumise ja levitamisega.

(14)

Selleks et üldsuse õigus keskkonnainfot saada toimiks, on oluline keskkonnainfo hea kvaliteet. Seetõttu on kohane kehtestada eeskirjad, mis kohustavad ühenduse institutsioone ja organeid tagama vastava kvaliteedi.

(15)

Kui määruses (EÜ) nr 1049/2001 on ette nähtud erandid, tuleks neid kohaldada vastavalt käesoleva määruse mis tahes erisätetele, mis käsitlevad keskkonnainfo saamise taotlusi. Keskkonnainfo kättesaadavaks tegemisest keeldumise aluseid tuleks tõlgendada kitsendavalt, võttes arvesse, kas avalikustamine teeniks üldsuse huvi ja kas taotletud info on seotud heidetega keskkonda. Mõiste “ärihuvid” hõlmab pangandussektoris tegutsevate institutsioonide ja organite sõlmitud konfidentsiaalsuskokkuleppeid.

(16)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsusele nr 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik, (8) on ühenduse tasandil juba loodud võrgustik, et komisjoni abiga edendada koostööd ja koordineerida tegevust liikmesriikide vahel eesmärgiga parandada mitmete nakkushaiguste tõkestamist ja kontrolli ühenduses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1786/2002/EÜ (9) võetakse rahvatervise valdkonnas vastu ühenduse tegevusprogramm, mis täiendab liikmesriikide poliitikat. Rahvatervise arendamiseks teabe ja teadmiste parandamine ning terviseohtudele kiire ja kooskõlastatud reageerimisvõime parandamine, mis on mõlemad nimetatud programmi elemendid, on eesmärgid, mis on täielikult kooskõlas Århusi konventsiooni nõuetega. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira seega otsuste nr 2119/98/EÜ ja nr 1786/2002/EÜ kohaldamist.

(17)

Århusi konventsioonis nõutakse, et konventsiooniosalised peavad sätestama üldsuse osalemise keskkonnaga seotud kavade ja programmide ettevalmistamisel. Sellised sätted peavad sisaldama mõistlikke tähtaegu üldsuse teavitamiseks kõnealusest keskkonnaalase otsuse tegemisest. Tõhususe huvides peab üldsuse osalemine toimuma varases etapis, kui kõik lahendusvariandid on veel võimalikud. Ühenduse institutsioonid ja organid peaksid üldsuse osalemist käsitlevate sätete kehtestamisel määratlema üldsuse, kes võib osaleda. Samuti nõutakse Århusi konventsioonis, et konventsiooniosalised otsiksid asjakohases ulatuses sobivaid võimalusi üldsuse kaasamiseks keskkonnaga seotud poliitika kavandamisse.

(18)

Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 võimaldab juurdepääsu kohtumenetlusele või teistele vaidemenetlustele, et vaidlustada üksikisiku ja avaliku võimu organi tegevus ja tegevusetus, mis on vastuolus keskkonnaõiguse sätetega. Kohtu poole pöördumist käsitlevad sätted peaks olema kooskõlas asutamislepinguga. Antud kontekstis on kohane, et käesolev määrus käsitleks üksnes avaliku võimu organite tegevust ja tegevusetust.

(19)

Selleks et tagada piisavad ja tõhusad õiguskaitsevahendid, sealhulgas vahendid, mis on asutamislepingu vastavate sätete alusel kättesaadavad enne Euroopa Ühenduse Kohtu poole pöördumist, on asjakohane, et ühenduse institutsioonile või organile, kes vaidlustatava õigusakti vastu võttis või väidetava haldusliku tegevusetuse korral jättis vastu võtmata, antakse võimalus oma otsus uuesti läbi vaadata või tegevusetuse korral tegutseda.

(20)

Keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevatel valitsusvälistel organisatsioonidel, mis vastavad teatavatele kriteeriumitele, millega tagatakse eelkõige, et tegemist on sõltumatute ja usaldusväärsete organisatsioonidega, kes on näidanud, et nende põhieesmärgiks on edendada keskkonnakaitset, peaks olema õigus esitada vaie ühenduse tasandil, et ühenduse institutsioon või organ vaataks uuesti läbi keskkonnaõiguse alusel vastu võetud õigusaktid või nende vastuvõtmata jätmise, eesmärgiga et kõnealune institutsioon või organ oma otsust muudaks.

(21)

Kui eelmised vaidemenetlused ei ole andnud tulemusi, peaks asjaomasel valitsusvälisel organisatsioonil olema võimalik algatada kohtumenetlus Euroopa Kohtus kooskõlas asutamislepingu vastavate sätetega.

