4.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/1

(1)

Nõukogu 28. aprilli 1981. aasta määrust (EMÜ) nr 1208/81 (millega määratakse kindlaks ühenduse täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala) (3) on oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Hindade registreerimisel ning sekkumisel veise- ja vasikalihasektoris tuleb kohaldada ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaalat.

(3)

Täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisel tuleb lähtuda lihakusest ja rasvasusest; nende kahe kriteeriumi üheaegne kasutamine võimaldab rümpi klassidesse jagada; selliselt klassifitseeritud rümbad tuleb identifitseerida.

(4)

Käesoleva määruse ühtse kohaldamise tagamiseks ühenduses tuleb sätestada ühenduse inspekteerimiskomisjoni kohapealsed kontrollimised,

—

ilma neerude, neerurasva ja vaagnarasvata,

—

ilma vahelihase kõõluselise ja lihaselise osata,

—

ilma sabata,

—

ilma seljaajuta,

—

ilma kubemevoldi rasvkoeta,

—

ilma rümba tagaosa sisetüki seespoolse rasvkoeta,

—

ilma kägiveeni ja sellega külgneva rasvkoeta.

A.

kuni kaheaastaste noorte kastreerimata veiste rümbad;

B.

muude kastreerimata isasloomade rümbad;

C.

kastreeritud isasloomade rümbad;

D.

poeginud lehmade rümbad;

E.

muude emasloomade rümbad.

a)

lihakust, mis on määratletud vastavalt I lisas, ja

b)

rasvasust, mis on määratletud vastavalt II lisas.

4.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/7

(1)

Nõukogu 4. aprilli 1962. aasta määrust nr 26, millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandussaaduste ja toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes (2) on sisuliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Asutamislepingu artikli 36 põhjal on asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamine põllumajandustoodete ja saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes üks ühise põllumajanduspoliitika raames otsustatavaid küsimusi. Järelikult tuleb kõnealuse poliitika arenedes käesoleva määruse sätteid edaspidi täiendada.

(3)

Asutamislepingu artiklis 81 osutatud kokkuleppeid, otsuseid ja tegevusi käsitlevaid, samuti turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega seotud konkurentsieeskirju tuleb põllumajandustoodete ja saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes kohaldada määral, mis ei takista põllumajandusturgude siseriikliku korralduse toimimist ega ohusta ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamist.

(4)

Erilist tähelepanu pälvivad sellised põllumajandustootjate ühendused, kes eelkõige tegelevad põllumajandustoodete ja saaduste ühistootmise või -turustamisega või ühiste seadmete kasutamisega, välja arvatud siis, kui selline ühistegevus välistab konkurentsi või ohustab asutamislepingu artikli 33 eesmärkide saavutamist.

(5)

Ühise põllumajanduspoliitika arengu ohustamise vältimiseks ning selleks, et tagada kõnealuste ettevõtete mittediskrimineeriv kohtlemine ja õiguskindlus, on ainult komisjon, kelle otsuseid on pädev läbi vaatama Euroopa Kohus, volitatud otsustama, kas kahes eespool nimetatud põhjenduses esitatud tingimused on asutamislepingu artiklis 81 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse osas täidetud.

(6)

Ühise põllumajanduspoliitika arendamise ühe osana peaks komisjon põllumajandustoodete ja saaduste tootmiseks või nendega kauplemiseks antavate toetuste rakendamisel koostama olemasolevate, uute või kavatsetavate toetuste nimekirja, et anda liikmesriikidele asjakohast nõu ja pakkuda välja neile sobivaid meetmeid,

4.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/10

(1)

Euroopa Majandusühenduse ja Angola Rahvavabariigi valitsuse vaheline kokkulepe Angola rannikuvetes kalastamise kohta (2) (edaspidi “kokkulepe”) kirjutati alla Luandas 1. veebruaril 1989 ning see jõustus samal kuupäeval vastavalt kõnealuse kokkuleppe artiklile 15.

(2)

Kokkuleppele viimasena lisatud protokolli, millega määratakse kindlaks kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 3. augustist 2002 kuni 2. augustini 2004, (3) ei ole uuendatud, sest teatavad tingimused, mida sisaldas Angola Vabariigi valitsuse poolt oktoobris 2004 vastu võetud vee-elusressursse käsitlev uus õiguslik raamistik, ei sobinud ühenduse nõuetega Angola vetes kalastavate ühenduse laevade tegevuse suhtes.

