21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1113/2006,

20. juuli 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. juulil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 20. juuli 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	096	42,0
0702 00 00	999	42,0
0707 00 05	052	111,0
0707 00 05	999	111,0
0709 90 70	052	82,4
0709 90 70	999	82,4
0805 50 10	052	61,1
	388	61,1
	524	49,3
	528	53,6
	999	56,3
0808 10 80	388	87,1
	400	113,1
	404	125,7
	508	93,4
	512	82,7
	524	48,3
	528	71,3
	720	103,7
	800	153,9
	804	106,8
	999	98,6
0808 20 50	388	97,3
	512	88,8
	528	84,5
	720	35,8
	804	120,7
	999	85,4
0809 10 00	052	114,8
0809 10 00	999	114,8
0809 20 95	052	290,5
	400	401,5
	404	426,8
	999	372,9
0809 30 10, 0809 30 90	052	148,1
0809 30 10, 0809 30 90	999	148,1
0809 40 05	052	60,3
	624	135,9
	999	98,1

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1114/2006,

20. juuli 2006,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka teiste täielikult või osaliselt kaupade kombineeritud nomenklatuuril põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud ühenduse erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud klassifitseerimise üldreeglitele tuleb lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad 3. veerus esitatud põhjustel liigitada 2. veerus näidatud CN-koodide alla.

(4)

On asjakohane sätestada, et kolme kuu jooksul võib siduva tariifiinfo saaja vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6 jätkuvalt tugineda sellisele liikmesriikide tolliasutuste antud siduvale tariifiinfole kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris 2. veerus näidatud CN-koodide alla.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste antud siduvale tariifiinfole, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse sätetega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu jooksul.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 996/2006 (ELT L 179, 1.7.2006, lk 26).

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Arnikatinktuuril põhinev vedelik (arnika/ekstrakti suhe 1:10), mis on jaemüügiks villitud 50 ml pudelitesse ning mille alkoholisisaldus on 45 % mahust.

Pakendil oleva teksti kohaselt on toode ette nähtud inimtoiduks, v.a likööri tootmiseks.

Soovituslik annustamine: 30–50 tilka lahjendatuna pooles klaasis vees, 2–3 korda päevas.

2208 90 69

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 13 märkuse 1 punktiga d ning CN-koodide 2208, 2208 90 ja 2208 90 69 sõnastusega.

Kuna tegemist on joogiga, ei saa toodet klassifitseerida gruppi 13.

Seda ei saa käsitada rubriigi 3004 ravimina, kuna see ei vasta grupi 30 lisamärkuse 1 kriteeriumidele.

Toode tuleb klassifitseerida rubriiki 2208 kuuluvaks alkohoolseks joogiks (harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused rubriigi 2208 kohta, lõik 3, punkt 16).

Vedelik, mis on jaemüügiks villitud 30 ml pudelitesse ning mille alkoholisisaldus on 68 % mahust ja mille koostis on järgmine:

—	süstlehise teelehe (Plantago lanceolata) lehed, aed-liivatee (Thymus vulgaris) ja ahtalehise käokulla (Helichrysum italicum) õied	2,1 g
—	taruvaigu kuivekstrakt	84 mg
—	rand-vaiguvaagi (Grindelia robusta) külmkuivatatud ekstrakt	45 mg
—	sinise eukalüpti (Eucalyptus globulus) eeterlik õli	10,5 mg
—	hariliku männi (Pinus sylvestris) eeterlik õli	10,5 mg
—	alkohol
—	vesi

Pakendil oleva teksti kohaselt võib toodet kasutada hingamistegevuse kergendamiseks ning see on ette nähtud inimtoiduks.

Soovituslik annustamine: 25 tilka lahjendatuna väheses vees, kolm korda päevas.

2208 90 69

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 2208, 2208 90 ja 2208 90 69 sõnastusega.

Seda ei saa käsitada rubriigi 3004 ravimina, kuna see ei vasta grupi 30 lisamärkuse 1 kriteeriumidele.

Toode tuleb klassifitseerida rubriiki 2208 kuuluvaks alkohoolseks joogiks (harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused rubriigi 2208 kohta, lõik 3, punkt 16).

Vedelik, mis on jaemüügiks villitud 30 ml pudelitesse ning mille alkoholisisaldus on 70 % mahust ja mille koostis on järgmine:

—	taruvaik (min 38 mg/ml kõigi flavonoidide kohta väljendatud galangiinina),	16 % massist
—	alkohol
—	vesi

Pakendil oleva teksti kohaselt võib toodet kasutada kurgu loomuliku kaitsevõime tugevdamiseks ning see on ette nähtud inimtoiduks.

Soovituslik annustamine: 40–60 tilka päevas, teelusikatäies suhkrus või mees.

2208 90 69

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 30 märkuse 1 punktiga a ning CN-koodide 2208, 2208 90 ja 2208 90 69 sõnastusega.

Toodet ei saa käsitada grupi 30 ravimina.

Toode tuleb klassifitseerida rubriiki 2208 kuuluvaks alkohoolseks joogiks (harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused rubriigi 2208 kohta, lõik 3, punkt 16).

Vedelik, mis on jaemüügiks villitud 30 ml pudelitesse ning mille alkoholisisaldus on 70 % mahust ja mille koostis on järgmine:

—	taruvaiguekstrakt vee ja alkoholiga (standardiseeritud loodusliku taruvaigu kuivekstraktiga)	0,6 g
—	alkohol
—	vesi

Pakendil oleva teksti kohaselt on toode ette nähtud inimtoiduks. Soovituslik annustamine: 25 tilka lahjendatuna pooles klaasis vees, üks või kaks korda päevas. Seda võib kasutada ka suuloputusvedelikuna, lahjendades 25 tilka soovitud veekoguses.

2208 90 69

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 33 märkusega 3 ning CN-koodide 2208, 2208 90 ja 2208 90 69 sõnastusega.

Toodet ei saa käsitada rubriigi 3306 suuloputusvedelikuna, kuna toode ei ole esitatud selliselt, et oleks selgelt näha toote tarbimissuunitlus (harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused grupi 33 kohta, üldise osa neljas lõik, punkt b).

Toode tuleb klassifitseerida rubriiki 2208 kuuluvaks alkohoolseks joogiks (harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused rubriigi 2208 kohta, lõik 3, punkt 16).

Glütseriinis leotatud mustsõstrapungadel (Ribes Nigrum) põhinev vedelik (droogi/ekstrakti suhe 1:20), mis on jaemüügiks villitud 100 ml pudelitesse ning mille alkoholisisaldus on 38 % mahust.

Pakendil oleva teksti kohaselt on toode ette nähtud inimtoiduks, v.a likööri tootmiseks.

Soovituslik annustamine: 50–150 tilka päevas, lahjendatuna väheses vees.

2208 90 69

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 13 märkuse 1 punktiga d ning CN-koodide 2208, 2208 90 ja 2208 90 69 sõnastusega.

Kuna tegemist on joogiga, ei saa toodet klassifitseerida gruppi 13.

Toode tuleb klassifitseerida rubriiki 2208 kuuluvaks alkohoolseks joogiks (harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused rubriigi 2208 kohta, lõik 3, punkt 16).

Toode, mis on jaemüügiks villitud 30 ml pihustuspudelitesse ning mille alkoholisisaldus on 20 % mahust ja mille koostis on järgmine:

—	taruvaiguekstrakt vee ja alkoholiga	86,75 %
—	mesi	13 %
—	looduslik lõhna- ja maitseaine (sidrun)	0,1 %
—	ksantaankummi	0,1 %
—	sidruni (Citrus limonum) eeterlik õli	0,05 %

Toode on pakendatud suuhügieeniks kasutatava pihustusvedelikuna. Seda pihustatakse vahetult suhu.

3306 90 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, VI jaotise märkusega 2, grupi 33 märkusega 3 ning CN-koodide 3306 ja 3306 90 00 sõnastusega.

Toode esitatakse kujul, millest nähtub selgelt, et tegemist on suuhügieenivahendiga (harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused grupi 33 kohta, üldise osa neljas lõik, punkt b).

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1115/2006,

20. juuli 2006,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3703/85, milles sätestatakse teatavate värskete ja jahutatud kalade ühiste turustusnormide üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3 ja artikli 3 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. novembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2406/96 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 8 lõiget 4 ja artiklit 9,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 2406/96 on sätestatud teatavate kalandustoodete ühised turustusnormid. Kõnealuste normide rakendamise üksikasjalikud eeskirjad on kehtestatud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3703/85. (3)

(2)	Määruse (EÜ) nr 2406/96 artiklis 9 on sätestatud võimalus liigitada pelaagilisi liike valimsüsteemi põhjal, et kõnealuste liikide puhul tagada ühiste turustusnormide täitmine.

(3)	Vastavalt määrusega (EÜ) nr 790/2005 (4) määruses (EÜ) nr 2406/96 tehtud muudatustele on ühised turustusnormid ka kilu jaoks kindlaks määratud.

(4)	Määruses (EMÜ) nr 3703/85 sätestatud pelaagiliste liikide liigitamise ja kaalumise üksikasjalikke eeskirju ei kohaldata praegu kilu puhul. Seepärast tuleks kõnealust määrust muuta, et sellega hõlmata ka eespool nimetatud liik.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 3703/85 muudetakse järgmiselt.

1.	I lisale lisatakse käesoleva määruse lisas esitatud kirje.

II lisale lisatakse järgmine kirje:

“8.	Kilu liigist Sprattus sprattus”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) EÜT L 334, 23.12.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 790/2005 (ELT L 132, 26.5.2005, lk 15).

(3) EÜT L 351, 28.12.1985, lk 63. Määrust on muudetud määrusega (EMÜ) nr 3506/89 (EÜT L 342, 24.11.1989, lk 11).

(4) ELT L 132, 26.5.2005, lk 15.

LISA

Liigid	Suurus	Maht m3	Koefitsiendid
“Kilu	1	1	0,92”

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1116/2006,

20. juuli 2006,

millega keelatakse anšoovisepüük ICESi VIII alapiirkonnas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühenduse püügikoormus laevadele, mis püüavad anšoovist Biskaia lahes ICESi VIII alapiirkonnas (Biskaia laht), on ajutiselt sätestatud määruse (EÜ) nr 51/2006 IA lisas.

(2)	Vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 lõikele 3 lõpetab komisjon viivitamata anšoovise püügi ICESi VIII alapiirkonnas, kui STECF teatab, et kudekarja biomass 2006. aastal kudemise ajal on alla 28 000 tonni.

(3)	STECFi hinnangul on kudekarja biomass 2006. aastal kudemise ajal 18 640 tonni.

(4)	Kuna kudekarja biomass on 2006. aastal kudemise ajal alla 28 000 tonni piiri, tuleb püügitegevus 2006. aasta lõpuni keelata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Anšoovisepüük ICES VIII alapiirkonnas keelatakse alates artiklis 2 sätestatud jõustumiskuupäevast kuni 31. detsembrini 2006. Samuti keelatakse ICESi VIII alapiirkonnas pärast käesoleva määruse jõustumist püütud anšoovise pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 941/2006 (ELT L 173, 27.6.2006, lk 1).

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1117/2006,

20. juuli 2006,

milles käsitletakse tapatoetuse ja lisatasu maksmist veterinaarmeetmete raames, millega nähakse ette loomade tapmine Madalmaades

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 50 teist taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)	Suu- ja sõrataudi puhangute ajal Madalmaades 2001. aastal ning veiste spongioosse entsefalopaatia puhangute ajal 2001–2003 saadeti veised tapmiseks tapamajadesse.

(2)

Madalmaade ametiasutused tühistasid tapamajas tapetud loomade eest antava tapatoetuse, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 11, ning lisamaksed, mis on ette nähtud sama määruse artikliga 14. Nende loomade kasvatajad oleksid võinud siiski saada otsetoetusi tingimusel, et kõnealuste loomade puhul on abikõlblikkuse tingimused täidetud.

(3)

Selleks et vastata tootjate õiguspärasele ootusele, tuleks lubada tapatoetuse ja lisamaksete maksmist kuni 15. oktoobrini 2006 nende loomade puhul, kes tapeti tapamajades 2001. aasta suu- ja sõrataudi puhangu ajal vastavalt nõukogu 18. novembri 1985. aasta direktiivile 85/511/EMÜ (millega kehtestatakse ühenduse meetmed suu- ja sõrataudi tõrjeks). (2)

(4)

Samal põhjusel tuleks see võimalus ette näha ka nende loomade puhul, kes tapeti tapamajades 2000., 2001., 2002. ja 2003. aastal veiste spongioosse entsefalopaatia ajal võetud kontrollimeetmete raames vastavalt nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivile 90/425/EMÜ (milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad). (4)

(5)	Otsetoetusi reguleerivad määruse (EÜ) nr 1254/1999 sätted tunnistati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (5) kehtetuks alates 1. jaanuarist 2005. Seetõttu ei või nende sätete põhjal enam lubada käesolevas määruses osutatud meetmeid ning see põhjustab spetsiifilise probleemi.

(6)	Tuleks ette näha, et käesoleva määruse kohaselt tehtud makseid tuleks eraldada ülemmäära ja kogusumma piires.

(7)

Tapatoetuse ja lisatasu summad võiksid olla lisatud nende loomade väärtusele, mille alusel määratakse hüvitis, mida eraldatakse vastavalt nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsusele 90/424/EMÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (6) j a komisjoni 16. augusti 2001. aasta otsusele 2001/652/EÜ (ühenduse rahalise toetuse kohta 2001. aastal Madalmaades esinenud suu- ja sõrataudi likvideerimiseks). (7) Sellisel juhul põhjustaksid tapatoetus ja lisatasu abisaajate ülemäärase hüvitamise. Tuleks ette näha, et Madalmaade pädevad ametiasutused teevad enne tapatoetuse ja lisatasu määramist kindlaks, et ülemäärast hüvitamist ei toimu.

(8)	Arvesse võttes, et käesoleva määruse eesmärk on reguleerida 2000.–2003. aastaga seotud olukorda, tuleks ette näha selle viivitamatu jõustumine.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Tapatoetust ja lisatasu võib Madalmaades eraldada kuni 15. oktoobrini 2006 nende loomade puhul, kes direktiivi 85/511/EMÜ kohaselt tapeti tapamajas 2001. aasta suu- ja sõrataudi puhangu ajal.

2. Tapatoetust ja lisatasu võib samuti eraldada loomade puhul, kes tapeti tapamajades veiste spongioosse entsefalopaatia ajal võetud kontrollimeetmete raames vastavalt direktiivile 90/425/EMÜ ja määrusele (EÜ) nr 999/2001 ajavahemikus alates 1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2003.

Artikkel 2

1. Tapatoetuse eraldamisel tagavad Madalmaade pädevad ametiasutused, et loomad on tapmise ajal vastanud järgmistele abikõlblikkuse tingimustele:

a)	pullid, härjad, lehmad ja mullikad olid vähemalt kaheksa kuu vanused;

b)	vasikad olid vähemalt ühe kuu, kuid mitte üle seitsme kuu vanused.

Lisatasu makstakse tootjatele, kes on loomi hoidnud vähemalt kahekuise ooteaja vältel, mis lõpeb vähem kui kuu aega enne loomade tapmist.

2. Tapatoetus määratakse riikliku kasutamata ülemmäära piires, mis täiskasvanud veiste puhul on aasta kohta 1 207 849 ja vasikate puhul 1 198 113.

Toetuse summa lõike 1 punktis a osutatud abikõlbliku looma kohta on 27 eurot 2000. aastal, 53 eurot 2001. aastal ning 80 eurot 2002. ja 2003. aastal.

Toetuse summa lõike 1 punktis b osutatud abikõlbliku looma kohta on 17 eurot 2000. aastal, 33 eurot 2001. aastal ning 50 eurot 2002. ja 2003. aastal.

Artikkel 3

Madalmaade pädevad ametiasutused teevad lisamakseid looma kohta ja annavad tapatoetust ühiku kohta objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes eelkõige arvesse erilisi tootmisstruktuure ja tingimusi ning tagades tootjate võrdse kohtlemise ning vältides turu- ja konkurentsimoonutusi. Makseid ei seota turuhindade kõikumisega.

Lisamakseid eraldatakse kasutamata kogusumma piires, mis on 8,4 miljonit eurot 2000. aasta kohta, 16,9 miljonit eurot 2001. aasta kohta ning 25,3 miljonit eurot 2002. ja 2003. aasta kohta.

Artikkel 4

Tapatoetused ja lisamaksed eraldatakse tingimusel, et neid ei ole lisatud väärtusele, mida kasutati selleks, et määrata kindlaks hüvitis asjaomaste loomade puhul vastavalt otsusele 90/424/EMÜ ja otsusele 2001/652/EMÜ, ning et neid ei ole makstud.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) EÜT L 315, 26.11.1985, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(3) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(4) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1041/2006 (ELT L 187, 8.7.2006, lk 10).

(5) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 953/2006 (ELT L 175, 29.6.2006, lk 1).

(6) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/53/EÜ (ELT L 29, 2.2.2006, lk 37).

