28.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 89/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 492/2006,

27. märts 2006,

teatavate söödalisandite ajutiste ja alaliste kasutuslubade kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiivi 70/524/EMÜ söödalisandite kohta, (1) eriti selle artiklit 3, artikli 9d lõiget 1 ja artikli 9e lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (2) eriti selle artiklit 25,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 25 on ette nähtud üleminekumeetmed söödalisandite loataotluste jaoks, mis on esitatud vastavalt direktiivile 70/524/EMÜ enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva.

(3)	Käesoleva määruse lisades loetletud söödalisandite loataotlused olid esitatud enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva.

(4)	Vastavalt direktiivi 70/524/EMÜ artikli 4 lõikele 4 esitati esialgsed märkused kõnealuste taotluste kohta komisjonile enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva. Seepärast käsitletakse neid taotlusi jätkuvalt direktiivi 70/524/EMÜ artikli 4 kohaselt.

(5)

Esitati andmed, mis toetavad taotlust saada Aspergillus aculeatus’e (CBS 589.94) abil toodetud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi ja Aspergillus oryzae (DSM 10287) abil toodetud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ensüümpreparaadi kasutamise luba broilerkanade ja põrsaste puhul. Euroopa Toiduohutusamet on 20. juulil 2005 esitanud arvamuse kõnealuse preparaadi kasutamise kohta, milles jõutakse järeldusele, et see ei ole ohtlik tarbijale, kasutajale, loomakategooriale ega keskkonnale. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artikli 9e lõikes 1 sätestatud tingimused kõnealuse preparaadi sellise kasutamise lubamiseks on täidetud. Järelikult tuleks anda neljaks aastaks luba kasutada kõnealust ensüümpreparaati I lisas esitatud tingimustel.

(6)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1411/1999 (3) anti esimest korda ajutine luba mikroorganismi Saccharomyces cerevisiae (MUCL 39 885) preparaadi kasutamiseks nuumveiste puhul. On esitatud uusi andmeid, mis toetavad taotlust anda kõnealuse mikroorganismipreparaadi kasutamiseks tähtajatu luba. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa väljaandmiseks on täidetud. Järelikult tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse mikroorganismipreparaadi kasutamiseks II lisas esitatud tingimustel.

(7)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1411/1999 anti esimest korda ajutine luba mikroorganismi Lactobacillus farciminis (CNCM MA 67/4R) preparaadi kasutamiseks põrsaste puhul. On esitatud uusi andmeid, mis toetavad taotlust anda kõnealuse mikroorganismipreparaadi kasutamiseks tähtajatu luba. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa väljaandmiseks on täidetud. Järelikult tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse mikroorganismipreparaadi kasutamiseks II lisas esitatud tingimustel.

(8)

On esitatud andmed, millega toetatakse taotlust anda tähtajatu luba kaaliumdiformiaadi kasutamiseks säilitusainete kategooriasse kuuluva söödalisandina kõigi loomaliikide puhul. Komisjon palus Euroopa Toiduohutusametil esitada arvamuse, kui tõhus on nimetatud preparaat ja kas see on ohutu inimeste, loomade ja keskkonna suhtes. Euroopa Toiduohutusamet esitas 8. detsembril 2004 positiivse arvamuse kaaliumdiformiaadi tõhususe ja ohutuse kohta kõigi loomaliikide puhul. Kaaliumdiformiaadi hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud vajalikud tingimused asjaomase loa väljaandmiseks on täidetud. Järelikult tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse aine kasutamiseks säilitusainena III lisas esitatud tingimustel.

(9)

Kõnealuste taotluste hindamine on näidanud, et töötajate kaitsmiseks lisades loetletud söödalisanditega kokkupuutumise eest on vaja kehtestada teatavad nõuded. Selline kaitse tuleks tagada nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) (4) kohaldamisega.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

I lisas nimetatud, ensüümide rühma kuuluvate preparaatide kasutamiseks söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel antakse luba tähtajaga neli aastat.

Artikkel 2

II lisas nimetatud, mikroorganismide rühma kuuluvate preparaatide kasutamiseks söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel antakse tähtajatu luba.

Artikkel 3

III lisas nimetatud, säilitusainete rühma kuuluva aine kasutamiseks söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel antakse tähtajatu luba.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1800/2004 (ELT L 317, 16.10.2004, lk 37).

(2) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 8).

(3) EÜT L 164, 30.6.1999, lk 56.

(4) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

I LISA

Nr (või EÜ nr)

Söödalisand

Keemiline valem, kirjeldus

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Väikseim sisaldus

Suurim sisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

aktiivsuse ühikuid/täissööda kg

Ensüümid

Endo-1,3(4)-beeta-glükanaas

EC 3.2.1.6

Endo-1,4-beeta-ksülanaas

EC 3.2.1.8

Aspergillus aculeatus’e (CBS 589.94) abil saadud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi ja Aspergillus oryzae (DSM 10287) abil saadud endo-1,4-beeta-ksülanaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

kaetud kujul:

60 FBG (1)/g

600 FXU (2)/g

vedelal kujul:

40 FBG/g

400 FXU/g

Broiler-kanad

—

6 FBG

—

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja püsivus granuleerimisel

Soovituslik annus ühe kilogrammi täisjõusööda kohta:

—	endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 6–18 FBG

—	endo-1,4-beeta-ksülanaas: 60–180 FXU

Kasutamiseks segajõusöödas, milles on rohkesti muid kui tärklispolüsahhariide (peamiselt beeta-glükaanid, arabinoksülaanid ja keerukamad hemitselluloosid), näiteks jõusööt, mis sisaldab üle 15 % taimseid koostisaineid (näiteks oder, kaer, rukis, tritikale, mais, sojaoad, rapsiseemned, herned, päevalill või lupiin)

17.4.2010

60 FXU

—

(Võõrutatud) põrsad

—

6 FBG

—

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja püsivus granuleerimisel

Soovituslik annus ühe kilogrammi täisjõusööda kohta:

—	endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 6–18 FBG

—	endo-1,4-beeta-ksülanaas: 60–180 FXU

Kasutamiseks segajõusöödas, milles on rohkesti muid kui tärklispolüsahhariide (peamiselt beeta-glükaanid, arabinoksülaanid ja keerukamad hemitselluloosid), näiteks segajõusööt, mis sisaldab üle 15 % taimseid koostisaineid (näiteks oder, kaer, rukis, tritikale, mais, sojaoad, rapsiseemned, herned, päevalill või lupiin)

4.	Kuni umbes 35 kg kaaluvate võõrutatud põrsaste puhul.

17.4.2010

60 FXU

—

(1) 1 FBG on ensüümi kogus, mis pH väärtusel 5,0 ja temperatuuril 30 °C vabastab odra beeta-glükaanist 1 mikromooli taandavaid suhkruid (glükoosiekvivalente) minutis.

(2) 1 FXU on ensüümi kogus, mis pH väärtusel 6,0 ja temperatuuril 50 °C vabastab nisu aso-arabinoksülaanist 7,8 mikromooli taandavaid suhkruid (ksüloosiekvivalente) minutis.

II LISA

EÜ nr

Söödalisand

Keemiline valem, kirjeldus

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Väikseim sisaldus

Suurim sisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusa lõpp

kolooniat moodustavaid ühikuid (CFU)/täissööda kg

Mikroorganismid

E 1710

Saccharomyces cerevisiae

MUCL 39 885

Saccharomyces cerevisiae preparaat, mis sisaldab vähemalt:

pulbri, ümarate või piklike graanulitena:

1 × 109 CFU/söödalisandi g

Nuumveised

9 × 109

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja püsivus granuleerimisel

2.	Saccharomyces cerevisiae kogus päevaratsioonis ei tohi ületada 1,6 × 1010 CFU 100 kg kehakaalu kohta. Iga täiendava 100 kg kahakaalu kohta lisatakse 3,2 × 109 CFU

Tähtajatu

E 1714

Lactobacillus farciminis

CNCM MA 67/4R

Lactobacillus acidophilus’e preparaat, mis sisaldab vähemalt:

1 × 109 CFU/söödalisandi g

(Võõrutatud) põrsad

—

1 × 109

1 × 1010

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja püsivus granuleerimisel

2.	Kuni umbes 35 kg kaaluvate võõrutatud põrsaste puhul

Tähtajatu

III LISA

Nr (või EÜ nr)

Söödalisand

Keemiline valem, kirjeldus

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Väikseim sisaldus

Suurim sisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaeg

täissöödas (mg/kg)

Säilitusained

237a

Kaaliumdiformiaat

KH(COOH)2 50 ± 5 %,

H2O 50 ± 5 %

Kõik loomaliigid või -kategooriad

—

1.	Lubatud kasutada ainult söödaks ettenähtud toore kala puhul; kaaliumdiformiaadi kui toimeaine suurim sisaldus on 9 000 mg toore kala kg kohta

2.	Seasöödas kasutamisel ei tohi eri söötade segu kaaliumdiformiaadisisaldus täissöödas ületada suurimat lubatavat taset 18 000 mg täissööda kg kohta võõrutatud põrsaste puhul ja 12 000 mg täissööda kg kohta emiste ja nuumsigade puhul

Tähtajatu

28.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 89/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 493/2006,

27. märts 2006,

millega kehtestatakse üleminekumeetmed suhkrusektori turgude ühise korralduse reformi raames ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1265/2001 ja (EÜ) nr 314/2002

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 44,

võttes arvese nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 5, artikli 15 lõiget 8 ja artikli 16 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Tuleks võtta vajalikud meetmed, et tagada suhkruturu üleminek määrusega (EÜ) nr 1260/2001 sätestatud korralduselt määrusega (EÜ) nr 318/2006 sätestatud uuele korraldusele.

(2)

Pärast määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklis 13 sätestatud eksportimiskohustuse tühistamist tuleks võtta meetmed, mis võimaldavad hallata selle kohustuse ja C-suhkru korralduse kadumisest tulenevaid suhkrukoguseid alates 1. juulist 2006. aastast. Need meetmed peavad olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega.

(3)

Et paremini hallata kvooti ületavaid 2005/2006. turustusaasta jooksul toodetud suhkrukoguseid, tuleks ettevõtetel lubada osa sellest kogusest kanda üle 2006/2007. turustusaastasse. Seejuures tuleks ette näha, et kõnealuse ülekandmise korral kohaldataks komisjoni 13. jaanuari 1982. aasta määrust (EMÜ) nr 65/82, milles sätestatakse suhkru järgmisesse turustusaastasse ülekandmise üksikasjalikud eeskirjad, (3) võimaldades ülekandmisotsuse puhul samas teatavat paindlikkust, et lihtsustada üleminekut vanalt korralduselt uuele korraldusele.

(4)

2005/2006. turustusaasta kvooti ületavat suhkrukogust, mida ei ole võimalik üle kanda ega eksportida, tuleb käsitada 2006/2007. turustusaasta kvooti ületava suhkrukogusena ja võimaldada selle realiseerimist sellise suhkru jaoks määruses (EÜ) nr 318/2006 sätestatud korra kohaselt ning võttes arvesse eritingimusi, mis tulenevad nimetatud turustusaastate vahelisest üleminekuperioodist, ka kasutamist loomasöödana.

