ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 158

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
10. juuni 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 850/2006, 9. juuni 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 851/2006, 9. juuni 2006, millega määratakse kindlaks nõukogu määruse (EMÜ) nr 1108/70 I lisas esitatud raamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavad andmed (kodifitseeritud versioon) ( 1 )

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 852/2006, 9. juuni 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 793/2006, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks) teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad

9

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 853/2006, 9. juuni 2006, kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha impordisertifikaatide väljaandmise kohta

11

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 854/2006, 9. juuni 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 796/2006 nende liikmesriikide nimekirja suhtes, kus või kokkuost pakkumismenetluse teel on avatud 31. augustil 2006 lõppevaks ajavahemikuks

12

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 855/2006, 9. juuni 2006, puu- ja köögivilja (sidrunite) B-süsteemi ekspordilitsentside väljaandmise kohta

13

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 7. juuni 2006, millega muudetakse otsuseid 2005/710/EÜ, 2005/734/EÜ, 2005/758/EÜ, 2005/759/EÜ, 2005/760/EÜ, 2006/247/EÜ ja 2006/265/EÜ teatavate kaitsemeetmete kohta seoses kõrge patogeensusega linnugripiga (teatavaks tehtud numbri K(2006) 2177 all)  ( 1 )

14

 

*

Komisjoni soovitus, 7. juuni 2006, millega luuakse loomkatsete puudumisele osutavate märgete kasutamissuunised kooskõlas nõukogu direktiiviga 76/768/EMÜ ( 1 )

18

 

 

Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

 

*

Nõukogu ühismeede 2006/407/ÜVJP, 7. juuni 2006, millega muudetakse ja pikendatakse ühismeedet 2005/643/ÜVJP Acehis (Indoneesia) läbi viidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni – Acehi järelevalvemissiooni (AJM) – kohta

20

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

10.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 850/2006,

9. juuni 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. juunil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuni 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 9. juuni 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

63,9

204

27,4

999

45,7

0707 00 05

052

65,4

068

53,2

999

59,3

0709 90 70

052

86,8

999

86,8

0805 50 10

052

51,3

388

65,9

508

66,9

528

54,4

999

59,6

0808 10 80

388

84,1

400

110,8

404

108,9

508

73,5

512

83,0

524

48,7

528

129,2

720

85,9

804

110,2

999

92,7

0809 10 00

052

234,1

999

234,1

0809 20 95

052

295,4

068

95,0

999

195,2


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


10.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 851/2006,

9. juuni 2006,

millega määratakse kindlaks nõukogu määruse (EMÜ) nr 1108/70 I lisas esitatud raamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavad andmed

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 4. juuni 1970. aasta määrust (EMÜ) nr 1108/70, millega kehtestatakse infrastruktuurikulude raamatupidamissüsteem raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi suhtes, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 18. detsembri 1970. aasta määrust (EMÜ) nr 2598/70, millega määratakse kindlaks nõukogu 4. juuni 1970. aasta määruse (EMÜ) nr 1108/70 I lisas esitatud raamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavad andmed, (2) on mitmel korral ja oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Komisjon vastutab kogu määrusest (EMÜ) nr 1108/70 tuleneva töö kooskõlastamise eest. Eelkõige vastutab komisjon kõnealuse määruse I lisas esitatud raamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavate andmete kindlaksmääramise eest. Tuleks vastu võtta asjakohased sätted, et tagada raamatupidamisaruande vormide ühtne kohaldamine erinevates liikmesriikides ja erinevate veoliikide lõikes.

(3)

Võetavad meetmed peaksid sisaldama mõiste “infrastruktuur” ulatuse määratlust, määratledes iga veoliigi puhul rajatised, ehitised ja seadmed, mida nimetatud mõiste hõlmab, ning raamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavate andmete määratlust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1108/70 I lisas esitatud raamatupidamisaruande vormide erinevatesse rubriikidesse märgitavad andmed määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva määruse I ja II lisaga.

Artikkel 2

Määrus (EMÜ) nr 2598/70 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuni 2006

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 130, 15.6.1970, lk 4. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  EÜT L 278, 23.12.1970, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 906/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 49).

(3)  Vt III lisa.


I LISA

Mõiste “transpordi infrastruktuur” määratlus ja ulatus

Määruse (EMÜ) nr 1108/70 artikli 1 kohaldamisel tähendab “transpordi infrastruktuur” kõigi kolme kõnealuse veoliigi trasse ja püsirajatisi ehk liikluse toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalikke trasse ja rajatisi.

A.   RAUDTEED

Raudteeinfrastruktuur koosneb järgmistest osadest, tingimusel et need moodustavad osa rööpmestikust, k.a hoiuteed, kuid v.a raudteed, mis asuvad tehnohoolduspunktides ja veduri- või vagunidepoodes, ja eraraudteed:

raudteemaa,

rööbastee ja muldkeha, eelkõige mulded, süvendid, veeviimarid, rennid, truubid, tugiseinad, taimed mulde nõlvade kaitseks jne,

reisi- ja kaubaplatvormid,

teepeenrad ja jalgteed,

piirded, hekid ja tarad,

tulekaitseribad,

seadmed pöörangute, ristmete jne soojendamiseks,

lumeväravad,

tehnorajatised:

sillad, truubid ja muud ülesõidusillad, tunnelid, kaetud süvendid ja muud ülekäigutunnelid,