(7) EÜT L 230, 28.8.2001, lk 8.

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1118/2006,

20. juuli 2006,

tariifikvoodi alusel imporditud Uus-Meremaa või impordilitsentside väljaandmise peatamise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 29 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 14. detsembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2535/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega, (2) on sätestatud sellised eeskirjad eelkõige kõnealuse määruse artikli 25 lõikes 1 määratletud Uus-Meremaa või kohta.

(2)

Euroopa Ühenduste Kohus teatas oma 11. juuli 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-313/04 Franz Egenberger GmbH Molkerei und Trockenwerk v. Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung järgmist: “Komisjoni 14. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2535/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega) artikli 35 lõige 2 on kehtetu, kuna selles on sätestatud, et vähendatud tollimaksuga Uus-Meremaa või litsentsitaotlusi saab esitada ainult Ühendkuningriigi pädevatele asutustele” ning: “Määruse (EÜ) nr 2535/2001 artiklid 25 ja 32 koostoimes kõnealuse määruse III, IV ja XII lisaga on kehtetud, kuna võimaldavad diskrimineerimist vähendatud tollimaksuga Uus-Meremaa või impordilitsentside väljaandmisel.”

(3)

Euroopa Kohtu kõnealuse otsuse tulemusena on võimatu tõhusalt korraldada Uus-Meremaa või importi asjaomase tariifikvoodi alusel, eelkõige kuna määruse (EÜ) nr 2535/2001 need sätted, mida otsus ei puuduta, ei ole piisavad tagamaks, et kvoodi alusel importida kavatsetavate kaupade päritolu ja kvaliteet tõepoolest vastab kvoodi nõuetele, ning ei ole samuti piisavad, et tagada kvootide nõuetekohast haldamist, eriti kvootide kasutamise kontrollimise teel.

(4)	Seetõttu on selliste nõuete kehtestamiseks vaja muuta määrust (EÜ) nr 2535/2001, tagades samal ajal, et muudatused vastaksid Euroopa Kohtu otsuse nõuetele. Selliseid muudatusi ei saa teha kohe eelkõige seetõttu, et on vaja pidada konsultatsioone huvitatud osapooltega.

(5)

Spekuleerimise vältimiseks, Euroopa Kohtu otsuses osutatud diskrimineerimise ennetamiseks ning selleks, et vältida kvootide kontrollimata kasutamise ning kvoodi alusel kvoodile mittevastavate kvaliteedi- ja päritolunõuetega toodete importimise ohtu, on vajalik peatada litsentside väljaandmine Uus-Meremaa võile kuni määruse (EÜ) nr 2535/2001 selliste muudatuste vastuvõtmiseni. Samal põhjusel on vajalik, et muudatused jõustuksid Euroopa Kohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast, st 12. juulist 2006.

(6)

Et kaitsta asjaomaste ettevõtjate õiguspäraseid ootusi ja tagada kaubavoogude sujuv liikumine, võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust, tuleb samal ajal tagada, et jätkataks impordilitsentside väljaandmist Uus-Meremaa võile, mille sertifikaat IMA 1 on välja antud enne 12. juulit 2006 ning mis ei asu sellel kuupäeval enam füüsiliselt Uus-Meremaal.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EÜ) nr 2535/2005 sätetest peatavad liikmesriigid kõnealuse määruse artikli 25 lõikes 1 määratletud Uus-Meremaa või impordilitsentside väljaandmise. Kõnealust erandit ei kohaldata Uus-Meremaa võile, mille sertifikaat IMA 1 on välja antud enne 12. juulit 2006 ning mis ei asu sellel kuupäeval enam füüsiliselt Uus-Meremaal.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 12. juulist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) EÜT L 341, 22.12.2001, lk 29. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 926/2006 (ELT L 170, 23.6.2006, lk 8).

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/13

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1119/2006,

20. juuli 2006,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 1058/2006 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2058/2006 (2) kuulutati välja pakkumiskutse seoses kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmääraga.

(2)

Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 7 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 25 sätestatud korras otsustada kehtestada imporditollimaksu vähenduse ülemmäära. Selle ülemmäära kinnitamisel tuleb arvesse võtta eriti määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tollimaksuvähenduse ülemmääraga võrdne või sellest väiksem.

(3)	Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse imporditollimaksu vähenduse ülemmääraks artiklis 1 nimetatud summa.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 1058/2006 välja kuulutatud pakkumiskutse alusel 14.–20. juulini 2006 teatatud pakkumiste puhul on imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär 30,87 EUR/t kohta ning seda kohaldatakse kõige rohkem 80 911 t suhtes.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. juulil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) ELT L 192, 13.7.2006, lk 10.

(3) EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1558/2005 (ELT L 249, 24.9.2005, lk 6).

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1120/2006,

20. juuli 2006,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 1057/2006 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1783/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1057/2006 (2) kuulutati välja pakkumiskutse seoses kolmandatest riikidest Portugali imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmääraga.

(2)

Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 7 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 25 sätestatud korras otsustada kehtestada imporditollimaksu vähendamise ülemmäär. Selle ülemmäära kehtestamisel tuleb arvesse võtta eriti määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tollimaksuvähenduse ülemmääraga võrdne või sellest väiksem.

(3)	Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teravilja praeguses turuolukorras, kehtestatakse imporditollimaksu vähendamise ülemmääraks artiklis 1 nimetatud summa.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 1057/2006 välja kuulutatud pakkumiskutse alusel 14.–20. juulini 2006 teatatud pakkumiste puhul on imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär 31,97 eurot tonni kohta ning seda kohaldatakse kõige rohkem 100 000 tonni suhtes.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. juulil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) ELT L 192, 13.7.2006, lk 9.

(3) EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1558/2005 (ELT L 249, 24.9.2005, lk 6).

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/15

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1121/2006,

20. juuli 2006,

millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. september 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade või noteeringute ja ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Toetused tuleb määrata, võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

(3)	Nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu puhul tuleb nendele toodetele kohaldatava toetuse arvutamisel võtta arvesse kõnealuste toodete valmistamiseks vajamineva teravilja kogust. Need kogused on kinnitatud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)	Maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel võivad tingida teatavate toodete toetuste diferentseerimise vastavalt sihtkohale.

(5)	Toetus tuleb kinnitada üks kord kuus. Seda võib vahepeal muuta.

(6)	Üksikasjalike eeskirjade kohaldamisest teraviljaturu praeguses olukorras ja eriti nende toodete ühenduse ja maailmaturu noteeringute ja hindade suhtes tuleneb, et toetused peavad olema sellised, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud töötlemata kujul eksporditavate toodete, välja arvatud linnaste, eksporditoetused on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. juulil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

LISA

Komisjoni 20. juuli 2006. aasta määrusele, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuste summa

1001 10 00 9200

—

EUR/t

—

1001 10 00 9400

A00

EUR/t

1001 90 91 9000

—

EUR/t

—

1001 90 99 9000

A00

EUR/t

1002 00 00 9000

A00

EUR/t

1003 00 10 9000

—

EUR/t

—

1003 00 90 9000

A00

EUR/t

1004 00 00 9200

—

EUR/t

—

1004 00 00 9400

A00

EUR/t

1005 10 90 9000

—

EUR/t

—

1005 90 00 9000

A00

EUR/t

1007 00 90 9000

—

EUR/t

—

1008 20 00 9000

—

EUR/t

—

1101 00 11 9000

—

EUR/t

—

1101 00 15 9100

C01

EUR/t

1101 00 15 9130

C01

EUR/t

1101 00 15 9150

C01

EUR/t

1101 00 15 9170

C01

EUR/t

1101 00 15 9180

C01

EUR/t

1101 00 15 9190

—

EUR/t

—

1101 00 90 9000

—

EUR/t

—

1102 10 00 9500

A00

EUR/t

1102 10 00 9700

A00

EUR/t

1102 10 00 9900

—

EUR/t

—

1103 11 10 9200

A00

EUR/t

1103 11 10 9400

A00

EUR/t

1103 11 10 9900

—

EUR/t

—

1103 11 90 9200

A00

EUR/t

1103 11 90 9800

—

EUR/t

—

NB: Nii tootekoodid kui A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

C01

Kõik kolmandad riigid, v.a Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina, Montenegro, Serbia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Lichtenstein ja Šveits.

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1122/2006,

20. juuli 2006,

määruses (EÜ) nr 935/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 935/2006 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus odra eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artiklile 7 võib komisjon teatatud pakkumiste põhjal otsustada pakkumisi mitte vastu võtta.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Odra eksporditoetusteks määrusega (EÜ) nr 935/2006 avatud pakkumismenetluse alusel 14.–20. juulini 2006 esitatud pakkumiste puhul ei võeta mingeid meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. juulil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) ELT L 172, 24.6.2006, lk 3.

(3) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1123/2006,

20. juuli 2006,

määruses (EÜ) nr 936/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud pehme nisu eksporditoetuse pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 936/2006 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus pehme nisu eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

(3)	Määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Pehme nisu eksporditoetusteks määrusega (EÜ) nr 936/2006 avatud pakkumismenetluse alusel 14.–20. juulini 2006 esitatud pakkumiste puhul ei võeta mingeid meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. juulil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) ELT L 172, 24.6.2006, lk 6.

(3) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/19

NÕUKOGU OTSUS,

11. juuli 2006,

millega muudetakse otsust 2005/231/EÜ, millega lubatakse Rootsil kohaldada vähendatud maksumäära teatavate kodumajapidamiste ja teenindussektori äriühingute poolt tarbitava elektrienergia suhtes kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19

(2006/503/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega 2005/231/EÜ (2) lubati Rootsil kohaldada vähendatud maksumäära teatavate kodumajapidamiste ja teenindussektori äriühingute poolt tarbitava elektrienergia suhtes kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19. Luba kehtis kuni 31. detsembrini 2005. 9. detsembri 2005. aasta kirjaga taotlesid Rootsi asutused komisjonilt loa pikendamist kuni 2011. aasta lõpuni.

(2)

Riigi põhjaaladel on elektritarbimine kütmiseks 25 % kõrgem kui riigi muudel aladel. Seetõttu on Rootsis alates 1981. aasta juulist riigi põhjaaladel kasutatava elektrienergia suhtes kohaldatud vähendatud energiamaksu määra. Vähendamise määr protsentides, võrrelduna tavapärase maksumääraga, on hiljem siiski vähenenud.

(3)	Elektrikulude vähendamine asetab Rootsi põhjaosa kodumajapidamised ja teenindusettevõtted võrdsesse olukorda samasuguste tarbijatega riigi lõunaosas. Kõnealune meede toetab seega regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikat.

(4)

Rootsi põhjaosa elektritarbimise vähendatud maksumäär, mis on praegu 22 eurot MWh kohta, jääb palju kõrgemale direktiiviga 2003/96/EÜ kehtestatud ühenduse alammäärast. Lisaks sellele peaksid maksuvähendused jääma proportsionaalseks Põhja-Rootsi kodumajapidamiste ja teenindussektori äriühingute lisakulutustega kütmisele. Niisiis peaks kõnealuse maksumäära rakendamine tagama maksustamise stimuleeriva mõju energiatõhususe kasvule.

(5)	Komisjon vaatas maksuvähenduskava läbi ja leidis, et kõnealuse meetme rakendamine ei moonuta konkurentsi ega takista siseturu toimimist ning ei ole vastuolus ühenduse keskkonna-, energeetika- ja transpordipoliitikaga.

(6)

Ilma et see mõjutaks riigiabi käsitleva asja N 593/2005 Rootsi “Teenindussektori elektrienergia maksustamise piirkondlike erinevuste pikendamine” tulemust, on seega asjakohane uuendada vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõikele 2 luba, mille alusel Rootsi võib kohaldada vähendatud maksumäära elektrienergia tarbimise suhtes Põhja-Rootsis kuni 31. detsembrini 2011.

(7)	Tuleks tagada, et otsuse 2005/231/EÜ alusel antud luba, mis anti samadel põhjustel, kuid lühikeseks ajavahemikuks, kohaldatakse jätkuvalt ilma kõnealuse otsuse lõppemise ja käesoleva otsuse jõustumise vahelise katkestuseta.

(8)	Seetõttu tuleks otsust 2005/231/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2005/231/EÜ artiklis 2 asendatakse kuupäev “31. detsembrini 2005” kuupäevaga “31. detsembrini 2011”.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsi Kuningriigile.

Brüssel, 11. juuli 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

E. HEINÄLUOMA

(1) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 100).

(2) ELT L 72, 18.3.2005, lk 27.

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/21

KOMISJONI OTSUS,

12. juuli 2006,

eritingimuste kehtestamise kohta teatavatest kolmandatest riikidest imporditud teatavatele toiduainetele seoses nende aflatoksiinide saastuse ohuga

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3113 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/504/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti ii,

ning arvestades järgmist:

(1)	Toidu teaduskomitee on märkinud, et aflatoksiin B1 on tugeva genotoksilise mõjuga kantserogeen ning suurendab isegi äärmiselt madala sisalduse juures maksavähi ohtu.

(2)

Komisjoni 8. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 466/2001, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (2) määratakse kindlaks teatavate saasteainete, sealhulgas aflatoksiinide piirnormid toiduainetes. Nimetatud aflatoksiinide piirnorme on teatavate kolmandate riikide teatavate toiduainete puhul sageli ületatud.

(3)	Niisugune saastatus ohustab tõsiselt rahva tervist ühenduses ja seetõttu on kohane võtta ühenduse tasandil vastu eritingimused.

(4)

Komisjoni 6. detsembri 1999. aasta otsusega 2000/49/EÜ (millega tunnistatakse kehtetuks otsus 1999/356/EÜ ning kehtestatakse Egiptusest pärit või Egiptusest lähetatavate maapähklite ja teatavate maapähklitoodete impordi eritingimused) (3) sätestatakse eritingimused Egiptusest pärit või sealt saadetavate maapähklite ja nendest valmistatud teatavate toodete impordile.

(5)

Komisjoni 4. veebruari 2002. aasta otsusega 2002/79/EÜ (millega kehtestatakse Hiinast pärinevate või sealt saadetud maapähklite ja teatavate maapähklitoodete impordi eritingimused) (4) sätestatakse eritingimused Hiinast pärit või sealt saadetavate maapähklite ja nendest valmistatud toodete impordile.

(6)

Komisjoni 4. veebruari 2002. aasta otsusega 2002/80/EÜ (millega kehtestatakse Türgist pärinevate või sealt saadetud viigimarjade, sarapuupähklite ja pistaatsiapähklite ning nendest saadud teatavate toodete impordi eritingimused) (5) sätestatakse eritingimused Türgist pärit või sealt saadetavate viigimarjade, sarapuupähklite ja pistaatsiapähklite ning nendest valmistatud teatavate toodete impordile.

(7)	Komisjoni 4. juuli 2003. aasta otsusega 2003/493/EÜ (millega kehtestatakse eritingimused Brasiiliast pärit või sealt lähetatud koorimata brasiilia pähklite impordile) (6) sätestatakse eritingimused Brasiiliast pärit või sealt saadetavate koorega parapähklite impordile.

(8)

Komisjoni 26. jaanuari 2005. aasta otsusega 2005/85/EÜ (millega kehtestatakse Iraanist pärinevate või sealt saadetud pistaatsiapähklite ja teatavate pistaatsiapähklitoodete impordi eritingimused) (7) sätestatakse eritingimused Iraanist pärit või sealt saadetavate pistaatsiapähklite ja nendest valmistatud toodete impordile.

(9)

Paljud otsustega 2000/49/EÜ, 2002/79/EÜ, 2002/80/EÜ, 2003/493/EÜ ja 2005/85/EÜ sätestatud toiduainete impordi eritingimused on Brasiilia, Hiina, Egiptuse, Iraani ja Türgi puhul samad. Seetõttu on ühenduse õigustiku selguse huvides asjakohane sätestada aflatoksiinidega saastumist arvestavad eritingimused kõigi nimetatud kolmandatest riikidest pärit nimetatud toiduainete impordile ühes otsuses.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (8) kehtestatakse ühenduse tasandil ametlike kontrollide korraldamise üldiste eeskirjade ühtlustatud raamistik.

(11)	Teatavatest kolmandatest riikidest pärit mõnede toiduainete puhul on vajalikud täiendavad erimeetmed.

(12)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed, eelkõige Iraanist ja Brasiiliast pärit toiduaineid käsitlevad meetmed, mõjutavad liikmesriikides kontrollimiseks vajalikke ressursse oluliselt. Seepärast on asjakohane nõuda, et kõik kulud, mis tekivad seoses Iraanist ja Brasiiliast pärit toiduainete ametliku kontrolliga käesoleva otsuse alusel, nii proovivõtu, analüüsimise, ladustamise kui ka kõik nõuetele mittevastavate partiide asjus võetud ametlike meetmete kulud, peavad kandma asjaomased importijad või toidukäitlejad.

