29.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

29.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/3

(1)

Komisjon on algmääruse artikli 13 lõike 3 alusel saanud taotluse uurida väidetavat kõrvalehoidmist Hiina Rahvavabariigist pärit kumariini suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.

(2)

Taotluse esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) ainsa ühenduse kumariini tootmist esindava tootja nimel 13. veebruaril 2006. aastal.

(3)

Võimaliku kõrvalehoidmisega seotud toode on Hiina Rahvavabariigist pärit kumariin, mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 2932 21 00 all (“vaatlusalune toode”). Nimetatud kood on esitatud ainult teadmiseks.

(4)

Uurimisalune toode on Indoneesiast ja Malaisiast saadetud kumariin (“uurimisalune toode”), mida tavaliselt deklareeritakse samade koodide all kui vaatlusalust toodet.

(5)

Praegu jõus olevad meetmed, millest väidetavalt kõrvale hoitakse, on nõukogu määrusega (EÜ) nr 769/2002 (2) kehtestatud dumpinguvastased meetmed.

(6)

Taotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et Hiina Rahvavabariigist pärit kumariini impordi suhtes kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale selle ümberlaadimisega Indoneesias ja Malaisias.

(7)

Esitatud tõendid on järgmised:

(8)

Eespool esitatut silmas pidades on komisjon jõudnud järeldusele, et on olemas piisavalt tõendusmaterjali, mis õigustab uurimise alustamist vastavalt algmääruse artiklile 13 ning registreerimisnõude kehtestamist Indoneesiast ja Malaisiast lähetatava kumariini impordi suhtes vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Indoneesiast ja Malaisiast pärinevana või mitte.

(9)

Uurimise jaoks vajalikuks peetava teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud Indoneesias ja Malaisias asuvatele eksportijatele/tootjatele ning eksportijate/tootjate liitudele, Hiina Rahvavabariigis asuvatele eksportijatele/tootjatele ja eksportijate/tootjate liitudele ning ühenduses asuvatele importijatele ja importijate liitudele, kes tegid koostööd meetmete kehtestamiseni viinud uurimises või keda on nimetatud taotluses, ning Hiina Rahvavabariigi, Indoneesia ja Malaisia asutustele. Vastavalt vajadusele võib teavet taotleda ka ühenduse tootmisharult.

(10)

Igal juhul peaksid kõik huvitatud pooled viivitamata, kuid mitte hiljem kui käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul võtma ühendust komisjoniga, et saada teada, kas neid on taotluses nimetatud, ning vajaduse korral taotlema käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul küsimustikku, kuna käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud tähtaeg kehtib kõikide huvitatud poolte suhtes.

(11)

Hiina Rahvavabariigi, Indoneesia ja Malaisia asutusi teavitatakse uurimise algatamisest.

(12)

Kõigil huvitatud pooltel palutakse teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ja esitada tõendusmaterjal. Lisaks võib komisjon huvitatud pooled ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, mis näitab, et neil on selleks erilised põhjused.

(13)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 võib uurimisaluse toote impordi vabastada registreerimisnõudest või meetmetest, kui impordi puhul ei esine meetmetest kõrvalehoidmist.

(14)

Kuna väidetav kõrvalehoidmine leiab aset väljaspool ühendust, võib vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 teha erandeid vaatlusaluse toote tootjatele, kes suudavad tõendada, et nad ei ole seotud ühegi tootjaga, kelle suhtes meetmed kehtivad, ning kelle puhul on leitud, et nad ei tegele meetmetest kõrvalehoidmisega algmääruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 tähenduses. Tootjad, kes soovivad vabastust, peaksid käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 esitatud tähtaja jooksul esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega.

(15)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks uurimisaluse toote suhtes kehtestada registreerimisnõue, et tagada, et kui uurimise tulemusena tuvastatakse meetmetest kõrvalehoidmine, siis võiks dumpinguvastaste tollimaksude asjakohase summa tagasiulatuvalt sisse nõuda sellise Indoneesiast ja Malaisiast saadetud impordi registreerimise kuupäevast arvates.

(16)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul

(17)

Juhitakse tähelepanu asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas huvitatud pool on endast käesoleva määruse artiklis 3 nimetatud tähtaja jooksul teatanud.

(18)

Kui mõni huvitatud pool ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed või lõplikud järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(19)

Kui selgub, et huvitatud pool on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud pool ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele poolele ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral,

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

Office: J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks: (+32 2) 295 65 05

29.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/6

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1011/2005. (3) Ülalmainitud hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 494/2006. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 1423/95 sätestatud eeskirjade kohaselt,

29.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/8

(1)

Töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 446/2006. (2)

(2)

Kuna praegu komisjoni käsutuses olev teave erineb määruse (EÜ) nr 446/2006 vastu võtmise ajal olemas olnud teabest, tuleb nimetatud toetusi muuta,

29.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/10

—

4 163 pead järjekorranumbri 09.0001 puhul,

—

3 458 pead järjekorranumbri 09.0003 puhul.

29.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/11

(1)

27. juuli 2001. aasta kirjaga, mis on registreeritud 1. augustil 2001. aastal, teatas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile abist, mis on suunatud veiseliha päritolu ja kvaliteedi kontrollimise seadmete ostmise toetamiseks.

(2)

15. oktoobri 2001. aasta kirjaga, mis on registreeritud 16. oktoobril 2001. aastal, ja 26. veebruari 2002. aasta kirjaga, mis on registreeritud 27. veebruaril 2002. aastal, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile lisateavet, mida komisjon Itaalia võimudelt 12. septembri 2001. aasta ja 28. novembri 2001. aasta kirjadega nõudis.

(3)

24. aprilli 2002. aasta kirjaga teavitas Euroopa Komisjon Itaaliat oma otsusest algatada kõnealuse abi suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamiseks avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (1)18. juunil 2002. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi kõnealuse abi kohta.

(5)

Komisjon ei ole selles küsimuses kolmandatelt huvitatud isikutelt märkusi saanud.

(6)

25. juuni 2002. aasta kirjaga, mis on registreeritud 27. juunil 2002. aastal, edastas Itaalia komisjonile lisateavet kavandatud meetme kohta.

(7)

Abi andmine veise- ja vasikaliha päritolu ja kvaliteedi kontrollimise seadmete ostmise toetamiseks.

(8)

Meetmega kavandatud eelarve on 103 291,38 eurot (ehk 200 miljonit Itaalia liiri) Brescia kaubanduskojalt.

(9)

2001. aasta lõpuni.

(10)

Väikese või keskmise suurusega kaubandusettevõtted, kelle töötajate arv on väiksem kui 20 või sellega võrdne, kelle ametlik asukoht ja tegutsemiskoht on Brescia provintsis, kellel ei ole ühtegi menetluses olevat kohtuasja seoses sotsiaalkindlustusasutustega, kes on tasunud kaubanduskoja liikmemaksud, kellele kohus ei ole määranud haldurit, kes ei ole sõlminud kokkulepet võlausaldajatega ning kelle kohta ei ole algatatud pankrotimenetlust.

(11)

Meetme eesmärgiks on anda toetust arvutisüsteemiga seotud kaalude ostmiseks (riistvara ja tarkvara), mis võimaldavad tuvastada veiseliha päritolu ja teostada Brescia provintsi piima ja veiseliha kvaliteedi parandamise keskusel kontrolli.

(12)

Meetme algvariandis olid abisaajad liha müügiga tegelevad kolmanda sektori väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja palju vähemal määral ettevõtted, kes müüvad liha otse tarbijale. Viimased hiljem siiski välistati, nagu täpsustasid Itaalia ametivõimud 25. juuni 2002. aasta kirjaga. Meetme lõplikus variandis võivad abi saada vaid turustamisega tegelevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (lihakauplused), kes müüvad sertifikaadiga veiseliha

(13)

Meetme algvariandis oli abi osatähtsus kohandatud järgmiselt:

(14)

Eraldatava abi piirmääraks on kinnitatud 1 291,15 eurot (2,5 miljonit Itaalia liiri) ettevõtte kohta.

(15)

Abi ei ole liidetav teiste abidega, mida riik või teised avalik-õiguslikud üksused eraldada võivad.

(16)

Enne osalemiskutse avaldamise kuupäeva esitatud taotlusi ei rahuldata. Abi eraldamine sõltub lisaks komisjoni antud heakskiidust.

(17)

Komisjon algatas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse, kuna tal oli kahtlusi kava kokkusobivuses ühisturuga.

(18)

Komisjoni kahtlusi abi kokkusobivuse kohta ühisturuga põhjustasid peamiselt mõned lüngad Itaalia edastatud teabes.

