8.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 187/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1038/2006,

7. juuli 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. juulil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuli 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 7. juuli 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	56,5
	204	28,7
	999	42,6
0707 00 05	052	105,9
0707 00 05	999	105,9
0709 90 70	052	85,1
0709 90 70	999	85,1
0805 50 10	388	56,2
	528	54,9
	999	55,6
0808 10 80	388	91,6
	400	99,8
	404	94,7
	508	84,5
	512	78,0
	524	54,1
	528	67,4
	720	116,2
	800	145,8
	804	96,9
	999	92,9
0808 20 50	388	107,4
	512	95,8
	528	88,8
	720	32,4
	999	81,1
0809 10 00	052	182,4
0809 10 00	999	182,4
0809 20 95	052	318,7
	068	95,0
	608	218,2
	999	210,6
0809 40 05	624	146,3
0809 40 05	999	146,3

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

8.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 187/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1039/2006,

7. juuli 2006,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks ühenduse turul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 40 lõike 2 punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 952/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta) (2) artikli 39 lõikes 1 on sätestatud, et sekkumisametid võivad müüa suhkrut üksnes pärast seda, kui komisjon on kõnealuse müügi kohta otsuse vastu võtnud.

(2)	Belgial, Tšehhi Vabariigil, Saksamaal, Hispaanial, Iirimaal, Itaalial, Ungaril, Poolal, Sloveenial, Slovakkial ja Rootsil on suhkru sekkumisvaru. Turuvajadustele reageerimiseks on asjakohane teha need varud siseturul kättesaadavaks.

(3)	Selleks et võtta arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et komisjon kehtestaks iga osalise pakkumismenetluse kohta madalaima müügihinna.

(4)	Belgia, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametid peaksid edastama pakkumised komisjonile. Pakkujad peaksid jääma anonüümseks.

(5)

Määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 59 teises lõigus on sätestatud, et komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1262/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumisametite teostatava suhkru kokkuostu ja müügi osas, (3) kohaldataks jätkuvalt enne 10. veebruari 2006 sekkumiseks vastu võetud suhkru puhul. Sekkumissuhkru edasimüümiseks on niisugune vahetegemine siiski tarbetu ja selle rakendamine tekitaks liikmesriikidele haldusraskusi. Seepärast on asjakohane määrust (EÜ) nr 1262/2001 sekkumissuhkru edasimüügi kohta mitte kohaldada.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Belgia, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Rootsi sekkumisamet pakuvad alalise pakkumismenetluse teel ühenduse siseturul müügiks kokku 1 370 636,672 tonni sekkumiseks vastu võetud ja siseturul müümiseks ettenähtud suhkrut. Asjaomased kogused liikmesriigi kohta on sätestatud I lisas.

Artikkel 2

1. Esimese osalise pakkumismenetluse puhul algab pakkumiste esitamine 19. juulil 2006 ja lõpeb 26. juulil 2006 kell 15.00 Brüsseli aja järgi.

Teise ja järgmiste osaliste pakkumismenetluste puhul algab pakkumiste esitamine esimesel tööpäeval, mis järgneb eelmise ajavahemiku lõpule ning lõpeb kell 15.00 Brüsseli aja järgi:

—	9. ja 30. augustil 2006,

—	13. ja 27. septembril 2006,

—	4. ja 18. oktoobril 2006,

—	8. ja 22. novembril 2006,

—	6. ja 20. detsembril 2006,

—	10. ja 24. jaanuaril 2007,

—	7. ja 21. veebruaril 2007,

—	7. ja 28. märtsil 2007,

—	18. ja 25. aprillil 2007,

—	9. ja 23. mail 2007,

—	13. ja 27. juunil 2007,

—	11. ja 18. juulil 2007,

—	8. ja ja 29. augustil 2007,

—	12. ja 26. septembril 2007.

2. Pakkumised esitatakse I lisas sätestatud sekkumisametile, kelle valduses on suhkur.

Artikkel 3

Asjaomased sekkumisametid teavitavad komisjoni saadud pakkumistest kahe tunni jooksul pärast artikli 2 lõikes 1 sätestatud pakkumiste esitamise tähtaja lõppu.

Pakkujate isikuid ei tehta kindlaks.

Esitatud pakkumised tuleb edastada elektroonilisel kujul vastavalt II lisas esitatud vormile.

Kui ühtegi pakkumist ei esitata, teavitab asjaomane liikmesriik sellest komisjoni sama ajavahemiku jooksul.

Artikkel 4

1. Komisjon kinnitab iga asjaomase liikmesriigi kohta madalaima müügihinna või otsustab pakkumised tagasi lükata määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Kui iga asjaomase liikmesriigi puhul saadaolev kogus lõike 1 kohaselt kinnitatud madalaima müügihinna tulemusel ületatakse, kohaldatakse seda hinda üksnes veel saadaolevale kogusele.

Kui liikmesriigi puhul saadaolev kogus pakkujate ühe ja sama hinnaga tehtud pakkumiste tulemusel ületatakse, jaotatakse saadaolev kogus järgmiselt:

a)	selle jagamise teel asjaomaste pakkujate vahel proportsionaalselt nende iga pakkumise üldkogusele või

b)	selle jaotamise teel asjaomaste pakkujate vahel vastavalt neist igaühele kinnitatud maksimumkogusele või

c)	liisuheitmisega.

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 59 teise lõigu erandina kohaldatakse kõnealust määrust, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 1, enne 10. veebruari 2006 sekkumiseks vastu võetud suhkru edasimüügi puhul.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 39.

(3) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 48. Määrus on tühistatud määrusega (EÜ) nr 952/2006.

I LISA

Sekkumissuhkrut omavad liikmesriigid

Liikmesriik

Sekkumisamet

Sekkumissuhkur, mis on sekkumisameti valduses ja ette nähtud siseturul müümiseks

(tonnides)

Belgia

Bureau d'intervention et de restitution belge,

rue de Trèves, 82

B-1040 Bruxelles

Tel: (32-2) 287 24 11

Faks: (32-2) 287 25 24

30 648,00

Tšehhi Vabariik

Státní zemědělský intervenční fond

oddělení pro cukr a škrob

Ve Smečkách 33

CZ-11000 Praha 1

Tel (420) 222 87 14 27

Faks: (420) 222 87 18 75

48 937,72

Saksamaa

Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung

Deichmanns Aue 29

D-53179 Bonn

Tel: (49-228) 68 45-35 12/38 50

Faks: (49-228) 68 45 36 24

17 500,00

Hispaania

Fondo Español de Garantía Agraria

C/ Beneficencia, 8

E-28004 Madrid

Tel: (34) 913 47 64 66

Faks: (34) 913 47 63 97

110 800,00

Iirimaa

Intervention Section

On Farm Investment

Subsidies & Storage Division

Department of Agriculture & Food

Johnstown Castle Estate

Wexford

Tel: (353) 536 34 37

Faks: (353) 914 28 43

12 000,00

Itaalia

AGEA — Agenzia per le Erogazioni in Agricoltura

Ufficio ammassi pubblici e privati e alcool

Via Torino, 45

I-00184 Roma

Tel: (39) 06 49 499 558

Faks: (39) 06 49 499 761

636 648,70

Ungari

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal (MVH), Budapest

(Agricultural and Rural Development Agency)

Soroksári út 22-24.

HU-1095 Budapest

Tel: 36/1/219-6213

Faks: 36/1/219-8905 või 36/1/219-6259

224 037,90

Poola

Agencja Rynku Rolnego

Biuro Cukru

Dział Dopłat i Interwencji

Nowy Świat 6/12

00-400 Warszawa

Tel: +48 22 661 71 30

Faks: +48 22 661 72 77

172 326,26

Sloveenia

Agencija RS za kmetijske trge in razvoj podeželja;

Dunajska 160

1000 Ljubljana

Tel: +386 1 580 77 92

Faks: +386 1 478 920

9 700,00

Slovakkia

Pôdohospodarská platobná agentúra

Oddelenie cukru a ostatných komodít

Dobrovičova 12

815 26 Bratislava

Slovenská republika

Tel: (421-2) 58 24 32 55

Faks: (421-2) 53 41 26 65

49 000,00

Rootsi

Statens jordbruksverk

Vallgatan 8

S-55182 Jönköping

Tel: (46-36) 15 50 00

Faks: (46-36) 19 05 46

59 038,00

II LISA

Artiklis 3 osutatud komisjonile esitatava teadaande näidis

Vorm (1)

Alaline pakkumismenetlus sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks

Määrus (EÜ) nr 1039/2006

1	2	3	4	5
Sekkumissuhkrut müüv liikmesriik	Pakkuja number	Partii number	Kogus (t)	Pakkumishind (eurot/100 kg)
	1
	2
	3
	jne

(1) Saata faksi teel järgmisele numbrile: +32 2 292 10 34.

8.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 187/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1041/2006,

7. juuli 2006,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa seoses lammaste transmissiivse spongioosse entsefalopaatia seirega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 23 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatakse lammaste transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) seire eeskirjad.

(2)

8. märtsil 2006. aastal kinnitas väikemäletsejaliste TSE eksperdikomisjon ühenduse TSE tugilaboratooriumi juhatamisel, et veiste spongioosset entsefalopaatiat nendel loomadel ei saa välistada, lähtudes Prantsusmaal kahe lamba ja Küprosel ühe lamba ajuproovide eristustestide teise etapi tulemustest. Tuleb teha täiendavaid katseid, et saaks välistada BSE esinemise kõnealustel loomadel.

(3)

Endine juhtiv teaduskomitee võttis oma koosolekul 2002. aasta aprillis vastu arvamuse väikemäletsejatelt pärit materjalide turvalise hankimise kohta, kui BSE esinemine peaks muutuma väikemäletsejate puhul tõenäoliseks. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) bioloogiliste ohtude teaduskomisjon kinnitas oma 2003. aasta novembrikuu koosolekul vastu võetud arvamuses juhtiva teaduskomitee soovitusi TSEga seotud ohutuse kohta teatavate väikemäletsejatelt saadud toodete puhul.

(4)

Tuleks hinnata Prantsusmaal ja Küprosel, kus BSE esinemist ei saa välistada, esinenud nimetatud juhtumite tähtsust. Sellega seoses on lammaste TSE ulatuslikuma seire tulemused olulised. Kooskõlas juhtiva teaduskomitee ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamustega tuleks lammaste seiret ühenduse haigustõrjeprogrammide parandamiseks laiendada. Need programmid tõstavad ka tarbijakaitse taset lisaks lammastelt pärit toodete turvalise hankimise tagamisele kehtivate meetmetega, eelkõige määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetega määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise kohta.

(5)	Laiendatud seire peaks põhinema statistiliselt kehtival uuringul, et teha võimalikult kiiresti kindlaks BSE tõenäoline esinemissagedus lammastel ning täiendada teadmisi selle haiguse geograafilise levimise kohta.

(6)	Küprose lammaste ja kitsede populatsioonil TSE esinemise kõrget taset silmas pidades võib lammaste laiendatud seire korral piirduda nakatumata karjadega.

(7)	Lammaste seire programm tuleks pärast vähemalt kuuekuulist tõhusat seiret läbi vaadata.

(8)	Määrust (EÜ) nr 999/2001 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(9)	Selleks et tagada tarbijakaitse võimalikult hea tase BSE esinemissageduse hindamisel lammastel, peaksid käesoleva määrusega tehtud muudatused jõustuma viivitamata.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 688/2006 (ELT L 120, 5.5.2006, lk 10).

LISA

Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki II osa punktid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

“2. Inimtoiduks tapetud lammaste ja kitsede seire

a) Lambad

Liikmesriigid kontrollivad tapetud terveid lambaid vastavalt käesoleva punkti tabelis A loetletud väikseimatele valimimahtudele ja punktis 4 sätestatud proovivõtueeskirjadele.

Tabel A

Liikmesriik	Tapetud tervete lammaste väikseim valimimaht (1)
Saksamaa	37 500
Kreeka	23 000
Hispaania	41 800
Prantsusmaa	42 400
Iirimaa	40 500
Itaalia	43 700
Madalmaad	23 300
Austria	14 300
Poola	23 300
Portugal	14 300
Ühendkuningriik	44 000
Teised liikmesriigid	kõik

Erandina tabelis A loetletud väikseimatest valimimahtudest võib Küpros otsustada kontrollida ainult minimaalselt kahte inimtoiduks tapmisele saadetud lammast igast karjast, kus ei ole registreeritud TSE juhtumeid.

b) Kitsed

Liikmesriigid kontrollivad tapetud terveid kitsi vastavalt käesoleva punkti tabelis B loetletud väikseimatele valimimahtudele ja punktis 4 sätestatud proovivõtueeskirjadele.