(5)

Kontrolli teostamiseks ja vajaduse korral karistuste kohaldamiseks tuleb 2005/2006. turustusaasta C-suhkru toodangu selle osa puhul, mida ei kantud üle ega arvestata 2006/2007. turustusaasta kvooti ületavate koguste hulka, kohaldada komisjoni 14. septembri 1981. aasta määrust (EMÜ) nr 2670/81, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad kvooti ületava suhkrutoodangu kohta. (4)

(6)

Et parandada ühenduse turu tasakaalu ja mitte luua uusi ladustatud suhkru koguseid 2006/2007. turustusaastal, tuleks ette näha üleminekumeede kvoodi alusel toodetud abikõlbliku toodangu koguse vähendamiseks nimetatud turustusaasta jooksul. Tuleks määrata kindlaks piirväärtus, mida ületavaid toodetud koguseid iga ettevõtte puhul käsitletakse turult kõrvaldatud kogustena määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 19 tähenduses või ettevõtte taotlusel kvoodivälise toodanguna nimetatud määruse artikli 12 tähenduses. Pidades silmas üleminekuperioodi kahe korralduse vahel, tuleks selle piirväärtuse määramisel võtta võrdses ulatuses arvesse määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklis 10 sätestatud meetodit ja määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 19 sätestatud meetodit, samuti tuleks arvesse võtta teatavate liikmesriikide tehtud pingutusi ümberkorraldusfondi raames, mis asutati nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 320/2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta. (5)

(7)

Et täita 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud turustustingimusi, tuleks jälgida, et 2005/2006. turustusaastal teatavates ühenduse piirkondades toodetud suhkru tootmistoetuse ja täiendava põhitoetuse andmine, nagu ka komisjoni määruses (EÜ) nr 180/2006, (6) piiritletud kogustes 2005/2006. turustusaasta jooksul imporditud või rafineeritud soodussuhkrutele rafineerimistoetuste andmine saaks jätkuda ka pärast 30. juunit 2006. Nimetatud abi andmiseks tuleb jätkuvalt kohaldada komisjoni 30. juuli 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1554/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad Prantsuse ülemeredepartemangudes toodetud suhkru turustamiseks ja soodustoorsuhkru hinnatingimuste võrdsustamiseks, (7) ning komisjoni 13. augusti 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1646/2001, milles sätestatakse soodustoorsuhkru rafineerimistööstusele kohandusabi andmise üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kohandatakse suhkrurafineerimistööstusele antavat kohandusabi ja täiendavat põhitoetust. (8) Asjaomase suhkru puhul tuleb samuti jätkata soodussuhkrute rafineerimise piiramist teatavate rafineerimistehastega ning säilitada kontroll eeldatavate maksimaalsete tarnevajaduste üle, samuti tuleb jätkuvalt kohaldada komisjoni 18. augusti 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1460/2003, milles kehtestatakse turustusaastateks 2003/2004–2005/2006 nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 rakenduseeskirjad seoses rafineerimistehaste eeldatavate maksimaalsete toorsuhkru tarnevajadustega. (9)

(8)

2005/2006. turustusaasta toodangumaksude arvutamise, kindlaksmääramise ja tasumise osas tuleb teatavaid komisjoni 20. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 314/2002 (milles sätestatakse suhkrusektori kvoodisüsteemi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad) (10) ning komisjoni 29. aprilli 1996. aasta määruse (EÜ) nr 779/96 (millega sätestatakse suhkrusektori teabevahetust käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1785/81 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (11) sätteid kohaldada ka pärast 30. juunit 2006. Toodangumaksu arvutamise aluseks on korrapäraselt uuendatavad statistilised andmed. Võttes arvesse asjaolu, et tegemist on toodangumaksu suuruse viimase määramisega ajavahemikul, mis algas turustusaastaga 2001/2002 ja lõpeb turustusaastaga 2005/2006, ning et erinevalt varasematest aastatest ei ole võimalik arvutusi uuendatud andmete põhjal kohandada, tuleb pidada otstarbekaks viia toodangumaksu arvutamise ja määramise kuupäev 15. veebruarile 2007, et tagada arvutamise usaldusväärsus ja kasutatavate statistiliste andmete asjakohasus.

(9)

Selleks et tagada keemiatööstuse varustamine olemasolevalt korralduselt 1. juulil 2006. aastal kehtestatavale uuele korraldusele ülemineku jooksul, tuleb komisjoni 27. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1265/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tootmistoetuse andmisega teatavate keemiatööstuses kasutatavate suhkrutoodete jaoks) (12) teatavaid sätteid kohaldada ka pärast 30. juunit 2006 nende toetussertifikaatide puhul, mis on väljastatud enne nimetatud kuupäeva. Seoses sellega, et uus korraldus võimaldab kvooti ületavate suhkrukoguste kasutamist keemiatööstuses, tuleb toetussertifikaatide kehtivusaega vähendada ning tootmistoetuse andmine peab olema piiratud 2005/2006. turustusaasta kvoodi alusel toodetud toodanguga.

(10)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 2 kohaselt algab turustusaasta 1. oktoobril ja lõpeb 30. septembril. Kuid 2005/2006. turustusaasta lõpeb määruse (EÜ) nr 1260/2001 kohaselt 30. juunil 2006. Seetõttu on 2006/2007. turustusaasta alguseks määratud 1. juuli 2006 ja lõpuks 30. september 2007 ning selle kestus on seega 15 kuud. Selle turustusaasta jaoks tuleb ette näha varasema 12 kuu kohta kehtestatud kvootide ja tavaliste rafineerimisvajaduste suurendamine, mis võtaks arvesse kolme täiendavat kuud, et tagada eelnevate ja järgnevate turustusaastatega võrreldes samalaadsed jaotused. Need üleminekukvoodid peavad katma 2006/2007. turustusaasta alguse suhkrutoodangu, mis pärineb enne 1. jaanuari 2006 külvatud suhkrupeedist.

(11)	Määrusi (EÜ) nr 1265/2001 ja (EÜ) nr 314/2002 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(12)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLEMINEKUMEETMED

Artikkel 1

Kvootide ülekandmine

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklist 14 ja määruse (EMÜ) nr 65/82 artikli 2 lõike 1 teises taandes sätestatud piirides võib iga ettevõte kuni 31. oktoobrini 2006 otsustada 2005/2006. turustusaastal toodetud C-suhkru koguse üle, mis kantakse 2006/2007. turustusaastasse, või muuta enne käesoleva määruse jõustumist tehtud ülekandmisotsust.

2. Ettevõtted, kes teevad lõikes 1 osutatud ülekandmisotsuse või muudavad oma otsust, on kohustatud

a)	teatama enne 31. oktoobrit 2006 asjaomasele liikmesriigile ülekantava suhkru koguse;

b)	võtma enda peale ülekantava koguse ladustamise kuni 31. oktoobrini 2006.

3. Määrust (EMÜ) nr 65/82 kohaldatakse 2005/2006. turustusaasta B- ja C-suhkru osas, mis kantakse üle 2006/2007. turustusaastasse.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 30. novembril 2006 iga ettevõtte osas B- ja C-suhkru kogused, mis kantakse 2005/2006. turustusaastast üle 2006/2007. turustusaastasse.

Artikkel 2

C-suhkur

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 1 kohaselt tehtud ülekandmisotsuseid ja arvestades komisjoni määruse (EÜ) nr 1464/95 (13) artikli 4 alusel väljastatud litsentside põhjal toimuvat eksporti, käsitletakse 2005/2006. turustusaasta C-suhkrut 2006/2007. turustusaastal toodetud kvooti ületava suhkruna, millele osutatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 12.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklist 15 ei kohaldata maksu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud C-suhkru kogustele, mida kasutatakse loomasöödaks, selle suhkru osas kohaldatakse samu kontrollitingimusi kui tööstusliku suhkru puhul, millele osutatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 13 lõikes 2.

3. Määrust (EMÜ) nr 2670/81 kohaldatakse 2005/2006. turustusaasta kvooti ületavale toodangule, välja arvatud ülekantud kogused, mida käsitletakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud 2006/2007. turustusaasta kvooti ületava suhkrukogusena.

2005/2006. turustusaasta miinimumhinda A kohaldatakse suhkrupeetidele, mis vastavad suhkru kogusele, millele on osutatud määruse (EMÜ) nr 2670/81 artiklis 3.

Artikkel 3

Ennetav turult kõrvaldamine

1. Iga ettevõtte osas käsitletakse 2006/2007. turustusaasta suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi toodangut, mis jääb määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas osutatud kvootide piiresse, kuid mis ületab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt määratud piirväärtuse, kui turult kõrvaldatud toodangut nimetatud määruse artikli 19 tähenduses, või ettevõtte enne 31. jaanuari 2007 esitatud vastava taotluse alusel kui täielikult või osaliselt üle kvoodi toodetud toodangut nimetatud määruse artikli 12 tähenduses.

2. Iga ettevõtte osas määratakse lõikes 1 osutatud piirväärtus, korrutades ettevõttele määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt antud kvoodi alljärgnevate koefitsientide summaga:

a)	asjaomase liikmesriigi jaoks määratud koefitsient, mis on esitatud käesoleva määruse I lisas;

koefitsient, mis saadakse liikmesriigis 2006/2007. turustusaastal määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 kohaselt tagasi lükatud kvootide summa jagamisel antud liikmesriigile määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas määratud kvootide summaga. Komisjon kinnitab selle koefitsiendi hiljemalt 15. oktoobril 2006. aastal.

Seejuures, kui koefitsientide summa on suurem kui 1,0000, võetakse piirväärtuse suuruseks lõikes 1 osutatud kvoot.

3. Miinimumhinnaks, mida kohaldatakse suhkrupeedi kogusele, mis vastab lõike 1 kohaselt turult kõrvaldatud suhkru kogusele, on 2007/2008. turustusaasta miinimumhind.

4. Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 6 lõikes 5 osutatud kohustus hõlmab suhkrupeedi kogust, mis vastab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piirväärtusele.

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile enne 1. juulit 2006 käesoleva artikli tähenduses turult kõrvaldatuna käsitletavad hinnangulised suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi kogused.

Artikkel 4

Abi ülemeredepartemangudes toodetud suhkrule

1. 2005/2006. turustusaasta jooksul Prantsuse ülemeredepartemangudes toodetud kvoodialuse suhkru osas, mis on rafineeritud ja/või transporditud ajavahemikul alates 1. juulist 2006 kuni 31. oktoobrini 2006, antakse tootmistoetust ja täiendavat põhitoetust.

Toetus laieneb asjaomase suhkru kogustele, asendades määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 7 lõikes 4 ja artikli 38 lõigetes 3 ja 4 osutatud toetused.

Tootmistoetus hõlmab:

—	Prantsuse ülemeredepartemangudes toodetud suhkru rafineerimist olenevalt selle saagikusest ühenduse Euroopa piirkondades asuvates rafineerimistehastes,

—	Prantsuse ülemeredepartemangudes toodetud suhkru vedu ühenduse Euroopa piirkondadeni ja vajaduse korral ladustamist nimetatud departemangudes.

2. Määruseid (EÜ) nr 1554/2001 ja (EÜ) nr 1646/2001 kohaldatakse 2005/2006. turustusaasta kvoodi alusel toodetud suhkru osas käesoleva artikli esimeses lõikes osutatud tootmistoetuse ja täiendava põhitoetuse andmiseks.

3. Käesoleva artikli tähenduses mõistetakse rafineerimistehase all tehnilist üksust, mille ainuke tegevus on toorsuhkru või enne kristalliseerumisfaasi toodetud siirupi rafineerimine.

Artikkel 5

Rafineerimistoetus

1. Rafineerimistehaste kohandamistoetust antakse soodustoorroosuhkru puhul, mida imporditakse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allkirjastatud AKV–ELi partnerluskokkuleppe, (14) IV lisale lisatud AKV 3. suhkruprotokolli raames ja mis on rafineeritud tarneperioodil 2005/2006 ajavahemikul alates 1. juulist 2006 kuni 30. septembrini 2006.

Seda toetust antakse rafineerimistehastele. See toetus hõlmab koguseid, millele osutatakse määruses (EÜ) nr 180/2006 ja mis ei ole veel rafineeritud 1. juuliks 2006, ning see asendab määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 38 lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud toetused.

2. Määrust (EÜ) nr 1646/2001 kohaldatakse soodussuhkrule, mida rafineeritakse tarneperioodi 2005/2006 jooksul.

3. Kui 2005/2006. turustusaasta jooksul ületatakse (v.a seoses vääramatu jõuga) antud liikmesriigi jaoks määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 39 lõikes 2 sätestatud eeldatavad maksimaalsed tarnevajadused, kohaldatakse ületavate koguste ulatuses maksu, mille summa vastab antud turustusaastal kehtivale täielikule impordimaksule, mida suurendatakse 115,40 euro võrra valge suhkru ekvivalendi tonni kohta.

4. Määrust (EÜ) nr 1460/2003 kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rafineerimistööstuse maksimaalsete eeldatavate tarnevajaduste ületamise kontrollimiseks ja vajaduse korral selle tagajärgedega tegelemiseks.

5. Käesoleva artikli tähenduses mõistetakse rafineerimistehase all tehnilist üksust, mille ainuke tegevus on toorsuhkru või enne kristalliseerumisfaasi toodetud siirupi rafineerimine.

Artikkel 6

Toodangumaksud

Määrust (EÜ) nr 314/2002, nagu seda muudetakse käesoleva määrusega, kohaldatakse 2005/2006. turustusaasta toodangumaksude kindlaksmääramiseks ja tasumiseks, seejuures ka määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõike 2 kohaselt turustusaastate 2001/2002, 2002/2003, 2003/2004 ja 2004/2005 toodangumaksude arvutamise juures tehtavate paranduste puhul.