(13)

Komisjoni veterinaar- ja toiduameti kontrollkülastuse tulemuste põhjal võib järeldada, et Brasiilia ei suuda praegu tagada usaldusväärseid analüüsitulemusi ega koorega parapähklite partiide sertifitseerimise õigsust. Samuti võib järeldada, et ametlik kontroll tagasisaadetud partiide üle on praegu ebapiisav. Seepärast on asjakohane sätestada, et analüüse viivad läbi ametlikud laborid, kes suudavad tagada analüüsitulemuste usaldusväärsuse ning kehtestada ranged tingimused nõuetele mittevastavate partiide tagasisaatmise kohta. Kui neid rangeid tingimusi ei täideta, tuleb järgmised nõuetele mittevastavad partiid hävitada.

(14)

Rahva tervise kaitsmiseks peaksid liikmesriigid kord kvartalis esitama komisjonile aruande käesolevas otsuses käsitletud toiduainepartiide kõigi läbi viidud ametlike kontrollide tulemustest. Need aruanded esitatakse lisaks määrusega (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu teatamise kohustusele.

(15)

Oluline on tagada, et käesolevas otsuses käsitletud toiduainepartiide proovide võtmine ja nende analüüs toimub kogu ühenduses ühtlustatud viisil. Seega tuleb käesoleva otsusega kehtestatud proovivõtud ja analüüsid viia läbi vastavalt komisjoni 23. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 401/2006 (milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes) (9) sätetele.

(16)

Käesoleva otsusega ette nähtud tegevus tuleb aeg-ajalt läbi vaadata asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste esitatud garantiide ja liikmesriikide ametlike kontrollide tulemuste põhjal, et hinnata, kas eritingimused tagavad rahva tervise piisava kaitse ühenduse piires ja kas need eritingimused on endiselt vajalikud.

(17)	Otsused 2000/49/EÜ, 2002/79/EÜ, 2002/80/EÜ, 2003/493/EÜ ja 2005/85/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

(18)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat otsust kohaldatakse punktides a–e loetletud toiduainete suhtes ning töödeldud ja liittoiduainete suhtes, mis on saadud punktides a–e loetletud toiduainetest või mis sisaldavad neid.

Toiduaine loetakse asjaomast toiduainet sisaldavaks, kui vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (10) artiklile 6 on see toiduaine pakendil või etiketil esitatud koostisainete nimestikus.

Brasiiliast imporditud toiduained:

i)	koorega parapähklid, mis kuuluvad koondnomenklatuuri (CN) alamrubriiki 0801 21 00;

ii)	pähklite ja kuivatatud puuviljade segud CN-koodiga 0813 50, mis sisaldavad koorega parapähkleid.

Hiinast imporditud toiduained:

i)	maapähklid CN-koodidega 1202 10 90 või 1202 20 00;

ii)	maapähklid CN-koodiga 2008 11 94 (netomass kontaktpakendis üle 1 kg) või CN-koodiga 2008 11 98 (netomass kontaktpakendis kuni 1 kg);

iii)	röstitud maapähklid CN-koodiga 2008 11 92 (netomass kontaktpakendis üle 1 kg) või CN-koodiga 2008 11 96 (netomass kontaktpakendis kuni 1 kg).

Egiptusest imporditud toiduained:

i)	maapähklid CN-koodidega 1202 10 90 või 1202 20 00;

ii)	maapähklid CN-koodiga 2008 11 94 (netomass kontaktpakendis üle 1 kg) või CN-koodiga 2008 11 98 (netomass kontaktpakendis kuni 1 kg);

iii)	röstitud maapähklid CN-koodiga 2008 11 92 (netomass kontaktpakendis üle 1 kg) või CN-koodiga 2008 11 96 (netomass kontaktpakendis kuni 1 kg).

Iraanist imporditud toiduained:

i)	pistaatsiapähklid CN-koodiga 0802 50 00;

ii)	röstitud pistaatsiapähklid CN-koodiga 2008 19 13 (netomass kontaktpakendis üle 1 kg) või CN-koodiga 2008 19 93 (netomass kontaktpakendis kuni 1 kg).

Türgist imporditud toiduained:

i)	kuivatatud viigimarjad CN-koodiga 0804 20 90;

ii)	koorega või kooreta sarapuupähklid (Corylus sp.) CN-koodiga 0802 21 00 või 0802 22 00;

iii)	pistaatsiapähklid CN-koodiga 0802 50 00;

iv)	pähklite ja kuivatatud puuviljade segud CN-koodiga 0813 50, mis sisaldavad viigimarju, sarapuupähkleid või pistaatsiapähkleid;

v)	viigimarjapasta või sarapuupähklipasta CN-koodiga 2007 99 98;

vi)	sarapuupähklid, viigimarjad ja pistaatsiapähklid töödelduna või konserveerituna ja nende segud CN-koodiga 2008 19;

vii)	sarapuupähklitest, viigimarjadest või pistaatsiapähklitest valmistatud jahu ja pulber CN-koodiga 1106 30 90;

viii)

purustatud sarapuupähklid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 2 ja 3 ning määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Impordiks määratud tollipunktid – ainult nende tollipunktide kaudu võib artiklis 1 loetletud toiduaineid importida ühenduse territooriumile. II lisas on esitatud kõiki impordiks määratud tollipunkte hõlmav loetelu.

Artikkel 3

Proovivõtu- ja analüüsitulemused ning tervisesertifikaat

1. Liikmesriigid võivad artiklis 1 loetletud toiduainete (edaspidi “toiduained”) importi lubada ainult tingimusel, et partiiga on kaasas proovivõtu- ja analüüsitulemused ning tervisesertifikaat, (11) mille on I lisas sätestatud näite põhjal täitnud, allkirjastanud ja kinnitanud üks järgmiste asutuste volitatud esindaja:

a)	Brasiiliast pärit toiduainete puhul: Ministério da Agricultura, Pecuária e Abastecimento (MAPA);

b)	Hiinast pärit toiduainete puhul: Hiina Rahvavabariigi sisse- ja väljaveo kontrolli ja karantiini riiklik asutus;

c)	Egiptusest pärit toiduainete puhul: Egiptuse põllumajandusministeerium;

d)	Iraanist pärit toiduainete puhul: Iraani tervishoiuministeerium;

e)	Türgist pärit toiduainete puhul: Türgi Vabariigi põllumajandus- ja maaeluministeeriumi kaitse ja kontrolli peadirektoraat.

2. Lõikega 1 ette nähtud tervisesertifikaat kehtib toiduainete impordi korral ühendusse ainult nelja kuu jooksul alates sertifikaadi väljaandmise kuupäevast.

3. Iga liikmesriigi pädev asutus tagab toiduainete saatedokumentide kontrolli, et lõikes 1 osutatud nõuded proovivõtu- ja analüüsitulemuste ning tervisesertifikaadi kohta oleksid täidetud. Dokumente kontrollitakse ühenduse territooriumile sisenemise esimeses piiriületuspunktis.

4. Kui toiduainete partiiga ei ole kaasas lõikes 1 osutatud proovivõtu- ja analüüsitulemusi või tervisesertifikaati, ei tohi partiid lubada ühenduse territooriumile ei impordiks määratud tollipunkti transportimiseks ega ühendusse impordiks ning asjaomane partii tuleb saata tagasi või hävitada.

5. Lõikega 1 ette nähtud proovid tuleb võtta ja analüüsid teha vastavalt määruse (EÜ) nr 401/2006 sätetele.

6. Iga toiduainepartii tähistatakse sama koodiga, mis on märgitud lõikes 1 osutatud tervisesertifikaadile ning proovivõtu- ja analüüsitulemustele. Selle koodiga tuleb tähistada partii iga kott või muu pakend.

Artikkel 4

Impordiks määratud tollipunktid ühenduses

1. Toiduaineid tohib ühendusse importida üksnes II lisas loetletud impordiks määratud tollipunktide kaudu.

2. Iga liikmesriigi pädev asutus tagab, et II lisas loetletud impordiks määratud tollipunktid (12) vastaksid järgmistele nõuetele:

a)	neil on koolitatud personal, kes viib läbi toiduainepartiide ametlikku kontrolli;

b)	neil on proovide võtmise ja proovide laborisse saatmise üksikasjalikud juhendid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 401/2006 I lisa sätetele;

c)	partii saab maha laadida ja sellest proove võtta impordiks määratud tollipunkti varjualuses; kui partii tuleb proovide võtmise kohta transportida, peab olema võimalik toiduainepartii impordiks määratud tollipunktist sinna viia pädeva asutuse ametliku kontrolli all;

d)	neil on laoruumid ja hoidlad kinnipeetud toiduainepartiide nõuetekohaseks hoidmiseks kinnipidamise ajal, kui oodatakse analüüside tulemusi;

e)	neil on seadmed mahalaadimiseks ja proovide võtmiseks;

neil on aflatoksiinide sisalduse määramiseks akrediteeritud ametlik labor, (13) mis asub kohas, kuhu proove saab kiiresti saata; laboril peab olema vastav jahvatusseade 10–30 kg proovikoguse homogeniseerimiseks. (14) Labor peab suutma analüüsida võetud proovid mõistliku aja jooksul, pidades silmas, et partiid tohib pidada kinni kuni 15 tööpäeva.

3. Liikmesriigid kindlustavad, et toidukäitlejad tagavad piisaval hulgal personali ja korraldavad toiduainete partiide mahalaadimise, et partiist saaks võtta nõuetekohased proovid.

Eriveo ja/või eripakendi puhul peab ettevõtja/vastutav toidukäitleja tegema ametlikule inspektorile kättesaadavaks proovi võtmiseks vajaliku varustuse, kui tavaline proovi võtmise varustus ei võimalda nõuetekohaselt proove võtta.

Artikkel 5

Ametlik kontroll

1. Liikmesriigi pädev asutus võtab määruse (EÜ) nr 401/2006 I lisa sätete kohaselt toiduainepartiist proovi aflatoksiini B1 sisalduse ja üldise aflatoksiinide sisalduse määramiseks enne partii lubamist impordiks määratud tollipunktist vabasse ringlusse ühenduses.

2. Lõikes 1 osutatud proov võetakse analüüsiks

a)	Brasiiliast pärit toiduainete puhul igast partiist;

b)	Hiinast pärit toiduainete puhul umbes 10 % partiidest;

c)	Egiptusest pärit toiduainete puhul umbes 20 % partiidest;

d)	Iraanist pärit toiduainete puhul igast partiist;

e)	artikli 1 punkti e alapunktides ii, iv ja vi nimetatud Türgist pärit kõikide kategooriate sarapuupähklite ning nendest valmistatud toodete partiide puhul 5 % partiidest ja teiste kategooria toiduainete puhul 10 % partiidest.

3. Toiduainepartiid, millest võetakse proov ja mida analüüsitakse, tohib impordiks määratud tollipunktis hoida enne ühenduses vabasse ringlusse lubamist kuni 15 tööpäeva alates sellest hetkest, kui partii pakutakse impordiks ja partii on proovivõtuks füüsiliselt kättesaadav.

Importiva liikmesriigi pädev asutus annab välja ametliku saatedokumendi, millega tõendatakse, et toiduainepartiist on võetud proov ja et seda on analüüsitud, ning esitatakse proovi analüüside tulemused.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kolme kuu tagant aruande kõigi toiduainepartiide ametliku kontrolli käigus tehtud analüüside tulemustest. Kõnealune aruanne esitatakse igale kvartalile järgneval kuul (aprill, juuli, oktoober ja jaanuar).

Artikkel 6

Partii jagamine osadeks

Kui partii jagatakse osadeks, siis peab partii iga osaga olema kuni hulgimüügietapini (kaasa arvatud selle ajal) kaasas artikli 3 lõikes 1 ette nähtud tervisesertifikaadi koopia ja artikli 5 lõikes 3 ette nähtud ametlik saatedokument, mille on kinnitanud selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil toimus partii jagamine.

Artikkel 7

Brasiiliast pärit toiduainete importi käsitlevad lisatingimused

1. Artikli 3 lõikes 1 ette nähtud analüüsi peab tegema Brasiiliast pärit toiduainete aflatoksiinide sisalduse määramise ametlik kontroll-labor (Laboratório de Controle de Qualidade de Segurança Alimentar (LACQSA)), mis asub Brasiilias Belo Horizontes.

2. Koorega parapähklite partiid, mis ei vasta määruses (EÜ) nr 466/2001 kehtestatud aflatoksiini B1 ja üldise aflatoksiinide sisalduse piirnormidele, võib saata tagasi päritoluriiki ainult siis, kui Brasiilia pädev asutus (Ministério da Agricultura, Pecuária e Abastecimento (MAPA)) esitab iga nõuetele mittevastava partii kohta kirjalikult järgmise teabe:

a)	selgesõnaline nõusolek asjaomase partii tagasisaatmiseks, millel on märgitud partii kood;

b)	kohustus suunata tagastatud partii ametliku kontrolli alla alates selle saabumise kuupäevast;

järgmised konkreetsed andmed:

i)	tagastatud partii sihtkoht;

ii)	tagastatud partii kavandatav töötlemine ja

iii)	edaspidine proovide võtmine tagastatud partiist ja nende analüüsimine.

Kui Brasiilia pädev asutus (Ministério da Agricultura, Pecuária e Abastecimento (MAPA)) ei täida punktides a, b ja c sätestatud tingimusi, hävitab importiva liikmesriigi pädev asutus kõik edaspidised partiid, mille aflatoksiini B1 ja üldine aflatoksiinide sisaldus ei vasta määruses (EÜ) nr 466/2001 kehtestatud piirnormidele.

Artikkel 8

Brasiiliast ja Iraanist pärit toiduainete importi käsitlevad lisatingimused

1. Artikli 1 punktides a ja d loetletud Brasiiliast ja Iraanist pärit toiduainete, samuti neis punktides nimetatud toiduainetest saadud või neid sisaldavate töödeldud või segatud toiduainete puhul kannab kõik proovide võtmise, analüüside, säilitamise, ametlike saatedokumentide väljaandmise ning artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 3 ette nähtud tervisesertifikaadi ja saatedokumentide koopiate väljaandmise kulud partii eest vastutav toidukäitleja või tema esindaja.

2. Artikli 1 punktides a ja d loetletud Brasiiliast ja Iraanist pärit toiduainete, samuti neis punktides nimetatud toiduainetest saadud või neid sisaldavate töödeldud või segatud toiduainete puhul kannab kõik kulud, mis on seotud pädeva asutuse võetud ametliku meetmega, kui toiduainepartii ei vasta nõuetele, partii eest vastutav toidukäitleja või tema esindaja.

Artikkel 9

Läbivaatamine

Käesolev otsus vaadatakse läbi artikli 5 lõikes 4 sätestatud aruannete, toiduaineid eksportivate riikide pädevate asutuste esitatud garantiide ning liikmesriikide võetud proovide ja nende analüüside tulemuste põhjal, et hinnata, kas artiklites 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 sätestatud tingimused tagavad ühenduse rahva tervise piisava kaitse ja kas need tingimused on vajalikud ka edaspidi.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamised

Otsused 2000/49/EÜ, 2002/79/EÜ, 2002/80/EÜ, 2003/493/EÜ ja 2005/85/EÜ tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Artikkel 11

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2006.

Liikmesriigid võtavad ja avaldavad käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).

(2) EÜT L 77, 16.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 199/2006 (ELT L 32, 4.2.2006, lk 34).

(3) EÜT L 19, 25.1.2000, lk 46. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/429/EÜ (ELT L 154, 30.4.2004, lk 19).

(4) EÜT L 34, 5.2.2002, lk 21 Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/429/EÜ.

(5) EÜT L 34, 5.2.2002, lk 26. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/429/EÜ.

(6) ELT L 168, 5.7.2003, lk 33. Otsust on muudetud otsusega 2004/428/EÜ (ELT L 154, 30.4.2004, lk 14).

(7) ELT L 30, 3.2.2005, lk 12.

(8) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 776/2006 (ELT L 136, 24.5.2006, lk 3).

(9) ELT L 70, 9.3.2006, lk 12.

(10) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/89/EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 15).

(11) Terviseohutuse sertifikaat koostatakse keeles, mida valdab sertifikaati väljastav ametnik, kes peab täielikult mõistma iga enda poolt allkirjastatava sertifikaadi, ning mida valdab selle riigi kontrolliv ametnik, kuhu kaup imporditakse.

(12) Neid nõudeid kohaldatakse nende määratud piiripunktide suhtes, mille kaudu toimub import, ja kohtade suhtes, kus tegelikult võetakse proove, kui saadetis transporditakse piiripunktist, mille kaudu toimub import, ametliku kontrolli all sellesse proovi võtmise kohta.

(13) Labor, mis on akrediteeritud ja mis on ametlik labor (kuulub pädeva asutuse struktuuride hulka), või pädeva asutuse määratud labor.

(14) Proovi ettevalmistamine hõlmab selle homogeniseerimist, milleks proov jahvatatakse. Seda võib teha väljaspool laborit, kuid kohas, kus toimub jahvatamine, peab olema vastav seade jahvatamiseks, sobivad töötingimused ja jahvatamine peab toimuma eeskirja kohaselt.

