27.4.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 113/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 637/2006,

26. aprill 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 27. aprillil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. aprill 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 26. aprilli 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	130,1
	204	75,3
	212	139,0
	999	114,8
0707 00 05	052	109,9
	628	147,3
	999	128,6
0709 90 70	052	97,7
	204	46,1
	999	71,9
0805 10 20	052	37,7
	204	38,0
	212	45,4
	220	44,5
	624	65,3
	999	46,2
0805 50 10	052	43,0
	508	30,4
	624	59,0
	999	44,1
0808 10 80	388	83,2
	400	119,3
	404	94,7
	508	83,2
	512	85,8
	524	68,2
	528	93,4
	720	98,8
	804	104,8
	999	92,4
0808 20 50	388	92,5
	512	82,4
	524	29,4
	528	77,1
	720	51,8
	999	66,6

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

27.4.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 113/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 639/2006,

26. aprill 2006,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete, välja arvatud melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 1 lõike 2 teise lõigu teist lauset ja artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1011/2005. (3) Ülalmainitud hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 628/2006. (4)

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 1423/95 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1423/95 artiklis 1 nimetatud toodete suhtes 2005/2006. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1011/2005 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 27. aprillil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. aprill 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2) EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 624/98 (EÜT L 85, 20.3.1998, lk 5).

(3) ELT L 170, 1.7.2005, lk 35.

(4) ELT L 109, 22.4.2006, lk 7.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 27. aprillist 2006

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	33,94	1,10
1701 11 90 (1)	33,94	4,72
1701 12 10 (1)	33,94	0,97
1701 12 90 (1)	33,94	4,43
1701 91 00 (2)	38,15	6,16
1701 99 10 (2)	38,15	2,89
1701 99 90 (2)	38,15	2,89
1702 90 99 (3)	0,38	0,29

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1) I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2) Määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa I punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3) 1 % saharoosisisalduse kohta.

27.4.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 113/6

KOMISJONI OTSUS,

26. aprill 2006,

millega muudetakse otsust 2006/274/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses klassikalise sigade katkuga Saksamaal

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 1716 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/306/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Saksamaal on esinenud sigade klassikalise katku puhanguid.

(2)

Komisjon võttis 6. aprillil 2006. aastal vastu otsuse 2006/274/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade klassikalise katkuga Saksamaal ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/254/EÜ, (2) et säilitada ja laiendada meetmeid, mida Saksamaa on võtnud vastavalt nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivile 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks. (3)

(3)	Saksamaa esitatud epidemioloogilise teabe põhjal tuleks muuta teatavaid nõudeid sigade väljaviimisele Saksamaa eri piirkondadest ja nende liikumisele kõnealuste piirkondade vahel.

(4)	Seetõttu tuleks otsust 2006/274/EÜ vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2006/274/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega.

“2. Erandina lõikest 1 võib Saksamaa lubada:

a)	tapasigade transporti otse väljaspool Saksamaad asuvasse tapamajja koheseks tapmiseks, tingimusel et sigade transpordiks kasutatavad sõidukid vastavad artikli 6 lõike 2 punkti a nõuetele ning sead on pärit ühest ettevõttest, mis asub väljaspool I lisas loetletud alasid;

aretus- ja nuumsigade transporti väljaspool Saksamaad asuvasse ettevõttesse, tingimusel et sigade transpordiks kasutatavad sõidukid vastavad artikli 6 lõike 2 punkti a nõuetele ning sead on vähemalt 45 päeva või alates sünnist, kui sead on nooremad kui 45 päeva, asunud ühes ettevõttes:

i)	mis asub väljaspool I lisas loetletud alasid;

ii)	kuhu ei ole toodud elussigu vahetult sigade lähetamisele eelnenud 45 päeva jooksul;

iii)	kus otsuse 2002/106/EÜ lisa IV peatüki punkti D lõike 2 kohaselt läbiviidud kliinilised uuringud on negatiivsete tulemustega.”

Artikkel 2 asendatakse järgmisega.

“1. Saksamaa tagab, et:

ilma et see piiraks direktiivis 2001/89/EÜ, eelkõige selle artiklites 9, 10 ja 11 sätestatud meetmeid,

i)	ei transpordita sigu ettevõtetest ega ettevõtetesse, mis asuvad I lisa punktis A loetletud aladel;

ii)

on väljaspool I lisa punktis A loetletud alasid asuvast ettevõttest pärit tapasigade transport nendel aladel asuvatesse tapamajadesse ja sigade transport läbi nende alade lubatud ainult:

—	põhimaanteedel või raudteel ning

—	vastavalt pädeva asutuse üksikasjalikele juhenditele, et transpordi ajal ennetada kõnealuste sigade otseseid või kaudseid kokkupuuteid teiste sigadega;

sigu ei lähetata I lisa punktis B loetletud aladelt teistesse Saksamaa osadesse, välja arvatud järgmistel juhtudel:

i)	tapasigade transport otse tapamajja koheseks tapmiseks, tingimusel et sead on pärit ühest ettevõttest;

ii)

aretus- ja nuumsigade transport otse ettevõttesse, tingimusel et sead on vähemalt 45 päeva või alates sünnist, kui sead on nooremad kui 45 päeva, asunud ühes ettevõttes:

—	kuhu ei ole toodud elussigu vahetult sigade lähetamisele eelnenud 45 päeva jooksul ning

—	kus otsuse 2002/106/EÜ lisa IV peatüki punkti D lõike 2 kohaselt läbiviidud kliinilised uuringud on negatiivsete tulemustega.

2. Erandina lõike 1 punktist a võib pädev asutus lubada sigade transporti ettevõttest, mis asub I lisa punktis A loetletud aladel, kuid väljaspool kaitse- või järelevalvetsooni,

koheseks tapmiseks otse kõnealustel aladel asuvasse tapamajja või erandjuhul selleks määratud tapamajadesse, mis asuvad Saksamaal väljaspool kõnealuseid alasid, tingimusel et sead lähetatakse ettevõttest, kus otsuse 2002/106/EÜ lisa IV peatüki punkti D lõike 3 kohaselt läbiviidud uuringud on negatiivsete tulemustega;

kõnealustel aladel asuvasse ettevõttesse, tingimusel et sead on vähemalt 45 päeva või alates sünnist, kui sead on nooremad kui 45 päeva, asunud ühes ettevõttes:

i)	kuhu ei ole toodud sigu vahetult sigade lähetamisele eelnenud 45 päeva jooksul;

ii)	kus otsuse 2002/106/EÜ lisa IV peatüki punkti D lõike 2 kohaselt läbiviidud kliinilised uuringud on negatiivsete tulemustega.

3. Erandina lõike 1 punktist a võib pädev asutus lubada sigade transporti järelevalvetsoonis asuvast ettevõttest otse samas järelevalvetsoonis või seda ümbritsevas kaitsetsoonis asuvasse selleks määratud ettevõttesse, kus ei ole sigu, tingimusel et:

—	liikumine toimub direktiivi 2001/89/EÜ artikli 11 lõike 1 punktis f ja lõikes 2 sätestatud tingimustel;

—	otsuse 2002/106/EÜ lisa IV peatüki punkti D lõike 2 kohaselt läbiviidud uuringud ettevõttes, kust sigu lähetatakse, on negatiivsete tulemustega.