Artikkel 7

Tootmistoetused

Määruse (EÜ) nr 1265/2001 artikleid 1, 2, 3, 11, 14, 15 ja 17–21, nagu neid muudetakse käesoleva määrusega, kohaldatakse enne 30. juunit 2006 välja antud toetussertifikaatidele.

Artikkel 8

Teabevahetus

Määrust (EÜ) nr 779/96 kohaldatakse kuni 30. septembrini 2006.

Artikkel 9

Üleminekukvoodid

1. 2006/2007. turustusaastaks eraldatakse liikmesriikidele suhkru üleminekukvoot 497 780 tonni ulatuses vastavalt II lisa A-osas esitatud jaotusele.

Esimeses taandes osutatud kvoot laieneb suhkrule, mis on toodetud enne 1. jaanuari 2006 külvatud suhkrupeedist. Selle peedi miinimumhind määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 5 tähenduses on 47,67 eurot tonni kohta.

2. 2006/2007. turustusaastaks eraldatakse liikmesriikidele isoglükoosi üleminekukvoot 126 921 kuivainetonni ulatuses vastavalt II lisa B-osas esitatud jaotusele.

3. 2006/2007. turustusaastaks eraldatakse liikmesriikidele inuliinisiirupi üleminekukvoot 80 180 kuivainetonni ulatuses vastavalt II lisa C-osas esitatud jaotusele.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud üleminekukvootidele

a)	ei laiene maksustamine määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 11 lõikes 2 sätestatud ajutise ümberkorraldusmaksega;

b)	ei ole võimalik anda määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud toetusi.

5. Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 17 kohaselt eraldavad liikmesriigid oma territooriumil asuvatele suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit tootvatele tunnustatud ettevõtetele üleminekukvoodid vastavalt objektiivsetele kriteeriumitele ning tagades tootjate võrdse kohtlemise ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimise.

6. Liikmesriigid rakendavad kontrollimehhanismid ja võtavad vajalikud meetmed, et kontrollida lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud toodete tootmist, eeskätt selles osas, mis puudutab suhkru pärinemist enne 1. jaanuari 2006 külvatud suhkrupeetidest.

Liikmesriigid teatavad komisjonile enne 15. juulit 2006 käesoleva artikli kohaselt eraldatud üleminekukvootide jagunemise ettevõtete lõikes.

Liikmesriigid teatavad komisjonile enne 31. detsembrit 2006 võetud kontrollimeetmetest ja nende tulemustest.

Artikkel 10

Tavalised rafineerimisvajadused

2006/2007. turustusaasta puhul suurendatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 29 lõikes 1 sätestatud tavalisi rafineerimisvajadusi III lisas osutatud koguste võrra.

II PEATÜKK

MÄÄRUSTE (EÜ) nr 1265/2001 JA (EÜ) nr 314/2002 MUUTMINE

Artikkel 11

Määruse (EÜ) nr 1265/2001 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1265/2001 muudetakse järgmiselt:

artiklile 11 lisatakse järgmine lõige:

“5. Asjaomase isiku taotluse alusel tühistab liikmesriigi pädev asutus täielikult kasutamata toetussertifikaadid, mille kehtivusaeg ei ole lõppenud. Sellega seotud tagatis vabastatakse kasutamata osa ulatuses.

Liikmesriik teatab komisjonile iga kuu lõpul eelneva kuu jooksul tühistatud toetussertifikaatide hulga sertifikaatide väljastamiskuude lõikes.”

2.	artiklile 14 lisatakse järgmine lõige: “3. Toetussertifikaat kehtib ainult artiklis 1 osutatud põhisaaduste osas, mis pärinevad 2005/2006. turustusaasta või varasemate turustusaastate kvootide piires toodetud toodangust.”

3.	artiklile 15 lisatakse järgmine lõige: “Toetussertifikaadid ei kehti siiski pärast 31. augustit 2006.”

4.	artiklile 17 lisatakse järgmine lõige: “3. Liikmesriigid võtavad vajalikud täiendavad meetmed, et eelkõige tagada artikli 14 lõike 3 sätete nõuetekohane kohaldamine.”

Artikkel 12

Määruse (EÜ) nr 314/2002 muutmine

Määrust (EÜ) nr 314/2002 muudetakse järgmiselt:

1.	Jäetakse välja artikli 4a lõige 5.

2.	Artikli 4c lõike 1 kolmandale taandele lisatakse järgmine lause: “2005/2006. turustusaastaga seotud teabevahetus peab toimuma enne 1. detsembrit 2006.”

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikele 1 lisatakse järgmine taane: “2005/2006. turustusaasta osas määratakse esimese taande punktides a ja b osutatud summad ja koefitsiendid enne 15. veebruari 2007.”

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)	esimesele taandele lisatakse järgmine lause: “2005/2006. turustusaasta puhul määratakse need jääksummad enne 28. veebruari 2007.”

ii)	teisele taandele lisatakse järgmine lause: “2005/2006. turustusaasta puhul peab see maksmine toimuma enne 15. aprilli 2007.”

III PEATÜKK

LÕPPSÄTE

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2006. Artikleid 1, 3, artikli 11 punkti 3 ja artikli 12 punkti 1 kohaldatakse alates jõustumise päevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(2) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(3) EÜT L 9, 14.1.1982, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2223/2000 (EÜT L 253, 7.10.2000, lk 15).

(4) EÜT L 262, 16.9.1981, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 95/2002 (EÜT L 17, 19.1.2002, lk 37).

(5) ELT L 58, 28.2.2006, lk 42.

(6) ELT L 29, 2.2.2006, lk 28.

(7) EÜT L 205, 31.7.2001, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1442/2002 (EÜT L 212, 8.8.2002, lk 5).

(8) EÜT L 219, 14.8.2001, lk 14. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1164/2002 (EÜT L 170, 29.6.2002, lk 48).

(9) ELT L 208, 19.8.2003, lk 12.

(10) EÜT L 50, 21.2.2002, lk 40. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1665/2005 (ELT L 268, 13.10.2005, lk 3).

(11) EÜT L 106, 30.4.1996, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1159/2003 (ELT L 162, 1.7.2003, lk 25).

(12) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 63.

(13) EÜT L 144, 28.6.1995, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 96/2004 (ELT L 15, 22.1.2004, lk 3).

(14) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

I LISA

Artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud koefitsiendid

Liikmesriik	koefitsiendid
Belgia	0,8558
Tšehhi Vabariik	0,9043
Taani	0,8395
Saksamaa	0,8370
Kreeka	0,8829
Hispaania	0,8993
Prantsusmaa (emamaa)	0,8393
Prantsusmaa (ÜMD)	0,8827
Iirimaa	0,8845
Itaalia	0,8621
Läti	0,9136
Leedu	0,9141
Ungari	0,9061
Madalmaad	0,8475
Austria	0,8522
Poola	0,8960
Portugal (mandriosa)	0,8852
Portugal (Assoorid)	0,8845
Sloveenia	0,8844
Slovakkia	0,8833
Soome	0,8841
Rootsi	0,8845
Ühendkuningriik	0,8834

II LISA

A-osa: Artikli 9 lõikes 1 osutatud suhkru üleminekukvoodid

Liikmesriik	Suhkru üleminekukvoot 2006/2007 (valge suhkru tonnides)
Hispaania	324 000
Itaalia	121 187
Portugal	52 593
Kokku	497 780

B-osa: Artikli 9 lõikes 2 osutatud isoglükoosi üleminekukvoodid

Liikmesriik	Isoglüloosi üleminekukvoot 2006/2007 (valge suhkru tonnides)
Belgia	17 898
Saksamaa	8 847
Kreeka	3 223
Hispaania	20 645
Prantsusmaa	4 962
Itaalia	5 076
Ungari	34 407
Madalmaad	2 275
Poola	6 695
Portugal	2 479
Slovakkia	10 637
Soome	2 968
Ühendkuningriik	6 809
Kokku	126 921

C-osa: Artikli 9 lõikes 3 osutatud inuliinisiirupi üleminekukvoodid

Liikmesriik	Inuliinisiirupi üleminekukvoot 2006/2007 (kuivaine tonnides, väljendatuna valge suhkru/isoglükoosi ekvivalendina)
Belgia	53 812
Prantsusmaa	6 130
Madalmaad	20 238
Kokku	80 180

III LISA

Artiklis 10 osutatud üleminekuperioodi tavalised rafineerimisvajadused

Liikmesriik	Üleminekuperioodi tavalised rafineerimisvajadused 2006/2007 (valge suhkru tonnides)
Prantsusmaa	74 157
Portugal	72 908
Sloveenia	4 896
Soome	14 981
Ühendkuningriik	282 145
Kokku	479 087

28.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 89/28

NÕUKOGU OTSUS,

27. veebruar 2006,

Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide nimel ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli sõlmimise kohta seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi lepingus osalemisega nende ühinemise tõttu Euroopa Liiduga

(2006/245/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 310 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lause ja artikli 300 lõike 3 teise lõiguga,

võttes arvesse 2003. aasta ühinemislepingule lisatud ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast komisjonile 5. mail 2003 volituste andmist on viidud lõpule läbirääkimised Šveitsi Konföderatsiooniga ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli osas seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi lepingus osalemisega nende ühinemise tõttu Euroopa Liiduga.

(2)	Vastavalt nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta otsusele ning oodates protokolli sõlmimist hilisemal kuupäeval, kirjutati protokollile Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide nimel alla 26. oktoobril 2004.

(3)	Protokoll tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide nimel kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokoll seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi lepingus osalemisega nende ühinemise tõttu Euroopa Liiduga.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab ühenduse ja tema liikmesriikide nimel protokolli artiklis 6 ettenähtud teate. (2)

Brüssel, 27. veebruar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

U. PLASSNIK

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli jõustumiskuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

PROTOKOLL

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu juurde seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi lepingus osalemisega nende ühinemise tõttu Euroopa Liiduga

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

edaspidi “liikmesriigid”, keda esindas Euroopa Liidu Nõukogu, ja

EUROOPA ÜHENDUS, keda samuti esindas Euroopa Liidu Nõukogu,

ühelt poolt, ja

Šveitsi Konföderatsioon (edaspidi “Šveits”),

teiselt poolt,

(edaspidi “lepinguosalised”)

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 21. juuni 1999. aasta lepingut isikute vaba liikumise kohta (edaspidi “leping”), mis jõustus 1. juunil 2002;

VÕTTES ARVESSE, et Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik (edaspidi “uued liikmesriigid”) ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004;

ARVESTADES, et uued liikmesriigid saavad lepinguosalisteks;

ARVESTADES, et ühinemisaktiga antakse Euroopa Liidu Nõukogule volitus sõlmida Euroopa Liidu liikmesriikide nimel protokoll uute liikmesriikide ühinemise kohta lepinguga,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1. Käesolevaga saavad uued liikmesriigid lepingu osalisteks.

2. Käesoleva protokolli jõustumisest on lepingu sätted uutele liikmesriikidele nagu ka praegustele lepinguosalistele siduvad käesolevas protokollis sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Lepingu põhiosas ja selle I lisas tehakse järgmised kohandused:

Lepinguosaliste nimekiri asendatakse järgmise nimekirjaga:

“Euroopa Ühendus,

Belgia Kuningriik,

Tšehhi Vabariik,

Taani Kuningriik,

Saksamaa Liitvabariik,

Eesti Vabariik,

Kreeka Vabariik,

Hispaania Kuningriik,

Prantsuse Vabariik,

Iirimaa,

Itaalia Vabariik,

Küprose Vabariik,

Läti Vabariik,

Leedu Vabariik,

Luksemburgi Suurhertsogiriik,

Ungari Vabariik,

Malta Vabariik,

Madalmaade Kuningriik,

Austria Vabariik,

Poola Vabariik,

Portugali Vabariik,

Sloveenia Vabariik,

Slovaki Vabariik,

Soome Vabariik,

Rootsi Kuningriik,

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik,

ühelt poolt, ja

Šveitsi Konföderatsioon,

teiselt poolt,”.

Lepingu artiklisse 10 lisatakse järgmised lõiked:

“1a. Šveits võib jätta jõusse kuni 31. maini 2007 koguselised piirangud Šveitsis töötavate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate osas, kes on Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi kodanikud, järgmise kahe elamisloa kategooria osas: enam kui neli kuud, kuid alla ühe aasta pikkune elamisluba ning ühe aastane või pikem elamisluba. Koguselist piirangut ei ole alla nelja kuu pikkuse elamisloa osas.

