30.5.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 142/6

KOMISJONI DIREKTIIV 2006/50/EÜ,

29. mai 2006,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) IV A ja IV B lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 98/8/EÜ IV A lisas ja IV B lisas sätestatakse nõuded toimikutele, mis taotlejad peavad esitama mikroorganismidest, sealhulgas viirustest ja seentest koosnevate toimeainete kandmiseks selle direktiivi I või I A lisasse ning mikroorganismide, sealhulgas viiruste ja seente valmististel põhineva biotsiidi jaoks loa saamiseks.

(2)

Oluline on kohandada direktiivi 98/8/EÜ IV A ja IV B lisa tehnika arenguga ja muudatustega asjaomastes õigusaktides, eriti nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivis 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivis 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta, (3) et pakkuda paremat alust mikroorganismide ja neid sisaldavate biotsiidide riskianalüüsi tegemiseks. Lisaks on teaduse ja tehnika areng toimunud ka mikrobioloogia ja biotehnoloogia vallas. Direktiivi 98/8/EÜ raamistikus andmetele esitatavatele nõuetele samasuguse struktuuri sätestamine nagu direktiivis 91/41/EMÜ hõlbustab taotlejate tööd toimikute esitamisel mõlemas õiguslikus raamistikus ja liikmesriikide tööd nende toimikute hindamisel. Seega on asjakohane ajakohastada praegu direktiivis 98/8/EÜ sisalduvad mikroorganismide, sealhulgas viiruste ja seente andmetele esitatavad nõuded ning viia need võimalikult hästi vastavusse direktiivi 91/414/EMÜ raamistikus kehtestatud nõuetega.

(3)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ IV A ja IV B lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisas oleva tekstiga.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2008. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. mai 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/39/EÜ (ELT L 104, 13.4.2006, lk 30).

(3) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1830/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24).

LISA

“IV A LISA

TOIMEAINEID KÄSITLEVAD ANDMED

MIKROORGANISMID, SEALHULGAS VIIRUSED JA SEENED

Käesolevas lisas sisaldab mõiste “mikroorganismid” ka viiruseid ja seeni. Aktiivseid mikroorganisme käsitlevad toimikud sisaldavad vähemalt kõiki pealkirja “Toimikutele esitatavad nõuded” all loetletud punkte. Kõikide mikroorganismide kohta, mille puhul taotlus I ja I A lisasse kandmiseks esitatakse, tuleb esitada kõik kättesaadavad asjakohased teadmised ja kirjanduses leiduv teave. Mikroorganismide identifitseerimise ja iseloomustamisega, sealhulgas toimimisviisiga seotud teave on eriti oluline ja tuleb kanda I–IV jaotisse ning see on aluseks inimeste tervisele ja keskkonnale avalduvate võimalike mõjude hindamisel.

Kui teave ei ole mikroorganismi omaduste tõttu oluline, kohaldatakse artikli 8 lõiget 5.

Toimik artikli 11 lõike 1 tähenduses koostatakse mikroorganismi tüve tasandil, kui ei esitata teavet, mis näitab, et liik on kõikide omaduste osas piisavalt homogeenne või kui taotleja ei esita muid artikli 8 lõikega 5 kooskõlas olevaid argumente.

Kui mikroorganismi on direktiivi 2001/18/EÜ artikli 2 lõike 2 tähenduses geneetiliselt muundatud, tuleb esitada ka kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 2 kehtestatud keskkonnariski hindamise andmetele antud hinnangu koopia.

Kui on teada, et biotsiidi toime tuleneb osaliselt või täielikult toksiini/metaboliidi mõjust, või kui eeldatakse olulist hulka toksiinide/metaboliitide jääke, mis ei ole seotud aktiivse mikroorganismi mõjuga, esitatakse vastavalt II A lisa nõuetele ja määratud juhtudel III A lisa asjakohastele osadele toimik selle toksiini/metaboliidi kohta.

Toimikutele esitatavad nõuded

JAOTISED:

I.	Mikroorganismi identifitseerimine

II.	Mikroorganismi bioloogilised omadused

III.	Täiendav teave mikroorganismi kohta

IV.	Analüüsimeetodid

V.	Mõju inimeste tervisele

VI.	Jäägid töödeldud materjalides, toidus ja söödas või nende pinnal

VII.	Levik ja käitumine keskkonnas

VIII.

Mõju mittesihtorganismidele

IX.	Klassifitseerimine ja märgistamine

X.	I–IX jaotise kokkuvõte ja hinnang, sealhulgas riskianalüüsi järeldused ning soovitused

Eespool nimetatud punktide kohta tuleb esitada järgmised andmed.

I. MIKROORGANISMI IDENTIFITSEERIMINE

1.1. Taotleja

1.2. Tootja

1.3. Nimi ja liigi kirjeldus, tüve iseloomustus

1.3.1. Mikroorganismi üldnimetus (sealhulgas alternatiivsed ja varasemad nimetused)

1.3.2. Taksonoomiline nimetus ja tüvi, mis näitab, kas tegemist on säilitusvariandi, mutanttüve või geneetiliselt muundatud organismiga (GMO); viiruste puhul mõjuri, serotüübi, tüve või mutandi taksonoomiline kirjeldus

1.3.3. Kultuuri säilitamise korral kollektsiooni ja kultuuri viitenumber

1.3.4. Meetodid, protseduurid ja kriteeriumid, mida kasutatakse mikroorganismi esinemise kindlakstegemiseks ja identifitseerimiseks (nt morfoloogia, biokeemia, seroloogia jne)

1.4. Formuleeritud toodete valmistamiseks kasutatud materjali spetsifikatsioon

1.4.1. Mikroorganismi koostis

1.4.2. Lisandite, lisaainete ja saastavate mikroorganismide identifitseerimine ja sisaldus

1.4.3. Partiide analüütiline profiil

II. MIKROORGANISMI BIOLOOGILISED OMADUSED

2.1. Mikroorganismi ja selle kasutamise ajalugu. Esinemine looduses ja geograafiline levik

2.1.1. Ajalooline taust

2.1.2. Päritolu ja esinemine looduses

2.2. Teave sihtorganismi(de) kohta

2.2.1. Sihtorganismi(de) kirjeldus

2.2.2. Toimimisviis

2.3. Spetsiifilisus peremeesorganismi suhtes ja mõju muudele liikidele kui sihtorganismid

2.4. Mikroorganismi kasvuetapid/elutsükkel

2.5. Nakkavus, levimine ja koloniseerumisvõime

2.6. Seos teadaolevate taimede, loomade või inimeste patogeenidega

2.7. Geneetiline stabiilsus ja seda mõjutavad tegurid

2.8. Teave metaboliitide (eelkõige toksiinide) moodustumise kohta

2.9. Antibiootikumid ja muud antimikroobikumid

2.10. Vastupidavus keskkonnategurite suhtes

2.11. Mõju materjalidele, ainetele ja toodetele

III. TÄIENDAV TEAVE MIKROORGANISMI KOHTA

3.1. Funktsioon

3.2. Kavandatav kasutusala

3.3. Tooteliik/-liigid ja kasutajate kategooria, millega seoses tuleks mikroorganismid I, I A või I B lisasse kanda

3.4. Tootmismeetod ja kvaliteedikontroll

3.5. Teave sihtorganismi(de) resistentsuse kujunemise või võimaliku kujunemise kohta

3.6. Meetodid mikroorganismi paljundamisvaru virulentsuse kadumise vältimiseks

3.7. Soovitatavad meetodid ja ettevaatusabinõud käitlemisel, ladustamisel, transpordil või tulekahju korral

3.8. Hävitamise või dekontaminatsiooni kord

3.9. Meetmed õnnetusjuhtumi korral

3.10. Jäätmete käitlemise kord

3.11. Seirekava aktiivse mikroorganismi ja tema käitlemise, hoidmise, transpordi ja kasutuse kohta

IV. ANALÜÜSIMEETODID

4.1. Tööstuslikult toodetud mikroorganismi analüüsimeetodid

4.2. Meetodid jääkide kindlakstegemiseks ja koguse määramiseks (eluvõimeline või eluvõimetu)

V. MÕJU INIMESTE TERVISELE

I TASAND

5.1. Alusandmed

5.1.1. Meditsiinilised andmed

5.1.2. Tootmisettevõtte töötajate tervisekontroll

5.1.3. Ülitundlikkuse/allergeensuse vaatlus

5.1.4. Otsene vaatlus, nt kliinilised juhud

5.2. Põhiuuringud

5.2.1. Ülitundlikkus

5.2.2. Äge mürgisus, patogeensus ja nakkavus

5.2.2.1. Äge suukaudne mürgisus, patogeensus ja nakkavus

5.2.2.2. Äge mürgisus sissehingamisel, patogeensus ja nakkavus

5.2.2.3. Ühekordne intraperitoneaalne/subkutaanne doos

5.2.3. In vitro genotoksilisuse katse

5.2.4. Rakukultuuri uuring

5.2.5. Teave lühiajalise mürgisuse ja patogeensuse kohta

5.2.5.1. Mõju tervisele pärast korduvat kokkupuudet sissehingamisel

5.2.6. Kavandatud ravimeetmed: esmaabimeetmed, arstiabi

5.2.7. Patogeensus ja nakkavus inimeste ja teiste imetajate suhtes immunosupressiooni tingimustes

I TASANDI LÕPP

II TASAND

5.3. Mürgisuse, patogeensuse ja nakkavuse eriuuringud

5.4. Genotoksilisus – in vivo katsed somaatilistes rakkudes

5.5. Genotoksilisus – in vivo katsed idurakkudes

II TASANDI LÕPP

5.6. Kokkuvõte mürgisuse, patogeensuse ja nakkavuse kohta imetajate puhul ning üldhinnang

VI. JÄÄGID TÖÖDELDUD MATERJALIDES, TOIDUS JA SÖÖDAS VÕI NENDE PINNAL

6.1. Püsivus ja paljunemise tõenäosus töödeldud materjalides, söödas või toidus või nende pinnal

6.2. Nõutav lisateave

6.2.1. Eluvõimetud jäägid

6.2.2. Eluvõimelised jäägid

6.3. Kokkuvõte ja hinnang jääkide kohta töödeldud materjalides, toidus ja söödas või nende pinnal

VII. LEVIK JA KÄITUMINE KESKKONNAS

7.1. Püsivus ja paljunemine

7.1.1. Pinnas

7.1.2. Vesi

7.1.3. Õhk

7.2. Liikuvus

7.3. Keskkonnas leviku ja käitumise kokkuvõte ja hinnang

VIII. MÕJU MITTESIHTORGANISMIDELE

8.1. Mõju lindudele

8.2. Mõju veeorganismidele

8.2.1. Mõju kaladele

8.2.2. Mõju mageveeselgrootutele

8.2.3. Mõju vetikate kasvule

8.2.4. Mõju muudele taimedele kui vetikad

8.3. Mõju mesilastele

8.4. Mõju muudele lülijalgsetele kui mesilased

8.5. Mõju vihmaussidele

8.6. Mõju mulla mikroorganismidele

8.7. Täiendavad uuringud

8.7.1. Maismaataimed

8.7.2. Imetajad

8.7.3. Teised asjakohased liigid ja protsessid

8.8. Mittesihtorganismidele avalduvate mõjude kokkuvõte ja hinnang

IX. KLASSIFITSEERIMINE JA MÄRGISTAMINE

Toimikule lisatakse põhjendatud ettepanekud mikroorganismist toimeaine määramiseks ühte riskirühmadest, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/54/EÜ (töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl) (1) artiklis 2, koos viitega nõudele, et need tooted peavad kandma selle direktiivi II lisas kirjeldatud hoiatusmärki “Bioloogiline oht”.

