ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 129
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. aastakäik
17. mai 2006

Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 733/2006, 16. mai 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 734/2006, 16. mai 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavatele juustudele antava eraladustusabi osas ladustamisperioodil 2006/2007

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 735/2006, 16. mai 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2659/94, millega kehtestatakse Grana Padano, Parmigiano Reggiano ja Provolone juustude eraladustusabi andmise üksikasjalikud eeskirjad

9

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2006, 16. mai 2006, Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega ( 1 )

10

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 737/2006, 16. mai 2006, millega muudetakse teraviljasektori imporditollimakse alates 17. maist 2006

16

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 3. jaanuar 2006, väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Rootsi Kuningriik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 (teatavaks tehtud numbri K(2005) 5532 all)  ( 1 )

19

 

*

Komisjoni otsus, 3. jaanuar 2006, väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Soome Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 (teatavaks tehtud numbri K(2005) 5542 all)  ( 1 )

25

 

*

Komisjoni otsus, 3. jaanuar 2006, väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Austria Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 (teatavaks tehtud numbri K(2005) 5549 all)  ( 1 )

31

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

17.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 733/2006,

16. mai 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 17. mai 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. mai 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY

(1)   EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 16. mai 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

86,7

204

63,6

212

153,3

999

101,2

0707 00 05

052

124,3

628

155,5

999

139,9

0709 90 70

052

124,8

204

25,1

999

75,0

0805 10 20

204

35,5

212

64,4

220

36,9

400

20,3

448

50,4

624

49,1

999

42,8

0805 50 10

052

42,4

388

59,4

508

40,3

528

40,5

624

54,7

999

47,5

0808 10 80

388

85,2

400

118,4

404

110,0

508

78,0

512

81,6

524

61,2

528

95,6

720

85,0

804

109,7

999

91,6

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

17.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 734/2006,

16. mai 2006,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavatele juustudele antava eraladustusabi osas ladustamisperioodil 2006/2007

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 9 kohaselt võib eraladustusabi anda kaua säilivatele juustudele ning lamba- ja/või kitsepiimast valmistatud juustudele, mille valmimisaeg on vähemalt kuus kuud, kui nende juustude hinnasuundumused ja varud osutavad turu tõsisele tasakaalustamatusele, mida sesoonse ladustamise abil saaks ära hoida või vähendada.

(2)

Teatavate kaua säilivate juustude ning Pecorino Romano, Kefalo-Tyri ja Kasseri tootmise hooajalisest iseloomust tekkivaid raskusi süvendab tarbimise hooajalisus, mis on tootmisele vastupidine. Lisaks raskendab nende juustude valmimise episoodilisus eelmainitud hooajalisuse tagajärgi. Seetõttu tuleks sätestada hooajalise ladustamise kasutamine nende koguste puhul, mis vastavad suvise ja talvise toodangu erinevusele.

(3)

Sätestada tuleks abikõlblikud juustusordid ja maksimaalsed kogused, millele abi võib anda, samuti lepingute kestus, mis peaks peegeldama tegelikke turunõudmisi ning juustude säilivust.

(4)

Vajalik on täpsustada ladustamislepingu tingimused ja olulised sammud, mis võimaldavad lepinguga hõlmatud juustu eristamist ning kontrolli. Eraladustusabi suuruse arvestamisel tuleks võtta arvesse ladustamiskulusid ja tasakaalu säilitamise vajadust abi saava juustu ja muude turul müüdavate juustude vahel. Arvestades nimetatud asjaolusid ning olemasolevaid vahendeid, tuleks laopäeva kulude summasid ladustamiskulude puhul vähendada. Finantskulude summa peaks olema välja arvutatud 2,5 %lise intressi alusel. Kindlaksmääratud kulude puhul ei tohiks abimeetmetega enam kompenseerida muud kui igapäevaseid ladustamis- ja rahastamiskulusid, kuna ladustamine ei suurenda kindlaksmääratud lisakulusid, sest on osa nende juustude tavapärasest tootmisprotsessist.

(5)

Samuti tuleks kehtestada dokumenteerimist, aruandlust ning kontrollimissagedust ja kontrolli iseloomu käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad. Liikmesriikidel tuleks lubada nõuda lepinguosalistelt kontrollimiskulude katmist tervikuna või osaliselt.

(6)

Tuleks täpsustada, et ainult terved juustud on eraladustusabi kõlblikud.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Teema

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 9 kohaselt teatavate juustude eraladustusabi (edaspidi “abi”) andmise üksikasjalikud eeskirjad ladustamisperioodil 2006/2007.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   laopartii– vähemalt kahe tonni suurune juustukogus, mis on üht sorti ja mis on ladustamisse antud samal päeval samas laos;

b)   lepingulise ladustamise alguspäev– päev, mis järgneb lattu paigutamisele;

c)   lepingulise ladustamise viimane päev– päev, mis eelneb laost väljatoomisele;

d)   ladustamisperiood– ajavahemik, mille vältel juust võib käia eraviisilise ladustamise süsteemi alla, nii nagu on määratud lisas ja iga juustu kohta eraldi.

Artikkel 3

Abikõlblikud juustud

1.   Abi antakse teatavatele kaua säilivatele juustudele ning Pecorino Romano, Kefalo-Tyri ja Kasseri juustudele lisas määratletud tingimustel. Abikõlblikud on ainult terved juustud.

2.   Juustud peavad olema valmistatud ühendusesiseselt ja vastama järgmistele tingimustele:

a)

kandma kustumatute tähtedega märgist tootjaettevõtja ning valmistamise päeva ja kuu kohta; need tähised võivad moodustada koodi;

b)

olema rahuldavalt läbinud kvaliteedikontrolli, mis tagab, et juust pakub piisavaid garantiisid, mis lubab seda pärast laagerdumist liigitada lisas määratletud kategooriasse.

Artikkel 4

Ladustamisleping

1.   Juustude eraladustamisega seotud lepingud sõlmitakse selle liikmesriigi, kelle territooriumil juuste ladustatakse, sekkumisameti ning füüsiliste või juriidiliste isikute vahel, keda edaspidi nimetatakse “lepinguosalisteks”.

2.   Ladustamisleping koostatakse kirjalikult lepingu koostamise taotluse alusel.

Taotlus peab jõudma sekkumisasutusse hiljemalt 30 päeva jooksul alates kauba lattu saabumise kuupäevast ja see võib käsitleda ainult sellist juustupartiid, mille lattupaigutamine on lõpetatud. Sekkumisamet registreerib kirjalikult taotluse vastuvõtmise kuupäeva.

Kui sekkumisamet saab taotluse eespool nimetatud tähtajale järgneva 10 tööpäeva jooksul, võib ladustamislepingut veel sõlmida, kuid abisummat vähendatakse 30 %.

3.   Ladustamisleping koostatakse ühe või mitme laopartii kohta ja see sisaldab järgmisi sätteid:

a)

lepinguga hõlmatud juustude kogused;

b)

lepingu täitmise kuupäevad;

c)

abisumma suurus;

d)

ladude andmed.

4.   Ladustamislepingud sõlmitakse hiljemalt 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise taotluse registreerimisest.

5.   Kontrollmeetmed, eelkõige artiklis 7 osutatud, on esitatud sekkumisameti spetsifikaadis. Ladustamislepingu aluseks on nimetatud spetsifikaat.

Artikkel 5

Lattu paigutamine ja laost väljatoomine

1.   Lattu paigutamise ja laost väljatoomise ajavahemikud on toodud lisas.

2.   Laost väljatoomine toimub terve laopartii kaupa.

3.   Kui 60 esimese lepingulise ladustamispäeva jooksul ilmneb, et juustude kvaliteedi halvenemine on suurem kui säilitamise ajal tavaks, võivad lepinguosalised üks kord ühe laopartii kohta saada loa riknenud kogused oma kuludega välja vahetada.

Kui riknenud kogused avastatakse ladustamisperioodil või laost välja tuues toimunud kontrollimise ajal, siis need kogused abi ei saa. Lisaks ei tohi abikõlbliku partii ülejäänud osa kaaluda vähem kui kaks tonni.

Teist lõiku kohaldatakse samuti juhul, kui üks osa partiist tuuakse välja enne lõikes 1 osutatud ladustamisperioodi lõppu või enne artikli 8 lõikes 2 osutatud minimaalse ladustamisaja täitumist.

4.   Abisumma arvutamisel lõike 3 esimeses lõigus osutatud juhul arvestatakse lepinguliseks ladustamise alguspäevaks lepingulise ladustamise esimene päev.

Artikkel 6

Ladustamistingimused

1.   Liikmesriik tagab vastavuse kõikidele abikõlblikkuse tingimustele.

2.   Lepinguosaline või liikmesriigi nõudmisel või volitusel lao eest vastutav isik teeb kontrollimise eest vastutavale pädevale ametiasutusele kättesaadavaks kõik dokumendid, mis võimaldavad kindlaks teha, eriti eraviisilise ladustamise alla käivate toodete osas, järgmise teabe:

a)

omanik kauba lattu saabumise hetkel;

b)

juustude päritolu ja valmistamise kuupäev;

c)

lattu saabumise kuupäev;

d)

olemasolu laos ja lao aadress;

e)

laost väljatoomise kuupäev.

3.   Lepinguosaline või vajaduse korral lao eest vastutav isik peab iga lepingu kohta kättesaadavat laoarvestust, mis sisaldab järgmisi andmeid:

a)

eraviisilise ladustamise alla käivate toodete tuvastamine laopartii numbri järgi;

b)

lattu paigutamise ja laost väljatoomise kuupäevad;

c)

juustude arv ja nende kaal laopartiis;

d)

toodete asukoht laos.

4.   Ladustatud kaubad peavad olema hõlpsasti tuvastatavad, kergelt ligipääsetavad ja lepingu alusel eraldi märgistatud. Ladustamise alla kuuluvatele juustudele paigaldatakse eritähis.

Artikkel 7

Kontrollimised

1.   Lattu paigutamise ajal viib pädev ametiasutus läbi kontrolltoimingud tagamaks, et ladustatud kaubad on abikõlblikud, ja hoidmaks ära toodete võimalikku asendamist lepingulise ladustamise ajal.

2.   Pädev ametiasutus teeb ette teatamata pistelist kontrolli, et teha kindlaks toodete olemasolu laos. Saadud valim peab kajastama tervikut ja vastama vähemalt 10 %le üldisest lepingulisest kogusest, mis kuulub eraviisilise ladustamise abi alla.

Kontrollimine hõlmab peale artikli 6 lõikes 3 osutatud laoarvestuse ka toodete kaalu, omaduste ja tuvastamise füüsilist kontrollimist. Selline füüsiline kontrollimine peab hõlmama vähemalt 5 % etteteatamata kontrollimisele kuuluvast kogusest.

3.   Lepingulise ladustamise lõppedes kontrollib pädev ametiasutus toodete kohalolekut. Kuid kui tooted jäävad lattu ka pärast maksimaalse lepingulise ladustamise lõppemist, võib kontrolli läbi viia siis, kui tooted laost välja tuuakse.

Esimeses lõigus kirjeldatud kontrollimise puhul teatab lepinguosaline sellest pädevale ametiasutusele, märkides ära asjaomased laopartiid, vähemalt viis tööpäeva enne lepingulise ladustamise lõppu või laost väljatoomise algust, kui viimane toimub pärast lepingulise ladustamise lõppu.

Liikmesriik võib määrata lühema ajavahemiku kui teises lõigus osutatud viis tööpäeva.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt läbi viidud kontrollimise kohta tuleb koostada aruanne, milles märgitakse järgmised andmed:

a)

kontrollimise kuupäev;

b)

selle kestus;

c)

sooritatud toimingud.

Kontrollimise aruandele peavad alla kirjutama vastutav inspektor ja kaasallkirjastajana lepinguosaline või vajaduse korral lao eest vastutav isik ning see peab kuuluma maksete toimikusse.

5.   Kõrvalekallete puhul, mis hõlmavad 5 % või rohkem kontrollitud toodetest, laiendatakse kontrollimist suuremale valimile, mille määratleb pädev ametiasutus.

Liikmesriigid teavitavad sellistest juhtudest komisjoni nelja nädala jooksul.

6.   Liikmesriigid võivad ette näha, et kontrollimiskulud kannab täielikult või osaliselt lepinguosaline.

Artikkel 8

Ladustusabi

1.   Abisummad on määratud järgmiselt:

a)

0,10 eurot tonni kohta iga lepingujärgse ladustamispäeva eest laokuludeks;

b)

finantskuludeks iga lepingujärgse ladustamispäeva eest

i)

0,28 eurot tonni kohta kaua säilivate juustude puhul;

ii)

0,35 eurot tonni kohta Pecorino Romano juustu puhul;

iii)

0,49 eurot tonni kohta Kefalo-Tyri ja Kasseri juustude puhul.

2.   Abi ei anta, kui lepinguline ladustamine kestab vähem kui 60 päeva. Maksimaalselt antav abisumma ei või olla suurem 180 lepingulisele ladustamispäevale vastavast summast.

Kui lepinguosaline rikub artikli 7 lõike 3 teises või vajaduse korral kolmandas lõigus kirjeldatud tähtaega, vähendatakse abisummat 15 % ja seda makstakse ainult selle ajavahemiku eest, mille kohta lepinguosaline esitab pädevat ametiasutust rahuldava tõendi, et juustud jäid lepinguliselt ladustatuks.

3.   Abisumma makstakse välja lepingupoole taotluse alusel lepingulise ladustusaja lõpus 120 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest, tingimusel et artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrollimine on toimunud ja et abiraha saamise õiguse andvad tingimused on täidetud.

Kui aga abi saamise õigust käsitlev ametlik läbivaatamine on pooleli, ei tehta väljamakset enne vastava õiguse tunnustamist.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. mai 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)   EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

LISA

Juustuliigid

Abikõlblikud kogused

Juustu minimaalne vanus

Lattu paigutamise ajavahemik

Laost väljatoomise ajavahemik

Prantsuse kaua säilivad juustud:

—

kaitstud päritolunimetusega sordid Beaufort ja Comté

—

Emmental grand cru punane märgis

—

Emmental või Gruyère, A- või B-klass

16 000 t

10 päeva

1. juunist kuni 30. septembrini 2006

1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

Saksa kaua säilivad juustud:

“Markenkäse” või “Klasse fein” Emmentaler/Bergkäse

1 000 t

10 päeva

1. juunist kuni 30. septembrini 2006

1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

Iiri kaua säilivad juustud:

“Irish long-keeping cheese Emmental, special grade”

900 t

10 päeva

1. juunist kuni 30. septembrini 2006

1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

Austria kaua säilivad juustud:

1.

