6.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 184/12

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EÜ) nr 1027/2006,

14. juuni 2006,

statistikaaruandluse nõuete kohta seoses postipankadega, mis võtavad vastu hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt

(EKP/2006/8)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõige 1 sätestab, et EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks on Euroopa Keskpangal (EKP) õigus riikide keskpankade (RKPd) abiga koguda vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmiseks vajalikul määral. Artikli 2 lõike 2 punkti b kohaselt hõlmab vaadeldav andmeid esitav üldkogum postipangad (post office giro institution), kui see on vajalik EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks muuhulgas rahandus- ja pangandusstatistika valdkonnas.

(2)

22. novembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2423/2001 rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta (EKP/2001/13) (2) võeti vastu määruse (EÜ) nr 2533/98 alusel. Määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) artikli 2 lõike 1 kohaselt koosneb andmeid esitav üldkogum osalevate liikmesriikides resideerivatest rahaloomeasutustest (RAd).

(3)

Euroala rahaagregaadid ja nende vastaskirjed on arvutatud peamiselt määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) kohaselt kogutud rahaloomeasutuste bilansiandmete alusel. Samas ei hõlma euroala rahaagregaadid mitte ainult rahaloomeasutuste rahalisi kohustusi euroala residentidest mitterahaloomeasutuste (v.a keskvalitsused) ees, vaid ka keskvalitsuse rahalisi kohustusi euroala residentidest mitterahaloomeasutuste (v.a keskvalitsused) ees. Seetõttu kogutakse praegu täiendavat statistilist teavet keskvalitsuse hoiuste (kohustused) ja keskvalitsuse raha ja RAde emiteeritud väärtpaberite hoiuste kohta vastavalt 6. veebruari 2003. aasta suunisele EKP/2003/2 Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta ja riikide keskpankade statistilise teabe aruandluse korra kohta rahandus- ja pangandusstatistika valdkonnas. (3)

(4)

Mõnes osalevas liikmesriigis ei kuulu postipangad enam keskvalitsuse sektorisse vastavalt riikide ja regioonide arvepidamise Euroopa süsteemile ühenduses (ESA 95) (4) ja nad ei ole seotud piiranguga võtta vastu hoiuseid ainult rahandusministeeriumide nimel, vaid võivad võtta hoiuseid ka nende endi nimel. Seetõttu ei saa esitada selliste hoiuste kohta statistilist teavet suunise EKP/2003/2 raames.

(5)	Hoiuseid vastu võtvate postipankade tegevus on selles osas sarnane rahaloomeasutuste tegevusega. Mõlemat tüüpi asutuste kohta peaksid seetõttu kehtima ühesugused statistikaaruandluse nõuded niivõrd, kui need nõuded on asjakohased nende äritegevuse suhtes.

(6)	Et tagada ühtlustatud kohtlemine ja kindlustada postipankade poolt vastu võetud hoiuste statistilise teabe kättesaadavus, tuleb vastu võtta uus määrus ning kehtestada aruandluse nõuded sellistele üksustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

—

osalev liikmesriik, andmeesitajad ja resident esinevad tähenduses, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1;

—

postipank: postkontor, mis kuulub sektorisse “kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted” (ESA 95 sektor 11) ja mis lisaks postiteenustele võtab vastu hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt eesmärgiga pakkuda oma hoiustajatele rahaülekandeteenuseid.

Artikkel 2

Tegelik andmeid esitav üldkogum

1. Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb osalevate liikmesriikide territooriumil asuvatest postipankadest.

2. EKP juhatus võib koostada ja pidada nimekirja postipankadest, kelles suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. RKPd ja EKP võimaldavad asjaomasele postipangale juurdepääsu nimekirjale ja selle ajakohastustele kohasel viisil, sealhulgas elektrooniliselt, Interneti kaudu või paberkandjal, kui asjaomane postipank seda taotleb. Nimekiri on lihtsalt teadmiseks, kuid EKP ei kohalda ühegi postipanga suhtes sanktsioone, kui viimane kättesaadav nimekiri oli ebaõige ja postipank ei täitnud aruandluse nõudeid, kuna tugines heauskselt ebaõigele nimekirjale.

3. RKPd võivad teha erandeid käesoleva määruse alusel postipankade suhtes kohaldatavatest statistikaaruandluse nõuetest, kui nõutavat statistilist teavet kogutakse muudest kättesaadavatest allikatest. RKPd kontrollivad selle tingimuse täitmist aegsasti, et iga aasta alguses saaks vajaduse korral teha erandeid või tühistada need kokkuleppel EKPga.

Artikkel 3

Statistikaaruandluse nõuded

1. Tegelik andmeid esitav üldkogum esitab igakuiselt statistilise teabe, mis hõlmab nende bilansi kuulõpupositsioone, selle osaleva liikmesriigi RKP-le, kus postipank on resident.

2. Käesoleva määruse alusel nõutav statistiline teave hõlmab postipanga enda nimel toimuvat äritegevust ning on sätestatud I ja II lisas.

3. Käesoleva määruse alusel nõutav statistiline teave esitatakse andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja läbivaatamist käsitlevate miinimumnõuete kohaselt, mis on sätestatud III lisas.

4. Riikide keskpangad määratlevad ja rakendavad riigi erisusi arvestades aruandluskorra, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. Riikide keskpangad tagavad, et see aruandluskord annab käesoleva määrusega nõutava statistilise teabe ja võimaldab kontrollida III lisas sätestatud andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja läbivaatamist käsitlevate miinimumnõuete järgimist.

5. Ühinemise, jagunemise või muu ümberkujundamise puhul, mis võib mõjutada andmeesitaja statistikakohustuste täitmist, teatab asjaomane andmeesitaja asjakohasele RKP-le käesolevas määruses sätestatud statistikaaruandluse nõuete täitmise kavandatava korra pärast seda, kui sellise toimingu läbiviimise kavatsus on avalikustatud ja enne kui ühinemine, jagunemine või ümberkorraldus on toimunud.

Artikkel 4

Tähtajalisus

RKPd edastavad artikli 3 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud statistilise teabe EKP-le andmetega hõlmatud kuule järgneva kuu 15. tööpäeva lõpuks. RKPd otsustavad, millal nad peavad andmeesitajatelt andmed saama, et seda tähtaega järgida.

Artikkel 5

Raamatupidamiseeskirjad

1. Arvestades lõigetes 2 ja 3 sätestatut, on käesolevale määrusele vastava aruandluse jaoks postipankade poolt järgitavad raamatupidamisreeglid need, millega rakendatakse riigis nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude finantsasutuste raamatupidamise ja konsolideeritud aastaaruannete kohta, (5) ja kõik muud postipankade suhtes kohaldatavad rahvusvahelised standardid. Ilma et see piiraks osalevates liikmesriikides tunnustatud raamatupidamistavade kohaldamist ja tasaarvelduskorda, tuleb statistilistes aruannetes esitada varad ja kohustused brutosummana.

2. Hoiused (kohustused) ja laenud esitatakse nimiväärtuses kuu lõpu seisuga brutosummana. Nimiväärtus on põhisumma, mille laenusaaja peab lepingu kohaselt laenuandjale tagasi maksma.

3. RKPd võivad lubada proviseeritud laenude aruandlust, millest on maha arvatud eraldised, ja ostetud laenude aruandlust soetamisel kokkulepitud hinnaga, kui vastavat aruandlusviisi kohaldatakse kõikidele residentidest andmeesitajatele ja see on vajalik laenude statistilise hindamise järjepidevuse säilitamiseks andmete osas, mille aruandlusperiood oli enne jaanuari 2005.

Artikkel 6

Statistilise teabe kontrollimine ja kohustuslik kogumine

RKPdel on õigus kontrollida või kohustuslikus korras koguda teavet, mille andmeesitajad esitavad käesolevas määruses sätestatud statistikaaruandluse nõudeid järgides, ilma et see piiraks EKP õigust seda ise teha. Seda õigust kasutatakse eelkõige siis, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv postipank ei täida III lisas sätestatud andmete edastamise, täpsuse, mõistelise vastavuse ja läbivaatamise miinimumnõudeid.

Artikkel 7

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.

Frankfurt Maini ääres, 14. juuni 2006

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2) EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2004/21) (ELT L 371, 18.12.2004, lk 42).

(3) ELT L 241, 26.9.2003, lk 1. Suunist on viimati muudetud suunisega EKP/2005/4 (ELT L 109, 29.4.2005, lk 6).

(4) Vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu poolt 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 riikide ja regioonide arvepidamise Euroopa süsteemi kohta ühenduses (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1). Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1267/2003 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 1).

(5) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.

I LISA

II LISA

STATISTIKAARUANDLUSE NÕUETEGA SEOTUD MÄÄRATLUSED

Üldised määratlused

Statistika eesmärgil konsolideerivad postipangad oma kõigi sama riigi territooriumil asuvate osakondade (registreeritud või peakontor ja/või filiaalid) tegevuse. Statistika eesmärgil ei ole lubatud konsolideerida eri riike käsitlevaid statistilisi andmeid.

Kui emaettevõtja ja tema tütarettevõtjad on sama riigi territooriumil asuvad postipangad, võib emaettevõtja konsolideerida oma statistilistes aruannetes nende tütarettevõtjate tegevuse. Tütarettevõtjad on eraldiseisvad juriidilise isiku õigustega struktuuriüksused, milles mõnel teisel üksusel on häälteenamus või täisosalus; filiaalid on juriidilise isiku õiguseta üksused (iseseisva õigusliku staatuseta), mis kuuluvad täielikult emaettevõtjale.

Kui postipangal on filiaale, mis asuvad teiste osalevate liikmesriikide territooriumil, peab konkreetses osalevas liikmesriigis asuv registreeritud või peakontor käsitlema positsioone kõigi nende filiaalide suhtes nagu positsioone muude osalevate liikmesriikide residentide suhtes. Samuti peab konkreetses osalevas liikmesriigis asuv filiaal käsitlema oma positsioone teiste osalevate liikmesriikide territooriumil asuvate registreeritud või peakontori või muude sama asutuse filiaalide suhtes nagu positsioone muude osalevate liikmesriikide residentide suhtes.