Tabel B

Liikmesriik	Tapetud tervete kitsede väikseim valimimaht (2)
Kreeka	20 000
Hispaania	125 500
Prantsusmaa	93 000
Itaalia	60 000
Küpros	5 000
Austria	5 000
Teised liikmesriigid	kõik

c) Kui liikmesriigil tekib raskusi piisava arvu tapetud tervete lammaste või kitsede kogumisega ettenähtud väikseima valimimahu jaoks, mis on kehtestatud punktis a ja b, võib ta selle asendamise eesmärgil kontrollida kuni 50 % valimimahu ulatuses üle 18 kuu vanuseid surnud lambaid või kitsi suhtega üks ühele ja lisaks punktis 3 sätestatud väikseimale valimimahule. Lisaks selle võib liikmesriik asendamise eesmärgil kontrollida kuni 10 % valimimahu ulatuses üle 18 kuu vanuseid lambaid või kitsesid, kes on tapetud haiguse likvideerimise programmi raames suhtega üks ühele.

3. Muul põhjusel kui inimtoiduks tapetud lammaste ja kitsede seire

Liikmesriigid kontrollivad vastavalt punktis 4 sätestatud proovivõtueeskirjadele ning tabelites C ja D esitatud väikseimatele valimimahtudele lambaid ja kitsesid, kes on surnud või tapetud, kuid keda ei ole:

—	tapetud haiguse likvideerimise programmi raames või

—	tapetud inimtoiduks.

Tabel C

Uttede ja paaritatud utetallede arv liikmesriigis	Surnud lammaste väikseim valimimaht (3)
> 750 000	20 000
100 000–750 000	3 000
40 000–100 000	100 % kuni 1 000
< 40 000	100 % kuni 200

Tabel D

Poeginud ja paaritatud kitsede arv liikmesriigis	Surnud kitsede väikseim valimimaht (4)
> 750 000	10 000
250 000–750 000	3 000
40 000–250 000	100 % kuni 1 000
< 40 000	100 % kuni 200

(1) Väikseimad valimimahud on kehtestatud, arvestades tapetud tervete lammaste arvu ja püüdes seada saavutatavaid eesmärke. Väikseimad valimimahud üle 30 000 loomaga võimaldavad 95 % tõenäosusega määrata haiguse 0,003 % esinemissagedust.

(2) Väikseimad valimimahud on kehtestatud, arvestades tapetud tervete kitsede arvu ja BSE esinemissagedust igas liikmesriigis. Nendega püütakse seada ka saavutatavaid eesmärke. Väikseimad valimimahud üle 60 000 loomaga võimaldavad 95 % tõenäosusega määrata haiguse 0,0017 % esinemissagedust.

(3) Väikseimad valimimahud on kehtestatud, arvestades iga liikmesriigi lammaste ja kitsede arvu ning püüdes seada saavutatavaid eesmärke.

(4) Väikseimad valimimahud on kehtestatud, arvestades iga liikmesriigi lammaste ja kitsede arvu ning püüdes seada saavutatavaid eesmärke.”

8.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 187/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1042/2006,

7. juuli 2006,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) artikli 28 lõigete 3 ja 4 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 28 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõikes 6 on sätestatud, et tuleb vastu võtta kõnealuse määruse artikli 28 lõigete 3 ja 4 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(2)	Tuleb täpsustada, millistel tingimustel on liikmesriikidel lubatud teha inspekteerimisi kalalaevadel kõigis ühenduse vetes, mis asuvad nende suveräänsete õiguste alla kuuluvatest vetest väljaspool, ja rahvusvahelistes vetes nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõikega 3.

(3)

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõikes 4 on sätestatud, et komisjon koostab loetelu ühenduse inspektoritest, inspekteerivatest laevadest, lennukitest ja kõigist muudest inspekteerimisvahenditest, kes tohivad inspekteerida ja mida on lubatud kasutada inspekteerimistel kõnealuse määruse V peatüki kohaselt ühenduse vetes ja ühenduse kalalaevadel. Asjakohane on määrata kõnealuseid ühenduse inspektoreid vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (2) artiklile 34c vastu võetud kontrolli- ja inspekteerimisalaseid eriprogramme täitma.

(4)	Tuleb täpsustada, millistel tingimustel on ühenduse inspektoritel vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõikele 4 lubatud teha inspekteerimisi ühenduse vetes ja ühenduse kalalaevadel.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

LIIKMESRIIGI INSPEKTEERIMISED

Artikkel 1

Inspekteeriva liikmesriigi lipu all sõitvate laevade inspekteerimised

1. Liikmesriik, kes kavatseb määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõike 3 esimese lõigu kohaselt inspekteerida oma lipu all sõitvaid ühenduse kalalaevu (“inspekteeriv liikmesriik”) teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla jäävates ühenduse vetes (“rannikuäärne liikmesriik”), teatab oma kavatsusest asjaomasele rannikuäärsele liikmesriigile.

2. Lõikes 1 sätestatud eelteade sisaldab järgmist teavet:

a)	inspekteeriva laeva nimi ja kutsungsignaal;

b)	rannikuäärse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla jäävatesse vetesse sisenemise ettenähtud koht ja aeg.

3. Pärast lõikes 1 sätestatud eelteate saamist teavitab rannikuäärne liikmesriik operatiivkoostöö eesmärgil inspekteerivat liikmesriiki igast teostatavast kontrollitegevusest asjaomases piirkonnas.

Artikkel 2

Teise liikmesriigi või kolmanda riigi lipu all sõitvate laevade inspekteerimised

1. Liikmesriik, kes kavatseb määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõike 3 teise lõigu punkti a kohaselt inspekteerida teise liikmesriigi või kolmanda riigi lipu all sõitvaid kalalaevu teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla jäävates ühenduse vetes, taotleb selleks luba asjaomaselt rannikuäärselt liikmesriigilt. Kõnealune taotlus peab hõlmama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 loetletud teavet.

2. Asjaomane rannikuäärne liikmesriik otsustab, kas lubada inspekteerimist 24 tunni jooksul alates taotluse esitamisest ja teavitab viivitamata inspekteerivat liikmesriiki. Otsustest teavitatakse ka komisjoni või komisjoni poolt selleks määratud asutust.

3. Tingimused, mille kohaselt liikmesriik võib määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõike 3 teise lõigu punkti b kohaselt inspekteerida teise liikmesriigi või kolmanda riigi lipu all sõitvaid kalalaevu teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla jäävates ühenduse vetes, määratletakse eeskirjades, millega võetakse vastu konkreetne kontrolli- ja inspekteerimisprogramm.

Artikkel 3

Kontaktisikud

1. Liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes tegutseb kontaktisikuna järgmistel eesmärkidel:

a)	artikli 1 kohaste eelteadete väljaandmine ja vastuvõtmine;

b)	artikli 2 kohaste taotluste ja otsuste väljaandmine ja vastuvõtmine.

2. Lõikes 1 osutatud kontaktisik on ööpäevaringselt kättesaadav.

3. Määratud pädeva asutuse kontaktandmed teatatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4. Käesoleva määruse kohase teavitamise eesmärgil määrab komisjon oma kontaktisiku.

Artikkel 4

Aruandluskohustus

1. Kui liikmesriik teostab vastavalt artiklitele 1 ja 2 inspekteerimist muu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla jäävates ühenduse vetes, siis esitab inspekteeriv liikmesriik oma tegevusest iga päev aruande asjaomasele rannikuäärsele liikmesriigile.

2. Kui vastavalt artiklitele 1 ja 2 läbiviidud inspekteerimise käigus tuvastatakse rikkumine, siis esitab inspekteeriv liikmesriik viivitamata kokkuvõtliku inspekteerimisaruande rannikuäärsele liikmesriigile. Täielik aruanne esitatakse rannikuäärsele liikmesriigile ja lipuliikmesriigile 7 päeva jooksul inspekteerimise läbiviimisest.

3. Pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõike 3 kolmanda lõigu kohaselt rahvusvahelistes vetes asuval ühenduse kalalaeval läbiviidud inspektsiooni koostatud inspekteerimisaruanne esitatakse kontrollitud laeva lipuliikmesriigile 7 päeva jooksul inspekteerimise läbiviimisest. Kui inspekteerimise käigus tuvastatakse rikkumine, siis esitab inspekteeriv liikmesriik viivitamata kokkuvõtliku inspekteerimisaruande kontrollitud laeva lipuliikmesriigile.

4. Lõikega 3 ei piirata rahvusvahelistes kalanduskokkulepetes sätestatud eeskirju.

5. Lõikes 1 osutatud igapäevased aruanded ning lõigetes 2 ja 3 osutatud inspekteerimisaruanded esitatakse nõudmisel komisjonile või komisjoni poolt selleks määratud asutusele.

II PEATÜKK

ÜHENDUSE INSPEKTORID JA INSPEKTEERIMISVAHENDID

Artikkel 5

Ühenduse inspektorite ja inspekteerimisvahendite nimetamine

1. Liikmesriigid nimetavad vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõikele 4 komisjoni koostatud loetellu lisamiseks ühenduse inspektorid, inspekteerivad laevad, lennukid ja kõik muud inspekteerimisvahendid.

2. Liikmesriigid tagavad, et ühenduse nimetatud inspektorid

a)	on liikmesriigi kalandusinspektorid;

b)	omavad põhjalikke kogemusi kalanduskontrolli ja -inspekteerimise alal;

c)	omavad põhjalikke teadmisi ühenduse kalandusalastest õigusaktidest;

d)	valdavad ühte ühenduse ametlikku keelt ja oskavad rahuldavalt teist ühenduse ametlikku keelt;

e)	on oma kohustuste täitmiseks heas füüsilises vormis;

f)	on saanud vajaliku mereohutusalase väljaõppe.

Artikkel 6

Ühenduse inspektorite ja inspekteerimisvahendite loetelu

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile elektroonilisel teel 31. oktoobriks 2006 nende poolt nimetatud ühenduse inspektorid, inspekteerivad laevad, lennukid ja kõik muud inspekteerimisvahendid.

2. Liikmesriikide teatiste alusel kinnitab komisjon 31. detsembriks 2006 loetelu ühenduse inspektoritest, inspekteerivatest laevadest, lennukitest ja kõikidest muudest inspekteerimisvahenditest, kes tohivad inspekteerida ja mida on lubatud kasutada inspekteerimistel määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõike 4 kohaselt.

3. Pärast esialgse loetelu koostamist teatavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 31. oktoobriks järgmiseks kalendriaastaks tehtavast loetelu igast muutusest. Komisjon muudab loetelu vastavalt iga aasta 31. detsembriks.

4. Loetelu ja muudatused avaldatakse komisjoni või komisjoni poolt selleks eesmärgiks määratud asutuse ametlikul kodulehel.

Artikkel 7

Ühenduse inspektorite ülesanded

1. Ilma et see piiraks rannikuäärse liikmesriigi esmavastutust, teostavad ühenduse inspektorid määruse (EÜ) 2371/2002 V peatüki kohaselt inspekteerimisi ühenduse vetes ja ühenduse kalalaevadel.

2. Ühenduse inspektorid võivad olla määratud

a)	määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c kohaselt vastu võetud kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammide rakendamiseks;

b)	rahvusvaheliste kalanduse kontrolli- ja inspektsiooniprogrammide jaoks, millega ühendusel on kohustus ette näha inspekteerimised ja kontrollimised, või

c)	vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34b lõikele 2 liikmesriikide vahel väljatöötatud inspektsiooniprogrammide jaoks.

Artikkel 8

Ühenduse inspektorite volitused ja kohustused

1. Oma ülesannete täitmiseks ja vastavalt lõikele 2 on ühenduse inspektoritel samad volitused mis selle liikmesriigi kalandusinspektoritel, kus inspekteerimist teostatakse, eriti seoses juurdepääsuga ühenduse kalalaevade ning mis tahes muude ühise kalanduspoliitika tegevusega seotud laevade pardal olevatele kõikidele aladele.

2. Ühenduse inspektoritel ei ole politsei- ega täidesaatvaid volitusi oma päritoluliikmesriigi suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvatest aladest ja ühenduse vetest väljaspool.

3. Ühenduse inspektorid esitavad kirjaliku loa. Sellel eesmärgil peab neil olema komisjoni või komisjoni poolt selleks määratud asutuse välja antud isikut tõendav dokument, mis kinnitab nende isikut ja ametinimetust.

