27.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/1

(1)

28. jaanuaril 2006 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 134/2006 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärit kangmehhanismide ühendusse suunatud impordi suhtes.

(2)

Tuleb meenutada, et dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju analüüsi seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(3)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist teatavate Hiinast pärit kangmehhanismide impordi suhtes esitasid mõned huvitatud isikud oma kirjalikud märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(4)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes vastavad muudatused.

(5)

Ajutise määruse põhjenduses 12 määratleti uuritava tootena kangmehhanismid, mida harilikult kasutatakse paberite ja muude dokumentide arhiveerimiseks kiirköitjates või kaustades. Need on pärit Hiinast ja koosnevad alusplaadile kinnitatud tugevatest painutatud metallelementidest (tavaliselt kahest) ja vähemalt ühest avamispäästikust, mille abil saab lisada ja arhiveerida pabereid ja muid dokumente (edaspidi “vaatlusalune toode”) ning neid liigitatakse tavaliselt CN-koodi ex 8305 10 00 alla.

(6)

Üks huvitatud isik nõudis ühte konkreetset tüüpi kangmehhanismi välja jätmist vaatlusaluse toote määratlusest, kuna: i) huvitatud isikul on patendidisain, mille alusel seda toodetakse ja teised tootjad ei tooda seda tüüpi; ii) neil on Hiina tootjaga ainuõiguslik tarneleping; iii) seda tüüpi kangmehhanismi kasutatakse ainult esmaklassilistes spetsiaalsetes kiirköitjates, mis on tavaliste kiirköitjatega võrreldes kõrgema kvaliteedi ja disainiga ning seetõttu nad ei konkureeri turul tavaliste kangmehhanismide segmendiga; ning iv) see tüüp ei ole majanduslikult asendatav tavalise kangmehhanismiga, võttes arvesse selle palju suuremaid tootmiskulusid.

(7)

Kuid üks teine huvitatud isik väitis, et kõigil kangmehhanismidel on ühesugused omadused, lõppkasutus ja jaotuskanalid. Ta märkis veel, et tootmisprotsess ja kulud ei ole olulised vaatlusaluse toote kindlaksmääramiseks. Ta märkis ka, et iga sooduskohtlemine üht tüüpi kangmehhanismi suhtes, mida kasutab vaid üks kiirköitja tootja, põhjustaks tõsiseid häireid mitte ainult ühenduse kangmehhanismide turul, vaid ka ühenduse kiirköitjate turul.

(8)

Leitakse, et teatavat tüüpi toote patenteeritud disain või ainuõiguslik leping eksportiva tootja ja Euroopa kasutaja vahel, ei õigusta sellisena selle tüübi väljajätmist vaatlusaluse toote või samasuguse toote määratlusest. Kangmehhanism koos kõigi oma omadustega jääb asjaomaseks tooteks sõltumata sellest, kas ta on ainuõigusliku lepinguga patenteeritud või ostetud. Samuti tuleks märkida, et tootmisprotsessid, tootmiskulud ja kvaliteedierinevused ise ei ole samasuguse toote määratlemisel olulised.

(9)

Uurimus kinnitas, et kõigil tootetüüpidel, kaasa arvatud sellel konkreetsel kangmehhanismil, mille väljajätmist nõuti eespool põhjenduses 6, on ühesugused tehnilised ja füüsikalised tooteomadused ja kasutusviisid, ning et kangmehhanismide turul ei eristu selged turusegmendid. Seega on kõik kangmehhanismid üksteist asendavad ning konkureerivad üksteisega ühenduse turul. Seetõttu kuuluvad kõik kangmehhanismide tüübid vaatlusaluse toote ja samasuguse toote määratluse alla. Seepärast tuli põhjenduses 6 esitatud väide tagasi lükata.

(10)

Arvestades eespoolesitatut kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 11–16 esitatud järeldused.

(11)

Ajutise määruse põhjendustes 17–50 on kirjeldatud üldiseid meetodeid, mida kasutati selgitamiseks, kas kangmehhanismide impordi puhul ühenduse turule on esinenud dumpingut. Ajutises määruses esitatud üldised meetodid kinnitatakse pöörates asjakohast tähelepanu allpool nimetatud muudatustele.

(12)

Üks äriühing, kelle suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist, väitis, et tema suhtes oleks tulnud kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, ning et tema olukorda seoses teise tingimusega (raamatupidamine ja audit) ja kolmanda tingimusega (varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ülevõetud moonutused) ei ole uurimise käigus nõuetekohaselt hinnatud. Kuid äriühing ei põhjendanud oma väidet ühegi uue tõendiga.

(13)

Uute faktide ja muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 17–25 esitatud turumajanduslikku kohtlemist käsitlevad järeldused.

(14)

Käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 29 esitatud järeldused esimese äriühingu kohta, kelle suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist, so Dongguan Nanzha Leco Stationery.

(15)

Nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 30, jäeti teine äriühing, mille suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist, hiljem koostöö puudumise tõttu uurimisest välja. Kuna äriühing ei reageerinud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 30 esitatud järeldused.

(16)

Allpool nimetatud järeldused käsitlevad normaalväärtuse kindlaksmääramist kõigi eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(17)

Iraanist pärit tootja kogu kättesaadava teabe täiendava analüüsi järel tuli järeldada, et teave oli ebatäielik ja/või ebajärjekindel ning seetõttu ei saanud selle alusel arvutada normaalväärtust lõplikul tasemel. Seetõttu arvutati kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a normaalväärtus muul põhjendatud alusel.

(18)

Kuna muude kolmandate maade kohta, kus kangmehhanisme toodetakse, puudub teave, otsustati, et kaebuses esitatud andmed ja ühenduse tootmisharu andmed on kõige sobivamad alused normaalväärtuse kindlaksmääramiseks lõplikul tasemel. Uurimise käigus saadud spetsiifiliste kinnitatud andmete põhjal tehti kohandusi, eriti tooraine ja transpordi hindade osas.

(19)

Eksportiv tootja, kelle suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist, väitis, et sidusimportija müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tasandil on tehtud vigu ning et ekspordihinna määramisel tehasest hankimise tasandil on tehtud müügi-, üld- ja halduskulude kohaldamisel topeltarvestus. Lisaks väitis see eksportija, et seotud äriühingute müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tuleks uuesti läbi vaadata, võttes arvesse äriühingu esitatud uusi arvutusi pärast kohapealset kontrolli.

(20)

Eespool nimetatud väidete uurimine kinnitas, et müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel oli tehtud viga. Viga on vastavalt parandatud. Siiski tuli äriühingu esitatud uued andmed tagasi lükata, kuna neid ei olnud enam võimalik uurimise käigus kinnitada.