Kui postipangal on filiaale, mis asuvad väljaspool osalevate liikmesriikide territooriumi, peab konkreetses osalevas liikmesriigis asuv registreeritud või peakontor käsitlema positsioone kõigi nende filiaalide suhtes nagu positsioone muu maailma residentide suhtes. Samuti käsitleb konkreetses osalevas liikmesriigis asuv filiaal oma positsioone väljaspool osalevate liikmesriikide territooriumi asuvate registreeritud või peakontori või muude sama asutuse filiaalide suhtes nagu positsioone muu maailma residentide suhtes.

Offshore-finantskeskustes asuvaid postipankasid käsitatakse statistikas selle territooriumi residendina, kus on keskuste asukoht.

Sektorite määratlused

Sektorite klassifitseerimine põhineb ESA 95 standardil. Osalevate liikmesriikide territooriumil asuvad postipankadest tehingupooled määratletakse vastavalt nende riigisisesele klassifikatsioonile sektorite või asutuste kaupa kooskõlas rahaloomesasutuste statistilise nimekirjaga ning juhisega klientide statistilise liigituse kohta (“Guidance for the statistical classification of customers”), mis on esitatud EKP rahandus- ja pangandusstatistika käsiraamatus (“Money and Banking Statistics Sector Manual”) ja milles lähtutakse võimalikult suurel määral ESA 95-le vastavatest klassifitseerimispõhimõtetest.

“Rahaloomeasutused” hõlmavad järgmisi sektoreid ja allsektoreid:

— rahaloomeasutused (RAd): ühenduse õigusaktidega määratletud krediidiasutused ning teised residentidest finantsasutused, mille äritegevus seisneb üksustelt, mis ei ole rahaloomeasutused, hoiuste ja/või nende lähedaste asendajate vastuvõtmises ning oma arvel ja nimel (vähemalt majanduslikus mõttes) laenuandmises ja/või väärtpaberitesse investeerimises,

— krediidiasutused: vastavalt ühenduse õiguse määratlusele (1) a) ettevõtja, kelle tegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine avalikkuselt (2) ning oma arvel ja nimel laenu andmine; või b) elektronrahaasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/46/EÜ elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta (3) tähenduses,

— keskpangad: osalevate liikmesriikide keskpangad ja EKP,

— rahaturufondid: sellised ühisinvesteerimisettevõtjad, mille osakud on likviidsuse poolest hoiuste lähedased asendajad ning kes investeerivad peamiselt rahaturuinstrumentidesse ja/või rahaturufondide aktsiatesse/osakutesse ja/või muudesse ülekantavatesse võlainstrumentidesse, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, ja/või pangahoiustesse ja/või kes soovivad saavutada tasuvust, mis on ligilähedane rahaturuinstrumentide intressimääradele,

— muud rahaloomeasutused: muud rahaloomeasutuse määratlusele vastavad residentidest finantsasutused olenemata nende tegevusvaldkonnast.

Väljaspool liikmesriike asuvatele pangaasutustele viidatakse pigem kui pankadele ja mitte kui rahaloomeasutustele. Samuti viitab mõiste “mitterahaloomeasutus” liikmesriikidele; teiste riikide osas on kohane mõiste “mittepangad”. “Mitterahaloomeasutused” hõlmavad järgmisi sektoreid ja allsektoreid:

— valitsussektor: residendist üksused, mille peamine tegevusala on individuaalseks või ühistarbimiseks ettenähtud turuväliste kaupade ja teenuste tootmine ja/või riigi tulude ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 95, punktid 2.68–2.70),

— keskvalitsus: riigi haldustalitused ja teised keskasutused, mille pädevusse kuulub terve majandusterritooriumi, v.a sotsiaalkindlustusfondide, haldamine (ESA 95, punkt 2.71),

— osariigi/liidumaa valitsus: eraldiseisvad institutsioonilised üksused, mis täidavad teatavaid valitsuse ülesandeid keskvalitsusest madalamal ning kohalikust omavalitsusest kõrgemal tasandil, välja arvatud sotsiaalkindlustusfondide haldamine (ESA 95, punkt 2.72),

— kohalik omavalitsus: riigi haldusorganid, mille pädevusse kuulub ainult riigi majandusterritooriumi kohalik piirkond, välja arvatud sotsiaalkindlustusfondide kohalikud asutused (ESA 95, punkt 2.73),

— sotsiaalkindlustusfondid: riiklikud, osariigi/liidumaa ja kohalikud institutsioonilised üksused, mille peamine tegevusala on sotsiaaltoetuste pakkumine (ESA 95, punkt 2.74).

Muud residentide sektorid, s.t mitterahaloomeasutustest residendid, mis ei kuulu valitsussektorisse, on:

— muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted: rahaloomes mitteosalevad finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted (välja arvatud kindlustusettevõtted ja pensionifondid), mille peamine tegevusala on finantsvahendus ning mis võtavad institutsiooniliste üksuste ees, mis ei ole rahaloomeasutused, kohustusi muul kujul kui raha, hoiused ja/või hoiuste lähedased asendajad (ESA 95, punktid 2.53–2.56). Nende hulka kuuluvad ka kõik finantsettevõtetest ja kvaasiettevõtetest finantsvahenduse abiettevõtted, mille peamine tegevusala on abistamine finantsvahenduses (ESA 95, punktid 2.57–2.59),

— kindlustusseltsid ja pensionifondid: rahaloomes mitteosalevad finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, mille peamine tegevusala on finantsvahendus seoses riskide koondamisega (ESA 95, punktid 2.60–2.67),

— kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted: ettevõtted ja kvaasiettevõtted, mis ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba ja mittefinantsteenuste tootmisega (ESA 95, punktid 2.21–2.31),

— kodumajapidamised: üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ja kui tootjad, kes toodavad kaupu ja mittefinantsteenuseid ainult oma lõpptarbimiseks, ning kui turukaupade ja finants- ja mittefinantsteenuste tootjad, tingimusel et nende tegevusvaldkond ei vasta kvaasiettevõtte tegevusvaldkonnale. See mõiste hõlmab ka kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta asutusi, kes põhimõtteliselt tegelevad turuväliste kaupade ja teenuste tootmisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele (ESA 95, punktid 2.75–2.88).

Väljaspool riigi territooriumi asuvate mitterahaloomeasutustest tehingupoolte sektori klassifitseerimiseks võib täpsemaid suuniseid leida EKP rahandus- ja pangandusstatistika sektori käsiraamatust (“Money and Banking Statistics Sector Manual”).

Instrumentide kategooriate määratlused

Varade ja kohustuste liigendus võtab arvesse finantssüsteemide erisusi. Teatavaid varade ja kohustuste kategooriaid liigitatakse vastavalt nende emiteerimise tähtajale. Esialgne tähtaeg tähendab finantsinstrumendi kindlaksmääratud kehtivusaega, enne mille möödumist ei saa seda lunastada (nt võlakirjad) või kaasneb lunastamisega teatav sanktsioon (nt mõned hoiuste liigid). Etteteatamisaeg on periood, mis algab kuupäeval, kui omanik teatab kavatsusest lunastada instrument, ning lõpeb kuupäeval, mil omanikul on õigus see sularahasse konverteerida, ilma et tema suhtes rakendataks sanktsioone. Finantsinstrumente liigitatakse etteteatamisaja järgi ainult juhul, kui neil puudub kokkulepitud tähtaeg.

Järgnevates tabelites esitatakse üksikasjalik standardne ülevaade instrumentide kategooriatest, mille järgi riikide keskpangad kehtestavad riigi tasandil kohaldatavad kategooriad käesoleva määruse kohaselt. (4)

Igakuise koondbilansi instrumentide kategooriate üksikasjalik kirjeldus

VARADE KATEGOORIAD

Kategooria

Peamiste omaduste kirjeldus

Sularaha

Ringluses olevad euro ja välisriikide pangatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks

Laenud

Aruandluse kava puhul hõlmavad laenud andmeesitajate poolt laenuvõtjatele laenatavaid vahendeid, mida ei tõendata dokumentidega või mida tõendab üksainus dokument (isegi kui see on muutunud kaubeldavaks). Laenud sisaldavad varasid hoiuste kujul:

—	hoiused teistes rahaloomeasutustes

—	halvad laenud, mida ei ole veel tagasi makstud või kustutatud

Halbadeks laenudeks peetakse laene, mille tagasimaksmine on hilinenud või mille tagasimaksmisvõimalused on takistatud. Riikide keskpangad määratlevad, kas halvad laenud tuleb kirjendada koos provisjonidega või ilma

—	mittekaubeldavad väärtpaberid

Hallatavad väärtpaberid, v.a aktsiad ja muu omakapital, mis ei ole vabalt kaubeldavad ja millega ei saa kaubelda järelturul, vt ka “kaubeldud laenud”

—	kaubeldavad laenud

Laenud, mis on tegelikult muutunud vabalt kaubeldavaks, liigitatakse varade kirje “laenud” alla juhul, kui neid tõendatakse jätkuvalt üheainsa dokumendiga ja üldjuhul kaubeldakse nendega ainult harva:

—	allutatud laen hoiuse või laenu kujul

Allutatud laenuinstrumendid annavad emiteerinud asutuse vastu allutatud nõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded (nt hoiused/laenud) on rahuldatud, andes neile mõned aktsiate ja muu omakapitali omadused. Statistika puhul käsitletakse allutatud laenu finantsinstrumendi laadi kohaselt, s.t see liigitatakse kas “laenude” või “väärtpaberite, v.a aktsiad” alla vastavalt instrumendi laadile. Kui kõiki postipankade hallatavaid allutatud laene esitatakse jooksvas statistikas ühe arvuna, tuleb see arv esitada kirjes “väärtpaberid, v.a aktsiad” sel põhjusel, et allutatud laenud esinevad enamasti väärtpaberite, mitte laenude kujul

—	nõuded pöördrepotehingute alusel

Andmeesitajate ostetud väärtpaberite eest vahetuseks makstud sularaha vastaskirje

Järgmist kirjet ei käsitleta laenuna:

—	usalduse alusel antud laenud

usalduse alusel antud laenud (“usalduslaenud”) on laenud, mis tehakse ühe osapoole nimel (“usaldusisik”) kolmanda osapoole eest (“soodustatud isik”). Statistika puhul ei kirjendata usalduse alusel antud laene usaldusisiku bilansis, kui rahaliste vahendite omamise riskid ja tulud jäävad soodustatud isikule. Omandi riskid ja tulud jäävad soodustatud isikule, kui: i) soodustatud isik võtab endale laenu krediidiriski (s.t usaldusisik vastutab ainult laenu administratiivse haldamise eest); või ii) soodustatud isiku investeering on garanteeritud kaotuste vastu, kui usaldusisik peaks likvideerimisele minema (s.t usalduse alusel antav laen ei ole osa usaldusisiku varadest, mida võib pankroti korral jaotada)

3.	Väärtpaberid, v.a aktsiad

Väärtpaberid, välja arvatud aktsiad või muu omakapital, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi. Siia kuuluvad:

—	väärtpaberid, mille omanikul on tingimusteta õigus saada kindlaksmääratud või lepingus ettenähtud tasu kupongimaksete ja/või nimetatud kindla summana teataval kuupäeval (teatavatel kuupäevadel) või alates emiteerimisel kindlaksmääratud kuupäevast

—	edasimüüdavad laenud, mis vormistatakse ümber suure hulga identsete dokumentidena ja millega võib kaubelda järelturul (vt ka kategooria 2 “kaubeldavad laenud”)

—	allutatud laen võlakirjade kujul (vt ka kategooria 2 “allutatud laen hoiuse või laenu kujul”)

—	järjepidevuse hoidmiseks repo-tüüpi tehingute käsitlemisel jäävad väärtpaberite laenutehingute alusel laenatud väärtpaberid esialgse omaniku bilanssi (ja neid ei viida üle ajutise omaniku bilanssi), kui pöördtehing on kindel kohustus (ja mitte lihtsalt võimalus)

3a.	Väärtpaberid, v.a aktsiad, kuni üheaastase esialgse tähtajaga

—	Kaubeldavad võlakirjad (dokumentidega tõendatud või mitte), mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta

—	Kaubeldavad laenud, mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta, mis on ümber vormistatud suure hulga identsete dokumentidena ja millega kaubeldakse järelturul

—	Allutatud laenud võlakirjade kujul, mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta

3b.	Väärtpaberid, v.a aktsiad, üle ühe- ja kuni kaheaastase esialgse tähtajaga

—	Kaubeldavad võlakirjad (dokumentidega tõendatud või mitte), mille esialgne tähtaeg on üle ühe ja kuni kaks aastat

—	Kaubeldavad laenud, mille esialgne tähtaeg on üle ühe ja kuni kaks aastat, mis on ümber vormistatud suure hulga identsete dokumentidena ja millega kaubeldakse järelturul

—	Allutatud laenud võlakirjade kujul, mille esialgne tähtaeg on üle ühe ja kuni kaks aastat

4.	Rahaturufondide aktsiad/osakud

See varade kirje hõlmab rahaturufondide emiteeritud aktsiaid/osakuid. Rahaturufondid on ühisinvesteerimisettevõtjad, mille aktsiad/osakud on likviidsuse poolest hoiuste lähedased asendajad ning kes investeerivad peamiselt rahaturuinstrumentidesse ja/või rahaturufondide aktsiatesse/osakutesse ja/või muudesse ülekantavatesse võlakohustustesse, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, ja/või pangahoiustesse ja/või kes soovivad saavutada tasuvust, mis on ligilähedane rahaturuinstrumentide intressimääradele

KOHUSTUSTE KATEGOORIAD

Kategooria

Peamiste omaduste kirjeldus

Hoiused

Andmeesitajate poolt kreeditoridele võlgnetavad summad, välja arvatud kaubeldavate väärtpaberite emissioonist tulenevad summad. Aruandluskava puhul jaotatakse see kategooria üleööhoiusteks, kokkulepitud tähtajaga hoiusteks, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks ja tagasiostulepinguteks

“Hoiused” hõlmavad ka “laene” kui rahaloomeasutuste kohustusi. Põhimõtteliselt on laen postipankadele laekunud summa, mis ei ole “hoiuste” kujul. ESA 95 eristab “laene” ja “hoiuseid” algatava osapoole alusel (kui see on laenuvõtja, on tegu laenuga, kui aga võlausaldaja, on tegu hoiusega), kuigi tegelikkuses muutub selle eristuse asjakohasus siseriikliku finantsstruktuuri kohaselt. Aruandluse kavas ei tunnistata “laene” eraldi kategooriana bilansi kohustuste poolel. Selle asemel tuleb võlad, mida peetakse “laenudeks”, liigitada eristamata kirjesse “hoiuste näol esinevad kohustused”, kui neid ei esinda kaubeldavad instrumendid. See vastab juba kirjeldatud “hoiuste näol esinevate kohustuste” määratlusele

Andmeesitajate emiteeritud edasiandmisõiguseta võlainstrumendid liigitatakse üldiselt kirjesse “hoiused (kohustused)”. Instrumente võib nimetada “mitte vabalt kaubeldavateks”, kuna vahendi seadusliku omandi üleandmisel on piiranguid, mis tähendab, et nendega turul kaubelda, või kuigi nad on tehniliselt kaubeldavad, ei saa nendega turul kaubelda korrastatud turu puudumise tõttu. Andmeesitajate emiteeritud edasiandmisõiguseta instrumendid, mis hiljem muutuvad kaubeldavaks ja millega saab kaubelda järelturul, tuleks ümber liigitada “võlaväärtpaberiteks”

Tuletislepingute alusel tehtud tagatishoiused (tagatised) tuleks liigitada “hoiuste näol esinevate kohustuste” hulka, kui nad esindavad postipankades deponeeritud sularahatagatist ja kui nad jäävad deponeerija omandiks ning makstakse lepingu lõppemisel deponeerijale tagasi. Kehtiva turutava alusel soovitatakse samuti, et andmeesitaja saadad tagatised tuleks liigitada ainult “hoiuste näol esinevateks kohustusteks” määral, mil postipangale edastatakse vahendeid, mis on vabalt kättesaadavad edasilaenamiseks. Kui postipanga saadud tagatise osa tuleb edasi anda teisele tuletisturul osalejale (nt arvelduskojale), tuleks “hoiuste näol esinevaks kohustuseks” liigitada põhimõtteliselt ainult postipanga käsutusse jääv osa. Kehtiva turutava keerukus võib muuta raskeks tegelikult tagasimakstavate tagatiste identifitseerimise, sest mitmesugust tüüpi tagatisi pannakse eristamata samale arvele, või postipangale edasilaenatavaid varasid andvate tagatiste identifitseerimise. Sellistel juhtudel võib need tagatised liigitada “muude kohustuste” või “hoiuste näol esinevate kohustuste” alla riigisisese tava kohaselt

“Sihtotstarbelised, nt liisinglepingutega seotud saldod” liigitatakse kas hoiuste näol esinevate kohustustena kirjes “kokkulepitud tähtajaga hoiused” või “etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused” vastavalt asjakohase lepingu tähtajale või sätetele

Usalduse alusel saadud varasid (hoiuseid) ei esitata postipanga statistilises bilansis (vt “usalduse alusel antud laenud” kategooria 2 all)

9.1.	Üleööhoiused

Hoiused, mis on sularahasse konverteeritavad ja/või mida on võimalik nõudmisel üle kanda pangatšekiga, panga maksekorraldusega, deebetkandega või samalaadsete vahendite abil ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta. Elektronrahana ettemakstud summasid esindavad saldod “riistvarapõhise” e-raha (nt ettemaksekaardid) või “tarkvarapõhise” e-raha kujul, mida emiteerivad postipangad, kuuluvad selle kirje alla. Siia ei kuulu mitteülekantavad hoiused, mida saab nõudmise korral välja võtta, kuid mille väljavõtmisel rakendatakse olulisi sanktsioone

—	saldod (intressi kandvad või mitte), mida on võimalik oluliste sanktsioonide või piiranguteta arveldada tšeki, pangakorralduse, deebetkande vms abil

—	saldod (intressi kandvad või mitte), mida on võimalik oluliste sanktsioonide või piiranguteta sularahasse konverteerida nõudmise korral kohe või hoiuse tegemisele järgneva tööpäeva lõpuks, kuid mis ei ole ülekantavad

—	saldod (intressi kandvad või mitte), mis esindavad ettemakstud summasid seoses “riistvarapõhise” või “tarkvarapõhise” e-rahaga

—	laenud, mis tuleb tagasi maksta laenu andmise päevale järgneva tööpäeva lõpuks

9.2.	Kokkulepitud tähtajaga hoiused

Mitteülekantavad hoiused, mida ei saa enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida või mida saab enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida ainult juhul, kui omaniku suhtes rakendatakse teatavaid sanktsioone. See kirje hõlmab ka riiklikult reguleeritavaid säästuhoiuseid, kui tähtajaga seotud kriteerium ei ole asjakohane (liigitatud üle kaheaastase tähtaja vööndisse). Automaatselt pikenevad finantstooted tuleb liigitada varasema tähtaja järgi. Kuigi kokkulepitud tähtajaga hoiustel võib olla võimalus varasemaks tagasinõudmiseks pärast etteteatamist või need võivad olla tagasinõutavad sõltuvalt teatavatest sanktsioonidest, ei loeta neid omadusi liigitamise puhul asjakohasteks

9.2a.

Hoiused kokkulepitud tähtajaga kuni üheaastase tähtajaga hoiused

—	Kuni üheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused (välja arvatud hoiused, mille esialgne tähtaeg on üks päev), mis ei ole ülekantavad ja mida ei saa enne kõnealust tähtaega sularahasse konverteerida

—	Kuni üheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad, kuid mille võib eelneva teatamise korral enne kõnealuse tähtaja lõppu tagasi saada; teatamise korral klassifitseeritakse saldo 9.3.a all

—	Kuni üheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad, kuid mille võib nõudmise korral ja teatavate sanktsioonide rakendamisel tagasi saada

—	Tagatismaksed, mis tehakse ühe aasta jooksul lõpetatavate tuletisinstrumendi lepingute alusel, mille puhul antakse krediidiriskiga seoses sularahatagatis, kuid mis jäävad hoiustaja omandisse ja makstakse talle lepingu lõpetamisel tagasi

—	Üheainsa dokumendiga tõendatud laenud, mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta

—	Postipankade emiteeritud edasiandmisõiguseta võlakirjad (dokumentidega tõendatud või mitte), mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta

—	Postipankade antud allutatud laenud hoiuste või laenude kujul, mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta

9.2b.

