3.5.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 118/8

KOMISJONI OTSUS,

30. juuni 2004,

Itaalia teatatud kirjastustööstust puudutavate meetmete kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 2215 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/320/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduste asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles palunud huvitatud pooltel esitada oma arvamused (1) ning võttes arvesse nende arvamusi,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	19. detsembri 2002. aasta kirjades nr 15808 ja 15809, mis on registreeritud 31. detsembril 2002, teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3, eespool nimetatud meetmetest Itaalia kirjastussektoris tegutsevate ettevõtete toetamiseks.

(2)	Komisjon teatas 29. oktoobri 2003. aasta kirjas Itaaliale oma otsusest alustada kahe teatatud meetme suhtes kohtumenetlust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2.

(3)	Komisjoni otsus alustada kohtumenetlust avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon palus huvitatud pooltel esitada oma tähelepanekuid kõnealuste meetmete suhtes.

(4)	2. detsembri 2003. aasta kirjas palusid Itaalia ametiasutused komisjoni kohtumenetluse alustamise otsuse suhtes tähelepanekute esitamise tähtaja pikendamist, mille komisjon ka andis oma 10. detsembri 2003 aasta kirjas.

(5)	Itaalia ametiasutused esitasid oma tähelepanekud ja lisateabe 9. jaanuari 2004. aasta kirjas, mis on registreeritud 14. jaanuaril 2004.

(6)	Komisjon sai kätte huvitatud poolte tähelepanekud ja edastas need Itaalia ametiasutustele, andes neile võimaluse vastata; Itaalia ametiasutuste kommentaarid jõudsid komisjonini 3. märtsi 2004. aasta kirjaga, mis on registreeritud 4. märtsil 2004.

2. MEETMETE KIRJELDUS

(7)	Itaalia ametiasutuste teatatud kaks abimeedet käsitlevad vastavalt pangalaenude intressitoetuse vormis abi kirjastussektoris tegutsevatele ettevõtetele ja maksusoodustuse vormis abi kirjastustooteid väljaandvatele firmadele. (3)

2.1. Intressitoetuse meede

(8)

Esimene nimetatud toetuskava on reguleeritud 7. märtsi 2001. aasta seaduse nr 62 (“Uued kirjastamise ja kirjastustoodete normid ning 5. augusti 1981. aasta seaduse nr 416 muudatused”) artiklitega 4 kuni 7 (edaspidi seadus nr 62/2001) (4) ja Vabariigi Presidendi 30. mai 2002 määrusega nr 142 (“Määrus, mis puudutab maksusoodustusi kirjastussektoris tegutsevatele firmadele”, edaspidi “DPR nr 142/2002”). (5)

(9)

Abi seisneb krediidiasutuste poolt antud kümneaastaste laenude intressimaksete osamaksetes tehnilise ja majandusliku ümberkujundamise, varustuse ostmise, laiendamise ja moderniseerimise projektideks, eelkõige riistvara ja tarkvara infovõrgu arendamiseks seoses rahvusvaheliste telemaatiliste võrkude kasutusega jaotuse parandamiseks ning kutsealaste koolituste kuludeks.

(10)

Projekti võib toetada 90 % ulatuses selle kogumaksumusest. (6) Toetus on vastavuses amortisatsiooniplaani, mis on arvutatud vastavalt riigikassa poolt fikseeritud viitemäärale, ja maksmisele kuuluvate maksude vahega, mis on arvutatud sama amortisatsiooniplaani alusel, võttes aluseks poole antud määrast. Tegelikkuses, kasutades 5 % viitemäära, panustab riik umbes 13 %ga projekti kogumaksumusest, protsent, mis väheneks umbes 10 %ni, kui toetust taotletakse muudetud kujul.

(11)

Toetuse saajateks on ettevõtted, kes tegutsevad kogu kirjastamise tsüklis. (7) Eelkõige aga trükifirmad, kirjastused, trükikojad, paberkandjal või elektroonilisel infokandjal olevate päevalehtede, perioodikaväljaannete ja raamatute levitajad, raadio- ja televisiooniprogrammide edastajad; samuti firmad, kes tegelevad, kas siis ainult või peamiselt, kirjastustoodete turustamisega ja itaalia ajalehtede kirjastajad välismaal. Meede on mõeldud ettevõtetele, kellel on kontor ühes ELi liikmesriigis. Toetuse saajate arvatav hulk on 101 kuni 500.

(12)

Abimeetme ettenähtud kestus on kümme aastat. (8) Riigieelarvest toetuseks eraldatud summa aastateks 2001, 2002 ja 2003 küünib umbes 26,3 miljoni euroni, (9) millele lisatakse eelnevalt mitte kulutatud toetuste arvelt 50,8 miljonit eurot. Käesoleva meetme raames eraldatav toetus on kombineeritav üksnes abiga, mis on sätestatud järgnevalt kirjeldatud sama seaduse artiklis 8. (10)

(13)

Seaduse nr 62/2001 artiklitega 5, 6 ja 7 ette nähtud soodustused jaotatakse ühest ad hoc fondist, mida juhitakse ministrite nõukogu eesistumisel. (11) Toetust antakse kas automaatse menetluse (12) alusel või individuaalse hindamismenetluse kaudu. Automaatse menetluse puhul ei ületa projekti rahastamine ligikaudu 0,5 miljonit eurot (13) ja abikõlblik projekt peab olema lõpetatud kahe aasta jooksul alates toetuse määramisest. Suuremat rahastamist vajavate projektide puhul kohaldatakse individuaalset hindamisprotseduuri, mida teostab ad hoc komitee ministrite nõukogu eesistumisel. Kõnealuse meetme alusel antav toetus on piiratud umbes 15,5 miljoni euroga (14) ja sellise menetluse kohaselt hinnatud projektid peavad igal juhul vastama nõudele, et need tuleb kahe aasta jooksul täide viia. Kumbki menetlus nõuab muu hulgas ka üksikasjaliku informatsiooni ja dokumentatsiooni saatmist, mis tõestavad projekti olemasolu ja vajadust, toetuse saaja kõlblikkust, tegelike kulude tõendeid (15) ning pangalaenu lepingu koopiat. Käsitletav meede sisaldab lisaks veel ettekirjutusi ebaseaduslikult jaotatud toetuste tagasisaamiseks.

(14)	Kõnealuse meetme alusel antud toetuse eesmärk on teabe mitmekesisuse säilitamine Itaalia põhiseaduse artikli 21 tähenduses.

2.2. Toetus maksusoodustuse vormis

(15)

Teine teatatud meede on reguleeritud 7. märtsi 2001. aasta seaduse nr 62 artikliga 8 (“Uued kirjastamise ja kirjastustoodete normid ning 5. augusti 1981. aasta seaduse nr 416 muudatused”) ja nõukogu presidendi 6. juuni määrusega nr 143 (“Maksusoodustuse kord kirjastustooteid väljaandvatele ettevõtetele”, edaspidi “määrus nr 143/2002”).

(16)

Meetmega nähakse ette toetus kirjastussektoris tegevatele ettevõtetele riigi poolt antava maksusoodustustena, mida väljastatakse iga-aastase maksusoodustuse vormis viie üksteisele järgneva aasta jooksul ning see moodustab 15 % investeeringute kogumaksumusest. (16) Maksusoodustus arvestatakse maha maksekohustusest ja seda võib kanda üle nelja aasta jooksul.

(17)

Maksusoodustust kohaldatakse investeeringutel uutesse tootmisvahenditesse, mis on suunatud itaaliakeelsete kirjastusväljaannete (ajalehed, perioodikaväljaanded, ajakirjad, raamatud, samuti multimediaalsed kirjastustooted) tootmiseks. Samuti on lubatud investeeringud tehnilise ja majandusliku ümberkorralduse projektide raames seadmetesse, süsteemidesse ja patentidesse kõikides tootmistsükli faasides.

(18)

Meetme rakendamine piirdub enne 31. detsembrit 2004 teostatud investeeringutega. Kõik rahaeraldused riigi eelarvest terveks perioodiks ulatuvad umbes 102 miljoni euroni. (17) Kõnealuse meetme alusel antavad toetused on kombineeritavad üksnes nimetatud seaduse artiklites 4–7 osutatud toetustega. (18) Meede sisaldab sätteid projektide olemasolu ja teostatavuse kontrolliks, samuti ebaseaduslikult antud soodustuste tagasisaamiseks.

