18.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 81/13

KOMISJONI OTSUS,

6. oktoobrist 2004,

riigiabi kohta, mida Itaalia kavatseb anda põllumajandusettevõttele Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l.

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 3639 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(2006/224/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud (1) huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)	8. veebruari 2001. aasta kirjas, mis registreeriti 9. veebruaril 2001, teavitas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 komisjoni eespool nimetatud meetmest.

(2)

21. augusti 2001. aasta kirjas, 3. detsembri 2001 aasta kirjas ja 11. aprilli 2002. aasta kirjas, mis registreeriti vastavalt 24. augustil 2001, 5. detsembril 2001 ja 17. aprillil 2002, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia asutustelt 9. aprilli 2001. aasta ja 27. septembri 2001. aasta kirjades ja mitteametlike kontaktide käigus nõutud täiendava teabe.

(3)	5. juuni 2002. aasta kirjas teavitas komisjon Itaaliat oma otsusest algatada nimetatud abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus.

(4)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (2) Komisjon palus asjaomastel kolmandatel isikutel esitada kõnealuse abi kohta omapoolsed märkused.

(5)	Komisjonile ei laekunud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(6)	16. septembri 2002. aasta kirjas, mis registreeriti 17. septembril 2002, edastas Itaalia komisjonile kavandatava abi kohta täiendava teabe.

II. ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(7)

Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. on üks neist ettevõtetest, mis on kõlblik saama päästmisabi taotluse nr N 354/2000 alusel, mida komisjon on uurinud ja heaks kiitnud. (3) Heakskiitev otsus sisaldab sätet, mille kohaselt võib päästmisabi kujundada ümber ümberkorraldamisabiks, tingimusel et kuue kuu jooksul abi heakskiitmisest esitab Itaalia vastavalt ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (edaspidi “suunised”) punktile 23 selle ettevõtte ümberkorraldamiskava. (4) Itaalia asutused on nimetatud nõude täitnud ning esitanud ühistu ümberkorraldamiskava. Kõnealune otsus käsitleb seepärast ümberkorraldamisabi.

(8)	Kooskõlas ümberkorraldamiskavaga kujundati eraldatud päästmisabi summas 900 000 000 Itaalia liiri (464 810 eurot) ümber subsiidiumiks kapitalitoetuse vormis.

A. Ettevõtte kirjeldus

(9)	Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. on väike ühistu, mis koosneb 69st osapoolest ja on spetsialiseerunud viinamarja- ja teraviljakasvatusele (esmatootmine). Ühistu harib praegu 75 hektarit talle kuuluvat ja 207 hektarit renditavat maad ning saab saaki veel lisaks 178 hektarilt.

B. Turuanalüüs

(10)

Itaalia asutuste kohaselt on ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. peamiseks tegevuseks viinamarjade kasvatus veinitootmiseks (80% ühistu müüdavast brutotoodangust). Kõnealune turg on seega veiniturg. Kogu Marche maakonnas, mille pindala on 23 500 hektarit ja millest 13 000 hektaril kasvatatakse kontrollitud päritolunimetusega viinamarjasorte, on viinamarjakasvatuse kogutoodangu suurus 147 miljardit Itaalia liiri. 125 hektaril asuvate viinamarjaistandustega hõlmab Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. viinamarjakasvatusele pühendunud maakonnas 0,53% selle kogupindalast ja 0,96% kontrollitud päritolunimetustega viinamarjasortide kasvatuseks kasutatavast pindalast ning selle toodang moodustab 0,38% maakonna keskmisest toodangust (viimase kolme aasta andmete põhjal).

(11)

Veinisektorit iseloomustab praegu suundumus parema kvaliteediga veinide tarbimisele (kontrollitud päritolunimetusega veini tarbimine kasvab ning lauaveini tarbimine väheneb). (5) Rahvusvahelised turud on jätkuvalt kasvanud ning Itaalia veinide maine tõusnud hoolimata karmist konkurentsist, mida tavapärased tootjad ja selles valdkonnas uued riigid pakuvad. Umbes kolm neljandikku Itaalia veinitootjatest ekspordivad välismaale, need on peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mille aastakäive ei ületa 50 miljardit. Marche maakonna kontrollitud päritolunimetusega veinidel on head eduväljavaated. Vein Verdicchio dei Castelli di Jesi, mida hinnati üheks parimaks Itaalia valgete veinide hulgas, ning vein Rosso Conero on Marche maakonna veinidest Itaalias ja kogu maailmas populaarseimad. Eksporditud kogus moodustab 30%. (6) Selle tulevikuprognoos peaks ümberkorraldamist silmas pidades lubama veiniturul mõõdukalt optimistlikke arenguid, eeldusel et nõudlus kontrollitud piirkonnas toodetud kvaliteetveinide järele ei lange ootamatult. Ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. ümberkorraldamiskava kohaselt suunatakse osa toodangust nimetatud sorti veinide tootmiseks.

C. Ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. raskuste põhjused

(12)

Itaalia asutuste sõnul on ühistu finantsraskused tingitud:

a)	liigsetest finantseerimiskuludest, mis on seotud investeeringute rahastamisega lühiajaliste laenude abil;

b)	turuhindade jätkuvast langusest, samal ajal kui tootmiskulud (inimtööjõud, tehnoloogia) ei ole vähenenud. Tootmise mehhaniseerituse madal tase ning eriti teatavate viinamarjaistanduste vanus ei suuda tagada piisavaid kasumimarginaale;

c)	puudulikest reservidest. Viimase viie aasta jooksul ei ole eraldised kulumireservi seadmete kasulikku eluiga silmas pidades olnud piisavad ning see on finantsolukorda raskendanud;

d)	loodusõnnetustest. Halvad ilmastikutingimused, mis iseloomustasid hooaega 1998/1999 (rahe) ja hooaega 1999/2000 (rahe ja põud), põhjustasid kahjumi, mida vaid osaliselt korvas kindlustus ning mis ei olnud riikliku ega maakondliku tasandustoetuse kõlblikud;

investeeringutest uutesse viinamarjaistanduse seadmetesse, milles riikliku rahastamise osa osutus märkimisväärselt väiksemaks kui ühenduse õigusaktidega sätestatud maksimaalne summa. Maakond on määranud abikõlblike kulude ülemmääraks 17 000 000 Itaalia liiri hektari kohta ning abi määraks 35%. Järsunõlvalistes piirkondades ületavad seadmete kulud seda ülemmäära märkimisväärselt (moodustades 32 000 000 Itaalia liiri hektari kohta).

(13)

Itaalia asutuste andmetel võib ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. kahjumi kokku võtta järgmiselt (muudetud versioon):

Majandustulemi erinevus 1995–2000 (7)	776 432 609 Itaalia liiri (400 994 eurot)
Investeeringuteks antava riigiabi erinevus	179 363 240 Itaalia liiri (92 633 eurot)
Ilmastikutingimustest põhjustatud kogutoodangu vähenemine 1998/1999	165 120 000 Itaalia liiri (85 277 eurot)
Ilmastikutingimustest põhjustatud kogutoodangu vähenemine 1999/2000	194 599 000 Itaalia liiri (100 502 eurot)
Kogukahjum	1 315 514 849 Itaalia liiri (679 406 eurot)

D. Päästmisabi

(14)

Abikava N 354/2000 alusel nõustus komisjon sellega, et Itaalia võiks päästmisabi saava viie äriühingu ees seisvate raskuste ulatuse hindamiseks kasutada allpool esitatud kriteeriume. Abikõlblikud ettevõtjad pidid vastama vähemalt kahele elujõulisuse näitajale ning kahele finants- ja strukturaalsele näitajale.

Näitajad	Näitaja	Väärtus
Elujõulisuse näitajad	Tegevuskahjum	Kolme viimase aasta kahjum
	Tulu äritegevusest / käibekapital	Viimasel viiel majandusaastal väiksem kui 3% või väheneb viimase viie aasta jooksul väärtuseni, mis viimasel majandusaastal moodustab vähem kui 3% (ühistute puhul 1,5%)
	Tulu äritegevusest / toodangu väärtus	Väheneb viimasel viiel majandusaastal 50%, kusjuures viimasel majandusaastal väheneb see vähemalt 5%, kuid mitte rohkem kui 20%
	Käive/varud	Väheneb viimase viie majandusaasta jooksul 20–40%, kusjuures viimasel majandusaastal mitte rohkem kui 15%
	Finantseerimiskulud / käive	Viimasel viiel majandusaastal 4–15%
Finants- ja strukturaalsed näitajad	Tarnijatele maksmise aeg	Pikeneb viimasel viiel aastal 70%, kusjuures viimasel majandusaastal pikeneb see vähemalt 10%, kuid mitte rohkem kui 30%
	Tulu äritegevusest/ Finantseerimiskulud	Väheneb viimasel viiel majandusaastal 25–30%, kusjuures viimasel majandusaastal väheneb see vähemalt 3–4%, kuid mitte rohkem kui 15%
	Käibekapital-varud / Jooksvad kohustused	Viimasel kolmel majandusaastal väiksem kui 0,6 või väheneb viimase viie majandusaasta jooksul väärtuseni, mis on viimasel majandusaastal väiksem kui 0,6
	Käibekapital / Jooksvad kohustused	Viimasel kolmel majandusaastal väiksem kui 0,8 või väheneb viimase viie majandusaasta jooksul väärtuseni, mis viimasel majandusaastal on väiksem kui 0,8
	Põhikapital / Materiaalsed varad	Viimasel kolmel majandus/aruandeaastal väiksem kui 0,6 või väheneb viimase viie majandusaasta jooksul väärtuseni, mis viimasel majandusaastal on väiksem kui 0,6
	Lühiajaline pangalaen / Jooksvad kohustused	Ei ole viiel viimasel majandusaastal väiksem kui 0,35 ega rohkem kui 0,6, kusjuures viimasel majandusaastal ei ületa selle absoluutne kasv 0,2

Ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. vastab kõnealustele nõuetele. Ettevõtja tunnistati olevat raskustes järgmiste suhtarvude põhjal: finantseerimiskulud/käive, käive/varud, (käibekapital-varud)/jooksvad kohustused, lühiajaline pangalaen/jooksvad kohustused.

E. Ümberkorraldamine

(15)

Ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. ümberkorraldamiskava kohaselt kavandatakse osa viinamarjaistandusi ümber maakonna kõige esinduslikumate kontrollitud päritolunimetusega veinide tootmiseks kasutatavate viinamarjasortide kasvatamiseks (“Verdicchio dei Castelli di Jesi” ja “Rosso Conero”) ning investeeritakse tööjõukulude vähendamise ja kasumlikkuse suurendamise eesmärgil masinatesse/seadmetesse. Kavandatav tegevus on järgmine:

a)	renoveerida ja ümberkorraldada kooskõlas ühenduse määrustega (määrused (EÜ) nr 1493/1999 ja nr 1227/2000) viieaastase programmi alusel 10 hektarit viinamarjaistandusi kontrollitud päritolunimetusega viinamarjasortide kasvatamiseks;

b)	rajada 10,5 hektarit viinamarjaistandusi (pooleli) kontrollitud päritolunimetusega veinide tootmiseks (2,5 hektarit Verdicchio dei Castelli di Jesi ja 8,5 hektarit Rosso Conero tootmiseks);

c)	osta 386 900 000 Itaalia liiri eest (199 820 eurot) viinamarjakoristusmasin, et teatavate koristustoimingute mehhaniseerimisega vähendada tööjõukulusid umbes 184 800 000 Itaalia liiri võrra (95 440 eurot) aastas.

(16)

Kavaga hõlmatud viie aasta jooksul viinamarjaistanduste renoveerimiseks ja ümberkorraldamiseks tehtavad investeerimiskulud on järgmised:

Kirjeldus	Summa (Itaalia liirides)
Viinamarjaistandus (10 hektarit × 45 miljonit Itaalia liiri)	450 000 000
[Abikõlblik investeering (10 hektarit × 40 miljonit Itaalia liiri)]	[400 000 000]
Investeeringutoetus (40% 400st miljonist Itaalia liirist)	– 160 000 000
Ülejäänud rahastatav osa	290 000 000 (149 773 eurot)

(17)

Lisaks suurendasid ühistute liikmed ühistu osakapitali 100 miljoni Itaalia liiri võrra (51 650 eurot). Seega kasvas osakapital 92,7 miljonilt Itaalia liirilt (47 880 eurot) 2000. majandusaastal 192,7 miljoni Itaalia liirini (99 520 eurot). Lisaks sellele andsid liikmed ühistule 500 miljoni Itaalia liiri suuruse laenu (258 230 eurot).

(18)

Ümberkorraldamisabi hõlmab ka nõustamiskulusid ja ümberkorraldamiskavaga kaasnevaid kulusid, moodustades kokku 120 000 000 Itaalia liiri (61 975 eurot). Kõnealuseid ülesandeid täidab kolme aasta vältel ühistu Moncaro. Ümberkorraldamiskava finantsstruktuur on niisiis järgmine:

A.	Varasem puudujääk (esitatud eelmises tabelis)

–1 315 514 849 Itaalia liiri

B.	Liikmete kantud kulud (nende maadel kasvatatud toodangu eest halvem tasustamine, pluss osakapitali kasv)

534 233 484

Netopuudujääk (A-B)

– 781 281 365

50% sissemakse seadmete ostmiseks

– 193 450 000

Kavaga kaasnevad kulud

– 120 000 000

Kokku

–1 094 731 365

F. Päästmisabi kasutamine

(19)

900 000 000 Itaalia liiri suuruse (464 811 eurot) päästmisabi ümberkujundamine subsiidiumiks, mida antakse kapitalitoetuse kujul, võimaldab eespool mainitud kogu puudujääki vähendada 792 000 000 Itaalia liiri võrra (409 034 eurot) ja katta osaliselt viinamarjakoristusmasina ostmise ja ümberkorraldamiskavaga kaasnevad kulud.

(20)

Selle korvamiseks on ühistu kohustunud vähendama oma tootmismahtu veinisektoris. 31. detsembril 2001. aastal oli selle viinamarjakasvatuse maht, võttes arvesse erinevaid kasvatatavaid sorte ja toodangu standardeid, mis on ette nähtud erinevaid kontrollitud päritolunimetustega veine käsitlevates rubriikides, 1 674,10 tonni. Vastavalt suuniste punkti 74 alapunktile i kavandatakse viie aasta jooksul tootmismahtu vähendada 16%, s.t 1 406,20 tonnile. See võimsus säilitatakse kuni 2005. aastani; ümberkorraldamiskava esitati 2001. aasta algul.

G. Menetluse algatamise põhjused

(21)	Ühistu aastabilanss näitas selget kahjumit ainult aastal 1996. Seepärast kahtles komisjon ühistu võlakoorma ja raskuste tegelikus ulatuses aastatel 1995–1999.

(22)	Komisjon kahtles ettevõtja võimes taastada oma elujõulisus, tootmisvõimsust 16% vähendades, ja eriti Itaalia esitatud andmetes, mille kohaselt mahu vähendamisel on mittearvestatav mõju ettevõtte tuludele-kuludele (müügi vähenemine vaid 1–2% aastatel 2002–2005).