Hoiused kokkulepitud tähtajaga üle ühe aasta ning kuni kaks aastat

—	Ühe- kuni kaheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad ja mida ei saa enne kõnealust tähtaega sularahasse konverteerida

—	Ühe- kuni kaheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad, kuid mille võib eelneva teatamise korral enne kõnealuse tähtaja lõppu tagasi saada; teatamise korral klassifitseeritakse saldo 9.3.a all

—	Ühe- kuni kaheaastase kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad, kuid mille võib nõudmise korral ja teatavate sanktsioonide rakendamisel tagasi saada

—	Tagatismaksed, mis tehakse ühe kuni kahe aasta jooksul lõpetatavate tuletisinstrumendi lepingute alusel, mille puhul antakse krediidiriskiga seoses sularahatagatis, kuid mis jäävad hoiustaja omandisse ja makstakse talle lepingu lõpetamisel tagasi

—	Üheainsa dokumendiga tõendatud laenud, mille esialgne tähtaeg on üks kuni kaks aastat

—	Postipankade emiteeritud edasiandmisõiguseta võlakirjad (dokumentidega tõendatud või mitte), mille esialgne tähtaeg üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

—	Postipankade antud allutatud laenud hoiuste või laenude kujul, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

9.3.	Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

Mitteülekantavad hoiused, millel puudub kokkulepitud tähtaeg ning mida ei saa sularahasse konverteerida etteteatamisajata, millele eelneval ajal ei ole võimalik hoiuseid sularahasse konverteerida või rakendatakse sel juhul sanktsioone. Need hõlmavad hoiuseid, mida on lubatud nõudmise korral seaduslikult välja võtta, kuid mille väljavõtmise suhtes rakendatakse siseriiklikest tavadest lähtuvalt olulisi sanktsioone ja piiranguid (klassifitseeritakse kuni kolmekuulise tähtaja vööndisse) ning investeeringute kontosid, millel puudub etteteatamisaeg või kokkulepitud tähtaeg, kuid mille väljavõtmise kohta kehtivad piirangud (klassifitseeritakse üle kolmekuulise tähtaja vööndisse)

9.3a	Kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

—	Kindlaksmääratud tähtajata hoiused, mida saab välja võtta ainult kuni kolmekuulise etteteatamisajaga

—	Mitteülekantavad arveldushoiused ja muud liiki jaehoiused, mida on küll lubatud nõudmise korral seaduslikult lõpetada, kuid mille lõpetamisel rakendatakse olulisi sanktsioone

—	Kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad, kuid mille ennetähtaegse väljavõtmise suhtes on rakendatud alla kolmekuulist etteteatamisaega

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta artikli 1 lõige 1 (EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/29/EÜ (ELT L 70, 9.3.2006, lk 50), koos selle edaspidiste muudatustega.

(2) Kaasa arvatud tulud, mis tekivad panga võlakirjade avalikust müügist.

(3) ELT L 275, 27.10.2000, lk 39. Koos direktiivi hilisemate muudatustega.

(4) St need tabelid ei ole konkreetsete finantsinstrumentide nimekirjad.

III LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM

EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.

1. Edastamise miinimumnõuded

(a)	Andmed tuleb riikide keskpankadele edastada õigeaegselt ning järgides nende poolt kehtestatud tähtaega;

(b)	statistilised aruanded tuleb esitada sellises vormis ja vormingus, mis vastab riikide keskpankade kehtestatud andmete esitamise tehnilistele nõuetele;

(c)	tuleb kindlaks määrata andmeesitaja kontaktisik/kontaktisikud;

(d)	tuleb järgida riikide keskpankadele andmete edastamise tehnilisi nõudeid.

2. Täpsuse miinimumnõuded

(e)

Statistiline teave peab olema õige:

—	tagada tuleb lineaarne vastavus (nt vahesummad kokku peavad vastama lõppsummadele),

—	andmed on kordumisel samad;

(f)	andmeesitajad peavad suutma anda teavet arengute kohta, mis ilmnevad edastatud andmetest;

(g)	statistiline teave peab olema täielik: andmelünkade kohta tuleb RKPdele esitada teade ja selgitus ning täita lüngad niipea kui võimalik;

(h)	statistilises teabes ei tohi olla pidevaid ja struktuurilisi lünki;

(i)	andmeesitajad peavad järgima neid mõõtmeid ja kümnendkohti, mis riikide keskpangad on määranud andmete tehniliseks edastamiseks;

(j)	andmeesitajad peavad järgima arvude ümardamise põhimõtteid, mis riikide keskpangad on kehtestanud andmete tehniliseks edastamiseks.

3. Mõistete vastavuse miinimumnõuded

(k)	Statistiline teave peab vastama käesolevas määruses olevatele määratlustele ja liigitustele;

(l)	kui nendest mõistetest ja liigitustest on kõrvale kaldutud, kontrollivad andmeesitajad võimaluse korral korrapäraselt kasutatud meetme ja käesolevas määruses sätestatud meetme vahelist erinevust ja mõõdavad selle;

(m)	andmeesitajad peavad suutma selgitada andmete esitamise katkemist, mis ilmneb esitatud andmete võrdlemisel varasemate ajavahemike andmetega.

4. Andmete parandamise miinimumnõuded

(n)	Tuleb järgida EKP ja riikide keskpankade sätestatud põhimõtteid ja korda andmete parandamiseks. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvalekalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus.

6.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 184/25

NÕUKOGU OTSUS,

5. mai 2006,

Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2006/466/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2 koos artikli 300 lõike 2 esimese lause esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu volitas 5. juunil 2003. aastal komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga.

(2)

Komisjon on kooskõlas nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühenduse lepinguga) lisas sätestatud menetluste ja suunistega pidanud ühenduse nimel Uus-Meremaaga läbirääkimisi teatavaid lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu (edaspidi “leping”) üle.

(3)	Leping tuleks alla kirjutada ja seda tuleks ajutiselt kohaldada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ning Uus-Meremaa vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu allakirjutamine, eeldusel et nõukogu teeb otsuse nimetatud leping sõlmida.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel lepingule alla kirjutama, eeldusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

Kuni jõustumiseni kohaldatakse lepingut ajutiselt alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb päevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 4

Käesolevaga volitatakse nõukogu eesistujat esitama kõnealuse lepingu artikli 8 lõikes 1 ettenähtud teade.

Brüssel, 5. mai 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

K.-H. GRASSER

EUROOPA ÜHENDUSE

ja Uus-Meremaa vaheline lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev leping

EUROOPA ÜHENDUS,

ühelt poolt ning

UUS-MEREMAA

teiselt poolt,

edaspidi “lepinguosalised”,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse mitme liikmesriigi ja Uus-Meremaa vahel on sõlmitud kahepoolsed lennuühenduse lepingud, mis sisaldavad Euroopa Ühenduse õigusega vastuolus olevaid sätteid,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühendusel on ainupädevus mitmetes küsimustes, mis võivad sisalduda Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lennuühenduse lepingutes,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse õiguse alusel on liikmesriikides asutatud ühenduse lennuettevõtjatel õigus mittediskrimineerivale juurdepääsule selle liikmesriigi ja kolmandate riikide vahelistele lennuliinidele,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahelisi lepinguid, millega nähakse nende kolmandate riikide kodanikele ette võimalus omandada osalus lennuettevõtjates, kellele on antud tegevusluba Euroopa Ühenduse õiguse alusel,

TUNNUSTADES, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Uus-Meremaa vaheliste kahepoolsete lennuühenduse lepingute sätted, mis on vastuolus Euroopa Ühenduse õigusega, tuleb viia sellega täielikku vastavusse, et luua Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelisele lennuühendusele kindel õiguslik alus ning tagada lennuühenduse jätkuvus,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse eesmärk seoses käesoleva lepinguga ei ole suurendada Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelise lennuliikluse kogumahtu, mõjutada Euroopa Ühenduse lennuettevõtjate ja Uus-Meremaa lennuettevõtjate vahelist tasakaalu ega teha muudatusi kehtivate kahepoolsete lennuühenduse lepingute liiklusõigusalastesse sätetesse,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Üldsätted

1. Käesolevas lepingus tähendab mõiste “liikmesriigid” Euroopa Ühenduse liikmesriike; “lepinguosaline” tähendab käesoleva lepingu osalist; “pool” tähendab asjaomase kahepoolse lennuühenduse lepingu poolt; “lennuettevõtja” tähendab ka lennuliini; “Euroopa Ühenduse territoorium” tähendab liikmesriikide territooriume, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut.

2. I lisas loetletud lepingutes sisalduvaid viiteid pooleks oleva liikmesriigi kodanikele tõlgendatakse viidetena Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanikele.

3. I lisas loetletud lepingutes sisalduvaid viiteid pooleks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele või lennuliinidele tõlgendatakse viidetena asjaomase liikmesriigi määratud lennuettevõtjatele või lennuliinidele.

Artikkel 2

Määramine, tegevusloa andmine ja tühistamine

1. Käesoleva artikli lõige 3 asendab II lisa punktis a loetletud artiklite vastavad sätted lennuettevõtja määramise kohta asjaomase liikmesriigi poolt ning talle Uus-Meremaa poolt tegevus- ja muude lubade andmise kohta ning lõige 4 asendab II lisa punktis b loetletud artiklite vastavad sätted lennuettevõtjatele tegevus- või muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramise kohta.

2. Käesoleva artikli lõige 3 on ülimuslik II lisa punktis a loetletud artiklite vastavate sätete üle seoses lennuettevõtja määramisega Uus-Meremaa poolt ning talle asjaomase liikmesriigi poolt tegevus- ja muude lubade andmisega ning lõige 4 on ülimuslik II lisa punktis b loetletud artiklite vastavate sätete üle seoses lennuettevõtjatele tegevus- või muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramisega.