(19)

Maksusoodustust antakse kirjastusväljaandeid tootvatele ettevõtetele. (19) Kõnealuste mõiste alla kuuluvad trükifirmad, kirjastused, paberkandjal või elektroonilisel infokandjal olevate päevalehtede, perioodikaväljaannete ja raamatute trükikojad; raadio- ja televisiooniprogrammide edastajad ning itaalia ajalehtede kirjastajad välismaal. Meede on mõeldud ettevõtetele, kellel on kontor ühes ELi liikmesriigis. Toetuse saajate arvatav hulk on 101 kuni 500.

(20)	Kõnealuse meetme alusel antav toetus on mõeldud kultuuri edendamiseks ja teabe mitmekesisuse säilitamiseksvastavalt Itaalia põhiseaduse artiklile 21.

3. KOHTUMENETLUSE ALUSTAMISE PÕHJENDUSED

(21)	Kohtumenetluse alustamise otsuses järeldas komisjon, et toetuse kaks meedet kujutavad endast riigiabi vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 ja väljendas kahtlusi nii teatatud meetmete mõju kohta kaubandusele kui ka nende kokkusobivuse kohta ühisturuga.

(22)	Komisjon leidis lisaks sellele, et kohtumenetluse alustamine võimaldaks esitada teavet ja tähelepanekuid, et hajutada eespool nimetatud kahtlusi.

4. HUVITATUD POOLTE TÄHELEPANEKUD

(23)	Pärast kohtumenetluse alustamist saatsid erinevad huvitatud pooled oma tähelepanekud meetmete kohta. Järgnevad lõigud sisaldavad kokkuvõtet asjaomastest tähelepanekutest.

(24)

Euroopa Kirjastajate föderatsioon (FEP-FEE) teatas oma 18. detsembri 2003. aasta kirjas, et kõnealused meetmed ei ole vastuolus ühenduse õigusaktidega, kuna:

i)	kirjastamine, erinevalt mõnest teisest tööstuslikust tegevusest, on olulisel määral seotud keelega ja seega on ebatõenäoline, et kirjastamise toetamine riigi poolt mõjutaks piiriülest kaubandust Euroopa Liidus;

ii)	ettenähtud toetuste suurus on üsna tagasihoidlik;

iii)

toetused on mõeldud investeeringutele, mis on seotud spetsiifiliste keeleliste piirkondadega ning riigiabi saavad ainult itaaliakeelsed trükised. Riigiabi eesmärgiks on erainvesteeringute soodustamine, et tulla toime kirjastajate ja teiste samas valdkonnas tegutsevate ettevõtete vahelise siseriikliku konkurentsiga.

(25)

Portugali raamatukirjastajate assotsiatsioon (APEL) järeldas oma 19. detsembri 2003. aasta kirjas, et kõnealused abimeetmed ei ole vastuolus ühenduse õigusaktidega:

i)	samadel põhjustel, mida väljendas FEE ja

ii)	kuna toetatavad investeeringud ei ole suunatud ekspordile või tegevustele rahvusvahelises kontekstis.

(26)	Lisaks on komisjonile uurimise käigus enam kui kuu pärast kohtumenetluse alustamise teatise avaldamist saabunud kolmandatelt pooltelt järgnevad tähelepanekud.

(27)	Hispaania Kirjastajate föderatsioon (FGEE) väitis oma 8. jaanuari 2004. aasta kirjas, et kõnealused meetmed ei ole vastuolus ühenduse õigusaktidega samadel põhjustel, mille tõi välja Portugali raamatukirjastajate assotsiatsioon.

(28)

Euroopa Ajakirjanduskirjastajate assotsiatsioon (ENPA) arvas oma 12. jaanuari 2004. aasta kirjas, et kõnealused meetmed ei ole vastuolus ühenduse õigusaktidega, kuna:

i)	päevalehtede piiriülene kaubandus on tähtsusetu ja ei tekita konkurentsiprobleeme liikmesriikide vahel. See kehtib eriti piirkondlike päevalehtede kohta, mis levivad vaid rahvuslikul turul kindlates piirides. Konkurents selles sektoris jääb rahvusliku turu tasemele;

ii)

ajalehtede osakaal, mis müüakse välismaal seal elavatele kodanikele, kes soovivad ennast kursis hoida oma päritolumaal toimuvaga, on väga väike. Tarbijate suhteliselt piiratud arvu tõttu on ligipääs itaaliakeelsele teabeallikale ja tuttavale kaubamärgile nii keelelisest kui kultuurilisest vaatenurgast äärmiselt oluline ja seda teenust saavad pakkuda ainult itaalia kirjastajad;

iii)

selleks, et ajalehed oleksid jätkuvalt konkurentsivõimelised võrreldes teiste meediavormidega, nagu näiteks internet, vajab kõnealune tööstus kindlasti vahendeid, mida kahe kõnealuse meetme raames pakutakse. Juhul, kui asjaomast abi ei antaks, ohustaksid sellised järsud majanduslangused, nagu viimati registreeritud – mis kahjustas sügavalt enamikku Euroopa ajakirjandussektorist reklaamimüügi languse tõttu – olulisel määral siseriikliku tööstuse tulevikku.

(29)

Itaalia ajalehekirjastajate föderatsioon (FIEG) esitas oma 7. jaanuari 2004. aasta kirjas üksikasjaliku argumentatsiooni kinnitamaks väidet, mille järgi ei peaks kõnealuseid meetmeid vaatlema kui ühenduse õigusaktide rikkumist, kuna:

i)	need ei moodusta riigiabi;

ii)	kõnealused meetmed ei ole toetus tegevustele, mille puhul ei kohaldata piiriülest kaubandust ega konkurentsi liikmesriikide ja EMP vahel;

iii)	meetmed on sobivad ühisturuga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile d.

5. ITAALIA AMETIASUTUSTE TÄHELEPANEKUD

5.1. Tähelepanekud kohtumenetluse alustamise suhtes

(30)	Et hajutada kahtlusi, mida komisjon väljendas oma otsuses kohtumenetluse alustamise kohta, tõid Itaalia ametiasutused nende poolt toetatud väidetele kinnituseks lisaandmeid ja seletusi, mis puudutavad kõnealuste meetmete marginaalset mõju kaubandusele ja kokkusobivust sellega.

(31)

Itaalia ametiasutused väidavad, et toetusel kirjastussektorile on väga piiratud mõju ühendusesisesele kaubandusele, kuna itaaliakeelsete väljaannete levitamine väljaspool Itaalia siseriiklikku turgu on praktiliselt olematu. Eelkõige paluvad Itaalia ametiasutused toetudes oma analüüsidele nende üldprintsiipide tõlgendamist, mis on sõnastatud kohtuotsuses CELF, (20) samuti paluvad nad nende statistiliste andmete ja seletuste tõlgendamist, mis on toodud vastuses kohtumenetluse alustamisele.

(32)

CELF kohtuotsuses sõnastatud põhimõtete puhul seoses raamatutega, kinnitavad Itaalia ametiasutused, et need printsiibid peaksid olema kohaldatavad ka teistele kirjastustoodetele, võttes arvesse nende analoogset iseloomu ja asjaolu, et nende lugejate hulk, kes loevad itaaliakeelseid väljaandeid ELis, on isegi madalam kui prantusekeelseid väljaandeid lugevate inimeste hulk. Kaks põhimõtet, millele on osutatud:

i)	“Konkurents raamatusektoris (võib) igal juhul olla piiratud mõne keelelise või kultuurilise barjääriga ja järelikult peaksid mõjud ühendusesisesele kaubandusele olema piiratud”; (21)

ii)	“Euroopa trükikodade ja kirjastamise sektor on jätkuvalt rohkem rahvuslike turgude kõrvutamine kui Euroopa mõõdetesse integreeritud turg, mida näitab ekpordi madal käive selles sektoris. Ühenduses räägitavate keelte rohkus on lisabarjääriks sektori “euroopastumisel””. (22)

(33)