(21)

Ajutise määruse põhjendustes 41 ja 42 esitatud üldised meetodid kinnitatakse.

(22)

Põhjendustes 16–18 kirjeldatud viisil määratud normaalväärtust ja põhjendustes 19–21 selgitatud viisil kontrollitud ekspordihindu, võrreldi nii tehasest hankimise tasandil kui ka samal kaubanduslikul tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse tegurite erinevusi, mis väidetavalt ja tõendatult mõjutavad hindu ja nende võrreldavust. Tegurid, mille suhtes muudatused arvesse võeti, olid vahendus-, transpordi-, kindlustus-, käitlus-, laadimis-, lisa- ja krediidikulud.

(23)

Eksportija suhtes, kelles suhtes kohaldatakse individuaalset kohtlemist, peaks lõplik dumpingumarginaal pärast normaalväärtuse ja ekspordihinna kohandamist väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmine:

(24)

Esialgsete järelduste avaldamise järel ei esitatud ühtegi märkust ühegi teise eksportiva tootja dumpingumarginaali arvutusmetoodika kohta. Normaalväärtuses tehtud kohanduste tulemusel oli lõpliku dumpingumarginaali muudatus 47,4 % CIF-hinnast ühenduse piiril kõigi eksportivate tootjate jaoks.

(25)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et üks tootja, kes ajutiselt arvati ühenduse toodangu ja ühenduse tootmisharu määratlusse, tuleb välja arvata tema väidetavate suhete tõttu Hiina eksportiva tootjaga ning kuna ta importis suurel hulgal Hiina kangmehhanisme, eriti uurimisperioodi vältel. Seepärast nõudsid nad, et see äriühing tuleb välja arvata nii ühenduse toodangust kui ka kahju hindamisest.

(26)

Kõnealuse tootja olukorda on juba üksikasjaliselt kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 55–57. Kõnealuse äriühingu olukorda uuesti uurides, võttes arvesse algmääruse artikli 4 sätteid, tuleb meenutada, et kõnealune tootja ei käitunud erinevalt teistest ühenduse tootjatest, kes ei olnud kaebuse esitamisega seotud. Veel leiti, et sellel ühenduse tootjal ei olnud võimalik õiguslikult ega operatiivselt kontrollida eksportivat tootjat, kellelt ta importis. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(27)

Kuna uusi märkusi ühenduse toodangu kohta ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 51–58 sätestatud esialgsed järeldused ühenduse kogutoodangu kohta.

(28)

Üks huvitatud isik väitis, et üks teine ühenduse tootja tuleks ühenduse tootmisharu määratlusest välja arvata. Esiteks seetõttu, et väidetavalt müüb see tootja suurtes kogustes kangmehhanisme seotud klientidele ja samuti kasutab kangmehhanisme oma tarbeks. Teiseks, kuna kõnealune tootja ei teinud uurimise käigus täielikku koostööd, eelkõige kuna ta ei esitanud tähtajaks täielikku toimikut, millega kõik huvitatud isikud oleksid saanud tutvuda.

(29)

Pärast väite analüüsi kinnitati, et kõnealuse äriühingu koostöö uurimises ei olnud piisav. Seetõttu tuleb tootja ühenduse tootmisharu määratlusest välja arvata ja samuti tuleb tema toodang ühenduse toodangust välja arvata.

(30)

Kaebust toetanud ja uurimises täielikku koostööd teinud järelejäänud nelja ühenduse tootja toodangu mahuks määrati uurimisperioodil ligikaudu 205 miljonit ühikut kangmehhanisme.

(31)

Eespool nimetatud neli ühenduse tootjat esindavad umbes 75 % ühenduse kogutoodangust. Seega on need äriühingud piisavalt esindavad, et moodustada ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(32)

Käesolevas määruses ei ole allpool olevates tabelistes alati võimalik esitada absoluutväärtusi. Neid andmeid ei saa avaldada, kuna üks ühenduse tootja arvati ajutise ja lõpliku staadiumi vahel välja ning seega saadi tema andmed tuletada võrdluse teel.

(33)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tarbimine arvutati valesti. Eelkõige pidasid nad silmas, et andmed impordi kohta kõnealusest riigist põhinesid kaebusel. Nad nõudsid, et uurimises osalevad isikud, eelkõige kiirköitjate tootjad ja kangmehhanismide importijad esitaksid komisjonile usaldusväärsemaid andmeid tarbimise kindlakstegemiseks.

(34)

Seega arvutati uurimisega koostööd teinud isikute esitatud andmete alusel tarbimine ümber. Allpool olevas tabelis esitatud arvud põhinevad Euroopa tootjate kinnitatud müügil, Hiinast pärit impordil ja muudel allikatel, mille kõik uurimises osalevad kasutajad ja importijad kättesaadavaks tegid. Arvestades ühenduse tootjate, importijate ja kasutajate tihedat koostööd, loetakse neid andmeid kõige usaldusväärsemateks, kuigi ei saa välistada, et on olemas väike hulk teisi kasutajaid/importijaid ning seetõttu on import veidi alahinnatud.

Tabel 1

(35)

Võrdlus näitab, et tarbimise suundumused on sarnased ajutise määruse põhjenduses 63 kirjeldatuga, kuid käesolevas tabelis ilmneb arvude suurem täpsus. Eelkõige ilmneb, et peamine tarbimise tõus toimus 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel ning tõus oli kuni 17 %. Samal ajal suurendas ühenduse tootmisharu oma müüki vaid 3 % võrra (vrd tabel 6) ja import Hiinast suurenes märkimisväärselt 28 % ehk rohkem kui 42 miljoni ühiku võrra (vrd tabel 2).

(36)

Põhjenduses 33 esitatud väite alusel vaadati uuesti läbi ka Hiina päritoluga kangmehhanismide impordi maht. Täheldati suhteliselt sarnaseid suundi ajutise määruse põhjenduses 65 esitatuga. Need suunad on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

(37)

Suurim erinevus võrreldes ajutises määruses esitatud impordimahuga oli 2001. aastal, kus pakutud meetod näitab, et Hiina kangmehhanismide import oli alla 100 miljoni ühiku. Tuleb siiski rõhutada, et on teisi importijaid ja kasutajaid, kes importisid kangmehhanisme ühenduse turule, kuid ei esitanud uurimise jaoks andmeid; seega, nagu on märgitud põhjenduses 34, ei saa välistada, et impordiandmed on veidi alahinnatud.