(23)

Samuti kahtles komisjon kavandatavas abisummas, mis näis moodustavat ümberkorralduste elluviimiseks vajatavast miinimumist enam. Tegelike vajaduste arvutustes tekitas komisjonis eriti kahtlusi moodustamata kulumireservi pidamine kahjumiks ning see, kas ümberkorraldamiskava kontekstis võib lugeda abikõlblikuks seadmetesse investeerimist tootmispiirkonnas, mis ei olnud kahjumis.

(24)	Lõpetuseks väljendas komisjon mõningat ebakindlust ümberkorraldamiskavaga kaasnevate kulude osas, sest ei saa välistada, et ühistu, millele nende ülesannete täitmine määrati, saab kaudset abi.

III. ITAALIA SELGITUSED

(25)	16. septembri 2002. aasta kirjas esitas Itaalia täiendava teabe ja selgitused.

(26)

Ühistu raskuste pikaajalist iseloomu silmas pidades kinnitas Itaalia, et ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. vastas neljale maakonna puhul kasutatud ja riigiabi juhtumis N 354/2000 heakskiidetud kriteeriumile. Ta viitas ühistute omapärale, mis tingib asjaolu, et üldjuhul ühistud pigem tasakaalustavad oma tulud ja kulud, isegi kui nad osutuvad raskustesolevaks (mida ilmestavad väga suure võlakoormaga kaasnevad märkimisväärsed finantskulud) ning näitavad tulu äritegevusest ulatuses, mis tasakaalustaks finantseerimiskulud.

(27)

Itaalia täpsustas, et oma tulude ja kulude tasakaalustamiseks aastatel 1994–1999 oli ettevõte raamatupidamises korrigeerinud teatavaid kuluartikleid: (a) vähendades liikmetele nende maadel kasvatatud toodangu eest makstavat hinda (mis oli madalam kui turuhind), nõudes seega tegelikult ühistu liikmetelt märkimisväärse rahalise sissemakse tegemist (434 miljonit Itaalia liiri) ja (b) kärpides eraldisi kulumifondi 50%-le summast, mida masinate ja teiste seadmete töökorras hoidmiseks vajati. See tähendas seda, et seadmete uuendamiseks puudusid rahalised vahendid, mis mõjutas ka ebasoodsalt finantsjuhtimist.

(28)

Lisaks sellele ei suutnud järgnevate majandusaastate tulud tasakaalustada 1996. majandusaasta kahjumit (182 miljonit Itaalia liiri ehk 13% käibest). Aastatel 1998 ja 1999 tekkis erakorralisi kulusid 78 miljoni Itaalia liiri ja 134 miljoni Itaalia liiri ulatuses, kuna põllumajandustoodetest saadud tulu osutus prognoositust väiksemaks.

(29)

Väite kohta, et elujõulisus taastatakse vaatamata tootmismahu vähendamisele, rõhutas ja kinnitas Itaalia, et ettevõtte viinamarja- ja veinitootmise vähendamine viie aasta jooksul 16% võrra (jäädes maksimaalse tootmismahu, 1 406,20 tonni viinamarju, piiridesse) ei too kaasa toodangu väärtuse vastavat protsentuaalset vähenemist, sest muutes toodete valikut parema kvaliteediga viinamarjasortide kasuks väheneb müügist saadav tulu palju vähem. Itaalia kinnitas, et arvutused esitatakse menetluse käigus.

(30)

Masinatesse (täpsemalt viinamarjakoristusmasinasse) tehtavate investeeringute abikõlblikkuse kohta märkis Itaalia, et selle ostmine on elujõulisuse taastamisel olulise tähtsusega, kuna asjaomane masin võimaldab mehhaniseerida mõningaid harimis- ja saagikoristustoiminguid, vähendades viinamarjaistanduste majandamiseks vajalikke tööjõutunde ning seega tootmiskulusid (185 miljoni Itaalia liiri võrra), muutes ettevõtja viinamarjakasvatusega tegeleva haru uuesti kasumlikuks.

(31)	Itaalia esitas tabeli, mille kohaselt järsunõlvalistes piirkondades asuvate viinamarjaistanduste tegelikud kulutused seadmetesse põhjustavad võrreldes eraldatud riigiabikõlblike kuludega 179 363,240 Itaalia liiri suuruse saamata jäänud tulu.

(32)

Itaalia selgitas samuti nõustamiskulusid ja kavaga kaasnevaid kulusid. 120 000 000 Itaalia liiri kattis järgmised kulud: 1994–1999. aasta finantsseisundi ja varade analüüs, ümberkorralduskava koostamine, prognoositavate bilansside koostamine kuni 2005. aastani, kavas ettenähtud üksikasjalike tegevuste rakendamiseks vajalik tehniline ja haldusabi, tegevuste üle järelevalve teostamine ja korrigeerivate meetmete hindamine. Nõustamiskulude ja kava täideviimise kulude suuruse ja summa sobivuse hindamist silmas pidades osutas Itaalia presidendi 10. oktoobri 1994. aasta dekreedile nr 645, millega on sätestatud tasud ökonomistide kutselaste teenuste eest.

IV. ABI HINDAMINE

(33)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

(34)

Kõnealune abi vastab sellele määratlusele, kuivõrd see annab teatud ettevõtjale majandusliku eelise, seda rahastatakse riiklikust allikast (maakonna fondid) ning mõjutab tõenäoliselt kaubandust, pidades silmas Itaalia seisundit veinisektoris (Itaalia on Euroopa Liidu suuruselt teine veinitootja, kelle toodang moodustas 1998. aastal 32% EL toodangust).

(35)	Siiski võib asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud juhtudel selliseid meetmeid pidada erandina ühisturuga kokkusobivaks.

(36)

Kõnealuse juhtumi puhul on ainus võimalik erand sätestatud artikli 87 lõike 3 punktis c, mille järgi võib abi pidada ühisturuga kokkusobivaks siis, kui see soodustab teatavate majandustegevuste või majanduspiirkondade arengut ning kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(37)	Selleks, et erand laieneks kõnealusele abile, peab see, arvestades abi iseloomu, vastama riigiabi suuniste tingimustele.

(38)

Ümberkorraldamisabi antakse, kui on täidetud järgmised suuniste üldtingimused:

a)	ettevõte peab olema raskustes;

b)	peab olema esitatud ümberkorraldamiskava ettevõtte pikaajalise elujõulisuse taastamiseks mõistliku aja jooksul;

c)	konkurente kahjustavate abi mõjude vältimiseks peab olema võetud meetmed (kompensatsioonimeetmed);

d)	abi summa ja osatähtsus peab rangelt piirduma ümberkorraldamise teostamiseks vajaliku miinimumiga;

e)	abi tuleb anda ühekordse ümberkorraldamisabi põhimõtet järgides.

(39)

Olles nentinud, et ühenduses puudub “a raskustes oleva äriühingu” mõiste (punkt 4), sätestatakse suunistes, et, kõnealuste suuniste tähenduses peab komisjon äriühingut raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni. Tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused on suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive, kasvav võlg, suurenevad intressinõuded ning vähenev või puuduv varade puhasväärtus.

(40)

Kõnealusel juhul oli ettevõtja juba tunnistatud raskustes olevaks päästmisabikava (N 354/2000, mille komisjon kiitis heaks otsusega SG(2000) D/106283) raames kasutatud hindamismeetodi põhjal, mida kirjeldati käesolevate põhjenduste punktis 14 ja mis oli abiandmise otsuse lahutamatu osa. Ühistu tunnistati olevat raskustes järgmiste suhtarvude põhjal: finantseerimiskulud / käive, käiv /varud, käibekapital-varud / jooksvad kohustused, lühiajaline pangalaen / jooksvad kohustused.

(41)

Sellest hoolimata on varem heakskiidetud päästmisabi ja käesolevas otsuses käsitletud ümberkorraldamisabi hindamise ja abiandmise otsuse tegemise viisid erinevad ning käesoleva juhtumi korral moodustavad päästmine ja ümberkorraldamine ühe tegevuse kaks osa, isegi juhul kui need hõlmavad erinevaid protsesse (suuniste punkt 9). Seepärast käsitleb komisjon asjaolu, et äriühing on raskustes, endastmõistetavana (niivõrd kui see asjaolu on leidnud varem kinnitust).

(42)

Kõnealust järeldust kinnitas tõepoolest Itaalia esitatud andmete üksikasjalik analüüs. Tulude ja kulude tasakaalustamine, mis komisjonis kahtlusi äratas, on raamatupidamismeetod, mis antud juhul ja eraldi vaadelduna ei anna äriühingu tegelikust majanduslikust kindlustatusest täit ülevaadet. Ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. tulude ja kulude tasakaalustamine oli kunstlik ning saavutati tänu kahjumi olulise osa korvamisele ühistu liikmete poolt, kes olid oma maadel kasvatatud toodangu eest nõus saama väiksemat tasu (8) ning tänu sellele, et kulumireservi ei suudetud teha vajalikke eraldisi, mis, olgugi, et Itaalia õiguse kohaselt lubatud, (9) näitab äriühingu suutmatust rahastada rahavoo abil tootmisseadmete tavapärast uuendusprotsessi.

(43)

Seda, et äriühing oli raskustes, tõendavad lühiajalised võlakohustused ja käibe vähenemisest tingitud puudulik rahavoog. Olukorras, kus ettevõtja võlakohustus on 1 254 832 000 Itaalia liiri (648 070 eurot) 2000. aastal, rahakäive on miinuses (-238 951 430 Itaalia liiri (123 408 eurot) 2000. aastal) ja likviidsusindeks on 0,555 2000. aastal ning müügikäive väheneb, tundub, et ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. ei suuda taastada oma elujõulisust enda või oma liikmete vahenditest, mida on mitmel korral juba tegelikult kasutatud (laenude ja enda maadel kasvatatud toodangu eest väiksema tasu maksmise näol).

(44)

Abi andmise tingimus on ümberkorraldamiskava, mille kestus peab olema võimalikult lühike, mis peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse. Eelkõige tuleb teostada turuanalüüs. Elujõulisuse paranemine peab tulenema peamiselt sisemistest meetmetest. Ümberkorraldamine peab sisaldama sellise tegevuse lõpetamist, mis isegi pärast ümberkorraldamist oleks kahjumlik (suuniste punkt 32).

(45)	Itaalia asutused on esitanud nii ümberkorraldamiskava ja turuanalüüsi kui ka hinnangu ühistu väljavaadete kohta koos 900 000 000 Itaalia liiri suuruse riikliku rahastamisega ja ilma selleta.

(46)	Käesolevate põhjenduste punktis 15 kirjeldatud ümberkorraldamiskava, mis hõlmab kolme aastat, täpsustab põhjusi, miks äriühing kriisi sattus ja pakub elujõulisuse taastamiseks rea sisemisi meetmeid.

(47)

Kavandatav tegevus on järgmine:

a)	osa viinamarjaistanduste ümberkujundamine kontrollitud päritolunimetusega viinamarjasortide tootmiseks (“Verdicchio” ja “Rosso Conero”), mille majandusväljavaated on turuanalüüsi kohaselt riigiabi saamisel head;

b)	10,5 hektari viinamarjaistanduste rajamine (pooleli) kontrollitud päritolunimetusega viinamarjasortide kasvatamiseks (taasistutusõiguse põhjal);

c)	viinamarjakoristusmasina ostmine tootmise mehhaniseerimiseks ja kulude vähendamiseks.

(48)

Komisjon kahtles seadmetesse (viinamarjakoristusmasin), mis ei tundunud elujõulisuse taastamiseks olulised olevat, tehtavate investeeringute abikõlblikkuses. Kuid esitatud teabe üksikasjalikul uurimisel osutus tootmise mehhaniseerimine ettevõtja elujõulisuse taastamisel siiski üheks oluliseks elemendiks. Vastavalt Itaalia esitatud arvutustele säästaks sellise seadme ostmine viinamarjaistanduse jaoks aastas 185 000 000 Itaalia liiri, mis ilma tootmismahtu suurendamata moodustaks 80% ühistu müüdavast brutotoodangust.

(49)

Itaalia on kohustunud vähendama ühistu veinitoodangu mahtu 16% võrra viie aasta jooksul. Komisjon kahtles Itaalia väites, et toodangu vähendamine ei too kaasa müügitulu märkimisväärset langust. Kuid Itaalia esitatud tabelite (käesoleva põhjenduse punktid 50 ja 51) hoolikas uurimine toetas siiski väidet, et kontrollitud päritolunimetusega ja parema turuhinnaga viinamarjasortidele (“Verdicchio Superiore”, “Verdicchio Riserva”, “Verdicchio Passito”) üleminek tagab suurema tulu, mis seega korvab suurel määral tootmismahu kavandatava vähendamise. Seepärast ei ohusta tootmismahu vähendamine ettevõtja elujõulisuse taastamist.

(50)

Müügitulu arvutused, kui tootmismahtu ei vähendata:

Viinamarjasordid	ha	t/ha	Toodangu maht Max/t	Hind eurot/100 kg	Koguväärtus
“Verdicchio Castelli Jesi”	0,62	14,00	8,7	42,09	3 653,52
“Verdicchio Castelli Jesi”	99,00	14,00	1 386,0	46,48	644 228,34
“Verdicchio Superiore”	0,00	11,00	0,0	50,61	0,00
“Verdicchio Riserva”	0,00	11,00	0,0	61,97	0,00
“Verdicchio Passito”	0,00	11,00	0,0	103,29	0,0
“Rosso Conero DOC riserva”	2,22	14,00	31,1	87,80	27 287,52
“Esino rosso”	8,96	15,00	134,4	33,31	44 770,62
“Marche IGT bianco”	4,89	18,00	88,0	20,66	18 183,41
“Marche IGT rosso”	1,44	18,00	25,9	22,21	5 756,22
KOKKU	117,13	14,29	1 674,1		743 879,62
Kokku (Itaalia liirides)					1 440 351 800

(51)

Müügitulu arvutused, kui tootmismahtu vähendatakse:

Viinamarjasordid	ha	t/ha	Toodangu maht Max/t	Hind eurot/100 kg	Koguväärtus
“Verdicchio Castelli Jesi”	0,62	12,32	7,6	42,09	3 215,10
“Verdicchio Castelli Jesi”	59,00	12,60	743,4	46,48	345 540,65
“Verdicchio Superiore”	20,00	10,45	209,0	50,61	105 780,70
“Verdicchio Riserva”	15,00	10,45	156,8	61,97	97 145,54
“Verdicchio Passito”	5,00	9,22	46,1	103,29	47 607,00
“Rosso Conero DOC riserva”	9,18	12,60	115,7	87,80	101 553,81
“Esino rosso”	2,00	12,60	25,2	33,31	8 394,49
“Marche IGT bianco”	4,89	16,20	79,2	20,66	16 365,07
“Marche IGT rosso”	1,44	16,20	23,3	22,21	5 180,60
KOKKU	117,13	12,01	1 406,3		730 782,97
Erinevus					–1,76%

(52)

Suuniste punktis 32 nähakse ette, et ümberkorraldamine peab sisaldama sellise tegevuse lõpetamist, mis isegi pärast ümberkorraldamist jääks kahjumlikuks. Käesoleval juhul ei ole asjaomane tootmine kahjumlik, sest ettevõtja raskused on oma olemuselt finantsraskused ja kõnealuste seadmete ostmisega saab ühistu oma kasumimarginaale viinamarjakasvatuses tõsta. Seepärast ei ole ümberkorraldamiskava suuniste tingimustega vastuolus.