I LISA

II LISA

Loetelu: impordiks määratud tollipunktid, mille kaudu tohib artiklis 1 sätestatud toiduaineid importida ühendusse

Liikmesriik	Impordiks määratud tollipunktid
Belgia	Antwerpen, Zeebrugge, Brussel/Bruxelles, Aalst
Tšehhi Vabariik	Celní úřad Praha D5
Taani	Kõik Taani sadamad ja lennujaamad
Saksamaa	HZA Lörrach – ZA Weil am Rhein – maantee, HZA Stuttgart – ZA lennujaam, HZA München – ZA München – lennujaam, HZA Berlin – ZA Dreilinden, HZA Frankfurt (Oder) – ZA Frankfurt (Oder) – maantee, HZA Frankfurt (Oder) – ZA Forst – maantee, HZA Bremen – ZA Neustädter – sadam, HZA Bremen – ZA Bremerhaven, HZA Hamburg – sadam – ZA Waltershof, HZA Hamburg-Stadt, HZA Itzehoe – ZA Hamburg –lennujaam, HZA Frankfurt-am-Main – lennujaam, HZA Braunschweig – ZA Braunschweig-Broitzem, HZA Hannover – ZA Hamburger Allee, HZA Koblenz – ZA Hahn – lennujaam, HZA Oldenburg – ZA Wilhelmshaven, HZA Bielefeld – ZA Eckendorfer Straße Bielefeld, HZA Erfurt – ZA Eisenach, HZA Potsdam – ZA Ludwigsfelde, HZA Potsdam – ZA Berlin – Schönefeldi lennujaam, HZA Potsdam – ZA Berlin – Tegeli lennujaam, HZA Augsburg – ZA Memmingen, HZA Ulm – ZA Ulm (Donautal), HZA Karlsruhe – ZA Karlsruhe, HZA Gießen – ZA Gießen, HZA Gießen – ZA Marburg, HZA Singen – ZA Singeni raudteejaam, HZA Lörrach – ZA Weil am Rhein – Schusterinsel, HZA Hamburg-Stadt – ZA Oberelbe, HZA Hamburg-Stadt – ZA Oberelbe – Abfertigungsstelle Billbrook, HZA Hamburg-Stadt – ZA Oberelbe – Abfertigungsstelle Großmarkt, HZA Düsseldorf – ZA Düsseldorf Nord, HZA Köln – ZA Köln Niehl
Eesti	Kõik Eesti tolliasutused
Kreeka	Athina, Pireas, Elefsina, Athina International Airport, Thessaloniki, Volos, Patra, Iraklion Kritis, Larisa, Katerini, Veria, Drama, Serres, Kavala, Xanthi, Alexadroupolis, Rodos
Hispaania	Algeciras (sadam), Alicante (lennujaam, sadam), Almeria (lennujaam, sadam), Asturias (lennujaam), Barcelona (lennujaam, sadam, raudtee), Bilbao (lennujaam, sadam), Cadiz (sadam), Cartagena (sadam), Castellon (sadam), Ceuta (sadam), Gijón (sadam), Huelva (sadam), Irun (maantee), La Coruña (sadam), La Junquera (maantee), Las Palmas de Gran Canaria (lennujaam, sadam), Madrid (lennujaam, raudtee), Malaga (lennujaam, sadam), Marin (sadam), Melilla (sadam), Murcia (raudtee), Palma de Mallorca (lennujaam, sadam), Pasajes (sadam), San Sebastián (lennujaam), Santa Cruz de Tenerife (sadam), Santander (lennujaam, sadam), Santiago de Compostela (lennujaam), Sevilla (lennujaam, sadam), Tarragona (sadam), Tenerife Norte (lennujaam), Tenerife Sur (lennujaam), Valencia (lennujaam, sadam), Vigo (lennujaam, sadam), Villagarcia (sadam), Vitoria (lennujaam), Zaragoza (lennujaam)
Prantsusmaa	Marseille (Bouches-du-Rhone), Le Havre (Seine-Maritime), Rungis MIN (Val-de-Marne), Lyon Chassieu CRD (Rhône), Strasbourg CRD (Bas-Rhin), Lille CRD (Nord), Saint-Nazaire Montoir CRD (Loire-Atlantique), Agen (Lot-et-Garonne), Port de la Pointe des Galets à la Réunion
Iirimaa	Dublin – sadam, Shannon – lennujaam
Itaalia	Ufficio Sanità Marittima ed Aerea di Ancona Ufficio Sanità Marittima ed Aerea di Bari Ufficio Sanità Marittima ed Aerea di Genova Ufficio Sanità Marittima di Livorno Ufficio Sanità Marittima ed Aerea di Napoli Ufficio Sanità Marittima di Cagliari Ufficio Sanità Marittima di Ravenna Ufficio Sanità Marittima di Savona Ufficio Sanità Marittima di Salerno Ufficio Sanità Marittima e aerea di Trieste, compresa Dogana di Fernetti-Interporto Monrupino Ufficio di Sanità Marittima di La Spezia Ufficio di Sanità Marittima e Aerea di Venezia Ufficio di Sanità Marittima e Aerea di Reggio Calabria
Küpros	Limassoli sadam, Larnaca lennuväli
Läti	Grebneva – Venemaale suunduv maantee Terehova – Venemaale suunduv maantee Pātarnieki – Valgevenesse suunduv maantee Silene – Valgevenesse suunduv maantee Daugavpils – raudtee kaubajaam Rēzekne – raudtee kaubajaam Liepāja – meresadam Ventspils – meresadam Riia – meresadam Riia – Riia lennujaam Riia – Läti Post
Leedu	Maantee: Kybartai, Lavoriškės, Medininkai, Panemunė, Šalčininkai Lennujaam: Vilnius Meresadam: Malkų įlankos, Molo, Pilies Raudtee: Kena, Kybartai, Pagėgiai
Luksemburg	Centre Douanier, Croix de Gasperich, Luxembourg Administration des Douanes et Accises, Bureau Luxembourg-Aéroport, Niederanven
Ungari	Ferihegy – Budapest – lennujaam Záhony – Szabolcs-Szatmár-Bereg – maantee Eperjeske – Szabolcs-Szatmár-Bereg – raudtee Nagylak – Csongrád – maantee Lökösháza – Békés – raudtee Röszke – Csongrád – maantee Kelebia – Bács-Kiskun – raudtee Letenye – Zala – maantee Gyékényes – Somogy – raudtee Mohács – Baranya – sadam Kõik Ungari kõrgemad tolliametid
Malta	Malta vabasadam, Malta rahvusvaheline lennujaam ja Grand Harbour
Madalmaad	Kõik sadamad ja lennujaamad ja kõik piiripunktid
Austria	Feldkirchi tolliamet, Grazi tolliamet, tollipunkt Nickelsdorf ja Sopron/raudteejaam Eisenstadti tolliameti piirkonnas, Viini tolliamet, Welsi tolliamet, Viini lennujaama tolliamet, Salzburgi tolliamet, Villachi tolliamet
Poola	Bezledy – Warmińsko – Mazurskie – maantee piiripunkt Kuźnica Białostocka – Podlaskie – maantee piiripunkt Bobrowniki – Podlaskie – maantee piiripunkt Koroszczyn – Lubelskie – maantee piiripunkt Dorohusk – Lubelskie – maantee ja raudtee piiripunkt Gdynia – Pomorskie – meresadama piiripunkt Gdańsk – Pomorskie – meresadama piiripunkt Medyka – Przemyśl – Podkarpackie – raudtee piiripunkt Medyka – Podkarpackie – maantee piiripunkt Korczowa – Podkarpackie – maantee piiripunkt Jasionka – Podkarpackie – lennujaama piiripunkt Szczecin – Zachodniopomorskie – meresadama piiripunkt Świnoujście – Zachodniopomorskie – meresadama piiripunkt Kołobrzeg – Zachodniopomorskie – meresadama piiripunkt
Portugal	Lissabon, Leixões Sines, Alverca, Riachos, Setúbal, Bodadela, Lissaboni lennujaam, Porto lennujaam
Sloveenia	Obrežje – maantee piiripunkt Koper – sadama piiripunkt Dobova – raudtee piiripunkt Brnik – lennujaama piiripunkt Jelšane – maantee piiripunkt Ljubljana – raudtee ja maantee piiripunkt Gruškovje – maantee piiripunkt Sežana – raudtee ja maantee piiripunkt
Slovakkia	Tolliasutused: Banská Bystrica, Bratislava, Košice, Žilina, Nitra, Prešov, Trnava, Trenčín, Čierna nad Tisou
Soome	Kõik Soome tolliasutused
Rootsi	Göteborg, Stockholm, Helsingborg, Landvetter, Arlanda
Ühendkuningriik	Belfast, Dover, Felixstowe, Gatwick Airport, Goole, Harwich, Heathrow’ lennujaam, Hull, Ipswich, Liverpool, London (sealhulgas Tilbury, Thamesport ja Sheerness), Manchesteri lennujaam, Manchester Container Base, Manchesteri rahvusvaheline kaubajaam (Manchester International Freight Terminal), Manchester (ainult Ellesmere’i sadam), Southampton, Teesport

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/33

KOMISJONI OTSUS,

14. juuli 2006,

millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel

(2006/505/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kõikide börsil noteeritud ühenduse äriühingute finantsaruandluse ulatuslik läbipaistvus ja võrreldavus on tulemuslikult, tõrgeteta ja tõhusalt toimiva integreeritud kapitalituru rajamise eelduseks.

(2)

Selleks et soodustada siseturu toimimist, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 (1) sätestatud, et reguleeritud turul noteeritud äriühingud peavad oma konsolideeritud aastaaruande ette valmistama kooskõlas ühtsete ülemaailmsete raamatupidamisstandarditega, millele üldjuhul viidatakse kui rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS). Kõnealuse määruse põhjendusega 10 on ette nähtud raamatupidamise tehnilise komitee loomine, kes peaks komisjonile andma toetust ja erialast nõu rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite hindamisel.

(3)

Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma lõid märtsis 2001 finantsaruandlusprotsessis osalevaid koostajaid, kasutajaid ja raamatupidamiseriala inimesi esindavad organisatsioonid; Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm avaldab arvamust selle kohta, kas kinnitatav standard või tõlgendus on vastavuses ühenduse õigusega ning eelkõige määruses (EÜ) nr 1606/2002 sätestatud nõuetega, mis käsitlevad arusaadavust, asjakohasust, usaldusväärsust ja võrreldavust, samuti nõukogu direktiivides 78/660/EMÜ (2) ning 83/349/EMÜ (3) sätestatud õige ja erapooletu põhimõttega.

(4)

Kuna Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm on eraõiguslik asutus, on sellel oluline roll asjakohase institutsioonilise infrastruktuuri loomist hõlmava kinnitamisprotsessi hea kvaliteedi, läbipaistvuse ning usaldusväärsuse seisukohast, ning ta peab tagama, et kinnitamisalane nõu on objektiivne ja tasakaalustatud.

(5)

Kõnealuses kontekstis kaalub komisjon sõltumatutest ekspertidest ja riiklike standardite koostajate kõrgetasemelistest esindajatest koosneva standardialaste nõuannete järelevalverühma loomist, mille ülesandeks oleks Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma esitatud kinnitavate nõuannete läbitöötamine, et hinnata, kas nende sisu on tasakaalustatud ja objektiivne,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga luuakse raamatupidamisvaldkonna valitsusväline ekspertrühm, edaspidi “rühm”.

Artikkel 2

Ülesanne

Enne kui komisjon teeb kinnitava otsuse, on rühma ülesandeks komisjoni nõustamine selles osas, kas Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma arvamused rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite ning rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgendamise komitee (IFRICs) tõlgenduste kinnitamise kohta on tasakaalustatud ja objektiivsed.

Artikkel 3

Liikmelisus – liikmete nimetamine

1. Rühm koosneb maksimaalselt seitsmest liikmest.

2. Komisjon määrab rühma liikmed sõltumatute ekspertide hulgast, kelle kogemused ja pädevus raamatupidamisvaldkonnas, eelkõige finantsaruandluse küsimustes, on ühenduse tasandil laialdaselt tunnustatud. Liikmed valitakse sobivate ettepanekute alusel, mis laekuvad pärast konkursikutse avaldamist siseturu ja teenuste peadirektoraadi veebisaidil.

3. Komisjon lähtub taotluste hindamisel järgmistest kriteeriumidest:

—	tõendatud pädevus ja kõrgetasemeline tehniline kogemus raamatupidamisvaldkonnas, sealhulgas Euroopa ja/või rahvusvahelisel tasandil, eelkõige finantsaruandluse küsimustes,

—	sõltumatus,

—	vajadus tasakaalustatud koosseisu järele geograafilise päritolu, soo (4) ning asjaomaste ettevõtete või asutuste funktsioonide ja suuruse osas.

4. Liikmed nimetatakse ametisse isikuliselt ja nad nõustavad komisjoni välistest mõjudest sõltumatult. Liikmed ei osale Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma töös ei enne ametisse nimetamist ega oma ametiaja jooksul.

5. Liikmed kirjutavad igal aastal alla kohustusele tegutseda lähtuvalt avalikest huvidest ning avaldusele sõltumatust ja erapooletust kahjustada võivate huvide puudumise või olemasolu kohta.

6. Rühma liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks õigusega olla ametisse tagasi valitud. Rühma töökorraga võidakse igal aastal ette näha liikmete osaline vahetamine kahe või kolme kaupa.

7. Juhul kui rühma liige astub tagasi ametiaja jooksul, samuti kui liige ei suuda rühma töös enam tõhusalt osaleda või ei täida lõigetes 3 ja 4 ning asutamislepingu artiklis 287 sätestatud tingimusi, nimetab komisjon vastavalt lõigetele 3 ja 4 tema ülejäänud ametiajaks ametisse uue liikme.

8. Nende liikmete nimed, kelle komisjon ametisse nimetab, avaldatakse siseturu ja teenuste peadirektoraadi veebisaidil. Liikmete nimed kogutakse kokku, vaadatakse läbi ja avaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001. (5)

Artikkel 4

Töökorraldus

1. Rühma eesistuja on üks rühma liikmetest. Eesistuja valitakse lihthäälteenamusega üheks aastaks.

2. Komisjoni esindaja osaleb rühma koosolekutel ning võib osa võtta aruteludest. Teised komisjoni liikmed, kes on huvitatud rühmas arutlusel olevatest küsimustest, võivad samuti selle koosolekutel osaleda.

3. Pärast Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmalt kinnitava arvamuse saamist rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite või rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgendamise komitee tõlgenduste kohta annab rühm nõu, kas Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma arvamus on objektiivne ja tasakaalustatud.

4. Rühm esitab oma arvamuse komisjonile lühikese aja jooksul, mis ei ole pikem kui kolm nädalat alates Euroopa finantsaruandluse töörühma arvamuse saamisest. Erandjuhul võib kõnealust ajavahemikku pikendada nelja nädalani, eelkõige kui küsimus on keeruline.

5. Rühma lõplik nõuanne avaldatakse komisjoni veebilehel.

6. Kui rühm määratleb konkreetse probleemi, alustab rühma eesistuja enne rühma lõpliku aruande esitamist Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga küsimuse lahendamiseks dialoogi. Komisjon võib tasakaalustatud lahenduse saavutamise eesmärgil rühma ja Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma vahelistes aruteludes osaleda.

7. Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma tehniliste ekspertide rühma (TEG) eesistuja võib osaleda rühma koosolekutel vaatlejana. Eesistuja või komisjoni esindaja võib juhul, kui see on kasulik ja/või vajalik, kutsuda rühma aruteludes osalema teisi asjatundjaid või vaatlejaid, kes on pädevad päevakorras olevates küsimustes.

8. Rühma töös osalemisel saadud teavet, mis komisjoni arvates on konfidentsiaalne, ei tohi avaldada.

9. Rühm kinnitab oma töökorra vastavalt komisjoni heaks kiidetud töökorra standardeeskirjadele. (6)

10. Lisaks käesolevas artiklis osutatud dokumentidele võib komisjon töörühma kokkuvõtteid, järeldusi, osalisi järeldusi või töödokumente avaldada Internetis asjaomase dokumendi algkeeles.

Artikkel 5

Koosolekutega seotud kulud

Komisjon hüvitab liikmetele, ekspertidele ja vaatlejatele töörühma tegevusega seotud reisi- ja vajaduse korral elamiskulud vastavalt komisjoni välisekspertide kulude hüvitamise korrale.

Liikmetele, ekspertidele ja vaatlejatele nende osutatud teenuste eest hüvitist ei maksta.

Koosolekute kulud hüvitatakse rühmale vastavate komisjoni talituste eraldatud aastaeelarve piires.

Artikkel 6

Kohaldamine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse kuni 13. juulini 2009. Võimaliku pikendamise kohta teeb komisjon otsuse enne nimetatud kuupäeva.

Brüssel, 14. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

(3) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/43/EÜ.

(4) Komisjoni 19. juuni 2000. aasta otsus 2000/407/EÜ, mis käsitleb naiste ja meeste võrdset esindatust komisjoni asutatud komiteedes ja ekspertrühmades (EÜT L 154, 27.6.2000, lk 34).

(5) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(6) SEK(2005) 1004, III lisa.