(19)

Esiteks ei esitanud Itaalia ametivõimud mingeid andmeid keskkonna, hügieeni ja loomade heaolu miinimumnormide järgimise kohta. Kaubanduskoda piirdus vaid märkusega, et eespool nimetatud normide järgimine ei kuulu tema pädevusse.

(20)

Teiseks ei esitanud kaubanduskoda mingeid kommentaare kõnealuste toodete turuväljundite kohta.

(21)

Need puudujäägid tekitasid komisjonis kahtlusi teatavate tingimuste järgimise osas, mis on sätestatud ühenduse põllumajandussektori riigiabi suuniste punktides 4.2 ja 4.3.

(22)

Veel üks esialgse läbivaatamise käigus ilmnenud probleem käsitleb kontrolli selle üle, et abi ei kumuleeruks. Kava ülesehitust arvesse võttes soovitas komisjon luua abi kumuleerimise ärahoidmiseks kontrollisüsteemi koostöös Lombardia maakonna võimuorganitega. Komisjonile edastatud lisateabest selgub, et kaubanduskoda oleks valmis kontrollima 10% esitatud taotlustest. Selline kontroll on ebapiisav, kuna ei võimalda komisjonil välistada võimalust, et abisaajad kasutavad mitmest allikast saadud abi, mille tagajärjeks oleks oht ületada vastuvõetavad piirmäärad.

(23)

25. juuni 2002. aasta kirjaga, mis on registreeritud 26. juunil 2002. aastal, võttis Itaalia kohustuse anda abi vaid lihamüüjatele, kes turustavad sertifikaadiga veiseliha vastavalt põllumajandus- ja metsanduspoliitika ministeeriumis heakskiidetud spetsifikaadile. Neid ettevõtteid kontrollitakse eelnevalt keskkonna, hügieeni ja loomade heaolu normide järgimise seisukohast.

(24)

Itaalia täpsustas veel, et turustuskanalid on tagatud, kuna abisaajad on jaekaubandusega tegelevad ettevõtted.

(25)

Et abi ei kumuleeruks, on Itaalia võimud nõude järgimise osas taganud, et nad jälgivad koostöös Lombardia kohalike võimuasutustega kõigi abisaajate puhul abide kattuvuse reegli järgimist.

(26)

ELi asutamislepingu artikli 87 esimese lõike kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu, kui see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Kõnealuse otsusega kavandatud meetmed vastavad sellele määratlusele järgmistel põhjustel:

(27)

Kaubanduskoja finantseeringut tuleb vaadelda kui riiklikku rahastamist asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kuna ettevõtte osalemine sellistes avalik-õiguslikes asutustes on kohustuslik, nagu ka nende poolt makstud osamaksud. Lisaks on komisjon juba varemgi käsitlenud Itaalia kaubanduskodade võetud meetmeid riigiabidena. (2)

(28)

Meetmed soodustavad põllumajandustoodete turustamise sektori teatavaid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid.

(29)

Need meetmed võivad mõjutada kaubavahetust, arvestades töödeldud toodete turustamise tähtsust (viimased moodustavad olulise osa põllumajandustoodete kaubandusest ja kui tuua vaid üks näide, siis on Itaalia põllumajandustoodete kaubanduse impordimaht 1988. aastal 15,222 miljardit eküüd ja ekspordimaht 9,679 miljardit eküüd; samal aastal oli kogu ELi põllumajandustoodete kaubanduse impordimaht 128,256 miljardit eküüd ja ekspordimaht 132,458 miljardit eküüd).

(30)

Siiski võib asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel erandina mõnda meedet käsitleda ühisturuga kokkusobivana.

(31)

Arvestades ülalkirjeldatud meetme olemust, saab käesoleval juhul toetuda ainult asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandile, mille kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(32)

Et kasutada asutamislepingu artikli 87, lõike 3 punktis c sätestatud erandit, peavad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegeleva sektori investeeringutoetused olema kooskõlas komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele) (3) asjakohaste sätetega. Kui nimetatud määrust ei kohaldata või kui kõik seal esitatud kriteeriumid ei ole täidetud, tuleb abi hinnata vastavalt ühenduse suunistele riigiabi kohta põllumajandussektoris (4) (edaspidi “ühenduse suunised”).

(33)

Kuna kõnealune kava piirdub väikeste ja keskmise suurusega turustamisega tegelevate ettevõtetega, siis kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1/2004. Peamiselt põllumajandustoodete töötlemise ja/või turustamise sektori investeeringutoetuste puhul tuleb abi kokkusobivuse hindamisel tugineda nimetatud määruse artiklile 7.

(34)

Vastavalt määruse nr 1/2004 artiklile 7 võib põllumajandustoodete töötlemise ja/või turustamise sektoris anda investeeringutoetust, kui on täidetud järgmised tingimused:

(35)

Siiski selgub meetme kirjeldusest, et vastupidiselt ülaltoodud kriteeriumile f, on kõnealused investeeringud piiratud veiseliha sektoriga. Järelikult ei ole kõik määruse nr 1/2004 kriteeriumid täidetud ning abi tuleb hinnata suuniste põhjal.

(36)

25. juuni 2002. aasta kirjaga on Itaalia võimud täpsustanud, et abi antakse eranditult turustamisega tegelevatele ettevõtetele (lihakauplustele), kes turustavad sertifikaadiga veiseliha. Arvestades seda muudatust, on sätted, mida tuleb järgida, et võiks kohaldada asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit, esitatud põllumajanduse suuniste artikli 4 lõikes 5 (“põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seotud investeeringutoetused”).

(37)

Vastavalt suuniste artikli 4 lõikele 2 võib eraldada investeeringutoetuseid põllumajandustoodete töötlemise ja/või turustamise sektoris, kui on täidetud järgmised tingimused:

asjaomastel toodetel peavad olema normaalsed turuväljundid.

(38)

Elujõulisuse tagamiseks abisaajatele kehtestatud tingimused, eelkõige nende ettevõtete välistamine, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega ning kelle kohta on algatatud pankrotimenetlus, tagavad punktis a sätestatud kriteeriumi järgimise.

(39)

Keskkonna, hügieeni ja loomade heaolu miinimumnõuete järgimine on üks põhjustest, mille tõttu komisjon algatas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse ning 25. juuni 2002. aasta kirjaga võtsid Itaalia võimud endale kohustuse anda abi vaid lihamüüjatele, kes turustavad sertifikaadiga veiseliha vastavalt põllumajandus- ja metsanduspoliitika ministeeriumis heakskiidetud spetsifikaadile. Neid ettevõtteid kontrollitakse eelnevalt keskkonna, hügieeni ja loomade heaolu nõuete järgimise seisukohast. Järelikult võib öelda, et punktis b sätestatud kriteerium on täidetud.

(40)

Arvestades, et abi võivad saada vaid turustamisega tegelevad ettevõtted, on abi osatähtsuseks määratud 40% abikõlblikest kuludest ilma kohandamisvõimaluseta. See osatähtsus vastab ülaltoodud kriteeriumile c.

(41)

Abi antakse kaalude ostmiseks, need on seadmed, mida hõlmab punktis d sätestatud abikõlblike kulude määratlus.

(42)

Turuväljundite osas edastasid Itaalia võimud 25. juuni 2002. aasta kirjas teabe, mille puudumine oli tekitanud komisjonis kahtlusi abi kokkusobivuses ühisturuga. Arvestades, et abisaajad on majanduslikult elujõulised turustamisega tegelevad ettevõtted ning et kavandatud investeering ei sisalda tootmisvõimsuse suurendamist, võib öelda, et punktis d sätestatud kriteerium on täidetud.

(43)

Üks teine aspekt, mis viis komisjoni otsusele algatada asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus, oli kontrollimehhanism abide kumuleerumise ärahoidmiseks, mis tundus ebapiisav. Itaalia võimud kohustusid oma 25. juuni 2002. aasta kirjas kontrollima kõiki abitaotlusi koostöös Lombardia maakonnaga. Seega olid komisjoni kahtlused hajutatud.

(44)

Arvestades eespool öeldut, leiab komisjon, et abi, mida Brescia kaubanduskoda kavatseb eraldada liha turustamisega tegelevatele ettevõtetele kaalude ostmiseks, on ühisturuga kokkusobiv, kuna see on kooskõlas põllumajanduse suuniste punktiga 4.2. Järelikult võib sellele kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit,

29.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/16

1.

25. novembri 2003. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 26. novembril 2003, teatasid Ühendkuningriigi ametiasutused vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 komisjonile eespool nimetatud meetmest.

2.

19. detsembri 2003. aasta kirjas D/58191 palus komisjon teatatud meetme kohta lisateavet.