Güteklasse Emmentaler/Bergkäse/Alpkäse

1 700 t

10 päeva

1. juunist kuni 30. septembrini 2006

1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

Soome kaua säilivad juustud:

“I luokka”

1 700 t

10 päeva

1. juunist kuni 30. septembrini 2006

1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

Rootsi kaua säilivad juustud:

“Västerbotten/Prästost/Svecia/Grevé”

1 700 t

10 päeva

1. juunist kuni 30. septembrini 2006

1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

Poola kaua säilivad juustud:

“Podlaski/Piwny/Ementalski/Ser Corregio/Bursztyn/Wielkopolski”

3 000 t

10 päeva

1. juunist kuni 30. septembrini 2006

1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

Sloveenia kaua säilivad juustud:

“Ementalec/Zbrinc”

200 t

10 päeva

1. juunist kuni 30. septembrini 2006

1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

Leedu kaua säilivad juustud:

“Goja/Džiugas”

700 t

10 päeva

1. juunist kuni 30. septembrini 2006

1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

Läti kaua säilivad juustud:

“Rigamond, Ementāles tipa un Ekstra klases siers”

500 t

10 päeva

1. juunist kuni 30. septembrini 2006

1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

Ungari kaua säilivad juustud:

“Hajdú”

300 t

10 päeva

1. juunist kuni 30. septembrini 2006

1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

Pecorino Romano

19 000 t

90 päeva, valmistatud pärast 1. oktoobrit 2005

1. juunist kuni 31. detsembrini 2006

Enne 31. märtsi 2007

Kefalo-Tyri ja Kasser, mis on valmistatud lamba- või kitsepiimast või nende segust

2 500 t

90 päeva, valmistatud pärast 30. novembrit 2005

1. juunist kuni 30. novembrini 2006

Enne 31. märtsi 2007

17.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 735/2006,

16. mai 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2659/94, millega kehtestatakse Grana Padano, Parmigiano Reggiano ja Provolone juustude eraladustusabi andmise üksikasjalikud eeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2659/94 (2) artikli 6 lõikes 1 nähakse ette abisummad Grana Padano, Parmigiano-Reggiano ja Provolone juustude eraladustamiseks. Pidades silmas olemasolevaid rahalisi vahendeid ning võttes arvesse ladustamiskulude suundumusi ja turuhindade prognoositavaid muutusi, on vaja neid summasid muuta. Mis puutub püsikuludesse, siis kõnealusest abimeetmest ei kompenseerita enam muud kui igapäevaseid ladustamiskulusid ja rahalisi kulusid, kuna ladustamine, mis on osa nende juustude tootmise tavaprotsessist, ei tekita täiendavaid püsikulusid.

(2)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2659/94 vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2659/94 artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Juustu eraladustusabi summad on järgmised:

a)

0,10 eurot tonni kohta iga lepingujärgse ladustamise päeva eest laokuludeks;

b)

rahaliste kulude katteks iga lepingujärgse ladustamispäeva eest järgmiselt:

—

Grana Padano juustu puhul 0,38 eurot tonni kohta,

—

Parmigiano Reggiano juustu puhul 0,46 eurot tonni kohta,

—

Provolone juustu puhul 0,30 eurot tonni kohta.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. mai 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)   EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)   EÜT L 284, 1.11.1994, lk 26. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 826/2005 (ELT L 137, 31.5.2005, lk 15).

17.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 736/2006,

16. mai 2006,

Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist, (1) eriti selle artiklit 16,

pärast konsulteerimist määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 54 lõikes 1 osutatud komiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 12 lõike 2 punktis d on sätestatud nõue, et Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi “amet”) peab oma ülesannete täitmiseks teostama vajalikku kontrolli ja uurimist.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 16 lõikes 1 ja artikli 45 lõikes 1 on sätestatud nõue, et amet abistab komisjoni määruse ning selle rakenduseeskirjade täitmise järelevalves, korraldades liikmesriikide pädevate asutuste standardimiskontrolle.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 45 lõikes 4 on sätestatud, et kui liikmesriigi pädeva asutuse kontroll hõlmab ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrolli, peab amet kohaldama kõnealuse määruse artikli 46 sätteid.

(4)

Amet esitab komisjonile määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 45 kohaldamiseks teostatud kontrollide kohta aruande.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 16 lõikes 4 on sätestatud nõue, et komisjon näeb ette ameti töömeetodid standardimiskontrollide korraldamiseks.

(6)

Kõnealuste töömeetodite puhul tuleks arvesse võtta liikmesriikide õigussätteid ameti poolt läbiviidavates kontrollides osalevate liikmesriikide töötajate volituste ja vastutuse kohta.

(7)

Komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1702/2003 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad) (2) nähakse ette riiklike lennuametite võetavad meetmed kõnealuste eeskirjade rakendamisel.

(8)

Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2042/2003 (õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta) (3) nähakse ette riiklike lennuametite võetavad meetmed kõnealuste eeskirjade rakendamisel.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud töömeetodid ei piira komisjonile asutamislepinguga antud täidesaatvaid volitusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse töömeetodid liikmesriikide riiklike lennuametite standardimiskontrollide korraldamiseks määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 1 lõikes 1 loetletud valdkondades.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   kontroll– määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 16 lõikes 1 ja artiklis 45 osutatud standardimiskontroll, mida amet teostab, et jälgida kõnealuse määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldamist riiklike lennuametite poolt;

b)   riiklikud lennuametid– määruse (EÜ) nr 1592/2002 artiklis 45 osutatud liikmesriikide pädevad asutused;

c)   ameti volitatud töötajad– ametis töötavad isikud, keda amet volitab läbi viima liikmesriikide pädevate asutuste ja ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kontrolli selleks, et kontrollida määruse (EÜ) nr 1592/2002 kohaldamist kõnealuste asutuste poolt;

d)   liikmesriikide volitatud töötajad– liikmesriikide pädevates asutustes töötavad isikud või liikmesriikide pädevate asutuste volitatud isikud, kes abistavad ametit kontrolli läbiviimisel.

Artikkel 3

Kontrolli läbiviimise põhimõtted

1.   Selleks et hinnata määruse (EÜ) nr 1592/2002 nõuete ja rakenduseeskirjade täitmist, viib amet läbi riiklike lennuametite kontrolle, mille käigus uuritakse eriti määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa osa 21 ja määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa M osa, II lisa osa 145, III lisa osa 66 ja IV lisa osa 147 sätete täitmist kõnealuste asutuste poolt, ja teeb selle kohta aruande.

2.   Lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks võivad standardimiskontrollid hõlmata riikliku lennuameti järelevalve all olevate ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kontrolli.

3.   Standardimiskontrollid tuleb korraldada läbipaistval, tõhusal, ühtlustatud ja järjepideval viisil.

4.   Amet teostab standardimiskontrolle regulaarselt ja vajadusel pisteliselt.

5.   Käesolev määrus ei piira määruse (EÜ) nr 1592/2002 artiklite 11 ja 47 ning komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom kohaldamist. (4)

Artikkel 4

Teabevahetus

1.   Riiklikud lennuametid edastavad ametile tema nõudmisel kontrolli teostamiseks vajaliku teabe.

2.   Kui amet esitab teabenõude liikmesriigi lennuametile ja/või ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele, märgib ta selles nõude õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja.

Artikkel 5

Kontrollirühmade ja rühmajuhtide väljaõppe- ja kvalifikatsioonikriteeriumid

1.   Amet koostab koolitusprogrammid, et tagada oma töötajatele kui võimalikele ameti volitatud töötajatele ning liikmesriikide volitatud töötajatele riiklike lennuametite ja vajaduse korral ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kontrollimiseks vajalik kvalifikatsioon.

2.   Amet kehtestab kontrollirühmades osalevatele ameti töötajatele ja liikmesriikide töötajatele kvalifikatsioonikriteeriumid. Kõnealused kvalifikatsioonikriteeriumid hõlmavad auditeerimistehnika tundmist ja asjaomaseid kogemusi ning teoreetilisi teadmisi ja praktilisi kogemusi määruses (EÜ) nr 1592/2002 ning selle rakenduseeskirjas käsitletavate asjaomaste tehniliste küsimuste valdkondades.

3.   Rühmajuhtidel on märkimisväärne töökogemus määruse (EÜ) nr 1592/2002 ja selle rakenduseeskirjades käsitletud valdkondades ning vähemalt 5-aastane standardimisalane töökogemus inspektorite ja/või auditeerijatena. Nii rühma juhid kui ka liikmed saavad kehtivate standardimisnõuete ja -protseduuride alase väljaõppe. Rühma liikmetel on vähemalt 5-aastane praktiline kogemus kontrollitavates valdkondades ning nad tunnevad kvaliteedisüsteemi kontrolli põhimõtteid.

Artikkel 6

Kontrollirühmade koostamine

1.   Kontrolli teostavad ameti moodustatud rühmad. Igasse rühma kuulub juht ja vähemalt kaks liiget. Spetsiaalse kontrolli puhul võib amet kontrollirühma suurust kohandada. Rühma juhid on ameti volitatud töötajad. Rühma liikmed on ameti ja/või liikmesriigi volitatud töötajad.

2.   Ameti korraldatud asjakohase koolituse saanud liikmesriikide töötajad, kes vastavad artiklis 5 nimetatud kvalifikatsioonikriteeriumidele ja on võtnud osa riiklike lennuametite ja/või nende kontrolli all olevate ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kontrollidest, võivad saada oma riigisisestelt asutustelt lähetuse ameti juhitavates kontrollirühmades osalemiseks liikmesriikide volitatud töötajatena. Liikmesriikide volitatud töötajad ei võta osa pädeva asutuse kontrollist selles liikmesriigis, kust nad pärinevad.

3.   Amet tagab, et rühmade koostamisel ei teki huvide konflikti kontrollitavate riigiasutuste või ettevõtjate või ettevõtjate ühendustega. Liikmesriikide volitatud töötajatele annab huvide konflikti puudumise kohase tõendi neid lähetanud riiklik lennuamet.

4.   Liikmesriigid määravad riikliku koordinaatori, kes abistab ametit kontrolli kõikidel etappidel ja tagab koostöö kontrollirühmadega kogu kontrolli läbiviimise jooksul.

5.   Amet nõuab vajaliku aja jooksul enne kontrolli alustamist teavet riiklikelt lennuametitelt selle kohta, kas liikmesriigi volitatud töötajad on kontrolli korraldamiseks kättesaadavad. Kontrolli kavandamisel püüab amet tasakaalustada erinevate liikmesriikide volitatud töötajate osalemist.

6.   Kulud, mis artikli 9 lõike 1 punkti a kohaselt kaasnevad riikliku koordinaatori ning liikmesriikide volitatud töötajate osalemisega ameti korraldatud kontrollis ja uurimistes, katab amet kooskõlas ühenduse eeskirjadega ja olenemata ühenduse iga-aastasest eelarvemenetlusest.

Artikkel 7

Kontrolli läbiviimine ja aruandlus

Riikliku lennuameti ja vajaduse korral ettevõtja või ettevõtjate ühingu standardimiskontroll hõlmab järgmisi etappe:

a)

vähemalt kümne nädala pikkune ettevalmistav etapp enne kontrolli;

b)

külastusetapp;

c)

kontrollijärgne kaheteistkümne nädala pikkune aruandlusetapp;

d)

aruandlusejärgne kuni kuueteistkümne nädala pikkune järelevalveetapp,

e)

järelevalveetapile järgnev sulgemisetapp.

Artikkel 8

Ettevalmistusetapp

Ettevalmistaval etapil teeb amet järgmist:

a)

esitab vähemalt kümme nädalat enne kontrollkülastust riiklikule lennuametile teatise kontrolli kohta, kogub kontrollkülastuse ettevalmistamiseks vajalikku teavet, määrab kindlaks külastuse kava ja otsustab nii kontrollrühma koosseisu kui ka sellesse tehtavate võimalike muudatuste üle;

b)

edastab riiklikule lennuametile vähemalt kuus nädalat enne kontrollkülastust koos kontrolli käsitleva teatisega kontrollküsitluslehe, mille täidab kontrollitav riiklik lennuamet ning vajaduse korral ettevõtja või ettevõtjate ühendus, mida kontrollitakse riikliku lennuameti kontrolli käigus.

Artikkel 9

Külastusetapp

1.   Külastusetapil teeb amet järgmist:

a)

korraldab sissejuhatava ja kokkuvõtva kohtumise kontrollrühma ja kontrollitava riikliku lennuameti riikliku koordinaatori vahel kas riikliku lennuameti või ameti ruumides; nende kohtumiste teemaks on eelkõige kontrollkülastuse organisatsioonilised küsimused ja üldine korraldus;

b)

korraldab riikliku lennuameti peabüroo ja vajaduse korral piirkondlike büroode kohapealset kontrolli, samuti ava- ja lõpukoosolekuid; riiklike lennuametite kontroll võib hõlmata ka nende kontrolli all olevate ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kontrolle;

c)

küsitleb kontrollitava riikliku lennuameti töötajaid ning kontrollib dokumente, andmeid, meetmeid ja kõiki muid asjakohaseid materjale, kasutades käesoleva määruse artikli 18 kohaselt rakendatavaid mehhanisme ning tagades kontrolli läbipaistvuse ja järjepidevuse;

d)

esitab lõpukoosolekul kontrollitud riikliku lennuameti kohta esialgse aruande; aruanne peab sisaldama kontrolli ajal kontrollitava riikliku lennuameti esitatud märkusi (kui neid oli) ning nõuet riiklikule lennuametile koheste ja tõhusate parandavate meetmete võtmise kohta, et kõrvaldada kontrolli ajal avastatud oht turvalisusele;

e)

nõudma tõendite esitamist kontrollitava riikliku lennuameti võetud parandavate meetmete kohta punktis a viidatud kokkuvõtval kohtumisel.

2.   Amet võib sellel etapil lõikes 1 osutatud ülesandeid täites küsitleda füüsilisi või juriidilisi isikuid, et koguda uuritava küsimusega seotud teavet. Kui kõnealune küsitlus toimub ettevõtja ruumides, teatab amet sellest kaks nädalat varem selle liikmesriigi riiklikule lennuametile, mille territooriumil küsitlus toimub, samuti lennuametile, kes teostab järelevalvet kõnealuse ülesande üle. Kõnealuse liikmesriigi riikliku lennuameti taotluse korral võivad tema töötajad abistada ameti volitatud töötajaid küsitluse läbiviimisel.