(3)

Seetõttu tuleks kõnealune kokkulepe selle artiklis 14 sätestatud korra kohaselt denonsseerida.

(4)

Liikmesriigid võivad vastavalt nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 2792/1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord, (4) maksta kalanduskokkuleppest sõltuvate ühenduse laevastike kaluritele ja laevaomanikele tegevuse ajutise peatamise korral hüvitist, kui kalanduskokkulepet ei uuendata või see peatatakse. Hüvitist ei või maksta kauem kui kuus kuud. Hüvitise maksmist võib pikendada veel kuue kuu võrra, kui asjaomase laevastiku suhtes rakendatakse ühenduse poolt heaks kiidetud ümberkorralduskava.

(5)

18. juulil 2005 võttis komisjon vastu otsuse, millega kiideti heaks ümberkorralduskava Euroopa Ühenduse ja Angola Vabariigi vahelise kalastusprotokolli uuendamata jätmisega seotud kalalaevade jaoks Kalanduse Arendusrahastu tegevusprogrammi raames seoses ühenduse struktuuriabiga Hispaania eesmärgi 1 piirkondade kalandussektorile ajavahemikul 2000 kuni 2006.

(6)

Kõnealuse ümberkorralduskava rakendamise hõlbustamiseks tuleks kavaga hõlmatud ühenduse kalalaevad, kes denonsseerimise tagajärjel lõpetavad kokkuleppe alusel toimuva tegevuse, vabastada teatavatest määruse (EÜ) nr 2792/1999 nõuetest. Eelkõige ei peaks nende suhtes kehtima kohustus maksta tagasi riigiabi, mida on antud tegevuse ajutise peatamise korral või laevade uuendamiseks, moderniseerimiseks või seadmete hankimiseks, ega kohustus tõendada pidevat tegevust nende ühenduse kalalaevaregistrist kustutamisele eelneva aasta jooksul,

4.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/12

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

4.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/14

(1)

Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003, (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid, (2) artiklis 21 on sätestatud toetuse vähendamine, mida kohaldatakse juhul, kui abitaotlus esitatakse hilinemisega.

(2)

Mitmes liikmesriigis on 2006. aastat hõlmava ühtse taotluse haldamine toimunud erakorralistes tingimustes. Kõnealune olukord on omakorda eri määral mõjutanud asjaomaste liikmesriikide põllumajandusettevõtjate võimalust esitada oma ühtne taotlus määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 11 lõikega 2 ettenähtud tähtajaks. Vastavalt sellele võidakse kõnealuse olukorraga põhjuseta ohtu seada teatavate põllumajandusettevõtjate õigus saada abi selles ulatuses, millele neil oleks tavapäraselt õigus.

(3)

Eelkõige ettenägematute tehniliste ja haldusraskuste tõttu on Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Portugal, Hispaania ja Ühendkuningriik kogenud ootamatuid probleeme uue ühtse otsemaksete kava praktilisel rakendamisel. Lisaks sellele on oliiviõlisektori lisamine kõnealusesse kavasse märkimisväärselt suurendanud asjaomase süsteemi keerukust. Taotlust esitavate põllumajandusettevõtjate arvukus ning oliivisaludega seonduvad keerulised arvutused on Prantsusmaa, Itaalia, Portugali ja Hispaania puhul veelgi rohkem raskendanud 2006. aastat hõlmavate taotluste läbitöötamist.

(4)

Üleujutustest tingitud tõsise olukorra tõttu Ungaris ja ettenägematute tehniliste probleemide tõttu Poolas seoses asjakohase graafilise teabe esmakordse trükkimisega, edastasid pädevad asutused täielikud taotlusvormid põllumajandusettevõtjatele märkimisväärse hilinemisega ning see mõjutas nende võimalust esitada oma taotlus kindlaksmääratud tähtajaks.