X. I–IX JAOTISE KOKKUVÕTE JA HINNANG, SEALHULGAS RISKIANALÜÜSI JÄRELDUSED NING SOOVITUSED

“IV B LISA

ANDMED BIOTSIIDIDE KOHTA

MIKROORGANISMID, SEALHULGAS VIIRUSED JA SEENED

Käesolevas lisas sisaldab mõiste “mikroorganismid” ka viiruseid ja seeni. Käesolevas lisas sätestatakse nõuded andmetele mikroorganismide valmististel põhineva biotsiidi lubamiseks. Kõikide mikroorganisme sisaldavatel valmististel põhinevate biotsiidide kohta, mille puhul taotlus esitatakse, tuleks esitada kõik kättesaadavad asjakohased teadmised ja kirjanduses leiduv teave. Biotsiidi kõikide koostisosade identifitseerimise ja iseloomustamisega seotud teave on eriti oluline ja tuleb kanda I–IV jaotisse ning see on aluseks inimeste tervisele ja keskkonnale avalduvate võimalike mõjude hindamisel.

Kui teave ei ole biotsiidi omaduste tõttu oluline, kohaldatakse artikli 8 lõiget 5.

Teave võib põhineda olemasolevatel andmetel, kui pädevale asutusele esitatakse aktsepteeritav põhjendus. Direktiivi 67/548/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivi 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (2) sätteid kasutatakse võimaluse korral loomkatsete vähendamiseks.

Katsete tegemise korral tuleb vastavalt II jaotise sätetele esitada kasutatud materjali ja selle lisandite üksikasjalik kirjeldus (spetsifikatsioon). Vajaduse korral nõutakse II B ja III B lisas kehtestatud andmeid biotsiidi kõikide toksikoloogiliselt/ökotoksikoloogiliselt oluliste keemiliste koostisosade kohta, eriti kui need koostisosad on artikli 2 lõike 1 punkti e määratluse kohaselt probleemsed ained.

Juhul kui on tegemist uue valmistisega, võib lubada ekstrapoleerimist IV A lisast tingimusel, et hinnatakse koostisosade kõiki võimalikke mõjusid, eelkõige patogeensuse ja nakkavuse osas.

Toimikutele esitatavad nõuded

JAOTISED:

I.	Biotsiidi identifitseerimine

II.	Biotsiidi füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused

III.	Andmed kasutamise kohta

IV.	Täiendav teave biotsiidi kohta

V.	Analüüsimeetodid

VI.	Tõhusust käsitlevad andmed

VII.	Mõju inimeste tervisele

VIII.

Jäägid töödeldud materjalides, toidus ja söödas või nende pinnal

IX.	Levik ja käitumine keskkonnas

X.	Mõju mittesihtorganismidele

XI.	Biotsiidide klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine

XII.	I–XI jaotise kokkuvõte ja hinnang, sealhulgas riskianalüüsi järeldused ning soovitused

Eespool nimetatud punktide kohta tuleb esitada järgmised andmed.

I. BIOTSIIDI IDENTIFITSEERIMINE

1.1. Taotleja

1.2. Biotsiidi ja mikroorganismi(de) tootja

1.3. Kaubanimi või kavandatav kaubanimi ja biotsiidile antud tootja arenduskood

1.4. Üksikasjalik kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave biotsiidi koostise kohta

1.5. Biotsiidi füüsikaline olek ja laad

1.6. Funktsioon

II. BIOTSIIDI FÜÜSIKALISED, KEEMILISED JA TEHNILISED OMADUSED

2.1. Välised tunnused (värvus ja lõhn)

2.2. Stabiilsus hoidmisel ja säilivusaeg

2.2.1. Valguse, temperatuuri ja niiskuse mõju biotsiidi tehnilistele omadustele

2.2.2. Muud stabiilsust mõjutavad tegurid

2.3. Plahvatusohtlikkus ja oksüdeerimisvõime

2.4. Leekpunkt ja muud süttivuse või isesüttivuse näitajad

2.5. Happelisus, aluselisus ja pH väärtus

2.6. Viskoossus ja pindpinevus

2.7. Biotsiidi tehnilised omadused

2.7.1. Märguvus

2.7.2. Püsiv vahustumine

2.7.3. Suspendeeruvus ja suspensiooni püsivus

2.7.4. Kuivsõelkatse ja märgsõelkatse

2.7.5. Osakeste jaotus suuruse järgi (tolmavad ja märguvad pulbrid, graanulid), tolmu/peenosiste sisaldus (graanulid), hõõrdumine ja murenemine (graanulid)

2.7.6. Emulgeeruvus, taasemulgeeruvus, emulsiooni stabiilsus

2.7.7. Voolavus, hanguvus (loputatavus) ja tolmavus

2.8. Füüsikaline, keemiline ja bioloogiline sobivus muude toodetega, sealhulgas biotsiididega, millega koos kasutamiseks tootele luba on antud või registreeritud

2.8.1. Füüsikaline kokkusobivus

2.8.2. Keemiline kokkusobivus

2.8.3. Bioloogiline kokkusobivus

2.9. Biotsiidi füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omaduste kokkuvõte ja hinnang

III. ANDMED KASUTAMISE KOHTA

3.1. Kavandatav kasutusala

3.2. Toimimisviis

3.3. Üksikasjalikud andmed kavandatud kasutuse kohta

3.4. Kasutatav kogus

3.5. Mikroorganismi sisaldus kasutatavas materjalis (nt kasutusvahendites või söötades)

3.6. Kasutusviis

3.7. Kasutamiskorrad ja -ajad ning kaitse kestus

3.8. Vajalikud ooteajad või muud ettevaatusabinõud kahjuliku mõju vältimiseks inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale

3.9. Kavandatav kasutusjuhend

3.10. Kasutajate kategooria

3.11. Teave resistentsuse võimaliku tekkimise kohta

3.12. Mõju biotsiidiga töödeldud materjalidele ja toodetele

IV. TÄIENDAV TEAVE BIOTSIIDI KOHTA

4.1. Pakendamine ja biotsiidi kokkusobivus kavandatavate pakendimaterjalidega

4.2. Töötlemisseadmete puhastamine

4.3. Taassisenemisaeg, vajalik ooteaeg või muud ettevaatusabinõud inimeste, loomade ja keskkonna kaitseks

4.4. Soovitatavad meetodid ja ettevaatusabinõud käitlemisel, hoidmisel, transportimisel või tulekahju korral

4.5. Meetmed õnnetusjuhtumi korral

4.6. Menetlused biotsiidi ja selle pakendi hävitamiseks või dekontamineerimiseks

4.6.1. Ohjatud põletamine

4.6.2. Muu

4.7. Seirekava aktiivse mikroorganismi ja biotsiidis sisalduvate teiste mikroorganismide ning nende käitlemise, hoidmise, transpordi ja kasutuse kohta

V. ANALÜÜSIMEETODID

5.1. Biotsiidi analüüsimeetodid

5.2. Meetodid jääkide kindlakstegemiseks ja koguse määramiseks

VI. ANDMED TÕHUSUSE KOHTA

VII. MÕJU INIMESTE TERVISELE

7.1. Ägeda mürgisuse põhiuuringud

7.1.1. Äge suukaudne mürgisus

7.1.2. Äge mürgisus sissehingamisel

7.1.3. Äge nahakaudne mürgisus

7.2. Täiendavad ägeda mürgisuse uuringud

7.2.1. Naha ärritus

7.2.2. Silmade ärritus

7.2.3. Naha ülitundlikkus

7.3. Andmed kokkupuute kohta

7.4. Kättesaadavad toksikoloogilised andmed mittetoimeainete kohta

7.5. Biotsiidide kombinatsioonide lisauuringud

7.6. Kokkuvõte ja hinnang mõju kohta inimeste tervisele

VIII. JÄÄGID TÖÖDELDUD MATERJALIDES, TOIDUS JA SÖÖDAS VÕI NENDE PINNAL

IX. LEVIK JA KÄITUMINE KESKKONNAS

X. MÕJU MITTESIHTORGANISMIDELE

10.1. Mõju lindudele

10.2. Mõju veeorganismidele

10.3. Mõju mesilastele

10.4. Mõju muudele lülijalgsetele kui mesilased

10.5. Mõju vihmaussidele

10.6. Mõju mulla mikroorganismidele

10.7. Lisauuringud täiendavatel liikidel või kõrgema tasandi uuringud, näiteks uuringud valitud mittesihtorganismidel

10.7.1. Maismaataimed

10.7.2. Imetajad

10.7.3. Teised asjakohased liigid ja protsessid

10.8. Mittesihtorganismidele avalduvate mõjude kokkuvõte ja hinnang

XI. BIOTSIIDIDE KLASSIFITSEERIMINE, PAKENDAMINE JA MÄRGISTAMINE

Vastavalt artiklis 20 kehtestatule tuleb esitada ettepanekud koos direktiivide 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ kohaselt koostatud biotsiidi klassifitseerimise ja märgistamise põhjendustega. Klassifikatsioon hõlmab ohtlikkuse kategooria(te) kirjeldust ja kõiki ohtlikke omadusi täpsustavaid riskilauseid. Klassifitseerimise põhjal tuleb teha ettepanek ohusümboli(te) ning ohu sõnalise tähenduse, riski- ja ohutuslausetega märgistamiseks. Klassifitseerimisel ja märgistamisel peab arvestama biotsiidis sisalduvate keemiliste ainetega. Vajaduse korral esitatakse liikmesriigi pädevale asutusele kavandatava pakendi näidised.

Toimikule lisatakse põhjendatud ettepanek toote määramiseks ühte riskirühmadest, mis on määratletud direktiivi 2000/54/EÜ artiklis 2, koos viitega nõudele, et need tooted peavad kandma selle direktiivi II lisas kirjeldatud hoiatusmärki “Bioloogiline oht”.

XII. I–XI JAOTISE KOKKUVÕTE JA HINNANG, SEALHULGAS RISKIANALÜÜSI JÄRELDUSED NING SOOVITUSED

”

(1) EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.

(2) EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/8/EÜ (ELT L 19, 24.1.2006, lk 12).

30.5.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 142/16

KOMISJONI OTSUS,

3. mai 2006,

mis käsitleb riiklike eeskirjade eelnõud diiselmootoriga sõidukite tahkete osakeste heitkoguste piirnormide kehtestamise kohta, millest Madalmaade Kuningriik on kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikega 5 teatanud

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 1791 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(2006/372/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 95 lõikeid 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

1. Asjakohased ühenduse õigusaktid

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/69/EÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta ja nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiivi 70/220/EMÜ (mootorsõidukite ottomootorite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) muutmise kohta (1) on sätestatud tahkete osakeste heitmete piirväärtus 25 milligrammi kilomeetri kohta (vt direktiivi I lisa punkti 5.3.1.4) Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiv 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta (2) II lisa A osas määratletud M-kategooria diiselmootoriga sõidukitele, välja arvatud sõidukid täismassiga üle 2 500 kg, ja N1-kategooria I klassi sõidukitele. Seda piirväärtust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005 uute sõidukitüüpide suhtes ning alates 1. jaanuarist 2006 uute sõidukite suhtes. Direktiivis 98/69/EÜ on sätestatud samuti tahkete osakeste heitmete piirväärtus 40 milligrammi kilomeetri koha N1-kategooria II klassi diiselmootoriga sõidukitele ja tahkete osakeste heitmete piirväärtus 60 milligrammi kilomeetri kohta N1-kategooria III klassi ja M-kategooria diiselmootoriga sõidukitele, mille täismass ületab 2 500 kg. Viimast kahte piirväärtust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006 uute sõidukitüüpide suhtes ning alates 1. jaanuarist 2007 uute sõidukite suhtes.