(22)

Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mis on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artiklis 37,

a)

garanteerides üldsusele õiguse saada kätte keskkonnainfot, mille ühenduse institutsioonid või organid on saanud või koostanud ja mis on nende valduses, ning määrates selle õiguse kasutamise põhitingimused ja praktilise korra;

b)

tagades, et keskkonnainfo tehakse üldsusele üha enam kättesaadavaks ja et seda levitatakse üha laiemalt eesmärgiga saavutada selle võimalikult laialdane süstemaatiline kättesaadavus ja levik. Selleks soodustatakse eelkõige arvutikaugside ja/või elektroonilise tehnoloogia kasutamist, kui selline võimalus on olemas;

c)

sätestades üldsuse osalemise seoses keskkonnaalaste kavade ja programmidega;

d)

tagades keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluse ühenduse tasandil käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

a)

taotleja – füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb keskkonnainfot;

b)

üldsus – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;

c)

ühenduse institutsioon või organ – ametiasutus, organ, asutus või agentuur, mis on loodud asutamislepinguga või selle alusel, välja arvatud need, mis tegutsevad õigusemõistjana või seadusandjana. II jaotise sätteid kohaldatakse siiski seadusandjana tegutseva ühenduse institutsiooni või organi suhtes;

d)

keskkonnainfo – kirjalikus, visuaalses, suulises, elektroonilises või muus materiaalses vormis olev teave, mis käsitleb:

e)

keskkonnaalased kavad ja programmid – kavad ja programmid,

Üldisi keskkonnaalaseid tegevusprogramme käsitatakse samuti keskkonnaalaste kavade ja programmidena.

Nimetatud mõiste ei hõlma finants- või eelarvekavasid ja -programme, mis sätestavad teatavate projektide või tegevuste rahastamiskorra või mis on seotud kavandatava aastaeelarvega, ühenduse institutsiooni- või organisiseste tööprogrammidega või üksnes tsiviilkaitseks ettenähtud päästeplaanide ja programmidega;

f)

keskkonnaõigus – ühenduse õigusaktid, mis olenemata nende õiguslikust alusest, aitavad saavutada asutamislepingus sätestatud ühenduse keskkonnapoliitika eesmärke: säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, kasutada loodusressursse kaalutletult ja mõistlikult ning edendada rahvusvahelisel tasandil meetmeid piirkondlike või ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega tegelemiseks;

g)

haldusakt – keskkonnaõiguse kohane üksikmeede, mille on võtnud ühenduse institutsioon või organ ning millel on õiguslikult siduv ja väline mõju;

h)

halduslik tegevusetus – punktis g määratletud haldusakti vastu võtmata jätmine ühenduse institutsiooni või organi poolt.

a)

asutamislepingu artiklid 81, 82, 86 ja 87 (konkurentsieeskirjad);

b)

asutamislepingu artiklid 226 ja 228 (rikkumismenetlused);

c)

asutamislepingu artikkel 195 (ombudsmani menetlused);

d)

asutamislepingu artikkel 280 (Euroopa Pettustevastase Ameti menetlused).

a)

rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide või kokkulepete ja ühenduse keskkonnaalaste või sellega seotud õigusaktide ning keskkonnaga seotud poliitikate, kavade ja programmide tekstid;

b)

eduaruanded punktis a osutatud dokumentide rakendamise kohta, kui ühenduse institutsioonid või organid on need koostanud või hoiavad neid elektroonilises vormis;

c)

ühenduse õiguse rikkumist puudutavates menetlustes võetud meetmed alates põhjendatud arvamuse staadiumist vastavalt asutamislepingu artikli 226 lõikele 1;

d)

keskkonnaseisundi aruanded, nagu on viidatud lõikes 4;

e)

keskkonda mõjutavate või mõjutada võivate tegevuste järelevalve tulemusel saadud andmed või nende kokkuvõtted;

f)

olulise keskkonnamõjuga load ning keskkonnaalased kokkulepped, või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida;

g)

keskkonnamõju uuringud ja keskkonnaelementide riskianalüüsid või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida.

a)

ettepaneku eelnõu, kui see on olemas;

b)

koostamisel oleva kava või programmiga seotud keskkonnainfo või hinnang, kui see on olemas, ja

c)

osalemise praktiline kord, sealhulgas:

a)

ta on sõltumatu mittetulunduslik juriidiline isik vastavalt liikmesriigi siseriiklikule õigusele või tavale;

b)

tema põhieesmärk on keskkonnakaitse edendamine keskkonnaõiguse kontekstis;

c)

ta on tegutsenud üle kahe aasta ja ta tegutseb aktiivselt punktis b nimetatud eesmärgi nimel;

d)

küsimus, mille kohta vaie esitati, on kaetud organisatsiooni eesmärkide ja tegevusega.