Itaalia ametiasutused esitasid oma väidete kinnituseks statistilisi andmeid Itaalia kirjastusturu olukorra ja väljaannete piiratud ühendusesisese kaubanduse kohta ning lisaselgitusi toetuste saajate kohta. Esitatud statistilistest andmetest järeldub eelkõige, et:

i)	viimase 20 aasta jooksul on itaaliakeelsete ajalehtede turgu iseloomustanud oluline tagasiminek, ehkki samal ajal on Itaalia tootmissüsteem palju muutunud. (23) Aastal 2003 vähenes igapäevaselt müüdud eksemplaride arv 1984. aasta tasemele;

ii)

keskmine igapäevane päevalehtede levik ja müüdud ekspemplaride arv 1 000 elaniku kohta Itaaias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Suurbritannias näitab, et Itaalia jääb kahtlemata alla teistele suurtele ELi liikmesriikidele, (24) ja võttes arvesse Itaalia sissetulekute taset elaniku kohta, jääb kirjastustoodete nõudlus potentsiaalselt saavutatavast tasemest madalamaks;

iii)	aastal 2001 oli Itaalia päevalehtede levik ELis võrdne 1,3 %ga kogutiraažist, see protsent langeb 0,8ni nädalalehtede ja igakuiste väljaannete sektoris;

iv)	komisjonile esitatud statistilised andmed näitavad, et aastatel 1996 kuni 2001 moodustas päevalehtede, nädalalehtede ja igakuiste väljaannete kogueksport (nii ELi siseselt kui väljaspool seda) 0,7 % kuni 2,5 % kogutiraažist;

kirjastuste poolt väljaantavate multimeediatoodete puhul esitasid Itaalia ametiasutused andmeid raamatute ja kirjastuste poolt välja antud multimeediatoodete ja -teenuste koguekpordi kohta nii ELi siseselt kui väljaspool seda aastal 2001, millest järeldub, et kogueksport ulatub 5 %ni kogu antud toodete müügihulgast. Vaatamata sellele, täpsustavad Itaalia ametiasutused, et eksport ELi moodustab vaid osa antud protsendist ja et cd-rom-id ja kirjastuse poolt pakutavad teenused, samuti kirjastuste poolt väljaantavad multimeediatooted, moodustavad vaid väga väikse osa nimetatud turuosast. Seepärast järeldavad Itaalia ametiasutused, et kirjastuste poolt väljaantavate multimeediatoodete levitamine ELis on väheoluline;

vi)	ajalehtede ja raamatute trükkimise kohta rõhutavad Itaalia ametiasutused, et tavaliselt trükitakse kirjastusväljaandeid levikualade läheduses, et vältida hilinemise tõttu kirjastustele tekkivaid kahjusid, ja võttes arvesse transpordikulude mõju toote hinnale;

vii)	trükifirmade puhul täheldasid Itaalia ametiasutused algselt, et rahvusvahelisele konkurentsile saab osutada ainult võõrkeelsete uudiste osas. Ainukene Itaalia ettevõte, mis toodab võõrkeelseid uudiseid, on agentuur ANSA, mille müügikäive selliste uudiste pealt ulatub 0,3 %ni tema kogukäibest;

viii)

võttes kokku kõnealuste meetmete piiratud mõju kaubandusele, osutavad Itaalia ametiasutused, et Itaalia ELi siseselt levitatavate kirjastustoodete turg hõivab vaevalt 0,3–0,5 % Euroopa turust.

(34)	Lähtudes ülaltoodud teabest ja vastavalt kohtuasja SIDE (25) kohtuotsuses sõnastatud põhimõtetele, väidavad Itaalia ametiasutused, et itaaliakeelseid kirjastustooteid tootvat turgu peaks vaatlema kui eriturgu. (26)

(35)

Rõhutades asjaolu, et nende arvamuse kohaselt peaks mõlemaid meetmeid vaatlema ühisturuga kokkusobivatena vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile d, osutavad Itaalia ametiasutused järgmisele:

i)	EÜ asutamislepingu artikli 151 lõikele 1, mis sätestab, et “Ühendus annab oma panuse kultuuride arengusse liikmesriikides, austades nende rahvuslikke ja regionaalseid erinevusi, tõstes samal ajal esile ühist kuluuripärandit”;

ii)

nõukogu 12. veebruari 2001. aasta resolutsioonile, mis puudutab raamatute hinna kindlaks määramisel rahvuslike süsteemide rakendamist (27) ja eelkõige nõukogu palvet komisjonile “võtta rakendamisel arvesse reegleid konkurentsi ja kaupade vaba liikumise osas, raamatu kultuurilist ja eripärast väärtust ning tema tähtsust kultuurilise erinevuse propageerimisel ning raamatuturu piiriülest mõõdet”. (28) Lisaks viidatakse veel ühele põhjendusele eespool nimetatud resolutsioonist, milles märgitakse, et “homogeensed keelelised piirkonnad moodustavad raamatutue levitamisel tähtsa ala ja lisavad raamatuturule piiriülese mõõtme, mida on vaja arvesse võtta”; (29)

iii)	nõukogu 14. veebruari 2002. aasta resolutsioonile, (30) mis puudutab keelelise erinevuse esile tõstmist keelte õppimisel Euroopa keelteaasta 2001 eesmärkide täideviimiseks;

iv)	Euroopa Liidu põhiõiguste harta (31) artiklile 22, mis kinnitab taas põhimõtet, mille järgi Euroopa Liit austab kultuurilist, religioosset ja keelelist erinevust liikmesriikides;

v)	Itaalia põhiseaduse artiklile 21, mis tagab õiguse sõnavabadusele ja mitmekesisusele, mida mõistetakse kui demokraatlikke põhivabadusi; Itaalia ametiasutused teatavad, et kirjastustooted on üks vahend selle õiguse rakendamiseks; (32)

vi)	Maastrichti lepingule, milles on sätestatud kultuuri käsitlev erand vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile d, selleks et ületada artikli 87 lõike 3 punkti c kohaldamisel kitsendusi seoses kultuurisektori soodustustega.

(36)

Kokkuvõttes märgivad Itaalia ametiasutused, et käesoleva kohtumenetluse raames ning võttes arvesse kirjastusturu täielikku eripärasust, on vajalik avalikkuse sekkumine, et peatada hästi väljakujunenud kirjastustoodete leviku kahanemistrend siseturul ja itaalia keele piiratud levik ELi tasemel ning et komisjon võiks järeldada, et keelelise eripära maksimaalne väärtustamine on üks võtmefaktoreid, millel põhineb artikli 87 lõike 3 punktis d osutatud kultuuriline erand. Seepärast peaks kõnealuseid meetmeid, mis toetavad itaaliakeelsete kirjastustoodete levikut rahvuslikul turul, vaatlema kui ühisturuga kokkusobivaid meetmeid

5.2. Huvitatud poolte kommentaarid esitatud tähelepanekutele

(37)

Itaalia ametiasutused edastasid oma 24. veebruari 2004. aasta kirjas oma kommentaarid huvitatud poolte tähelepanekute kohta kohtumenetluse alustamise suhtes. Itaalia ametiasutused rõhutavad kommentaaride üldist kooskõla nende oma hinnanguga kõnealuste meetmete mõju kohta kaubandusele ja sellega sobivuse kohta. Nende peamised kommentaarid võib kokku võtta järgneva nelja märkusega:

i)	komisjoni vastavasisulise kutse järgselt, saatsid oma tähelepanekud viis käesolevas otsuse 4. osas nimetatud osapoolt, kes esindavad 15 liikmesriigi ning Küprose, Horvaatia Vabariigi, Leedu, Norra ja Sloveenia raamatute ja ajalehtede kirjastajaid;

ii)	huvitatud pooltelt saadud tähelepanekud on kooskõlas Itaalia esitatud kommentaaridega ELi konkurentsiõiguse mitterikkumise kohta;

iii)	nagu on rõhutanud ENPA, on perioodikaväljaannete turg peamiselt siseriiklik turg ja meetme proportsionaalsuse põhimõtet on täidetud, kuna kirjastustoodete turg ei ole oma struktuuri tõttu võimeline tekitama märkimisväärseid moonutusi piiriüleses kaubanduses;

iv)	nagu on teatanud FGEE, on kõnealuste toetuste hulk piiratud. Lisaks on abimeetmetel vähene mõju kaubandusele liikmesriikide vahel, kuna majanduslik tegevus keskendub keeleliselt homogeensetele aladele, mille puhul piiriülene kaubandus on piiratud.