3.

Ühendkuningriigi ametivõimud esitasid taotletud teabe 30. jaanuari 2004. aasta kirjas ja 19. märtsi 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis vastavalt 3. veebruaril 2004. aastal ja 25. märtsil 2004. aastal.

4.

7. mai 2004. aasta kirjas teavitas komisjon Ühendkuningriiki oma otsusest algatada meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus.

5.

Komisjoni menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon palus huvitatud pooltel esitada märkused.

6.

Ühendkuningriik esitas oma vastuse komisjoni menetluse algatamise otsusele 11. juuni 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 16. juunil 2004. aastal.

7.

Komisjon sai 20lt huvitatud osapooltelt nende märkused:

8.

Komisjon edastas kõnealused märkused 25. oktoobri 2004. aasta kirjaga D/57629 Ühendkuningriigile, kellele anti võimalus märkustele reageerida.

9.

Ühendkuningriigi arvamus kolmandate isikute märkuste kohta saadeti 23. novembri 2004. aasta kirjaga ning registreeriti komisjonis 24. novembril 2004. aastal.

10.

Meetme eesmärk on suurendada kapitalirahastuseks ettenähtud summasid Ühendkuningriigi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd), kes soovivad aktsiakapitali suurendada vahemikus 250 000 naelast (357 000 eurost) 2 miljoni naelani (2,9 miljoni euroni).

11.

Meetmega toetatakse litsentsitud ettevõtete kapitalifonde (ECFisid). Kõik ECFid peavad toetuse, toetuse intressid ja tuluosa tagasi maksma.

12.

ECFid peavad investeerima kapitali väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse osa- või aktsiakapitali või kvaasi-osa- või aktsiakapitali kaudu.

13.

Abikava õiguslik alus on 1982. aasta tööstusarengu toetuse seaduse (Industrial Development Assistance Act 1982) 8. jagu.

14.

Kuna ECFidele antav toetus tuleb tagasi maksta, on meede kavandatud isefinantseerivana keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul.

15.

Aruandluseks kava elluviimise algfaasis eraldas Ühendkuningriik 44 miljonit naela (63,8 miljonit eurot), mis katab esialgsete rahaliste sissemaksetega seotud kulutused.

16.

Ühendkuningriik taotleb heakskiitu perioodile, mis kestaks 10 aastat.

17.

Seadusejärgne vastutus lasub Ühendkuningriigi Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi (Department of Trade and Industry) väikeettevõtete talitusel (Small Business Service).

18.

Väikeettevõtete talitus teostab järelevalvet ECF-staatuse taotlemise üle.

19.

Väikeettevõtete talitus jälgib ECFide tehtavaid investeeringuid, kuid ei oma otsest kontrolli ECFide üksikute investeerimisotsuste üle.

20.

Väikeettevõtete talitus tagab ka, et kõik ECFid järgiksid oma äriplaani ning peaksid kinni oma edukaks osutunud pakkumise tingimustest.

21.

Abikava on eranditult mõeldud Ühendkuningriigi noteerimata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (3).

22.

Äriühingud, mis on raskustes raskustesse sattunud firmade päästmiseks ja restruktureerimiseks riigiabi andmist käsitlevate ühenduse suuniste (4) tähenduses, jäetakse investeeringutest ilma.

23.

ECFid ei investeeri tundlikesse sektoritesse, mille suhtes kehtivad riigiabi piirangud, ega sektoritesse, mille suhtes ei kohaldata komisjoni teatist riigiabi ja riskikapitali kohta (5) Madala riskiga sektorid, kaasa arvatud kinnisvara, maa, finantseerimis- ja investeerimisühingud või finantsvaldkonna liisinguettevõtted ei ole abikava kohaselt investeeringukõlblikud.

24.

ECFidel on keelatud investeerida teistesse ECFidesse.

25.

ECFid investeerivad korraga Ühendkuningriigi abistatavatesse VKEdesse 250 000 naela – 2 miljonit Inglise naela (357 000 eurot – 2,9 miljonit eurot).

26.

2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) suurusest piirmäärast suuremad lisainvesteeringud abisaajatest VKEdele on keelatud juhtudel, kui ECF investeerib teistest äriinvestoritest vähemsoodsatel tingimustel.

27.

Lisainvesteeringud on lubatud juhul, kui abisaajast VKE ECFidest ja muudelt kapitali-investoritelt saadud kapitalirahastuse kogusumma ei ületa 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) suurust ülempiiri.

28.

Erandjuhtudel, pärast vähemalt 6 kuu möödumist ECFi algsest investeeringust abisaajast VKEsse, on vajadusel lubatud ka 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) suurust ülempiiri ületavad lisainvesteeringud, et ära hoida lahjenemist. Lisainvesteeringu ülempiiriks on 10% iga ECFi seotud kapitalist, mida võib investeerida mis tahes abisaajast VKEsse.

29.

Meetme raames asutatud ettevõtete ECF ühendab era- ja riiklike investorite raha, mis on mõeldud VKEdesse investeerimiseks.

30.

Pärast litsentsimisprotsessi, millega antakse ECF-staatus, on ECFil õigus saada riiklikku toetust, mille intressimäär on sama või lähedane kümneaastaste riigi võlakirjade intressimääraga.

31.

ECFile antav riikliku toetuse ülempiir võib fondi poolt kaasatud erakapitali ületada maksimaalselt kaks korda.

32.

ECFid peavad toetuse, toetusintressi ja riikliku toetuse tuluosa tagasi maksma. See tagab, et programm on keskmise pikkusega ajavahemikul isefinantseeriv.

33.

Riikliku toetuse, tuluosa ja tagasimaksete täpsed summad määratakse kindlaks võistleva pakkumise käigus, et tagada võimalikult väike riiklik toetus.

34.

Pakkumine on avalik, kuna kava avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja asjaomastes kaubandusväljaannetes, ja see peaks tagama, et riiklik toetus on silmaspeetud eesmärgi saavutamise seisukohalt nii väike, kui vajalik.

35.

Et ECF-staatuse omandamiseks peavad potentsiaalsed kandidaatfondid täpsustama vajamineva riikliku toetuse summa (mille ülempiir on kuni kahekordne erakapitali suurus), riiklike ja erainvestorite tuluosa ning seadma tähtsuse järjekorda järgmised tagasimaksed:

36.

Potentsiaalsed ECFi haldajad esitavad üldise äriplaani, mis sisaldab:

37.

ECFid peavad kinni pidama British Venture Capital Associationi (BVCA) suunistest raamatupidamisstandardite kohta.

38.

Pakkumisi, milles riiklikku toetuste riskitase on suurem kui erakapitalil, ei võeta vastu.

39.

ECFide erainvestorite jaoks on ohustavaid tegureid rohkem kui riiklikel investoritel. Sellega kaob oht mõjutada ECFide haldajate otsuseid ning on tagatud parima tava järgimine ECFide haldamisel ja otsuste tegemisel.

40.

Kui ECF on erakapitalikohustused kokkulepitud tasemel taganud, on tal õigus välja võtta riiklik toetus.

41.

Kõigil ECFidel on õigus välja võtta toetust, kui nad soovivad, vastavalt ülempiirile, mis kehtestati ECF-staatuse andmisel kokku lepitud maksimaalse toetuse suhtega.

42.

Igal ajahetkel määratakse maksimaalne toetuseraldis kohaldades seda suhet fondile juba eraldatud erakapitali hulgale.

43.

Suurim toetuse suhe on 2:1 (riiklik toetus ei tohi erakapitali ületada rohkem kui kaks korda) ja seda rakendatakse kõigi ECFide suhtes.

44.

Komisjoni teatises riigiabi ja riskikapitali kohta (6) (edaspidi “teatis”) määratletakse, et riskikapitalimeetmeid rahastatakse riiklikest vahenditest ainult juhul, kui esineb konkreetseid turutõrkeid.

45.

Teatises märgitakse, et teatavad asjaolud mõjutavad ebasoovitavalt VKEde juurdepääsu kapitalile, näiteks puudulik või moondunud teave või kõrged tehingukulud, mis võivad põhjustada turutõrkeid ja seepärast õigustavad riigiabi andmist.

46.

Teatises märgitakse, et ühenduse riskikapitaliturg toimib üldiselt hästi, kuid et turul esineb tühikuid teatavat tüüpi investeeringute puhul, äriühingute mõnel arenguetapil ning samuti esineb erilisi raskusi asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a) ja c) alusel abikõlblikes piirkondades (“toetatavad piirkonnad”).

47.

Komisjon selgitab, et üldiselt nõuab komisjon enne riskikapitalimeetmete heakskiitmist tõendite esitamist turutõrke kohta.

