27.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/1

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 51/2006 (2) määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ja ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.

(2)

Ühenduse ja Fääri saarte vahel 23. veebruaril 2006 toimunud nõupidamisel jõuti kokkuleppele seoses vastastikuse juurdepääsuga põhjaputassuu- ja heeringavarudele üksteise kalastusvööndites. Seda kokkulepet tuleks rakendada.

(3)

Kuna laevad, mis püüdsid nakkevõrkudega merluusi ICES rajoonides VIa, b ja VIIb, c, j, k ning alapiirkonnas XII, ei ole olnud seotud püügiviisidega, mille tõttu kehtestati nimetatud piirkondades nakkevõrkude kasutamise keeld, on asjakohane nimetatud kalapüüki erandina keelust lubada.

(4)

Ühendus on konsulteerinud Norraga norra kevadkude (atlandi-skandinaavia) heeringa varude majandamise küsimuses Kirde-Atlandi vetes, eelkõige seoses püügilubade süsteemi juurutamisega.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 51/2006 vastavalt muuta,

27.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/7

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

27.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/9

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 14 lõikes 3 on kindlaks määratud õpilaste piimatoodetega varustamise puhul antava abi suurus ajavahemikuks 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006.

(2)

Et hõlbustada siseriiklikel haldusasutustel ja koolipiima programmi rakendamise eest vastutavatel asutustel toetusmaksete töötlemist, kehtestati 2004./2005. kooliaasta lõpul komisjoni määruses (EÜ) nr 2707/2000 (2) üleminekusäte abi määra muutmise puhuks.

(3)

Liikmesriikidel, kus 2005./2006. kooliaasta lõpeb juulis, on abimäära muutmise tõttu siiski raskusi toetusmaksete töötlemisega. On kohane pikendada sama sätet 2005./2006. kooliaastaks.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2707/2000 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

27.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/10

(1)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 30 nähakse ette erakorralise destilleerimismeetme kasutamine märkimisväärsest ületootmisest põhjustatud erakorraliste turuhäirete korral. Selle meetme kohaldamist võib piirata teatud kategooria veinidega või teatavate tootmispiirkondadega ning mpv-kvaliteetveinidele võib seda meedet kohaldada asjaomase liikmesriigi taotlusel.

(2)

Oma 14. aprilli 2006. aasta kirjas palus Itaalia valitsus välja kuulutada Itaalia territooriumil toodetud lauaveinide, samuti teatavate määratud piirkonnas toodetud (mpv) kvaliteetveinide erakorralise destilleerimise.

(3)

Itaalia veiniturul on täheldatud märkimisväärset laua- ja teatavate mpv-kvaliteetveini ületootmist, mis väljendub hindade languses ja varude murettekitavas kasvamises jooksva turustusaasta lõpuks. Selleks, et peatada selline ebasoodne areng ning leida lahendus keerulisele turuolukorrale, on Itaalia veinivarusid vaja vähendada turu vajadusi katva mõistlikuks peetava tasemeni.

(4)

Kuna määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 30 lõikega 5 ettenähtud tingimused on täidetud, tuleks välja kuulutada maksimaalselt 2,5 miljoni hektoliitri lauaveini ja maksimaalselt 100 000 hektoliitri teatavate mpv-kvaliteetveinide erakorraline destilleerimine.

(5)

Käesoleva määrusega välja kuulutatud erakorraline destilleerimine peab vastama komisjoni 25. juuli 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1623/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas) (2) sätestatud tingimustele seoses erakorralise destilleerimismeetme kasutamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30. Rakendada tuleb ka määruse (EÜ) nr 1623/2000 teisi sätteid, eriti neid, milles käsitletakse alkoholi sekkumisametisse tarnimist ja summade ettemaksmist.

(6)

On vaja kindlaks määrata destilleerija poolt tootjale makstav ostuhind, mille suurus võimaldaks leida lahenduse turuhäiretele ja võimaldaks tootjatel meetmest kasu saada.

(7)

Erakorralisel destilleerimisel saadud toode võib olla toorpiiritus või neutraalne alkohol, mida võib tarnida ainult sekkumisametile selleks, et vältida määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 29 ette nähtud destilleerimisel saadud alkohoolsete jookide turu häireid.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

27.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/12

(1)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklitega 11a ja 11c on kehtestatud CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi ning CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud ja poolkroovitud riisi suhtes kohaldatava impordimaksumäära arvutamise ja perioodilise kindlaksmääramise mehhanism.

(2)

Et vältida kõnealuse mehhanismi toimimise häireid ülemääraste impordilitsentside taotluste tõttu, tuleks komisjoni määruses (EÜ) nr 1342/2003 (2) sätestada kooritud riisi, poolkroovitud riisi ja kroovitud riisi impordilitsentside piisavalt kõrge tagatismäär.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1342/2003 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

“a.a)

erandina punktist a, impordilitsentside puhul 30 eurot CN-koodide 1006 20 ja 1006 30 alla kuuluvate toodete tonni kohta;”.

27.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/13

(1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 52/2006, 22. detsember 2005, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse Läänemere suhtes. (3)

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2006. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

27.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/15

27.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/16

(1)

15. märtsil 2005 sai komisjon määruse (EÜ) nr 139/2004 (edaspidi “ühinemismäärus”) artiklile 4 vastava teatise ette pandud koondumise kohta, millega Ameerika Ühendriikide ettevõtja Johnson & Johnson (edaspidi “J & J”) omandab aktsiate ostmise teel kontrolli terve Ameerika Ühendriikide ettevõtja Guidant Corporation (edaspidi “Guidant”) üle nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

(2)

J & J on Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühing. 2003. aastal oli tal terves maailmas 111 000 töötajat ja ta käive oli 37 miljardit eurot. Äriühing tegutseb peamiselt kolmes ärivaldkonnas: tarbekaubad (18 % käibest), ravimid (47 %) ning meditsiini- ja diagnostikavahendid (36 % käibest).

(3)

Guidant on Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühing, mis valmistab südame-veresoonkonna meditsiini tooteid. 2003. aastal oli tal terves maailmas 12 000 töötajat ja ta käive oli umbes 3,3 miljardit eurot. Guidantil on kiiresti kasvavas südame-veresoonkonna meditsiini toodete ärivaldkonnas neli peamist tegevusala: südamerütmurid, raviotstarbelise kardioloogia, veresoonesisesed ja südamekirurgia vahendid.