Ühiskomitee vaatab läbi enne eespool nimetatud üleminekuperioodi lõppu uute liikmesriikide kodanike suhtes kohaldatud üleminekuperioodi toimimise Šveitsis koostatud aruande alusel. Läbivaatuse tulemuste põhjal ja mitte hiljem kui eespool nimetatud perioodi lõpus teatab Šveits ühiskomiteele, kas ta jätkab koguseliste piirangute kohaldamist Šveitsis töötavate isikute suhtes. Šveits võib jätkata nende meetmete kohaldamist kuni 31. maini 2009. Teate puudumisel lõppeb üleminekuperiood 31. mail 2007.

Käesolevas lõikes määratletud üleminekuperioodi lõpus tühistatakse kõik koguselised piirangud, mida kohaldatakse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi kodanike suhtes. Neil liikmesriikidel on õigus kehtestada samasugused koguselised piirangud Šveitsi kodanike suhtes sama perioodi jooksul.”;

“2a. Šveits ja Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik võivad säilitada kuni 31. maini 2007 nende territooriumil töötavate teise lepinguosalise töötajate suhtes kontrolli tavapärasele tööturule integreeritud töötajate eeliskohtlemise ning teise lepinguosalise kodanike suhtes kohaldatavate palga- ja töötingimuste üle. Samasuguse kontrolli võib säilitada inimeste puhul, kes pakuvad teenuseid järgmises neljas valdkonnas: aianduslikud teenused; ehitus, sealhulgas seotud tööstusharud; turvateenused; tööstuslik puhastus (NACE (1) vastavad koodid 01.41; 45.1 kuni 4; 74.60; 74.70 vastavalt), millele on osutatud lepingu artikli 5 lõikes 1. Šveits eelistab tööturule juurdepääsu osas lõigetes 1a, 2a, 3a ja 4a osutatud üleminekuperioodil uute liikmesriikide kodanikest töötajaid töötajatele, kes ei ole EÜ või EFTA riikide kodanikud. Tavapärasele tööturule integreeritud töötajate eeliskohtlemist ei kontrollita niisuguste teenuste osutajate puhul, mis on liberaliseeritud teenuste osutamist käsitleva lepinguosaliste vahelise erilepinguga (sealhulgas riigihankelepingute teenuste osutamist reguleerivad sätted). Samaks perioodiks võib säilitada kvalifikatsiooninõude alla nelja kuu pikkustele elamislubadele (2) ja isikutele, kes osutavad teenuseid eespool nimetatud neljas sektoris, millele on osutatud lepingu artikli 5 lõikes 1.

Ühiskomitee vaatab enne 31. maid 2007 läbi käesolevas lõikes sisalduvate üleminekumeetmete toimimise aruande alusel, mille koostab iga neid rakendav lepinguosaline. Läbivaatuse tulemuste põhjal ja mitte hiljem kui 31. mail 2007 võib lepinguosaline, kes on käesolevas lõikes sisalduvaid üleminekumeetmeid rakendanud ja on teavitanud ühiskomiteed oma kavatsusest jätkata selliste üleminekumeetmete kohaldamist, jätkata nende rakendamist kuni 31. maini 2009. Sellise teate puudumisel lõppeb üleminekuperiood 31. mail 2007.

Käesolevas lõikes määratletud üleminekuperioodi lõpus kaotatakse kõik käesolevas lõikes osutatud piirangud.

“3a. Käesoleva lepingu protokolli, mis käsitleb eespool loetletud uute liikmesriikide lepingus osalemist, jõustumisel ja kuni lõikes 1a kirjeldatud perioodi lõpuni reserveerib Šveits igal aastal (pro rata temporis) kolmandate maade üldise kvoodi raames Šveitsis töötavatele töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi kodanikud, uute elamislubade miinimumarvu (3) vastavalt järgmisele tabelile:

Kuni	Aastaste või pikemate elamislubade arv	Üle nelja kuu ja alla ühe aastaste elamislubade arv
31. mai 2005	900	9 000
31. mai 2006	1 300	12 400
31. mai 2007	1 700	15 800
31. mai 2008	2 200	19 200
31. mai 2009	2 600	22 600

“4a. Lõikes 1a ja käesolevas artiklis kirjeldatud perioodi lõpus ning kuni 12 aasta jooksul pärast lepingu jõustumist kohaldatakse lepingu artikli 10 lõiget 4.

Tõsiste häirete või nende ohu korral tööturul teatab Šveits ja mis tahes uus liikmesriik, kes on üleminekumeetmeid rakendanud, nendest asjaoludest ühiskomiteele 31. maiks 2009. Sellisel juhul võib teate esitanud riik jätkata oma territooriumil töötavate isikute suhtes lõigetes 1a, 2a ja 3a kirjeldatud meetmete kohaldamist kuni 30. aprillini 2011. Sel juhul on lõikes 1a osutatud elamislubade arv aastas:

Kuni	Aastaste või pikemate elamislubade arv	Üle nelja kuu ja alla ühe aastaste elamislubade arv
31. mai 2010	2 800	26 000
30. aprill 2011	3 000	29 000

4b. Kui Malta tööturul on või on ette näha häireid, mis võivad tõsiselt ohustada elatustaset või tööhõivet teatud piirkonnas või erialal, ja kui Malta otsustab toetuda ühinemisakti XI lisa 2. jao “Isikute vaba liikumine” sätetele, võib ka Šveits kohaldada piiravaid meetmeid, mida Malta on võtnud ülejäänud ELi liikmesriikide suhtes. Sel juhul on Šveitsil õigus võtta Malta suhtes võrdväärseid vastastikuseid meetmeid.

Malta ja Šveits võivad seda menetlust kasutada kuni 30. aprillini 2011.”;

“5a. Lõigete 1a, 2a, 3a, 4a ja 4b üleminekumeetmed ja eriti lõike 2a meetmed, mis puudutavad tavapärasele tööturule integreeritud töötajate eeliskohtlemist ning palga- ja töötingimuste kontrolli, ei kehti töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kellel käesoleva lepingu protokolli, mis käsitleb nimetatud lõigetes loetletud uute liikmesriikide lepingus osalemist, jõustumise ajal on luba tegelda majandustegevusega lepinguosalise territooriumil. Neil isikutel on eriti õigus tööalasele ja geograafilisele liikuvusele.

Alla ühe aasta kehtivate elamislubade omanikel on õigus oma luba uuendada; koguseliste piirangute ületamist ei saa nende suhtes kohaldada. Aastase või pikema kehtivusega elamisloa omanikel on automaatselt õigus oma luba pikendada. Seega on kõnealustel töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel alates käesoleva lepingu jõustumisest selle põhisätete ja eelkõige artikli 7 kohaselt samasugune vaba liikumise õigus kui lepinguosaliste territooriumil asuvatel isikutel.”.

c)	Lepingu I lisa artikli 27 lõikes 2 asendatakse viide artikli 10 lõikele 2 viitega artikli 10 lõigetele 2, 2a, 4a ja 4b.

Artikkel 3

Erandina lepingu I lisa artiklist 25 kohaldatakse käesoleva protokolli I lisa üleminekuperioode.

Artikkel 4

Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 5

Lepingu I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva protokolli I, II ja III lisale, mis on käesoleva protokolli lahutamatu osa.

Artikkel 6

1. Käesoleva protokolli ratifitseerivad või kiidavad heaks Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriikide ja Euroopa Ühenduse nimel ning Šveitsi Konföderatsioon vastavalt oma menetlusele.

2. Euroopa Liidu Nõukogu ja Šveitsi Konföderatsioon teavitavad teineteist menetluse täitmisest.

Artikkel 7

Käesolev protokoll jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmist.

Artikkel 8

Käesolev protokoll kehtib sama kaua ja samadel tingimustel kui leping.

Artikkel 9

1. Käesolev protokoll ja sellele lisatud deklaratsioonid on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

2. Maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt vastava kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 viidatud keeltes.

3. Leping ja sellele lisatud deklaratsioonid, mis on koostatud eesti, leedu, läti, malta, poola, slovaki, sloveeni, tšehhi ja ungari keeles, kinnitatakse lepinguosaliste poolt vastava kirjavahetuse põhjal. Tekstid nendes keeltes on samuti võrdselt autentsed.

Hecho en Luxemburgo, el veintiséis de octubre de dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.

'Εγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussemburgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer-negyedik év október havának huszonhatodik napján.

Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizendvier.

Sporządzono w Luksemburgu, dnia dwudziestego szóstego października roku dwa tysiące czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu Państw Członkowskich

Pelos Estados-Membros

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

Por Ia Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

(1) NACE: nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1), viimati muudetud komisjoni 19. detsembri 2001. aasta määrusega (EÜ) 29/2002 (EÜT L 6, 10.1.2002, lk 3).

(2) Töötajad võivad lühiajalise elamisloa taotluse esitada lõikes 3a nimetatud kvootide kohaselt isegi vähem kui neljaks kuuks.”;

(3) Need load antakse lisaks lepingu artiklis 10 nimetatud kvoodile, mis on reserveeritud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on lepingu allkirjastamise ajal (21. juunil 1999) liikmesriikide või Küprose Vabariigi või Malta Vabariigi kodanikud. Need load on ka lisaks lubadele, mis antakse vastavalt olemasolevatele praktikantide vahetamise kahepoolsetele lepingutele.”;

LISA I

ÜLEMINEKUMEETMED MAA JA LISAELUASEME OSTU KOHTA

1. Tšehhi Vabariik

Tšehhi Vabariik võib viie aasta jooksul alates tema Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast jätta kehtima välisvaluutaseadusega (nr 219/1995 Sb., muudetud redaktsioonis) kehtestatud eeskirjad lisaeluaseme omandamise kohta Šveitsi kodanike poolt, kes ei ela Tšehhi Vabariigis, ja äriühingute poolt, mis on loodud Šveitsi õiguse kohaselt ja mis ei ole asutatud Tšehhi Vabariigi territooriumil ega oma seal filiaali või esindust.

Tšehhi Vabariik võib seitsme aasta jooksul alates Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast jätta kehtima välisvaluutaseadusega (nr 219/1995 Sb., muudetud redaktsioonis), maa ja viljelusmaa omandit käsitleva seadusega nr 229/1991 Sb. (muudetud redaktsioonis) ning põllumajandusmaa ja metsa riigi omandist teiste isikute omandisse üleandmise tingimusi käsitleva seadusega nr 95/1999 Sb. kehtestatud eeskirjad põllumajandusmaa ja metsa omandamise kohta Šveitsi kodanike poolt ja Šveitsi seaduste alusel asutatud äriühingute poolt, kes ei ole Tšehhi Vabariigis asutatud ega registrisse kantud. Piiramata käesoleva punkti 1 teiste sätete kohaldamist, ei või Šveitsi kodanikku ühelgi juhul kohelda põllumajandusmaa ja metsa omandamise osas vähem soodsalt kui protokollile allakirjutamise kuupäeval või piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku.

c)	Talupidajate suhtes, kes on Šveitsi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Tšehhi Vabariigis ja seal elada, ei kehti alapunkti b sätted ega muud menetlused kui Tšehhi Vabariigi kodanike suhtes kehtivad menetlused.

d)	Kolmandal aastal pärast Tšehhi Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemist korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldläbivaatus. Ühiskomitee võib otsustada lühendada alapunktis a osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada.

Kui Tšehhi Vabariik kehtestab mitteresidentidele üleminekuperioodil tingimused kinnisvara omandamiseks, põhinevad need läbipaistvatel, objektiivsetel, stabiilsetel ja avalikel kriteeriumidel. Neid kriteeriume kohaldatakse mitte-diskrimineerival viisil ja need ei erine Tšehhi Vabariigi ja Šveitsi kodanike puhul.

f)	Kui on piisavalt tõendusmaterjali, et üleminekuperioodi lõppedes on Tšehhi Vabariigi põllumajandusmaaturul tõsiseid häireid või nende oht, teeb ühiskomitee komisjon Tšehhi Vabariigi taotlusel otsuse üleminekuperioodi pikendamise kohta kuni kolme aasta võrra.