3. Kui lennuettevõtja(d) on määratud ja taotlused on saabunud tegevus- ja tehniliste lubade väljastamiseks ettenähtud vormis ja viisil, annab teine pool vastavalt lõigetele 4 ja 5 minimaalse menetlusajaga asjakohased tegevus- ja muud load, eeldusel et:

lennuettevõtja on määranud liikmesriik:

i)	lennuettevõtja on asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega ja

ii)	lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tegeliku ja jätkuva halduskontrolli all ning asjaomane lennundusamet on määramisel selgelt nimetatud ja

iii)	lennuettevõtja peamine tegevuskoht on selle liikmesriigi territooriumil, kellelt ta on saanud lennuettevõtja sertifikaadi ja

iv)	lennuettevõtja on otseselt või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike ja/või III lisas loetletud teiste riikide ja/või nende teiste riikide kodanike omandis ja nende tegeliku kontrolli all;

lennuettevõtja on määranud Uus-Meremaa:

i)	lennuettevõtja on Uus-Meremaa tegeliku ja jätkuva halduskontrolli all ja

ii)	lennuettevõtja peamine tegevuskoht on Uus-Meremaal.

4. Kumbki pool võib teise poole määratud lennuettevõtjale tegevus- või tehniliste lubade andmisest keelduda, need tühistada, peatada või neid piirata, kui:

lennuettevõtja on määranud liikmesriik:

i)	lennuettevõtja ei ole asutatud määrava liikmesriigi territooriumil Euroopa Ühenduse asutamislepingu alusel või kui tal ei ole liikmesriigi kehtivat lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega või

ii)	lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriik ei teosta lennuettevõtja üle tegelikku või jätkuvat halduskontrolli või kui asjaomane lennundusamet ei ole määramisel selgelt nimetatud või

iii)	lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole liikmesriigi territooriumil, kellelt ta on saanud lennutegevusloa, või

iv)	lennuettevõtja ei ole otseselt või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike ja/või teiste III lisas loetletud riikide ja/või nende teiste riikide kodanike omandis ning tegeliku kontrolli all või

lennuettevõtjal on juba Uus-Meremaa ja mõne liikmesriigi vahelise kahepoolse lepingu kohaselt tegevusluba ning Uus-Meremaa suudab tõendada, et käesoleva lepingu alusel liiklusõiguste kasutamine liinil, mis hõlmab punkti ka selles liikmesriigis, tähendaks selle teise lepinguga kehtestatud liiklusõiguspiirangutest kõrvalehoidmist, või

vi)	määratud lennuettevõtjal on liikmesriigi väljaantud lennuettevõtja sertifikaat ning Uus-Meremaa ja selle liikmesriigi vahel ei ole sõlmitud kahepoolset lennuühenduse lepingut ning liikmesriik ei ole andnud sellele Uus-Meremaa määratud lennuettevõtjale liiklusõigusi;

lennuettevõtja on määranud Uus-Meremaa:

i)	lennuettevõtja ei ole Uus-Meremaa tegeliku ja jätkuva halduskontrolli all või

ii)	lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole Uus-Meremaal.

5. Lõikest 4 tulenevat õigust kasutades ja ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 punkti a alapunktidest v ja vi tulenevate õiguste kohaldamist, ei diskrimineeri Uus-Meremaa liikmesriikide lennuettevõtjaid kodakondsuse põhjal.

Artikkel 3

Halduskontrolliga seotud õigused

1. Käesoleva artikli lõike 2 sätted täiendavad II lisa punktis c loetletud artikleid.

2. Kui liikmesriik on määranud lennuettevõtja, kes on teise liikmesriigi halduskontrolli all ja jääb sinna, kohaldatakse Uus-Meremaa õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud liikmesriigi ja Uus-Meremaa vahelise lepingu ohutust käsitlevatest sätetest, samaväärselt selle teise liikmesriigi ohutusnõuete vastuvõtmise, täitmise või säilitamise ning lennuettevõtjale tegevusloa andmise suhtes.

Artikkel 4

Lennukikütuse maksustamine

1. Käesoleva artikli lõike 2 sätted täiendavad II lisa punktis d loetletud artiklite vastavaid sätteid.

2. Olenemata mis tahes vastupidistest sätetest, ei takista II lisa punktis d loetletud lepingutes sätestatu liikmesriike ega Uus-Meremaad kehtestamast mittediskrimineerival alusel makse, lõivusid, tollimaksu või tasusid kütusele, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks liikmesriigi või Uus-Meremaa määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mis lendab kahe punkti vahel lepinguosaliste vastavate territooriumide piires.

Artikkel 5

Tariifid

1. Käesoleva artikli lõike 2 sätted täiendavad II lisa punktis e loetletud artikleid.

2. Tariifide suhtes, mida Uus-Meremaa määratud lennuettevõtja/lennuettevõtjad kohaldab/kohaldavad ühendusesiseste vedude puhul I lisas loetletud lepingu alusel, mis sisaldab II lisa punktis e loetletud sätet, kohaldatakse Euroopa Ühenduse õigust. Euroopa Ühenduse õigust kohaldatakse mittediskrimineerivalt.

3. Tariifide suhtes, mida liikmesriikide määratud lennuettevõtja/lennuettevõtjad kohaldab/kohaldavad täielikult Uus-Meremaa piires toimuvate vedude puhul I lisas loetletud lepingu alusel, mis sisaldab II lisa punktis e loetletud sätet, kohaldatakse Uus-Meremaa õigust. Uus-Meremaa õigust kohaldatakse mittediskrimineerivalt.

Artikkel 6

Käesoleva lepingu lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 7

Läbivaatamine või muutmine

Lepinguosalised võivad igal ajal vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu läbi vaadata või seda muuta.

Artikkel 8

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub, kui lepinguosalised teineteisele kirjalikult teatavad, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

2. Olenemata lõikest 1 nõustuvad lepinguosalised käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3. Liikmesriikide ja Uus-Meremaa vahelised lepingud ja muud kokkulepped, mis ei ole käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevaks jõustunud ning mida ei kohaldata ajutiselt, on loetletud I lisa punktis b. Käesolevat lepingut kohaldatakse kõikide selliste lepingute ja kokkulepete suhtes alates nende jõustumisest või ajutisest kohaldamisest.

Artikkel 9

Lõpetamine

1. Kui I lisas loetletud leping lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka kõik käesoleva lepingu need sätted, mis on seotud I lisas loetletud asjaomase lepinguga.

2. Kui kõik I lisas loetletud lepingud lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev leping.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles kahe tuhande kuuenda aasta juunikuu kahekümne esimesel päeval Brüsselis. Vastuolude korral kohaldatakse ingliskeelset teksti.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

För Europeiska gemenskapen

Por Nueva Zelanda

Za Nový Zéland

For New Zealand

Für Neuseeland

Uus-Meremaa nimel

Για τη Νέα Ζηλανδíα

For New Zealand

Pour la Nouvelle-Zélande

Per la Nuova Zelanda

Jaunzēlandes vārdā

Naujosios Zelandijos vardu

Új-Zéland részéről

Għan-New Zealand

Voor Nieuw-Zeeland

W imieniu Nowej Zelandii

Pela Nova Zelândia

Za Nový Zéland

Za Novo Zelandijo

Uuden-Seelannin puolesta

För Nya Zeeland

I LISA

Käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud lepingute nimekiri

Uus-Meremaa ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahelised lennuühenduse lepingud, mis on käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevaks sõlmitud, millele on alla kirjutatud ja/või mida kohaldatakse ajutiselt

—	Austria Föderaalvalitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse vaheline õhutranspordileping, sõlmitud Viinis 14. märtsil 2002 (edaspidi “Uus-Meremaa–Austria leping”);

—	Belgia Kuningriigi valitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse vaheline lennuühenduse leping, sõlmitud Wellingtonis 4. juunil 1999 (edaspidi “Uus-Meremaa–Belgia leping”);

—

Taani Kuningriigi ja Uus-Meremaa vaheline lennuühenduse leping, sõlmitud Wellingtonis 7. veebruaril 2001 (edaspidi “Uus-Meremaa–Taani leping”), mida täiendab Skandinaavia riikide vaheline Skandinaavia Lennuettevõtete Süsteemi (SAS) käsitlev koostööleping, alla kirjutatud Wellingtonis 7. veebruaril 2001;

—	Prantsusmaa Vabariigi valitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse vaheline lennuühenduse leping, sõlmitud Pariisis 9. novembril 1967 (edaspidi “Uus-Meremaa–Prantsusmaa leping”); viimati muudetud nootide vahetamisega 9. augustil 1971;

—	Saksamaa Liitvabariigi ja Uus-Meremaa vaheline õhutranspordileping, alla kirjutatud Bonnis 2. novembril 1987, koos muudatustega (edaspidi “Uus-Meremaa–Saksa leping”);

—	Iirimaa valitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse vaheline lennuühenduse leping, sõlmitud Dublinis 27. mail 1999 (edaspidi “Uus-Meremaa–Iirimaa leping”);

—	Uus-Meremaa valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vaheline lennuühenduse leping, alla kirjutatud Roomas 2001. aasta septembris edaspidi (“Uus-Meremaa–Itaalia leping”);

—	Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse vaheline lennuühenduse leping, sõlmitud Wellingtonis 2. novembril 1992 (edaspidi “Uus-Meremaa–Luksemburgi leping”);

—

vastastikuse mõistmise memorandumile lisatud Uus-Meremaa valitsuse ja Madalmaade Kuningriigi valitsuse vahelise lennuühenduse lepingu eelnõu, mis käsitleb lennuühendust nende riikide territooriumidel ja väljaspool, alla kirjutatud 11. mail 1999 Haagis (edaspidi “Uus-Meremaa–Madalmaade lepingu eelnõu”);

—	Hispaania Kuningriigi ja Uus-Meremaa vaheline õhutranspordileping, sõlmitud Madridis 6. mail 2002 (edaspidi “Uus-Meremaa–Hispaania leping”);

—

Rootsi Kuningriigi ja Uus-Meremaa vaheline lennuühenduse leping, sõlmitud Wellingtonis 7. veebruaril 2001 (edaspidi “Uus-Meremaa–Rootsi leping”), mida täiendab Skandinaavia riikide vaheline Skandinaavia Lennuettevõtete Süsteemi (SAS) käsitlev koostööleping, alla kirjutatud Wellingtonis 7. veebruaril 2001;

b)	lennuühenduse lepingud ja muud kokkulepped, mille on parafeerinud ja allkirjastanud Uus-Meremaa ja Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning mis käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevaks ei ole veel jõustunud ja mida ei kohaldata ajutiselt.

