12.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1480/2003 (3) (edaspidi “lõplik määrus”) kehtestas nõukogu 34,8 %lise lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatavate Korea Vabariigist pärit dünaamiliste muutmäludena (edaspidi “DRAM”) tuntud elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes, kusjuures nimetatud tooteid võivad olla valmistanud mis tahes äriühingud, välja arvatud Samsung Electronics Co., Ltd (edaspidi “Samsung”), mille suhtes kehtestati tollimaksumäär 0 %. Lõplikule määrusele eelnes komisjoni 23. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 708/2003, millega kehtestatakse ajutine tasakaalustav tollimaks teatavate Korea Vabariigist pärit dünaamiliste muutmäludena (edaspidi “DRAM”) tuntud elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes (4) (edaspidi “ajutine määrus”).

(2)

Olemasolevate meetmete kehtestamiseni viinud uurimises (edaspidi “esialgne uurimine”), tegid koostööd kaks Korea Vabariigis asuvat eksportivat tootjat: Samsung, mille puhul ei tuvastatud subsideerimist, ja Hynix Semiconductor Inc. (edaspidi “Hynix”). Esialgses uurimises koosnes ühenduse tootmisharu kahest tootjast, kelle toodang moodustas suurema osa kogu ühenduse DRAMide toodangust. Need olid Infineon Technologies AG, München, Saksamaa (edaspidi “Infineon”), ja Micron Europe Ltd, Crowthorne, Ühendkuningriik (edaspidi “Micron”).

(3)

Subsiidiumide ja tekitatud kahju hindamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2001 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamiseks vajalike arengutendentside vaatlus hõlmas perioodi 1. jaanuarist 1998 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(4)

3. augustil 2005 võttis Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidluste lahendamise organ vastu vaekogu aruande “Euroopa ühendused – Korea Vabariigist pärit dünaamiliste muutmälude elektroonsete integraallülituste suhtes kohaldatavad tasakaalustavad meetmed”. (5)

(5)

Vaekogu aruande kohaselt oli EÜ tegevus vastuolus tema WTO liikmelisusest tulenevate kohustustega, nimelt järgmiste sätete osas:

(6)

Teiselt poolt leiti, et Euroopa Ühendus on tegutsenud kooskõlas oma WTO liikmelisusest tulenevate kohustustega, nimelt järgmiste sätetega:

(7)

Järgides vaekogu soovitusi, viis komisjon dokumenteeritud andmete alusel läbi lõplikus määruses esitatud asjakohaste uurimistulemuste põhjaliku ja erapooletu ümberhindamise. Nagu eespool kirjeldatud, piirdub ümberhindamine kehtiva meetme viie eri aspekti uurimisega; neid aspekte on kirjeldatud eespool ja need leiti olevat vastuolus subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga. See uurimine põhineb esialgse uurimise olemasolevate dokumenteeritud tõendite ümberhindamisel vastavalt vaekogu aruande asjakohastele uurimistulemustele.

(8)

Allpool esitatud ümberhindamise käik näitab, et kahjustav subsideerimine toimub ikka veel, kuigi veidi väiksemal määral.

(9)

Vaatlusalune toode ja samaväärne toode on samad, mida käsitles esialgne uurimine, see tähendab Korea Vabariigist pärit dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste kõik tüübid, tihedused ja variandid, olgu need komplekssed, töödeldud integraallülituste toorikkristallidesse või pooljuhtkristallidesse või kiipidesse, mis on toodetud erinevaid metalloksiidpooljuhtide (MOS) tootmistehnoloogiaid kasutades, kaasa arvatud komplementaarse metalloksiidränistruktuuri (CMOS) tüüpi, igasuguse tihedusega (kaasa arvatud tihedus tulevikus), sõltumata pöörduskiirusest, konfiguratsioonist, kiibikestast või paneelist jne. Vaatlusalune toode hõlmab ka dünaamilisi muutmälusid (DRAM), mis esinevad (kohandamata) mälumooduleis ning (kohandamata) mäluplaatidel või mõne muu agregaatvormi kujul, tingimusel et selle peamine eesmärk on kanda mälu. (7)

(10)

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide 8542 21 11, 8542 21 13, 8542 21 15, 8542 21 17, ex 8542 21 01, ex 8542 21 05, ex 8548 90 10, ex 8473 30 10 ja ex 8473 50 10 alla.

(11)

Vaekogu aruanne ei käsitlenud ühtegi nõuet, mis oleks mõjutanud lõplikus määruses uurimistulemusi, mis käsitlesid vaatlusalust toodet ja samaväärset toodet.

(12)

Käesolevas osas on esitatud vaekogu aruande järeldustel ja soovitustel põhineva ümberhindamise tulemused järgmistes küsimustes:

(13)

Kõik ülejäänud subsiidiume käsitlevad uurimistulemused jäävad nii, nagu kinnitati alguurimises ja nähti ette esialgse määruse ja lõpliku määrusega.

(14)

Vaekogu leidis, et seisukoht, et krediidipangad olid suunatud osalema 2001. aasta mai restruktureerimiskavas ja nende vahetusvõlakirjade ost 1 triljoni Korea voni väärtuses selle kava ühe osana moodustas seega Korea valitsusepoolse rahalise toetuse, ei olnud kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punktiga a. (8) Vaekogu täpsustas, et “kuna 2001. aasta mai restruktureerimiskava on piiripealne juhtum, siis arvame, et uurival asutusel ei olnud küllaldaselt tõendusandmeid järeldamaks põhjendatult, et valitsus oli teinud erapankadele ülesandeks osta Hynixi vahetusvõlakirju või suunanud neid seda tegema”. (9)

(15)

Vaekogu hinnangu kohaselt ei kuulu Hynixile 2001. aasta mai restruktureerimiskavaga eraldatud rahalised vahendid tasakaalustava maksu alla. (10)

(16)

Seoses 800 miljardi Korea voni suuruse sündikaatlaenuga leidis vaekogu, et EÜ oli õigesti tuvastanud Korea valitsuse suunava tegevuse Korea Välisvaluutapanga (Korea Exchange Bank – KEB) osalemiseks selles laenus ja et see kujutas endast rahalist toetust kas KEBle ülesande andmise või suunamise teel subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud tähenduses. Vaekogu leidis samuti, et Korea Arengupank (Korea Development Bank – KDB) oli oma osaluse kaudu sündikaatlaenus andnud otsese rahalise panuse, ja kuna KDB on avalik-õiguslik asutus, siis ei olnud EÜl vaja tegeleda ei ülesande andmise ega suunamise küsimusega. (11) Vaekogu leidis siiski, et EÜ ei olnud tuvastanud KDB ja KEB rahalise toetuse tõttu saadud tulu subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike b tähenduses. (12) Vaekogu väitis eelkõige, et EÜ jättis uurimata, kas turul oli sarnaseid kommertslaene, mida Hynix oleks võinud omandada, ja väitis, et EÜ eiras teisi sündikaatlaenude osapooli kui võimalikke võrdluskriteeriume. (13)

(17)

Komisjoni hinnangul ei saa teiste pankade osalust sündikaatlaenus vaadelda kui õiget alust tulu saamise kindlaksmääramisel. Nagu vaekogu märkis, peavad volitatud isikud võrdlusaluse leidmisel uurima, kas sellised laenud olid väidetavast valitsuse sekkumisest mõjutatud sel määral, et neid ei saa pidada laenudeks, mida oleks olnud võimalik turult omandada. (14) Komisjon viis selles küsimuses läbi põhjaliku ja ulatusliku dokumentide kordusuurimise ning rakendas vaekogu poolt läbi arutatud analüüsi tüüpi. Selle põhjal tegi komitee kindlaks, et laenud teistelt sündikaatlaenus osalevatelt pankadelt ei saa olla õigeks võrdlusaluseks.

(18)

Esiteks, arvestades Hynixi rahalist olukorda sündikaatlaenu korraldamise ajal, nagu on märgitud lõpliku määruse põhjenduses 19, oli Hynix 2000. aasta lõpus, kui laen kokku lepiti, sügavas rahalises kriisis. Tal oli üle 9,46 miljardi USA dollari väärtuses kohustusi – enam kui kaks korda rohkem tema omakapitalist ja üle nelja korra rohkem kui ettevõtte turuväärtus. 2000. aastal kandis ettevõte kahjumit, samal ajal kui teised suured DRAMide tootjad teenisid kasumit ja seda aastat peeti DRAMi tööstuses üldiselt väga heaks aastaks. Suurema osa Hynixi kohustuste tähtaeg oli aastal 2001 ja ettevõte seisis tõsise likviidsusprobleemi ees. Paljud iseseisvad analüütikud ja maaklerfirmad ütlesid sel ajal, et firma ei suuda genereerida piisavalt rahavoogusid või käsutada varasid, et täita oma tähtajalisi kohustusi. Sellises olukorras maksimaalset kasumit taotlevad pangad, kes tegutsevad tavapärastes äritingimustes, ei osaleks vabatahtlikult sellise suure riskiga laenudes. (15)

(19)

Teiseks on rohkelt dokumentaalseid tõendeid, et teisi sündikaatlaenus osalejaid sunniti osalema Hynixi võla üldises ümberkorraldamises. Näiteks on dokumentaalselt tõendatud, et üks osalejatest, Kookmin Bank, oli sunnitud laenama otse “raskustes korporatiivsetele laenuvõtjatele”. Täpsemalt väidab Kookmin oma avalduses USA Väärtpaberi- ja Börsikomiteele järgmist:

“Korea valitsus on soodustanud ja oma poliitika tulemusena võib jätkata teatud tüüpi laenuvõtjatele laenude andmise soodustamist. Põhiliselt on ta seda teinud, nõudes pankade osalemist raskustes laenuvõtjate (selliste nagu Hynix) olukorra parandamise kavades ja määrates kindlaks majandussektorid, mida ta soovib edendada, ning võimaldades madala intressiga laene neile pankadele ja finantseerimisasutustele, kes annavad laene neis sektorites. Valitsus on sel viisil soodustanud madala tootlusega hüpoteeklaene ja laenamist tehnoloogiaettevõtetele. Me loodame, et kõik valitsuse poliitika survel antud laenud vaadatakse läbi vastavalt meie krediidi ümberhindamise poliitikale. Valitsuse poliitika võib siiski mõjutada meid laenama teatud sektoritele või viisil, mida me valitsuse vastava poliitika puudumise korral ei kasutaks . (16)”

On selge, et Kookmin Bank vihjab “raskustes laenuvõtjaid” mainides Hynixile, sest panga 2001. aastaaruandes nimetatakse Hynixit kui ainsat suurimat rahalistes raskustes laenuvõtjat. (17) Kookmin kui Korea valitsuse poolt investeeritud ettevõte kuulus Korea valitsuse auditeerimise ja kontrolliasutuse alla ning oli seetõttu sunnitud tegutsema kooskõlas Korea valitsuse poliitikaga.

(20)

Ka teistele sündikaatlaenus osalejatele avaldas Korea valitsus survet Hynixi abistamiseks. Lõpliku määruse põhjenduses 55 antakse ulatuslikku teavet selle kohta, mil määral Korea valitsus avaldas survet Korea Esimesele Pangale (Korea First Bank – KFB), et tagada Hynixi jätkuv rahastamine. Majandusministeeriumi kõrgetasemelisel kohtumisel 2000. aasta novembris astus Korea valitsus samme, et leevendada Hynixi rahalist kriisi, ning loobus KFB, KEB ja KDB põhikirjakohasest krediidilimiidist. Vaekogu ei uurinud KFBga seotud tõendeid, kuna komisjoni arvates oli tolle osalus tühine. Siiski leidis vaekogu, et kuna KEBi puhul nimetati sedasama Korea valitsuse taktikat suunamiseks ja et Korea valitsusele kuulub 49 % KFBst, siis on õige järeldada, et Korea valitsusel oli võimalik avaldada ja ta avaldaski survet KFBle tema osalemiseks sündikaatlaenus. KDB on avalik-õiguslik asutus; KEB suhtes leidis vaekogu, et Korea valitsus oli seda mõjutanud. Nende pankade osalemine sündikaatlaenus ei ole seega usaldusväärne võrdlusalus. Teised pangad, mis samuti osalesid sündikaatlaenus, olid samal viisil Korea valitsuse surve all. Korea valitsus avaldas väga otsest survet pankadele Shinhan ja KorAm ekspordi krediteerimise pikendamise suhtes, mida tehti samal ajal sündikaatlaenuga. Need pangad otsustasid, et nende Hynixi laenudega seotud riskid on juba liiga suured, ja võtsid tagasi oma varasema otsuse suurendada Hynixi krediidimäära. Vastuseks kritiseeris üks finantsjärelevalveameti (FSS) ametnik seda sammu kui “mõeldamatut”. (18) Korea valitsusele kuulus 18,3 % Shinhani aktsiatest ja ta oli selle suurim aktsionär, seega võimeline pangale märkimisväärset survet avaldama. On selge, et Shinhan ei lähtunud oma kommertshuvidest, kui suurendas oma laenukahjumi reserve Hynixi suhtes ja jätkas ettevõtte abistamist, tegemata ettepanekut abistamise krediidiriske seadusekohaselt analüüsida. Kui KorAm keeldus ostmast Hynixi vahetusvõlakirju, sest otsustas, et see ei ole majanduslikult kasulik, ähvardas Korea valitsus KorAmi. Vastuseks panga otsusele mitte osta võlakirju ähvardas üks FSSi ametnik KorAm panka, kasutades kõnepruuki, mida ei kasutaks valitsus, kes ei ole ilmselgelt seotud krediidiotsustega. Ametnik väitis: “Kui KorAm ei pea kokkuleppest kinni, siis me ei andesta seda talle. (19)” Lisaks kinnitas ta, et FSS võtab panga vastu tarvitusele karmid meetmed, näiteks uute finantsinstrumentide kinnitamata jätmine ja panga allutamine karmimale kontrollile. (20) Nende ähvarduste tulemusena andis KorAm alla ja võttis oma otsuse tagasi, (21) samal ajal suurendades oma krediiti Hynixile ja jätkates ettevõtte abistamist, tegemata ettepanekut abistamise krediidiriske seadusekohaselt analüüsida. Ülejäänud pangad, kes osalesid sündikaatlaenus, st Chohung Bank, Woori Bank, NACF, Seoul Bank, Kwangju Bank, Peace Bank, Kyongnam Bank ja Industrial Bank of Korea, kuuluvad kõik Korea valitsusele ja seega kõiki nende krediidiotsuseid mõjutab Korea valitsuse poliitika. Elamuehitus- ja Kommertspank, millest 20 % kuulub Korea valitsusele, möönis oma vande all tehtud avalduses Ameerika Ühendriikide Väärtpaberi- ja Börsikomisjonile valitsuse suunavat osa oma krediidiotsustustes. (22) Ka Korea valitsuse osaluseta Pusan Bank oli FSSi ametniku survel sunnitud 1999. aastal ikkagi vallandama või asendama oma juhte ja suurendama oma kapitali sissemaksu 86,2 miljoni USA dollari võrra enne 2000. aasta märtsi, (23)“et vähendada oma isikkoosseisu, harukontorite ja organisatsioonide arvu, samal ajal kõrvaldades nõrku tütarettevõtteid”. (24) 2000. aastal karistas FSS nii oma endisi kui ka töötavaid ametnikke halva juhtimise eest. (25) Võttes arvesse Korea valitsuse sellist mõju kõnealusele pangale, ei saa lugeda selle panga sündikaatlaenus osalemise otsust turvaliseks võrdlusaluseks.