48.

Komisjon võib siiski olla valmis ilma täiendavate tõenditeta tunnistama turutõrke olemasolu juhul, kui täielikult või osaliselt riigiabist rahastatavate riskikapitalimeetmete kaudu ettevõtjatele makstava abi iga osamakse on maksimaalselt 500 000 eurot mittetoetatavates piirkondades, 750 000 eurot asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) alusel abikõlblikes piirkondades või 1 miljon eurot asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a) alusel abikõlblikes piirkondades.

49.

Seega, kui eespool nimetatud osamakseid ületatakse, nõuab komisjon kavandatud riskikapitalimeedet õigustava turutõrke tõendamist enne meetme teatise VIII jao punktis 3 loetletud positiivsetele ja negatiivsetele kriteeriumitele vastavuse hindamist.

50.

Ühendkuningriigi kavandatud ECF-abikava näeb ette riskikapitaliinvesteeringuid Ühendkuningriigi VKEdesse 250 000 – 2 miljoni Inglise naela (357 000 – 2,9 miljoni euro) suuruste ühekordsete osamaksetena.

51.

Ühendkuningriigi “2000.–2006. aastateks ette nähtud piirkondliku abi kaardi” kohaselt koosneb Ühendkuningriik piirkondadest, mida hetkel klassifitseeritakse toetatavateks piirkondadeks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a) kohaselt, toetatavateks piirkondadeks sama lepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) kohaselt, ning mittetoetatavatest piirkondadest. (7).

52.

Kooskõlas teatise VI jao punktiga 5, oleks komisjon seega ilma täiendavate tõenditeta valmis tunnistama turutõrke olemasolu juhul, kui täielikult või osaliselt riigiabist rahastatavate riskikapitalimeetmete kaudu Ühendkuningriigi VKEdele makstav abi oleks vastavalt maksimaalselt 1 miljon eurot asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a) alusel abikõlblikes piirkondades, 750 000 eurot asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) alusel abikõlblikes piirkondades või 500 000 eurot mittetoetatavates piirkondades.

53.

Teatise kohaselt nõuaksid eespool nimetatud piirmäärasid ületavad ECF-abikava raames kavandatavad riskikapitali-investeeringud Ühendkuningriigilt tõendite esitamist turutõrgete kohta.

54.

Turutõrke tõestuseks esitas Ühendkuningriik kaks uurimust (8), milles järeldati, et Ühendkuningriigis on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riskikapitali osas puudujääk tehingute puhul, mis jäävad vahemikku 250 000 naela – 2 miljonit naela (357 000 eurot – 2,9 miljonit eurot) järgmistel põhjustel:

55.

7. mai 2004. aasta kirjas teavitas komisjon Ühendkuningriiki oma otsusest algatada ECF-abikava suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus.

56.

Oma kirjas teatas komisjon, et kahtleb, kas Ühendkuningriigi poolt turutõrke tõestamiseks esitatud argumendid on piisavalt kaalukad, et õigustada riskikapitali-investeeringute summasid, mis tunduvalt ületavad komisjoni poolt eeldatud maksimummäärasid.

57.

Komisjon selgitas, et küsimust on vaja põhjalikumalt analüüsida. Analüüsi peaks kuuluma huvitatud isikute märkused. Alles pärast kolmandate isikute selgituste arvessevõtmist saaks komisjon otsustada, kas Ühendkuningriigi kavandatud meede mõjutab kaubandustingimusi sellisel määral, et see on vastuolus ühiste huvidega.

58.

Vastuseks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ametliku menetluse avamise otsusele esitasid järgmised huvitatud isikud komisjonile selgitused:

59.

Kõik saadud märkused olid toetavad ja rõhutasid meetme tähtsust ning kavandatud maksimaalsete investeeringusummade asjakohasust.

60.

Eespool nimetatud huvitatud isikute argumendid võib kokku võtta järgmiselt.

61.

Oma märkustes seoses ametliku uurimismenetluse algatamisega tõi Saksamaa välja järgmised asjaolud:

62.

Oma märkustes seoses ametliku uurimismenetluse algatamisega rõhutasid Madalmaad järgmisi asjaolusid:

63.

Oma märkustes seoses ametliku uurimismenetluse algatamisega tõi Ungari välja järgmised asjaolud:

64.

Oma märkustes seoses ametliku uurimismenetluse algatamisega rõhutas Leedu järgmisi asjaolusid:

65.

Confederation of British Industry (CBI) toetab täielikult Ühendkuningriigi ettepanekut ECFide loomiseks. CBI tuvastas aktsiakapitali puudujäägi vahemikus 250 000 naela kuni 3 miljonit naela (357 000 eurot kuni 4,3 miljonit eurot) ning on seetõttu arvamusel, et ECFid täidaksid selgelt nähtava tühimiku kasvupotentsiaaliga ettevõtete rahastamise turul.

66.

Nederlandse Vereniging van Participatiemaatschappijen (NVP) on seisukohal, et turu allosas on kuni 2,5 miljoni euro suuruste investeeringuteni märgatav omakapitalipuudujääk. Kuigi see puudujääk võib liikmesriigiti erineda, pole erinevus märkimisväärne.

67.

Confederation of Netherlands Industry and Employers VNO-NCW on CBI ja NVP tähelepanekutega nõus, eelkõige selles osas, mis käsitleb omakapitalipuudujäägi suurust.

68.

Institute of Chartered Accountants in England and Wales on seisukohal, et omakapitalipuudujääk kuni 5 miljonit naela (7 miljonit eurot) suuruste investeeringute puhul esineb järgmistel põhjustel:

Instituut on seisukohal, et kavandatav ECF-süsteem saab olema väärtuslikuks rahastamisallikaks ettevõtetele, kes vajavad omakapitali suhteliselt tagasihoidlikus summas. Lisaks ergutab spetsiaalne valdkondlik fond teisi investoreid ka väiksemaid summasid rohkem investeerima, selle asemel, et seda aeg-ajalt juhuslike kasumiväljavaadete pärast teha.

69.

Inglismaa piirkondliku arengu ametid on seisukohal, et Advantage West Midlands RDA hiljutine uurimus näitab, et tõkked kasvukapitalile juurdepääsul on suurimad ettevõtete jaoks, kes vajavad kapitali summas 250 000 naela (357 000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot), nagu nähtub ka järgmistest andmetest:

70.

Northwest Regional Development Agency on esitanud järgmised tähelepanekud

71.

Pärast kohtumisi ja arutelusid tehnoloogiasiirde-ekspertidega rohkem kui 50st Ühendkuningriigi ülikoolist tõi Warwicki Ülikool algjärgus olevate ettevõtete riskikapitalituru ja eelkõige ülikoolisektori spin-off ettevõtete ees seisvate probleemidega seoses välja järgmised asjaolud:

72.

Northern Enterprise Limited (Nelfunding) on seisukohal, et Ühendkuningriigi turul on turutõrge seoses riskikapitali-investeeringutega alla 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro), ning et see mõjutab ebasoodsalt VKEde arengut.

73.

Stonesfield Capital Limited investeerib aktiivselt ECFide tähelepanu all olevas vahemikus 500 000 naela (700 000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot) ning on esitanud järgmised märkused:

74.

YFM Group esitas järgmised tähelepanekud:

75.

Close Venture Management Limited tõi välja järgmised asjaolud:

76.

Ettevõttel Enterprise Corporate Finance Limited on järjest sagedamini ebaõnnestunud katsed hankida kapitali vahemikus 500 000 naela (700 000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot) oma klientidest ettevõtetele.

77.

3i rõhutab oma märkustes järgmist:

3i hinnangul on omakapitalipuudujääk praegu suurenenud vahemikult 500 000 naela (700 000 eurot) kuni 1 miljon naela (1,4 miljonit eurot) 2 miljoni naelani (2,9 miljoni euroni).

3i on oma investeeringuid selles turusegmendis märkimisväärselt vähendanud. 2001. aastal tegi 3i Euroopa varajases arengujärgus ettevõtetesse investeeringuid summas ligikaudu 1,1 miljardit eurot, sellistesse ettevõtetesse investeerimine on nüüd märkimisväärselt vähenenud, sest 3i investeeris 2004. aastal sellesse turusegmenti ligikaudu 150 miljonit eurot.

78.

Cavendish Asset Management Limited toetab eespool punktis 68 esitatud Institute of Chartered Accountants in England and Wales poolt tehtud märkusi.

79.

Ühendkuningriigi selgitused komisjoni ametliku menetluse avamise otsusele vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ja kolmandate poolte märkustele on kokku võetud põhjendustes 80–96.

80.