2. Eesti

Eesti võib seitsme aasta jooksul alates tema Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast jätta kehtima käesoleva protokolli allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktidega sätestatud eeskirjad põllumajandusmaa ja metsa omandamise kohta Šveitsi kodanike poolt ja Šveitsi seaduste alusel asutatud äriühingute poolt, kes ei ole Eestis asutatud ega registrisse kantud ning kellel ei ole Eestis filiaali ega esindust. Ühelgi juhul ei või Šveitsi kodanikku kohelda põllumajandusmaa ja metsa omandamise osas vähem soodsalt kui käesolevale protokollile allakirjutamise kuupäeval või piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku. Selles valdkonnas võttis Eesti 12. veebruaril 2003 vastu kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse ja maareformi muutmise seaduse.

b)	Šveitsi kodanike suhtes, kes soovivad alustada tegevust talupidajana ja Eestis elada ning kes on vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul Eestis seaduslikult elanud ja talupidamisega tegelenud, ei kehti alapunkti a sätted ega muud menetlused kui Eesti kodanike suhtes kehtivad menetlused.

Kolmandal aastal pärast Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldläbivaatus. Selleks esitab Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi “komisjon”) ühiskomiteele aruande. Ühiskomitee võib otsustada lühendada alapunktis a osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada.

d)	Kui on piisavalt tõendusmaterjali, et üleminekuperioodi lõppedes on Eesti põllumajandusmaaturul tõsiseid häireid või nende oht, teeb ühiskomitee Eesti taotlusel otsuse üleminekuperioodi pikendamise kohta kuni kolme aasta võrra.

3. Küpros

Küpros võib viie aasta jooksul alates tema Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast jätta kehtima 31. detsembril 2000 kehtinud õigusaktid, mis reguleerivad lisaeluasemete omandamist.

Vastavalt kinnisvara omandamise (välismaalased) seaduse peatükile 109 ja muutmisseadustele 52/69, 55/72 ja 50/90 peab mitte küprose kodanike poolt kinnisvara omandamise Küprosel heaks kiitma ministrite nõukogu. Ministrite nõukogu on andnud heakskiitmisvolitused maakonna ametnikele. Kui kõnealune kinnisvara ületab 2 donumit (1 donum = 1 338 m2), võib loa anda vaid järgmistel eesmärkidel:

a)	esmane või lisaeluase kuni 3 donumit,

b)	ametialased või äripinnad,

c)	tööstustegevus valdkondades, mida peetakse Küprose majanduse seisukohalt kasulikuks.

Eespool nimetatud seadust on muudetud 2003. aasta kinnisvara omandamise (välismaalased) (muutmise) seadusega nr 54(I)/2003. Uue seadusega ei kehtestata piiranguid ELi kodanikele ega ELis registreeritud ettevõtetele kinnisvara omandamisel, mis on seotud esmase elukohaga ja välisotseinvesteeringuga, või kinnisvara omandamisel ELi kinnisvaramaaklerite ja maa-arendajate poolt. Seaduses on sätestatud, et lisaeluaseme omandamisel viie aasta jooksul pärast Küprose ühinemist ELiga ei saa ELi kodanikud, kes ei ela Küprosel alaliselt, ja ELis registreeritud ettevõtted, mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht ei ole Küprosel, omandada kinnisvara lisaeluaseme eesmärgil ilma eelneva loata ministrite nõukogu poolt, mis on oma volitused delegeerinud maakonna ametnikele, nagu on eespool märgitud.

4. Läti

Läti võib seitsme aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast jätta kehtima eeskirjad, mis on sätestatud põllumajandusmaa erastamisseaduse muutmisseaduses (kehtib alates 14. aprillist 2003) põllumajandusmaa ja metsa omandamise kohta Šveitsi kodanike poolt ja Šveitsi seaduste alusel asutatud äriühingute poolt, kes ei ole Lätis asutatud ega registrisse kantud ning kellel ei ole Lätis filiaali ega esindust. Ühelgi juhul ei või Šveitsi kodanikku kohelda põllumajandusmaa ja metsa omandamise osas vähem soodsalt kui protokollile allakirjutamise kuupäeval või piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku.

b)	Kolmandal aastal pärast Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon ühiskomiteele aruande. Ühiskomitee võib otsustada lühendada alapunktis a osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada.

c)	Kui on piisavalt tõendusmaterjali, et üleminekuperioodi lõppedes on Läti põllumajandusmaaturul tõsiseid häireid või nende oht, teeb ühiskomitee Läti taotlusel otsuse üleminekuperioodi pikendamise kohta kuni kolme aasta võrra.

5. Leedu

Leedu võib seitsme aasta jooksul alates tema Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast jätta kehtima käesoleva protokolli allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktidega sätestatud eeskirjad põllumajandusmaa ja metsa omandamise kohta Šveitsi kodanike poolt ja Šveitsi seaduste alusel asutatud äriühingute poolt, kes ei ole Leedus asutatud ega registrisse kantud ning kellel ei ole Leedus filiaali ega esindust. Ühelgi juhul ei või Šveitsi kodanikku kohelda põllumajandusmaa ja metsa omandamise osas vähem soodsalt kui käesolevale protokollile allakirjutamise kuupäeval või piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku. Vastavalt nendele õigusaktidele ei või Šveitsi kodanikud ja juriidilised isikud ning Šveitsis moodustatud ilma juriidilise isiku staatuseta, kuid Šveitsi seadustes sätestatud tsiviilõiguslikud organisatsioonid omandada põllumajanduslikku või metsamaad enne 7-aastase üleminekuperioodi lõppu, mis on määratletud Leedu Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingus.

b)	Šveitsi kodanike suhtes, kes soovivad alustada tegevust talupidajana ja Leedus elada ning kes on vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul Leedus seaduslikult elanud ja talupidamisega tegelenud, ei kehti alapunkti a sätted ega muud menetlused kui Leedu kodanike suhtes kehtivad menetlused.

c)	Kolmandal aastal pärast Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon ühiskomiteele aruande. Ühiskomitee võib otsustada lühendada alapunktis a osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada.

d)	Kui on piisavalt tõendusmaterjali, et üleminekuperioodi lõppedes on Leedu põllumajandusmaaturul tõsiseid häireid või nende oht, teeb ühiskomitee Leedu taotlusel otsuse üleminekuperioodi pikendamise kohta kuni kolme aasta võrra.

6. Ungari

a)	Ungari võib viie aasta jooksul alates tema Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast jätta kehtima oma õigusaktid, mis sisalduvad 1994. aasta põllumajandusliku maa seaduses LV (55/1994), mida on muudetud lisaeluaseme omandamise osas.

Šveitsi kodanike suhtes, kes on Ungaris seaduslikult elanud vähemalt nelja järjestikuse aasta jooksul, ei kehti alapunkti a sätted ega muud eeskirjad ja menetlused kui need, mis kehtivad Ungari kodanike suhtes. Üleminekuperioodil kohaldab Ungari lisaeluasemete omandamise suhtes loa andmise korda, mis põhineb objektiivsetel, püsivatel, läbipaistvatel ja avalikel kriteeriumidel. Neid kriteeriume kohaldatakse mittediskrimineerivalt ning nendes ei tehta vahet Ungaris elavatel Šveitsi kodanikel.

Ungari võib seitsme aasta jooksul alates tema Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast jätta kehtima keelud, mis sisalduvad 1994. aasta põllumajandusliku maa seaduses LV (55/1994), mida on muudetud põllumajandusmaa omandamise suhtes füüsiliste isikute poolt, kes ei ole Ungari residendid ega kodanikud, ja juriidiliste isikute poolt.

d)	Šveitsi kodanike suhtes, kes soovivad alustada tegevust talupidajana ja kes on vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul Ungaris seaduslikult elanud ja talupidamisega tegelenud, ei kehti alapunkti c sätted ega muud eeskirjad ja menetlused kui need, mis kehtivad Ungari kodanike suhtes.

e)	Kolmandal aastal pärast Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon ühiskomiteele aruande. Ühiskomitee võib otsustada lühendada alapunktis c osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada.

f)	Kui Ungari kohaldab üleminekuperioodil põllumajandusmaa omandamise suhtes loa andmise korda, põhineb see objektiivsetel, püsivatel, läbipaistvatel ja avalikel kriteeriumidel. Neid kriteeriume kohaldatakse mittediskrimineerivalt.

g)	Kui on piisavalt tõendusmaterjali, et üleminekuperioodi lõppedes on Ungari põllumajandusmaaturul tõsiseid häireid või nende oht, teeb ühiskomitee Ungari taotlusel otsuse üleminekuperioodi pikendamise kohta kuni kolme aasta võrra.

7. Malta

Kinnisvara ostmine Malta saartel on reguleeritud kinnisvara (mitteresidentide poolt omandamine) seadusega (peatükk 246 Malta seadustes). Selles seaduses on sätestatud, et:

Šveitsi kodanik võib osta Maltal kinnisvara elukohana kasutamiseks (ei ole nõutud esmase elukohana), tingimusel et sellel isikul ei ole juba Maltal teist elukohta. Sellise ostu puhul ei ole nõutud, et isikul oleks Maltal elamisõigus, kuigi tal peab olema luba (õigusaktides on sätestatud mõned erandid), mille andmisest ei saa keelduda, kui vara väärtus on suurem igal aastal indeksiga kindlaksmääratavast summast (praegu 30 000 Malta liiri korteri puhul ja 50 000 Malta liiri maja puhul).

2)	Šveitsi kodanik võib ka igal ajal rajada Maltal oma esmase elukoha kooskõlas asjaomaste siseriiklike õigusaktidega. Maltalt lahkumisega ei kaasne kohustust võõrandada esmase elukohana omandatud kinnisvara.

b)	Šveitsi kodanikud, kes ostavad kinnisvara seaduses sätestatud määratud eripiirkondades (tavaliselt piirkonnad, mis on osa linnade taaselustamisprojektidest), ei pea selliste ostude puhul luba taotlema, ka ei ole siin ostu puhul arvulist, kasutuse või väärtuselist piirangut.

8. Poola

Poola võib viie aasta jooksul alates tema Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast jätta kehtima käesoleva protokolli allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktid seoses lisaeluaseme omandamisega. Vastavalt nendele õigusaktidele peab Šveitsi kodanik täitma 24. märtsi 1920. aasta välismaalaste poolt kinnisvara omandamise muudetud seaduses (Dz.U. 1996, nr 54, poz. 245 koos muudatustega) sätestatud nõudeid.

b)	Šveitsi kodanike suhtes, kes on seaduslikult Poolas elanud nelja järjestikuse aasta jooksul, ei kehti lisaeluasemete omandamise korral eelmise lõigu sätted ega muud menetlused kui Poola kodanike suhtes kehtivad menetlused.

Poola võib kaheteist aasta jooksul alates tema Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast jätta kehtima oma õigusaktid seoses põllumajandusliku maa ja metsa omandamisega. Ühelgi juhul ei või Šveitsi kodanikke ega Šveitsi seaduste alusel asutatud juriidilisi isikuid kohelda põllumajandusmaa ja metsa omandamise osas vähem soodsalt kui protokollile allakirjutamise kuupäeval. Vastavalt nendele õigusaktidele peab Šveitsi kodanik täitma 24. märtsi 1920. aasta välismaalaste poolt kinnisvara omandamise muudetud seaduses (Dz.U. 1996, nr 54, poz. 245 koos muudatustega) sätestatud nõudeid.

Šveitsi kodanike suhtes, kes soovivad alustada tegevust talupidajana ja on Poolas seaduslikult elanud ja füüsilise isikuna maad rentinud vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul, ei kehti alates ühinemiskuupäevast põllumajandusmaa ja metsa ostmisel eelmise lõigu sätted ega muud menetlused kui Poola kodanike suhtes kehtivad menetlused. Warmińsko-Mazurskie, Pomorskie, Kujawsko-Pomorskie, Zachodniopomorskie, Lubuskie, Dolnośląskie, Opolskie ja Wielkopolskie vojevoodkondades pikendatakse eelmises lauses mainitud elamis- ja rendiaega seitsme aastani. Maa ostmisele eelnevat rendiaega arvutatakse iga Poolas maad rentinud liikmesriigi kodaniku puhul individuaalselt, algse rendilepingu tõestatud kuupäevast alates. Talupidajad, kes on maad rentinud mitte füüsilise isikuna, vaid juriidilise isikuna, võivad anda juriidilise isiku rendilepingu järgsed õigused üle endale kui füüsilisele isikule. Ostuõigusele eelneva rendiaja arvutamisel võetakse arvesse juriidilise isiku sõlmitud lepingu järgset rendiaega. Füüsiliste isikute sõlmitud rendilepingutele võidakse anda tõestatud kuupäev tagasiulatuvalt ning arvesse võetakse kogu tõestatud lepingute järgset rendiaega. Talupidajatele ei seata mingeid tähtaegu, et muuta oma kehtivad rendilepingud füüsilise isikuna sõlmitud lepinguteks või tõestatud kuupäevaga kirjalikeks lepinguteks. Rendilepingute muutmise kord peab olema läbipaistev ega tohi mingil juhul saada uueks takistuseks.

e)	Kolmandal aastal pärast Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon ühiskomiteele aruande. Ühiskomitee võib otsustada lühendada alapunktis a osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada.