6. MEETMETE HINDAMINE

6.1. Riigiabi olemasolu

(38)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 “on ühisturuga kokkusobimatud, ükskõik millisel kujul riigi poolt või läbi riiklike ressursside antud abid, mis, soosides kindlaid ettevõtteid või kindlaid tooteid, moonutavad või ähvardavad moonutada konkurentsi, juhul kui need abid mõjutavad kaubandust liikmesriikide vahel”.

6.1.1. Riiklikud ressursid, mis soosivad teatud ettevõtteid/majandustegevusi

(39)

Komisjon märgib, et ressursid, mille abil rahastatakse mõlemat teavitatud toetuse meedet, pärinevad keskvalitsuse eelarvest ja neid võib seetõttu lugeda riiklikeks vahenditeks. Lisaks soosivad kõnealused meetmed vastavalt oma definitsioonile spetsiifilisi majandussektoreid, eelkõige kirjastussektorit, milles toetuse saajad arendavad majandustegevust ja neid võib käsitada kui ettevõtteid vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1.

6.1.2. Selektiivsus

(40)	Mõlemad teavitatud meetmed on selektiivsed, kuna nad on mõeldud vastavalt kirjastustööstuses tegutsevatele ettevõtetele ja kirjastustooteid tootvatele ettevõtetele. Seega pakuvad mõlemad meetmed sektoriaalset abi.

6.1.3. Majanduslik eelis

(41)	Kaks teavitatud meedet annavad toetuse saajatele majandusliku eelise.

(42)	Esimese meetme korral saavad toetuse saajad toetust spetsiifilistele projektidele antud pangalaenude intresside maksmiseks, mis vähendab tõhusalt toetust saavate ettevõtete finantseerimiskulusid.

(43)	Teise meetme korral kohaldatakse abikõlblike ettevõttete puhul fiskaalset eelist, mida antakse maksusoodustusena investeeringutele, leevendades seega toetuse saajatel maksekoormust, mida nad tavaliselt peaksid kandma. (33)

6.1.4. Mõju ühendusesisesele kaubandusele ja konkurentsi moonutamine

(44)

Komisjon märgib, et konkurentsireegleid rakendatakse üldiselt kõikide majandustegevuste suhtes, mis toovad kaasa kaubandussuhted liikmesriikide vahel ja et kirjastustoodete tootmist võib vaadelda kui majandustegevust. Tuleb määrata kindlaks, kas toetus antud tegevusele mõjutab kas tegelikult või potentsiaalselt liikmesriikide vahelist kaubandust, võttes arvesse itaaliakeelsete kirjastustoodete turu tõendatud rahvuslikku ja siseriiklikku loomust. Tuleb tähele panna, et kirjastusturg hõlmab ka autoriõiguste, reklaami, trükkimise ja levitamise turgu. Toetus ühele kirjastajale võib mõjutada mõnda nendest tegevustest.

(45)

Lisaks sellele märgib komisjon Itaalia ametiasutuste esitatud teabe põhjal, et liikmesriikide vahel eksisteerib kõnealuste meetmetega seotud kirjastustoodete kaubandus. (34) Seepärast võivad kõnealused meetmed moonutada konkurentsi firmade vahel, näiteks kui kirjastusettevõtted arendaksid oma tegevust erinevates liikmesriikides, tootes trükiseid erinevates keeltes, ja võistleksid autoriõiguste ja reklaami valdkonnas.

(46)	Komisjon möönab, et Itaalia ametiasutuste esitatud teave ja selgitused tõestavad ühendusesisese kaubanduse piiratud olemust kõnealuste meetmetega seonduvate itaaliakeelsete kirjastustoodete alal.

(47)	Vaatamata eespool esitatud seisukohale, arvab komisjon eespool toodu põhjal, et ehkki kõnealuste meetmete mõju kaubandusele on piiratud, ei saa seda välistada. Järelikult, moodustavad kaks kõnealust meedet riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

6.2. Ühilduvus

(48)	Kuigi meetmed moodustavad riigiabi vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1, nähakse sama lepinguga ette toetused, mis on sobivad või mida võib vaadelda sobivatena ühisturuga ja mis vastavad EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

(49)	Komisjon märgib, et EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 ning lõike 3 punktides a ja b sätestatud tingimused ei ole ilmselt kohaldatavad kõnealustele meetmetele.

(50)

Pärast kohtumenetluse alustamist sai komisjon Itaalia ametiasutustelt lisateavet ja selgitusi ning tähelepanekuid huvitatud pooltelt. Lähtudes ülaltoodust, järeldub, et itaaliakeelsete kirjastustoodete ühendusesisene kaubandus on piiratud ja et meetmeid võiks vaadelda sobivatena vastavalt lepingu artikli 87 lõike 3 punktidele c või d.

6.2.1. Ühilduvus EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigu 3 punkti d tähenduses

(51)	Kõnealuste meetmete ühilduvuse suhtes vastavalt vastavalt artikli 87 lõike 3 punktile d, siis ei ole komisjon nõus Itaalia ametiasutuste antud hinnanguga ning arvab, et kultuuriline erand ei ole kõnealuste meetmete puhul kohaldatav.

(52)

Tegelikult, ehkki EÜ asutamislepingus artikliga 151 (35) nähakse ette, et ühendus annab oma panuse kultuuriliste erinevuste arendamisele, ei ole vastavalt seaduse nr 62/2001 artikli 8 sätteid assigneeringute määramiseks kultuuri otseseks edendamiseks, vaid fonde kasutatakse täielikult üldisemaks toetuseks itaaliakeelseid kirjastuväljaandeid tootvate ettevõtete investeeringutele. Intressitoetuse meetme puhul (36) on vastavalt seaduse nr 62/2001 artiklile 5 ainult 5 % kõnealuse intressitoetuse meetme jaoks eraldatud olemasolevatest vahenditest broneeritud ettevõtetele, kes tegelevad “projektidega, millel on eriline tähtsus kirjanduse levitamisel Itaalias või itaaliakeelsete kirjastustoodete levitamisel välismaal”. Lisaks märgib komisjon, et juhul kui seda ei summat ei kasutata nimetatud eesmärgil, võib nimetatud vahendid paigutada ümber rahastamaks muid kõnealuste meetmetega seonduvaid tegevusi, mis sisaldavad muu hulgas koolitus- ja investeerimisabi. Lisaks toetatakse itaaliakeelseid trükiseid, milleks on ajalehed, ajakirjad, perioodikaväljaanded, raamatud ja multimeedia tooted. Siiski märgib komisjon, et nimetatud kaks meedet ei sisalda ühtegi konkreetset juhendit vahendite eraldamise kohta üksikutele trükiste liikidele, abikõlblike kirjastustoodete sisu kohta, ega maini ka kultuurilisi väärtusi, mida kõnealused tooted peaksid sisaldama või edendama. (37)

(53)

Analoogselt võib märgata, et itaalia keel on kahe meetme ühine nimetaja. Sellest hoolimata, ehkki antud meetmed võivad lõppkokkuvõttes soosida itaalia keele ja kultuuri õppimist ja levitamist, puudub nendes meetmetes mis tahes spetsiifiline juhend pedagoogilise või keelelise õppimise korra kohta, seega, kui vaadelda neid kultuuril põhinevate meetmetena, tähendaks see kultuurile põhjendamatult laia tähenduse omistamist.

(54)	Lisaks vastusena Itaalia ametiasutuste esitatud argumendile, milles seotakse kõnealuste meetmetega ettenähtud kultuuri ja teabe mitmekesisuse edendamine, on komisjon juba teatanud oma eelnevates otsustes, (38) et liikmesriikide hariduse ja demokraatia vajadusi tuleb eristada kultuuri edendamisest.

(55)	Seega võttes arvesse kõnealuste meetmete laia ulatust ja toetavate trükiste äärmiselt üldist kirjeldust, näivad mõlemad kõnealused meetmed olevat suunatud peamiselt itaaliakeelsete kirjastustoodete levitamise edendamiseks, mitte itaalia kultuuri ja keele edendamiseks.

(56)

Eelpool nimetatu põhjal leiab komisjon, et kõnealused meetmed ei vasta kitsendatud tõlgendamise tingimustele seoses artikli 87 lõike 3 punktiga d ettenähtud sätte kohaldamisega ning mis on sõnastatud teatises riigiabide kohta avalikule raadioteenusele. (39) Lisaks oleks kultuurilise erandi aktsepteerimine vastuolus komisjoni tõlgendustega varasemates otsustes. (40)

6.2.2. Ühilduvus EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses

(57)	Vastavalt kehtestatud eesmärkidele, oleks kõnealuste meetmete lõplikuks eesmärgiks itaaliakeelsete kirjastustoodete edendamine ja teabe mitmekesisuse kaitsmine, samal ajal näib olevat vajalik avalik sekkumine, et peatada kirjastustoodete leviku kahanev trend rahvuslikul turul.

(58)

Komisjon möönab, et ei ole olemas kohaldatavaid raamistikke ega juhiseid kõnealuste meetmete tüpoloogia hindamiseks. Seega näib, et peale EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c üldise kohaldamise võimaluse, ei ole kõnealuste meetmete puhul võimalik kohaldada muid konkreetseid ühilduvuse sätteid. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatakse, et “toetused, mille eesmärgiks on soodustada teatavate majandustegevuste või teatavate majanduspiirkondade arengut, eeldusel, et need ei muuda kaubandustingimusi sel määral, et need oleksid vastuolus ühiste huvidega, võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks”.

(59)

Kooskõlas kohtuotsuses CELF kehtestatuga märgib komisjon, et raamatusektoris on keelelised ja kultuurilised barjäärid, mis piiravad konkurentsi ja piiriülest kaubandust liikmesriikide vahel. Samal ajal näib, et “Euroopa trükikodade ja kirjastamise sektor on jätkuvalt rohkem rahvuslike turgude kõrvutamine kui Euroopa mõõdetesse integreeritud turg, mida näitab ekpordi madal käive selles sektoris. Ühenduses räägitavate keelte rohkus on lisabarjääriks sektori “euroopastumisel””. (41)

(60)	Kõnealuste meetmetega seonduvate raamatute ja muude kirjastustoodete puhul, tuleb siiski rõhutada, et viidatud piirangute olemasolu põhineb Itaalia esitatud statistilistel andmetel, mis näitavad kõnealuste toodete piiratud mõju piiriülesele kaubandusele ELis.

(61)

Lisaks, kuna abi on mõeldud peamiselt itaaliakeelsetele trükistele, on ebatõenäoline, et trükised mõnes teises keeles saaksid neid tooteid asendada ja et toetused põhjustaksid tellimuste ja reklaami ülekandumist kõnealustele toodetele. Seega näib, et ühendusesisese kaubanduse ja konkurentsi moonutamine on väga piiratud. Lisaks on ühenduse huvid tagatud kõikides teistes liikmesriikides asuvate taotlejate suhtes kohaldatavate kõlblikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

(62)	Teisalt on toetuse teatatud eesmärgiks teabe mitmekesisuse kaitsmine, mis on üheks Euroopa Liidu põhiõiguste harta (42) artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärgiks.

(63)

Viimaks, kõnealuste meetmete võimaliku piiratud kaubanduse ja konkurentsi moonutamise ja eelkõige nende proportsionaalsuse hindamine seoses teatatud eesmärkidega, põhineb järgmistel teguritel: meetmete kestvus, milleks on 5–10 aastat; toetuse saajate suur arv, milleks on ettenähtud 500 ettevõtet iga meetme kohta; olemasolevate vahendite summa, mis ulatub ühtekokku umbes 179,3 miljoni euroni kogu perioodi kohta.

7. JÄRELDUSED

(64)	Võttes arvesse eelpool nimetatut, leidis komisjon, et kõnealused meetmed moodustavad riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(65)	Itaalia ametiasutuste esitatud faktiline teave ja statistilised andmed tõestasid kõnealuste meetmete tõenäolist piiratud mõju kaubandusele.

(66)	Kaubanduse ja konkurentsi piiratud moonutamine, meetmete proportsionaalsus taotletud eesmärgiga, s.t itaaliakeelsete kirjastustoodete edendamine põhineb meetmete kestvusel, toetuse saajate suurel arvul ja olemasolevatel piiratud vabadel vahenditel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Itaalia poolt nii kirjastustööstuses tegevatele ettevõtetele pangalaenude intressitoetuse kui kirjastustooteid tootvatele ettevõtetele maksusoodustuse vormis antavad toetused on ühisturuga kokkusobivad vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c.

Artikkel 2

Komisjonile tuleb esitada iga-aastased aruanded, mis sisaldavad ükskasjalikku teavet iga meetme rakendamise kohta. Esitatud teave peab eelkõige sisaldama: kokkuvõtet vastavate meetmete rakendamise kohta kalendriaasta jooksul, toetatud abikõlblike projektide loetelu ja kirjeldust, toetatud kirjastustooteid, iga projekti kohta eraldatud toetuse summat ning abisaajate isikuid.

Lisaks tuleb komisjonile saata redigeeritud statistilised andmed asjaomaste kirjastustoodete ühendusesisese kaubanduse kohta, et võimaldada järelevalve teostamist turgude arengute kohta.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 30. juuni 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario MONTI

(1) ELT C 285, 28.11.2003, lk 14.

(2) Vt märkus 1.

(3) Lubatava toote all mõistetakse paberkandjal toodet, kaasa arvatud raamatud, või elektroonilisel infokandjal toodet, mis mõeldud avaldamiseks või muul moel informatsiooni levitamiseks avalikkusele, kasutades selleks kõiki vahendeid, kaasa arvatud elektroonilisi või raadio ja televisiooni kaudu. Välja on arvatud tooted, mis taasesitavad helisid ja hääli, salvestus- ja kinematograafilised tooted ja ühiskonnaelu käsitlev dokumentatsioon nii sise- kui väliskasutuseks.

(4) Itaalia ametiasutused osutavad asjaolule, et kõnealune soodustus asendab olemasolevaid abimeetmeid, mis on sätestatud seadustega nr 416 (5.8.1981) ja nr 67 (25.2.1987), mille komisjon on heaks kiitnud vastavalt 18.11.1983 kirjaga nr 1398 ja 7.7.1988 kirjaga nr 8232, toetuse nr C 25/87.

(5) Tingimused, olemasolevate vahendite summa ja kirjastusettevõtete seaduse nr 62/2001 artiklis 6 sätestatud toetuse saamise vastavuse tingimused, on määratletud nõukogu juhatuse informatsiooni- ja kirjastamisosakonna juhataja 13. detsembri 2002. aasta otsuses, GU 297 19.12.2002, lk 29.

(6) Lisaks sellele, valitsuse seaduseelnõu – parlamendi akt nr 4163 “Kirjastamise ja päevalehtede ning perioodikaväljaannete levitamise sätted” viib sisse järgneva muudatuse seaduse nr 62/2001 artiklisse 5, mis selgesõnaliselt arvab toetavatest kuludest välja kõik kulud, mis pole suunatud kirjastustoote väljaandmisega, eelkõige müügiedendus- ja reklaamikulud. Toetatavad kulud võivad küündida 100 %ni ainult ajakirjanike ühistute puhul vastavalt 5.8.1981 seaduse nr 416 artiklile 6.

(7) Vastavalt nõukogu juhatuse informatsiooni- ja kirjastamisosakonna juhataja 13. detsembri 2002. aasta otsusele seaduse nr 62/2001 kohta on selgesõnaliselt välistatud raskustes olevad ettevõtted.

(8) Kümneaastane tähtaeg pandi selgesõnaliselt paika pärast teavitamist, muudatusega seaduseelnõus (parlamendi akt nr 4163 “Kirjastuse ja päevalehtede ning perioodikaväljaannete levitamise sätted”), mis esitatati saadikutekojale 16. juulil 2003. Kõnealune seaduseelnõu on hetkel arutlusel parlamendi kultuurikomisjonis.

(9) Riigi poolt eraldatud toetuste summa küündib ainult 4,1 miljoni euroni aastal 2001; 12,6 miljoni euroni aastal 2002 ja umbes 9,7 miljoni euroni aastal 2003.