Kuigi juurdepääs finantsidele, eriti laenurahale, on Ühendkuningriigi ettevõtete enamiku jaoks võrreldes 1990ndate keskpaigaga paranenud, on olulise vähemuse moodustavatel suure kasvupotentsiaaliga väikeettevõtetel siiski probleeme omakapitali kokkusaamisega.

81.

Omakapitalirahastus sobib neile varajases arengujärgus ettevõtetele, kes veel ei tooda piisavalt tulu, et tagasi maksta võlaintresse. See sobib ka ettevõtetele, kes arendavad välja uusi tehnoloogiaid, tooteid või turge, millel on märkimisväärne kasvupotentsiaal, kuid ka suur ebaõnnestumisrisk.

82.

Väikeettevõtetele kasvukapitali andmist käsitlev avalik arutelu, BVCA kogutud andmed ja teaduslikud uuringud osutavad kõik sellele, et Ühendkuningriigis on omakapitalipuudujääk ettevõtete jaoks, kes vajavad omakapitalirahastust vahemikus 250 000 naela (357 000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot).

83.

Omakapitalipuudujääk on viimastel aastatel suurenenud, eelkõige võrreldes 1999. aastaga, selle põhjuseks on osaliselt eraomakapitaliandjate suundumine suuremate investeeringute juurde. Keskmine tehingumaht on märkimisväärselt kasvanud, sest riskikapitaliettevõtted tahavad kasu saada suuremast mastaabisäästust.

84.

Omakapitalipuudujääk on viimastel aastatel varajases arengujärgus VKEde jaoks eriti tuntavaks muutunud seetõttu, et riskikapitaliandjate eelistatav investeeringutüüp on märkimisväärselt muutunud. Tõendid näitavad, et riskikapitali-investeeringud on liikunud hilisemas arengujärgus ettevõtete, management buy-out (MBO) ja management buy-in (MBI) investeeringute suunas.

85.

BVCA viimased andmed 2003. aasta kohta näitavad, et rõhk on jätkuvalt investeeringutel hilisemas arengujärgus ettevõtetesse, eelkõige suurtel buy-out tehingutel. 2003. aastal tehti Ühendkuningriigi kogu riskikapitali-investeeringutest investeeringuid varajases arengujärgus ettevõtetesse vaid 6,5%, mis on alla 0,02% SKTst. Aastatel 1998–2001 oli see investeeringumaht keskmiselt 0,05% SKTst.

86.

Viimasel ajal hangitud riskikapitalivahendite tõenäoline kasutuseesmärk on üha sagedamini suuremad tehingud end juba õigustanud ettevõtetes. BVCA viimased andmed näitavad, et tõenäoliselt vaid 4% kogutud vahenditest eraldatakse investeeringuteks varajases arengujärgus ettevõtetele, 3% laienemistehinguteks ja 1% MBO-tehinguteks, mille väärtus jääb alla 10 miljoni naela. Eeldati, et kogutud vahenditest vaid 3% eraldatakse investeeringuteks varases arengujärgus ettevõtetesse ja laienemisinvesteeringuteks, võrreldes 5%ga 2002. aastal.

87.

Lisaks viitavad andmed sellele, et omakapitalipuudujäägi all kannatavas vahemikus 250 000 naela (357 000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljoni eurot) tehtud investeeringutest on vaid veerand esmakordsed ja ühekordsed investeeringud. Aastatel 2000–2002 tehtud 1 000 investeeringust väärtuses alla 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) oli üle 70% jätkuinvesteeringud.

88.

Riskikapitaliandjate keskendudes suurematele investeeringutele tundub, et uusi riskikapitali-investoreid turu alumisel tasemel eriti ei lisandu. Maine tähtsus riskikapitalisektoris loob riskikapitaliturust huvitatud potentsiaalsetele uutele fondihaldajatele märkimisväärse sisenemistakistuse. See suundumus viitab sellele, et turu selles vahemikus, kus valitseb omakapitalipuudujääk, muutub ande ja kogemuste puudus veelgi suuremaks ja seda on aja jooksul üha raskem asendada, sest hinnatud fondivalitsejad hangivad suuremaid summasid ja seega teevad ka suuremaid tehinguid. Arvestades oskusi, mida on vaja edukaks investeerimiseks väiksematesse ja varajases arengujärgus ettevõtetesse, on pädevate uute turuletulijate tagamine dünaamilise algjärguinvesteeringute turu eeltingimus.

89.

Ühendkuningriik jõuab järeldusele, et kõik vastanud paistavad olevat ühisel seisukohal seoses riskikapitaliturul esinevate probleemidega, mille tõttu on suure kasvupotentsiaaliga VKEdel raske rahastajaid leida. Kõigi kolmandate osapoolte märkused on toetanud Ühendkuningriigi seisukohta, et turg on muutunud ja et praegu on omakapitalipuudujääk ületanud teatises sätestatud taseme.

90.

Ühendkuningriik on püüdnud näidata, et rahastamispuudujääk eksisteerib investeeringute puhul väärtuses kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot). Mitmed vastajad peavad seda hinnangut liiga tagasihoidlikuks ja väidavad, et puudujääk võib juba puudutada investeeringuid väärtuses kuni 5 miljonit naela (7 miljonit eurot). Ühendkuningriik on siiski seisukohal, et tõendusmaterjali kohaselt on õige suurusjärk 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot).

91.

Ühendkuningriik rõhutab, et Ühendkuningriigi riskikapitalisektori ettevõtete vastused on kooskõlas tema enda üksikasjalike konsultatsioonide tulemustega. Kõik vastajad tunnistasid riskikapitalipuudujäägi olemasolu tehingute puhul väärtuses 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot) või rohkem. Vastajad omavad sel turul praktilisi kogemusi ja on seda uurinud ärilisest seisukohast lähtudes. Nende kogemus toetab Ühendkuningriigi enda uurimistulemusi, mille kohaselt ei suuda selles valdkonnas tegutsevad fondid ligi tõmmata erainvestoreid riski ja väikeste investeeringutega kaasnevate lisakulude tõttu. Seetõttu on Ühendkuningriik veendunud, et ECF-süsteem ei too kaasa olemasoleva erariskikapitali eemaletõmbumist antud turult.

92.

Ühendkuningriik on tänulik ka ECF-süsteemi praktilisele ülesehitamisele osaks saanud suure toetuse eest. Ühendkuningriik tervitab vastajate üksmeelt ja mõistmist selles osas, et kavandatav rahastamissüsteem välistab konkurentsimoonutused ja et see soodustab usaldusväärsete kaubanduslike investeerimisotsuste tegemist. Seda soodustab, eriti asjaolu, et kavandatud ECFid ei anna erainvestoritele mingisugust tagatist kaotuste vastu. See innustab neid valima korralikke fondivalitsejaid, kes nende raha parimal viisil investeeriksid. Kui ECF fond kasumit ei tooda, kaotab erainvestor oma raha. Ühendkuningriik on seisukohal, et tegemist on parema kaubandusliku stiimuliga, kui alternatiivse mudeli puhul, kus riiklike investeeringute osakaal on väiksem, kuid kus riiklike vahendite riskitase on kõrgem võrreldes erainvesteeringutega ja erainvestorid võivad raha tagasi saada, kui fondi tootlus on halb.

93.

Kaasates pakkumismenetlusse iga fondi struktuuri peamised aspektid, kindlustab Ühendkuningriik selle, et tema kulutused fondivalitsemisele ja järelevalvele oleksid võimalikult väikesed. Pakkumismenetluses kehtestatakse mõned miinimumnõuded, nagu näiteks samaväärne (pari passu) kahjukandmise positsioon ning riiklike investorite eelistamise põhimõte kasumijagamisel, samuti võimaldab see osalistel kindlaks määrata alternatiivsed tingimused, kui need on riiklikele investoritele soodsamad. See loob võimaluse, et erainvestorite riskitase on suurem kui riiklikel või et tarvis on eeldatust vähem toetust, kui pakkuja suudab näidata, et see on fondi rahastajatele huvipakkuv.

94.

Lisaks märgib Ühendkuningriik, et ka teistest liikmesriikidest tulnud vastukajas on tunda soovi kehtivat teatist ajakohastada. Pärast teatise avaldamist 2001. aastal on kogu Euroopa Liidu riskikapitaliturg märkimisväärselt muutunud. Seda silmas pidades on Ühendkuningriik nõus, et kui teatist 2006. aastal muudetakse, on vaja teha mõningaid põhimõttelisi muudatusi. Need muudatused peaksid peaaegu kindlasti hõlmama ka muud peale osamaksete suuruse, näiteks nagu erasektori riskide tasakaalustamine vastukaaluks riikliku sektori suuremale finantseerimisele, ning vahendite nagu grupierand, laialdasem kasutamine.

