1.7.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 178/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 950/2006,

28. juuni 2006,

milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 40 lõike 1 punkti e alapunkti iii ja punkti f ning artiklit 44,

ning arvestades järgmist:

(1)

23. juunil 2000 (2) Cotonous allkirjastatud ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu (edaspidi AKV-EÜ partnerlusleping) V lisaga liidetud protokolli nr 3 AKV riikidest pärit suhkru kohta (edaspidi AKV protokoll) artikli 1 lõike 1 kohaselt ning Euroopa Majandusühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud roosuhkrut käsitleva kokkuleppe (3) (edaspidi Indiaga sõlmitud kokkulepe) artikli 1 lõike 1 kohaselt kohustub ühendus ostma ja importima tagatud hindadega kindlad kogused AKV riikidest ja Indiast pärit roosuhkrut, mida kõnealused riigid kohustuvad talle tarnima.

(2)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 29 lõikega 4 nähakse ette, et imporditollimaksude kohaldamine rafineerimiseks ettenähtud roosuhkru suhtes, mis kuulub CN-koodi 1701 11 10 alla ja on pärit VI lisas loetletud riikidest, peatatakse lisakoguse suhtes, mida on vaja täiskoormusega rafineerimistehaste piisava varustatuse tagamiseks turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009.

(3)

Nõukogu 18. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2007/2000 (millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes, muudetakse määrust (EÜ) nr 2820/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1763/1999 ja (EÜ) nr 6/2000) (4) artikli 4 lõikega 4 nähakse ette, et CN-koodide 1701 ja 1702 alla kuuluvaid Albaaniast, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Montenegro, Serbia või Kosovo tolliterritooriumilt (5) pärit suhkrutooteid imporditaks tollimaksu nullmääraga. Nende kvootide avamise ja haldamise üksikasjalikud eeskirjad on kehtestatud komisjoni 30. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1004/2005, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Albaaniast, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Serbiast, Montenegrost ja Kosovost pärit suhkrutoodete tariifikvootide avamiseks ja haldamiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2007/2000 (6). Otstarbekuse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 1004/2005 kehtetuks tunnistada ja koondada ühtsesse teksti kõik suhkrutoodete importi ja rafineerimist käsitlevad eeskirjad.

(4)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt (7) endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel sõlmitud ja 1. jaanuaril 2006. aastal jõustunud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu artikli 27 lõike 2 teises lõigus on sätestatud, et ühendus kohaldab endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit ja kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvate põllumajandustoodete suhtes tollimaksuvaba importi ühendusse 7 000 tonni suuruse (netomass) aastase tariifikvoodi piires. See kvoot avati alates 1. jaanuarist 2006 komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2151/2005, milles sätestatakse endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit suhkrutoodete tariifikvoodi avamise ja haldamise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt (8) endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelisele stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule. Otstarbekuse huvides tuleks käesoleva määrusega kehtestada selle kvoodi avamise ja haldamise üksikasjalikud eeskirjad alates 1. jaanuarist 2007. Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 2151/2005 alates sellest kuupäevast kehtetuks tunnistada.

(5)	Turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 on määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 29 kohaste rafineerimissektori traditsiooniliste tarnevajaduste haldamiseks vaja eri rakendussätteid. Seega on soovitav piirata käesoleva määruse kohaldamine nende turustusaastatega.

(6)

Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, tuleb käesoleva määruse raames välja antud impordilitsentside suhtes kohaldada komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (9) samuti suhkrusektori üksikasjalikke erieeskirju, mis kehtestati komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud eeskirjad kaubavahetuse osas kolmandate riikidega suhkrusektoris (10) (uus määrus kaubavahetuse haldamise kohta kolmandate riikidega). Käesoleva määrusega kehtestatud impordi haldamise lihtsustamiseks ja iga-aastastest kogustest kinnipidamise tagamiseks tuleks vastu võtta valge suhkru ekvivalendina väljendatud toorsuhkru impordilitsentside väljaandmise erieeskirjad.

(7)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 30 lõikega 2 nähakse ette, et tagatud hindadega suhkru impordilitsentside taotlustega koos tuleb esitada päritoluriigi välja antud ekspordilitsents, mis tagab suhkru vastavuse asjaomaste kokkulepetega ette nähtud sätetele. Et tagada Serbia, Montenegro ja Kosovo territooriumidel suhkrusektori kestev areng ning arvestades tariifikvoodi suhteliselt suurt kogust, tuleks kehtestada tariifikvoodi raames imporditava suhkru puhul ka ekspordilitsentside kord. Seepärast tuleks kindlaks määrata kõnealuse litsentsi vorm ja esitus ning kasutamise kord.

(8)

Kuna määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 28 viidatud üldiste tariifikvootide puhul ei ole nähtud ette nende koguste ületamist, tuleb kõigi koguste suhtes, mis valge suhkru ekvivalendiks ümberarvestatuna ületavad impordilitsentsil märgitud koguseid, kohaldada täies ulatuses ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(9)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 29 lõigetega 1 ja 2 määratakse kindlaks rafineerimissektori traditsioonilised tarnevajadused liikmesriigiti. Selleks et tagada impordilitsentside kättesaadavus asjaomaste liikmesriikide täiskoormusega rafineerimistehastele ning nimetatud lõigetes osutatud koguste kohta ja selleks, et vältida kuritarvitamist, mis võimaldab litsentsidega kauplemist, on soovitav ette näha, et rafineerimiseks ettenähtud suhkru impordilitsentse võetakse vastu ainult asjaomase liikmesriigi täiskoormusega rafineerimistehastelt ning kuupäevani, mis on kindlaks määratud soodussuhkru alusel.

(10)

AKV protokollis ja Indiaga sõlmitud kokkuleppes osutatud soodussuhkru puhul tuleks tarneperioodide kohaldamisel lubada teatavat hälvet, arvestades, et suhkrupartii laadimise ja tarnimise vahel võivad tekkida ettenägematud viivitused. Lisaks tuleks selle suhkru puhul, mis asjaomaste lepingute kohaselt on seotud tarnekohustuste ja mitte tariifikvootidega, vastavalt kehtivatele kaubandustavadele ette näha teatav hälve tarneperioodi jooksul ja selle perioodi alguskuupäeval tarnitava üldkoguse suhtes.

(11)	AKV protokolli artiklis 7 ja Indiaga sõlmitud kokkuleppe artiklis 7 on kehtestatud sätted, mida kohaldatakse juhul, kui riik ei tarni kokkulepitud kogust tarneperioodi jooksul. Nimetatud sätete kohaldamiseks on vaja kindlaks määrata meetodid soodussuhkru partii tarnekuupäeva kehtestamiseks.

(12)

Vajaduse korral kohaldatakse AKV-EÜ partnerluslepingu V lisas esitatud protokolli nr 1 artiklis 14 või määruse (EÜ) nr 2007/2000 artikli 2 lõikes 1 või komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (11) artiklis 47 sisalduvaid päritolutõendit käsitlevaid sätteid käesoleva määruse alusel imporditud toodete puhul.

(13)

Pärast Austria, Rootsi, Soome, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Tšehhi Vabariigi ja Ungari Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga ja seoses üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV alusel toimunud läbirääkimiste tulemusega on ühendus kohustunud importima kolmandatest riikidest teatava koguse rafineerimiseks ettenähtud toor-roosuhkrut, mille suhtes kohaldatav tollimaks on 98 eurot tonni kohta.

(14)

Selleks et järgida nõukogu 18. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1095/96 (vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta) (12) artiklis 1 ette nähtud traditsioonilisi imporditariifikvootide koguseid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1095/96 artikli 1 lõikes 1 osutatud CXL-loendisse (Euroopa ühendused), tuleks 96 801 tonni suurune kvoot alates 1. juulist 2006 päritoluriikide vahel jagada varasemat jaotuspõhimõtet kasutades.

(15)	Arvestades, et 2006/2007. turustusaasta kestab 15 kuud, tuleks iga-aastaseid tariifikvoote selleks turustusaastaks kohandada.

(16)

Selleks et tagada soodusimpordi tõhus haldamine käesoleva määruse alusel, on vaja võtta meetmed, mis võimaldaksid liikmesriikidel asjaomaste andmete kohta arvestust pidada ja neid komisjonile edastada. Kontrolli tõhustamiseks tuleks iga-aastase tariifikvoodiga hõlmatud või sooduslepingu alusel toimuvat toodete importi kontrollida vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 308 lõikele d.

(17)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

1.   Käesolevas määruses sätestatakse turustusaastateks 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi jaoks, millele osutatakse:

a)	AKV protokolli artikli 1 lõikes 1;

b)	Indiaga sõlmitud kokkuleppe artikli 1 lõikes 1;

c)	määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 26 lõigetes 2 ja 3;

d)	määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 29 lõikes 4;

e)	määruse (EÜ) nr 1095/96 artiklis 1 osutatud CXL-loendis (Euroopa ühendused);

f)	määruse (EÜ) nr 2007/2000 artikli 4 lõikes 4;

g)	endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu artikli 27 lõikes 2.

2.   Lõike 1 punktides c–g osutatud kogused (edaspidi “tariifikvoodid”) ja sama lõike punktides a ja b osutatud meetmed (edaspidi “tarnekohustused”) kannavad turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 I lisas toodud järjekorranumbreid.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	AKV/India suhkur — CN-koodi 1701 alla kuuluv suhkur, mis on pärit määruse (EÜ) nr 318/2006 VI lisas osutatud riikidest ja imporditud ühendusse AKV protokolli või Indiaga sõlmitud kokkuleppe alusel;

b)	lisasuhkur — lisakogus, millele osutatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 29 lõikes 4 ning mille puhul CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluva ja sama määruse VI lisas osutatud riikidest pärit rafineerimiseks ettenähtud roosuhkru imporditollimaksu kohaldamine on peatatud;

c)	CXL kontsessioonisuhkur — määruse (EÜ) nr 1095/96 artikli 1 lõikes 1 osutatud CXL-loendis (Euroopa ühendused) osutatud toor-roosuhkur;

d)

Balkani suhkur — CN-koodide 1701 ja 1702 alla kuuluvad suhkrutooted, mis on pärit Albaaniast, Bosniast ja Hertsegoviinast, Serbiast, Montenegrost, Kosovost või endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja imporditud ühendusse määruse nr 2007/2000 ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu alusel;

e)	erakorraline importsuhkur — tooted, millele osutatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 26 lõikes 2;

f)	tööstuslik importsuhkur — tooted, millele osutatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 26 lõikes 3;

g)

AKV protokoll — 23. juunil 2000 Cotonous allkirjastatud ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu (edaspidi AKV-EÜ partnerlusleping) V lisaga liidetud protokoll nr 3 AKV riikidest pärit suhkru kohta;

h)	Indiaga sõlmitud kokkulepe — Euroopa Majandusühenduse ja India vahel sõlmitud roosuhkrut käsitlev kokkulepe;

i)	tarneperiood — periood, mis on määratletud AKV protokolli artiklis 4 ja Indiaga sõlmitud kokkuleppe artiklis 4;

j)	partii — kindlaksmääratud laeval olev suhkrukogus, mis Euroopa Ühenduse sadamas tegelikult maha laaditakse;

k)	tel quel-mass — suhkru mass töötlemata kujul;

l)	märgitud polarisatsioonikraad — imporditud toorsuhkru tegelik polarimeetri näit, mida vajaduse korral kontrollivad riikide pädevad asutused ja mida väljendatakse kraadides kuue kümnendkohani ümardatult;

m)	tööpäev — komisjoni tööpäev vastavalt nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artiklile 2; (13)

n)	rafineerimine — toorsuhkru töötlemine valgeks suhkruks, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 2, samuti valge pakendamata suhkru igasugune samaväärne töötlemine;

o)	täiskoormusega rafineerimistehased — rafineerimistehased, millele osutatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 2 punktis 13.

II PEATÜKK

IMPORDILITSENTSID

Artikkel 3

Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, tuleb toodete importimisel artikli 1 kohaselt esitada impordilitsents, mis on välja antud vastavalt määrustele (EÜ) nr 1291/2000 ja (EÜ) nr 951/2006.

Artikkel 4

1.   Impordilitsentsi taotlused esitatakse liikmesriikide pädevatele asutustele.

2.   Impordilitsentsi taotlused esitatakse igal nädalal esmaspäevast reedeni alates käesoleva artikli lõikes 5 osutatud kuupäevast kuni artikli 5 lõike 3 teises lõigus osutatud litsentside väljaandmise peatamiseni.

Taotleja esitab impordilitsentsi taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus ta on käibemaksukohustuslasena registreeritud.

Taotleja võib esitada ainult ühe taotluse nädalas iga järjekorranumbri kohta. Kui taotleja esitab ühe konkreetse nädala jooksul järjekorranumbri kohta rohkem kui ühe taotluse, lükatakse tagasi selle taotleja kõik asjaomasel nädalal selle järjekorranumbri kohta esitatud taotlused ja taotluste esitamise hetkeks saadud tagatised antakse asjaomasele liikmesriigile.

3.   Impordilitsentsi taotluse ja impordilitsentsi lahtrisse 20 kantakse üks järgmistest kannetest: “rafineerimiseks ettenähtud suhkur” või “rafineerimiseks mitte ettenähtud suhkur”. Kanne ei ole seotud CN-koodiga, millele taotletakse litsentsi või mille all suhkrut imporditakse.

4.   Impordilitsentsi taotlustele lisatakse:

a)	tõend selle kohta, et taotleja on esitanud tagatise suurusega 20 eurot tonni kohta litsentsi lahtris 17 osutatud suhkrukoguse ulatuses;

b)	rafineerimiseks ette nähtud suhkru puhul määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 17 kohaselt heakskiidetud suhkrutootja kinnitus, et ta tagab asjaomase suhkru rafineerimise enne impordilitsentsi kehtivuse lõppemisele järgneva kolmanda kuu lõppu.

5.   Tariifikvootide puhul algab esimene impordilitsentside taotluste esitamise periood asjaomase kvoodi avamise päeval.

AKV/India suhkru puhul algab impordilitsentside taotluste esitamise periood eelmise tarneperioodi 10. juunile eelneval esmaspäeval. Kui ühe ekspordiriigi puhul on jõutud teatava tarneperioodi piirmäärani, algab esimene impordilitsentside taotluste esitamise periood vastava riigi osas järgmiseks tarneperioodiks 6. maile eelneval esmaspäeval.

Artikkel 5

1.   Iga nädala esimesel tööpäeval teatavad liikmesriigid komisjonile, millise valge suhkru või vajaduse korral valge suhkru ekvivalendina väljendatud toorsuhkru koguse suhtes on eelmisel nädalal esitatud artikli 10 lõike 2 kohaselt vastuvõetavad impordilitsentside taotlused, mille suhtes on vajaduse korral kohaldatud heakskiidumäära.

Taotletavad kogused liigitatakse kaheksakohaliste CN-koodide kaupa, täpsustades asjaomase turustusaasta või tarneperioodi, kogused päritoluriikide kaupa ning selle, kas tegemist on litsentsitaotlusega rafineerimiseks ettenähtud suhkru jaoks või rafineerimiseks mitte ettenähtud suhkru jaoks. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ka sel puhul, kui ühtegi impordilitsentsi taotlust ei esitata.

2.   Komisjon koostab iganädalase arvestuse kogustest, mille kohta on esitatud impordilitsentside taotlused.

3.   Kui litsentsitaotlusi esitatakse nii palju, et see AKV/India suhkru või mõne muu suhkru tariifikvoodi puhul saavutab artikliga 12 riigiti kindlaksmääratud tarnekohustuse määra või ületab seda, määrab komisjon kindlaks jaotusmäära, mida liikmesriigid kohaldavad iga taotluse puhul võrdeliselt saadaoleva kogusega.

Komisjon teatab liikmesriikidele, et kuna vastav piirmäär on saavutatud, siis asjaomase tarnekohustuse või tariifikvoodi kohaseid litsentsitaotlusi enam vastu ei võeta.

Kui AKV/India suhkru tarnekohustust asjaomase riigi puhul ületatakse 5 % või vähem tarnekohustusest ja vähem kui 5 000 tonni, kohaldatakse selle riigi suhtes 100 % määra.

4.   Juhul kui komisjon on liikmesriikidele teatanud, et litsentsitaotluste vastuvõtmise piirmäär on saavutatud ning kui lõikes 2 osutatud arvestus näitab, et AKV/India suhkru tarnekohustuse või muude suhkru tariifikvootide osas on veel saadaolevaid koguseid, teatab komisjon liikmesriikidele, et asjaomane piirmäär ei ole saavutatud.

Artikkel 6

1.   Litsentsid antakse välja kolmandal tööpäeval pärast artikli 5 lõikes 1 osutatud teavitamist. Väljastatavate koguste osas võtavad liikmesriigid vajaduse korral arvesse jaotusmäära, mille komisjoni on ettenähtud ajavahemiku jooksul kindlaks määratud vastavalt eespool nimetatud artikli lõikele 3.

2.   Tariifikvootide puhul kehtivad litsentsid asjaomase turustusaasta lõpuni.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile iga nädala esimesel tööpäeval iga tariifikvoodi või tarnekohustuse ning päritoluriigi kohta suhkrukoguse, mille kohta on eelmisel nädalal välja antud impordilitsentsid, eristades rafineerimiseks ettenähtud ja rafineerimiseks mitte ettenähtud suhkrut.

4.   Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 9 kohase impordilitsentsi loovutamise korral teavitab loovutaja viivitamatult litsentsi välja andnud liimesriigi pädevat asutust. Impordi- ja rafineerimiskohustused ei ole loovutatavad.

5.   Rafineerimiseks mitte ettenähtud suhkru impordilitsentside puhul ja erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 35 lõikest 2:

a)	kui litsents tagastatakse selle välja andnud asutusele kehtivusaja esimese 60 päeva jooksul, vähendatakse tagatise tagastamatut osa 80 %;

b)	kui litsents tagastatakse selle välja andnud asutusele pärast kuuekümne esimest kehtivuspäeva või kuni kehtivusaja lõppemise päevani, vähendatakse tagatise tagastamatut osa 50 %.

6.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga nädala esimesel tööpäeval kogused, mille kohta on eelmisel nädalal litsentsid välja antud vastavalt käesoleva artikli lõikele 5. Artikliga 12 kindlaks määratud tarnekohustuste ja artiklites 19, 24 ja 28 osutatud tariifikvootide koguselistes piirides lisatakse käesoleva artikli lõike 5 kohaselt tagastatud litsentside kogused tarnekohustuste kogustele või asjaomasele tariifikvoodile.

Artikkel 7

1.   Iga liikmesriik peab arvestust artikli 6 lõikes 1 osutatud impordilitsentside alusel tegelikult imporditud valge suhkru ja toorsuhkru koguste üle, arvestades vajaduse korral toorsuhkru kogused märgitud polarisatsioonikraadi alusel ümber valge suhkru ekvivalendiks, rakendades määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa punkti II alapunktis 3 määratletud meetodit.

2.   Kui vabasse ringlusse suunamine ei leia aset impordilitsentsi välja andnud liikmesriigis, säilitab vabasse ringlusse suunav liikmesriik päritolusertifikaadi ja vajaduse korral täiendava dokumendi, mis on täidetud vastavalt artiklitele 22 ja 23, ja edastab nimetatud dokumentide koopiad impordilitsentsi välja andnud liikmesriigile.

3.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 50 lõikele 1 kohaldatakse asjaomases impordilitsentsis märgitud koguseid ületava tel quel-massiga valge suhkru, valge suhkru ekvivalendiks ümber arvestatud toorsuhkru või, CXL kontsessioonisuhkru puhul, tel quel-massiga toorsuhkru suhtes vabasse ringlusse lubamise kuupäeval kehtivat ühise tollitariifistiku tollimaksu täismäära, välja arvatud käesoleva määruse artikli 15 lõikes 3 osutatud juhtudel.

Artikkel 8

Liikmesriigid teatavad komisjonile iga tariifikvoodi ja tarnekohustuse ning iga päritoluriigi kohta:

a)	enne iga kuu lõppu kolmanda eelneva kuu jooksul tegelikult imporditud suhkrukogused väljendatuna tel quel-massina ja valge suhkru ekvivalendina;

b)

enne 1. märtsi ja eelneva turustusaasta või tarneperioodi kohta vajaduse korral: i) koguse, mis vastava turustusaasta jooksul tegelikult imporditi: — rafineerimiseks ettenähtud suhkruna, väljendatuna tel quel-massina ja valge suhkru ekvivalendina; — rafineerimiseks mitte ettenähtud suhkruna, väljendatuna tel quel-massina ja valge suhkru ekvivalendina; ii) tegelikult rafineeritud suhkru koguse, väljendatuna tel quel-massina ja valge suhkru ekvivalendina.

Artikkel 9

1.   Artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõigetes 3 ja 6 ja artiklis 8 osutatud teated edastatakse elektrooniliselt vormidel, mis komisjon on liikmesriikidele saatnud.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjoni taotluse korral talle üksikasjalikud andmed aastase tariifikvoodi ja sooduslepingute raames vabasse ringlusse lubatud toodete koguste kohta kuude jooksul, mis määratakse kindlaks vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 308 lõikele d.