(10) Vastavalt DPR nr 142/2002 artiklile 8 ei tohi seaduse nr 62/2001 artiklite 4–7 kohaselt antud toetust liita teiste riiklike, regionaalsete, Trento ja Bolzano autonoomsete provintside, Euroopa ühenduse või avalike asutuste või institutsioonide poolt antud toetustega sama investeerimisprogrammi rahastamiseks. Kõnealuseid toetusi võib seevastu liita sama seaduse artiklis 8 nimetatud maksusoodustustega.

(11) Vastavalt seaduse nr 62/2001 artiklile 5 nimetatakse seda fondi “Maksusoodustuste fond kirjastussektori ettevõtetele”.

(12) DPR nr 142/2002 artiklis 1 sätestatakse, et ettevõtted võivad automaatse menetluse alusel esitada ainult ühe projekti korraga.

(13) Rahastamine ei tohi ületada 1 miljardit ITL vastavalt seaduse nr 62/2001 artikli 6 lõike 1 punktile a.

(14) Maksimaalne toetus ei tohi ületada 30 miljardit ITL vastavalt seaduse nr 62/2001 artikli 7 lõike 1 punktile a.

(15) Toetuse saamise menetlusi ja tingimusi on kirjeldatud seaduse nr 62/2001 artikli 7 lõigetes 2–6, samuti DPRis nr 142/2002.

(16) Kõnealusest meetme puhul on maksimummäär fikseeritud pigem investeerimisväärtuse protsendina kui toetuse saaja alusel, aga igal juhul on see piiratud olemasolevate vahenditega.

(17) Riigi poolt rahastatud fondid küündivad vastavalt umbes 5,7 miljoni euroni aastal 2001; 11,3 miljoni euroni aastal 2002; 28,4 miljoni euroni iga aasta kohta ajavahemikus 2003 kuni 2005.

(18) Vt märkus 11.

(19) Kirjastustooteid tootvate firmade mõiste on kitsam sellest, mida on kasutatud kõnealuse seaduse artiklites 4, 5 ja 7. Esiteks käsitleb see ainult itaaliakeelseteseid trükiseid. Teiseks käsitleb see ainult kirjastusväljaandeid toovaid ettevõtteid, samal ajal kui teise meetme puhul on potentsiaalseteks toetusesaajateks kõik ettevõtted, kes on tegevad tootmistsüklis ja kirjastusväljaannete levitamisel.

(20) Euroopa Kohtu 22. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas K 332/98: Prantsuse Vabariik v. Euroopa Komisjon “Toetused prantsuskeelse raamatu ekspordiühistule (CELF)” (EKL I- 4833).

(21) Vt märkus 20. Kohtuotsuse punkt VIII.

(22) Komisjoni kommentaarid 1997. aasta dokumendis “Ülevaade ühenduse tööstusest”.

(23) Itaalia esitatud statistilised andmed näitavad, et aastal 2003 on jätkunud 1990. aastal alanud ajalehtede müügi langus Itaalias, mis on jõudnud taas 1984. aasta tasemele st 5,8 miljoni eksemplarini.

(24) Andmed kogumikust Osservatorio Tecnico per i Quotidiani e le Agenzie d’Informazione – “L’industria dei quotidiani in Italia – Monografia macro settoriale” – 2000.

(25) Esimese astme kohtu 28. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T-155/98 (Õigusteaduse kogumik 2002, II-1179).

(26) Esimese astme kohtu 21. oktoobri 1997. aasta otsus kohtuasjas T 229/94: Deutsche Bahn v. Komisjon (II- 1689, lõige 54 ja seal tsiteeritud õigus).

(27) ELT C 73, 6.3.2001, lk 5.

(28) Itaalia ametiasutused rõhutavad, et kuigi EMÜ nõukogu 12.2.2001 resolutsioon viitab üheselt raamatutele, siis selles ning eelkõige põhjenduses 2 osutatud põhimõtted, peaksid laienema kõikidele juhtudele, mil mingi toode (näiteks kirjastustooted) on “samal ajal nii kultuuriväärtuste kandja kui kaup”.

(29) Vt märkus 27. Võttes arvesse 12.2.2001 resolutsiooni põhjendust 7.

(30) EÜT C 50, 23.2.2002, lk 1.

(31) EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

(32) Vt Põhiseadusliku kohtu otsus kohtuasjades nr 348/1990, nr 105/1972, nr 225/1974 ja nr 94/1997.

(33) Vt komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otseste maksude suhtes, EÜT C 384, 10.12.1998, lk 3.

(34) Lisaks on kirjastamise piirülest mõõdet, eelkõige raamatute osas, tunnustatud 12. veebruari 2001. aasta resolutsiooniga ja Itaalia ametiasutuste esitatud statistiliste andmetega.

(35) Vt eelkõige artikli 151 EÜ lõikeid 1 ja 4.

(36) Eelkõige seaduse nr 62/2001 artikli 5 lõige 6.

(37) Tegelikult võiksid tooted, mis on seotud spordiga või muud otsest kultuurilist sisu mittekandvad kirjastustooted, osutuda abikõlblikuks.

(38) Komisjoni otsused järgmistes riigiabi juhtudes: NN 88/98, “BBC 24tunnise uudistekanali reklaamita rahastamine, makstes litsentsitasu”, EÜT C 78, 18.3.2000, lk 6; ja NN 70/98 “Riigiabi avalikele kanalitele “Kinderkanal and Phoenix””, EÜT C 238, 21.8.1999, lk 3.

(39) EÜT C 320, 15.11.2001, lk 5.

(40) Vt märkus 38.

(41) Komisjoni koostatud kommentaarid 1997. aasta dokumendis “Ülevaade ühenduse tööstusest”.

(42) Vt märkus 31.

3.5.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 118/20

KOMISJONI OTSUS,

28. aprill 2006,

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust 2005. eelarveaastal rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 1750 all)

(2006/322/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3,

pärast konsulteerimist fondikomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Raamatupidamise aastaaruannete põhjal, mille liikmesriigid koos nõutava lisateabega esitavad, tuleb kontrollida ja heaks kiita määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 4 lõikes 1 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestus. Kontrollimine ja heakskiitmine hõlmab akrediteeritud asutuste aruannete alusel edastatud raamatupidamisaruannete ühtsust, täpsust ja õigsust.

(2)

Vastavalt komisjoni 16. veebruari 1996. aasta määruse (EÜ) nr 296/96 (liikmesriikide edastatavate andmete ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust rahastatavate kulude igakuise kirjendamise kohta) (2) artikli 7 lõikele 1 võetakse 2005. eelarveaastal arvesse liikmesriikides ajavahemikul 16. oktoobrist 2004 kuni 15. oktoobrini 2005 tehtud kulutused.

(3)

Tähtajad, mis on liikmesriikidele antud, et esitada komisjonile määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 6 lõike 1 punktis b ja komisjoni 7. juuli 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1663/95 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega) (3) artikli 4 lõikes 1 osutatud dokumendid, on lõppenud.

(4)	Komisjon on kontrollinud esitatud teavet ja edastanud liikmesriikidele enne 31. märtsi 2006 oma kontrolli tulemused koos vajalike muudatustega.

(5)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1663/95 artikli 7 lõike 1 esimese lõiguga määratakse määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõikes 3 osutatud raamatupidamise kontrolli ja heakskiitmise otsusega, ilma et see piiraks kõnesoleva määruse artikli 7 lõike 4 kohaselt hiljem tehtud otsuste kohaldamist, igas liikmesriigis kindlaks asjaomase eelarveaasta jooksul tehtavate kulutuste summa, mis lubatakse katta EAGGF tagatisrahastust määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud raamatupidamisarvestuse põhjal, ja asjaomase eelarveaasta ettemaksete vähendamised ja peatamised, sealhulgas komisjoni määruse (EÜ) nr 296/96 artikli 4 lõike 3 teises lõigus osutatud vähendamised. Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (milles käsitletakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (4) artiklile 154 tuleb kontrollimise ja heakskiitmise otsuse tulemus, see tähendab kõnealuse määruse artikli 151 lõike 1 ja artikli 152 kohaselt eelarveaastal kontodele kirjendatud kogukulude ja komisjoni poolt kõnesolevas otsuses arvessevõetud kogukulude võimalik lahknevus, kirjendada ühe kirje raames lisakulu või alakuluna. Komisjoni 5. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 27/2004 (millega kehtestatakse üksikasjalikud üleminekueeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 kohaldamiseks seoses Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias EAGGF tagatisrahastust rahastatavate maaelu arendamise meetmetega) (5) artikli 7 lõikega 2 hõlmatud maaelu arengu kulude puhul tuleb kontrollimise ja heakskiitmise otsuse tulemus järgnevatest komisjoni maksetest lahutada või nendele liita.

(6)

Teatavate makseasutuste puhul võib komisjon raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal teha otsuse esitatud aruannete ühtsuse, täpsuse ja õigsuse kohta. Neid summasid käsitlevad üksikasjad on kirjas koondaruandes, mis on esitatud fondikomiteele samal ajal käesoleva otsusega.

(7)	Kontrollimiste põhjal vajab teatavate makseasutuste esitatud teave täiendavat uurimist ja seetõttu ei saa nende raamatupidamisarvestusi käesoleva otsusega kinnitada.

(8)

Määruse (EÜ) nr 296/96 artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et kirjendatud kulude alusel tehtavaid ettemakseid tuleb liikmesriikide poolt pärast kõnealuse määrusega ettenähtud tähtaegu tehtud kulude puhul vähendada vastavalt nõukogu 26. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2040/2000 (eelarvedistsipliini kohta) (6) artiklile 14. Vastavalt määruse (EÜ) nr 296/96 artikli 4 lõikele 3 tuleb augustis, septembris ja oktoobris toimunud tähtaegade ületamisi siiski raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses arvestada, välja arvatud juhul, kui neid on täheldatud enne eelarveaasta viimase ettemakseid käsitleva otsuse tegemist. Osa kuludest, mis teatavad liikmesriigid eespool märgitud ajavahemikul deklareerisid, tehti pärast ettenähtud tähtaegu ja osade meetmete puhul ei nõustunud komisjon vabandavate asjaoludega. Käesolevas otsuses tuleks seetõttu kindlaks määrata vajalikud vähendamised. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõikega 4 võetakse hiljem vastu otsus, millega määratakse lõplikult kindlaks kulud, mida ühendus ei rahasta seoses vähendamiste ja muude võimalike kuludega, mis on tehtud pärast kindlaksmääratud tähtaegu.

(9)

Komisjon on vastavalt määruse (EÜ) nr 2040/2000 artiklile 14 ja määruse (EÜ) nr 296/96 artikli 4 lõikele 2 teatavaid 2005. eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kannete alusel tehtavaid igakuiseid ettemakseid juba vähendanud või need peatanud. Eespool nimetatut silmas pidades ja vältimaks kõnesolevate summade enneaegset või üksnes ajutist hüvitamist, ei tohiks neid käesoleva otsusega kinnitada, ilma et see piiraks edasist uurimist vastavalt määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõikele 4.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1663/95 artikli 7 lõike 1 teises lõigus on sätestatud, et esimeses lõigus osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavad või liikmesriikidele makstavad summad määratakse kindlaks, lahutades asjaomasel eelarveaastal, s.t 2005. eelarveaastal, tehtud ettemaksed samaks aastaks esimese lõigu kohaselt kinnitatud kuludest. Need summad tuleb lahutada raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse vastuvõtmisele järgneva teise kuu kuludega seotud ettemaksetest või liita kõnesolevatele ettemaksetele. Määrusega (EÜ) nr 27/2004 hõlmatud maaelu arengu kulude puhul tuleb raamatupidamise kontrolli ja heakskiitmise otsuse alusel tagasinõutavad või makstavad summad järgnevatest maksetest lahutada või nendele liita.

(11)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõike 3 teisele lõigule ja määruse (EÜ) nr 1663/95 artikli 7 lõikele 1 ei piira käesolev otsus selliste komisjoni poolt hiljem vastuvõetavate otsuste kohaldamist, millega ühendus ei rahasta kulusid, mis ei ole kooskõlas ühenduse eeskirjadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust 2005. eelarveaastal rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestus on kontrollitud ja heaks kiidetud, ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist.

Vastavalt käesolevale otsusele liikmesriikidelt tagasi nõutavad või liikmesriikidele makstavad summad esitatakse I lisas.

Vastavalt käesolevale otsusele liikmesriikidelt tagasi nõutavad või liikmesriikidele makstavad summad seoses maaelu arendamise meetmetega, mida kohaldatakse Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias, esitatakse II lisas.

Artikkel 2

Liikmesriikide makseasutuste raamatupidamisarvestused, mis on sätestatud III lisas ja mis käsitlevad 2005. eelarveaasta EAGGF tagatisrahastust rahastatud kulusid, jäetakse käesolevast otsusest välja ning nende kontrollimise ja heakskiitmise otsus tehakse edaspidi.

Liikmesriikide makseasutuste raamatupidamisarvestused, mis on sätestatud IV lisas ja mis käsitlevad 2005. eelarveaasta maaelu arendamise meetmeid, mida kohaldatakse Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias, jäetakse käesolevast otsusest välja ning nende kontrollimise ja heakskiitmise otsus tehakse edaspidi.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(2) EÜT L 39, 17.2.1996, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1607/2005 (ELT L 256, 1.10.2005, lk 12).

(3) EÜT L 158, 8.7.1995, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 465/2005 (ELT L 77, 23.3.2005, lk 6).

(4) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5) ELT L 5, 9.1.2004, lk 36.

(6) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 27.

LISA I

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

2005. eelarveaasta

Liikmesriikidelt tagasi nõutavad või liikmesriikidele makstavad summad

LIIKMESRIIK		Makseasutuste 2005. eelarveaasta kulud		Kokku (a + b)	Kogu eelarveaasta vähendamised ja peatamised (2)	Kokku, sh vähendamised ja peatamised	Liikmesriigile eelarveaastal tehtud ettemaksed	Liikmesriigilt tagasi nõutavad (–) või liikmesriigile makstavad (+) summa (1)
		kontrollitud ja heakskiidetud	otsusest eraldatud
		= aasta-deklaratsioonis esitatud kulud	= kuu-deklaratsioonides esitatud kulud kokku
		a	b	c = a + b	d	e = c + d	f	g = e – f
AT	EUR	1 235 678 100,68	0,00	1 235 678 100,68	– 577,47	1 235 677 523,21	1 235 677 523,21	0,00
BE	EUR	1 034 501 918,71	0,00	1 034 501 918,71	–45 406,30	1 034 456 512,41	1 034 518 724,44	–62 212,03
CY	CYP	19 368 736,27	0,00	19 368 736,27	0,00	19 368 736,27	19 368 736,27	0,00
CZ	CZK	8 436 717 595,53	0,00	8 436 717 595,53	0,00	8 436 717 595,53	8 437 379 327,77	– 661 732,24
DE	EUR	6 476 183 914,94	26 602 227,25	6 502 786 142,19	– 189 199,45	6 502 596 942,74	6 503 133 482,71	– 536 539,97
DK	DKK	9 111 733 318,84	0,00	9 111 733 318,84	– 939 910,00	9 110 793 408,84	9 109 588 541,01	1 204 867,83
EE	EEK	423 453 085,44	0,00	423 453 085,44	0,00	423 453 085,44	423 237 451,97	215 633,47
EL	EUR	2 756 080 246,12	0,00	2 756 080 246,12	–4 686 597,76	2 751 393 648,36	2 753 988 810,29	–2 595 161,93
ES	EUR	6 410 489 074,04	0,00	6 410 489 074,04	–7 601 145,47	6 402 887 928,57	6 406 487 931,36	–3 600 002,79
FI	EUR	901 479 761,41	0,00	901 479 761,41	– 930 760,36	900 549 001,05	902 887 172,34	–2 338 171,29
FR	EUR	9 969 472 798,46	0,00	9 969 472 798,46	– 935 034,13	9 968 537 764,33	9 968 932 409,11	– 394 644,78
HU	HUF	0,00	127 438 017 534,00	127 438 017 534,00	–10 699 420,33	127 427 318 113,67	127 427 318 113,67	0,00
IE	EUR	1 807 166 374,14	0,00	1 807 166 374,14	–3 495 598,23	1 803 670 775,91	1 806 207 799,03	–2 537 023,12
IT	EUR	1 676 725 661,88	3 832 317 956,68	5 509 043 618,56	–12 280 400,87	5 496 763 217,69	5 499 732 003,37	–2 968 785,68
LT	LTL	438 876 923,13	0,00	438 876 923,13	0,00	438 876 923,13	438 873 203,94	3 719,19
LU	EUR	0,00	45 072 490,21	45 072 490,21	– 103 737,13	44 968 753,08	44 968 753,08	0,00
LV	LVL	19 175 999,48	0,00	19 175 999,48	0,00	19 175 999,48	19 175 999,48	0,00
MT	MTL	0,00	372 670,01	372 670,01	0,00	372 670,01	372 670,01	0,00
NL	EUR	1 256 378 655,27	0,00	1 256 378 655,27	– 266 960,04	1 256 111 695,23	1 256 334 767,29	– 223 072,06
PL	PLN	3 552 993 325,28	0,00	3 552 993 325,28	0,00	3 552 993 325,28	3 553 194 048,50	– 200 723,22
PT	EUR	801 251 123,20	91 524 070,22	892 775 193,42	– 521 198,20	892 253 995,22	891 857 592,63	396 402,59
SE	SEK	8 759 589 454,05	0,00	8 759 589 454,05	0,00	8 759 589 454,05	8 759 589 995,32	– 541,27
SI	SIT	7 892 952 269,55	0,00	7 892 952 269,55	0,00	7 892 952 269,55	7 892 952 269,55	0,00
SK	SKK	4 408 731 468,27	0,00	4 408 731 468,27	0,00	4 408 731 468,27	4 408 731 468,27	0,00
UK	GBP	2 911 077 146,20	0,00	2 911 077 146,20	–6 934 201,25	2 904 142 944,95	2 903 870 049,01	272 895,94

(1) Liikmesriigilt tagasi nõutavate või liikmesriigile makstavate summade arvutamisel on arvestatud aastase kontrollitud ja kinnitatud kuludeklaratsiooni kogusummat (veerg a) või käesolevast otsusest eraldatud igakuiste kuludeklaratsioonide kogusummat (veerg b).

(2) Vähendamisi ja peatamisi on arvestatud ettemaksesüsteemis, millele lisanduvad 2005. aasta augustis, septembris ja oktoobris ettenähtud tähtaegadest kinni pidamata jätmisest tulenevad korrektsioonid.

II LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

2005. eelarveaasta – maaelu arendamise kulud uutes liikmesriikides

Liikmesriigilt tagasi nõutav või liikmesriigile makstav summa

LR		Makseasutuste kulud, mille raamatupidamine on		a + b summa	Vähendamised	Kokku	Liikmesriigile eelarveaasta eest hüvitatud vahemaksed	Liikmesriigilt tagasi nõutav (–) või liikmesriigile makstav (+) summa
		kontrollitud ja heaks kiidetud	välja jäetud
		= aastaaruandes esitatud kulud	= liikmesriigile eelarveaasta eest hüvitatud vahemaksete kogusumma
		a	b	c = a + b	d	e = c + d	f	g = e – f
CZ (1)	eurodes	145 160 424,74		145 160 424,74	– 200,74	145 160 224,00	138 765 552,00	6 394 672,00
CY	eurodes	5 089 164,79		5 089 164,79	–0,47	5 089 164,32	0,00	5 089 164,32
EE	eurodes	40 256 477,53		40 256 477,53	–6 140,53	40 250 337,00	39 166 211,00	1 084 126,00
HU (2)	eurodes		0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00
LT	eurodes	108 795 353,62		108 795 353,62	–2,40	108 795 351,22	100 100 908,00	8 694 443,22
LV	eurodes	71 209 927,88		71 209 927,88	– 375,88	71 209 552,00	58 883 374,00	12 326 178,00
MT (3)	eurodes		6 295 789,00	6 295 789,00	0,00	6 295 789,00	6 295 789,00	0,00
PL	eurodes	490 144 049,15		490 144 049,15	–28 310,27	490 115 738,88	459 432 020,00	30 683 718,88
SI	eurodes	73 713 041,59		73 713 041,59	–74 188,40	73 638 853,19	72 971 254,00	667 599,19
SK	eurodes	91 911 345,08		91 911 345,08	– 176 761,62	91 734 583,46	81 245 095,00	10 489 488,46

LR		Programmi rakendamiseks tehtud, kuid veel kontrollimata ja heaks kiitmata ettemaksed [nõukogu määruse nr 1260/1999 artikkel 32] (4. lisa)
CZ	eurodes	86 848 000,00
CY	eurodes	11 968 000,00
EE	eurodes	24 080 000,00
HU	eurodes	96 368 000,00
LT	eurodes	78 320 000,00
LV	eurodes	52 496 000,00
MT	eurodes	4 304 000,00
PL	eurodes	458 624 000,00
SI	eurodes	45 056 000,00
SK	eurodes	63 536 000,00

(1) Summa on 2004. ja 2005. eelarveaasta kulude kogusumma.

(2) 2005. eelarveaastal ei hüvitatud liikmesriigile ühtegi vahemakset. Deklareeritud kulud olid 37 275 229,64 eurot.

(3) Liikmesriigile hüvitati 2005. eelarveaasta eest vahemakse summas 6 295 789 eurot. Deklareeritud kulud olid 6 464 227,06 eurot.

III LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

2005. eelarveaasta

Loetelu makseasutuste kohta, kelle raamatupidamisarvestused eraldatakse käesolevast otsusest ning kinnitatakse hilisema kontrolli ja heakskiitmise otsusega

Liikmesriik	Makseasutus
Saksamaa	Bayern Umwelt
Ungari	ARDA
Itaalia	AGEA
Luksemburg	Ministère de l'Agriculture
Malta	MRAE
Portugal	IFADAP

IV LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

2005. eelarveaasta – maaelu arendamise kulud

Loetelu makseasutustest, mille raamatupidamine on otsusest välja jäetud ning mille kontrollimise ja heakskiitmise kohta tehakse otsus hiljem

Liikmesriik	Makseasutus
Ungari	ARDA
Malta	MRAE

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 118

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 3. mai 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 675/2006, 2. mai 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 676/2006, 2. mai 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1980/2003 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses mõistete ja ajakohastatud mõistetega ( 1 )	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 677/2006, 2. mai 2006, millega määratakse kindlaks ekspordilitsentside andmine teatavatele piimatoodetele, mida eksporditakse Dominikaani Vabariiki määruse (EÜ) nr 174/1999 artiklis 20a osutatud kvoodi raames	4
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 678/2006, 2. mai 2006, millega muudetakse teraviljasektori imporditollimakse alates 3. maist 2006	5

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 30. juuni 2004, Itaalia teatatud kirjastustööstust puudutavate meetmete kohta (teatavaks tehtud numbri K(2004) 2215 all) ( 1 )	8
*	Komisjoni otsus, 28. aprill 2006, millega muudetakse otsuseid 2005/710/EÜ, 2005/733/EÜ ja 2005/758/EÜ nende kohaldamisaja pikendamise suhtes teatavate kaitsemeetmete puhul seoses kõrge patogeensusega linnugripiga Rumeenias, Türgis ja Horvaatias (teatavaks tehtud numbri K(2006) 1710 all) ( 1 )	18
*	Komisjoni otsus, 28. aprill 2006, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust 2005. eelarveaastal rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2006) 1750 all)	20

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	136,2
	204	92,3
	212	139,0
	999	122,5
0707 00 05	052	129,4
	628	155,5
	999	142,5
0709 90 70	052	122,2
	204	92,6
	999	107,4
0805 10 20	052	46,6
	204	38,6
	212	56,9
	220	39,3
	624	56,8
	999	47,6
0805 50 10	508	30,4
	624	58,1
	999	44,3
0808 10 80	388	89,7
	400	113,7
	404	102,1
	508	81,4
	512	82,2
	528	88,5
	720	100,9
	804	107,3
	999	95,7

CN-kood	Kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	16,14
1001 90 91	Pehme nisu seeme	0,00
ex 1001 90 99	Pehme nisu, kõrge kvaliteediga, v.a külviks	0,00
1002 00 00	Rukis	54,48
1005 10 90	Mais, külviks, v.a hübriidmais	57,64
1005 90 00	Mais, v.a külviks (2)	57,64
1007 00 90	Terasorgo, v.a hübriidkülviseeme	54,48