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/36

KOMISJONI OTSUS,

19. juuli 2006,

millega muudetakse otsust 2006/415/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga ühenduses

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3257 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/506/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (3) eriti selle artikli 66 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast viiruse alatüübi H5N1 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhangut kodulindude seas oma territooriumil on Ungari võtnud asjakohased meetmed, mis on sätestatud komisjoni 14. juuni 2006. aasta otsuses 2006/415/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga ühenduses ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/135/EÜ. (4)

(2)	Arvestades epidemioloogilise olukorra edasist arengut Ungaris, tuleb A- ja B-piirkondades otsuse 2006/415/EÜ artikli 4 lõike 4 punkti b alapunkti iii kohaselt kehtestatud meetmeid pikendada.

(3)

Taani on teatanud komisjonile, et kõik kontrollimeetmed, mis võeti viiruse alatüübi H5N1 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhanguga seoses väikestes kodulinnukasvatusettevõtetes, on lõppenud 30. juunil 2006 ning seetõttu ei ole kõnealuse otsuse artikli 4 lõike 2 kohaselt A- ja B-piirkondades kehtestatud meetmed enam vajalikud.

(4)	Seepärast tuleb otsuse 2006/415/EÜ lisa A ja B osa vastavalt muuta.

(5)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/415/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(3) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(4) ELT L 164, 16.6.2006, lk 51.

LISA

Otsuse 2006/415/EÜ lisa asendatakse järgmisega:

“LISA

A OSA

Artikli 4 lõike 2 kohaselt kehtestatud A-piirkond

ISO riigi kood

Liikmesriik

A-piirkond

Kohaldamise lõppkuupäev, artikli 4 lõike 4 punkt b

Kood

(võimaluse korral)

Nimi

UNGARI

Järgmised Bács-Kiskuni komitaadi omavalitsused:

KISKŐRÖS

KECEL

IMREHEGY

ORGOVÁNY

KASKANTYÚ

BÓCSA

SOLTVADKERT

TÁZLÁR

PIRTÓ

KISKUNHALAS

JAKABSZÁLLÁS

BUGACPUSZTAHÁZA

BUGAC

SZANK

KISKUNMAJSA-BODOGLÁR

HARKAKÖTÖNY

FÜLÖPJAKAB

MÓRICGÁT

PETŐFISZÁLLÁS

JÁSZSZENTLÁSZLÓ

KISKUNMAJSA

KISKUNFÉLEGYHÁZA

GÁTÉR

PÁLMONOSTORA

KÖMPÖC

CSÓLYOSPÁLOS

31.8.2006

Järgmised Csongrádi komitaadi omavalitsused:

ÜLLÉS

BORDÁNY

ZSOMBÓ

SZATYMAZ

SÁNDORFALVA

FELGYŐ

FORRÁSKÚT

BALÁSTYA

DÓC

KISTELEK

ÓPUSZTASZER

CSONGRÁD

BAKS

CSENGELE

PUSZTASZER

CSANYTELEK

TÖMÖRKÉNY

31.8.2006

B OSA

Artikli 4 lõike 2 kohaselt kehtestatud B-piirkond

ISO riigi kood	Liikmesriik	B-piirkond		Kohaldamise lõppkuupäev, artikli 4 lõike 4 punkt b
		Kood (võimaluse korral)	Nimi
HU	UNGARI	ADNS	Järgmised komitaadid:	31.8.2006
		00003	BÁCS-KISKUN
		00006	CSONGRÁD”

21.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 199/39

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 139, 30. aprill 2004, lk 1 )

(Eestikeelne eriväljaanne 2004, 13. Tööstuspoliitika ja siseturg, 34. köide, lk 319)

Leheküljel 319 oleva määruse tekst asendatakse järgmisega:

“

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 852/2004,

29. aprill 2004,

toiduainete hügieeni kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95 ja artikli 152 lõike 4 punkti b,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

olles konsulteerinud regioonide komiteega,

vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) kohaselt on toidualaste õigusnormide üheks põhieesmärgiks püüdlused inimeste elu ja tervise kaitse kõrge taseme saavutamiseks. Kõnealuses määruses on sätestatud ka muud riikliku ja ühenduse toidualaste õigusnormide ühised põhimõtted ja määratlused, sealhulgas toiduainete ühendusesisese vaba liikumise saavutamise eesmärk.

(2)	Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/43/EMÜ toiduainete hügieeni kohta (5) on sätestatud toiduhügieeni üldeeskirjad ja kord nende eeskirjade järgmise kontrollimiseks.

(3)

Kogemused on näidanud, et nimetatud eeskirjad ja kord moodustavad toidu ohutuse tagamiseks kindla aluse. Ühise põllumajanduspoliitika kontekstis on vastu võetud palju direktiive tervishoiu erieeskirjade kehtestamiseks asutamislepingu I lisas loetletud toodete tootmise ja turuleviimise kohta. Kõnealused tervishoiueeskirjad on vähendanud asjaomaste toodete kaubandustõkkeid, aidates kaasa siseturu loomisele ning tagades rahva tervisekaitse kõrge taseme.

(4)	Rahvatervisega seoses sisaldavad kõnealused eeskirjad ja kord ühiseid põhimõtteid, eelkõige seoses valmistajate ja pädevate asutuste kohustustega, struktuursete ja talitluslike hügieeninõuetega ettevõtetele, asutuste tunnustamise korraga, nõuetega säilitamise, transpordi ja tervisemärkide kohta.

(5)	Kõnealused põhimõtted moodustavad ühise aluse kõikide toiduainete hügieeniliseks tootmiseks, sealhulgas asutamislepingu I lisas loetletud loomse päritoluga toiduained.

(6)	Lisaks ühisele alusele on teatavate toiduainete jaoks vaja kehtestada hügieeni erieeskirjad. Kõnealused eeskirjad kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega kehtestati loomset päritolu toiduainete hügieeni erieeskirjad. (6)

(7)	Uute hügieeni üld- ja erieeskirjade peamine eesmärk on tagada toiduohutusega seoses tarbijakaitse kõrge tase.

(8)	Toiduohutuse tagamiseks esmatootmisest kuni ja sealhulgas turule laskmiseni või eksportimiseni on vajalik integreeritud lähenemisviis. Kõik toiduahelasse kuuluvad toidukäitlejad peaksid tagama, et toiduohutust ei kahjustata.

(9)

Ühenduse eeskirju ei peaks kohaldama koduseks isiklikuks kasutamiseks mõeldud esmatoodangu suhtes ega koduseks isiklikuks tarvitamiseks mõeldud toidu koduse valmistamise, käsitsemise või hoiustamise suhtes. Lisaks sellele peaks neid kohaldama ainult ettevõtete korral, mille kontseptsioon viitab tegevuste teatavale jätkuvusele ning teatavale organiseerituse tasemele.

(10)

Käesoleva määruse eesmärkide saavutamise tagamiseks tuleb esmatootmisega seotud toiduainetest põhjustatud ohud kindlaks määrata ning neid vastavalt ohjata. Esmatoodete väikeste koguste otsetarnete korral neid tootvalt toidukäitlejalt lõpptarbijale või kohalikule jaekaubandusettevõttele on siiski asjakohane kaitsta rahvatervist riiklike õigusnormidega, eelkõige tootja ja tarbija lähedase suhte tõttu.

(11)

Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtete kohaldamine esmatootmises ei ole veel üldiselt teostatav. Asjakohaste hügieenitavade kasutamisele talumajapidamise tasemel peaksid siiski kaasa aitama hea hügieenitava juhised. Vajaduse korral peaksid nimetatud juhiseid täiendama esmatootmise kohased hügieeni erieeskirjad. On asjakohane, et esmatootmises ja seotud toimingutes rakendatavad hügieeninõuded erinevad nõuetest muudele toimingutele.

(12)

Toiduohutus on mitme teguri koosmõju tulemus: õigusaktidega tuleks kehtestada minimaalsed hügieeninõuded; peab olema reguleeritud ametlik kontrollimine toidukäitlejate vastavuse kontrollimiseks ning toidukäitlejad peavad looma ja kasutama HACCP põhimõtetel põhinevaid toiduohutusprogramme ja menetlusi.

(13)

HACCP põhimõtetel põhinevate menetluste edukaks rakendamiseks on vajalik toiduainetööstuse töötajate täielik koostöö ja pühendumine. Sel eesmärgil peavad töötajad saama vastava koolituse. HACCP süsteem on vahend, mis aitab toidukäitlejatel saavutada toiduohutuse kõrgemat taset. HACCP süsteemi ei tohiks käsitleda iseregulatsiooni meetodina ning see ei peaks asendama ametlikku kontrollimist.

(14)

Kuigi HACCP põhimõtetel põhinevate menetluste loomise nõue ei peaks algselt kehtima esmatootmise kohta, on nende laiendamise teostatavus üheks komisjoni tehtava läbivaatamise osaks pärast käesoleva määruse rakendamist. Liikmesriikide poolt on siiski asjakohane julgustada käitlejaid kohaldama selliseid põhimõtteid võimalikult suures ulatuses esmatootmise tasandil.

(15)

HACCP nõuded peaksid arvestama Codex Alimentarius’es esitatud põhimõtetega. Need peaksid võimaldama piisavat paindlikkust kohaldamiseks kõikides olukordades, sealhulgas väikeettevõtetes. Eelkõige on vaja tunnistada, et teatavates toiduainete tootmisharudes ei ole kriitilisi kontrollpunkte võimalik kindlaks määrata ning et mõnel juhul võivad head hügieenitavad asendada kriitiliste kontrollpunktide seire. Sarnaselt ei tähenda “kriitiliste piiride” kehtestamise nõue seda, et igal juhtumil on vaja määrata arvuline piir. Lisaks sellele peab dokumentide säilitamise nõue olema paindlik, et vältida põhjendamatut koormust väga väikestele ettevõtetele.

(16)

Paindlikkus on asjakohane ka traditsiooniliste meetodite jätkuva kasutamise võimaldamiseks toidu tootmise, töötlemise või turustamise mis tahes etapil ning ettevõtete struktuursete nõuete suhtes. Paindlikkus on eriti tähtis geograafiliste eripiirangutega piirkondadele, sealhulgas asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimatele piirkondadele. Paindlikkus ei tohi siiski kahjustada toiduhügieeni eesmärkide saavutamist. Kuna kõik hügieenieeskirjade kohaselt toodetud toiduained lähevad ühenduses vabasse ringlusesse, peab liikmesriikidele paindlikkuse teostamist võimaldav menetlus olema täiesti läbipaistev. See peab vajaduse korral käsitlema vaidluste lahendamist määrusega (EÜ) nr 178/2002 loodud toiduahela ja loomatervishoiu alalise komiteega toimuvates aruteludes.

(17)

Hügieenieeskirjade rakendamist võib juhtida selliste eesmärkide seadmisega, nagu näiteks patogeenide vähendamise sihtnormid või jõudlustasemed. Seetõttu on vajalik luua vastavad menetlused. Sellised eesmärgid täiendaksid olemasolevaid toidualaseid õigusnorme, näiteks nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, (7) milles on sätestatud ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, milles on ette nähtud spetsiifiliste saasteainete piirnormide kehtestamine, ja määrus (EÜ) nr 178/2002, milles on keelatud ohtliku toidu turuleviimine ning on sätestatud ühtne alus ettevaatusprintsiibi kasutamiseks.

(18)

Teaduse ja tehnoloogia arengu arvestamiseks tuleks tagada komisjoni ja liikmesriikide tihe ja tõhus koostöö toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees. Käesolev määrus arvestab WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevas lepingus sätestatud rahvusvahelisi kohustusi ja Codex Alimentarius’es sisalduvaid rahvusvahelisi toiduohutuse standardeid.

(19)	Ametliku kontrollimise tõhusaks teostamiseks pädevate asutuste poolt on vajalik ettevõtete registreerimine ja toidukäitlejate koostöö.

(20)

Toiduohutuse tagamisel on oluline osa toidu ja toidu koostisosade jälgitavusel toiduahelas. Määrus (EÜ) nr 178/2002 sisaldab eeskirju toidu ja toidu koostisosade jälgitavuse tagamiseks ning selles on ette nähtud rakenduseeskirjade vastuvõtmine kõnealuste põhimõtete kohaldamiseks spetsiifiliste sektorite suhtes.

(21)	Ühendusse imporditud toit peab vastama määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldnõuetele või vastama ühenduse eeskirjadega samaväärsetele eeskirjadele. Käesolev määrus määratleb teatavad hügieeni erinõuded ühendusse imporditud toidule.

(22)	Ühendusest kolmandatesse riikidesse eksporditud toit peab vastama määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldnõuetele. Käesolev määrus määratleb teatavad hügieeni erinõuded ühendusest eksporditud toidule.

(23)	Ühenduse toiduhügieeni alased õigusaktid peavad põhinema teadusnõustamisel. Sel eesmärgil tuleks alati vajaduse korral konsulteerida Euroopa Toiduohutusametiga.

(24)	Kuna käesolev määrus asendab direktiivi 93/43/EMÜ, tuleks viimane kehtetuks tunnistada.

(25)	Käesoleva määruse nõudeid ei tohiks kohaldada enne uute toiduhügieeni õigusnormide kõikide osade jõustumist. Asjakohane on ka kehtestada 18 kuu pikkune üleminekuaeg uute eeskirjade jõustumisest nende kohaldamiseni, et võimaldada mõjutatavatele tootmisharudele aega kohandumiseks.

(26)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega sätestatakse komisjonile antud rakendusvolituste kasutamise menetlus, (8)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse toiduhügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele, võttes arvesse eriti järgmisi põhimõtteid:

a)	esmane vastutus toidu ohutuse eest lasub toidukäitlejal;

b)	vajalik on toiduohutuse tagamine kogu toiduahela ulatuses, alustades esmatootmisest;

c)	oluline on külmaahela säilitamine toidu jaoks, mida ei saa säilitada ümbritseva keskkonna temperatuuril, eelkõige külmutatud toidu puhul;

d)	HACCP põhimõtetel põhinevate menetluste üldine rakendamine koos heade hügieenitavade kohaldamisega peaks tugevdama toidukäitlejate vastutust;

e)	hea hügieenitava juhised on väärtuslik vahend toidukäitlejate aitamiseks kõikidel toiduahela tasanditel toiduhügieeni eeskirjadele vastavuse saavutamisel ja HACCP põhimõtete kohaldamisel;

f)	vajalik on teaduslikul riskihindamisel põhinevate mikrobioloogiliste kriteeriumide ja temperatuuri kontrollimise nõuete kehtestamine;

g)	vajalik on tagada imporditud toiduainete vastavus vähemalt ühenduse toodetud toiduga samale hügieeninormile või samaväärsele hügieeninormile.

Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappide ja ekspordi suhtes, ilma et see piiraks toiduhügieeniga seotud spetsiifilisemate nõuete kohaldamist.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)	isiklikuks kasutamiseks mõeldud esmatootmise suhtes;

b)	koduseks isiklikuks tarvitamiseks mõeldud toidu koduse valmistamise, käsitsemise või hoiustamise suhtes;

c)	esmatoodete väikeste koguste otsetarnete suhtes neid tootvalt toidukäitlejalt lõpptarbijale või vahetult lõpptarbijat varustavatele kohalikele jaekaubandusettevõtetele;

d)	kogumiskeskustele ja parkimistöökodadele, mis on hõlmatud toidukäitlemisettevõtte määratlusega ainult želatiini või kollageeni tooraine töötlemise tõttu.

3. Liikmesriigid kehtestavad riiklike õigusnormidega lõike 2 punktis c osutatud tegevusi reguleerivad eeskirjad. Selliste riiklike eeskirjadega tagatakse käesoleva määruse eesmärkide saavutamine.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) toiduhügieen, edaspidi hügieen– meetmed ja tingimused ohtude ohjamiseks ning toidu kõlblikkuse tagamine inimtoiduks, võttes arvesse selle otstarbekohast kasutust;

b) esmatooted– esmatootmise tooted, sealhulgas põllundus-, loomakasvatus-, jahindus- ja kalandustooted;

c) ettevõte– toidukäitlemisettevõtte mis tahes üksus;

d) pädev asutus– liikmesriigi keskasutus, mis on pädev käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks või mis tahes muu asutus, millele kõnealune keskasutus on selle pädevuse delegeerinud; see määratlus hõlmab, ka kolmanda riigi vastavat asutust, kui on asjakohane;

e) samaväärne– võimeline saavutama samu eesmärke erinevate süsteemide puhul;

f) saastumine– ohu olemasolu või sisse toomine;

g) joogivesi– vesi mis vastab nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivis 98/83/EÜ inimeste joogivee kvaliteedi kohta (9) sätestatud miinimumnõuetele;

h) puhas merevesi– looduslik, tehislik või puhastatud merevesi või riimvesi, mis ei sisalda mikroorganisme, kahjulikke aineid ja mürgist mereplanktonit koguses, mis võib otseselt või kaudselt kahjustada toidu tervisekvaliteeti;

i) puhas vesi– puhas merevesi ja sarnase kvaliteediga magevesi;

j) pakendamine– toidu paigutamine asjaomase toiduga vahetus kokkupuutes olevasse ümbrisesse või pakendisse ning ümbris või pakend ise;

k) pakkimine– ühe või enama pakendatud toidu paigutamine teise pakendisse ja pakend ise;

l) hermeetiliselt suletud pakend– pakend, mis on projekteeritud ja ette nähtud tagama kaitse ohtude sissepääsu vastu;

m) töötlemine– mis tahes algset toodet oluliselt muutev tegevus, sealhulgas kuumutamine, suitsutamine, soolamine, laagerdamine, kuivatamine, marineerimine, ekstraheerimine, ekstrudeerimine või nende protsesside kombinatsioon;

n) töötlemata tooted– töötlemata toidud, sealhulgas jaotatud, irrutatud, raiutud, viilutatud, konditustatud, hakitud, nülitud, peenestatud, lõigatud, puhastatud, trimmitud, kooritud, jahvatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmutatud või sulatatud;

o) töödeldud tooted– töötlemata toodete töötlemise tulemusena saadavad toiduained. Nimetatud tooted võivad sisaldada koostisosi, mis on vajalikud nende valmistamiseks või spetsiifiliste omaduste tekitamiseks.