95.

Ühendkuningriik on seisukohal, et ECF-süsteem aitab märkimisväärselt kaasa võitlusele innovatsiooni ja ettevõtlust takistavate asjaoludega ning Lissabonis ja ettevõtlus tegevusplaanis püstitatud eesmärkide täitmisele. ECF-süsteem aitab täita ka soovitusi, mis on esitatud Koki aruandes, kus märgiti, et Euroopas põhineb VKEde finantseerimine hetkel liiga palju laenudel ning kutsuti üles rohkem riskikapitali kasutama.

96.

Ühendkuningriik on seisukohal, et nii riiklikult kui erasektorilt ja teistelt liikmesriikidelt ja riskikapitaliturul tegutsejailt saadud toetus on selge märk vajadusest ECF-fondide tüüpi investeerimisvahendi järele.

97.

Komisjon on tutvunud kavaga, lähtudes asutamislepingu artiklist 87 ja eriti komisjoni teatisest riigiabi ja riskikapitali kohta (9). Hindamise tulemused on järgmised.

98.

Toetuskavast teatades järgisid Ühendkuningriigi ametivõimud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikest 3 tulenevaid kohustusi.

99.

Vastavalt komisjoni riigiabi ja riskikapitali käsitleva teatise sätetele peab komisjon riigiabi olemasolu hindamisel arvestama, et meede võib hõlmata abi vähemalt kolmel eri tasandil:

100.

Komisjon leiab, et investorite tasandil on tegemist riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Riigi vahendite kaasatus ilmneb sellest, et Ühendkuningriigi ametiasutused annavad ECF-fondile riiklikku toetust. ECF-fondi erainvestorid, kes võivad olla ettevõtjad EÜ asutamislepingu tähenduses, võivad omada õigust suuremale tootlusele, kui riiklik sektor ning võivad seega saada eelise. Kuigi isikute ega organisatsioonide investeeringud fondi pole piiratud, ei taga fondi piiratud maht seda, et komisjon kõik potentsiaalsed investeeringud heaks kiidab. Seetõttu on komisjon seisukohal, et seetõttu on selektiivsus tagatud. Abikava mõjutab ka liikmesriikidevahelist kaubandust, kuna kapitali-investeeringud on valdkond, milles toimub laialdane äritegevus liikmesriikide vahel.

101.

Fondide tasandil on komisjon üldiselt seisukohal, et fond ei ole ise toetusesaaja, vaid pigem vahend abi edastamiseks investoritele ja/või ettevõtetele, kuhu investeeritakse. Teatud juhtudel, eelkõige siis, kui meetmed hõlmavad abi edastamist olemasolevatele fondidele, millel on palju erinevaid investoreid, võivad fondil olla sõltumatu ettevõtte tunnused. Kõnealuse toetuskavaga luuakse ECF-fondid taas ja takistatakse neil tegelemast muude valdkondadega peale kavaga ettenähtu. Seetõttu ei käsitle komisjon ECF-fonde eraldi abisaajatena. See põhimõte on kooskõlas komisjoni otsustega kohtuasjades Viridian Growth Fund  (10), Coalfields Enterprise Fund  (11) ja Community Development Venture Fund  (12).

102.

Äriühingute tasandil, kuhu investeeritakse, leiab komisjon, et tegemist on riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Riiklikud vahendid on kaasatud, kuna fondi investeeringud abisaajatest VKEdele sisaldavad riiklikku rahastamist. Meede moonutab konkurentsi, andes eelise abisaajaist VKEdele, kes muidu samadel tingimustel ja/või mahus riskikapitalirahastust ei saaks. Meede on selektiivne, kuna see on suunatud Ühendkuningriigi konkreetsetele VKEdele. Meede on liikmesriikidevahelisele kaubandusele potentsiaalselt ohtlik, sest on võimalus, et selle sihtgrupiks olevad VKEd on praegu või tulevikus seotud tegevustega, mis hõlmavad ühendusesisest kaubandust.

103.

Seetõttu on komisjon seisukohal, et investorite ja toetusesaajatest VKEde tasandil on tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

104.

Kooskõlas teatise sätetega võib komisjon siiski olla valmis ilma täiendavate tõenditeta tunnistama turutõrke esinemist juhul, kui täielikult või osaliselt riigiabist rahastatavate riskikapitalimeetmete kaudu ettevõtjatele makstava abi iga osamakse on maksimaalselt 500 000 eurot mittetoetatavates piirkondades, 750 000 eurot asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) alusel abikõlblikes piirkondades või 1 miljon eurot asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a) alusel abikõlblikes piirkondades.

105.

Ühendkuningriigi kavandatud meede näeb ette riskikapitali-investeeringuid Ühendkuningriigi VKEdesse 250 000 – 2 miljoni Inglise naela (357 000 – 2,9 miljoni euro) suuruste ühekordsete osamaksetena.

106.

Ühendkuningriigi “2000.–2006. aastateks ette nähtud piirkondliku abi kaardi” kohaselt koosneb Ühendkuningriik piirkondadest, mida hetkel klassifitseeritakse toetatavateks piirkondadeks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a) kohaselt, toetatavateks piirkondadeks sama lepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) kohaselt, ning mittetoetatavatest piirkondadest. (13)

107.

Kooskõlas teatise sätetega teatas komisjon Ühendkuningriigile, et kuna teatatud toetuskava raames kavandatavad riskikapitali-investeeringud ületavad teatises kavandatud eespool nimetatud piirmäärasid, peab Ühendkuningriik esitama tõendid turutõrke kohta.

108.

Ühendkuningriigi poolt esitatud argumendid ja kolmandate osapoolte tähelepanekud, mis näitavad turutühiku olemasolu investeerimisvahemikus 250 000 naela (357 000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot), on kokku võetud järgnevalt:

109.

VKEde jaoks on tähtsaim välisrahastusallikas pangalaen, eelkõige arvelduslaenud ja tähtajalised laenud, mis koos moodustavad ligi poole välisrahastusest (14). Pangalaen on sobivaim juhul, kui ettevõtte rahavood on intressimaksete tasumiseks piisavad. Viimase kümne aastaga on laenuraha kättesaadavus märkimisväärselt paranenud. Puudub arvestatav tõendusmaterjal selle kohta, et ettevõtetel oleks laenu saamisega raskusi. Siiski seisavad laenuandjad üksikute ettevõtete väljavaateid hinnates silmitsi arvestatava ebakindlusega. Sageli toetuvad nad VKEdele laenu andes tagatistele, eriti juhul, kui laenajal pole äritegevuses arvestatavat kogemust. Kuid kõik ettevõttejuhid ei suuda sobivat tagatist pakkuda.

110.

Laenuturu puudused on põhjustatud teabe moondumisest, mis tähendab, et laenaja on vaid osaliselt kursis ettevõtte väljavaadetega. Teabe moondumine tähendab, et laenajad ei suuda hinnata konkreetse VKEga seotud riskide suurust. Seetõttu on raske hinnata ka investeerimisettepanekute kvaliteeti ja veel raskem on paika panna intressimäära, mis peegeldaks täpselt asjaga seotud riski taset. Tavaliselt lähtuvad pangad laenuandmisotsuste tegemisel kriteeriumidest nagu laenuandmed, varasem pangakontohooldus, taotleja kogemus ettevõtluses ja valmisolek investeerida ettevõttesse oma raha, lisaks äriplaanil põhinev kinnitus tagasimaksevalmiduse kohta. Kuid eraisikul ei pruugi olla varasemat ettevõtluskogemust ega isiklikku kapitali ettevõttesse investeerimiseks. Seetõttu osutavad laenuandjad suurt tähelepanu ettevõtja valmisolekule leida laenu jaoks tagatis. Osa ettevõtteid võib laenuraha saada tänu asjaolule, et laenuandja tagatise vastu laenab, kuid selline lähenemine VKEdele laenu andmisel võib tekitada raskusi ettevõtjatele, kellel puudub tagatiseks sobiv vara.

111.

Laenudel ja varal põhinev rahastamine on piisav enamiku ettevõtete vajaduste rahuldamiseks, kuid oluline vähemus vajab omakapitalirahastust. Omakapitali-investorid annavad kapitali vastutasuks ettevõtte osakute eest, mis võimaldab neil saada osa ettevõtte tulevasest kasumist. See rahastamise vorm on sobivaim, kui ettevõtte on varajases arengujärgus ning ei tooda veel piisavalt kasumit, et maksta tagasi võlaintressi ja/või ettevõtte arendab välja uusi tehnoloogiaid, tooteid või turge, millel on suur kasvupotentsiaal, kuid samas ka märkimisväärne ebaõnnestumise risk.