(5)

Võttes arvesse tekkinud olukorda, ei ole 2006. aasta suhtes asjakohane kohaldada toetuse summa vähendamist 1 % võrra iga tööpäeva kohta ning samuti ei tuleks kohaldada määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 21 lõikega 1 ettenähtud erandit seoses taotlustega, mis esitatakse enne asjaomastes liikmesriikides valitseva eriolukorra kohaselt kindlaksmääratavat tähtpäeva.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

a)

Enne 31. maini 2006 järgmiste liikmesriikide puhul:

b)

Enne 15. juunini 2006 järgmiste liikmesriikide puhul:

4.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/19

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1002/2006. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1174/2006. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

4.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/21

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on toodud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)

25. juulil 2006 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seepärast tuleks I lisa vastavalt muuta,

4.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/29

(1)

Asutused ja isikud, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2005/60/EÜ, on kohustatud riski astmest sõltuvalt rakendama tugevdatud nõuetekohase hoolsuse meetmeid teises liikmesriigis või kolmandas riigis elavate riikliku taustaga isikutega teostatavate tehingute või ärisuhete suhtes. Riskianalüüsi kontekstis on sobiv, kui kõnealuste asutuste ja isikute vahendid on suunatud eelkõige toodetele ja tehingutele, mida iseloomustab suurem rahapesu risk. Riikliku taustaga isikuteks peetakse isikuid, kellele on usaldatud oluliste avalike funktsioonide täitmine, nende lähimaid perekonnaliikmeid või selliste isikute teadaolevaid lähedasi kaastöötajaid. Riikliku taustaga isikute kontseptsiooni ühtse kohaldamise tagamiseks on nende isikute määratlemisel oluline arvesse võtta käsitletavate riikide sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke erinevusi.

(2)

Asutused ja isikud, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2005/60/EÜ, ei pruugi vaatamata asjakohaste ja piisavate meetmete võtmisele tuvastada kliendi kuulumist mõnda riikliku taustaga isikute kategooriasse. Sellises olukorras peaks liikmesriik kõnealuse direktiivi kohaldamisega seotud õiguste teostamisel hoolikalt arvestama vajadusega kindlustada, et asjaomaste isikute automaatne vastutus eksimuse puhul oleks välditud. Liikmesriigid võiksid kaaluda ka direktiivi sätete järgimise lihtsustamist, andes asutustele ja isikutele sellega seoses vajalikke suuniseid.

(3)

Riiklikust tasandist madalamal olevate avalike funktsioonide täitmist ei tuleks üldjuhul lugeda oluliseks. Kui poliitiline ametikoht on siiski võrreldav samaväärse ametikohaga riiklikul tasandil, peaksid asutused ja isikud, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, riski astmest sõltuvalt kaaluma, kas neid avalikke funktsioone täitvaid isikuid tuleks pidada riikliku taustaga isikuteks või mitte.

(4)

Asutused ja isikud, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2005/60/EÜ, on direktiivi kohaselt kohustatud tuvastama olulisi avalikke funktsioone täitvate füüsiliste isikute lähedased kaastöötajad, ainult siis, kui kontakt kaastöötajaga on avalikkusele teada või kui asutusel või isikul on põhjust arvata, et selline kontakt on olemas. See ei eelda niisiis aktiivset kontrolli teostamist asutuste või isikute poolt, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse.

(5)

Riikliku taustaga isikute mõiste alla kuuluvad isikud ei kuulu pärast teatava minimaalse ajavahemiku möödumist sellesse kategooriasse, kui nad on lõpetanud oluliste avalike ülesannete täitmise.

(6)

Kuna kliendi suhtes rakendatavate riskiastmest sõltuvate nõuetekohase hoolsuse menetluste kohandamine on madala riskiga olukordades direktiivi 2005/60/EÜ tavapärane tööriist ning võttes arvesse, et kliendi suhtes rakendatavad lihtsustatud nõuetekohase hoolsuse menetlused nõuavad asjakohaseid kontrolle ja tasakaalu süsteemis, mille eesmärk on vältida rahapesu ja terrorismi rahastamist, tuleks kliendi suhtes rakendatavat lihtsustatud nõuetekohase hoolsuse menetluste kasutamist piirata teatavale arvule juhtumitele. Nimetatud juhtumitel ei vabastata kohustustest asutusi ja isikuid, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, ja neilt oodatakse muu hulgas ärisuhete järelevalve teostamist, et tuvastada keerukaid, ebatavalisi või suuremahulisi tehinguid, millel ei ole selget majanduslikku ega ilmset seaduslikku eesmärki.