(21)

Kolmandaks, kindlasti ei ole sobiv kasutada Citibank Seouli sündikaatlaenus osalemise majandusliku põhjendatuse võrdlusalusena. Põhjused on esitatud lõpliku määruse põhjendustes 130–133. Esiteks ei suutnud Citibank Seoul teha uurimises koostööd, sundides sellega komisjoni Citibank Seouli osaluse osas toetuma kättesaadavatele faktidele. Teiseks kajastab tõendusmaterjal, mida on käsitletud lõpliku määruse põhjenduses 133, ebatavaliselt lähedasi suhteid Korea valitsuse ja Citibanki vahel, mis tõstatab Citibanki erapooletuse küsimuse laenu andmisel Hynixile. Kolmandaks oli Citibank ise Hynixi majandusnõustaja selle ümberkorraldamisel ja seetõttu huvide konfliktis uue laenu andmisel Hynixile. (26) Ta ei olnud enne Hynixi majandusnõustajaks saamist mitte kunagi seda rahastanud. Neljandaks, vaekogu mõistis, et Citibanki põhjal ei saa kindlaks määrata, ega mõnda Hynixi laenudest ei tehtud ärilistest kaalutlustest lähtuvalt. (27)

(22)

Lõpuks on oluline märkida, et Hynix ei suutnud oma sündikaatlaenu intresse tagasi maksta juba üsna laenu andmise algusest peale. Nagu on märgitud lõpliku määruse põhjenduses 87, ei olnud Hynix teenindanud oma 2001. aasta jaanuaris saadud sündikaatlaenu.

(23)

Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et mitte ükski ülejäänud seitsmest sündikaatlaenus osalejast ei ole sobiv võrdlusalus, et mõõta majanduslikku põhjendatust või selle tulu suurust, mis Hynix sai KEB ja KDB laenuosast.

(24)

Selle põhjal võib KEB ja KDB osalust sündikaatlaenus jätkuvalt pidada tasakaalustatavaks subsiidiumiks, millest Hynix saab tulu. Siiski, nagu on kinnitatud lõpliku määruse põhjenduses 37, ei ole sündikaatlaenu raames antud subsiidiumi loetud tasakaalustatavaks, et ära hoida kahekordset arvestamist, kuna sündikaatlaenu summa oli üle kantud 2001. aasta oktoobri meetmetesse. Seega ei ole vaja uuringutulemusi selle meetme osas korrigeerida.

(25)

Vaekogu leidis oma aruande punktis 7.215, et igast rahalisest panusest saadud tulu suurust ei arvutatud kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punktiga b ja artikliga 14. Korea valitsus ei esitanud seoses tulu suuruse arvutamisega mingeid nõudmisi ega vaidlustanud ei algmääruses ega ka suunistes sätestatut. (28) Seega käsitles vaekogu aruanne üksnes seda, kuidas EÜ kohaldas nimetatud sätteid ja arvutas tulu suurust kõnealuse menetlusega hõlmatud meetmeid (lõplik määrus) silmas pidades.

(26)

Eelkõige arvas vaekogu, et EÜ ei tegutsenud kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punktiga b ja artikliga 14, kui lähtus seisukohast, et tulu, mida saadi igast konkreetsest rahalisest panusest (peamiselt laenude, garantiide või väärtpaberite kujul), tuleb arvutada nii, nagu oleksid need olnud toetused, hoolimata nende tingimustest või tähtaegadest. Vaekogu põhjendas, et tulu suuruse arvutamisel tuleb lähtuda saaja kasust, mitte andja kulust. Vaekogu põhjendas lisaks, et konkreetsel juhtumil võis rahaliste vahendite eraldamine laenude, garantiide ja väärtpaberite kujul olla Hynixile vähem kasulik kui rahaliste vahendite eraldamine toetuse kujul. Vaekogu põhjendas, et need rahalised vahendid kajastuks Hynixi bilansis võlana või oleks põhjustanud Hynixi aktsionäride omandi vähenemist. (29)

(27)

Vaekogu arvas, et selles küsimuses on WTO õigusnorme silmas pidades õigem, kui EÜ alustaks tulu suuruse arvestamise alternatiivse kriteeriumi otsingust. Eeskätt osutas vaekogu oma aruande punktis 7.213 “samaväärsele kommertslaenule, mida ettevõte oleks tegelikult võinud omandada turult” (subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 lõige b ja “samaväärsele valitsuse tagatiseta kommertslaenule” (subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 lõige a. Vaekogu tõi näiteks ka “rämpsvõlakirjad” või “kasvufondid”. (30)

(28)

Vaekogu täheldas, et võib ette tulla olukordi, kus võrdlusalus täielikult puudub ja et uurival asutusel oli ja on teatav vabadus valida, millist lähenemisviisi on mõistlik rakendada Hynixi tulu suuruse arvutamisel. (31)

(29)

Silmas pidades vaekogu uurimistulemusi vaatlusaluse meetme iga asjakohase rahalise panuse kohta, on komisjon üle vaadanud kõik asjaomased tõendid ja dokumendid, on võtnud arvesse kõigi huvitatud isikute ettepanekuid, eriti võimalike alternatiivsete kriteeriumite suhtes, kaasa arvatud “rämpsvõlakirjad” ja “kasvufondid”, ning arvutanud uuesti igast rahalisest panusest saadud tulu suuruse.

(30)

Komisjon ei ole uuesti läbi vaadanud ega teinud mingeid uusi otsuseid sisulistes ja vormilistes küsimustes, mida vaekogu oma aruandes on kinnitanud või leidnud olevat vastuolus subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga, muu hulgas näiteks sellised küsimused, nagu Hynixi finantsolukord või väärtus, DRAMide turu tingimused, olukord rahaturgudel ja olemasolevate tõendite kasutamine. Komisjon otsustas piirduda vaekogu järelduste teemaks oleva konkreetse probleemiga – alternatiivsete võrdlusaluste olemasolu probleemiga.

(31)

Selle uue otsuse tegemisel on komisjon subsiidiumi arvutamisel aluseks võtnud “saaja kasu”, mitte “valitsuse kulu”, kooskõlas algmääruse artikliga 6; see on kooskõlas vaekogu põhjendusega, lõppmääruse seisukohaga ja komisjoni kindlakskujunenud tavaga. (32) Selles seoses märgib komisjon, et Uruguay vooru tulemusena on subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu (artikkel 14) üheks põhielemendiks arusaam, et üldjuhul lähtutakse “saaja kasust”, mitte “valitsuse kulust”. Komisjon märgib lisaks, et esimene lähtepunkt viib tavaliselt kõrgema subsiidiumi määrani kui viimane, kuna see nõuab võrdlust pigem ärisektori kui riikliku rahastamisega. Selle tulemusena järeldab komisjon, et valitsuse kulust lähtuv lähenemisviis ei põhjusta tavaliselt suuremat subsiidiumisummat kui saaja kasust lähtuv lähenemisviis.

(32)

Seega on komisjon kooskõlas vaekogu põhjendustega uurinud rahalisi toetusi saaja vaatenurgast. Selleks uuris komisjon erapooletult juhtumiga seotud dokumentaalset teavet. Komisjon ei uurinud, milline võis olla ühe või teise Hynixi juhi subjektiivne arvamus tol ajahetkel. Komisjon on uurinud, milline oleks tol ajal tegelikult võinud olla konkreetselt Hynixi olukorras oleva ettevõtte tulu. Tulu arvutamisel saajast lähtumine ei tähenda uurimise objektiivse aluse vahetamist subjektiivse vastu.

(33)

Vaekogu tegi KEICi tagatise tõendite kohta järgmise kokkuvõtte:

(34)

Vaekogu leidis, et EÜ jõudis talle kättesaadavate dokumentide põhjal mõistlikule ja põhjendatud järeldusele, et Hynix sai KEICi tagatisest tulu. (34) Seejuures meenutas vaekogu, et KEIC kõhkles Hynixi võlale tagatise andmisel ja vajas ise tagatist Korea valitsuselt. (35) Tulu suurusega seoses märgitakse vaekogu aruandes siiski seda, et EÜ peaks WTO õigusnorme silmas pidades uuesti uurima, kas Hynixi tulu suuruse arvutamiseks oli olemas alternatiivseid võrdlusaluseid. (36)

(35)

Nagu vaekogu nentis, võib tulu küsimust valitsuse tagatud laenu tingimustes vaadelda mitmest küljest. (37)

(36)

Üks mõistlik meetod sellisest meetmest saadud tulu suuruse arvutamiseks võiks olla valitsuse tagatise võrdlemine turul pakutava samaväärse tagatisega. (38)

(37)

Teisele mõistlikule meetodile on osutatud algmääruse artikli 6 lõikes b (mis üldjoontes vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 lõikele b, mis käsitleb valitsuse laene, ja põhimääruse artikli 6 lõikes c (mis üldjoontes vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 lõikele c, mis käsitleb valitsuse laenugarantiid. (39) Sel juhul on “valitsuse tagatisega laen” Hynixi grupi automaatne tasumata võla jääk pankadele oma sidusimportijate kaudu eri ekspordiriikides, mille puhul eksporditoimingud tuleb alles teha, aga rahalised vahendid on Hynixile pankade poolt juba eraldatud. Vaatlusalune rahaline toetus on 600 miljoni USA dollari suurune limiidilisa. Krediidi ülemmäär ise ulatub 1,4 miljardi USA dollarini.

(38)

Komisjon on uuesti üle vaadanud ulatusliku dokumentatsiooni selle juhtumi kohta ja kaalunud, kas on asjakohast võrdlusalust tulu suuruse arvutamiseks. Esiteks vaatas komisjon, kas Hynix oli omandanud uusi laene pärast ekspordi krediteerimissumma suurendamist 600 miljoni USA dollari võrra. Dokumentatsioon siiski näitab, et uusi samasuguseid kommertslaene ei antud. Teiseks otsis komisjon tõendeid kõnesoleval ajal Hynixi või mõni teise Hynixiga võrreldavas olukorras ettevõtte omandatud samaväärse kommertstagatise maksumuse ja tingimuste või samaväärse valitsuse tagatiseta kommertslaenu olemasolu kohta. Selline kommertslaen oleks ideaalis umbes sama suurusjärku, oleks seotud sama või sarnase majandussektoriga võrreldaval tegevusalal, nagu näiteks ekspordikrediidikindlustus, ja oleks antud umbes samal ajal. See ei tohiks olla valitsuse otsese või kaudse tagatisega ja peaks olema antud samasuguses rahalises olukorras ettevõttele nagu Hynix.

(39)

Pärast sellist kordusuuringut tegi komisjon kindlaks, et nende asjaolude kohta puudub dokumenteeritud usaldusväärne teave. Komisjon ei leidnud ühtki Hynixi omaga sarnast juhtumit, mida kasutada võrdluseks. Laenud, mis Hynixile anti, olid põhiliselt omandatud Korea valitsuselt või Korea valitsuse poolt ülesandeks tehtud ja suunatud pankadelt. Sündikaatlaenu määr oleks samuti olnud ebasobiv võrdlusalus (põhjused on esitatud eespool põhjendustes 17 ja 20). Citibank Seoulist saadud laen ei ole samuti sobiv võrdlusalus, nagu on märgitud eespool põhjenduses 21. Citibank Seouli osalus ei olnud piisavalt oluline, see oli mõjutatud teiste laenajate ja Korea valitsuse osalusest ning moonutatud nii tema Hynixi rahalise nõustaja rollist tulenevatest huvidest (koos SSBga) kui ka tema pikaajalisest seotusest Korea valitsusega. Igal juhul ei teinud Citibank uurimises koostööd.