Üleminekuperioodil kohaldab Poola seaduses sätestatud loa andmise korda, mis tagab, et kinnisvara omandamise lubade väljaandmine Poolas põhineb läbipaistvatel, objektiivsetel, püsivatel ja avalikel kriteeriumidel. Neid kriteeriume kohaldatakse mittediskrimineerivalt ning nendes ei tehta vahet Poolas elavatel liikmesriikide kodanikel.

9. Sloveenia

Kui kuni maksimaalselt seitsme aasta jooksul alates Sloveenia Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast tekivad raskused, mis on kinnisvaraturul tõsised ja tõenäoliselt kestvad või mis võiksid kaasa tuua konkreetse piirkonna kinnisvaraturu olukorra tõsise halvenemise, võib Sloveenia taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks, et parandada olukorda kinnisvaraturul.

b)	Sloveenia taotluse korral määrab ühiskomitee kiirmenetluse korras kindlaks vajalikud kaitsemeetmed, täpsustades nende rakendamise tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad.

Tõsiste raskuste korral kinnisvaraturul ja Sloveenia selgesõnalisel taotlusel tegutseb ühiskomitee viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest, millele on lisatud kohane taustinfo. Ühiskomitee otsustatud meetmed on viivitamata kohaldatavad ja nende puhul võetakse arvesse kõigi asjaomaste poolte huvisid.

d)	Alapunkti b alusel lubatud meetmed võivad sisaldada käesoleva lepingu eeskirjade erandeid sellises ulatuses ja ajavahemikeks, mida on otseselt vaja alapunktis a osutatud eesmärkide saavutamiseks.

10. Slovakkia

Slovakkia võib seitsme aastat jooksul alates tema Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast jätta kehtima oma õigusaktid seoses mitteresidentide poolt põllumajandusliku maa ja metsa omandamisega. Vastavalt nendele õigusaktidele (mitteresident võib omandada Slovaki Vabariigis asuva kinnisvara omandiõigused, välja arvatud põllumajanduslik ja metsamaa. Mitteresident ei või omandada kinnisvara omandiõigust, mille omandamine on piiratud muudetud välisvahetuse seaduses nr 202/1995 sätestatud erimäärusega).

b)	Ühelgi juhul ei või Šveitsi kodanikke ega Šveitsi seaduste alusel asutatud juriidilisi isikuid kohelda põllumajandusmaa omandamise osas vähem soodsalt kui käesolevale protokollile allakirjutamise kuupäeval. Ühelgi juhul ei või Šveitsi kodanikku kohelda piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku.

c)	Šveitsi kodanike suhtes, kes soovivad alustada tegevust talupidajana ja kes on vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul Slovakkias seaduslikult elanud ja talupidamisega tegelenud, ei kehti eelmise lõigu sätted ega muud eeskirjad ja menetlused kui need, mis kehtivad Slovakkia kodanike suhtes.

d)	Enne kolmanda ühinemisjärgse aasta lõppu korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon ühiskomiteele aruande. Ühiskomitee võib otsustada lühendada alapunktis a osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada.

Kui Slovakkia kehtestab üleminekuperioodil mitteresidentide poolt kinnisvara omandamise suhtes loa andmise korra, põhineb see läbipaistvatel, objektiivsetel, püsivatel ja avalikel kriteeriumidel. Neid kriteeriume kohaldatakse mittediskrimineerivalt ning nendes ei tehta vahet Slovakkia ja Šveitsi kodanikel.

f)	Kui on piisavalt tõendusmaterjali, et üleminekuperioodi lõppedes on Slovakkia põllumajandusmaaturul tõsiseid häireid või nende oht, teeb ühiskomitee Slovakkia taotlusel otsuse üleminekuperioodi pikendamise kohta kuni kolme aasta võrra.

II LISA

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu II lisa muudetakse järgmiselt:

Pealkirja “A jagu: Nimetatud õigusaktid” punkti 1 all “Määruse (EMÜ) nr 1408/71” lisatakse pärast “301 R 1386: Määrus (EÜ) nr 1386/2001…”:

“12003 TN 02/02/A: Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta, 16. aprill 2003.”

Pealkirja all “Käesoleva lepingu kohaldamisel kohandatakse kõnealust määrust järgmiselt:” muudetakse lepingu II lisa A jao punkti 1 järgmiselt:

alapunkti i all lisatakse seoses III lisa A osaga järgmine tekst pärast viimast kirjet “Rootsi – Šveits”:

“Tšehhi Vabariik – Šveits

Puudub.

Eesti – Šveits

Konventsiooni ei ole.

Küpros – Šveits

Puudub.

Läti – Šveits

Konventsiooni ei ole.

Leedu – Šveits

Konventsiooni ei ole.

Ungari – Šveits

Puudub.

Malta – Šveits

Konventsiooni ei ole.

Poola – Šveits

Konventsiooni ei ole.

Sloveenia – Šveits

Puudub.

Slovakkia – Šveits

Puudub.”;

alapunkti j all lisatakse seoses III lisa B osaga järgmine tekst pärast viimast kirjet “Rootsi – Šveits”:

“Tšehhi Vabariik – Šveits

Puudub.

Eesti – Šveits

Konventsiooni ei ole.

Küpros – Šveits

Puudub.

Läti – Šveits

Konventsiooni ei ole.

Leedu – Šveits

Konventsiooni ei ole.

Ungari – Šveits

Puudub.

Malta – Šveits

Konventsiooni ei ole.

Poola – Šveits

Konventsiooni ei ole.

Sloveenia – Šveits

Puudub.

Slovakkia – Šveits

Puudub.”;

punkti o muudetakse seoses VI lisaga järgmiselt:

aa)	punkti 3 alapunkti a taande iv alla lisatakse pärast sõna “Hispaania” sõna “Ungari”

bb)	punkti 4 alla lisatakse pärast sõna “Saksamaa” sõna “Ungari”.

Pealkirja “A jagu: Nimetatud õigusaktid” punkti 2 all “Määrus (EMÜ) nr 574/72” lisatakse pärast “302 R 410: Komisjoni määrus (EÜ) nr 410/2002…”:

Pealkirja “B jagu: Õigusaktid, mida lepinguosalised nõuetekohaselt arvesse võtavad” lisatakse punktide all “4.18. 383 D 0117: Otsus nr 117…”, “4.19. 83 D 1112(02): Otsus nr 118…”, “4.27. 388 D 64: Otsus nr 136 …” ja “4.37. 393 D 825: Otsus nr 150…” pärast “1 94 N: Austria Vabariigi,…” järgmine tekst:

5.	Töötajate puhul, kes on Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi kodanikud, kehtib II lisa protokolli töötuskindlustuse jao lõikes 1 sätestatud kord kuni 30. aprillini 2011.

LISA III

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu III lisa A jagu muudetakse järgmiselt:

Õigusaktid, mida muudeti aktiga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta (ELT L 236, 23.9.2003).

A. ÜLDSÜSTEEM

1.	392 L 0051: Nõukogu direktiiv 92/51/EMÜ, 18. juuni 1992, direktiivi 89/48/EMÜ täiendava tööalase koolituse tunnustamise teise üldsüsteemi kohta (EÜT L 209, 24.7.1992, lk 25).

B. JURIIDILISED KUTSEALAD

2.	377 L 0249: Nõukogu direktiiv 77/249/EMÜ, 22. märts 1977, õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta (EÜT L 78, 26.3.1977, lk 17).

3.	398 L 0005: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/5/EÜ, 16. veebruar 1998, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon (EÜT L 77, 14.3.1998, lk 36).

C. MEDITSIINIGA SEOTUD TEGEVUSALAD

Arstid

4.	393 L 0016: Nõukogu direktiiv 93/16/EMÜ, 5. aprill 1993, arstide vaba liikumise hõlbustamise ning nende diplomite, tunnistuste ning muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 165, 7.7.1993, lk 1).

Meditsiiniõed

377 L 0452: Nõukogu direktiiv 77/452/EMÜ, 27. juuni 1977, mis käsitleb üldõdede diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks (EÜT L 176, 15.7.1977, lk 1).

Hambaarstid

378 L 0686: Nõukogu direktiiv 78/686/EMÜ, 25. juuli 1978, mis käsitleb hambaarstide diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks (EÜT L 233, 24.8.1978, lk 1).

7.	378 L 0687: Nõukogu direktiiv 78/687/EMÜ, 25. juuli 1978, hambaarstide tegevust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 233, 24.8.1978, lk 10).

Loomaarstid

378 L 1026: Nõukogu direktiiv 78/1026/EMÜ, 18. detsember 1978, mis käsitleb veterinaarmeditsiini alaste diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks (EÜT L 362, 23.12.1978, lk 1).

Ämmaemandad

380 L 0154: Nõukogu direktiiv 80/154/EMÜ, 21. jaanuar 1980, mis käsitleb ämmaemandate diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks (EÜT L 33, 11.2.1980, lk 1).

Farmaatsia

10.

385 L 0433: Nõukogu direktiiv 85/433/EMÜ, 16. september 1985, mis käsitleb farmaatsiaalaste diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid asutamisõiguse kasutamise hõlbustamiseks teatud farmaatsiavaldkondades (EÜT L 253, 24.9.1985, lk 37).

D. ARHITEKTUUR

11.

385 L 0384: Nõukogu direktiiv 85/384/EMÜ, 10. juuni 1985, mis käsitleb arhitektide diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks (EÜT L 223, 21.8.1985, lk 15).

E. TOKSILISTE TOODETEGA KAUPLEMINE JA NENDE TURUSTAMINE

12.	374 L 0557: Nõukogu direktiiv 74/557/EMÜ, 4. juuni 1974, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate ja vahendajate tegutsemisega toksiliste toodetega kauplemise ja nende turustamise valdkonnas (EÜT L 307, 18.11.1974, lk 5).

Šveitsi deklaratsioon seoses ämmaemanda ja üldhoolduse diplomi tunnustamisega

Šveits jätab endale õiguse tunnustada direktiivi 77/452/EMÜ artiklite 4b ja 4c ning direktiivi 80/154/EMÜ artiklite 5a ja 5b alla kuuluvate ämmaemanda ja üldhoolduse diplomite omanikke omandatud õiguste osas ainult pärast seda, kui on uuritud nende kvalifikatsiooni vastavust direktiividele 77/453/EMÜ ja 80/155/EMÜ. Sel põhjusel võib Šveits nõuda sobivustesti tegemist või kohanemisperioodi.

Šveitsi deklaratsioon allkirjastamiskuupäeval kehtivatest autonoomsetest meetmetest

Šveits annab oma siseriiklike õigusaktide alusel uute liikmesriikide kodanikele esialgse juurdepääsu oma tööturule enne protokollis sisalduva üleminekukorralduse jõustumist. Seetõttu avab Šveits protokolli allkirjastamise kuupäeval uute liikmesriikide kodanike jaoks lühi- ja pikaajaliste töölubade erikvoodid põhilepingu artikli 10 lõike 1 määratluse alusel. Kvoot on 700 pikaajalist ja 2 500 lühiajalist tööluba aastas. Lisaks võetakse aastas vastu 5 000 lühiajalist töötajat kuni 4 kuuks.

Poola deklaratsioon üldõdede ja ämmaemandate diplomite tunnustamise kohta

Poola võtab arvesse Šveitsi deklaratsiooni üldhoolduse ja ämmaemandate diplomite tunnustamise kohta, kuid ootab kindlalt, et Šveits peab täies ulatuses kinni direktiivi 77/452/EMÜ artiklist 4b ja direktiivi 80/154/EMÜ artiklist 5b vastavalt nende sõnastusele, mis kehtib ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli jõustumisel.

28.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 89/46

KOMISJONI OTSUS,

21. märts 2006,

millega muudetakse otsust 97/245/EÜ, Euratom, millega nähakse ette kord, mille alusel liikmesriigid edastavad komisjonile teavet ühenduste omavahendite süsteemi raames

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 845 all)

(2006/246/EÜ, Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2000. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom, (2) eriti selle artikli 6 lõike 4 teist lõiku,

olles konsulteerinud ühenduste omavahendite nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsus 97/245/EÜ, Euratom (3) võeti vastu selleks, et võtta arvesse muudatusi, mida tehti nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1355/96 (4) nõukogu 29. mai 1989. aasta määrusesse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom). (5) Otsuses 97/245/EÜ, Euratom sätestati kord, kuidas liikmesriigid edastavad komisjonile teatavat teavet ühenduste omavahendite süsteemi raames.