25.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 264/20

(1)

Nõukogu 18. juuli 1978. aasta direktiivi 78/659/EMÜ kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Keskkonna kaitsmisel ja parandamisel on vaja võtta konkreetseid meetmeid, et kaitsta vett, sealhulgas kalade elukeskkonnaks sobivat magevett, reostuse eest.

(3)

Ökoloogilisest ja majanduslikust seisukohast vaadatuna on vaja kaitsta kalade populatsioone saasteainete vette juhtimise mitmesuguste kahjulike tagajärgede eest, nagu seda on eriti näiteks teatud liikidesse kuuluvate kalade arvu vähenemine ning mõningatel juhtudel isegi nende liikide kadumine.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, (5) mille eesmärgiks on saavutada, et pinnavee kvaliteet ei põhjustaks keskkonnale olulist mõju ega riske.

(5)

Erinevused liikmesriikides kohaldatavate sätete vahel, mis käsitlevad kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteeti, võivad põhjustada ebavõrdseid konkurentsitingimusi ja mõjutada seetõttu otseselt siseturu toimimist.

(6)

Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks tuleks liikmesriikidel määrata kindlaks veealad, mille suhtes direktiivi kohaldama hakatakse, ning samuti teatavatele näitajatele vastavad piirväärtused. Kindlaks määratud veealad tuleks viie aasta jooksul pärast kindlaksmääramist nende väärtustega vastavusse viia.

(7)

Tuleks sätestada, et kalade elukeskkonnaks sobiv magevesi loetakse teatavatel tingimustel asjakohaste näitajate väärtustele vastavaks, isegi kui teatav protsentuaalne osa sellest veest võetud proovidest ei vasta esitatud piirväärtustele.

(8)

Et tagada kalade elukeskkonnaks sobiva magevee kvaliteedi kontrollimine, tuleks võtta teatav minimaalne arv proove ning teha lisas kirjeldatud näitajate suhtes mõõtmisi. Proovide võtmise sagedust tohib kõnealuse vee kvaliteedist tulenevalt vähendada või selle lõpetada.

(9)

Teatavad loodusolud ei olene liikmesriikidest ning seepärast tuleks ette näha võimalus teha teatavatel juhtudel erandeid käesolevast direktiivist.

(10)

Teaduse ja tehnika arengu tõttu võib osutuda vajalikuks kohandada kiiresti teatavaid lisas I sätestatud nõudeid. Selleks vajalike meetmete rakendamise hõlbustamiseks tuleks ette näha kord vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus (6).

(11)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B-osas esitatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtaegadega,

a)

liikide loomulikku mitmekesisust loovad pärismaised liigid või

b)

liigid, mille suhtes on liikmesriikide pädevad asutused otsustanud, et nende esinemine kõnealustes veekogudes on veemajanduse tarbeks soovitav.

a)

lõhelaste elukeskkonna vesi — vesi, mis sobib või võib sobida sellistesse liikidesse nagu lõhe (Salmo salar), forell (Salmo trutta), harjus (Thymallus thymallus) ja siig (Coregonus) kuuluvate kalade elukeskkonna veeks;

b)

karpkalalaste elukeskkonna vesi — vesi, mis sobib või võib sobida karpkalalaste (Cyprinidae) või muudesse liikidesse nagu harilik haug (Esox lucius), ahven (Perca fluviatilis) ja harilik angerjas (Anguilla anguilla) kuuluvate kalade elukeskkonnaks.

a)

95 % juhtudest proovide puhul, mis on võetud järgmiste näitajate mõõtmiseks: pH, BHT5, nitritid, ioniseerumata ammoniaak, üldammoonium, jääkkloor, üldtsink ja lahustunud vask. Kui proove võetakse alla ühe proovi kuus, peavad kõik proovid vastama nii eespool osutatud väärtustele kui ka märkustele;

b)

I lisas loetletud protsentidel juhtudest järgmiste näitajate puhul: temperatuur ja lahustunud hapnik;

c)

järgmise näitaja puhul kindlaksmääratud keskmise kontsentratsiooni puhul: heljum.

a)

teatavate I lisas esitatud nulliga (0) näitajate puhul erakorraliste ilmastiku- või eriliste geograafiliste tingimuste tõttu;

b)

kui määratud veealadel esineb looduslikku rikastumist teatavate ainetega, nii et I lisas sätestatud väärtused ei ole täidetud.