(4)

Koondumisega omandab J & J ainukontrolli Guidanti üle EÜ ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

(5)

Turu-uuringuga saadi kinnitust, et ühinemine puudutab kõige rohkem järgmisi valdkondi: 1. raviotstarbelised kardioloogilised vahendid; 2. veresoonesisesed vahendid; 3. südamekirurgia vahendid; 4. südamerütmurid. Viimase suhtes ei esine kattuvust, sest J & J ei osale käesoleval ajal selles ärivaldkonnas.

(6)

Raviotstarbeliste kardioloogilised vahendid võimaldavad koronaararteri haigusi ravida väheinvasiivsete protseduuridega. Peamine selles valdkonnas kasutatav vahend on stent. Stent on väike laiendatav traattoru, mis viiakse sulustunud koronaararterisse eesmärgiga eemaldada lubjanaast ja toetada veresoone seinu, et veri saaks vabalt voolata.

(7)

Metallstentid (BMS) ja ravimit eritavad stentid (DES) moodustavad kumbki omaette tooteturu järgmistel põhjustel: nende vahel ei ole olulist hinnakorrelatsiooni, neid ei saa asendada teiste saadaolevate toodetega, nende kasutamise kliinilised tulemused on oluliselt erinevad, nende hüvitamise mehhanismid on erinevad. Hoolimata tõsiasjast, et metallstentide ja ravimit eritavate stentide ehitus ning nendega varustamise süsteem on üks ja sama, on mõned nende stentide koostisosad kasutusel vaid koronaararterites kasutatavates ravimit eritavates stentides (ravim, ravimi doseerija ja ravimi andmise sageduse määraja ning polümeerkate).

(8)

Komisjoni turu-uuringuga tehti kindlaks, et nii koronaararteri kateteerimise juhtetraadid, suunatavad juhtetraadid kui ka nahka läbivad transluminaalsed koronaarangioplastias kasutatavad balloonkateetrid moodustavad igaüks eraldi tooteturu. Enamiku raviprotseduuride jaoks kasutatakse erinevaid tarvikuid, millel igaühel on eri mõõdud ja kuju.

(9)

Veresoonesiseseid vahendeid kasutatakse perifeerveresoonte (või veresoonesiseste) haiguste, näiteks perifeerveresoontes lubjanaastude moodustumise (veresoonte lupjumine) ja aneurüsmi (tuiksoone nõrgenenud osa laienemise) väheinvasiivseks raviks.

(10)

Sarnaselt raviotstarbelises kardioloogias kasutatavate stentidega on ka veresoonesisesed stentid väikesed laiendatavad torud, millega ravitakse perifeerarteri ahenemist või sulustumist.

(11)

Komisjoni läbiviidud uuringu tulemus toetas poolte taotlust eristada veresoonesiseste stentide kahte turgu: ballooni abil laiendatavate stentide (BX) (neid valmistatakse tavaliselt roostevabast terasest ja nad kinnitatakse transluminaalsete koronaarangioplastiaks kasutatavate balloonkateetrite külge) ning iselaienevate, teistsuguse kasutamistehnoloogiaga stentide (SX) turg. Komisjoni uuring näitas selgelt spetsialiseerumise süvenemist veresoonesisese ravi valdkonnas – nii ballooni abil laiendatavate stentide (näiteks neerustentide ning niude-reiepiirkonna stentide) kui ka iselaienevate stentide (näiteks reiepiirkonna stentide, niudepiirkonna stentide ja karotiidarteri stentide) turusegmendis.

(12)

Raviotstarbelise kardioloogia vahendite valdkonnas on sama otstarbega koronaararteri kateteerimise juhtetraadid, suunatavad juhtetraadid ja transluminaalsed koronaarangioplastiaks kasutatavad balloonkateetrid. Sarnaselt koronaararteri valdkonnaga tuleks eraldi tooteturg määrata kindlaks ka igale selle valdkonna tarvikule, kuna nad on teiste saadaolevate toodetega suurel määral asendatavad ning seetõttu, et kõik suuremad tootjad pakuvad väga palju ühe ja sama vahendi erineva suuruse ja kujuga mudeleid.

(13)

Pärgarteri šuntimist kasutatakse koronaararteri haiguste ravil. Arterist, milles on takistus, minnakse mööda, õmmeldes (“pookides”) teise veresoone ühe otsaga aordi külge ja teise otsaga koronaararteri külge teisel pool kahjustatud kohta. Operatsiooni järel voolab veri südamelihasesse uue, poogitud veresoone kaudu. Ümbersuunamiseks kasutatud veresoon võetakse (“prepareeritakse”) jalalt (“jala veeni siirdamine”), rinnalt või käevarrelt.

(14)

Südamekirurgia alal mõjutatakse järgmisi turge: i) tooted pärgarteri šuntimiseks töötava südame tingimustes (stabiliseerimissüsteemid ja vahendid, näiteks puhurid/niisutajad); ii) endoskoopilised veresoone prepareerimise vahendid.

(15)

Turu-uuringu tulemusel saadi kinnitust, et kõik asjaomased geograafilised turud hõlmavad vaid ühte riiki, kuna riikide hüvituskavad ja hankemenetlused on oluliselt erinevad, riikides on erinevad hinnad, igas riigis peab olema eraldi müügiesindus ning poolte ja konkurentide turuosa on eri liikmesriikides eri suurusega.

(16)

Raviotstarbeline kardioloogia on võrdlemisi uus, uuenduslik ärivaldkond, milles turule tulekule on olulisi takistusi, mis tulenevad uurimis- ja arendustegevuse rahastamisest, tootearenduse intellektuaalomandiõigusest, pikast uute toodete turuletoomise ajast, kliinilistest katsetest ja tootevalikust.

(17)

Raviotstarbelise kardioloogia valdkonnas turuosalised on koondunud kahte rühma: suured ülemaailmsed ettevõtted, kes konkureerivad üle maailma (J & J, Guidant, Medtronic, Boston Scientific ja Abbott), ning “kohaliku tähtsusega turuosalised” (Sorin, Biotronik ja teised).

(18)

Ravimit eritavate stentide turul oleks koondumise tulemus tõenäolise konkurendi turult tõrjumine, arvestades, et Guidant esialgu ei tegutse ravimit eritavate stentide valdkonnas, vaid ainult metallstentide valdkonnas, ning J & J on üks kahest, kes selles turusegmendis juba tegutsevad (teine on Boston Scientific).

(19)

Kuigi leidub tõsiasju, mis osutavad, et Guidantist oleks saanud üks ravimit eritavate stentide turu tähtsamatest osalistest, kes oleks piiranud kahe praeguse peamise konkurendi, J & J-i ja Boston Scientificu mõjuvõimu turul, ilmneb uurimise käigus kogutud tõenditest, et uued turule tulijad (Medtronic, Abbott, Conor/Biotronik ja Sorin) avaldavad tõenäoliselt piisavalt mõju konkurentsile ravimit eritavate stentide turul, moodustades vastukaalu konkurentsi vähenemisele, mis tuleneb Guidanti omandamisest J & J poolt.