(7)

Siseriiklikke avalik-õiguslikke asutusi peetakse üldiselt oma liikmesriigi piires madala riskiga klientideks ja direktiivi 2005/60/EÜ kohaselt võib nende suhtes rakendada lihtsustatud nõuetekohase hoolsuse menetlusi. Siiski ei rakendata ühegi ühenduse institutsiooni, asutuse ega agentuuri, kaasa arvatud Euroopa Keskpanga (EKP), suhtes direktiivi alusel otse lihtsustatud nõuetekohast hoolsust kliendi suhtes, kuna nad ei kuulu siseriiklike avalik-õiguslike asutuste kategooriasse või EKP puhul krediidi- ja finantsasutuste kategooriasse. Kõnealused institutsioonid on madala rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga ning neid tuleks seetõttu pidada madala riskiga klientideks ja nende suhtes võiks asjakohaste kriteeriumite täitmise korral rakendada lihtsustatud nõuetekohase hoolsuse menetlusi.

(8)

Lisaks sellele peaks olema võimalik kohaldada lihtsustatud nõuetekohast hoolsust kliendi suhtes siis, kui finantstegevust teostavad juriidilised isikud, kes ei mahu direktiivi 2005/60/EÜ finantsasutuse määratluse alla, vaid kuuluvad kõnealusest direktiivist lähtuvalt riiklike õigusaktide reguleerimisalasse, ning kes järgivad läbipaistvusele ja identiteedi kontrollmehhanismile esitatavaid piisavaid nõudeid, eelkõige tõhustatud järelevalvenõudeid. Eelnevat võiks kohaldada kindlustusteenuseid pakkuvate ettevõtjate puhul.

(9)

Kliendi suhtes rakendatavaid lihtsustatud hoolsuse menetlusi peaks olema võimalik kohaldada piiratud tingimustes ka toodetele ja nendega seotud tehingutele, näiteks kui kõnealuse finantstoote kasu ei saa üldiselt kolmandate isikute kasuna realiseerida ja kui kasu on realiseeritav ainult pikemas perspektiivis, nagu mõnede investeerimiskindlustuse poliiside või säästutoodete puhul, või kui finantstoote eesmärk on materiaalse põhivara finantseerimine liisingulepinguna, mil alusvara soodustatud isikuks koos omandiõigusega jääb liisingufirma, või madala väärtusega tarbijalaenuna, tingimusel, et tehingud teostatakse pangaarvete kaudu ja need jäävad allapoole teatavat ülemmäära. Riigi kontrollitavate toodete suhtes, mis on tavaliselt suunatud kindlatele kliendikategooriatele nagu lastele suunatud säästutooted, tuleks rakendada kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohase hoolsuse menetlusi isegi siis, kui kõik tingimused ei ole täidetud. Riigi kontrolli tuleks mõista kui finantsturgude tavajärelevalvet ületavat tegevust ning seda ei peaks tõlgendama riigi poolt otseselt pakutavate toodetena, nagu riiklike võlaväärtpaberitena.

(10)

Liikmesriigid peaksid enne kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohase hoolsuse menetluste kasutamise lubamist hindama, kas kõnealused kliendid, tooted või tehingud on madala rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga, juhtides eelkõige tähelepanu kõnealuste klientide mis tahes tegevusele või mis tahes toodetele või tehingutele, mille olemuse tõttu võib pidada väga tõenäoliseks, et neid kasutatakse või kuritarvitatakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärkidel. Riskiteguri ja võimaliku kahtlusena tuleks eelkõige arvesse võtta kliendi katseid tegutseda madala riskiga toodete puhul anonüümsena või varjata oma isikut.

(11)

Teatavatel juhtudel võivad füüsilised või juriidilised isikud teostada finantstegevust harva või väga piiratult ja muude tegevuste kõrvalt, nagu näiteks hotellid, mis pakuvad oma klientidele valuutavahetusteenust. Direktiiviga 2005/60/EÜ lubatakse liikmesriikidel otsustada, et mainitud finantstegevus ei kuulu kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse. Tegevuse juhusliku või väga piiratud loomuse hindamine tuleks läbi viia asjaomase ettevõtte tehingute ja käibega seotud kvantitatiivsete künniste alusel. Kõnealused künnised tuleks kindlaks määrata riiklikul tasandil, sõltuvalt finantstegevuse liigist ning arvestades riikide eripärasid.

(12)

Lisaks sellele ei peaks isik, kes tegeleb finantstegevusega harva või väga piiratud mahus, osutama avalikkusele kõiki finantsteenuseid, vaid ainult selliseid teenuseid, mis aitavad tal parandada tema põhitegevuse tulemusi. Kui isiku põhitegevus on seotud tegevusega, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2005/60/EÜ, ei tuleks juhusliku või piiratud finantstegevusega seotud erandit rakendada, välja arvatud juhul, kui tegemist on kaupadega kauplevate isikutega.