(2)

Vastavalt direktiivi 98/69/EÜ artikli 2 lõikele 1 “… ei tohi ükski liikmesriik /…/ mootorsõidukite tekitatud õhusaastest tulenevatel põhjustel:

—	keelduda EÜ tüübikinnituse andmisest direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt või

—	keelduda riikliku tüübikinnituse andmisest või

—	keelata sõidukite registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist direktiivi 70/156/EMÜ artikli 7 kohaselt,

kui sõidukid vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/220/EMÜ nõuetele.”

(3)

21. detsembril 2005 võttis komisjon vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavust ning millega muudetakse direktiivi 72/306/EMÜ ja direktiivi …/…/EÜ (Euro 5 ettepanek). (3) Ettepanekus vähendatakse diiselmootoriga sõidukite tahkete osakeste heitmete piirväärtust 5 milligrammini kilomeetri kohta. Seda uut piirväärtust hakatakse kohaldama M-kategooria ja N1-kategooria I klassi uute sõidukitüüpide suhtes 18 kuu ja 1 päeva möödumisel nimetatud määruse jõustumisest ning M-kategooria ja N1-kategooria I klassi uute sõidukite suhtes 36 kuu möödumisel nimetatud määruse jõustumisest.

(4)

Nõukogu 22. aprilli 1999. aasta direktiivis 99/30/EÜ vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii piirtasemete kohta välisõhus, (4) mida tuleb lugeda koos nõukogu 27. septembri 1996. aasta direktiiviga 96/62/EÜ välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise (5) välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta, sätestatakse PM10 (määratletud järgmiselt: “tahke osake, mis läbib 10 μm aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava 50 protsendil juhtudest”) kontsentratsioonide piirväärtused välisõhus. Vastavalt direktiivi 99/30/EÜ artiklile 5 on nimetatud piirväärtused alates 1. jaanuarist 2005 õiguslikult siduvad. Vastavalt sama direktiivi III lisale on inimese tervise kaitseks ettenähtud aastane piirväärtus 40 μg/m3, kusjuures ööpäevane inimese tervise kaitseks ettenähtud piirväärtus on 50 μg/m3 ning seda ei tohi ületada üle 35 korra kalendriaastas.

(5)

Direktiivi 96/62/EÜ artikli 7 lõikes 3 sätestatakse, et “Liikmesriigid koostavad tegevuskavad ja näitavad neis ära meetmed, mida tuleb võtta kiiresti, kui on oht, et piir- ja/või häiretasemed ületatakse, et seda ohtu ja sellise olukorra kestvust vähendada. Sellistes kavades võib olenevalt konkreetsest olukorrast näha ette meetmeid tegevuse, sealhulgas maanteeliikluse juhtimiseks ja vajaduse korral peatamiseks, mis aitavad kaasa ületatud piirtasemete saavutamiseks.”

II. Riiklikud eeskirjad, millest on teatatud

(6)

Madalmaade Kuningriik on eelnevalt komisjonile teatanud dekreedi eelnõust, mille eesmärk on kehtestada tarbesõidukite, mille maksimaalne lubatud mass on 1 305 kg (N1-kategooria I klassi sõidukid), ja Voertuigreglementi artikli 1.1 punktis h ja at määratletud sõiduautode (M1-kategooria sõidukid) tahkete osakeste heitmete kohustuslikuks piirväärtuseks 5 milligrammi kilomeetri kohta. Dekreeti kohaldatakse kõikide selliste diiselmootoriga sõidukite suhtes, mida kasutati esmakordselt pärast 31. detsembrit 2006. See viitab asjaolule, et nimetatud sõidukid on varustatud tahkete osakeste filtritega.

(7)

Meede, millest Hollandi ametivõimud teatasid, hõlmab õigusakti muudatust, milles käsitletakse alalisi nõudeid, millele sõidukid ja nende varuosad peavad vastama kogu nende kasutusaja jooksul (Voertuigreglement). Alalistele nõuetele vastavust kontrollitakse sõidukite regulaarse ülevaatuse käigus ning seda võib läbi viia politsei.

(8)

Vastavalt seletuskirjale ei käsitle meede tüübikinnitamise menetlust. Sellest tulenevalt võib esmapilgul näida, et Hollandi ametivõimud ei keeldu registreerimast teistes liikmesriikides EMÜ tüübikinnituse saanud sõidukeid ning et Hollandi ametivõimud peavad ka edaspidi andma tüübikinnituse direktiivi 70/220/EMÜ (muudetud direktiiviga 98/69/EÜ) nõuetele vastavatele sõidukitele. Vaatamata sellele leitakse sõidukite esmakordsel tehnilisel ülevaatusel või politsei kontrolli käigus, et need ei vasta teatatud meetmele.

(9)	Teatatud meetmega kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2007 keeld kasutada N1-kategooria I klassi ja M1-kategooria uusi sõidukeid, mis eraldavad tahkeid osakesi rohkem kui 5 mg/km.

II. MENETLUSKORD

(10)	Madalmaade Kuningriik teatas 2. novembril 2005 vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 5 komisjonile kirja teel, et kavatseb vastu võtta direktiivi 98/69/EÜ sätetest kõrvale kalduva dekreedi eelnõu diiselmootoriga sõidukite tahkete osakeste heitmete piiramise kohta.

(11)	Komisjon teavitas 23. novembri 2005. aasta kirjas Hollandi valitsust, et sai EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 5 alusel esitatud teate kätte ning et teate kuuekuuline uurimisperiood vastavalt artikli 95 lõikes 6 sätestatule algas 5. novembril 2005, teate kättesaamise päevale järgneval päeval.

(12)

Komisjon teavitas 17. jaanuari 2006. aasta kirjas teisi liikmesriike Madalmaade Kuningriigi teatest. Komisjon avaldas teatamist käsitleva teatise ka Euroopa Liidu Teatajas, (6) et teavitada teisi huvitatud pooli riiklikest eeskirjadest, mida Madalmaade Kuningriik kavatseb kehtestada, ning samuti nende kehtestamise põhjustest.

(13)

Madalmaade ametivõimud teavitasid 10. märtsi 2006. aasta kirjas komisjoni Madalmaade keskkonnaameti viimasest aruandest “Uus arusaam tahkete osakeste heitmete probleemi ulatusest” (New understanding of the scale of the particulate matter problem), mis näitab, et PM10 tase on 10–15 % madalam, kui varem arvati.

(14)

Hollandi ametivõimude esitatud põhjenduste hindamiseks pöördus komisjon tehniliste ja teaduslike nõuannete saamiseks TNO (Nederlandse Organisatie voor toegepast-natuurwetenschappelijk onderzoek) koordineeritud konsultantide konsortsiumi poole. Konsortsium esitas komisjonile oma aruande 27. märtsil 2006. (7)

III. ÕIGUSLIK HINNANG

1. Vastuvõetavuse kontrollimine

(15)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 5 sisu on järgmine: “Kui pärast ühtlustamismeetme võtmist nõukogus või komisjonis liikmesriik peab vajalikuks ühtlustamismeetme võtmise järel ainuomaselt selles liikmesriigis ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonna ja töökeskkonna kaitsmisega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid siseriiklikke norme, teatab ta kavandatavatest normidest ja nende kehtestamise põhjustest komisjonile.”

(16)

Hollandi ametivõimude esitatud teate eesmärk on saada heakskiit uutele riiklikele eeskirjadele, mis loetakse vastuolus olevaks direktiiviga 70/220/EMÜ, muudetud direktiiviga 98/69/EÜ. Direktiiv on meede tehniliste nõuete täielikuks kooskõlastamiseks mootorsõidukitele tüübikinnituse andmisel seoses mootorsõidukite heitmetega. Selles sätestatakse diiselmootoriga sõiduautode ja kergkaubikute tahkete osakeste heitmete piirväärtuseks 25 milligrammi kilomeetri kohta.

(17)

Võrreldes direktiivi 70/220/EMÜ (muudetud direktiiviga 98/69/EÜ) sätteid Hollandi ametivõimude teatatud riiklike meetmetega, selgub, et Hollandi ettepanek määrab mootorsõidukite tehnilisele ülevaatusele nende heitmetest tuleneva õhusaaste tõttu rangemad nõuded kui on direktiivis. Täpsemalt kehtestatakse teatatud meetmega maksimaalse lubatud massiga 1 305 kg (N1-kategooria I klassi sõidukid) tarbesõidukite ja sõiduautode (M1-kategooria sõiduki) tahkete osakeste heitmete kohustuslikuks piirväärtuseks 5 milligrammi kilomeetri kohta, takistades niimoodi direktiivi 70/220/EMÜ (muudetud direktiiviga 98/69/EÜ) nõuetega kooskõlas olevate nimetatud kategooriate sõidukite kasutamist. Tuleb märkida, et direktiiv kaotaks kehtivuse, kui liikmesriigid saaksid kehtestada sõidukitele nende heitmetest tuleneva õhusaaste tõttu teistsugused nõuded tehnilise ülevaatuse jaoks. EÜ tüübikinnitus peaks tõesti jääma kehtivaks mitmeks aastaks ning kindlasti kauemaks kui sõiduki esimese tehnilise ülevaatuseni. Mis tahes muu tõlgendus võimaldaks liikmesriikidel EÜ tüübikinnituse süsteemist mööda hiilida.

(18)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 5 teatas Madalmaade Kuningriik komisjonile nende kehtestatavate ja direktiivist 70/220/EMÜ (muudetud direktiiviga 98/69/EÜ) rangemate eeskirjade tegelikust sõnastusest. Taotlusele oli lisatud selgitus, milles tuuakse ära põhjused, mis nende arvates õigustavad selliste eeskirjade kehtestamist.

(19)	Madalmaade Kuningriigi teatamine saavutamaks heakskiitu riiklikele eeskirjadele, mis kalduvad kõrvale direktiivi 70/220/EMÜ (muudetud direktiiviga 98/69/EÜ) nõuetest, on seega loetud vastuvõetavaks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 5.

2. Sisuline hindamine

(20)	Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 5 peab komisjon tagama kõikide tingimuste täitmise, mis võimaldaks liikmesriigil ära kasutada nimetatud artiklis sätestatud erandi tegemise võimalusi.

(21)

Komisjon peab seepärast hindama, kas EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 5 sätestatud tingimused on täidetud. Artiklis sätestatakse, et kui liikmesriik peab vajalikuks kehtestada riiklikud eeskirjad, mis kalduvad ühtlustamismeetmest kõrvale, peab liikmesriik võtma aluseks:

a)	uued teaduslikud tõendid, mis on seotud keskkonna või töökeskkonna kaitsmisega;

b)	liikmesriigile eripärase probleemi, mis on esile kerkinud pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist.

(22)

Lisaks peab vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 6, mis käsitleb selliste riiklike eeskirjade kehtestamise õigustatust, komisjon kindlaks tegema, kas need on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud, ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

(23)

Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale tuleb kõiki erandeid ühenduse õiguse ühetaolise kohaldamise printsiibi ja siseturu ühtsuse kohta kitsalt tõlgendada. EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 5 sätestatakse erandjuhud ühenduse õiguse ühetaolise kohaldamise printsiipide ja siseturu ühtsuse kohta. Seepärast tuleb seda artiklit tõlgendada viisil, mis ei laiendaks selle reguleerimisala kaugemale selles sätestatud juhtudest.

(24)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 6 kehtestatud tähtaja eesmärke silmas pidades peab komisjon artikli 95 lõike 5 alusel teatatud riiklike meetmete põhjendatuse uurimisel võtma aluseks põhjendused, mille on esitanud teatav liikmesriik. See tähendab, et vastavalt EÜ asutamislepingu sätetele peab riiklike meetmete põhjendatust tõendama taotluse esitanud liikmesriik. Arvestades EÜ asutamislepingu artiklis 95 kehtestatud menetlusraamistikku, sealhulgas eriti ka otsuse vastuvõtmise ranget tähtaega, peab komisjon tavaliselt piirama oma tegevuse taotleva liikmesriigi esitatud elementide olulisuse uurimisele ning mitte otsima ise võimalikke põhjuseid või õigustusi.