Looduslik rikastumine on protsess, mille käigus veekogu saab ilma inimese sekkumiseta pinnasest teatavaid aineid.

a)

kokkuvõtvalt artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud veealade kohta;

b)

nende veealade nimistu muutmise kohta kooskõlas artikli 4 lõikega 2;

c)

õigusnormide kohta, mis on kehtestatud uute näitajate kindlaksmääramiseks kooskõlas artikliga 9;

d)

I lisa tabeli I-veerus loetletud väärtuste suhtes tehtud erandite kohta.

25.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 264/32

(1)

Teises nõukogu 13. detsembri 1976. aasta direktiivis 77/91/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks, (3) on sätestatud nõuded mitmele kapitaliga seotud meetmele, mida sellised äriühingud võtavad.

(2)

Komisjon teeb oma 21. mai 2003. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile “Äriühinguõiguse ajakohastamine ja äriühingute juhtimise parandamine Euroopa Liidus – plaan liikuda edasi” järelduse, et direktiivi 77/91/EMÜ lihtsustamine ja ajakohastamine aitaks märkimisväärselt kaasa äritegevuse tõhususe ja konkurentsivõime suurendamisele, ilma et vähendaks aktsionäridele ja võlausaldajatele pakutavat kaitset. Nimetatud eesmärgid on esmatähtsad, kuid ei mõjuta vajadust alustada viivitamata aktsiaseltsi võlausaldajate ja aktsionäride huve piisavalt kaitsvate kapitali säilitamise korra alternatiivide teostatavuse üldist uurimist.

(3)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus lubada jaotada aktsiaid mitterahaliste sissemaksete eest, ilma et aktsiaseltsid peaksid juhtudel, kui sellise sissemakse väärtuse hindamiseks on olemas selge hindamisalus, kasutama spetsiaalset ekspertarvamust. Sellegipoolest tuleks tagada vähemusaktsionäride õigus nõuda sellist hindamist.

(4)

Aktsiaseltsidel peaks olema lubatud omandada oma aktsiaid aktsiaseltsi jaotatava reservkapitali ulatuses ja tuleks pikendada perioodi, milleks üldkoosolek võib anda loa aktsiate omandamiseks, et suurendada aktsiaseltside tegevuse paindlikkust ja vähendada nende halduskoormust, sest nad peavad kiiresti reageerima turu arengutele, mis mõjutavad nende aktsiate hinda.

(5)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus lubada aktsiaseltsidel anda finantsabi nende aktsiate omandamiseks kolmanda isiku poolt aktsiaseltsi jaotatava reservkapitali ulatuses, et suurendada paindlikkust aktsiaseltside aktsiakapitali omandistruktuuri muutuste osas. Selle võimalusega seoses peaksid kehtima tagatised, võttes arvesse käesoleva direktiivi eesmärki kaitsta nii aktsionäre kui ka kolmandaid isikuid.

(6)

Võlausaldajate standardiseeritud kaitse edendamiseks kõikides liikmesriikides peaksid võlausaldajad saama teatavatel tingimustel algatada kohtu- või haldusmenetlust, kui nende nõuete täitmine on aktsiaseltsi aktsiakapitali vähendamise tagajärjel ohus.

(7)

Turu kuritarvitamise ärahoidmise tagamiseks peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel arvestama seda, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta, (4) komisjoni 22. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2273/2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega (5) ja komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/72/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamisega (6).

(8)

Seetõttu tuleks direktiivi 77/91/EMÜ vastavalt muuta.

(9)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende enda tarbeks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need avalikustama,

1)

Artikli 1 lõike 1 kahekümne esimene taane asendatakse järgmisega:

.

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 10a

1.   Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3, kui haldus- või juhtorgani otsuse kohaselt tehakse mitterahaline sissemakse vabalt kaubeldavate väärtpaberite näol, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (8) artikli 4 lõike 1 punktis 18 või rahaturu instrumentide näol, nagu need on määratletud nimetatud direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 19, ja kui neid väärtpabereid või rahaturu instrumente hinnatakse kaalutud keskmise hinna alusel, millega on nendega kaubeldud ühel või mitmel reguleeritud turul, nagu see on määratletud nimetatud direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 14, siseriiklike õigusaktidega määratava piisavalt pika ajavahemiku jooksul enne vastava mitterahalise sissemakse tegemise kuupäeva.