Artikkel 10

Aruandlusetapp

Amet koostab aruandlusetapil üksikasjaliku lõpparuande kontrolli läbiviimise kohta, milles tuuakse välja kontrolli käigus tehtud tähelepanekud vastavalt käesoleva määruse artiklile 13. Aruanne peab sisaldama kontrollitava riikliku lennuameti esitatud märkusi (kui neid oli). Kontrolli lõpparuanne adresseeritakse kontrollitud riiklikule lennuametile, komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile. Komisjon võib aruande edastada kõikide liikmesriikide lennuametitele.

Kui esialgse aruandega nõutakse artikli 9 lõike 1 punktis d nimetatud kohest heastavate meetmete võtmist ja kui asjaomane riiklik lennuamet ei täida seda nõuet, peab lõplik kontrolliaruanne sisaldama tõendeid kõnealuse täitmatajätmise kohta.

Artikkel 11

Järelevalveetapp

Järelevalveetapil teeb amet järgmist:

a)

lepib kuueteistkümne nädala jooksul alates kõnealuse etapi algusest kontrollitava riikliku lennuametiga kokku tegevuskava suhtes, milles määratakse kindlaks heastavad meetmed ja nende rakendamiseks sobilik ajakava, et leida lahendus artikli 7 kohaselt tehtud tähelepanekute suhtes;

b)

jälgib kokkulepitud heastavate meetmete kulgemist; kontrollitav riiklik lennuamet teavitab ametit heastavate meetmete rakendamisest.

Artikkel 12

Sulgemisetapp

Sulgemisetapil teeb amet järgmist:

a)

kontrollib ja kiidab heaks tegevuskava järkjärgulise rakendamise; selleks teavitab kontrollitav riiklik lennuamet ametit heastavate meetmete rakendamisest;

b)

koostab aruande lõplike tähelepanekute kohta, kui kontrollitava riikliku lennuameti võetud meetmed on heaks kiidetud. See lõpparuanne adresseeritakse kontrollitud riiklikule lennuametile, asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile. Komisjon võib aruande edastada kõikide liikmesriikide lennuametitele.

Artikkel 13

Kontrolli tulemused

Määruse (EÜ) nr 1592/2002 nõuetele ja rakenduseeskirjadele vastavuse hindamiseks liigitatakse esialgse ja lõpparuande tähelepanekud järgmiselt:

a)

vastavad täielikult nõuetele;

b)

vastavad nõuetele, kuid soovitav on teha parandusi valdkondades [viide asjaomastele rakenduseeskirjadele] suurema tõhususe saavutamiseks;

c)

ei vasta nõuetele; esitatakse objektiivsed tõendid väiksemate puuduste kohta nõuete täitmisel valdkondades [viide asjaomastele rakenduseeskirjadele], kus võivad tekkida standardimisprobleemid;

d)

ei vasta nõuetele; esitatakse objektiivsed tõendid märkimisväärsete puuduste kohta nõuete täitmisel valdkondades [viide asjaomastele rakenduseeskirjadele], kus nõuetele mittevastavus toob lisaks standardimisprobleemidele kaasa ohu turvalisusele, kui puudusi kiiresti ei kõrvaldata;

e)

ei kohaldata;

f)

kinnitamata; kui riiklik lennuamet kohustub esitama vahetult kontrollkülastuse järel tõendid nõuetele vastavuse kohta, mis liigituvad teisiti kui punktide c või d alla, ning kui selline teave ei ole kättesaadav kontrolli läbiviimise ajal.

Artikkel 14

Juurdepääs kontrolliaruannetes sisalduvale teabele

Kui kontrolliaruannetes sisalduv teave hõlmab kolmanda riigi reguleeriva asutuse pädevusalas olevat ettevõtjat, kes kuulub määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 9 kohaselt ühenduse sõlmitud lepingu reguleerimisalasse, tehakse see teave kättesaadavaks kolmandale riigile kui asjakohase lepingu poolele kõnealuse lepingu kohaselt.

Artikkel 15

Kontrolliaruandele järgnevad meetmed

1.   Amet võib igal ajal või komisjoni nõudmisel viia läbi riikliku lennuameti ning vajadusel ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste spetsiaalse kontrolli, et hinnata heastavate meetmete rahuldavat kohaldamist. Sellisest kontrollist tuleb asjaomast riiklikku lennuametit teavitada kaks nädalat ette, kuid artiklitega 8–12 ette nähtud tähtajad ja protseduurid ei kehti, välja arvatud lõpparuande nõue.

2.   Kui aruandlusetapi lõpparuanne sisaldab artikli 13 punktide c, d või f kohaseid mittevastavusi, saadab amet kontrollitud liikmesriigi lennuametile nõudmise selgituste kohta ja/või nõudmise heastavate meetmete võtmise kohta maksimaalselt 2-nädalase tähtajaga artikli 13 punktide d ja f kohaste tulemuste puhul ja 10-nädalase tähtajaga artikli 13 punkti c kohaste tulemuste puhul.

3.   Kui kontrollitava liikmesriigi riikliku lennuameti edastatud selgitused ei rahulda ametit või kui vajaliku aja jooksul ei ole asjakohane asutus esitanud või kohaldanud rahuldavaid heastavaid meetmeid, saadab amet asjaomasele riiklikule lennuametile, komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile lisaaruande. Komisjon võib aruande edastada kõikide liikmesriikide lennuametitele.

4.   Pärast lõike 3 kohase aruande esitamist ja ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaldamist, võib komisjon käesoleva määruse artikli 13 punktide c ja d kohaste tulemuste puhul võtta alljärgnevaid meetmeid:

a)

esitada asjaomasele liikmesriigile märkusi või nõuda täpsemat selgitust kogu tulemuse või selle osa kohta;

b)

nõuda ametilt riiklike lennuametite suhtes mis tahes vajaliku kontrolli korraldamist, et jälgida heastavate meetmete kohaldamist, ning kõnealusest järelkontrollist tuleb vähemalt kaks nädalat ette teatada.

Artikkel 16

Spetsiaalne kontroll

Amet viib komisjoni nõudmisel läbi riikliku lennuameti spetsiaalse kontrolli, kui see on vajalik turvalisuse põhjustel. Sellisest kontrollist tuleb asjaomast riiklikku lennuametit teavitada kaks nädalat ette, kuid artiklitega 7–12 ette nähtud tähtajad ja protseduurid ei kehti, välja arvatud lõpparuande nõue.

Artikkel 17

Standardimiskontrolli kava ja aastaaruanne

Amet koostab iga-aastase kontrollikava kõikide määruse (EÜ) nr 1592/2002 rakenduseeskirjade reguleerimisalasse jäävate valdkondade kohta. Kõnealune iga-aastane kava edastatakse komisjonile ja ameti haldusnõukogule ameti töökava osana määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 24 lõike 2 punkti c kohaselt.

Enne iga aasta 1. märtsi esitab amet komisjonile aastaaruande, mis sisaldab eelmisel aastal tehtud standardimiskontrolli analüüsi.

Artikkel 18

Töökord

Amet kehtestab kõige hiljem kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumist talle käesoleva määruse artiklite 5–16 kohaselt usaldatud ülesannete täitmiseks sobiva töökorra.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. mai 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1)   EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003 (ELT L 243, 27.9.2003, lk 5).

(2)   ELT L 243, 27.9.2003, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 706/2006 (ELT L 122, 9.5.2006, lk 16).

(3)   ELT L 315, 28.11.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 707/2006 (ELT L 122, 9.5.2006, lk 17).

(4)   EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

17.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 737/2006,

16. mai 2006,

millega muudetakse teraviljasektori imporditollimakse alates 17. maist 2006

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teraviljasektori imporditollimaksud on kehtestatud Komisjoni määrusega (EÜ) nr 731/2006. (3)

(2)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et kui kohaldamise ajal erineb arvutatud keskmine imporditollimaks 5 euro võrra tonni kohta kindlaksmääratud tollimaksust, siis tuleb teha vastav kohandus. Selline erinevus on tekkinud. Seepärast tuleb määrusega (EÜ) nr 731/2006 kehtestatud imporditollimakse kohandada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 731/2006 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse I ja II lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 17. mail 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. mai 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY

(1)   ELT L 270, 29.9.2003, lk 78. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)   EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12).

(3)   ELT L 128, 16.5.2006, lk 5.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 17. maist 2006

CN-kood

Kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(EUR/t)

1001 10 00

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

19,13

1001 90 91

Pehme nisu seeme

0,00

ex 1001 90 99

Pehme nisu, kõrge kvaliteediga, v.a külviks

0,00

1002 00 00

Rukis

56,42

1005 10 90

Mais, külviks, v.a hübriidmais

60,00

1005 90 00

Mais, v.a külviks (2)

60,00

1007 00 90

Terasorgo, v.a hübriidkülviseeme

56,42

(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõige 4), võib importija taotleda imporditollimaksu vähendamist:

—

3 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, või

—

2 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Iirimaal, Ühendkuningriigis, Taanis, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda ühtset imporditollimaksu vähendamist 24 EUR/t kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

Imporditollimaksude arvutamisel kasutatavad tegurid

(15.5.2006)

1.   

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:

Börsinoteering

Minneapolis

Chicago

Minneapolis

Minneapolis

Minneapolis

Minneapolis

Toode (valguprotsent 12 % niiskusesisalduse juures)

HRS2

YC3

HAD2

keskmine kvaliteet (*1)

madal kvaliteet (*2)

US oder 2

Noteering (EUR/t)

140,18  (*3)

75,75

152,03

142,03

122,03

85,15

Lahe lisatasu (EUR/t)

—

9,75

—

 

 

—

Suure järvistu lisatasu (EUR/t)

23,04

—

—

 

 

—

2.   

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:

Last/veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam: 16,96 EUR/t; Suur järvistu–Rotterdam: 20,86 EUR/t.

3.   

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud subsiidiumid:

0,00  EUR/t (HRW2)

0,00  EUR/t (SRW2).

(*1)  Negatiivne lisatasu 10 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(*2)  Negatiivne lisatasu 30 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(*3)  Positiivne lisatasu 14 EUR/t kohta inkorporeeritud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

17.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/19

KOMISJONI OTSUS,

3. jaanuar 2006,

väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Rootsi Kuningriik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 5532 all)

(Ainult rootsikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/347/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 95 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

I.   FAKTID

1.   Ühenduse õigusaktid

(1)

Nõukogu 18. detsembri 1975. aasta direktiivis 76/116/EMÜ väetisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) on sätestatud nõuded, millele väetised peavad vastama, et neid saaks turule viia märkega “EÜ väetised”.

(2)

Direktiivi 76/116/EMÜ I lisas on sätestatud väetiseliigi nimetus ja asjakohased nõuded, nt nõuded koostise kohta, millele peavad vastama kõik EÜ-märkega väetised. Kõnealuses nimekirjas olevad EÜ-märkega väetised on jagatud kategooriatesse väetises sisalduvate peamiste toitainete, st lämmastiku, fosfori ja kaaliumi järgi.

(3)

Direktiivi 76/116/EMÜ artikliga 7 keelati liikmesriikidel väetiste koostise, identifitseerimise, märgistamise või pakendamisega seotud põhjustel keelata, piirata ja takistada käesoleva direktiivi sätetele vastavate EÜ-märkega väetiste turuleviimist.

(4)

Komisjon tegi oma 24. mai 2002. aasta otsusega 2002/399/EÜ väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Rootsi Kuningriik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4, (2) erandi direktiivist 76/116/EMÜ, kiites heaks Rootsi siseriiklikud õigusnormid, mis keelavad Rootsi territooriumil turustada väetisi, mis sisaldavad ühe tonni fosfori kohta üle 100 grammi kaadmiumi. Kõnealune erand kehtis 31. detsembrini 2005.

(5)

Muudetud direktiiv 76/116/EMÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta. (3)

(6)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 35 lõikes 2 on sätestatud, et erandeid direktiivi 76/116/EMÜ artiklist 7, mida komisjon teeb asutamislepingu artikli 95 lõike 6 alusel, käsitatakse eranditena määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklist 5, kusjuures mainitud erandid säilitavad ka edaspidi oma mõju, olenemata kõnealuse määruse jõustumisest.

(7)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 põhjenduse 15 kohaselt kavatseb komisjon uurida juhuslike kaadmiumilisandite sisaldust mineraalväetistes, teha vajaduse korral ettepaneku vastava määruse vastuvõtmise kohta ning esitada selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(8)

Praegu valmistatakse ette komisjoni ettepanekut väetiste kaadmiumisisalduse kohta.

2.   Rootsi ühinemine

(9)

Rootsi ühines Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995. Ühinemisaktis (4) on kehtestatud üleminekusätted kaadmiumi kasutamise ja turuleviimise kohta kõnealuses riigis. Ühinemisakti artikli 112 lõikes 1 on sätestatud, et vastavalt XII lisale ja selles sätestatud tingimusi arvestades ei kohaldata kõnealuses lisas osutatud sätteid Rootsi suhtes nelja aasta jooksul alates ühinemise kuupäevast. Ühinemisakti artiklis 112 ja XII lisa punktis 4 on sätestatud, et direktiivi 76/116/EMÜ artiklit 7 ei kohaldata väetiste kaadmiumisisalduse osas Rootsi suhtes enne 1. jaanuari 1999 ja direktiivi 76/116/EMÜ sätted vaadatakse vastavalt ühenduse menetlustele uuesti läbi 31. detsembriks 1998.

(10)

Ühinemisakti artiklis 2 on sätestatud, et “alates ühinemise kuupäevast on asutamislepingute sätted ja institutsioonide poolt enne ühinemist vastu võetud aktid uutele liikmesriikidele siduvad ja neid kohaldatakse nende riikide suhtes vastavalt kõnealustes lepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustele”. Ühinemisakti artiklis 168 on sätestatud, et “uued liikmesriigid jõustavad meetmed, mida on vaja, et nad võiksid alates ühinemise kuupäevast järgida EÜ asutamislepingu artikli 189 (nüüd artikkel 249) […] tähenduses direktiive ja otsuseid […], kui XIX lisa loetelus ega käesoleva akti muudes sätetes ei ole ette nähtud muud tähtaega”.