tugiseinad ja rajatised kaitseks laviinide, langevate kivide jne eest,

raudteeületuskohad, k.a maanteeliikluse ohutuse tagamise seadmed,

pealisehitis, eriti

rööpad, riströöpad ja kontrarööpad,

liiprid ja teetõkkeseadmed, rööpmestiku väiksemad tarvikud, ballast, k.a kivikillustik ja liiv,

pöörangud, ristmed jne,

pöördesillad ja teisaldussillad (v.a need, mis teenindavad ainult vedureid),

juurdepääsuteed reisijatele ja kaupadele, k.a juurdepääsu võimaldavad sõiduteed,

jaamavahe, jaamade ja sorteerimisjaamade ohutus-, signalisatsiooni- ja telekommunikatsiooniseadmed, k.a elektrivarustusseadmed signaliseerimiseks ja telekommunikatsiooniks,

ehitised sellistele seadmetele,

vaguniaeglustid,

valgustusseadmed liikluse toimimiseks ja ohutuse tagamiseks,

kontaktvõrk: alajaamad, alajaamade ja kontaktjuhtmete vahelised toitekaablid, õhuliinid ja mastid; toiterööpad,

infrastruktuuriüksuste kasutatavad ehitised, k.a nende osa transpordimaksude kogumiseks kasutatavatest rajatistest.

B.   MAANTEED

Maanteede infrastruktuur koosneb järgmistest osadest:

teemaa,

muldkeha elemendid enne püsikatte paigaldamist:

süvendid, mulded, veeviimarid jne,

toestus- ja kindlustusrajatised,

katend ja teised tee koosseisu kuuluvad rajatised:

kattekihid, kaasa arvatud hüdroisolatsioonikihid, teepeenrad, eraldusribad, sadevetekaevud ja muud veeviimarid, kindlustatud teepeenrad ja muud hädapeatumise alad, puhkekohad ja parkimiskohad maanteel (juurdesõiduteed ja liiklusmärgid), parklad avalikult kasutatava maa kompaktse hoonestusega aladel, kujundus ja haljastus, ohutusrajatised jne,

tehnorajatised:

sillad, truubid, viaduktid, tunnelid, rajatised kaitseks laviinide ja langevate kivide eest, lumeväravad jne,

raudteeületuskohad,

liiklusmärgid ning signalisatsiooni- ja telekommunikatsiooniseadmed,

valgustusseadmed,

maksukogumisseadmed, parkimisautomaadid,

infrastruktuuriüksuste kasutatavad ehitised.

C.   SISEVEETEED

Siseveeteede infrastruktuur koosneb järgmistest osadest:

veeteealune maa-ala,

kanal (mullatööd, kanali profiil ja kindlustused, ülevooluläved, buunid, bermid, pukseerimisrajad ja teenindusteed), nõlvakindlustus, akveduktid, kanalit lõikavad veejuhtmed (sifoonid ja düükrid), kanalitunnelid, teenindusbasseinid, mida kasutatakse ainult laevade varjupaigana,

veetee reguleerimise ehitised, liigveelaskmed, basseinid ja veehoidlad vee kogumiseks ja veetaseme reguleerimiseks, veemõõduehitised, mõõteülevoolud, limnigraafid ja häireseadmed,

paisud või ülevoolupaisud (üle jõesängi ehitatud konstruktsioonid, mille eesmärk on hoida laevatamiseks piisavat veesügavust ja vähendada voolu kiirust, rajades tiike), juurdekuuluvad konstruktsioonid (kalatrepid, möödavoolukanalid),

laevasõidulüüsid, tõsteseadmed ja kaldpinnad, k.a ootebasseinid ja veekogumisbasseinid,

sildumisseadised ja -rajatised (ankrupoid, paalid, piitengid, pollarid, piirded ja vendrid),

avatavad sillad,

rajatised navigatsioonimärgistuse, signaliseerimise, ohutuse, telekommunikatsiooni ja valgustuse jaoks,

liikluse reguleerimise seadmed,

maksukogumisseadmed,

infrastruktuuriüksuse kasutatavad ehitised.


II LISA

Määruse (EMÜ) nr 1108/70 I lisas esitatud raamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavate kulude määratlused

A.   ÜLDMÄRKUSED

1.

Eespool nimetatud määruse artikli 2 lõike 2 sätete kohaselt on raamatupidamisaruannetesse märgitavad kulud need, mis tulenevad otseselt infrastruktuuri ehitamise, hooldamise, käitamise ja haldamisega seotud töödest, teenustest ja tarnetest. Seetõttu ei märgita kõnealuste sätete kohaselt nendesse raamatupidamisaruannetesse iga-aastasi eraldisi tulevaste kulude katmiseks loodud uuendus-, kindlustus- ja reservfondidesse.

2.

Iga infrastruktuuri puhul raamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavad kulud on seoses kõnealuse infrastruktuuriga tehtud kogukulud kulude katmise viisist hoolimata.