II LISA

I lisas loetletud lepingute artiklite nimekiri, mille viidatakse käesoleva lepingu artiklites 2–5

Liikmesriigipoolne määramine:

—	Uus-Meremaa – Austria lepingu artikkel 3;

—	Uus-Meremaa – Belgia lepingu artikkel 4;

—	Uus-Meremaa – Taani lepingu artikkel 3;

—	Uus-Meremaa – Saksamaa lepingu artikkel 3; (1)

—	Uus-Meremaa – Iirimaa lepingu artikkel 3; (1)

—	Uus-Meremaa – Itaalia lepingu artikkel 4; (1)

—	Uus-Meremaa – Luksemburgi lepingu artikkel 3; (1)

—	Uus-Meremaa – Madalmaade lepingu eelnõu artikkel 4; (1)

—	Uus-Meremaa – Hispaania lepingu artikkel 3;

—	Uus-Meremaa – Rootsi lepingu artikkel 3;

Tegevus- või muude lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine:

—	Uus-Meremaa – Austria lepingu artikkel 4;

—	Uus-Meremaa – Belgia lepingu artikkel 5;

—	Uus-Meremaa – Taani lepingu artikkel 4;

—	Uus-Meremaa – Prantsusmaa lepingu artikkel 8; (1)

—	Uus-Meremaa – Saksamaa lepingu artikkel 4; (1)

—	Uus-Meremaa – Iirimaa lepingu artikkel 4; (1)

—	Uus-Meremaa – Itaalia lepingu artikkel 5; (1)

—	Uus-Meremaa – Luksemburgi lepingu artikkel 4; (1)

—	Uus-Meremaa – Madalmaade lepingu eelnõu artikkel 5; (1)

—	Uus-Meremaa – Hispaania lepingu artikkel 4;

—	Uus-Meremaa – Rootsi lepingu artikkel 4;

Halduskontroll:

—	Uus-Meremaa – Austria lepingu artikkel 6;

—	Uus-Meremaa – Belgia lepingu artikkel 7;

—	Uus-Meremaa – Taani lepingu artikkel 13;

—	Uus-Meremaa – Saksamaa lepingu artikkel 11a;

—	Uus-Meremaa – Iirimaa lepingu artikkel 6;

—	Uus-Meremaa – Itaalia lepingu artikkel 11;

—	Uus-Meremaa – Luksemburgi lepingu artikkel 6;

—	Uus-Meremaa – Madalmaade lepingu eelnõu artikkel 12;

—	Uus-Meremaa – Hispaania lepingu artikkel 11;

—	Uus-Meremaa – Rootsi lepingu artikkel 13;

Lennukikütuse maksustamine:

—	Uus-Meremaa – Austria lepingu artikkel 7;

—	Uus-Meremaa – Belgia lepingu artikkel 10;

—	Uus-Meremaa – Taani lepingu artikkel 5;

—	Uus-Meremaa – Prantsusmaa lepingu artikkel 6;

—	Uus-Meremaa – Saksamaa lepingu artikkel 6;

—	Uus-Meremaa – Iirimaa lepingu artikkel 9;

—	Uus-Meremaa – Itaalia lepingu artikkel 6;

—	Uus-Meremaa – Luksemburgi lepingu artikkel 8;

—	Uus-Meremaa – Madalmaade lepingu eelnõu artikkel 10;

—	Uus-Meremaa – Hispaania lepingu artikkel 5;

—	Uus-Meremaa – Rootsi lepingu artikkel 5;

Euroopa Ühenduse sisesed veotariifid:

—	Uus-Meremaa – Austria lepingu artikkel 11;

—	Uus-Meremaa – Belgia lepingu artikkel 13;

—	Uus-Meremaa – Taani lepingu artikkel 9;

—	Uus-Meremaa – Prantsusmaa lepingu artikkel 10;

—	Uus-Meremaa – Saksamaa lepingu artikkel 10;

—	Uus-Meremaa – Iirimaa lepingu artikkel 12;

—	Uus-Meremaa – Itaalia lepingu artikkel 8;

—	Uus-Meremaa – Luksemburgi lepingu artikkel 10;

—	Uus-Meremaa – Madalmaade lepingu eelnõu artikkel 6;

—	Uus-Meremaa – Hispaania lepingu artikkel 7;

—	Uus-Meremaa – Rootsi lepingu artikkel 9.

(1) Nende sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu artikli 2 lõiget 2.

III LISA

Käesoleva lepingu artiklis 2 osutatud teiste riikide loetelu

a)	Islandi Vabariik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

b)	Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

c)	Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

d)	Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud õhutranspordi lepingu alusel).

6.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 184/34

NÕUKOGU OTSUS,

21. november 2005,

salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi vahel

(2006/467/ÜVJP)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 24 ja 38,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsustas oma 27.–28. novembri 2003. aasta istungil volitada eesistujariiki, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, alustama läbirääkimisi teatavate kolmandate riikidega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 24 ja 38 Euroopa Liidu nimel salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkulepete sõlmimiseks iga kõnealuse riigiga.

(2)	Pärast volituse saamist läbirääkimiste alustamiseks leppis eesistujariik, keda abistas peasekretär/kõrge esindaja, läbirääkimiste tulemusena kokku kokkuleppe osas salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta Islandi Vabariigiga.

(3)	Kokkulepe tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel kiidetakse käesolevaga heaks Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi vahel sõlmitud kokkulepe salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta.

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud kokkuleppele alla kirjutama, et see Euroopa Liidu suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 21. november 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. STRAW

TÕLGE

KOKKULEPE

Islandi Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta

ISLANDI VABARIIK,

ühelt poolt ja

EUROOPA LIIT, edaspidi “EL”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik,

teiselt poolt,

edaspidi “kokkuleppe osalised”,

ARVESTADES, et nii Islandi Vabariigi kui ka ELi eesmärk on igal viisil tugevdada oma julgeolekut ja tagada oma kodanikele kõrgetasemeline kaitse turvalisuse alal,

ARVESTADES, et Islandi Vabariik ja EL on ühel nõul, et julgeolekuga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes tuleks arendada nendevahelisi konsultatsioone ja koostööd,

ARVESTADES, et seetõttu on pidev vajadus vahetada salastatud teavet Islandi Vabariigi ja ELi vahel,

TÕDEDES, et põhjalikud ja tõhusad konsultatsioonid ja koostöö võivad nõuda juurdepääsu Islandi ning ELi salastatud teabele ja materjalile, samuti salastatud teabe ja seonduvate materjalide vahetamist Islandi Vabariigi ning ELi vahel,

OLLES TEADLIKUD, et selline juurdepääs salastatud teabele ja seonduvatele materjalidele ning nende vahetamine nõuab asjakohaseid julgeolekumeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse mis tahes vormis salastatud teabe või materjalide suhtes, mida kokkuleppe osalised teineteisele edastavad või omavahel vahetavad, et täita igal viisil kokkuleppe osaliste julgeoleku tugevdamise eesmärke.

Artikkel 2

Käesolevas kokkuleppes tähendab salastatud teave mis tahes teavet või materjali (st mis tahes vormis edasiantavaid teadmisi), mida tuleb kaitsta loata avalikustamise eest ja millele on määratud asjakohane salastatuse kategooria (edaspidi “salastatud teave”).

Artikkel 3

Käesolevas kokkuleppes tähendab “EL” Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi “nõukogu”), peasekretäri/kõrget esindajat ja nõukogu peasekretariaati ning Euroopa Ühenduste Komisjoni (edaspidi “Euroopa Komisjon”).

Artikkel 4

Kumbki kokkuleppe osaline:

a)	peab kaitsma ja turvama käesolevale kokkuleppele vastavat salastatud teavet, mille teine kokkuleppe osaline on edastanud või mida temaga on vahetatud;

peab tagama, et käesolevale kokkuleppele vastavalt edastatud või vahetatud salastatud teabel säilib salastatuse kategooria, mille teabe edastanud kokkuleppe osaline on sellele määranud. Vastuvõttev kokkuleppe osaline kaitseb ja turvab salastatud teavet kooskõlas oma turvalisust käsitlevate eeskirjade nende sätetega, mis on seotud vastava salastatuse kategooriaga teabe või materjaliga, nagu on ette nähtud julgeolekukorraldustega, mis tuleb artikli 11 ja 12 kohaselt kehtestada;

c)	ei tohi kasutada käesolevale kokkuleppele vastavat salastatud teavet muul eesmärgil kui üksnes teabe allika ettenähtud eesmärkidel ja eesmärkidel, milleks kõnealust teavet edastati või vahetati;

d)	ei tohi avalikustada käesolevale kokkuleppele vastavat salastatud teavet kolmandatele isikutele ja artiklis 3 nimetamata ELi institutsioonidele või organitele ilma teabe allika eelneva nõusolekuta.

Artikkel 5

1. Salastatud teavet võib avalikustada või levitada kooskõlas allikakontrolli põhimõttega ühelt kokkuleppe osaliselt (“edastav kokkuleppe osaline”) teisele kokkuleppe osalisele (“vastuvõttev kokkuleppe osaline”).

2. Teabe levitamiseks muudele vastuvõtjatele kui käesoleva kokkuleppe sõlminud kokkuleppe osalised teeb vastuvõttev kokkuleppe osaline pärast edastava kokkuleppe osalise nõusoleku saamist salastatud teabe avalikustamist või levitamist käsitleva otsuse kooskõlas allikakontrolli põhimõttega, mis on määratletud tema julgeolekualastes eeskirjades.

3. Lõigete 1 ja 2 rakendamisel ei ole üldine avalikustamine võimalik, kui kokkuleppe osalised ei ole leppinud kokku kehtestada teatavaid teabekategooriaid käsitlevat ja nende talitlusnõuetega seotud korda.