4. Liikmesriigid osutavad komisjoni inspektoritele nende ülesannete täitmiseks vajalikku abi.

Artikkel 9

Kontroll ja järelevalve aruanded

1. Ühenduse inspektorid esitavad iga päev asjaomasele rannikuäärsele liikmesriigile oma tegevusaruande, mis hõlmab iga inspekteeritud laeva nime ja pardatähist ning teostatud inspektsiooni liiki.

2. Kui ühenduse inspektorid tuvastavad inspekteerimise käigus rikkumise, siis esitavad nad viivitamata kokkuvõtliku inspekteerimisaruande rannikuäärsele liikmesriigile või kui inspekteerimine toimus ühenduse vetest väljaspool, siis inspekteeritud laeva lipuriigile. Nad esitavad täieliku inspekteerimisaruande 7 päeva jooksul inspekteerimise läbiviimisest.

3. Ühenduse inspektorid esitavad täieliku inspekteerimisaruande koopia inspekteeritud laeva lipuriigile 7 päeva jooksul inspekteerimise läbiviimisest.

4. Lõikes 1 ja 2 osutatud igapäevased aruanded ning inspekteerimisaruanded esitatakse nõudmisel komisjonile või komisjoni poolt selleks määratud asutusele.

Artikkel 10

Aruannete järelevalve

1. Liikmesriigid kaaluvad ja võtavad meetmeid ühenduse inspektorite aruannete põhjal vastavalt artikli 9 lõikele 2 samal alusel kui oma inspektorite aruannete puhul.

2. Liikmesriik, kes tegutseb ühenduse inspektori esitatud aruande alusel eesmärgiga hõlbustada juriidilisi või haldusmenetlusi, teeb koostööd ühenduse inspektori päritoluliikmesriigiga.

3. Nõudmisel abistab ja tunnistab ühenduse inspektor mis tahes liikmesriigi algatatud rikkumismenetlustes.

III PEATÜKK

JUURDEPÄÄS TEABELE

Artikkel 11

Juurdepääs teabele

1. Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõigete 3 ja 4 kohaselt teostatavate inspekteerimiste raames on liikmesriigi inspektoritel ja ühenduse inspektoritel samas ulatuses ja samadel tingimustel nagu selle liikmesriigi inspektoritel, kus inspekteerimist teostatakse, kohene juurdepääs kogu teabele ja kõikidele dokumentidele, eriti nende ülesannete täitmiseks vajalikele järelevalveandmetele, sealhulgas seire satelliitsüsteemi abil kogutud andmetele.

2. Lõikes 1 sätestatud teabele juurdepääsu piiratakse asjaomase inspekteerimise eesmärgi, ajavahemiku ja geograafilise alaga.

3. Käesoleva artikli raames saadud andmeid käsitatakse konfidentsiaalsetena ning neid võib kasutada üksnes ettenähtud eesmärgil.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

8.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 187/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1043/2006,

7. juuli 2006,

millega määratakse kindlaks oliiviõli tegelik toodang ning tootmistoetuse määr ühiku kohta 2004/2005. turustusaastal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1966. aasta määrust nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta, (1) eriti selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 17. juuli 1984. aasta määrust (EMÜ) nr 2261/84, millega sätestatakse oliiviõli tootmistoetuse ja oliiviõli tootjate organisatsioonidele makstava toetuse andmise üldeeskirjad, (2) eriti selle artikli 17a lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse nr 136/66/EMÜ artiklile 5 tuleb tootmistoetust ühiku kohta kohandada kõikides liikmesriikides, kus tegelik toodang ületab kõnealuse artikli lõikes 3 osutatud garanteeritud riikliku koguse. Selleks et hinnata nimetatud ületamise ulatust, tuleb Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugali puhul arvesse võtta oliiviõli ekvivalendina väljendatud lauaoliivide hinnangulist toodangut, rakendades asjakohaseid koefitsiente, millele on Kreeka puhul osutatud komisjoni otsuses 2001/649/EÜ, (3) Hispaania puhul komisjoni otsuses 2001/650/EÜ, (4) Prantsusmaa puhul komisjoni otsuses 2001/648/EÜ, (5) Itaalia puhul komisjoni otsuses 2001/658/EÜ (6) ning Portugali puhul komisjoni otsuses 2001/670/EÜ. (7)

(2)

Määruse (EMÜ) nr 2261/84 artikli 17a lõikega 1 on ette nähtud, et oliiviõli võimaliku ettemakstava tootmistoetuse määra kehtestamiseks ühiku kohta tuleb kindlaks määrata turustusaasta hinnanguline toodang. Kehtestatud määr tuleb kindlaks määrata sellisel tasemel, et oleks välistatud põhjendamatute maksete tegemine oliivikasvatajatele. Seda kohaldatakse ka oliiviõli ekvivalendina väljendatud lauaoliivide suhtes. Hinnanguline toodang ning võimaliku ettemakstava tootmistoetuse määr ühiku kohta 2004/2005. turustusaastal on kindlaks määratud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1709/2005. (8)

(3)

Selleks et määrata kindlaks toetuse saamise tingimustele vastav tegelik toodang, peavad asjaomased liikmesriigid vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2366/98 (9) artikli 14 lõikele 4 teatama komisjonile hiljemalt enne iga turustusaasta 15. maid asjaomases liikmesriigis toetuse saamiseks heakskiidetud kogused. Vastavalt edastatud andmetele on 2004/2005. turustusaastal toetuse saamiseks heakskiidetud kogus Kreekas 484 598 tonni, Hispaanias 1 107 906 tonni, Prantsusmaal 3 107 tonni, Itaalias 951 528 tonni, Portugalis 45 296 tonni ja Sloveenias 26 tonni.

(4)

Et kõnealuste koguste jaoks toetus liikmesriikidele heaks kiita, peavad määruste (EMÜ) nr 2261/84 ja (EÜ) nr 2366/98 kohased kontrollid olema teostatud. Tegeliku toodangu kindlaksmääramine liikmesriikide esitatud andmete järgi toetuse saamiseks heakskiidetud koguste jaoks ei mõjuta siiski raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhjal andmete kontrollimisest tulenevaid võimalikke järeldusi.

(5)	Võttes arvesse tegelikku toodangut, tuleks kindlaks määrata ka määruse nr 136/66/EMÜ artikli 5 lõikega 1 ette nähtud tootmistoetuse määr ühiku kohta, mida makstakse tegeliku toodangu abikõlblike koguste jaoks.

(6)

Sloveenia puhul tuleneb käesoleva määrusega kindlaks määratud tootmistoetuse määr ühiku kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (10) artiklis 143a osutatud protsendimäära kohaldamisest 2005. aastal.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas oliiviõli- ja lauaoliivide korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse nr 136/66/EMÜ artiklis 5 osutatud oliiviõli toetuse saamise tingimustele vastav tegelik toodang 2004/2005. turustusaastal on järgmine:

—	Kreekas 484 598 tonni,

—	Hispaanias 1 107 906 tonni,

—	Prantsusmaal 3 107 tonni,

—	Itaalias 951 528 tonni,

—	Portugalis 45 296 tonni,

—	Sloveenias 26 tonni.

2. Määruse nr 136/66/EMÜ artiklis 5 osutatud tootmistoetuse määr ühiku kohta, mida makstakse tegeliku toodangu abikõlblike koguste jaoks 2004/2005. turustusaastal, on järgmine:

—	Kreekas 130,27 eurot 100 kg kohta,

—	Hispaanias 90,53 eurot 100 kg kohta,

—	Prantsusmaal 132,25 eurot 100 kg kohta,

—	Itaalias 73,93 eurot 100 kg kohta,

—	Portugalis 132,25 eurot 100 kg kohta,

—	Sloveenias 39,68 eurot 100 kg kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97).

(2) EÜT L 208, 3.8.1984, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1639/1998 (EÜT L 210, 28.7.1998, lk 38).

(3) EÜT L 229, 25.8.2001, lk 16. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/607/EÜ (ELT L 274, 24.8.2004, lk 13).

(4) EÜT L 229, 25.8.2001, lk 20. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/607/EÜ.

(5) EÜT L 229, 25.8.2001, lk 12. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/607/EÜ.

(6) EÜT L 231, 29.8.2001, lk 16. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/607/EÜ.

(7) EÜT L 235, 4.9.2001, lk 16. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/607/EÜ.

(8) ELT L 274, 20.10.2005, lk 11.

(9) EÜT L 293, 31.10.1998, lk 50. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1795/2005 (ELT L 288, 29.10.2005, lk 40).

(10) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 319/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 32).

8.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 187/24

KOMISJONI DIREKTIIV 2006/41/EÜ,

7. juuli 2006,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ klotianidiini ja petoksamiidi lisamisega toimeainete hulka

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 2 esitas Sumitomo Chemical Takeda Agro Company Ltd. London 26. septembril 2001 Belgiale taotluse toimeaine klotianidiini kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Komisjoni otsusega 2002/305/EÜ (2) kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas loetletud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(2)

Vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 2 esitas Stähler Agrochemie GmbH & Co. KG (praegu Stähler International GmbH & Co. KG) (Taskforce Stähler Agrochemie GmbH & Co. KG, Tokuyama Europe GmbH and Tomen France S.A nimel) 16. oktoobril 2000 taotluse toimeaine petoksamiidi kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Komisjoni otsusega 2001/626/EÜ (3) kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas loetletud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(3)

Nimetatud toimeainete toimet inimeste tervisele ja keskkonnale taotlejate esitatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigete 2 ja 4 sätetele. Määratud referentliikmesriigid esitasid komisjonile toimeainete hindamisaruannete projektid 4. juunil 2003 (klotianidiin) ja 27. augustil 2002 (petoksamiid).

(4)	Liikmesriigid ja komisjon on hindamisaruannete projektid toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees läbi vaadanud. Kõnealune läbivaatamine lõpetati 27. jaanuaril 2006 ning vormistati komisjoni aruandena klotianidiini ja petoksamiidi kohta.

(5)	Klotianidiini ja petoksamiidi hindamisel ei jäänud lahtiseks ükski küsimus ega probleem, mille üle oleks tulnud nõu pidada taimede teaduskomitee või selle komitee ülesanded ülevõtnud Euroopa Toiduohutusametiga.

(6)

Mitmete uuringute põhjal on selgunud, et asjaomaseid toimeaineid sisaldavad taimekaitsevahendeid võib reeglina käsitada direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavana, eelkõige uuritud ja komisjoni aruannetes loetletud kasutusalade osas. Seetõttu on asjakohane lisada klotianidiin ja petoksamiid kõnealuse direktiivi I lisasse, et tagada kõigis liikmesriikides asjaomaseid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutuslubade väljaandmine kõnealuses direktiivis ette nähtud korras.

(7)

Ilma et see piiraks direktiiviga 91/414/EMÜ kindlaks määratud kohustusi, mis kaasnevad toimeainete kandmisega I lisasse, tuleks pärast toimeaine loetelusse kandmist anda liikmesriikidele kuus kuud klotianidiini ja petoksamiidi sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivate ajutiste kasutuslubade läbivaatamiseks, et tagada direktiivis 91/414/EMÜ, eriti selle artiklis 13 sätestatud nõuete ja I lisas toodud asjakohaste tingimuste täitmine. Liikmesriigid peaksid kehtivad ajutised kasutusload ümber registreerima, muutma või tühistama vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ sätetele. Erandina nimetatud tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendi iga kavandatava kasutusviisi täieliku, III lisa nõuetele vastava toimiku esitamiseks ja hindamiseks direktiivis 91/414/EMÜ sätestatud ühtsete põhimõtete alusel.

(8)	Seepärast on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa muudetakse käesoleva direktiivi lisa kohaselt.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2007. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. veebruarist 2007.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

1. Vajaduse korral muudavad või tühistavad liikmesriigid direktiivi 91/414/EMÜ kohaselt toimeainetena klotianidiini ja petoksamiidi sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivad load 31. jaanuariks 2007. Eelkõige kontrollivad nad nimetatud tähtpäevaks, et kõnealuse direktiivi I lisas vastavalt klotianidiini ja petoksamiidi suhtes sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud kõnealuseid toimeaineid käsitlevate kannete B osas nimetatud tingimused, ning et loa valdajal on olemas kõnealuse direktiivi artikli 13 tingimuste kohaselt II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.

2. Erandina lõikest 1 teevad liikmesriigid iga lubatud taimekaitsevahendi puhul, mis sisaldab klotianidiini või petoksamiidi ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 31. juuliks 2006 lisatud direktiivi 91/414/EMÜ I lisa loetelusse, toote uue hindamise direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastava toimiku põhjal vastavalt kõnealuse direktiivi VI lisas sätestatud ühtsetele põhimõtetele ning arvestades kõnealuse direktiivi I lisa klotianidiini või petoksamiidi käsitleva kande B osa. Sellest hinnangust lähtuvalt otsustavad nad, kas toode vastab direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktides b, c, d ja e sätestatud tingimustele.