Sellest olenemata, kui kaks või rohkem infrastruktuuriüksust kannavad kas otseselt või kaudselt ühe ja sama rajatise või seadmega seotud kulusid, tuleks iga üksuse raamatupidamisaruannetesse märkida ainult põhjendatult kantud netokulud. Samuti siis, kui ametivõimud annavad teatavatele infrastruktuuriüksustele toetusi, tuleb selliste toetuste summa arvata maha nimetatud üksuste kantud kuludest. Raudtee puhul tuleb mahaarvatavad summad eraldi esitada. Need summad võivad olla seotud eelkõige kompensatsiooniga, mis on saadud järgmiste kulude katteks:

infrastruktuurikulud (nõukogu määruse (EMÜ) nr 1107/70 (1) artikli 3 lõike 1 punkt b),

vanaduspensioni ja muude pensionidega seotud maksed (nõukogu määruse (EMÜ) nr 1192/69 (2) artikli 4 lõike 1 punkt c, III klass).

3.

Demonteeritud rajatiste või seadmete väärtust tuleb vähendada raamatupidamisaruande vormide asjakohastes kululiikides, sõltumata sellest, kas neid müüakse või kasutatakse uuesti, kusjuures raudteede puhul kohaldatakse raudtee-ettevõtjate ja ametivõimude vahelistes kokkulepetes sisalduvaid asjakohaseid erisätteid.

4.

Infrastruktuuriüksuse kasutatavate eriseadmete ja tööriistade ostmise, hooldamise ja käitamisega seotud kulud ning kõnealuse üksuse hooldetöödega seotud transpordikulud tuleks märkida raamatupidamisaruande asjakohastesse kululiikidesse või muul juhul rubriiki “Üldkulud”.

5.

Töökoja- ja ladustamiskulud tuleks tavaliselt lisada infrastruktuuriüksusele tarnitud kaupade ja materjalide eest esitatud arvel märgitud hinnale. Kui selline otsene arvestamine ei ole võimalik, tuleks need kulud märkida kululiiki “Üldkulud”.

B.   ERI KULULIIKIDESSE TEHTAVATE KIRJETE KIRJELDUS

1.   Kõigi kolme veoliigi ühised kululiigid

Investeerimiskulud (kululiigid A1, B1, C1)

Investeerimiskulud koosnevad infrastruktuurirajatiste ja -seadmete ehitamise, laiendamise, ümberehitamise ja uuendamisega seotud kogukuludest (seoses töötajatega ning kolmandate isikute tarnitud kaupade ja pakutud teenustega), kaasa arvatud selle tööga seotud ettenägematud kulud ja kulud uuringutele. See määratlus ei välista siiski teatavate väiksemate investeerimiskulude märkimist kululiiki “Jooksvad kulud” vastavalt riigisisestele õigusnormidele.

Jooksvad kulud (kululiigid A2, B2, C2)

Jooksvad kulud koosnevad infrastruktuuri hooldamise ja käitamisega seotud kogukuludest (seoses töötajatega ning kolmandate isikute tarnitud kaupade ja pakutud teenustega).

Üldkulud (kululiigid A3, B4, C4)

Üldkulud koosnevad nende haldamise, järelevalve ja kontrolliga tegelevate üksuste kogukuludest, kes vastutavad otseselt infrastruktuuri loomise ja haldamise eest, samuti otseselt infrastruktuuriga seotud haldusüksuste üldistest infrastruktuurikuludest. Üldkulud hõlmavad ka kõiki muid kulusid, mida ei ole otseselt märgitud raamatupidamisaruande vormide ühtegi teise kululiiki.

Kulud hõlmavad eelkõige järgmist:

töötajate töötasu ning kesk-, piirkondlike ja kohalike haldusüksuste ja tehniliste teenistuste tegevuskulud, tööde järelevalve ja vastuvõtmisega seotud kulud,

koosseisuliste töötajate vanaduspensioni maksed ja muud tööandja maksed (peretoetused, tööandja ravikindlustusmaksed, õnnetusjuhtumikindlustuse preemiad, koosseisuväliste töötajate pensionisüsteemi maksed jne),

infrastruktuuriüksuse töötajate ametikorteritega seotud kulud miinus sissenõutud üür,

remondi- ja hooldusteenistuse ametihoonetega (eelkõige varjualused ja tööriistakuurid) seotud kulud, kui neid ei ole otseselt arvesse võetud raamatupidamisaruande vormide üheski teises kululiigis.

2.   Ainult maanteetransporti käsitlevad kululiigid

Teetöödega seotud kulud (kululiik B20)

Need kulud hõlmavad peamiselt töid, mis on seotud teede mehaanilise vastupanuga neile mõjuvatele raskustele. See hõlmab nii elastse katendi pinna parandamise kui ka jäiga katendi hooldamisega seotud kulusid.

Liikluspolitsei (kululiik B3)

Liikluspolitsei kulud koosnevad politseiteenistuse liiklusjärelevalve- ja liiklusjuhtimisülesannetest tulenevatest kogukuludest, kaasa arvatud selliste teenuste kasutamiseks vajalike ehitiste, sõidukite ja varustuse kulud.

3.   Ainult siseveeteid käsitlev kululiik

Veeteede politsei (kululiik C3)

Veeteede politsei kulud koosnevad veeteede politsei kogukuludest, kaasa arvatud üksnes selliste teenuste kasutamiseks vajalike ehitiste, sadamasildade ja veesõidukite kulud.


(1)  EÜT L 130, 15.6.1970, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 543/97 (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 6).

(2)  EÜT L 156, 28.6.1969, lk 8. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.


III LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos järgnevate muudatusega

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2598/70

(EÜT L 278, 23.12.1970, lk 1)

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2116/78

(EÜT L 246, 8.9.1978, lk 7)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 906/2004

(ELT L 163, 30.4.2004, lk 49)


IV LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 2598/70

Käesolev määrus

Ainus artikkel

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Lisad I ja II

Lisad I ja II

Lisa III

Lisa IV


10.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 852/2006,

9. juuni 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 793/2006, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks) teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 247/2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, (1) eelkõige selle artiklit 30,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 247/2006 asendatakse praegu äärepoolseimate piirkondade suhtes kehtiv kord, mis on ette nähtud nõukogu määrustega (EÜ) nr 1452/2001, (2) (EÜ) nr 1453/2001 (3) ja (EÜ) nr 1454/2001, (4) ning tunnistatakse nimetatud määrused kehtetuks. Vastavalt artiklile 33 kohaldatakse käesolevat määrust igas asjaomases liikmesriigis alates kuupäevast, mil komisjon on teatanud artikli 24 lõikes 1 osutatud üldprogrammi heakskiitmisest.

(2)

Määruse (EÜ) nr 427/2006 artikli 33 kohaselt kohaldatakse määrusi (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 kuni kuupäevani, mil komisjon on asjaomasele liikmesriigile teatanud määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 24 lõikes 1 osutatud üldprogrammi heakskiitmisest. Seepärast tuleks selgelt sätestada, et määruste (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 sätteid kohaldatakse selle kuupäevani.

(3)

Seoses sellega tuleb ette näha, et määruste (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 rakendamiseks vastu võetud meetmete raames esitatud taotlused, mis on määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 24 lõikes 1 osutatud üldprogrammi heakskiitmise kuupäevaks esitatud, vaadatakse läbi nimetatud määrusega kehtestatud korra alusel ja täpsemalt selle artikli 24 lõikes 1 osutatud üldprogrammi raames.

(4)

Seepärast tuleb muuta komisjoni määrust (EÜ) nr. 793/2006, (5) et kehtestada vajalikud üleminekumeetmed sujuvaks üleminekuks 2005. aastal kehtinud korralt määrusega (EÜ) nr 247/2006 kehtestatud meetmetele.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusele (EÜ) nr 793/2006 lisatakse artikkel 52a:

“Artikkel 52a

Üleminekumeetmed

1.   Määruste (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 rakendamiseks vastu võetud meetmeid, mis kehtivad kauem kui 31. detsembrini 2005, kohaldatakse kuni kuupäevani, mil komisjon on asjaomasele liikmesriigile teatanud määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 24 lõikes 1 osutatud üldprogrammi heakskiitmisest.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse 2006. aastaks määruste (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 rakendamiseks vastu võetud meetmete kohaste taotluste puhul, mis on esitatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatamise kuupäevaks või pärast seda kuupäeva.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuni 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 198, 21.7.2001, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004 (ELT L 305, 1.10.2004, lk 1).

(3)  EÜT L 198, 21.7.2001, lk 26. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004.

(4)  EÜT L 198, 21.7.2001, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004.

(5)  ELT L 145, 31.5.2006, lk 1.


10.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 853/2006,

9. juuni 2006,

kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha impordisertifikaatide väljaandmise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 27. mai 1997. aasta määrust (EÜ) nr 936/97, millega avatakse värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 936/97 artiklitega 4 ja 5 nähakse ette impordisertifikaatide taotlemise ja väljaandmise tingimused liha puhul, millele on osutatud artikli 2 punktis f.

(2)

Määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 2 punktis f määratakse ajavahemikul 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud, veiseliha, mis vastab eetoodud määruse nõuetele, lubatavaks eritingimustel imporditavaks koguseks 11 500 tonni.

(3)

Tuleks meenutada, et käesoleva määrusega ettenähtud sertifikaate võib kogu nende kehtivusaja jooksul kasutada vaid siis, kui peetakse kinni kehtivatest veterinaarsätetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Iga impordisertifikaadi taotlus, mis on esitatud 1.–5. juunil 2006 kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha kohta, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 2 punktis f, rahuldatakse täies ulatuses.

2.   Impordisertifikaadi taotlusi saab esitada vastavalt määruse (EÜ) nr 936/97 artiklile 5 2006. aasta juuli esimese viie päeva jooksul koguse 958,333 tonni ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. juunil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuni 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  EÜT L 137, 28.5.1997, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 408/2006 (ELT L 71, 10.3.2006, lk 3).


10.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/12


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 854/2006,

9. juuni 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 796/2006 nende liikmesriikide nimekirja suhtes, kus või kokkuost pakkumismenetluse teel on avatud 31. augustil 2006 lõppevaks ajavahemikuks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 29. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 796/2006, millega peatatakse või kokkuost hinnaga, mis moodustab 90 % sekkumishinnast, ning avatakse kokkuost pakkumismenetluse teel 31. augustil 2006 lõppevaks ajavahemikuks, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 796/2006 avati või kokkuost pakkumismenetluse teel 31. augustil 2006 lõppevaks ajavahemikuks vastavalt määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 1 kolmandale lõigule.