(13)

Teatavate finantsteenuste, nagu rahaarveldus- või ülekandeteenuste kasutamine või kuritarvitamine rahapesuks või terrorismi rahastamiseks on tõenäolisem. Seetõttu on vajalik tagada, et nimetatud ja nendega sarnaseid finantstegevusi ei jäeta direktiivi 2005/60/EÜ rakendusalast väljapoole.

(14)

Tuleks sätestada, et direktiivi 2005/60/EÜ artikli 2 lõikest 2 tulenevad otsused oleks võimalik vajadusel võimalikult kiiresti tühistada.

(15)

Liikmesriigid peaksid tagama, et erandeid käsitlevaid otsuseid ei kuritarvitataks rahapesu ega terrorismi rahastamise eesmärgil. Eriti tuleks vältida direktiivi 2005/60/EÜ artikli 2 lõike 2 alusel otsuste tegemist juhtumites, kus riiklike ametiasutuste järelevalve- ja täitetegevus põhjustab raskusi liikmesriikide pädevuste kattumise tõttu nagu finantsteenuste osutamine erinevates liikmesriikides asuvate sadamate vahel transporditeenuseid pakkuvate laevade pardal.

(16)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) (2) ja nõukogu 27. mai 2002. aasta määruse (EÜ) nr 881/2002 (millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist) (3) kohaldamist.

(17)

Kõnealuses direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise komitee arvamusega,

1.

riikliku taustaga isikute määratluse tehnilised aspektid nagu need on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 8;

2.

tehnilised kriteeriumid, et hinnata, kas olukordade rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk on teatavates olukordades vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 11 lõigetele 2 ja 5 madal;

3.

tehnilised kriteeriumid, et hinnata, kas kooskõlas direktiivi 2005/60/EÜ artikli 2 lõikega 2 on õigustatud käesoleva direktiivi kohaldamata jätmine teatavate juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes, kes teevad finantstoiminguid harva või väga piiratud mahus.

a)

riigipead, valitsusjuhid, ministrid ning ase- või abiministrid;

b)

parlamendiliikmed;

c)

ülemkohtute, konstitutsioonikohtute või teiste kõrgema taseme kohtute liikmed, kelle otsuseid edasi ei kaevata, välja arvatud erandjuhtudel;

d)

riikide kontrolliasutuste ja keskpankade nõukogude liikmed;

e)

suursaadikud, asjurid ja kaitsejõudude kõrgemad ohvitserid;

f)

riigiettevõtete haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite liikmed.

a)

abikaasa;

b)

riikliku õiguse kohaselt abikaasaga samaväärne partner;

c)

lapsed ja nende abikaasad või partnerid;

d)

vanemad.

a)

füüsiline isik, kes on juriidilise isiku või õigusliku üksuse ühine kasusaav omanik või kellel on lähedased ärisuhted lõikes 1 viidatud isikuga;

b)

isik, kelle kasusaavas ainuomandis on juriidiline isik või õiguslik üksus ja mis on teadaolevalt asutatud tegelikult lõigus 1 viidatud isiku kasuks.

a)

klient täidab Euroopa Liidu lepingust, Euroopa Ühenduste asutamislepingust või ühenduse teisestest õigusaktidest tulenevalt olulisi avalikke funktsioone;

b)

kliendi isik on avalikult tuvastatav, läbipaistev ja kindel;

c)

kliendi tegevus ja tema raamatupidamistavad on läbipaistvad;

d)

klient on vastutav ühenduse institutsioonide või liikmesriikide ametiasutuste ees või on kasutusel muud asjakohased kontroll- ja võrdlusmenetlused, millega tagatakse kliendi tegevuse kontroll.