112.

Omakapitalirahastus moodustab vaid 8% kogu VKEde välisrahastusest, kuid antud statistika alahindab selle tähtsust kaasaegses, ettevõtluspõhises majanduselus. Ettevõtted, kes kõige tõenäolisemalt vajavad omakapitalirahastust, on sageli äärmiselt uuendusmeelsed ning omavad potentsiaali anda oluline panus tootlikkuse kasvu. Lisaks pakuvad riskikapitali-investorid mõnikord ka abi juhtimisel, nõustamist ja muid ekspertide teenuseid.

113.

Kuigi omakapitalirahastus on oluline kasvustimulaator üksikute ettevõtete ja ka majandusele jaoks laiemalt, viitavad kindlad tõendid sellele, et eraomakapitalituru struktuur on tekitanud märkimisväärse ja üha kasvava omakapitalipuudujäägi ettevõtete jaoks, kes vajavad tagasihoidlikus summas kasvukapitali. Need struktuurist tulenevad põhjused kaasnevad turu nii nõudluse kui pakkumise poolega.

114.

Laenuturuga seotud teabeprobleemid esinevad ka omakapitaliturul. Pakkumise poolel on tavaliselt järgmised kolm probleemi: teabe moondumine, tehingukulud ja riski- ja kasuminägemus.

115.

“Teabe moondumine” tähendab, et omakapitali-investoritel võib sobivate investeerimisvõimaluste kindlakstegemine kaasa tuua märkimisväärseid kulutusi. Sellised teabeprobleemid on tavaliselt kõige suuremad väiksematel ja noorematel ettevõtetel, eelkõige uuendusmeelsetel ettevõtetel, kes püüavad välja arendada uusi tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid. Teabega seotud raskused on tõsiseks takistuseks väiksematele omakapitali-investeeringutele, sest investeerimise kulud ei ole võrdelises seoses investeeringu suurusega. Võrreldes avalikul börsil noteeritud suurte ettevõtetega on teave väikeste noteerimata investoreid otsivate ettevõtete kohta palju vähem kättesaadav. Seetõttu võivad investorid sobivaid investeerimisvõimalusi otsides kanda märkimisväärseid otsingukulusid. Lisaks on sageli raske ettevõtte väljavaateid hinnata, eriti kui ettevõtte juhtkond, toode või tehnoloogia pole veel end tõestanud. Enne kui omakapitali-investorid saavad teha teadlikke investeerimisvalikuid, peavad nad läbi viima üksikasjalikke uuringuid. Need teabekogumiskulud ei ole võrdelises seoses investeeringu suurusega ning võivad väiksemate investeeringute puhul olla ebaproportsionaalselt suured võrreldes potentsiaalse investeeringust saadava rahalise tuluga. Pärast ettevõttesse investeerimist peavad omakapitali-investorid ka jälgima oma investeeringu edasist saatust. Sageli teevad nad seda juhatusse kuuludes ning võivad panustada märkimisväärse hulga aega ja jõudu juhtimise toetamisse, eriti kui ettevõtte juhatus on suhteliselt kogenematu. See võib oluliselt parandada investeeringu saanud ettevõtte tulemusi, kui samas ei ole need kulud jällegi investeeringu suurusega võrdelises seoses.

116.

Omakapitali-investeeringute tegemisega on seotud märkimisväärsed püsikulud, näiteks investeeringu tingimustes kokkuleppele jõudmise ja vajalike õiguslike kokkulepete sõlmimisega seotud kulud (“tehingukulud”). Nagu muudki püsikulud, on ka need tehingukulud väikeste investeeringute puhul ebaproportsionaalselt suured.

117.

Investeerimisotsuseid mõjutavad riskinägemus ja tõenäolise kasumi prognoos. Kui investorite ootused on valed, ei ole kapitalieraldis optimaalne.

118.

Nõudluse poolel on samaväärseteks piiranguteks takistused omakapitali liikumises investoritelt VKEdele. Uurimused on leidnud hulga probleeme, mis takistavad väikeettevõtteid omakapitali saamast. Kontrolli kaotamine ja piiratud juhtimisvabadus on probleemid, mida VKEd sagedamini mainivad, kuid omakapitali hankimisega seotud kulutused ja puudulik teave välistest rahastamisallikatest on samuti levinud takistused. Paljud neist ettevõtetest, kes aktiivselt omakapitali-investoreid otsivad, kaebavad ka investorite poolse valmisoleku puudumise üle. VKEde tegevusele võib olla takistuseks piiratud teadlikkus ja arusaamine erinevatest saadaolevatest riskikapitali allikatest ja nende kättesaadavusest, ning ebapiisavalt välja arendatud või viletsalt esitatud äriplaanid. Ettevõtte ebapiisav ettevalmistus ja planeerimine peletavad potentsiaalseid investoreid, ja mitte ainult sellepärast, et see suurendab teabe hankimise ja tutvumisega seotud kulutusi.

119.

Omakapitalipuudujääk tekib siis, kui kasvupotentsiaaliga ettevõtted ei suuda saada investeeringuid ei mitteametlikelt investoritelt ega riskikapitali-investoritelt, mis on peamised VKEde omakapitali allikad. Mitteametlike investorite (investorite võrgud ja muud mitteametlikud investorid) rahalised vahendid on piiratud ja seetõttu investeerivad nad üldiselt väikestes summades omakapitali. Ametlikud riskikapitali-investorid seevastu teevad potentsiaalsete investeeringute hindamisel palju suuremaid kulutusi. Eespool mainitud struktuurist tulenevatel põhjustel on need kulutused sageli liiga suured juhul, kui ettevõte vajab omakapitalirahastust tagasihoidlikus summas.

120.

Seetõttu mõjutab omakapitalipuudujääk ettevõtteid, kes otsivad summat, mis on suurem, kui enamik mitteametlikke investoreid pakkuda suudab, kuid alla taseme, alates millest muutub investeerimine riskikapitali-investorite jaoks mõttekaks.

121.

Vastavalt BVCA andmetele (15) oli suurte MBO-fondide tootlus 2003. aastal ja pikema ajavahemiku jooksul hea, kuid varajases arengujärgus ettevõtetesse ja tehnoloogiasse investeerivate fondide tootlus oli 2003. aastal jätkuvalt madalseisus.

122.

Varajases arengujärgus ettevõtetesse investeerivate fondide tootlus oli 2003. aastal keskmiselt -18,1% võrreldes 3 aasta keskmise -25,1%lise tootlusega ja 5 aasta keskmise -12,5%lise tootlusega.

123.

Arenevatesse ettevõtetesse investeerimisele spetsialiseerunud fondide keskmine tootlus oli 2003. aastal -3,4% võrreldes 3 aasta keskmise -8,2%lise tootlusega ja 5 aasta keskmise 2,7%lise tootlusega.

124.

Samal ajal olid MBO-tehingutele spetsialiseerunud fondide tulemused märkimisväärselt paremad. Keskmise suurusega MBO-tehingute puhul oli tootlus 2003. aastal 12,2% võrreldes 3 aasta keskmise 2,9%lise tootlusega ja 5 aasta keskmise 6,7%lise tootlusega. Vahe ilmneb veelgi selgemalt, kui vaadelda suuremahulisi MBO-tehinguid, mille keskmine tootlus 2003. aastal oli 15,3%, kolme aasta keskmine tootlus 9,1% ja vastav viie aasta tootlus 13,6%.

125.

Eespool esitatud andmed illustreerivad Ühendkuningriigi riskikapitaliturul valitsevat suundumust. Riskikapitaliandjad keskenduvad suurematele tehingutele, kuna nendega on seotud suurem kasum, ning suurendavad seega tühikut omakapitaliturul väiksematesse varajases arengujärgus ettevõtetesse ja laienevatesse ettevõtetesse tehtavate investeeringute ning suurematesse väljaarenenud ettevõtetesse tehtavate investeeringute vahel.

126.

Kalduvus eelistada järjest suuremaid investeeringumahtusid ilmneb ka viimastest andmetest investeerimistegevuse kohta Ühendkuningriigis. (16) Kõiki investeerimistasemeid arvesse võttev keskmine rahastamissumma kasvas 3,8 miljonilt naelalt (5,3 miljonilt eurolt) 2002. aastal 4,3 miljoni naelani (6 miljoni euroni) 2003. aastal. Seda seletab asjaolu, et investeeringud väiksematesse ja laienevatesse ettevõtetesse vähenesid 2003. aastal 57% 477 naelani (670 miljoni euroni) võrreldes 1,2 miljardi naelaga (1,7 miljardi euroga) 2002. aastal. Keskmiselt langes laienevasse ettevõttesse tehtav investeering 2 miljonilt naelalt (2,9 miljonilt eurolt) 2002. aastal 800 000 naelani (1,1miljoni euroni) 2003. aastal.