Saksamaa ametiasutused registreerivad eespool nimetatud liikumised ja teatavad nendest toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees viivitamata komisjonile.”

Artikkel 3 asendatakse järgmisega.

“Artikkel 3

Saksamaa tagab, et teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse ei lähetata järgmiste toodete saadetisi:

a)	seasperma, kui sperma ei pärine kultidelt, keda hoitakse nõukogu direktiivi 90/429/EMÜ artikli 3 punktis a märgitud kogumiskeskuses, mis asub väljaspool I lisa punktis A loetletud alasid;

b)	sigade munarakud ja embrüod, kui need munarakud ja embrüod ei ole pärit sigadelt, keda hoitakse ettevõttes, mis asub väljaspool I lisa punktis A loetletud alasid.”

Artiklis 5 asendatakse punktid 1 ja 2 järgmisega:

“1.

Pädevad asutused määratlevad I lisa punktis A loetletud alal vähemalt ühe ohul põhineva tsooni ja et vähemalt need teenused, mida osutavad sigadega kokku puutuvad isikud või mis nõuavad sealautadesse sisenemist ning sõidukite kasutamist toidu, sõnniku või surnud loomade transpordiks seakasvatusettevõtetesse ja seakasvatusettevõtetest, mis asuvad I lisa punktis A loetletud aladel, on piiratud sellise määratletud tsooni või selliste määratletud tsoonidega ning kõnealuseid teenuseid osutatakse muudes ühenduse osades üksnes pärast sõidukite, varustuse ja muude nakkuselevitajate põhjalikku puhastamist ja desinfitseerimist ning pärast seda, kui need ei ole vähemalt kolm päeva kokku puutunud teiste sigade ja seakasvatusettevõtetega; artikli 2 lõike 2 punkti a kohase transpordi käigus toimunud kokkupuuted loetakse toimunuks määratletud tsooni või tsoonide piires;

2.	I lisa punktis A loetletud aladel võetakse järelevalvemeetmeid kooskõlas II lisas sätestatud põhimõtetega;”

Artiklis 6 asendatakse lõige 1 ja lõike 2 punkt a järgmisega:

“1. Liikmesriigid ei saada sigu I lisa punktis A loetletud aladel asuvatesse tapamajadesse.

2. Liikmesriigid tagavad, et:

a)	sõidukid, mida on Saksamaal kasutatud sigade transpordiks või mis on viibinud Saksamaa ettevõttes, kus peetakse sigu, puhastatakse ja desinfitseeritakse kaks korda pärast viimast vedu, enne kui kõnealuste sõidukitega võib transportida sigu väljaspool Saksamaad;”

6)	I lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Liikmesriigid muudavad kaubanduse suhtes kohaldatavaid meetmeid, et viia need vastavusse käesoleva otsusega, ning avalikustavad võetud meetmed kohe. Liikmesriigid teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(2) ELT L 99, 7.4.2006, lk 36. Otsust on muudetud otsusega 2006/297/EÜ (ELT L 108, 21.4.2006, lk 31).

(3) EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

LISA

“I LISA

Artiklites 1, 2, 3, 5 ja 6 osutatud Saksamaa piirkonnad:

A.	Nordrhein-Westfaleni liidumaa: Arnsbergi, Düsseldorfi ja Münsteri ringkondade (Regierungsbezirke) territoorium.

B.	Nordrhein-Westfaleni liidumaa: Detmoldi ja Kölni ringkondade (Regierungsbezirke) territoorium.”

27.4.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 113/10

EFTA JÄRELEVALVEAMETI SOOVITUS

nr 193/04/KOL,

14. juuli 2004,

teatiste, tähtaegade ja konsultatsioonide kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühist reguleerivat raamistikku käsitleva direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 7

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1)

võttes arvesse EFTA riikide vahelist lepingut, millega asutatakse järelevalveamet ja Euroopa Kohus, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse EMP lepingu XI lisa punktis 5cl viidatud seadust, mida on kohandatud lepinguga selle protokolli nr 1 alusel ning selle lepingu XI lisa harukondlike kohandustega, (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta), eriti selle artikli 19 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Uue elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriva raamistiku alusel on riigi reguleerivad asutused kohustatud kaasa aitama siseturu arendamisele, muu hulgas tegema läbipaistvalt koostööd omavahel ning järelevalveametiga, et tagada järjekindla reguleerimispraktika areng ning uute reguleerivate raamistike loomise direktiivide järjekindel kohaldamine.

(2)

Tagamaks, et riigi tasandil tehtud otsused ei kahjustaks EMP lepingu toimimist ega uue reguleeriva raamistiku alusel taotletavaid eesmärke, peavad riigi reguleerivad asutused teavitama EFTA järelevalveametit (edaspidi järelevalveamet) ning teisi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) reguleerivaid asutusi direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 7 lõikes 3 määratletud meetmete eelnõudest.

(3)

Lisaks peavad riigi reguleerivad asutused saama järelevalveametilt loa kohustuste jaoks, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitleva direktiivi) artikli 8 lõike 3 teise lõiguga, millele on viidatud EMP lepingu XI lisa punktis 5cj ning kohandatud lepingu jaoks selle protokolliga 1 ning selle lepingu XI lisa harukondlike kohandustega, mis moodustab iseseisva protsessi.

(4)

Järelevalveamet annab nõudmisel riigi reguleerivatele asutustele võimaluse arutada meetme eelnõu enne sellest ametlikku teavitamist vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artiklile 7 ja direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlevale direktiivi) artikli 8 lõikele 3. Kui järelevalveamet on teavitanud riigi reguleerivat asutust, et ta leiab vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 7 lõikele 4, et meetme eelnõu takistab EMP lepingu toimimist või kui järelevalveametil on tõsiseid kahtlusi, kas eelnõu on vastavuses EMP õigusega, antakse asjaomasele riigi reguleerivale asutusele varajaselt võimalus oma arvamust avaldada seoses järelevalveameti poolt tõstatatud küsimustega.

(5)	Direktiivis 2002/21/EÜ (raamdirektiivis) sätestatakse teatavad siduvad tähtajad teatiste läbi arutamiseks vastavalt artiklile 7.

(6)

Direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artiklis 7 sätestatud koostöö- ja konsultatsioonimehhanismi tõhususe ning õiguskindluse huvide lihtsustamiseks ja tagamiseks on teavitamisprotsessi jaoks, teatise läbivaatamiseks järelevalveameti poolt ning ülal mainitud õiguslike tähtaegade arvutamiseks vaja selgeid eeskirju.

(7)	Sama oluline on menetluskorra selgitamine direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitleva direktiivi) artikli 8 lõike 3 teise lõigu kontekstis.