(38)

Igal juhul väitsid nimetatud isikud, et ülevaadatud tarbimise ja impordi arvud näitaksid, et Hiina turuosa on jäänud alates 2002. aastast suhteliselt stabiilseks. Ülevaadatud andmetel põhinev turuosa areng on järgmine:

Tabel 3

(39)

Ülevaadatud andmed turuosa kohta näitavad, et vaatlusalusel perioodil suurenes Hiina import ühenduse turul pidevalt: 7 protsendipunkti võrra 2002. aastal, 4 protsendipunkti võrra 2003. aastal ja jälle 4 protsendipunkti võrra uurimisperioodil. Need suundumused on sarnased ajutise määruse põhjenduses 65 täheldatuga.

(40)

Kokkuvõttes näitavad huvitatud isikute esitatud andmed, et vaatlusalusel perioodil suurenes kangmehhanismide tarbimine ühenduses märkimisväärselt 41 % ehk 110 miljoni ühiku võrra. Vahepeal on Hiinast pärit import märkimisväärselt ja pidevalt kasvanud, ning on tunduvalt suurem kui tarbimise kasv. Ülevaadatud andmed näitavad kasvu rohkem kui 97 miljoni ühiku võrra ja turuosa kasvu 36 %-lt 51 %-ni.

(41)

Kuigi mõned impordiga seotud arvutused vaadati üle, ei ole ajutise määruse põhjenduses 66 esitatud tulemused ja järeldused, eriti need, mis käsitlevad 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisi suundumusi, vastuolus eespool esitatud analüüsiga ja seetõttu võib neid andmeid kinnitada.

(42)

Huvitatud isikute esitatud väidete alusel kontrolliti üle ka kättesaadavad andmed impordihinna kohta. Siiski leiti, et uurimises osalenud isikud ei olnud võimelised esitama täielikke, usaldusväärseid ja järjepidevaid andmeid Hiinast pärit impordi hindade ja väärtuse kohta. Kättesaadav oli vaid osaline teave ja see põhines erinevatel müügitingimustel. Neid osalisi andmeid ei saanud seetõttu kasutada usaldusväärseks Hiinast pärit impordi väärtuse ja CIF-hinna kindlakstegemiseks. Seetõttu kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse tabelis 3 esitatud teave, mis põhineb Eurostati hindadel.

(43)

Võttes arvesse muutust ühenduse tootmisharu koosseisus, mis on esitatud eespool põhjenduses 29, arvutati ümber kõigi Hiina eksportivate kangmehhanismide tootjatepoolne hinna allalöömine. Ajutise määruse põhjenduses 69 esitatud allalöömismarginaal tuleb tõsta kuni 38 %-ni, kui seda väljendatakse protsendina ühenduse tööstusharu hinnast.

(44)

Selle põhjal kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 67–69 esitatud metoodika ja järeldused.

(45)

Võttes arvesse põhjenduses 29 kirjeldatud muutust ühenduse tootmisharu koosseisus, tehti kooskõlas ajutise määruse põhjenduses 70 esitatud metoodikaga uuring selle kohta, kuidas mõjutab dumpinguhinnaga import uuesti määratletud ühenduse tootmisharu.

(46)

Allpool esitatud järeldused põhinevad ühenduse tootmisharu kinnitatud koondandmetel ülejäänud nelja koostööd tegeva ühenduse tootja kohta. Kuna üks ühenduse tootja arvati välja ja kuna ajutises määruses võeti kahju hindamisel arvesse viie tootja andmed, siis saadi välja arvatud tootja konfidentsiaalsed andmed tuletada ajutise määruse andmete võrdlemisel lõpliku määruse andmetega. Seetõttu esitatakse kinnitatud andmed selles etapis indekseeritud kujul. Tuleb siiski märkida, et ülejäänud nelja koostööd tegeva ühenduse tootja kahjunäitajad ei erine oluliselt varem ajutises määruses esitatud näitajatest viie tootja kohta.

(47)

Mõned huvitatud isikud väitsid ja põhjendasid, et ajutises määruses arvutatud tootmisvõimsus ei kajasta tegelikkust. Märgiti, et tootmisvõimsuse arvutamisel peaks arvesse võtma iga ühenduse tootmisharusse kuuluva ettevõtja tegelikku turupositsiooni ja tema tegelikke tootmisvõimalusi. See väide kinnitatakse, arvestades, et ühenduse tootmisharu koosneb vaid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest, millest mõned on isegi perefirmad, mis tavaliselt töötavad vaid viis päeva nädalas.

(48)

Võttes aluseks ülalnimetatud märkused, esitatakse allpool uus tootmisvõimsuse hinnang. Tootmisvõimsuse määramisel tehti kohandused arvestades viie tööpäevase nädalaga esialgu kasutatud seitsme päeva asemel.

Tabel 4

(49)

Nagu eespool märgitud, ei mõjutanud põhjenduses 29 nimetatud muutus ühenduse tootmisharu koosseisus ajutise määruse põhjenduses 73 tehtud järeldusi.

(50)

Allpool esitatud arvud näitavad varude mahtu iga perioodi lõpus.

Tabel 5

(51)

Nagu juba ajutise määruse põhjenduses 75 selgitatud, ei peeta ühenduse tootmisharu varusid ühenduse tootmisharu majandusolukorra hindamisel asjakohaseks näitajaks.

(52)

Allpool tabelis esitatud arvud peegeldavad ühenduse tootmisharu müügimahtu sõltumatutele klientidele ühenduse turul.

Tabel 6

(53)

Ülevaadatud andmete analüüs kinnitab ajutise määruse põhjendustes 77–80 esitatud järeldusi. See näitab, et ühenduse tootmisharu sai vaatlusalusel perioodil tõsta müügimahtu 6 % võrra. Samal perioodil kasvas ühenduse tarbimine 41 % võrra ehk 110 miljonit ühikut, nagu oli näidatud eespool tabelis 1.

(54)

Ühenduse tootmisharu sai kahju ka märkimisväärsest keskmisest müügihinna langusest (14 % võrra), kuna ühenduse turule tungis veelgi rohkem madala dumpinguhinnaga importi. Samuti vähenes nende turuosa.

(55)

Tabelis esitatud kasumimarginaalid määrati ajutise määruse põhjenduses 81 esitatud viisil. Marginaalid muutusid uurimisperioodi jooksul väga vähe:

Tabel 7

(56)

Tasuvus oli negatiivne kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 82 esitatud järeldused.

(57)

Järgnev tabel kajastab investeeringutasuvuse, rahakäibe ja investeeringute läbivaadatud suundumusi.