(2)	Kuna määrus (EMÜ, Euratom) nr 1552/89 konsolideeriti määrusega (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, tuleb selguse huvides muuta viiteid määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, mis esinevad otsuse 97/245/EÜ, Euratom mõnes lisas.

(3)	Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtivus lõppes 23. juulil 2002. Järelikult ei ole ka enam tollimakse, mida tuleks arvestustesse kirjendada omavahenditena selle lepingu alusel.

(4)

Tuleb võtta arvesse muudatusi, mis tulenevad otsusest 2000/597/EÜ, Euratom, mis asendas nõukogu otsuse 94/728/EÜ, Euratom, (6) eelkõige seoses mahaarvamismääraga nende kulude katmiseks, mis on seotud “tavapäraste” omavahendite kogumisega. Otsuses 2000/597/EÜ, Euratom sätestati uus mahaarvamismäär 25 %, välja arvatud summade puhul, mis oleksid pidanud olema kasutusele võetud enne 28. veebruari 2001, mille puhul liikmesriigid arvavad endiselt maha 10 %.

(5)

Tuleks võtta arvesse uusi aruandluskohustusi, mis lisati määrusesse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 määrusega (EÜ, Euratom) nr 2028/2004. Seega on sätestatud, et koos aasta viimase kvartaliaruandega peavad liikmesriigid esitama prognoosi maksude kogusumma kohta, mis kantakse iga aasta lõpul eraldi arvestusse ja mille sissenõudmine ei ole kindel. Liikmesriigid on samuti kohustatud nimetama eraldi arvestuse kvartaliaruande lisas summad, mida ei ole või mida arvatavasti ei ole võimalik sisse nõuda.

(6)	Tuleks ära kasutada liikmesriikide saadud kogemused määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 6 lõike 3 punktides a ja b osutatud raamatupidamise vahearuannete edastamisel ja parandada selleks kasutatavate vormide esitamist.

(7)	Seepärast tuleks vastavalt muuta otsust 97/245/EÜ, Euratom.

(8)	Tuleks anda piisavalt aega, et kohaldada muudetud aruannete esitamiskorda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse otsust 97/245/EÜ, Euratom järgmiselt:

a)	I, II ja III lisa asendatakse käesoleva otsuse I lisaga;

b)	pärast III lisa lisatakse käesoleva otsuse II lisas olev IIIa lisa.

Artikkel 2

Esimesed aruanded, mille puhul kasutatakse I ja II lisas sisalduvaid näidiseid, on 2006. aasta juuni kuuaruanne ja 2006. aasta II kvartali kvartaliaruanne.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dalia GRYBAUSKAITĖ

(1) EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.

(2) EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 2028/2004 (ELT L 352, 27.11.2004, lk 1).

(3) EÜT L 97, 12.4.1997, lk 12. Otsust on muudetud otsusega 2002/235/EÜ (EÜT L 79, 22.3.2002, lk 61).

(4) EÜT L 175, 13.7.1996, lk 3.

(5) EÜT L 155, 7.6.1989, lk 1.

(6) EÜT L 293, 12.11.1994, lk 9.

I LISA

“

I LISA

Euroopa ühenduste omavahendite “A”-arvestus

Kindlaksmääratud maksude aruanne (1)

Liikmesriik

Kuu/aasta

(omavääringus)

Tuluallika liik

Viide

liikmesriigis (vabatahtlik)

Kuu jooksul kindlaksmääratud summad (2)

(1)

Eraldi arvestusest sissenõutud summad

(2)

Eelnevalt kindlaksmääratud summade korrigeerimine (3)

Brutosumma

(5) = (1) + (2) + (3) – (4)

Netosumma

(6)

(3)

–

(4)

1210	Tollimaksud (v.a dumpinguvastased tollimaksud ja põllumajandusmaksud)

1230	Tasakaalustavad ja dumpinguvastased tollimaksud kaupadele

1240	Tasakaalustavad ja dumpinguvastased tollimaksud teenustele

12	Tollimaksud

1000	Põllumajandussektori tollimaksud

10	Põllumajandusmaksud

1110	Suhkru laomaksud

1100	Suhkru toodangumaksud – A- ja B-kvoodid

1120	Isoglükoosi toodangumaksud

1130	Eksportimata C-suhkru ja C-isoglükoosi maksud

1140	C-suhkru ja C-isoglükoosi asendajate maksud

1150	Inuliini toodangumaksud

1160

Lisamaks

11	Suhkrumaksud

Kokku 12 + 10 + 11

– 25 % sissenõudmiskulud

– 10 % sissenõudmiskulud (4)

EÜ-le tasuda kokku

II LISA

Euroopa ühenduste omavahendite “A”-arvestuse aruande lisa

Järelevalve eeskirjade eiramise või viivitamisega seotud summade sissenõudmise üle (määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 18 lõige 2)

Kuu/aasta

(omavääringus)
Sissenõutud omavahendite summa	Viited kindlaksmääramise, kirjandamise omavahendite kasutuselevõtu käigus eeskirjade eiramisele või viivitustele (5) (6)	Märkused	Kohaldatav mahaarvamismäär (7)		Summa sisaldub rubriigis “EÜ-le tasuda kokku” (7)
			10 %	25 %	Jah	Ei

Kokku

III LISA

Euroopa ühenduste omavahendid – eraldi arvestus (8)

“A”-arvestusest puuduvate kindlaksmäääratud maksude aruanne

Liikmesriik:

Kvartal/aasta:

(omavääringus)

Tuluallika liik

Eelmisest kvartalist laekumata summad

(1)

Jooksva kvartali kindlaksmääratud summad

(2)

Kindlaksmääratud summade korrigeerimine

(Artikkel 8) (9)

(3)

Summad, mille kasutuselevõtmine ei ole võimalik

(Artikli 17 lõige 2) (10)

(4)

Kokku

(1 + 2) – (3 + 4)

(5)

Kvartali jooksul sissenõutud summad (11)

(6)

Jooksva kvartali lõpuks laekumata summad

(7) = (5) – (6)

1210	Tollimaksud (v. a dumpinguvastased tollimaksud ja põllumajandusmaksud)

1230	Tasakaalustavad ja dumpinguvastased tollimaksud kaupadele

1240	Tasakaalustavad ja dumpinguvastased tollimaksud teenustele

12	Tollimaksud

1000	Põllumajandussektori tollimaksud

10	Põllumajandusmaksud

1110	Suhkru laomaksud

1100	Suhkru toodangumaksud – A- ja B-kvoodid

1120	Isoglükoosi toodangumaksud

1130	Eksportimata C-suhkru ja C-isoglükoosi maksud

1140	C-suhkru ja C-isoglükoosi asendajate maksud

1150	Inuliini toodangumaksud

1160

Lisamaks

11	Suhkrumaksud

Kokku 12 + 10 + 11

Eeldatavad kindlaksmääratud summad, mille sissenõudmine ei ole kindel (12)

”

(1) Sealhulgas kontrollimiste ning pettuste ja eeskirjade eiramise tagajärjel kindlaksmääratud maksud.

(2) Sealhulgas raamatupidamisparandused.

(3) Esialgselt kindlaksmääratud summade korrigeerimised, eelkõige vormistusjärgne sissenõudmine ja tagastamine. Suhkru puhul tuleb nimetada ka eelnevate aastate korrigeerimised.

(4) 10 %-mahaarvamismäära kohaldatakse summade suhtes, mis vastavalt ühenduse eeskirjadele oleksid pidanud olema kasutusele võetud enne 28. veebruari 2001 (otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 10 lõige 2, 29.9.2000).

(5) Vajaduse korral esitatakse selles veerus viited artikli 17 lõike 2 kohaselt sooritatud maksetele.

(6) Vajaduse korral esitatakse selles veerus viited komisjoni kirjadele.

(7) Tähistada ristiga.

(8) “B”-arvestus, mida peetakse vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 6 lõike 3 punktile b, sealhulgas kontrollimise ning pettuste ja eeskirjade eiramise tagajärjel kindlaksmääratud maksud.

(9) Kindlaksmääratud summade korrigeerimised tähendavad korrigeerimisi, sealhulgas eelnevatest kvartalitest pärinevate esialgselt kindlaksmääratud summade läbivaatamise tagajärjel tehtud tühistamisi. Need erinevad oma laadilt 4. veerus esitatutest.

(10) Kõik sellised juhtumid on esitatud üksikasjalikult käesoleva aruande lisas.

(11) Selle veeru kogusumma peaks võrduma kõnealuse kolme kuu A-arvestuse aruande veeru 2 kogusummaga.

(12) Iga aasta viimase kvartali puhul kohustuslik.

II LISA

“III a LISA

Euroopa ühenduste omavahendite eraldi arvestuse aruande lisa

“B”-arvestuses esitatud summad, mida ei ole või mida arvatavasti ei ole võimalik sisse nõuda (1)

Kvartal/aasta

(omavääringus)
Omavahendite brutosumma	Viide siseriiklikule otsusel

KOKKU:

(1) Määruse nr 1150/2000 artikli 17 lõige 2, muudetud nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2028/2004, 16.11.2004.”

28.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 89/52

KOMISJONI OTSUS,

27. märts 2006,

milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid importimisel Bulgaariast seoses kõrge patogeensusega linnugripiga kõnealuses kolmandas riigis

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 890 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/247/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eriti selle artiklit 18,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (2) eriti selle artiklit 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lindude gripp on väga nakkav kodulindude ja muude lindude haigus, mis võib lõppeda surmaga ja põhjustada häireid, mis võivad kiiresti omandada episootilised mõõtmed, kujutada tõsist ohtu loomade ja inimeste tervisele ning vähendada järsult kodulinnukasvatuse tasuvust. On olemas oht, et haigustekitajad levivad ühendusse eluslindude ja linnulihatoodete rahvusvahelise kaubanduse teel.

(2)	Bulgaaria on komisjonile teatanud ühe metslindudega seotud kliinilise juhtumi käigus kogutud A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 (Aasia tüvi) isoleerimisest.

(3)

Bulgaaria on lisatud komisjoni 12. juuli 1996. aasta otsuse 96/482/EÜ (millega nähakse ette loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaadid kodulindude ja haudemunade, välja arvatud silerinnaliste lindude ja nende munade importimiseks kolmandatest riikidest ning pärast kõnealust importimist kohaldatavad loomatervishoiumeetmed) (3) I lisa I osa loetellu. Kõnealuses loetelus sätestatakse kolmandad riigid või nende osad, kus on lubatud kasutada kõnealuse otsuse lisas sätestatud näidissertifikaate A–D. Elusate kodulindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude importimine ühendusse on lubatud kõnealuse otsuse I lisa I osa loetelus nimetatud kolmandatest riikidest või nende osadest.

(4)

Bulgaaria on lisatud komisjoni 7. septembri 2000. aasta otsuse 2000/585/EÜ (millega koostatakse loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid lubavad importida jäneseliha ning teatavate looduslike ja tehistingimustes peetud jahilindude liha, ning millega sätestatakse loomatervishoiu ja tervisekaitsenõuded ning veterinaarsertifitseerimise tingimused seoses kõnealuse impordiga) (4) I ja II lisa loetellu. Seetõttu on keelatud looduslike jahilindude liha importimine Bulgaariast ühendusse.

(5)	Praeguse epidemioloogilise olukorra tõttu Bulgaarias on asjakohane peatada kogu Bulgaaria territooriumilt pärit elusate kodulindude, silerinnaliste lindude, tehistingimustes peetavate ja looduslike jahilindude ning nende liikide haudemunade import.

(6)	Lisaks kõnealusele peatamisele on asjakohane peatada ka looduslike jahilindude liha ning nende liikide liha sisaldava hakkliha, lihavalmististe ja lihatoodete, samuti teatavate muude Bulgaariast pärit lindudest valmistatud toodete import.