(8)	Teavitatud meetme eelnõu uurimise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks peaksid riigi reguleerivad asutused kasutama teatiste standardvormi (teatise koondvormi).

(9)	EFTA riikide vahelise ühise kokkuleppe alusel kasutatakse EFTA riikide ja järelevalveameti vahelises suhtlemises töökeelena inglise keelt. See ei muuda kehtetuks eraisikute ja äriühingute õigusi esitada dokumente ükskõik millises EMP keeles, nagu on esitatud EMP lepingus.

(10)

Direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artiklis 8 sätestatud eesmärkide täitmiseks, eriti järjekindla reguleerimispraktika arendamiseks ning selle direktiivi järjekindlaks kohaldamiseks on oluline, et direktiivi artiklis 7 sätestatud teatise mehhanismi täielikult järgitakse ning et see oleks võimalikult tõhus.

(11)

Uue reguleeriva režiimi järjekindlaks kohaldamiseks üle kogu EMP ja täiel määral kasu lõikamiseks riigi ja reguleerivate asutuste vahelisest koostööst on oluline tagada teabevool EFTA ja EMP EÜ samba vahel. Direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 7 lõike 3 erikohanduses, mis sisaldub EMP ühiskomitee otsuses nr 11/2004, sätestatakse, et “EFTA riikide reguleerivate asutuste ja ühenduse liikmesriikide reguleerivate asutuste vaheline teabevahetus toimub EFTA järelevalveameti ja komisjoni kaudu.”

(12)	EFTA sidekomitee andis heakskiitva hinnangu kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 22 lõikega 2,

SOOVITAB JÄRGMIST:

Direktiivis 2002/21/EÜ (raamdirektiivis) ja eridirektiivides määratletud mõistetel on käesolevas soovituses sama tähendus. Lisaks:

— Soovitus asjaomaste turgude kohta– järelevalveameti soovitus 194/04/KOL asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta;

— Teatis– riigi reguleeriva asutuse poolt järelevalveametile saadetud teatis direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 7 lõike 3 kohase meetme eelnõu kohta või direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitleva direktiivi) artikli 8 lõike 3 teise lõigu kohane taotlus koos käesolevas soovituses (I lisas) toodud teatise koondvormiga.

Teatised tuleb võimalusel jõustada elektrooniliselt.

Järelevalveamet kasutab teatiste vastuvõtmiseks elektroonilist süsteemi. Sellisel juhul kasutavad kõnesolevat süsteemi ainult riigi reguleerivad asutused.

Elektroonilisel teel saadetud dokumendid saab adressaat eeldatavalt kätte päeval, mil need saadeti või elektroonilisse süsteemi sisestati.

Teatised ja lisadokumendid registreeritakse vastavalt all toodud punktile 6 vastavalt kättesaamise järjestusele.

Teatised jõustuvad kuupäeval, mil järelevalveamet need registreerib (registreerimiskuupäev). Registreerimiskuupäev on kuupäev, mil järelevalveamet saab kätte tervikliku teatise.

Teade teatise registreerimise kohta, teatise sisu ja saadud lisadokumendid avaldatakse järelevalveameti veebilehel ning saadetakse elektroonilisel teel kõigile riigi reguleerivatele asutustele.

4.	Riiklike meetmete eelnõu koos põhjendusega, millel meede põhineb ning kokkuvõtlik teatise vorm peaksid olema vormistatud inglise keeles.

5.	Riigi reguleeriva asutuse poolt teavitatud meetmete eelnõule tuleb lisada vajalikud dokumendid, mille alusel järelevalveamet saab oma ülesandeid täita. Meetmete eelnõud peavad olema piisavalt põhjendatud.

Kohaldamise korral peavad teatised sisaldama järgmist:

a)	asjaomane toote- või teenuseturg;

b)	asjaomane geograafiline turg;

c)	asjaomasel turul tegutsev peamine äriühing või peamised äriühingud;

d)	asjaomase turu analüüsi tulemused, eriti järeldused selle kohta, kas turul on või ei ole tõhus konkurents, mis on esitatud koos selle põhjendustega;

e)	vajaduse korral, äriühing või äriühingud, millel on kas individuaalne või ühine oluline turuvõim direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 14 tähenduses ning põhjendus, tõendid ja/või muu oluline faktiline teave, mis toetab seda arvamust;

f)	riigi reguleeriva asutuse poolt läbi viidud eelneva avaliku arutelu tulemused;

g)	olemasolul riigi reguleeriva asutuse avaldatud arvamus;

h)	näited selle kohta, et järelevalveametile teatise saatmise ajaks on tarvitusele võetud asjakohased meetmed, et teavitada riigi reguleerivaid asutusi kõikides teistes EMP EFTA riikides meetme eelnõust selles osas, mida järelevalveamet ei edasta oma elektroonilise süsteemi kaudu;

meetmete eelnõude teatise puhul, mis jäävad direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitleva direktiivi) artiklite 5 või 8 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiivi) artikli 16 valitsemisalasse, (2) spetsiifiline reguleeriv kohustus või kohustused, mis on ette nähtud käsitlemaks tõhusa konkurentsi puudumist asjaomasel olulisel turul või juhul, kui asjaomasel turul on tõhus konkurents ning need kohustused on juba kehtestatud sellega seoses, siis ettenähtud meetmed nende kohustuste kehtetuks tunnistamise kohta.

7.	Kui meetme eelnõus turuanalüüsi eesmärgil määratletakse asjaomane turg, mis erineb soovituse asjaomastest turgudest, siis peaksid riigi reguleerivad asutused piisavalt põhjendusi tooma kriteeriumide osas, mille alusel nad turgu niimoodi määratlevad.

8.	Kooskõlas direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitleva direktiivi) artikli 8 lõikega 3 koostatud teatistes peaks sisalduma ka adekvaatne põhjendus selle kohta, et miks tuleks olulise turuvõimuga operaatorite suhtes kohaldada teisi kohustusi kui direktiivi artiklites 9 ja 13 loetletuid.

9.	Direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitleva direktiivi) artikli 8 lõike 5 reguleerimisalasse jäävad teatised peaksid lisaks sisaldama adekvaatset põhjendust selle kohta, miks kavandatavad meetmed on vajalikud, et olla kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega.

10.

Teatised, mis sisaldavad kohaldatavad teavet punkti 6 tähenduses, on lõplikud. Kui teave, sealhulgas dokumendid, mis teatises sisalduvad on oluliselt puudulikud, teavitab järelevalveamet viie tööpäeva jooksul teatise kättesaamisest asjaomast riigi reguleerivat ametit ning täpsustab teatise puudulikud asjaolud. Teatist ei registreerita enne, kui asjaomane riigi reguleeriv asutus esitab vajaliku teabe. Sellisel juhul direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 7 kohaldamisel jõustub teatis kuupäeval, mil järelevalveametile on esitatud täielik teave.

11.