III PEATÜKK

TRADITSIOONILISED TARNEVAJADUSED

Artikkel 10

1.   Erandina artikli 4 lõikest 1 ja liikmesriigiti kindlaks määratud koguste piirides, mille kohta võib välja anda rafineerimiseks ettenähtud suhkru impordilitsentse määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud traditsioonilise tarnevajaduse raames, võivad asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele esitada impordilitsentsi taotlusi rafineerimiseks ettenähtud suhkru kohta ainult:

a)	asjaomase liikmesriigi täiskoormusega rafineerimistehased kuni turustusaasta 30. juunini;

b)	ühenduse kõik täiskoormusega rafineerimistehased alates 30. juunist kuni turustusaasta lõpuni.

2.   Asjaomased liikmesriigid peavad arvestust rafineerimiseks ettenähtud suhkru impordilitsentside taotluste üle, välja arvatud taotlused, mille puhul kohaldatakse täismahus imporditollimaksu.

Piiramata käesoleva artikli lõike 3 ja artikli 5 lõike 3 kohaldamist, kui kogus, mille kohta konkreetses liikmesriigis on esitatud rafineerimiseks ettenähtud suhkru impordilitsentside taotlusi üheks turustusaastaks, on võrdne või ületab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kogust (välja arvatud taotlused, mille puhul kohaldatakse täismahus imporditollimaksu), teatab liikmesriik komisjonile, et tema impordi traditsiooniline tarnevajadus on saavutatud, ning määrab vajaduse korral kindlaks heakskiidumäära, mida kohaldada jooksval nädalal rafineerimiseks ette nähtud suhkru litsentsitaotluse puhul võrdeliselt saadaoleva kogusega.

3.   Piiramata artikli 5 lõike 3 kohaldamist, kui kogus, mille kohta on esitatud rafineerimiseks ettenähtud suhkru impordilitsentside taotlusi üheks turustusaastaks on võrdne või ületab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kogust (välja arvatud taotlused, mille puhul kohaldatakse täismahus imporditollimaksu), teatab komisjon liikmesriikidele, et impordi traditsiooniline tarnevajadus ühenduse tasemel on saavutatud.

Alates esimeses lõigus osutatud teatamise kuupäevast kuni asjaomase turustusaasta lõpuni võivad kõik huvitatud isikud taotleda rafineerimiseks ettenähtud suhkru litsentse, välja arvatud AKV/India suhkru puhul tarneperioodil, mis algab asjaomase turustusaasta käigus. Sel juhul esitatakse AKV/India rafineerimiseks ettenähtud suhkru impordilitsentside taotlused vastavalt lõike 1 punktile a ja nende üle peetakse arvestust järgmise turustusaasta traditsioonilise tarnevajaduse raames.

Artikkel 11

1.   Iga rafineerimiseks ettenähtud suhkru impordilitsentsi omanik esitab litsentsi väljastanud liikmesriigile kuue kuu jooksul pärast asjaomase impordilitsentsi kehtivusaja lõppu liikmesriiki rahuldava tõendi rafineerimise toimumise kohta. Kui suhkrut artikli 4 lõike 4 punktis b sätestatud aja jooksul ei rafineerita, tasub taotleja enne asjaomasele turustusaastale järgneva aasta 1. juunit 500 eurot iga rafineerimata suhkrutonni kohta, välja arvatud vääramatu jõu või erakorraliste tehniliste põhjuste puhul.

2.   Iga määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 17 kohaselt tunnustatud suhkrutootja teatab liikmesriigi pädevale asutusele enne asjaomasele turustusaastale järgneva aasta 1. märtsi suhkrukogused, mis ta asjaomasel turustusaastal rafineeris, täpsustades:

a)	suhkrukogused, mis vastavad rafineerimiseks ettenähtud suhkru impordilitsentsidele, märkides ära litsentside numbrid;

b)	ühenduses toodetud suhkrukogused, märkides ära suhkru tootnud tunnustatud ettevõtja;

c)	muud suhkrukogused, märkides ära nende päritolu.

3.   Iga tunnustatud suhkrutootja tasub enne asjaomasele turustusaastale järgneva aasta 1. juunit 500 eurot suhkrutonni kohta, kui:

a)	artikli 4 lõike 4 punktis b osutatud tähtajast ei peetud kinni;

b)	ta ei suuda pädevale asutusele tõestada, et käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud importsuhkur ei ole ette nähtud rafineerimiseks või, kui tegemist on rafineerimiseks ettenähtud suhkruga, ei rafineeritud seda erakorraliste tehniliste põhjuste või vääramatu jõu tõttu.

IV PEATÜKK

AKV/INDIA SUHKUR

Artikkel 12

1.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikele 2 määratakse tarnekohustuste kogused igale asjaomasele ekspordiriigile kindlaks vastavalt AKV protokolli artiklitele 3 ja 7, Indiaga sõlmitud kokkuleppe artiklitele 3 ja 7 ning käesoleva määruse artiklitele 14 ja 15.

2.   Tarnekohustuse kogused tarneperioodiks:

a)	määratakse esialgselt kindlaks enne asjaomase perioodi 1. maid;

b)	võetakse vastu enne asjaomase perioodi 1. veebruari;

c)	kohandatakse vastavalt vajadusele asjaomase tarneperioodi jooksul, kui see on vajalik täiendava teabe tõttu, eelkõige nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtude lahendamiseks.

Artiklis 5 osutatud impordilitsentside väljaandmisel arvesse võetavad tarnekohustused võrduvad käesoleva artikli lõikes 1 kindlaksmääratud kogustega ning vajaduse korral kohandatakse neid kooskõlas AKV protokolli artiklitega 3 ja 7 ning Indiaga sõlmitud kokkuleppe artiklitega 3 ja 7.

3.   Tarnekohustuste koguste kindlaksmääramisel arvestatakse:

a)	eelnevate tarneperioodide tegelikult registreeritud tarneid;

b)	koguseid, mille kohta on esitatud tõend vastavalt AKV protokolli artiklile 7 ja Indiaga sõlmitud kokkuleppe artiklile 7, et neid ei saadud kätte toimetada.

Juhul kui kogused, mille kohta impordilitsentsid välja anti, ületavad eelnevate tarneperioodide tegelikult registreeritud koguseid, lisatakse litsentside nimikogused, mille tegelikku importi ühenduses ei olnud võimalik kindlaks teha, esimese lõike punktis a osutatud kogustele, ilma et see piiraks pädevate asutuste läbiviidavaid uurimisi.

4.   Lõike 2 punktis c osutatud kohandused võivad hõlmata koguste ülekandeid kahe järjestikuse tarneperioodi vahel, kui see ei häiri määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 29 osutatud tarnekorda.

5.   Iga tarneperioodi jooksul imporditakse ekspordiriikidele kehtestatud tarnekohustuste kogused tarnekohustuste alusel imporditava AKV/India suhkruna tollimaksu nullmääraga.

Artikkel 13

1.   Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 40 osutatud AKV/India suhkru partii ametlik tarnekuupäev on tollile esitamise kuupäev (14).

Ametliku tarnekuupäeva tõendina esitatakse käesoleva määruse artikli 17 lõikes 1 või artikli 18 lõikes 2 osutatud täiendava dokumendi koopia.

2.   Erandina lõike 1 sätetest on juhul, kui importija esitab asjaomase laeva kapteni avalduse, millel on pädeva sadamaasutuse kinnitus ja mis annab teada, et partii on asjaomases sadamas mahalaadimiseks valmis, ametlik tarnekuupäev kuupäev, mil partii on vastavalt nimetatud avaldusele mahalaadimiseks valmis.

Artikkel 14

1.   Kui täielikult või osaliselt tarnekohustusega hõlmatud AKV/India suhkru kogus tarnitakse pärast asjaomase tarneperioodi lõppu, arvestatakse tarne sellest olenemata vastava perioodi sisse, kui asjaomane kogus laaditakse ekspordisadamas tavalist veoaega arvestades õigeaegselt.

Tavaline veoaeg päevades saadakse, kui kahte kõnealust sadamat eraldava tavateekonna pikkus meremiilides jagatakse 480ga.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata koguse suhtes, mille suhtes on AKV protokolli artikli 7 lõike 1 või 2 või Indiaga sõlmitud kokkuleppe artikli 7 lõike 1 või 2 alusel vastu võetud komisjoni otsus.

Artikkel 15

1.   Kui teatava tarneperioodi sisse arvestatud AKV/India suhkru kogus on teatava ekspordiriigi puhul tarnekohustustest väiksem, kohaldatakse AKV protokolli artikli 7 või Indiaga sõlmitud kokkuleppe artikli 7 sätteid.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui tarnekohustuste ja arvestatud AKV/India suhkru koguse vahe moodustab tarnekohustustest kuni 5 % ja vastab kuni 5 000 tonnile valge suhkruna väljendatud suhkrule.

3.   Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 50 lõikest 1 käsitatakse määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikega 4 ette nähtud hälbe piires imporditud koguseid AKV/India suhkruna, tingimusel et need on hõlmatud käesoleva määruse vastavalt artiklis 16 või artiklis 17 osutatud päritolusertifikaadiga.

4.   Lõigete 2 ja 3 kohaldamise korral lisab komisjon tekkinud vahe vastavalt vajadusele järgmise tarneperioodi tarnekohustustele või arvestab selle tarnekohustustest maha.

Artikkel 16

1.   Impordilitsentside taotlustele ja litsentsidele tehakse järgmised kanded:

a)	lahtrisse 8 päritoluriik (AKV protokolliga hõlmatud riik või India);

b)	lahtritesse 17 ja 18 valge suhkru ekvivalendina väljendatud suhkrukogus, mis ei või ületada artikliga 12 riikide kaupa kindlaksmääratud tarnekohustust;

c)	lahtrisse 20 asjaomane tarneperiood ja vähemalt üks III lisa A-osas esitatud kannetest.

2.   Koos impordilitsentsi taotlusega esitatakse ekspordiriigi pädeva asutuse välja antud ekspordilitsentsi originaal vastavalt II lisas toodud näidisele sama koguse kohta, mis on osutatud litsentsitaotluses. Ekspordilitsentsi asemel võib esitada ekspordiriigi pädeva asutuse poolt kinnitatud koopia päritolutõendist, mis AKV protokolliga hõlmatud riikide puhul on ette nähtud artikliga 17 või India puhul artikliga 18.

3.   Rafineerimiseks mitte ettenähtud AKV/India suhkru litsentsid kehtivad tegelikule väljaandmisele järgneva kolmanda kuu lõpuni. Rafineerimiseks ettenähtud AKV/India suhkru litsentsid kehtivad kuni asjaomase tarneperioodi lõpuni või, pärast 1. aprilli väljaantud litsentsid, kuni tegelikule väljaandmisele järgneva kolmanda kuu lõpuni.

4.   Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 18 lõikest 1 võib kasutada impordilitsentse, mis lahtrites 15 ja 16 sisaldavad kirjeldust ja CN-koodi 1701 99 10, kui imporditakse:

a)	CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvat suhkrut ja litsents hõlmab rafineerimiseks ettenähtud suhkrut;

b)	CN-koodi 1701 11 90 alla kuuluvat suhkrut ja litsents hõlmab rafineerimiseks mitte ettenähtud suhkrut.

Artikkel 17

1.   Koos AKV-EÜ partnerluslepingu V lisas sisalduva protokolli nr 1 artiklis 14 osutatud päritolutõendiga esitatakse tollile importimisel täiendav dokument, millel on:

a)	vähemalt üks käesoleva määruse III lisa A-osas esitatud kannetest;

b)	kaupade lastimiskuupäev ja asjaomane tarneperiood;

c)	asjaomase toote alamrubriik kaupade kombineeritud nomenklatuuris.

Päritolutõend kehtib punktis b märgitud tarneperioodist sõltumatult.

2.   CN-koodi 1701 11 alla kuuluva suhkru importimisel võib vajaduse korral kasutada päritolutõendit ja täiendavat dokumenti, mis sisaldab CN-koodi 1701 99 alla kuuluva suhkru kirjeldust.

3.   Asjaomane lepinguosaline esitab pädevale asutusele selles liikmesriigis, kus kaup vabasse ringlusse suunatakse, eelkõige tarneperioodi ja koguste kontrolli eesmärgil, lõikes 1 osutatud täiendava dokumendi koopia, millel on märgitud:

a)	veodokumendil põhinev kuupäev, mil ekspordisadamas lõpetati suhkru laadimine;

b)	artikli 13 lõikes 1 osutatud kuupäev;

c)	imporditehinguga seotud teave, eelkõige märgitud polarisatsioonikraad ja tegelikult imporditud tel quel-massiga kogused.

Artikkel 18

1.   Käesolevas peatükis käsitatakse Indiast pärit suhkruna suhkrut, mille päritolu määratakse kindlaks vastavalt ühenduses kehtivatele sätetele ja mille kohta esitatakse päritolutõend vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 47 välja antud päritolusertifikaadina.

2.   Importimisel esitatakse tollile täiendav dokument, millel on:

a)	vähemalt üks III lisa A-osas esitatud kannetest;

b)	kaupade lastimiskuupäev ja asjaomane tarneperiood, märgitud periood ei mõjuta importimisel päritolutõendi kehtivust;

c)	asjaomase toote alamrubriik kaupade kombineeritud nomenklatuuris.

3.   CN-koodi 1701 11 alla kuuluva suhkru importimisel võib vajaduse korral kasutada päritolusertifikaati ja täiendavat dokumenti, mis sisaldab CN-koodi 1701 99 alla kuuluva suhkru kirjeldust.

4.   Asjaomane lepinguosaline esitab pädevale asutusele selles liikmesriigis, kus kaup vabasse ringlusse suunatakse, eelkõige tarneperioodi ja koguste kontrolli eesmärgil, lõikes 2 osutatud täiendava dokumendi koopia, millel on:

a)	veodokumendil põhinev kuupäev, mil India ekspordisadamas lõpetati suhkru laadimine;

b)	artikli 13 lõikes 1 osutatud kuupäev;

c)	imporditehinguga seotud teave, eelkõige märgitud polarisatsioonikraad ja tegelikult imporditud toorsuhkru kogused.

V PEATÜKK

LISASUHKUR

Artikkel 19

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 29 lõikes 4 osutatud puuduvad kogused määratakse kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 osutatud korrale turustusaasta või selle osa kohta ühenduse toorsuhkru täieliku prognoositava tarnebilansi põhjal. Need kogused imporditakse lisasuhkruna.

Puuduva osa kindlaksmääramisel hinnatakse Prantsusmaa ülemeredepartemangudest pärit suhkrukoguseid ja otsetarbimiseks ettenähtud soodussuhkru koguseid igal aastal liikmesriikide poolt komisjonile edastatud viimast turustusaastat käsitlevate andmete alusel.

2.   Esimene lõikes 1 osutatud koguste kindlaksmääramine toimub enne 31. oktoobrit ning määr vaadatakse üle enne 31. maid. Kui see on vajalik täiendava teabe tõttu, võib määra üle vaadata turustusaasta jooksul ka mõnel muul kuupäeval.

Artikkel 20

1.   Artiklis 19 osutatud koguste impordi raames maksavad rafineerijad standardkvaliteediga toorsuhkru minimaalset ostuhinda (CIF, tasuta sadam ühenduse Euroopa piirkonnas).

2.   Minimaalne ostuhind vastab igal turustusaastal määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 30 osutatud tagatud hinnale.

Artikkel 21

1.   Impordilitsentside taotlustele ja litsentsidele tehakse järgmised kanded:

a)	lahtrisse 8 päritoluriik või riigid (määruse (EÜ) nr 318/2006 VI lisas osutatud riigid);

b)	lahtritesse 17 ja 18 valge suhkru ekvivalendina väljendatud toorsuhkru kogus, mis ei või ületada artikliga 19 kindlaksmääratud algkogust;

c)	lahtrisse 20 asjaomane turustusaasta ja vähemalt üks III lisa B-osas esitatud kannetest.

2.   Impordilitsentsi taotlustele lisatakse:

a)

ekspordiriigi või ekspordiriikidest ühe riigi pädeva asutuse välja antud ekspordilitsentsi originaal vastavalt II lisas toodud näidisele sama koguse kohta, mis on osutatud litsentsitaotluses. Ekspordilitsentsi asemel võib esitada ekspordiriigi pädeva asutuse poolt kinnitatud koopia päritolutõendist, mis AKV protokolliga hõlmatud riikide puhul on ette nähtud artikliga 22 või India puhul artikliga 23.

b)	määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 17 kohaselt heakskiidetud rafineerimistehase kinnitus, et makstav hind on vähemalt võrdne käesoleva määruse artiklis 20 osutatud minimaalse ostuhinnaga.

Artikkel 22

1.   Koos AKV-EÜ partnerluslepingu V lisas sisalduva protokolli nr 1 artiklis 14 osutatud päritolutõendiga esitatakse tollile importimisel täiendav dokument, millel on:

a)	vähemalt üks käesoleva määruse III lisa C-osas esitatud kannetest;

b)	CN-kood 1701 11 10.

2.   Asjaomane lepinguosaline esitab pädevale asutusele importivas liikmesriigis, eelkõige koguste kontrollimise eesmärgil, lõikes 1 osutatud täiendava dokumendi koopia, mis sisaldab imporditehinguga seotud teavet, eelkõige märgitud polarisatsioonikraadi ja tegelikult vabasse ringlusse suunatud tel quel-massiga koguseid.

Artikkel 23

1.   Käesolevas peatükis käsitatakse Indiast pärit suhkruna suhkrut, mille päritolu määratakse kindlaks vastavalt ühenduses kehtivatele sätetele ja mille kohta esitatakse päritolutõend vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 47 väljaantud päritolusertifikaadina.

2.   Importimisel esitatakse tollile täiendav dokument, millel on vähemalt üks käesoleva määruse III lisa C-osas esitatud kannetest.

3.   Asjaomane lepinguosaline esitab pädevale asutusele importivas liikmesriigis, eelkõige koguste kontrollimise eesmärgil, lõikes 2 osutatud täiendava dokumendi koopia, mis sisaldab imporditehinguga seotud teavet, eelkõige märgitud polarisatsioonikraadi ja tegelikult imporditud toorsuhkru koguseid.

VI PEATÜKK

CXL KONTSESSIOONISUHKUR

Artikkel 24

1.   Igal turustusaastal avatakse rafineerimiseks ettenähtud tariifikvoot 96 801 tonni CN-koodiga 1701 11 10 hõlmatud toor-roosuhkru importimiseks CXL kontsessioonisuhkruna tollimaksumääraga 98 eurot tonni kohta.

Turustusaastal 2006/2007 on see kogus 126 671 tonni toor-roosuhkrut.

2.   Lõikes 1 osutatud kogused jagatakse päritoluriikide vahel järgmiselt:

— Kuuba	58 969 tonni,
— Brasiilia	23 930 tonni,
— Austraalia	9 925 tonni,
— Muud kolmandad riigid	3 977 tonni.

Turustusaastal 2006/2007 on koguste jaotus päritoluriigiti järgmine:

— Kuuba	73 711 tonni,
— Brasiilia	29 913 tonni,
— Austraalia	17 369 tonni,
— Muud kolmandad riigid	5 678 tonni.

3.   Tollimaksumäära 98 eurot tonni kohta kohaldatakse standardkvaliteediga toorsuhkru suhtes määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punktis esitatud määratluse alusel.

Kui imporditud toorsuhkru polarisatsiooninäit ei vasta 96 kraadile, suurendatakse või vähendatakse tollimaksumäära 98 eurot tonni kohta vastavalt vajadusele 0,14 % leitud erinevuse iga kümnendikkraadi kohta.

Artikkel 25

Impordilitsentside taotlustele ja litsentsidele tehakse järgmised kanded:

a)	lahtrisse 8 päritoluriik (üks artikli 24 lõikes 2 osutatud riikidest);

b)	lahtritesse 17 ja 18 tel quel-massina väljendatud toorsuhkru kogus, mis ei või ületada artikli 24 lõikega 2 ette nähtud algkogust;

c)	lahtrisse 20 asjaomane turustusaasta ja vähemalt üks III lisa D-osas esitatud kannetest;

d)	lahtrisse 24 vähemalt üks III lisa E-osas esitatud kannetest.

Artikkel 26

1.   Käesolevas peatükis käsitatakse CXL kontsessioonisuhkrut, mille päritolu määratakse kindlaks vastavalt ühenduses kehtivatele sätetele ja mille kohta esitatakse päritolutõend vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 47 välja antud päritolusertifikaadina, Austraaliast, Kuubast või Brasiiliast pärit suhkruna.

2.   Importimisel esitatakse tollile täiendav dokument, millel on vähemalt üks III lisa F-osas esitatud kannetest.

3.   Asjaomane lepinguosaline esitab pädevale asutusele importivas liikmesriigis, eelkõige koguste kontrollimise eesmärgil, lõikes 2 osutatud täiendava dokumendi koopia, mis sisaldab imporditehinguga seotud teavet, eelkõige märgitud polarisatsioonikraadi ja tegelikult imporditud toorsuhkru koguseid.

Artikkel 27

Artikli 24 lõikes 2 märgitud Kuuba koguste ja 23 930 tonni ulatuses Brasiiliast pärit koguste puhul, mille kohta ei ole jooksva turustusaasta 1. juuliks impordilitsentse välja antud, võib komisjon tarneprogramme arvesse võttes otsustada, et vastavad litsentsid võib nimetatud koguste ulatuses jagada kõnealuses artiklis osutatud muudele kolmandatele riikidele.

VII PEATÜKK

BALKANI SUHKUR

Artikkel 28

1.   Igal turustusaastal avatakse CN-koodide 1701 ja 1702 alla kuuluvatele suhkrutoodetele Balkani suhkruna tollimaksu nullmääraga tariifikvoot kokku 200 000 tonni ulatuses.