(7)

Komisjoni 17. novembri 2003. aasta otsuses 2003/812/EÜ, milles koostatakse loetelud nende kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid lubavad importida teatavaid nõukogu direktiivis 92/118/EMÜ käsitletud inimtoiduks ettenähtud tooteid, (5) on sätestatud, et nende kolmandate riikide või kolmandate riikide osade loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida inimtoiduks ette nähtud mune, on sama kui komisjoni 16. veebruari 1994. aasta otsuse 94/85/EÜ (milles esitatakse kolmandate riikide loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida värsket linnuliha) (6) lisas. Võttes arvesse eelseisvat metslindude munemisperioodi, tuleks samuti keelata inimtoiduks ette nähtud metslinnumunade import Bulgaariast.

(8)

Võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda Bulgaarias ja asjaolu, et kõnealune riik on kohaldanud teatavaid tauditõrjemeetmeid ning saatnud komisjonile lisateavet haigusega seotud olukorra kohta, on asjakohane piirata teatavate lindudest valmistatud toodete impordi peatamine nende Bulgaaria osadega, kus esineb lindude gripp ja/või kus on lindude gripi oht.

(9)	Võttes arvesse haiguse epidemioloogiat riigi kõnealustes osades, tuleks jätkata kõnealustest Bulgaaria osadest pärit, enne 1. augusti 2005 kütitud looduslikest jahilindudest valmistatud teatavate toodete lubamist.

(10)

Komisjoni 3. juuni 2005. aasta otsuses 2005/432/EÜ, milles sätestatakse loomade ja inimeste terviseohutuse nõuded ning näidissertifikaadid inimtoiduks ettenähtud lihatoodete impordiks kolmandatest riikidest ning tunnistatakse kehtetuks otsused 97/41/EÜ, 97/221/EÜ ja 97/222/EÜ, (7) on sätestatud loetelu kolmandatest riikidest või nende osadest, millest on lubatud lihatoodete import ühendusse ning kehtestatud lihatoodete töötlemise viisid, mida käsitatakse tõhusana teatavate haigustekitajate inaktiveerimisel.

(11)

Et vältida haiguse levikut otsusega 2005/432/EÜ hõlmatud toodete kaudu, tuleks kohaldada asjakohast töötlust, mis sõltub tervishoiuolukorrast päritoluriigis ja toote valmistamisel kasutatud liikide tervislikust seisundist. Seepärast on asjakohane jätkuvalt lubada importida ühendusse Bulgaariast pärit looduslike jahilindude lihast valmistatud lihatooteid, mida on töötlemisel kuumutatud sisetemperatuurini vähemalt 70 oC.

(12)	Kõigi lihas leiduvate võimalike viiruste inaktiveerimiseks piisavalt kuumtöödeldud lihatoodete importimise lubamiseks tuleb otsuse 2005/432/EÜ III ja IV lisaga sätestatud veterinaarsertifikaatides täpsustada looduslike jahilindude liha nõutav töötlemisviis.

(13)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed ei piira 8. septembri 2005. aasta otsusega 2005/648/EÜ (kaitsemeetmete kohta seoses Newcastle’i haigusega Bulgaarias) (8) ette nähtud meetmete kohaldamist Bulgaarias, mis on seotud Newcastle’i haiguse puhangutega.

(14)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid peatavad järgmiste toodete impordi:

a)	lisa A-osas osutatud Bulgaaria territooriumi osadest pärit elusad kodulinnud, silerinnalised linnud ning tehistingimustes peetavad ja looduslikud jahilinnud ning kõnealuste liikide haudemunad;

lisa B-osas osutatud Bulgaaria territooriumi osadest pärit

i)	looduslike jahilindude värske liha;

ii)	looduslike jahilindude liha sisaldav hakkliha, lihavalmistised ja -tooted;

iii)	toores lemmikloomatoit ja töötlemata söödatooraine, mis sisaldavad looduslike jahilindude mis tahes osi;

iv)	inimtoiduks ette nähtud looduslike jahilindude munad;

v)	lindudest valmistatud töötlemata jahitrofeed;

vi)	töötlemata suled ja sulgede osad;

vii)	kodulindude või muude lindude töötlemata sõnnik.

Artikkel 2

1. Erandina artiklist 1 lubavad liikmesriigid importida kõnealuse artikli punkti b alapunktides i, ii ja iii osutatud tooteid, mis on saadud enne 1. augusti 2005 kütitud lindudest.

2. Artikli 1 punkti b alapunktides i, ii ja iii osutatud toodete saadetistega kaasas olevatesse veterinaarsertifikaatidesse/äridokumentidesse lisatakse vastavalt asjaomasele liigile järgmised sõnad:

“Enne 1. augustit 2005 kütitud lindudelt pärinev looduslike jahilindude värske liha/toode, mis koosneb looduslike jahilindude lihast või sisaldab nimetatud liha/lihavalmistis, mis koosneb looduslike jahilindude lihast või sisaldab nimetatud liha/toores lemmikloomatoit ja töötlemata söödatooraine, mis sisaldavad looduslike jahilindude mis tahes osi. (9)

3. Erandina artikli 1 punkti b alapunktist ii lubavad liikmesriigid importida looduslike jahilindude lihast koosnevaid või nimetatud liha sisaldavaid tooteid, tingimusel et kõnealuste liikide liha puhul on kasutatud vähemalt üht otsuse 2005/432/EÜ II lisa 4. osa punktides B, C või D osutatud eritöötlust.

4. Käesoleva artikli lõike 3 alusel kohaldatav eritöötlus tuleb täpsustada otsuse 2005/432/EÜ III lisas sätestatud näidise kohaselt koostatud veterinaarsertifikaadi punkti 9.1 B-veerus ning kõnealusele sertifikaadile tuleb lisada järgmine sõnastus:

“Vastavalt komisjoni otsusele 2006/247/EÜ töödeldud lihatooted”.

5. Käesoleva artikli lõike 3 alusel kohaldatav eritöötlus tunnistatakse vastuvõetavaks, lisades otsuse 2005/432/EÜ IV lisas sätestatud näidise kohaselt koostatud veterinaarsertifikaadile järgmise sõnastuse:

“Vastavalt komisjoni otsusele 2006/247/EÜ töödeldud lihatooted”.

Artikkel 3

Liikmesriigid tagavad, et töödeldud sulgede või suleosade importimisel on partiiga kaasas äridokument, milles märgitakse, et töödeldud sulgi või nende osi on töödeldud aurujoaga või mõne muu meetodiga, millega tagatakse, et haigusetekitajaid edasi ei kanta.

Äridokumenti ei nõuta töödeldud dekoratiivsulgede, reisijatega nende isiklikuks kasutamiseks kaasas olevate töödeldud sulgede või mittetööstuslikel eesmärkidel üksikisikutele saatmiseks ette nähtud töödeldud sulgede partiide puhul.

Artikkel 4

Liikmesriigid võtavad viivitamata käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning avaldavad need. Nad teatavad neist viivitamata komisjonile.

Artikkel 5

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. maini 2006.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(3) EÜT L 196, 7.8.1996, lk 13. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/118/EÜ (ELT L 36, 7.2.2004, lk 34).

(4) EÜT L 251, 6.10.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/413/EÜ (ELT L 151, 30.4.2004, lk 57).

(5) ELT L 305, 22.11.2003, lk 17. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/19/EÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 84).

(6) EÜT L 44, 17.2.1994, lk 31. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/118/EÜ.

(7) ELT L 151, 14.6.2005, lk 3.

(8) ELT L 238, 15.9.2005, lk 16.

(9) Mittevajalik läbi kriipsutada.”

LISA

Artikli 1 punktides a ja b osutatud Bulgaaria territooriumi osad:

A-OSA

ISO riigikood	Riigi nimi	Territooriumi kirjeldus
BG	Bulgaaria	— Kogu Bulgaaria territoorium

B-OSA

ISO riigikood

Riigi nimi

Territooriumi kirjeldus

Bulgaaria

Järgmised Bulgaaria piirkonnad:

—

Vidin

—

Montana

—

Vratsa

—

Pleven

—	Veliko Tarnovo (kiirteest E 771 põhja poole jääv ala)

—

Russe

—

Razgrad

—

Silistra

—

Dobrich

—

Varna

—

Burgas

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 490/2006, 27. märts 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 491/2006, 27. märts 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2375/2002, millega avatakse kolmandatest riikidest pärit muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EMÜ) nr 1766/92	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 492/2006, 27. märts 2006, teatavate söödalisandite ajutiste ja alaliste kasutuslubade kohta ( 1 )	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 493/2006, 27. märts 2006, millega kehtestatakse üleminekumeetmed suhkrusektori turgude ühise korralduse reformi raames ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1265/2001 ja (EÜ) nr 314/2002	11
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 494/2006, 27. märts 2006, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	20
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 495/2006, 27. märts 2006, millega määratakse kindlaks, millises ulatuses võib heaks kiita määruste (EÜ) nr 593/2004 ja (EÜ) nr 1251/96 alusel märtsis 2006 esitatud teatavate muna- ja kodulinnulihasektorite toodete impordilitsentsi taotlusi	22
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 496/2006, 27. märts 2006, millega määratakse kindlaks, millises ulatuses võib heaks kiita nõukogu määruses (EÜ) nr 774/94 (millega avatakse kodulinnuliha ja teatavate muude põllumajandustoodete ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine) sätestatud korra alusel märtsis 2006 esitatud teatavate kodulinnulihatoodete impordilitsentsi taotlusi	24
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 497/2006, 27. märts 2006, millega määratakse kindlaks, millises ulatuses võib heaks kiita nõukogu määruses (EÜ) nr 2497/96 sätestatud korra alusel märtsis 2006 esitatud teatavate kodulinnulihatoodete impordilitsentsi taotlusi	26

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	89,8
	204	51,3
	212	102,0
	999	81,0
0707 00 05	052	113,1
	628	155,5
	999	134,3
0709 10 00	624	103,6
0709 10 00	999	103,6
0709 90 70	052	87,5
	204	54,3
	999	70,9
0805 10 20	052	45,9
	204	44,2
	212	49,9
	220	41,9
	624	62,2
	999	48,8
0805 50 10	052	42,2
	624	67,6
	999	54,9
0808 10 80	388	76,9
	400	128,5
	404	92,9
	508	67,6
	512	76,5
	524	62,5
	528	81,5
	720	87,7
	999	84,3
0808 20 50	388	85,7
	512	62,0
	524	58,2
	528	66,6
	720	122,5
	999	79,0

Alamkvoot	Järjekorranumber	Importija number	Taotletav kogus (tonnides)	Päritoluriik	Väljastatud kogus (tonnides) (1)







Taotletud kogused kokku (tonnides):
Väljastatud kogused kokku (tonnides): (1)

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	35,47	0,65
1701 11 90 (1)	35,47	4,26
1701 12 10 (1)	35,47	0,51
1701 12 90 (1)	35,47	3,97
1701 91 00 (2)	37,34	6,56
1701 99 10 (2)	37,34	3,14
1701 99 90 (2)	37,34	3,14
1702 90 99 (3)	0,37	0,30

Rühm	Ajavahemikuks 1. aprill–30. juuni 2006 esitatud ekspordilitsentsi taotluste heakskiiduprotsent
E1	—
E2	42,415563
E3	100,00
P1	100,00
P2	100,00
P3	1,389024
P4	—

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 89

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 28. märts 2006

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 27. veebruar 2006, Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide nimel ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli sõlmimise kohta seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi lepingus osalemisega nende ühinemise tõttu Euroopa Liiduga	28
	Protokoll ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu juurde seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi lepingus osalemisega nende ühinemise tõttu Euroopa Liiduga	30
*	Teave protokolli jõustumise kohta – ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokoll seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi lepingus osalemisega nende ühinemise tõttu Euroopa Liiduga	45
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 21. märts 2006, millega muudetakse otsust 97/245/EÜ, Euratom, millega nähakse ette kord, mille alusel liikmesriigid edastavad komisjonile teavet ühenduste omavahendite süsteemi raames (teatavaks tehtud numbri K(2006) 845 all)	46
*	Komisjoni otsus, 27. märts 2006, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid importimisel Bulgaariast seoses kõrge patogeensusega linnugripiga kõnealuses kolmandas riigis (teatavaks tehtud numbri K(2006) 890 all) ( 1 )	52
	Euroopa Keskpank
*	Euroopa Keskpanga otsus, 13. märts 2006, millega muudetakse otsust EKP/2002/11 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2006/3)	56

Rühm	Ajavahemikuks 1. aprill–30. juuni 2006 esitatud impordilitsentsi taotluste heakskiiduprotsent	Ajavahemikul 1. juuli–30. september 2006 saadaolev üldkogus tonnides
1	1,044932	1 775,00
2	—	3 825,00
3	1,082251	825,00
4	1,428571	450,00
5	2,096436	175,00