Ilma et see kahjustaks ülal toodud punkti 6, võib järelevalveamet pärast teatise registreerimist kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 5 lõikega 2 paluda asjaomasel riigi reguleerival asutusel esitada lisateavet või anda selgitusi. Riigi reguleerivad asutused peaksid tagama vajaliku teabe esitamise kolme tööpäeva jooksul, kui see on kättesaadav.

12.	Kui järelevalveamet esitab märkusi kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 7 lõikega 3, teavitab amet asjaomast riigi reguleerivat asutust elektroonilisel teel ning avaldab need märkused oma veebilehel.

13.	Kui riigi reguleeriv asutus esitab märkusi kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 7 lõikega 3, edastab asutus need märkused elektroonilisel teel järelevalveametile ning teistele riigi reguleerivatele asutustele.

14.

Kui järelevalveamet leiab direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 7 lõike 4 kohaldamisel, et meetme eelnõu takistab EMP lepingu toimimist või kui järelevalveametil on tõsiseid kahtlusi selles osas, kas meede on kooskõlas EMP õigusega, eriti direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artiklis 8 viidatud eesmärke arvestades; või sellest tulenevalt

a)	tunnistab ülal mainitud eesmärgid kehtetuks või

b)	võtab vastu otsuse, mille alusel nõuab, et riigi reguleeriv asutus tunnistaks meetme eelnõu kehtetuks,

teavitab järelevalveamet asjaomast riigi reguleerivat asutust elektroonilisel teel ning avaldab teatise oma veebilehel.

15.

Arvestades teatisi, mis esitati kooskõlas direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitleva direktiivi) artikli 8 lõike 3 teise lõiguga, võtab järelevalveamet kooskõlas direktiivi artikli 14 lõikega 2 vastu otsuse lubada või keelata riigi reguleerival asutusel vastu võtta kavandatava meetme eelnõu ajaperioodi jooksul, mis ei ületa kolme kuud. Järelevalveamet võib ilmnenud raskusi arvestades seda perioodi pikendada kahe kuu võrra.

16.	Riigi reguleeriv asutus võib igal ajal otsustada teavitatud meetme eelnõu kehtetuks tunnistada ning sellisel juhul eemaldatakse teavitatud meede registrist. Järelevalveamet avaldab selle jõustamise kohta oma veebilehel vastava teate.

17.

Kui riigi reguleeriv asutus, mis on saanud järelevalveametilt või teiselt riigi reguleerivalt asutuselt märkusi kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikli 7 lõikega 3, võtab meetme eelnõu vastu, peab vastav asutus järelevalveameti nõudmisel esitama teavet nii järelevalveametile kui ka teistele riigi reguleerivatele asutustele käsitlusviisi kohta, mida asutus kasutas märkuste tegemisel.

18.	Kui riigi reguleeriv asutus seda taotleb, peab järelevalveamet mitteametlikult arutama meetme eelnõud enne teatise avaldamist.

19.

Igasugune ajaperiood, millele on viidatud direktiivis 2002/21/EÜ (raamdirektiivis) või käesolevas soovituses, arvutatakse järgmiselt:

a)	kui päevades, nädalates või kuudes väljendatud ajaperiood arvutatakse alates sündmuse toimumise ajast, ei arvestata vastava sündmuse asetleidmise kuupäeva kõnealuse ajaperioodi hulka;

nädalates või kuudes väljendatud ajavahemik lõpeb viimase nädala või kuu mistahes päevaga, mis on sama nädalapäev või langeb samale kuupäevale, mil sündmus, millest alates ajavahemikku arvestatakse, aset leidis. Kui kuudes arvestatud ajavahemikul viimases kuus vastav aegumiskuupäev puudub, siis lõpeb ajavahemik vastava kuu viimase päeva lõppemisel;

c)	ajavahemikud hõlmavad ka riigipühi, laupäevi ja pühapäevi, v.a juhul, kui need on selgelt välja jäetud või kui ajavahemikke väljendatakse tööpäevades;

d)	riigipühade all mõeldakse kõiki asjaomase EFTA riigi või järelevalveameti poolt määratletud kuupäevi;

e)	tööpäevade all mõeldakse kõiki päevi, mis ei ole riigipühad, laupäevad ega pühapäevad.

Kui ajavahemik lõpeb laupäeval, pühapäeval või riigipühal, pikendatakse seda kuni esimese järgmise tööpäeva lõpuni.

Järelevalveamet avaldab EFTA riikide ja järelevalveameti poolt määratletud riigipühade nimekirja igal aastal Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes. EFTA riigid edastavad nõudmisel riigipühade nimekirja järelevalveametile.

20.	Järelevalveamet ja riigi reguleerivad asutused hindavad nende eeskirjade läbivaatamise vajalikkust põhimõtteliselt mitte enne 1. septembrit 2005

21.	Käesolev soovitus on adresseeritud EFTA riikidele.

Brüssel, 14. juuli 2004.

EFTA järelevalveameti nimel

Hannes HAFSTEIN

president

(1) Edaspidi EMP leping.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), nagu on viidatud EMP lepingu XI lisa punktile 5cm ning kohandatud selle protokolli nr 1 alusel ning selle lepingu XI lisa harukondlike kohanduste alusel.

LISA

DIREKTIIVI 2002/21/EÜ (RAAMDIREKTIIVI) ARTIKLI 7 KOHASTE MEETMETE EELNÕUDE TEATISTE VORM

(Teatise koondvorm)

Sissejuhatus

Käesolevas vormis täpsustatakse koondteavet, mida tuleb riigi reguleerival ametil esitada järelevalveametile meetmete eelnõust teavitamisel kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikliga 7.

Järelevalveamet soovib arutada artikli 7 kohaldamisega seonduvaid asjaolusid koos riigi reguleeriva asutusega, eriti teatisele eelnevatel nõupidamistel. Vastavalt sellele julgustatakse riigi reguleerivaid asutusi konsulteerima järelevalveametiga igasuguste vormiga seonduvate asjaolude alal, eriti selles osas, millist teavet nad peavad esitama või, vastupidi, võimaluse kohta mitte esitada teavet, mis on seotud turuanalüüsiga, mille riigi reguleeriv asutus teostab kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artiklitega 15 ja 16.

Õige ja täielik teave

Kogu teave, mille riigi reguleerivad asutused esitavad, peab olema õige ja täielik ning taasesitatud kokkuvõtlikult vastavalt alltoodud vormile. Vorm ei asenda teavitatud meetme eelnõu, kuid peaks võimaldama järelevalveametil ja teistel EMP riikide reguleerivatel asutustel kindlaks teha, et teavitatud meetme eelnõu viidates vormis sisalduvale teabele tõesti sisaldab kogu vajalikku teavet, mille alusel järelevalveamet saaks oma tegevust ellu viia kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artikliga 7 selles kirjeldatud ajavahemiku jooksul.

Selles vormis nõutav teave tuleb esitada vastavalt vormi jagudele ja lõikude numbritele, lisades viited meetme eelnõu põhiosa kohta, kust vastavat teavet võib leida.

TEATISE KOONDVORM

1. JAGU

Turu määratlemine

Võimaluse korral märkida:

1.1.	asjaomane mõjutatud toote-/teenuseturg. Kas see turg on mainitud asjaomaste turgude soovituses?