Turustusaastal 2006/2007 on see kogus 246 500 tonni CN-koodide 1701 ja 1702 alla kuuluvaid suhkrutooteid.

2.   Lõikes 1 osutatud kogused jagatakse päritoluriikide vahel järgmiselt:

— Albaania	1 000 tonni,
— Bosnia ja Hertsegoviina	12 000 tonni,
— Serbia ja Montenegro	180 000 tonni,
— Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik	7 000 tonni.

Turustusaastal 2006/2007 on koguste jaotus päritoluriigiti järgmine:

— Albaania	1 250 tonni,
— Bosnia ja Hertsegoviina	15 000 tonni,
— Serbia ja Montenegro	225 000 tonni,
— Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik	5250 tonni.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kvoot turustusaastaks 2006/2007 avatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 29

1.   Impordilitsentside taotlustele ja litsentsidele tehakse järgmised kanded:

a)	lahtrisse 8 päritoluriik (üks artikli 28 lõikes 2 osutatud riikidest);

b)	lahtritesse 17 ja 18 tel quel-massina väljendatud kogus, mis ei või ületada artikli 28 lõikega 2 ette nähtud algkogust;

c)	lahtrisse 20 asjaomane turustusaasta ja vähemalt üks III lisa G-osas esitatud kannetest.

2.   Montenegro, Serbia või Kosovo tolliterritooriumilt pärit Balkani suhkru impordilitsentsi taotlusega koos esitatakse Montenegro, Serbia või Kosovo pädeva asutuse välja antud ekspordilitsentsi originaal vastavalt II lisas toodud näidisele sama koguse kohta, mis on osutatud litsentsitaotluses.

VIII PEATÜKK

ERAKORRALINE JA TÖÖSTUSLIK IMPORTSUHKUR

Artikkel 30

1.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 osutatud korrale määratakse iga turustusaasta või selle osa kohta kindlaks erakorralise ja/või tööstusliku importsuhkru kogused, mille suhtes imporditollimaksude kohaldamine täielikult või osaliselt peatatakse.

2.   Lõikes 1 osutatud tööstusliku suhkru koguse kindlaksmääramiseks koostatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 13 lõikes 2 osutatud toodete tootmiseks vajaliku suhkru kohta ühenduse täielik prognoositav tarnebilanss. Bilansis võetakse arvesse ühenduse turul saadaoleva kvoodivälise suhkru koguseid ja hinda ning eelnimetatud määruse artikli 19 lõikega 3 ette nähtud võimalust käsitada turult kõrvaldatud suhkrut suhkru ülejäägina, millest võib saada tööstuslik suhkur.

Artikkel 31

Impordilitsentside taotlustele ja litsentsidele tehakse järgmised kanded:

a)	lahtrisse 8 päritoluriik või riigid;

b)	lahtritesse 17 ja 18 tel quel-massina väljendatud kogus, mis ei või ületada artikliga 30 kindlaksmääratud algkogust;

c)	lahtrisse 20 i) asjaomane turustusaasta; ii) vähemalt üks: — III lisa H-osas esitatud kannetest (erakorralise importsuhkru puhul), — III lisa I-osas esitatud kannetest (tööstusliku importsuhkru puhul).

IX PEATÜKK

KEHTETUKS TUNNISTAMINE JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Määrus (EÜ) nr 1004/2005 tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2006.

Määrus (EÜ) nr 2151/2005 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 33

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2006.

Artikli 1 lõike 1 punktis g osutatud tariifikvoodi suhtes kohaldatakse seda siiski alates 1. jaanuarist 2007.

---

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(3)  EÜT L 190, 23.7.1975, lk 36.

(4)  EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1946/2005 (ELT L 312, 29.11.2005, lk 1).

(5)  Vastavalt ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 määratlusele.

(6)  ELT L 170, 1.7.2005, lk 18.

(7)  ELT L 84, 20.3.2004, lk 13.

(8)  ELT L 342, 24.12.2005, lk 26.

(9)  ELT L 152, 24.6.2000. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 800/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 7).

(10)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 24.

(11)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 402/2006 (ELT L 70, 9.3.2006, lk 35).

(12)  EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(13)  EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

(14)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

---

---

---

---

1.7.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 178/24

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 951/2006,

30. juuni 2006,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 4 ja artikli 40 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 318/2006 kehtestatakse suhkrusektoriga seotud impordi- ja ekspordilitsentside, eksporditoetuste andmise ja impordi korraldamise suhtes kohaldatavad sätted. Selleks et parandada kolmandate riikidega suhkrusektoris kauplemise suhtes kohaldatavate eeskirjade läbipaistvust, tuleks kõnealuste sätete üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad koondada ühte määrusesse.

(2)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 32 on ette nähtud võimalus toetada kolmandatesse riikidesse suunatud eksporti, et katta maailmaturuhindade ja ühenduse hindade vahelist erinevust.

(3)

Selleks et tagada võrdne kohtlemine eksporditoetussumma kindlaksmääramisel, tuleks sätestada teatavate toodete sahharoosisisalduse kindlaksmääramise standardmeetod. Samuti on vaja kehtestada erikriteeriumid juhtudeks, kui kõnealune standardmeetod ei võimalda kindlaks määrata kogu sahharoosisisaldust. Suhteliselt madala puhtusastmega siirupite puhul tuleks sahharoosisisaldus määrata kindla määra järgi ekstraheeritava suhkru sisalduse põhjal.

(4)

Valgest suhkrust või rafineeritud toorsuhkrust toodetud kristalliseerunud suhkru polarisatsiooniaste on sageli väiksem kui 99,5 %. Pidades silmas kasutatava tooraine kõrget puhtusastet, peaks kristalliseerunud suhkrule ja valgele suhkrule antavad toetused olema võimalikult ühesuurused. Seetõttu tuleks kristalliseerunud suhkur täpselt määratleda.

(5)	Kui otsustatakse anda eksporditoetust isoglükoosile, tuleks ette näha fruktoosi ja polüsahhariidi sisalduse piirnormid, et tagada toetuse andmine üksnes nõuetekohasele tootele.

(6)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 23 lõikes 1 sätestatakse, et kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodete, välja arvatud kõnesoleva artikli punktis h loetletud toodete importimisel ühendusse ja eksportimisel ühendusest tuleb esitada impordi- või ekspordilitsents. Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, et eelkõige määratakse kindlaks litsentsitaotlustesse ja litsentsidesse märgitav teave, litsentside väljaandmise suhtes kohaldatavad tingimused, sealhulgas esitatavad tagatised, ning väljaantud litsentsi kehtimise tingimused.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklile 34 peaks ekspordilitsentside süsteem põhinema asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevate ekspordikoguseid käsitlevate kohustuste täitmisel. Seepärast tuleks taotletud litsentsid anda välja pärast järelemõtlemisaega, mille jooksul on komisjonil võimalik hinnata kohaldatavaid koguseid ja võtta meetmeid juhul, kui kõnealuste taotluste heakskiitmise tulemuseks oleks kõnesolevates lepingutes kõnealuseks turustusaastaks kehtestatud ekspordikoguste ja/või assigneeringute ületamine või sellise ületamise oht. Selleks tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad teataksid viivitamata kõikidest korrapäraste toetustega seotud litsentside taotlustest. Eksporditoetuste taotlejatel peaks olema teatavatel tingimustel võimalik oma taotlus tagasi võtta pärast heakskiiduprotsendi kehtestamist.

(8)

Kolmandate riikidega kauplemise täpne ja korrapärane jälgimine on ainus viis hoolikalt jälgida arengutendentse, võttes arvesse kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingute kohastest ühenduse kohustustest tulenevaid piiranguid, ning võtta asjakohaseid meetmeid eelkõige määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 19 lõike 1 kohaldamiseks. Komisjon peaks seetõttu korrapäraselt saama asjakohast teavet mitte üksnes nende toodete ekspordi ja impordi kohta, mille toetused on kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklitele 32 ja 33, vaid ka nende toodete impordi ja ekspordi kohta, mida eksporditakse ilma toetuseta, litsentsiga või litsentsita, mis on vabas ringluses ühenduse turul ning toodete kohta, mis on hõlmatud seestöötlemise korraga.

(9)	Selleks et tagada ühenduse suhkruturgude stabiilsus ja vältida turuhindade langemist allapoole suhkru võrdlushindu, peetakse vajalikuks näha ette täiendavate imporditollimaksude kohaldamine.

(10)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 27 lõikega 2 kehtestatakse, et impordi suhtes, mis toimub Maailma Kaubandusorganisatsioonile edastatud käivitushinnast madalama hinnaga, võib kohaldada täiendavat imporditollimaksu.

(11)

Täiendava imporditollimaksu kohaldamisel tuleb võtta arvesse asjaomase saadetise CIF-impordihinda. Sellist CIF-impordihinda tuleb kontrollida kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või ühenduse impordituru hindade alusel. Selleks on vaja kehtestada komisjoni jaoks selliste toodete tüüpiliste CIF-impordihindade määramise kriteeriumid, mille suhtes võib kohaldada täiendavat imporditollimaksu. Tüüpiliste CIF-impordihindade määramiseks peab komisjon võtma arvesse kogu teavet, mis on talle kas otse või liikmesriikide kaudu kättesaadav.

(12)

Nõukogu 10. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2286/2002 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja kaupade suhtes kohaldatava korra kohta ning määruse (EÜ) nr 1706/98 kehtetuks tunnistamise kohta (2) avatakse AKV riikidest pärit melassi suhtes 600 000 suurune iga-aastane tariifikvoot, mille alusel vähendatakse imporditollimakse 100 %. Seoses sellega ja võttes arvesse, et melassiimport sellise koguselise piirmäära ulatuses ei põhjusta tõenäoliselt häireid ühenduse turul, ei peeta sellise impordi suhtes täiendavate tollimaksude kehtestamist asjakohaseks, kuna see oleks vastuolus eesmärgiga hõlbustada AKV riikidest pärit põllumajandussaaduste importi ühendusse. Seepärast tuleks kõnealustest riikidest pärit suhkruroomelassi suhtes kohaldatavat kogu imporditollimaksu vähendada nullini.

(13)

Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (3) kodifitseeriti tollideklaratsioonide kuupäevade järjekorras kasutatavate tariifikvootide haldamist käsitlevad sätted.

(14)

Käesolevas määruses sätestatud üksikasjalike eeskirjadega asendatakse eeskirjad, mis on sätestatud komisjoni 26. juuni 1968. aasta määruses (EMÜ) nr 784/68, milles sätestatakse valge suhkru ja toorsuhkru CIF-hindade arvutamise üksikasjalikud eeskirjad, (4) komisjoni 26. juuni 1968. aasta määruses (EMÜ) nr 785/68, millega määratakse kindlaks melassi standardkvaliteet ja sätestatakse melassi CIF-hinna arvutamise üksikasjalikud eeskirjad, (5) (EÜ) nr 1422/95, (6) komisjoni 23. juuni 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete impordi (välja arvatud melass) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (7) komisjoni 27. juuni 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1464/95 üksikasjalikest erieeskirjadest impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamiseks suhkrusektoris (8) ning komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2135/95, milles sätestatakse suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalikud rakenduseeskirjad (9). Seega tuleks kõnealused määrused läbipaistvuse ja õigusselguse huvides asendada.

(15)	Käesolevas määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 III jaotisele suhkursektori impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise, eksporditoetuste andmise ja impordi korraldamise, sealhulgas täiendavate imporditollimaksude kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	korrapärane toetus — eksporditoetus, mis määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 punktis a osutatud korrapäraste ajavahemike järel;

2)	kristalliseerunud suhkur — suhkur, mis a) koosneb suurtest, vähemalt 5 mm pikkustest kristallidest, mis on saadud küllaldaselt kontsentreeritud suhkrulahuse jahutamisel ja aeglasel kristalliseerumisel, ja b) sisaldab kuivaines polarimeetri näidu järgi vähemalt 96 % sahharoosi.

II PEATÜKK

EKSPORDITOETUSED

Artikkel 3

Erinevate eksporditoetuskõlblike suhkrusiirupite sahharoosisisalduse kindlaksmääramine

1.   Eksporditoetus määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis c loetletud toodete 100 kilogrammi kohta on võrdne põhisummaga, mis korrutatakse kõnealuse toote kindlaksmääratud sahharoosisisaldusega ja vajaduse korral muude suhkrute sisaldusega, mis arvutatakse sahharoosi ekvivalendina.

2.   Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, on sahharoosisisaldus ja vajaduse korral sahharoosina väljendatud muude suhkrute sisaldus üldsuhkrusisaldus väärtus, mis määratakse Lane'i ja Eynoni meetodiga (vaskiooni taandamise meetod) Clerget-Herzfeldi meetodil inverteeritud lahusest. Selle meetodiga kindlaksmääratud üldsuhkrusisaldus arvestatakse ümber sahharoosiks, korrutades üldsuhkrusisalduse koefitsiendiga 0,95

3.   Siirupite puhul, mille puhtusaste on 85–94,5 %, määratakse sahharoosisisaldus ja vajaduse korral sahharoosina väljendatud muude suhkrute sisaldus kuivaine 73 % kindla määra järgi. Siirupite puhtusastme protsendi arvutamisel jagatakse üldsuhkrusisaldus kuivainesisaldusega ja korrutatakse tulemus arvuga 100. Üldsuhkrusisaldus määratakse kindlaks vastavalt lõikes 2 osutatud meetodile ning kuivainesisaldus vastavalt areomeetrilisele meetodile.

4.   CN-koodi 1701 alla kuuluvast, üksnes denatureerimata suhkrust saadud karamelli sahharoosisisaldus ja vajaduse korral sahharoosina väljendatud muude suhkrute sisaldus määratakse kuivainesisalduse põhjal. Kuivainesisaldus määratakse proportsioonis 1:1 vedeldatud lahuse tiheduse põhjal. Kuivainesisalduse kindlaksmääramisel saadud tulemus väljendatakse sahharoosina, korrutades kuivainesisalduse koefitsiendiga 1.

Taotluse korral võib esimeses lõigus osutatud karamelli puhul kindlaks määrata tegelikult kasutatava sahharoosi koguse ja vajaduse korral sahharoosina väljendatud muude suhkrute sisalduse, kui karamellsuhkur on toodetud vastavalt tolliladustamise või vaba tsooni korrale, mis pakuvad võrdväärseid tagatisi.

5.   Lõikes 1 osutatud põhisummat ei kohaldata siirupite suhtes, mille puhtusaste on alla 85 %.

Artikkel 4

Isoglükoosi eksporditoetus

Eksporditoetust võib anda üksnes määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktides d ja g loetletud toodetele

a)	mis on saadud glükoosi isomeerimise teel;

b)	mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 41 %;

c)	mille polüsahhariidide ja oligosahhariidide, sealhulgas di- ja trisahhariidide üldsisaldus kuivaines on alla 8,5 %.

Isoglükoosi kuivainesisaldus määratakse proportsioonis 1:1 vedeldatud lahuse tiheduse põhjal või väga suure tihedusega toodete puhul kuivatamise teel.

III PEATÜKK

EKSPORDILITSENTSID

Artikkel 5

Litsentsinõue

1.   Kõikide määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete, välja arvatud kõnealuse artikli punktis h nimetatud tooted, eksportimiseks tuleb välja anda ekspordilitsents.

2.   Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 (10) artikli 4 lõike 2 kohaldamisel moodustatakse järgmised tooterühmad:

a)	I tooterühm: määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis b nimetatud tootd;

b)	II tooterühm: määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis c nimetatud tootd;

c)	III tooterühm: määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktides d ja g nimetatud tooted.

Artikkel 6

Toetusega ekspordilitsents

1.   Kui eksporditoetus või ekspordimaks on kindlaks määratud vastavalt ühenduses toimunud pakkumismenetlusele, esitatakse ekspordilitsentsi taotlus pakkumise vastuvõtuteatise väljaandnud liikmesriigi pädevale asutusele.

2.   20. lahter litsentsitaotluses ja litsentsis peab sisaldama järgmist märget:

3.   Ekspordilitsents antakse välja asjaomase pakkumise vastuvõtmise teatisel märgitud kogusele. Litsentsi 22. lahtrisse märgitakse eksporditoetuse või ekspordimaksu määr eurodes, nagu see on märgitud pakkumise vastuvõtmise teatisel. See sisaldab järgmist märget:

4.   Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (11) artiklit 49 ei kohaldata.

Artikkel 7

Suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi ekspordilitsents ilma toetuseta

Kui ühenduse turul vabas ringluses olevat suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit ei käsitata kvoodivälisena ning eksporditakse ilma toetuseta, peab litsentsitaotluse ja litsentsi 22. lahter sisaldama vastavalt tootele järgmist märget:

Artikkel 8

Ekspordilitsentside kehtivus

1.   Sellised ekspordilitsentsid määruse (EÜ) 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktides b ja c loetletud toodetele, mis on seotud rohkem kui 10 tonni suuruste kogustega, kehtivad väljaandmise päevast kuni väljaandmisele järgneva kolmanda kuu lõpuni.

2.   Ekspordilitsentsid määruse (EÜ) 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktides b ja c loetletud toodetele, mille kogused ei ületa 10 tonni, kehtivad määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõike 1 kohasest väljaandmispäevast kuni väljaandmisele järgneva kolmanda kuu lõpuni.

Esimeses lõigus osutatud juhul ei või asjaomane osaline kasutada sama ekspordi puhul rohkem kui ühte sellist litsentsi.

3.   Ekspordilitsentsid määruse (EÜ) 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktides a, d, e, f ja g loetletud toodetele kehtivad määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõike 1 kohasest väljaandmispäevast kuni väljaandmisele järgneva kolmanda kuu lõpuni.

Artikkel 9

Ekspordilitsentside väljaandmise peatamine

1.   Kui seoses ekspordilitsentside väljaandmisega on oht, et asjaomasel ajavahemikul ületatakse ette nähtud eelarvesummasid, maksimumkoguseid ja/või WTO põllumajanduslepingus (12) kehtestatud kulukohustusi, võib komisjon:

a)	kehtestada taotletavatele kogustele, millele ekspordilitsentsi veel ei ole välja antud, heakskiiduprotsendi;

b)	lükata tagasi taotlused, millele ekspordilitsentsi veel ei ole välja antud;

c)	peatada litsentsitaotluste vastuvõtmise viieks tööpäevaks. Peatamise võib kehtestada ka pikemaks ajavahemikuks määruse (EÜ) 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras.

2.   Lõikes 1 sätestatud meetmeid võib võtta ka siis, kui ekspordilitsentsi taotlused on seotud kogustega, mis ületavad või võivad ületada tavapäraseid koguseid ühe sihtkoha või sihtkohtade rühma kohta ning taotletavate litsentside väljaandmine võib kaasa tuua spekulatsiooniohu, ettevõtetevahelise konkurentsi moonutamise või häireid asjaomasel kauplemisel või ühenduse turul.

3.   Kui taotletud kogused lükatakse tagasi või neid vähendatakse, vabastatakse tagatis viivitamata nende koguste suhtes, mille puhul taotlust ei rahuldatud.

4.   Taotlejad võivad oma litsentsitaotlused tagasi võtta kümne tööpäeva jooksul alates lõike 1 punktis a osutatud heakskiiduprotsendi avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui kõnealune protsent on alla 80 %. Seejärel vabastavad liikmesriigid tagatise.

IV PEATÜKK

IMPORDILITSENTSID

Artikkel 10

Impordilitsentsid ja nende kehtivus

1.   Määruse (EÜ) 318/2006 artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete, välja arvatud punktis h loetletud tooted, importimisel ühendusse tuleb esitada impordilitsents.

2.   Impordilitsentsid määruse (EÜ) 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud toodetele, mille kogused ei ületa kümmet tonni, kehtivad väljaandmise päevast kuni väljaandmisele järgneva kuu lõpuni.

Impordilitsentsid määruse (EÜ) 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud toodetele, mille kogused ei ületa kümmet tonni, ja impordilitsentsid kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides a, c, d, e, f ja g loetletud toodetele kehtivad väljaandmise päevast määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõike 1 tähenduses kuni väljaandmisele järgneva kuu lõpuni.

V PEATÜKK

EKSPORDI- JA IMPORDILITSENTSIDE ÜHISEESKIRJAD

1. jagu

Litsentside väljaandmine ja tagatis

Artikkel 11

Ekspordi- ja impordilitsentside taotlemine ja väljaandmine

1.   Litsentsid CN-koodi 1701 alla kuuluva suhkru kogustele, mis ületavad kümmet tonni, antakse välja järgmiselt:

a)	impordilitsentsid taotluse esitamisele järgneval kolmandal tööpäeval;

b)	ekspordilitsentsid taotluse esitamisele järgneval viiendal tööpäeval;

c)	toetuse eelkinnitusega ekspordilitsentsid taotluse esitamise päevale järgneval viiendal tööpäeval tingimusel, et komisjon ei ole vahepeal võtnud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud erimeetmeid.

Esimest lõiku ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a)	kristalliseerunud suhkur;

b)	lõhna-ja maitselisandiga suhkur; värvainelisandiga suhkur;

c)	vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 950/2006 (13) ühendusse imporditav soodussuhkur.

2.   Kui litsentsitaotlus on esitatud lõike 1 esimese lõigu kohaldamisalasse kuuluvate toodete kogustele, mis ei ületa kümmet tonni, ei või asjaomane osaline esitada samal päeval ja samale pädevale asutusele rohkem kui ühe sellise taotluse.