1. Uute teaduslike tõendite olemasolu

(25)

Hollandi ametivõimude väitel on nende taotlus õigustatud, sest pärast direktiivi 98/69/EÜ vastuvõtmist on leitud uusi teaduslikke tõendeid tahkete osakeste mõju kohta keskkonnale ja tervisele. See uus teave näitab, et ülemäärastel tahkete osakeste heitkogustel on inimtervisele kahjulik mõju, näiteks põhjustab see enneaegset surma ning kopsupuudulikkust.

(26)

Madalmaade esitatud dokumendid uute teaduslike tõendite kohta, mis käsitlevad tahkete osakeste mõju keskkonnale ja tervisele, hõlmavad riigisiseste ja rahvusvaheliste uuringute tulemusi ning sellel teemal avaldatud väljaandeid ja ülevaateid. Esitatud dokumendid annavad ulatusliku ülevaate tahkete osakeste heitmetega seotud tervisemõjusid käsitlevatest teaduslikult põhjendatud teadmistest, mis on ilmnenud pärast direktiivi 98/69/EÜ vastuvõtmist.

(27)

Hollandi ametivõimud rõhutavad, et seos õhus levivate osakestega kokkupuute ja rea tervisemõjude vahel on tõestatud ning seda on rõhutatud mitmetes viimasel ajal avaldatud teaduslikes väljaannetes. Tahkete osakeste mõju tervisele võib jagada akuutseks, mis tekib suhteliselt lühikese kokkupuuteaja jooksul, ning krooniliseks, mis tekib pikaajalise kokkupuute jooksul. Madalmaade esitatud uuringud näitavad, et kuigi lühiajalisest kokkupuutest tingitud tervisemõjud ei ole tühised, on pikaajalisel kokkupuutel õhus levivate tahkete osakestega palju olulisem mõju. Lühiajalise kokkupuute mõjude hulka kuuluvad põletikulised reaktsioonid kopsudes, hingamisteede probleemid, kahjulik mõju südame-veresoonkonnale ning kasvav ravimite tarvitamine, hospitaliseerimine ja suremus. Pikaajalise kokkupuute mõjude hulka kuuluvad alumiste hingamisteede probleemide ja krooniliste obstruktiivsete kopsuhaiguste kasv, laste ja täiskasvanute kopsutalitluse häired ning keskmise eluea lühenemine, mida põhjustab peamiselt suremus südame- ja kopsuhaigustesse ning tõenäoliselt kopsuvähki.

(28)

Hollandi ametivõimud esitasid dokumendid, mis näitavad, et kuigi erinevate alamosakeste ja tahkete osakeste erinevate allikate mõju tervisele ei ole lõpuni selge, tõestavad hiljutised epidemioloogilised ja toksikoloogilised uuringud, et põlemisprotsessidest tekkinud osakesed, näiteks diiselmootoritest tekkiv tahm, on tervisemõjude seisukohalt eriti olulise tähtsusega. Esmastel põlemisest tekkinud osakestel on tervisele eriti kahjulik mõju tänu nende koostisele (sisaldavad siirdemetalle ja reageerivaid orgaanilisi ühendeid) ning väga väikestele mõõtmetele. Nende väikeste mõõtmete tõttu on põlemisest tekkinud osakestel võimalik vältida inimorganismi kaitsemehhanisme ning tungida verre ja erinevatesse kudedesse. Hollandi ametivõimud rõhutavad, et laiaulatuslikud elanikkonna epidemioloogilised uuringud ei ole suutnud määrata künniskontsentratsiooni, millest madalamal välisõhus sisalduvate tahkete osakeste tasemel ei oleks mõju suremusele ja haigestumusele.

(29)

Hollandi ametivõimud arvavad, et kuigi hetkel ei ole võimalik piisavalt hästi kindlaks määrata tahkete osakeste mõju tervisele, on Hollandi elanike tervise kaitsmise huvides ning ettevaatuspõhimõttest lähtudes hädavajalik tegutseda nii kiiresti kui võimalik, et vähendada kokkupuudet liiklusest tekkinud tahmaosakestega nii suures ulatuses kui võimalik.

(30)

Hollandi ametivõimude arvates näitavad viimased teaduslikud uuringud, et vastuvõtlikes elanikkonnarühmades on tahkete osakestega kokkupuutega seotud terviseriskid suuremad. Need rühmad hõlmavad inimesi, kes on loomupäraselt vastuvõtlikumad tahkete osakestega kokkupuutumise mõjudele (nt geneetilise eelsoodumusega inimesed, väikelapsed, vanurid, hingamisteede ja kopsuhaigustega inimesed); inimesi, kes muutuvad vastuvõtlikumaks keskkonna või sotsiaalsete tegurite või ka isikliku käitumise tulemusena; ning inimesi, kes on kokkupuutes ebaharilikult suurte õhusaaste kogustega peatee läheduses elamise või pikaajalise väljas viibimise tõttu. Tulenevalt asjaolust, et Hollandis elab suur osa elanikkonnast linnakeskkonnas ja aktiivse liiklusega teede lähiümbruses, väidavad Hollandi ametivõimud, et tahkete osakestega kokkupuutest tingitud terviserisk on elanikkonnale märkimisväärne.

(31)

Komisjon märgib, et tahkete osakeste kontsentratsiooni mõju keskkonnale ja tervisele oli teatud määral teada juba enne direktiivi 98/69/EÜ vastuvõtmist. Juba siis oldi arusaamisel, et väiksemate osakeste mõju tervisele on suurem kui suuremate osakeste mõju. Siiski olid tol ajal selle teema kohta kättesaadavad vaid mõned üksikud uuringud. Pärast seda on läbi viidud palju uusi epidemioloogilisi uuringuid paljude erinevate tahkete osakestega kokkupuute ja tervisemõjude aspektide kohta, mis annavad eelkõige tõendeid selle kohta, et väikesed osakesed on ohtlikumad kui suured. (8) Sarnaste uute uuringute avaldamise tõttu tegi Maailma Terviseorganisatsioon parandusi tahkete osakeste heitmeid käsitlevas väljaandes “Euroopa õhukvaliteedi juhised” (Air Quality Guidelines for Europe) aastatel 2000, 2003 ja 2004. (9)

(32)	Eelnevat silmas pidades ilmneb, et Madalmaad on esitanud uusi keskkonna kaitsmisega seonduvaid teaduslikke tõendeid vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 5. Need teaduslikud tõendid ei olnud kättesaadavad direktiivi 98/69/EÜ vastuvõtmise ajal.

2. Madalmaadele iseloomulik probleem, mis tekkis pärast direktiivi 98/69/EÜ vastuvõtmist

(33)

Hollandi ametivõimud on seisukohal, et Madalmaades on pärast direktiivi 98/69/EÜ vastuvõtmist tekkinud eriline probleem. Esiteks väidavad nad, et Madalmaadel on esinenud viimase poolteise aasta jooksul raskusi direktiivi 99/39/EÜ järgimisega. Teiseks märgivad nad, et diiselmootoriga autode arv Madalmaades on kasvanud kõrgemate bensiinihindade, diiselmootoriga autode laiema kättesaadavuse ning diiselmootorite paranenud jõudluse ja kütusesäästlikkuse tõttu. Diiselmootoriga autode osakaalu sellist tõusu ei osatud direktiivi 98/69/EÜ vastuvõtmise ajal ette näha. Diiselmootoriga autode osakaal on tõusnud vähem kui 15 %-lt 1995. aastal kuni umbes 25 %-ni praegusel hetkel. Kõik need faktorid näitavad, et õhukvaliteedi probleemi täielikust ulatusest saadi aru alles pärast 1998. aastat.

(34)

Hollandi ametivõimude sõnul on tahked osakesed Madalmaades suur probleem eelkõige elanikkonna suure tiheduse ning teiste Euroopa riikidega võrreldes kontsentreerituma infrastruktuuri tõttu. Nad on arvamusel, et Madalmaadel on Euroopas eriline koht ruumi intensiivse kasutamise ning elanikkonna, kariloomade, liikluse ja tööstuse suure tiheduse tõttu. Nende arvates viib selline olukord kõrgete heitkogusteni kilomeetri kohta. Lisaks sellele väidavad Hollandi ametivõimud, et Madalmaad peavad toime tulema suure hulga välismaalt pärineva saastega. 45 % tahkete osakeste kontsentratsioonist Madalmaades on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, kusjuures kaks kolmandikku sellest on tekkinud välismaal. Linnapiirkondades on Madalmaade inimtekkeliste tahkete osakeste osakaal 30–45 %, millest suure osa moodustab liiklus.

(35)

Hollandi ametivõimud väidavad, et Madalmaade paljude piirkondade õhukvaliteet ei vasta direktiivis 99/39/EÜ sätestatud tahkete osakeste piirväärtustele. Kuigi tahkete osakeste heitkogused Madalmaades on 1990. ja 2003. aasta vahel järsult vähenenud, ei ole vähenemine Hollandi ametivõimude väitel liiklusmahu kasvu ning inimeste ja hoonete kõrge kontsentratsiooni tõttu piisav, et võidelda üleliigsete tahkete osakeste heitmetest põhjustatud negatiivse mõjuga tervisele ja et rakendada Euroopa õhukvaliteedi piirväärtusi.

(36)

Hollandi ametivõimude sõnul tuleb üks kolmandik kodumaistest tahkete osakeste heitmetest liiklusest, teine kolmandik tööstusest ning ligikaudu veerand põllumajandusest. Heitgaaside tahked osakesed kuuluvad kõige kahjulikumate tahkete osakeste hulka. Liikluse tõttu on inimestel suurem kokkupuude heitgaaside tahkete osakestega, kuna heitmed esinevad elamurajoonide lähiümbruses ja teistes tundliku maakasutusega kohtades.

(37)

Hollandi teatele lisatud dokumentides “Keskkonna tasakaal 2005” (Milieubalans 2005) ja “Tahked osakesed: täpsem ülevaade” (Fijn stof nader bekeken) rõhutavad Hollandi ametivõimud, et tahkete osakeste kontsentratsioon õhus ületab paljudes Madalmaade piirkondades Euroopa õhukvaliteedi standardi märkimisväärses ulatuses. Hollandi ametivõimud märgivad, et igapäevaseid tahkete osakeste õhukvaliteedi piirväärtusi ületatakse suures mahus ka aastal 2010. Vastupidiselt sellele ei esine tahkete osakeste aastase keskmise normi rikkumist peaaegu üldse. Hollandi ametivõimud märgivad, et direktiivis 99/30/EÜ sätestatud piirväärtuste rikkumisi on täheldatud peaaegu kõikides Euroopa suuremates linnades. Rikkumised Madalmaades, Belgias, Saksamaal Ruhri piirkonnas ja Põhja-Itaalia tööstuspiirkondades hõlmavad siiski suurema geograafilise ala kui teistes liikmesriikides.