Artikkel 6

Kokkuleppe osalistel ja artiklis 3 määratletud organitel peavad olema julgeolekuorganisatsioon ja julgeolekuprogrammid, mis põhinevad sellistel julgeolekupõhimõtetel ja julgeoleku miinimumstandarditel, mida rakendatakse artiklite 11 ja 12 kohaselt loodavates kokkuleppe osaliste julgeolekusüsteemides, eesmärgiga tagada, et käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe suhtes kohaldatakse võrdväärse tasemega kaitset.

Artikkel 7

1. Kokkuleppe osalised tagavad, et kõik isikud, kellel on oma ametiülesannete täitmiseks vaja juurdepääsu või kelle ülesannetega võib kaasneda juurdepääs vastavalt käesolevale kokkuleppele edastatud või vahetatud salastatud teabele, peavad enne, kui neile antakse luba sellisele teabele juurdepääsuks, läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

2. Julgeolekukontrolli kord peab olema selline, et selle alusel on võimalik otsustada, kas isikule võib tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes anda juurdepääsu salastatud teabele.

Artikkel 8

Kokkuleppe osalised annavad vastastikust abi käesolevas kokkuleppes sätestatud salastatud teabe julgeoleku ja ühist huvi pakkuvates julgeolekuküsimustes. Artiklis 11 määratletud asutused viivad läbi vastastikuseid julgeolekualaseid konsultatsioone ja kontrolle, et hinnata julgeolekukorralduste tõhusust oma vastutusalas, mis määratakse artiklitega 11 ja 12.

Artikkel 9

1. Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel

ELi puhul

saadetakse kogu post nõukogule järgmisel aadressil:

Council of the European Union

Chief Registry Officer

Rue de la Loi/Wetstraat, 175

B-1048 Brussels

Nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) edastab kogu posti liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile, kui lõikest 2 ei tulene teisiti.

Islandi Vabariigi puhul

saadetakse kogu post Islandi Vabariigi Välisministeeriumi poliitikaosakonna juhatajale, vajaduse korral Islandi Vabariigi esinduse kaudu Euroopa Liidu juures järgmisel aadressil:

Mission of Iceland to the European Union

Registry Officer

Rond Point Schuman 11

B-1040 Brussels

2. Erandkorras võib ühe kokkuleppe osalise saadetud posti, millele on juurdepääs üksnes kõnealuse kokkuleppe osalise teatavatel pädevatel ametnikel, organitel või teenistustel, adresseerida funktsionaalsetel põhjustel teise kokkuleppe osalise teatavatele pädevatele ametnikele, organitele või teenistustele, kes on konkreetselt vastuvõtjateks määratud ja kellel on sellisele postile ainuke juurdepääs, võttes arvesse nende pädevust ja vastavalt põhjendatud teadmisvajaduse põhimõttele. EL osas edastatakse selline post nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) kaudu.

Artikkel 10

Islandi Vabariigi Välisministeeriumi kantsler ning nõukogu ja Euroopa Komisjoni peasekretärid kontrollivad käesoleva kokkuleppe rakendamist.

Artikkel 11

Käesoleva kokkuleppe rakendamiseks:

1.	Islandi Vabariigi Välisministeerium, mis tegutseb Islandi Vabariigi valitsuse nimel ja alluvuses, vastutab Islandi Vabariigile käesoleva kokkuleppe kohaselt edastatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajalike julgeolekukorralduste väljatöötamise eest.

2.	Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo vastutab nõukogu peasekretäri juhtimisel ja eest, tegutsedes nõukogu nimel ja alluvuses käesoleva kokkuleppe kohaselt ELile edastatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajalike julgeolekukorralduste väljatöötamise eest.

3.	Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraat, mis tegutseb Euroopa Komisjoni nimel ja alluvuses, vastutab käesoleva kokkuleppe kohaselt Euroopa Komisjonis ja selle ametiruumides edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajalike julgeolekukorralduste väljatöötamise eest.

Artikkel 12

Julgeolekukorraldustes, mis kehtestatakse artikli 11 kohaselt kolme asjaomase julgeolekuküsimuste eest vastutava asutuse kokkuleppel, sätestatakse käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe vastastikuse kaitse standardid. ELi puhul peab need standardid heaks kiitma nõukogu julgeolekukomitee.

Artikkel 13

Artiklis 11 määratletud julgeolekuküsimuste eest vastutavad asutused kehtestavad korra, mida tuleb järgida käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe tõestatud või oletatava ohus olemise korral.

Artikkel 14

Enne käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe kokkuleppe osalistele edastamist peavad artiklis 11 määratletud julgeolekuküsimuste eest vastutavad asutused kokku leppima, et vastuvõttev kokkuleppe osaline suudab käesolevale kokkuleppele vastavat teavet kaitsta ja turvata kooskõlas artiklite 11 ja 12 kohaselt kehtestatud korraga.

Artikkel 15

Käesolev kokkulepe ei takista kokkuleppe osalistel sõlmida muid käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe edastamise või vahetamisega seotud lepinguid, tingimusel et need ei ole vastuolus käesoleva kokkuleppe sätetega.

Artikkel 16

Kõik käesoleva kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad lahkarvamused ELi ning Islandi Vabariigi vahel lahendatakse kokkuleppe osaliste vaheliste läbirääkimiste teel.

Artikkel 17

1. Käesolev kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui kokkuleppe osalised on teatanud teineteisele selleks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolevat kokkulepet võib selle võimalikuks muutmiseks üle vaadata kummagi kokkuleppe osalise taotluse korral.

3. Kõik muudatused tehakse käesolevasse kokkuleppesse kirjalikult kokkuleppe osaliste ühisel kokkuleppel. Need jõustuvad pärast lõikes 1 sätestatud vastastikust teatamist.

Artikkel 18

Kumbki kokkuleppe osaline võib käesoleva kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele kokkuleppe osalisele. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine kokkuleppe osaline on denonsseerimiskirja kätte saanud, kuid see ei mõjuta käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt juba võetud kohustusi. Eelkõige jätkatakse kogu käesoleva kokkuleppe kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitsmist kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.

Sõlmitud Luxembourgis kaheteist kümnendal juunil 2006. aastal kahes ingliskeelses eksemplaris.

Islandi Vabariigi nimel

Euroopa Liidu nimel

6.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 184/38

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2006/468/ÜVJP,

5. juuli 2006,

millega uuendatakse Sudaani määratud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi ja vaadatakse need üle

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. juulil 2005 vastu ühismeetme 2005/556/ÜVJP Euroopa Liidu eriesindaja nimetamise kohta Sudaani. (1)

(2)	Euroopa Liit on võtnud algusest peale diplomaatilisel ja poliitilisel tasandil aktiivselt osa rahvusvahelistest jõupingutustest Darfuri kriisi ohjeldamisel ja lahendamisel.

(3)

Liit soovib tugevdada oma poliitilist rolli kriisis, millega on seotud suur hulk kohalikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi osalejaid ning säilitada kooskõla ühelt poolt Aafrika Liidu juhitavale kriisiohjamisele Darfuris antava liidu abi ja teiselt poolt Sudaaniga arendatavate üldiste poliitiliste suhete vahel, sealhulgas seoses üldise rahukokkuleppe rakendamisega Sudaani valitsuse ning Sudaani rahvavabastusliikumise/armee (SPLM/A) vahel.

(4)

Sudaani valitsus ja Sudaani vabastusliikumine/armee (SLM/A) sõlmisid 5. mail 2006. aastal Abujas Darfuri rahukokkuleppe. Liit töötab rahukokkuleppe täieliku ja kiire rakendamise nimel, mis on eeltingimuseks kestvale rahule ja turvalisusele ning miljonite inimeste kannatuste lõppemisele Darfuris. Euroopa Liidu eriesindaja ülesannete puhul tuleks võtta täielikult arvesse ELi rolli rahulepingu rakendamisel, sealhulgas seoses Darfur-Darfur dialoogi arendamise ja konsultatsiooniprotsessiga.

(5)	Liit on andnud Aafrika Liidu missioonile Sudaani Darfuri piirkonnas (AMIS) planeerimis- ja juhtimistoetuse, rahastamise ning logistika vallas märkimisväärsel hulgal abi.

(6)

Aafrika Liit on väljendanud vajadust märkimisväärselt tugevdada missiooni AMIS seoses täiendavate ülesannetega, mida missioon peab täitma seoses Darfuri rahulepingu rakendamisega, suurendades selleks AMISes täiendavalt sõjaväe- ja tsiviilpolitseinike arvu, parandades logistikat ja üldist suutlikkust. Nõukogu nõustus 15. mail 2006 Euroopa Liidu tsiviil-sõjalise toetustegevuse pikendamisega Aafrika Liidu missiooni toetamiseks Sudaani Darfuri piirkonnas. Seetõttu on jätkuvalt nõutav asjakohane poliitiline koostöö Aafrika Liidu ja Sudaani valitsusega ning konkreetne kooskõlastamisvõime.

(7)	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu võttis 31. märtsil 2005 vastu resolutsiooni 1593 (2005) rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruande kohta, mis käsitleb rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumisi Darfuris.

(8)

Pideva kohaloleku sisseseadmine Khartoumis võimaldaks tugevdada kontakte ELi eriesindaja ning Sudaani valitsuse, Sudaani poliitiliste parteide, AMISe peakorteri, ÜRO ja selle agentuuride ja diplomaatiliste esinduste vahel ning võimaldaks samuti hindamiskomitee ja sellega seotud töörühmade või komisjonide paremat järelevalvet ning neis osalemist. See teeks samuti võimalikuks olukorra täpsema jälgimise Ida-Sudaanis ning korrapäraste kontaktide säilitamise Lõuna-Sudaani valitsuse ja SPLMiga.

(9)	Sudaani määratud ELi eriesindaja volitusi tuleks seetõttu muuta ja pikendada ning volituste kehtivusaeg tuleks viia vastavusse muude ELi eriesindajate volitustega. Sellest tulenevalt tuleks ühismeede 2005/556/ÜVJP kehtetuks tunnistada.

(10)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ÜVJP eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse Sudaani määratud Euroopa Liidu eriesindaja Pekka HAAVISTO volitusi kuni 28. veebruarini 2007.