(2)

Värskeima teabe alusel, mille Läti täheldas komisjon, et või turuhinnad on kõnealused liikmesriigid olnud kahe järjestikuse nädala jooksul vähemalt 92 % sekkumishinnast. Seega tuleks peatada sekkumiskokkuost pakkumismenetluse teel neis liikmesriikides. Kõnealused liikmesriigid tuleks seepärast jätta välja määrusega (EÜ) nr 796/2006 kehtestatud nimekirjast.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 796/2006 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 796/2006 artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 1 kolmanda lõigu kohane või kokkuost pakkumismenetluse teel avatakse ajavahemikuks alates 10. juuni kuni 31. augustini 2006 järgmistes liikmesriikides vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 3a jaos sätestatud tingimustele: Belgia, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuni 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  ELT L 142, 30.5.2006, lk 4.


10.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 855/2006,

9. juuni 2006,

puu- ja köögivilja (sidrunite) B-süsteemi ekspordilitsentside väljaandmise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1961/2001, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögivilja eksporditoetustega, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 557/2006 (3) on kehtestatud soovituslikud kogused, mille suhtes võib välja anda B-süsteemi ekspordilitsentse.

(2)

Pidades silmas komisjonile tänasel päeval kättesaadavat teavet, on oht, et sidrunite puhul jooksvaks ekspordiperioodiks ette nähtud soovituslikke koguseid ületatakse. See ületamine piirab eksporditoetuste nõuetekohast toimimist puu- ja köögiviljasektoris.

(3)

Selle olukorra vältimiseks tuleks B-süsteemi litsentside taotlused pärast 9. juuni 2006 eksporditavate sidrunite puhul tagasi lükata kuni jooksva ekspordiperioodi lõpuni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 557/2006 artikli 1 alusel sidrunite suhtes esitatud B-süsteemi ekspordilitsentside taotlused, mille puhul on ekspordideklaratsioonid vastu võetud pärast 9. juunit ja enne 1. juulit 2006, lükatakse tagasi.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. juunil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuni 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  EÜT L 268, 9.10.2001, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

(3)  ELT L 98, 6.4.2006, lk 65.


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

10.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/14


KOMISJONI OTSUS,

7. juuni 2006,

millega muudetakse otsuseid 2005/710/EÜ, 2005/734/EÜ, 2005/758/EÜ, 2005/759/EÜ, 2005/760/EÜ, 2006/247/EÜ ja 2006/265/EÜ teatavate kaitsemeetmete kohta seoses kõrge patogeensusega linnugripiga

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 2177 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/405/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (2) eriti selle artikli 18 lõiget 7,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (3) eriti selle artikli 22 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrust (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ, (4) eriti selle artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast kõrge patogeensusega viirusetüve H5N1 põhjustatud lindude gripi puhkemist Kagu-Aasias 2003. aasta detsembris võttis komisjon vastu mitmed kaitsemeetmed selle haiguse suhtes.

(2)

Komisjoni 13. oktoobri 2005. aasta otsuses 2005/710/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses väga patogeense lindude gripi kahtlusega Rumeenias, (5) sätestatakse, et liikmesriigid peatavad elusate kodulindude, elusate silerinnaliste lindude, tehistingimustes peetavate ja looduslike jahilindude ja kõnealuste liikide haudemunade importimise kogu Rumeenia territooriumilt ning teatavate lindudest valmistatud toodete importimise Rumeenia territooriumi osadest.

(3)

Komisjoni 19. oktoobri 2005. aasta otsuses 2005/734/EÜ, millega kehtestatakse bio-ohutusmeetmed, et vähendada A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 põhjustatud väga patogeense lindude gripi kandumise ohtu metslindudelt kodulindudele ja teistele vangistuses elavatele lindudele ning rajada väga ohustatud piirkondadesse varajase avastamise süsteem, (6) sätestatakse, et liikmesriigid võtavad vajalikke ja asjakohaseid meetmeid, et vähendada gripi kandumise ohtu metslindudelt kodulindudele ja teistele vangistuses elavatele lindudele, võttes arvesse teatavaid kriteeriume ja ohutegureid.

(4)

Komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta otsuses 2005/758/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega lindude gripi kahtlusega Horvaatias ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/749/EÜ, (7) sätestatakse, et liikmesriigid peatavad nii elusate kodulindude, elusate silerinnaliste lindude, tehistingimustes peetavate ja looduslike jahilindude, muude eluslindude kui kodulindude, kaasa arvatud lemmiklindude ja kõnealuste liikide haudemunade kui ka teatavate lindudest valmistatud toodete importimise Horvaatia territooriumi osadest.

(5)

Komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta otsuses 2005/759/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses väga patogeense lindude gripiga teatavates kolmandates riikides ja omanikega kaasas olevate lindude liikumist kolmandatest riikidest, (8) ning komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta otsuses 2005/760/EÜ, mis käsitleb teatavaid vangistuses elavate lindude importimisel rakendatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga teatavates kolmandates riikides, (9) sätestatakse kaitsemeetmed muude eluslindude kui kodulindude ühendusse impordi puhul, kaasa arvatud lemmiklindude liikumise puhul.

(6)

Komisjoni 27. märtsi 2006. aasta otsuses 2006/247/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid importimisel Bulgaariast seoses kõrge patogeensusega linnugripiga kõnealuses kolmandas riigis, (10) sätestatakse, et liikmesriigid peatavad elusate kodulindude, elusate silerinnaliste lindude, tehistingimustes peetavate ja looduslike jahilindude ja kõnealuste liikide haudemunade importimise kogu Bulgaaria territooriumilt ning teatavate lindudest valmistatud toodete importimise Bulgaaria territooriumi osadelt.