1.2.	asjaomane mõjutatud geograafiline turg;

1.3.	olemasolul lühikokkuvõte riigi reguleeriva asutuse arvamusest;

1.4.	lühiülevaade avaliku arutelu tulemustest esildatud turu määratluse kohta tänase päeva seisuga (nt mitu märkust saadi, millised vastajad nõustusid esildatud turumääratlusega, millised vastajad olid selle vastu);

1.5.

kui määratletud asjaomane turg erineb asjaomaste turgude soovituse loetelust, siis kokkuvõte peamistest põhjustest, mis õigustasid esildatud turumääratlust, viidates järelevalveameti suuniste 2. jaole asjaomase turu määratlemise ja olulise turuvõimu hindamise kohta, (1) ning kolm peamist kriteeriumi, mida on mainitud asjaomaste turgude soovituse põhjendustes 12–19.

2. JAGU

Olulise turuvõimuga äriühingute tähistamine

Võimaluse korral märkida:

2.1.	äriühingu nimi või äriühingute nimed, millel on üksikult või ühiselt koos teistega oluline turuvõimas. Võimalusel äriühingu nimi või äriühingute nimed, mis ei oma enam olulist turuvõimu;

2.2.	kriteeriumid, mille alusel otsustati, kas äriühingul on üksikult või ühiselt koos teistega oluline turuvõim;

2.3.	peamiste äriühingute (konkurentide) nimed, kes on/tegutsevad asjaomasel turul;

2.4.	ülalmainitud äriühingute turuosad ning alus nende arvutamiseks (nt käive, tellijate arv).

Kirjeldada lühidalt:

2.5.	olemasolu korral riigi reguleeriva asutuse arvamust;

2.6.	avaliku arutelu tulemusi käesolevaks kuupäevaks äriühingute olulise turuvõimu osas (nt saadud märkuste koguarv, nõustumiste/mittenõustumiste arv).

3. JAGU

Regulatiivsed kohustused

Võimaluse korral märkida:

3.1.	kohaldatud, püsivate, muudetud või kehtetuks tunnistatud kohustuste õiguslik alus (direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitleva direktiivi) artiklid 9–13);

3.2.	põhjused, miks äriühingute suhtes kohaldatud, püsivaid või muudetud kohustusi peetakse võrdeliseks ja õigustatuks direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiivi) artiklis 8 sätestatud eesmärkide kohaselt. Alternatiivselt näidake lõigud, jaod või leheküljed meetme eelnõus, kust vastavat teavet võib leida;

3.3.

kui esildatud abinõud erinevad direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitleva direktiivi) artiklites 9–13 sätestatust, palun näidake ära “eritingimused” direktiivi artikli 8 lõike 3 tähenduses, mis õigustavad niisuguste abinõude kohaldamist. Alternatiivselt näidake lõigud, jaod või leheküljed meetme eelnõus, kust vastavat teavet võib leida.

4. JAGU

Kooskõlastatus rahvusvaheliste kohustustega

Võimaluse korral märkida seoses direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitleva direktiivi) artikli 8 lõike 3 esimese lõigu kolmanda taandega:

4.1.	kas esildatud meetme eelnõu eesmärgiks on turul osalejate kohustuste kohaldamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitleva direktiivi) artikli 8 lõikele 5;

4.2.	asjaomase äriühingu nimi või äriühingute nimed;

4.3.	millised on EFTA riigi rahvusvahelised kohustused, millega tuleb arvestada.

(1) Järelevalveameti suunised turuanalüüsi ja olulise turuvõimu hindamise kohta, arvestades ühenduse reguleerivat raamistikku elektroonilise side ja teenuste osas.

27.4.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 113/18

EFTA JÄRELEVALVEAMETI SOOVITUS

nr 194/04/KOL,

14. juuli 2004,

asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, mis on esitatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingus

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1)

võttes arvesse EFTA riikide vahelist lepingut, millega asutatakse järelevalveamet ja Euroopa Kohus, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse EMP lepingu XI lisa punktis 5cl viidatud seadust, mida on kohandatud lepinguga selle protokolli 1 alusel ning selle lepingu XI lisa harukondlike kohandustega, (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta), (2) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2002/21/EÜ (edaspidi raamdirektiiv) kehtestatakse uus seadusandlik raamistik elektroonilise side sektorile, millega püütakse nimetatud sektorit ühtlustada, kaasates kõiki asjaomaseid elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid. Eesmärk on järk-järgult vähendada sektorispetsiifilisi eeskirju, samal ajal kui konkurents turul areneb.

(2)	Raamdirektiivi artiklis 15 sätestatakse, et EFTA järelevalveamet (edaspidi järelevalveamet) võtab pärast avalikku konsulteerimist ning konsulteerimist EFTA riikide reguleerivate asutustega vastu soovituse asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta.

(3)	Euroopa Komisjon on avaldanud soovituse 2003/311/EÜ asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta elektroonilise side sektoris, mille suhtes kohaldatakse eelnevat reguleerimist vastavalt direktiivile 2002/21/EÜ. (3)

(4)	Et tagada EMP õiguse ühtlane kohaldamine Euroopa Majanduspiirkonnas, kooskõlastab järelevalveamet käesolevat soovitust nii suures ulatuses kui võimalik asjaomase komisjoni soovitusega.

(5)

Käesoleva soovituse eesmärk on kindlaks teha need toote- ja teenuseturud, mille puhul eelnev reguleerimine on õigustatud. Samas peab käesolev esimene soovitus olema kooskõlas üleminekuga 1998. aasta reguleerivalt raamistikult uuele reguleerivale raamistikule. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta, (4) edaspidi juurdepääsu käsitlev direktiiv, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, (5) edaspidi universaalteenuse direktiiv, on juba määratletud teatavad turupiirkonnad, mida riikide reguleerivad asutused peavad analüüsima lisaks käesolevas soovituses loetletud turgudele. Kooskõlas raamdirektiiviga peavad riigi reguleerivad asutused oma piirkonnas määratlema asjaomased geograafilised turud.

(6)

1998. aasta reguleeriva raamistiku alusel kohaldatakse mitmete telekommunikatsioonisektori piirkondade suhtes eelnevat reguleerimist. Neid piirkondi on kirjeldatud kohaldatavates direktiivides, kuid nende puhul ei ole alati tegemist “turgudega” EMP konkurentsiõiguse ja tava tähenduses. Raamdirektiivi I lisas esitatakse niisuguste turupiirkondade loetelu, mis tuleb lisada soovituse algversiooni.

(7)	Nagu raamdirektiivi I lisa pealkirjast näha, tuleb kõik seal loetletud turupiirkonnad lisada soovituse algversiooni, et riigi reguleerivad asutused saaksid üle vaadata olemasolevad kohustused, mis on kehtestatud 1998. aasta reguleeriva raamistiku kohaselt.

(8)	Raamdirektiivi artikli 15 lõike 1 kohaselt peab järelevalveamet määratlema turud kooskõlas EMP konkurentsiõiguse põhimõtetega. Seega on järelevalveamet määratlenud asjaomased turud (mis vastavad raamdirektiivi I lisas loetletud turupiirkondadele) kooskõlas EMP konkurentsiõiguse põhimõtetega.

(9)

Elektroonilise side sektoris on vähemalt kaks peamist turgu, millega tuleb arvestada: lõppkasutajatele mõeldud teenuste ja toodete turud (jaeturud) ning sisenditurud, mis on vajalikud operaatoritele, et pakkuda lõppkasutajatele teenuseid ja tooteid (hulgiturud). Nende kahe turu siseselt võib eristada edasisi turge sõltuvalt nõudluse ja pakkumise iseloomust.

(10)

Turgude määratlemiseks ja kindlakstegemiseks tuleb jaeturgusid iseloomustada teatava ajavahemiku jooksul, arvestades nõudluse ja pakkumise asendatavust. Pärast jaeturgude iseloomustamist ja määratlemist, mis esindavad lõpptarbijate pakkumist ja nõudlust, tuleb kindlaks teha ka asjaomased hulgiturud, mis esindavad nõudlust kolmanda poole toodete järele ja pakkumist, milleks kolmas pool on valmis.

(11)

Turgude määratlemine kooskõlas EMP konkurentsiõiguse põhimõtetega tähendab, et raamdirektiivi I lisas kirjeldatud teatavad turupiirkonnad hõlmavad mitut eraldi turgu, arvestades nõudluse iseloomu. See kehtib toodete puhul, mis on mõeldud jaekaubanduse juurdepääsuks üldkasutatavatele telefonivõrkudele määratletud piirkonnas ning määratletud piirkonnas pakutavatele telefoniteenustele. I lisas toodud turupiirkond, mis viitab püsiliinide hulgikaubandusele, on määratletud kui eraldi turud, mis tegelevad lõppsegmentide ja magistraalsegmentide hulgimüügiga nii nõudluse kui pakkumise iseloomu alusel.

(12)

Turgude määratlemisel kooskõlas EMP konkurentsiõiguse põhimõtetega tuleb arvestada kolme kriteeriumiga. Esimene on tugevate ja alaliste turutõkete olemasolu, mis oma olemuselt on struktuursed, õiguslikud või reguleerivad. Kuid arvestades elektroonilise side turgude dünaamilist iseloomu ja toimimist, tuleb võimaliku eelneva reguleerimise jaoks edasistes asjaomaste turgude analüüsides arvestada ka tõkete ületamise võimalustega. Seepärast kuuluvad teise kriteeriumi alla ainult need turud, mille struktuur ei võimalda tõhusa konkurentsi saavutamist ettenähtud ajavahemiku jooksul. Selle kriteeriumi kohaldamine hõlmab konkurentsi olukorra uurimist seoses turutõketega. Kolmas kriteerium näitab seda, et ainuüksi EMP konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole asjaomaste turutõrgete reguleerimiseks piisav.

(13)	Mis puudutab turutõkkeid, siis käesoleva soovituse kohaldamisel on olulised kahte liiki turutõkked: struktuursed tõkked ja õiguslikud ehk reguleerivad tõkked.

(14)

Struktuursed turutõkked tulenevad algmaksumusest või nõudluse tingimustest, mis loovad asümmeetrilised tingimused turu valitsejate ja uute turuosaliste vahel või välistavad viimaste turuletuleku. Struktuursete turutõketega on tegemist näiteks siis, kui turgu iseloomustavad mastaabisääst/mitmekülgsussääst ning suured pöördumatud kulud. Täna võib niisuguseid tõkkeid tuvastada kohalike paikkondlike juurdepääsuvõrkude kasutamise ja/või varustamise puhul. Asjaomased struktuursed tõkked võivad esineda ka juhul, kui teenuse pakkumiseks on vaja võrgukomponenti, mis ei ole tehniliselt võimalik või siis on seda võimalik saada vaid niisuguse hinnaga, mis muudab selle konkurentidele majanduslikult kahjulikuks.

(15)

Õiguslikud ehk reguleerivad tõkked ei põhine majanduslikel tingimustel, vaid tulenevad õigus-, haldus- või muudest riiklikest meetmetest, millel on otsene mõju operaatorite turuletulekule ja/või nende paigutusele asjaomasel turul. Näiteks võib tuua õiguslikud ehk reguleerivad tõkked, mis välistavad turuletuleku siis, kui alusteenuste pakkumiseks on kehtestatud kindel ettevõtete arv. Järgmisteks õiguslike ehk reguleerivate tõkete näideteks on hinnakontrollid või muud hinnaga seotud meetmed, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes, mis mõjutavad mitte ainult turuletulekut vaid ka ettevõtete paigutust turul.

(16)

Turuletuleku tõkked võivad muutuda vähem oluliseks uuendustest mõjutatud turgude puhul, mida iseloomustab pidev tehnoloogiaalane areng. Niisuguste turgude puhul tulenevad konkurentsipiirangud uuenduslikest ohtudest, mis kaasnevad võimalike konkurentide turuletulekuga. Sellistel turgudel võib tekkida dünaamiline või pikemaajaline konkurents ettevõtete vahel, kes ei ole tingimata konkurendid olemasoleval “stabiilsel” turul. Käesolevas soovituses ei määratleta turge, mille puhul eeldatakse, et turuletuleku tõkked ei püsi kauem kui teatava ajavahemiku.

(17)

Isegi kui turgu iseloomustab oluliste tõkete olemasolu, võivad muud struktuursed asjaolud sellel turul tähendada, et turg saavutab konkurentsivõime teatava ajavahemiku jooksul. See võib esineda turgude puhul, millel on piiratud, kuid piisav arv eri hinnastruktuuridega ettevõtteid, kes suudavad hinnakõikumiste suhtes jääda paindlikuks. Lisaks võib turul esineda ülevõimsust, mis võimaldab konkureerivatel ettevõtetel vastuseks konkurendi hinnatõusule oma toodangu/teenuse mahtusid kiiresti suurendada. Sellistel turgudel võivad turuosad ajas muutuda ja/või hinnad langeda.

(18)

Otsus määratleda turgu kui niisugust, mille puhul võib vajalikuks osutuda eelnev reguleerimine, peaks tuginema ka EMP konkurentsiõiguse piisavuse hindamisele niisuguste tõkete vähendamisel, eemaldamisel või tõhusa konkurentsi taastamisel. Uute ja tärkavate turgude suhtes, mille puhul turuvõim võib eksisteerida tänu “esimese käigu tegija” eelistele, ei tuleks põhimõtteliselt eelnevat reguleerimist kasutada.

(19)

Käesolevas soovituses määratletud turgude perioodiliste ülevaadete puhul tuleb kasutada kolme kriteeriumi. Neid kriteeriume tuleks kohaldada kumulatiivselt, st ükskõik millisele kriteeriumile mittevastavus tähendab, et edasistes soovitustes ei tule turgu enam määratleda. Seega soovituse järgmistes versioonides sõltub elektroonilise side turu edasine määratlemine turutõkete püsimisest, konkurentsivõime dünaamilise olukorra mõõtmiskriteeriumidest ning EMP konkurentsiõiguse piisavusest (eelnev reguleerimine puudub) püsivate turuprobleemide käsitlemisel. Turgu võib soovitusest eemaldada ka siis, kui leitakse piisavalt tõendeid jätkusuutliku ja tõhusa konkurentsi kohta asjaomasel turul Euroopa Majanduspiirkonna ulatuses, eeldusel, et määrusega kehtestatud kohustuste kõrvaldamine ei vähenda konkurentsi sellel turul.

(20)

Käesoleva soovituse lisas näidatakse, kuidas iga soovituses toodud turg on seotud raamdirektiivi I lisas toodud turupiirkondadega. Riigi reguleerivad asutused peaksid eelmise reguleeriva raamistiku alusel kehtestatud olemasolevad kohustused läbi vaatama ja kindlaks tegema, kas neid kohustusi tuleks säilitada, muuta või kehtetuks tunnistada, ja käesolevas soovituses määratletud turgude alusel analüüsima selleks, et kehtestada nõue, mille alusel turu määratlus eelneva reguleerimise kohaldamiseks peab põhinema EMP konkurentsiõiguse põhimõtetel. Kuni riigi reguleerivate asutuste esimese uue reguleeriva raamistiku kohaselt tehtava turuanalüüsini kehtivad olemasolevad kohustused.

(21)	Turgude määratlemine käesolevas soovituses ei kahjusta turge, mida võib erijuhtudel määratleda ka EMP konkurentsiõiguse alusel.

(22)

Võrgutopoloogiate ja tehnoloogiate kasutamine kogu Euroopa Majanduspiirkonnas tähendab, et teatud juhtudel peavad riigi reguleerivad asutused kindlaks määrama soovituses määratletud turgude vahelised täpsed piirid või turgude sisesed põhiosad, samal ajal arvesse võttes EMP konkurentsiõiguse põhimõtteid. Riigi reguleerivad asutused võivad määratleda soovituses toodust erinevaid turge eeldusel, et nende tegevus on kooskõlas raamdirektiivi artikliga 7. Kuna turu eelnev reguleerimine võib mõjutada kaubandust EMP lepingu osapoolte vahel nagu seda on kirjeldatud raamdirektiivi põhjenduses 38, leiab järelevalveamet, et soovituses esitatud turgudest erinevate määratletud turgude suhtes kohaldatakse tõenäoliselt raamdirektiivi artikliga 7 kehtestatud korda. Kui EMP lepingu osapoolte vahelist kaubandust mõjutavat turgu ei teavitata, võib see tuua kaasa menetluse algatamise rikkumise suhtes. Igasugune riigi reguleerivate asutuste poolt määratletud turg peab põhinema EMP konkurentsi põhimõtetel, mis on välja töötatud EFTA järelevalveameti teatises asjaomase turu määratlemise kohta EMP konkurentsiõiguse kohaldamiseks, (6) ning peab olema kooskõlas järelevalveameti suunistega turuanalüüsi ja olulise turuvõimu hindamiseks ning vastama ülal sätestatud kolmele kriteeriumile. Kui riigi reguleeriv asutus leiab, et nõudluse ja pakkumise mudel õigustab käesolevas soovituses loetletud alternatiivse turu määratlemist, peab asutus järgima raamdirektiivi artiklites 6 ja 7 sätestatud asjaomast korda.

(23)

Asjaolu, et käesolevas soovituses määratletakse need toote- ja teenuseturud, mille puhul eelnev reguleerimine on õigustatud, ei tähenda, et see määrus on alati õigustatud või et nende turgude suhtes kohaldatakse asjaomastes direktiivides sätestatud reguleerivaid kohustusi. Reguleerimine pole õigustatud juhul, kui nendel turgudel on tõhus konkurents. Reguleerivad kohustused peavad olema asjakohased ning põhinema määratletud probleemi olemusel, ning peavad olema proportsionaalsed ning õigustatud raamdirektiivis sätestatud eesmärkide osas, eelkõige võimalikult palju suurendama tarbijate kasu, vältima konkurentsi moonutamist ja piiramist, julgustama infrastruktuuri investeeringuid ning edendama innovatsiooni ning julgustama raadiosageduste ja numeratsiooniressursside tõhusat kasutamist ja haldamist.

(24)	Käesoleva soovituse suhtes on konsulteeritud avalikkusega, riigi reguleerivate asutuste ning riigi konkurentsiametitega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Asjaomaste turgude määratlemisel kooskõlas EMP lepingu XI lisa punktis 5cl viidatud seaduse artikli 15 lõikega 3, mida on kohandatud lepinguga selle protokolli 1 alusel ning selle lepingu XI lisa harukondlike kohandustega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, soovitatakse riigi reguleerivatel asutustel analüüsida lisas määratletud toote- ja teenuseturgusid.

2.	Käesolev soovitus on adresseeritud EFTA riikidele.

Brüssel, 14. juuli 2004

EFTA järelevalveameti nimel

Hannes HAFSTEIN

president

(1) Edaspidi EMP leping.

(2) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

(3) ELT L 114, 8.5.2003, lk 45.

(4) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7, nagu on viidatud EMP lepingu XI lisa punktis 5cj ja kohandatud lepingu jaoks selle protokolliga nr 1 ning selle lepingu XI lisa harukondlike kohandustega.

(5) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51, nagu on viidatud EMP lepingu XI lisa punktis 5cm ja kohandatud lepingu jaoks selle protokolliga nr 1 ning selle lepingu XI lisa harukondlike kohandustega.

(6) EÜT L 200, 16.7.1998, lk 48 ning EÜT nr 28, 16.7.1998 EMP lisa lk 3.

LISA

Jaemüük

1.	Juurdepääs määratletud piirkonna üldkasutatavale telefonivõrgule, mis on mõeldud kodutarbijatele.

2.	Juurdepääs määratletud piirkonna üldkasutatavale telefonivõrgule, mis on mõeldud ühiskondlikele tarbijatele.

3.	Määratletud piirkonnas kodutarbijatele pakutavad üldkasutatavad kohalikud/või riigisisesed telefoniteenused.

4.	Määratletud piirkonnas kodutarbijatele pakutavad üldkasutatavad rahvusvahelised telefoniteenused.

5.	Määratletud piirkonnas ühiskondlikele tarbijatele pakutavad üldkasutatavad kohalikud/või riigisisesed telefoniteenused.

Määratletud piirkonnas ühiskondlikele tarbijatele pakutavad üldkasutatavad rahvusvahelised telefoniteenused.

Need kuus turgu on määratletud universaalteenuse direktiivi artikli 17 kohaselt tehtavaks analüüsiks.

Punktides 1 kuni 6 nimetatud turud on vastavuses raamdirektiivi I lisa punkti 1 “määratletud piirkonnas ühenduse pakkumise ja üldkasutatava telefonivõrgu kasutamisega”. Sellele ühisele turule viidatakse ka universaalteenuse direktiivi artiklis 19 (iga kõne puhul eraldi operaatorkoodi või operaatorkoodi võimalik kohaldamine).

Püsiliinide miinimumkogum (miinimumkogum sisaldab kindlaid püsiliinide liike kiirusega kuni 2 Mbit/s (kaasa arvatud) vastavalt universaalteenuse direktiivi artiklile 18 ja VII lisale).

Sellele turule on viidatud raamdirektiivi I lisa punktis 1 universaalteenuse direktiivi artikli 16 kohta (püsiliinide pakkumine lõppkasutajatele).

Universaalteenuse direktiivi artikli 18 kohaselt tuleb läbi viia turuanalüüs, mis hõlmab regulatiivseid kontrolle püsiliinide miinimumkogumi kohaldamise osas.

Hulgimüük

Määratletud piirkonnas kõnede algatamine üldkasutatavas telefonivõrgus. Käesolevas soovituses vaadeldakse kõnede algatamist koos kohalike kõnede edastamisega ning seda on määratletud lähtudes kõnede transiidi turgudest ning kõnede ühendamisest paiktelefonivõrgus.

See turg on vastavuses raamdirektiivi I lisa punktis 2 kirjeldatud turuga ja direktiiviga 97/33/EÜ (kõnede algatamine paiktelefonivõrgus).

Määratletud piirkonnas kõnede ühendamine individuaalses telefonivõrgus.

Käesolevas soovituses vaadeldakse kõnede algatamist koos kohalike kõnede edastamisega ning seda on määratletud lähtudes kõnede algatamisest ja kõnede transiidist määratletud piirkonna üldkasutatavas telefonivõrgus.

See turg vastab raamdirektiivi I lisa punktis 2 kirjeldatud turule ning direktiivile 97/33/EÜ (kõnede ühendamine paiktelefonivõrgus).

10.

Transiitteenused paiktelefonivõrgus.

Käesolevas soovituses on transiitteenused määratletud lähtudes kõnede algatamisest ning kõnede ühendamisest määratletud piirkonna üldkasutatavas telefonivõrgus.

See turg vastab raamdirektiivi I lisa punktis 2 kirjeldatud turule ja direktiivile 97/33/EÜ (transiitteenused paiktelefonivõrgus).

11.

Vasest kliendiliinide ja alamliinide eraldatud juurdepääsu (sh jagatud juurdepääsu) hulgimüük, et pakkuda lairibavõrgu- ja kõneteenused.

See turg vastab raamdirektiivi I lisa punktis 2 kirjeldatud turule ja direktiividele 97/33/EÜ ning 98/10/EÜ (juurdepääs paiktelefonivõrgule, sealhulgas eraldatud kliendiliinijuurdepääs) ning raamdirektiivi I lisa punktis 3 viidatud turule ning määrusele (EÜ) nr 2887/2000.

12.

Lairibavõrgule juurdepääsu hulgimüük.

See turg katab “bitikiiruse” juurdepääsu, mis võimaldab lairiba andmete mõlemasuunalist edastamist. Lisaks sisaldab see muud juurdepääsu hulgimüüki, mida infrastruktuurid pakuvad bitikiiruse juurdepääsuga võrdväärse teenuse osutamisel. See sisaldab raamdirektiivi I lisa punktis 2 viidatud “juurdepääsu võrkudele ja eritingimustel juurdepääsu võrkudele”, kuid ei hõlma punktides 11 ja 18 viidatud turgusid.

13.	Püsiliinide lõppesegmentide hulgimüük.

14.

Püsiliinide magistraalsegmentide hulgimüük.

Punktides 13 ja 14 nimetatud hulgimüügiturud vastavad nendele turgudele, millele on viidatud raamdirektiivi I lisa punktis 2 vastavalt direktiivile 97/33/EÜ ja direktiivile 98/10/EÜ (püsiliinide vastastikune sidumine) ning turgudele, millele on viidatud raamdirektiivi I lisa punktis 2 vastavalt direktiivile 92/44/EMÜ (püsiliini edastusmahu hulgimüük teistele elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujatele).

15.	Juurdepääs ja kõnede algatamine üldkasutatavas mobiiltelefonivõrgus, millele on (eraldi) viidatud raamdirektiivi I lisa punktis 2 vastavalt direktiividele 97/33/EÜ ja 98/10/EÜ.

16.	Kõne ühendamine individuaalses mobiilivõrgus. See turg vastab raamdirektiivi I lisa punktis 2 kirjeldatud turule vastavalt direktiivile 97/33/EÜ (kõnede ühendamine üldkasutatavas mobiiltelefonivõrgus).

17.	Üldkasutatavate mobiiltelefonivõrkude rahvusvahelise roaming-teenuste siseriiklikud hulgiturud. See turg on vastavuses raamdirektiivi I lisa punktis 4 esitatud turu määratlusega.

18.	Ringhäälingu ülekande teenused, et tuua ringhäälingu sisu lõppkasutajateni.

Märkus

Kooskõlas juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 6 punktiga 3 on riigi reguleerivatel asutustel valikuvabadus lähtudes turuanalüüsist “digitaaltelevisiooniteenustele ja raadioringhäälinguteenustele tingimusjuurdepääsusüsteemide kohta”. Juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 6 punktis 3 sätestatakse, et EFTA riigid võivad lubada oma riigi reguleerivatel asutustel turu üle vaadata digitaaltelevisiooniteenuste tingimusjuurdepääsusüsteemide ja raadioringhäälinguteenuste osas, sõltumata ülekandevahenditest.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 113

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 27. aprill 2006

Sisukord	I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	Komisjoni määrus (EÜ) nr 637/2006, 26. aprill 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	Komisjoni määrus (EÜ) nr 638/2006, 26. aprill 2006, millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada taotlusi, mis on esitatud aprillis 2006 noorte nuumamiseks ettenähtud isasveiste impordilitsentside saamiseks määrusega (EÜ) nr 992/2005 ette nähtud tariifikvootide raames	3
	Komisjoni määrus (EÜ) nr 639/2006, 26. aprill 2006, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	4

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 26. aprill 2006, millega muudetakse otsust 2006/274/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses klassikalise sigade katkuga Saksamaal (teatavaks tehtud numbri K(2006) 1716 all) ( 1 )	6
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
	EFTA järelevalveamet
*	EFTA järelevalveameti soovitus nr 193/04/KOL, 14. juuli 2004, teatiste, tähtaegade ja konsultatsioonide kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühist reguleerivat raamistikku käsitleva direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 7	10
*	EFTA järelevalveameti soovitus nr 194/04/KOL, 14. juuli 2004, asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, mis on esitatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingus	18
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 319/05/KOL, 14. detsember 2005, millega muudetakse EFTA järelevalveameti nõukogu otsust nr 195/04/KOL EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 3 II osa artikli 27 kohaste rakendussätete kohta	24


	(1) EMPs kohaldatav tekst