Tabel 8

(58)

Nagu ajutise määruse põhjendustes 84 kuni 86 juba märgitud, mõjutas ühenduse tootmisharu müügihinna langus oluliselt selle kasumlikkust. See mõjutas negatiivselt kasumi tasemega seotud kahjunäitajaid. Võib märkida, et investeeringutasuvuse ja rahavoogude puhul täheldatud negatiivsed suundumused järgivad suurel määral tabelis 7 esitatud kasumlikkuse suundumusi.

(59)

Ühenduse tootmisharu on oma investeeringuid suurendanud vaid 5 % võrra. Samuti võib näha, et investeeringud vähenesid märkimisväärselt 2003. ja uurimisperioodi vahel.

(60)

Seoses kapitali kaasamise võimega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 86 esitatud järeldused.

(61)

Ilmneb, et ka need näitajad uue koosseisuga ühenduse tootmisharu kohta kinnitavad ajutise määruse põhjendustes 87 ja 88 esitatud järeldusi.

(62)

Märkuste puudumisel tegeliku dumpingumarginaali suuruse kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 89.

(63)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 90, ei ole ühenduse tootmisharu toibumas eelneva dumpingu või subsideerimise mõjust.

(64)

Uurimine näitas, et Hiinast pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil märgatavalt nii absoluutses kui ka suhtelises arvestuses. Kontrollitud impordiandmetest on näha, et impordimaht suurenes sellel perioodil 97 miljoni ühiku võrra ja turuosa 15 protsendipunkti võrra. Võttes arvesse põhjenduses 43 nimetatud kontrollitud arvutusi, lõid Hiinast imporditud kangmehhanismid ühenduse tootmisharu hinnad alla 38 % võrra.

(65)

Võttes arvesse märgatavat tarbimise kasvu vaatlusalusel perioodil, milles ühenduse tootmisharu ei saanud osaleda, suurenes ühenduse tootmisharu müügimaht 6 % võrra, kuid ta kaotas märkimisväärse osa turust. Madala hinnaga imporditud dumpingu tõttu langes ka keskmine tükihind 14 %. Ka teatavate muude kahjunäitajate arenguanalüüs, nagu rahavoog ja investeeringutasuvus, kinnitab ajutise määruse põhjenduses 92 esitatud suundumust.

(66)

Lisaks sellele kinnitatakse ka ajutise määruse põhjendustes 93–94 sisalduvad järeldused.

(67)

Eespool öeldu põhjal kinnitatakse, et ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(68)

Nagu nimetatud tabelis 2 eespool, näitasid koostööd tegevate isikute esitatud andmed, et vaatlusalusel perioodil suurenes Hiinast pärit impordi maht 99 % võrra, samas kui nende turuosa suurenes 15 protsendipuntki võrra. Samal perioodil langes Hiinast pärit kangmehhanismide impordihind 11 % võrra ja kõigi Hiina eksportivate tootjate puhul täheldatud üldine hinna allalöömine ühenduse turul oli uurimisperioodil 38 %.

(69)

Uurimine kinnitas, et nagu ajutise määruse põhjenduses 97 märgitud, langesid vaatlusaluse perioodi vältel ajas kokku madalahinnalise ja dumpinguhinnaga impordi kasv ning ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine. Eriti kasvas Hiina impordi maht 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel rohkem kui 42 miljoni ühiku võrra ning samas täheldati ka märkimisväärset hindade allalöömist. Seega oli Hiinast pärit impordi turuosa kasv 4 protsendipunkti. Samal perioodil kaotas ühenduse tootmisharu 12 % oma turuosast, kuigi nad alandasid hinda umbes 4 % võrra ja suutsid müügimahtu suurendada. Võttes arvesse neid uurimistulemusi kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 97 esitatud järeldused.

(70)

Kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 98 esitatut, et Hiina dumpinguhinnaga eksportijad suurendasid oma turuosa ja said ühenduse turul peamisteks osalejateks, tõrjudes uurimisperioodi vältel ühenduse tootmisharu välja.

(71)

Võttes aluseks koostööd tegevate isikute esitatud andmed, nagu on märgitud eespool põhjenduses 34, on muudest kolmandates riikidest pärit impordi maht järgmine:

Tabel 10

(72)

Ülaltoodud andmete alusel järeldati, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi väike kogus, mis ulatus umbes 2 %-ni turuosast 2001. aastal ja vähenes 0 %-ni uurimisperioodil, ei saanud tekitada kahju ühenduse tootmisharule.

(73)

Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 99–101 esitatud järeldused.

(74)

Et uusi andmeid ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 102–105 esitatud järeldused.

(75)

Võttes arvesse, et ühenduse tootmisharu määratlus oli ülevaadatud, kontrolliti üle ühenduse tootmisharu eksporditegevus ja see, kas ühenduse tootmisharu kangmehhanismide eksport võis põhjustada kahju uurimisperioodil. Ühenduse tootmisharu ekspordikogused on näidatud järgmises tabelis:

Tabel 11

(76)

Ülekontrollimine kinnitas, et ühenduse tootmisharu põhiline turg on alati olnud ühenduse turg. Eksport ühendusest välja moodustas 17 % kogumüügist 2001. aastal ja ainult 7 % uurimisperioodil. Suurim ekspordi langus toimus 2001–2002, kui langus oli 34 %. Hiljem on eksport pidevalt langenud kuni uurimisperioodi lõpuni. Kättesaadav teave osutab, et olukord on sarnane ajutise määruse põhjendustes 107–109 kirjeldatud olukorraga.

(77)

Üks isik väitis, et kahju tekkis ühenduse tootmisharu müügi vähenemisest eksporditurul uurimisperioodi vältel. See isik väitis ka, et on loomulik, et põhiturul konkurentsiga kokku puutudes suunab elujõuline tootmisharu ekspordi kolmandatesse riikidesse. Uurimine näitas siiski, et kui ühenduse tootmisharu puutus kokku kahjustava dumpinguhinnaga toimuva müügiga ühenduse turul, ei olnud tal võimalik kompenseerida kaotatud müügivõimalusi ekspordi laiendamisega kolmandatesse riikidesse.

(78)

Tuleb ka märkida, et ühendus on kangmehhanismide ja nende tootmisahela järgmise etapi toodete, so kiirköitjate peamine turg maailmas. Peale selle keskendus uurimine ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale ühenduse turul. Seega põhineb mitmete kahjunäitajate analüüs, nagu müügimaht, müügihinnad ja kasumlikkus, ainult ühenduse tootmisharu olukorral ühenduse turul, ega ei ole mõjutatud eksporditegevusest.