(38)

Hollandi ametivõimud märgivad ka, et antud teabest on võimatu teha kaugeleulatuvaid järeldusi, arvestamata erinevates riikides täpselt samasugust olukorda ja piirkondade ulatust. Hollandi ametivõimud märgivad ka, et Madalmaade õhukvaliteedi kindlaksmääramine toimub väga üksikasjalikult, kasutades ettenähtud mõõtmiste kõrval keerukaid mudeleid. Ainult väike osa ELi riike kasutab samuti mudeleid. Enamik riike kasutab vastupidi ainult õhukvaliteedi mõõtmist. On samuti võimalik, et mõned erinevused tulenevad erinevatest kasutatud parandusteguritest. Näiteks Madalmaades korrutatakse mõõdetud tulemus teguriga 1,33. Vastavalt Hollandi ametivõimudele järgivad paljud riigid Euroopa Komisjoni soovitatud väärtusi ning kasutavad parandustegurit 1,3. Enamik riike kasutavad madalamaid parandustegureid või ei kasuta üldse parandustegurit. Lisaks sellele ei mõõda kõik riigid oma õhukvaliteeti tänavate kaupa. Vastavalt Hollandi ametivõimudele alahinnatakse tõenäoliselt saasteainete kõrgendatud kontsentratsiooniga tsoonide arvu riikides, kus ei mõõdeta õhukvaliteeti tänavate kaupa.

(39)

Lõpetuseks viitavad Hollandi ametivõimud oma erilisele õiguslikule olukorrale. Pärast 2001. aastal jõustunud õhukvaliteedi dekreeti võib peatada ehitus- ja laienduskavasid või nõuda kavade muutmist, kui neil on tõenäoliselt kahjulik mõju õhukvaliteedile. Pärast nimetatud korra rakendamist on erinevatele kohtuorganitele, sealhulgas riiginõukogule, esitatud 40 vastuväidet ruumilise arengu plaanide kohta põhjendusega, et need võivad olla vastuolus õhukvaliteedi dekreediga. Ühel kolmandikul juhtudest tühistas riiginõukogu kava.

(40)

Komisjon märgib, et piiriülese transpordi tekitatud tahkete osakeste protsentuaalne osakaal on Madalmaades kõrge, kuid mitte kõrgem kui teistes Beneluxi maades. (10) Komisjon märgib samuti, et Madalmaid iseloomustavad võrreldes teiste liikmesriikidega märkimisväärselt kõrgemad siseveeteede transpordist ning meretranspordist (11) tingitud tahkete osakeste heitkogused. Samuti tuleb märkida, et Rotterdami suur sadam ei ole küll tahkete osakeste ülekaalukas allikas, kuid sellel on Madalmaades ja selle ümbruses toimuvale majandustegevustele ja transpordile suur mõju. (10)

(41)

Nõukogu direktiivile 96/62/EÜ vastavad aastaaruanded näitavad, et Madalmaades ei olnud 2003. aastal võrreldes teiste liikmesriikidega (nt Belgia, Austria, Kreeka, Tšehhi Vabariik, Leedu, Sloveenia ja Slovakkia) eriliselt kõrget piirmäärade ületamise probleemi. Kuna Madalmaad ei ole veel esitanud andmeid 2004. aasta kohta, ei ole võimalik võrrelda õhukvaliteedi olukorda Madalmaades teiste liikmesriikide 2004. aasta andmetega. Komisjon märgib ka, et üsna hiljuti (märtsis 2006) avaldas Madalmaade keskkonnaamet NMP PM10 tasemete ümberhindamise, mis näitab, et PM10 tasemed on 10–15 % madalamad, kui varem arvati. Madalam protsent sõltub mõõtmiskohast Madalmaades ning kaldub olema suurem maapiirkondades kui suuremates linnades. Vastavalt NMP aruandele väheneb piirkondade arv, kus õhukvaliteedi piirväärtusi ületatakse, poole võrra aastaks 2010 võrreldes aastaga 2005 ning veel poole võrra aastaks 2015 võrreldes aastaga 2010.

(42)

2003. aasta aastaaruannete põhjal ning arvestades Hollandi valitsuse edastatud uut teavet, mis sisaldus ka NMP aruandes, tundub, et Madalmaades esineva erilise probleemi olemasolu teiste liikmesriikidega võrreldes seoses õhukvaliteedi direktiivis sätestatud piirväärtustega on märkimisväärselt kaheldav. Näiteks moodustab osakeste (PM10 ja PM2.5) koguheitmete tase kilomeetri kohta Madalmaades ainult poole samast tasemest Belgias. (11)

(43)

On kaheldav, kas eriline probleem direktiivi 98/69/EÜ silmas pidades on üldse olemas. Vastavalt 40. jaos märgitule iseloomustavad Madalmaid võrreldes teiste liikmesriikidega märkimisväärselt kõrgemad tahkete osakeste heitkogused, mis on tingitud siseveeteede transpordist ning meretranspordist. Lisaks sellele on diiselsõidukite osakaal Madalmaades ELi keskmisega (umbes 50 % uutest müükidest) võrreldes märkimisväärselt madalam (25 % uutest müükidest). Seepärast on küsitav, kas eriline probleem seoses direktiivis 98/69/EÜ kirjeldatud mootorsõidukite põhjustatud tahkete osakeste heitmetega on üldse olemas.

(44)	Seepärast leiab komisjon, et Madalmaad ei ole suutnud tõestada erilise probleemi olemasolu seoses direktiiviga 98/69/EÜ.

3. EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 6 nimetatud tingimuste hindamine

(45)	EÜ asutamislepingu artikli 95 lõige 6 kohustab komisjoni kontrollima, kas teatatud riiklikud eeskirjad ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning ega need ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

(46)

Viimast tingimust ei või tõlgendada viisil, nagu keelaks see heaks kiita mistahes riiklikke meetmeid, mis võivad suure tõenäosusega mõjutada siseturu toimimist. Tegelikult on kõik riiklikud meetmed, mis kalduvad kõrvale ühtlustamismeetmest ning mille eesmärk on siseturu rajamine ja toimimine, meetmed, mis suure tõenäosusega mõjutavad siseturu toimimist. Seepärast leiab komisjon, et EÜ asutamislepingu artiklis 95 sätestatud erandi tegemise korra kasutamiseks peab artikli 95 lõike 6 kontekstis siseturu toimimise takistuse mõistet käsitlema ebaproportsionaalse mõjuna saavutatava eesmärgi suhtes.

(47)

Hollandi ametivõimud leiavad, et meede on vajalik keskkonna kvaliteedi parandamiseks ning seeläbi inimtervise kaitseks. Nad leiavad samuti, et meetme eelnõu ei ole suvalise diskrimineerimise vahend ega ka liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirang. Lähtuvalt tahmaosakeste heitmete põhjustatud riskidest keskkonnale ja inimtervisele, eelkõige pidades silmas erilist saasteainete kontsentratsiooni tihedalt asustatud piirkondades nagu Madalmaades, olevat meede saavutatava eesmärgi suhtes proportsionaalne. Hollandi ametivõimud väidavad veel, et kõik sõidukimudelid, mis moodustavad märkimisväärse osa diiselautode müügist, on juba või peatselt kättesaadavad osakeste püüduritega. Seepärast ei sunniks teatatud meede autotootjaid tegema (radikaalseid) muudatusi oma tootmisprotsessis.

(48)

Prantsuse ja Itaalia valitsused on ettenähtud tähtaja jooksul esitanud Hollandi teate kohta märkusi. Mõlemad valitsused on rõhutanud teatatud meetme negatiivset mõju sõidukite siseturule turu konkurentsimoonutuse tõttu. Nad on viidanud Hollandi ametivõimude võimalusele toetada rahaliste stiimulite kaudu selliste autode varajast kasutuselevõttu, mis vastavad tahkete osakeste heitmete tasemele 5 milligrammi kilomeetri kohta, mis võimaldaks tulevaste Euroopa heitmenormide varajast rakendamist ning samal ajal ei takistaks sõidukite siseturgu.

(49)

Nagu eespool märgitud (vt punkt 46), tuleb artikli 95 lõige 6 kontekstis siseturu takistuse mõistet käsitleda ebaproportsionaalse mõjuna saavutatava eesmärgi suhtes. Seepärast keskendub komisjon EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 6 tingimuste hindamisel teatatud riiklike eeskirjade proportsionaalsusele. Hinnangu andmine tähendab otsust selle kohta, kas teatatud meede ületab piiri, mis on keskkonna ja tervise kaitsmiseks kohane ja vajalik. Hinnang tehakse lähtuvalt arusaamast, et juhul, kui eksisteerib mitu võetavat kohast meedet, tuleb otsus langetada kõige vähem piirava meetme kasuks.

(50)

Eelmärkusena soovib komisjon rõhutada, et komisjon on teadlik sõidukite edasise parandamise vajalikkusest õhusaasteainete osas. Seepärast, nagu eespool märgitud, tehti hiljuti ettepanek Euro 5. Vastavalt ettepanekule vähendatakse uute diiselmootoriga sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tahkete osakeste heitmete piirväärtust 80 %. Ettepaneku Euro 5 koostamisel püüdis komisjon leida tasakaalu sõidukite keskkonnasõbralikumaks muutmise vajaduse ja vajaduse vahel pakkuda autotootjatele vajalikku aega sõidukite kujundamiseks ja tootmistegevuste kavandamiseks. See arvestus peegeldub eriti sätetes määruse jõustumise kohta. Rõhutades ettepanekus Euro 5 määratletud tahkete osakeste heitmete piirväärtuste rakendamist, tuleb märkida, et Hollandi ametivõimude teatatud meede vähendaks märkimisväärselt ettenähtud määruse rakendamise tähtaega. Sellel oleks oluline mõju sõidukite tootjatele, sundides neid kohandama oma tootmist Hollandi õigusaktide nõuetele vastavaks või nõudes neilt Hollandi turul pakutavate mudelite piiramist. Sellega seoses tuleb märkida, et praegusel hetkel ei ole kõik M1- ja N1-kategooria I klassi sõidukid kättesaadavad osakeste filtriga. Hollandi ametivõimud teavitasid komisjoni, et mitmed diiselmootoriga sõiduautotüübid, millel on osakeste filter, on Hollandi turul kättesaadavad juba praegu või muutuvad peatselt kättesaadavaks. Siiski märgib komisjon, et komisjonile kättesaadava teabe põhjal (alates detsembrist 2005) ei ole umbes 710st Hollandi turul kättesaadavast sõiduautotüübist vähemalt 240l osakeste filtrit ning seepärast tuleks need turult kõrvaldada, kui teatatud meede kehtestatakse. Kuna tavaliselt on osakeste filtriga varustatud suuremad mootorid, on Hollandi meetme kaudu oht, et turult kõrvaldatakse väiksemad ja kütusesäästlikumad mootorid, mis oleks vastuolus EL-is kehtestatud süsinikdioksiidi heitmete piiramise poliitikaga.

(51)

Hollandi ametivõimud teavitasid komisjoni, et kavandatud meede on üks osa meetmete paketist (eelarvemeetmete pakett), mille eesmärk on parandada Madalmaade õhukvaliteeti. See meetmete pakett keskendub liiklust käsitlevatele meetmetele, sest heitgaaside osakesed kuuluvad kõige kahjulikumate tahkete osakeste hulka. See pakett hõlmab muu hulgas subsiidiume uutele ja vanematele diiselautodele osakeste filtrite paigaldamiseks, stiimuleid tänavaliikluse, kaubaveo ja laevanduse keskkonnasõbralikumaks muutmiseks ning puhta kütuse kasutamiseks. Alustatud on uurimistööd, et välja selgitada, kas vanemate (diisel)autode vanametalliks lammutamise subsiidiumid on majanduslikult tasuvad. Lisaks sellele hõlmab meetmete pakett teisi üldisi liiklust käsitlevaid ning tööstust ja põllumajandust käsitlevaid meetmeid. Võetakse ka kohalikke meetmed, mis mõjutavad riigisisest infrastruktuuri, näiteks maksimaalse sõidukiiruse piiramine teatavatel teedel. Lisaks püütakse, meetmete paketi abil astuda samme ka kohalikul tasandil, näiteks kohalike omavalitsuste õhukvaliteedi kavade kehtestamise abil, lisarahade jagamise abil vähem saastava kohaliku transpordi edendamiseks kohalikes omavalitsustes ja provintsides ning meetme abil, mis põhineb vähesaastavate tehnoloogiate, näiteks osakeste püüdurite lisamaksumuse olulise osa hüvitamisel. Selle kõrval toetatakse kohalikke omavalitsusi, kes piiravad juurdepääsu (kesk)linnadesse, lubades sinna vaid vähesaastavaid ja vaikseid sõidukeid.