(7)

Komisjoni 31. märtsi 2006. aasta otsuses 2006/265/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtlusega Šveitsis, (11) sätestatakse, et liikmesriigid peatavad elusate kodulindude, elusate silerinnaliste lindude, tehistingimustes peetavate ja looduslike jahilindude, muude eluslindude kui kodulindude, kaasa arvatud teatavate lemmiklindude ja kõnealuste liikide haudemunade ning teatavate lindudest valmistatud toodete importimise kogu Šveitsi territooriumilt, mille suhtes kõnealuse kolmanda riigi ametiasutused on kohaldanud komisjoni otsustega 2006/115/EÜ (12) ja 2006/135/EÜ (13) samaväärseid piiranguid.

(8)

Aasia tüvega linnugripiviiruse oht ühendusele ei ole vähenenud. Haiguspuhanguid täheldatakse ikka veel metslindudel ühenduses ning mets- ja kodulindudel mitmetes kolmandates riikides, kaasa arvatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) liikmesriikides. Lisaks on viirus muutumas teatavates maailma osades üha endeemilisemaks. Otsustes 2005/710/EÜ, 2005/734/EÜ, 2005/759/EÜ, 2005/760/EÜ, 2006/247/EÜ ja 2006/265/EÜ sätestatud kaitsemeetmete kehtivusaega tuleks seetõttu pikendada.

(9)

Rumeeniast ja Bulgaariast komisjonile saadetud teabe ning neis kolmandates riikides korraldatud järelevalve põhjal on selge, et nad on kontrollinud haigust oma territooriumil ning taganud, et viirus ei ole levinud seni haigusest puutumata aladele. Seetõttu on asjakohane piirata otsustes 2005/710/EÜ ja 2006/247/EÜ sätestatud impordi peatamist nende Rumeenia ja Bulgaaria piirkondadega, mis on haigusest mõjutatud ja kus on haigusoht.

(10)

Horvaatia on teatanud täiendavatest metslindude viirusjuhtudest piirkondades, mida ei loetletud otsuses 2005/758/EÜ. Seetõttu on vajalik laiendada kõnealuses otsuses sätestatud teatava impordi peatamist Horvaatiast, et hõlmata uued haigusest mõjutatud alad selles kolmandas riigis.

(11)

Otsused 2005/710/EÜ, 2005/734/EÜ, 2005/759/EÜ, 2005/760/EÜ, 2006/247/EÜ ja 2006/265/EÜ kaotasid kehtivuse 31. mail 2006. Siiski on loomatervishoiu huvides ja käesolevat epidemioloogilist olukorda silmas pidades vajalik tagada neis otsustes sätestatud kaitsemeetmete järjepidevus. Seetõttu tuleks nende meetmete rakendamist jätkata katkestuseta. Seetõttu peaks käesoleva otsuse sätetel seoses nende kuue otsuse rakendamise kuupäevadega olema tagasiulatuv mõju.

(12)

Otsustes 2005/710/EÜ, 2005/734/EÜ, 2005/758/EÜ, 2005/759/EÜ, 2005/760/EÜ, 2006/247/EÜ ja 2006/265/EÜ tuleks seetõttu teha vastavad muudatused.

(13)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2005/710/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 1 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

1.   Liikmesriigid peatavad järgmiste toodete impordi:

a)

lisa B-osas osutatud Rumeenia territooriumi osadest pärit elusad kodulinnud, elusad silerinnalised linnud ning tehistingimustes peetavad ja looduslikud jahilinnud ning kõnealuste liikide haudemunad;”.

2.

Artiklis 4 asendatakse kuupäev “31. juuli 2006” kuupäevaga “31. detsember 2006”.

Artikkel 2

Otsuse 2005/734/EÜ artiklis 4 asendatakse kuupäev “31. mai 2006” kuupäevaga “31. detsember 2006”.

Artikkel 3

Otsuse 2005/758/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 4

Otsuse 2005/759/EÜ artiklis 5 asendatakse kuupäev “31. mai 2006” kuupäevaga “31. juuli 2006”.

Artikkel 5

Otsuse 2005/760/EÜ artiklis 6 asendatakse kuupäev “31. mai 2006” kuupäevaga “31. juuli 2006”.

Artikkel 6

Otsust 2006/247/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 1 punkt a asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

Liikmesriigid peatavad järgmiste toodete impordi:

a)

lisa B-osas osutatud Bulgaaria territooriumi osadest pärit elusad kodulinnud, silerinnalised linnud ning tehistingimustes peetavad ja looduslikud jahilinnud ning kõnealuste liikide haudemunad;”.

2.

Artiklis 5 asendatakse kuupäev “31. mai 2006” kuupäevaga “31. detsember 2006”.

Artikkel 7

Otsuse 2006/265/EÜ artiklis 3 asendatakse kuupäev “31. mai 2006” kuupäevaga “31. detsember 2006”.

Artikkel 8

Liikmesriigid võtavad viivitamata käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning avaldavad need. Liikmesriigid teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile.

Artikkel 9

Artikleid 2, 4, 5, artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7 kohaldatakse 1. juunist 2006.

Artikkel 10

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. juuni 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(2)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(3)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(4)  ELT L 146, 13.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 590/2006 (ELT L 104, 13.4.2006, lk 8).

(5)  ELT L 269, 14.10.2005, lk 42. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/321/EÜ (ELT L 118, 3.5.2006, lk 18).

(6)  ELT L 274, 20.10.2005, lk 105. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/855/EÜ (ELT L 316, 2.12.2005, lk 21).

(7)  ELT L 285, 28.10.2005, lk 50. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/321/EÜ.

(8)  ELT L 285, 28.10.2005, lk 52. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/79/EÜ (ELT L 36, 8.2.2006, lk 48).

(9)  ELT L 285, 28.10.2005, lk 60. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/79/EÜ.

(10)  ELT L 89, 28.3.2006, lk 52.

(11)  ELT L 95, 4.4.2006, lk 9.

(12)  ELT L 48, 18.2.2006, lk 28. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/277/EÜ (ELT L 103, 12.4.2006, lk 29).

(13)  ELT L 52, 23.2.2006, lk 41. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/293/EÜ (ELT L 107, 20.4.2006, lk 44).


LISA

“LISA

Artikli 1 lõikes 1 osutatud Horvaatia territooriumi osa

ISO riigikood

Riigi nimi

Territooriumi osa

HR

Horvaatia

Järgmised Horvaatia piirkonnad:

Viroviticko-Podravska

Osjecko-Baranjska

Splitsko-Dalmatinska

Zagreb”


10.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/18


KOMISJONI SOOVITUS,

7. juuni 2006,

millega luuakse loomkatsete puudumisele osutavate märgete kasutamissuunised kooskõlas nõukogu direktiiviga 76/768/EMÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/406/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastu võetud õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 3 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 76/768/EMÜ artikli 6 lõikes 3 sätestatakse, et kosmeetikatoote tootja või selle ühenduse turule viimise eest vastutav isik võib osutada pakendil, tootega kaasas olevatel dokumentidel, tootel olevatel sedelitel, etikettidel või kaelasiltidel sellele, et loomkatseid ei ole läbi viidud, ainult juhul, kui tootja ja tema tarnijad ei ole läbi viinud või volitanud kedagi läbi viima loomkatset lõpptoote, selle prototüübi või selles sisalduva koostisaine suhtes ega ole kasutanud koostisaineid, mida teised on uute kosmeetikatoodete väljatöötamiseks loomadel katsetanud.

(2)

Seega on kosmeetikatoote puhul võimalik kinnitada, et selle väljatöötamisel ei ole kasutatud loomkatseid.

(3)

Tuleb välja töötada suunised eesmärgiga tagada ühiste kriteeriumide rakendamine selliste märgete kasutamisel, nende ühtse mõistmise saavutamine ja eelkõige, et sellised märked ei viiks tarbijat eksitusse ega tekitaks turustamisel tootjatevahelist ebaausat konkurentsi.

(4)

Hea halduskoostöö raames lihtsustaks direktiivi 76/768/EMÜ artikli 6 lõike 3 teise lõigu sätte üldmõistetavus kontrollasutuste poolset ühtset rakendamist. Seeläbi saaks näiteks vältida moonutusi siseturul.

(5)

Käesoleva soovitusega sätestatud meetmed on kooskõlas alalise toidukomitee arvamusega,

SOOVITAB JÄRGMIST:

Direktiivi 76/768/EMÜ artikli 6 lõike 3 teise lõigu kohaldamiseks peaksid liikmesriigid kasutama järgmisi suuniseid.

1.   Peamised põhimõtted

Märked kosmeetikatoodete kohta ei tohiks tarbijat eksitusse viia. Tarbijale peaks tulema kasuks võimalus teha teadlik valik märgistusel esitatud märke “ei ole katsetatud loomadel” alusel. Teave peaks olema tarbijale kasulik.

Märgete kasutus ei tohiks viia selliseid märkeid turustusvahenditena kasutavate tootjate ja/või tarnijate vahelise ebaausa konkurentsini.

2.   Märgete vabatahtlik kasutamine

Direktiivi 76/768/EMÜ artikli 6 lõike 3 teise lõigu kohaselt võib tootja või toote turule laskmise eest vastutav isik kasutada märget osutamaks, et ei ole läbi viidud loomkatseid. Seega ei ole nimetatud märke kasutamine ei tootja ega toote turuleviimise eest vastutava isiku jaoks kohustuslik. Tegemist on nimetatud isikutele pakutud võimalusega, kui direktiivi 76/768/EMÜ artikli 6 lõike 3 teise lõigu nõuded on olemasolevaid suuniseid arvesse võttes täidetud.

3.   Direktiivi 76/768/EMÜ artikli 6 lõike 3 teises lõigus sätestatud nõuete tõlgendus

Selguse huvides tuletatakse meelde teatavaid käesolevate suuniste raames kasutatud mõisteid:

—   kosmeetikatoode– “kosmeetikatoode”, nagu on määratletud direktiivi 76/768/EMÜ artiklis 1,

—   valmis kosmeetikatoode– “valmis kosmeetikatoode”, nagu on määratletud direktiivi 76/768/EMÜ artikli 4a lõike 3 punktis a,

—   koostisaine– iga looduslik või tehislik keemiline aine või valmistis, sh parfüümid, aroomikompositsioonid, mida kasutatakse kosmeetikatoodete koostises (vt vastavalt direktiivi 76/768/EMÜ artikli 5a lõige 1, mis välistab “parfüümid ja aroomikompositsioonid” üksnes koostisainete nimekirja koostamise puhul),

—   kosmeetikatoote prototüüp– “prototüüp”, nagu on määratletud direktiivi 76/768/EMÜ artikli 4a lõike 3 punktis b,

—   loom– “loom”, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 86/609/EMÜ (2) artikli 2 punktis a,

—   katsetamine– kõik katsed seoses toote või selle koostisainete väljatöötamise või nende ohutuse hindamisega (vt vastavalt direktiivi 76/768/EMÜ artikli 7a lõike 1 punkt h),

—   korduvkatsetamine– toote või selle koostisainete katsetamine veel kord.

Artikli 6 lõike 3 nõudeid tuleks tõlgendada järgmiselt:

a)

“loomkatseid ei ole läbi viidud” – kosmeetikatoote või selle koostisainete väljatöötamisel või nende ohutuse hindamisel ei ole tehtud mitte mingisuguseid loomkatseid. Vaid loomkatsete täielik asendamine alternatiivse meetodiga, mitte nende vähendamine ega täpsustamine, võimaldab nimetatud märget kasutada. Peale selle pole oluline, kus katse (kaasa arvatud “kordusuurimine”) läbi viiakse (ühenduses või kolmandates riikides) ja millal on katse läbi viidud;

b)

“tootja ja tema tarnijad ei ole läbi viinud või volitanud kedagi läbi viima loomkatset […]” – tootja ja tema tarnijad, kaasa arvatud kõik turustusahela tarnijad,

pole otseselt läbi viinud loomkatseid,

ei ole volitanud kedagi läbi viima loomkatseid, mis tähendab, et nad pole taotlenud loomkatsete tegemist ega maksnud kellelegi loomkatsete tegemise eest, näiteks akadeemiliste asutuste teaduslike uurimistööde toetamise teel;

c)

asjaolu, et tootja ja tema tarnijad ei tohiks olla “kasutanud koostisaineid, mida on teiste poolt uute kosmeetikatoodete väljatöötamiseks loomadel katsetatud”, tähendab, et tootja ja tema tarnijad ei tohiks olla kasutanud koostisosi, mille kohta on andmeid (näiteks teaduskirjanduses), et need põhinevad teiste poolt uute kosmeetikatoodete väljatöötamiseks läbi viidud loomkatsetel. Sellega seoses tähendab “kosmeetikatoote väljatöötamine” kas juba turul oleva toote uue retseptuuri koostamist või täiesti uue toote väljatöötamist (uuendus). Uut pakendit ei saa pidada uueks kosmeetikatooteks.

4.   Tõendamiskohustus

Isik, kes on märkinud kosmeetikatootele, et selle väljatöötamisel pole loomkatseid läbi viidud, vastutab nimetatud märke eest ja peab olema võimeline tõendama märke vastavust direktiivile 76/768/EMÜ.

Sellega seoses tuletatakse meelde, et kogu asjakohane teave peab olema kontrolli eesmärgil kergesti ligipääsetav kooskõlas direktiivi 76/768/EMÜ artikli 7a lõikega 1, eriti punktidega d ja h, mis sedastavad järgmist:

“d)

valmistoote ohutushinnang inimeste tervisele.

[…]

h)

andmed tootja, tema esindajate või tarnijate poolt läbi viidud loomkatsete kohta seoses toote või selle koostisainete väljatöötamise või nende ohutuse hindamisega, sealhulgas loomkatsed, mis on läbi viidud kolmandate riikide õigusnormide täitmiseks.”

5.   Märgete sõnastus

Isik, kes soovib kasutada märget väljendamaks, et loomkatseid pole läbi viidud, võib ise valida märke sõnastuse ja/või kasutada pilte, kujutisi või muid märke, kui direktiivi 76/768/EMÜ asjakohased nõuded on täidetud.

Brüssel, 7. juuni 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/80/EÜ (ELT L 303, 22.11.2005, lk 32).

(2)  EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1.


Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

10.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/20


NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2006/407/ÜVJP,

7. juuni 2006,

millega muudetakse ja pikendatakse ühismeedet 2005/643/ÜVJP Acehis (Indoneesia) läbi viidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni – Acehi järelevalvemissiooni (AJM) – kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 27. veebruaril 2006 vastu ühismeetme 2006/202/ÜVJP, millega muudetakse ja pikendatakse ühismeedet 2005/643/ÜVJP Acehis (Indoneesia) läbi viidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni – Acehi järelevalvemissiooni (AJM) – kohta. (1)

(2)

Indoneesia valitsus kutsus 5. mail 2006 ELi üles pikendama AJMi volitusi veel kolme kuu võrra kuni 15. septembrini 2006. Toetust missiooni pikendamisele väljendas ka Vaba Acehi Liikumine (GAM).

(3)

Poliitika- ja julgeolekukomitee väljendas 11. mail 2006 veel kord oma toetust Acehi rahuprotsessile ning kinnitas oma toetust peasekretäri/kõrge esindaja soovitusele pikendada Acehi järelevalvemissiooni volitusi veel kolme kuu võrra.

(4)

Ühismeedet 2005/643/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Ühismeetme 2005/643/ÜVJP artikli 16 teises lõikes sisalduv kuupäev asendatakse järgmisega:

“15. septembril 2006”.

Artikkel 2

Missiooniga seotud kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. septembrini 2006 on 300 000 eurot.

Artikkel 3

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 7. juuni 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

K.-H. GRASSER


(1)  ELT L 71, 10.3.2006, lk 57.