(79)

Veelgi enam, isegi kui ekspordimahu vähenemine võis kaasa aidata mõnede kahjunäitajate, nagu tootmine, vähenemisele ja see võis mõjutada ühenduse tootmisharu olukorda tervikuna, ei selgita see märkimisväärset hinnalangust ühenduse tootmisharus, turuosa kaotust ja kasumi vähenemist seoses EÜ turul müüdud kangmehhanismidega uurimisperioodi vältel. Seetõttu ei saanud ekspordijõudlus mõjutada põhjuslikku seost ühenduse tootmisharu kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga imporditud kangmehhanismide vahel.

(80)

Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 110 esitatud järeldust.

(81)

Mõned huvitatud isikud osutasid, et EUR/USD vaheline kuni 40 %-line kursimuutus 2001. ja 2004. aasta vahel oli peamine ühenduse tootmisharule kahju tekitanud põhjus. Väideti, et vahetuskursi kõikumine oli üks peamisi tegureid, mis mõjutas kasutajaid valima ühenduse ja Hiina tootjate vahel. Väideti ka, et Hiina eksportijad esitavad tavaliselt arve EÜ kliendile USA dollarites, või kui arve on esitatud eurodes, siis on see seotud EUR/USD vahetuskursiga, mis lepitakse kokku tellimise momendil. Sellel oli väidetavalt tasaarvestav mõju nende USA dollarites hindade tõusule, mida Hiina eksportijad sel perioodil küsisid. Väideti, et seega ei ole kahju seotud väidetava dumpinguga Hiinast.

(82)

Kinnitatakse, et euro ja USA dollari vaheline vahetuskursi kõikumine oli vaatlusalusel perioodil märkimisväärne. Kuid 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel piirdus kursi kõikumine 10 %-ga. Igal juhul on selge, et vahetuskursi kõikumine ei selgita tohutut dumpingumarginaali, mis avastati uurimisperioodil Hiinas, kuna kursi kõikumine ei mõjutanud dumpinguarvutusi.

(83)

Simulatsioon vahetuskursi mõju kohta müügihindadele ühenduse turul näitab, et isegi ilma kursi kõikumiseta toimuks uurimisperioodil jätkuvalt märkimisväärne hinna allalöömine Hiina eksportijate poolt. Veelgi olulisem, väidetav vahetuskursi kõikumine ei saa olla “muu tegur” algmääruse artikli 3 lõike 7 tähenduses. Muud tegurid nimetatud sätte tähenduses viitavad vaid muudele teguritele kui dumpinguhinnaga imporditud toodetele. Kohaldatav vahetuskurss määrab dumpinguhinnaga imporditud toodete ekspordihinna, st et see puudutab dumpinguhinnaga imporditud tooteid ennast ja mitte midagi muud, mis oleks võinud kahjustada ühenduse tootmisharu.

(84)

Eespool öeldut arvesse võttes leitakse, et isikud ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et vahetuskursi kõikumine võiks mõjutada põhjuslikku seost ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(85)

Üks kasutaja väitis, et vaatlusalusel perioodil toimus tõsine terasekriis, mis põhjustas kangmehhanismide peamise tooraine suure hinnatõusu. Kasutaja väitis, et terase hinnatõus oli 25–40 % 2004. aasta esimeses kvartalis.

(86)

Hinnatõus terase sektoris oli ülemaailmne ja oleks pidanud mõjutama kõiki terase kasutajaid, eriti uurimisperioodi vältel. Järelikult oleks terase kasutajate normaalne reaktsioon pidanud olema kulude kasvu kajastamine tootmisahela järgmise etapi toodete hinnatõusus. Kättesaadavad andmed näitavad siiski, et Hiinast pärit ekspordi koguhinnad tõusid vaid 5 % võrra 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel, so terasekriisi ajal. See uurimistulemus osutab faktile, et hoolimata terase hinna tõusust kuni 40 %, ei kohandanud Hiina eksportijad oma ekspordihindu ja eksportisid uurimisperioodil ühenduse turule madala dumpinguhinnaga.

(87)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu toorainekulud tõusid märkimisväärselt, eriti uurimisperioodil, kuid ühenduse tootmisharu ei saanud kohandada müügihinda, kuna Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga import ühenduse turule lõi hinnad alla.

(88)

Kinnitatakse, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ei olnud olulisel määral põhjustatud terase hinna tõusust.

(89)

Eespool esitatud analüüsi alusel kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 111 sisalduvad järeldused.

(90)

Kuna ei esitatud teavet ühenduse tootmisharu ja tarnijate huvide kohta, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 114–121 esitatud järeldused.

(91)

Meenutatakse, et ühenduse turult saadi vastuseid kaheksalt kasutajalt ja kahelt importijalt, kes esindavad 51 % ühenduse kogutarbimisest. Kasutajad on tavaliselt ka importijad, võttes arvesse, et nad impordivad kangmehhanisme ja toodavad kiirköitjaid, mis on tootmisahela järgmise etapi toode. Nende tegevuse kogumaht on märkimisväärne, kuid kiirköitjate tootmine moodustab ainult 22 % kogu nende tegevusest.

(92)

Mõned kasutajad kordasid oma väidet, et igasugune dumpinguvastane meede põhjustab ühenduses tarneraskusi ühenduse tootmisharu ebapiisava võimsuse tõttu. Nad väitsid, et Euroopa tootmisvõimsuse puudujääk võrreldes nõudmise tasemega on umbes 40–50 %. Nad väitsid, et nad on sunnitud importima ja peavad oma tootmise taseme hoidmiseks maksma suuri tollimakse.

(93)

Tuleb märkida, et kasutajad ei esitanud põhjendatud tõendeid selle kohta, et ühenduse turul on olnud kangmehhanismide puudujääk enne või pärast ajutiste meetmete kehtestamist. Peale selle on ühenduse tootmisharul ja teistel ühenduse turul esindatud tootjatel olemas tootmisvõimsus. Vajadusel võivad ühenduse tootjad teha lisainvesteeringuid ja suurendada tööjõudu, et täita dumpingust moonutamata turu nõudlust. Veelgi enam, ühenduse turgu ei suleta Hiinast pärit impordi ees ja need tooted on jätkuvalt kättesaadavad kõikidele kasutajatele dumpinguvabade hindadega. Võetakse arvesse ka, et selle väite põhjuseks on hirm konkurentsi vähenemise ees kasutajate tootmisharus, mida käsitletakse lähemalt põhjendustes 94–97.

(94)

Meetmete võtmine ei tohiks oluliselt mõjutada kasutajate tootmisharu üldist konkurentsi, võttes arvesse, et kõigil ühenduse kasutajatel on võimalus ligi pääseda alternatiivsetele tarneallikatele. Dumpinguvastased meetmed ei tohiks põhimõtteliselt mõjutada selle tootmisharu ekspordiaktiivsust ja tootmiskulu tõus ei oleks märkimisväärne.