Pärast kindlaksmääramist:

a)	muudavad või tühistavad vajaduse korral klotianidiini või petoksamiidi kui ainsat toimeainet sisaldava toote puhul toote kasutusloa hiljemalt 31. jaanuariks 2008; või

juhul kui vahend sisaldab klotianidiini või petoksamiidi ühena mitmest toimeainest, muudavad liikmesriigid luba või tühistavad selle hiljemalt 31. jaanuariks 2008 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas direktiivis või direktiivides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained kanti direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub 1. augustil 2006.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/45/EÜ (ELT L 130, 18.5.2006, lk 27).

(2) EÜT L 104, 20.4.2002, lk 42.

(3) EÜT L 217, 11.8.2001, lk 14.

LISA

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa tabeli lõppu lisatakse järgmised read.

Üldnimetus, tunnuskoodid

Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) nimetus

Puhtus (1)

Jõustumine

Lisamise aegumine

Erisätted

“123

Klotianidiin

CASi nr 210880-92-5

CIPACi nr 738

(E)-1-(2-kloro-1,3-tiasool-5-üülmetüül)-3-metüül-2-nitroguanidiin

≥ 960 g/kg

1. august 2006

31. juuli 2016

A OSA

Lubatud kasutada ainult insektitsiidina.

B OSA

VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees 27. jaanuaril 2006 klotianidiini kohta lõplikult vormistatud läbivaatamisaruande järeldusi, eriti selle aruande I ja II lisa.

Selles üldhinnangus peaksid liikmesriigid:

—	pöörama erilist tähelepanu põhjavee kaitsele, kui toimeainet kasutatakse tundlike mullastiku- ja/või kliimatingimustega piirkondades;

—	pöörama erilist tähelepanu seemnetest toituvatele lindudele ja imetajatele, kui ainet kasutatakse seemnete puhtimiseks.

Vajaduse korral hõlmavad loa väljaandmise tingimused meetmeid riskide vähendamiseks.

124

Petoksamiid

CASi nr 106700-29-2

CIPACi nr 655

2-kloro-N-(2-etoksüetüül)-N-(2-metüül-1-fenülprop-1-enüül) atsetamiid

≥ 940 g/kg

1. august 2006

31. juuli 2016

A OSA

Lubatud kasutada ainult herbitsiidina.

B OSA

VI lisa ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 27. jaanuaril 2006 alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees petoksamiidi kohta koostatud aruande järeldusi, eelkõige aruande I ja II liidet.

Selles üldhinnangus peaksid liikmesriigid:

—	pöörama erilist tähelepanu põhjavee kaitsele, kui toimeainet kasutatakse tundlike mullastiku- ja/või kliimatingimustega piirkondades;

—	pöörama erilist tähelepanu veekeskkonna, eriti kõrgemate veetaimede kaitsele.

Vajaduse korral hõlmavad loa väljaandmise tingimused meetmeid riskide vähendamiseks.

Vastavalt artikli 13 lõikele 5 teavitavad liikmesriigid komisjoni kaubanduslikult toodetud tehniliste materjalide üksikasjadest.

(1) Täiendavad andmed toimeainete identifitseerimiseks ja määratlemiseks on esitatud aruandes.”

8.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 187/28

NÕUKOGU OTSUS,

29. mai 2006,

Mauritaania Islamivabariigiga toimunud muudetud Cotonou lepingu artikli 96 kohase nõupidamismenetluse lõpetamise kohta

(2006/470/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse AKV-EÜ partnerluslepingut, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (1) ning mida on muudetud Luxembourgis 25. juunil 2005 (2) alla kirjutatud lepinguga, eriti selle artiklit 96,

võttes arvesse sisekokkulepet AKV-EÜ partnerluslepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta, (3) eriti selle artiklit 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	AKV-EÜ lepingu artiklis 9 osutatud olulisi tingimusi on rikutud.

(2)

Vastavalt AKV-EÜ lepingu artiklile 96 alustati 30. novembril 2005 nõupidamisi AKV riikide ja Mauritaania Islamivabariigiga, mille käigus võtsid Mauritaania ametivõimud Euroopa Liidu viidatud probleemide lahendamiseks erikohustused ja need lubati viia ellu 120 päeva kestva süvendatud dialoogi jooksul.

(3)	Kõnealuse ajavahemiku lõppedes on ilmnenud, et kuigi teatavad eespool nimetatud kohustused on viinud välja konkreetsete algatusteni ning teatavaid nimetatutest on täidetud, tuleb seoses AKV-EÜ lepingu oluliste tingimustega viia ellu veel mitmeid tõsiseid meetmeid,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Mauritaania Islamivabariigiga vastavalt AKV-EÜ lepingu artiklile 96 toimunud nõupidamised loetakse lõppenuks.

Artikkel 2

Lisas esitatud kirjas loetletud meetmed on kehtestatud AKV-EÜ lepingu artikli 96 lõike 2 punktis c osutatud asjaomaste meetmetena.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Otsus kaotab kehtivuse 29. novembril 2007. Otsus vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga kuue kuu tagant.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 29. mai 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARTENSTEIN

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.

(3) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 376.

LISA

Lugupeetud peaminister

Euroopa Liit (EL) omistab suurt tähtsust muudetud Cotonou lepingu artikli 9 sätetele. Inimõiguste ning demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete järgimine, millele AKV–ELi partnerlus on rajatud, on kõnealuse lepingu olulisteks tingimusteks ning seega ka meie suhete aluseks.

Euroopa Liit tuletas oma 3. augusti 2005. aasta avaldustes Mauritaanias toimunud riigipöörde kohta meelde oma hukkamõistu kõigi jõuga võimuhaaramise katsete suhtes ning kutsus üles austama demokraatiat ja õiguspärast põhiseadust.

Vastavalt muudetud Cotonou lepingu artiklile 96 ning arvestades, et 3. augustil 2005 Mauritaanias toimunud riigipöördega rikuti selles artiklis loetletud olulisi tingimusi, kutsus EL Mauritaaniat nõupidamisele, et lepinguga sätestatud korra kohaselt uurida olukorda põhjalikult ja vajaduse korral seda parandada.

Nõupidamisi alustati 30. novembril 2005 Brüsselis. Sellega seoses esitas Mauritaania osapool 24. novembri 2005. aasta memorandumi alusel ülevaate olukorra arengu kohta riigis pärast 3. augusti riigipööret ning tutvustas ametivõimude tegevuskava üleminekuperioodiks.

EL tõdes omalt poolt rahuloluga, et Mauritaania oli kinni pidanud teatavatest varem võetud kohustustest ja näidanud edusamme konkreetsete sammude võtmisel.

Koosolekul võttis Mauritaania kakskümmend kolm konkreetset lisas esitatud kohustust demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete, põhiõiguste ja -vabaduste ning heade valitsemistavade järgimiseks. Lisaks kohustus Mauritaania esitama Euroopa Liidule 2006. aasta jaanuari keskpaigaks aruande võetud kohustuste täitmise kohta ning seejärel esitama korrapäraselt olukorra arengut kajastavaid kvartaliaruandeid.

Jaanuari ja aprilli keskpaigas esitatud aruanded võimaldasid Euroopa Liidul järeldada, et on toimunud oluline edasiminek. Lisaks nõupidamiste alustamisel märgitud edule täheldati teatud edasiminekuid eelkõige järgnevas:

—	üleriigilise rahvaloenduse korraldamise viisi kindlaksmääramine usaldusväärsete ja läbipaistvate valimisnimekirjade koostamiseks ja rahvaloenduse käivitamine;

—	25. juunil 2006 rahvahääletusele pandavaid põhiseaduse muudatusi käsitleva seaduseelnõu vastuvõtmine ministrite nõukogu poolt;

—	uute piirkonnakuberneride (walis) ja prefektide (hakems) ametisse nimetamine ja uutele kohalikele ametivõimudele nende ametisse astumisel ringkirja saatmine kesk- ja piirkondliku võimu erapooletuse kohta;

—	kohalike omavalitsuste koodeksit muutva ning sõltumatu kandideerimise põhimõtet kehtestava määruse vastuvõtmine 26. jaanuaril 2006;

—	parteidega nõupidamise alustamine vastuvõetavate sätete üle, mis käsitlevad valimissüsteemide muutmist, sealhulgas naistele hääleõiguse andmist ja ühehäälesüsteemi vastuvõtmist;

—	kodanikuõpetuse kava koostamine ning vastava kampaania algatamine koostöös haldusasutuste, riikliku sõltumatu valimiskomisjoni, parteide, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ajakirjandusega;

—	justiitsministeeriumi juurde töörühma loomine, kelle ülesandeks on uurida demokraatlikke õigusi ja vabadusi käsitlevate õigusaktide vastavust põhiseadusele ning esitada vajalikud ettepanekud;

—	ajakirjandus- ja audiovisuaalsektori reformimiseks riikliku konsultatiivkomisjoni loomine, kes esitas oma ajutise aruande peaministrile;

—	riikliku inimõiguste komisjoni loomist käsitleva määruse eelnõu edastamine valitsusele;

—

kõigile järelevalveorganitele ja piirkondlikele ametivõimudele ringkirjade saatmine justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi poolt, milles neid kutsutakse üles uurima, kindlaks tegema ja viivitamata kohtusse andma kõiki juhtumeid, mille puhul kahtlustatakse isikute otsest või kaudset ärakasutamist, ning arutelu korraldamine orjapidamise kõikide mõjude kõrvaldamiseks sobilike meetmete määratlemiseks;

—	määruste eelnõude (millega antakse luba liituda ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga ja ratifitseerida Aafrika korruptsioonivastase võitluse konventsioon) vastuvõtmine ministrite nõukogu poolt;

—	mäetööstuste läbipaistvuse algatuse riikliku komitee loomine, süsivesinikest saadava tulu riikliku fondi asutamist ja kõnealuse tulu halduskorra kindlaksmääramist käsitleva määruse heakskiitmine.

Kahtlemata aitavad need üleminekuvõimude algatused kaasa demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete, põhiõiguste ja -vabaduste ning heade valitsemistavade tugevnemisele Teie riigis. Siiski kulub suure osa nõupidamiste alguses võetud kohustuste raames konkreetsete sammude tegemiseks veel aega ning nende täitmist on vaja vaadelda pikema aja jooksul.

Seepärast ootab EL eelkõige konkreetsete meetmete jätkamist järgmistes valdkondades:

—	vabade ja läbipaistvate valimiste ettevalmistamine ja korraldamine usaldusväärsete ja täielike valimisnimekirjade ning parteidega kokku lepitud tasakaalus valimissüsteemi ja valimisringkondade alusel;

—	pluralismi põhimõtte järgimine audiovisuaalsektoris, eriti sõltumatute raadiojaamade loomine maapiirkondades ning ajakirjandusseaduse läbivaatamine;

—	inimõiguste edendamine, eriti sõltumatu riikliku inimõiguste komisjoni loomise jätkamine ning põgenike tagasivõtmine ja nende õiguste taastamine;

—	orjapidamist keelavate seaduste kohaldamine ning sellest kurjuse ilmingust tingitud probleemide asjakohane käsitlemine;

—	õigusreform;

—	valitsemistavade järjepidev parandamine, sealhulgas ajakohastatud majandus- ja eelarvestatistika avaldamine;

—	mäetööstuse läbipaistvuse algatuse tõhus rakendamine kaevandus- ja süsivesinikusektoris ning hea haldustava põhimõtte rakendamine ka teistes loodusvaradega seotud sektorites, eriti kalanduses.

Cotonou lepingu aluseks olevaid partnerluse põhimõtteid järgides teatas EL oma valmisolekust toetada Mauritaania võetud kohustuste täitmist. Tunnustades praeguseks täidetud kohustusi ja arvestades meetmetega, mida tuleb veel ellu viia, otsustati nõupidamise tulemusena kehtestada järgmised asjakohased meetmed muudetud Cotonou lepingu artikli 96 lõike 2 punkti c alusel:

—	jätkata 9. Euroopa Arengufondi ja eelmiste arengufondide raames toimuvat koostööd, järgides kehtivates rahastamislepingutes ette nähtud eritingimusi;

—	jätkata institutsioonide toetust selliste üleminekuprotsessi toetavate abiprojektide ettevalmistamiseks ja elluviimiseks, mille algatamine otsustati nõupidamiste alguses;

—	jätkata 9. Euroopa Arengufondi ja eelmiste arengufondide raames ette nähtud meetmete ettevalmistamist ja elluviimist ka muudes ühenduse koostöövaldkondades;

—

10. Euroopa Arengufondi eelarve koostamine toimub vastavalt Euroopa Komisjoni pädevate talituste vastuvõetud ajakavadele. Eelarve koostamise eri etappide lõpetamine sõltub sellest, kas põhiseaduse referendum ja valimised korraldatakse nõuetekohaselt ja üleminekuvalitsuse kindlaksmääratud tähtaegade jooksul;

—	10. Euroopa Arengufondi raames Mauritaaniat käsitleva strateegiadokumendi allkirjastamine saab toimuda alles pärast veendumist, et riigis on vabade ja läbipaistvate parlamendi- ja presidendivalimiste ning uute demokraatlikult valitud organite kaudu taastatud põhiseaduslik kord.