(53)

Suuniste punktide 35—39 kohaselt, tuleb võtta abinõud leevendamaks nii palju kui võimalik abi kahjulikke tagajärgi konkurentidele (kompensatsioonimeetmed), tavaliselt ettevõtte kohalolu piiramisega selle turul. Kõnealuse põhimõtte rakendamine põllumajandussektoris on määratletud suuniste 5. peatükis. Kuna põhimõtteliselt võib isegi kõige väiksematele põllumajandussektori äriühingutele antav abi konkurentsi kahjustada, nõuab komisjon kõigilt ümberkorraldamisabi saajatelt kompensatsioonimeetmete võtmist tootmisvõimsuse vähendamise teel. Kui tegemist on esmaste toodetega nõutakse kas tootmisvõimsuse vähendamist või vähemalt viieks aastaks tootmise lõpetamist.

(54)

Meetmete puhul, mis on suunatud konkreetsetele toodetele või ettevõtjatele, tuleb tootmisvõimsust vähendada tavaliselt 16% sellest, mida ümberkorraldamisabi andmisel omatakse. Seda nõuet võib abisaavates piirkondades vähendada 14%-ni. Kõnealusel juhul on Itaalia ette näinud ettevõtja tootmisvõimsuse vähendamist viieks aastaks 16% võrra. See tingimus täidetakse.

(55)

Vastavalt suuniste punktile 40 peab toetuse suurus ja osatähtsus rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas äriühingu olemasolevaid rahalisi vahendeid. Seepärast oodatakse abisaajatelt omavahenditest või välisfinantseerimise kaudu tehtavat olulist panust ümberkorraldamiskava heaks. Et piirata kahjustavat mõju, ei tohi abi anda sellises vormis, mis võimaldaks äriühingul ülemääraseid rahalisi ressursse kasutada agressiivseks turgu kahjustavaks tegevuseks, mis ei ole seotud ümberkorraldamisprotsessiga.

(56)	Suuniste nõuete täitmise kontrollimisel võttis komisjon arvesse järgmisi tegureid:

(57)

Ümberkorraldamiskava jaoks antakse riigiabi kokku:

—	900 000 000 Itaalia liiri (464 810 eurot) subsiidiumina kapitalitoetuse kujul ja lisaks sellele

—	160 000 000 Itaalia liiri (82 630 eurot) viinamarjaistanduste rajamiseks (40% abikõlblikest kuludest).

(58)

Osaga 900 000 000 Itaalia liirist kaetakse juba tekkinud tegelikud kulud (halbadest ilmastikutingimustest põhjustatud kahjum, kahjumlikud investeeringud, ebapiisav kulumireserv) ning osa kasutatakse ümberkorraldamiskava rakendamiseks (kaasnevad kulud ning seadmete maksumuse osaline hüvitamine). Tegelikult piirdub abi ettevõtja võlgade kustutamisega ja ümberkorraldamiseks vajalike investeeringute rahastamisega.

(59)

Ettevõtja esitatud äriplaani kohaselt ei piisa ümberkorraldamisele järgnevatel finantsaastatel tekkivast rahavoost agressiivsete tehingute teostamiseks, mis ei ole vahetult seotud ümberkorraldamiskavas ette nähtud investeeringutega. Lisaks sellele tagab äriühingu väike ulatus ja vähene tähtsus maakonna veinisektoris (0,38% piirkonna toodangust) selle, et abi mõju konkurentsile on tühine.

(60)	Itaalia selgitused kavaga kaasnevate kulude kohta (vt käesolevate põhjenduste punkt 32) on komisjoni veennud selles, et kavandatud tasud on sobivad ning hajutanud kahtlused, et asjaomaseid teenuseid osutavale ühistule Moncaro makstud summasid võiks käsitleda abina.

(61)

Ühistu ja selle liikmete panuse kohta ümberkorraldamiskavas tuleb märkida, et ümberkorraldamiskava alusel tehtavaid investeeringuid rahastab ühistu vähemalt 50% ulatuses ise. Selleks, et vajalikud vahendid leida, suurendasid liikmed 2000. aastal osakapitali 100 000 000 Itaalia liiri võrra ning andsid ühistule 500 000 000 Itaalia liiri suuruse laenu. Suunistes ettenähtud asjakohase nõude võib seega pidada täidetuks.

(62)	Suuniste punktis 48 on ette nähtud, et ümberkorraldamisabi tuleks anda vaid üks kord. Itaalia on kinnitanud, et ta järgib seda põhimõtet.

V. JÄRELDUSED

(63)	Meede on kooskõlas ühenduse suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

900 000 000 Itaalia liiri (464 810 eurot) suurune riigiabi, mida Itaalia kavatseb rakendada ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. puhul, on ühisturuga kokkusobiv.

Seega on abi rakendamine lubatud.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 6. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER

(1) EÜT C 251, 18.10.2002, lk.3.

(2) EÜT C 251, 18.10.2002, lk 3.

(3) 14.8.2000 kuupäevaga kiri SG(2000) D/106283.

(4) EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2.

(5) Ismea-Nielseni uuring.

(6) Kvaliteetveinide tootjate liidu ASSIVIP (Associazione Prodotti Vini Pregiati) tehtud turuanalüüs.

(7) 776 432 609 Itaalia liiri (400 994 euro) suurune summa, mis ühistu raamatupidamises kohustusena ei kajastu, arvutatakse silmas pidades järgmisi asjaolusid:

a)	liikmete maadel kasvatatud viimase viie aasta toodangu eest tasuti selle turuväärtusest vähem, mis tähendas seda, et ühistu liikmete tegelik kahjum oli 434 233 484 Itaalia liiri (224 262,88 eurot);

b)	selleks, et tagada tööjõu tasustamine vastavalt kehtivatele palgakokkulepetele, eraldas ühistu masinate, seadmete ja maaparanduse kulumireservi vaid 50% ettenähtud kulumist, millest tulenev kogukahjum viie aasta jooksul moodustab 375 911 000 Itaalia liiri (194 142 eurot).

(8) Ajakirjas Terra e Vita, väljaanne nr 2, 2002, avaldatud hinnavaatluse (Osservatorio dei prezzi) kohaselt 50% turuhinnast.

(9) Ministri dekreedid 29.10.1974 ja 31.12.1988.

18.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 81/25

KOMISJONI OTSUS,

2. märts 2005,

Itaalia poolt koolitusasutuste ümberkorraldamiseks rakendatud toetuskava kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 429 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/225/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse otsust K(2003)793 lõplik (1), milles komisjon otsustas algatada asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetluse toetuskava C22/2003 (ex NN168/2002) suhtes,

olles kutsunud üles huvitatud isikuid esitama oma märkusi vastavalt eespool viidatud sätetele, võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)	27. mai 2002. aasta kirjas (registreeritud 31. mail 2002, A/14263), esitati komisjonile kaebus Piemonte maakonna kohaliku omavalitsuse 25. veebruari 2002. aasta otsuse nr 57-5400 kohta.

(2)	13. septembri 2002. aasta kirjas D/55115 esitati Itaalia ametiasutusele teabenõue. Sellest kaebusejärgselt võetud meetmest teatati kaebuse esitajale komisjoni 16. septembri 2002. aasta kirjas D/55127; seejärel saatis kaebuse esitaja lisateabe kirjaga A/38090, 5.11.2002.

(3)	Itaalia ametiasutused esitasid oma vastuse 24. oktoobri 2002. aasta kirjas nr 12998 (registreeritud 8. novembril 2002, A/38204).

(4)	Komisjoni 21. märtsi 2003. aasta kirjas SG(2003)D/229057 teatati Itaaliale, et komisjon otsustas algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetluse seoses kõnesoleva toetuskavaga, mida ei ole rakendatud ainult Piemonte maakonnas, vaid peaaegu kogu Itaalias.

(5)	Komisjoni otsus kõnesoleva menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus üles huvitatud isikuid esitama oma märkusi.

(6)	Huvitatud isikute märkused esitati komisjonile kirjaga A/3395, 6.6.2003. Need märkused edastati Itaaliale kirjaga D/55630, 4.9.2003. Kirjas A/37007, 10.10.2003, taotles Itaalia vastamise tähtaja pikendamist. Itaalia esitas oma märkused kirjas A/37736, 11.11.2003.

(7)	Pärast Itaalia ametiisikute ja komisjoni talituste 16. aprilli 2003. aasta kohtumist esitas Itaalia kirjas A/34148, 13.6.2003, oma märkused menetluse algatamise kohta.

(8)	Oma kirjas D/58151, 18.12.2003, nõudis komisjon Itaalialt lisateabe esitamist.

(9)	Kirjas A/31204, 19.2.2004, taotlesid Itaalia ametiasutused vastamise tähtaja pikendamist; komisjon rahuldas selle taotluse (D/51435, 26.2.2004). Seejärel esitas Itaalia nõutud andmed kirjadega A/32487, 7.4.2004, ja A/32628, 14.4.2004.

II. ÜKSIKASJALIK TOETUSE KIRJELDUS

(10)

Kaebuses väideti, et teatavatele Piemonte maakonna territooriumil tegutsevatele koolitusasutustele on antud ebaseaduslikku toetust Piemonte maakonna kohaliku omavalitsuse 25. veebruari 2002. aasta otsuse nr 57-5400 kohaselt, kusjuures selle otsuse jõustamisel rikuti asutamislepingu artikli 88 lõiget 3.

(11)

Komisjonipoolsele lisateabe nõudele saadetud Itaalia ametiasutuste vastusele (A/38204) lisatud dokumentidest selgus, et otsus 57-5400/2002, mis põhjustas kaebuse, kujutab endast siiski üksnes riigi ministri määruse (decreto ministeriale) nr 173/2001 (edaspidi määrus 173/2001), eriti selle ühe alaprogrammi (“Toetused varasemate maksekohustuste tasumiseks”) Piemonte maakonda käsitlevat rakenduseeskirja.

(12)

Kõnesolevas alaprogrammis ettenähtud toetus on peamiselt suunatud koolituasasutuste finantskohustustega ja varem tehtud palgakulutustega seotud võlgade tasumisele. Seda toetust antakse tagastamatu abina. Kõnesolevat toetust saavad erineva struktuuriga koolitusasutused, mis võivad olla nii tulunduslikud kui mittetulunduslikud, ei välistata ka suuri koolitusasutusi.

(13)

Lisaks nähakse määruses 173/2001 ette ka järgmised alaprogrammid:

•	“Personali vabatahtliku töölt lahkumise stimuleerimine”

•	“Ehitiste ja seadmete kohandamine kohustuslike ohutusnormidega ja selleks, et hõlbustada puuetega inimeste ligipääsu”

•	“Infosüsteemide täiustamine”

•	“Koolitajate koolitamine vastavalt akrediteerimisnõuetele”

(14)

Kirjas A/38204, 8.11.2002, kinnitasid Itaalia ametiasutused, et riiklikust fondist anti ja jagati Itaalia maakondadele määruse 173/2001 alusel kokku 180 miljardit Itaalia liiri (ligikaudu 93 miljonit eurot). Määrus 173/2001 on 23.detsembri 2000. aasta siseriikliku seaduse nr 388 “Disposizioni per la formazione del bilancio annuale e pluriannaule dello Stato (legge finanziaria 2001)” (edaspidi “seadus 388/2000”) artikli 118 lõike 9 rakenduseeskiri, milles sätestatakse Itaalia koolitusasutuste reformimine seoses nende sertifitseerimisega.

(15)	Samas kirjas kinnitati, et Itaalia ametiasutused ei pea eespool mainitud meedet riigiabiks, kuna nende arvates oli see abi mõeldud üldist huvi pakkuva turuvälise tegevuse toetamiseks.

(16)

Itaalia märkis ka, et rakendatav sertifitseerimiskava oli vähemalt de facto seotud koolitusasutuste reformimisega kokkuleppe teel, mis sõlmiti keskvalitsuse ja Itaalia maakondade vahel 24. juuni 1997. aasta määruse nr 196 (edaspidi määrus 196/97) artikli 17 sätte kohaselt 2000. aasta mais. Seda formuleeringut kinnitati seaduse 388/2000 artikli 118 paragrahvis 9 ja rakendati määrusega 173/2001.

(17)

Itaalia väite kohaselt oli koolitusasutuste finantseerimine mõeldud toetusesaajate organisatsiooniliste puudujääkide kõrvaldamiseks, mis võiksid kahjustada sertifitseerimismenetluse edukust. Alates 2003. aasta juulist võib riiklikest vahenditest finantseeritav õppetöö tegelikult toimuda ainult sertifitseeritud koolitusasutustes.

(18)

Teisest küljest, nagu nähtub asjakohase siseriikliku õigusraamistiku arengust (“pacchetto Treu”; siseriiklik määrus 144/99 ja 2000. aasta märtsis sõlmitud riigi maakondi käsitlev kokkulepe), võisid koolitusasutused alates 1997. aastast osutada erafinantseeritavaid õppeteenuseid, st konkurentsi alusel turul pakutavaid õppeteenuseid, kusjuures real juhtudel kasutasid koolitusasutused seda võimalust.

(19)

Itaalia väite kohaselt ei andnud kõnesolev meede siiski konkurentsieeliseid, kuna see oli mõeldud traditsiooniliste koolitusagentuuride kogemuste ja oskusteabe säilitamiseks (nt vähemalt 3–5 aastane leping riikliku fondeerimisasutusega oli abikõlblik) ning meede oli sellel etapil vajalik selleks, et panna koolitusasutusi täitma liberaliseeritud turul õpetamise jätkamiseks nõutavaid sertifitseerimistingimusi. Peale selle ei suuda need koolitusasutused Itaalia arvates mõjutada kauplemist, kuna nad tegutsevad enamasti kohalikul (subregionaalsel) tasandil.

(20)

Mis puutub hinnatava meetme rakendamisse Itaalia territooriumil, siis Itaalia poolt esitatud teabe kohaselt ei rakendatud Friuli Venezia Giulia piirkonnas, Sitsiilias ja Campanias kõnesolevat kava üldse. Sardiinias ja Trento autonoomses provintsis rakendati meedet komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/2001 kohaselt EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisel vähese tähtsusega abi suhtes (3), kuna Toscanas ja Umbrias tehti sama pärast seda, kui käesoleva juhtumi kohta oli menetlus juba algatatud. Määruse 173/2001 alusel ei eraldatud üldse toetusi ainult Bolzano autonoomsele provintsile, ja seal seda meedet ei rakendatud. Teatavates muudes maakondades rakendati alaprogrammide meetmeid ainult osaliselt.

III. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJENDUS

(21)	Esiteks märkis komisjon, et fondist antavat abi said ainult need koolitusagentuurid, kes vastasid selgesti siseriiklikele eeskirjadele. Peale selle valiti toetusesaajaid regioonide poolt kindlaksmääratud erikriteeriumide alusel, sellepärast peeti meedet valikuliseks ja riiklikke kulutusi nõudvaks.

(22)

Teiseks väljendas komisjon tõsist kahtlust, kas kutseõpetust tervikuna saab pidada üldist huvi pakkuvaks mitteturunduslikuks tegevuseks, nagu märkisid alguses Itaalia ametiasutused. Seoses sellega asus komisjon seisukohale, et kõnesolev abi võib parandada toetusesaaja finantsolukorda, kuna see vähendab toetusesaaja poolt tavaliselt kantavaid kulusid.

(23)	Lõpuks, kuigi koolitus kujutab endast tõenäoliselt ühendusesiseste vahetuste piiratud valdkonda, ei saa välistada, et mõned koolitusfirmad tegutsevad ühenduse tasandil. Need firmad võivad olla huvitatud pääsemisest Itaalia koolitusturule.

(24)	Sellepärast on komisjon seisukohal, et kõnesolev meede võis endast kujutada riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(25)	Juhul kui seda meedet kvalifitseeritakse riigiabiks, tuleks seda hinnata asutamislepingu ja muude ühenduse õigusaktide sätete alusel.

(26)

Seoses sellega asus komisjon seisukohale, et osa abi puhul, mis oli mõeldud ruumide ja seadmete kohandamiseks, võiks teha erandeid, kui see abi on suunatud puudega tööliste palkamisega seotud lisakulude katmisele. Samuti võiks teha erandeid alaprogrammi “Koolitajate koolitus” puhul, kui see vastab komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 68/2001 sätestatud kriteeriumidele, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes (4).

(27)	Olemasolevas toimikus kajastatud asjaoludel tuleks komisjoni arvates kõiki muid meetmeid pidada tegevusabiks, mille puhul ei saa teha erandeid asutamislepingu sätete alusel.

IV. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(28)	Huvitatud isiku märkused esitas komisjonile ainult üks Itaalia koolitusagentuur, kes väidetavalt tegutseb vähemalt siseriiklikul tasemel ja saab toetust käsitletava meetme kaudu.

(29)

See koolitusagentuur on seisukohal, et Itaalia koolitusturule ligipääsu käsitlevad eeskirjad on siseriiklike ja ühenduse ettevõtete puhul samad, ning märgib, et kui koolitusasutuse tegevüksus tahab täita koolitusülesannet, mida toetatakse riiklikest vahenditest, peab tema varasema tegevuse tase küündima tõhususläveni ning tal peab olema tihe side tootmis- ja sotsiaalkeskkonnaga vastavalt maakondade poolt kehtestatud kriteeriumidele. Sellepärast ei ole ükski välismaine koolitusagentuur suutnud täita kehtestatud tingimusi.

V. ITAALIA MÄRKUSED

(30)

Itaalia arvates ei mõjuta kõnesolev meede liikmesriikide vahelist kauplemist, kuna sertifitseerimiskavas (sistema di accreditamento), mis põhineb regionaalsete rakenduseeskirjadega sätestatud objektiivsetel kriteeriumidel, ei nähta ette asutamisõiguse tõkkeid või piiranguid muudest maakondadest või liikmesriikidest pärinevatele koolitusagentuuridele.

(31)

Peale selle arvavad Itaalia ametiasutused, et Itaalia koolitusagentuuridele lubatud abi ei kahjusta uute koolitajate huvisid juhul, kui neid koolitusagentuure peetakse raskustes olevateks seoses oma maakondade teenindamisega, mida kinnitavad varasemad kahjumid, mille hüvitamiseks uuritav meede oli mõeldud. Itaalia käsitluse kohaselt ei kujuta toetus endast abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses eriti sellisel juhul, kui seda anti hüvitisena kutseõpetuse rakendamisega seotud varasemate kahjude eest tingimusel, et see kutseõpetus tehti koolitusasutusele ülesandeks riikliku hariduskava raames.

(32)	Pealegi ei tohiks Itaalia arvates välismaised äriühingud olla huvitatud pääsemisest Itaalia avalikule koolitusturule, kuna see ei anna kasumit. Seda tõendab muu hulgas uuritava abi andmise vajadus.

(33)

Lõpuks, Itaalia ametiasutuste arvates ei tuleks riikliku hariduskava raames antavat avalikku mittetulunduslikku kutseõpetust, mida toetatakse riigi vahenditest ja mille eest toetusesaajad otseselt ei maksa, käsitleda turundusliku tegevusena, eriti silmas pidades kohtuasju “Humbel” (5) ja “Wirth” (6).

(34)

Piemonte maakond nõustus, et kõnesolev meede on valikuline ja on seotud riiklike vahenditega, kuid ei nõustunud, et see on seotud eelistega ja mõjuga ühendusesisesele kaubandusele. Seoses eespool mainitud eelistega oli ta seisukohal, et makstud toetused olid mõeldud ainult koolitusagentuuride teenuste hüvitamiseks tingimusel, et koolitus toimus asjakohase riikliku hariduskava raames; mis puutub mõjusse ühendusesisesele kaubandusele, siis Piemonte maakond oli seisukohal, et liikmesriikide vahel ei kaubelda koolitusteenustega; sellist kauplemist takistab peamiselt keel ja sideme puudumine territooriumiga. Sellest erinevalt võib tema arvates tegelikult olemas olla ühenduse erakoolituse turg (konkureerivate koolitusteenuste turg).

(35)

Igal juhul ei tohi nende meetmetega piirata uute ettevõtjate turulepääsu, kes võisid mitte kanda kulusid, mida toetusesaajad pidid eelnevalt kandma. Isegi juhul, kui selle eelise olemasolu tõestatakse, oleks see Piemonte piirkonna arvates ainult kohaliku turu moonutamise küsimus, järelikult ei ole Piemonte piirkonna arvates kõnesoleval juhul artikli 87 lõige 1 kohaldatav.

VI. ABI HINDAMINE

(36)

Komisjoni analüüsis ei käsitleta abi andmist üksikutele toetusesaajatele, vaid tervet toetuskava, mille moodustavad kõnesolevad üldised meetmed. Alates menetluse algatamisest on Itaalia ametiasutused olnud täielikult teadlikud komisjoni kahtlustest seoses kõnesoleva kavaga. Kui nad olid seisukohal, et teatavaid erijuhtumeid oli vaja hinnata eraldi, oleksid nad pidanud teatama komisjonile nende juhtumite eripärast ja esitama kogu individuaalseks hindamiseks vajaliku teabe.

VI.1. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alusel käsitletava abi olemasolu

(37)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et “igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(38)

Nagu on selgesti sõnastatud siseriiklikus eeskirjas, anti kõnesolevat abi riiklike vahendite arvel 180 miljoni Itaalia liiri (ligikaudu 93 miljoni euro) suurusest fondist, kusjuures määrusest 173/2001 ilmneb, et abi jaotati peaaegu kõikide Itaalia maakondade vahel. Järelikult on tegemist riiklikest vahenditest tehtud kulutustega.

(39)	Seoses kõnesoleva toetuskavaga said abi ainult koolitusagentuurid. Pealegi valiti toetusesaajad regionaalsel alusel, silmas pidades olemasolevat eelarvet ja iga Itaalia piirkonnaga seotud võimalikke lisakriteeriume; järelikult on kõnesoleva meetodi valikulisus kaheastmeline.

(40)	Valikulisust ja seotust riiklike ressurssidega on oma järeldustes kinnitanud ka Itaalia.

VI.1.1. majandustegevuse esinemine

(41)

Esiteks tuleb rõhutada, et üldiselt hõlmab “ettevõtte mõiste konkurentsiõiguse tähenduses mis tahes majandustegevusega tegelevat üksust, olenemata tema õiguslikust staatusest (nt mittetulunduslik), kuuluvusest teatavasse majandusüksusesse või finantseerimisviisist” ning et “mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises teataval turul, on majandustegevus” (7).

(42)	Seda seisukohta väljendati ka üldhuviteenuseid Euroopas käsitlevates komisjoni 1996 (8) ja 2000 (9) aasta teatistes ning komisjoni aruandes Euroopa Ülemkogu Laekeni kohtumisel (10).

(43)

Mis puutub eriti majandusliku ja mittemajandusliku iseloomuga teenuste eristamisse, siis komisjon on hiljuti rõhutanud (vt eeskätt roheline raamat üldhuviteenuste kohta (11), punkt 44, millele on teiste hulgas viidatud valges raamatus üldhuviteenuste kohta (12)), et mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises teataval turul, on majandustegevus. Järelikult võivad majandusteenused ja mittemajanduslikud teenused esineda ühes ja samas sektoris samaaegselt ning mõnikord võib neid osutada isegi üks ja seesama organisatsioon. üksnes Majandusteenuste suhtes on kohaldatavad siseturu-, konkurentsi- ja riigiabieeskirjad.

(44)

Mittemajandusliku tegevuse puhul, vastupidi, ei ole siseturu- ja konkurentsieeskirjad kohaldatavad ja järelikult ei mõjuta need eeskirjad üldhuviteenuseid niivõrd, kuivõrd need teenused kujutavad endast tegelikult mittemajanduslikku tegevust. Seoses siseriiklike hariduskavadega on Euroopa Kohus teinud otsuse, et liikmesriigid ei peaks selliste kavade kehtestamisel ja toetamisel üritama tegelda kasuliku tegevusega, vaid peavad täitma oma kohustusi rahva ees sotsiaal-, kultuuri- ja haridussfääris (13).

(45)

Kohtuotsuses Humbel'i kohtuasjas on kindlaks määratud eriti, et tehnilises koolitusasutuses siseriikliku hariduskava alusel läbiviidavat kursusõpet ei saa käsitleda teenusena EÜ asutamislepingu artikli 50 tähenduses. Tegelikult on kõnesoleva artikli esimeses lõikes sätestatud, et asutamislepingu tähenduses käsitletakse teenustena ainult “tavaliselt tasu eest tehtavat tegevust”.

(46)

Kohtuotsuses Wirth'i kohtuasjas (14) kinnitatakse Humbel'i kohtuasja puhul tehtud kohtu järeldust, mille kohaselt tasu oluline tunnus seisneb selles, et tasu kujutab endast hüvitist asjakohase teenuse eest ning teenuse osutaja ja teenuse saaja lepivad tavaliselt tasu suhtes kokku. Samas kohtuotsuses leidis kohus, et siseriikliku hariduskava alusel läbiviidava kursuseõppe korral see tunnus puudus.

(47)

Üldiselt, Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt jäetakse ühenduse konkurentsi- ja siseturueeskirjade kohaldamisalast tavaliselt välja paljud toimingud, mida teevad suurel määral sotsiaalseid ülesandeid täitvad organisatsioonid, kelle eesmärk ei ole tulu saamine ning ei ole mõeldud tootmis- või majandustegevuseks. (15).

(48)

Käesoleval juhtumil tulenes Itaalia poolt esitatud teabest, et asjaomaste koolitusasutuste tegevus oli kahetine. Ühest küljest tagasid need koolitusasutused neile usaldatud institutsionaalse kutseõppe, millel oli sotsiaalne eesmärk, mis oli mõeldud üksikisikutele ja viidi ellu riikliku hariduskava raames ning mille kulud kaeti riigi või selle maakondade poolt üksnes teatavate abikõlblike kulutuste hüvitamise teel. Teisest küljest oli nendel koolitusasutustel õigus tegelda turundusliku koolitustegevusega, mis oli mõeldud ettevõtetele, ettevõtete töötajatele ja üksikisikutele, kes maksid turuhinda, kusjuures real juhtudel koolitusasutused ka kasutasid seda õigust. Itaalia pani nende kahe tegevusvaldkonnaga seotud eraldi aruandluse kohustuse toetusesaajatele.

(49)	Seega võiks esimest liiki õppetegevust käsitleda majandustegevusega mitteseotuna. Sellest tuleneks, et uuritava tegevuse suhtes ei ole kohaldatavad konkurentsi- ja siseturueeskirjad ning see tegevus ei kuulu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse.

(50)

Komisjon märgib siiski, et viimati osutatud pretsedendiõigus näitab ka seda, et majandustegevuse mõiste areneb ja on osaliselt seotud iga liikmesriigi poliitiliste valikutega. Liikmesriik võib otsustada delegeerida ettevõttele teatavaid ülesandeid, mida tavaliselt käsitletakse kuuluvatena liikmesriigi valitsusasutuste võimkonda. Liikmesriik võib ka luua tingimusi, mis on vajalikud teatava toote või teenuse turu olemasoluks, mida ilma nende tingimusteta ei eksisteeriks. Sellise riikliku sekkumise tulemusena muutub asjakohane tegevus majandustegevuseks ja selle suhtes on kohaldatavad konkurentsieeskirjad.

(51)

Kohtuotsuses Ambulanz Glockner'i kohtuasjas (16) märkis Euroopa Kohus, et patsientide vedu on tegevus, mida hädaabiveo turul ja patsiendiveo turul pakutakse tasu eest mitme operaatori poolt. Kõnesoleval juhtumil osutasid neid teenuseid mittetulunduslikud asutused. Kohus tuletas siiski meelde, et see eripära ei välista asutuste liigitamist ettevõteteks EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses juhtudel, kui nad tegelevad majandustegevusega.

(52)

Kohtuotsuses Henning Veedfald'i kohtuasjas (17) otsustas Euroopa Kohus, et haiglas osutatava meditsiiniteenuse puhul kasutatava aine valmistamine haiglas kujutab endast majandustegevust. Tõsiasi, et teenuse eest ei tasunud patsient otse, vaid seda finantseeriti riiklikest vahenditest, ei mõjuta selle tegevuse liigitamist majandustegevuseks.

(53)

Seda käsitlusviisi kinnitati kahes teises kohtuotsuses (18) juhtumil, mille puhul teatavad liikmesriigid väitsid, et meditsiiniteenused ei kujutanud endast majandustegevust, kuna haiglaravil olnud patsient ei pidanud tingimata osutatud teenuse eest maksma. Euroopa Kohus otsustas, et meditsiinitegevus on majandustegevus ka juhul, kui teenuse eest ei pea otse maksma patsient, vaid selle eest makstavad ametiasutused või haigekassa.

(54)

Pealegi ei välista solidaarsuselemendi olemasolu tingimata võimalust tegelda asjakohase tegevusega tulunduslikus mahus. Mõned operaatorid võivad nõustuda neid solidaarsuse aspekte arvestama, silmas pidades muid soodustusi, mida nad võivad saada kõnesolevasse sektorisse sekkumisel. Mittetulundusüksused võivad tegutseda koos tulundusettevõtetega ja järelikult kujutada endast ettevõtteid EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses.