a)

klient on õigussubjekt, kes teostab finantstegevust väljaspool direktiivi 2005/60/EÜ artikli 2 reguleerimisala, kuid kellele on riiklike õigusaktidega laiendatud direktiivi artikli 4 kohaselt sellest direktiivist tulenevad kohustused;

b)

kliendi isik on avalikult tuvastatav, läbipaistev ja kindel;

c)

kliendil peab finantstegevuse teostamiseks olema riiklikele õigusaktidele vastav kohustuslik litsents ja pädevad asutused võivad keelduda litsentsi väljastamast, kui nad ei ole kindlad, et asjaomaste üksuste tegelikud juhid või tegelikult kasu saavad omanikud on selleks sobivad isikud;

d)

direktiivi 2005/60/EÜ artikli 37 lõike 3 kohaselt teostavad pädevad asutused kliendi üle järelevalvet nimetatud direktiivi üle võtvate riiklike õigusaktide ja vajadusel riiklikest õigusaktidest tulenevate teiste kohustuste täitmise kohta;

e)

kui klient ei täida punktis a osutatud kohustusi, määratakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, kaasa arvatud võimalikud asjakohased haldusmeetmed või haldussanktsioonid.

a)

kõnealuse toote aluseks on kirjalik leping;

b)

kõnealused tehingud sooritatakse kliendi arve kaudu, mis asub direktiivis 2005/60/EÜ käsitletud krediidiasutuses või kolmandas riigis asuvas krediidiasutuses, mis kohaldab kõnealuses direktiivis sätestatud nõuetega võrdväärseid nõudeid;

c)

kõnealune toode või tehing ei ole anonüümne ning selle olemus võimaldab direktiivi 2005/60/EÜ artikli 7 punkti c õigeaegset kohaldamist;

d)

käsitletava toote puhul kehtib eelnevalt kindlaksmääratud ülemmäär;

e)

toodetest või tehingutest saadavat kasu ei või realiseerida kolmandate isikute kasuna, välja arvatud surma, töövõimetuse, eelnevalt kindlaks määratud kõrge vanuseni jõudmise või muu sarnase juhtumi puhul;

f)

juhul kui tooted või tehingud võimaldavad investeeringuid finantsvahenditesse või nõuetesse, kaasa arvatud kindlustus või muud liiki tingimuslikud nõuded:

a)

finantstegevus on piiratud absoluutarvudes;

b)

finantstegevus on tehingupõhiselt piiratud;

c)

finantstegevus ei ole põhitegevus;

d)

finantstegevus on kõrvaltegevus ja otseselt seotud põhitegevusega;

e)

põhitegevus ei ole direktiivi 2005/60/EÜ artikli 2 lõikes 1 nimetatud tegevus, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti 3 alapunktis e osutatud tegevus;

f)

finantstegevus on suunatud ainult põhitegevuse klientidele ja see ei ole avatud teenus.

4.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/35

(1)

Komisjon on juba järk-järgult lõpetanud klorofluorosüsinike, muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsinike, haloonide, süsiniktetrakloriidi, 1,1,1-trikloroetaani, bromofluorosüsivesinike ja bromoklorometaani tootmise ja tarbimise.

(2)

Komisjon peab igal aastal kindlaks määrama kõnealuste kontrollitavate ainete olulise kasutuse, kasutada lubatud kogused ja äriühingud, kellel on õigus neid kasutada.

(3)

Osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva Montreali protokolli (edaspidi “Montreali protokoll”) osaliste otsusega IV/25 kehtestatakse kriteeriumid, mida komisjon kasutab olulise kasutuse kindlaksmääramiseks, ning lubatakse igal osalisel toota ja tarbida kontrollitavaid aineid oluliseks kasutuseks vajalikus koguses.

(4)

Montreali protokolli osaliste otsusega XV/8 lubatakse selline tootmine ja tarbimine, mis on vajalik Montreali protokolli A, B ja C lisades (II ja III rühma ained) loetletud kontrollitavate ainete oluliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks, mis on esitatud osaliste seitsmenda kohtumise aruande IV lisas, kui Montreali protokolli osaliste kuuenda kohtumise aruande II lisas ning osaliste otsustes VII/11, XI/15 ja XV/5 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti. Montreali protokolli osaliste otsusega XVII/10 on lubatud toota ja tarbida Montreali protokolli E lisas loetletud kontrollitavat ainet, et vastata metüülbromiidi laboratoorse ja analüütilise kasutuse vajadustele.

(5)

Vastavalt Montreali protokolli osaliste otsuse XII/2 punktile 3 klorofluorosüsiniku-vabadele dosaatorinhalaatoritele ülemineku soodustamise meetmete kohta on kõik liikmesriigid teavitanud (2) ÜRO Keskkonnaprogrammi, et klorofluorosüsinikud (CFCs) ei ole enam olulised selliste salbutamooli sisaldavate CFC-dosaatorinhalaatorite valmistamisel, mis on ette nähtud turustamiseks Euroopa Ühenduses.