(95)

Võimalik kulude kasv võib mõjutada neid äriühinguid, kes ostavad peamiselt madalahinnalisi dumpinguhindadega Hiina tooteid. Parimal juhul ning arvestades ühenduse tootmisharu praegust turuosa võib soovitatud meetmete tulemusel tootmisahela järgmise etapi toote hinnatõus olla keskmiselt umbes 2,0 %. Halvimal juhul võib hinnatõus ulatuda 3 %-ni. Hinnatõusu võib isegi vähendada, kui kasutajad suudavad osa hinnatõusust üle kanda oma klientidele, mida ei saa välistada.

(96)

Siiski, nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 128, peaks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine suurendama tõhusat konkurentsi ühenduse turul ning taastama ühenduse tootmisharu turuosa ja majandusliku olukorra. See peaks lühikese aja vältel tugevdama tõhusat konkurentsi ja vältima põhjendamatuid hinnatõuse ühenduse turul.

(97)

Seega kinnitatakse, et negatiivne mõju mõnede kasutajate kuludele pole selline, mis takistaks meetmete kehtestamist.

(98)

Uurimine on näidanud, et on tõenäoline, et ilma dumpinguhinnaga impordi vastu meetmeid võtmata võib ühenduse tööstusharu kaduda, kuna selle majanduslik olukord on juba väga haavatav. See põhjustaks kiirköitjate tootjate sõltuvuse välistest allikatest ning märkimisväärse konkurentsi vähenemise. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine peaks taastama tõhusad kaubandustingimused ilma liigse koormuse või eeliseta kõigile isikutele, kes müüvad või ostavad kangmehhanisme ühenduse turul.

(99)

Seetõttu järeldati, et lõplikud meetmed ei saa olla vastuolus ühenduse huvidega.

(100)

Ajutise määruse põhjendustes 133–136 kirjeldatud metoodika alusel on arvutatud kahju kõrvaldamist võimaldav tase, et määrata kindlaks lõplikult kehtestatavate meetmete tase.

(101)

Ajutises määruses kehtestati kahjumarginaali arvutamisel ühenduse tootmisharu kasumimarginaaliks 5 %, mis leiti olevat konservatiivne ja mõistlik eesmärk kahjustava dumpingu puudumisel.

(102)

Üks isik väitis, et kahjumarginaal ei tohiks põhineda ühenduse tootmisharu tootmiskuludel, millele liidetakse põhjendatud kasum, võttes arvesse, et ühenduse tootmisharu ei ole tõhus ja tema tootmiskulud on kõrgemad kui peaksid. Kuid see isik ei põhjendanud oma väidet ühegi tõendiga. Uurimine ei toonud esile ühtegi põhjust ajutise määruse põhjenduses 134 esitatud metoodikast kõrvale kaldumiseks.

(103)

Muude märkuste puudumisel kõnealuse teema kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 133–136 sätestatud metoodika.

(104)

Eelnevat silmas pidades ja vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleb kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, mis vastab Hiinast imporditud kangmehhanismide suhtes kindlaksmääratud dumpingumarginaalile, kuna on kinnitatud, et kõikidel juhtudel olid kahjumarginaalid kõrgemad kui tuvastatud dumpingumarginaalid.

(105)

Eespool toodu põhjal määratakse lõplikud tollimaksud järgmiselt:

(106)

Käesoleva määrusega äriühingule määratav individuaalne dumpinguvastase tollimaksu määr tehti kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldab see olukorda, mis uurimise käigus selle äriühingu osas tuvastati. Nimetatud tollimaksu määra (erinevalt “kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühing, seega nimetatud konkreetne juriidiline isik. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud üksused, ei tohi nimetatud määra kohaldada ning nende osas kehtib “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(107)

Taotlused kohaldada kõnealuseid äriühingutele määratavaid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (nt pärast üksuse nime muutmist või uute tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuse muutusega tootmis- ja müügiüksustes. Vajadusel tehakse seejärel määrusesse vastavad parandused individuaalsete tollimaksudega koormatud äriühingute nimekirja asjakohastamise teel.

(108)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks jääktollimaksu määra kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportijate, vaid ka nende äriühingute suhtes, kes uurimisperioodil ei eksportinud. Kui viimatinimetatud äriühingud vastavad algmääruse artikli 11 lõike 4 teise lõigu nõuetele, peaksid nad esitama kõnealuse artikli kohaselt läbivaatamistaotluse, et lasta oma olukorda individuaalselt uurida.

(109)

Täheldatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju taset arvesse võttes leitakse, et määruse (EÜ) nr 134/2006 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks sisse nõuda vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult lõplike tollimaksude ulatuses tagatiseks antud summad,

European Commission

Kaubanduse Peadirektoraat

Direktoraat B, büroo J-79 5/16

1049 Brüssel/Belgia

27.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/13

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

27.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/15

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 990/2006 (2) on välja kuulutatud alalised pakkumismenetlused liikmesriikide sekkumisametite valduses oleva teravilja eksportimiseks.

(2)

Mõnede pakkumismenetluste raames vastu võetud pakkumiste tulemusel ammendati teatavates liikmesriikides peaaegu täielikult ettevõtjate käsutusse antud kogused. Arvestades viimastel nädalatel konstateeritud nõudlust ja turuolukorda, tuleks asjaomastele liikmesriikidele eraldada uued kogused ja lubada asjaomastel sekkumisametitel suurendada pakkumismenetluses olevate koguste eksporti. Nimetatud suurendamised peavad hõlmama pehmet nisu, vastavalt 500 000 tonni Ungaris, 36 487 tonni Slovakkias ja 15 863 tonni Tšehhi Vabariigis.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 990/2006 vastavalt muuta.

(4)

Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

27.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/19

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 887/2006 (2) avatakse pakkumiskutse, et kehtestada soovituslikud toetusemäärad ja A3 süsteemi soovituslikud kogused, mille jaoks võib välja anda ekspordilitsentsid.

(2)

Pidades silmas esitatud pakkumisi tuleks kehtestada suurimad toetusemäärad ja koguste protsendimäärad, mida kohaldatakse suurimale toetusemäärale vastavate pakkumiste puhul.

(3)

Tomatite, apelsinide, sidrunite, lauaviinamarjade, õunte ja virsikute puhul ei ületa suurim toetusemäär, mis on vajalik litsentside andmiseks soovituslike koguste jaoks ja pakatud koguste piires, soovituslikku toetusemäära rohkem kui 1,5 korda,

27.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/21

(1)

Ajavahemikus 17–21. juuli 2006 esitati pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 950/2006 kohaselt impordilitsentside taotlusi üldkoguse kohta, mis on võrdne järjekorranumbri 09.4351 jaoks saadaoleva kogusega või ületab seda.