2. Kohaldatakse ka määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud mõisteid.

3. Käesoleva määruse lisades tähendavad mõisted “vajaduse korral”, “kui on asjakohane”, “vastav” ja “piisav” vastavalt, kui on vajalik, asjakohane, vastav või piisav käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.

II PEATÜKK

TOIDUKÄITLEJATE KOHUSTUSED

Artikkel 3

Üldised kohustused

Toidukäitlejad tagavad, et kõik nende juhitavad toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etapid vastavad asjakohastele käesolevas määruses sätestatud hügieeninõuetele.

Artikkel 4

Hügieeni üld- ja erinõuded

1. Esmatootmisega ja I lisas loetletud seotud toimingutega tegelevad toidukäitlejad peavad täitma I lisa A-osas sätestatud hügieeni üldnõudeid ja määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud erinõudeid.

2. Toidukäitlejad, kes tegelevad toidu tootmise, töötlemise või turustamise mis tahes etapiga, mis teostatakse etappide järel, mille suhtes kohaldatakse lõiget 1, peavad täitma II lisas sätestatud hügieeni üldnõudeid ja määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud erinõudeid.

3. Toidukäitlejad võtavad, kui on asjakohane, järgmisi hügieeni erimeetmeid:

a)	vastavus toiduainete mikrobioloogilistele kriteeriumidele;

b)	käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks tehtud plaanide täitmiseks vajalikud menetlused;

c)	vastavus toiduainete temperatuuri kontrollimise nõuetele;

d)	külmaahela pidevuse tagamine;

e)	proovivõtmine ja analüüs.

4. Lõikes 3 osutatud kriteeriumid, nõuded ja eesmärgid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 sätestatud korras.

Nende juurde kuuluvad proovivõtu- ja analüüsimeetodid sätestatakse sama korra kohaselt.

5. Kui käesolev määrus, määrus (EÜ) nr 853/2004 ja nende rakendusmeetmed ei täpsusta proovivõtu- või analüüsimeetodeid, võivad toidukäitlejad kasutada asjakohaseid ühenduse või riiklikes õigusnormides sätestatud meetodeid, või selliste meetodite puudumisel meetodeid, mille kasutamisel saadavad tulemused on samaväärsed võrdlusmeetodi kasutamisel saadud tulemustega, kui need on teaduslikult valideeritud vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud eeskirjade või protokollidega.

6. Toidukäitlejad võivad kasutada vastavuse tagamiseks nende käesolevast määrusest tulenevate kohustuste osas abivahendina artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud juhiseid.

Artikkel 5

Ohuanalüüs ja kriitilised kontrollpunktid

1. Toidukäitlejad kehtestavad, rakendavad ja haldavad alalist HACCP põhimõtetel põhinevat menetlust või menetlusi.

2. Lõikes 1 osutatud HACCP põhimõtted koosnevad järgmisest:

a)	ohtude kindlakstegemine, mida tuleb vältida, mis tuleb kõrvaldada või vähendada vastuvõetavale tasemele;

b)	kriitiliste kontrollpunktide kindlaksmääramine etapis või etappides, kus kontroll on ohu vältimiseks, kõrvaldamiseks või vastuvõetavale tasemele vähendamiseks hädavajalik;

c)	kriitiliste piiride kehtestamine kriitilistes kontrollpunktides, mis eraldavad kindlakstehtud ohtude vältimise, kõrvaldamise ja vähendamise korral vastuvõetava või mittevastuvõetava piirkonna;

d)	tõhusate seiretoimingute kehtestamine ja rakendamine kriitilistes kontrollpunktides;

e)	korrigeerivate meetmete kehtestamine juhuks, kui seire tulemusel selgub, et kriitiline kontrollpunkt ei ole kontrolli all;

f)	toimingute kehtestamine, mida teostatakse regulaarselt punktides a–e esitatud meetmete tõhususe kontrollimiseks, ja

g)	toidukäitlemisettevõtte laadi ja suurusega vastavuses olevate dokumentide ja andmete loomine, mis tõendavad punktides a–f esitatud meetmete rakendamise tõhusust.

Toote, protsessi või toimingu mis tahes etapi mis tahes muudatuse korral vaatavad toidukäitlejad menetluse läbi ning teevad vajalikud muudatused.

3. Lõiget 1 kohaldatakse ainult toidukäitlejate suhtes, kelle tegevus hõlmab toidu tootmise, töötlemise ja turustamise mis tahes etappi pärast esmatootmist ja I lisas loetletud seotud toiminguid.

4. Toidukäitlejad:

a)	esitavad pädevale asutusele tõendid nende vastavuse kohta esimesele lõikele pädeva asutuse nõutavas vormis, võttes arvesse toidukäitlemisettevõtte laadi ja suurust;

b)	tagavad vastavalt käesolevale artiklile loodud menetlusi kirjeldavate mis tahes dokumentide ajakohasuse;

c)	säilitavad asjakohases ajavahemikus kõik muud dokumendid ja andmed.

5. Käesoleva artikli üksikasjaliku rakenduskorra võib sätestada artikli 14 lõikes 2 osutatud korra kohaselt. Selline kord võib hõlbustada käesoleva artikli rakendamist teatavate toidukäitlejate poolt, eelkõige reguleerides HACCP põhimõtete kohaldamist juhistes sätestatud menetluste kasutamise lõikele 1 vastavuse tagamiseks. Sellises korras võib ka täpsustada ajavahemiku, mille jooksul toidukäitlejad peavad säilitama dokumente ja andmeid vastavalt lõike 4 punktile c.

Artikkel 6

Ametlik kontrollimine, registreerimine ja tunnustamine

1. Toidukäitlejad teevad pädevate asutustega koostööd vastavalt kohaldatavatele ühenduse õigusnormidele või nende puudumisel vastavalt riiklikele õigusnormidele.

2. Eelkõige teavitab iga toidukäitleja asjakohast pädevat asutust viimase nõutavas vormis igast tema juhitavast ettevõttest, mille tegevus hõlmab toidu tootmise, töötlemise ja turustamise mis tahes etappi, pidades silmas iga sellise ettevõtte registreerimist.

Toidukäitlejad tagavad alati ka ettevõtete kohase ajakohase teabe olemasolu pädevale asutusele, sealhulgas teavitades olemasoleva ettevõtte tegevuse igast olulisest muudatusest või selle sulgemisest.

3. Toidukäitlejad tagavad siiski ettevõtete tunnustamise pädeva asutuse poolt, mis järgneb vähemalt ühele kohapealsele kontrollkäigule, kui tunnustus on nõutav:

a)	selle liikmesriigi riiklike õigusnormide alusel, kus ettevõte asub;

b)	määruse (EÜ) nr 853/2004 alusel või

c)	artikli 14 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu võetud otsuse alusel.

Iga liikmesriik, kes nõuab vastavalt punktile a teatavate tema territooriumil asuvate ettevõtete tunnustamist riiklike õigusnormide alusel, teavitab asjakohastest riiklikest eeskirjadest komisjoni ja teisi liikmesriike.

III PEATÜKK

HEA TAVA JUHISED

Artikkel 7

Juhiste väljatöötamine, levitamine ja kasutamine

Liikmesriigid soodustavad hügieeni ja HACCP põhimõtete kohaldamise riiklike juhiste väljatöötamist vastavalt artiklile 8. Ühenduse juhised töötatakse välja vastavalt artiklile 9.

Soodustatakse nii riiklike kui ka ühenduse juhiste levitamist ja kasutamist. Kõnealuste juhiste kasutamine on toidukäitlejatele vabatahtlik.

Artikkel 8

Riiklikud juhised

1. Riiklike hea tava juhiste väljatöötamise korral teevad seda ja levitavad juhiseid toidukäitlemissektorid:

a)	konsulteerides nende asjaosaliste esindajatega, kelle huve see oluliselt mõjutab, näiteks pädevad asutused ja tarbijarühmad;

b)	arvestades asjakohaste Codex Alimentarius’e tegevusjuhistega ja

c)	kui need käsitlevad esmatootmist ja I lisas loetletud seotud toiminguid, võttes arvesse I lisa B-osas esitatud soovitusi.

2. Riiklikke juhiseid võib välja töötada direktiivi 98/34/EÜ (10) II lisas osutatud riikliku standardiorganisatsiooni egiidi all.

3. Liikmesriigid hindavad riiklikke juhiseid, et teha kindlaks:

a)	kas need on välja töötatud vastavalt lõikele 1;

b)	kas nende sisu on osutatud sektorites rakendatav ja

c)	kas need sobivad juhistena vastavuse tagamiseks artiklitega 3, 4 ja 5 asjaomastes sektorites ja asjaomaste toiduainete suhtes.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile lõikele 3 vastavad riiklikud juhised. Komisjon loob ja haldab kõnealuste juhiste registreerimissüsteemi ning võimaldab liikmesriikidele selle kasutamise.

5. Vastavalt direktiivile 93/43/EMÜ koostatud hea tava juhiste kohaldamine jätkub pärast käesoleva määruse jõustumist, tingimusel, et need on kooskõlas selle eesmärkidega.

Artikkel 9

Ühenduse juhised

1. Enne hügieeni või HACCP põhimõtete kohaldamise ühenduse heatava juhiste väljatöötamist konsulteerib komisjon artiklis 14 osutatud komiteega. Nimetatud konsulteerimise eesmärk on käsitleda kõnealuste juhiste vajadust, nende ulatust ja sisu.

2. Ühenduse juhiste ettevalmistamisel tagab komisjon nende väljatöötamise ja levitamise:

a)	Euroopa toidukäitlemissektorite, sealhulgas väikese ja keskmise suurusega ettevõtete asjakohaste esindajate ja muude huvitatud asjaosalistega, nagu näiteks tarbijarühmadega konsulteerides;

b)	koostöös asjaosalistega, kelle huve see oluliselt mõjutab, sealhulgas pädevate asutustega;

c)	võttes arvesse asjakohaseid Codex Alimentarius’e tegevusjuhiseid ja

d)	kui need käsitlevad esmatootmist ja I lisas loetletud seotud toiminguid, võttes arvesse I lisa B-osas esitatud soovitusi.

3. Artiklis 14 osutatud komitee hindab ühenduse juhiste projekte, et teha kindlaks:

a)	kas need on välja töötatud vastavalt lõikele 2;

b)	kas nende sisu on osutatavates sektorites rakendatav kogu ühenduses ja

c)	kas need sobivad juhistena vastavuse tagamiseks artiklitega 3, 4 ja 5 asjaomastes sektorites ja asjaomaste toiduainete suhtes.

4. Komisjon kutsub artiklis 14 osutatud komiteed regulaarselt läbi vaatama kõiki vastavalt käesolevale artiklile ettevalmistatud ühenduse juhised, koostöös lõikes 2 nimetatud asutustega.

Kõnealuse läbivaatamise eesmärk on tagada juhiste rakendatavus ning võtta arvesse teaduse ja tehnoloogia arengut.

5. Käesoleva artikli kohaselt ettevalmistatud ühenduse juhiste pealkirjad ja viited nendele avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

IV PEATÜKK

IMPORT JA EKSPORT

Artikkel 10

Import

Imporditud toidu hügieeniga seoses hõlmavad määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 11 osutatud toidualaste õigusnormide asjakohased nõuded käesoleva määruse artiklites 3–6 sätestatud nõudeid.

Artikkel 11

Eksport

Eksporditud või reeksporditud toidu hügieeniga seoses hõlmavad määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 12 osutatud toidualaste õigusnormide asjakohased nõuded käesoleva määruse artiklites 3–6 sätestatud nõudeid.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Rakendusmeetmed ja üleminekukord

Rakendusmeetmed ja üleminekukorra võib sätestada artikli 14 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 13

I ja II lisa muutmine ja kohandamine

1. I ja II lisa võib kohandada või ajakohastada artikli 14 lõikes 2 osutatud korras, võttes arvesse:

a)	vajadust vaadata läbi I lisa B-osa lõikes 2 sätestatud soovitused;

b)	artiklist 5 lähtuvate HACCP-põhiste süsteemide rakendamisel saadud kogemust;

c)	tehnoloogia arengut ja selle praktilisi tagajärgi ning tarbija ootusi toidu koostise suhtes;

d)	teadusnõustamist, eriti uusi riskihindamisi;

e)	toiduainete mikrobioloogilisi ja temperatuurinõudeid.

2. I ja II lisast võib lubada erandeid, eelkõige artikli 5 rakendamise hõlbustamiseks väikeettevõtete suhtes artikli 14 lõikes 2 osutatud korras, võttes arvesse asjakohaseid riskitegureid, tingimusel et sellised erandid ei kahjusta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist.

3. Kui see ei ohusta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist, võivad liikmesriigid kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4–7 võtta riiklikke meetmeid II lisas sätestatud nõuete kohandamiseks.

Lõikes 3 osutatud riiklike meetmete eesmärk on:

i)	traditsiooniliste meetodite jätkuva kasutamise võimaldamine toidu tootmise, töötlemise või turustamise mis tahes etapil või

ii)	geograafiliste eripiirangutega piirkondades asuvate toidukäitlemisettevõtete vajaduste rahuldamine.

Muudel juhtudel kohaldatakse neid ainult ettevõtete ehituse, projektlahenduse ja seadmete suhtes.

5. Iga liikmesriik, kes soovib võtta lõikes 3 osutatud riiklikke meetmeid, teavitab sellest komisjoni ja liikmesriike. Teatis peab:

a)	sisaldama selle nõude üksikasjalikku kirjeldust, mille kohandamist liikmesriik peab vajalikuks, ja soovitava kohanduse sisu;

b)	kirjeldama asjaomaseid toiduaineid ja ettevõtteid;

c)	selgitama kohandamise põhjuseid, esitades sealhulgas asjakohasuse korral kokkuvõtte teostatud ohuanalüüsist ja kõikidest võetavatest meetmetest, mis tagavad, et kohandamine ei ohusta käesoleva määruse eesmärke, ja

d)	sisaldama muud asjaomast teavet.

6. Teistel liikmesriikidel on komisjonile kirjalike märkuste esitamiseks aega kolm kuud alates lõikes 5 osutatud teatise kättesaamisest. Lõike 4 punktist b tulenevate kohanduste korral pikendatakse seda aega mis tahes liikmesriigi taotlusel nelja kuuni. Komisjon võib konsulteerida, ja kirjalike märkuste saamisel ühelt või enamalt liikmesriigilt konsulteerib liikmesriikidega artikli 14 lõikes 1 osutatud komitees. Komisjon võib artikli 14 lõikes 2 osutatud korras otsustada, kas kavandatud meetmeid rakendatakse vajadusel asjakohaste muudatustega. Kui on asjakohane, võib komisjon teha ettepaneku üldmeetmete võtmiseks vastavalt lõigetele 1 või 2.

7. Liikmesriik võib võtta riiklikke meetmeid II lisa nõuete kohandamiseks ainult:

a)	vastavalt lõikele 6 vastu võetud otsuse kohaselt või

b)	sel juhul, kui komisjon ei ole ühe kuu möödumisel lõikes 6 osutatud aja lõppemisest teavitanud liikmesriike kirjalike märkuste saamisest või kavatsusest teha ettepanek otsuse vastuvõtmiseks vastavalt lõikele 6.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 15

Konsulteerimine Euroopa Toiduohutusametiga

Komisjon konsulteerib Euroopa Toiduohutusametiga kõikides käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes, millel võib olla oluline mõju rahvatervisele ja eelkõige enne ettepaneku tegemist kriteeriumide, nõuete või plaanide kohta vastavalt artikli 4 lõikele 4.

Artikkel 16

Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule

1. Komisjon esitab hiljemalt 20. maiks 2009 aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Aruanne annab eelkõige ülevaate käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemusest ning käsitleb küsimust, kas artikli 5 nõuete laiendamine esmatootmisega ja I lisas loetletud seotud toimingutega tegelevatele toidukäitlejatele on soovitatav ja teostatav.