Artikkel 12

Tagatis

1.   Tagatised määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõikes 1, v.a punktis h, loetletud toodete litsentside puhul on 100 kilogrammi netomassi ja 100 kilogrammi isoglükoosi kuivaine netomassi või suhkru/isoglükoosi ekvivalendina arvestatud 100 kilogrammi inuliinisiirupi kuivaine netomassi kohta järgmised:

a)

impordilitsentsi puhul: — 0,30 eurot CN-koodide 1701, 1702 ja 2106 alla kuuluvate toodete puhul, välja arvatud koodide 1702 50 00 ja 1702 90 10 alla kuuluvad tooted ja inuliinisiirup, — 0,06 eurot CN-koodide 1212 91, 1212 99 20 ja 1703 alla kuuluvate toodete puhul, — 0,60 eurot CN-koodide ex 1702 60 80 ja 1702 90 80 alla kuuluva inuliinisiirupi puhul;

b)

ekspordilitsentsi puhul: — 11,00 eurot CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete puhul, — 0,90 eurot CN-koodide 1212 91, 1212 99 20 ja 1703 alla kuuluvate toodete puhul, — 4,20 eurot CN-koodide 1702 20, 1702 60 95, 1702 90 60, 1702 90 71, 1702 90 90 ja 2106 99 59 alla kuuluvate toodete puhul, välja arvatud inuliinisiirupi puhul, — 4,20 eurot CN-koodide 1702 30 10, 1702 40 10, 1702 60 10, 1702 90 30 ja 2106 90 30 alla kuuluvate toodete puhul, — 8,00 eurot CN-koodi 1702 60 80 alla kuuluva inuliinisiirupi puhul ja 0,60 eurot CN-koodi 1702 90 80 alla kuuluva inuliinisiirupi puhul.

2.   CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete litsentsi omanik esitab lisatagatise järgmistel juhtudel:

a)	kui ei täideta ekspordilitsentsi väljaandmisest tulenevat eksportimise kohustust (välja arvatud vääramatu jõu korral ja juhul, kui väljaandmine toimus seoses ühenduses korraldatud pakkumisega) ja

b)	kui lõike 1 punkti b esimeses ja teises taandes osutatud tagatis on väiksem kui litsentsi viimasel kehtivuspäeval kehtiv eksporditoetus pärast selle vähendamist litsentsis osutatud toetuse võrra.

Lisatagatise suurus on võrdne esimese lõigu punktis b osutatud summade vahega.

2. jagu

Konkreetse rafineerimisega seotud litsentsid (“EX/IM”)

Artikkel 13

Üldeeskirjad

1.   Kui nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (14) artiklis 116 nimetatud loa alusel eksporditakse CN-koodi 1701 99 10 alla kuuluvat valget suhkrut enne CN-koodide 1701 11 10, 1701 11 90, 1701 12 10 ja 1701 12 90 alla kuuluva toorsuhkru importimist, nõutakse erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklist 2 litsentsi valge suhkru eksportimiseks ja toorsuhkru importimiseks.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklist 9 ei ole lõikes 1 osutatud ekspordi- ja impordilitsentsist tulenevad õigused loovutatavad.

Artikkel 14

Litsentsitaotlused

1.   Valge suhkru ekspordilitsentsi taotlus rahuldatakse siis, kui artikli 13 lõikes 1 osutatud luba ja toorsuhkru impordilitsents esitatakse samal ajal.

2.   Standardkvaliteedile vastava toorsuhkru kogus, millele taotletakse impordilitsentsi, vastab ekspordilitsentsi taotluses näidatud valge suhkru kogusele, võttes arvesse toorsuhkru saagist. Toorsuhkru saagise arvutamiseks lahutatakse arv 100 suhkru polarisatsioonikraadi kahekordsest korrutisest.

Kui imporditud toorsuhkur ei vasta standardkvaliteedile, arvutatakse litsentsi alusel imporditava toorsuhkru kogus litsentsis märgitud standardkvaliteedile vastava toorsuhkru koguse korrutamisel paranduskoefitsiendiga. Paranduskoefitsient saadakse, jagades 92 tegelikult imporditud toorsuhkru saagise protsendiga.

3.   Valge suhkru ekspordilitsentsi taotluse ja ekspordilitsentsi ning toorsuhkru impordilitsentsi taotluse ja impordilitsentsi 20. lahter sisaldab vähemalt ühte järgmistest märgetest:

Peale selle kantakse ekspordilitsentsi 20. lahtrisse vastava impordilitsentsi number ja impordilitsentsi vastavasse lahtrisse vastava ekspordilitsentsi number.

4.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 13 lõikele 2 kohaldatakse tühistamist samaaegselt lõikes 1 osutatud impordi- ja ekspordilitsentsi suhtes.

Artikkel 15

Litsentside kehtivus

1.   Erandina artiklitest 9 ja 11 kehtib valge suhkru ekspordilitsents ja toorsuhkru impordilitsents

a)	kuni 30. juunini, kui taotlus on esitatud määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 17 lõike 1 tähenduses kõnesoleva turustusaasta 1. oktoobril või pärast seda;

b)	kuni 30. septembrini, kui taotlus on esitatud (EÜ) nr 1291/2000 artikli 17 lõike 1 tähenduses kõnesoleva turustusaasta 1. juulil või pärast seda.

2.   Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 561 kohaldamisel on toorsuhkru importimisele eelneva valge suhkru eksportimise tähtaeg sama mis toorsuhkru impordilitsentsi kehtivusaeg.

Artikkel 16

Tagatis

1.   Artikli 12 lõike 1 erandina ja ilma et see piiraks järgmiste lõigete kohaldamist, on artikli 13 lõikes 1 osutatud impordilitsentside tagatis 11,50 eurot 100 kilogrammi netomassi kohta.

2.   Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõiget 4 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 13 lõikes 1 osutatud ekspordilitsentside suhtes. Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 35 lõiget 4 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 13 lõikes 1 osutatud impordilitsentside suhtes.

3.   Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõike 5 ja artikli 35 lõike 1 erandina

a)	vabastatakse kogu impordilitsentside suhtes kohaldatav tagatis juhul, kui tegelikult imporditud toorsuhkru kogus on võrdne tegelikult eksporditud valge suhkru kogusega või sellest suurem, võttes arvesse toorsuhkru saagist;

b)	kui tegelikult imporditud toorsuhkru kogus on väiksem kui tegelikult eksporditud valge suhkru kogus, jäädakse tagatisest ilma suuruses, mis võrdub tegelikult eksporditud valge suhkru ja tegelikult imporditud toorsuhkru vahega.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel võetakse arvesse asjaomase toorsuhkru saagist.

VI PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE TEATISED

Artikkel 17

Väljaantud ekspordilitsentse käsitlev teabevahetus

Iga liikmesriik teatab komisjonile iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu kohta järgmised kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordiga seotud andmed:

a)

kogused, mille kohta on tegelikult välja antud litsentsid, ning määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 punkti a kohaselt kindlaksmääratud eksporditoetuste summad järgmiste rühmade kaupa: — CN-koodide 1701 91 00, 1701 99 10 ja 1701 99 90 alla kuuluv valge suhkur, — CN-koodide 1701 11 90 ja 1701 12 90 alla kuuluv tel quel-toorsuhkur, — CN-koodide 1702 60 90, 1702 90 60, 1702 90 71, 1702 90 99 ja 2106 90 59 alla kuuluvad valge suhkruna väljendatud suhkrusiirupid, — CN-koodide 1702 40 10, 1702 60 10, 1702 90 30 ja 2106 90 30 alla kuuluv kuivainena väljendatud isoglükoos, — CN-koodi ex 1702 60 90 alla kuuluv kuivaine ekvivalendi suhkru/isoglükoosina väljendatud inuliinisiirup;

b)	CN-koodi 1701 99 10 alla kuuluva valge suhkru kogused, mille kohta on tegelikult välja antud litsents, ning vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 punktile b kindlaksmääratud eksporditoetuste summad;

c)

valge suhkru kogused ning vastavad määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 punkti a kohaselt kindlaksmääratud eksporditoetuse summad, valge suhkruna väljendatud toorsuhkru ja suhkrusiirupi kogused ning kuivainena väljendatud isoglükoosi kogused, mille kohta on tegelikult välja antud ekspordilitsents eksportimiseks määruse (EÜ) nr 2201/96 (15) artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud toodetena.

Artikkel 18

Eksporditud koguseid käsitlev teabevahetus

Iga liikmesriik teatab komisjonile

1)	hiljemalt iga kalendrikuu lõpus eelmise kalendrikuu kohta artikli 17 punktis b osutatud valge suhkru kogused, mis on eksporditud vastavalt määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõigetele 4 ja 5;

2)

iga kalendrikuu kohta hiljemalt kõnealusele kuule järgneva kolmanda kalendrikuu lõpuks a) määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 5 lõike 1 neljandas taandes osutatud sellised valge suhkruna väljendatud suhkru ja siirupi kogused, mis on eksporditud ilma täiendava töötlemise ja ekspordilitsentsita, ning vastavad eksporditoetuste summad; b) sellised kvootidega hõlmatud suhkru kogused väljendatuna valge suhkruna, mis on eksporditud valge suhkruna või töödeldud toodetena ja mille jaoks ekspordilitsents on välja antud eksportimiseks ühenduse ja riikliku toiduabina rahvusvaheliste konventsioonide või muude täiendavate programmide raames ning muude ühenduse meetmete rakendamiseks tasuta toiduabi andmisel; c) määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 4 teises lõigus osutatud ekspordi puhul valge suhkruna väljendatud suhkru ja suhkrusiirupite kogused ning kuivainena väljendatud isoglükoosi kogused, mis on eksporditud ilma täiendava töötlemiseta, ning vastavate toetuste summad; d) valge suhkru kogused ning vastavad määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 punkti a kohaselt kindlaksmääratud eksporditoetuste summad, valge suhkruna väljendatud toorsuhkru ja suhkrusiirupi kogused ning kuivainena väljendatud isoglükoosi kogused, mis on eksporditud nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 (16) II lisas osutatud toodetena ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1043/2005 (17) II lisas osutatud toodetena; e) artikli 17 punktis c ning käesoleva artikli punktis d osutatud ekspordi puhul kogused, mis on eksporditud ilma toetuseta. Punktides d ja e osutatud andmed esitatakse komisjonile eraldi vastavalt igale kõnealuse toote suhtes kohaldatavale määrusele.

Artikkel 19

Impordilitsentse käsitlev teabevahetus

Iga liikmesriik teatab komisjonile järgmist:

1)	iga kuu eelmise kalendrikuu kohta valge suhkru ja toorsuhkru (v.a soodussuhkur) ning suhkrusiirupite, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tel quel-kogused, mille kohta on tegelikult välja antud impordilitsents;

2)	igal nädalal eelmise nädala kohta valge suhkru ja tel quel-toorsuhkru kogused, mille jaoks vastavalt määruse artiklile 13 on välja antud impordi- või ekspordilitsentsid;

3)	iga kvartali kohta eraldi hiljemalt kõnealusele kvartalile järgneva teise kalendrikuu lõpus suhkru kogused, mis on imporditud kolmandatest riikidest ja eksporditud kompensatsioonitoodetena määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 116 osutatud seestöötlemise korra alusel.

Artikkel 20

Toetusega ekspordilitsentse käsitlev ad hoc teabevahetus

Komisjoni nõudmisel teavitavad liikmesriigid viivitamata komisjoni iga päev märgitud ajavahemiku kohta järgmisest:

a)	kõikidest korrapärase toetuse kõlblike toodete ekspordilitsentsi taotlustest koguste kohta, mis ületavad kümmet tonni;

b)	kogustest, mida mõjutavad artikli 9 lõike 1 kohaselt võetud meetmed.

Artikkel 21

Teabevahendid

Käesoleva peatükiga ettenähtud teabevahetus liikmesriikide vahel toimub elektrooniliste vahendite abil ja selleks kasutatakse vorme, mille komisjoni on liikmesriikidele kättesaadavaks teinud.

VII PEATÜKK

IMPORDI KORRALDAMINE

1. jagu

Valge suhkru ja toorsuhkru CIF-hindade arvutamine

Artikkel 22

CIF-hindade kindlaksmääramine

Komisjon määrab valge suhkru ja toorsuhkru CIF-hinnad soodsaimate ostuvõimaluste põhjal maailmaturul. Need hinnad arvutatakse vastavalt artiklitele 23–26.

Artikkel 23

Arvesse võetav teave

Maailmaturu kõige soodsamate ostuvõimaluste kindlakstegemisel võib arvesse võtta kogu teavet, mis on komisjonile kättesaadav otse või liikmesriikide pädevate asutuste kaudu ning mis on seotud järgmisega:

a)	pakkumistega maailmaturul;

b)	rahvusvahelisele suhkrukaubandusele oluliste börsinoteeringutega;

c)	kolmandate riikide tähtsatel turgudel registreeritud hindadega;

d)	rahvusvahelises kaubanduses sõlmitud müügilepingutega.

Artikkel 24

Tähelepanuta jäetav teave

Soodsaimate ostuvõimaluste kindlakstegemisel jäetakse teave tähelepanuta järgmistel juhtudel:

a)	kaubad ei ole veatu ja standardse turustuskvaliteediga või

b)	võimalus osta neid pakkumises märgitud hinnaga kehtib üksnes väikese koguse kohta, mis ei iseloomusta turgu, või

c)	komisjon on üldist hinnadünaamikat või talle kättesaadavat infot aluseks võttes seisukohal, et pakkumises märgitud hind ei iseloomusta tegelikke turusuundumusi.

Artikkel 25

Korrigeerimine vastavalt Rotterdami sadamale

1.   Korrigeeritakse hindu, mis ei kehti puistelasti veo suhtes tingimusel CIF Rotterdam.

Korrigeerimisel võetakse arvesse eelkõige veokulude erinevust kauba lastimissadamast sihtsadamasse ja lastimissadamast Rotterdami vedamise korral.

2.   Kottidesse pakitud kauba hinda vähendatakse 0,88 euro võrra 100 kilogrammi kohta.

Artikkel 26

Korrigeerimine vastavalt standardkvaliteedile

1.   Standardkvaliteedist erineva kvaliteedi puhul kehtivate hindade korrigeerimisel:

a)	a) kohaldatakse valge suhkru suhtes vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklile 18 kehtestatud juurde- ja allahindlusi;

b)	kohaldatakse toorsuhkru suhtes paranduskoefitsiente, mille saamiseks jagatakse arv 92 kõnealuse hinnaga seotud suhkru saagise protsendiga.

2.   Saagis arvutatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punkti alapunktis 3 kirjeldatud meetodil.

2. jagu

Melassi standardkvaliteedi kindlaksmääramine ja CIF-hinna arvutamine

Artikkel 27

Melassi standardkvaliteet

Standardkvaliteediga melass on:

a)	veatu ja standardse turustuskvaliteediga;

b)	48 % üldsuhkrusisaldusega.

Artikkel 28

CIF-hindade kindlaksmääramine

Komisjon määrab melassi CIF-hinnad igal nädalal soodsaimate ostuvõimaluste põhjal maailmaturul. Need hinnad arvutatakse vastavalt artiklitele 29–33.

Artikkel 29

Arvesse võetav teave

Kui tehakse kindlaks kõige soodsamad ostuvõimalused maailmaturul, võetakse arvesse kogu teave, mis on seotud järgmisega:

a)	pakkumistega maailmaturul;

b)	kolmandate riikide tähtsatel turgudel registreeritud hindadega;

c)	rahvusvahelises kaubanduses sõlmitud müügilepingutega, mis on komisjonile kättesaadavad kas otse või liikmesriikide pädevate asutuste kaudu.

Artikkel 30

Tähelepanuta jäetav teave

Soodsaimate ostuvõimaluste kindlakstegemisel jäetakse teave tähelepanuta järgmistel juhtudel:

a)	kaubad ei ole veatu ja standardse turustuskvaliteediga või

b)	võimalus osta neid pakkumises märgitud hinnaga kehtib üksnes väikese koguse kohta, mis ei iseloomusta turgu, või

c)	komisjon on üldist hinnadünaamikat või talle kättesaadavat infot aluseks võttes seisukohal, et pakkumises märgitud hind ei iseloomusta tegelikke turusuundumusi.

Artikkel 31

Korrigeerimine vastavalt Amsterdami sadamale

Korrigeeritakse hindu, mis ei kehti puistelasti veo suhtes tingimusel CIF Amsterdam.

Korrigeerimisel võetakse arvesse eelkõige veokulude erinevust kauba lastimissadamast sihtsadamasse ja lastimissadamast Amsterdami vedamise korral.

Artikkel 32

Korrigeerimine vastavalt standardkvaliteedile

Soodsaimate ostuvõimaluste kindlakstegemise ajal kindlaksmääratud hindu, mis ei vasta standardkvaliteedile

a)	suurendatakse 1/48 võrra melassi üldsuhkrusisalduse iga protsendi kohta, kui asjaomase melassi suhkrusisaldus on väiksem kui 48 %;

b)	vähendatakse 1/48 võrra melassi üldsuhkrusisalduse iga protsendi kohta, kui asjaomase melassi suhkrusisaldus on suurem kui 48 %.

Artikkel 33

Keskmine hind

Maailmaturu kõige soodsamate ostuvõimaluste kindlakstegemisel võib aluseks võtta mitme hinna keskmist, eeldusel et seda keskmist võib pidada tegelikele turusuundumustele tüüpiliseks.

3. jagu

Täiendav imporditollimaks

Artikkel 34

Melassi suhtes kohaldatav täiendav tollimaks

1.   Määruse nr 318/2006 artikli 27 lõikes 1 osutatud täiendavaid imporditollimakse kohaldatakse CN-koodide 1703 10 00 ja 1703 90 00 alla kuuluvate toodete suhtes.

2.   Käesolevas määruses tähendavad melassi kohta määruse (EÜ) 318/2006 artikli 27 lõikes 2 osutatud tüüpilised hinnad maailmaturul või ühenduse imporditurul nende toodete CIF-hindu, mille komisjon on kindlaks määranud 2. jao kohaselt, edaspidi “melassi tüüpilised hinnad”.

Need hinnad kehtestatakse igaks turustusaastaks vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 osutatud korrale. Komisjon võib neid selle ajavahemiku jooksul muuta, kui temale saadavalolev teabe kohaselt on varem kehtestatud tüüpilised hinnad muutunud vähemalt 0,5 eurot 100 kilogrammi kohta.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kuu 15. kuupäevaks artiklis 29 osutatud kättesaadava teabe.

Artikkel 35

Melassi käivitushinnad

Käesoleva määruse artikli 27 kohaselt määratletud standardkvaliteedile vastava melassi 100 kilogrammi käivitushind, mis on osutatud määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 27 lõikes 2, on:

a)	7,90 eurot CN-koodi 1703 10 00 alla kuuluva melassi puhul;

b)	8,20 eurot CN-koodi 1703 90 00 alla kuuluva melassi puhul.

Artikkel 36

Suhkrutoodete suhtes kohaldatav täiendav tollimaks

1.   Määruse nr 318/2006 artikli 27 lõikes 1 osutatud täiendavaid imporditollimakse kohaldatakse CN-koodide 1701 11 10, 1701 11 90, 1701 12 10, 1701 12 90, 1701 91 00, 1701 99 10, 1701 99 90 ja 1702 90 99 alla kuuluvate toodete suhtes.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel on määruse (EÜ) 318/2006 artikli 27 lõikes 2 osutatud valge suhkru ja toorsuhkru tüüpilised hinnad maailmaturul või ühenduse imporditurul kõnealuste toodete kohta 1. jaos kehtestatud CIF-impordihinnad, edaspidi “tüüpilised hinnad”.

Need hinnad kehtestatakse igaks turustusaastaks vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 osutatud korrale. Komisjon võib neid kõnealuse ajavahemiku jooksul muuta, kui arvutamise aluste kõikumine põhjustab vähemalt 1,20 euro suuruse või suurema hinnatõusu 100 kilogrammi kohta võrreldes suhkru kohta varem kinnitatud tüüpiliste hindadega.

3.   CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete tüüpiline hind on valgele suhkrule kinnitatud tüüpiline hind, mida kohaldatakse 1 %lise sahharoosisisaldusega asjaomase toote 100 kilogrammi netomassi suhtes.

Artikkel 37

Suhkrutoodete käivitushinnad

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 27 lõikes 2 osutatud käivitushind toote 100 kilogrammi netomassi kohta on järgmine:

a)	CN-koodide 1701 99 10 ja 1701 99 90 alla kuuluva ja määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis osutatud standardkvaliteediga valge suhkru puhul 53,10 eurot;

b)	CN-koodi 1701 91 00 alla kuuluva suhkru puhul 64,7 eurot;

c)	CN-koodi 1701 12 90 alla kuuluva ja määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punktis osutatud standardkvaliteediga toorpeedisuhkru puhul 54,10 eurot;

d)	CN-koodi 1701 12 10 alla kuuluva ja määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punktis osutatud standardkvaliteediga toorpeedisuhkru puhul 41,30 eurot;

e)	CN-koodi 1701 11 90 alla kuuluva ja määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punktis osutatud standardkvaliteediga toor-roosuhkru puhul 55,20 eurot;

f)	CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluva ja määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punktis osutatud standardkvaliteediga toor-roosuhkru puhul 41,80 eurot;

g)	CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete puhul 1,184 eurot sahharoosisisalduse 1 % kohta.