(2)

Kõnealuseid asjaolusid arvestades peab komisjon kehtestama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse välja anda võrdeliselt saadaoleva üldkogusega, ning teavitama vajaduse korral liikmesriike, et vastav piirmäär on saavutatud,

27.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/24

(1)

Otsus on adresseeritud aktsiaseltsile De Beers société anonyme (edaspidi “De Beers SA”). Menetlus käsitleb kontserni De Beers (edaspidi “De Beers”) ja töötlemata teemantide turu suuruselt teise teemantide tootja ALROSA Company Ltd (edaspidi “ALROSA”) vahelist ostusüsteemi, mis hõlmab peamiselt Euroopa Majanduspiirkonnas toimuvat tootmist ja/või turustamist. Esialgses hinnangus väljendas komisjon EÜ asutamislepingu artikli 82 ja EMP lepingu artikli 54 alusel muret kontserni De Beers ja tema olulisima konkurendi ALROSA vahelise ostusüsteemi üle, pidades silmas selle kavandatavat aastakümnetepikkust kehtivusaega. Komisjoni väljendatud mure konkurentsiprobleemide pärast puudutab kontserni De Beers ja ettevõtja ALROSA vahelist kaubanduslepingut, mis käsitleb suurtes kogustes töötlemata teemantide ostmist ja, kuni komisjon kaubanduslepingu heaks kiidab, ostmist ALROSAlt põhimõttel, et nii müüja kui ka ostja on tehinguga nõus.

(2)

Komisjon leiab, et kontserni De Beers pakutud kohustused on kõnealuste konkurentsiprobleemide lahendamiseks piisavad. Üleminekuaastatel 2006–2008 vähendatakse kontserni De Beers ostumahtu, et luua nende teemantide koguste jaoks, mida De Beers varem müüs, konkurentsivõimeline turustussüsteem. Alates aastast 2009 kohustub De Beers täielikult lõpetama töötlemata teemantide ostmise ALROSAlt. Kui need ALROSAlt saadud teemantide kogused, mida De Beers varem edasi müüs, vabastatakse ning De Beers’i ja ALROSA ostusüsteemi rakendamine pärast üleminekuaega täielikult lõpetatakse, tagatakse kõnealuste kohustustega, et juurdepääs töötlemata teemantide alternatiivsele allikale säiliks ja suuruselt teine konkurent saaks De Beers’iga täielikult konkureerida.

(3)

Otsuses leitakse, et võttes arvesse aktsiaseltsi De Beers SA siduvaid kohustusi, ei ole komisjonil enam põhjust meetmeid võtta.

(4)

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas pooldava arvamuse 10. veebruaril 2006.

27.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/26

(1)

Pärast kõrge patogeensusega viirusetüve H5N1 põhjustatud lindude gripi puhkemist Kagu-Aasias 2003. aasta detsembris võttis komisjon vastu mitmed kaitsemeetmed lindude gripi suhtes. Kõnealused meetmed on hõlmatud eelkõige komisjoni 6. oktoobri 2005. aasta otsusega 2005/692/EÜ, mis käsitleb teatavaid kaitsemeetmeid seoses lindude gripiga mitmetes kolmandates riikides, (3) komisjoni 19. oktoobri 2005. aasta otsusega 2005/733/EÜ mis käsitleb teatavaid kaitsemeetmeid seoses väga patogeense lindude gripi kahtlusega Türgis ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/705/EÜ, (4) ja komisjoni 9. jaanuari 2006. aasta otsusega 2006/7/EÜ, mis käsitleb teatavaid kaitsemeetmeid seoses sulgede impordiga teatavatest kolmandatest riikidest. (5)

(2)

Komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta otsuses 2005/759/EÜ (milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses väga patogeense lindude gripiga teatavates kolmandates riikides ja omanikega kaasas olevate lindude liikumist kolmandatest riikidest) (6) ja komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta otsuses 2005/760/EÜ (mis käsitleb teatavaid vangistuses elavate lindude importimisel rakendatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga teatavates kolmandates riikides) (7) sätestatakse teatavad kaitsemeetmed töötlemata sulgede, muude eluslindude kui kodulindude ning omanikega kaasas olevate lindude kolmandatest riikidest impordi suhtes.

(3)

Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks nimetatud importe käsitlevad sätted otsuses 2005/692/EÜ välja jätta. Lisaks on asjakohane välja jätta kõik viited enne 1. jaanuari 2004 toodetud toodete impordi kohta, sest need tooted on olnud külmsäilituses rohkem kui kaks aastat ning nende varud peaksid olema nüüdseks ammendunud. Ette nähakse üleminekuaeg, et anda käitlejatele aega kõrvaldada võimalikud järelejäänud varud.

(4)

Otsust 2005/692/EÜ kohaldatakse kuni 30. septembrini 2006. Kuna Kagu-Aasias ja Hiinas esineb veel Aasia tüvega lindude gripi viiruse puhanguid, on asjakohane pikendada nimetatud otsuse kohaldamist kuni 31. detsembrini 2007.

(5)

Otsust 2005/733/EÜ kohaldatakse kuni 31. juulini 2006. Piirkonnas esineb veel Aasia tüvega lindude gripi viiruse puhanguid. Seetõttu on asjakohane pikendada nimetatud otsuse kohaldamist kuni 31. detsembrini 2006.

(6)

Ühenduse õigusaktide selguse huvides tuleks otsuse 2006/7/EÜ pealkirja veidi muuta täpsustamaks, et otsust kohaldatakse kõikide kolmandate riikide suhtes.

(7)

Alates otsuse 2006/7/EÜ vastuvõtmisest on komisjon läbi vaadanud ühenduse alalisi meetmeid seoses sulgede impordiga, eelkõige Euroopa parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (8) VIII lisa VIII peatükis sätestatud nõudeid töötlemata sulgede impordile. Nimetatud seadusandlik menetlus pole veel lõpetatud.

(8)

Otsust 2006/7/EÜ kohaldatakse kuni 31. juulini 2006. Hiljuti on mitme mandri kolmandas riigis leidnud kinnitust mitmed uued lindude gripi juhud nii kodulinnukarjade kui ka metslindude hulgas. Seepärast tuleks nimetatud otsuse kohaldamist pikendada kuni 31. detsembrini 2006.

(9)

Seepärast tuleks otsuseid 2005/692/EÜ, 2005/733/EÜ ja 2006/7/EÜ vastavalt muuta.

(10)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.