(11)

Järgnevalt muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/97/EÜ (5) direktiivi 76/116/EMÜ seoses kaadmiumi sisaldavate väetiste turustamisega Austrias, Soomes ja Rootsis. Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et Rootsi Kuningriik võib muu hulgas keelata oma territooriumil selliste väetiste turustamise, mille kaadmiumisisaldus ületab liitumise kuupäeval riigis kehtestatut, ning et kõnealune erand kehtib alates 1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 2001.

(12)

7. detsembril 2001 teatas Rootsi Kuningriik kehtivatest siseriiklikest õigusaktidest, mis kalduvad kõrvale direktiivist 76/116/EMÜ väetisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Pärast hoolikat kaalutlemist pikendati otsusega 2002/399/EÜ erandit direktiivist 76/116/EMÜ kuni 31. detsembrini 2005.

3.   Siseriiklikud õigusnormid

(13)

“Keemiatoodete määrus (käitlemine, import ja eksport)” (1998:944) (6) sisaldab sätteid, mis käsitlevad muu hulgas kaadmiumisisalduse piirtaset väetistes, sealhulgas EÜ-märkega väetistes. Määruse 3. jao lõikega 3 on ette nähtud, et väetisi, mis kuuluvad tollitariifi numbrite 25.10, 28.09, 28.35, 31.03 ja 31.05 alla ning mis sisaldavad rohkem kui 100 grammi kaadmiumi ühe tonni fosfori kohta, ei tohi müügiks pakkuda ega vastu võtta.

(14)

Väetiste maksimaalse lubatava kaadmiumisisaldusega seonduvad õigusnormid on olnud jõus alates 1985. aastast, mil võeti vastu “Kaadmiumimäärus” (1985:839). “Keemiatoodete määruses” (1998:944) kodifitseeritakse erinevad sätted, mis seonduvad keskkonnakaitsega, sealhulgas need, mis sisalduvad “Kaadmiumimääruses” (1985:839).

II.   MENETLUS

(15)

29. juunil 2005 teatas Rootsi Kuningriik oma kirjas komisjonile, et plaanib vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 alates 1. jaanuarist 2006 jätkata väetiste kaadmiumisisaldust käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist. Rootsi ametivõimud taotlevad pikendust praegu kehtivale erandile, mis kehtestati otsusega 2002/399/EÜ.

(16)

29. juulil 2005 teatas komisjon oma kirjas Rootsi ametivõimudele, et on nende artikli 95 lõike 4 alusel tehtud taotluse kätte saanud ning et taotluse kuuekuuline läbivaatamise periood vastavalt artikli 95 lõikele 6 algas 30. juunil 2005, taotluse kättesaamisele järgneval päeval.

(17)

10. augustil 2005 teatas komisjon oma kirjas teistele liikmesriikidele Rootsilt saadud taotlusest. Samuti avaldas komisjon teatise taotluse kohta Euroopa Liidu Teatajas, (7) et teavitada teisi huvitatud osapooli siseriiklikest meetmetest, mida Rootsi plaanib säilitada.

III.   HINDAMINE

1.   Vastuvõetavuse kaalumine

(18)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 4 on sätestatud, et kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 30 mainitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke õigusnorme, teavitab ta komisjoni kõnealustest õigusnormidest ja nende säilitamise põhjustest.

(19)

29. juunil 2005 Rootsi ametivõimude esitatud taotluse eesmärk on saada luba pikendada otsusega 2002/399/EÜ tehtud praegu kehtivat erandit ka perioodiks pärast 31. detsembrit 2005. Kõnealune otsus võimaldab Rootsil jätkata nende siseriiklike õigusnormide rakendamist, mis ei ole vastavuses määruses (EÜ) nr 2003/2003 sisalduvate sätetega EÜ-märkega väetiste koostise kohta.

(20)

Nagu juba eespool märgitud, keelustatakse määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikliga 5 liikmesriikide piirangud EÜ-märkega väetiste turustamisele nende koostise tõttu, ent koostist reguleerivates sätetes ei seata kaadmiumisisaldusele mingit piirtaset. See tähendab, et vastavalt määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklile 5 võib kõnealuse määruse nõuetele vastavaid EÜ-märkega väetisi turustada sõltumata nende kaadmiumisisaldusest.

(21)

Eelnevale toetudes on selge, et siseriiklikud õigusnormid, millest Rootsi on teatanud, seavad selliste EÜ-märkega väetiste turule lubamisele, mille kaadmiumisisaldus ületab 100 grammi ühe tonni fosfori kohta, suuremaid kitsendusi kui määruse (EÜ) nr 2003/2003 sätted.

(22)

Siseriiklikud õigusnormid, millest Rootsi ametivõimud on teatanud, on vastu võetud 1985. aastal, enne Rootsi ühinemist Euroopa Liiduga. Nagu eespool juba märgitud, sätestati ühinemisaktis üleminekumeetmed, mis võimaldasid Rootsil nelja aasta jooksul jätkata oma väetiste kaadmiumisisaldust sätestavate siseriiklike õigusnormide rakendamist direktiivi 76/116/EMÜ reguleerimisalas olevate toodete suhtes. Direktiivi 98/97/EÜ kohaselt tekkis Rootsil õigus eespool mainitud siseriiklike normide rakendamist jätkata kuni 31. detsembrini 2001. Otsusega 2002/399/EÜ pikendati kõnealust erandit detsembrini 2005.

(23)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 nõuete kohaselt, mida tõlgendatakse ühinemisakti artiklitele 2 ja 168 toetudes, teavitas Rootsi komisjoni nende enne Euroopa Liiduga ühinemist vastu võetud õigusnormide täpsest sõnastusest, mida Rootsi kavatseb säilitada, lisades taotlusele põhjendused, mis Rootsi arvates õigustavad kõnealuste sätete säilitamist.

(24)

Rootsi ametivõimud esitasid samad põhjendused, mida nad on juba varem esitanud ning mille põhjal tegi komisjon oma otsuses 2002/399/EÜ Rootsile erandi 31. detsembrini 2005. See tähtaeg anti eeldusel, et ühtlustatud õigusaktid on 2005. aasta lõpuks jõustunud. Kuigi sellealane töö käib, ei võeta ühenduse tasemel õigusakte vastu enne aasta lõppu.

(25)

29. juunil 2005 Rootsi esitatud taotluse eesmärk on saada luba määrusest (EÜ) nr 2003/2003 kõrvale kalduvate siseriiklike õigusnormide säilitamiseks ning seetõttu on taotlus vastuvõetav artikli 95 lõike 4 alusel, mida tõlgendatakse ühinemisakti artiklitele 2 ja 168 toetudes.

2.   Sisuline hindamine

(26)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 95 peab komisjon tagama, et kõik tingimused, mis annavad liikmesriigile võimaluse taotleda kõnealuses artiklis sätestatud erandit, on täidetud.

(27)

Komisjon peab eelkõige hindama, kas õigusnormid, millest liikmesriigid on teatanud, on õigustatud EÜ asutamislepingu artiklis 30 mainitud oluliste vajaduste tõttu või on need seotud keskkonna või töökeskkonna kaitsega.

(28)

Kui komisjon leiab, et siseriiklikud õigusnormid on õigustatud, peab ta vastavalt artikli 95 lõikele 6 lisaks veel kontrollima, kas kõnealused siseriiklikud õigusnormid on või ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning kas need on või ei ole takistuseks siseturu toimimisele.

(29)

Rootsi on oma taotlust põhjendanud inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise vajadusega. Väetistes sisalduvat kaadmiumi peetakse ohuks keskkonnale ja inimeste tervisele. Rootsi viitab oma taotluse põhjendamiseks Rootsis 2000. aasta oktoobris avaldatud kaadmiumi sisaldavate väetiste ohtlikkuse analüüsi sisaldava uuringu (8) järeldustele.

2.1.   Olulistel vajadustel rajanev põhjendus

(30)

Mis puudutab üldist teavet kaadmiumi kohta, siis võib käesoleval hetkel olemasolevate teadusuuringute andmete põhjal järeldada, et üldisel võivad kaadmiummetall ja – oksiid tekitada tervisele tõsiseid kahjustusi. Eelkõige kaadmiumoksiidi on liigitatud 2. kategooria kantserogeeniks, mutageeniks või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks aineks. Samuti on üldtuntud tõde, et väetistes sisalduv kaadmium on ülekaalukalt kõige olulisem allikas, kust kaadmium satub edasi pinnasesse ja toiduahelasse.

(31)

Mis puudutab väetistes sisalduvat kaadmiumi, siis võib Rootsis läbiviidud riskianalüüsi tulemusena saadud kõige olulisema teabe võtta kokku järgmiselt:

—

pinnavee osas väidetakse Rootsi riskianalüüsi aruandes, et “valitud PNEC (9) (arvutuslik mittetoimiv sisaldus) väärtus viitab sellele, et enamuses Lõuna-Rootsi jõgedes on teatav elustik juba kaadmiumikahjustuse saanud ehk riskitegurite suhtarv (10) on suurem kui üks. (11) Kui lubataks veelgi suuremat kaadmiumisisaldust väetistes, siis on oodata veelgi suuremat ohtu veekeskkonnale”,

—

pinnase osas väidetakse Rootsi riskianalüüsi aruandes, et “kasutades tavalisel Rootsi pinnasel saja aasta jooksul Rootsi väetist (PNEC 0,25 mg/kg) ei ole ette näha ökoloogilisi mõjutusi, kui kasvatatakse kartuleid ja nisu. Probleemid tekivad siis, kui kasvatatakse porgandeid, kuid see probleem on praegu ka nullilähedane. EÜ väetiste puhul tekib probleem igal juhul. Happeliste liivaste muldade puhul, milles on vähe savi ja orgaanilist ainest (PNEC 0,06 mg/kg), võib riski ennustada isegi juhul, kui kaadmiumisisaldus väetistes on null”.

(32)

On selge, et kõnealused järeldused kehtivad Rootsi pinnase ning samuti Rootsis valitsevate kliimatingimuste erilise olukorra suhtes.

(33)

Kokkuvõtlikult näitab Rootsis läbiviidud riskianalüüs, et kui lubada praegu lubatust kõrgema kaadmiumisisaldusega väetisi, siis viiks see järgmiste probleemide tekkeni:

—

kaadmiumisisalduse märkimisväärne suurenemine pinnases, millel omakorda oleks toksiline mõju pinnaseorganismidele. Ühtlasi võib ilmneda kaadmiumi vastuvõetamatult suur kontsentratsioon põllumajanduspiirkondade vooluveekogudes,

—

kaadmiumi märkimisväärselt suurenenud omastamine toidu kaudu. Ohutusvaru praeguse kaadmiumitaseme ja Maailma Terviseorganisatsiooni lubatud nädaladoosi taseme vahel on üliväike. Mõningate riskirühmade jaoks, näiteks madala vere rauasisaldusega naiste jaoks, puudub ohutusvaru täielikult. Seega võib toidu kaudu suure kaadmiumikoguse omastamine viia veelgi suurema arvu inimeste puhul neerude alatalitluseni ja osteoporoosi sagenemiseni.

(34)

Rootsi ametivõimude esitatud riskianalüüs on läbi viidud ühenduse tasandil kehtestatud menetluste ja metoodika alusel, mis peaks tagama saadud teabe usaldusväärsuse kõrge taseme.

(35)

Komisjon vaatas riskianalüüsis oleva teabe läbi juba otsuse 2002/399/EÜ väljatöötamise raames, mis võimaldas Rootsil säilitada oma siseriiklikke sätteid 31. detsembrini 2005.

(36)

2005. aastal ei esitanud Rootsi muid teaduslikke või tehnilisi andmeid. Akumulatsiooniprotsess on aeglane ja kolmeaastase perioodi jooksul ei jõua see märkimisväärselt muutuda. Seetõttu võib arvestada, et olukord on sarnane sellele, mis oli 2002. aastal.

(37)

Rootsi esitatud andmete paikapidavust kinnitab järgmine teaduslik baasmaterjal, mida kasutati väetiste kaadmiumisisaldust käsitlevat komisjoni ettepanekut ette valmistades:

—

toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee (SCTEE, (12) nüüdse nimetusega tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee – SCHER  (13) 24. septembril 2002 avaldatud arvamus, milles käsitletakse väetiste kasutamisest tingitud kaadmiumi akumuleerumist põllumajanduslikes muldades. Kõnealune arvamus toetus üheksa liikmesriigi riskihindamisaruannetele, milles käsitletakse vaid akumuleerumist, kuid mitte võimalikke ohte tervisele ja keskkonnale. Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee jõudis järeldusele, et pinnases kaadmiumi akumuleerumise ärahoidmiseks ei pea piirama kaadmiumi sisaldust väetistes,

—

2004. aasta septembrist pärineva üldise kaadmiumi ja kaadmiumoksiidi riskianalüüsi projekti lõppversioon, mis on tehtud vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93 (14) ning käsitleb kõiki kaadmiumi allikaid. Analüüsi projekt toetab toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee arvamust kaadmiumi pinnases akumuleerumise kohta. Kuigi projektis väidetakse, et ainuüksi väetistes sisalduv kaadmium ei ole üksinda piisav, et inimeste tervisele või keskkonnale tõsist ja vahetut riski tekitada, peab olema ettevaatlik, kuna riski inimeste tervisele ei saa kõikide kohalike ja piirkondlike olukordade puhul välistada, sest toidus sisalduva kaadmiumi kontsentratsioonid, toitumistavad ja toitumisalane olukord on väga erinevad.

Kaadmiumi ja kaadmiumoksiidi üldise riskianalüüsi lõpliku vormistamise viibimise tõttu ning samuti võimaliku järeltöö tõttu riski vähendamise meetmete osas on komisjoni ettepanek kaadmiumi kohta väetistes mõneti hilinenud.

(38)

Seetõttu leidis komisjon pärast teaduslike tõendusmaterjalide läbivaatamist Rootsi taotluse põhjal, et Rootsi ametivõimud on näidanud, et kaadmiumi sisaldavad väetised on ohtlikud keskkonnale ja inimeste tervisele, ning Rootsi ametivõimude poolt teatavaks tehtud siseriiklikud õigusnormid, mille eesmärk on viia Rootsi keskkonna kokkupuuted kaadmiumi sisaldavate väetistega miinimumini, on õigustatud.