EL eesistujariik ja Euroopa Komisjon kavatsevad koos läbi viia korrapäraseid ülevaatusi, millest esimene toimub hiljemalt kuue kuu pärast.

EL jätkab Mauritaania olukorra tähelepanelikku jälgimist. Mauritaania valitsust palutakse astuda tihedasse poliitilisse dialoogi Cotonou lepingu artikli 8 raames 18-kuulise jälgimisperioodi jooksul, et taastada demokraatia ja õigusriik eelkõige vabade ja läbipaistvate kohalike omavalitsuste, parlamendi-, senati- ja presidendivalimiste kaudu ning suurendada inimõiguste ja põhivabaduste austamist.

Juhul kui Mauritaania ametivõimud kiirendavad võetud kohustuste elluviimist või vastupidiselt selle katkestavad, jätab EL endale õiguse muuta asjakohaseid meetmeid.

Lugupidamisega

Brüssel, …

Komisjoni nimel

Nõukogu nimel

8.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 187/33

KOMISJONI OTSUS,

4. juuli 2006,

mis kehtestab määruse (EÜ) nr 2182/2002 artiklites 13 ja 14 ettenähtud meetmete rahastamiseks mõeldud ühenduse tubakaalase uurimustöö ja teabelevi fondi vahendite lõpliku jaotuse liikmesriikide vahel 2006. aastaks

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3030 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, itaalia-, kreeka-, portugali-, prantsus- ja saksakeelne tekst on autentne)

(2006/472/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2075/92 toortubakaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 14 a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 6. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2182/2002 artiklid 13 ja 14 (milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 kohaldamiseks seoses ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondiga), (2) näevad ette meetmed tootmise ümbersuunamiseks. Kõnealuseid meetmeid rahastab määruse (EMÜ) nr 2075/92 artikli 13 alusel asutatud ühenduse tubakaalase uurimustöö ja teabelevi fond.

(2)

Erinedes vähesel määral varem nimetatud summast, ulatuvad ühenduse tubakaalase uurimustöö ja teabelevi fondi vahendid 2006. aastaks kokku 29,2 miljoni euroni, millest 50 % tuleb määrata erimeetmetele seoses tubakatootjate muude põllukultuuride tootmisele või muudele töökohti loovatele majandustegevustele üleminekuga ja seoses sellealase uurimistööga.

(3)	Seetõttu tuleks kooskõlas määruse (EÜ) nr 2182/2002 artikli 17 lõikega 4 asjaomaste liikmesriikide vahel enne 30. juunit 2006 jaotada 2006. aastaks eraldatud summa abitaotlustega seonduvate meetmete arvestuslike rahastamiskavade põhjal, mille liikmesriigid on edastanud.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tubakaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2182/2002 artiklites 13 ja 14 ettenähtud meetmete rahastamiseks mõeldud ühenduse tubakaalase uurimustöö ja teabelevi fondi vahendite lõplik jaotus liikmesriikide vahel 2006. aastaks on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Austria Vabariigile ja Portugali Vabariigile.

Brüssel, 4. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1679/2005 (ELT L 271, 15.10.2005, lk 1).

(2) EÜT L 331, 7.12.2002, lk 16. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1881/2005 (ELT L 301, 18.11.2005, lk 3).

LISA

(eurodes)
	Lõplik jaotus
Alus:	100 % riikliku garantii künnisest
Liikmesriik	Väärtus
Belgia	62 350
Saksamaa	499 597
Kreeka	5 255 417
Hispaania	1 853 806
Prantsusmaa	1 127 090
Itaalia	5 542 586
Austria	0
Portugal	259 154
Kokku	14 600 000

8.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 187/35

KOMISJONI OTSUS,

5. juuli 2006,

millega tunnistatakse teatavad kolmandad riigid ja teatavad kolmandate riikide alad vabaks bakteritest Xanthomonas campestris (kõik tsitruselistele patogeensed tüved), Cercospora angolensis Carv. et Mendes ja Guignardia citricarpa Kiely (kõik tsitruselistele patogeensed tüved)

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3024 all)

(2006/473/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle IV lisa A osa I jao punkte 16.2, 16.3 ja 16.4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Et võimaldada puuviljade Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide sissetoomist kolmandatest riikidest ühendusse või nende liikumist ühenduses direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt, tunnistatakse teatavad kolmandad riigid ja teatavad piirkonnad vabaks eespool nimetatud kahjulikest organismidest komisjoni 8. jaanuari 1998. aasta otsuses 98/83/EÜ, millega tunnistatakse teatavad kolmandad riigid ja teatavad kolmandate riikide alad vabaks bakteritest Xanthomonas campestris (kõik tsitruselistele patogeensed tüved), Cercospora angolensis Carv. et Mendes ja Guignardia citricarpa Kiely (kõik tsitruselistele patogeensed tüved). (2)

(2)	Alates otsuse 98/83/EÜ vastuvõtmisest on seda mitu korda muudetud. Seetõttu tuleks otsus 98/83/EÜ selguse ja otstarbekuse huvides kehtetuks tunnistada ja asendada.

(3)	Uus-Meremaa esitas ametliku teabe, millest nähtub, et tema territoorium on vaba bakteritest Xanthomonas campestris ja Guignardia citricarpa. Seetõttu tuleks Uus-Meremaa tunnistada vabaks eespool nimetatud kahjulikest organismidest.

(4)	Lõuna-Aafrika esitas ametliku teabe, millest nähtub, et Põhja-Kapimaa Hartswateri ja Warrentoni administratiivsed piirkonnad (magisterial districts) on vabad bakterist Guignardia citricarpa. Seetõttu tuleks need Lõuna-Aafrika piirkonnad tunnistada vabaks eespool nimetatud kahjulikust organismist.

(5)	Austraalia esitas teabe, millest nähtub, et Queensland ei ole enam vaba bakterist Xanthomonas campestris. Seetõttu ei tuleks Queenslandi enam tunnistada vabaks eespool nimetatud kahjulikust organismist.

(6)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas taimetervise alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. IV lisa A osa I jao punkti 16.2 kohaselt tunnistatakse järgmised kolmandad riigid vabaks bakteri Xanthomonas campestris kõigist tsitruselistele patogeensetest tüvedest:

a)	kõik tsitruselisi kasvatavad kolmandad riigid Euroopas, Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Liibüa, Maroko, Tuneesia ja Türgi;

b)	Aafrikas: Lõuna-Aafrika, Gambia, Ghana, Guinea, Kenya, Sudaan; Svaasimaa ja Zimbabwe;

c)	Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas: Bahama saared, Belize, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Kuuba, Ecuador, Honduras, Jamaica, Mehhiko, Nicaragua, Peruu, Dominikaani Vabariik, Saint Lucia, El Salvador, Suriname ja Venezuela;

d)	Okeaanias: Uus-Meremaa.

2. IV lisa A osa I jao punkti 16.2 kohaselt tunnistatakse järgmised piirkonnad vabaks bakteri Xanthomonas campestris kõigist tsitruselistele patogeensetest tüvedest:

a)	Austraalias: Uus-Lõuna-Wales, Lõuna-Austraalia ja Victoria;

b)	Brasiilia, v.a järgmised osariigid: Rio Grande do Sul, Santa Catarina, Paraná, São Paulo, Minas Gerais ja Mato Grosso do Sul;

c)	Ameerika Ühendriikides: Arizona, California, Guam, Hawaii, Louisiana, Põhja-Mariaanid, Puerto Rico, Ameerika Samoa, Texas ja Ameerika Ühendriikide Neitsisaared;

d)	Uruguay, v.a alad Salto, Rivera ja Payasandu departemangus Chapicuy jõest põhja pool.

Artikkel 2

IV lisa A osa I jao punkti 16.3 kohaselt tunnistatakse järgmised kolmandad riigid vabaks bakterist Cercospora angolensis Carv. et Mendes:

a)	kõik tsitruselisi kasvatavad kolmandad riigid Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere piirkonnas, Aasias (v.a Jeemen), Euroopas ja Okeaanias;

b)	kõik tsitruselisi kasvatavad kolmandad riigid Aafrikas, v.a Angola, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Demokraatlik Vabariik, Gabon, Guinea, Kenya, Mosambiik, Nigeeria, Uganda, Sambia ja Zimbabwe.

Artikkel 3

1. IV lisa A osa I jao punkti 16.4 kohaselt tunnistatakse järgmised kolmandad riigid vabaks bakteri Guignardia citricarpa Kiely kõigist tsitruselistele patogeensetest tüvedest:

a)	kõik tsitruselisi kasvatavad kolmandad riigid Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas (v.a Argentina ja Brasiilia), Kariibi mere piirkonnas ja Euroopas;

b)	kõik tsitruselisi kasvatavad kolmandad riigid Aasias, v.a Bhutan, Hiina, Indoneesia, Filipiinid ja Taiwan;

c)	kõik tsitruselisi kasvatavad kolmandad riigid Aafrikas, v.a Lõuna-Aafrika, Kenya, Mosambiik, Svaasimaa, Sambia ja Zimbabwe;

d)	kõik tsitruselisi kasvatavad kolmandad riigid Okeaanias, v.a Austraalia ja Vanuatu.

2. IV lisa A osa I jao punkti 16.4 kohaselt tunnistatakse järgmised piirkonnad vabaks bakteri Guignardia citricarpa Kiely kõigist tsitruselistele patogeensetest tüvedest:

a)	Lõuna-Aafrikas: Lääne-Kapimaa; Põhja-Kapimaal: Hartswateri ja Warrentoni administratiivsed piirkonnad (magisterial districts);

b)	Austraalias: Lõuna-Austraalia, Lääne-Austraalia ja Põhjaterritoorium;

c)	Hiinas: kõik piirkonnad, v.a Sichuan, Yunnan, Guangdong, Fujian ja Zhejiang;

d)	Brasiilias: kõik piirkonnad, v.a järgmised osariigid: Rio de Janeiro, São Paulo ja Rio Grande do Sul.

Artikkel 4

Otsus 98/83/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/35/EÜ (ELT L 88, 25.3.2006, lk 9).

(2) EÜT L 15, 21.1.1998, lk 41. Otsust on viimati muudetud otsusega 2003/129/EÜ (ELT L 51, 26.2.2003, lk 21).

8.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 187/37

KOMISJONI OTSUS,

6. juuli 2006,

millega sätestatakse meetmed A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi levimise ennetamiseks liikmesriikide loomaaedades ja heakskiidetud asutustes, instituutides või keskustes peetavatel lindudel ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/744/EÜ

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 3054 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/474/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ (2) kehtetuks tunnistamise kohta, eriti selle artikli 56 lõiget 3, artikli 57 lõiget 2, artikli 63 lõiget 3 ja artikli 66 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lindude gripp on kodulindude ja lindude nakkav viirushaigus, mis põhjustab suremust ja häireid, võib kiiresti omandada episootilised mõõtmed, kujutada endast tõsist ohtu loomade ja inimeste tervisele ning vähendada järsult kodulinnukasvatuse tasuvust.

(2)

Komisjoni 21. oktoobri 2005. aasta otsuses 2005/744/EÜ, millega kehtestatakse liikmesriikides nõuded A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 põhjustatud kõrge patogeensusega lindude gripi ennetamiseks loomaaedades peetavatel haigusele vastuvõtlikel lindudel, (3) on vastu võetud teatavad nõuded seoses loomaaedades peetavate lindude bioohutuse ja vaktsineerimisega, pidades silmas kõrge patogeensusega A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 ohtlikkust. Otsuses on sätestatud ka, et liikmesriigid esitavad komisjonile loomaaedades peetavate lindude vaktsineerimise kava.