Austria, Belgia, Eesti, Kreeka, Leedu, Läti, Madalmaad, Norra, Portugal, Saksamaa, Slovaki Vabariik, Sloveenia, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari on teavitanud ÜRO Keskkonnaprogrammi, et klorofluorosüsinike kasutamist ei peeta enam oluliseks selliste Euroopa Ühenduses turustamiseks ettenähtud dosaatorinhalaatorite valmistamisel, mis sisaldavad lühitoimeliste beeta-agonist-bronhilõõgastite ravimirühma kuuluvaid toimeaineid, täpsemalt terbutaliini, (3) fenoterooli, ortsiprenaliini, reproterooli, karbuterooli, heksoprenaliini, pirbuterooli, klenbuterooli, bitolterooli ja prokaterooli.

Belgia, Eesti, Läti, Madalmaad, Rootsi, Saksamaa, Slovaki Vabariik, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari on teavitanud ÜRO Keskkonnaprogrammi, et klorofluorosüsinike kasutamist ei peeta enam oluliseks selliste Euroopa Ühenduses turustamiseks ettenähtud dosaatorinhalaatorite valmistamisel, mis sisaldavad inhaleeritavate steroidide ravimirühma kuuluvaid toimeaineid, täpsemalt beklometasooni, deksametasooni, flunisoliidi, flutikasooni, budesoniidi (4) ja triamsinolooni.

Hispaania (beklometasoon, flutikasoon), Iirimaa (beklometasoon, flutikasoon), Itaalia (beklometasoon, flutikasoon, budesoniid), Malta (flutikasoon, budesoniid), Portugal (flutikasoon, budesoniid), Prantsusmaa (beklometasoon, flutikasoon), Sloveenia (beklometsaoon, flutikasoon, budesoniid), Soome (beklometasoon, flutikasoon), Taani (beklometasoon, flutikasoon) ja Ühendkuningriik (flutikaoon) on teavitanud ÜRO Keskkonnaprogrammi, et klorofluorosüsinike kasutamist ei peeta enam oluliseks selliste Euroopa Ühenduses turustamiseks ettenähtud dosaatorinhalaatorite valmistamisel, mis sisaldavad inhaleeritavate steroidide ravimirühma kuuluvaid, iga liikmesriigi kohta sulgudes esitatud toimeaineid.

Belgia, Eesti, Kreeka, Läti, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovaki Vabariik, Sloveenia, Soome, Taani ja Tšehhi Vabariik on teavitanud ÜRO Keskkonnaprogrammi, et klorofluorosüsinike kasutamist ei peeta enam oluliseks selliste Euroopa Ühenduses turustamiseks ettenähtud dosaatorinhalaatorite valmistamisel, mis sisaldavad mittesteroidsete põletikuvastaste ainete ravimirühma kuuluvaid toimeaineid, täpsemalt kromoglütsiinhapet ja nedokromiili.

Portugal on teavitanud ÜRO Keskkonnaprogrammi, et klorofluorosüsinike kasutamist ei peeta enam oluliseks selliste Euroopa Ühenduses turustamiseks ettenähtud dosaatorinhalaatorite valmistamisel, mis sisaldavad toimeainena kromoglütsiinhapet. Hispaania on teavitanud ÜRO Keskkonnaprogrammi, et klorofluorosüsinike (CFCs) kasutamist ei peeta enam oluliseks selliste Euroopa Ühenduses turustamiseks ettenähtud dosaatorinhalaatorite valmistamisel, mis sisaldavad toimeainena nedokromiili.

Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Läti, Madalmaad, Malta, Rootsi, Saksamaa, Slovaki Vabariik, Soome, Tšehhi Vabariik, Taani, Ungari ja Ühendkuningriik on teavitanud ÜRO Keskkonnaprogrammi, et klorofluorosüsinike kasutamist ei peeta enam oluliseks selliste Euroopa Ühenduses turustamiseks ettenähtud dosaatorinhalaatorite valmistamisel, mis sisaldavad antikoliinergiliste bronhilõõgastite ravimirühma kuuluvaid toimeaineid, täpsemalt ipatroopiumbromiidi ja oksitroopiumbromiidi.

Portugal on teavitanud ÜRO Keskkonnaprogrammi, et klorofluorosüsinike kasutamist ei peeta enam oluliseks selliste Euroopa Ühenduses turustamiseks ettenähtud dosaatorinhalaatorite valmistamisel, mis sisaldavad toimeainena ipatroopiumbromiidi.