2.2.   Meelevaldse diskrimineerimise puudumine

(39)

Artikli 95 lõige 6 kohustab komisjoni kindlaks tegema, et kavandatud meetmeid ei kasutata meelevaldse diskrimineerimise vahendina. Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele tähendab diskrimineerimise puudumine, et siseriiklikke kaubanduspiiranguid ei või kasutada nii, et see tekitaks teistest liikmesriikidest pärit kaupade diskrimineerimise.

(40)

Kavandatavad siseriiklikud õigusnormid on üldised ja kehtivad samaväärselt siseriiklike ja imporditud fosforipõhiste EÜ-märkega väetiste suhtes. Eeltoodu tulemusena puudub tõendusmaterjal, et kõnealuseid õigusnorme võib kasutada ühenduses tegutsevate ettevõtjate vahelise meelevaldse diskrimineerimise vahendina.

2.3.   Varjatud kaubanduspiirangu puudumine

(41)

Siseriiklikud meetmed, millega reguleeritakse EÜ-märkega väetiste koostist ja mis on piiravamad ühenduse direktiivi sätetest, kujutavad endast tavaliselt kaubanduspiirangut. Tooteid, mida võib ülejäänud ühenduses seaduslikult turule viia, ei tohi asjaomases liikmesriigis turule viia. Artikli 95 lõikes 6 sisalduva põhimõtte eesmärk on ära hoida lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele vastavate siseriiklike õigusnormide rakendamine valedel põhjustel, nii et need tegelikkuses kujutaksid endast majanduslikke meetmeid, mis võetakse kasutusele selleks, et tõkestada teistest liikmesriikidest pärit toodete importi, eesmärgiga kaudselt kaitsta kodumaist toodangut.

(42)

Nagu juba eespool tõestatud, on kaadmiumi sisaldavate väetiste kasutamine keskkonna ja inimeste tervise kaitsmise seisukohast murettekitav. Seetõttu tundub, et siseriiklike õigusaktide säilitamise eesmärk on keskkonna ja inimeste tervise kaitse ning mitte varjatud kaubanduspiirangute tekitamine.

2.4.   Takistuste puudumine siseturu toimimisele

(43)

Kõnealust tingimust ei või tõlgendada viisil, nagu keelaks see heaks kiita mis tahes siseriiklikku meedet, mis võib mõjutada siseturu rajamist. Tegelikult on iga siseriiklik meede, mis siseturu rajamiseks ja toimimiseks vastuvõetud ühtlustamismeetmest erineb, oma sisult suure tõenäosusega siseturgu mõjutav meede. Järelikult leiab komisjon, et EÜ asutamislepingu artiklis 95 sätestatud erandimenetluse kasuliku olemuse säilitamiseks peab siseturu toimimise takistamist artikli 95 lõike 6 raames mõistma kui mõju, mis on taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

(44)

Arvestades riske, mida kaadmiumi sisaldavate väetiste kasutamine Rootsi pinnases nii keskkonnale kui inimeste tervisele tekitab, ja võttes arvesse, et

—

nagu eespool on juba märgitud, võimaldati Rootsil ühinemisakti ja direktiiviga 98/97/EÜ jätkata väetistes kaadmiumisisaldust käsitlevate siseriiklike õigusnormide rakendamist, kuni lõpetatakse direktiivi 76/116/EMÜ läbivaatamine väetiste kaadmiumisisalduse seisukohalt,

—

otsusega 2002/399/EÜ lubati Rootsil, lähtudes Rootsi ametivõimude esitatud riskianalüüsist, säilitada oma siseriiklikud õigusnormid 31. detsembrini 2005,

—

komisjonis käimasolev töö väetiste kaadmiumisisalduse piirväärtuste ühtlustamiseks ühenduses ei anna põhjust uskuda, et vähem piirav meede tagaks tervise ja keskkonna piisava kaitse Rootsis. Riskianalüüs näitab, et Rootsi eriliste pinnase- ja kliimatingimuste tõttu on tarvis keskkonda kaitsta siseriikliku õigusnormiga, sest mõned piirkonnad on eelkõige oma pinnase happelise pH tõttu kaadmiumi kasutamise suhtes haavatavamad. Happelistes tingimustes suureneb kaadmiumi lahustuvus ja seetõttu suudavad põllukultuurid seda palju kergemini omastada,

leiab komisjon, et kõnealuses läbivaatusetapis puudub tõendusmaterjal, et siseriiklikud õigusaktid oleksid siseturu toimimisele ebaproportsionaalseks takistuseks, võrreldes taotletavate eesmärkidega.

2.5.   Ajapiirang

(45)

Periood, milleks erand tehakse, peab jätma komisjonile piisavalt aega selleks, et teha ettepanek ühenduse tasandil väetiste kaadmiumisisaldust käsitleva eelnõu vastuvõtmiseks, ning nõukogule ja Euroopa Parlamendile kõnealuse eelnõu vastuvõtmiseks. Vältimaks institutsioonidevahelise arutelu käigus tekkida võivate viivituste kaasmõju, peaksid käesoleva otsuse sätted kehtima, kuni ühtlustatud meede on Euroopa Liidu tasandil kohaldatav.

IV.   KOKKUVÕTE

(46)

Eelnevale toetudes võib teha järelduse, et Rootsi Kuningriigi 29. juunil 2005 esitatud taotlus siseriiklike õigusnormide säilitamiseks, mis seavad suuremaid piiranguid kui direktiivi 76/116/EMÜ sätted väetiste kaadmiumisisalduse kohta, on vastuvõetav.

(47)

Lisaks leiab komisjon, et kõnealused siseriiklikud õigusnormid

—

vastavad inimeste tervise ja keskkonna kaitse vajadustele,

—

on taotletavate eesmärkide osas proportsionaalsed,

—

ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid ning

—

ei kujuta endast varjatud piirangut liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

Seetõttu leiab komisjon, et kõnealuseid õigusnormid võib heaks kiita ja

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina määrusest (EÜ) nr 2003/2003 kiidetakse heaks Rootsi õigusnormid, mis keelavad Rootsi turule viia väetisi, mille kaadmiumisisaldus ületab 100 grammi ühe tonni fosfori kohta.

Erand kehtib, kuni ühtlustatud meetmed kaadmiumisisalduse kohta väetistes on ühenduse tasandil kohaldatavad.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsi Kuningriigile.

Brüssel, 3. jaanuar 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1)   EÜT L 24, 30.1.1976, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)   EÜT L 138, 28.5.2002, lk 24.

(3)   ELT L 304, 21.11.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2004 (ELT L 359, 4.12.2004, lk 25).

(4)   EÜT C 241, 29.8.1994, lk 41 ja lk 316.

(5)   EÜT L 18, 23.1.1999, lk 60.

(6)  Rootsi seaduskogu (SFS Svensk Förattningssamling), 14. juuli 1998.

(7)   ELT C 197, 12.8.2005, lk 6.

(8)  Rootsi riiklik keemiainspektsioon, Analüüs väetistes sisalduva kaadmiumi ohtlikkuse kohta tervisele ja keskkonnale Rootsis (Assessment of risks to health and the environment in Sweden from cadmium in fertilisers), 4. oktoober 2000.

(9)  PNEC: arvutuslik mittetoimiv sisaldus.

(10)  Need normid viitavad PEC/PNEC-le, kus PEC tähendab arvutussisaldust keskkonnas.

(11)  Ühest suurem PEC/PNEC suhe viitab kahjulikule mõjule.

(12)  Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee (Scientific Committee on Toxicity, Ecotoxicity and the Environment).

(13)  Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee (Scientific Committee on Health and Environmental Risks).

(14)   EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

17.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/25

KOMISJONI OTSUS,

3. jaanuar 2006,

väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Soome Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 5542 all)

(Ainult soome- ja rootsikeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/348/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 95 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

I.   FAKTID

1.   Ühenduse õigusaktid

(1)

Nõukogu 18. detsembri 1975. aasta direktiivis 76/116/EMÜ väetisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) on sätestatud nõuded, millele väetised peavad vastama, et neid saaks turule viia märkega “EÜ väetised”.

(2)

Direktiivi 76/116/EMÜ I lisas on sätestatud väetiseliikide nimetused ja asjakohased nõuded, nt nõuded koostise kohta, millele peavad vastama kõik EÜ-märkega väetised. Kõnealuses nimekirjas olevad EÜ-märkega väetised on jagatud kategooriatesse väetises sisalduvate peamiste toitainete, st lämmastiku, fosfori ja kaaliumi järgi.

(3)

Direktiivi 76/116/EMÜ artikliga 7 keelati liikmesriikidel väetiste koostise, identifitseerimise, märgistamise või pakendamisega seotud põhjustel keelata, piirata ja takistada käesoleva direktiivi sätetele vastavate EÜ-märkega väetiste turuleviimist.

(4)

Komisjon tegi oma 24. mai 2002. aasta otsusega 2002/398/EÜ väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Soome Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4, (2) erandi direktiivist 76/116/EMÜ, kiites heaks Soome siseriiklikud õigusnormid, mis keelavad Soome territooriumil turustada fosformineraalväetisi, mille kaadmiumisisaldus ületab 50 mg ühe kilogrammi fosfori kohta. Kõnealune erand kehtis 31. detsembrini 2005.

(5)

Muudetud direktiiv 76/116/EMÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta. (3)

(6)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 35 lõikes 2 sätestatakse, et erandeid direktiivi 76/116/EMÜ artiklist 7, mida komisjon teeb asutamislepingu artikli 95 lõike 6 alusel, käsitatakse eranditena määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklist 5, kusjuures mainitud erandid säilitavad ka edaspidi oma mõju, olenemata kõnealuse määruse jõustumisest.

(7)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 põhjenduse 15 kohaselt kavatseb komisjon uurida juhuslike kaadmiumilisandite sisaldust mineraalväetistes, teha vajaduse korral ettepaneku vastava määruse vastuvõtmise kohta ning esitada selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(8)

Praegu valmistatakse ette komisjoni ettepanekut väetiste kaadmiumisisalduse kohta.

2.   Soome ühinemine

(9)

Soome ühines Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995. Ühinemisaktis (4) on kehtestatud üleminekusätted kaadmiumi kasutamise ja turuleviimise kohta kõnealuses riigis. Ühinemisakti artikli 84 lõikes 1 on sätestatud, et vastavalt akti X lisale ja selles sätestatud tingimusi arvestades ei kohaldata Soome suhtes kõnealuses lisas osutatud sätteid. Artiklis 84 ja X lisa punktis 2 sätestatakse, et direktiivi 76/116/EMÜ artiklit 7 ei kohaldata väetiste kaadmiumisisalduse osas Soome suhtes enne 1. jaanuari 1999 ja direktiivi 76/116/EMÜ sätted vaadatakse vastavalt ühenduse menetlustele uuesti läbi 31. detsembriks 1998.

(10)

Ühinemisakti artiklis 2 sätestatakse, et “alates ühinemise kuupäevast on asutamislepingute sätted ja institutsioonide poolt enne ühinemist vastu võetud aktid uutele liikmesriikidele siduvad ja neid kohaldatakse nende riikide suhtes vastavalt kõnealustes lepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustele”. Ühinemisakti artikliga 168 on ette nähtud, et “uued liikmesriigid jõustavad meetmed, mida on vaja, et nad võiksid alates ühinemise kuupäevast järgida EÜ asutamislepingu artikli 189 (nüüd artikkel 249) […] tähenduses direktiive ja otsuseid […], kui XIX lisa loetelus ega käesoleva akti muudes sätetes ei ole ette nähtud muud tähtaega”.

(11)

Järgnevalt muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/97/EÜ (5) direktiivi 76/116/EMÜ seoses kaadmiumi sisaldavate väetiste turustamisega Austrias, Soomes ja Rootsis. Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et Soome Vabariik võib muu hulgas keelata oma territooriumil selliste väetiste turustamise, mille kaadmiumisisaldus ületab liitumise kuupäeval riigis kehtestatut, ning et kõnealune erand kehtib alates 1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 2001.

(12)

7. detsembril 2001 teatas Soome Vabariik kehtivatest siseriiklikest õigusaktidest, mis kalduvad kõrvale direktiivist 76/116/EMÜ väetisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Pärast hoolikat kaalutlemist pikendati otsusega 2002/398/EÜ erandit direktiivist 76/116/EMÜ kuni 31. detsembrini 2005.

3.   Siseriiklikud õigusnormid

(13)

Soome põllumajandus- ja metsandusministeeriumi 21. jaanuari 1994. aasta otsus nr 45/1994 väetiste kohta (6) kehtestab muu hulgas kaadmiumisisalduse piirtaseme väetistes, sealhulgas EÜ-märkega väetistes. Vastavalt 3. jaole on Soome Vabariigi territooriumil keelatud turustada fosformineraalväetisi, mille kaadmiumisisaldus ületab 50 mg ühe kilogrammi fosfori kohta.

II.   MENETLUS

(14)

7. juunil 2005 teatas Soome Vabariik oma kirjas komisjonile, et kavatseb vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 alates 1. jaanuarist 2006 jätkata väetiste kaadmiumisisaldust puudutavate siseriiklike õigusnormide kohaldamist. Soome ametivõimud taotlevad pikendust erandile, mis kehtestati otsusega 2002/398/EÜ.

(15)

30. juunil 2005 teatas komisjon oma kirjas Soome ametivõimudele, et on nende artikli 95 lõike 4 alusel tehtud taotluse kätte saanud ning et taotluse kuuekuuline läbivaatamisperiood vastavalt artikli 95 lõikele 6 algas 8. juunil 2005, taotluse kättesaamisele järgneval päeval.

(16)

10. augustil 2005 teatas komisjon kirjalikult Soome taotlusest teistele liikmesriikidele. Samuti avaldas komisjon taotluse kohta teatise Euroopa Liidu Teatajas, (7) et teavitada teisi huvitatud osapooli siseriiklikest meetmetest, mida Soome kavatseb säilitada.

III.   HINDAMINE

1.   Vastuvõetavuse kaalumine

(17)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 4 on sätestatud, et kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 30 osutatud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke õigusnorme, teavitab ta komisjoni kõnealustest õigusnormidest ja nende säilitamise põhjustest.

(18)

7. juunil 2005 Soome ametivõimude esitatud taotluse eesmärk on saada luba pikendada otsusega 2002/398/EÜ tehtud praegu kehtivat erandit ka perioodiks pärast 31. detsembrit 2005. Kõnealune otsus võimaldab Soomel jätkata nende siseriiklike õigusnormide rakendamist, mis ei ole vastavuses määruses (EÜ) nr 2003/2003 sisalduvate sätetega EÜ-märkega väetiste koostise kohta.