(20)

Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et ravimit eritavate stentide alase teatatud koondumise kokkusobivus ühisturuga ei põhjusta tõsiseid kahtlusi ja seega koondumine ei takista oluliselt konkurentsi ravimit eritavate stentide ühisturul.

(21)

Koondumine raviotstarbelise kardioloogia valdkonna suunatavate juhtetraatide turul mõjutab kõikide riikide turgusid tugevalt (üle 40 %, suurenemine vähemalt 5 %). Paljudel turgudel, sealhulgas Euroopa Liidu suuremates riikides, on kõnealuste osaliste turuosa kokku veegi suurem – [65–75 %], isegi [75–85 %].

(22)

Komisjon jõudis järeldusele, et ravimit eritavate stentide alase teatatud koondumise kokkusobivus ühisturuga põhjustab tõsiseid kahtlusi, kuna koondumise tõttu lahkub turult üks kahest peamisest konkurendist, mille tagajärjel ühinejatel on võimalik veelgi tugevdada Guidanti kõigutamatut juhtpositsiooni. Lisaks on oodata, et turule jäävad ettevõtted lõikavad kasu ühinemise tulemusel konkurentsi vähenemisest, kuna koondumise suurenemisel on neil võimalik küsida kõrgemat hinda kui ilma koondumiseta.

(23)

Nii J & J kui ka Guidant on veresoonesiseste vahendite peamised tarnijad Euroopa majanduspiirkonnas. Kuigi veresoonesiseste vahendite turul on märkimisväärne hulk konkurente (Abbott, Bard, Boston Scientific, B.Braun, Cook, Edwards Lifesciences, ev3, Invatec, Medtronic, Sorin ja Terumo), nad kas ei ole niisama tugevad või nad ei ole esindatud kõikidel toote- või geograafilistel turgudel. Turu-uuringu käigus ilmnes, et Guidanti konkurentsist lahkumine tähendab ühtlasi ka J & J stentide lähima asendaja turult lahkumist.

(24)

Veresoonesiseste toodete ballooni abil laiendatavate stentide tervet Euroopa majanduspiirkonda hõlmaval turul on ühinevate turuosaliste turuosa kokku [60–70 %], (J & J-il [30–40 %], Guidantil [25–35 %]). Need turuosad on viimase nelja aasta jooksul olnud võrdlemisi püsivad.

(25)

Asjaomastel geograafilistel turgudel, see tähendab liikmesriikides, konkurentsile avaldatavat mõju hinnates selgub, et oluliselt mõjutatakse üheksat riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa ja Saksamaa.

(26)

Kuna ühinevad kõige tugevam ja tugevuselt teine turuosaline, tekib peaaegu kõikidel vaadeldavatel turgudel turgu valitsev seisund, mis kahjustab oluliselt konkurentsi.

(27)

Karotiidarteri stente hõlmaval veresoonesiseste vahendite Euroopa majanduspiirkonna turul mõjutatakse järgmisi riike: Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome.

(28)

Karotiidarteri stentide turul on kolm peamist osalist: J & J, Guidant ja Boston Scientific. Neile kuulub kokku 83–96 % turust. Koondumine kas tugevdab J & J-i või Guidanti juhtpositsiooni (Austria, Hispaania, Madalmaad, Portugal ja Soome); või suuruselt teise ja kolmanda turuosalise ühinemisel tekib uus turuliider (Belgia, Itaalia ja Saksamaa).

(29)

Arvestades koondumise määra, turuletuleku tõkkeid, tarbijate usaldust, asendavate toodete olemasolu ning peamise konkurentsipiiraja kadumist, avaldab tehing ühte riiki hõlmavatele eespool nimetatud turgudele ühepoolset kahjulikku mõju ja seetõttu takistab konkurentsi ühisturul.

(30)

Arteri stente hõlmaval veresoonesiseste vahendite Euroopa majanduspiirkonna turul mõjutatakse kõige rohkem järgmisi riike: Austria, Belgia, Madalmaad ja Saksamaa. Enamikul neist turgudest on turuliider J & J. Guidant kuulub neil juhtivate osaliste hulka ja enamik tarbijaid peab teda J & J lähimaks asendajaks.

(31)

Koondumisel on kahjulik mõju eespool nimetatud ühte riiki hõlmavatele arteri stentide turgudele, kuna koondumise tulemusel tekib või tugevneb turgu valitsev seisund, mis kahjustab konkurentsi ühisturul ja Euroopa majanduspiirkonnas.

(32)

Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et veresoonesiseste stentide alase teatatud koondumise kokkusobivus ühisturuga tekitab tõsiseid kahtlusi. Koondumise tulemusel tekib turgu valitsev seisund ballooni abil laiendatavate stentide turul ja lisaks avaldab koondumine ühepoolset kahjulikku mõju karotiidarteri ja arteri stentide turgudele. Seega kahjustab koondumine konkurentsi ühisturul.

(33)

Euroopa majanduspiirkonnas müüakse endoskoopilisi veresoone prepareerimise süsteeme oluliselt vähem kui Ameerika Ühendriikides, kuid müük kasvab. Euroopas kasutatakse suure osa (98 %) protseduuride puhul traditsioonilisi veresoone prepareerimise süsteeme. J & J ja Guidant on peaaegu ainsad endoskoopiliste veresoon prepareerimise süsteemide tarnijad. Nende turuosa on poolte eneste arvestuste kohaselt 90–95 % ja teiste Euroopa turuosaliste arvestuste kohaselt 100 %.

(34)

Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et endoskoopiliste veresoone prepareerimise süsteemide alase teatatud koondumise kokkusobivus ühisturuga tekitab tõsiseid kahtlusi ja koondumise tulemusel tekib Euroopas monopol.

(35)

Suunatavate juhtetraatide, veresoonesiseste vahendite ja südamekirurgia turgudel tekkinud eespool kirjeldatud konkurentsiprobleemi lahendamiseks on pooled esitanud järgnevalt kirjeldatud kohustused.

(36)

Komisjoni läbiviidud turukatsega saadi kinnitust, et neid kohustusi saab pidada piisavaks, et lahendada eespool kirjeldatud konkurentsiprobleemid suunatavate juhtetraatide, veresoonesiseste vahendite ja südamekirurgia turul.