(40)

Arvestades Hynixi majanduslikku olukorda, ei ole spetsiifilisi Hynixile omaseid võrdluskriteeriume, mida on võimalik kasutada, ja samuti ei ole dokumenteeritud andmeid laenude kohta samasuguses majanduslikus olukorras olevatele ettevõtetele. Pealegi näitab kättesaadav teave, et Hynix ei omandanud ega olekski olnud võimeline omandama vajalikke rahareserve turult. (40) KEICi ekspordikrediidi tagamise kava ja KDB võlakirjade kava kehtisid terve 2001. aasta. Selle ajavahemiku jooksul oli Hynix igasuguse mõõdupuu järgi krediidivõimetu. Hynixi juba niigi kohutav majanduslik olukord halvenes märkimisväärselt 2000. aastal, kui ettevõtte puhaskahjum oli üle 2 triljoni Korea voni. 2000. aasta lõpul oli Hynixi kogu võlg 8 triljonit Korea voni ja Hynixi likviidsussuhe, mis mõõdab, millisel määral ettevõtte käibevara katab lühiajalisi kohustusi, oli 0,33. (41) Hynixi puhaskasumi marginaal langes 1999. aasta 2,08 %lt kuni miinus 24,03 %ni aastal 2000 (kui DRAMi tööstusel läks tervikuna hästi) ja miinus 93,83 %ni aastal 2001. (42) On selge, et 2000. ja 2001. aastal ei suutnud Hynix genereerida piisavalt rahavooge, et katta oma olemasolevat võlga, rääkimata uuest.

(41)

Turuanalüütikud nõustusid, et Hynix ei olnud sel ajal krediidivõimeline. Standard & Poor’si poolt Hynixile antud krediidireiting oli 2001. aasta märtsis B–, 2001. aasta augustis CCC+ ja 2001. aasta oktoobris SD (selective default – kohustusi osaliselt täitmata jättev). 2001. aasta jaanuaris selgitas UBS Warburg, et Hynixi “laenu refinantseerimisleping KDBga /…/ üksnes lükkab edasi seda päeva, aga ei lahenda (Hynixi) põhiprobleemi, et ta ei ole kasumlik ega suuda ära maksta oma võlga piisavalt kiires tempos kas sisemistest rahavoogudest või vara müügist saadud tuludest”. (43) UBS Warburg väitis seejärel, et kuna Hynixi toodang ei ole piisavalt mitmekesine, siis see põhjustab probleeme ja Hynixi ülemäärane keskendumine DRAMidele aitas kaasa tema “majandusliku aluse üha halvenevale olukorrale” 2001. aasta esimesel poolel. (44) Samamoodi 2001. aasta veebruaris teavitas Deutsche Bank järsult rahavoogude probleemist: “Me arvame, et kõige kriitilisem probleem Hynixi jaoks on tema jätkuv rahavoogude probleem. Meie arvates on ebatõenäoline, et Korea valitsus sooviks veel loobuda ettevõtte toetamisest /…/. Me usume, et (Hynixi) finantskriis takistab jätkuvalt tema majandusliku olukorra taastumist, kuna DRAMide sektor oma püsiva vajadusega tehnoloogilisi protsesse uuendada on pooljuhtide alal võib-olla kõige kapitalimahukam sektor. (45)”

(42)

2001. aasta veebruaris väitis üks teine turuekspert Korea Heraldi artiklis (46) järgmist: “Kuna krediidiriskid ikka veel öeldavasti kummitavad investoreid, siis ma ei usu vaba kapitali voolu ettevõtete võlakirjadesse, mille reiting on alla BBB+.” See avaldus langeb kokku KEICi tagatise algperioodiga ja KDB võlaväärtpaberite kavaga. Artiklis tuuakse esile tootlikkuse erinevus investeerimisel kvaliteetvõlakirjadesse ja rämpsvõlakirjadesse, ning järeldatakse, et “see kõik näitab investorite jätkuvat vähest huvi madala reitinguga ettevõtete võlakirjade vastu, mis suurendab veelgi vahet kõrge krediidireitinguga võlakirjade ja niinimetatud rämpsvõlakirjade vahel”. 2001. aasta juuni pressiteates väideti, et “investorid on hakanud Aasia krediidikõverat allapoole hindama, aga neil ei jätku ikka veel julgust anda korporatsioonidele BBB-miinusest madalamat investeerimisreitingut. Nad näevad üksnes arenguvõimelisi, suurte rahavoogudega, võlgu haldavaid ettevõtteid”. (47) Ühes teises avalduses väideti, et “eriti möödunud aasta teisel poolel oli ettevõttel peaaegu võimatu emiteerida oma krediidil põhinevaid rämpsvõlakirju; rämpsvõlakirjade turg eksisteeris üksnes lisatagatisega võlakohustuste, lisatagatisega laenukohustuste ja valitsuse algatatud võlakirjade refinantseerimiskava näol”. (48)

(43)

Seega kinnitab komisjon oma esialgset uurimistulemust, mille kohaselt Hynixi investeerimisreiting oli rämpsvõlakirjade turu jaoks nõutavast madalam ja uurimisperioodi jooksul vaekogu poolt viidatud kapitaliturud olid sellistele viletsa perspektiiviga ettevõtetele nagu Hynix suletud. Niisiis ei ole selliste turgude kohta olemasoleva teabe põhjal leida usaldusväärset võrdlusalust.

(44)

Seepärast teeb komisjon objektiivse ja põhjendatud järelduse, et selle juhtumi puhul ei ole tegelikult olemas mitte ühtki alternatiivset kriteeriumi. Neil asjaoludel leiab komisjon, et Hynixi tulu suurus ei saanud ületada laenu kogusummat, millele on juurde liidetud liitintress ja sissenõudmiskulud või sissenõudmiskatse kulud lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral. Kuna puuduvad usaldusväärsed dokumendid viimasena nimetatud lisakulutuste kohta, siis komisjon on piirdunud laenu täissummaga. Komisjon arvab, et seda järeldust toetavad Hynixi rahalise olukorra ja väärtuse kohta tehtud järeldused (mis ei ole muutunud) ja olukord DRAMide turul ning rahaturgudel ning et see on kooskõlas algmääruse ja suunistega.

(45)

Samas aga, olles teadlik WTO vaekogu põhjendustest, on komisjon samuti kaalunud, kas asjakohaste kommertslike võrdleva hindamise kriteeriumide puudumisele vaatamata oleks midagi, mis võiks olla aluseks sarnasele ja asendavale hindamiskriteeriumile, mida võiks vastavalt vajadusele kohandada, arvestades konkreetse juhtumi eripära. Selleks võiks olla näiteks kommertsintressimäär koos riskipreemiaga, mis kajastab sellise riskiga ettevõtete viiviste määra. Sellisel juhul arvestataks laenu tähtaega, võrdluskriteeriumi intressimäära, mida maksaks krediidivõimeline ettevõte, krediidivõimetu ettevõtte võimalikku toimetulematust oma kohustustega sama perioodi vältel ja krediidivõimelise ettevõtte võimalikku toimetulematust oma kohustustega samasuguse perioodi vältel. Sellise lähenemisviisi eelduseks on üldarusaam, et kui laenuandja laenab krediidivõimetule ettevõttele, siis laenuandja tõenäone risk, et laenuvõtja ei suuda täita lepingulisi kohustusi ja võlga tagasi maksta, on suurem. Sellise kõrgema maksejõuetuse tõenäosuse tõttu küsib laenuandja kõrgemat intressi proportsioonis kõrgenenud maksejõuetuse tõenäosusega. Põhimõtteliselt tähendab see krediidivõimelistele laenuvõtjatele kohaldatava turu intressimäära kasutamist ja sellele nn riski tagatisraha lisamist, et maandada kasvavat riski seoses laenamisega krediidivõimetule ettevõttele.

(46)

Vaekogu aruandest lähtuvalt kasutas komisjon sobiva võrdlusintressimäära arvutamiseks krediidivõimetuse korral järgmist valemit:

ib = [(1-qn)(1+if)n/(1-pn)]1/n -1,

kus

(47)

Sel eesmärgil on komisjon kasutanud krediidivõimelise (või “kommerts-”) määrana keskmist USA dollarilaenude intressimäära 2001. aastal, mis vastavalt IMFi Rahvusvahelise Finantsstatistika Teenistuse andmetele oli 6,922 %. Olgugi et Hynix sai tänu sellele tagatisele üksnes lühiajalist krediiti, oli vaatlusalune meede, st tagatis ise, käibekrediidi vormis. Komisjon kasutas Moody’s Investor Services’i andmeid, et teada saada viivisemäärasid krediidivõimelistele ja krediidivõimetutele äriühingutele. Krediidivõimetuse määraks kasutas komisjon selliste äriühingute maksevõimetuse tõenäosust, mille reiting oli Caa kuni C vastava meetme kohaldamise ajal (st KEICi tagatise puhul ühe aasta jooksul). Samamoodi kasutas komisjon krediidivõimelise äriühingu viivise määra kõnealuse meetme kehtimise ajal ja see oli arvutatud investeerimisfirmade koguandmete põhjal. Krediidivõimetu äriühingu viivise määr 2001. aastal oli Moody andmetel 34,34 %. Krediidivõimelise äriühingu viivise määr oli aga 0,13 %. Seega oli koguintressi määr 62,70 %. Võrdluseks võib tuua, et Hynixi poolt kõne all olevate USA laenude eest tasutav intressimäär oli 8,33 %, st intresside erinevus oli 54,37 %.

(48)

Komisjon tuletab meelde, et kui on otsustatud, et tulu võrdub kogu rahalise abiga (antud juhul laenu või laenutagatisega), käsitleb komisjon seda tavaliselt kui “ühekordset” subsiidiumi ja jagab selle ajavahemiku peale, mis vastab tootmisharu tavapärasele põhikapitali amortisatsiooni tsüklile. Komisjon kasutab kulumiarvestuse lineaarmeetodit ega suurenda tulusummat “raha hetkeväärtuse” meetodit kasutades; intress lisatakse üksnes igale aastaeraldisele. Kõnealusel juhul tehti eraldisi viie aasta jooksul ja muid kulutusi laenu kogusummale ei lisandunud, nagu on selgitatud eespool esitatud põhjenduses 44, ning see tähendab, et iga aastaeraldis moodustas 20 % kogu rahalisest abist.

(49)

Oleks komisjon kasutanud intressimäära võrdlust, nagu on kirjeldatud eespool põhjendustes 45–47, siis oleks tulu (st erinevust võrdluskriteeriumi ja tegeliku intressimäära vahel) loetud korduvaks subsiidiumiks. Subsiidiumi iga-aastane eraldis oleks olnud intressimäära erinevus korrutatud tegeliku laenusummaga. Seetõttu võib sõltuvalt intressimäärade erinevusest, laenutingimustest ja -tähtaegadest ning amortisatsiooniperioodi pikkusest iga-aastase tulu summa, mis saadi intressimäära võrdluse teel, olla suurem või väiksem sellest summast, mis saadi komisjoni esialgset lähenemisviisi kasutades.

(50)

Komisjoni esialgse lähenemisviisi korral moodustaks aastane tulu 20 % kogu rahalisest abist. Sõltuvalt laenu täpsetest tingimustest, st olenevalt sellest, kas soodustuse saaja maksab igal aastal tagasi nii intressi kui ka põhiosa või üksnes intressi, jõutakse selle summani, arvestades intressimäära erinevuseks mitte vähem kui 20 % ja mitte enam kui 35 % aastas. Tegelik intressimäär on sel juhul 54,37 %. See tähendab, et selle meetodi range rakendamise korral oleks tulemuseks palju suurem käibelt määratud tasakaalustav subsiidiumi intressimäär, s.o tegelikult 12,8 % komisjoni esialgselt arvestatud 5,1 % asemel.

(51)

Seetõttu pidas ja peab komisjon konkreetsel juhul kohaseks oma esialgset lähenemist. Tõepoolest, üksnes äärmuslikel juhtudel otsustab komisjon, et tulu määr on võrdne laenu kogusummaga (st kui ei ole tegelikku tagasimaksmisvõimalust), ja sellisel juhul on tavaline, et võrdluskriteeriumina kasutatav intressimäär kujuneb väga kõrgeks. Seetõttu annab intressimäärade erinevus suurema tulumäära kui lihtne laenu nimiväärtuse jaotamine teatava ajavahemiku peale. Sellistel juhtudel on komisjon kasutanud kahe valikuvõimaluse hulgast konservatiivsemat, et olla kindel, et ta ei ole liialdanud tulu suurusega, ja käsitleb laenu nimiväärtust kui tulu suuruse ülempiiri.

(52)

Eespool öeldu põhjal moodustas KEICi tagatisest saadud tulu väärtuselisest ekspordikäibest 5,1 %.

(53)

Korea Arengupanga võlakirjaprogrammiga seotud asjaolud võttis vaekogu kokku alljärgnevalt:

(54)

Vaekogu leidis, et EÜ jõudis tema käsutuses olevate dokumentide alusel mõistliku ja põhjendatud järelduseni, et Korea Arengupanga võlakirjaprogramm kujutas endast Hynixi tulu. Sellega tuletas ta meelde, et Korea Arengupanga võlakirjaprogramm ise käivitati ja garanteeriti sisuliselt Korea valitsuse poolt. (54) Tulu suuruse osas aga näitab vaekogu aruanne, et komisjon peaks WTO õigusnorme silmas pidades uuesti üle vaatama võimalikud alternatiivsed võrdleva hindamise kriteeriumid.