(19)

Nagu eespool juba märgitud, keelustatakse määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikliga 5 liikmesriikide piirangud EÜ-märkega väetiste turustamisele nende koostise tõttu, ent koostist reguleerivates sätetes ei seata kaadmiumisisaldusele mingit piirtaset. See tähendab, et vastavalt määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklile 5 võib kõnealuse määruse nõuetele vastavaid EÜ-märkega väetisi turustada, sõltumata nende kaadmiumisisaldusest.

(20)

Eelnevale toetudes on selge, et siseriiklikud õigusnormid, millest Soome on teatanud, seavad selliste EÜ-märkega fosformineraalväetiste turule lubamisele, mille kaadmiumisisaldus ületab 50 mg ühe kilogrammi fosfori kohta, suuremaid kitsendusi kui määruse (EÜ) nr 2003/2003 sätted.

(21)

Siseriiklikud õigusnormid, millest Soome ametivõimud on teatanud, on vastu võetud enne Soome ühinemist Euroopa Liiduga. Nagu eespool juba märgitud, sätestati ühinemisaktis üleminekumeetmed, mis võimaldasid Soomel nelja aasta jooksul jätkata oma väetiste kaadmiumisisaldust sätestavate siseriiklike õigusnormide rakendamist direktiivi 76/116/EMÜ reguleerimisalas olevate toodete suhtes. Direktiivi 98/97/EÜ kohaselt tekkis Soomel õigus eespool mainitud siseriiklike normide rakendamist jätkata kuni 31. detsembrini 2001. Otsusega 2002/398/EÜ pikendati kõnealust erandit detsembrini 2005.

(22)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 nõuete kohaselt, mida tõlgendatakse ühinemisakti artiklitele 2 ja 168 toetudes, teavitas Soome komisjoni nende enne Euroopa Liiduga ühinemist vastu võetud õigusnormide täpsest sõnastusest, mida Soome kavatseb säilitada, lisades taotlusele põhjendused, mis Soome arvates õigustavad kõnealuste sätete säilitamist.

(23)

Soome ametivõimud esitasid samad põhjendused, mida nad on juba varem esitanud ning mille põhjal komisjon tegi oma otsuses 2002/398/EÜ Soomele erandi 31. detsembrini 2005. See tähtaeg anti eeldusel, et ühtlustatud õigusaktid on 2005. aasta lõpuks jõustunud. Kuigi sellealane töö käib, ei võeta ühenduse tasemel õigusakte vastu enne aasta lõppu.

(24)

Soome 7. juunil 2005 esitatud taotluse eesmärk on saada luba määrusest (EÜ) nr 2003/2003 kõrvale kalduvate siseriiklike õigusnormide säilitamiseks ning seetõttu on taotlus vastuvõetav artikli 95 lõike 4 alusel, mida tõlgendatakse ühinemisakti artiklitele 2 ja 168 toetudes.

2.   Sisuline hindamine

(25)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 95 peab komisjon tagama, et kõik tingimused, mis annavad liikmesriigile võimaluse taotleda kõnealuses artiklis sätestatud erandit, on täidetud.

(26)

Komisjon peab eelkõige hindama, kas õigusnormid, millest liikmesriigid on teatanud, on õigustatud EÜ asutamislepingu artiklis 30 osutatud oluliste vajaduste tõttu või on need seotud keskkonna või töökeskkonna kaitsega.

(27)

Kui komisjon leiab, et siseriiklikud õigusnormid on õigustatud, peab ta vastavalt artikli 95 lõikele 6 lisaks veel kontrollima, kas kõnealused siseriiklikud õigusnormid on või ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning kas need on või ei ole takistuseks siseturu toimimisele.

(28)

Soome on oma taotlust põhjendanud inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise vajadusega. Väetistes sisalduvat kaadmiumi peetakse ohuks keskkonnale ja inimeste tervisele. Soome viitab oma taotluse põhjendamiseks kaadmiumi sisaldavate väetiste riskide hindamist sisaldava, Soomes 2000. aasta aprillis avaldatud uuringu (8) järeldustele.

2.1.   Olulistel vajadustel rajanev põhjendus

(29)

Mis puudutab üldist teavet kaadmiumi kohta, siis võib käesoleval hetkel olemasolevate teadusuuringute andmete põhjal järeldada, et üldisel võivad kaadmiummetall ja -oksiid tekitada tervisele tõsiseid kahjustusi. Eelkõige kaadmiumoksiidi on liigitatud 2. kategooria kantserogeeniks, mutageeniks või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks aineks. Samuti ollakse üldiselt seisukohal, et väetistes sisalduv kaadmium on ülekaalukalt kõige olulisem allikas, kust kaadmium satub edasi pinnasesse ja toiduahelasse.

(30)

Mis puudutab väetistes sisalduvat kaadmiumi, siis võib Soomes läbi viidud riskianalüüsi tulemusena saadud kõige olulisema teabe võtta kokku järgmiselt:

—

vee kohta väidetakse Soome riskianalüüsis, et “riski iseloomu analüüs näitab, et kõikide analüüsitud stsenaariumide puhul on nii praegu kui tulevikus olemas risk veekeskkonnale. Praktikas tähendab see, et mingit ohutusvaru ei ole ning aine kontsentratsiooni mis tahes suurenemine loodulikus foonis võib tähendada ohtu veekeskkonnale”,

—

pinnase kohta väidetakse Soome riskianalüüsis, et “olemasolevate andmete põhjal kujutab Soome põllumajandusliku pinnase kaadmiumisisaldus riski mullakeskkonnale. Sellele järeldusele võib jõuda, kasutades nii keskmisi ekstraheeritava kaadmiumi kontsentratsioone (9) kui ka 90 protsentiili väärtusi Soome viies põllumajanduspiirkonnas aastal 1987. Üksnes kõige põhjapoolsemas tsoonis on keskmist kontsentratsiooni kasutades saadud PEC/PNEC suhtarv (10) väiksem kui 1. Riskitegurid erinevates põllumajanduspiirkondades varieeruvad vahemikus 1,2 kuni 2,8”,

—

inimeste tervise suhtes väidetakse Soome riskianalüüsis, et “Soomes ei ole riskirühmade (raskeimad juhtumid) jaoks ohutusvaru prognoositavate uriinis sisalduvate tasemete ja kriitiliste tasemete vahel, mida on seostatud kaadmiumi kahjulike mõjudega tervisele”. Ühtlasi väidetakse Soome riskianalüüsi aruandes, et “kui Soomes kasutataks fosforväetisi, mille kaadmiumisisaldus on ühenduse keskmisel tasemel, siis tüüparvutuste kohaselt kasvaks kaadmiumi omastamine toidu kaudu saja aasta jooksul enam kui 40 %”.

(31)

On selge, et kõnealused järeldused on tehtud Soome konkreetseid mullastikutingimusi ning samuti Soomes valitsevaid kliimatingimusi arvestades.

(32)

Kokkuvõtlikult näitab Soomes läbi viidud riskianalüüs, et olemasolev kaadmiumisisaldus Soome põllumajanduslikus pinnases kujutab endast riski mullaorganismidele ja kaadmiumi leostumine põllumajanduslikust pinnasest tekitab ohtu veekeskkonnale. Soome väidab, et riskianalüüsis jõutakse järeldusele, et ka kaadmiumi praeguse kasutuse kogumahu juures on olemas oht kahjulike tervisemõjude tekkeks Soome elanikkonnale. Kuigi keskmine kaadmiumi omastamine toidu kaudu ei kujuta Soomes iseenesest ohtu, on siiski ohustatud mõned elanikkonnakihid, kuna nad omastavad seda suurtes kogustes toidu, suurenenud imendumise ja/või suitsetamise kaudu.

(33)

Soome ametivõimude esitatud riskianalüüs on läbi viidud ühenduse tasandil kehtestatud menetluste ja metoodika alusel, mis peaks tagama saadud teabe usaldusväärsuse kõrge taseme.

(34)

Komisjon vaatas riskianalüüsis oleva teabe läbi juba otsuse 2002/398/EÜ väljatöötamise raames, mis võimaldas Soomel säilitada oma siseriiklikke sätteid 31. detsembrini 2005.

(35)

2005. aastal ei esitanud Soome muid teaduslikke ega tehnilisi andmeid. Akumulatsiooniprotsess on aeglane ja kolmeaastase perioodi jooksul ei jõua see märkimisväärselt muutuda. Seetõttu võib arvestada, et olukord on sarnane sellele, mis oli 2002. aastal.

(36)

Soome esitatud andmete paikapidavust kinnitab järgmine teaduslik baasmaterjal, mida kasutati väetiste kaadmiumisisaldust käsitlevat komisjoni ettepanekut ette valmistades:

—

toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee (SCTEE, (11) nüüdse nimetusega tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee – SCHER (12)) 24. septembril 2002 avaldatud arvamus, milles käsitletakse väetiste kasutamisest tingitud kaadmiumi akumuleerumist põllumajanduslikes muldades. Kõnealune arvamus toetus üheksa liikmesriigi riskianalüüsiaruannetele, milles käsitletakse vaid akumuleerumist, kuid mitte võimalikke ohte tervisele ja keskkonnale. Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee jõudis järeldusele, et pinnases kaadmiumi akumuleerumise ärahoidmiseks ei pea piirama kaadmiumisisaldust väetistes,

—

2004. aasta septembrist pärineva üldise kaadmiumi ja kaadmiumoksiidi riskianalüüsi eelnõu lõppversioon, mis on koostatud vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93 (13) ning käsitleb kõiki kaadmiumi allikaid. Eelnõu toetab toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee arvamust kaadmiumi pinnases akumuleerumise kohta. Kuigi eelnõus väidetakse, et ainuüksi väetistes sisalduv kaadmium ei ole üksinda piisav, et inimeste tervisele või keskkonnale tõsist ja vahetut riski tekitada, peab olema ettevaatlik, kuna riski inimeste tervisele ei saa kõikide kohalike ja piirkondlike olukordade puhul välistada, sest toidus sisalduva kaadmiumi kontsentratsioonid, toitumistavad ja toitumisalane olukord on väga erinevad.

Kaadmiumi ja kaadmiumoksiidi üldise riskianalüüsi lõpliku vormistamise viibimise tõttu ning samuti võimaliku järeltöö tõttu riski vähendamise meetmete osas on komisjoni ettepanek kaadmiumi kohta väetistes mõneti hilinenud.

(37)

Seetõttu leidis komisjon pärast teaduslike tõendusmaterjalide läbivaatamist Soome taotluse põhjal, et Soome ametivõimud on näidanud, et kaadmiumi sisaldavad väetised on ohtlikud keskkonnale ja inimeste tervisele, ning Soome ametivõimude poolt teatavaks tehtud siseriiklikud õigusnormid, mille eesmärk on viia Soome keskkonna kokkupuuted kaadmiumi sisaldavate väetistega miinimumini, on õigustatud.

2.2.   Meelevaldse diskrimineerimise puudumine

(38)

Artikli 95 lõige 6 kohustab komisjoni kindlaks tegema, et kavandatud meetmeid ei kasutata meelevaldse diskrimineerimise vahendina. Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele tähendab diskrimineerimise puudumine, et siseriiklikke kaubanduspiiranguid ei või kasutada nii, et see tekitaks teistest liikmesriikidest pärit kaupade diskrimineerimise.

(39)

Kavandatavad siseriiklikud õigusnormid on üldised ja kehtivad samaväärselt siseriiklike ja imporditud fosforipõhiste EÜ-märkega väetiste suhtes. Eeltoodu tulemusena puudub tõendusmaterjal, et kõnealuseid õigusnorme võib kasutada ühenduses tegutsevate ettevõtjate vahelise meelevaldse diskrimineerimise vahendina.

2.3.   Varjatud kaubanduspiirangu puudumine

(40)

Siseriiklikud meetmed, millega reguleeritakse EÜ-märkega väetiste koostist ja mis on piiravamad ühenduse direktiivi sätetest, kujutavad endast tavaliselt kaubanduspiirangut. Tooteid, mida võib ülejäänud ühenduses seaduslikult turule viia, ei tohi asjaomases liikmesriigis turule viia. Artikli 95 lõikes 6 sisalduva põhimõtte eesmärk on ära hoida lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele vastavate siseriiklike õigusnormide rakendamine valedel põhjustel, nii et need tegelikkuses kujutaksid endast majanduslikke meetmeid, mis võetakse kasutusele selleks, et tõkestada teistest liikmesriikidest pärit toodete importi, eesmärgiga kaudselt kaitsta kodumaist toodangut.

(41)

Nagu juba eespool tõestatud, on kaadmiumi sisaldavate väetiste kasutamine keskkonna ja inimeste tervise kaitsmise seisukohast murettekitav. Seetõttu tundub, et siseriiklike õigusaktide säilitamise eesmärk on keskkonna ja inimeste tervise kaitse ning mitte varjatud kaubanduspiirangute tekitamine.

2.4.   Takistuste puudumine siseturu toimimisele

(42)

Kõnealust tingimust ei või tõlgendada viisil, nagu keelaks see heaks kiita mis tahes siseriiklikku meedet, mis võib mõjutada siseturu rajamist. Tegelikult on iga siseriiklik meede, mis siseturu rajamiseks ja toimimiseks vastuvõetud ühtlustamismeetmest erineb, oma sisult suure tõenäosusega siseturgu mõjutav meede. Järelikult leiab komisjon, et EÜ asutamislepingu artiklis 95 sätestatud erandimenetluse kasuliku olemuse säilitamiseks peab siseturu toimimise takistamist artikli 95 lõike 6 raames mõistma kui mõju, mis on taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

(43)

Arvestades riske, mida kaadmiumi sisaldavate väetiste kasutamine Soome pinnases nii keskkonnale kui inimeste tervisele tekitab, ja võttes arvesse, et

—

nagu eespool on juba märgitud, võimaldati Soomel ühinemisakti ja direktiiviga 98/97/EÜ jätkata väetiste kaadmiumisisaldust käsitlevate siseriiklike õigusnormide rakendamist, kuni lõpetatakse direktiivi 76/116/EMÜ läbivaatamine väetiste kaadmiumisisalduse seisukohalt,

—

otsusega 2002/398/EÜ lubati Soomel, lähtudes Soome ametivõimude esitatud riskianalüüsist, säilitada oma siseriiklikud õigusnormid 31. detsembrini 2005,

—

komisjonis käimasolev töö väetiste kaadmiumisisalduse piirtasemete ühtlustamiseks ühenduses ei anna põhjust uskuda, et vähem piirav meede tagaks tervise ja keskkonna piisava kaitse Soomes. Riskianalüüs näitab, et Soome eriliste pinnase- ja kliimatingimuste tõttu on tarvis keskkonda kaitsta siseriikliku õigusnormiga, sest mõned piirkonnad on eelkõige oma pinnase happelise pH tõttu kaadmiumi kasutamise suhtes haavatavamad. Happelistes tingimustes suureneb kaadmiumi lahustuvus ja seetõttu suudavad põllukultuurid seda palju kergemini omastada.