(37)

Sellest tulenevalt otsustas komisjon, et poolte esitatud kohustusi arvestades ei kahjusta teatatud koondumine oluliselt konkurentsi ühisturul või selle olulises osas. Sellest tulenevalt on otsuses tehtud ettepanek kuulutada koondumine kokkusobivaks ühisturuga ja Euroopa majanduspiirkonna lepinguga vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 ning Euroopa majanduspiirkonna lepingu artiklile 57.

(38)

Eespool mainitud põhjustel on komisjon jõudnud järeldusele, et kavandatud koondumine ei takista märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas. Seepärast kuulutati koondumine 25. augusti 2005. aasta otsusega kokkusobivaks ühisturuga ja Euroopa majanduspiirkonna lepinguga vastavalt ühinemismääruse artikli 8 lõikele 1 ja Euroopa majanduspiirkonna lepingu artiklile 57.

27.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/20

(1)

Vastuseks Prantsuse vahendajatelt laekunud kaebustele võttis komisjon 5. oktoobril 2005 vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 kohase otsuse (edaspidi “otsus”) asutamislepingu artikli 81 rikkumise kohta ning see adresseeriti autotootjale Automobiles Peugeot SA ja selle 100 % osalusega tütarettevõtjale Peugeot Nederland NV, kes impordib Peugeot’ sõidukeid Madalmaadesse. Artikli 81 rikkumine seisnes selles, et nimetatud ettevõtjad viisid kokkuleppel Madalmaade Peugeot’ edasimüüjatega ellu kahemeetmelise strateegia, mille eesmärk oli takistada sõidukite eksportmüüki muude liikmesriikide, eelkõige Prantsusmaa lõpptarbijatele. Esimene meede, mis viidi ellu aastatel 1997–2003, seisnes edasimüüjatele pakutud boonussüsteemis, millega takistati eksportmüüki ja millega mindi objektiivse tegutsemise seisukohast kaugemale, kui oli vaja selleks, et innustada Madalmaade edasimüüjaid müüma sõidukeid kõige aktiivsemalt lepingujärgsesse müügipiirkonda. Aastatel 1997–2001 ellu viidud teine meede seisnes Automobiles Peugeot SA surves aktiivse eksportmüügiga tegelevatele edasimüüjatele. See kujutas endast otsest meedet, mis võimendas diskrimineeriva boonussüsteemi mõju.

(2)

Peugeot SA on suuruselt teine autotootja Euroopas. Automarkide Peugeot ja Citroën turuosa 2002. aastal oli 15,5 % (sõiduautod ja väikesed tarbeautod). Automobiles Peugeot SA on Peugeot SA 100 % osalusega tütarettevõtja, mis töötab välja, toodab ja turustab sõidukeid Peugeot’ kaubamärgi all. Kõigis 25 liikmesriigis turustatakse Peugeot’ tooteid ja teenuseid kohaliku jaemüügivõrgu kaudu. Madalmaades korraldab ja juhib võrgu tegevust maaletooja Peugeot Nederland NV, mis kuulub täielikult ettevõtjale Automobiles Peugeot SA ja mille peakontor asub Ultrechtis.

(3)

Madalmaades koosneb Peugeot’ müügivõrk edasimüüjatest ja nendega lepinguliselt seotud vahendajatest. Aastatel 1995–2003 vähenes Peugeot’ Madalmaade müügivõrku kuuluvate edasimüüjate ja vahendajate arv märkimisväärselt.

(4)

Sõiduautode turgu võib vaadelda teatud segmentidena. Otsuses käsitletava tegevuse eesmärk on konkurentsi piiramine, mis on selle juhtumi puhul märkimisväärne olenemata sellest, kas turgu vaadeldakse asjaomaste segmentide kaupa eraldi või juhtumi seisukohast asjaomase segmendi ja kahe naabersegmendi kattumisel tekkinud ühise turuna või sellest, kas asjaomaseks turuks peetakse kõiki nimetatud segmente kokku. Käesolevaga ei ole seega vaja rangelt piiritleda ühte või teist segmenti kui asjaomast turgu ega ka määrata kindlaks, kas sõiduautode turu all tuleks mõista kogu ühendust tervikuna või iga liikmesriiki eraldi geograafilise turuna.

(5)

Aastatel 1995–2002 kasvas Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse territooriumil registreeritud uute sõiduautode arv 12 034 316-lt 14 398 718-le. Kui 1995. aastal registreeriti kokku 861 696 Peugeot’ marki sõiduautot, siis 2002. aastal oli see näitaja 1 277 738. Sellega tõusis Peugeot Euroopa Liidu automüügi edetabelis kuuendalt kohalt kolmandaks. Tema turuosa kasvas ajavahemikus 1995–2002 7,2 %-lt 8,9 %-le. (2) Peugeot’ automargi turuosa kasvas Madalmaades oluliselt ja kindlalt: kui 1997. aastal oli sõiduautode turuosa 6,5 %, siis 2003. aastal oli see 10,7 %.

(6)

Otsuses käsitletakse rikkumist, mis on toime pandud Peugeot’ ja tema Madalmaade edasimüüjate suhteid reguleerivate valikuliste ja ainuõiguslike turustuskokkulepete raames. Rikkumine koosnes kahest meetmest, millega piirati paralleelkaubandust: edasimüüjate tasustamise süsteem, mis seoti sõidukite sihtkohaga, ja surve avaldamine aktiivse eksportmüügiga tegelevatele edasimüüjatele.

(7)

Madalmaades koosnes edasimüüjate tasustamise süsteem püsisummast (konkreetse tehingu müügikate (3)) ja müügitulemusega seotud summast (või boonusest (4)). Viimast oli edasimüüjal vaja kasumi teenimiseks oma tegevuse pealt. Madalmaade edasimüüjad said boonust aga vaid nende sõidukite eest, mis registreeriti Madalmaades. Peugeot’ sisseviidud boonussüsteem koosnes kahest järgust: kõigepealt sõltus edasimüüja boonuse saamise õigus aasta alguses kokku lepitud astmelise müügieesmärgi täitmisest tema müügipiirkonnas. Kui müügieesmärk oli täidetud, sõltus boonuse väljamaksmine ka sellest, kui palju sõidukeid oli müüdud müügipiirkonda. Automobiles Peugeot SA nõudis registreerimist Madalmaades üheaegselt selleks, et 1. saavutada täielikult müügieesmärk, mis andis õiguse boonusele ja võimaldas kindlaks määrata iga auto allahindluse suuruse ning selleks, et 2. määrata kindlaks kõik Automobiles Peugeot SA poolt müüdud sõidukid, mille eest oli edasimüüjal õigus saada tasu (boonuse väljamaksmine).