(52)

Hollandi ametivõimud on andnud ülevaate kõikidest kehtestatavatest meetmetest koos nendega seonduvate kulude ja kasude hindamisega. Tuleb märkida, et ühe osa kavandatava eelarvemeetmete paketi meetmetest moodustavad ranged meetmed, teise osa leebed meetmed. Ranged meetmed on konkreetsed tegevused, mis on juba kindlaks määratud, nende finantseerimine on korraldatud ning need kuuluvad keskvalitsuse pädevusse. Leebete meetmete üle otsustatakse hiljem või seda teevad teised institutsioonid (näiteks Euroopa Liit), nende õiguslik iseloom ja rahastamine ei ole alati kindlaks määratud või see ei kuulu keskvalitsuse pädevusse.

(53)

Selleks, et kindlaks teha, kas teatatud meede on esitatud eesmärkidega proportsionaalne, tuleb komisjoni arvates hinnata, kas Hollandi ametivõimudel oleks võimalik võtta alternatiivseid meetmeid, mis võimaldaksid saada sarnase tulemuse tahkete osakeste vähendamise osas (iseäranis üliväikeste osakeste osas), kuid mis samal ajal siseturgu vähem häiriksid. Selle analüüsi esimeseks sammuks on teatatud meetme rakendamisest tulenevate võimalike kasude hindamine.

(54)

Vastavalt Hollandi ametivõimudele väheneks osakeste püüdurite paigaldamise kohustuse rakendamisega M1- ja N1-kategooria I klassi diiselsõidukitele alates 1. jaanuarist 2007 tahked osakesed umbkaudu 0,4 kuni 0,5 kilotonni (kt) võrra aastaks 2010, mis on umbkaudu 50 % kogu Hollandi liiklust käsitlevate meetmete paketi rakendamisel oodatavast tulemusest. Need arvud põhinevad asjaolul, et teatamise hetkel oli osakeste püüduriga diiselautode osakaal 10 % kõikidest autodest ning eeldusel, et Euro 5 määrus muutub kohustuslikuks kõige varem 1. juulist 2008 uut tüüpi sõidukitele ning 1. jaanuarist 2010 uutele sõidukitele.

(55)

Komisjon tunnistab, et Hollandi ametivõimud on alates 1. juunist 2005 rakendanud rahaliste stiimulite skeemi, mille toel paigaldatakse uutele diiselmootoriga sõidukitele osakeste püüdurid. Komisjon märgib, et dokumendis “Õhukvaliteeti käsitleva eelarvemeetmete paketi hinnang 2005” (Beoordeling van het prinsjesdagpakket – Aanpak Luchtkwaliteit 2005) hindavad Hollandi ametivõimud nimetatud stiimulite skeemi mõju. Nad eeldavad, et meetme rakendamise tagajärjel ning eeldades, et Euro 5 standard jõustub kõige varem 1. juulil 2008 uut tüüpi sõidukitele ja 1. jaanuaril 2010 uutele sõidukitele, on 2008. aastal 70–90 %-l Hollandis müüdavatest uutest diiselmootoriga autodest osakeste püüdur. Vastavad arvud eelnevate aastate kohta on 40–60 % 2006. aastal ja 60–80 % 2007. aastal. Komisjon järeldab seepärast, et teatatud nõuete kehtestamise lisakasu võrreldes algse kavaga, kus uute diiselmootoriga sõidukite stiimulite skeem on juba kehtestatud ning võttes arvesse Euroopa ühtset suunda varustada uued diiselsõidukid osakeste püüduritega, oleks märkimisväärselt väiksem kui eeldatav tahkete osakeste vähenemine 0,4–0,5 kt aastaks 2010. Komisjoni hinnangul võib võimalik mõju jääda umbes 0,05 kt juurde. (12) Tuleb samuti märkida, et olemasolevate rahaliste stiimulite skeemi mõju on võimalik veelgi suurendada, kombineerides meedet teiste täiendavate meetmetega, näiteks ühenduse õigusele vastav kindlale tahkete osakeste heitmete tasemele mittevastavate diiselsõidukite valikuline ringluse keelustamine kindlaks määratud piirkondades. Teiste liikmesriikide kogemus näitab, et sageli on sellise valikulise keelu kehtestamine piisav, et mõjutada ostuotsust osakeste filtriga diiselsõiduki või mitte-diiselsõiduki kasuks.

(56)

Hollandi ametivõimud on arvamusel, et ükski teine riiklik meede, millel on väiksem mõju kaubandusele, ei anna sama tulemust kui teatatud meede. Komisjon märgib siiski, et dokumendis “Õhukvaliteeti käsitleva eelarvemeetmete paketi hinnang 2005” (Beoordeling van het prinsjesdagpakket – Aanpak Luchtkwaliteit 2005) väidavad Hollandi ametivõimud selgelt, et lisaks eelarvemeetmete paketi meetmetele on võimalikud ka alternatiivsed tasuvamad võimalused. Kõige tasuvamaks võimaluseks nii regionaalse kui ka kohaliku saasteainete kontsentratsiooni vähendamiseks Hollandi piires peavad nad transpordisektori täiendavat maksupoliitikat. Selle võimalusega seonduv kogutulu ühiskonnale kaalub kulud üles. Vastavalt Hollandi ametivõimude hinnangule vähendaks automaksude varieerimine ja maanteemaksude kehtestamine heitkoguste taset aastaks 2010 umbkaudu sama palju kui eelarvemeetmete paketi raames esitatud meetmed. See tähendab, et sellise poliitika tulemusel võib tahkete osakeste heitkoguste vähenemine olla 4–10 korda kõrgem kui teatatud meetme puhul. (12)

(57)

Hollandi ametivõimud märgivad, et vastavalt ajale ja kohale varieeruva maanteemaksuga seotud lühiajaline kasu ei erine oluliselt eelarvemeetmete paketiga seonduvast kasust. Eelarvemeetmete tulemused ei ole siiski nii head 2020. aasta õhukvaliteedi mõjude osas. Nad järeldavad, et kuigi vastavalt ajale ja kohale varieeruv maanteemaks läheb valitsusele rohkem maksma kui eelarvemeetmed, tooks see endaga kaasa märkimisväärset kasu sotsiaalsfääris (1–1,5 miljonit eurot aastas). Lisaks eelnevale väheneks maanteemaksu rakendamisel ka muud sotsiaalsed probleemid, näiteks müra, madal liiklusohutus ja ummikud. Lõpuks tunnistavad nad, et eelarvemeetmete raames esitatud meetmed on võrreldes transpordisektori täiendava maksupoliitika rakendamisega “paremuselt teine” lahendus.

(58)

Hollandi ametivõimude esitatud teabe põhjal märgib komisjon, et transpordisektori maanteemaksupoliitika näib olevat tasuvam kui teatatud meede ning see tooks üliväikeste osakeste heitmete seisukohalt rohkem kasu ega loo põhimõtteliselt ka takistusi siseturu toimimisele. Meetme tõhusust suurendaks kombineerimine olemasoleva rahaliste stiimulite skeemiga, mida saaks veelgi suurendada, nagu juba eespool nimetatud, kui kohalikud omavalitsused rakendaksid muid täiendavaid meetmeid, näiteks vanemate rohkem saastavate sõidukite ringlemiskeelde. Komisjon märgib, et viimast tüüpi meetmeid on tõhusalt ja laialdaselt vastu võtnud teiste liikmesriikide kohalikud omavalitsused, kellel on esinenud sarnaseid õhukvaliteedi probleeme kui Madalmaades.

(59)

Lisaks on komisjon arvamusel, et Hollandi ametivõimud võiksid samuti kaaluda mõnede eelarvemeetmete rangete meetmete tugevdamist. Näiteks võib osakeste filtriga diiselsõidukite moderniseerimine viia Hollandi ametivõimude hinnatust suuremate heitmekoguste vähenemiseni, juhul kui meetmele eraldatud eelarvet suurendada ning kui osakeste filtrid paigaldada iseäranis kõrge linnakilometraažiga sõidukitele (nt taksod). Laevade moderniseerimine diisli tahkete osakeste filtriga on Hollandi ametivõimude hinnangul odavam kui teised moderniseerimismeetmed (vahemikus 10–60 eurot kilogrammi tahkete osakeste vähenemise kohta) (13) ning see on ka odavam kui tahkete osakeste kontsentratsiooniga seonduvate tervisekulude katmine, mis on Hollandi ametivõimude hinnangul 340 eurot kilogrammi kohta linnakeskkonnas ja 80 eurot kilogrammi kohta maakeskkonnas). Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt RAINSi mudeli prognoosile väheneb lähiaastatel küll väikesõidukite tahkete osakeste heitkoguste suhteline osakaal, kuid siselaevanduse ja meretranspordi heitkoguste osakaal suureneb veelgi.

(60)

Hollandi ametivõimud võiksid kaaluda eelarvemeetmete hulgas nimetatud mõnede Hollandi ametivõimude pädevusalasse kuuluvate leebete meetmete varajasemat rakendamist Selles kontekstis tuleb märkida, et eelarvemeetmete ettepanekus sisalduvate leebete meetmete kogupaketi hinnanguline potentsiaal tahkete osakeste heitkoguste vähendamisel on kõrgem kui rangete meetmete rakendamise potentsiaal. Vastavalt Hollandi ametivõimude hinnangule toob kombineeritud õhupuhastussüsteemide kasutuselevõtt intensiivses loomakasvatuses kaasa tahkete osakeste vähenemise 4,4 kt võrra aastaks 2010. Vähenemine on oluliselt suurem kui eeldatav tahkete osakeste vähenemine teatatud meetme rakendamise abil (0,05 kt, vt punkt 55). Meetmel oleks ilmselt suurem mõju vähemasustatud piirkondades kui suuremates linnades. Arvestades eeldatavat tahkete osakeste taustkontsentratsiooni vähenemise suurusjärku ning selle soodsat mõju rahva tervise kaitsele, oleks ilmselt otstarbekas kaaluda varajast rakendamist.

(61)

Komisjon leiab, et Hollandi ametivõimude esitatud teave näitab selgelt, et nimetatud keskkonna ja tervisekaitse eesmärkide saavutamiseks võivad Hollandi ametivõimud võtta vähem piiravaid meetmeid kui teatatud meede. Kuna teatatud meede on vastuolus sõidukite EÜ tüübikinnituse süsteemiga, siis alternatiivsete meetmete puhul ei oleks põhimõtteliselt vaja teha erandit olemasolevatest EÜ ühtlustamismeetmetest. Põhjused, miks selliseid meetmeid ette ei ole nähtud, kuigi Hollandi ametivõimud on neid kaalunud ning vaatamata asjaolule, et need tagaksid vähemalt samasuguse tahkete osakeste vähendamise kui teatatud meetme rakendamine, ei tule Madalmaade esitatud dokumentidest selgelt välja. Komisjon soovib rõhutada, et liikmesriigid peavad tervise- ja keskkonnakaitse valdkonnas seatud eesmärkide saavutamiseks valima võimalike erinevate võimaluste hulgast välja sellised, mis takistaksid siseturu toimimist kõige vähem.

(62)	Komisjon usub, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et kavandatud riiklik meede ei ole vähim piirav meede, mille abil keskkonna- ja tervisekaitse valdkonnas seatud eesmärke saavutada ning et pärast vastuvõtmist kätkeb see endas ebaproportsionaalset takistust siseturu toimimisele.