3. Vajaduse korral esitab komisjon koos aruandega asjakohased ettepanekud.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

1. Direktiiv 93/43/EMÜ tunnistatakse alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitletakse viidetena käesolevale määrusele.

3. Direktiivi 93/43/EMÜ artikli 3 lõike 3 ja artikli 10 kohaselt vastu võetud otsused kehtivad nende asendamiseni vastavalt käesolevale määrusele või määrusele (EÜ) nr 178/2002 vastu võetud otsustega. Käesoleva määruse artikli 4 lõike 3 punktides a–e osutatud kriteeriumide või nõuete määramiseni võivad liikmesriigid säilitada riiklikud eeskirjad, millega on kehtestatud sellised kriteeriumid või nõuded ning mis on vastu võetud vastavalt direktiivile 93/43/EMÜ.

4. Ühenduse uute õigusnormide kohaldamiseni, milles sätestatakse toidu ametliku kontrollimise eeskirjad, võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid käesolevas määruses või selle alusel sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 18 kuu möödumisel pärast kuupäeva, kui kõik järgmised õigusaktid on jõustunud:

a)	määrus (EÜ) nr 853/2004;

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete ametliku kontrollimise korralduse kohta, (11) ja

c)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/41/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, mis käsitlevad teatavate inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise toiduhügieeni ning tervishoiunõudeid. (12)

Seda ei kohaldata siiski enne 1. jaanuari 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 29. aprill 2004

Euroopa Parlamendi nimel

eesistuja

P. COX

Nõukogu nimel

eesistuja

P. M. McDOWELL

I LISA

ESMATOOTMINE

A- OSA: HÜGIEENI ÜLDSÄTTED ESMATOOTMISE JA SELLEGA SEOTUD TOIMINGUTE KOHTA

I. Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse esmatootmisele ja järgmistele seotud toimingute suhtes:

a)	esmatoodete vedu, hoidmine ja käsitsemine tootmiskohas, tingimusel et see ei muuda oluliselt nende laadi;

b)	elusloomade vedu, kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, ja

c)	esmatoodete tootmiskohast ettevõttesse tarnimise veotoimingud taimse päritoluga toodete, kalandustoodete ja ulukite korral, mille laadi ei ole oluliselt muudetud.

II. Hügieenisätted

2.	Toidukäitlejad peavad tagama suurimas võimalikus ulatuses esmatoodete kaitse saastumise eest, võttes arvesse esmatoodete mis tahes järgnevat töötlemist.

Lõikes 2 sätestatud üldisest kohustusest olenemata peavad toidukäitlejad järgima asjakohaseid ühenduse ja riiklike õigusaktide sätteid ohuohje kohta esmatootmises ja sellega seotud toimingutes, sealhulgas:

a)	meetmed õhust, pinnasest, veest, söödast, väetistest, veterinaarravimitest, taimekaitsevahenditest ja biotsiididest ning jäätmete säilitamisest, käsitsemisest ja kõrvaldamisest tuleneva saastumise ohjamiseks ja

b)	loomade tervishoiu ja heaolu ning taimetervisega seotud inimese tervist mõjutavad meetmed, sealhulgas zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire- ja ohjeprogrammid.

Loomade kasvatamisega, püügiga või jahiga või loomse päritoluga esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad võtma vastavaid meetmeid, kui on asjakohane:

a)	esmatootmise ja sellega seotud toimingutega seoses kasutatavate üksuste, sealhulgas sööda hoidmiseks ja käsitsemiseks kasutatavate üksuste hoidmiseks puhtana ning vajaduse korral nende desinfitseerimiseks asjakohaste meetoditega puhastamise järel;

b)	seadmete, mahutite, salvede, veokite ja laevade hoidmiseks puhtana ning vajaduse korral nende desinfitseerimiseks asjakohaste meetoditega puhastamise järel;

c)	tapamajja minevate ja vajaduse korral produktiivloomade puhtuse tagamiseks suurimas võimalikus ulatuses;

d)	joogivee või puhta vee kasutamiseks alati kui see on vajalik saastumise vältimiseks;

e)	toiduaineid käsitseva personali hea tervisliku seisundi ja nende terviseriskide alase väljaõppe tagamiseks;

f)	loomade ja kahjurite põhjustatava saastumise vältimiseks suurimas võimalikus ulatuses;

g)	jäätmete ja ohtlike ainete hoidmiseks ja käsitsemiseks saastumist vältivate meetoditega;

h)	toiduga inimesele edasikanduvate nakkushaiguste sissetoomise ja leviku vältimiseks, sealhulgas ettevaatusabinõude võtmine uute loomade sissetoomisel ning pädeva asutuse teavitamine selliste haiguste arvatavatest puhangutest;

i)	loomadelt võetud proove või muid proove kasutades tehtud asjakohaste analüüside inimese tervise seisukohast tähtsate tulemuste arvestamiseks ja

j)	söödalisandite ja veterinaarravimite õigeks kasutamiseks vastavalt asjakohastele õigusaktidele.

Taimsete toodete tootmisega või vastava saagi kogumisega tegelevad toidukäitlejad peavad võtma vastavaid meetmeid, kui on asjakohane:

a)	üksuste, seadmete, mahutite, salvede, veokite ja laevade hoidmiseks puhtana, ning vajaduse korral nende desinfitseerimiseks asjakohaste meetoditega puhastamise järel;

b)	taimse toodangu hügieenilise tootmise, veo ja hoidmise ning puhtuse tagamiseks vajaduse korral;

c)	joogivee või puhta vee kasutamiseks, alati kui see on vajalik saastumise vältimiseks;

d)	toiduaineid käsitseva personali hea tervisliku seisundi ja nende terviseriskide alase väljaõppe tagamiseks;

e)	loomade ja kahjurite põhjustatava saastumise vältimiseks suurimas võimalikus ulatuses;

f)	jäätmete ja ohtlike ainete hoidmiseks ja käsitsemiseks saastumist vältivate meetoditega;

g)	taimedest võetud proove või muid proove kasutades tehtud asjakohaste analüüside inimese tervise seisukohast tähtsate tulemuste arvessevõtmiseks ja

h)	taimekaitsevahendite ja biotsiidide õigeks kasutamiseks vastavalt asjakohastele õigusaktidele.

6.	Kui toidukäitlejaid on teavitatud ametliku kontrollimise ajal avastatud probleemidest, peavad nad võtma asjakohaseid heastamismeetmeid.

III. Arvestuse pidamine

Toidukäitlejad peavad pidama arvestust ja säilitama andmeid asjakohasel viisil ja asjakohase aja jooksul ohtude ohjamiseks võetud meetmete kohta vastavalt toidukäitlemisettevõtte laadile ja suurusele. Toidukäitlejad peavad tegema neis arvepidamistes sisalduva asjaomase teabe kättesaadavaks pädevale asutusele ja toitu vastu võtvatele toidukäitlejatele nende taotluse korral.

Loomakasvatusega või loomse päritoluga esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad pidama arvestust eelkõige:

a)	loomadele söödetud sööda liigi ja päritolu kohta;

b)	loomade ravimiseks kasutatud veterinaarravimite või muude menetluste, nende kasutamise ja keeluaegade kuupäevade kohta;

c)	haiguste esinemise kohta, mis võivad vähendada loomse päritoluga toodete ohutust;

d)	loomadelt võetud proove või muudel diagnostilistel eesmärkidel võetud proove kasutades tehtud asjakohaste analüüside inimese tervise seisukohast tähtsate tulemuste kohta ja

e)	loomade või loomse päritoluga toodete kontrollimise asjakohaste aruannete kohta.

Taimsete toodete tootmisega või vastava saagi kogumisega tegelevad toidukäitlejad peavad pidama arvestust eelkõige:

a)	taimekaitsevahendite ja biotsiidide mis tahes kasutamise kohta;

b)	kahjurite ja haiguste esinemise kohta, mis võivad vähendada taimse päritoluga toodete ohutust ja

c)	taimedest võetud proove või muid proove kasutades tehtud asjakohaste analüüside inimese tervise seisukohast tähtsate tulemuste kohta.

10.	Toidukäitlejaid võivad arvestuse pidamisel abistada muud isikud, näiteks veterinaarid, agronoomid ja talumajapidamistehnikud.

B- OSA: SOOVITUSED HEA HÜGIEENITAVA JUHISTE KOHTA

1.	Käesoleva määruse artiklites 7–9 osutatud riiklikud ja ühenduse juhised peaksid sisaldama hea hügieenitava juhist ohuohjeks esmatootmises ja seotud toimingutes.

Hea hügieenitava juhised peaksid sisaldama asjakohast teavet esmatootmises ja seotud toimingutes tekkida võivate ohtude kohta ja meetmeid nende ohjamiseks, sealhulgas ühenduse ja riiklikes õigusaktides või riiklikes ja ühenduse programmides sätestatud asjakohased meetmed. Selliste ohtude ja meetmete hulka kuuluvad näiteks:

a)	näiteks mükotoksiinidega, raskemetallidega või radioaktiivsete ainetega saastumise ohjamine;

b)	vee, orgaaniliste jäätmete ja väetiste kasutamine;

c)	taimekaitsevahendite ja biotsiidide õige ja asjakohane kasutamine ning nende jälgitavuse tagamine;

d)	veterinaarravimite ja söödalisandite õige ja asjakohane kasutamine ning nende jälgitavuse tagamine;

e)	sööda ettevalmistamine, hoidmine, kasutamine ja jälgitavus;

f)	surnud loomade, jäätmete ja allapanu õige kõrvaldamine;

g)	kaitsemeetmed toiduga inimesele edasikanduvate nakkushaiguste sissetoomise ja leviku vältimiseks ning mis tahes kohustus teavitada pädevat asutust;

h)	toidu asjakohastele hügieenitingimustele vastava tootmise, käsitsemise, pakendamise, hoidmise ja veo tagamise menetlused, tavad ja meetodid, sealhulgas tõhus puhastamine ja kahjuritõrje;

i)	tapaloomade ja produktiivloomade puhtusega seotud meetmed;

j)	arvestuse pidamisega seotud meetmed.

II LISA

HÜGIEENI ÜLDNÕUDED KÕIKIDELE TOIDUKÄITLEJATELE (VÄLJA ARVATUD I LISA KOHALDAMISEL)

SISSEJUHATUS

V–XII peatükki kohaldatakse toidu tootmise, töötlemise ja turustamise kõikide etappide suhtes ning ülejäänud peatükke kohaldatakse järgmiselt:

—	I kohaldatakse kõikide toidukäitlemishoonete suhtes, välja arvatud need toidukäitlemiskohad, mille suhtes kohaldatakse III peatükki,

—	II kohaldatakse kõikide ruumide suhtes, kus toimub toidu valmistamine või töötlemine, välja arvatud einetamisruumid ja toidukäitlemiskohad, mille suhtes kohaldatakse III peatükki,

—	III kohaldatakse peatüki pealkirjas loetletud toidukäitlemiskohtade suhtes,

—	IV kohaldatakse kõikide transporditoimingute suhtes.

I PEATÜKK

Üldnõuded toidukäitlemishoonetele (välja arvatud III peatükis nimetatud toidukäitlemiskohad)

1.	Toidukäitlemishooned peavad olema puhtad ja heas seisukorras.

Toidukäitlemishoonete projektlahendus, planeering, ehitus, asukoht ja suurus peavad võimaldama:

a)	piisavat hooldamist, puhastamist ja/või desinfitseerimist, vältida või minimeerida saastumist õhu vahendusel ning piisavat töötamisruumi kõikide toimingute hügieeniliseks teostamiseks;

b)	vältida mustuse kogunemist, kokkupuudet toksiliste ainetega, võõrkehade sattumist toitu, kondensatsioonivee või soovimatu hallituse teket pindadel;

c)	heade toiduhügieeni tavade kasutamist, sealhulgas kaitset saastumise eest ja eriti kahjuritõrjet ja

d)	vajaduse korral sobiva temperatuurikontrolliga käsitsemist ja piisava võimsusega hoiutingimusi toiduainete hoidmiseks asjakohasel temperatuuril ning olema konstrueeritud temperatuuri jälgimise ja vajaduse korral registreerimise võimaldamiseks.

3.	Toidukäitlemishoonetes peab olema piisav hulk tõhusa äravoolusüsteemiga veeklosette. Klosetid ei tohi avaneda otse ruumi, kus käsitsetakse toiduaineid.

Toidukäitlemishoonetes peab olema piisav hulk sobivalt paiknevaid valamuid, mis on määratud käte pesemiseks. Valamud peavad olema varustatud kuuma ja külma voolava veega, kätepuhastusvahenditega ning hügieeniliste kätekuivatusvahenditega. Vajaduse korral peavad toidu pesemise üksused paiknema kätepesukohast eraldi.

Toidukäitlemishoonetes peab olema piisav loomulik või mehhaaniline ventilatsioon. Tuleb vältida õhu mehaanilist liikumist saastunud alast puhtasse alasse. Ventilatsioonisüsteemid peavad olema konstrueeritud nii, et filtritele ja muudele puhastatavatele või vahetatavatele osadele oleks hea juurdepääs.

6.	Sanitaarruumid peavad olema varustatud piisava loomuliku või mehaanilise ventilatsiooniga.

7.	Toidukäitlemishoonetes peab olema piisav looduslik ja/või tehislik valgustus.

Äravooluseadmed peavad olema piisavad ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Need peavad olema konstrueeritud ja ehitatud eesmärgiga vältida toiduainete saastumise riski. Kui äravooluviimarid on täielikult või osaliselt avatud, peavad need olema konstrueeritud eesmärgiga vältida jäätmete voolamist saastunud alast puhta ala poole, eriti alasse, kus lõpptarbija jaoks käideldakse toitu, mis võib olla kõrge riskiastmega.

9.	Vajaduse korral peavad ettevõttes olema asjakohased personali riietumiskohad.

10.	Puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid ei tohi hoida alas, kus käideldakse toiduaineid.

II PEATÜKK

Erinõuded ruumidele, kus toimub toiduainete valmistamine või töötlemine (välja arvatud einestamisruumid ja III peatükis nimetatud toidukäitlemiskohad)

Ruumides, kus toimub toiduainete valmistamine või töötlemine (välja arvatud einestamisruumid ja III peatükis nimetatud toidukäitlemiskohad, kuid kaasa arvates transpordivahendites olevad ruumid), peavad planeering ja projektlahendus võimaldama heade toiduhügieeni tavade kasutamist, sealhulgas kaitset saastumise vastu toimingute vahel ja ajal. Eelkõige:

põrandapinnad peavad olema heas seisukorras ning kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Selleks tuleb kasutada veekindlat, mitteimavat, pestavat ja mittetoksilist materjali või muid materjale, mille sobivust toidukäitleja suudab pädevale asutusele tõendada. Kui on asjakohane, peavad põrandad võimaldama piisavat pinnalt äravoolu;

seinapinnad peavad olema heas seisukorras ning kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Selleks tuleb kasutada veekindlat, mitteimavat, pestavat ja mittetoksilist materjali ning toimingutest tingitud asjakohase kõrguseni siledat pinda, kui käitleja ei tõenda pädevale asutusele teistsuguste materjalide kasutamise sobivust;

c)	lagi (või lagede puudumisel katuse sisepind) ja laealune armatuur peab olema ehitatud ja viimistletud eesmärgiga vältida mustuse kogunemist ning minimeerida kondensatsioonvee teket, soovimatu hallituse kasvu ja osakeste pudenemist;

aknad ja teised avad peavad olema ehitatud nii, et oleks välditud mustuse kogunemine. Väliskeskkonda avanevad aknad ja teised avad peavad vajaduse korral olema kaetud putukatõrjevõrguga, mida saab kergesti eemaldada ja puhastada. Kui avatud aknad võib põhjustada saastumist, peavad aknad olema tootmise ajal suletud ja fikseeritud;

e)	uksed peavad olema kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Selleks tuleb kasutada sileda ja mitteimava pinnaga materjali või muid materjale, mille sobivust toidukäitleja suudab pädevale asutusele tõendada ja

pinnad (sealhulgas seadmete pinnad) toidukäsitsemise alades ja eriti toiduga kokkupuutuvad pinnad peavad olema heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Selleks tuleb kasutada siledat, pestavat, korrosioonikindlat ja mittetoksilist materjali või muid materjale, mille sobivust toidukäitleja suudab pädevale asutusele tõendada.

Vajaduse korral peavad olema asjakohased vahendid käitlemisvahendite ja -seadmete puhastamiseks, desinfitseerimiseks ning hoidmiseks. Sellised vahendid peavad olema valmistatud korrosioonikindlatest materjalidest, need peavad olema kergesti puhastatavad ning neil peab olema piisav kuuma- ja külmaveevarustus.

3.	Vajaduse korral peab olema asjakohaselt ette nähtud toidu pesemise võimalus. Iga kraanikauss või muu vahend toidu pesemiseks, peab olema piisava kuuma ja/või külma joogiveevarustusega, mis vastab VII peatüki nõuetele ning see tuleb hoida puhas ja vajaduse korral desinfitseerida.