Komisjon leiab, et kõnealuses läbivaatusetapis puudub tõendusmaterjal, et siseriiklikud õigusaktid oleksid siseturu toimimisele ebaproportsionaalseks takistuseks, võrreldes taotletavate eesmärkidega.

2.5.   Ajapiirang

(44)

Periood, milleks erand tehakse, peab jätma komisjonile piisavalt aega selleks, et teha ettepanek ühenduse tasandil väetiste kaadmiumisisaldust käsitleva eelnõu vastuvõtmiseks, ning nõukogule ja Euroopa Parlamendile kõnealuse eelnõu vastuvõtmiseks. Vältimaks institutsioonidevahelise arutelu käigus tekkida võivate viivituste kaasmõju, peaksid käesoleva otsuse sätted kehtima seni, kuni ühtlustatud meede on Euroopa Liidu tasandil kohaldatav.

IV.   KOKKUVÕTE

(45)

Eelnevale toetudes võib teha järelduse, et Soome Vabariigi 7. juunil 2005 esitatud taotlus siseriiklike õigusnormide säilitamiseks, mis seavad suuremaid piiranguid kui direktiivi 76/116/EMÜ sätted väetiste kaadmiumisisalduse kohta, on vastuvõetav.

(46)

Lisaks leiab komisjon, et kõnealused siseriiklikud õigusnormid

—

vastavad inimeste tervise ja keskkonna kaitse vajadustele,

—

on taotletavate eesmärkide osas proportsionaalsed,

—

ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid ning

—

ei kujuta endast varjatud piirangut liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

Seetõttu leiab komisjon, et kõnealuseid õigusnormid võib heaks kiita, ja

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina määrusest (EÜ) nr 2003/2003 kiidetakse heaks Soome õigusnormid, mis keelavad Soome turule viia fosformineraalväetisi, mille kaadmiumisisaldus ületab 50 mg ühe kilogrammi fosfori kohta.

Erand kehtib seni, kuni ühtlustatud meetmed väetiste kaadmiumisisalduse kohta saavad ühenduse tasandil kohaldatavaks.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Soome Vabariigile.

Brüssel, 3. jaanuar 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1)   EÜT L 24, 30.1.1976, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)   EÜT L 138, 28.5.2002, lk 15.

(3)   ELT L 304, 21.11.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2004 (ELT L 359, 4.12.2004, lk 25).

(4)   EÜT C 241, 29.8.1994, lk 37 ja lk 308.

(5)   EÜT L 18, 23.1.1999, lk 60.

(6)  Soome seaduskogu (Suomen säädöskokoelma) nr 45/1994, 26. jaanuar 1994, lk 117.

(7)   ELT C 197, 12.8.2005, lk 4.

(8)  Soome põllumajandus- ja metsandusministeerium, Väetistes sisalduva kaadmiumi ohtlikkus inimese tervisele ja keskkonnale (Cadmium in fertilisers, risks to human health and the environment), aprill 2000.

(9)  Kaadmiumi kontsentratsioon, mida taimed võivad mullast omastada.

(10)  PEC = arvutussisaldus keskkonnas, PNEC = arvutuslik mittetoimiv sisaldus. PEC/PNEC suhe, mis on suurem kui 1, viitab kahjulikule mõjule.

(11)  Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee (Scientific Committee on Toxicity, Ecotoxicity and the Environment).

(12)  Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee (Scientific Committee on Health and Environmental Risks).

(13)   EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

17.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/31

KOMISJONI OTSUS,

3. jaanuar 2006,

väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Austria Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 5549 all)

(ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/349/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 95 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

I.   FAKTID

1.   Ühenduse õigusaktid

(1)

Nõukogu 18. detsembri 1975. aasta direktiivis 76/116/EMÜ väetisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1) on sätestatud nõuded, millele väetised peavad vastama, et neid saaks turule viia märkega “EÜ väetised”.

(2)

Direktiivi 76/116/EMÜ I lisas on sätestatud väetiseliigi nimetus ja vastavad nõuded, nt nõuded koostisele, millele peavad vastama kõik EÜ-märkega väetised. Kõnealuses nimekirjas olevad EÜ-märkega väetised on jagatud kategooriatesse väetises sisalduvate peamiste toitainete, st lämmastiku, fosfori ja kaaliumi järgi.

(3)

Direktiivi 76/116/EMÜ artikliga 7 keelati liikmesriikidel väetiste koostise, identifitseerimise, märgistamise või pakendamisega seotud põhjustel keelata, piirata ja takistada käesoleva direktiivi sätetele vastavate EÜ-märkega väetiste turuleviimist.

(4)

Komisjon tegi oma 15. mai 2002. aasta otsusega 2002/366/EÜ (väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Austria Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4) (2) erandi direktiivist 76/116/EMÜ, kiites heaks Austria siseriiklikud õigusnormid, mis keelavad Austria Vabariigi territooriumil turustada fosformineraalväetisi (mille P2O5-sisaldus on 5 % või rohkem), mille kaadmiumisisaldus ületab 75 mg ühe kg P2O5 kohta. Kõnealune erand kehtib 31. detsembrini 2005.

(5)

Muudetud direktiiv 76/116/EMÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta. (3)

(6)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 35 lõikes 2 on sätestatud, et erandeid direktiivi 76/116/EMÜ artiklist 7, mida komisjon teeb asutamislepingu artikli 95 lõike 6 alusel, käsitatakse eranditena määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklist 5, kusjuures mainitud erandid säilitavad ka edaspidi oma mõju, olenemata kõnealuse määruse jõustumisest.

(7)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 põhjenduse 15 kohaselt kavatseb komisjon uurida juhuslike kaadmiumilisandite sisaldust mineraalväetistes, teha vajaduse korral ettepaneku vastava määruse vastuvõtmiseks ning esitada selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(8)

Praegu valmistatakse ette komisjoni ettepanekut väetiste kaadmiumisisalduse kohta.

2.   Austria ühinemine

(9)

Austria ühines Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995. Ühinemisaktis (4) on kehtestatud üleminekusätted kaadmiumi kasutamise ja turuleviimise kohta kõnealuses riigis. Ühinemisakti artikli 69 lõikes 1 sätestatakse, et vastavalt VIII lisale ja selles sätestatud tingimusi arvestades ei kohaldata kõnealuses lisas osutatud sätteid Austria suhtes nelja aasta jooksul alates ühinemise kuupäevast. Artiklis 69 ja VIII lisa punktis 4 sätestatakse, et direktiivi 76/116/EMÜ artiklit 7 ei kohaldata väetiste kaadmiumisisalduse osas Austria suhtes enne 1. jaanuari 1999 ja direktiivi 76/116/EMÜ sätted vaadatakse vastavalt ühenduse menetlustele uuesti läbi 31. detsembriks 1998.

(10)

Ühinemisakti artiklis 2 on sätestatud, et “alates ühinemise kuupäevast on asutamislepingute sätted ja institutsioonide poolt enne ühinemist vastu võetud aktid uutele liikmesriikidele siduvad ja neid kohaldatakse nende riikide suhtes vastavalt kõnealustes lepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustele”. Ühinemisakti artiklis 168 on sätestatud, et “uued liikmesriigid jõustavad meetmed, mida on vaja, et nad võiksid alates ühinemise kuupäevast järgida EÜ asutamislepingu artikli 189 (nüüd artikkel 249) (…) tähenduses direktiive ja otsuseid (…), kui XIX lisa loetelus ega käesoleva akti muudes sätetes ei ole ette nähtud muud tähtaega”.

(11)

Järgnevalt muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/97/EÜ (5) direktiivi 76/116/EMÜ seoses kaadmiumi sisaldavate väetiste turustamisega Austrias, Soomes ja Rootsis. Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et Austria Vabariik võib muu hulgas keelata oma territooriumil selliste väetiste turustamise, mille kaadmiumisisaldus ületab liitumise kuupäeval riigis kehtestatut, ning et kõnealune erand kehtib alates 1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 2001.

(12)

16. novembril 2001 teatas Austria Vabariik kehtivatest siseriiklikest õigusaktidest, mis kalduvad kõrvale direktiivist 76/116/EMÜ väetisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Pärast hoolikat kaalutlemist pikendati otsusega 2002/366/EÜ erandit direktiivist 76/116/EMÜ kuni 31. detsembrini 2005.

3.   Siseriiklikud õigusnormid

(13)

Austria 2004. aasta määrus väetiste kohta (6) kehtestab muu hulgas kaadmiumisisalduse piirtaseme väetistes, sealhulgas EÜ-märkega väetistes. Vastavalt artikli 2 lõikele 4 koostoimes 2. lisa 2. jaoga on Austria Vabariigi territooriumil keelatud turustada fosformineraalväetisi (mille P2O5-sisaldus on 5 % või rohkem), mille kaadmiumisisaldus ületab 75 mg ühe kg P2O5 kohta.

(14)

Väetiste maksimaalse lubatava kaadmiumisisaldusega seonduvad õigusnormid on olnud jõus alates 1985. aastast, kui kehtestati piirtase 120 mg ühe kg P2O5 kohta. Austria sätestas praeguse piirtaseme (75 mg ühe kg P2O5 kohta) 1994. aasta määruses väetiste kohta, (7) mis tühistati 2004. aastal vastu võetud määrusega väetiste kohta, mille eesmärk oli viia seadusandlus vastavusse määrusega (EÜ) nr 2003/2003. Väetiste kaadmiumisisaldust puudutavaid sätteid ei muudetud.

II.   MENETLUS

(15)

14. juunil 2005 teatas Austria Vabariik oma kirjas komisjonile, et plaanib vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 alates 1. jaanuarist 2006 jätkata väetiste kaadmiumisisaldust puudutavate siseriiklike õigusnormide kohaldamist. Austria ametivõimud taotlevad pikendust erandile, mis kehtestati otsusega 2002/366/EÜ.

(16)

30. juunil 2005 teatas komisjon oma kirjas Austria ametivõimudele, et on nende artikli 95 lõike 4 alusel tehtud taotluse kätte saanud ning et taotluse kuuekuuline läbivaatamise periood vastavalt artikli 95 lõikele 6 algas 15. juunil 2005, taotluse kättesaamisele järgneval päeval.

(17)

10. augustil 2005 teatas komisjon oma kirjas teistele liikmesriikidele Austrialt saadud taotlusest. Samuti avaldas komisjon teatise taotluse kohta Euroopa Liidu Teatajas, (8) et teavitada teisi huvitatud osapooli siseriiklikest meetmetest, mida Austria plaanib säilitada.

III.   HINDAMINE

1.   Vastuvõetavuse kaalumine

(18)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 4 on sätestatud, et kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 30 mainitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke õigusnorme, teavitab ta komisjoni kõnealustest õigusnormidest ja nende säilitamise põhjustest.

(19)

7. juunil 2005 Austria ametivõimude esitatud taotluse eesmärk on saada luba pikendada otsusega 2002/366/EÜ tehtud praegu kehtivat erandit ka perioodiks pärast 31. detsembrit 2005. Kõnealune otsus võimaldab Austrial jätkata nende siseriiklike õigusnormide rakendamist, mis ei ole vastavuses määruses (EÜ) nr 2003/2003 sisalduvate sätetega EÜ-märkega väetiste koostise kohta.

(20)

Nagu juba eespool märgitud, keelustatakse määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikliga 5 liikmesriikide piirangud EÜ-märkega väetiste turustamisele nende koostise tõttu, ent koostist reguleerivates sätetes ei seata kaadmiumisisaldusele mingit piirtaset. See tähendab, et vastavalt määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklile 5 võib kõnealuse määruse nõuetele vastavaid EÜ-märkega väetisi turustada sõltumata nende kaadmiumisisaldusest.

(21)

Eelnevale toetudes on selge, et siseriiklikud õigusnormid, millest Austria on teatanud, seavad selliste EÜ-märkega fosformineraalväetiste turule lubamisele, mille kaadmiumisisaldus ületab 75 mg ühe kg P2O5 kohta, suuremaid kitsendusi kui määruse (EÜ) nr 2003/2003 sätted.

(22)

Siseriiklikud õigusnormid, millest Austria ametivõimud on teatanud, on vastu võetud enne Austria ühinemist Euroopa Liiduga. Nagu eespool juba märgitud, sätestati ühinemisaktis üleminekumeetmed, mis võimaldasid Austrial nelja aasta jooksul jätkata oma väetiste kaadmiumisisaldust sätestavate siseriiklike õigusnormide rakendamist direktiivi 76/116/EMÜ reguleerimisalas olevate toodete suhtes. Direktiivi 98/97/EÜ kohaselt tekkis Austrial õigus eespool mainitud siseriiklike normide rakendamist jätkata kuni 31. detsembrini 2001. Otsusega 2002/366/EÜ pikendati kõnealust erandit detsembrini 2005.

(23)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 nõuete kohaselt, mida tõlgendatakse ühinemisakti artiklitele 2 ja 168 toetudes, teavitas Austria komisjoni nende enne Euroopa Liiduga ühinemist vastu võetud õigusnormide täpsest sõnastusest, mida Austria kavatseb säilitada, lisades taotlusele põhjendused, mis Austria arvates õigustavad kõnealuste sätete säilitamist.

(24)

Austria ametivõimud esitasid samad põhjendused, mida nad on juba varem esitanud ning mille põhjal tegi komisjon oma otsuses 2002/366/EÜ Austriale erandi 31. detsembrini 2005. See tähtaeg anti eeldusel, et ühtlustatud õigusaktid on 2005. aasta lõpuks jõustunud. Kuigi sellealane töö käib, ei võeta ühenduse tasemel õigusakte vastu enne aasta lõppu.

(25)

14. juunil 2005 Austria esitatud taotluse eesmärk on saada luba määrusest (EÜ) nr 2003/2003 kõrvale kalduvate siseriiklike õigusnormide säilitamiseks ning seetõttu on taotlus vastuvõetav artikli 95 lõike 4 alusel, mida tõlgendatakse ühinemisakti artiklitele 2 ja 168 toetudes.