(55)	Sellepärast ei saa komisjon välistada, et teatavad koolitusasutuste tegevused tuleks kvalifitseerida majandustegevuseks isegi juhul, kui tegemist oli kutseõpetusega riikliku hariduskava raames.

(56)

Juhul kui need tegevused selliselt kvalifitseeritakse, tuleks kohaldada asutamislepingu artikli 86 lõiget 2 (käsitleb ettevõtteid, kellel on üldmajandushuviteenuste osutamise ülesanne). Osutatud lõikes sätestatakse, et asjaomaste ettevõtete kohta kehtivad asutamislepingus ettenähtud eeskirjad, eriti konkurentsieeskirjad niivõrd, kuivõrd nende eeskirjade kohaldamine juriidiliselt ega faktiliselt ei takista nendele ettevõtetele määratud eriülesannete täitmist. Lisaks sätestatakse selles lõikes, et kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(57)

Vastavalt eespool esitatule, on võimalik teha artikli 86 lõige 2 kohane erand, kuna kõnesolevatele koolitusasutustele oli siduvate aktidega, s.o Itaalia maakondade ja koolitusasutuste vaheliste lepingutega, määratud avaliku teenuse osutamise eriülesanne asjakohaste riiklike ja regionaalsete eeskirjade raames ning puudus ülemäärase hüvitamise oht, st vastavalt kehtestatud eraldi aruandlusele, ei saanud abi ületada asjakohaste kulutuste summat.

(58)	Komisjon on siiski jõudnud vastupidisele järeldusele, mille kohaselt majandustegevuse olemasolu on seoses eespool punktis 48 märgitud teist liiki tegevusega küllaldaselt tõendatud, kusjuures tõendid põhinevad Itaalia ametiasutuste endi poolt esitatud andmetel.

VI.1.2. Konkurentsi kahjustamine ja mõju kauplemisele

(59)	Selleks, et abi kuuluks artikli 87 kohaldamisalasse, peab abi kahjustama või ohustama konkurentsi niivõrd, kuivõrd mõjutatakse liikmesriikide vahelist kaubandust. Riigiabi puhul on need kaks tingimust sageli seotud.

(60)

Eriti ühendusesisese kaubandusega seoses tuletas esimese astme kohus meelde (19), et kui finantsabi tugevdab teatava ettevõtte seisundit võrreldes teiste ühendusesiseses kaubanduses osalevate ettevõtetega, tuleb viimati mainitud ettevõtteid pidada sellest abist mõjutatuks. See kehtib, kui abi saanud ettevõte osaleb aktiivselt liikmesriikidevahelises kaubanduses või osaleb lepingutes, mis on sõlmitud pärast mitmes liikmesriigis läbiviidud pakkumismenetlust.

(61)

Pealegi võib abi laad olla ka selline, et see mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust ja kahjustab konkurentsi isegi juhul, kui abi saanud ettevõte, kes konkureerib teise liikmesriigi ettevõttega, piiriüleses tegevuses ei osale. Kui teatav liikmesriik annab ettevõttele abi, võivad siseriiklikud tarned püsida samal tasemel või suureneda, mille tulemusena vähenevad teises liikmesriigis asuva ettevõtte võimalused pakkuda oma teenuseid esimesena mainitud liikmesriigi turul.

(62)

Järelikult ei ole kaubanduse mõjutamise tõendamiseks vaja tõendada toetusesaaja otsest osalemist eksporditegevuses (20) ega samas turuosas tegelikult toimunud liikmesriikide vahelist vahetust. Lisaks järeldub, et ei suhteliselt väike abisumma ega abi saanud ettevõtte suhteline väiksus võimalda teha a priori järeldust, et kaubandust ei ole mõjutatud.

(63)

Sellega seoses märgib komisjon, et uuritaval juhtumil tegutsevad mõned toetusesaajad vähemalt regionaalsel või regiooniülesel (mõnikord ka üleriigilisel) tasemel ning nende majanduskäive on oluline; seda peetakse asjaoluks, mis võimaldab neil ületada takistusi koolitusteenuste pakkumise laiendamisel kogu ühenduse turule. Lisaks märgib komisjon, et mõned toetusesaajad juba tegutsevad riigiülesel tasemel.

(64)

Näiteks üks teatav toetusesaaja tegutseb reas liikmesriikides nagu Belgia (4 aadressil), Prantsusmaa (7 aadressil), Saksamaa (4 aadressil) ja Ühendkuningriik (1 aadressil), ühes ühendusse mittekuuluvas riigis (Šveitsis) ning ühes Euroopa-välises riigis (Argentiinas). Ta on ka rahvusvahelise võrgustiku “Exemplo” partner, millesse kuulub 14 Euroopa koolitusagentuuri, mis on mõeldud teatavateks eesmärkideks nagu teadmiste vahetamine, võrdlusuuringud, koostöö Euroopa projektide raamistikus, e-kaubanduseks mõeldud eraldi turuosa arendamine ja võrguõpe.

(65)

Silmas pidades eespool esitatut ja seda, et kaalul on mõju kauplemisele, teeb komisjon järelduse, et seoses kõnesolevate meetmetega tuleb kinnitada riigiabiks kvalifitseeritava abi olemasolu asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kuna ühendusesisene kaubandus on mõjutamise suhtes eriti tundlik.

VI.2. Abi õiguspärasuse hindamine

(66)	Komisjon märgib, et käesoleval juhtumil ei ole järgitud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohast teatamiskohustust.

(67)	Kuna komisjonile ei ole eelnevalt teatatud toetuskava vastavusest riigiabieeskirjadele, on see toetuskava ellu viidud vastuolus asutamislepingu artikli 88 lõikega 3. Järelikult on see toetuskava ebaseaduslik.

VI.3. Eüü asutamislepingu Artiklile 84 vastavuse hindamine

(68)

Kuigi põhimõtteliselt võiks alaprogrammi “Toetused varasemate maksekohustuste tasumiseks” kvalifitseerida vähese tähtsusega abiks (21), sest kõnesolevas toetuskavas ei arvestatud sektoreid, mida vähese tähtsusega abi käsitlev määrus ei hõlma, abi ekspordiga seotud tegevusteks ega kohalikke kaupu kasutavat kontingenti, tuleb siiski rõhutada, et abi summa ületas sageli 100 000 euro suurust ülemmäära.

(69)	Sellepärast on komisjon seisukohal, et kõnesolevat meedet ei tuleks pidada vastavaks vähese tähtsusega abi käsitlevale määrusele. Pealegi ei ole Itaalia ametiasutused kunagi kvalifitseerinud seda toetuskava vähese tähtsusega abiks.

(70)

Kuna kõnesolevas alaprogrammis ei arvestata koolitustoetust käsitleva määruse (22) artikli 4 punkti 7 alapunktides a–f sätestatud abikõlblikke kulutusi, ei saa selle alaprogrammi puhul teha erandit kõnesoleva määruse alusel. Pealegi ei ole Itaalia ametiasutused kvalifitseerinud seda toetuskava koolitusabiks.

(71)

Juhul kui abi hinnatakse komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 (23) kohaselt, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, märgib komisjon, et kõnesolevas alaprogrammis ei ole ette nähtud abi materiaalsesse või mittemateriaalsesse varasse investeerimiseks. Vastupidiselt sellele on kõnesoleva alaprogrammi eesmärk jooksvate kulude vähendamine selle abil, et abi antakse seoses varasemate maksekohustustega, mis tuleks kvalifitseerida tegevusabiks ja mida komisjon tavaliselt ei soodusta.

(72)	Tegevusabi, mis ei ole seotud avalike teenuste ülesannetest tingitud erikulutustega, on tundlik selles mõttes, et selle andmine võib vähendada tavaliselt ettevõtte enda poolt kantavaid üldisi kulutusi.

(73)

Tegelikult võib anda tegevusabi erandina ainult nende piirkondade puhul, mis on kõlblikud erandi tegemiseks artikli 87 lõike 2 punktist a, tingimusel et on järgitud regionaalabi juhiste (24) punktis 4.15 sätestatud nõudeid. Tuleb rõhutada, et kõnesoleval juhul on kohaldatav asjakohane siseriiklik reegel muutmata kujul kogu liikmesriigi territooriumil ilma piirkondlike erinevuste ületamiseks mõeldud vahetegemisteta.

(74)	Komisjon on seisukohal, et kõnesolev kava ei vasta ühelegi eespool mainitud nõudele. Pealegi ei osutanud Itaalia ametiasutused seoses selle kava võimaliku kokkusobivusega väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitlevale määrusele ega regionaalabi juhistele.

(75)

Pealegi ei aita kõnesolev abi nähtavasti kaasa ka mõnele muule ühenduse horisontaaleesmärgile asutamisalepingu artikli 87 lõike 3 punktile c vastavas valdkonnas nagu teadus- ja arendustegevus, tööhõive, keskkond, pääste või ümberkorraldamine asjakohaste juhiste, raamdokumentide ja määruste tähenduses.

(76)	On selge, et käesoleva toimiku puhul ei ole kohaldatavad asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktides a–c (25) sätestatud erandid. Sama võib järeldada artikli 87 lõike 3 punktides b ja d (26) ettenähtud erandite suhtes.

(77)	Nende alaprogrammide korral on rakendatavad samad põhjendused, mida rakendati seoses alaprogrammiga “Toetused varasemate maksekohustuste tasumiseks”.

(78)	Tegelikult on komisjon seisukohal, et enamikul juhtudel tuleb kõnesolev abi kvalifitseerida tegevusabiks, kuna nende puhul ei saa teha erandeid.

(79)

Niivõrd, kuivõrd personali vabatahtliku töölt lahkumise ergutamine võimaldab abi saavatel koolitusagentuuridel kunstlikult vähendada oma personalikulusid võrreldes konkurentidega, annab see nähtavasti lubamatuid konkurentsieeliseid, ning sellepärast ei kvalifitseerita eelkõige seda abi komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määruse nr 2204/2002 (milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes) (27) või mõne muu asjakohase eeskirja alusel erandikõlblikuks.

(80)	Samuti ei ole erandikõlblikud infoseadmete täiustamiseks tehtud kulutused, kuna need ei kujuta endast alginvesteeringuid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitleva määruse tähenduses (28) ega regionaalarengu abinõusid piirkondliku riigiabi andmise juhendi (29) tähenduses.

(81)	Eespool punktides 68–76 esitatud põhjustel ei saa ehitiste ja seadmete kohandamiseks kohustuslike ohutusnormidega antava abi puhul teha erandeid ühegi käesoleval ajal jõus oleva riigiabi reegli alusel.

(82)	Sellest erinevalt võib ruumide ja seadmete kohandamiseks mõeldud abi selle osa puhul, mis on suunatud puudega tööliste palkamisega seotud lisakulude katmisele, teha erandeid tööhõivealast riigiabi käsitleva määruse (30), eriti selle artikli 6, lõike 2 punktide a ja c alusel.

(83)	Samuti võib teha erandeid alaprogrammi “Koolitajate koolitus” puhul, silmas pidades koolitusabi käsitlevat määrust (31).

VII. JÄRELDUSED

(84)

Niivõrd, kuivõrd üksikisikute kutseõpetust, mis kujutab endast riikliku hariduskava osa, ei käsitleta majandustegevusena, nagu on kindlaks määratud eespool punktides 44–49 ja kooskõlas eraldi aruandlusega, ei kuulu selle tegevusega seotud kuludele vastavalt antud abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 sätte mõjualasse ning ei ole seega kvalifitseeritav riigiabina.

(85)	Teisest küljest, kui seoses eespool punktides 50–55 rõhutatud majandustegevuse mõiste arenguga peetakse teatavat riikliku hariduskava raames tehtavat toimingut majandustegevuseks, võib selle toimingu puhul teha erandi asutamislepingu artikli 86 lõike 2 alusel.

(86)	Sellest erinevalt vastab turundustegevusega seotud kulude katmiseks mõeldud abi kõikidele riigiabiks kvalifitseerimise tingimustele ning kuulub seega asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõjualasse.

(87)	Komisjon taunib asjaolu, et koolitusasutuste ümberkorraldamiseks mõeldud toetuskava rakendati sellisel määral, et see kujutab endast riigiabi artikli 87 lõike 1 tähenduses, mille tõttu see toetuskava on õigusvastane.

(88)

Seoses alaprogrammidega “Ehitiste ja seadmete kohandamine kohustuslike ohutusnormidega ja selleks, et hõlbustada puuetega inimeste ligipääsu” (alaprogrammi osa, mis on suunatud puudega tööliste palkamisega seotud lisakulude katmisele) ja “Koolitajate koolitus”, võib teha erandeid vastavalt komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrusele nr 2204/2002 (32) (milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes) ja komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 68/2001 (33) (milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes).

(89)

Abi, mis on antud seoses alaprogrammidega “Toetused varasemate maksekohustuste tasumiseks”, “Personali vabatahtliku töölt lahkumise stimuleerimine”, “Infoseadmete täiustamine”, “Ehitiste ja seadmete kohandamine kohustuslike ohutusnormidega ja selleks, et hõlbustada puuetega inimeste ligipääsu” (alaprogrammi osa, mis on suunatud kohandamisele kohustuslike ohutusnormidega) ei sobi kokku ühisturuga.

(90)

Komisjon märgib, et kõikide kõnesolevate meetmete suhtes võib põhimõtteliselt kohaldada vähese tähtsusega abi käsitlevat määrust 69/2001 (34), kuna need meetmed ei hõlma selle määruse reguleerimisalasse mittekuuluvaid sektoreid, ekspordiga seotud toimingute puhul antavat abi ega omamaiste kaupade kasutamisega seotud kontingenti. Järelikult, juhul kui kõik määruse 69/2001 tingimused on täidetud, kusjuures igal asjakohasel kolmeaastasel perioodil on üksikute toetuse saajate puhul eriti järgitud 100 000 euro suurust piirmäära, võib kõnesolevate meetmete kohase abi kvalifitseerida vähese tähtsusega abiks, mille suhtes ei kohaldata asutamislepingu artikli 87 lõike 1 sätteid.

(91)

Käesolev toetuskava käsitlev otsus tuleb rakendada viivitamata. Komisjoni pikaajalise tava kohaselt ja kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 87 nõuab komisjon toetusesaajalt sisse abi, mis on EÜ asutamislepingu artikli 88 alusel antud ebaseaduslikult ja ei sobi kokku ühisturuga. Seda tava on kinnitatud nõukogu määruse (EÜ) nr 659/99 (35) artiklis 14.

(92)

Komisjon märgib, et toetuskava käsitlev otsus ei piira võimalust, et teatavad individuaalsed meetmed võivad endast mitte kujutada abi (kuna üksikule toetusesaajale antud abi puhul on kohaldatav vähese tähtsuse reegel) või neid meetmeid võib nende heade külgede tõttu käsitleda täielikult või osaliselt ühisturuga kokkusobivatena (nt grupierandi määruse alusel).

(93)	Silmas pidades nõukogu määruse (EÜ) nr 659/99 artikli 14 lõiget 2, kuuluvad tagastamisotsuse kohaselt tagastatava abi summadesse intressid, mille määra kinnitab komisjon. Intressi makstakse ajavahemiku eest, millal ebaseaduslik abi oli toetusesaaja käsutuses, kuni selle tagastamise kuupäevani.