(3)

Direktiivis 2005/94/EÜ on kehtestatud muu hulgas vangistuses peetavate lindude, nagu loomaaedades peetavate lindude linnugripi vastane vaktsineerimine ning on sätestatud, et komisjon kehtestab vaktsineerimise üksikasjalikud eeskirjad. Otsuses on sätestatud ka, et liikmesriigid esitavad komisjonile heakskiitmiseks kodulindude ja teiste vangistuses peetavate lindude ennetava vaktsineerimise kava.

(4)	Nõukogu 29. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/22/EÜ, mis käsitleb metsloomade pidamist loomaaedades, (4) määratletakse loomaaia mõiste, mida kõnealuse direktiiviga hõlmatakse. Kõnealust loomaaia mõistet tuleks arvestada käesoleva otsuse kohaldamisel.

(5)

Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivis 92/65/EMÜ (milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I osas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse), (5) on sätestatud eeskirjad, mis käsitlevad loomadega kauplemist heakskiidetud asutuste, instituutide või keskuste vahel.

(6)

Arvestades, et loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides või keskustes peetavad linnud elavad vangistuses ja ei puutu tavaliselt kokku kodulindude või teiste vangistuses elavate lindudega ning ei ole seetõttu kodulindude ja teiste vangistuses elavate lindude jaoks nakkusohtlikud, ning arvestades loomaaedades peetavate lindude väärtusega, on nende lindude ennetav vaktsineerimine kohane lisaennetusmeede. Seepärast on asjakohane kehtestada ühenduse tasandil üksikasjalikud eeskirjad loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavate lindude vaktsineerimise suhtes, mida liikmesriigid peaksid järgima, kui nad peavad asjakohaseks selliseid linde vaktsineerida.

(7)

Samuti on asjakohane kehtestada ühenduse tasandil üksikasjalikud bio-ohutusmeetmete eeskirjad, et ennetada liikmesriikides A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi levikut loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavatele lindudele, et kaitsta looduslikku loomastikku ja säilitada bioloogilist mitmekesisust.

(8)	Seetõttu on asjakohane heaks kiita vaktsineerimiskavad, mis liikmesriigid on esitanud vastavalt otsusele 2005/744/EÜ ja direktiivile 2005/94/EÜ.

(9)	Selguse huvides tuleks seepärast otsus 2005/744/EÜ tühistada ja asendada see käesoleva otsusega.

(10)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad:

a)	mida kohaldatakse, et ennetada A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 (edaspidi “HPAI H5N1”) põhjustatud lindude gripi levikut metslindudelt loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides või keskustes peetavatele lindudele;

b)	loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavate lindude vaktsineerimiseks.

2. Käesoleva otsusega kiidetakse heaks komisjonile esitatud teatavad otsuse 2005/744/EÜ artikli 5 lõike 1 kohased loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavate lindude ennetava vaktsineerimise kavad ning direktiivi 2005/94/EÜ kohased ennetava vaktsineerimise kavad.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse direktiivis 2005/94/EÜ määratletud mõisteid.

Lisaks kasutatakse direktiivi 1999/22/EÜ artiklis 2 määratletud loomaaia mõistet ning direktiivi 92/65/EMÜ artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud heakskiidetud asutuste, instituutide ja keskuste mõistet.

Artikkel 3

Liikmesriigid võtavad vajalikke ja asjakohaseid meetmeid, et vähendada HPAI H5N1 põhjustatud lindude gripi kandumise ohtu metslindudelt loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavatele lindudele, võttes arvesse I lisas sätestatud kriteeriume ja ohutegureid.

Konkreetsest epidemioloogilisest olukorrast sõltuvalt on kõnealuste eeskirjade eesmärk eelkõige ära hoida otseseid ja kaudseid kokkupuuteid metslindude, eelkõige veelindude, ning loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavate lindude vahel.

Artikkel 4

Direktiivi 2005/94/EÜ artikli 56 lõike 2 kohaselt esitatud HPAI H5N1 vastased ennetava vaktsineerimise kavad on riskianalüüsi alusel suunatud loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavatele lindudele.

Kui liikmesriigid esitavad direktiivi 2005/94/EÜ artikli 56 lõike 2 kohaselt HPAI H5N1 vastased loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavate lindude ennetava vaktsineerimise kavad:

a)	koostatakse kõnealused kavad käesoleva otsuse II lisas sätestatud nõuete kohaselt ning

b)	sisaldavad need kavad lisaks direktiivi 2005/94/EÜ artikli 56 lõikes 2 sätestatud informatsioonile nende loomaaedade, heakskiidetud asutuste, instituutide ja keskuste täpseid aadresse, kus vaktsineerimist teostatakse.

Artikkel 5

1. Direktiivi 2005/94/EÜ artikli 56 lõike 2 kohaselt liikmesriikide poolt esitatud ja käesoleva otsuse III lisas loetletud ennetava vaktsineerimise kavad kiidetakse heaks.

2. Loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavate lindude vaktsineerimise kavad, mis liikmesriigid on otsuse 2005/744/EÜ kohaselt esitanud ja mis on loetletud käesoleva otsuse III lisas, loetakse käesoleva artikli 1 lõike mõistes heakskiidetuks.

3. Komisjon avaldab loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavate lindude ennetava vaktsineerimise kavad, mis on loetletud III lisas.

Artikkel 6

Liikmesriigid võtavad käesoleva otsuse järgimiseks viivitamata vajalikud meetmed. Liikmesriigid teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile.

Artikkel 7

Otsus 2005/744/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. juuli 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(2) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(3) ELT L 279, 22.10.2005, lk 75.

(4) EÜT L 94, 9.4.1999, lk 24.

(5) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 52. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/68/EÜ (ELT L 226, 25.6.2004, lk 128).

I LISA

Artiklis 3 sätestatud meetmete rakendamisel loomaaias või heakskiidetud asutuses, instituudis ja keskuses arvesse võetavad kriteeriumid ja ohutegurid

1.	Loomaaia, heakskiidetud asutuse, instituudi või keskuse asukoht lindude rännuteel, eriti Aafrikast, Aasia kesk- ja idaosast ning Kaspia ja Musta mere piirkonnast tulevatel teedel.

2.	Loomaaia, heakskiidetud asutuse, instituudi või keskuse kaugus niisketest aladest, tiikidest, soodest, järvedest või jõgedest, kuhu rändavad veelinnud võivad koguneda.

3.	Loomaaia, heakskiidetud asutuse, instituudi või keskuse asukoht piirkondades, kus on rändlindude, eelkõige veelindude tihe asustus.

II LISA

Ennetava vaktsineerimise nõuded

1.	Läbiviidava vaktsineerimise ulatus	Vaktsineeritakse ainult loomaaias või heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavaid linde.
2.	Vaktsineeritavate lindude liigid	Koostatakse kõigi vaktsineeritavate lindude nimekiri koos individuaalse identifitseerimisega, nimekirja säilitatakse vähemalt 10 aastat alates vaktsineerimise kuupäevast.
3.	Vaktsineerimise kehtivus	Kõik loomaaias või heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes vaktsineeritavad linnud tuleb vaktsineerida võimalikult kiiresti. Kõik vaktsineerimised loomaaias tuleb igal juhul lõpetada ühe nädala jooksul võimalikult kiiresti.
4.	Vaktsineeritud lindude ja neist saadud toodete teatav liikumiskeeld	Direktiivis 92/65/EMÜ määratletud heakskiidetud asutuste, keskuste ja instituutide vahelised vaktsineeritud lindude liikumised samas liikmesriigis või teistesse liikmesriikidesse on lubatud tingimusel, et linnud pärinevad sellises piirkonnas asuvast loomaaiast, heakskiidetud asutusest, instituudist või keskusest, mille suhtes ei kohaldata loomatervishoiupiiranguid seoses HPAIga. Direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 3. osas sätestatud veterinaarsertifikaati lisatakse järgmised sõnad: “Otsuse 2006/474/EÜ kohaselt [kuupäev] linnugripi vastu vaktsineeritud linnud Vaktsiin ………” Kui need tingimused ei ole täidetud, ei või vaktsineeritud lindudega kaubelda ega neid vedada muidu kui ametliku järelevalve all samas liikmesriigis asuvate loomaaedade vahel või pärast seda, kui teine liikmesriik on andnud eriloa. Igast vaktsineeritud lindude liikumisest liikmesriikide vahel peab päritolumaa pädev asutus TRACES süsteemis teatama sihtkohamaa pädevale asutusele. Sellistelt lindudelt pärit saadused ei tohi jõuda toiduahelasse.
5.	Vaktsineeritud lindude märgistamine ja registreerimine	Vaktsineeritud linnud peavad olema üksikult tuvastatavad ja aruanded nende lindude kohta peavad sisaldama vastavaid märkmeid. Võimaluse korral varustatakse linnud vaktsineerimise ajal vaktsineerimise toimumisele osutava kustutamatu märgiga.
6.	Vaktsineerimiskampaania läbiviimine	Linnud vaktsineeritakse pädeva asutuse ametliku veterinaararsti järelevalve all. Viiruse võimaliku levimise vältimiseks tuleb võtta vajalikud meetmed. Järelejäänud vaktsiinikogused saadetakse tagasi vaktsiini levitamise kohta koos kirjaliku aruandega vaktsineeritud lindude ja kasutatud dooside arvu kohta. Võimaluse korral võetakse lindude gripi seroloogiliste proovide jaoks vereproovid enne vaktsineerimist ja hiljemalt 30 päeva pärast vaktsineerimist. Aruandeid proovide tulemuste kohta tuleb alles hoida vähemalt 10 aastat.
7.	Kasutatav vaktsiin	Kasutatav inaktiveeritud vaktsiin on sobivalt formuleeritud ja mõjub ringleva viirusetüübi vastu. Seda kasutatakse tootja ja veterinaarasutuste juhiste kohaselt.
8.	Komisjoni teavitamine käesoleva kava rakendamisest	Üksikasjalik aruanne kava rakendamise kohta koos võetud proovide tulemustega esitatakse komisjonile ja liikmesriikidele toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees.

III LISA

Liikmesriikide loomaaedades, heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavate lindude ennetava vaktsineerimise heakskiidetud kavade nimekiri

Kood	Liikmesriik	Kava esitamise kuupäev
AT	Austria	21. aprill 2006
BE	Belgia	10. veebruar 2006
CZ	Tšehhi Vabariik	21. märts 2006
DE	Saksamaa	31. märts 2006
DK	Taani	20. veebruar 2006
EE	Eesti	6. märts 2006
ES	Hispaania	27. veebruar 2006
FR	Prantsusmaa	20. veebruar 2006
HU	Ungari	1. märts 2006
IE	Iirimaa	6. märts 2006
IT	Itaalia	6. märts 2006
LT	Leedu	6. märts 2006
LV	Läti	28. veebruar 2006
NL	Madalmaad	16. november 2005
PT	Portugal	29. november 2005
SE	Rootsi	28. veebruar 2006
UK	Ühendkuningriik	4. aprill 2006

8.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 187/42

NÕUKOGU OTSUS 2006/475/ÜVJP,

12. juuni 2006,

lepingu sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Gaboni Vabariigi vahel Euroopa Liidu juhitavate vägede staatuse kohta Gaboni Vabariigis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust,

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 25. aprillil 2006 vastu resolutsiooni 1671 (2006), millega antakse luba Euroopa Liidu väeüksuse (EUFOR RD Congo) ajutiseks paigutamiseks Kongo Demokraatlikku Vabariiki, et valimiste perioodil toetada ÜRO missiooni MONUC. Lisaks palus ÜRO Julgeolekunõukogu kõiki ÜRO liikmesriike, eelkõige Kongo Demokraatliku Vabariigi naaberriike, osutada kogu vajalikku toetust, et hõlbustada EUFOR RD Congo väeüksuse kiiret paigutamist ning eelkõige tagada selle personali, samuti üksnes personali ametlikuks kasutuseks ettenähtud varustuse, varude, vahendite ja muu kauba, sealhulgas sõidukite ja nende varuosade vaba, takistamatu ja kiire liikumine Kongo Demokraatlikku Vabariiki.

(2)	Nõukogu võttis 27. aprillil 2006 vastu ühismeetme 2006/319/ÜVJP Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevat ÜRO missiooni (MONUC) valimisprotsessi ajal toetava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta (1) (operatsioon EUFOR RD Congo).

(3)	Peasekretäri/kõrge esindaja 27. aprillil 2006 esitatud taotluse peale andis Gaboni Vabariigi valitsus oma 18. mai 2006. aasta kirjas nõusoleku Euroopa Liidu juhitavate vägede paigutamiseks Gaboni Vabariigi territooriumile kõnealuse operatsiooni jaoks.