(55)

Nagu vaekogu täheldas, võib tulu küsimust vähemalt valitsuse garantii puhul uurida mitme nurga alt, (55) ning rakendades subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 14 sisalduvaid suuniseid, jäetakse uurivale asutusele küllaltki suur vabadus. (56) Näiteks on Korea Arengupanga võlakirjaprogrammil mõningad garantii omadused selles mõttes, et kogu meede oli korraldatud, sponseeritud ja efektiivselt tagatud Korea valitsuse või Korea valitsuse avaliku asutuse poolt. Seega oleks üks mõistlik viis sellise meetme tulu suuruse uurimiseks võrrelda valitsuse poolt antud garantiid võrreldava turu poolt pakutava garantiiga. Samuti võib Korea Arengupanga võlakirjaprogrammi vaadelda algmääruse artikli 6 punkti b valguses (mis üldjoontes vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punktile b), mis puudutab valitsuse laenusid, ning samuti algmääruse artikli 6 punkti c valguses (mis üldjoontes vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punktile c), mis puudutab valitsuse laenugarantiid.

(56)

Komisjon on dokumentatsiooni veel kord läbi vaadanud, et kaaluda, kas on olemas mingi asjakohane võrdleva hindamise kriteerium, mille suhtes tulu suurust arvutada. Ta on otsinud kinnitatud tõendeid samaväärse valitsusepoolse garantii või “samaväärse kommertslaenu” või “valitsuse garantiita samaväärse kommertslaenu” kohta, mille Hynix või mõni muu Hynixiga võrreldavas olukorras olev äriühing asjaomasel ajal sõlmis. Ideaaljuhul oleks võrreldav kommertslaen umbes sama suur kommertslaen, mis oleks seotud sama või sarnase majandustegevuse sektoriga, kaasaks võrreldavat liiki tegevust ning oleks sõlmitud ligikaudu samal ajal. Sellesse ei oleks kaasatud ühtegi valitsuse garantiid, ei otsest ega kaudset, ja sellesse peaks olema kaasatud äriühing, mis on Hynixiga võrreldavas finantsolukorras.

(57)

Olles selle kordusläbivaatuse lõpetanud, on komisjon kindlaks teinud, et nimetatud kriteeriumidele vastavat võrdleva hindamise kriteeriumi ei olnud turul antud juhul saadaval. Ajal, mil Hynix Korea Arengupanga võlakirjaprogrammis osales, ei müünud ta ise ühtegi ettevõtte võlakirja kommertsturule. Tegelikult oligi üheks Korea Arengupanga võlakirjaprogrammi osaluskünnise kriteeriumiks see, et kõnealusel äriühingul ei olnud võimalik saada laene ega müüa võlakirju normaalsel kommertsturul. Veelgi enam, nagu märgiti ka lõpliku määruse põhjenduses 53, Hynix ei esitanud mingeid dokumenteeritud tõendeid selle kohta, et ta oleks üritanud sellel perioodil välismaistele laenuturgudele pääseda. Lisaks sellele muudab fakt, et rahvusvaheline reitinguagentuur Standard and Poor’s alandas Hynixi võlga spekulatiivse reitinguni “B–”, ebatõenäoliseks võimaluse, et Hynix oleks pääsenud välismaistele võlakirja- või laenuturgudele, isegi kui ta oleks seda üritanud. Ka Korea valitsus ise märkis 2001. aasta jaanuaris, et Hynix oli “tehnilise maksejõuetuse seisundis”. (57)

(58)

Lisaks sellele ei saa teised laenutehingud Hynixiga sellel perioodil, kui Korea Arengupank andis pikendust Hynixi aeguvatele võlakirjadele, olla aluseks, mille järgi mõõta tulu saamist Hynixi poolt. Ülalesitatud põhjendustes 17–22 märgitud põhjustel ei saa sündikaatlaenu osana antud laenud olla asjakohaseks võrdlusaluseks. Sündikaatlaenust lähtuvalt tehtud laenutehingud olid niivõrd moonutatud valitsuse sekkumisest, et neid ei saa kasutada kui mõistlikku võrdleva hindamise kriteeriumi, mille abil mõõta tulu tekkimist või selle tulu suurust. Selles küsimuses tuletab komisjon meelde, et sündikaatlaen ise sai võimalikuks tänu sellele, et Korea valitsus loobus selle laenu kolme võtmeosaniku laenu ülempiiridest. Ilma nende kolme panga osalemiseta sündikaadis ei oleks laen ilmselt üldse kõne alla tulnud, sest sellega ei oleks ühinenud piisav hulk pankasid. (58)

(59)

Samuti ei saa võrdleva hindamise kriteeriumina kasutada eraasutuste poolt 2001. aasta mais restruktureerimisprogrammi raames ostetud konverteeritavaid võlakirju, sest kuigi dokumenteeritud tõendid ei olnud piisavad leidmaks ülesannete või suuniste andmist, ilmneb siiski valitsuse kaasatus sellisel tasemel, mis muudab eraõiguslike võlausaldajate osalemise konverteeritavate võlakirjade ostmisel ärilisest seisukohast ebamõistlikuks meetmeks: kreeditorpangad ise tunnistasid 7. mai 2001. aasta kreeditoride finantsasutuste otsuses, et Hynix ei olnud 2001. aasta mais (59) võimeline oma laene teenindama, ja oli ilmne, et Korea valitsus osales suurel määral 2001. aasta mai CB pakkumise kontrollimises, minnes isegi nii kaugele, et kõrge finantsjärelevalveteenistuse ametnik osales kreeditoride nõukogu koosolekul märtsis 2001. (60) Veelgi enam, võrreldavat ja võrdleva hindamise kriteeriumina kasutatavat kommertslaenu kujutab endast laen, mis on sõlmitud ligikaudu samal ajaperioodil, CB pakkumine aga leidis aset viis kuud pärast Korea Arengupanga võlakirjaprogrammi, kui nii Hynixi finantsolukord kui ka DRAMide turu olukord olid äärmiselt erinevad.

(60)

Nagu juba eespool märgitud, (61) ei olnud turult tegelikult leida ühtegi teist võrreldavat hindamiskriteeriumi. Samas nähtub kättesaadavast teabest, et Hynix ei oleks turult vastavaid rahalisi vahendeid saanud.

(61)

Seega võiks komisjon mõistlikult ja objektiivselt järeldada, et kõnesoleva juhtumi puhul ei ole tegelikult saadaval ühtegi alternatiivset võrdleva hindamise kriteeriumi. Komisjon leiab seetõttu, et Hynixi tulu suurus ei saanud ületada nende rahaliste vahendite kogusummat, mille Hynix omandas Korea Arengupanga võlakirjaprogrammi toimingu tulemusena koos liitintressiga ja sissenõudmiskuludega või sissenõudmiskatse kuludega lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral. Kuna nende viimaste lisakulude kohta ei ole protokollis usaldusväärset teavet, on komisjon piirdunud oma käsitluses rahaliste vahendite kogusummaga. Komisjon usub, et nimetatud järeldust toetavad täielikult tema (muutmata) järeldused Hynixi finantsolukorra ja väärtuse kohta ning olukord DRAMide turul ja finantsturgudel ja et see on kooskõlas algmääruse ja suunistega.

(62)

Samas aga, olles teadlik WTO vaekogu põhjendustest, on komisjon samuti kaalunud, kas asjakohaste võrdleva hindamise kriteeriumide puudumisele vaatamata oleks midagi, mis võiks olla aluseks sarnasele ja asendavale hindamiskriteeriumile, mida võiks vastavalt vajadusele kohandada, arvestades selle konkreetse juhtumi eripärasid. Sellise sarnase asendaja võiks näiteks arvutada eespool põhjendustes 45 ja 46 juba kirjeldatud viisil ning silmas pidades Korea Ekspordikindlustuse Korporatsiooni (Korea Export Insurance Corporation – KEIC) garantiid.

(63)

Selleks arvutuseks (nagu Korea valitsus on soovitanud) on komisjon Korea voni laenude krediidivõimelise tariifina kasutanud Rahvusvahelise Valuutafondi rahvusvahelise rahandusstatistika määra lühiajaliste Korea vonides denomineeritud laenutehingute jaoks, mis oli 7,7 %. Viivised nii krediidivõimeliste kui ka krediidivõimetute äriühingute jaoks kõnealuse meetme ajal võeti Moody’s Investor Services’i käest (vastavalt 0,13 % ja 34,37 %). See andis intressimääraks kokku 63,89 %. Samas oli Hynixi poolt kõnealuste Korea Arengupanga võlakirjade pealt maksmisele kuuluv keskmine intress 12,7 %, intresside erinevus kokku seega 51,19 %.

(64)

Vaadeldes rahalist toetust kui korduvat subsiidiumi, mitte kui aja jooksul eraldatavat mittekorduvat subsiidiumi, ning rakendades seda mudelit kõnealusest rahalisest toetusest saadud tulu suuruse arvutamiseks, annaks see tulu suuruseks 626,9 miljardit Korea voni, mille tulemuseks oleks käibe põhjal eraldatav tasakaalustatav subsiidium 11,8 %, mitte 4,9 %, nagu komisjon algselt arvutas. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et tema esialgne lähenemisviis selles küsimuses oli ja on mõistlik, kuna intressimäärade vahe annaks palju suurema tulu summa kui laenu nominaalväärtuse lihtne eraldamine aja jooksul. Sellises olukorras on komisjon kasutanud nendest kahest võimalusest konservatiivsemat, et olla kindel, et ta ei liialda subsiidiumi summaga ning kasutab laenu nominaalväärtust alusena piiri seadmiseks tulu maksimaalsummale.

(65)

Kasutades Hynixi poolt Korea Arengupanga võlakirjaprogrammi toimingu tulemusena omandatud rahaliste vahendite summat maksimaalse tulusumma piirina, leiab komisjon, et Hynixi tulu suurus moodustas kõnealuse rahalise toetuse puhul väärtuselisest käibest 4,9 %.

(66)

Vaekogu võttis 2001. aasta oktoobri restruktureerimisprogrammi asjaolud kokku järgmiselt:

(67)

Vaekogu leidis, et EÜ jõudis talle esitatud dokumentide alusel mõistliku ja põhjendatud järelduseni, et 2001. aasta oktoobri restruktureerimisprogramm kujutas endast Hynixi tulu. (64) Samas aga näitab vaekogu aruanne tulu suuruse osas, et EÜ peaks WTO õigusnorme silmas pidades läbi vaatama alternatiivsete võrdleva hindamise kriteeriumide olemasolu küsimuse.

(68)

Nagu vaekogu osutas, jäetakse uurivale asutusele tuluküsimuse käsitlemisel omakapitali andmise puhul valitsuse poolt ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 14 sisalduvate suuniste rakendamisel küllaltki suur vabadus. (65) Komisjon leiab, et 2001. aasta oktoobri restruktureerimisprogrammis sisalduvat võla konverteerimist aktsiate vahetusse võib vaadelda algmääruse artikli 6 lõike 1 (mis üldjoontes vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punktile a valguses, mis erinevalt tavalisest investeerimispraktikast viitab valitsuse poolt antavale omakapitalile (kaasa arvatud riskikapitali andmisele), või erainvestoritele asjaomase liikme territooriumil. Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et erinevalt punktidest b ja c ei sisalda punkt a lõpulauset, mis annaks edasisi suuniseid selle kohta, kuidas tulu suurust arvutada.

(69)

Komisjon on dokumentatsiooni uuesti läbi vaadanud, et kaaluda, kas on olemas mõni asjaomane võrdleva hindamise kriteerium, mille suhtes tulu suurust võiks arvutada. Ta on otsinud kinnitatud tõendeid võrreldava omakapitali andmise kohta eraõigusliku isiku poolt, mille Hynix või mõni muu Hynixiga võrreldavas olukorras olev äriühing asjaomasel ajal sõlmis. Ideaaljuhul oleks võrreldav omakapitali andmine umbes sama suurusega, oleks seotud sama või samalaadse majandustegevuse sektoriga, sisaldaks võrreldavat liiki tegevust ning oleks sõlmitud ligikaudu samal ajal. Sellesse ei tohiks olla kaasatud ühtegi valitsuse garantiid, ei otsest ega kaudset, ja sellesse peaks olema kaasatud äriühing, mis on Hynixiga võrreldavas finantsolukorras.

(70)

Olles selle kordusläbivaatuse lõpetanud, leidis komisjon, et kõnealuse küsimuse kohta ei ole dokumenteeritud tõendatud teavet. Komisjon ei ole leidnud ühtegi sellist võrdleva hindamise kriteeriumi Hynixi enda kohta. Hynixile antud omakapital tuli üldiselt kas Korea valitsuselt või pankadelt, kellele Korea valitsus andis selle ülesande või vastavad juhised.