Saksamaa on teavitanud eavitanud ÜRO Keskkonnaprogrammi, et klorofluorosüsinike kasutamist ei peeta enam oluliseks selliste Euroopa Ühenduses turustamiseks ettenähtud dosaatorinhalaatorite valmistamisel, mis sisaldavad pikaitoimeliste beeta-agonist-bronhilõõgastite ravimirühma kuuluvaid toimeaineid, täpsemalt formoterooli ja salmeterooli.

Itaalia on teavitanud ÜRO Keskkonnaprogrammi, et klorofluorosüsinike (CFCs) kasutamist ei peeta enam oluliseks selliste Euroopa Ühenduses turustamiseks ettenähtud dosaatorinhalaatorite valmistamisel, mis sisaldavad toimeainena formoterooli.

Madalmaad ja Saksamaa on teavitanud ÜRO Keskkonnaprogrammi, et klorofluorosüsinike kasutamist ei peeta enam oluliseks selliste Euroopa Ühenduses turustamiseks ettenähtud dosaatorinhalaatorite valmistamisel, mis sisaldavad toimeainete kombinatsioone.

Määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 4 lõike 4 punkti i alapunktiga b keelatakse klorofluorosüsinike kasutamine ja turuleviimine, kui neid ei peeta oluliseks kõnealuse määruse artikli 3 lõikega 1 kindlaksmääratud tingimustel. Seepärast on kõnealused otsused, mille kohaselt klorofluorosüsinike kasutamine ei ole vältimatu, vähendanud nõudlust Euroopa Ühenduses turustavates dosaatorinhalaatorites kasutatavate klorofluorosüsinike järele. Lisaks keelatakse määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 4 lõikega 6 CFC-dosaatorinhalaatorite importimine ja turuleviimine, kui kõnesolevates toodetes sisalduvaid klorofluorosüsinikke ei peeta oluliseks artikli 3 lõikega 1 kindlaksmääratud tingimustel.

(6)

Komisjon avaldas 8. juulil 2005. aastal teatise (5) neile ühenduse 25 liikmesriigi äriühingutele, kes taotlevad komisjonilt luba kasutada kontrollitavaid aineid oluliseks kasutuseks ühenduses 2006. aastal, ja on saanud deklaratsioonid kontrollitavate ainete kavandatava olulise kasutuse kohta 2006. aastal.

(7)

Selle tagamiseks, et asjast huvitatud äriühingutel ja ettevõtjatel oleks edaspidigi võimalik kasutada litsentsimissüsteemi, on asjakohane kohaldada käesolevat otsust alates 1. jaanuarist 2006.

(8)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 lõike 1 kohaselt asutatud korralduskomitee arvamusega,

1.

klorofluorosüsinike 11, 12, 113, 114 ja 115 olulise meditsiinilise kasutuse kvoodid jaotatakse II lisas märgitud äriühingutele;

2.

klorofluorosüsinike 11, 12, 113, 114 ja 115 ning muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsinike olulise laboratoorse kasutuse kvoodid jaotatakse III lisas märgitud äriühingutele;

3.

haloonide olulise laboratoorse kasutuse kvoodid jaotatakse IV lisas märgitud äriühingutele;

4.

süsiniktetrakloriidi olulise laboratoorse kasutuse kvoodid jaotatakse V lisas märgitud äriühingutele;

5.

1,1,1-trikloroetaani olulise laboratoorse kasutuse kvoodid jaotatakse VI lisas märgitud äriühingutele;

6.

metüülbromiidi kriitilise laboratoorse ja analüütilise kasutuse kvoodid jaotatakse VII lisas märgitud äriühingutele;

7.

bromofluorosüsivesinike olulise laboratoorse kasutuse kvoodid jaotatakse VIII lisas märgitud äriühingutele;

8.

bromoklorometaani olulise laboratoorse kasutuse kvoodid jaotatakse IX lisas märgitud äriühingutele;

9.

klorofluorosüsinike 11, 12, 113, 114 ja 115, muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsinike, süsiniktetrakloriidi, 1,1,1-trikloroetaani, bromofluorosüsivesinike ja bromoklorometaani olulise kasutuse kvoodid jaotatakse vastavalt X lisale.

Boehringer Ingelheim (Prantsusmaa) nimel