(94)	Intressid arvutatakse komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (36) (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) V peatüki sätete kohaselt.

(95)

Selleks kohustab Itaalia kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatamisest võimalikke kõnesoleva toetuskavaga seotud toetusesaajaid tagastama abi koos intressidega järgnevalt kindlaksmääratud korras. Kogu tagastamine tuleb lõpule viia käesolevast otsusest teatamise kuupäevale järgneva esimese majandusaasta lõpuks.

(96)

Itaalia esitab käesoleva otsuse I lisa küsimustikus nõutud teabe, koostades asjaomaste toetusesaajate nimekirja ning märkides selgelt ebaseadusliku riigiabi viivitamatuks ja tõhusaks tagastamiseks kavandatud ja võetud meetmed. Komisjon palub Itaalial esitada kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest teatamisest kõik dokumendid (ringkirjad, sissenõudekorraldused jne), mis tõendavad, et ebaseadusliku abi saajate suhtes on algatatud abi sissenõudmise menetlused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Üksikisikute kutseõpetusega (mis on riikliku hariduskava osa) seotud kulude katteks Itaalia poolt seaduse 388/2000 alusel antud ning määrusega 173/2001 rakendatud toetus, mille puhul on tegemist eraldi raamatupidamisega, ei kuulu asutamislepingu artikli 87 lõike 1 sätte mõjualasse ning ei ole seega kvalifitseeritav riigiabina niivõrd, kuivõrd asjakohast tegevust ei käsitleta majandustegevusena.

2. Eespool lõikes 1 osutatud toetuse suhtes, mis on antud seoses riikliku hariduskava raames läbiviidud majandustegevustega, võib teha erandeid asutamislepingu artikli 86 lõike 2 alusel.

Artikkel 2

1. Siseriikliku seaduse 388/2000 artikli 118 paragrahvi 9, ministri 30. mai 2001. aasta korralduse (Decreto Ministeriale) nr 173 ja Itaalia maakondmaakondade poolt kehtestatud asjakohaste rakenduseeskirjade alusel Itaalia poolt rakendatud toetuskava, millest ta eelnevalt ei teatanud komisjonile EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt, on õigusvastane selles osas, mis kuulub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse.

2. Eespool lõikes 1 osutatud toetuskava sobib ühisturuga kokku alaprogrammide “Ehitiste ja seadmete kohandamine selleks, et hõlbustada puuetega inimeste ligipääsu” ning “Koolitajate koolitus” osas.

3. Eespool lõikes 1 osutatud toetuskava ei sobi ühisturuga kokku alaprogrammide “Toetused varasemate maksekohustuste tasumiseks”, “Personali vabatahtliku töölt lahkumise stimuleerimine”, “Infosüsteemide täiustamine”, ning “Ehitiste ja seadmete kohandamine kohustuslike ohutusnormidega” osas.

Artikkel 3

1. Itaalia võtab kõik vajalikud meetmed toetusesaajatele õigusvastaselt kättesaadavaks tehtud artikli 2 lõikes 3 eraldatud toetuse sissenõudmiseks toetusesaajatelt.

2. Sissenõudmine viiakse täide viivitamata ja siseriiklike õigusaktidega kehtestatud korras tingimusel, et need võimaldavad käesoleva otsuse kohest ja tõhusat kohaldamist.

3. Tagastamine viiakse lõpule käesolevast otsusest teatamise kuupäevale järgneva esimese majandusaasta lõpuks.

4. Tagastatavatesse summadesse kuuluvad intressid ajavahemiku eest alates nende summade toetusesaaja käsutusse andmise kuupäevast kuni nende tagastamise kuupäevani.

5. Intressid arvutatakse komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) V peatüki sätete kohaselt.

6. Kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest teatamisest kohustab Itaalia kõiki artikli 2 lõikes 3 mainitud toetuse saajaid tagastama ebaseadusliku toetuse koos intressidega.

Artikkel 4

Itaalia Vabariik teatab komisjonile kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest teatamisest selle otsuse järgimiseks kavandatud ja võetud meetmetest. Itaalia esitab selle teabe käesoleva otsuse I lisa küsimustiku kohaselt.

Itaalia esitab sama ajavahemiku jooksul kõik dokumendid, mis tõendavad, et ebaseadusliku toetuse saajate suhtes on algatatud toetuse sissenõudmise menetlused.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 2. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 110, 8.5.2003, lk 8.

(2) Vt märkus 1.

(3) Avaldatud EÜTs L 10, 13. 1.2001, lk 30.

(4) Avaldatud EÜTs L10, 13.1.2001, lk 20 ja muudetud komisjoni 25.veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 363/2004, avaldatud ELTs L 63, 28.2.2004, lk 20.

(5) 27. septembri 1988. aasta kohtuotsus kohtuasjas C263/86, EKL. 1988, lk 5365, punktid 9-10; 15-18.

(6) 7. detsembri 1993. aasta kohtuotsus kohtuasjas C109/92, EKL 1993, lk I-6447.

(7) Vt kohtuotsuseid liidetud kohtuasjades C-180/98 – C-184/98, Pavlov ja teised [2000] EKL I-6451, paragrahvid 74 ja 75.

(8) EÜT C281, 26. 9.1996, lk 3.

(9) EÜT C17, 19.1.2001, lk 4.

(10) KOM(2001) 598 lõplik.

(11) KOM(2003) 270 of 21.5.2003.

(12) KOM(2004) 374 lõplik.

(13) Vt joonealust märkust 5.

(14) Vt joonealust märkust 6.

(15) Vt joonealust märkust 6.

(16) 25. oktoobri 2001. aasta kohtuotsus kohtuasjas C475/99, punkt 19, EKL 2001, I-09089.

(17) 10. mai 2001. aasta kohtuotsus kohtuasjas C203/99, EKL 2001, I-3569.

(18) 12. juuli 2001. aasta kohtuotsus kohtuasjades B.S.M. Smits/Stichting Ziekenfonds, C-157/99 [2001] EKL I-5473) ja Abdon Vanbraekel, C-368/98 [2001]EKL I-5363.

(19) 29. septembri 2000. aasta kohtuotsus kohtuasjas T-55/99,“Confederacion Espanola de Transporte de Mercancias”, [2000] EKL II-03207.

(20) Vt muu hulgas 13. juuli 1988. aasta kohtuotsust kohtuasjas 102/87 French Rep v. CCE, EKL 1988, lk 04067 ja 24. juuli 2003. aasta kohtuotsust kohtuasjas C280/00 Altmark, EKL 2003, lk 07747, punktid 77 ja 78.

(21) Vt joonealust märkust 3.

(22) Vt joonealust märkust 4.

(23) Avaldatud EÜTs L 10, 13. 1.2001, lk.33.

(24) Piirkondliku riigiabi juhised, avaldatud EÜTs C 74, 10.3.1998, lk 9.

(25) Artikli 87 lõikes 2 on sätestatud, et riigiabi sobib ühisturuga kokku järgmistel juhtudel: a) üksiktarbijatele antav sotsiaalabi, kui seda abi antakse ilma asjakohaseid tooteid nende päritolu järgi diskrimineerimimata; b) loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste poolt tekitatud kahju korvamiseks antav abi; c) Saksamaa Liitvabariigi teatavate piirkondade majandusele antav abi …

(26) Artikli 87 lõikes 3 tunnistatakse riigiabi ühisturuga kokkusobivaks ka järgmistel juhtudel: b) abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks; c) abi tõsise häire kõrvaldamiseks mõne liikmesriigi majanduses ning d) abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui see abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi ühenduses määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(27) Avaldatud EÜTs L 337, 13.12.2002, lk 3.

(28) Vt joonealust märkust 23.

(29) Vt joonealust märkust 24.

(30) Vt joonealust märkust 27.

(31) Vt joonealust märkust 4.

(32) vt joonealust märkust 27

(33) vt joonealust märkust 4

(34) vt joonealust märkust 3

(35) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(36) EÜT L 140, 30.4.2004, lk 1.

LISA

Teave komisjoni otsuse C(2005)429 rakendamise kohta

1. Toetusesaajate üldarv ja tagastatava abi üldsumma

1.1

Selgitada üksikasjalikult, kuidas arvutatakse üksikutelt abisaajatelt sissenõutav abisumma.

—

Põhisumma

—

Intress

1.2	Seoses kõnesoleva kavaga antud tagastatava ebaseadusliku abi üldsumma (abi brutoekvivalendid; … hinnad):

1.3	Abisaajate üldarv, kellelt nõutakse sisse seoses kõnesoleva kavaga antud ebaseaduslik abi.

2. Abi sissenõudmiseks kavandatud ja võetud meetmed

2.1	Kirjeldada üksikasjalikult abi viivitamatuks ning tõhusaks sissenõudmiseks kavandatud ja võetud meetmeid. Kui see on oluline, märkida kavandatud/võetud meetmete õiguslik alus.

2.2	Milliseks kuupäevaks viiakse lõpule abi tagastamine?

3. Teave üksikute toetusesaajate kohta

Esitada lehe tagaküljel olevas tabelis üksikasjad iga abisaaja kohta, kellelt nõutakse sisse seoses kõnesoleva kavaga antud ebaseaduslik abi.

Abisaaja identifitseerimisandmed	Antud ebaseadusliku abi summa (1) Vääring: …	Sissenõutud summad (2) Vääring: …

(1) Abisaaja käsutusse antud abisumma (toetuse brutoekvivalendid; … hinnad)

(2)

(°)	Sissenõutud üldsummad (sh intressid)

18.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 81/36

KOMISJONI OTSUS,

7. detsember 2005,

Äriühingu Shetland Leasing and Property Developments Ltd. investeeringud Shetlandi saartel (Ühendkuningriik)

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 4649 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/226/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (1) eriti selle artiklit 14,

olles kutsunud huvitatud kolmandaid isikuid kooskõlas artikli 88 lõike 2 esimese lõiguga esitama oma tähelepanekuid,

ning arvestades järgmist:

I MENETLUS

(1)

2004. aasta jaanuaris teatas Ühendkuningriigi kodanik komisjonile Ühendkuningriigi Shetlandi saarte ametiasutuste osalusel tehtud investeeringutest, mis võisid endast kujutada riigiabi. Komisjon palus Ühendkuningriigil esitada nende investeeringute kohta teavet 17. veebruari 2004. aasta ja 1. septembri 2004. aasta kirjades, millele Ühendkuningriik vastas 30. aprilli 2004. aasta ja 13. detsembri 2004. aasta kirjadega.

(2)	Komisjon teavitas Ühendkuningriiki 20. aprilli 2005. aasta kirjaga otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel ametlik uurimismenetlus. Ühendkuningriik esitas oma märkused juhtumi kohta 19. mai 2005. aasta kirjaga.

(3)	Komisjon otsus algatada ametlik uurimismenetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas10. juunil 2005 (2). Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid juhtumi kohta oma tähelepanekuid esitama. Mingeid märkusi ei esitatud.

II KIRJELDUS

(4)	Shetlandi Saarte Nõukogu (Shetland Islands Council – SIC), Shetlandi valitsusasutus, moodustas kaks fondi: Shetland Development Trusti (Development Trust) ja Shetland Islands Council Charitable Trusti (Charitable Trust).

(5)	Development Trust loodi Shetlandi majandusarenguga seotud projektide peamise rahastamisvahendina ning rahastamine toimub laenude andmise teel. Usaldusisikuteks on SIC-i nõunikud ja kaks sõltumatut usaldusisikut.

(6)	Charitable Trust on SIC-i sihtfond, mis annab laenu heategevuslikel eesmärkidel. Charitable Trusti usaldusisikuteks on SIC-i nõunikud ja kaks sõltumatut usaldusisikut.

(7)

Nii Charitable Trusti kui ka Development Trusti vahendid saadakse SIC-i loodud reservfondist. Seda reservfondi rahastatakse 12. juulil 1974. aastal SIC-i ja Sullum Voe’ sadamarajatisi kasutavate naftaettevõtete vahel sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud lepingus on sätestatud, et need ettevõtted maksavad tasu “seoses toornafta impordiga ja hüvitisena seeläbi põhjustatud häirimise eest”.

(8)

Kaubandus- ja arendustegevuseks on SIC moodustanud kasumit taotleva piiratud vastutusega äriühingu Shetland Leasing and Property Ltd. (SLAP), mis kuulub täielikult Charitable Trustile. SLAP-i ülesandeks on osaleda kohalike ettevõtete aktsiakapitalis, anda kohalikule tööstusele turukursiga laenu ja ehitada tööstushooneid, et neid turuhinnaga üürile anda.

(9)	Täielikult Charitable Trustile kuuluva piiratud vastutusega äriühinguna rahastatakse SLAP-i tegevust Charitable Trustist ja äriühingu enda kasumist. Teatavate projektide jaoks annab vahendeid ka Development Trust.

(10)

1999. aastal otsustas SLAP-i juhatus investeerida Shetland Seafish Ltd. nimelisse äriühingusse. Nimetatud äriühing moodustati 7. oktoobril 1999 Williamson Ltd. ja Ronas Ltd. ühendamise tulemusel. Mõlemad äriühingud olid tol hetkel kahjumis ja neid peeti maksejõuetuks. Eeldati, et Shetland Seafish Ltd. loomise ja mõlema kahjumis oleva äriühingu ühinemise tulemusel tulu kasvab ning et uus äriühing hakkab lühikese aja jooksul kasumit tootma. 2002. aasta lõpuks kavandati Shetland Seafish Ltd. kasumiks üle 460 000 Suurbritannia naelsterlingi.

(11)

SLAP investeeris äriühingusse Shetland Seafish Ltd., omandades 156 250 lihtaktsiat (62,5 %) hinnaga 1 naelsterling aktsia eest ja 1 000 000 eelisaktsiat (100 %) hinnaga 1 naelsterling aktsia eest. Teised lihtaktsiaid omavad aktsionärid olid Shetland Seafish Producers Organisation Ltd. (43 750 aktsiat), hr L. A. Williamson (18 750 aktsiat), hr R. A. Carter (18 750 aktsiat) ja Shetland Fisheries Centre Ltd. (12 500 aktsiat).

(12)

2000. aasta juunis otsustas SLAP-i juhatus äriühingusse Shetland Seafish Ltd. veel kord investeerida, kui äriühing otsustas võtta üle Shetlandil asuva kahjumis oleva kalatöötlemisettevõtte Whalsay Ltd. tegevuse. Selle ülevõtmise rahastamiseks omandas SLAP veel 2 000 000 äriühingu Shetland Seafish Ltd. eelisaktsiat, mis märgiti kahes osas: novembris 2000 omandas SLAP 1 200 000 eelisaktsiat ja 16. veebruaril veel 800 000 eelisaktsiat.

(13)	Alates 16. veebruarist 2001 koosnes Shetland Seafish Ltd. emiteeritud aktsiakapital seega 250 000 lihtaktsiast ja 3 000 000 eelisaktsiast, mis kuulusid samades proportsioonides samadele aktsionäridele kui aktsiate esialgsel emiteerimisel 1999. aastal.