(8)

Ajavahemikus 1. jaanuarist 1997 kuni 31. detsembrini 1999 kohaldas Automobiles Peugeot SA edasimüüjate suhtes tasustamissüsteemi, mis seisnes kindlasummalise lisatasu (“boonus” ja “superboonus”) maksmises kõikide sõiduautomudelite müügi pealt, mis olid Madalmaades registreeritud alates 1997. aastast. Seejärel, ajavahemikus 1. jaanuarist 2000 kuni 1. oktoobrini 2003, muutis Automobiles Peugeot SA tasustamissüsteemi, tuues sellesse muutuva suurusega müügikatte komponendi. Samal ajal jätkati kogusel põhinevate boonuste maksmist nendele edasimüüjatele, kes saavutasid oodatud müügitulemuse seoses Madalmaades registreeritud Peugeot’ marki sõidukitega. Vaadeldud ajavahemikes ei toimunud kogusel põhinevas boonussüsteemis olulisi muutusi. Boonussüsteemis jaotusid edasimüüjad vastavalt automüügieesmärkidele kategooriatesse. Boonuse kindlaksmääramisel võeti arvesse mudelit, edasimüüja kategooriat ja saavutatud müügiprotsenti.

(9)

Alates jaanuarist 1997 seoses uue boonussüsteemi kehtestamisega edasimüüjatele saadetud iga-aastastes ringkirjades nähti ette, et boonuse väljamaksmisel võetakse reeglina arvesse üksnes Madalmaades registreeritud sõiduautosid. Seda asjaolu on kinnitanud ka muud tõendid.

(10)

Teine kahest eespool nimetatud meetmest seisnes Automobiles Peugeot SA surves edasimüüjatele, mis võimendas diskrimineeriva boonussüsteemi mõju. Tegemist oli otsemeetmete võtmisega või katsetega piirata edasimüüjatel juba välja kujunenud eksporti tarnete vähendamise kaudu.

(11)

Siinkohal tuleb rõhutada, et Automobiles Peugeot SA strateegia piirata eksporti Madalmaadest oli Peugeot’ müügivõrku kuuluvatele edasimüüjatele teada, ent nad kartsid ekspordi mõju kasumile pikas perspektiivis ning kinnitasid maaletoojaga toimunud kolmel kohtumisel oma nõusolekut viimase taotletud meetmete eesmärgiga. Peugeot’ eesmärk oli tagada, et Madalmaade müügivõrgu kõik liikmed käituks ühtmoodi. Et loodud korda säilitada, kasutati ekspordi tuvastamise korral otseseid ähvardusi ja kärbiti tarneid.

(12)

Kõigepealt avaldas Peugeot Nederland NV otsest survet sellega, et võttis erimeetmeid teatavate edasimüüjate eksportmüügi piiramiseks. Survet avaldati muu hulgas maaletooja müügiosakonna töötajate kaudu (Account Managers Dealernet, edaspidi “AMDd”). Osas AMDde koostatud inspekteerimisaruannetes on toodud eraldi välja sõidukid, mis oli müüdud välisriikides elavatele lõpptarbijatele. AMD-de sellised märkused on seletatavad üksnes sellega, et Automobiles Peugeot SA seisukohast pidi eksportmüük jääma erandlikuks. Surve avaldamise kohta samal eesmärgil on ka teisi näiteid, kus seda tehti muude vahendite kui AMDde kaudu. Ajavahemikul 1997–2001 võeti otsemeetmeid kaheksa edasimüüja suhtes.

(13)

Teiseks väljendus surve alates 1997. aastast ka ähvardustes kärpida tarneid, eelkõige selliste enim eksporditavate mudelite tarneid nagu 806. 1997. aastal olid teatavad mudelid, nagu 406 Airline ja 106 Accent, mõeldud rangelt turustamiseks Madalmaadesse ja nende eksportimine tähendas ebaõiget käitumist, mille kohta eksportinud edasimüüja pidi aru andma. Ähvardused piirata tarnet ja eripiirangud olid eelkõige seotud mudeliga 306 universaal. Mitmest koosolekuprotokollist nähtub, et Madalmaade müügivõrku kuuluvad edasimüüjad toetasid alates 1997. aastast teatavate automudelite tarnepiiranguid ja enim eksporditavate mudelite väljajätmist tootevalikust. Muu hulgas avaldasid Madalmaade lääneosas asuvad edasimüüjad 1998. aastal soovi jätta eksportmüügist välja mudel 206.

(14)

Automobiles Peugeot SA poolt eksportmüügi ja tootemargisisese konkurentsi piiramiseks võetud meetmed ei olnud ühepoolsed. Need kuuluvad EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 reguleerimisalasse. Meetmed moodustasid osa Automobiles Peugeot SA ja tema valikulisse ja ainuõiguslikku turustusvõrku kuuluvate Madalmaade edasimüüjate vahelistest lepingulistest suhetest, mille eesmärk oli müüa Peugeot’ sõidukeid ja muid lepingujärgseid tooteid.

(15)

Diskrimineerivate boonuste puhul on käesoleval juhul tegemist Automobiles Peugeot SA ja tema Madalmaade müügivõrku kuuluvate edasimüüjate vahelise kokkuleppega. Peugeot’ müügivõrgu tegutsemistavadest aastatel 1997–2003 on näha, et Peugeot’ Madalmaade edasimüüjad olid toimuvaga vaikimisi nõus, ning seega väljendas iga müügitehing huvide kokkulangemist. (5)

(16)

Seoses survega edasimüüjatele võib tõdeda, et Automobiles Peugeot SA püüdis müügivõrgu kaudu piirata Madalmaade edasimüüjate eksportmüüki teistesse liikmesriikidesse vähemalt alates aastast 1997. Otsuses kirjeldatud surve edasimüüjatele näitab, et kõik müügivõrku kuuluvad edasimüüjad toetasid põhimõtteliselt Automobiles Peugeot SA/Peugeot Nederlands NV üleskutset, mille eesmärk oli tagada, et nende eksportmüük jääks erandlikuks. Tootja tagas kehtestatud korrast kinnipidamise, kasutades sellest üleastumise korral erikaristusmeetmeid.

(17)

Automobiles Peugeot SA ja Peugeot Nederland NV kasutatud strateegia eesmärk oli piirata eksportmüüki Madalmaadest. Seda strateegiat rakendati kokkuleppel edasimüüjatega ja koostöös Madalmaade müügivõrguga ning selle raames võetud meetmete eesmärk ja tagajärg oli konkurentsi piiramine artikli 81 lõike 1 tähenduses.