(4)	Olles saanud nõukogult 23. mail 2005 volitused kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 24, pidas eesistujariik, keda abistas peasekretär/kõrge esindaja, läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Gaboni Vabariigi vahelise lepingu üle Euroopa Liidu juhitavate vägede staatuse kohta Gaboni Vabariigis.

(5)	Kõnealune leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja Gaboni Vabariigi vaheline leping Euroopa Liidu juhitavate vägede staatuse kohta Gaboni Vabariigis.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isikut, kellel on õigus Euroopa Liidu suhtes siduvale lepingule alla kirjutada.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 12. juuni 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL

(1) ELT L 116, 29.4.2006, lk 98.

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Gaboni Vabariigi vaheline

LEPING

Euroopa Liidu juhitavate vägede staatuse kohta Gaboni Vabariigis

EUROOPA LIIT, edaspidi “EL”

ühelt poolt ja

GABONI VABARIIK, edaspidi “vastuvõttev riik”,

teiselt poolt,

edaspidi koos “pooled”,

VÕTTES ARVESSE:

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse Euroopa Liidu juhitavate vägede ja nende personali suhtes.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse üksnes vastuvõtva riigi territooriumil.

3. Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) Euroopa Liidu juhitavad väed (EUFOR)– EL sõjaline peakorter, operatsioonis osalevad riiklikud kontingendid, nende varustus ja transpordivahendid;

b) operatsioon– ÜRO Julgeolekunõukogu 25. aprilli 2006. aasta resolutsiooniga 1671 (2006) antud volitusest tuleneva sõjalise missiooni ettevalmistamine, käivitamine, läbiviimine ja toetamine;

c) EL relvajõudude juhataja– väejuhataja operatsiooni toimumiskohas või vastuvõtva riigis;

d) EL sõjaline peakorter– operatsiooni sõjalist juhtimist või kontrolli teostavale EL väejuhatusele alluvatel kaitsealadel asuv sõjaline peakorter ja selle osad;

e) riiklikud kontingendid– Euroopa Liidu liikmesriikidele ja teistele operatsioonis osalevatele riikidele kuuluvad üksused ja osad;

f) EUFORi personal– EUFORi koosseisu määratud tsiviilisikud ja sõjaväelased, samuti operatsiooni ettevalmistamiseks missioonile lähetatud isikud ning lähetajariigi või EL institutsiooni poolt missioonil osalev personal, kes viibib, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, operatsiooni raames vastuvõtva riigi territooriumil, välja arvatud kohapealt palgatud personal ja rahvusvaheliste tööettevõtjate palgatud personal;

g) kohapealt palgatud personal– personali liikmes, kes on vastuvõtva riigi kodanikud või seal alaliselt elavad isikud;

h) rajatised– EUFORile ja EUFORi personalile vajalikud valdused, majutuskohad ja maa-alad;

i) lähetajariik– EUFORi oma riikliku kontingendi lähetanud riik.

Artikkel 2

Üldsätted

1. EUFOR ja selle personal peavad kinni vastuvõtva riigi õigusaktidest ning hoiduvad mis tahes tegudest või tegevusest, mis on vastuolus operatsiooni eesmärkidega.

2. EUFOR teatab regulaarselt vastuvõtva riigi valitsusele selle territooriumile paigutatud EUFORi personali liikmete arvu.

Artikkel 3

Tuvastamine

1. EUFORi personal peab igal ajal kaasas kandma passi või sõjaväelase isikutunnistust.

2. EUFORi sõidukitel, lennukitel, laevadel ja muudel transpordivahenditel on selgesti eristatav EUFORi identifitseeriv märgistus ja/või registreerimismärk, millest teavitatakse asjakohaseid vastuvõtva riigi ametiasutusi.

3. EUFORil on õigus kasutada oma rajatistel, sõidukitel ja muudel transpordivahenditel Euroopa Liidu lippu ning märgistusi, nagu näiteks sõjaväeline sümboolika, auastmed ja ametlikud sümbolid. EUFORi vormiriietusel on selgesti eristatav EUFORi embleem. Operatsioonis osalevate riiklike kontingentide lippe või sümboolikat võib kasutada EUFORi rajatistel, sõidukitel ja muudel transpordivahenditel ning vormiriietusel vastavalt EL relvajõudude juhataja otsustele.

Artikkel 4

Piiri ületamine ja liikumine vastuvõtva riigi territooriumil

1. EUFORi personal siseneb vastuvõtva riigi territooriumile üksnes artikli 3 lõikes 1 sätestatud dokumentide esitamisel või esimese sisenemise korral EUFORi poolt välja antud individuaalse või kollektiivse liikumiskäsu esitamisel. EUFORi personali liikmed vabastatakse vastuvõtva riigi territooriumile sisenemisel, seal viibides ja sealt lahkudes passi- ja viisaeeskirjade täitmisest ning immigratsiooni- ja tollikontrollist.

2. EUFORi personal vabastatakse välismaalaste registreerimist ja kontrolli käsitlevatest vastuvõtva riigi eeskirjade täitmisest, kuid ei omanda mingit õigust alalisele asukohale või elukohale vastuvõtva riigi territooriumil.

3. Operatsiooni toetamise raames vastuvõtva riigi territooriumile sisenevad, seda läbivad või sealt väljuvad EUFORi vahendid ja transpordivahendid vabastatakse kõigist nõuetest esitada inventarinimestikke või muid tollidokumente ning mis tahes kontrollist.

4. EUFORi personal võib vastuvõtva riigi territooriumil juhtida mootorsõidukeid, laevu ja lennukeid tingimusel, et neil on vastavalt vajadusele kas kehtiv riiklik, rahvusvaheline või sõjaväeline juhiluba, laevakapteni tunnistus või pilooditunnistus.

5. Operatsiooni eesmärkide täitmiseks annab vastuvõttev riik EUFORile ja EUFORi personalile liikumis- ja reisimisvabaduse oma territooriumil, sealhulgas territoriaalmerel ja õhuruumis. Vastuvõtva riigi territoriaalmerel kehtiv liikumisvabadus hõlmab peatumist ja ankrusse jäämist mis tahes tingimustel.

6. Operatsiooni eesmärkide täitmiseks võib EUFOR vastuvõtva riigi territooriumil, sealhulgas territoriaalmerel ja õhuruumis, läbi viia õppusi või manöövreid relvade kasutamisega ning laevalt startida, laevale maandada või pardale võtta mis tahes õhusõidukeid ja sõjalisi seadmeid.

7. Operatsiooni eesmärkide täitmisel ei pea EUFORi allveelaevad vastuvõtva riigi territoriaalmerel sõitma veepinnal ega panema välja oma lippu.

8. Operatsiooni eesmärkide täitmiseks võib EUFOR kasutada avalikke teid, sildu, parvlaevu, lennujaamu ja sadamaid, ilma et nad maksaksid tollimakse, tasusid, teemakse, lõive ega muid sarnaseid tasusid. EUFOR ei ole vabastatud taotletud ja kasutatud teenuste eest mõistlike tasude maksmisest.

Artikkel 5

Vastuvõtva riigi poolt EUFORile antud privileegid ja immuniteedid

1. EUFORi rajatised on puutumatud. Vastuvõtva riigi esindajad ei või nendesse siseneda ilma EL relvajõudude juhataja nõusolekuta.

2. EUFORi rajatiste, nende sisustuse ja muude vahendite ning samuti transpordivahendite suhtes ei saa rakendada läbiotsimist, rekvireerimist, arestimist ega sundtäitmist.

3. EUFORil, selle omandil ja vahenditel, olenemata nende asukohast ja haldajast, on täielik kohtulik puutumatus.

4. EUFORi arhiivid ja dokumendid on puutumatud igal ajal, olenemata nende asukohast.

5. EUFORi ametlik kirjavahetus on puutumatu. Ametlik kirjavahetus tähendab operatsiooni ja selle funktsioonidega seotud kogu kirjavahetust.

6. EUFOR on operatsiooni eesmärkide täitmisel vabastatud kõikidest riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest maksudest, lõivudest ja sarnastest tasudest seoses ostetud ja imporditud kaupadega, EUFORile osutatud teenustega ja kasutatud rajatistega. EUFOR ei ole vabastatud osutatud teenuste eest makstavatest maksudest, lõivudest ja kuludest.

7. Vastuvõttev riik lubab riiki sisse tuua operatsiooniks vajalikud vahendid ja vabastab need kõikidest tollimaksudest, tasudest, teemaksudest, lõivudest ja muudest sarnastest tasudest, välja arvatud maksudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude osutatud teenustega.

Artikkel 6

Vastuvõtva riigi poolt EUFORi personalile antud privileegid ja immuniteedid

1. EUFORi personali ei või ühelgi viisil vahistada ega kinni pidada.

2. EUFORi personali dokumendid, kirjavahetus ja omand on puutumatu, välja arvatud lõike 6 kohaselt lubatud täitemeetmete puhul.

3. EUFORi personal omab vastuvõtvas riigis kõikidel asjaoludel kriminaalkohtulikku puutumatust.

Lähetajariik või asjaomane EL institutsioon võib lähtuvalt olukorrast EUFORi personali kriminaalkohtulikust puutumatusest loobuda. Selline loobumine peab alati olema selgelt väljendatud.

4. EUFORi personal omab vastuvõtvas riigis tsiviil- ja halduskohtulikku puutumatust ametiülesannete täitmisel tehtud suuliste ja kirjalike avalduste ning ametiülesannete täitmisel sooritatud kõikide tegude suhtes. Kui EUFORi personali suhtes on vastuvõtva riigi mis tahes kohtus algatatud tsiviilasi, teatatakse sellest kohe EL relvajõudude juhatajale ja lähetajariigi pädevale asutusele või EL institutsioonile. Enne kohtumenetluse algatamist tõendavad EL relvajõudude juhataja ja lähetajariigi pädev asutus või EL institutsioon kohtule, kas EUFORi personal pani kõnealuse teo toime oma ametiülesannete täitmisel.

Kui tegu pandi toime ametiülesannete täitmisel, kohtumenetlust ei algatata ja kohaldatakse artikli 15 sätteid. Kui tegu ei pandud toime ametiülesannete täitmisel, võib kohtumenetlust jätkata. Juhataja ja lähetajariigi pädeva asutuse või EL institutsiooni tõend on vastuvõtva riigi jurisdiktsioonile siduv ja seda ei või vaidlustada.

EUFORi personali poolt kohtumenetluse algatamine jätab kõnealuse personali ilma kohtulikust puutumatusest põhihagiga otseselt seotud mis tahes vastuhagi suhtes.

5. EUFORi personal ei ole kohustatud esinema kohtus tunnistajana.

6. EUFORi personali suhtes ei või võtta ühtegi täitemeedet, välja arvatud juhul, kui nende vastu on algatatud nende ametiülesannetega mitteseotud tsiviilmenetlus. EUFORi personali omand, mis on EL relvajõudude juhataja poolt antud tõendi kohaselt vajalik nende ametiülesannete täitmiseks, ei saa kohtulahendi täitmiseks arestida. Tsiviilkohtumenetluse puhul ei rakendata EUFORi personali suhtes mingisuguseid isikliku vabaduse piiranguid ega muid piiravaid meetmeid.

7. EUFORi personali puutumatus vastuvõtva riigi jurisdiktsiooni suhtes ei vabasta selle liikmeid asjakohase lähetajariigi jurisdiktsioonist.

8. EUFORi personal on EUFORile osutatud teenuste osas vabastatud vastuvõtvas riigis kehtivatest võimalikest sotsiaalkindlustuse sätetest.

9. EUFORi personal on vabastatud neile EUFORi või lähetajariigi poolt makstava palga ja tasude ning samuti väljaspool vastuvõtvat riiki saadud tulude mis tahes vormis maksustamisest vastuvõtvas riigis.

10. Vastuvõttev riik lubab vastavalt õigus- ja haldusnormidele, mida ta võib vastu võtta, EUFORi personali isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid riiki tuua ja vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest vastavatest tasudest, välja arvatud maksudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude sarnaste teenustega.

EUFORi personali isiklik pagas ei kuulu kontrollimisele, välja arvatud juhul, kui on tõsiselt alust arvata, et pagasis on esemeid, mis ei ole mõeldud EUFORi personali isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on vastuvõtva riigi seadusega keelatud või mis kuuluvad vastuvõtva riigi karantiinieeskirjade kohaselt kontrollimisele. Sellist kontrolli võib läbi viia üksnes asjaomase EUFORi personali liikme või EUFORi volitatud esindaja juuresolekul.