Kui seda hinda on siiski mõjutanud erakorralised asjaolud, mis muudaksid märkimisväärselt vara väärtust sissemakse tegemise kuupäeval, kaasa arvatud olukordades, kus selliste vabalt kaubeldavate väärtpaberite või rahaturu instrumentide turg on likviidsuse kaotanud, tuleb haldus- või juhtorgani algatusel ja vastutusel läbi viia uus hindamine. Eespool nimetatud uue hindamise suhtes kohaldatakse artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3, kui haldus- või juhtorgani otsuse kohaselt tehakse mitterahaline sissemakse varaga, välja arvatud lõikes 1 osutatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite ja rahaturu instrumentidega, mille õiglast väärtust on juba hinnanud tunnustatud sõltumatu ekspert, ja kui on täidetud järgmised tingimused:

Uute oluliste asjaolude ilmnemisel, mis muudaksid märkimisväärselt vara õiglast väärtust selle sissemaksena tasumise kuupäeval, tuleb haldus- või juhtorgani algatusel ja vastutusel läbi viia uus hindamine. Eespool nimetatud uue hindamise suhtes kohaldatakse artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3.

Nimetatud uue hinnangu puudumisel võivad üks või mitu aktsionäri, kellele kuulub aktsiakapitali suurendamist käsitleva otsuse tegemise päeval kokku vähemalt 5 % märgitud kapitalist, nõuda hindamist sõltumatu eksperdi poolt, ning sel juhul kohaldatakse artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3. Selline/sellised aktsionär(id) võib/võivad nõudmise esitada kuni vara sissemaksena tasumise kuupäevani, tingimusel, et nõudmise esitamise päeval kuulub kõnealus(t)ele aktsionäri(de)le endiselt kokku vähemalt 5 % äriühingu märgitud kapitalist nagu aktsiakapitali suurendamist käsitleva otsuse tegemise päeval.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3, kui haldus- või juhtorgani otsuse kohaselt tehakse mitterahaline sissemakse varaga, välja arvatud lõikes 1 osutatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite ja rahaturu instrumentidega, mille õiglane väärtus tuletatakse eelmise majandusaasta kohustuslikes raamatupidamise aruannetes kajastatud konkreetse vara põhjal, tingimusel, et kohustuslikke raamatupidamise aruandeid on auditeeritud kooskõlas nõukogu 17 mai 2006. aasta direktiiviga 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit (9).

Lõike 2 teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 10b

1.   Kui artiklis 10a osutatud mitterahaline sissemakse tehakse ilma artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud eksperdi aruandeta, avaldatakse lisaks artikli 3 punktis h sätestatud nõuetele ja ühe kuu jooksul pärast varalise sissemakse tegemise kuupäeva avaldus, mis sisaldab järgmist:

See avaldamine toimub iga liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ artikliga 3.

2.   Kui mitterahalist sissemakset soovitakse teha ilma artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud eksperdi aruandeta artikli 25 lõike 2 alusel kavandatava kapitali suurendamise kohta, avaldatakse kapitali suurendamise otsuse tegemise kuupäeva ja lõikes 1 nimetatud teavet sisaldav teadaanne iga liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ artikliga 3 enne kui tuleb teha mitterahaline sissemakse. Sellisel juhul piirdub lõike 1 alusel tehtav avaldus kinnitusega, et pärast eespool nimetatud teadaande avaldamist ei ole ilmnenud uusi olulisi asjaolusid.

3.   Iga liikmesriik näeb ette piisavad tagatised artiklis 10a ja käesolevas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks, kui mitterahaline sissemakse tehakse ilma artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud eksperdi aruandeta.

3)

Artikli 11 lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

4)

Artikli 19 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Ilma et see piiraks kõikide samas seisundis olevate aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) (10) kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada kas äriühingul endal või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva kolmanda isiku kaudu omandada oma aktsiaid. Ulatuses, milles sellised omandamised on lubatud, kehtestavad liikmesriigid neile järgmised tingimused:

Lisaks võivad liikmesriigid kehtestada esimeses lõikes määratletud omandamiste suhtes mis tahes järgmised tingimused:

5)

Artikli 20 lõikes 3 asendatakse sõnad “artikli 15 lõike 1 punktis a” sõnadega “artikli 15 lõike 1 punktides a ja b”.