127.

Kõigist 2003. aastal tehtud investeeringutest tehti lõviosa ehk 92% (8,2 miljardit naela ehk 11,5 miljardit eurot) MBO- ja MBI-tehingutena, 2002. aastal oli nende osakaal 87%. Aruandes ennustatakse, et vaid 3% (290 miljonit naela või 406 miljonit eurot) investeeritakse laienemisjärgus ettevõtetesse, 2002. aastal oli sama näitaja 6%. Algjärgus ettevõtetesse tehti 2003. aastal 4% kõigist investeeringutest (368 miljonit naela ehk 515 miljonit eurot), 2002. aastal oli see näitaja 3%.

128.

MBO/MBI-investeeringute puhul ennustatakse, et 58% eraldatakse suurimatele MBO/MBI tehingutele (tehingu koguväärtus üle 100 miljoni naela või 140 miljoni euro), 2002. aastal oli see näitaja 45%. 20% eraldatakse MBO/MBI-tehingutele vahemikus 50 miljonit naela (70 miljonit eurot) kuni 100 miljonit naela (140 miljonit eurot), võrreldes 17%ga 2002. aastal, ja 13% eraldatakse MBO/MBI-tehingutele vahemikus 10 miljonit naela (14 miljonit eurot) ja 50 miljonit naela (70 miljonit eurot), võrreldes 24%ga 2002. aastal. Nagu 2002. aastalgi, eraldatakse alla 10 miljoni naela (14 miljonit euro) jäävate MBO/MBI-tehingute jaoks vaid 1%.

129.

Eespool kirjeldatud nii investeeringute kui tootluse vähenemine on toonud kaasa mitmete varajases arengujärgus ettevõtetesse riskikapitali investeerijate turult taandumise. Seda rõhutab ka asjaolu, et keskmine investeeringusumma (kõigil investeerimistasanditel) liigub pidevalt ülespoole ja on 2003. aastal jõudnud 4,3 miljon naelani (6 miljoni euroni). Ühendkuningriigi riskikapitalituru investorid investeerivad suuremaid summasid, et vähendada riske, kuid aitavad sellega kaasa omakapitalipuudujäägi suurenemisele.

130.

Vahemikus 2001—2003 on riskikapitali-investeeringute maht varajases arengujärgus ettevõtetesse vähenenud 73%. 2001. aastal investeeriti varajases arengujärgus ettevõtetesse riskikapitali 1,4 miljardit naela (2 miljardit eurot), kuid 2003. aastal vaid 369 miljonit naela (517 miljonit eurot). Vaid 1% 2003. aastal investeeritud 369 miljonist naelast (517 miljonist eurost) oli suunatud tehingutele alla 10 miljoni naela (14 miljoni euro).

131.

Otsuses algatada seoses kavandatud abimeetmega asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus märkis komisjon, et kuna kavandatud maksimaalsed investeeringute suurused ületasid oluliselt teatises ettenähtud maksimaalseid investeeringute suurusi, osutus vajalikuks paluda potentsiaalsetel huvitatud isikutel esitada selgitused, et otsustada, kas meede mõjutab kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega.

132.

Kõik huvitatud isikutelt saadud märkused olid toetavad ja rõhutasid nii meetme üldist tähtsust kui ka kavandatud maksimaalsete investeeringusummade asjakohasust.

133.

Võttes arvesse komisjoni esialgses teatises esitatud teavet, huvitatud kolmandate osapoolte selgitusi ja samuti asutamislepingu artikli lõikes 2 sätestatud menetluse algatamise otsuse vastuvõtmisele järgnenud Ühendkuningriigi poolt esitatud lisateavet, on komisjon jõudnud järeldusele, et Ühendkuningriik on esitanud piisavalt tõendeid Ühendkuningriigi riskikapitaliturul esineva turutõrke kohta vahemikus 250 000 naela (357 000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot).

134.

ECFidel on lubatud investeerida ainult komisjoni määratluse piiresse jäävatesse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Seda tuleb pidada positiivseks.

135.

ECFid peavad investeerima kapitali väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse osa- või aktsiakapitali või kvaasi-osa- või aktsiakapitali kaudu. Investeeringud, mis koosnevad üleni võlainstrumentidest ega sisalda omakapitalielemente, on keelatud. Seda peab komisjon positiivseks.

136.

Investeerimise edukuse ja investeerimisotsuste eest vastutavate ärijuhtide tasustamise vahel on loodud seos. Riiklikud ametiasutused ei ole kaasatud ECFide investeerimisvalikute ega otsuste tegemisse, välja arvatud piirangute kehtestamine, mis tagab, et investeeringuid tehakse ainult väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse. ECFide ärijuhid võtavad vastu investeerimisotsuseid, mis peavad fondile tagama maksimaalse tootluse. Haldusorgan SBS kinnitab vaid need ECFid, mille valitsejad on hästi motiveeritud tootlust maksimeerima. Riiklike asutuste ECFidesse investeerimise tingimused annavad erainvestoritele tugeva stiimuli tagada oma fondi kasumile orienteeritus ja edukas toimimine. Need stiimulid tulenevad asjaolust, et erainvestorid peavad enne kasumi jaotamist maksma intressi riiklikult kapitalilt ning maksma kapitali täies ulatuses tagasi nii riiklikele kui erainvestoritele. Selle tulemusel kannavad erainvestorid vähemalt võrdväärse osa mis tahe kahjumist, mida ECF-id kannavad. ECF-idelt või nende tegevjuhtidelt nõutakse tegutsemist kooskõlas valdkonna standarditele (BVCA suunised). Kõiki neid tegureid hinnatakse positiivseks.

137.

Tagamaks, et ECFide kava avalikustatakse ning taotlused oleksid teretulnud kogu Euroopa Majanduspiirkonnast, avaldavad Ühendkuningriigi ametiasutused teatised Euroopa Liidu Teatajas ning vastavas ametialases ajakirjanduses. Asukohast tingitud piiranguid ei tehta ühelegi investorile ega ettevõtjale. Seda peab komisjon positiivseks.

138.

Enterprise Capital Funds-abikavasse kuuluvad fondid ei investeeri tundlikesse valdkondadesse, mille suhtes kehtivad piirangud riigiabile, ega valdkondadesse, milles teatist ei kohaldata. Madala riskiga sektorid, kaasa arvatud kinnisvara, maa, finantseerimis- ja investeerimisühingud või finantsvaldkonna liisinguettevõtted ei ole abikava kohaselt investeeringukõlblikud. Seda tuleb pidada positiivseks.

139.

Kõik ECF-ide poolt tehtavad investeeringud peavad tuginema asjakohastele äriplaanidele. Ka see on positiivne.

140.

Ühendkuningriigi ametiasutused on võtnud endale kohustuse järgida põhimõtet, et abi saavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saavad riiklikke toetusi, laene ja muud tüüpi investeerimisabi 30% üldjuhul ettenähtud abimäärast. Seda peab komisjon positiivseks.

141.

Seetõttu järeldab komisjon, et Enterprise Capital Funds-abikava raames antud abi vastab tingimustele, mis on sätestatud komisjoni teatises riigiabi ja riskikapitali kohta. Seega on komisjon seisukohal, et meede on ühisturuga kokkusobiv vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c),

29.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/33

(1)

Rootsi on teavitanud komisjoni ja teisi liikmesriike A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhangust kodulindude seas oma territooriumi teatavates piirkondades ning on võtnud kuni neuraminidaasi (N) tüübi kindlaksmääramiseni asjakohased meetmed, mis on sätestatud komisjoni 22. veebruari 2006. aasta otsuses 2006/135/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga kodulindudel ühenduses. (5)

(2)

Pärast linnugripi puhangut võttis Rootsi vajalikud meetmed vastavalt otsusele 2006/135/EÜ. Pärast kõnealustest meetmetest teatamist on komisjon uurinud neid koostöös asjaomase liikmesriigiga ning jõudnud järeldusele, et kõnealuse liikmesriigi kehtestatud A- ja B- piirkond on piisavalt kaugel kodulindude gripipuhangu kohast ja metslindude epidemioloogiliselt seotud juhtumitest. Seega tuleks kehtestada Rootsis A- ja B-piirkond ning määrata kindlaks piirkondadeks jaotamise kestus.

(3)

Samal ajal tuleks kohandada Prantsusmaa piirkondadeks jaotamise teatavaid üksikasju.

(4)

Seepärast tuleb otsuse 2006/135/EÜ I lisa A ja B osa vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,