(14)

Shetland Seafish Ltd. juhatuse poolt 17. detsembril 1999. aastal vastuvõetud eriotsuse kohaselt annavad Shetland Seafish Ltd. eelisaktsiad “õiguse fikseeritud 10 %-lisele mittekumulatiivsele eelisdividendile (pärast kaasneva maksuvähenduse mahaarvamist) aastas antud hetkeks sissemakstud kapitalilt või aktsia eest alates aktsia märkimise kuupäevast sissemakstud summalt, mida makstakse (sel määral, mil on kasumit jaotamiseks) kord aastas iga aasta 31. jaanuaril nende 12 kuu eest, mis nimetatud kuupäeval lõpevad; ja äriühing võib neid oma äranägemisel igal ajal pärast ühe aasta möödumist eelisaktsiate üleandmise kuupäevast tagasi osta nimiväärtuses (st 1 naelsterling ühe eelisaktsia eest), millele lisanduvad võimalikud väljamaksmata eelisdividendid.”

(15)	Esitatud andmete põhjal on selge, et Shetland Seafish Ltd. on alates 1999. aastast kahjumis olnud.

(16)

Oma 30. aprilli 2004. aasta ja 13. detsembri 2004. aasta kirjades väitis Ühendkuningriik, et investeeringuid tuleks käsitleda erainvesteeringutena, kuna SLAP on eraasutus ning investeeringute tegemise ajal oli nii SIC-il kui ka SLAP-il õiguspärane ootus, et seotud rahalisi vahendeid tuleks käsitleda eravahenditena.

(17)

Teiseks väitis Ühendkuningriik, et kui seotud rahalisi vahendeid käsitletakse riiklike vahenditena, kujutavad SLAP-i investeeringud endast selliseid investeeringuid, mida oleks võinud teha ka tavaline eraettevõtja. Selle väite toetamiseks on Ühendkuningriik esitanud kaks kõnealuseid investeeringuid käsitlevat aruannet: Shetland Seafishi ühinemisaruande ja Whalsay aruande.

(18)	27. septembri 1999. aasta Seafishi ühinemisaruanne on hr M. Goodladi ja hr S. Gillani poolt SLAP-i direktoritele esitatud aruanne “Äriühingute L. A. Williamson & Sons (Shetland) Limited ja Ronas Fisheries Limited kavandatav restruktureerimine ja ühinemine”.

(19)	Aruandes esitatud arvude ja prognooside kohaselt peaks äriühingute L. A. Williamson & Sons (Shetland) Limited ja Ronas Fisheries Limited ühinemine, mille tulemusel moodustatakse Shetland Seafish Ltd., hakkama kolme aasta jooksul kasumit tootma.

(20)

Whalsay aruande on koostanud äriühingu Whalsay Fish Processors Ltd. tollane tegevdirektor hr John Inkster ja see avaldati juunis 2000. Selles aruandes analüüsitakse asjaomaste äriühingute olukorda, turul toimuvaid arenguid ja võimalikke eeliseid Shetland Seafish Ltd. jaoks seoses Whalsay Ltd. omandamisega.

(21)

Komisjon leidis, et Ühendkuningriigi ametiasutuste esitatud aruannetes sisalduvate arvude ja andmete põhjal ei ole võimalik kindlaks määrata, kas neid investeeringuid võib käsitleda tulutoovate investeeringutena ja kas SLAP toimis tavalise erainvestorina. Kuna lisaks sellele tõid investeeringud asjaomastele äriühingutele selgelt kasu ning need äriühingud konkureerivad otse nii Ühendkuningriigi kui ka teiste liikmesriikide muude kalatöötlemisettevõtetega, leidis komisjon, et investeeringute puhul näib olevat tegu riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses.

(22)

Kuna investeeringud tehti aastatel 1999 ja 2000, hinnati neid vastavalt 1997. aasta kalandus- ja akvakultuurisektori riigiabi kontrollimise suunistele (3). Nimetatud suuniste punkti 2.3 kohaselt tuleb sellist abi, mis ei vasta seal sätestatud tingimustele, hinnata igal üksikjuhtumil eraldi. Vastavalt punktile 1.2 on riigiabi ühisturuga kokkusobimatu, kui see kujutab endast tegevusabi, mida antakse ilma abisaajale mingeid kohustusi seadmata ning mille eesmärk on parandada ettevõtja finantsseisundit ja maksevalmidust ning mille tulemusena kasvavad abisaaja tulud. Suuniste kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks tegevusabiks pidada üksnes sellist abi, mis on seotud ühisturuga kokkusobiva ümberkorraldamiskavaga. Kuna sellist ümberkorraldamiskava ei esitatud, leidis komisjon, et investeeringud olid ühisturuga kokkusobimatud.

III ÜHENDKUNINGRIIGI MÄRKUSED

(23)

19. mai 2005. aasta vastuses kinnitab Ühendkuningriik, et SLAP-i tuleks pidada eraasutuseks. Lisaks sellele väidab ta, et kõik juhtumiga seotud tõendid on juba komisjonile edastatud, et Seafishi ühinemisaruandes sisalduvat teavet loetakse tehtud eeldustele piisavaks aluseks, et aruandes esitatud eeldusi tuleks käsitleda konservatiivsete ja mõistlikena ning et aruandes kirjeldatud ühinemiste esialgne äriplaan oli SLAP-i kui erainvestori seisukohast põhjendatud.

(24)

Ühendkuningriik väidab, et kui komisjon teeb negatiivse otsuse, ei tuleks nõuda abi tagastamist, sest see oleks vastuolus õiguspäraste ootuste kaitse põhimõttega. Viidates komisjoni 3. juuni 2003. aasta otsusele 2003/612/EÜ, mis käsitleb laene püügikvoodi ostmiseks Shetlandi saartel (Ühendkuningriik) (4), ütleb Ühendkuningriik lõpetuseks, et Ühendkuningriigi ametiasutused on järjepidevalt tegutsenud sellisel viisil, mis võimaldab põhjendatult järeldada, et fond on ühenduse struktuurifonde reguleerivate eeskirjade kohaselt erafond.

IV HINNANG

(25)	Kõigepealt tuleb kindlaks määrata, kas meedet võib käsitleda riigiabina ja kas see abi sobib sellisel juhul kokku ühisturuga.

A. Riigiabi olemasolu

(26)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikega 1 nähakse ette, et “kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”. Meetme riigiabiks liigitamiseks peab see vastama neljale tingimusele: esiteks peab meede andma teatava eelise ettevõtjatele, kes sellest kasu saavad; teiseks peab abi tulema riigilt või riigi ressurssidest; kolmandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid; ja viimaks peab see kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust.

(27)	Investeeringuteks kasutatud SLAP-i vahendid on saadud Charitable Trusti poolse rahastamise teel. SIC moodustas Charitable Trusti selleks, et Shetlandi kogukonna nimel saada ja hallata häirimishüvitisi, mida naftatööstus oli nõustunud maksma.

(28)

Nagu komisjon juba märkis oma 3. juuni 2003. aasta otsuses, mis käsitleb laene püügikvoodi ostmiseks Shetlandi saartel, ei saa neid rahalisi vahendeid, mis on otseselt seotud Shetlandi saarte elanikkonna häirimisega ja mitte tegeliku sadamateenuste osutamisega, pidada eravahenditeks, vaid neid tuleb käsitleda EÜ asutamislepingu artiklis 87 sätestatud “riigi ressurssidena”.

(29)

SLAP-i investeeringuid, mida praegu uuritakse, rahastati sama liiki vahenditest. Pidades silmas komisjoni järeldusi punktis 24 nimetatud otsuses ja asjaolu, et Ühendkuningriik ei ole esitanud mingeid täiendavaid tõendeid selle kohta, et kõnealused vahendid oleksid eravahendid, leiab komisjon, et investeeringuid tuleb käsitleda riigi ressurssidest rahastatud investeeringutena.

(30)

Oma eespool nimetatud otsuses märkis komisjon ka seda, et Charitable Trusti usaldusisikuteks on SIC-i nõunikud. Kuigi need nõunikud tegutsevad usaldusisikutena ametikohustuse tõttu, saab SIC seetõttu, et on nad ametisse nimetanud, avaldada nii fondile ja SLAP-ile kui ka nende käsutuses olevatele vahenditele valitsevat mõju. Seega on olemas mitu tunnust, mis viitavad sellele, et ilma ametiasutuste nõudeid arvesse võtmata ei ole võimalik otsuseid teha.

(31)

Pidades silmas Stardust’i kohtuasja (5) ja arvestades asjaolu, et SLAP-i vahendid on saadud riigi vahenditest ning et ametiasutused saavad nii Charitable Trustile kui ka selle vahenditele otseselt või kaudselt valitsevat mõju avaldada, tuleb nende rahaliste vahendite suhtes tehtud otsuseid käsitleda ametiasutustele omistatavate otsustena ning vahendeid endid riigi ressurssidest antud vahenditena.

(32)	Avaliku sektori investeeringud loetakse riigiabiks juhul, kui investeeringute tegemise otsus tehakse asjaoludel, mis ei oleks vastuvõetavad tavapäraste turumajanduse põhimõtete kohaselt toimivale erainvestorile.

(33)

Ühendkuningriigi sõnul toimis SLAP äriühingusse Shetland Seafish Ltd. investeerides ja Whalsay Ltd. ülevõtmisel Shetland Seafish Ltd. poolt tavalise turumajandusliku investorina. Seda võib väidetavalt järeldada kahe investeeringute tegemise ajal juhatusele esitatud aruande, Shetland Seafishi ühinemisaruande ja Whalsay aruande põhjal.

(34)

Investeeringu võib lugeda turumajandusliku investori põhimõttele vastavaks juhul, kui investeering tehakse asjaoludel, mis oleksid vastuvõetavad tavapärastel turumajanduslikel tingimustel toimivale erainvestorile. Investeeringut ei loeta sellele põhimõttele vastavaks, kui äriühingu finantsseisund, eriti tema võla struktuur ja maht on selline, mis ei võimalda oodata normaaltulu mõistliku aja jooksul alates investeeringu tegemisest.

(35)

27. septembri 1999. aasta Seafishi ühinemisaruandes sisalduvad kasumiprognoosid põhinevad mitmel eeldusel, mille kohta ei ole esitatud piisavalt argumente. Aruanne hõlmab 2000., 2001. ja 2002. aasta kavandatud kasumiaruannet, kavandatud bilanssi ja kavandatud rahavoogude aruannet. Nendes aruannetes esitatud andmed näitavad, et Shetland Seafish Ltd. hakkab tootma kasumit ning et võrreldes 2000. aastaga eeldatakse 2001. aastal käibe kasvu rohkem kui 16 % ja 2002. aastal rohkem kui 26 %. Ent aruanne ei sisalda piisavalt arve ja argumente nende prognooside usaldusväärsuse tõendamiseks, kuna selles ei ole esitatud nende eelduste toetamiseks nõutavaid arve tarnete, hindade ja tootmise kohta.

(36)

Lisaks asjaolule, et komisjonil ei ole võimalik kontrollida nende prognooside ja eelduste usaldusväärsust, ei oleks need isegi juhul, kui neid võiks täpseks ja usaldusväärseks pidada, kõigi sellisesse ettevõttesse investeerida soovivate tavaliste erainvestorite jaoks piisavad ilma nimetatud arvudeta tarnete, hindade ja tootmise kohta.

(37)

Aruandes on märgitud, et “uus juhtimiskorraldus ja tootmisstrateegia on hoolikalt kavandatud pöörama tähelepanu kahe asjaomase äriühingu eelarvete eelnevatele puudujääkidele. Ent uue filosoofia tuumaks on arusaam, et üksnes turust juhinduv lähenemisviis tagab edu ja siiatöötlemise jätkumise Shetlandil”, ning Ühendkuningriigi sõnul tõendab see, et investeeringute tegemise ajal kavatseti tagada äriühingute toimimine kooskõlas nende turuga, et kindlustada nende äriühingute pikaajaline elujõulisus.

(38)

Aruandes sisalduvate arvude ja andmete põhjal täheldab komisjon, et Ühendkuningriik ei ole kasutanud oma argumente õigesti ega põhjalikult. Kuna puuduvad kõikehõlmavad andmed, mis investeeringu tegemise otsust õigustaksid, leiab komisjon, et investeeringut ei saa tõepoolest lugeda tulutoovaks investeeringuks ning seega ei toiminud SLAP tavalise erainvestorina.

(39)

Whalsay aruande esitas Whalsay Ltd. tegevdirektor ja seda ei saa pidada erapooletuks aruandeks Whalsay kohta ega äriühingu võimaliku omandamise kohta Shetland Seafish Ltd. poolt. Aruandes on märgitud, et ilmselgelt avaldavad turu piiratud lõhevarud mõlemale äriühingule kahjulikku mõju ning et kahe äriühingu ühinemine “kujutab endast mitte üksnes parimat, vaid võib-olla ainsat võimalust kindlustada selles tööstusharus jätkuv ja järjepidev tööhõive”.

(40)

Lisaks sellele jõutakse aruandes järeldusele, et “kui SLAP-i juhatus peaks kiitma heaks ettepanekud investeerida Seafishi ja Whalsay ühinemisse, peab juhatuse otsuse tagaplaaniks seetõttu olema lõhevarude püsivuse tagamine; oht seda mitte saavutada muudab ühinemise heakskiitmise ülimalt riskantseks otsuseks, mis jätab nii SLAP-i kui ka Seafishi kaitsetusse olukorda”.

(41)

Aruandes on selgelt väljendatud kahtlusi äriühingute ühinemisele järgnevate kasumite ja selles tööstusharus tööhõive kindlustamist käsitleva väite suhtes. Lisaks sellele ei sisalda aruanne piisavalt andmeid kõnealuse investeeringu tulususe tõendamiseks. See näitab, et mingeid täiendavaid andmeid ei ole teatavaks tehtud ning et neid ei ole investeerimisotsuse tegemisel kasutatud; Ühendkuningriik on selgesõnaliselt kinnitanud, et investeerimisotsus tehti tõepoolest üksnes selle aruande põhjal. Seega, võttes arvesse eelkõige aruandes väljendatud kahtlusi ning täiendava teabe puudumist, mis tõendaks vastupidist, saab komisjoni ainsaks järelduseks olla see, et tavaline erainvestor ei oleks samasugust investeerimisotsust teinud.

(42)	Eelnevat silmas pidades leiab komisjon, et SLAP-i poolt 1999. ja 2000. aastal äriühingusse Shetland Seafish Ltd. tehtud investeeringud ei ole tavapärased äriinvesteeringud, mida oleks teinud tavaline erainvestor.

(43)

Olemasoleva teabe põhjal järeldab komisjon, et asjaomased äriühingud L.A. Williamson Ltd. ja Ronas Ltd., mis ühinesid äriühinguks Shetland Seafish Ltd. ja Whalsay Ltd., ei oleks suutnud ilma kõnealuste investeeringuteta oma tegevust jätkata. Igal juhul on need investeeringud nende turupositsiooni tugevdanud, mida ei oleks muidu juhtunud.

(44)	Investeeringud toovad kasu asjaomastele äriühingutele ja need äriühingud konkureerivad otse nii Ühendkuningriigi kui ka teiste liikmesriikide muude kalatöötlemisettevõtetega, seetõttu kahjustavad need investeeringud konkurentsi või ähvardavad seda kahjustada.

(45)	Eelnevat silmas pidades loetakse SLAP-i investeeringud äriühingusse Shetland Seafish Ltd. riigiabiks EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses.

B. Kokkusobivus ühisturuga

(46)

Riigiabi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab mõnele EÜ asutamislepingus sätestatud erandile. Kalandussektori puhul loetakse riigiabi meetmed ühisturuga kokkusobivaks juhul, kui need vastavad 2004. aasta kalandus- ja akvakultuurisektori riigiabi kontrollimise suuniste (6) tingimustele. Nimetatud suuniste punkti 5.3 kohaselt hinnatakse ebaseaduslikku abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses vastavalt nendele suunistele, mida riigiabi määrava haldusakti jõustumise ajal kohaldatakse.

(47)	Kuna SLAP tegi investeeringud aastatel 1999 ja 2000, tuleb abi kokkusobivust hinnata vastavalt tol hetkel kehtinud 1997. aasta kalandus- ja akvakultuurisektori riigiabi kontrollimise suunistele (edaspidi “suunised”; vt punkt 22).

(48)

Suuniste punkti 2.3 kohaselt võib kalandustoodete töötlemisse ja turustamisse tehtavate investeeringute osas antavat abi lugeda ühisturuga kokkusobivaks juhul, kui selle andmise tingimused on võrreldavad määruses (EÜ) nr 3699/93 sätestatud tingimustega ja on vähemalt sama ranged, ning juhul, kui abi tase subsiidiumi ekvivalendina ei ületa nimetatud eeskirjadega lubatud riiklike ja ühenduse subsiidiumide kogutaset. Lisaks sellele peab komisjon juhul, kui abi on seotud investeeringutega, mille puhul ei ole vastavalt määrusele (EÜ) nr 3699/93 õigust ühenduse abi saada, hindama selle abi kokkusobivust ühise kalanduspoliitika eesmärkidega iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

(49)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2468/98 [millega 3. novembril 1998 asendati määrus (EÜ) nr 3699/93] (7) artikli 11 lõikele 1 võivad liikmesriigid kõnealuse määruse II lisas toodud tingimustel võtta meetmeid, et soodustada kapitalimahutusi kalapüügi- ja akvakultuurisaaduste töötlemise ja turustamise valdkonnas. II lisa punktis 2.4 on öeldud, et töötlemise ja turustamise osas on abikõlblikud investeeringud seotud eelkõige uute hoonete ja seadmete ehitamise ja soetamisega, uue varustuse ja uute seadmete soetamisega, mis on vajalikud kalapüügi- ja akvakultuurisaaduste töötlemiseks ja turustamiseks alates nende lossimisest kuni lõpptoote valmimiseni, või uute tehnoloogiate rakendamisega, mille eesmärk on eelkõige konkurentsivõime tõstmine ja lisaväärtuse suurendamine.

(50)	SLAP-i investeeringuid ei saa pidada ühegi nimetatud punktiga seotud investeeringuteks ja seega tuleks neid suuniste punkti 2.3 kohaselt hinnata vastavalt asjaomasele üksikjuhtumile.

(51)	Kuna investeeringud parandavad äriühingu Shetland Seafish Ltd. üldist finantsolukorda, tuleks seda abi käsitleda tegevusabina.

(52)

Vastavalt suuniste punktis 1.2 sätestatud üldpõhimõtetele on abi, mida antakse ilma abisaajale mingeid kohustusi seadmata ning mille eesmärk on parandada ettevõtja seisundit ja maksevalmidust või mida arvutatakse toodetud või turustatud koguste, tootehindade, toodetud ühikute või tootmisvahendite põhjal ning mille tulemusel abisaaja tootmiskulud vähenevad või tema tulud kasvavad, tegevusabina ühisturuga kokkusobimatu.

(53)	Seoses sellise tegevusabiga on suuniste nimetatud punktis märgitud, et kui see on seotud ühisturuga kokkusobivaks peetava ümberkorraldamiskavaga, peab komisjon seda igal üksikjuhtumil eraldi hindama.

(54)	Ühendkuningriik ei ole esitanud komisjonile hindamiseks mingit ümberkorraldamiskava. Kuna suuniste kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks tegevusabiks pidada üksnes sellist abi, mis on seotud ühisturuga kokkusobiva ümberkorraldamiskavaga, ei vasta investeeringud suunistele.

C. Abi tagastamine

(55)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 alusel peab komisjon juhul, kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, tegema otsuse, mille kohaselt asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaaja abi tagastaks. Komisjon ei peaks nõudma abi tagastamist, kui see oleks vastuolus mõne ühenduse õiguse üldpõhimõttega. Õiguspäraste ootuste kaitse on ühenduse õiguse üldpõhimõte. Komisjon leiab, et käesoleval juhul välistab see põhimõte abi tagastamise nõudmise järgmistel põhjustel.

(56)

3. juunil 2003. aastal tegi komisjon otsusega 2003/612/EÜ negatiivse otsuse seoses Shetlandi saartel püügikvoodi ostmiseks antud laenudega (8). Oma otsuses märkis komisjon, et kuigi komisjoni tegevus ja otsused, mis on seotud ühenduse struktuurifondidega nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 (9) kontekstis, ning komisjoni riigiabi käsitlevad otsused ei ole kõnealuse juhtumi konkreetsetel asjaoludel omavahel tingimata seotud, võis mitme sündmuse kokkulangemine tekitada õiguspäraseid ootusi, et kõnealune fond on oma olemuselt erafond.

(57)

Komisjon leidis, et nii tema ise kui ka Ühendkuningriigi valitsus on järjepidevalt tegutsenud sellisel viisil, mis viitab, et fond on ühenduse struktuurifonde reguleerivate eeskirjade kohaldamisel erafond, ning isegi kui juriidilisest seisukohast puudus nende kahe küsimuse vahel automaatne seos, võisid riigiasutused ja kalurid sellest tulenevalt põhjendatult eeldada, et sellisest fondist antud toetuste suhtes ei kehti riigiabi eeskirjad, ning seega võis see tekitada selles küsimuses õiguspäraseid ootusi.

(58)

Lisaks sellele arvestas komisjon oma otsuses, et Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) Šoti mägismaa ja saarte I eesmärgi programmis 1994–1996 käsitleti SLAP-ilt saadud vahendeid erasektori osalusena. Lisaks sellele olid Shetlandi saarte ametiasutused Orkney ja Shetlandi vahelisi tihedaid sidemeid arvesse võttes tõenäoliselt teadlikud asjaolust, et Ühendkuningriigi ametiasutused ja komisjon käsitlesid sarnast Orkney reservfondi (kohtuasi C 87/2001) (10) tegelikkuses erafondina, mistõttu sellel oli lubatud maksta Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) rahastamise kontekstis erasektori kaasfinantseerimise osa.

(59)

Sellest tulenevalt asus komisjon seisukohale, et üheskoos tekitasid need asjaolud Shetlandi ametiasutustes ja asjaomastes asutustes ning ka kalurites õiguspärase ootuse; komisjon jõudis järeldusele, et seda silmas pidades võisid nad vääriti eeldada, et asutamislepingu riigiabi käsitlevad eeskirjad ei kehti, isegi kui juriidilisest seisukohast puudus nende kahe küsimuse vahel automaatne seos.

(60)

SLAP-i tehtud investeeringuid, mida hetkel uuritakse, rahastati sama liiki vahenditest ja sama aja jooksul. Samamoodi nagu nimetatud kohtuasja puhul, peeti ka SLAP-i tegevust, mis oli seotud Shetland Islands Charitable Trustilt saadud eravahenditega, eraettevõtte tegevuseks. Lisaks sellele pidi Shetland Seafish Ltd. asjaolusid ja Shetlandi kogukonna eritunnuseid arvesse võttes olema teadlik laenuskeemist püügikvoodi ostmiseks ja eelkõige otsuse 2003/612/EÜ lõikes 68 osutatud selgitavast teabelehest, milles märgitakse, et Charitable Trusti antud toetusi ja laene käsitletakse erasektori osalusena.

(61)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa abisaajal olla riigiasutuse käitumise põhjal mingeid õiguspäraseid ootusi, kui ei ole järgitud EÜ asutamislepingu artiklis 88 sätestatud menetlust (kohtu otsus kohtuasjas Alcan Deutschland (11)). Ent kuna ka komisjon on järjepidevalt tegutsenud sellisel viisil, mis viitab sellele, nagu oleks fond erafond, leiab komisjon, et juhtumi asjaolusid ning komisjoni eespool nimetatud otsust arvesse võttes võisid nii SLAP kui ka abisaaja Shetland Seafish Ltd. eeldada, et kaasatud on üksnes eravahendid ja et asutamislepingu riigiabi käsitlevad eeskirjad seega ei kehti.

(62)	Nendel põhjustel ja määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 alusel ei nõuta selle abi tagastamist, millest Shetland Seafish Ltd. kasu sai, kuna õiguspäraste ootuste kaitse on ühenduse õiguse üldpõhimõte.

V JÄRELDUS

(63)

IV jaos antud hinnangut silmas pidades leiab komisjon, et Ühendkuningriik on EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 rikkudes andnud ebaseaduslikult abi äriühingule Shetland Seafish Ltd., omandades äriühingu aktsiaid sellistel asjaoludel ja tingimustel, mis ei oleks olnud vastuvõetavad tavalisele turumajanduslikule erainvestorile.

(64)	Komisjon leiab, et need investeeringud ei sobi kokku ühisturuga, kuivõrd neid ei saa pidada tavapärasteks äriinvesteeringuteks, mida oleks teinud tavaline erainvestor,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Shetland Leasing and Property Ltd. poolt aastatel 1999 ja 2000 äriühingule Shetland Seafish Ltd. antud abi ei sobi kokku ühisturuga.

Artikkel 2

Artiklis 1 nimetatud abi ei ole vaja tagastada.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 7. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) ELT C 141, 10.6.2005, lk 12.

(3) EÜT C 100, 27.3.1997, lk 12.

(4) EÜT L 211, 21.8.2003, lk 63.

(5) Kohtuasi C 482/99 Prantsusmaa vs. komisjon [2002] ECR I-4397.

(6) ELT C 229, 14.9.2004, lk 5.

(7) Nõukogu 3. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2468/98, mis käsitleb ühenduse poolt kalapüügi- ja akvakultuurisektori saaduste töötlemiseks ja turustamiseks antava struktuuriabi kriteeriume ja korda (EÜT L 312, 20.11.1998, lk 19).

(8) EÜT L 211, 21.8.2003, lk 63.

(9) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1.

(10) EÜT C 38, 12.2.2002, lk 2.

(11) Kohtuasi 24/95, Rheinland-Pfalzi liidumaa vs. Alcan Deutschland [1997] ECR I-01591.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 81

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 18. märts 2006

Sisukord	I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	Komisjoni määrus (EÜ) nr 451/2006, 17. märts 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	Komisjoni määrus (EÜ) nr 452/2006, 17. märts 2006, millega määratakse kindlaks madalaim müügihind või puhul määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 5. individuaalseks pakkumiskutseks	3
	Komisjoni määrus (EÜ) nr 453/2006, 17. märts 2006, millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 5. individuaalseks pakkumiskutseks	5
	Komisjoni määrus (EÜ) nr 454/2006, 17. märts 2006, millega määratakse kindlaks suurim toetus kontsentreeritud või jaoks määruses (EÜ) nr 1898/2005 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 5. individuaalseks pakkumiskutseks	7
	Komisjoni määrus (EÜ) nr 455/2006, 17. märts 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 343/2006, millega avatakse või kokkuost teatud liikmesriikides ajavahemikuks 1. märtsist31. augustini 2006	8

	Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
*	Nõukogu otsus 2006/228/JSK, 9. märts 2006, millega määratakse kindlaks otsuse 2005/211/JSK (Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta) teatavate sätete kohaldamise kuupäev	45
*	Nõukogu otsus 2006/229/JSK, 9. märts 2006, millega määratakse kindlaks otsuse 2005/211/JSK (Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta) teatavate sätete kohaldamise kuupäev	46

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	100,2
	204	59,0
	212	102,0
	999	87,1
0707 00 05	052	126,8
	204	36,3
	999	81,6
0709 90 70	052	104,0
	204	52,2
	999	78,1
0805 10 20	052	46,1
	204	45,4
	212	48,9
	220	46,8
	400	60,8
	448	37,8
	624	67,8
	999	50,5
0805 50 10	052	50,1
	624	66,1
	999	58,1
0808 10 80	388	96,6
	400	118,8
	404	102,0
	512	75,6
	524	78,8
	528	88,0
	720	82,0
	999	91,7
0808 20 50	388	84,1
	512	75,9
	528	62,6
	720	60,4
	999	70,8

(EUR/100 kg)
Valem			A		B
Kasutusviis			Märgistusainetega	Märgistusaineteta	Märgistusainetega	Märgistusaineteta
Madalaim müügihind	Või ≥ 82 %	Töötlemata	—	210	—	—
Madalaim müügihind	Või ≥ 82 %	Kontsentreeritud	—	—	—	—
Töötlemistagatis		Töötlemata	—	79	—	—
Töötlemistagatis		Kontsentreeritud	—	—	—	—

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu soovitus, 14. märts 2006, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (kuues EAF) meetmete rakendamisega 2004. eelarveaastal	9
*	Nõukogu soovitus, 14. märts 2006, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (seitsmes EAF) meetmete rakendamisega 2004. eelarveaastal	10
*	Nõukogu soovitus, 14. märts 2006, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (kaheksas EAF) meetmete rakendamisega 2004. eelarveaastal	11
*	Nõukogu soovitus, 14. märts 2006, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (üheksas EAF) meetmete rakendamisega 2004. eelarveaastal	12
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 6. oktoobrist 2004, riigiabi kohta, mida Itaalia kavatseb anda põllumajandusettevõttele Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. (teatavaks tehtud numbri K(2004) 3639 all)	13
*	Komisjoni otsus, 2. märts 2005, Itaalia poolt koolitusasutuste ümberkorraldamiseks rakendatud toetuskava kohta (teatavaks tehtud numbri K(2005) 429 all) ( 1 )	25
*	Komisjoni otsus, 7. detsember 2005, Äriühingu Shetland Leasing and Property Developments Ltd. investeeringud Shetlandi saartel (Ühendkuningriik) (teatavaks tehtud numbri K(2005) 4649 all) ( 1 )	36
*	Komisjoni otsus, 17. märts 2006, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses väga patogeense lindude gripi kahtlusega Iisraelis (teatavaks tehtud numbri K(2006) 902 all) ( 1 )	43