Artiklist 1 jäetakse välja lõiked 2 ja 3.

2.

Artikkel 4 jäetakse välja.

3.

Artiklis 7 asendatakse kuupäev “30. september 2006” kuupäevaga “31. detsember 2007”.

1.

Pealkiri asendatakse järgmisega:

.

2.

Artiklis 4 asendatakse kuupäev “31. juuli 2006” kuupäevaga “31. detsember 2006”.

27.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/28

(1)

Pärast kõrge patogeensusega viirusetüve põhjustatud linnugripi puhkemist Kagu-Aasias 2004. aastal võttis komisjon vastu mitmed kaitsemeetmed selle haiguse suhtes. Kõnealused meetmed on hõlmatud eelkõige komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta otsusega 2005/759/EÜ, mis käsitleb teatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga teatavates kolmandates riikides ja omanikega kaasas olevate lindude liikumist kolmandatest riikidest, (5) ja komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta otsusega 2005/760/EÜ, mis käsitleb teatavaid vangistuses elavate lindude importimisel rakendatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga teatavates kolmandates riikides. (6)

(2)

Otsuse 2005/759/EÜ artiklis 3 sätestatakse, et kõnealust otsust ei kohaldata omanikega kaasas olevate lemmiklindude kolmandatest riikidest ühendusse liikumise suhtes, nagu on osutatud nimetatud artiklis. Praegu ei ole otsuse 2005/759/EÜ artiklis 3 Horvaatiale viidatud ja vastavalt sellele peab omanikega kaasas olevate lemmiklindude import kõnealusest kolmandast riigist olema kooskõlas samade impordipiirangutega, nagu on sätestatud kõnealuses otsuses teiste kolmandate riikide kohta. Horvaatia oli üks esimestest Euroopa riikidest, kes teatas komisjonile metslindudel avastatud lindude gripi juhtudest ja on toiminud kõnealuse haiguse uute juhtude käsitlemisel läbipaistvalt. Viimasel ajal ei ole Horvaatias uusi lindude gripi juhtumeid avastatud.

(3)

Horvaatia on teatanud komisjonile, et pädevad ametiasutused kohaldavad praegu kaitsemeetmeid, mis on samaväärsed liikmesriikide pädevate ametiasutuste poolt kohaldatavatega, nagu on sätestatud komisjoni 17. veebruari 2006. aasta otsuses 2006/115/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga metslindudel ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/86/EÜ, 2006/90/EÜ, 2006/91/EÜ, 2006/94/EÜ, 2006/104/EÜ ja 2006/105/EÜ (7).

(4)

Kuna Horvaatiast lemmiklindude impordiga kaasnev risk loomatervishoiule ühenduses on seepärast minimaalne, tuleks lisada Horvaatia nende kolmandate riikide loetellu, millele on osutatud otsuse 2005/759/EÜ artiklis 3.

(5)

Praegu kohaldatakse otsust 2005/759/EÜ kuni 31. juulini 2006. Kuna Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) teatavad liikmesriigid on teatanud lindude gripi uutest juhtudest, tuleks jätkata piirangute kohaldamist omanikega kaasas olevate lemmiklindude liikumise suhtes. Seepärast on asjakohane pikendada otsust 2005/759/EÜ kuni 31. detsembrini 2006.

(6)

2006. aasta oktoobris võtab Euroopa Toiduohutusameti loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjon vastu teadusliku arvamuse loomatervishoiu ja loomade heaolu ohtude kohta, mis on seotud muude lindude kui kodulindude impordiga ühendusse. Euroopa Toiduohutusametit on palutud oma arvamuses konkreetselt kindlaks määrata võimalikud vahendid ja valikuvõimalused, mille abil saaks vähendada mis tahes ohtusid, mis on seotud muude lindude kui kodulindude impordiga. Nimetatud arvamus annab suunised edasisele ELi loomatervishoiu ja loomade heaolu aspekte käsitlevale poliitikale seoses kõnealuse impordiga.

(7)

Praegu kohaldatakse otsust 2005/760/EÜ kuni 31. juulini 2006. Oluline muudatus praegustes eeskirjades, mis on sätestatud otsustes 2005/759/EÜ ja 2005/760/EÜ, viiks käesoleval hetkel eksitusse ettevõtjad ja teised sidusrühmad seoses ELi poliitika võimaliku edasise arenguga kõnealuses küsimuses. Pidades silmas praegust loomatervishoiu olukorda linnugripi suhtes ja Euroopa Toiduohutusameti arvamuse kavandatud vastuvõtmist oktoobris, tuleks jätkata piirangute kohaldamist muude lindude kui kodulindude impordi suhtes. Seepärast on asjakohane pikendada kõnealuse otsuse kohaldamise kuupäeva kuni 31. detsembrini 2006.

(8)

Seepärast tuleks otsuseid 2005/759/EÜ ja 2005/760/EÜ vastavalt muuta.

(9)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 3

Käesolevat otsust ei kohaldata nende lemmiklindude transportimisel ühenduse territooriumile, kes saabuvad koos omanikega Andorrast, Horvaatiast, Fääri saartelt, Gröönimaalt, Islandilt, Liechtensteinist, Monacost, Norrast, San Marinost, Šveitsist ja Vatikani Linnriigist.”

2.

Artiklis 5 asendatakse kuupäev “31. juulini 2006” kuupäevaga “31. detsembrini 2006”.

27.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/30

(1)

Rahu tagamise nõukogu juhtorgan määras 14. detsembril 2005 Christian SCHWARZ-SCHILLINGI Euroopa Liidu kõrgeks esindajaks Bosnias ja Hertsegoviinas.

(2)

Nõukogu võttis 30. jaanuaril 2006 vastu ühismeetme 2006/49/ÜVJP Christian SCHWARZ-SCHILLINGI määramise kohta Euroopa Liidu eriesindajaks Bosnias ja Hertsegoviinas. (1)

(3)

Kooskõlas 22.–23. juuni 2006. aasta rahu tagamise nõukogu juhtorgani poliitikajuhtide otsusega valmistub kõrge esindaja büroo sulgemiseks 30. juunil 2007. Paralleelselt tuleks teha ettevalmistusi Euroopa Liidu eriesindaja tugevdatud büroo avamiseks.

(4)

Euroopa Liidu eriesindaja volitusi tuleks muuta, et eriesindajal oleks seoses kõrge esindaja büroo sulgemisega võimalik toetada Euroopa Liidu eriesindaja tulevase tugevdatud büroo planeerimist,

1.

Artiklile 3 lisatakse järgmine punkt:

2.

Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Lähtesumma Euroopa Liidu eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmiseks on 1 090 000 EUR.”