4. Rahvusvaheline kontekst

(63)

Komisjon soovib välja tuua mõned kavandatava meetme rahvusvahelise kontekstiga seotud kaalutlused. Nõukogu 27. novembri 1997. aasta otsus 97/836/EÜ Euroopa Ühenduse ühinemise kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (“1958. aasta muudetud kokkulepe”) (14) ühines Euroopa Ühendus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppe raames vastu võetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 83 (15), milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (“1958. aasta muudetud kokkulepe”). Selle eeskirjaga määratakse kindlaks samasugused heitmete piirväärtused ja sellel on samasugune reguleerimisala kui direktiivil 70/220/EÜ, viimati muudetud direktiiviga 98/69/EÜ. 1958. aasta kokkuleppe artiklis 3 sätestatakse, et “Ratassõidukid, nende seadmed või osad, mille osas on kokkuleppeosaline käesoleva kokkuleppe artiklis 2 sätestatud korras andnud tüübikinnituse ja mis on valmistatud asjaomast määrust kohaldava kokkuleppeosalise territooriumil või mõnes teises selle kokkuleppeosalise määratud riigis, mis on ratassõidukite, nende varustuse või osade tüübid nõuetekohaselt heaks kiitnud, loetakse tüübikinnituse kaudu nimetatud määrust kohaldatavate kokkuleppeosaliste seadusandlusega vastavuses olevaks.”

(64)

Hollandi ametivõimude teatatud meede ei sisalda ühtegi sätet, mis lubaks ÜRO Euroopa Majanduskomitee eeskirjale nr 83 vastavate tüübikinnitustega sõidukite kasutamist. Seepärast takistaks meede teiste kokkuleppeosaliste toodetud ja eeskirja nr 83 nõuetele vastavate sõidukite sisenemist Hollandi turule. Kui selline meede vastu võetaks, kätkeks see endas 1958. aasta kokkuleppe rikkumist. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale tuleb ühenduse õigust võimaluse piires tõlgendada kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega. Seega peab komisjon tagama, et ühendus täidab 1958. aasta kokkuleppe kohustusi. See tähendab, et Madalmaad peavad järgima ÜRO Euroopa Majanduskomitee eeskirja nr 83 nõudeid. Nõuete täitmata jätmine võib kahjustada teiste kokkuleppeosaliste EÜ tüübikinnituse tunnustamist ning sellel on seega selged ebaproportsionaalsed mõjud EÜ sõidukiekspordile nendesse riikidesse.

IV. KOKKUVÕTE

(65)

Vastavalt teabele, mis olid teatatud riiklike meetmete põhjendatuse sobivuse hindamiseks kättesaadavad, ning vastavalt eespool nimetatud kaalutlustele leiab komisjon, et Madalmaade Kuningriigi 2. novembril 2005 esitatud taotlus direktiivi 98/69/EÜ nõuetest kõrvale kalduvate riiklike meetmete kehtestamiseks:

—	on vastuvõetav;

—

ei vasta EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 6 sätestatud tingimustele. Madalmaadel ei õnnestunud tõestada direktiiviga 98/69/EÜ seotud erilise probleemi olemasolu. Isegi juhul, kui Madalmaadel oleks õnnestunud tõestada direktiiviga 98/69/EÜ seotud erilise probleemi olemasolu, leiab komisjon, et teatatud meede ei ole saavutatavate eesmärkide suhtes proportsionaalne.

(66)	Seepärast on komisjonil piisavalt alust arvata, et teatatud riiklikke eeskirju ei saa vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 6 heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Madalmaade Kuningriigi teatatud riiklikud eeskirjad, mis kehtestavad tarbesõidukite, mille maksimaalne lubatud mass on 1 305 kg (N1-kategooria I klassi sõidukid), ja sõiduautode (M1-kategooria sõidukid) tahkete osakeste heitmete kohustuslikuks piirväärtuseks 5 milligrammi kilomeetri kohta, on vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 5 tagasi lükatud.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 3. mai 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 350, 28.12.1998, lk 1.

(2) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

(3) K(2005) 683 (lõplik).

(4) EÜT L 163, 29.6.1999, lk 41.

(5) EÜT L 296, 21.11.1996, lk 55.

(6) ELT C 12, 18.1.2006, lk 5.

(7) TNO aruanne, 06.OR.VM.013.1/IJR “Evaluation of the Dutch request for derogation to Directive 98/69/EC” (“Hinnang direktiivi 98/69/EÜ erandit käsitleva Hollandi taotluse kohta”), 27. märts 2006 (edaspidi “TNO aruanne”).

(8) “Tahkete osakeste, osooni ja lämmastikdioksiidi tekitatud õhusaaste mõju tervisele” (Health aspects of Air Pollution with Particulate Matter, Ozone and Nitrogen-Dioxide) Maailma Tervishoiuorganisatsiooni töögrupi aruanne, 2003.

(9) Tahkeid osakesi (PM) ja osooni (O3) käsitlevate paneeluuringute ja aegridade uuringute metaanalüüs. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa piirkondlik büroo, 2004.

(10) Vt TNO aruannet, lk 5.

(11) Vt TNO aruannet, lk 31.

(12) Vt TNO aruannet, lk 38.

(13) Vt TNO aruannet, lk 41.

(14) EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78.

(15) ÜRO Euroopa Majanduskomitee eeskiri nr 83 “Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses mootorist eralduvate saasteainete heitkogustega vastavalt mootori kütusele esitatud nõuetele”.

30.5.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 142/26

KOMISJONI OTSUS,

11. mai 2006,

millega määratakse kindlaks kontrollitavate ainete impordikvootide jaotus ajavahemikul 1. jaanuar–31. detsember 2006 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2037/2000

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 1819 all)

(Ainult hollandi-, inglis-, prantsus-, saksa-, kreeka-, ungari-, itaalia-, poola-, sloveeni- ja hispaaniakeelne tekst on autentne)

(2006/373/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kontrollitavate ainete ühenduse turule viimisel ettenähtud kogusepiirangud on sätestatud määruse artiklis 4 ja III lisas.

(2)

Määruse artikli 4 lõike 2 punkti i alapunktis d keelatakse igal tootjal ja importijal bromometaani turuleviimine või omaenda tarbeks kasutamine pärast 31. detsembrit 2004. Artikli 4 lõike 4 punkti i alapunktis b on ette nähtud võimalus sellest keelust kõrvale kalduda, kui bromometaani kasutatakse artikli 3 lõike 2 punktis ii kirjeldatud kasutajate kriitilise kasutusega seotud õigustatud taotluste rahuldamiseks. Kriitiliseks kasutuseks lubatud bromometaani kogus ajavahemikuks 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006 avaldatakse komisjoni eraldi otsuses.

(3)

Artikli 4 lõike 2 punktiga iii on ette nähtud erand artikli 4 lõike 2 punkti i alapunktist d, kui bromometaani imporditakse või toodetakse karantiiniks või transpordieelseks käitluseks. Bromometaani kogus, mida võib 2006. aastal nendel eesmärkidel importida või toota, ei tohi ületada 1996., 1997. ja 1998. aastal tootja või importija poolt turuleviidud või omaenda tarbeks karantiiniks või transpordieelseks käitluseks kasutatud bromometaani keskmist kalkuleeritud mahtu.

(4)	Artikli 4 lõike 4 punktiga i on ette nähtud erand artikli 4 lõikest 2, kui bromometaani imporditakse hävitamiseks või kasutamiseks lähteainena.

(5)	Artikli 4 lõike 3 punkti i alapunktis e on sätestatud tootjate ja importijate poolt turule viidavate või omaenda tarbeks kasutatavate klorofluorosüsivesinike kalkuleeritud kogumaht ajavahemikuks 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006.

(6)	Komisjon on avaldanud teatise ühenduse importijatele, kes impordivad osoonikihti kahandavaid kontrollitavaid aineid, (2) ning on seeläbi saanud 2006. aastaks kavandatud impordi deklaratsioonid.

(7)

Tootjate ja importijate klorofluorosüsivesinike kvoodid on eraldatud komisjoni 5. veebruari 2005. aasta otsuses 2005/103/EÜ (millega vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 määratakse kindlaks klorofluorosüsivesinike tootjatele ja importijatele kvootide jaotamise mehhanism aastateks 2003–2009) (3) sätestatud korras.

(8)	Selleks, et anda ettevõtjatele ja äriühingutele õigel ajal võimalus eraldatud impordikvoote kasutada ning seega tagada nende tegevuse vajalik järjepidevus, kohaldatakse käesolevat otsust alates 1. jaanuarist 2006.

(9)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 lõike 2 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate I rühma (klorofluorosüsinikud 11, 12, 113, 114 ja 115) ning II rühma (teised täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud) kontrollitavate ainete kogus, mida võib ühendusevälistest allikatest lasta ühenduse vabasse ringlusse 2006. aastal, on 6 140 000 ODP-kilogrammi.

2. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate III rühma (haloonid) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduse vabasse ringlusse 2006. aastal, on 9 211 000 ODP-kilogrammi.

3. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate IV rühma (süsiniktetrakloriid) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduse vabasse ringlusse 2006. aastal, on 12 099 230 ODP-kilogrammi.

4. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate V rühma (1,1,1-trikloroetaan) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduse vabasse ringlusse 2006. aastal, on 400 060 ODP-kilogrammi.

5. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate VI rühma (bromometaan) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduse vabasse ringlusse transpordieelseks ja karantiinikasutuseks 2006. aastal, on 502 606 ODP-kilogrammi.

6. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate VI rühma (bromometaan) kontrollitavate ainete kogus lähteainena kasutamiseks ja hävitamiseks, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduse vabasse ringlusse 2006. aastal, on 1 503 720 ODP-kilogrammi.

7. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate VIII rühma (klorofluorosüsivesinikud) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduse vabasse ringlusse 2006. aastal, on 3 078 519,812 ODP-kilogrammi.

8. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate IX rühma (bromoklorometaan) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduse vabasse ringlusse 2006. aastal, on 162 612 ODP-kilogrammi.

Artikkel 2

1. Klorofluorosüsinike 11, 12, 113, 114 ja 115 ning teiste täielikult halogeenitud klorofluorosüsinike impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006 eraldatakse I lisas osutatud eesmärkidel ja samas lisas loetletud äriühingutele.

2. Haloonide impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006 eraldatakse II lisas osutatud eesmärkidel ja samas lisas loetletud äriühingutele.

3. Süsiniktetrakloriidi impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006 eraldatakse III lisas osutatud eesmärkidel ja samas lisas loetletud äriühingutele.

4. 1,1,1-trikloroetaani impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006 eraldatakse IV lisas osutatud eesmärkidel ja samas lisas loetletud äriühingutele.

5. Bromometaani impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006 eraldatakse V lisas osutatud eesmärkidel ja samas lisas loetletud äriühingutele.

6. Klorofluorosüsivesinike impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006 eraldatakse VI lisas osutatud eesmärkidel ja samas lisas loetletud äriühingutele.

7. Klorofluorosüsivesinike impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006 eraldatakse VII lisas osutatud eesmärkidel ja samas lisas loetletud äriühingutele.

8. Klorofluorosüsinike 11, 12, 113, 114 ja 115, teiste täielikult halogeenitud klorofluorosüsinike, haloonide, süsiniktetrakloriidi, 1,1,1-trikloroetaani, bromometaani, hüdrobromofluorosüsinike, klorofluorosüsivesinike ning bromoklorometaani impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006 on sätestatud VII lisas.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006 ja selle kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2006.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele ettevõtetele:

Agropest S.A.