III PEATÜKK

Nõuded teisaldatavale ja/või ajutistele käitlemiskohtadele (näiteks müügitelgid, -kioskid ja -veokid), käitlemiskohtadele, mida põhiliselt kasutatakse eraelamuna, kuid kus toimub regulaarne toidu valmistamine turuleviimiseks, ning müügiautomaatidele

1.	Toidukäitlemiskohad ja müügiautomaadid paigaldatakse, projekteeritakse, ehitatakse ning hoitakse puhtad ja heas seisukorras nii, et oleks mõistlikult teostatavas ulatuses välditud toiduainete saastumise risk, eelkõige kahjurite ja loomade tõttu.

Eelkõige, vajaduse korral:

a)	peavad personali asjakohase hügieeni tagamiseks olema sobivad vahendid (sealhulgas vahendid hügieeniliseks kätepesuks ja kuivatamiseks ja hügieenilisteks sanitaartoiminguteks ning riietumiskohad);

b)	toiduga kokkupuutuv pind peab olema heas seisukorras ja kergesti puhastatav ning vajaduse korral desinfitseeritav. Selleks tuleb kasutada siledat, pestavat, korrosioonikindlat ja mittetoksilist materjali või muid materjale, mille sobivust toidukäitleja suudab pädevale asutusele tõendada;

c)	tuleb ette näha vastavad meetmed käitlemisvahendite ja -seadmete puhastamiseks ja vajaduse korral desinfitseerimiseks;

d)	kui toiduainete puhastamine on toidukäitlemistoimingute osa, tuleb ette näha vastavad meetmed selle hügieenilise teostamise jaoks;

e)	peab olema piisav kuuma ja/või külma joogivee varustus;

f)	peab olema asjakohane kord ja/või vahendid ohtlike ainete, mittesöödavate ainete või jäätmete (vedelad või tahked) hügieeniliseks hoidmiseks ja kõrvaldamiseks;

g)	peavad olema vastavad vahendid ja/või kord toiduainete jaoks sobiva temperatuuri tagamiseks ja seireks;

h)	toiduaineid tuleb paigutada nii, et toidu saastumise risk oleks mõistlikult teostatavas ulatuses välditud.

IV PEATÜKK

Vedu

1.	Toiduainete veoks kasutatavad veokid ja/või mahutid peavad olema puhtad ja heas seisukorras, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest, ning vajaduse korral projekteeritud ja ehitatud selliselt, et võimaldada piisavat puhastamist ja/või desinfitseerimist.

2.	Veokite nõudes ja/või mahutites ei tohi transportida midagi muud peale toiduainete, kui see võiks põhjustada toiduainete saastumist.

3.	Kui veokeid ja/või mahuteid kasutatakse toiduainetele lisaks muude kaupade veoks või kui nendega koos veetakse erinevaid toiduaineid, siis peavad need vajaduse korral olema saastumise vältimiseks tõhusalt eraldatud.

Vedelaid, granuleeritud või pulbrilisi toiduaineid tuleb vedada nõudes ja/või mahutites/tankerites, mis on ette nähtud toiduainete veoks. Sellised mahutid peavad olema märgistatud selgesti nähtavalt ja püsivalt ühes või mitmes ühenduse keeles, et neid kasutatakse toiduainete veoks või kirjaga “ainult toidu jaoks”.

5.	Kui veokeid ja/või mahuteid on kasutatud lisaks toiduainetele muude kaupade veoks või kui nendega koos veetakse erinevaid toiduaineid, tuleb saastumise riski vältimiseks neid vedude vahepeal tõhusalt puhastada.

6.	Toiduained peavad olema veokitel ja/või mahutites paigutatud ja kaitstud nii, et toiduainete saastumise risk oleks minimeeritud.

7.	Veokites ja/või konteinerites, mida kasutatakse toiduainete veoks, peab vajaduse korral olema tagatud toiduainete hoidmine sobival temperatuuril ning temperatuuri seire võimalus.

V PEATÜKK

Nõuded seadmetele

Kõik toiduga kokkupuutuvad vahendid, inventar ja seadmed peavad olema:

a)	tõhusalt puhastatud ja vajaduse korral desinfitseeritud. Puhastamine ja desinfitseerimine peab toimuma piisava sagedusega, et vältida toidu mis tahes saastumise riski;

b)	nii ehitatud, sellistest materjalidest ning sellises seisukorras, et toidu saastumise risk oleks minimeeritud;

c)	nii ehitatud, sellistest materjalidest ning sellises heas seisukorras, välja arvatud ühekordselt kasutatavad mahutid ja pakendid, et neid oleks võimalik puhtana hoida ja vajaduse korral desinfitseerida ja

d)	olema paigaldatud nii, et oleks võimalik piisavalt puhastada seadmeid ja nende ümbrust.

2.	Vajaduse korral peavad seadmed olema käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks varustatud asjakohaste kontrollseadmetega.

3.	Keemiliste lisandite kasutamisel seadmete ja mahutite korrosioonitõrjeks tuleb seda teha heade tavade kohaselt.

VI PEATÜKK

Toidujäätmed

1.	Toidujäätmed, mittesöödavad kõrvalsaadused ja muud jäätmed tuleb nende kogunemise vältimiseks toidukäitlemisruumidest võimalikult kiiresti eemaldada.

Toidujäätmeid, mittesöödavaid kõrvalsaaduseid ja muid jäätmeid tuleb hoida suletavates mahutites, välja arvatud juhul, kui toidukäitleja suudab pädevale asutusele tõendada muude mahutite või kõrvaldamissüsteemide sobivust. Kõnealused mahutid peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad.

3.	Peab olema ette nähtud toidujäätmete, mittesöödavate kõrvalsaaduste ja muude jäätmete asjakohane hoidmine ja kõrvaldamine. Jäätmeladude planeering ja korraldus peab võimaldama nende hoidmist puhtana ja vajaduse korral kaitstuna loomade ja kahjurite eest.

4.	Kõikide jäätmete kõrvaldamine peab toimuma hügieeniliselt ja keskkonnasõbralikult vastavalt asjakohastele kohaldatavatele ühenduse õigusaktidele ning need ei tohi muutuda otseseks või kaudseks saasteallikaks.

VII PEATÜKK

Veevarustus

a)	Käitlemisettevõttes peab olema piisav joogiveevarustus, mida kasutatakse alati kui vajalik toiduainete saastumise vältimise tagamiseks.

b)	Tervete kalandustoodete korral võib kasutada puhast vett. Elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude korral võib kasutada puhast merevett; puhast vett võib kasutada ka väliseks pesemiseks. Sellise vee kasutamisel peavad olema vastavad veevarustamisvahendid.

2.	Tehnilise vee kasutamisel, näiteks tuletõrjeks, auru tootmiseks, külmutamiseks ja muudel sarnastel eesmärkidel, peab see ringlema eraldi süsteemis, mis on vastavalt tähistatud. Tehnilise vee süsteem ei tohi olla ühendatud joogiveesüsteemiga ega võimaldama tehnilise vee tagasivoolu viimasesse.

3.	Töötlemisel või koostisosana kasutatava ümbertöödeldud veega ei tohi kaasneda saastumise risk. Selline vesi peab vastama joogiveega samadele normidele, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on seisukohal, et vee kvaliteet ei kahjusta valmis toiduaine tervislikkust.

4.	Toiduga kokkupuutuv jää või jää, mis võib põhjustada toidu saastumist, peab olema valmistatud joogiveest, tervete kalandustoodete jahutamiseks kasutatav jää puhtast veest. Jääd tuleb valmistada, käsitseda ja hoida tingimustes, mille korral see on kaitstud saastumise eest.

5.	Toiduga otseses kokkupuutes kasutatav aur ei tohi sisaldada terviseohtlikke aineid või aineid, mis võivad põhjustada toidu saastumist.

6.	Toiduainete kuumtöötlemisel hermeetiliselt suletud pakendites peab tagama, et pärast kuumtöötlust mahutite jahutamiseks kasutatav vesi ei ole toiduainete saastumise allikaks.

VIII PEATÜKK

Isiklik hügieen

1.	Kõik toidu käsitsemise alas töötavad inimesed peavad tagama kõrgel tasemel isikliku puhtuse, kandma sobivat, puhast riietust, vajaduse korral kaitseriietust.

Ühtegi inimest, kes põeb sellist haigust või on sellise haiguse nakkuse kandja, mis võib levida toidu kaudu, näiteks infitseerunud haavad, nahahaigused, põletikud või kõhulahtisus, ei tohi lubada mingis ulatuses toitu käsitseda või siseneda toidukäsitsemisalasse, kui mis tahes otsene või kaudne saastumine on tõenäoline. Kõik nimetatud probleemidega toidukäitlemisettevõttes töötavad isikud, kes võivad tõenäoliselt sattuda toiduga kokkupuutesse, peavad oma haigustest või sümptomitest ja võimaluse korral ka nende põhjustest toidukäitlejat kohe teavitama.

IX PEATÜKK

Toiduainete suhtes kohaldatavad sätted

Toidukäitleja ei võta vastu toidutooret või koostisaineid, välja arvatud elusloomad, ja muid toodete töötlemisel kasutatavaid materjale, mille kohta on teada või alust arvata, et need on saastunud parasiitidega, patogeensete mikroobidega või mürgiste, lagunenud või võõrainetega sellises ulatuses, et isegi pärast toidukäitleja tehtud hügieenilist tavasorteerimist ja/või eeltöötlust või töötlust on lõpptoode inimtoiduks kõlbmatu.

2.	Kõiki tooraineid ja koostisained tuleb käitlemisettevõttes hoida sobivates tingimustes, mis on ette nähtud nende tervistkahjustava riknemise vältimiseks ja kaitseks saastumist eest.

3.	Kõikidel tootmise, töötlemise ja turustamise etappidel peab toit olema kaitstud mis tahes saastumise vastu, mille tulemusel võivad tooted muutuda inimtoiduks kõlbmatuks, tervistkahjustavaks või selliselt saastunuks, et on põhjendamatu eeldada selle tarvitamist.

4.	Tuleb rakendada piisavaid kahjuritõrjemeetmed. Samuti tuleb rakendada vastavaid meetmeid koduloomade juurdepääsu vältimiseks toidu valmistamise, käsitsemise või hoidmise kohtadesse (või kui pädev asutus seda erijuhtudel lubab, tuleb rakendada meetmeid selle tulemusena saastumise vältimiseks).

Tooraineid, koostisaineid, vahetooteid ja lõpptooteid, milles võivad paljuneda patogeensed mikroobid või tekkida toksiinid, ei tohi hoida temperatuuril, mis võib põhjustada riski tervisele. Külmaahelat ei tohi katkestada. Siiski on lubatud ettenähtud temperatuurist kõrvalekaldumine piiratud ajaks, kui see on vajalik käisitsemisest tulenevatel asjaoludel toidu valmistamiseks, veoks, hoidmiseks, väljapanemiseks ja serveerimiseks, tingimusel et see ei põhjustata riski tervisele. Töödeldud toiduainete valmistamisega, käsitsemisega või pakendamisega tegelevates toidukäitlemisettevõtetes peavad olema sobivad ja piisavalt suured ruumid toorainete ja töödeldud toodete eraldi hoidmiseks ning piisav eraldatud külmhoiuruum.

6.	Jahutatuna serveeritav või hoitav toit tuleb kohe pärast kuumtöötlemise etappi või kui kuumtöötlemist ei kasutata pärast lõpliku valmistamise etappi jahutada sellise temperatuurini, mis välistab riski tervisele.

Toiduainete sulatamine peab toimuma selliselt, et oleks minimeeritud patogeensete mikroobide kasvu või toksiinide tekkimise risk toidus. Sulatamise ajal tuleb toiduaineid hoida temperatuuril, mis ei põhjusta nende tõttu riski tervisele. Kui sulatamisel tekkiv vedelik võib põhjustada riski tervisele, tuleb tagada selle asjakohane äravool. Pärast sulatamist tuleb toitu käsitseda nii, et patogeensete mikroobide kasvu ja toksiinide tekke risk oleksid minimeeritud.

8.	Ohtlikud ja/või mittesöödavad ained, sealhulgas loomasööt tuleb vastavalt märgistada ning neid tuleb hoida eraldi ja kindlates mahutites.

X PEATÜKK

Toiduainete pakendamise ja pakkimise suhtes kohaldatavad sätted

1.	Pakendamis- ja pakkimismaterjal ei tohi olla saasteallikaks.

2.	Pakendamismaterjale tuleb hoida kaitstuna saastumisriski eest.

3.	Pakendamis- ja pakkimistoimingud tuleb teostada nii, et oleks välditud toodete saastumine. Kui on asjakohane ja eriti metallkarpide või klaaspurkide korral tuleb tagada, et pakendid oleksid terved ja puhtad.

4.	Toiduainete korduvkasutatavad pakendamis- ja pakkimismaterjalid peavad olema kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad.

XI PEATÜKK

Kuumtöötlemine

Järgmisi nõudeid kohaldatakse ainult hermeetiliselt suletud pakendites turule lastud toiduainete suhtes:

mis tahes kuumtöötlusprotsessi korral töötlemata toote töötlemiseks või töödeldud toote edasiseks töötlemiseks:

a)	peab töödeldava toote temperatuur tõusma selle igas osas ettenähtud ajaks ettenähtud temperatuurile ja

b)	olema välditud toote saastumine protsessi ajal;

2.	soovitavate eesmärkide saavutamise tagamiseks kasutatava protsessi abil peavad toidukäitlejad regulaarselt kontrollima peamisi asjakohaseid parameetreid (eelkõige temperatuuri, rõhku sulgemist ja mikrobioloogilisi parameetreid), sealhulgas automaatseadiste kasutamisega;

3.	kasutatav protsess peab vastama rahvusvaheliselt tunnustatud normidele (näiteks pastöriseerimine, kõrgkuumutamine või steriliseerimine).

XII PEATÜKK

Väljaõpe

Toidukäitlejad peavad tagama:

1.	et toidu käsitsejad on vastavalt nende töötegevusele toidu hügieeni küsimustes juhendatud ja/või välja õpetatud;

2.	et käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud korra väljatöötamise ja haldamise eest või asjakohaste juhiste rakendamise eest vastutavad isikutel on vastav HACCP põhimõtete kohaldamise alane väljaõpe ja

3.	vastavuse teatavates toidukäitlemissektorites töötavate isikute väljaõppeprogramme käsitlevate riiklike õigusaktide nõuetele.

”

(1) EÜT C 365 E, 19.12.2000, lk 43.

(2) EÜT C 155, 29.5.2001, lk 39.

(3) Euroopa Parlamendi 15. mai 2002. aasta arvamus (ELT C 180 E, 31.7.2003, lk 267), nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta ühisseisukoht (ELT C 48 E, 24.2.2004, lk 1), Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2004. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. aprilli 2004. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4).

(5) EÜT L 175, 19.7.1993, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(6) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 22.

(7) EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(9) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37). Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(11) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 83.

(12) ELT L 157, 30.4.2004, lk 33.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 199

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 21. juuli 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1113/2006, 20. juuli 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1114/2006, 20. juuli 2006, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1115/2006, 20. juuli 2006, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3703/85, milles sätestatakse teatavate värskete ja jahutatud kalade ühiste turustusnormide üksikasjalikud rakenduseeskirjad	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1116/2006, 20. juuli 2006, millega keelatakse anšoovisepüük ICESi VIII alapiirkonnas	8
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1117/2006, 20. juuli 2006, milles käsitletakse tapatoetuse ja lisatasu maksmist veterinaarmeetmete raames, millega nähakse ette loomade tapmine Madalmaades	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1118/2006, 20. juuli 2006, tariifikvoodi alusel imporditud Uus-Meremaa või impordilitsentside väljaandmise peatamise kohta	11
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1119/2006, 20. juuli 2006, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 1058/2006 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär	13
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1120/2006, 20. juuli 2006, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 1057/2006 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär	14
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1121/2006, 20. juuli 2006, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused	15
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1122/2006, 20. juuli 2006, määruses (EÜ) nr 935/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta	17
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1123/2006, 20. juuli 2006, määruses (EÜ) nr 936/2006 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud pehme nisu eksporditoetuse pakkumiste kohta	18

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 11. juuli 2006, millega muudetakse otsust 2005/231/EÜ, millega lubatakse Rootsil kohaldada vähendatud maksumäära teatavate kodumajapidamiste ja teenindussektori äriühingute poolt tarbitava elektrienergia suhtes kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19	19
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 12. juuli 2006, eritingimuste kehtestamise kohta teatavatest kolmandatest riikidest imporditud teatavatele toiduainetele seoses nende aflatoksiinide saastuse ohuga (teatavaks tehtud numbri K(2006) 3113 all) ( 1 )	21
*	Komisjoni otsus, 14. juuli 2006, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel	33
*	Komisjoni otsus, 19. juuli 2006, millega muudetakse otsust 2006/415/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga ühenduses (teatavaks tehtud numbri K(2006) 3257 all) ( 1 )	36

		Parandused
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) parandus (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1) (Eestikeelne eriväljaanne 2004, 13. Tööstuspoliitika ja siseturg, 34. köide, lk 319)	39