Artikkel 7

Kohapealt palgatud personal

Kohapealt palgatud personali suhtes kehtivad privileegid ja immuniteedid üksnes vastuvõtva riigi poolt lubatud ulatuses. Vastuvõttev riik teostab oma jurisdiktsiooni nimetatud personali suhtes siiski selliselt, et mitte ülemäära häirida operatsiooni ülesannete täitmist.

Artikkel 8

Kriminaaljurisdiktsioon

Lähetajariigi pädevatel asutustel on õigus teostada vastuvõtva riigi territooriumil neile lähetajariigi seadustega antud kogu kriminaal- ja distsiplinaarjurisdiktsiooni kõigi EUFORi personali liikmete suhtes, kes alluvad lähetajariigi asjakohastele õigusaktidele.

Artikkel 9

Vormiriietus ja relvad

1. Vormiriietust kantakse vastavalt EL relvajõudude juhataja poolt vastuvõetud eeskirjadele.

2. EUFORi sõjaväelased võivad kanda relvi ja laskemoona tingimusel, et neile on antud selleks käsu alusel volitused.

Artikkel 10

Vastuvõtva riigi toetus ja lepingute sõlmimine

1. Vastuvõttev riik nõustub taotluse korral EUFORi abistama sobivate rajatiste leidmisel.

2. Vastuvõttev riik annab oma võimaluste piires tasuta kasutada tema omanduses olevad rajatised, kui neid taotletakse EUFORi haldus- ja operatiivtegevuse läbiviimiseks.

3. Vastuvõttev riik annab oma vahendite ja võimete piires abi operatsiooni ettevalmistamisel, käivitamisel, läbiviimisel ja toetamisel.

4. Vastuvõtvas riigis EUFORi sõlmitud lepingute suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks asjakohase lepinguga.

5. Lepingus võidakse sätestada, et lepingu kohaldamisest tulenevate vaidluste suhtes kohaldatakse artikli 15 lõigetes 3 ja 4 osutatud vaidluste lahendamise korda.

Artikkel 11

Rajatistes tehtavad muudatused

1. EUFOR võib vastavalt operatiivvajadustele rajatisi ehitada, muuta või muul moel kohandada.

2. Sellise ehitamise, muutmise või kohandamise eest ei taotle vastuvõttev riik EUFORilt kompensatsiooni.

Artikkel 12

EUFORi personali liikme surm

1. EL relvajõudude juhatajal on õigus võtta EUFORi personali surnud liige enda hoolde ning teha sobivad korraldused kõnealuse isiku ja samuti tema isikliku vara kodumaale tagasi toimetamiseks.

2. EUFORi personali surnud liikmeid ei lahata ilma asjaomase riigi nõusoleku ning EUFORi ja/või asjaomase riigi esindaja juuresviibimiseta.

3. Vastuvõttev riik ja EUFOR teevad võimalikult ulatuslikku koostööd, et EUFORi personali surnud liige kiiresti kodumaale tagasi toimetada.

Artikkel 13

EUFORi julgeolek ja sõjaväepolitsei

1. EUFORil on lubatud võtta vajalikke meetmeid, et tagada oma rajatiste, sealhulgas õppusteks kasutatavate rajatiste kaitse mis tahes rünnaku või välise sissetungi vastu.

2. EL relvajõudude juhataja võib EUFORi rajatistes korra tagamiseks moodustada sõjaväepolitsei üksuse.

3. Sõjaväepolitsei üksus võib EUFORi personali seas korra ja distsipliini tagamiseks tegutseda ka väljaspool kõnealuseid rajatisi, pidades nõu ja tehes koostööd vastuvõtva riigi sõjaväepolitsei või politseiga.

Artikkel 14

Side

1. EUFOR võib paigaldada ja kasutada raadiosaatjaid ja -vastuvõtjaid, samuti satelliitsidesüsteeme. EUFOR teeb koostööd vastuvõtva riigi pädevate asutustega, et vältida konflikte asjakohaste sageduste kasutamisel. Vastuvõttev riik võimaldab sagedusaladele juurdepääsu tasuta.

2. EUFORil on õigus pidada piiramatult sidet raadio (sealhulgas satelliit-, mobiil- ja käsiraadio), telefoni, telegraafi, telefaksi ja muude vahendite abil ning samuti õigus paigaldada selliseks sidepidamiseks EUFORi rajatistesse või nende vahele vajalikud vahendid, sealhulgas vedada kaableid ja maaliine operatsiooni jaoks.

3. Oma rajatiste piires võib EUFOR teha vajalikke korraldusi EUFORile ja/või EUFORi personalile saabuva ja neilt väljuva posti edastamiseks.

Artikkel 15

Kahjunõuded surma, vigastuse, kahju või kaotsimineku korral

1. EUFOR ja EUFORi personal ei vastuta era- või riigiomandile tekkinud mis tahes kahju või selle omandi kaotsimineku eest, kui selle põhjuseks EUFORi vägede kaitsega seotud tegevus.

2. Vaidluste rahumeelseks lahendamiseks edastatakse lõikes 1 käsitlemata nõuded era- või riigiomandile tekitatud kahju või selle kaotsimineku eest ja samuti nõuded isikute surma või vigastuse ja EUFORi omandile tekitatud kahju või selle kaotsimineku eest vastuvõtva riigi pädevate asutuste kaudu EUFORile, kui nõude esitas vastuvõtva riigi juriidiline või füüsiline isik, või vastuvõtva riigi pädevatele asutustele, kui nõude esitas EUFOR.

3. Kui vaidlust ei saa rahumeelselt lahendada, esitatakse nõue nõudeid käsitlevale komisjonile, mis koosneb võrdsetel alustel EUFORi ja vastuvõtva riigi esindajatest. Nõuded lahendatakse ühisel kokkuleppel.

4. Kui nõudeid käsitlevas komisjonis lahendust ei saavutata:

a)	lahendatakse kuni ja kaasaarvatud 40 000 EUR suurused nõuded vastuvõtva riigi ja EL esindajate vahel diplomaatiliste vahenditega;

b)	esitatakse punktis a viidatud summast suuremad nõuded vahekohtule, mille otsused on siduvad.

5. Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust, kellest ühe määrab vastuvõttev riik, teise määrab EUFOR ja kolmanda määravad vastuvõttev riik ja EUFOR ühiselt. Kui üks pooltest ei määra vahekohtunikku kahe kuu jooksul või kui vastuvõtva riigi ja EUFORi vahel ei saavutata kolmanda vahekohtuniku määramise suhtes kokkulepet, määrab kõnealuse vahekohtuniku Euroopa Ühenduste Kohtu president.

6. EUFORi ja vastuvõtva riigi haldusasutuste vahel sõlmitakse haldusleping eesmärgiga määrata kindlaks nõudekomisjoni ja vahekohtu pädevus, nendes organites kohaldatav kord ja nõuete esitamise tingimused.

Artikkel 16

Sidepidamine ja vaidlused

1. Kõiki käesoleva lepingu kohaldamisest tulenevaid küsimusi käsitlevad EUFORi esindajad ja vastuvõtva riigi pädevad asutused ühiselt.

2. Varasemate lahenduste puudumise korral lahendatakse käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused vastuvõtva riigi ja EL esindajate vahel eranditult diplomaatiliste vahenditega.

Artikkel 17

Muud sätted

1. Kui käesolevas lepingus viidatakse EUFORi ja EUFORi personali privileegidele, immuniteetidele ja õigustele, vastutab vastuvõtva riigi valitsus nende rakendamise ja järgimise eest asjakohaste pädevate kohalike ametiasutuste poolt.

2. Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei ole kavandatud ega tõlgendata nii, et sellega tehtaks erandeid mis tahes õigustest, mis EL liikmesriigil või muul EUFORis osaleval riigil või selle personalil võivad olla muude lepingute kohaselt.

Artikkel 18

Rakendusmeetmed

Käesoleva lepingu kohaldamiseks võidakse operatiiv-, haldus- või tehnilistes küsimustes sõlmida eraldi lepinguid ELi relvajõudude juhataja ja vastuvõtva riigi haldusasutuste vahel.

Artikkel 19

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käeolev leping jõustub sellele allakirjutamise päeval ja jääb jõusse kuupäevani, mil EUFORi teatel lahkub viimane EUFORi üksus ja EUFORi personali viimane liige.

2. Olenemata lõikest 1, loetakse artikli 4 lõike 8, artikli 5 lõigete 1 kuni 3, 6 ja 7, artikli 6 lõigete 1, 3, 4, 6 ja 8 kuni 10, artikli 10 lõike 2 ning artiklite 11 ja 15 sätted kohaldatuteks alates kuupäevast, mil esimene EUFORi personali liige missioonile lähetati, kui see kuupäev on varasem kui käesoleva lepingu jõustumise kuupäev.

3. Käesolevat lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel.

4. Käesoleva lepingu lõpetamine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva lepingu täitmisest enne selle lõpetamist.

Libreville, 16. juuni 2006 neljas prantsuse keeles koostatud originaaleksemplaris.

Euroopa Liidu nimel

Vastuvõtva riigi nimel

(1) ELT L 116, 29.4.2006, lk 98.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 187

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 8. juuli 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1038/2006, 7. juuli 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1039/2006, 7. juuli 2006, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru edasimüümiseks ühenduse turul	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1040/2006, 7. juuli 2006, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 2204/2002, (EÜ) nr 70/2001 ja (EÜ) nr 68/2001 kohaldamisaja osas	8
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1041/2006, 7. juuli 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa seoses lammaste transmissiivse spongioosse entsefalopaatia seirega ( 1 )	10
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1042/2006, 7. juuli 2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) artikli 28 lõigete 3 ja 4 üksikasjalikud rakenduseeskirjad	14
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1043/2006, 7. juuli 2006, millega määratakse kindlaks oliiviõli tegelik toodang ning tootmistoetuse määr ühiku kohta 2004/2005. turustusaastal	18
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1044/2006, 7. juuli 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1019/2002 oliiviõli turustusnormide kohta	20
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1045/2006, 7. juuli 2006, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1002/2006 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	21
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1046/2006, 7. juuli 2006, veinisektori toodete ekspordilitsentside väljaandmise kohta	23
	*	Komisjoni direktiiv 2006/41/EÜ, 7. juuli 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ klotianidiini ja petoksamiidi lisamisega toimeainete hulka ( 1 )	24

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	32,97	1,40
1701 11 90 (1)	32,97	5,05
1701 12 10 (1)	32,97	1,26
1701 12 90 (1)	32,97	4,72
1701 91 00 (2)	38,36	6,05
1701 99 10 (2)	38,36	2,83
1701 99 90 (2)	38,36	2,83
1702 90 99 (3)	0,38	0,29

“Elukoha kaugus lähetuskohast (km)	Summa (EUR)
0–150	0
> 150	73,98
> 300	131,52
> 500	213,73
> 800	345,26
> 1 300	542,55
> 2 000	649,43”

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 29. mai 2006, Mauritaania Islamivabariigiga toimunud muudetud Cotonou lepingu artikli 96 kohase nõupidamismenetluse lõpetamise kohta	28
*	Nõukogu otsus, 27. juuni 2006, otsusega 2003/479/EÜ, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju, ettenähtud hüvitiste kohandamise kohta	32
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 4. juuli 2006, mis kehtestab määruse (EÜ) nr 2182/2002 artiklites 13 ja 14 ettenähtud meetmete rahastamiseks mõeldud ühenduse tubakaalase uurimustöö ja teabelevi fondi vahendite lõpliku jaotuse liikmesriikide vahel 2006. aastaks (teatavaks tehtud numbri K(2006) 3030 all)	33
*	Komisjoni otsus, 5. juuli 2006, millega tunnistatakse teatavad kolmandad riigid ja teatavad kolmandate riikide alad vabaks bakteritest Xanthomonas campestris (kõik tsitruselistele patogeensed tüved), Cercospora angolensis Carv. et Mendes ja Guignardia citricarpa Kiely (kõik tsitruselistele patogeensed tüved) (teatavaks tehtud numbri K(2006) 3024 all)	35
*	Komisjoni otsus, 6. juuli 2006, millega sätestatakse meetmed A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi levimise ennetamiseks liikmesriikide loomaaedades ja heakskiidetud asutustes, instituutides või keskustes peetavatel lindudel ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/744/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2006) 3054 all) ( 1 )	37

	Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
*	Nõukogu otsus 2006/475/ÜVJP, 12. juuni 2006, lepingu sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Gaboni Vabariigi vahel Euroopa Liidu juhitavate vägede staatuse kohta Gaboni Vabariigis	42
	Euroopa Liidu ja Gaboni Vabariigi vaheline leping Euroopa Liidu juhitavate vägede staatuse kohta Gaboni Vabariigis	43