6)

Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Kui liikmesriigid lubavad äriühingul, silmas pidades oma aktsiate omandamist kolmanda isiku poolt, kas otseselt või kaudselt teha ettemakseid või anda laene või tagatisi, kehtivad selliste tehingute suhtes teises, kolmandas, neljandas ja viiendas lõigus sätestatud tingimused.

Tehingud toimuvad haldus- või juhtorgani vastutusel õiglastel turutingimustel, eelkõige seoses äriühingu poolt saadava intressiga ning äriühingule esimeses lõigus osutatud laenude ja ettemaksete eest antava tagatisega. Kolmanda isiku või mitmepoolsete tehingute puhul peab olema iga tehinguosalise krediidiseisundit nõuetekohaselt uuritud.

Haldus- või juhtorgan küsib tehingutele üldkoosoleku eelnevat heakskiitu, ning sel juhul tegutseb üldkoosolek kooskõlas artiklis 40 sätestatud kvoorumi- ja häälteenamusnõuetega. Haldus- või juhtorgan peab esitama üldkoosolekule kirjaliku aruande, milles sisalduvad tehingu põhjused, aktsiaseltsi huvi sellise tehingu sõlmimise vastu, millistel tingimustel tehing sõlmitakse, tehinguga äriühingu likviidsusele ja maksevõimele kaasnevad riskid ning hind, millega kolmas isik aktsiad omandab. See aruanne tuleb vastavalt direktiivi 68/151/EMÜ artiklile 3 esitada avaldamise eesmärgil registrisse kandmiseks.

Kolmandatele isikutele antava finantsabi kogusumma ei tohi mingil hetkel tuua kaasa netovara vähendamist alla artikli 15 lõike 1 punktides a ja b kindlaksmääratud summa, võttes arvesse samuti mis tahes netovara vähendamisi äriühingu oma aktsiate omandamise kaudu äriühingu enda poolt või äriühingu huvides kooskõlas artikli 19 lõikega 1. Äriühing lisab bilansi passiva poolele finantsabi kogusummaga võrdse suurusega jaotamisele mittekuuluva reservi.

Kui kolmas isik omandab äriühingult finantsabi saades äriühingu oma aktsiaid artikli 19 lõike 1 tähenduses või märgib märgitud kapitali suurendamise käigus välja lastud aktsiaid, peab see omandamine või märkimine toimuma õiglase hinna eest.”

7)

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 23a

Juhtudel kui artikli 23 lõikes 1 osutatud tehingu pooleks oleva äriühingu haldus- või juhtorgani üksikliikmed või nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ, mis käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid (11) artikli 1 tähenduses emaettevõtja haldus- või juhtorgani üksikliikmed või selline emaettevõtja ise või oma nimel, kuid selliste organite liikmete või sellise ettevõtja huvides tegutsevad üksikisikud on sellise tehingu teiseks pooleks, tagavad liikmesriigid piisavate tagatiste abil, et selline tehing ei läheks vastuollu äriühingu huvidega.

8)

Artikli 27 lõike 2 teine lõige asendatakse järgmisega:

“Kohaldatakse artikli 10 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 10a ja 10b.”

9)

Artikli 32 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Märgitud kapitali vähendamise puhul on vähemalt võlausaldajatel, kelle nõuded eelnevad vähendamisotsuse avaldamisele, vähemalt õigus saada tagatis nõuete kohta, mis otsuse avaldamise kuupäevaks pole rahuldatud. Liikmesriigid võivad jätta sellise õiguse arvestamata vaid juhul, kui võlausaldajal on piisavad tagatised, või kui need tagatised ei ole vajalikud äriühingu vara silmas pidades.

Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus kehtestatud õiguse kasutamise tingimused. Liikmesriigid tagavad igal juhul, et võlausaldajatel oleks lubatud taotleda kohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi, kui nad suudavad usutavalt näidata, et märgitud kapitali vähenemise tõttu on nende nõuete rahuldamine ohus ja et äriühingult ei ole saadud piisavaid tagatisi.”

10)

Artikli 41 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Liikmesriigid võivad artikli 9 lõikest 1, artikli 19 lõike 1 punkti a esimesest lausest ning artiklitest 25, 26 ja 29 kõrvale kalduda ulatuses, mis on vajalik võtmaks vastu või kohaldamaks sätteid, et ergutada töötajaid või teisi siseriikliku õigusega määratletud isikute rühmi osalema äriühingute kapitalis.”