(71)

Lisaks sellele ei olnud turul tegelikult ühtegi teist võrdlevat hindamiskriteeriumi. Vastupidi, kättesaadav teave näitas, et Hynix ei oleks saanud turult asjaomaseid rahalisi vahendeid. Nagu on märgitud lõpliku määruse põhjenduses 103, oli Hynixi krediidireiting 2001. aasta oktoobris Standard & Poor’si järgi “kohustusi osaliselt täitmata jättev” (selective default – SD). 2001. aasta mais jättis Hynix maksmata sündikaatlaenu intressimaksed ja mitmed kreeditorpangad tõstsid oma laenukahjumi reserve Hynixi suhtes juba mais 2001 ning uuesti oktoobris 2001 enne kõnealuste meetmete rakendamist. Kuus panka, keda 2001. aasta oktoobri meetmed puudutasid, hindasid Hynixit sisehinnanguga “hoiatav” kuni “ebakindel” ning võla aktsiateks konverteerimise tehingusse kaasatud 2. valiku pankadele jäi väga vähe valida: nad kas võtsid aktsiad või kustutasid Hynixi võlad sisuliselt täielikult. Korea valitsuse ettepanek, mille kohaselt makstud vahetushinna ja turuhinna vahet tuleks võtta tulu suurusena, ignoreerib Hynixi koletu finantsolukorra reaalsust, keegi ei investeeriks SD reitinguga äriühingusse. Käesolevaga leiavad kinnitust lõpliku määruse põhjendustes 101–112 esitatud järeldused, mis kinnitavad, et kommertsturul ei olnud ühtegi Hynixile sobivat võrdleva hindamise kriteeriumi.

(72)

Seepärast võib komisjon mõistlikult ja objektiivselt järeldada, et kõnesoleval juhul ei ole tegelikult saadaval ühtegi alternatiivset hindamiskriteeriumi. Sellest tulenevalt leiab komisjon selles olukorras, et Hynixi tulu suurus ei saanud ületada Hynixi poolt 2001. aasta oktoobri restruktureerimisprogrammiga võla aktsiateks konverteerimise tulemusena omandatud rahaliste vahendite kogusummat. Komisjon usub, et nimetatud järeldust toetavad täielikult tema (muutmata) järeldused Hynixi finantsolukorra ja väärtuse kohta ning olukord DRAMide turul ja finantsturgudel ning et see on kooskõlas algmääruse ja suunistega.

(73)

Samas aga, pidades silmas WTO vaekogu kaalutlusi, on ka komisjon arutanud, kas asjasse puutuvate võrdleva hindamise kriteeriumide puudumisele vaatamata on siiski veel mõni meetod, mille abil tulu suurust võiks korrigeerida nii, et arvestatud oleks antud juhtumi iseloomulike asjaoludega. Komisjon leiab, et võla osas tehtud krediidivõimetuse analüüs ei anna kohast võrdlusalust, eriti seepärast, et see konkreetne rahaline toetus on aktsiate kujul, mis on võlast täiesti erinev meede.

(74)

Komisjon on arvestanud võimalusega, et käesoleva kordushindamise eritingimustes tuleks arvesse võtta rahalise toetuse vastuvõtmise kulusid saajale. Sellega seoses märgib komisjon, et vahetuslepingu kulude kaalumiseks saaja seisukohast (kui neid kulusid on) tuleks arvesse võtta äriühingule pandud kohustusi uute aktsiate emiteerimisel. Komisjon märgib, et tavalise aktsiakapitali süstid ei pane üldiselt äriühingule erilisi kohustusi, sest siis ei ole fikseeritud kasuminormi, mille äriühing peab saavutama, ega ole tegelikult vaja teha ka mingeid makseid. Samas aga on äriühingul vähemalt teoreetiline kohustus jagada oma kasum või osa sellest oma aktsionäridele; omakapitali tasuvus (return on equity ratio – ROE) võiks mingil määral näidata, millise kasumitaseme äriühing oma aktsionäridele peaks tagama, ja seda võiks kasutada Hynixi tulu arvutamisel. Samas oli Hynixi 2001. aasta omakapitali tasuvus miinus 96,75 % arvutatuna äriühingu selle aasta raamatupidamisaruannete andmete alusel. Seepärast ei ole Hynixi võla aktsiateks konverteerimise tehingu aegse finantsseisundi objektiivse hinnangu alusel mõistlik oodata, et Hynix olnuks võimeline jaotama asjaomasel aastal oma aktsionäridele mis tahes liiki kasumit. Seega tuleks omakapitali tasuvuse kasutamisel võrdleva hindamise kriteeriumina ikkagi järeldada, et võla aktsiateks konverteerimise tehing on tasakaalustatav subsiidium.

(75)

Samuti on komisjon uurinud, kas Hynixil on olnud kulutusi seoses vajadusega loobuda omandiväärtpaberitest vahetuslepingu tulemusena või kulutusi võimalikust aktsiahinna alanemisest seoses uute aktsiate emiteerimisega. (66) Dokumenteeritud tõendite läbivaatamise tulemusena ei leia komisjon, et Hynixi võla aktsiateks konverteerimise tehingust saadud netotulu oleks vähenenud uute aktsiate emiteerimise tulemusena. Sellega seoses leiab komisjon, et on oluline tunnistada mõju, mis võla aktsiateks konverteerimise vahetuslepingul Hynixi finantsolukorrale oli.

(76)

Võrdleva hindamise kriteeriumiga seoses on oluline mõista, et tegemist ei olnud otsese paigutusega omakapitali. Hynixi tulu tulenes suuresti sellest, et oluline osa võlast, nimelt 2,483 miljardit Korea voni, kustutati vahetuslepingu kaudu. Sisuliselt vabastas see Hynixi kohustusest maksta tagasi mingigi osa sellest põhisummast ning kohustusest maksta intresse. Selle asemel asendati see suur võlasumma 1. valiku teinud pankadele emiteeritud lihtaktsiatega. Samas ei tulenenud Hynixile uute aktsiate emiteerimisest reaalset kvantifitseeritavat kulu. Samal ajal, kui olemasolevate aktsiate väärtus emiteerimise tõttu vähenes, ei olnud sellel Hynixile absoluutselt mingisugust bilansilist mõju. Sellest ei tulenenud mingeid sularahakulusid (välja arvatud uute aktsiate emiteerimisega seotud kulud) ja see ei kohustanud Hynixit tegema mis tahes sularahamakseid tulevikus, nagu see oleks olnud võlakirjade puhul.

(77)

Sellest tulenevalt, kõikide ülalesitatud kaalutluste valguses ja kuna Hynix ei esitanud mingeid aktsiate emiteerimisega seotud kulusid, on võla aktsiateks konverteerimise tehingu tulu asjakohane mõõta vahetuslepingu kogusummaga. See annab Hynixi kogutulu suuruseks 358,2 miljardit Korea voni ning käibe alusel eraldatud tasakaalustatavaks subsiidiumiks 9,6 %.

(78)

Komisjon leiab, et 2001. aasta oktoobri restruktureerimisprogrammi võla pikendamist ja uut laenu võib vaadelda algmääruse artikli 6 punkti b valguses (mis üldjoontes vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punktile b, mis viitab summale, mille äriühing maksaks võrreldava kommertslaenu pealt, mille äriühing tegelikult turult saada võiks.

(79)

Komisjon on veel kord läbi vaadanud dokumentatsiooni, et kaaluda, kas on olemas mingi asjakohane võrdleva hindamise kriteerium, mille suhtes tulu suurust arvutada. Ta on otsinud kinnitatud tõendeid võrreldava kommertslaenu kohta, mille Hynix või mõni muu Hynixiga võrreldavas olukorras olev äriühing asjaomasel ajal sõlmis. Ideaaljuhul oleks võrreldav kommertslaen umbes sama suur kommertslaen, mis oleks seotud sama või samalaadse majandustegevuse sektoriga, sisaldaks võrreldavat liiki tegevust ning oleks sõlmitud ligikaudu samal ajal. Sellesse ei oleks kaasatud ühtegi valitsuse garantiid, ei otsest ega kaudset, ja sellesse peaks olema kaasatud äriühing, mis on Hynixiga võrreldavas finantsolukorras.

(80)

2001. aasta mai restruktureerimisprogrammi raames ostetud võlakirjad ei saa olla aluseks uue laenu ja võla pikendamise kommertsliku mõistlikkuse hindamisel, kuna Hynixi finantsolukord halvenes oluliselt 2001. aasta mai ja oktoobri vahelisel ajal. Seepärast ei saa neid kahte olukorda lugeda võrreldavaks.

(81)

Olles selle kordusläbivaatuse lõpetanud, leidis komisjon, et kõnesolevas küsimuses puudub dokumenteeritud tõendatud teave. Komisjon ei ole leidnud ühtegi sellist võrdleva hindamise kriteeriumi Hynixi enda kohta. Hynixile antud laenud tulid üldiselt kas Korea valitsuselt või pankadelt, kellele anti see ülesanne või vastavad juhised Korea valitsuse poolt.

(82)

Nagu eespool märgitud, (67) ei olnud turult tegelikult leida ühtegi teist võrreldavat hindamiskriteeriumi. Vastupidi, kättesaadavast teabest nähtub, et Hynix ei oleks turult vastavaid rahalisi vahendeid saanud.

(83)

Seega võib komisjon mõistlikult ja objektiivselt järeldada, et kõnesoleva juhtumi puhul ei ole tegelikult saadaval ühtegi alternatiivset võrdlevat hindamiskriteeriumi. Seetõttu leiab komisjon, et järelikult Hynixi tulu suurus ei saanud ületada nende rahaliste vahendite kogusummat, mille Hynix omandas 2001. aasta oktoobri restruktureerimisprogrammi võla pikendamise ja uue laenu toimingute tulemusena. Komisjon arvab, et nimetatud järeldust toetavad täielikult tema (muutmata) seisukohad Hynixi finantsolukorra ja väärtuse kohta, ning olukord DRAMide turul ja finantsturgudel, ja et see on kooskõlas algmääruse ja suunistega.

(84)

Samas aga, olles teadlik WTO vaekogu põhjendustest, on komisjon samuti kaalunud, kas asjakohaste võrdleva hindamise kriteeriumide puudumisele vaatamata oleks midagi, mis võiks olla aluseks samasugusele ja asendavale hindamiskriteeriumile, mida võiks vastavalt vajadusele kohandada, et arvestada kõnesoleva juhtumi eripärasid. Sellega seoses kasutati Hynixi poolt nendest kahest meetmest saadud tulu suuruse arvutamiseks sama meetodit, mida on lühidalt kirjeldatud põhjendustes 45 ja 46.

(85)

Selleks arvutuseks on komisjon Korea voni laenude krediidivõimelise tariifina kasutanud Korea Panga keskmist intressimäära investeeringutaseme võlakirjade jaoks aastal 2001, mis oli 11,38 %. Viivised nii krediidivõimeliste kui ka krediidivõimetute äriühingute jaoks kõnealuse meetme ajal võeti Moody’s Investor Services’ilt. Krediidivõimetu äriühingu intressimäär aastal 2001 kolmeks aastaks (uue laenu ja võla pikendamise tähtaeg) oli 57,97 %, kusjuures krediidivõimeliste äriühingute intressimäär kolmeks aastaks aastal 2001 oli 0,94 %. Sellest tuli intressimäär kokku 48,22 %. Samas oli Hynixi poolt uue laenu pealt maksmisele kuuluv intressimäär 7 % ja asendamise pealt 6,5 %, intresside erinevus seega vastavalt 41,2 % ja 41,7 %.

(86)

Vaadeldes rahalist toetust kui korduvat subsiidiumi, mitte kui aja jooksul eraldatavat mittekorduvat subsiidiumi, ning rakendades seda mudelit kõnealuse rahalise toetuse tulu suuruse arvutamiseks, annaks see tulu suuruseks 271,5 miljardit Korea voni uue laenu osas ja 761,4 miljardit Korea voni pikendamise osas. Selle tulemuseks oleks 6,8 %line käibe põhjal eraldatav tasakaalustatav subsiidium uue laenu osas ja 19,1 % pikendamise osas, võrrelduna vastavalt 3,5 %ga ja 9,8 %ga, nagu komisjon algselt arvutas. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et tema esialgne lähenemine selles küsimuses oli ja on mõistlik, kuna intressimäärade vahe annaks palju suurema tulu summa kui laenu nominaalväärtuse lihtne eraldamine aja jooksul. Sellises olukorras on komisjon kasutanud nendest kahest võimalusest konservatiivsemat, et olla kindel, et ta ei liialda subsiidiumi summaga, ning kasutab laenu nominaalväärtust alusena piiri seadmiseks tulu maksimaalsummale. Nimetatud kaalutluste alusel on komisjon otsustanud, et Hynixi tulu käibe väärtuse järgi on mõlema meetme puhul 13,3 %.

(87)

Juhitakse tähelepanu, et võla pikendamisel, vastupidi lõpliku määruse põhjendusele 166, ei ole maha arvatud 1. valiku teinud pankade poolt ostetud aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade (convertible bonds – CB) kogust, kuna 2001. aasta mai meetmeid enam ei tasakaalustata.

(88)

Sellisel viisil võla aktsiateks konverteerimise tehingu, võla pikendamise ja uue laenu jaoks arvutatud subsiidiumi summa loeti suureks mittekorduvaks tuluks ning see jaotati viieaastase perioodi peale, mis vastas tavalisele varade väärtuse vähenemise perioodile DRAMide tööstuses. Sellest tulenev summa eraldati seejärel Hynixi uurimisperioodi aegse käibe alusel ning lisati intress, mis põhines keskmisel kommertsmääral, mida kohaldati Koreas uurimisperioodi ajal. Muudetud, väärtuse järgi väljendatud suurus on 22,9 %.