(18)

Oma vastustes vastuväidetele kinnitas Automobiles Peugeot SA, et Madalmaades rakendatud kogusel põhinev boonussüsteem oli konkurentsi soodustav ja selle “ainuke ja ilmselge” eesmärk oli edasimüüjate motiveerimine, andes neile boonuste näol vajaliku majandusliku stiimuli, et nad müüks tooteid kõige aktiivsemalt lepingujärgsesse piirkonda, ja Automobiles Peugeot SA-l oli seeläbi võimalik suurendada oma turuosa Madalmaades.

(19)

Siinkohal tuleb märkida, et otsusega ei vaidlustata tootja õigust kujundada oma müügipoliitikat vastavalt konkreetse riigi turu eripäradele, et saavutada võimalikult suur turuosa. Otsusega ei vaidlustata ei tootja vabadust määrata koos edasimüüjatega kindlaks lepingujärgse piirkonna müügieesmärgid ega vabadust edasimüüjaid vastavalt stimuleerida, näiteks müügitulemustest sõltuvate boonuste abil, innustamaks neid suurendama müüki kokkulepitud piirkonnas. Sellist tootemarkide vahelist konkurentsi soodustav võimalus on muu seas selgesõnaliselt ette nähtud komisjoni määruses (EÜ) nr 1475/95 (6) (erandeid käsitlev määrus).

(20)

Kuid edasimüüjatele saadetud iga-aastastes ringkirjades uue boonussüsteemi kehtestamise kohta oli ette nähtud, et alates jaanuarist 1997 võeti boonuse väljamaksmisel arvesse üksnes Madalmaades registreeritud sõiduautosid. Selle kohta on ka muid tõendeid. Tulemuseks oli olukord, kus edasimüüjatele, kes olid piirkondlikud müügieesmärgid täitnud ja omasid seega õigust teatud boonusele, ei makstud seda välja nende sõidukite eest, mis oli müüdud mujal kui Madalmaades elavatele tarbijatele. Sellise süsteemiga mindi objektiivse tegutsemise seisukohast kaugemale, kui oli vaja Madalmaade edasimüüjate innustamiseks müüa tooteid kõige aktiivsemalt lepingujärgsesse piirkonda. Tegemist oli määruse (EÜ) nr 1475/95 artikli 6 lõike 1 punktis 8 osutatud karmi piiranguga, mille kohaselt erandit ei kohaldata, kui “tarnija maksab edasimüüjale ilma objektiivse põhjuseta tasu, mis on kalkuleeritud sõidukite edasimüügi sihtkoha või ostja elukoha baasil”. Kõigele lisaks tegi Peugeot Nederland NV edasimüüjatele süsteemist kõrvalekaldumise raskeks, kontrollides, kas tellimusandmed, mis sisestati arvutiprogrammi (DIALOG), mille kaudu tootja suhtles oma müügivõrguga, langesid kokku riiklikust autoregistrikeskusest saadud andmetega.

(21)

Oma vastuses vastuväidetele seadis Automobiles Peugeot SA sellise meetme tõhususe kahtluse alla, väites, et välja maksmata boonussumma oli liiga väike, et panna edasimüüjaid eksportmüügist loobuma.

(22)

Tähelepanu tuleb juhtida olulistele vasturääkivustele väidetes, mida Automobiles Peugeot SA kasutab enda kaitseks. Ühelt poolt väidab ettevõtja, et 1997.–2003. aastal ette nähtud boonused olid liiga väikesed, et mõjutada edasimüüjate käitumist. Teisalt rõhutab Automobiles Peugeot SA, et kõnealune süsteem ning eelkõige müügieesmärgi täitnud edasimüüjatele võimaldatav allahindluse määr oli oluline vahend andmaks edasimüüjatele vajalik majanduslik stiimul, et nad müüks tooteid kõige aktiivsemalt lepingujärgsesse piirkonda. Uurimise käigus kogutud materjal kinnitab meetmete olulist mõju, tõestades, et boonuste saamine oli edasimüüjatele kogu vaadeldava ajavahemiku jooksul tähtis ja et selle välistamine eksportmüügi suhtes mõjutas oluliselt edasimüüjate huvi müüa tooteid mujal elavatele tarbijatele.

(23)

Ajavahemikus 1997–2001 võttis Automobiles Peugeot SA erimeetmeid selleks, et panna teatavad Madalmaade edasimüüjad loobuma sõidukite tarnimisest lõpptarbijatele teistes liikmesriikides. Madalmaade edasimüüjatele avaldatud surve eesmärk oli sama kui eksporti piiraval tasustamissüsteemil: nende mõlemaga püüti piirata autokaubandust Madalmaade ja teiste liikmesriikide edasimüüjate vahel, et eraldada Madalmaade turg Euroopa Liidu teistest autoturgudest. Edasimüüjatele avaldatud surve kohta kogutud dokumentatsiooni kohta tuleb anda hinnang just selle strateegia seisukohast.

(24)

Kõigepealt tuleks rõhutada, et alates 1997. aastast, mil vaadeldavat tasustamissüsteemi hakati kasutama, on märgata paralleelekspordi vähenemist Madalmaadest ning 1999. aastast selle vähenemist umbes 50 %. Oma vastuses vastuväidetele paneb Automobiles Peugeot SA ekspordi vähenemise muude tegurite kui vaidlusaluse tasustamissüsteemi arvele. Ettevõtja väitel mängis selles “põhirolli” hindade ühtlustumine. Selle väite vastu räägib mitu asjaolu.

(25)

Esiteks ei ole Euroopa Liidus hinnad vaadeldaval ajavahemikul märkimisväärselt ühtlustunud.

(26)

Teiseks on 2002. aastal Peugeot Nederland NV asutusesiseses memos tasustamissüsteemi mõju paralleelkaubandusele numbriliselt välja toodud, memo sisaldab ka prognoosi selle kohta, kui palju suurem võiks võrreldes varasema aastaga olla 2003. aasta müük, kui ka välisriigi tarbijatele müüdud sõidukite eest boonus välja makstaks.

(27)

Kolmandaks võib edasimüüjatele avaldatud surve kohta märkida, et kokku 22 Prantsuse tarbijat on esitanud komisjonile kaebuse kahju kohta, mis on neile tekitatud tarnetähtaegade ületamisega, mis on seotud Peugeot’ ähvardustega.

(28)

Eeltoodud põhjustel leidis komisjon, et määrata tuleks vaadeldava rikkumise raskusastmele vastav trahv, mille hoiatav mõju välistaks selle kordamise. Trahvisumma määramisel võttis komisjon arvesse kõiki olulisi asjaolusid, eriti rikkumise raskus- ja kestuskriteeriumi, mis on selgesõnaliselt nimetatud määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõikes 3.