Artikkel 38

Tõendid

1.   Täiendavate imporditollimaksude summa kõikide artikli 34 lõikes 1 osutatud melassitüüpide ja artikli 36 lõikes 1 osutatud suhkrutoodete kohta kehtestatakse kõnealuse saadetise CIF-impordihinna alusel vastavalt artiklile 39.

Melassi puhul konverteeritakse kõnealuse saadetise CIF-impordihind standardkvaliteediga melassi hinnaks vastavalt artiklis 32 osutatud kohandusele.

Valge või toorsuhkru puhul konverteeritakse kõnealuse saadetise CIF-impordihind määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II ja III punktis vastavalt määratletud standardkvaliteediga suhkru hinnaks või CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluva toote samaväärseks hinnaks.

2.   Kui CIF-impordihind saadetise 100 kilogrammi kohta on suurem kui artikli 34 lõike 2 kohane melassi tüüpiline hind või artikli 36 lõike 2 kohane suhkru tüüpiline hind, esitab importija importiva liikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt järgmised tõendid:

a)	ostuleping või mis tahes muu samaväärne dokument;

b)	kindlustusleping;

c)

arve;

d)	päritolusertifikaat (vajaduse korral);

e)	veoleping;

f)	mereveo puhul lastikiri.

Kõnealuse saadetise CIF-impordihinna tõendamiseks võivad importiva liikmesriigi asutused nõuda mis tahes muud teavet ja dokumente, mida nad peavad vajalikuks.

3.   Lõikes 2 osutatud juhul peab importija esitama määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 248 lõikes 1 osutatud tagatise, mis on võrdne kõnealuse toote suhtes kohaldatava tüüpilise hinna põhjal arvutatud täiendava imporditollimaksu hinna ja kõnesoleva saadetise CIF-impordihinna põhjal arvutatud täiendava imporditollimaksu vahega.

4.   Esitatud tagatis tagastatakse sellises ulatuses, millises esitatakse pädevat asutust rahuldavad tõendid realiseerimistingimuste täitmise kohta. Vastasel korral jäetakse tagatis täiendavate impordimaksude katteks.

5.   Kui pädevad asutused leiavad kontrolli käigus, et käesoleva artikli nõuded ei ole täidetud, nõuavad nad tasumisele kuuluva tollimaksu sisse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklile 220. Sissenõutava või sissenõudmisele kuuluva tollimaksu määr sisaldab intressi kaupade vabasse ringlusse lubamise kuupäevast kuni sissenõudmiseni. Kohaldatakse intressimäära, mis kehtib riiklike õigusaktide alusel sissenõudmistoimingute ajal.

Artikkel 39

Täiendava imporditollimaksu arvutamine

Kui erinevus melassi puhul artiklis 34 osutatud käivitushinna või suhkrutoodete puhul artiklis 36 osutatud käivitushinna ja kõnealuse saadetise CIF-impordihinna vahel

a)	on alla või võrdne 10 % käivitushinnast, on täiendav tollimaksumäär null;

b)	on üle 10 %, kuid alla või võrdne 40 % käivitushinnast, on täiendav tollimaks 30 % summast, mille erinevus ületab 10 %;

c)	on üle 40 %, kuid alla või võrdne 60 % käivitushinnast, on täiendav tollimaks 50 % summast, mille erinevus ületab 40 %, millele lisatakse punktis b lubatud täiendavad tollimaksud;

d)	on üle 60 % kuid alla või võrdne 75 % käivitushinnast, on täiendav tollimaks 70 % summast, mille erinevus ületab 60 % käivitushinnast, millele lisatakse punktides b ja c lubatud täiendavad tollimaksud;

e)	on üle 75 % käivitushinnast, on täiendav tollimaks võrdne 90 % summaga, mille erinevus ületab 75 %, millele lisatakse punktides b, c ja d lubatud täiendavad tollimaksud.

4. jagu

Melassi imporditollimaksude kohaldamise peatamine või nende vähendamine

Artikkel 40

Melassi imporditollimaksude kohaldamise peatamine

Kui melassi kohta artikli 34 lõikes 2 osutatud tüüpiline hind ning CN-koodi 1703 10 00 alla kuuluva suhkruroomelassi või CN-koodi 1703 90 00 alla kuuluva suhkrupeedimelassi suhtes kohaldatav imporditollimaks ületavad kõnealuse toote puhul 8,21 eurot 100 kilogrammi kohta, peatatakse imporditollimaksud ja asendatakse komisjoni avastatud vahega. See summa kinnitatakse artikli 34 lõikes 2 osutatud tüüpiliste hindadega samal ajal.

Kui on oht, et imporditollimaksude peatamine võib kahjulikult mõjutada ühenduse melassiturgu, võib vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 osutatud korrale ette näha, et imporditollimaksude peatamist teatava aja jooksul ei kohaldata.

Artikkel 41

Sooduskorra alusel toimuv melassiimport

1.   CN-koodi 1703 10 00 alla kuuluva suhkruroomelassi või CN-koodi 1703 90 00 alla kuuluva AKV riikidest pärineva suhkrupeedimelassi suhtes kohaldatavat kogu imporditollimaksu vähendatakse nullini kvoodi ülemmäära 600 000 tonni piires turustusaasta kohta. See kvoot moodustab kuni 750 000 tonni 2006/2007. turustusaastal.

2.   Käesolevas artiklis kasutatakse päritolustaatusega toote mõistet ja halduskoostöö meetodeid Cotonou lepingule lisatud 1. protokollis sätestatud korras.

3.   Lõikes 1 osutatud tariifikvooti haldab komisjon kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitega 308a, 308b ja 308c.

5. jagu

Toorsuhkru ja teatavate siirupite sahharoosisisalduse arvutamine

Artikkel 42

Arvutamismeetodid

1.   Kui vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punktile kindlaksmääratud imporditud toorsuhkru saagis erineb standardkvaliteedi jaoks kindlaksmääratud saagisest, arvutatakse CN-koodide 1701 11 10 ja 1701 12 10 alla kuuluvate toodete puhul sissenõutav tollitariifi maks ning CN-koodide 1701 11 10, 1701 11 90, 1701 12 10 ja 1701 12 90 alla kuuluvate toodete puhul nõutav täiendav tollimaks kõnealuse toorsuhkru 100 kilogrammi kohta nii, et standardkvaliteediga toorsuhkru jaoks kindlaksmääratud vastav tollimaks korrutatakse paranduskoefitsiendiga. Paranduskoefitsiendi saamiseks jagatakse imporditud toorsuhkru saagise protsent arvuga 92.

2.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis c nimetatud toodete sahharoosisisaldus, sealhulgas sahharoosina väljendatud suhkrute sisaldus määratakse kindlaks Lane'i ja Eynoni meetodiga (vaskiooni taandamise meetod) Clerget-Herzfeldi meetodil inverteeritud lahusest. Sel viisil kindlaksmääratud suhkru üldsisaldus väljendatakse sahharoosina, korrutades seda arvuga 0,95.

Sellegipoolest määratakse kindlaks vähem kui 85 % sahharoosi või muid sahharoosina väljendatud suhkruid ja sahharoosina väljendatud invertsuhkrut sisaldavate toodete sahharoosisisaldus, sealhulgas muude sahharoosina väljendatud suhkrute sisaldus, määrates kindlaks nende kuivainesisalduse. Kuivainesisaldus määratakse kindlaks vastavalt proportsioonis 1:1 lahjendatud lahuse erikaalule ja tahkete toodete puhul kuivatamise teel. Kuivainesisaldus väljendatakse sahharoosina, korrutades seda koefitsiendiga 1.

3.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktides d ja g nimetatud toodete kuivainesisaldus määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõike 2 teisele lõigule.

4.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis e nimetatud toodete ümberarvestamisel sahharoosiekvivalendiks korrutatakse vastavalt käesoleva artikli lõike 2 teisele lõigule kindlaksmääratud kuivainesisaldus koefitsiendiga 1,9.

VIII PEATÜKK

KEHTETUKS TUNNISTAMINE JA LÕPPSÄTE

Artikkel 43

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 784/68, (EMÜ) nr 785/68, (EÜ) nr 1422/95, (EÜ) nr 1423/95, (EÜ) nr 1464/95 ja (EÜ) nr 2135/95 tunnistatakse kehtetuks.

Määrust (EÜ) nr 1464/95 kohaldatakse siiski litsentside suhtes, mis on selle sätete alusel välja antud enne 1. juulit 2006.

Artikkel 44

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2006.

---

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 348, 21.12.2002, lk 5.

(3)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(4)  EÜT L 145, 27.6.1968, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 260/96 (EÜT L 34, 13.2.1996, lk 16).

(5)  EÜT L 145, 27.6.1968, lk 12. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1422/95.

(6)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 12. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 79/2003 (EÜT L 13, 18.1.2003, lk 4).

(7)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1951/2005 (ELT L 312, 29.11.2005, lk 45).

(8)  EÜT L 144, 28.6.1995, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 96/2004 (ELT L 15, 22.1.2004, lk 3).

(9)  EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.

(10)  EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11.

(11)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

(12)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

(13)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(14)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(15)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29.

(16)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48.

(17)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

---

---

1.7.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 178/39

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 952/2006,

29. juuni 2006,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 40,

ning arvestades järgmist:

(1)	Suhkrusektori kvoodisüsteemi rakendamine nõuab ettevõtja suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmise mõistete täpset määratlemist. Üksnes erandjuhtudel tuleks lubada võimalust, et üks ettevõtja annab osa oma toodangust teisele lepingu alusel suhkrut toota lasknud ettevõtjale.

(2)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 17 on ette nähtud, et taotluse korral annavad liikmesriigid tunnustuse suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit tootvale ettevõtjale või ettevõtjale, kes töötleb neid tooteid nimetatud määruse artiklis 13 osutatud toodeteks. Täpsustada tuleks suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi tootjate või rafineerimistehaste poolt liikmesriigi pädevatele ametiasutustele esitatava tunnustamistaotluse sisu. Vajalik oleks määratleda kohustused, mis ettevõtja endale tunnustuse saamisega peab võtma ja eelkõige kohustuse pidada jooksvalt sissetulnud tooraine ning ümbertöödeldud ja lõpptootena väljaläinud koguste registrit.

(3)	Kindlaks tuleks määrata liikmesriikide kohustused seoses tunnustatud ettevõtjate kontrollimisega ja kehtestada piisav karistuste süsteem.

(4)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 4 on nähtud ette suhkruturu hindade teabesüsteem. Sama määruse artiklis 17 on sätestatud tunnustatud ettevõtja kohustus esitada teave müüdud valge suhkru koguste ning vastavate hindade ja tingimuste kohta. Kindlaks tuleks määrata, kui sageli ja millise sisuga teavet suhkruturu hindade kohta peavad suhkrutootjad ja rafineerijad komisjonile edastamiseks kindlaks tegema. Lühiajaliste perspektiivide prognoosimiseks on kasulik, et ettevõtjad koostaksid ja edastaksid ka kolme järgneva kuu keskmiste müügihindade prognoosid. Tunnustatud ettevõtjad, kes kasutavad suhkrut mõne määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 13 lõikes 2 osutatud toote tootmiseks, peaksid komisjonile edastamiseks kindlaks tegema teabe ostetud suhkru hinna kohta samasuguse sagedusega ja samas vormis nagu on kehtestatud suhkrutootjatele.

(5)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 4 osutatud hinnatasemete avaldamine, kindlustades seejuures andmete konfidentsiaalsuse, peaks komisjon teatama korralduskomiteele kaks korda aastas eelmise poolaasta jooksul ühenduse turul turustatud valge suhkru keskmised hinnad, eristades kvoodiga hõlmatud ja kvoodivälise suhkru.

(6)

Tuleks koostada aruanne käesoleva määrusega ette nähtud turuhindade registreerimis- ja teavitamissüsteemi toimimise kohta, teha ettepanekud olemasoleva süsteemi toimimise parendamiseks ning elektroonilise hindade edastamise süsteemi loomiseks. Nende parenduste ootuses tuleks 2006. ja 2007. aastal ajutiselt, enne andmete edastamise infosüsteemi rakendumist, saata ettevõtjate kindlaks tehtud hinnad suhkruturu korralduskomitee teavitamise eesmärgil otse komisjonile.

(7)

Määruse (EÜ) 318/2006 artiklite 14 või 19 kohaldamisel kannab tootja osa toodangust üle järgmisesse turustusaastasse. Sellisel juhul saab suhkrutootjal olla selleks turustusaastaks suhkrupeedi miinimumhinnaga tarnelepingute sõlmimise kohustus ainult selle tema põhikvoodi piiresse jääva suhkrukoguse puhul, mida ta veel tootnud ei ole.

(8)

Kvoodisüsteemi nõuetekohase toimimise huvides tuleks täpsustada määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 6 lõikes 5 kasutatud mõisteid “külvieelne” ja “miinimumhind”. Külvi lõpetamise erinevate tähtaegade määramisel tuleks arvesse võtta Itaalia teatavatele piirkondadele omaseid erilisi põllumajandus- ja kliimatingimusi suhkrupeedi kasvatamisel.

(9)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 5 lõikes 3 on sätestatud, et miinimumhinda korrigeeritakse hinnatõstmiste ja -alandamistega vastavalt suhkrupeedi kvaliteedi kõrvalekalletele standardkvaliteedist. Suhkrupeedi kvaliteet ja seetõttu ka väärtus sõltuvad eelkõige selle suhkrusisaldusest. Standardkvaliteedist erineva kvaliteediga suhkrupeedi väärtuse kindlakstegemiseks oleks sobivaim kehtestada miinimumhinna protsentides väljenduvate hinnatõstmiste ja -alandamiste skaala.

(10)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 8 on nähtud ette suhkru lisakvootide määramine. Lisakvoodi, mille eesmärk on eelmiselt kvoodisüsteemilt olemasolevale süsteemile ülemineku lihtsustamine, saamise võimalus peab jääma neile ettevõtjatele, kellele on kvoot määratud 2005/2006. aastal. Lisaks tuleks täpsustada, millistel tingimustel on võimalik lisakvoodi määramine alates 2006/2007. turustusaastast.

(11)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 9 lõikes 2 on nähtud ette isoglükoosi täiendavate kvootide määramine. Asjaomased liikmesriigid peavad neid kvoote määrama igasugust diskrimineerimist vältides. Vajalik oleks kindlaks määrata nimetatud määruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud ühekordselt makstava summa maksmise tähtpäev.

(12)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 2 punktis 5 on kvoodikohase suhkruna määratletud mis tahes kogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal asjaomase ettevõtja kvoodi piires ning sama artikli 2 punktis 9 on suhkrupeedina määratletud kvoodikohaseks suhkruks töödeldud suhkrupeet. Seega oleks vajalik kehtestada norm, mille järgi omistada suhkrutoodang konkreetsele turustusaastale, mis oleks aga siiski liikmeriikide suhtes teataval määral paindlik seoses erijuhtumitega, milleks on suhkru tootmine sügispeedist ja roosuhkru tootmine.

(13)

Kvoodisüsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks, igakuise suhkrutarbimise määramiseks ja tarnebilansside koostamiseks tuleks sätestada ühelt poolt tunnustatud ettevõtjate ja liikmesriikide ning teiselt poolt liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus. See teabevahetus peaks hõlmama laovarusid, tootmise taset ja külvipindu.

(14)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 18 lõikes 2 on sätestatud suhkru ostmisega seotud sekkumismeetmed. Ühenduse sekkumismeetmete rakendamist silmas pidades peavad sekkumisametid suhkru üle võtma määratud kohas. Selleks tuleks ette näha, et üle võib võtta üksnes pakkumise tegemise ajal heakskiidetud ladustamiskohas hoitavat suhkrut.

(15)

Et võimaldada juurdepääs sekkumisele nendes piirkondades, kus see on eriti vajalik asjaomaste piirkondade toodangu hulga tõttu, tuleks määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 18 lõikes 2 sätestatud maksimaalne kogus esialgu jagada kõigi tootvate liikmesriikide vahel vastavalt nende suhkrutootmise kvoodile. Ette tuleks näha selle jaotuse kohandamise võimalus ühelt poolt enne iga uue turustusaasta algust vastavalt muutustele liikmesriikidele määratud kvootides ja teiselt poolt iga turustusaasta kestel võimalike kasutamata koguste taasmääramise puhuks.

(16)	Ladustamiskohale tunnustuse andmisel ja äravõtmisel tuleks arvesse võtta nõuet tagada suhkru head säilimistingimused, suhkru äraviimise lihtsust ja lao tühjendamisvõimsust.

(17)

Selliste omadustega suhkrut, mida on hiljem raske müüa ja mis ladustamisel tõenäoliselt rikneb, ei tohiks sekkumiseks vastu võtta, ühtlasi tuleks täpsustada nõutav miinimumkogus. Lisaks tuleks ette näha laolepingu sõlmimine sekkumisasutuse ja selle müüja vahel, kes sekkumismeetme käigus suhkrut müüma peab.

(18)	Sekkumise korralduse hõlbustamiseks tuleks suhkrut pakkuda partiidena ning määrata kindlaks partii ja eriti selle kogus.

(19)	Sekkumisametil peavad olema kõik vajalikud üksikasjad, et teha kindlaks, kas pakkumine vastab kõigile nõuetele. Selleks peaks pakkumise tegija esitama sekkumisametile kogu vajaliku teabe.

(20)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 18 lõikes 2 on sätestatud, et ostuhinda korrigeeritakse, kui suhkru kvaliteet erineb standardkvaliteedist. Seega tuleks kehtestada hinnatõstmise ja -alandamise skaalad, mida pakutava suhkru kvaliteedi arvessevõtmiseks ostuhindade suhtes kohaldatakse. Need skaalad ja neist tulenevad hinnaalandamised võib kindlaks määrata äritehingutes üldiselt kasutatavate objektiivsete andmete põhjal.

(21)

Sekkumisametite valduses olevat suhkrut tuleks müüa ühenduse ostjaid diskrimineerimata ning majanduslikult võimalikult kasulikel tingimustel. Kõnealuseid eesmärgid saab üldjuhul saavutada pakkumissüsteemi kasutades. Suhkru müügi takistamiseks ebasoodsate turutingimuste puhul peaks pakkumismenetlused välja kuulutama eelneva loa alusel. Teatavate asjaolude puhul oleks soovitatav kasutada pakkumismenetluse asemel muid menetlusi.

(22)	Ühenduse kõigi huvitatud isikute võrdse kohtlemise tagamiseks peaksid sekkumisametite väljakuulutatavad pakkumismenetlused vastama ühtsetele eeskirjadele. Seoses sellega oleks vaja tagada, et suhkrut kasutatakse ettenähtud otstarbel.

(23)

Müüdava valge suhkru kvaliteedi ja toorsuhkru saagise kindlaksmääramiseks tuleks kasutada samu kriteeriume, mida on kohaldatud suhkru kokkuostmisel sekkumisametite poolt. Kõigi huvitatud isikute võrdse kohtlemise saab tagada üksnes kehtestades ühtsed ja täpselt määratletud sätted kas müügihinna või eksporditoetuse kohandamiseks ning paranduste tegemiseks ekspordilitsentsides, kui leitakse, et suhkru kvaliteet on pakkumismenetluse teadaandes märgitud kvaliteedist erinev.

(24)

Selguse huvides tuleks tunnistada kehtetuks komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1261/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses suhkrupeedi tarnelepingutega ning suhkrupeedi hinna suhtes kohaldatavate hinnatõusude ja hinnaalandustega, (2) komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1262/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumisametite teostatava suhkru kokkuostu ja müügi osas, (3) ning komisjoni 20. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 314/2002, milles sätestatakse suhkrusektori kvoodisüsteemi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, (4) ja asendada need uue määrusega.

(25)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette määruse (EÜ) nr 318/2006 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eriti toodangu kindlaksmääramise, tootjatele ja rafineerijatele tunnustuse andmine, hinna- ja kvoodisüsteemi rakendamise ja sekkumissuhkru ostu- ja müügitingimuste puhul.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	tooraine — suhkrupeet, suhkruroog, sigur, teraviljad, rafineeritav suhkur või iga muu neist toodetest saadud ja lõpptooteks ümbertöötlemiseks mõeldud vorm;

b)	lõpptoode — suhkur, inuliinisiirup või isoglükoos;

c)	tootja — lõpptoodet andev ettevõte, välja arvatud määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 2 punktis 13 määratletud rafineerimistehased;

d)	ladustamiskoht — silo või ladu.

II PEATÜKK

TOODANGU KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 3

Suhkrutoodang

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 II jaotise kohaselt käsitletakse suhkrutoodanguna järgmiste toodete üldkogust (väljendatuna valges suhkrus):

a)	valge suhkur;

b)	toorsuhkur;

c)	invertsuhkur;

d)	siirupid, mis kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest, edaspidi “siirupid”: i) sahharoosi- või invertsuhkrusiirupid, mille puhtusaste on vähemalt 70 % ja mis on toodetud suhkrupeedist; ii) sahharoosi- või invertsuhkrusiirupid, mille puhtusaste on vähemalt 75 % ja mis on toodetud suhkruroost.

2.   Suhkrutoodangu hulka ei arvestata:

a)	valge suhkru koguseid, mis on toodetud toorsuhkrust või siirupitest, mida ei ole tootnud kõnealuse valge suhkru valmistanud ettevõtja;

b)	valge suhkru koguseid, mis on toodetud toorsuhkrust, siirupitest või suhkrutöötlemise jääkidest, mis ei ole toodetud samal turustusaastal kui kõnealune valge suhkur;

c)	toorsuhkru koguseid, mis on toodetud siirupitest, mida ei ole tootnud kõnealuse toorsuhkru valmistanud ettevõtja;

d)	toorsuhkru koguseid, mis on toodetud siirupitest, mis ei ole toodetud samal turustusaastal kui kõnealune toorsuhkur;

e)	toorsuhkru koguseid, mille töötleb kõnealuse turustusaasta jooksul valgeks suhkruks ettevõtja, kes tootis kõnealuse toorsuhkru;

f)	siirupite koguseid, mille töötleb kõnealuse turustusaasta jooksul suhkruks või invertsuhkruks ettevõtja, kes tootis kõnealused siirupid;

g)	seestöötlemise korra alusel toodetud suhkru, invertsuhkru ja siirupite koguseid;

h)	invertsuhkru koguseid, mis on toodetud siirupitest, mida ei ole tootnud kõnealuse toorsuhkru valmistanud ettevõtja;

i)	invertsuhkru koguseid, mis on toodetud siirupitest, mis ei ole toodetud samal turustusaastal kui kõnealune invertsuhkur.

3.   Suhkrutoodang väljendatakse valge suhkruna järgmiselt:

a)	valge suhkru puhul kvaliteedi erinevusi arvesse võtmata;

b)	toorsuhkru puhul määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punkti kohaselt kindlaksmääratava saagise alusel;

c)	invertsuhkru puhul korrutades toodangut koefitsiendiga 1;

d)	siirupite puhul, mida käsitatakse vahetoodetena, käesoleva artikli lõike 5 kohaselt kindlaksmääratava ekstraheeritava suhkru sisalduse põhjal;

e)	siirupite puhul, mida ei käsitata vahetoodetena, komisjoni määruse (EÜ) nr 2135/95 (5) artikli 3 lõike 2 kohaselt sahharoosina väljendatava suhkrusisalduse põhjal.

4.   Suhkrutöötlemise jääke eelmisest suhkruaastast väljendatakse valge suhkruna võrdeliselt sahharoosisisaldusele.

5.   Siirupite puhtusastme arvutamiseks jagatakse üldsuhkrusisaldus kuivainesisaldusega.

Ekstraheeritava suhkru sisalduse arvutamiseks lahutatakse kõnealuse siirupi polarimeetri näidust kuivaine sisalduse ja polarimeetri näidu vahe, mis korrutatakse arvuga 1,70. Kuivaine sisaldus määratakse areomeetrilise või refraktomeetrilise meetodiga.

Ekstraheeritava suhkru sisalduse saab kogu turustusaastaks kindlaks määrata siirupite tegeliku saagise põhjal.

Artikkel 4

Isoglükoosi toodang

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 II jaotise kohaldamisel tähendab isoglükoosi toodang glükoosist või selle polümeeridest saadud toote kogust, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 10 % (sõltumata selle piiri ületanud fruktoosisisaldusest). Isoglükoosi toodangut väljendatakse kuivainena ja see on registreeritud vastavalt lõikele 2.

2.   Isoglükoosi toodang registreeritakse toote mahu füüsilise mõõtmise teel ja kuivainesisalduse kindlaksmääramise teel refraktomeetriat kasutades niipea, kui isomeerimise protsess on lõppenud ning enne glükoosi- ja fruktoosiosade eraldamist või segude valmistamist.

3.   Kõik ettevõtjad peavad teatama viivitamata kõik ettevõtted, mida nad glükoosi või selle polümeeride isomeerimiseks kasutavad.

Kõnealune teave edastatakse liikmesriigile, kelle territooriumil asjaomane ettevõte asub. Liikmesriik võib tootjalt nõuda lisateabe esitamist.

Artikkel 5

Inuliinisiirupi toodang

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 II jaotise kohaldamisel tähendab inuliinisiirupi toodang inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsi järel saadud tootekogust, mille kuivaine fruktoosisisaldus vabal kujul või sahharoosina on vähemalt 10 % (sõltumata selle piiri ületanud fruktoosisisaldusest) ja mille puhtusaste on vähemalt 70 %. Inuliinisiirupi toodangut väljendatakse kuivaine suhkru/isoglükoosi ekvivalendina.

Puhtusastmena käsitletakse International Commission for Uniform Methods of Sugar Analysis'e meetodil, edaspidi “Icumsa meetod” (ICUMSA method GS7/8/4-24) kindlaksmääratud mono- ja disahhariidide osakaalu kuivaines.

2.   Inuliinisiirupi toodangu registreerimiseks kombineeritakse järgmisi toiminguid:

a)	toote mahu füüsiline mõõtmine kohe pärast esimesest aurustist väljavõtmist, pärast iga hüdrolüüsi ja enne glükoosi- ja fruktoosiosade eraldamist või segude valmistamist;

b)	kuivainesisalduse kindlaksmääramine refraktomeetria abil ja kuivaine fruktoosisisalduse mõõtmine igapäevaste representatiivsete proovide võtmise teel;

c)	kuivaine fruktoosisisalduse ümberarvestamine 80 % massist, korrutades kuivaines kindlaksmääratud koguse koefitsiendiga, milleks on kõnealuse siirupikoguse puhul mõõdetud fruktoosisisalduse ja 80 % vahe;

d)	väljendamine suhkru/isoglükoosi ekvivalendina, kohaldades koefitsienti 1,9.

3.   Kõik ettevõtjad peavad esitama viivitamata teabe kõigi ettevõtete kohta, kus nad inuliini hüdrolüüsivad ning samuti aastaste koguste ja lõikes 1 osutatud alla 70 % puhtusastmega toodete kasutamise kohta.

Vastav teave esitatakse liikmesriigile, mille territooriumil asjaomane ettevõte paikneb. Liikmesriik võib tootjalt nõuda lisateabe esitamist, tagamaks et esimeses lõigus osutatud tooteid ei kasutataks ühenduse turul inimtoidus kasutatava magusainena.

Asjaomane liikmesriik edastab komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks üksikasjaliku aruande eelmise aasta kohta. Esimene aruanne edastatakse hiljemalt 31. jaanuariks 2007.

Artikkel 6

Ettevõtja toodang

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 II jaotise kohaldamisel mõistetakse ettevõtja suhkrutoodangu, isoglükoosi või inuliinisiirupi toodangu puhul selle ettevõtja tegelikult toodetud suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kogust, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklites 3, 4 ja 5.

2.   Ettevõtja suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kogutoodang asjaomasel turustusaastal on lõikes 1 osutatud toodang, millele on:

—	vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklitele 14 ja 19 lisatud sellesse turustusaastasse ülekantud suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kogus ja millest on lahutatud järgmisesse turustusaastasse ülekantud suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kogus,

—	lisatud töötleja poolt vastavasisulise lepingu raames lõike 3 kohaselt toodetud kogus ja millest on lahutatud ettevõtja poolt vastavasisulise lepingu raames lõike 3 kohaselt tellija nimel toodetud kogus.

3.   Kui kaks tootjat esitavad asjaomasele liikmesriigile kirjaliku allkirjastatud taotluse, käsitatakse ühe tootja (edaspidi “töötleja”) poolt lepingu alusel tarnitud toorainest toodetud suhkrut selle tootja (edaspidi “tellija”) toodanguna, kes laskis kõnealuse lepingu alusel suhkrut toota, juhul kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)	töötleja suhkru kogutoodang on väiksem kui tema kvoot;

b)	töötleja ja tellija suhkru kogutoodang on suurem kui nende kvootide summa.

Esimese lõigu punktis b osutatud ettevõtja suhkru kogutoodang on lõikes 1 osutatud toodang, millele on lisatud eelmisest turustusaastast ülekantud kogus ja töötleja poolt vastavasisulise lepingu raames asjaomase ettevõtja nimel toodetud kogus, millest on lahutatud ettevõtja poolt vastavasisulise lepingu raames tellija nimel toodetud kogus.

Teises lõigus osutatud tegelike koguste puhul võivad liikmesriikide pädevad ametiasutused juhul, kui tegelikult toodetud kogus on ettenähtust suurem ettevõtjatega sõlmitud tarnelepingute alusel arvestatud toodangut kasutada.

4.   Kui tellija ja töötleja tehased asuvad eri liikmesriikides, esitatakse lõikes 3 osutatud taotlus mõlemale asjaomasele liikmesriigile. Sel juhul annavad kõnealused liikmesriigid ühise vastuse ning võtavad vajalikud meetmed nimetatud lõikes osutatud tingimuste järgimise kontrollimiseks.

5.   Töötleja toodetud suhkrukogust võib käsitada tellija toodetud suhkrukogusena, kui liikmesriigi poolt kinnitust leidnud vääramatu jõu esinemise tõttu tuleb suhkrupeet, suhkruroog või melass töödelda suhkruks muus ettevõttes kui tellija omas.

III PEATÜKK

TOOTJATE JA RAFINEERIMISTEHASTE TUNNUSTAMINE

Artikkel 7

Tunnustuse taotlemine

1.   Tunnustamist võivad taotleda ettevõtted, kes esitavad sellekohase taotluse ja kelle majandustegevuseks on:

a)	suhkru tootmine;

b)	isoglükoosi tootmine;

c)	inuliinisiirupi tootmine;

d)	määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 2 punkti 13 mõistes täiskoormusega rafineerimistehase käitamine.

Esimeses lõigus osutatud taotlus esitatakse selle liikmesriigi või liikmesriikide pädevale ametiasutusele, kus asjaomane ettevõte tegutseb.

Ettevõtja võib taotleda tunnustust ühele või mitmele esimeses lõigus osutatud tegevusele.

2.   Tunnustamistaotluses märgib ettevõtja oma nime, aadressi, suhkru, iseglükoosi või inuliinisiirupi tootmisvõimsuse ja selles liikmesriigis asuvate ettevõtete arvu, esitades iga ettevõtte aadressi ja tootmisvõimsuse.

3.   Lõike 1 esimese lõigu punkti d alusel tunnustust taotlev ettevõtja peab tõendama vastavust määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 2 punktis 13 esitatud määratlusele.

Artikkel 8

Kohustused

1.   Tunnustuse saamiseks kinnitab ettevõtja kirjalikult, et kohustub:

a)	teatama viivitamatult liikmesriigi pädevale ametiasutusele artikli 7 lõikes 2 sätestatud andmete muutumisest;

b)	esitama liikmesriigi pädevale ametiasutusele artikli 9 kohased registrid ja artikli 13 kohaselt kindlakstehtud müügihinnad;

c)	andma liikmesriigile teavet vastavalt artiklile 21;

d)	esitama liikmesriikide pädevate ametiasutuste taotlusel kõik juhtimiseks ja kontrollimiseks vajalikud andmed või tõendavad dokumendid.

2.   Tunnustus antakse pädeva ametiasutuse aktiga, millele lisatakse eespool nimetatud kohustused võtnud ettevõtja allkirjastatud dokument.

3.   Tunnustus tühistatakse kui leitakse, et mõni lõikes 1 sätestatud tingimustest pole täidetud. Tunnustuse võib tagasi võtta turustusaasta vältel. Sellel ei ole tagasiulatuvat mõju.

Artikkel 9

Registrid

Liikmesriigi pädev ametiasutus määrab kindlaks, milliseid registreid artiklite 7 ja 8 kohaselt tunnustatud ettevõtja iga oma ettevõtte kohta pidama peab, samuti kannete tegemise sageduse, mis peab olema vähemalt üks kord kuus.

Ettevõtja säilitab need registrid vähemalt kolme jooksvale aastale järgneva aasta vältel ja neisse kantakse vähemalt järgmine teave:

a)	saadud toorainekogused ning suhkrupeedi ja suhkruroo suhkrusisaldus ettevõtjale tarnimisel;

b)	saadud lõpptooted või poolfabrikaadid, kui neid on ostetud;

c)	saadud lõpptoodete ning kõrvalsaaduste kogused;

d)	kaod ümbertöötlemisel;

e)	hävitatud kogused ja hävitamise põhjendus;

f)	ärasaadetud lõpptoodete kogused.

Artikkel 10

Kontroll

1.   Igal turustusaastal kontrollib liikmesriigi pädev ametiasutus kõiki tunnustatud tootjaid ja rafineerimistehaseid.

2.   Kontrolli eesmärk on tarnitud toorainekoguste ja saadud lõpptoodete koguste vaheliste seoste analüüsimise ning äri- või teiste sobivate dokumentidega võrdlemise teel veenduda artiklis 9 osutatud registrite andmete ja artiklis 21 osutatud teatiste andmete täpsuses ja ammendavuses.

Kontroll hõlmab tarnitud ja tootmisesse lastud tooraine, saadud toodangu koguste ning laovarude muutuste määramiseks kasutatavate kaalumis- ja laborianalüüsi seadmete täpsuse kontrollimist.

Kontroll hõlmab artikli 13 lõike 2 kohaselt igakuiste keskmiste müügihindade kindlakstegemiseks kasutatud andmete täpsuse ja ammendavuse kontrollimist.

Suhkrutootjate puhul kontrollitakse ka suhkrupeedikasvatajale miinimumhinna maksmise kohustuse täitmist.

Vähemalt kord kahe aasta jooksul toimub laovarude füüsiline kontroll.

3.   Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on teatavas osas ette näinud kontrolli teostamise proovide põhjal, peavad proovid olema esinduslikud ja tagama kontrolli tulemuse usaldusväärsuse.

4.   Liikmesriik võib nõuda, et tunnustatud ettevõtjad pöörduksid artiklis 13 osutatud hinda käsitlevate andmete kinnitamiseks liikmesriigi tunnustatud raamatupidamisaruannete kinnitamisega tegelevate asutuste poole.

5.   Kõikide kontrollimiste kohta koostatakse kontrollija allkirjastatud aruanne, mis kajastab üksikasjalikult kontrollimise eri aspekte. Aruandes esitatakse eelkõige:

a)	kontrolli teostamise kuupäev ja juuresviibinud isikud;

b)	kontrollitav periood ja asjaomased kogused;

c)	kasutatud kontrollitehnikad, sealhulgas vajadusel viide proovivõtumeetoditele;

d)	kontrolli tulemused ja tõenäoliselt nõutavad parandusmeetmed;

e)	tuvastatud rikkumiste raskuse, ulatuse, püsivuse ja kestuse hinnang, võimalikud mittevastavused ning muud üksikasjad, mida tuleb karistuse kohaldamisel arvesse võtta.

Kõik kontrolliaruanded arhiveeritakse ja säilitatakse vähemalt kolme kontrolli teostamise aastale järgneva aasta jooksul viisil, mis võimaldab neid komisjoni kontrollteenistustel hõlpsasti kasutada.

Artikkel 11

Karistused

1.   Kui liikmesriigi pädev ametiasutus tuvastab tegelike laovarude ja artiklis 9 osutatud registrites olevate andmete vahelise mittevastavuse või järjepidevuse puudumise toorainekoguste ja saadud lõpptoodete vahel või asjaomaste dokumentide ja deklareeritud või registrisse kantud andmete või koguste vahel, määrab ta kindlaks või vajaduse korral hindab jooksva aasta ja võimaluse korral eelnevate turustusaastate tegelikud toodangukogused ja laovarud.

Iga ebakorrektselt deklareeritud koguse puhul, mis võimaldab rahalise kasu saamist, tuleb maksta 500 eurot iga asjaomase koguse tonni kohta.

2.   Kui liikmesriigi pädev ametiasutus tuvastab, et ettevõtja ei ole täitnud artiklis 8 osutatud kohustusi ja et artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrolli eesmärgi täitmiseks puuduvad piisavad tõendid, kohaldab pädev ametiasutus karistusena 500 euro suurust makset tonni kohta, mida kohaldatakse liikmesriigi lõpptoote kindlaksmääratud koguse puhul vastavalt rikkumise raskusele.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui tuvastatud mittevastavust ja järjepidevuse puudumist täheldati vähem kui 5 % deklareeritud või registreeritud lõpptoodete kogusel, mida kontrolliti, või kui need on tingitud hooletus- või lihtsatest haldusvigadest, tingimusel et on võetud parandusmeetmed selliste puuduste vältimiseks tulevikus.

4.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud karistusi ei kohaldata vääramatu jõu korral.

Artikkel 12

Komisjonile esitatavad teatised

1.   Liikmesriik edastab komisjonile:

a)	tunnustatud ettevõtjate nimekirja;

b)	igale tootjale määratud kvoodi.

Teatis koostatakse hiljemalt iga turustusaasta 31. jaanuariks. 2006/2007. turustusaasta kohta tuleb esimene teatis koostada hiljemalt 31. juuliks 2006. aastaks.

Tunnustuse tagasivõtmise korral teavitab liikmesriik sellest viivitamata komisjoni.

2.   Liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt turustusaastale järgneva aasta 31. märtsiks aastaaruande, milles on esitatud artikli 10 kohaselt teostatud kontrollid ning iga kontrolli käigus tuvastatud puudused, kohaldatud järelmid ja karistused.

IV PEATÜKK

HIND

Artikkel 13

Keskmiste hindade kindlakstegemine

1.   Iga kuu leiavad tunnustatud ettevõtjad kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 7 ja 8 ning tunnustatud ümbertöötlejad kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 17 vastavalt kvoodikohase valge suhkru ja kvoodivälise valge suhkru

a)	eelmise kuu keskmine müügi- või ostuhinna ning sellele vastavalt müüdud või ostetud koguse;

b)	jooksva kuu ja kahe järgmise kuu keskmise eeldatava müügi- või ostuhinna ning sellele vastava koguse seoses lepingute või muude tehingutega.

Hind hõlmab valget, lahtist, tehasest tulnud suhkrut ja nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis sätestatud standardkvaliteediga suhkrut.

2.   Artikliga 10 ette nähtud kontrollimiste võimaldamiseks säilitavad tunnustatud ettevõtjad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindade ja koguste kindlakstegemiseks kasutatud andmeid vähemalt kolme aasta jooksul pärast nende kindlakstegemist.

Artikkel 14

Hindu käsitlev teave

Iga aasta juunis ja detsembris teavitab komisjon korralduskomiteed valge suhkru keskmisest hinnast vastavalt jooksva turustusaasta esimesel poolaastal ja eelmise turustusaasta teisel poolaastal. 2007. aasta juunis esitatav esimene teave hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2006 kuni 31. märtsini 2007.

Hind esitatakse kvoodikohase ja kvoodivälise valge suhkru kaupa.

Teave põhineb artikli 13 lõike 1 punkti a kohaselt ettevõtjate esitatud keskmiste hindade kaalutud keskmisel ning see edastatakse vastavalt artiklile 15.

Artikkel 15

Hindade edastamist käsitlevad üleminekusätted

Käesoleva määruse artiklite 7 ja 8 kohaselt tunnustatud ettevõtjad ning määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 17 lõike 1 kohaselt tunnustatud ümbertöötlejad esitavad komisjonile käesoleva määruse artikli 13 lõike 1 kohaselt kolme eelneva kuu jooksul kindlaks tehtud hinnad hiljemalt 20. oktoobriks 2006, 20. jaanuariks 2007, 20. aprilliks 2007 ja 20. juuliks 2007.

Komisjon võtab andmeid vastu, töötleb ja hoiab neid nii, et andmete konfidentsiaalsus oleks tagatud.

Teised suhkrusektoris tegutsevad ettevõtjad, eelkõige suhkru ostjad, võivad teatada komisjonile suhkru keskmise hinna artiklis 13 osutatud viisil. Ettevõtjad märgivad oma nime, aadressi ja ärinime.

Artikkel 16

Tarneleping

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 6 lõike 5 kohaldamisel käsitletakse tarnelepinguna lepingut suhkrutootja ning omakasvatatud suhkrupeete müüva müüja vahel.

2.   Juhul kui tootja kannab määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 14 või 19 kohaselt osa oma toodangust üle järgmisesse turustusaastasse, vähendatakse nimetatud määruse artikli 6 lõike 5 kohaldamisel selle tootja kvooti nimetatud turustusaastal ülekantud koguse võrra.

3.   Külvieelsete lepingutena käsitletakse ainult neid lepinguid, mis on sõlmitud enne kõiki külve ja igal juhul

—	enne 1. aprilli Itaalias,

—	enne 1. maid teistes liikmesriikides.

Artikkel 17

Hinnatõstmised ja -alandamised

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 5 lõikes 3 sätestatud hinnatõstmiste ja -alandamiste kohaldamisel korrigeeritakse nimetatud artikli lõikes 1 sätestatud miinimumhinda 0,1 % sahharoosisisalduse kohta järgmiselt:

a)	tõstetakse vähemalt i) 0,9 % sahharoosisisalduse puhul, mis on üle 16 %, kuid mitte üle 18 %; ii) 0,7 % sahharoosisisalduse puhul, mis on üle 18 %, kuid mitte üle 19 %; iii) 0,5 % sahharoosisisalduse puhul, mis on üle 19 %, kuid mitte üle 20 %;

b)	alandatakse kuni i) 0,9 % sahharoosisisalduse puhul, mis on alla 16 %, kuid mitte alla 15,5 %; ii) 1 % sahharoosisisalduse puhul, mis on alla 15,5 %, kuid mitte alla 14,5 %.

Suhkrupeedi puhul, mille sahharoosisisaldus on üle 20 %, kohaldatakse punkti a alapunkti iii kohaselt korrigeeritud miinimumhinda.

2.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 6 osutatud majandusharusisestes tarnelepingutes ja kokkulepetes võidakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud hinnatõstmiste ja -alandamistega võrreldes ette näha:

a)	täiendavaid hinnatõstmisi üle 20 % sahharoosisisalduse puhul;

b)	täiendavaid hinnaalandamisi alla 14,5 % sahharoosisisalduse puhul.

Neis lepinguis ja kokkuleppeis võidakse suhkrupeedi puhul, mille sahharoosisisaldus on alla 14,5 %, määratleda suhkru valmistamiseks sobiva suhkrupeedi mõiste, kui selliste lepingute ja kokkulepetega nähakse ette täiendavad hinnaalandamised sahharoosisisalduse puhul, mis on alla 14,5 %, kuid üle kõnealuses määratluses kindlaksmääratud minimaalse sahharoosisisalduse.

Kui lepingutega ja kokkulepetega ei ole ette nähtud teises lõigus osutatud määratlust, võib sellise määratluse kehtestada asjaomane liikmesriik. Sel juhul määrab liikmesriik samal ajal kindlaks ka kõnealuses lõigus sätestatud täiendavad hinnaalandamised.

V PEATÜKK

KVOODID

Artikkel 18

Suhkru lisakvoodid

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 8 sätestatud suhkru lisakvoodid määratakse ainult neile suhkrutootjatele, kellele on määratud kvoot 2005/2006. turustusaastal.

2.   Oma lisakvooditaotluses näitab ettevõtja, kas ta soovib saada lisakvooti alates 2006/2007. või 2007/2008. turustusaastast.

Kui liikmesriik määrab ettevõtjale lisakvoodi, näitab ta, millisest turustusaastast arvates lisakvoot määratakse. Kõik pärast 1. jaanuari 2007 määratud lisakvoodid jõustuvad alates 2007/2008. turustusaastast.

Artikkel 19

Täiendavad isoglükoosi kvoodid

1.   Itaalia, Leedu ja Rootsi eraldavad määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 9 lõikes 2 osutatud täiendavad kvoodid ühel või mitmel turustusaastal neljast, aastatel 2006/2007, 2007/2008, 2008/2009 ja 2009/2010, asjaomaste ettevõtjate diskrimineerimist vältides.

2.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 9 lõikes 3 osutatud ühekordse makse peab iga ettevõtja teostama liikmesriigi määratud tähtpäevaks, mis ei või olla hilisem kui 31. detsember turustusaastal, alates millest kvoot määrati.

Kui ühekordne makse ei ole tehtud hiljemalt esimeses lõigus osutatud tähtpäevaks, loetakse, et vastavale ettevõtjale ei ole isoglükoosi täiendavat kvooti määratud.

Artikkel 20

Suhkrupeedisaagi arvestamine

Vastaval turustusaastal külvatud suhkrupeedist toodetud suhkur läheb arvesse järgmisel turustusaastal.

Hispaania, Itaalia ja Portugal võivad asjakohase kontrollisüsteemi olemasolu korral siiski otsustada, et vastava turustusaasta sügisel külvatud suhkrupeedist toodetud suhkur läheb arvesse jooksval turustusaastal.

Hispaania, Itaalia ja Portugal teavitavad komisjoni oma otsusest käesoleva artikli raames hiljemalt 30. septembriks 2006.

Artikkel 21

Tootmist ja laovarusid käsitlev teave

1.   Iga tunnustatud suhkrutootja ja rafineerimistehas teatab tootmise või rafineerimise asukoha liikmesriigi pädevale ametiasutusele enne iga kuu 20. kuupäeva artikli 2 lõike 1 punktides a, b, c ja d osutatud suhkrute ja siirupite üldkogused (väljendatuna valge suhkruna):

—	mille omanik ta on või mille kohta on tehtud varrant,

—	mis on ladustatud vabaks ringluseks ühenduse territooriumil eelmise kuu lõpus.

Need kogused liigitatakse vastavalt neid ladustavale liikmesriigile järgmiselt:

—	kõnealuse ettevõtja toodetud suhkur, esitades eraldi ära kvoodikohased, kvoodivälised ja määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklite 14 või 19 kohaselt ülekantud kogused,

—	muud suhkrud.

2.   Iga liikmesriik teatab komisjonile enne teise järgneva kuu lõppu lõikes 1 osutatud ettevõtetes iga kuu lõpus ladustatud suhkru üldkoguse, mis on esitatud nimetatud lõike teises lõigus osutatud suhkruliikide kaupa.

Kui ladustamine toimub muus liikmesriigis kui see, kes teatab andmed komisjonile, teatab viimane liikmesriik esimesele oma territooriumil ladustatud kogused ja nende asukoha järgmise kuu lõpuks.

3.   Iga tunnustatud isoglükoosi või inuliinisiirupi tootja teatab enne 30. novembrit tootmiskoha liikmesriigi pädevale ametiasutusele vastavalt kas kuivainena väljendatud isoglükoosi või valge suhkruna väljendatud inuliinisiirupi kogused, mille omanik ta on või mis on ladustatud vabaks ringluseks ühenduse territooriumil eelmise turustusaasta lõpus, liigitatuna järgmiselt:

a)	kõnealuse ettevõtja toodetud isoglükoos või inuliinisiirup, esitades eraldi kvoodikohased, kvoodivälised ja määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklite 14 või 19 kohaselt ülekantud kogused,

b)

muud.

Iga liikmesriik teatab komisjonile enne 31. detsembrit eelmise turustusaasta lõpuks ladustatud isoglükoosi ja inuliinisiirupi kogused, mis on liigitatud vastavalt esimeses lõigus sätestatule.

4.   Iga isoglükoosi tootev ettevõtja teatab liikmesriigile, mille territooriumil tootmine toimus, enne iga kuu 15. kuupäeva eelmise kuu jooksul tegelikult toodetud isoglükoosi kogused, väljendatud kuivainena.

Liikmesriigid selgitavad välja ja edastavad komisjonile iga kuu kohta ja enne ülejärgmise kuu lõppu iga asjaosalise ettevõtja isoglükoosi toodangu kogused.

Seestöötlemise korra kohaselt toodetud kogustest teatatakse eraldi.

Artikkel 22

Tarnebilanss

1.   Igaks turustusaastaks koostatakse suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi ühenduse tarnebilanss. Bilansid ühendatakse järgmise turustusaasta lõpus.

2.   Liikmesriigid teevad kindlaks iga nende territooriumil asuva ettevõtja suhkru ja inuliinisiirupi käesoleva turustusaasta esialgsed toodangunäitajad ning teatavad need komisjonile enne 1. märtsi. Suhkrutoodang esitatakse kuude lõikes.

Prantsuse Guadeloupe'i ja Martinique'i departemangu ja Hispaania puhul roosuhkrut käsitlev esialgne toodangunäitaja tehakse kindlaks ja teatatakse enne 1. juulit.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile enne 1. juunit esiteks vastavalt suhkru, bioetanooli ja muude toodete valmistamiseks vajaliku suhkrupeedi tootmispiirkonnad ja toodangu ning teiseks inuliinisiirupi tootmiseks vajaliku siguri toomispiirkonnad ja toodangu käesoleval turustusaastal ning nende näitajate prognoosid järgmiseks turustusaastaks.

4.   Liikmesriigid teevad kindlaks iga nende territooriumil asuva ettevõtja eelneva turustusaasta suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi lõplikud toodangunäitajad ning teatavad need komisjonile enne 30. novembrit. Suhkru kogutoodang esitatakse kuude lõikes.

5.   Kui tegeliku suhkrutoodangu kogust on lõike 4 kohaselt teatatud andmete alusel vaja muuta, võetakse tekkinud erinevus arvesse tegeliku toodangu kindlakstegemisel sellel turustusaastal, mil kõnealune erinevus avastati.

VI PEATÜKK

RIIKLIK SEKKUMINE

1. JAGU

Sekkumiseks tehtav pakkumine

Artikkel 23

Pakkumine

1.   Pakkumine sekkumiseks esitatakse kirjalikult selle suhkrut tootva liikmesriigi sekkumisametile, mille territooriumil pakutav suhkur pakkumise esitamise ajal asub.

2.   Vastuvõetav on üksnes pakkumine, mille artikli 7 ja 8 mõistes tunnustatud tootja esitab oma toodetud jooksva turustusaasta kvoodikohase suhkru kohta, mis on pakkumise tegemise ajal eraldi ladustatud artikli 24 kohaselt tunnustatud ladustamiskohas.

3.   Turustusaasta kohta võib liikmesriik nõustuda sekkumisega ainult talle lisas määratud maksimumkoguse ulatuses. Juhul kui pakkumised sekkumiseks ületavad maksimaalse koguse, kohaldab liikmesriigi pädev ametiasutus ühtset vähenduskoefitsienti selliselt, et aktsepteeritud üldkogus oleks saadaoleva kogusega võrdne.

4.   Enne iga turustusaasta algust muudab komisjon käesoleva määruse lisas kindlaksmääratud koguseid vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 10 osutatud kohandustele ja nimetatud määruse artikli 18 lõikes 2 kindlaksmääratud üldkoguse piires.

Käesoleva määruse lisas kindlaksmääratud koguseid muudetakse vajadusel iga turustusaasta teise poolaasta kestel seoses kasutamata kogustega määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras ja nimetatud määruse artikli 18 lõikes 2 kindlaksmääratud üldkoguse piires.

Artikkel 24

Ladustamiskoha tunnustamine

1.   Tootja taotlusel antakse tunnustus sekkumisametile ja igale ladustamiskohale, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)	on kohandatud suhkru säilitamiseks;

b)	asub kohas, kust on olemas suhkru äraviimiseks vajalikud transporditingimused;

c)	võimaldab sekkumiseks pakutud koguste eraldi ladustamist.

Sekkumisasutused võivad nõuda vastavust täiendavatele tingimustele.

2.   Ladustamiskohta tunnustatakse ladustamiseks kas lahtiselt või pakitult. Selles määratakse maksimaalne ladustatav kogus, mis ületab kõige rohkem viiekümnekordselt koguse, mille taotleja on sekkumisasutuse ees võetud kohustusena suuteline iga päev laost ära viima. Tunnustuses esitatakse üldkogus, mille kohta see antud on ning igapäevase äraviimise võimalik maht.

3.   Suhkur tuleb ladustada äratuntavalt ja sellele peab olema tagatud juurdepääs. Kui tegemist on pakendatult ladustamisega, tuleb suhkur paigutada kaubaalustele, välja arvatud kui suhkur on pakitud suurtesse kottidesse (big bags).

4.   Kui tuvastatakse, et mõni lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tingimustest ei ole enam täidetud, võtab sekkumisasutus tunnustuse tagasi. Tunnustuse võib tagasi võtta turustusaasta kestel. Tagasivõtmine ei oma tagasiulatuvat jõudu.

Artikkel 25

Suhkru miinimumkvaliteet

1.   Sekkumiseks pakutav suhkur peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	see peab olema toodetud kvoodi alusel samal turustusaastal, mil pakkumine esitatakse;

b)	see peab olema kristallsuhkur.

2.   Sekkumiseks pakutav valge suhkur peab olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga, niiskussisaldusega mitte rohkem kui 0,06 % ja see peab vabalt voolama.

3.   Sekkumiseks pakutav toorsuhkur peab olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning selle määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punkti kohaselt arvutatud saagis peab olema vähemalt 89 %.

Toor-roosuhkru puhul ei tohi suhkru turvalisuskoefitsient olla üle 0,30.

Toorpeedisuhkru puhul peab suhkur vastama järgmistele näitajatele:

—	pH väärtus peab olema pakkumise vastuvõtmise ajal vähemalt 7,9,

—	invertsuhkru sisaldus ei tohi olla üle 0,07 %,

—	temperatuur ei tohi kaasa tuua riknemisohtu,

—	turvalisuskoefitsient ei tohi olla üle 0,45 kui polarisatsioonikraad on vähemalt 97 või niiskusesisaldus ei ole üle 1,4 % kui polarisatsioonikraad on alla 97.

Turvalisuskoefitsiendi määramiseks jagatakse kõnealuse suhkru niiskussisalduse protsent arvu 100 ja kõnealuse suhkru polarisatsioonikraadi vahelise erinevusega.

Artikkel 26

Partii

Kogu sekkumiseks pakutav suhkur peab olema partiides.

Käesoleva jao kohaldamisel käsitletakse partiina vähemalt 2 000 tonni ühtse kvaliteedi ja pakendiga suhkrut, mis on ladustatud samas ladustamiskohas.

Artikkel 27

Pakkumise sisu

1.   Sekkumisametile esitatavates pakkumistes märgitakse:

a)	pakkuja nimi ja aadress;

b)	ladustamiskoht, kus suhkur pakkumise esitamisel asub;

c)	pakutava suhkru äraviimiseks tagatav lao tühjendusvõimsus;

d)	pakutava suhkru netokogus;

e)	pakutava suhkru laad ja kvaliteet ning turustusaasta, mil suhkur toodeti;

f)	suhkru pakkimisviis.

2.   Sekkumisamet võib nõuda lisateavet.

3.   Pakkumisele lisatakse pakkuja kinnitus, millega tõendatakse, et kõnealust suhkrut ei ole eelnevalt sekkumiseks kokku ostetud, et pakkuja on suhkru omanik ja et suhkur vastab artikli 25 lõike 1 punktis a sätestatud nõuetele.

Artikkel 28

Pakkumiste läbivaatamine

1.   Pakkumised kehtivad kolm nädalat alates nende esitamise kuupäevast. Sekkumisameti nõusolekul võib pakkumise kõnealuse ajavahemiku jooksul siiski tagasi võtta.

2.   Sekkumisamet vaatab pakkumised läbi. Sekkumisamet võtab need vastu hiljemalt lõikes 1 osutatud ajavahemiku lõpus. Sekkumisamet ei võta siiski pakkumist vastu, kui läbivaatamisel selgub, et nõudeid ei ole täidetud.

2. JAGU

Ladustamine

Artikkel 29

Laoleping

1.   Laoleping pakkuja ja sekkumisameti vahel sõlmitakse enne pakkumise heakskiitmist määramata ajaks.

Laoleping jõustub viis nädalat pärast pakkumise vastuvõtmist ja lõpeb asjaomase suhkrukoguse äraviimiseks kehtestatud 10päevase ajavahemiku lõpus.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab 10päevane ajavahemik ühte järgmistest kalendrikuu ajavahemikest: 1. päevast 10. päevani, 11. päevast 20. päevani või 21. päevast kuu lõpuni.

2.   Laolepingus märgitakse eelkõige:

a)	et leping lõpeb käesolevas määruses sätestatud tingimustel pärast vähemalt 10päevast etteteatamist;

b)	laokulude suurus, mille peab tasuma sekkumisamet.

3.   Sekkumisamet kannab laokulud alates selle 10päevase ajavahemiku algusest, mille jooksul jõustub lõikes 2 osutatud leping, kuni nimetatud lepingu lõppemiseni.

4.   Laokulud ei tohi ületada 0,48 eurot tonni kohta 10päevase ajavahemiku jooksul.

5.   Laoleping lõpeb artiklis 50 osutatud tühjendamise lõppemisel.

Artikkel 30

Omandiõiguse üleminek

1.   Laolepingu esemeks oleva suhkru omandiõigus läheb üle asjaomase suhkru eest tasumisel.

2.   Kuni suhkru äraviimiseni vastutab müüja lõikes 1 osutatud suhkru kvaliteedi ja selle pakendi eest, milles sekkumisamet suhkrut vastu võttis.

Artikkel 31

Kvaliteedi või pakkimisviisi vastavusseviimine

1.   Kui tehakse kindlaks, et asjaomane suhkrukogus ei vasta artiklis 25 sätestatud kvaliteedinõuetele, asendab müüja kohe kõnealuse koguse samaväärse suhkrukogusega, millel on nõutav kvaliteet ja mis on ladustatud samas ladustamiskohas või mõnes muus artikli 24 kohaselt sekkumiseks heakskiidetud ladustamiskohas.

2.   Kui asjaomane suhkur on pakendatud ja kui leitakse, et pakend ei vasta enam kõnealustele nõuetele, nõuab sekkumisamet müüjalt pakendi asendamist nõuetekohase pakkematerjaliga.

3. JAGU

Kokkuostu- ja sekkumistingimused

Artikkel 32

Valge suhkru kokkuostuhind ja kvaliteet

1.   Valge suhkru kokkuostuhind on:

—	505,52 eurot tonn 2006/2007. turustusaastal,

—	433,20 eurot tonn 2007/2008. turustusaastal,

—	323,52 eurot tonn 2008/2009. ja 2009/2010. turustusaastal.

2.   Valge suhkur liigitatakse nelja klassi järgmiselt:

a)	1. klass: standardkvaliteedist kõrgema kvaliteediga suhkur;

b)	2. klass: määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis määratletud standardkvaliteediga suhkur;

c)	3. ja 4. klass: standardkvaliteedist madalama kvaliteediga suhkur.

3.   1. klassi suhkrul on järgmised omadused:

a)	veatu, ehtne ja standardne turustuskvaliteet; kuiv, ühtlastes kristallides, vabalt voolav;

b)	maksimaalne niiskusesisaldus 0,06 %;

c)	maksimaalne invertsuhkru sisaldus 0,04 %;

d)	punktide üldarv ei ole suurem kui 8 ega ületa: — 6 punkti tuhasuse puhul, — 4 punkti värvitüübi puhul, mis on määratud Brunswicki Põllumajandustehnoloogia ja Suhkrutööstuse Instituudi meetodil (edaspidi “Brunswicki meetod”), — 3 punkti lahuse värvitooni ühiku puhul, mis on määratud Icumsa meetodil.

Ühele punktile vastab:

a)	0,0018 % tuhasus, mis on määratud Icumsa meetodil 28o Brixi juures;

b)	0,5 värvitüübiühikut, mis on määratud Brunswicki meetodil;

c)	7,5 lahuse värvitooni ühikut, mis on määratud Icumsa meetodil.

4.   3. klassi suhkrul on järgmised omadused:

a)	veatu, ehtne ja standardne turustuskvaliteet; kuiv, ühtlastes kristallides, vabalt voolav;

b)	minimaalne polarisatsioon 99,7 oS;

c)	maksimaalne niiskusesisaldus 0,06 %;

d)	maksimaalne invertsuhkru sisaldus 0,04 %;

e)	värvitüüp: maksimaalselt 6 ühikut, mis on määratud Brunswicki meetodil.

5.   4. klassi kuulub suhkur, mis ei kuulu 1., 2. ja 3. klassi.

6.   Lõikes 1 kehtestatud kokkuostuhinnale kohaldatakse järgmisi hinnaalandamisi:

a)	7,30 eurot 3. klassi suhkru puhul;

b)	13,10 eurot 4. klassi suhkru puhul.

Artikkel 33

Toorsuhkru kokkuostuhind

1.   Toorsuhkru kokkuostuhind on:

—	397,44 eurot tonn 2006/2007. turustusaastal,

—	359,04 eurot tonn 2007/2008. turustusaastal,

—	268,16 eurot tonn 2008/2009. ja 2009/2010. turustusaastal.

2.   Lõikes 1 kehtestatud kokkuostuhinda

a)	suurendatakse, kui asjaomase suhkru saagis on üle 92 %;

b)	vähendatakse, kui suhkru saagis on alla 92 %.

3.   Suurendamise või vähendamise summa on võrdne toorsuhkru sekkumishinna ja koefitsiendiga korrutatud sama sekkumishinna vahega. Koefitsient saadakse, jagades asjaomase toorsuhkru saagise 92 %ga.

4.   Toorsuhkru saagis arvutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punktile.

Artikkel 34

Maksetähtaeg

Juhul kui pakutud partiide massi ja koguseliste tunnustega seotud kontroll on 4. jao kohaselt läbitud, teeb sekkumisasutus makse kõige varem 120. päeval arvates pakkumise vastuvõtmisest.

4. JAGU

Kontroll

Artikkel 35

Kvaliteedikontrolli proovid

Artiklis 34 sätestatud tähtaja jooksul võtavad kas asjaomase liikmesriigi pädevate ametiasutuste tunnustatud eksperdid või sekkumisameti ja müüja kokkuleppel määratud eksperdid analüüsimiseks neli esinduslikku proovi. Üks proov antakse kummalegi lepinguosalisele. Kaks ülejäänud proovi säilitab ekspert või säilitatakse need pädeva ametiasutuse tunnustatud laboratooriumis.

Iga proovi analüüsitakse kaks korda ja kõnealuse proovi analüüsi tulemusena käsitletakse kahe tulemuse keskmist.

Artikkel 36

Kvaliteeti käsitlevad erimeelsused

1.   Kui müüja ja ostja poolt artikli 35 kohaselt läbiviidud analüüside tulemustes täheldatakse erinevusi, on asjaomase suhkru klassi määramisel otsustavaks kahe saadud tulemuse aritmeetiline keskmine, kui erinevus on:

—	1. klassi suhkru puhul mitte üle 1 punkti iga artikli 32 lõike 3 punktis d osutatud tunnuse kohta,

—	2. klassi suhkru puhul mitte üle 2 punkti iga kõnealuse klassi määratlemisel kasutatud ja punktide abil väljendatud omaduse puhul.

Lepinguosalise nõudmisel teeb artikli 35 esimeses lõigus osutatud laboratoorium siiski arbitraažanalüüsi. Sel juhul tunnustatakse arbitraažanalüüsi tulemuse ja arbitraažanalüüsi tulemusele kõige lähemal oleva müüja või ostja analüüsi tulemuste aritmeetilist keskmist.

Kõnealune keskmine on otsustav asjaomase suhkru klassi määramisel. Kui arbitraažanalüüsi tulemus jääb müüja ja ostja poolt läbiviidud analüüside tulemuste vahepeale, määratakse asjaomase suhkru klass arbitraažanalüüsi põhjal.

2.   Kui müüja ja ostja poolt artikli 35 kohaselt läbiviidud analüüside tulemustes täheldatud erinevus on käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu esimeses või teises taandes osutatud erinevusest suurem, teeb pädevate asutuste poolt heakskiidetud laboratoorium arbitraažanalüüsi. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 teise lõiguga ette nähtud menetlust.

3.   Erimeelsuste puhul, milles käsitletakse 3. klassi suhkru värvitüübi ülemmäära, polarisatsiooni, niiskusesisaldust või invertsuhkru sisaldust, kohaldatakse lõigetega 1 ja 2 ette nähtud menetlust.

Lõikes 1 osutatud erinevused asendatakse järgmiselt:

—	1,0 värvitüübiühikut 3. klassi suhkru puhul,

—	0,2 oS polarisatsiooni puhul,

—	0,02 % niiskusesisalduse puhul,

—	0,01 % invertsuhkru sisalduse puhul.

4.   Kui pärast artikli 35 kohaldamist tekib erimeelsus kokkuostetud toorsuhkru saagise üle, teeb nimetatud artikli esimeses lõigus osutatud laboratoorium arbitraažanalüüsi. Sel juhul tunnustatakse arbitraažanalüüsi tulemuse ja arbitraažanalüüsi tulemusele kõige lähemal oleva müüja või ostja analüüsi tulemuste aritmeetilist keskmist.

Kõnealune keskmine on otsustav asjaomase toorsuhkru saagise määramisel. Kui arbitraažanalüüsi tulemus jääb müüja ja ostja läbiviidud analüüside tulemuste vahepeale, on arbitraažanalüüs üksi otsustav asjaomase toorsuhkru saagise määramisel.

5.   Lõike 1 teises lõigus osutatud arbitraažanalüüsi kulud kannab analüüsi tegemist taotlenud lepinguosaline.

Lõikes 2 osutatud arbitraažanalüüsi kulud jagatakse võrdselt sekkumisameti ja müüja vahel.

Lõikes 3 osutatud arbitraažanalüüsi kulud kannab lepinguosaline, kes vaidlustas artikli 35 kohaselt läbiviidud analüüside tulemused.

Artikkel 37

Ladustamiskohtade kontroll

Ladustamiskohtade etteteatamata kontrolli teostab pädev ametiasutus vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2148/96 (6) artiklile 4.

Artikkel 38

Massi kontroll ja sellega seotud kulud

1.   Müüdud suhkru massi kontrollivad artiklis 35 osutatud eksperdid.

Müüja võtab kõik vajalikud meetmed, et need eksperdid massi kontrollida ja proove võtta saaksid.

2.   Massi kontrollimisega kaasnevad kulud kannab müüja.

3.   Kulutused ekspertidele, kes kontrollivad massi ja võtavad proove, kannab sekkumisamet.

4.   Koguse võib teha kindlaks laoseisuarvestuse põhjal, mis on koostatud kutsealastele ja sekkumisametite nõuetele vastavalt ning

a)	laoseisuarvestuses märgitud registriandmed peavad kajastama kaalumisel kindlaks tehtud massi, kusjuures kaalumisest ei tohi olla möödunud rohkem kui kümme kuud;

b)	ladustaja tõendab, et vastuvõetud kaubakogus vastab kõikides üksikasjades registrisse kantud andmetele;

c)	kaalumisel kindlaks tehtud koguselised tunnused ühtivad esinduslike proovide omadega.

5. JAGU

Sekkumismüük

Artikkel 39

Müük

1.   Sekkumisametid võivad müüa suhkrut üksnes pärast seda, kui kõnealuse müügi kohta on tehtud otsus määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras.

2.   Suhkur müüakse määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 18 lõikes 3 osutatud tingimustel pakkumismenetluse teel või muu müügikorra alusel.

3.   Pakkumismenetluse tingimused, sealhulgas müüdava suhkru kavandatud kasutus, määratakse kindlaks pakkumismenetluse väljakuulutamise otsuse tegemisel.

Käesolevas jaos tähendab “kavandatud kasutus” järgmist:

a)	loomasööt;

b)

eksport;

c)	vajaduse korral muu kasutus, mis tuleb kindlaks määrata.

Pakkumismenetluse eesmärk on määrata kindlaks kas müügihind, denatureerimislisatasu summa või eksporditoetuse summa.

4.   Pakkumismenetluse tingimused peavad tagama kõigi huvitatud isikute võrdse osalemisvõimaluse ja kohtlemise, sõltumata nende asukohast ühenduses.

Artikkel 40

Pakkumismenetluse teadaanne

1.   Pakkumise kuulutab välja asjaomane sekkumisamet tema valduses olevate suhkrukoguste kohta.

2.   Asjaomane sekkumisamet koostab pakkumismenetluse teadaande, mis avaldatakse vähemalt kaheksa päeva enne pakkumiste esitamiseks ettenähtud ajavahemiku algust.

Sekkumisamet edastab komisjonile pakkumismenetluse teadaande koos kõigi muudatustega enne selle avaldamist.

3.   Pakkumismenetluse teadaandes märgitakse eelkõige:

a)	pakkumismenetlust korraldava sekkumisameti nimi ja aadress;

b)	pakkumismenetluse tingimused;

c)	pakkumiste esitamise tähtaeg;

d)

pakkumismenetluse esemeks olevad suhkrupartiid ja iga partii kohta: — viitenumber, — kogus, — asjaomase suhkru kvaliteedinäitaja, — pakkumisviis, — ladustamiskoha asukoht, kus kõnealust suhkrut ladustatakse, — tarnimisetapp, — juhul kui on olemas, siis laost sisevee-, mere- või raudteetranspordivahenditele laadimise võimalused.

Käesoleva peatüki mõistes tähendab “partii” ühtse kvaliteediga suhkrukogust, mis on pakitud ühel ja samal viisil ja ladustatud samas kohas. Iga pakkumismenetluse osa puhul tuleb pakkumine teha vähemalt 250 tonni kohta.

4.   Sekkumisamet seab sisse korra, mida peab vajalikuks, et võimaldada huvitatud isikutel taotluse korral üle vaadata müügiks pakutav suhkur.

Artikkel 41

Pakkumismenetlus

1.   Edukate pakkujate pakkumiste vastuvõtmine on samaväärne müügilepingu sõlmimisega selle suhkrukoguse kohta, millega seoses pakkumine on vastu võetud. Pakkumine võetakse vastu olenevalt juhtumist järgmiste pakkumises märgitud tegurite põhjal:

a)	eduka pakkuja poolt makstav hind;

b)	denatureerimislisatasu summa;

c)	eksporditoetuse summa.

2.   Edukas pakkuja maksab:

a)	pakkumises märgitud hinna lõike 1 punkti a puhul;

b)	pakkumismenetluse tingimustes märgitud hinna lõike 1 punkide b ja c puhul.

Artikkel 42

Pakkumismenetluse tingimused

1.   Suhkru pakkumismenetluse korraldamiseks määratakse pakkumismenetluse alustamise otsuse puhul kindlaks järgmised tingimused:

a)	pakkumisele ülesseatav üldkogus või ülesseatavad kogused;

b)	kavandatud kasutus;

c)	pakkumiste esitamise tähtaeg;

d)	eduka pakkuja makstav hind, kui suhkur on ette nähtud loomasöödaks või ekspordiks.

2.   Pakkumismenetluse avamise otsuses võivad olla kindlaks määratud lisatingimused, eelkõige:

a)	muul eesmärgil kasutatava kui loomasöödaks kasutamine või eksportimine müügiks pakutava suhkru miinimumhind;

b)	maksimumsumma denatureerimise lisatasu või eksporditoetuse puhul;

c)	miinimumkogus pakkuja või partii kohta;

d)	maksimumkogus pakkuja või partii kohta;

e)	konkreetne kehtivusaeg denatureerimislisatasu sertifikaadi või ekspordilitsentsi puhul.

Artikkel 43

Alaline pakkumismenetlus

1.   Kui olukord ühenduse suhkruturul seda nõuab, võib välja kuulutada alalise pakkumismenetluse.

Alalise pakkumismenetluse kehtivusajal korraldatakse osalisi pakkumismenetlusi.

2.   Alalise pakkumismenetluse teadaanne avaldatakse üksnes pakkumismenetluse väljakuulutamiseks. Avaldatud teadaannet võib muuta või asendada alalise pakkumismenetluse kehtivusaja jooksul. Pakkumismenetluse teadaannet muudetakse või see asendatakse, kui pakkumismenetluse tingimusi muudetakse pakkumismenetluse kehtivusaja jooksul.

Artikkel 44

Pakkumise esitamine

1.   Esitatud pakkumised edastatakse sekkumisametile elektroonilisel teel.

2.   Pakkumises märgitakse:

a)	pakkumismenetlus, mille raames pakkumine esitatakse;

b)	pakkuja nimi ja aadress;

c)	partii number;

d)	kogus, mille kohta pakkumine esitatakse;

e)	ühe tonni kohta eurodes kahe kümnendkohani ümardatult vastavalt kas — pakutav hind, välja arvatud riigimaksud, — pakutav denatureerimislisatasu summa, — pakutav eksporditoetuse summa.

Sekkumisamet võib nõuda lisateavet.

3.   Mitme partii kohta esitatud pakkumist käsitatakse nii mitme pakkumisena, kui mitut partiid kõnealune pakkumine sisaldab.

4.   Pakkumine kehtib üksnes juhul, kui

a)	enne pakkumiste esitamise tähtaja lõppu tõendatakse, et nõutav tagatis summas 200 eurot tonni kohta on esitatud;

b)

see sisaldab pakkuja avaldust, et ta kohustub suhkru koguse kohta, millega ta on seotud kui edukas pakkuja, denatureerimislisatasu või eksporditoetuse puhul: — taotlema denatureerimislisatasu sertifikaati ning esitama sellega seoses nõutava tagatise, kui pakkumismenetlus on seotud loomasöödaks ettenähtud suhkruga, — taotlema ekspordilitsentsi ning esitama sellega seoses nõutava tagatise, kui pakkumisele on üles seatud ekspordiks ettenähtud suhkur.

5.   Pakkumises võib teatada, et pakkumine loetakse kehtivaks üksnes juhul, kui see võetakse vastu:

a)	seoses kogu pakkumises märgitud kogusega või kindlaksmääratud osaga sellest kogusest;

b)	hiljemalt pakkuja täpsustatud kellaajal ja kuupäeval.

6.   Arvesse ei võeta pakkumist, mis ei ole kooskõlas lõigetega 1 kuni 5 või mis sisaldab tingimusi, mis puudusid pakkumise teadaandes.

7.   Esitatud pakkumist ei saa tagasi võtta.

Artikkel 45

Pakkumiste läbivaatamine

1.   Sekkumisamet vaatab pakkumised läbi kinnisel istungil. Läbivaatamisel osalevatel isikutel on saladuse hoidmise kohustus.

2.   Esitatud pakkumistest teatatakse viivitamata komisjonile.

Artikkel 46

Summade määramine

Kui pakkumismenetluse tingimustes ei ole täpsustatud kas miinimumhinda või denatureerimislisatasu või eksporditoetuse maksimumsummat, määratakse need kindlaks pärast pakkumiste läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikele 2, võttes arvesse turutingimusi ja potentsiaalseid müügivõimalusi. Võidakse otsustada mitte ühtegi pakkumist vastu võtta.

Artikkel 47

Pakkumise vastuvõtmine

1.   Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võetakse vastu mis tahes pakkuja pakkumine, mis ületab miinimumhinda või ei ületa denatureerimislisatasu või eksporditoetuse maksimumsummat, välja arvatud juhul, kui otsustatakse mitte ühtegi pakkumist vastu võtta.

2.   Sama partii puhul võetakse pakkumine vastu pakkujalt, kes pakub kas kõrgeima hinna või väikseima denatureerimislisatasu või eksporditoetuse summa.

Kui kõnealune pakkumine ei hõlma kogu partiid, võetakse ülejäänu osas vastu teiste pakkujate pakkumisi sõltuvalt nende pakkumiste kogusest, alustades kas järgmisest kõrgeimast hinnast või väikseimast denatureerimislisatasust või eksporditoetusest.

3.   Juhul kui mitu pakkujat pakuvad ühe partii või selle osa puhul kas sama hinna või sama denaureerimislisatasu või eksporditoetuse summa, võtab sekkumisamet asjaomase koguse puhul pakkumised vastu:

a)	võrdeliselt kõnealustes pakkumistes märgitud kogustega;

b)	jagades kõnealuse koguse pakkujate vahel nende nõusolekul;

c)	liisuheitmisega.

Artikkel 48

Pakkumise vastuvõtmisest tulenevad õigused ja kohustused

1.   Kui suhkur on ette nähtud loomasöödaks, siis pakkumise vastuvõtmine:

a)	annab õiguse denaureerimislisatasu sertifikaadi väljaandmiseks koguse kohta, mille jaoks denaureerimislisatasu antakse, ning sellesse märgitakse eelkõige pakkumises osutatud lisatasu;

b)	toob kaasa kohustuse taotleda sellist sertifikaati kõnealuse koguse kohta sekkumisametilt, millele pakkumine esitati.

2.   Kui suhkur on ette nähtud ekspordiks, siis pakkumise vastuvõtmine:

a)	annab õiguse ekspordilitsentsi väljaandmiseks koguse kohta, mille jaoks eksporditoetust antakse ning sellesse märgitakse eelkõige pakkumises osutatud eksporditoetus ja valge suhkru puhul pakkumismenetluse teadaandes täpsustatud klass;

b)	toob kaasa kohustuse taotleda sellist litsentsi kõnealuse koguse ja valge suhkru puhul kõnealuse klassi kohta sekkumisametilt, millele pakkumine esitati.

3.   Õigused kasutatakse ja kohustused täidetakse 18 päeva jooksul pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu.

4.   Pakkumiste vastuvõtmisest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei saa loovutada.

Artikkel 49

Pakkumise vastuvõtuteatis

1.   Sekkumisamet edastab pakkujatele viivitamata pakkumise vastuvõtuteatise ja teavitab kõiki pakkumise esitanuid pakkumismenetluses osalemise tulemusest.

2.   Pakkumise vastuvõtmise teatises märgitakse vähemalt:

a)	pakkumismenetlus, mille raames pakkumine on esitatud;

b)	partii number ja kogus, mille kohta leping sõlmitakse;

c)	osutatud koguse puhul vastuvõetud hind, denatureerimislisatasu summa või eksporditoetuse summa vastavalt asjaoludele.

Artikkel 50

Ostetud suhkru väljaviimine laost

1.   Välja arvatud vääramatu jõu korral viiakse ostetud suhkur laost välja hiljemalt nelja nädala jooksul pärast artiklis 49 osutatud teatise kättesaamise kuupäeva. Suhkru laost väljaviimise asemel võib edukas pakkuja kokkuleppel sekkumisametiga sõlmida kõnealuse aja jooksul laolepingu asjaomase suhkru laopidajaga.

Laost väljaviimisega seotud tehniliste raskuste korral võib sekkumisamet siiski lubada vajaduse korral teatavate partiide laost väljaviimist pikema aja jooksul.

2.   Vääramatu jõu korral määrab sekkumisamet vajalikud meetmed, arvestades asjaolusid, millele edukas pakkuja on viidanud.

Artikkel 51

Väljaviimiskorraldus

1.   Edukas pakkuja ei tohi ostetud suhkrut vastavalt artikli 50 lõikele 1 laost välja viia ega sõlmida laolepingut enne väljaviimiskorralduse väljaandmist koguse kohta, millega seoses on pakkumine vastu võetud.

Väljaviimiskorralduse võib siiski välja anda kõnealuse koguse osade kohta.

Väljaviimiskorralduse annab huvitatud isiku taotlusel välja asjaomane sekkumisamet.

2.   Sekkumisamet ei anna väljaviimiskorraldust välja, kui ei ole tõendatud, et edukas pakkuja on esitanud tagatise selle kohta, et ta maksab asjaomase suhkru hinna ettenähtud aja jooksul, või et ta on esitanud vabalt kaubeldava maksevahendi.

Tagatis või maksevahend peab vastama hinnale, mille edukas pakkuja maksab selle suhkrukoguse eest, mille kohta on taotletud väljaviimiskorraldust.

Artikkel 52

Maksmine

1.   Asjaomase suhkru maksumus tuleb kanda sekkumisameti kontole hiljemalt 30. päeval pärast väljaviimiskorralduse väljaandmist.

2.   Artikli 51 lõikes 2 osutatud tagatis vabastatakse üksnes koguse osas, mille eest edukas pakkuja on maksnud ostuhinna sekkumisameti kontole käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul, välja arvatud vääramatu jõu korral. Tagatis vabastatakse viivitamata.

3.   Vääramatu jõu korral määrab sekkumisamet vajalikud meetmed, arvestades asjaolusid, millele edukas pakkuja on viidanud.

Artikkel 53

Omandiõiguse üleminek

1.   Selle suhkru omandiõigus, mille kohta on pakkumismenetluse raames sõlmitud leping, läheb üle suhkru väljaviimisel laost.

2.   Sekkumisameti ja eduka pakkuja kokkuleppel võib siiski omandiõigus üle minna muul hetkel. Kui sekkumisamet ja edukas pakkuja on artikli 50 lõike 1 alusel kokkuleppele jõudnud, võivad nad ühiselt kindlaks määrata, millisel hetkel omandiõigus üle läheb.

3.   Leping omandiõiguse ülemineku kohta peab olema koostatud kirjalikult.

Artikkel 54

Suhkru klassi või saagise kindlaksmääramine

Asjaomase suhkru klassi või saagise kindlaksmääramiseks selle väljaviimisel laost kohaldatakse artikleid 35 ja 36.

Lepinguosalised võivad siiski pärast lepingu sõlmimist kokku leppida, et pakkumismenetluse raames müüdud suhkru puhul kehtib klass või saagis, mis on määratud kindlaks siis, kui sekkumisamet suhkru ostis.

Artikkel 55

Suhkru hinna kohandamine

1.   Kui artiklite 35 ja 36 kohaldamisel selgub, et valge suhkru klass on pakkumismenetluse teadaandes märgitud klassist madalam, kohandatakse artikli 39 lõike 3 punktides b ja c osutatud otstarveteks ettenähtud kõnealuse suhkru hinda vastavalt artikli 32 lõikele 6.

2.   Kui leitakse, et ekspordiks ette nähtud valge suhkru klass erineb pakkumismenetluse teadaandes märgitud klassist, parandatakse ekspordilitsentsis märgitud klass.

3.   Kui artiklite 35 ja 36 kohaldamisel selgub, et toorsuhkru saagis erineb pakkumismenetluse teadaandes märgitud saagisest:

a)	kohandatakse suhkru hinda vastavalt artiklile 33;

b)	kohandatakse denatureerimislisatasu või eksporditoetuse summat, korrutades see koefitsiendiga, mis saadakse määratud saagise jagamisel pakkumismenetluse teadaandes märgitud saagisega.

Artikkel 56

Tagatise vabastamine

1.   Välja arvatud vääramatu jõu korral, vabastatakse pakkumistagatis üksnes selle koguse osas, mille puhul

a)	edukas pakkuja on: — pärast vajalike nõuete täitmist taotlenud kas denatureerimislisatasu sertifikaati või ekpordilitsentsi, — esitanud artikli 51 lõikes 2 osutatud tagatise või artikli 51 lõikes 2 osutatud vabalt kaubeldava maksevahendi, — suhkru ettenähtud tähtaja jooksul laost välja viinud;

b)	ühtegi pakkumist vastu ei võeta.

2.   Tagatis vabastatakse viivitamata.

3.   Vääramatu jõu korral määrab sekkumisamet vajalikud meetmed, arvestades asjaolusid, millele edukas pakkuja on viidanud.

Artikkel 57

Kogustest teavitamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile kohe pärast teadasaamist valge suhkru ja toorsuhkru kogused,

—	mille kohta on pakkumine juba esitatud, ent mida sekkumisamet ei ole veel vastu võtnud,

—	mille sekkumisamet on vastu võtnud,

—	mille sekkumisamet on müünud.

VII PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 58

Teavitamine

Käesoleva määruse artiklites 12, 21, 22 ja 57 osutatud teavitamine toimub elektroonilisel teel komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtavatel vormidel.

Artikkel 59

Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 1261/2001, (EÜ) nr 1262/2001 ja (EÜ) nr 314/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Määrused (EÜ) nr 1621/2001 ja (EÜ) nr 314/2002 kehtivad siiski 2005/2006. aasta toodangu puhul ning määrus (EÜ) nr 1262/2001 kehtib siiski enne 10. veebruari 2006 sekkumismeetmena vastu võetud suhkru puhul.

Artikkel 60

Jõustumine

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2006.

Artikleid 23 kuni 38 kohaldatakse 30. septembrini 2010.

---

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 46.

(3)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 218/2006 (ELT L 38, 9.2.2006, lk 19).

(4)  EÜT L 50, 21.1.2002, lk 40. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 493/2006 (ELT L 89, 28.3.2006, lk 11).

(5)  EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.

(6)  EÜT L 288, 9.11.1996, lk 6.

---

---