2.   Sisuline hindamine

(26)

EÜ asutamislepingu artikli 95 kohaselt peab komisjon tagama, et kõik tingimused, mis annavad liikmesriigile võimaluse taotleda kõnealuses artiklis sätestatud erandit, on täidetud.

(27)

Komisjon peab eelkõige hindama, kas õigusnormid, millest liikmesriigid on teatanud, on õigustatud EÜ asutamislepingu artiklis 30 mainitud oluliste vajaduste tõttu või on need seotud keskkonna või töökeskkonna kaitsega.

(28)

Kui komisjon leiab, et siseriiklikud õigusnormid on õigustatud, peab ta vastavalt artikli 95 lõikele 6 lisaks veel kontrollima, kas kõnealused siseriiklikud õigusnormid on või ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning kas need on või ei ole takistuseks siseturu toimimisele.

(29)

Austria on oma taotlust põhjendanud inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise vajadusega. Väetistes sisalduvat kaadmiumi peetakse ohuks keskkonnale ja inimeste tervisele. Austria viitab oma taotluse põhjendamiseks Austrias 2000. aasta oktoobris avaldatud kaadmiumi sisaldavate väetiste riskide hindamist sisaldava uuringu järeldustele. (9)

2.1.   Olulistel vajadustel rajanev põhjendus

(30)

Mis puudutab üldist teavet kaadmiumi kohta, siis võib praegu olemas olevate teadusuuringute andmete põhjal järeldada, et üldiselt võivad kaadmiummetall ja -oksiid tekitada tervisele tõsiseid kahjustusi. Eelkõige kaadmiumoksiidi on liigitatud 2. kategooria kantserogeeniks, mutageeniks või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks aineks. Samuti on üldtuntud tõde, et väetistes sisalduv kaadmium on ülekaalukalt kõige olulisem allikas, kust kaadmium satub edasi pinnasesse ja toiduahelasse.

(31)

Mis puudutab väetistes sisalduvat kaadmiumi, siis võib Austrias läbi viidud riskianalüüsi tulemusena saadud kõige olulisema teabe võtta kokku järgmiselt:

—

vee osas väidetakse aruandes, et “kui kasutatakse väetist, mis sisaldab keskmiselt 25 mg kaadmiumi ühe kg P2O5 kohta, ületatakse PNEC (10) -väärtust nii praegu kui ka saja aasta pärast”,

—

pinnase osas väidetakse aruandes, et “kui kasutatakse väetist, mis sisaldab keskmiselt 25 mg kaadmiumi ühe kg P2O5 kohta või 90 mg kaadmiumi ühe kg P2O5 kohta, ületatakse PNEC-väärtust nii praegu kui ka saja aasta pärast”.

(32)

On selge, et kõnealused järeldused kehtivad Austria pinnase ning samuti Austrias valitsevate kliimatingimuste erilise olukorra suhtes.

(33)

Kokkuvõtlikult näitab Austrias läbi viidud riskianalüüs, et olemasoleva teabe põhjal ületab Austrias mineraalväetiste kaadmiumi PEC-väärtus (arvutussisaldus keskkonnas) vee PNEC-väärtuse (11) (arvutuslik mittetoimiv sisaldus) enamikus kontrollitud piirkondades. Sama kehtib bioloogiliselt saadavaid väärtusi kasutades ka 5 % osas pinnasest Austria viiekümne kahes põllumajanduslikus piirkonnas. Austria ametivõimude arvates tähendab see, et ELi riskianalüüsi metoodika kohaselt on kõnealune aine muret tekitav ning lisameetmete võtmine on kohustuslik.

(34)

Austria ametivõimude esitatud riskianalüüs on läbi viidud ühenduse tasandil kehtestatud menetluste ja metoodika alusel, mis peaks tagama saadud teabe usaldusväärsuse kõrge taseme.

(35)

Komisjon vaatas riskianalüüsis oleva teabe läbi juba otsuse 2002/366/EÜ väljatöötamise raames, mis võimaldas Austrial säilitada oma siseriiklikke sätteid 31. detsembrini 2005.

(36)

2005. aastal ei esitanud Austria muid teaduslikke või tehnilisi andmeid. Akumulatsiooniprotsess on aeglane ja kolmeaastase perioodi jooksul ei jõua see märkimisväärselt muutuda. Seetõttu võib arvestada, et olukord on sarnane sellega, mis oli 2002. aastal.

(37)

Austria esitatud andmete paikapidavust kinnitab järgmine teaduslik baasmaterjal, mida kasutati väetiste kaadmiumisisaldust käsitlevat komisjoni ettepanekut ette valmistades:

—

toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee (SCTEE, (12) uus nimetus SCHER (13)) 24. septembril 2002 avaldatud arvamus, milles käsitletakse väetiste kasutamisest tingitud kaadmiumi akumuleerumist põllumajanduslikes muldades. Kõnealuses arvamuses toetuti üheksa liikmesriigi riskihindamisaruannetele, milles käsitletakse vaid akumuleerumist, kuid mitte võimalikke ohte tervisele ja keskkonnale. Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee jõudis järeldusele, et pinnases kaadmiumi akumuleerumise ärahoidmiseks ei pea piirama kaadmiumi sisaldust väetistes,

—

2004. aasta septembrist pärineva üldise kaadmiumi ja kaadmiumoksiidi riskianalüüsi projekti lõppversioon, mis on koostatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 793/93 (14) kohaselt ning käsitleb kõiki kaadmiumiallikaid. Analüüsi projekt toetab toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee arvamust kaadmiumi pinnases akumuleerumise kohta. Kuigi projektis väidetakse, et ainuüksi väetistes sisalduvast kaadmiumist ei piisa, et inimeste tervisele või keskkonnale tõsist ja vahetut riski tekitada, peab olema ettevaatlik, kuna riski inimeste tervisele ei saa kõikide kohalike ja piirkondlike olukordade puhul välistada, sest toidus sisalduva kaadmiumi kontsentratsioonid, inimeste toitumistavad ja toitumisalane olukord on väga erinevad.

Kaadmiumi ja kaadmiumoksiidi üldise riskianalüüsi lõpliku vormistamise viibimise tõttu ning samuti võimaliku järeltöö tõttu riski vähendamise meetmete osas on komisjoni ettepanek kaadmiumi kohta väetistes mõneti hilinenud.

(38)

Seetõttu leiab komisjon pärast teaduslike tõendusmaterjalide läbivaatamist Austria taotluse põhjal, et Austria ametivõimud on näidanud, et kaadmiumi sisaldavad väetised on ohtlikud keskkonnale ja inimeste tervisele, ning Austria ametivõimude poolt teatavaks tehtud siseriiklikud õigusnormid, mille eesmärk on viia Austria keskkonna kokkupuuted kaadmiumi sisaldavate väetistega miinimumini, on õigustatud.

2.2.   Meelevaldse diskrimineerimise puudumine

(39)

Artikli 95 lõige 6 kohustab komisjoni kindlaks tegema, et kavandatud meetmeid ei kasutata meelevaldse diskrimineerimise vahendina. Euroopa Kohtu otsuse kohaselt tähendab diskrimineerimise puudumine, et siseriiklikke kaubanduspiiranguid ei või kasutada nii, et see tekitaks teistest liikmesriikidest pärit kaupade diskrimineerimise.

(40)

Kavandatavad siseriiklikud õigusnormid on üldised ja kehtivad samaväärselt siseriiklike ja imporditud fosforipõhiste EÜ-märkega väetiste suhtes. Eeltoodu tulemusena puudub tõendusmaterjal, et kõnealuseid õigusnorme võib kasutada ühenduses tegutsevate ettevõtjate vahelise meelevaldse diskrimineerimise vahendina.

2.3.   Varjatud kaubanduspiirangu puudumine

(41)

Siseriiklikud meetmed, millega reguleeritakse EÜ-märkega väetiste koostist ja mis on piiravamad ühenduse direktiivi sätetest, kujutavad endast tavaliselt kaubanduspiirangut. Tooteid, mida võib ülejäänud ühenduses seaduslikult turule viia, ei tohi asjaomases liikmesriigis turule viia. Artikli 95 lõikes 6 sisalduva põhimõtte eesmärk on ära hoida lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele vastavate siseriiklike õigusnormide rakendamine valedel põhjustel, nii et need tegelikkuses kujutaksid endast majanduslikke meetmeid, mis võetakse kasutusele selleks, et tõkestada teistest liikmesriikidest pärit toodete importi eesmärgiga kaudselt kaitsta kodumaist toodangut.

(42)

Nagu juba eespool tõestatud, on kaadmiumi sisaldavate väetiste kasutamine keskkonna ja inimeste tervise kaitsmise seisukohast muret tekitav. Seetõttu tundub, et siseriiklike õigusaktide säilitamise eesmärk on keskkonna ja inimeste tervise kaitse, mitte varjatud kaubanduspiirangute tekitamine.

2.4.   Takistuste puudumine siseturu toimimisele

(43)

Kõnealust tingimust ei või tõlgendada viisil, nagu keelaks see heaks kiita mis tahes siseriiklikku meedet, mis võib mõjutada siseturu rajamist. Tegelikult on iga siseriiklik meede, mis siseturu rajamiseks ja toimimiseks vastuvõetud ühtlustamismeetmest erineb, oma sisult suure tõenäosusega siseturgu mõjutav meede. Järelikult leiab komisjon, et EÜ asutamislepingu artiklis 95 sätestatud erandimenetluse kasuliku olemuse säilitamiseks peab siseturu toimimise takistamist artikli 95 lõike 6 raames mõistma kui mõju, mis on taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

(44)

Arvestades riske, mida kaadmiumi sisaldavate väetiste kasutamine Austria pinnases nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele tekitab, ja võttes arvesse järgmist:

—

nagu eespool on juba märgitud, võimaldati Austrial ühinemisakti ja direktiiviga 98/97/EÜ jätkata väetiste kaadmiumisisaldust käsitlevate siseriiklike õigusnormide rakendamist, kuni lõpetatakse direktiivi 76/116/EMÜ läbivaatamine väetiste kaadmiumisisalduse seisukohalt,

—

otsusega 2002/366/EÜ lubati Austrial, lähtudes Austria ametivõimude esitatud riskianalüüsist, säilitada oma siseriiklikud õigusnormid 31. detsembrini 2005,

—

komisjonis käimas olev töö väetiste kaadmiumisisalduse piirväärtuste ühtlustamiseks ühenduses ei anna põhjust uskuda, et vähem piirav meede tagaks tervise ja keskkonna piisava kaitse Austrias. Riskianalüüs näitab, et Austria eriliste pinnase- ja kliimatingimuste tõttu on tarvis keskkonda kaitsta siseriikliku õigusnormiga, sest mõned piirkonnad on eelkõige oma pinnase happelise pH tõttu kaadmiumi kasutamise suhtes haavatavamad. Happelistes tingimustes suureneb kaadmiumi lahustuvus ja seetõttu suudavad põllukultuurid seda palju kergemini omastada.

Komisjon leiab, et kõnealuses läbivaatusetapis puudub tõendusmaterjal selle kohta, et siseriiklikud õigusaktid oleksid siseturu toimimisele ebaproportsionaalseks takistuseks, võrreldes taotletavate eesmärkidega.

2.5.   Ajapiirang

(45)

Periood, milleks erand tehakse, peab jätma komisjonile piisavalt aega selleks, et teha ettepanek ühenduse tasandil väetiste kaadmiumisisaldust käsitleva eelnõu vastuvõtmiseks, ning nõukogule ja Euroopa Parlamendile kõnealuse eelnõu vastuvõtmiseks. Vältimaks institutsioonidevahelise arutelu käigus tekkida võivate viivituste kaasmõju peaksid käesoleva otsuse sätted kehtima seni, kuni ühtlustatud meede on Euroopa Liidu tasandil kohaldatav.

IV.   KOKKUVÕTE

(46)

Eelnevale toetudes võib teha järelduse, et Austria Vabariigi 14. juunil 2005 esitatud taotlus selliste siseriiklike õigusnormide säilitamiseks, mis seavad suuremaid piiranguid kui direktiivi 76/116/EMÜ sätted väetiste kaadmiumisisalduse kohta, on vastuvõetav.

(47)

Lisaks leiab komisjon, et kõnealused siseriiklikud õigusnormid

—

vastavad inimeste tervise ja keskkonna kaitse vajadustele,

—

on taotletavate eesmärkide osas proportsionaalsed,

—

ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid ega

—

kujuta endast varjatud piirangut liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

Seetõttu leiab komisjon, et kõnealuseid õigusnormid võib heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina määrusest (EÜ) nr 2003/2003 kiidetakse heaks Austria õigusnormid, mis keelavad Austria turule viia fosformineraalväetisi (mille P2O5-sisaldus on 5 % või rohkem), mille kaadmiumisisaldus ületab 75 mg ühe kg P2O5 kohta.

Erand kehtib, kuni ühtlustatud meetmed väetiste kaadmiumisisalduse kohta on ühenduse tasandil kohaldatavad.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Austria Vabariigile.

Brüssel, 3. jaanuar 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1)   EÜT L 24, 30.1.1976, lk 21.

(2)   EÜT L 132, 17.5.2002, lk 65.

(3)   ELT L 304, 21.11.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2004 (ELT L 359, 4.12.2004, lk 25).

(4)   EÜT C 241, 29.8.1994, lk 35 ja lk 305.

(5)   EÜT L 18, 23.1.1999, lk 60.

(6)  Austria Vabariigi Ametlik Teataja nr 100/2004, II seeria, 27. veebruar 2004.

(7)  Austria Vabariigi Ametlik Teataja nr 1007/1994, 309. anne, 21. detsember 1994, lk 7235.

(8)   ELT C 197, 12.8.2005, lk 2.

(9)  Austria Föderaalne Keskkonnaamet, “A Risk assessment for cadmium in Austria based on the recommendations of ERM”, 10. oktoober 2000 (ERM – Environmental Resources Management – konsultant, kes arendas välja riskianalüüsi metoodika).

(10)  PNEC = arvutuslik mittetoimiv sisaldus.

(11)  See näitab, et need hakkavad mõjuma kahjustavalt.

(12)  Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee (Scientific Committee on Toxicity, Ecotoxicity and the Environment).

(13)  Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee (Scientific Committee on Health and Environmental Risks).

(14)   EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).