(89)

Kokkuvõtlikult on subsiidiumi kogusumma arvutust seega vaekogu soovituste alusel muudetud ja see on nüüd järgmine:

(90)

Käesolevas osas esitatakse ümberhindamise tulemused, mis põhinevad vaekogu aruande soovitustel teguri “palk” mõju kohta ühenduse tootmisharu olukorrale algmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses (mis üldjoontes vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 15 lõikele 4).

(91)

Kõik teised kahju käsitlevad järeldused jäävad samaks, nagu need kinnitati esialgses uurimises ning esitati ajutises määruses ja lõplikus määruses.

(92)

Esialgse uurimise käigus käsitles ja hindas Euroopa Ühendus palgategurit, kuid leidis, et palk on kahju määramisel ebaoluline. Vaekogu seevastu leidis, et “ilma uuriva asutuse poolt palgateguri hindamiseks läbi viidud analüüsi kajastava kirjaliku dokumentatsioonita ei ole võimalik kindlaks teha, kui piisavalt ja põhjendatult on selgitatud asjaolusid, mille põhjal Euroopa Ühendus on kahju kindlaks määranud, ning sellest tulenevalt, kas see on kooskõlas artikli 15 lõikega 4. Ilma kirjalikult dokumenteeritud analüüsita oleksime sunnitud tegema post hoc oletusi mõtteprotsessi kohta, mille abil uurimisasutus oma järeldusteni jõudis. Leiame, et WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe (DSU) artiklis 11 esitatud läbivaatamise standard ennetab sellist tegevust. (68)”

Sellest tulenevalt jõudis vaekogu järeldusele, et Euroopa Ühenduse tegevus ei olnud kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 15 lõikega 4, kuna subsideeritud impordi mõju uurimisel omamaise tööstuse seisundile ei hinnatud tegurit “palk” kui olulist tegurit. (69)

(93)

Vaekogu järeldusi silmas pidades ning olles uuesti läbi vaadanud ühenduse palgaandmed nii eraldi kui ka koos teiste algmääruse artikli 8 lõikes 5 esitatud kahjuteguritega, esitab komisjon siinkohal kirjalikult dokumenteeritud palgateguri hinnangu.

(94)

Komisjon uuris keskmist palgakulu töötaja kohta ühenduse tootmisharus uurimisperioodil ning kolmel sellele eelneval aastal. Indekseeritud tulemused on esitatud järgmises tabelis. (70)

(95)

Tabel näitab, et keskmine palgakulu ühenduse tootmisharus vaadeldaval perioodil muutus, kasvades ja kahanedes aja jooksul. Aastal 2000 suurenes see 15 %. Võrreldes 1998. aastaga suurenes see 2001. aastal 9 %. Üldiselt oli kasv madalam kui tunnitöö kogukulude kasv eurotsoonis sel perioodil. (71) Seega sellel perioodil palkades ebatavalisi muutusi ei esinenud ning mis tahes muutused avaldasid vaid väga vähest mõju omamaise tööstuse olukorrale tervikuna. (72)

(96)

Lisaks tuletab komisjon meelde, et DRAMid on kapitalimahukad tooted ning seega moodustab tööjõud vaid piiratud osa nende tootmiskuludest (vt ka põhjendus 41 eespool). Sellest tulenevalt ei avalda see suhteliselt väike palgatõus olulist mõju ühenduse tootmisharu üldisele finantsseisundile.

(97)

Arvestades selle ebaolulist mõju, ei muuda töötasuteguri ning teiste algmääruse artikli 8 lõikes 5 esitatud tegurite hindamine järeldust, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju. (73)

(98)

Eelöeldu põhjal kinnitatakse käesolevaga lõppmääruse põhjenduses 188 esitatud järeldus ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju kohta algmääruse artiklis 8 esitatud tähenduses.

(99)

Käesolevas osas esitatakse ümberhindamise tulemused, mis põhinevad vaekogu aruandes esitatud soovitustel seoses seisukohaga, et muudest teguritest (eeskätt nõudluse langus, liigne tootmisvõimsus ja muu mittesubsideeritud import) tingitud kahju ei olnud tingitud subsideeritud impordist algmääruse artikli 8 lõike 7 tähenduses. Vaekogu aruande punktis 7.437 esitatud lahendus ei välista järelduse tegemist põhjusliku seose kohta subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel, vaid rõhutab vajadust anda rahuldav selgitus nimetatud muude tegurite kahjuliku mõju iseloomu ja ulatuse kohta, eelistatavalt kvantitatiivse analüüsiga, eristades seda subsideeritud impordi mõjust.

(100)

Algmääruse artikli 8 lõige 7 (mis üldjoontes vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 15.5) nõuab peale subsideeritud impordi uurimise ka igasuguste muude selliste teadaolevate tegurite uurimist, mis tekitavad üheaegselt kahju ühenduse tootmisharule, ning nende muude tegurite tekitatud kahju mitteomistamist subsideeritud impordile. Üks nimetatud teguritest on “nõudluse langus”.

(101)

Vaekogu leidis aruande punkti 8.1 alapunktis e, et Euroopa Ühendus ei teinud kindlaks, et “nõudluse langusest” tingitud kahju ei omistatud subsideeritud impordile. Sellele järeldusele jõuti vaekogu aruande punktides 7.411–7.414 tehtud järelduste põhjal, mille kohaselt “nõudluse langus” ja “majanduse üldine allakäik” on samatähenduslikud.

(102)

Komisjon märgib, et muude asjaolude muutumatuse korral võib nõudlust (s.o valmidust ja suutlikkust omandada teatavat kaupa) üldiselt pidada samaväärseks tarbimisega (s.o kauba kasutamise tegeliku füüsilise protsessiga kaubandustasemest sõltumatult). Eespool esitatud tabelis esitatakse EÜ tarbimine perioodide lõikes megabittides. Selle mõõtühiku kasutamist eelnevalt vaekogus ei vaidlustatud. Eespool esitatud tabelist ilmneb, et kuna vaadeldaval perioodil tõusis DRAMide tegelik tarbimine ühenduses püsivalt ja märkimisväärselt, on ebaõige väita, et DRAMide nõudluse tase ühenduses samal perioodil langes. Seega ei ole Korea valitsuse ja Hynixi arutluskäik “nõudluse languse” mõju kohta ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorrale (eriti hindadele) asjakohane, sest eespool esitatust nähtub, et nõudlus kasvas. Korea valitsuse ja Hynixi väide, nagu oleks väidetav nõudluse langus mõjutanud ühenduse tootmisharu hindasid, on alusetu, pidades silmas asjaolu, et nõudluse tasemes langust ei esinenud. Vastupidi, subsideeritud import avaldas olulist mõju ühenduse tootmisharu hindadele ning seega ka selle kantud kahjule (vt lõpliku määruse põhjendusi 191 ja 192).

(103)

Hynix ja Korea valitsus märkisid, et võrreldes keskmise iga-aastase 75 % kasvutempoga kasvas DRAMide nõudlus kogu maailmas 2001. aastal vaid 59 %, mis näib kinnitavat nõudluse kasvutempo suurt aeglustumist aastail 2000–2001 (vt lõpliku määruse põhjendust 193). Komisjon ei ole sellega nõus. Hynix ja Korea valitsus osutavad õigesti, et DRAMide turg on tsükliline (vt lõpliku määruse põhjendust 193). Kuid tsüklilistel turgudel esineb aastate lõikes nõudluse kasvutempo suuri kõikumisi ning oleks põhjendamatu arvata, et konkreetse aasta nõudluse kasvutempo kajastaks kogu konjunktuuritsükli nõudluse kasvutempot. Nõudluse kasvutempo olulise languse kindlakstegemiseks perioodil 2000–2001 oleks turu tsüklilist iseloomu arvesse võttes mõistlik võrrelda tsükliliseks madalseisuks olnud 2000–2001 aastate nõudluse kasvutempot keskmise nõudluse kasvutempoga eelmiste tsüklite madalseisu ajal. Hynix ega Korea valitsus pole esitanud ühtegi sellist võrdlust toetavat argumenti ega vastavaid andmeid. Võttes arvesse DRAMide turu tsüklilist iseloomu, ei toeta tõendavad dokumendid järeldust, nagu oleks nõudluse kasvutempo aastatel 2000–2001 oluliselt aeglustunud.

(104)

Samuti käsitleti seda, kas ühenduse nõudluse kasvutempo aeglustus perioodil 2000–2001, võrreldes eelmistel aastatel vaadeldud tegelike kasvutempodega. DRAMide nõudlus ühenduses mõõdetuna EÜ üldise tarbimise taustal suurenes 75 % aastail 1998–1999, 58 % aastail 1999–2000 ning 51 % aastail 2000–2001. Seega, kuigi vaadeldaval perioodil kasvas nõudlus püsivalt, oli see kasv langustendentsiga. Sellest hoolimata oli nõudluse kasvutempo uurimisperioodil märkimisväärne (51 %).

(105)

Nõudluse kasvutempo langus oli märgatavam aastail 1999–2000 (nõudluse kasvutempo langes 17 protsendipunkti võrra) kui 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal (nõudluse kasvutempo langes 8 protsendipunkti võrra). Nõudluse kasvutempo sellist liikumist tuleb hinnata võrdluses ühenduse tootmisharu müügihindade liikumisega, ühenduse tootmisharule tekitatud kahju peamise põhjusega uurimisperioodil (vt lõpliku määruse põhjendust 188). Täpsemalt öeldes langes nõudluse kasvutempo aastail 1999–2000 oluliselt – 23 %, kuid ühenduse tootmisharu keskmine müügihind langes ainult 5 %. Vastupidi eelöeldule langes nõudluse kasvutempo 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal mõõdukalt – 12 %, kuid ühenduse tootmisharu keskmine müügihind kukkus 77 % (vt ajutise määruse põhjendust 128 ja ajutise määruse vastavat tabelit). Kui kahju põhjuseks oleks olnud nõudluse kasvutempo aeglustumine, oleks võinud oodata ühenduse tootmisharu hindade teravamat langust nõudluse kasvutempo järsu languse perioodil. Dokumenteeritud tõenditest ei nähtu sellist seost nõudluse kasvutempo ja ühenduse tootmisharu müügihindade trendide vahel. Sellest järeldub, et puudub otsene seos nõudluse kasvutempo ja ühenduse tootmisharu müügihindade vahel, mis viitaks, et nõudluse kasvutempo aeglustumine tekitas kahju ühenduse tootmisharule.

(106)

Selline lähenemisviis on kooskõlas WTO vaekogude viimaste järeldustega, mis käsitlevad seoste puudumise kindlaksmääramist. Täpsemalt öeldes on WTO vaekogud toetanud seoste puudumise järeldusi, mis põhinevad dokumenteeritud tõenditel selle kohta, et vaadeldav tegur ei saanud tekitada kahju seetõttu, et selle teguri trendid ei sõltu omamaise tööstuse põhinäitajate trendidest. Nimelt märkis vaekogu US-Steel puhul, et tõendid toetasid uuriva asutuse järeldust kuumvaltsitud terasvarraste osas, et kulu suurenemine ei põhjustanud kahju, kuna puudus seos hinnalisandi (rentaabluse põhimeede) ja müüdud kauba kulude trendide vahel. (74) Kuigi vaekogu leidis, et uuriva asutuse otsus roostevabade terasvarraste kohta, kus nõudlust käsitleti kahjutegurina, ei olnud kooskõlas seoste puudumise nõudega, märkis vaekogu, et uuriv asutus oleks saanud seda nõuet täita “põhjendatud ja piisava selgituse” abil, näidates lihtsalt, et nõudluse trendid pole seotud omamaise tööstuse hindamiseks kasutatava põhimuutuja trendidega. (75)

(107)

Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et uus seisukohavõtt täidab algmääruse artikli 8 lõikes 7 (mis üldjoontes vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 15.5) sätestatud seoste puudumise nõuet nõudluse kasvutempo suhtes, sest näidatakse, et vaadeldaval perioodil ei sõltunud nõudluse kasvutempo trendid ühenduse tootmisharu müügihindade trendidest. Komisjon on samuti seisukohal, et uus seisukohavõtt täidab seoste puudumise nõuet nõudluse taseme languse suhtes, sest näidatakse, et vaadeldaval perioodil sellist nõudluse langust ei esinenud.

(108)

Vaekogu märkis oma aruande punktis 7.421, et liigse tootmisvõimsuse mõju (hindade langemisele) eraldiseisvuse ja eristatavuse küsimust tuleks käsitleda olenemata sellest, keda sellises liigses tootmisvõimsuses süüdistatakse.

(109)

Komisjon märgib, et “liigset tootmisvõimsust” pole algmääruse artikli 8 lõikes 7 (mis üldjoontes vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 15.5) selgesõnaliselt nimetatud. Mõistet käsitletakse ajutises ja lõplikus määruses sedavõrd, kuivõrd seda kasutavad teatavad huvitatud isikud. See on suhteline mõiste, sest sõltub saadaval olevast võimsusest ning tegelikult kasutatavast võimsusest – st nõudluse tasemest. Seetõttu võib “liigne tootmisvõimsus” tekkida kas võimsuse suurendamise või nõudluse languse tõttu.

(110)

“Liigset tootmisvõimsust” kui võimalikku kahjutegurit saab uurida maailmaturu või ühenduse turu kontekstis. Komisjon käsitleb allpool mõlemat olukorda.