(29)

Eespool nimetatut arvestades hinnati Automobiles Peugeot SA ja tema tütarettevõtja Peugeot Nederland NV poolt toime pandud artikli 81 rikkumist väga raskeks ning seda nii boonussüsteemi kui Automobiles Peugeot SA muude survemeetmete puhul. Automobiles Peugeot SA tegutses tahtlikult ja ta pidi olema teadlik sellest, et vaidlusaluste meetmete eesmärk oli piirata konkurentsi. Komisjon ja Euroopa Kohus on juba varasemalt teinud otsuseid sõiduki sihtkoha alusel toimiva diskrimineeriva tasustamissüsteemi kohta. (7) Rikkumise raskust hinnatakse trahvide arvutamise meetodit käsitlevate suuniste alusel. (8)

(30)

Ka on rikkumine kestnud kaua. Alates 1997. aasta jaanuarist kuni 2003. aasta septembri lõpuni pikendas Automobiles Peugeot SA ekspordi seisukohast diskrimineerivat tasustamissüsteemi iga-aastaste ringkirjadega. Ajavahemikus 1997–2001 täiendas ettevõtja eksporti piiravat strateegiat, kasutades mitme edasimüüja puhul ka otseseid hoiatusi ja sekkumisi. Rikkumise lõpetamise kohta tuleb märkida, et käesoleva juhtumi raames kogutud dokumentatsioon ei sisalda materjali, mis tõendaks surve avaldamise näol rikkumise jätkumist pärast novembrit 2001 või käesolevas otsuses käsitletud tasustamissüsteemi jätkumist pärast oktoobrit 2003, mil seda muudeti.

(31)

Juhtumi suhtes raskendavad või kergendavad asjaolud puuduvad.

(32)

Automobiles Peugeot SA ja tema tütarettevõtja Peugeot Nederland NV on rikkunud asutamislepingu artikli 81 lõiget 1, kui sõlmisid Peugeot’ Madalmaade turustusvõrku kuuluvate edasimüüjatega kokkuleppeid, mille eesmärk ja tagajärg oli sõidukite müügi takistamine teiste liikmesriikide lõpptarbijatele, kes soovisid sõidukit osta ise või nende nimel tegutsenud vahendajate kaudu. Rikkumine kestis 1997. aasta jaanuari algusest kuni 2003. aasta septembri lõpuni.

(33)

Punktis 1 osutatud ettevõtjad lõpetavad samas punktis nimetatud rikkumise, kui nad seda juba teinud ei ole. Nimetatud ettevõtjad hoiduvad tulevikus kehtestamast või jätkamast meetmeid, mis põhjustasid käesoleva rikkumise või millel on samad eesmärgid või tagajärjed.

(34)

Punktis 1 osutatud rikkumise eest määratakse ettevõtjale Automobiles Peugeot SA ja tema tütarettevõtjale Peugeot Nederland NV trahv summas 49,5 miljonit eurot. Ettevõtjad vastutavad solidaarselt.

27.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/25

(1)

Saksamaal esines 2001. aastal sigade klassikalise katku puhanguid. See haigus kujutab endast tõsist ohtu kariloomade populatsioonile ühenduses.

(2)

Selleks et vältida kõnealuse haiguse levikut ja aidata kaasa selle võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks ühendus rahaliselt toetama liikmesriigi abikõlblikke kulutusi haiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmete raames otsuse 90/424/EMÜ kohaselt.

(3)

Komisjoni 3. juuli 2003. aasta otsusega 2003/492/EÜ (ühenduse rahalise toetuse kohta sigade klassikalise katku likvideerimiseks Saksamaal 2001. aastal) (2) andis ühendus 2001. aastal Saksamaale rahalist toetust kulutuste jaoks, mis on tehtud seoses sigade klassikalise katku vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega.

(4)

Vastavalt nimetatud otsusele eraldati esimene makse suuruses 440 000 eurot.

(5)

Selle otsuse kohaselt määratakse ühenduse toetuse lõppmakse suurus Saksamaale tema esitatud taotluse ja taotluses esitatud andmeid kinnitavate dokumentide, samuti komisjoni kohapealsete kontrollide tulemuste alusel. Saksamaa taotluses esitatud summa, mille puhul ei tohi ühenduse rahaline toetus olla suurem kui 50 % abikõlblikest kuludest, oli põhikulude puhul 3 256 879,80 Saksa marka ehk 1 665 216,16 eurot ja võlgnevuste puhul 16 978,40 Saksa marka ehk 8 680,92 eurot.

(6)

Eespool nimetatut silmas pidades tuleks nüüd määrata ühenduse rahalise toetuse kogusumma seoses sigade klassikalise katku likvideerimise valdkonnas tehtud kulutustega Saksamaal 2001. aastal.

(7)

Ühenduse veterinaareeskirjade ning ühenduse rahalise toetuse andmiseks vajalike tingimustega kooskõlas läbiviidud komisjoni kontrollide tulemuste põhjal ei ole taotluses esitatud kogu kulutuste summa abikõlblik.

(8)

Komisjoni märkused ja abikõlblike kulutuste arvestuse meetod edastati Saksamaale kirjalikult.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

27.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/27

(1)

Saksamaal esines 2002. aastal sigade klassikalise katku puhanguid. Selle haiguse esinemine kujutas endast tõsist ohtu kariloomade populatsioonile ühenduses.

(2)

Selleks et vältida kõnealuse haiguse levikut ja aidata kaasa selle võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks ühendus rahaliselt toetama liikmesriigi abikõlblikke kulutusi haiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmete raames otsuse 90/424/EMÜ kohaselt.

(3)

Komisjoni 13. oktoobri 2003. aasta otsusega 2003/745/EÜ (ühenduse rahalise toetuse kohta sigade klassikalise katku likvideerimiseks Saksamaal 2002. aastal) (2) andis ühendus 2002. aastal Saksamaale rahalist toetust kulutuste jaoks, mis on tehtud seoses sigade klassikalise katku vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega.

(4)

Vastavalt nimetatud otsusele eraldati esimene makse suuruses 460 000 eurot.

(5)

Selle otsuse kohaselt määratakse ühenduse toetuse lõppmakse suurus Saksamaale tema 19. novembril 2003. aastal esitatud taotluse ja taotluses esitatud andmeid kinnitavate dokumentide, samuti komisjoni kohapealsete kontrollide tulemuste alusel. Saksamaa esitatud taotluses määratud summa oli 2002. aastaks 1 933 695,76 eurot, millest ühenduse rahaline toetus ei tohi moodustada rohkem kui 50 % abikõlblikest kogukulutustest.

(6)

Eespool nimetatut silmas pidades tuleks nüüd määrata ühenduse rahalise toetuse kogusumma seoses sigade klassikalise katku likvideerimise valdkonnas tehtud kulutustega Saksamaal 2002. aastal.

(7)

Ühenduse veterinaareeskirjade ning ühenduse rahalise toetuse andmiseks vajalike tingimustega kooskõlas läbiviidud komisjoni kontrollide tulemuste põhjal ei ole taotluses esitatud kogu kulutuste summa abikõlblik.

(8)

Komisjoni märkused ja abikõlblike kulutuste arvestuse meetod edastati Saksamaale kirjalikult.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

27.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/29

(1)

2002. aastal esines Luksemburgis sigade klassikalise katku puhanguid. Selle haiguse esinemine kujutas endast tõsist ohtu kariloomade populatsioonile ühenduses.

(2)

Selleks et vältida kõnealuse haiguse levikut ja aidata kaasa selle võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks ühendus rahaliselt toetama liikmesriigi abikõlblikke kulutusi haiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmete raames otsuse 90/424/EMÜ kohaselt.

(3)

Komisjoni 3. juuli 2003. aasta otsusega 2003/491/EÜ ühenduse rahalise toetuse kohta sigade klassikalise katku likvideerimiseks Luksemburgis 2002. aastal (2) andis ühendus 2002. aastal Luksemburgile rahalist toetust kulutuste jaoks, mis on tehtud seoses sigade klassikalise katku vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega.

(4)

Vastavalt nimetatud otsusele eraldati esimene makse suuruses 500 000 eurot.

(5)

Selle otsuse kohaselt määratakse ühenduse toetuse lõppmakse suurus Luksemburgile tema 17. juulil 2003 esitatud taotluse ja taotluses esitatud andmeid kinnitavate dokumentide, samuti komisjoni kohapealsete kontrollide tulemuste alusel. Luksemburgi esitatud taotluses määratud summa oli 3 253 235 eurot, millest ühenduse rahaline toetus ei tohi moodustada rohkem kui 50 % abikõlblikest kogukulutustest.

(6)

Eespool nimetatut silmas pidades tuleks nüüd määrata ühenduse rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste jaoks, mida tehti seoses sigade klassikalise katku likvideerimisega Luksemburgis 2002. aastal.

(7)

Ühenduse veterinaareeskirjade ja ühenduse rahalise toetuse andmiseks vajalike tingimustega kooskõlas läbiviidud komisjoni kontrollide tulemuste põhjal ei ole kogu esitatud kulutuste summa ühenduse rahalise toetuse saamiseks kõlblik.

(8)

Komisjoni märkused ja abikõlblike kulutuste arvestuse meetod edastati Luksemburgile 4. novembri 2005. aasta kirjas.

(9)

Komisjoni lõplik otsus saadeti Luksemburgile 18. jaanuaril 2006 ning selles võeti arvesse Luksemburgi poolt 15. detsembril 2005 komisjonile saadetud täiendav teave.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

27.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/31

(1)

Pärast kõrge patogeensusega viirusetüve H5N1 põhjustatud lindude gripi puhkemist Kagu-Aasias 2003. aasta detsembris võttis komisjon nimetatud haiguse vastu mitmed kaitsemeetmed, eelkõige komisjoni 13. oktoobri 2005. aasta otsuse 2005/710/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses väga patogeense lindude gripi kahtlusega Rumeenias. (3)

(2)

Otsusega 2005/710/EÜ on ette nähtud elusate kodulindude, elusate silerinnaliste lindude, tehistingimustes peetavate ja looduslike jahilindude, muude eluslindude kui kodulindude, sealhulgas lemmiklindude, kõnealuste liikide haudemunade ja teatavate muude lindudest valmistatud toodete impordi (edaspidi “asjaomane import”) peatamine Rumeeniast.

(3)

Rumeenia on nüüd edastanud komisjonile täiendava teabe lindude gripi olukorra kohta riigis, millest nähtub, et hiljuti on avastatud selle haiguse puhang väljaspool otsusega 2005/710/EÜ kindlaksmääratud piirkonda.

(4)

Võttes arvesse lindude gripi kiiret levikut Rumeenias paari viimase nädala jooksul, on vaja laiendada asjakohase impordi piiranguid Rumeeniast ühendusse tervele selle riigi territooriumile.

(5)

Seepärast tuleks otsust 2005/710/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsuse sätted vaadatakse läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee koosolekul 2006. aasta juulis, pidades silmas komisjonile esitatud teavet haiguse olukorra ja Rumeenia pädevate asutuste võetud kontrollimeetmete kohta.

(7)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

27.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/33

(1)

2003. aastal esines Belgias linnugripi puhanguid. Selle haiguse esinemine kujutas endast tõsist ohtu kariloomade populatsioonile ühenduses.

(2)

Selleks et vältida kõnealuse haiguse levikut ja aidata kaasa selle võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks ühendus rahaliselt toetama liikmesriigi abikõlblikke kulutusi haiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmete raames otsuse 90/424/EMÜ kohaselt.

(3)

Komisjoni 10. oktoobri 2003. aasta otsusega 2003/749/EÜ (ühenduse rahalise toetuse kohta linnugripi likvideerimiseks Belgias 2003. aastal) (2) andis ühendus Belgiale rahalist toetust kulutuste jaoks, mis on tehtud 2003. aastal seoses linnugripi vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega.

(4)

Vastavalt nimetatud otsusele eraldati esimene makse suuruses 3 000 000 eurot.

(5)

Selle otsuse kohaselt määratakse ühenduse toetuse lõppmakse suurus Belgiale tema 13. jaanuaril ja 24. märtsil 2004. aastal esitatud taotluse ja taotluses esitatud andmeid kinnitavate dokumentide, samuti komisjoni kohapealsete kontrollide tulemuste alusel. Belgia esitatud taotluses määratud summa oli 18 035 727,78 eurot, millest ühenduse rahaline toetus ei tohi moodustada rohkem kui 50 % abikõlblikest kogukulutustest.

(6)

Eespool nimetatut silmas pidades tuleks nüüd määrata ühenduse rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste jaoks, mis tehti seoses linnugripi likvideerimisega, Belgias 2003. aastal.

(7)

Ühenduse veterinaareeskirjade ja ühenduse rahalise toetuse andmiseks vajalike tingimustega kooskõlas läbiviidud komisjoni kontrollide tulemuste põhjal ei ole kogu ühenduse rahalise toetuse saamiseks esitatud kulutuste summa abikõlblik.

(8)

Komisjoni märkused ja abikõlblike kulutuste arvestuse meetod edastati Belgiale 21. veebruaril 2006.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,