Artikkel 2

ELi eriesindaja volituste aluseks on Euroopa Liidu poliitilised eesmärgid Sudaanis, eelkõige:

abistada rahvusvahelise üldsuse osana tehtavate jõupingutuste abil ning Aafrika Liitu ja ÜROd toetades Sudaani parteidel, Aafrika Liidul ja ÜROl ellu viia Darfuri rahukokkulepet, samuti aidata kaasa üldise rahukokkuleppe rakendamisele ja edendada Lõuna-Lõuna dialoogi, võttes täiel määral arvesse nende küsimuste piirkondlikke mõjusid ning Aafrika enda vastutuse põhimõtet, ja

b)	tagada, et liidu osalus Aafrika Liidu missioonis Sudaani Darfuri piirkonnas (AMIS) oleks maksimaalselt tõhus ja nähtav.

Artikkel 3

1. Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindaja volitused järgmised:

a)	olla ühenduses Aafrika Liidu, Sudaani valitsuse, Darfuri relvastatud rühmituste ja teiste Sudaani osapoolte ja valitsusväliste organisatsioonidega ning säilitada tihe koostöö ÜRO ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste osalejatega, et edendada liidu poliitilisi eesmärke;

b)	esindada liitu Darfur-Darfur dialoogis, ühiskomitee kõrgetasemelistel kohtumistel ning vajadusel muudel asjakohastel kohtumistel;

c)	esindada võimalusel liitu üldise rahukokkuleppe ja Darfuri rahukokkuleppe hindamiskomisjonides;

d)	jälgida Sudaani valitsuse ja Idarinde vaheliste läbirääkimiste arengut ning esindada liitu sellistel läbirääkimistel, kui osapooled ja vahendaja seda taotlevad;

e)	tagada kooskõla Darfuris läbiviidavale kriisiohjamisele antava liidu abi ja Sudaaniga arendatavate liidu üldiste poliitiliste suhete vahel;

seoses inimõigustega, sealhulgas laste ja naiste õigustega, ning karistamatuse vastase võitlusega Sudaanis jälgida olukorda ning säilitada korrapäraseid kontakte Sudaani ametiasutuste, Aafrika Liidu ja ÜROga, eelkõige ÜRO Inimõiguste Ülemkomissari Ametiga, piirkonnas tegutsevate inimõiguste vaatlejatega ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Prokuratuuriga.

2. Oma volituste täitmiseks ELi eriesindaja muu hulgas:

a)	säilitab ülevaate kõigi liidu tegevuste üle;

b)	tagab liidu osaluse koordineerituse ja ühtsuse AMISes;

c)	toetab poliitilist protsessi ning üldise rahukokkuleppe ja Darfuri rahukokkuleppe rakendamisega seotud tegevusi ja

d)	jälgib ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide, eelkõige resolutsioonide 1556 (2004), 1564 (2004), 1591 (2005), 1593 (2005), 1672 (2006) ja 1679 (2006) järgimist Sudaani osapoolte poolt ning annab selle kohta aru.

Artikkel 4

1. ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt. ELi eriesindaja annab kõigist kulutustest aru komisjonile.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

3. ELi eriesindaja annab poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aru olukorra kohta Darfuris, eelkõige Darfuri rahukokkuleppe rakendamise ja AMISele antava liidu abi kohta ning samuti olukorra kohta Sudaanis tervikuna.

Artikkel 5

1. ELi eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikuks 18. juuli 2006 kuni 28. veebruar 2007 on 1 030 000 eurot.

2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summadest, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele, välja arvatud asjaolu, et ettemaksed ei jää ühenduse omandisse.

3. Kulutuste haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. Kulutusi rahastatakse alates 18. juulist 2006.

4. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas ELi eriesindajale vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 6

1. Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, saades abi peasekretärilt/kõrgelt esindajalt ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. ELi eriesindaja teavitab eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna lõplikust koosseisust.

2. Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku mõne ametiisiku tööle lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või Euroopa Liidu institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde tööle lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või Euroopa Liidu institutsioon.

3. Kõik A-kategooria ametikohad, mida lähetamine ei hõlma, kuulutatakse vastavalt vajadusele välja nõukogu peasekretariaadi poolt ning neist teatatakse liikmesriikidele ning Euroopa Liidu institutsioonidele, et värvata tööle parima kvalifikatsiooniga kandidaate.

4. ELi eriesindaja missiooni ja tema töötajaskonna moodustamiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja muud tagatised määratakse kindlaks poolte vahel. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 7

1. Liidu osaluse koordineerimisel AMISes aitab ELi eriesindajat Addis Abebas loodud eriesindaja alluvuses tegutsev ajutine koordineerimisüksus (ELi eriesindaja büroo), nagu on osutatud 18. juuli 2005. aasta ühismeetme 2005/557/ÜVJP Aafrika Liidu missiooni Sudaani Darfuri piirkonnas toetava Euroopa Liidu tsiviil-sõjalise toetustegevuse kohta (2) artikli 5 lõikes 2.

2. ELi eriesindaja büroo koosseisu Addis Abebas kuuluvad poliitiline nõunik, kõrgem sõjaline nõunik ja politseinõunik.

3. ELi eriesindaja büroo politseinõunik ja sõjaline nõunik tegutsevad ELi eriesindaja nõunikena vastavalt lõikes 1 osutatud liidu toetustegevuse politsei- ja sõjalises valdkonnas. Nende ülesannete täitmisel annavad nad aru ELi eriesindajale.

4. Politseinõunik ja sõjaline nõunik ei võta ELi eriesindajalt vastu lõikes 1 osutatud liidu toetustegevusega politsei- ja sõjalises valdkonnas seotud kulutuste haldamist käsitlevaid juhiseid. ELi eriesindaja ei kanna selles osas vastutust.

5. Khartoumis asutatakse ELi eriesindaja büroo, mille koosseisu kuuluvad poliitiline nõunik ning vajalikud haldustöötajad ja logisitikaalane abipersonal. Khartoumi büroo kasutab ELi eriesindaja Addis Abebas asuva büroo tehnilisi eriteadmisi sõjalises ja politseivaldkonnas.

Artikkel 8

Üldjuhul annab ELi eriesindaja isiklikult aru peasekretärile/kõrgele esindajale ja poliitika- ja julgeolekukomiteele ning ta võib aru anda ka asjaomasele töörühmale. Korrapärased kirjalikud aruanded saadetakse peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja ning poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel aru anda üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 9

Euroopa Liidu välistegevuse järjepidevuse tagamiseks kooskõlastatakse ELi eriesindaja tegevus peasekretäri/kõrge esindaja, eesistujariigi ja komisjoni tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid infotunde liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning missiooni juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 10

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle järjepidevus Euroopa Liidu teiste meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab 2006. aasta novembri keskpaigaks peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile üksikasjaliku aruande volituste rakendamise kohta. See aruanne on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. ELi eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi nõukogu otsuse vastuvõtmiseks volituste pikendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 11

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval. Seda kohaldatakse alates 18. juulist 2006.

Ühismeede 2005/556/ÜVJP tunnistatakse alates 18. juulist 2006 kehtetuks.

Artikkel 12

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 5. juuli 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

P. LEHTOMÄKI

(1) ELT L 188, 20.7.2005, lk 43.

(2) ELT L 188, 20.7.2005, lk 46.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 184

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 6. juuli 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1021/2006, 5. juuli 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1022/2006, 5. juuli 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1071/2005, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2826/2000 (põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul) üksikasjalikud rakenduseeskirjad	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1023/2006, 5. juuli 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 958/2003, millega sätestatakse nõukogu otsuse 2003/286/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teatavatele Bulgaaria Vabariigist pärit teraviljatoodetele ühenduse tariifikvootide kujul antavate soodustustega ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2809/2000	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1024/2006, 5. juuli 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 573/2003, millega sätestatakse nõukogu otsuse 2003/18/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teatavatele Rumeeniast pärit teraviljatoodetele ühenduse tariifikvootide kujul antavate soodustustega ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2809/2000	7
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1025/2006, 5. juuli 2006, millega kehtestatakse lõplik toetusemäär ning protsendimäär, mille ulatuses antakse välja B-süsteemi ekspordilitsentse puu- ja köögiviljasektoris (tomatid, apelsinid, sidrunid ja õunad)	9
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1026/2006, 5. juuli 2006, millega määratakse kindlaks jaotuskoefitsient kohaldamiseks ühenduse tariifikvoodi raames määrusega (EÜ) nr 969/2006 ettenähtud kolmandatest riikidest pärit maisi importimisel	11
	*	Euroopa keskpanga määrus (EÜ) nr 1027/2006, 14. juuni 2006, statistikaaruandluse nõuete kohta seoses postipankadega, mis võtavad vastu hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt (EKP/2006/8)	12

	Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
*	Nõukogu otsus, 21. november 2005, salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi vahel	34
	Kokkulepe Islandi Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta	35
*	Nõukogu ühismeede 2006/468/ÜVJP, 5. juuli 2006, millega uuendatakse Sudaani määratud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi ja vaadatakse need üle	38

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	67,5
	204	28,7
	999	48,1
0707 00 05	052	81,0
0707 00 05	999	81,0
0709 90 70	052	91,1
0709 90 70	999	91,1
0805 50 10	388	56,4
	528	55,5
	999	56,0
0808 10 80	388	84,2
	400	113,4
	404	102,8
	508	86,5
	512	76,0
	524	54,3
	528	78,9
	720	115,7
	800	145,8
	804	97,3
	999	95,5
0808 20 50	388	112,2
	512	95,3
	528	84,9
	720	39,0
	999	82,9
0809 10 00	052	190,0
0809 10 00	999	190,0
0809 20 95	052	314,6
	068	107,3
	608	218,2
	999	213,4
0809 40 05	624	146,3
0809 40 05	999	146,3

Toode	Toetusemäär (EUR/t, neto)	Protsendimäär, mille ulatuses antakse välja litsentse taotletud koguste suhtes
Tomatid	30	100 %
Apelsinid	39	100 %
Sidrunid	60	100 %
Õunad	33	100 %

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 5. mai 2006, Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	25
	Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vaheline lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev leping	26