91-765 Łódź,

PL-Górnicza 12/14

Albemarle Chemicals

Étang de la Gaffette

Boulevard Maritime, BP 28

F-13521 Port-de-Bouc

Albemarle Chemicals

Parc Scientifique Einstein

Rue du Bosquet 9

B-1348 Louvain-la-Neuve

Alcobre S.A.

C/Luis I, Nave 6-B

Polígono Industrial Vallecas

E-28031 Madrid

Άλφα Γεωργικά Εφόδια AE

Οδός Εθνικής Αντιστάσεως 73,

GR-152 31 Χαλάνδρι, Αθήνα

Arkema S.A.

Cours Michelet — La Défense 10

F-92091 Paris La Défense

Asahi Glass Europe B.V.

World Trade Center

Strawinskylaan 1525

NL-1077 XX Amsterdam

Nederland

Avantec S.A.

Bld Henri Cahn, BP 27

F-94363 Bry-sur-Marne Cedex

BaySystems Iberia

C/ Pau Clarís 196

E-08037 Barcelona

Bromotirrena

Via Torino, 4

I-04022 Fondi (LT)

Calorie S.A.

503 Rue Hélène Boucher

Z.I. Buc — BP 33

F-78534 Buc Cedex

Caraïbes Froid SARL

BP 6033

Ste Thérèse, Route du Lamentin

F-97219 Fort-de-France, Martinique

Cleanaway Ltd

Airborne Close, Leigh-on-Sea

Essex SS9 4EL

United Kingdom

Dow Deutschland

Buetzflethersand

D-21683 Stade

DuPont de Nemours (Nederland) B.V.

Baanhoekweg 22

3313 LA Dordrecht

Nederland

Dyneon GmbH

D-84504 Burgkirchen

Empor d.o.o.

Leskoškova 9a

SI-1000 Ljubljana, Slovenia

Etis d.o.o.

Trzaska 333

SI-1000 Ljubljana, Slovenia

Eurobrom B. V.

Postbus 158

2280 AD Rijswijk

Nederland

Fenner-Dunlop b.v.

Oliemolenstraat 2

Drachten

Nederland

Fujifilm Electronic Materials Europe

Keetberglaan 1A

Haven 1061

B-2070 Zwijndrecht

G.A.L Cycle-Air Ltd

Οδός Σινώπης 3, Στρόβολος

PO Box 28385, Λευκωσία

Κύπρος

Galco S.A.

Avenue Carton de Wiart 79

B-1090 Brussels

Galex S.A.

BP 128

F-13321 Marseille Cedex 16

Great Lakes Chemical (Europe) Ltd

Halebank, Widnes

Cheshire WA8 8NS

United Kingdom

Harp International Ltd

Gellihirion Industrial Estate

Rhondda Cynon Taff

Pontypridd CF37 5SX

United Kingdom

Honeywell Fluorine Products Europe B.V.

Kempenweg 90

Postbus 264

6000 AG Weert

Nederland

Ineos Fluor Ltd

PO Box 13, The Heath

Runcorn, Cheshire WA7 4QF

United Kingdom

Laboratorios Miret SA (LAMIRSA)

Geminis 4, Pol. Ind. Can Parellada

E-08228 Les Fonts de Terrassa, Barcelona

Matero

PO Box 51744

3508 Λεμεσός

Κύπρος

Mebrom NV

Assenedestraat 4

B-9940 Rieme Ertvelde

Βιομηχανία Φωσφορικών Λιπασμάτων Α.Ε.

Εργοστάσιο Θεσσαλονίκης, Ταχ. Θυρίδα 10183

GR-54110 Θεσσαλονίκη

Poz Pliszka (PL)

45, Szczecińska St.,

PL-80-392 Gdańsk, Poland

P.U.P.H. SOLFUM Sp. z o.o

ul. Wojska Polskiego 83

PL-91-755 Łódź

Refrigerant Products Ltd

N9 Central Park Estate

Westinghouse Road

Trafford Park

Manchester M17 1PG

United Kingdom

Rhodia Organique Fine Ltd

PO Box 46

St Andrews Road, Avonmouth

Bristol BS11 9YF

United Kingdom

Sigma Aldrich Logistik GmbH

Kappelweg 1

D-91625 Schnelldorf

Sigma Aldrich Chimie SARL

80, rue de Luzais

L'isle d'Abeau Chesnes,

F-38297 St Quentin Fallavier

Sigma Aldrich Company Ltd

The Old Brickyard

New Road

Gillingham SP8 4XT

United Kingdom

SJB Chemical Products B.V.

Wellerondom 11

3230 AG Brielle

Nederland

Solquimia Iberia, S.L.

C/Duque de Alba No 3, 1o,

E-28012 Madrid

Solvay Organics GmbH

Hans-Böckler-Allee 20

D-30173 Hannover

Solvay Solexis SpA

Viale Lombardia 20

I-20021 Bollate (MI)

Syngenta Crop Protection

Surrey Research Park

30 Priestly Road, Guildford Surrey

GU2 7YH United Kingdom

Synthesia Española s.a

Conde Borrell, 62

E-08015 Barcelona

Tazzetti Fluids S.r.l.

Ms Micaela Brero

Corso Europa n. 600/a

Volpiano (TO)

Unitor ASA

Willembarendzstraat, 50

3165 AB Rotterdam/Albrandswaard

Nederland

Wigmors

ul. Irysowa 5

51-117 Wrocław

Poland

Zephyr Kereskedelmi és Szolgáltató Kft.

6000 Kecskemét

Tatár sor 18.

Hungary

Brüssel, 11. mai 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2077/2004 (ELT L 359, 4.12.2004, lk 28).

(2) ELT C 168, 8.7.2005, lk 33.

(3) ELT L 33, 5.2.2005, lk 65.

I LISA

I ja II RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 eraldatud impordikvoodid klorofluorosüsinike 11, 12, 113, 114 ja 115 ning teiste täielikult halogeenitud klorofluorosüsinike lähteainena kasutamiseks ja hävitamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006.

Äriühing

Cleanaway Ltd (UK)

Honeywell Fluorine Products Europe (NL)

Solvay Organics GmbH (DE)

Solvay Solexis SpA (IT)

Syngenta Crop Protection (UK)

Tazzetti Fluids S.r.l. (IT)

Unitor ASA (NL)

II LISA

III RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 eraldatud haloonide impordikvoodid kriitiliseks kasutuseks ja hävitamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006.

Äriühing

Cleanaway Ltd (UK)

Poz Pliszka (PL)

Unitor SAS (NL)

III LISA

IV RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 eraldatud impordikvoodid süsiniktetrakloriidi lähteainena kasutamiseks ja hävitamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006.

Äriühing

Dow Deutschland (DE)

Fenner-Dunlop b.v. (NL)

Phosphoric Fertilisers Industry (EL)

IV LISA

V RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 eraldatud impordikvoodid 1,1,1-trikloroetaani lähteainena kasutamiseks ja hävitamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006.

Äriühing

Fujifilm Electronic Materials Europe (BE)

Arkema SA (FR)

V LISA

VI RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 eraldatud impordikvoodid bromometaani karantiiniks ja transpordieelseks käitlemiseks, lähteainena kasutamiseks ja hävitamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006.

Äriühing

Agropest (PL)

Albemarle Chemicals (FR)

Albemarle Europe (BE)

Alfa Agricultural Supplies (EL)

Bromotirrena (IT)

Cleanaway Ltd (UK)

Eurobrom B.V. (NL)

Great Lakes Chemicals (UK)

Mebrom N.V. (BE)

PUPH Solfum (PL)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

Zephyr Kereskedelmi (HU)

VI LISA

VIII RÜHM

Tootjatele ja importijatele vastavalt määruse (EÜ) nr 2037/2000 ja komisjoni otsuse 2005/103/EÜ sätetele eraldatud impordikvoodid klorofluorosüsivesinike lähteainena kasutamiseks, töötlemise abiainetena kasutamiseks, taasväärtustamiseks, hävitamiseks ja määruse (EÜ) nr 2037/2000 artiklis 5 loetletud muudeks rakendusteks ajavahemikul 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006.

Tootja

Arkema SA (FR)

DuPont de Nemours (NL)

Honeywell Fluorine Products (NL)

Ineos Fluor Ltd (UK)

Rhodia Organique (UK)

Solvay Organics GmbH (DE)

Solvay Solexis SpA (IT)

Importija

Alcobre (ES)

Asahi Glass (NL)

Avantec S.A. (FR)

BaySystems Iberia (ES)

Calorie S.A. (FR)

Caraïbes Froid SARL (FR)

Dyneon (DE)

Etis d.o.o. (SI)

Empor d.o.o. (SI)

Galco S.A. (BE)

Galex S.A. (FR)

G.AL. Cycle Air Ltd (CY)

HARP International (UK)

Matero (CY)

Mebrom (BE)

Refrigerant Products (UK)

Sigma Aldrich Chimie (FR)

Sigma Aldrich Company (UK)

SJB Chemical Products (NL)

Solquimia Iberia, SL (ES)

Synthesia Espanola (ES)

Unitor ASA (NL)

Tazzetti Fluids S.r.l (IT)

Wigmors (PL)

VII LISA

IX RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 eraldatud impordikvoodid bromoklorometaani lähteainena kasutamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2006–31. detsember 2006.

Äriühing

Albemarle Europe (BE)

Eurobrom B.V. (NL)

Laboratorios Miret S.A. (LAMIRSA) (ES)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

VIII LISA

(Käesolevat lisa ei avalikustata, kuna see sisaldab konfidentsiaalset äriteavet).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 142

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. aastakäik 30. mai 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2006, 29. mai 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 795/2006, 29. mai 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 27/2006 alalise pakkumismenetlusega hõlmatud ja Saksa sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksportimiseks ette nähtud koguse suhtes	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2006, 29. mai 2006, millega peatatakse või kokkuost 90 %ga sekkumishinnast ja avatakse kokkuost pakkumismenetluse teel ajavahemikuks kuni 31. augustini 2006	4
	*	Komisjoni direktiiv 2006/50/EÜ, 29. mai 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) IV A ja IV B lisa ( 1 )	6

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	86,5
	204	37,0
	999	61,8
0707 00 05	052	114,7
0707 00 05	999	114,7
0709 90 70	052	98,4
0709 90 70	999	98,4
0805 10 20	204	34,0
	220	39,7
	388	80,8
	624	52,0
	999	51,6
0805 50 10	388	83,1
	528	54,5
	999	68,8
0808 10 80	388	88,1
	400	126,4
	404	100,2
	508	83,9
	512	85,2
	524	88,5
	528	89,8
	720	111,6
	804	109,0
	999	98,1
0809 20 95	052	227,5
0809 20 95	999	227,5

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 3. mai 2006, mis käsitleb riiklike eeskirjade eelnõud diiselmootoriga sõidukite tahkete osakeste heitkoguste piirnormide kehtestamise kohta, millest Madalmaade Kuningriik on kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikega 5 teatanud (teatavaks tehtud numbri K(2006) 1791 all)	16
*	Komisjoni otsus, 11. mai 2006, millega määratakse kindlaks kontrollitavate ainete impordikvootide jaotus ajavahemikul 1. jaanuar–31. detsember 2006 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2037/2000 (teatavaks tehtud numbri K(2006) 1819 all)	26
*	Komisjoni otsus, 22. mai 2006, millega muudetakse otsust 2004/370/EÜ Ühendkuningriigis kasutatavate searümpade liigitusmeetodite kinnitamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2006) 1988 all)	34
*	Komisjoni otsus, 23. mai 2006, millega tehakse Madeira saarestiku puhul erand teatavatest direktiivi 2003/54/EÜ sätetest (teatavaks tehtud numbri K(2006) 2008 all)	35