(111)

Nagu on sedastatud ajutise määruse põhjenduses 153 ja lõpliku määruse põhjenduses 197, esines liigset tootmisvõimsust teataval määral kogu maailmas mitme aasta vältel, sealhulgas ka vaadeldaval perioodil. Vaadeldaval perioodil ning eriti vaadeldava perioodi lõpust kuni uurimisperioodini ei ole esinenud suuremaid muutusi nimetatud liigse tootmisvõimsuse olukorras. See ülemaailmne liigne tootmisvõimsus võis avaldada vaadeldaval perioodil hindadele survet ning see võis aidata kaasa ühenduse tootmisharule kahju tekitamisele. Ükski huvitatud isik pole seda järeldust vaidlustanud.

(112)

Kuid nagu on sedastatud ajutise määruse põhjenduses 147, hõlmas ülemaailmne liigne tootmisvõimsus hinnanguliselt ligikaudu 20 % turust. Uurimisperioodil kattis Hynix umbes 17 % maailmatoodangust. Arvestades seda, et Hynix oli uurimisperioodil peaaegu pankrotistunud ning jäi pinnale vaid Korea valitsuse toetuste abil, võib järeldada, et Hynixi subsideerimise kaudu säilitati kunstlikult ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse olukorda. Seega võimendas Hynixi subsideeritud import ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse mõju ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorrale. Seda mõju on analüüsitud ajutise määruse põhjendustes 144–149 ning lõpliku määruse põhjendustes 191 ja 192. Selles suhtes ei saa Hynixi tingitud ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse mõju pidada subsideeritud impordi mõjust eraldiseisvaks teguriks.

(113)

Igal juhul, isegi kui ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse mõju saaks käsitleda eraldi subsideeritud impordi mõjust, võib täheldada järgmist. Esialgses uurimises koostööd teinud nelja DRAMide tootja (st Samsung, Hynix, Infineon ja Micron, mis koos moodustasid umbes 80 % kogu maailma DRAMide turust) vastused küsimustikule näitavad, et nende koguvõimsus megabittides suurenes 129 % aastail 1999–2000 ning 85 % ajavahemikul 2000. aastast kuni uurimisperioodini. Nende kogutoodang megabittides kasvas 124 % aastail 1999–2000 ning 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 81 %. Teisisõnu kasvas maailma nelja peamise tootja võimsus ja toodang 1999. aasta ja 2000. aasta vahelisel ajal (hea aasta ühendusele, mil tema tootmisvõimsus säilitas teatava hinnastabiilsuse ning ta teenis kasumit) oluliselt rohkem kui 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal (2001), kui ühenduse tootmisvõimsus kandis hindade järsu langemise tõttu olulist kahju (vt ajutise määruse põhjendusi 128, 131 ja vastavaid tabeleid). Seetõttu leiab komisjon, et ülemaailmne liigne tootmisvõimsus ei aidanud oluliselt kaasa hindade järsule langemisele ega ühenduse tootmisharule uurimisperioodil tekitatud olulisele kahjule.

(114)

Lisaks näitavad dokumenteeritud tõendid, et ühenduse liigne tootmisvõimsus ei olnud kahjuteguriks. Perioodil 1999–2000 kasvas ühenduse võimsus enam kui kolm korda (kasv 252 %) ning aastail 2000–2001 see peaaegu kahekordistus (kasv 92 %). Ühenduse tootmisvõimsuse sellise kasvuga kaasnes ühenduse toodangu suurenemine. Kuigi tootmisvõimsuse rakendamine ühenduses vähenes 28 % aastail 1999–2000, taastus see 4 % aastail 2000–2001 (vt ajutise määruse põhjendust 125 ja vastavat tabelit).

(115)

Ühenduse liigse võimsuse tendentsid (mida defineeritakse ühenduse tootmisvõimsuse rakendamise pöördväärtusena) ei sõltu peaaegu üldse ühenduse tootmisharu müügihindade tendentsidest. Täpsemalt öeldes tõusis ühenduse liigne tootmisvõimsus 28 % ajavahemikul 1999–2000, kuid ühenduse tootmisharu müügihinnad langesid vaid 5 %. Aastail 2000–2001 langes ühenduse liigne tootmisvõimsus 4 %, kuid ühenduse tootmisharu müügihinnad kukkusid 77 % (vt ajutise määruse põhjendusi 125, 128 ja vastavaid tabeleid). Sellest võib järeldada, et kui kasvav liigne tootmisvõimsus oleks seotud hinnataseme langusega, siis oleks liigse tootmisvõimsuse oluline kasv aastail 1999–2000 toonud kaasa tõsise hinnakriisi, kuid samal ajal oleks liigse tootmisvõimsuse koondumine aastail 2000–2001 viinud hinnatõusuni või vähemalt teatud hinnastabiilsuseni. Dokumenteeritud tõendid näitavad vastupidist. Aastail 1999–2000 esines väga vähene hinnataseme madalseis, hoolimata liigse tootmisvõimsuse olulisest kasvust, kuid aastail 2000–2001 oli liigse tootmisvõimsuse kahanemisest hoolimata tegemist olulise hinnataseme madalseisuga. See on teravalt vastuolus subsideeritud impordihindade ja ühenduse tootmisharu müügihindade trendide vahelise seosega. Tegelikult peegeldas ühenduse tootmisharu müügihindade trend perioodil 2000–2001 peaaegu täielikult subsideeritud impordihindade trendi: sellel perioodil langes esimene 74 % ning viimane 77 % (vt ajutise määruse põhjendusi 119 ja 128).

(116)

Dokumenteeritud tõendid näitavad ka seda, et ühenduse liigse tootmisvõimsuse trendidel pole mingit seost teiste ühenduse tootmisharu seisundi võtmenäitajate trendidega. Täpsemalt öeldes oli ühenduse tootmisharu tasuvus aastail 1999–2000 tõusuteel ning investeeringutasuvus ja rahavood olid positiivsed, vaatamata ühenduse liigse tootmisvõimsuse olulisele kasvule. Samas kandis ühenduse tootmisharu 2001. aastal suurt kahju ning investeeringutasuvus ja rahavood olid negatiivsed, vaatamata ühenduse liigse tootmisvõimsuse vähenemisele perioodil 2000–2001. Ühenduse tootmisharu tulemuslikkus korreleerus aastail 2000–2001 rentaabluse, investeeringutasuvuse ja rahavoogude seisukohast hoopis selle perioodi subsideeritud impordihindade trendiga. Nagu öeldud, langesid subsideeritud impordihinnad 74 % perioodil 2000–2001, kui ühenduse tootmisharu kandis suurt kahju ning rahavood ja investeeringutasuvus olid negatiivseid.

(117)

Hynix väitis, et ühenduse liigne tootmisvõimsus oli teine teadaolev tegur, mis põhjustas vaadeldaval perioodil olulist kahju. Kuid ühenduse liigse tootmisvõimsuse trendid ei näita olulist seost ühenduse tootmisharu seisundi trendidega. Seetõttu järeldab komisjon, et ühenduse liigset tootmisvõimsust ei saa käsitleda ühenduse tootmisharule olulist kahju põhjustava tegurina. Arvestades, et ühenduse liigne tootmisvõimsus ei avaldanud ebasoodsat mõju ühenduse tootmisvõimsuse seisundile, pole vajadust käsitleda väidetavalt liigsest tootmisvõimsusest põhjustatud kahju eraldi Hynixi impordist tingitud kahjust. Komisjoni arvates on see järeldus kooskõlas eespool põhjenduses 106 kirjeldatud teiste hiljutiste WTO vaekogude järeldustega, mis käsitlevad seose puudumisega seonduvaid seisukohti.

(118)

Leiti, et puudub ilmne põhjuslik seos liigse tootmisvõimsuse ja hinnalanguse või ühenduse tootmisharu kahjustamise vahel. Vastupidi, ühenduse tootmisharu tabas tõsine langus 2001. aastal, st perioodil, kui esines kõnealuste impordihindade järsk langus ning kõnealune impordimaht jõudis ühenduse turu tipptasemeni. See vastuolu kinnitab, et liigse tootmisvõimsusega võrreldes on impordimaht ja hinnamõjud ühenduse tootmisharule olulist kahju tekitavad eraldiseisvad ning eristatavad põhjused.

(119)

Vaekogu märkis oma aruande punktis 7.426, et pole mingit nõuet käsitleda mittesubsideeritud importi riigiti. Vaekogu märkis punktis 7.435 ka seda, et tuleks esitada eraldiseisev ammendav selgitus nii mittesubsideeritud kui ka subsideeritud impordi kahjuliku mõju iseloomu ja ulatuse kohta. Seega käsitleti mittesubsideeritud impordi mõju uurimisel ühiselt importi muudest riikidest kui Korea (nt Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Taiwan) ning Samsungi importi. Ajutise määruse põhjenduses 151 ja lõpliku määruse põhjendustes 194 ja 200 esitatakse impordimahu kasvutempo, turuosa ja mittesubsideeritud impordi keskmised hinnad vaadeldaval perioodil. Need andmed on indekseeritud kujul esitatud ka allolevas koondtabelis. (76) Arvestades DRAMide turul tegutsevate isikute väga piiratud arvu, on konfidentsiaalsuse kaalutlustel trendide näitamiseks kasutatud indekseid.

(120)

Vaadeldaval perioodil kasvas mittesubsideeritud import oluliselt vähem kui subsideeritud import – vastavalt 133 % ja 361 % (vt lõpliku määruse põhjendust 177 ja vastavat tabelit). Tuleb märkida, et samal perioodil kasvas ühenduse tarbimine 316 %. Järelikult, kui mittesubsideeritud impordi kasvutempo moodustas vaid murdosa ühenduse tarbimise kasvutempost, kasvas subsideeritud import ühenduse tarbimisest oluliselt rohkem. Vaadeldaval perioodil kahanes mittesubsideeritud impordi turuosa 44 %, samal ajal kasvas subsideeritud impordi turuosa 20 % (vt lõpliku määruse põhjendust 185 ja vastavat tabelit). Kuna mittesubsideeritud impordi turuosa vähenes vaadeldaval perioodil oluliselt, nagu näha eespool esitatud andmetest, võib järeldada, et see muu import oma mahu tõttu ühenduse tootmisharu ei kahjustanud.

(121)

Dokumenteeritud tõendid näitavad ka seda, et muu import ei kahjustanud ühenduse tootmisharu oma hinnamõju tõttu. Uurimisperioodi vältel ületasid mittesubsideeritud impordi hinnad mitte üksnes subsideeritud impordi hindasid, vaid ka ühenduse tootmisharu müügihindasid. Täpsemalt öeldes oli mittesubsideeritud impordi keskmine hind uurimisperioodi ajal 19 % kõrgem kui subsideeritud impordi keskmine hind ning 24 % kõrgem kui ühenduse tootmisharu keskmine müügihind. Lisaks langesid vaadeldaval perioodil mittesubsideeritud impordi hinnad, kuid see langus polnud kusagil nii suur, kui oli subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharu hindade langus. Täpsemalt öeldes kahanes mittesubsideeritud impordi keskmine hind vaadeldaval perioodil 52 %. Samas kahanes nimetatud perioodi jooksul subsideeritud impordi keskmine hind 80 % (vt lõpliku määruse põhjendust 178 ja vastavat tabelit) ning ühenduse tootmisharu keskmine müügihind 79 % (vt ajutise määruse põhjendust 128 ja vastavat tabelit). Nende asjaolude alusel võib järeldada, et mittesubsideeritud impordi hinnad ei avaldanud ebasoodsat mõju ühenduse tootmisharu müügihindadele.

(122)

Nagu ka liigse tootmisvõimsuse korral, pole ilmset põhjuslikku seost muu impordi ja hinnalanguse või ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel. Samas halveneb ühenduse tootmisharu tulemuslikkus, kui subsideeritud impordi maht suureneb pidevalt ning impordihinnad õõnestavad ühenduse toodangut. See vastuolu kinnitab, et vastupidi muu impordi mõjule on subsideeritud impordi maht ja hinnamõjud ühenduse tootmisharule olulist kahju tekitavad eraldiseisvad ning eristatavad põhjused.

(123)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et uus seisukoht muu impordi suhtes on kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikes 7 (mis üldjoontes vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 15.5) sätestatud seoste puudumise nõudega, sest see eristab ja eraldab selle muudest subsideeritud impordi teguritest ning näitab, et vaadeldaval perioodil ei põhjustanud muu import olulist kahju ühenduse tootmisharule ei mahu ega hinnamõju osas.

(124)

Olles asjakohaselt eraldanud ja analüüsinud nõudluse languse, liigse tootmisvõimsuse ja muu mittesubsideeritud impordi mõju (kui seda tuvastati), leiti, et mitte mingit mitte ühegi nimetatud teguri poolt põhjustatud kahju pole omistatud subsideeritud impordile algmääruse artikli 8 lõike 7 tähenduses. Lisaks leidis kinnitust, et ajutise määruse põhjendustes 144–149 ning lõpliku määruse põhjendustes 191 ja 192 nimetatud põhjustel on subsideeritud import tekitanud olulist kahju ühenduse tootmisharule algmääruse artikli 8 lõike 6 tähenduses.

(125)

Vaekogu aruandega ei muudeta lõpliku määruse põhjendustes 206–209 esitatud asjaolusid ega järeldusi.

(126)

Vaekogu aruanne ja ümberhinnatud järeldused ei puuduta Samsungi, mida ei subsideeritud ning mille suhtes kohaldati seetõttu esialgse uurimise käigus 0 % tollimaksumäära. Hynixi muudetud subsiidium leiti olevat esialgse uurimise käigus kehtestatud kahjukõrvaldamise tasemest madalam ning seetõttu peaks muudetud tasakaalustav tollimaksumäär põhinema muudetud, väärtuse järgi väljendatud subsiidiumil, s.o 32,9 %.

(127)

Märgitakse, et Hynixi suhtes rakendatavat muudetud tollimaksumäära tuleks kohaldada tollimaksu suhtes vastavalt määrusele (EÜ) nr 2116/2005.

(128)

Korea valitsus, Hynix ja ühenduse tootjad Infineon ja Micron said ümberhinnatud seisukohad läbivaatamiseks ning samuti võimaluse esitada oma märkused. Kõik esitasid oma märkused. (77)

(129)

Korea valitsus on üldiselt seisukohal, et muudetud järeldustes ei järgita mõistlikul määral vaekogu soovitusi. Komisjon pole sellega käesolevas määruses esitatud põhjustel nõus. Komisjon pole nõus sellega, et muudetud maksumäär peaks tingimata olema esialgsest madalam, kuid märgib, et see on madalam. Korea valitsus juhib eriti tähelepanu sellele, et komisjon oleks pidanud kasutama võrdlusalusena sündikaatlaenu seitset panka. Komisjon sellega ei nõustu, eriti eespool põhjendustes 16–24 esitatud põhjustel. Korea valitsus on samuti seisukohal, et komisjon oleks pidanud oma võrdlevad arvutused tegema teisiti. Korea valitsuse märkusi silmas pidades tegi komisjon mõningaid muudatusi oma arvutustes, nagu kajastub käesolevas määruses. Käesolevas määruses esitatud põhjustel jäävad muud arvutuste aspektid muutmata. Lõpuks juhib Korea valitsus tähelepanu sellele, et komisjoni ei ole uuel kahju kindlaksmääramisel eristanud ega eraldi käsitlenud teiste tuntud tegurite mõju, näiteks majandusliku allakäigu, liigse tootmisvõimsuse ja muu mittesubsideeritud impordi mõju. Komisjon pole sellega nõus, peamiselt põhjustel, mis on esitatud eespool põhjendustes 100–123.

(130)

Hynix joondub Korea valitsuse ettepanekute järgi, mida käsitleti eelmises põhjenduses. Lisaks on Hynix seisukohal, et maksumäärade rakendamise periood oleks pidanud lõppema 1. jaanuaril 2006. Seda küsimust WTO vaekogu ei arutanud ega vaidlustanud ning seetõttu ei kuulu see käesolevas määruses sätestatud vaekogu soovituste järgimist tagavate meetmete hulka. Käesolev määrus ei muuda lõpliku määruse eelseisvat kehtivusaja lõppu. Meetme enneaegse lõpetamise küsimus jääb pigem edaspidise vahepealse läbivaatamise, mitte vaekogu aruande rakendamise valdkonda. Hynix juhib tähelepanu ka sellele, et muudetud tollimaksumäära tuleb kohaldada tagasiulatuvalt alates päevast, mil meetmeid esmakordselt rakendati. Komisjon leiab samas, et see küsimus ei kuulu “vastavuse tagamise meetmete” hulka, ega nõustu mingil juhul. Vastavad õiguseeskirjad ei kohusta komisjoni kohaldama muudetud tollimaksu tagasiulatuvalt ja ka vaekogu piirdub soovitusega, et meede tuleks vastavusse viia, mida käesoleva määrusega ka saavutatakse.

(131)

Infineon nõustub sisuliselt uue seisukohaga, kuid on arvamusel, et komisjon peaks rakendama kõrgemat tollimaksu, mis põhineks pigem asenduskriteeriumil ja esialgsel kahju kindlaksmääramisel kui käesolevas määruses esitatud madalamal maksumääral. Komisjon kaalus seda seisukohta hoolikalt. Kuid käesolevas määruses esitatud põhjustel ning käesoleva määruse eesmärgi (vaekogu soovituste rakendamine) tõttu jättis komisjon esialgse seisukoha selles küsimuses muutmata.

(132)

Micron nõustub samuti sisuliselt uue seisukohaga, viidates komisjoni järeldusi kinnitavatele ja tõestavatele ajaoludele ja tõenditele, sealhulgas professor J. Hausmani poolt koostatud ekspertarvamusele. Seetõttu ei ole Microni märkuste tõttu järeldustes vaja muudatusi teha. Micron on seisukohal, et komisjon peaks praegusele WTO pretsedendile toetudes uuesti kinnitama, et Korea valitsus andis ülesande või suunas pankade restruktureerimisprogrammi mais 2001 ning peaks tasakaalustama riiklike asutuste pakutud subsiidiume. Komisjon kaalus hoolikalt seda seisukohta, millel on teatud põhimõtteline väärtus. Kuid nagu käesolevas määruses märgitud, ei saa 2001. aasta mai restruktureerimisprogrammi mingil juhul tasakaalustada, võttes arvesse, et suurim osa tulust pandaks 2001. aasta oktoobri meetmete arvele. Peamiselt nimetatud põhjustel otsustas komisjon käesolevas rakendusmääruses nende küsimuste juurde mitte naasta.

(133)

Seega kaaluti ja võeti võimaluse korral arvesse kõiki huvitatud isikute poolt esitatud märkusi. Käesolev määrus on mõeldud üksnes vaidluste lahendamise organi (DSB) soovituste rakendamiseks ja seega jäid teatavad märkused selle kohaldamisalast välja. Seetõttu ei ole need märkused põhjustanud käesolevas määruses mingeid muudatusi,

1.

Artikli 1 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

“2.   Lõplik tasakaalustav tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

3.   Liikmesriigi tolliasutusele tollideklaratsiooni esitamisel DRAM-valmistoodete vabasse ringlusse laskmiseks märgib deklareerija ühtse haldusdokumendi (“SAD”) lahtrisse 44 viitenumbri, mis vastab toote/päritolu kirjeldustele, mis on esitatud tabelis (vt allpool). Lõplik tasakaalustav tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

2.

Artikli 1 lõige 5 asendatakse järgmisega:

“5.   Juhul kui ühtses haldusdokumendis ei ole kirjas viitenumbrit, nagu on ette nähtud lõikes 3, või kui tollideklaratsiooniga ei ole lõikes 4 nõutud juhtudel kaasas kinnitust, loetakse DRAM-valmistoote – kui ei tõendata vastupidist – päritoluriigiks Korea Vabariik ja tootjaks mis tahes äriühing peale Samsungi ning kohaldatakse tasakaalustava tollimaksu määra 32,9 %.

Kui mõned DRAM-valmistoodete koosseisus olevad DRAM-kiibid ja/või monteeritud DRAMid ei ole selgelt märgistatud ning nende tootjad ei ole lõikes 4 nõutud kinnituse alusel selgelt äratuntavad, tuleb lugeda – kui ei tõestata vastupidist – et sellised DRAM-kiibid ja/või monteeritud DRAMid pärinevad Korea Vabariigist ja need on tootnud äriühingud, mille suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu. Neil juhtudel on DRAM-valmistoodete suhtes kohaldatava tasakaalustava tollimaksu määra arvutamise aluseks Korea Vabariigist pärit DRAM-kiipide ja/või monteeritud DRAMide vaba netohinna osakaal ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist DRAM-valmistoodete vabast netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, nagu on sätestatud lõikes 3 esitatud tabeli punktides 2–7. Kui eespool nimetatud DRAM-kiipide ja/või monteeritud DRAMide väärtus on siiski selline, et see DRAM-valmistoode, mille koosseisu nad kuuluvad, määratakse Koreast pärinevaks, kohaldatakse DRAM-valmistoote suhtes tasakaalustava tollimaksu määra 32,9 %.”

12.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/27

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

12.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/29

(1)

Lindude gripp on kodulindude ja lindude nakkav viirushaigus, mis põhjustab suremust ja häireid, omandab kiiresti episootilised mõõtmed, kujutab tõsist ohtu loomade ja inimeste tervisele ning vähendab järsult kodulinnukasvatuse tasuvust. On olemas oht, et haigusetekitaja levib metslindudelt kodulindudele ja ühest liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse eluslindude ja nendelt saadud toodete rahvusvahelise kaubanduse kaudu.

(2)

Mitmes liikmesriigis on kahtlustatud kõrge patogeensusega linnugrippi viiruse alatüübiga H5N1 või on kinnitatud selle esinemist. Epidemioloogilist olukorda silmas pidades võttis komisjon vastu 17. veebruari 2006. aasta otsuse 2006/115/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga metslindudel ühenduses ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/86/EÜ, 2006/90/EÜ, 2006/91/EÜ, 2006/94/EÜ, 2006/104/EÜ ja 2006/105/EÜ. (4)

(3)

Käesoleva otsusega ettenähtud erimeetmete kohaldamisega ei piirata liikmesriikide võetavate meetmete kohaldamist nõukogu 19. mai 1992. aasta direktiivi 92/40/EMÜ raames, millega kehtestatakse klassikalise lindude katku tõrjemeetmed. (5)

(4)

Direktiiviga 92/40/EMÜ ettenähtud meetmed on aga minimaalsed tõrjemeetmed, millele lisaks tuleb kehtestada täiendavad sätted, milles käsitletakse eelkõige teatavate lindude ning metslindudel esineva haiguse leviku tsoonist pärit kodulindude ja muude lindude lihast toodete liikumist.

(5)

On vaja selgitada seost metslindudel A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 põhjustatud väga patogeense lindude gripi puhul võetavate ja kodulindude haigestumise korral kohaldavate ühenduse meetmete vahel.

(6)

Samuti on vaja täpsustada käesoleva otsusega ettenähtud meetmete minimaalse kestuse algus.

(7)

On asjakohane kontrollida ja piirata eelkõige eluslindude ja haudemunade liikumist ning samal ajal lubada kõnealuste lindude ja lindudelt pärit toodete kontrollitud lähetamist tsoonist teatavatel tingimustel. Teatavad kohandused on siiski lubatud, tingimusel et need vastavad eespool nimetatud direktiivi asjakohastele sätetele.

(8)

Haudemunade transporti ohustatud tsoonist tuleks lubada teatavatel tingimustel. Tuleks ette näha konkreetsed erandid erilaboratooriumides või -instituutides teadusuuringuteks, diagnostikaks või farmatseutiliseks otstarbeks kasutatavate haudemunade või SPF-munade jaoks.

(9)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivis 2002/99/EÜ (milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad) (6) on sätestatud selliste töötlemisviiside loetelu, millega tagatakse, et piirangutega piirkondadest pärit liha on ohutu ning on ette nähtud võimalus kehtestada spetsiaalne tervisemärk ja tervisemärk, mis on nõutav liha puhul, mida ei ole lubatud viia turule loomatervishoiuga seotud põhjustel. On asjakohane lubada ohustatud tsoonidest lähetada liha, millel on kõnealuse direktiiviga ettenähtud tervisemärk, ning lihatooteid, mida on töödeldud samas direktiivis osutatud viisil.

(10)

Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2076/2005, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004, (7) on ette nähtud üleminekumeetmed, millega lubatakse kasutada riigisisest identifitseerimismärki inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste puhul, mida võib turustada üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kus neid toodetakse.

(11)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (8) on lubatud turule viia mitmeid loomseid kõrvalsaadusi, näiteks tehniliseks otstarbeks kasutatavat želatiini, ravimitööstuse tooraineid ja muid materjale, mis pärinevad ühenduse loomatervishoiupiirangutega piirkonnast, sest kõnealuseid tooteid käsitatakse ohutuna tänu erilistele tootmis-, töötlus- ja kasutustingimustele, mis tõhusalt inaktiveerivad võimalikud patogeenid või tõkestavad kokkupuute nakkusele vastuvõtlike loomadega. Samuti peaks olema võimalik lubada selliste kõrvalsaaduste vedamist määratud töötlemisettevõtetesse, et neid töödeldaks eespool nimetatud standardite kohaselt või et nende suhtes kohaldataks kõnealuse määruse artikliga 23 ettenähtud. erandeid

(12)

Komisjoni otsust 2006/115/EÜ tuleks vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.

Artiklile 2 lisatakse järgmine lõige:

“5.   Käesolevas otsuses sätestatud meetmeid kohaldatakse, ilma et see piiraks direktiivi 92/40/EÜ kohaselt võetavate meetmete kohaldamist lindude gripi puhangu korral kodulindudel või, vajaduse korral, rangemate ühenduse kaitsemeetmete kohaldamist H5N1-tüüpi gripiviiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi korral kodulindudel.”

2.

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“Juhul kui kõrge patogeensusega A-tüüpi gripiviiruse, eelkõige alatüübi H5N1 olemasolu metslindudel on kinnitust leidnud, kohaldatakse artiklitega 3 ja 4 ettenähtud meetmeid nii kaua kui vajalik, võttes arvesse linnugripiga seotud geograafilisi, halduslikke, ökoloogilisi ning episotoloogilisi tegureid, vähemalt 21 päeva ohustatud tsooni korral ja vähemalt 30 päeva järelevalvetsooni korral pärast kuupäeva, mil metslindudelt võeti proovid, mille puhul leidis kinnitust kõrge patogeensusega linnugripiviiruse H5 olemasolu.”

3.

Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Erandina artikli 3 lõike 2 punktist a võib mõjutatud liikmesriik lubada transportida:

4.

Artikli 6 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

5.

Artikli 7 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

6.

Artikli 8 lõikele 1 lisatakse järgmine:

7.

Artikli 8 lõige 2 jäetakse välja.

8.

Artikli 9 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega: