ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 55

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
25. veebruar 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 337/2006, 24. veebruar 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 338/2006, 24. veebruar 2006, teatavate kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 339/2006, 24. veebruar 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 XI lisa seoses elusveiseid ning veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärinevaid saadusi käsitlevate impordieeskirjadega ( 1 )

5

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 340/2006, 24. veebruar 2006, millega määratakse kindlaks nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/1999 osutatud või ja koore eraladustusabi ning kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 2771/1999

7

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 341/2006, 24. veebruar 2006, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööõnnetusi ja tööga seotud tervisehäireid käsitleva lisaküsimustiku täpsustused aastaks 2007 ja muudetakse määrust (EÜ) nr 384/2005 ( 1 )

9

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 342/2006, 24. veebruar 2006, millega algatatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2005 (millega kehtestatakse muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärinevate polüestrist sünteesstaapelkiudude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks) läbivaatamine seoses uue eksportijaga, tunnistatakse kehtetuks ühe Hiina Rahvavabariigi eksportija impordi tollimaks ja kehtestatakse nimetatud impordi suhtes registreerimisnõue

14

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 343/2006, 24. veebruar 2006, millega avatakse või kokkuost teatavates liikmesriikides ajavahemikuks 1. märtsist kuni 31. augustini 2006

17

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 344/2006, 24. veebruar 2006, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

18

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

Nõukogu otsus, 20. veebruar 2006, ühenduse maaelu arengu strateegiasuuniste kohta (programmiperiood 2007–2013)

20

 

*

Nõukogu otsus, 20. veebruar 2006, mis käsitleb Horvaatiaga loodava ühinemispartnerluse põhimõtteid, prioriteete ja tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/648/EÜ

30

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 21. veebruar 2006, teatavate Lääne-Malaisiast ja Austraaliast toodavate lendkoerte, koerte ja kasside suhtes kohaldatavate teatavate kaitsemeetmete kohta (teatavaks tehtud numbri K(2006) 417 all)  ( 1 )

44

 

*

Komisjoni otsus, 24. veebruar 2006, millega kehtestatakse ennetav vaktsineerimine kõrge patogeensusega linnugripi viirustüve H5N1 vastu ja asjaomased liikumist reguleerivad sätted Madalmaades (teatavaks tehtud numbri K(2006) 630 all)

47

 

*

Komisjoni otsus 24. veebruar 2006, millega kehtestatakse ennetav vaktsineerimine kõrge patogeensusega linnugripi viirusetüve H5N1 vastu ja asjaomased liikumist reguleerivad sätted Prantsusmaal (teatavaks tehtud numbri K(2006) 632 all)

51

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

25.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 337/2006,

24. veebruar 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 25. veebruaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. veebruar 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 24. veebruari 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

77,8

204

41,4

212

112,1

999

77,1

0707 00 05

052

114,8

204

90,1

628

131,0

999

112,0

0709 10 00

220

60,4

999

60,4

0709 90 70

052

131,0

204

50,0

999

90,5

0805 10 20

052

47,8

204

50,6

212

46,1

220

50,6

624

61,5

999

51,3

0805 20 10

204

99,4

999

99,4

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

052

56,0

204

128,5

220

48,0

464

141,8

624

80,1

662

54,4

999

84,8

0805 50 10

052

76,5

220

39,9

999

58,2

0808 10 80

388

95,3

400

133,2

404

100,9

528

87,4

720

78,6

999

99,1

0808 20 50

052

105,2

220

60,6

388

92,8

400

94,8

512

68,8

528

71,9

720

45,7

999

77,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


25.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 338/2006,

24. veebruar 2006,

teatavate kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osundatud kaupade klassifitseerimist

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Need reeglid kehtivad ka mis tahes muu nomenklatuuri suhtes, mis põhineb kas täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril või mis lisab sellele mis tahes täiendava alajaotise, ja mis on kehtestatud ühenduse erisätetega selleks, et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifi- või muid meetmeid.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi all, lähtuvalt 3. veerus esitatud põhjendustest.

(4)

On asjakohane sätestada, et vastavalt ühenduses kehtivatele meetmetele, mis on seotud tekstiiltoodete kahekordse kontrollimise süsteemide ning eelneva ja tagasiulatuva ühenduse kontrolliga tekstiiltoodete ühendusse importimisel, võib liikmesriikide tolliasutuste poolt väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel 60 päeva vältel, vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Tolliseadustiku komitee ei ole väljastanud komisjoni esimehe kehtestatud tähtaja jooksul oma arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi all.

Artikkel 2

Vastavalt ühenduses kehtivatele meetmetele, mis on seotud tekstiiltoodete kahekordse kontrollimise süsteemi ning eelneva ja tagasiulatuva ühenduse järelevalvega nende importimisel ühendusse, võib liikmesriikide tolliasutuste poolt väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 alusel tugineda veel 60 päeva vältel.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2175/2005 (ELT L 347, 30.12.2005, lk 9).

(2)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).


LISA

Kauba kirjeldus

Liigitus CN-kood

Põhjendused

1

2

3

Pleegitamata tekstiilriidest (100 % puuvilla) ristkülikukujuline valmistoode, mõõtmetega ligikaudu 180 × 90 cm, laiuti palistatud servadega ja pikuti ultusäärtega.

(voodipesu)

(Vt foto nr 638) (1)

6302 31 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, XI jaotise märkusega 7 c, grupi 63 märkusega 1 ning CN-koodide 6302 ja 6302 31 00 sõnastusega.

Toode on “valmistoode” XI jaotise märkuse 7 c tähenduses, sest selle kaks serva on palistatud.

Võttes arvesse asjaolu, et toode on pestav, ning arvestades selle mõõtmeid ja materjali, millest see on tehtud, on sellel voodipesu omadused, kuna see põigiti madratsile laotatult kaitseb madratsit tavalise kulumise eest. Seetõttu käsitletakse toodet voodipesuna CN-koodi 6302 31 00 tähenduses.

Vt ka HS selgitavad märkused, rubriigi 6302 esimese lõigu punkt 1.

Image


(1)  Foto on esitatud üksnes illustratsiooniks.


25.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 339/2006,

24. veebruar 2006,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 XI lisa seoses elusveiseid ning veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärinevaid saadusi käsitlevate impordieeskirjadega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 23 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Oma 2001. aastal avaldatud arvamustes, milles käsitleti veiste spongioosse entsefalopaatia geograafilist riski Brasiilias, Tšiilis, El Salvadoris, Nicaraguas, Botswanas, Namiibias ja Svaasimaal, jõudis juhtiv teaduskomitee järeldusele, et veiste spongioosse entsefalopaatia esinemine kõnealuste riikide karjades on väga ebatõenäoline. Sellest tulenevalt lisati kõnealused riigid nende riikide loetellu, mis on vabastatud teatavatest transmissiivset spongioosset entsefalopaatiat hõlmavatest kauplemistingimustest, mida kohaldatakse elusveiste ning veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärit saaduste suhtes.

(2)

Oma 2005. aasta veebruaris ning augustis vastu võetud ajakohastatud arvamustes veiste spongioosse entsefalopaatia riski kohta teatavates kolmandates riikides jõudis Euroopa Toiduohutusamet järeldusele, et veiste spongioosse entsefalopaatia esinemine Brasiilia, Tšiili, El Salvadori, Nicaragua, Botswana, Namiibia ja Svaasimaa omamaistes karjades võib olla tõenäoline. Seepärast ei peaks kõnealused riigid enam olema vabastatud transmissiivset spongioosset entsefalopaatiat hõlmavatest kauplemistingimustest, mida kohaldatakse elusveiste ning veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärit saaduste suhtes.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1974/2005 (ELT L 317, 3.12.2005, lk 4).


LISA

Määruse (EÜ) nr 999/2001 XI lisa muudetakse järgmiselt:

a)

A-osa punkti 15 alapunkti b teises lõigus esitatud riikide loetelu asendatakse järgmisega:

“—

Argentina

Austraalia

Island

Uus-Kaledoonia

Uus-Meremaa

Panama

Paraguay

Singapur

Uruguay

Vanuatu.”

b)

D-osa punkt 3 asendatakse järgmisega:

“3.

Punkti 2 ei kohaldata järgmistes riikides sündinud ning kasvatatud veiste impordi suhtes:

Argentina

Austraalia

Island

Uus-Kaledoonia

Uus-Meremaa

Panama

Paraguay

Singapur

Uruguay

Vanuatu.”


25.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 340/2006,

24. veebruar 2006,

millega määratakse kindlaks nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/1999 osutatud või ja koore eraladustusabi ning kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 2771/1999

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas) (2) artikli 34 lõikes 2 nähakse ette, et määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõikes 3 nimetatud eraladustusabi summa tuleb igaks aastaks kindlaks määrata.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 3 kolmandas lõigus on täpsustatud, et abi määramisel võetakse arvesse laokulusid ning värske või ja varudest pärineva või tõenäolisi hinnasuundumusi.

(3)

Laokulude, eelkõige asjaomaste toodete lattu võtmise ja laost väljastamise kulude osas tuleks arvesse võtta külmhoones ladustamise igapäevaseid kulusid ja ladustamise rahastamiskulusid.

(4)

Võttes arvesse tõenäolisi hinnasuundumusi, tuleks arvestada määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 4 lõikes 1 ette nähtud või sekkumishindade alandamist ja sellest tulenevat värske või ja varudest pärineva või turuhindade eeldatavat langust ning enne 1. juulit 2006 saadud lepingutaotluste alusel tuleks anda suuremat abi.

(5)

Et vältida enne seda kuupäeva liiga suurt hulka eraladustusabi taotlusi, tuleb 1. juuliga 2006 lõppevaks ajavahemikuks määrata soovituslik kogus ja teabe edastamise mehhanism, mis võimaldab komisjonil kindlaks teha, millal asjaomane kogus saavutatakse. Soovitusliku koguse määramisel tuleks arvesse võtta eelnevatel aastatel ladustuslepingutes nimetatud koguseid.

(6)

Määruse (EÜ) nr 2771/1999 artikli 29 lõikega 1 nähakse ette, et lattu saabumine peab toimuma 15. märtsi ja 15. augusti vahel. Võituru praegusest olukorrast tulenevalt on õigustatud 2006. aasta ladustamistoimingute alguskuupäeva nihutamine 1. märtsile. Seetõttu tuleks kehtestada erand kõnealusest artiklist.

(7)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõikes 3 mainitud abi ühe tonni või ja või ekvivalentide kohta arvutatakse 2006. aastal sõlmitud lepingute puhul järgmiste elementide põhjal:

a)

kõigi lepingute puhul

17,64 eurot ladustamise püsikulude eest,

0,31 eurot lepingulise külmhoones ladustamise päeva eest,

lepingulise ladustamise päeva eest makstav summa, mis on 90 % lepingulise ladustamise alguspäeval kehtivast või sekkumishinnast intressimääraga 2,50 % aastas

ning

b)

103,20 eurot lepingute puhul, mis on sõlmitud taotluste põhjal, mille sekkumisamet on saanud enne 1. juulit 2006.

2.   Sekkumisamet registreerib määruse (EÜ) nr 2771/1999 artikli 30 lõikele 1 vastava lepingu sõlmimise taotluste vastuvõtmise kuupäeva, vastavad kogused ja valmistamise kuupäevad ning või ladustamispaiga.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni igal teisipäeval hiljemalt kell 12 päeval (Brüsseli aja järgi) kogustest, mida sellised taotlused eelneva nädala jooksul hõlmasid.

4.   Kui komisjon on liikmesriikidele teatanud, et taotlused on saavutanud 80 000 tonni piiri, peavad liikmesriigid teatama komisjonile iga päev enne kella 12 (Brüsseli aja järgi) eelneva päeva taotlustes hõlmatud kogused.

5.   Komisjon peatab lõike 1 punkti b ja lõike 4 kohaldamise, kui on täheldatud, et lõike 1 punktis b nimetatud taotlused on saavutanud 110 000 tonni piiri.

Artikkel 2

Erandina määruse (EÜ) nr 2771/1999 artikli 29 lõikest 1 võib 2006. aastal alata lattu saabumine 1. märtsist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2107/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 20).


25.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 341/2006,

24. veebruar 2006,

millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööõnnetusi ja tööga seotud tervisehäireid käsitleva lisaküsimustiku täpsustused aastaks 2007 ja muudetakse määrust (EÜ) nr 384/2005

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 7. märtsi 2005. aasta määruses (EÜ) nr 384/2005, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 (2) sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike kava aastateks 2007–2009, on sätestatud lisaküsimustik tööõnnetuste ja tööga seotud tervisehäirete kohta.

(2)

Nõukogu 3. juuni 2002. aasta resolutsioonis 2002/C 161/01 ühenduse uue töötervishoiu- ja tööohutuse alase strateegia (2002–2006) kohta (3) kutsuti komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama ühiselt tööd tööõnnetuste ja kutsehaiguste statistika ühtlustamiseks, et ühenduse uue strateegia alusel võetud meetmete mõju ja tõhususe objektiivseks hindamiseks oleks kättesaadavad võrreldavad andmed.

(3)

Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (4) sätestab, et tööandja peab nimekirja tööõnnetustest, mille tagajärjel on töötaja kaotanud töövõime rohkem kui kolmeks tööpäevaks, ning koostab pädevatele asutustele ja kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega aruandeid tööõnnetuste kohta, milles tema töötajad on kannatada saanud. 19. septembri 2003. aasta soovituses 2003/670/EÜ Euroopa kutsehaiguste nimekirja (5) kohta soovitas komisjon liikmesriikidel tagada kõigist kutsehaigustest teatamine ning muuta oma kutsehaiguste statistika ühitatavaks Euroopa nimekirjaga, arvestades Euroopa kutsehaiguste statistika ühtlustamisel tehtavat tööd. Komisjoni 11. märtsi 2002. aasta teatises ühenduse uue töötervishoiu- ja tööohutuse alase strateegia (2002–2006) kohta (6) toonitatakse, et statistiline teave ei peaks hõlmama üksnes tunnustatud kutseõnnetusi ja -haigusi ning nende põhjuseid ja tagajärgi, vaid ka mõningaid töökeskkonna kvantitatiivseid näitajaid, mis tõenäoliselt tekitavad probleeme. Statistilised andmed peaksid olema kättesaadavad ka uute probleemide kohta, nt stressiga seonduvad tervisehäired või skeleti-lihassüsteemi probleemid.

(4)

Samuti on vaja ajakohastada määruse (EÜ) nr 384/2005 lisa punktis 1 sätestatud valimi kirjeldust, et analüüsis kasutatav lisaküsimustiku valim annaks võimalikult palju teavet.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas sätestatakse määruse (EÜ) nr 384/2005 lisa punktis 1 nõutud üksikasjalik loetelu teabest, mida tuleb 2007. aastal koguda tööõnnetuste ja tööga seotud tervisehäirete lisaküsimustikus.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 384/2005 lisa punktis 1 asendatakse lõik “Valim” järgmisega:

“Valim: käesoleva küsimustiku valimi vanuselise sihtrühma moodustavad 15aastased või vanemad isikud.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA


(1)  EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2257/2003 (ELT L 336, 23.12.2003, lk 6).

(2)  ELT L 61, 8.3.2005, lk 23.

(3)  EÜT C 161, 5.7.2002, lk 1.

(4)  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(5)  ELT L 238, 25.9.2003, lk 28.

(6)  KOM(2002) 118 lõplik; 11.3.2002.


LISA

TÖÖJÕU VAATLUS

Tööõnnetusi ja tööga seotud tervisehäireid käsitleva lisaküsimustiku täpsustused aastaks 2007

1.

Hõlmatud liikmesriigid ja piirkonnad: kõik.

2.

Muutujad tähistatakse järgmiselt:

Tööjõu vaatluse muutujate numeratsioon veerus “Filtrid” põhineb komisjoni määrusel (EÜ) nr 430/2005. (1)

Veerg

Kood

Kirjeldus

Filtrid/märkused

VIIMASEL 12 KUUL TÖÖTANUD ISIKUTEGA JUHTUNUD TÖÖÕNNETUSED

209

 

Vigastused õnnetusjuhtumi(te)st, v.a viimasel 12 kuul tööl või töö käigus ilmnenud haigused

(veerg 24 = 1, 2) või (veerg 84 = 1 ja veerud 85/88 ning 89/90 on vähemalt üks aasta enne küsitluspäeva)

0

Puuduvad

1

Üks

2

Kaks või enam

9

Ei kohaldata (veerg 24 = 3–9 ja (veerg 84 ≠ 1 või (veerg 85/88 ja veerg 89/90 on vähemalt üks aasta enne küsitluspäeva või on tühi)))

tühi

Vastus puudub

210

 

Viimati tööl või tööajal vigastuse põhjustanud õnnetusjuhtumi liik

veerg 209 = 1–2

1

Liiklusõnnetus

2

Muu õnnetusjuhtum kui liiklusõnnetus

9

Ei kohaldata (veerg 209 = 0, 9, tühi)

tühi

Vastus puudub

211/212

 

Kuupäev, mil isik sai pärast kõige viimast vigastuse põhjustanud õnnetusjuhtumit tööd alustada

veerg 209 = 1–2

00

Ei tööta jätkuvalt, kuna pole õnnetusjuhtumist paranenud, kuid plaanib hiljem tööle naasta

01

Ei plaani õnnetusjuhtumi tõttu enam tööle naasta

02

Ei puudunud töölt või puudus õnnetusjuhtumiga samal päeval

03

Päev pärast õnnetusjuhtumit

04

Alates teisest, kuid enne viiendat päeva pärast õnnetusjuhtumit

05

Alates viiendast, kuid enne kahte nädalat pärast õnnetusjuhtumit

06

Alates kahest nädalast, kuid enne ühte kuud pärast õnnetusjuhtumit

07

Alates ühest kuust, kuid enne kolme kuud pärast õnnetusjuhtumit

08

Alates kolmest kuust, kuid enne kuut kuud pärast õnnetusjuhtumit

09

Alates kuuest kuust, kuid enne üheksat kuud pärast õnnetusjuhtumit

10

Üheksa kuud või enam pärast õnnetusjuhtumit

99

Ei kohaldata (veerg 209 = 0, 9 või tühi)

tühi

Vastus puudub

213

 

Viimase õnnetusjuhtumi ajal tehtud töö (esimene sobiv kood)

veerg 209 = 1–2

1

Praegune põhitöökoht (esimene töökoht)

2

Teine praegune töökoht

3

Viimane töökoht (isik ei tööta)

4

Töötas aasta tagasi

5

Mõni muu töö

9

Ei kohaldata (veerg 209 = 0, 9, tühi)

tühi

Vastus puudub

VIIMASE 12 KUU JOOKSUL ESINENUD TÖÖGA SEOTUD TERVISEHÄIRED

(v.a vigastused õnnestusjuhtumitest)

214

 

Haigus(ed), puue/puuded või muu(d) füüsiline/füüsilised või psüühiline/psüühilised terviseprobleem(id) (v.a vigastused õnnetusjuhtumitest), mis isikul esines(id) küsitluspäevale eelnenud 12 kuul ning mida põhjustas või raskendas töö

(veerg 24 = 1, 2 või veerg 84 = 1)

0

Mitte kordagi

1

Esimene

2

Kaks või enam

9

Ei kohaldata (veerg 24 = 3–9 ja veerg 84 ≠ 1)

tühi

Vastus puudub

215/216

 

Tõsiseim tervisehäire, mida põhjustas või raskendas töö

veerg 214 = 1–2

00

Luu-, liigese- või lihaseprobleem, mis peamiselt mõjub kaelale, õlgadele, käevartele või kätele

01

Luu-, liigese- või lihaseprobleem, mis peamiselt mõjub puusadele, säärtele või jalgadele

02

Luu-, liigese- või lihaseprobleem, mis peamiselt mõjub seljale

03

Hingamis- või kopsuprobleem

04

Nahaprobleem

05

Kuulmisprobleem

06

Stress, depressioon või ärevus

07

Peavalu ja/või silmade väsimus

08

Südamehaigus või -insult või muu vereringeprobleem

09

Nakkushaigus (viirus-, bakter- või muud liiki nakkus)

10

Muud tervisehäired

99

Ei kohaldata (veerg 214 = 0, 9, tühi)

tühi

Vastus puudub

217

 

Kas tõsiseim tööga seotud tervisehäire põhjustas või suurendas raskusi igapäevaste toimingute tegemisel tööl või väljaspool seda?

veerg 214 = 1–2

0

Ei

1

Jah, mingil määral

2

Jah, märgatavalt

9

Ei kohaldata (veerg 214 = 0, 9, tühi)

tühi

Vastus puudub

218/219

 

Tööst põhjustatud või selle tõttu raskemaks muutunud tõsiseima tervisehäire tõttu viimasel 12 kuul töölt puudutud päevade arv

veerg 214 = 1–2

00

Isik ei ole viimasel 12 kuul töötanud, kuid mitte tööst põhjustatud või töö tõttu raskemaks muutunud tervisehäire pärast (sh tavapärane pensionile minek)

01

Ei plaani enam haiguse tõttu töötada

02

Puudus ühe või mitte ühtegi päeva

03

Puudus vähemalt ühe, kuid vähem kui neli päeva

04

Puudus vähemalt neli päeva, kuid vähem kui kaks nädalat

05

Vähemalt kaks nädalat, kuid vähem kui üks kuu

06

Vähemalt üks kuu, kuid vähem kui kolm kuud

07

Vähemalt kolm kuud, kuid vähem kui kuus kuud

08

Vähemalt kuus kuud, kuid vähem kui üheksa kuud

09

Vähemalt üheksa kuud

99

Ei kohaldata (veerg 214 = 0, 9, tühi)

tühi

Vastus puudub

220

 

Töö, mis põhjustas või muutis raskemaks tõsiseima tervisehäda (esimene sobiv kood)

veerg 214 = 1–2 and (veerg 85/88 on vähemalt kaheksa aastat enne küsitlusaastat)

1

Praegune põhitöökoht (esimene töökoht)

2

Teine praegune töökoht

3

Viimane töökoht (isik ei tööta)

4

Töötas aasta tagasi

5

Mõni muu töö

9

Ei kohaldata (veerg 214 = 0, 9, tühi)

tühi

Vastus puudub

TÖÖGA SEONDUVAD TEGURID, MIS VÕIVAD VAIMSELE VÕI FÜÜSILISELE TERVISELE HALVASTI MÕJUDA

221

 

Kas isik puutub töökohal oluliselt kokku valitud teguritega, mis võivad kahjustada vaimset tervist?

veerg 24 = 1, 2

0

Ei

1

Jah, peamiselt ahistamine ja kiusamine

2

Jah, peamiselt vägivald või vägivallaga ähvardamine

3

Jah, peamiselt ajapinge või töö ülekoormus

9

Ei kohaldata (veerg 24 = 3–9)

tühi

Vastus puudub

222

 

Kas isik puutub töökohal oluliselt kokku valitud teguritega, mis võivad kahjustada füüsilist tervist?

veerg 24 = 1, 2

0

Ei

1

Jah, peamiselt kemikaalid, tolm, suits või gaasid

2

Jah, peamiselt müra ja vibratsioon

3

Jah, peamiselt ebamugavad tööasendid ja -liigutused või suurte raskuste tõstmine

4

Jah, peamiselt õnnetusjuhtumi oht

9

Ei kohaldata (veerg 24 = 3–9)

tühi

Vastus puudub


(1)  ELT L 71, 17.3.2005, lk 36.


25.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/14


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 342/2006,

24. veebruar 2006,

millega algatatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2005 (millega kehtestatakse muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärinevate polüestrist sünteesstaapelkiudude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks) läbivaatamine seoses uue eksportijaga, tunnistatakse kehtetuks ühe Hiina Rahvavabariigi eksportija impordi tollimaks ja kehtestatakse nimetatud impordi suhtes registreerimisnõue

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   LÄBIVAATAMISTAOTLUS

(1)

Komisjon on saanud taotluse uue eksportijaga seotud läbivaatamise algatamiseks algmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt. Taotluse saatis Huvis Sichuan (edaspidi “taotleja”), Hiina Rahvavabariigi (edaspidi “asjaomane riik”) eksportiv tootja.

B.   TOODE

(2)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärinevad polüestrist sünteesstaapelkiud, mis on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata (edaspidi “vaatlusalune toode”), mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi 5503 20 00 alla. CN-kood on esitatud ainult teavitamise eesmärgil.

C.   OLEMASOLEVAD MEETMED

(3)

Praegu jõus olevad meetmed on lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 428/2005, (2) mille alusel maksustatakse Hiina Rahvavabariigist pärineva ja taotleja toodetud toote import ühendusse lõpliku dumpinguvastase tollimaksuga 49,7 %, välja arvatud mitmete eraldi nimetatud ettevõtjate puhul, kelle suhtes kehtivad individuaalsed tollimaksumäärad.

D.   LÄBIVAATAMISE PÕHJUSED

(4)

Taotleja väidab, et ta tegutseb algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c määratletud turumajanduse tingimuste kohaselt või teise võimalusena taotleb individuaalset kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5 ning et ta ei ole eksportinud vaatlusalust toodet ühendusse uurimisperioodi jooksul, mille järeldustel dumpinguvastased meetmed põhinevad, st ajavahemikus 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2003 (edaspidi “esialgne uurimisperiood”) ja et ta ei ole seotud ühegi eksportiva tootjaga, kelle toodete suhtes kehtivad eespool nimetatud dumpinguvastased meetmed.

(5)

Lisaks väidab taotleja, et ta alustas vaatlusaluse toote eksportimist ühendusse pärast esialgse uurimisperioodi lõppu.

E.   MENETLUS

(6)

Teadaolevalt asjassepuutuvaid ühenduse tootjaid on teavitatud eespool nimetatud taotlusest ning neile on antud võimalus esitada oma märkused. Märkusi ei ole esitatud.

(7)

Olles kontrollinud kättesaadavaid tõendeid, leidis komisjon, et uue eksportijaga seotud läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 on piisavalt tõendeid, et teha kindlaks, kas taotleja tegutseb algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c määratletud turumajanduse tingimustes või kas ta vastab nõuetele, mille kohaselt saab tema suhtes kehtestada individuaalse tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5, ning kui jah, siis määrata kindlaks taotleja individuaalne dumpingumarginaal ning dumpingu avastamise korral tollimaksumäär, mis peaks kehtima asjaomase toote ühendusse importimisel.

(8)

Kui on kindlaks tehtud, et taotleja vastab nõudmistele, mille kohaselt saab tema suhtes kehtestada individuaalse tollimaksu, siis võib olla vajalik muuta määruse (EÜ) nr 428/2005 artikli 1 lõikes 2 nimetamata ettevõtete vaatlusaluse toote impordi suhtes praegu kohaldatavat tollimaksumäära.

a)

Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon taotlejale küsimustikud.

b)

Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja esitada tõendusmaterjal.

Peale selle võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse ja näitavad, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku määruses (EÜ) nr 384/96 sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on endast teatanud käesolevas määruses nimetatud ajavahemiku jooksul.

c)

Turumajandusriigi valik

Juhul kui taotlejale ei anta turumajanduslikku staatust, kuid ta täidab algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaseid individuaalse tollimaksu kehtestamiseks vajalikke nõudeid, kasutatakse Hiina Rahvavabariigi puhul normaalväärtuse määramisel asjakohast turumajandusriiki kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a. Komisjon kavandab sel eesmärgil kasutada taas Ameerika Ühendriike (USA), nagu seda tehti ka uurimise käigus, mille tulemusena kehtestati meetmed Hiina Rahvavabariigist pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes. Huvitatud isikutel palutakse käesolevaga avaldada oma seisukoht kõnealuse valiku sobivuse kohta käesoleva teadaande lõike 4 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Kui taotlejale antakse turumajanduslik staatus, võib komisjon kasutada vajaduse korral siiski ka asjakohases turumajandusriigis kehtestatud normaalväärtusega seotud tulemusi, nt normaalväärtuse määramiseks vajalike kulu- või hinnategurite asendamiseks, kui Hiina Rahvavabariigis ei ole usaldusväärsed vajalikud andmed kättesaadavad. Komisjonil on kavas kasutada Ameerika Ühendriike ka sel eesmärgil.

d)

Turumajanduslik staatus

Kui taotleja esitab piisavalt tõendeid, et ta töötab turumajanduse tingimustes, st et ta vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, määratakse normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b. Selleks tuleb esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotlused kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 3 määratud tähtaja jooksul. Komisjon saadab taotlejale ning Hiina Rahvavabariigi pädevatele asutustele taotluse vormid.

F.   KEHTIVA TOLLIMAKSU TÜHISTAMINE JA IMPORDI REGISTREERIMINE

(9)

Algmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt tuleb taotleja valmistatud ja ühendusse ekspordiks müüdava vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaks tunnistada kehtetuks. Samal ajal tuleb selline import registreerida vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5, et tagada võimalus kehtestada dumpinguvastased tollimaksud tagasiulatuvalt läbivaatamise algatamise kuupäevast alates, juhul kui läbivaatamise tulemusel tuvastatakse taotleja puhul dumping. Taotleja võimalike tulevaste kohustuste suurust ei ole selles menetlusetapis võimalik hinnata.

G.   TÄHTAJAD

(10)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul

huvitatud isikud saavad endast komisjonile teatada, oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ning esitada vastused käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 nimetatud küsimustikule või muud teavet, mida tuleb uurimise käigus arvesse võtta,

huvitatud isikud võivad esitada komisjonile kirjaliku ärakuulamistaotluse,

huvitatud isikud võivad avaldada arvamust selle kohta, kas USA on sobiv turumajandusriik normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi puhul, juhul kui taotlejale ei anta turumajanduslikku staatust,

taotleja saab esitada nõuetekohase taotluse turumajandusliku staatuse saamiseks.

H.   KOOSTÖÖST HOIDUMINE

(11)

Juhul kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii negatiivsed kui positiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

(12)

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse vastavalt algmääruse artiklile 18 toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga on algatatud määruse (EÜ) nr 428/2005 läbivaatamine vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 4, selleks et määrata kindlaks, kas ja millisel määral tuleks Hiina Rahvavabariigist pärinevate kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, CN-koodi 5503 20 00 alla klassifitseeritud, firma Huvis Sichuan (TARICi lisakood A736) poolt toodetud ja ühendusse ekspordiks müüdud polüestrist sünteesstaapelkiudude ühendusse impordi suhtes kohaldada määrusega (EÜ) nr 428/2005 kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse.

Artikkel 2

Käesolevaga tunnistatakse määrusega (EÜ) nr 428/2005 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks artiklis 1 määratletud impordi suhtes kehtetuks.

Artikkel 3

Liikmesriikide toll peab võtma asjakohaseid meetmeid artiklis 1 määratletud impordi registreerimiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 14 lõikele 5. Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 4

1.   Huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma kirjalikud seisukohad ja vastused küsimustikule, mida on nimetatud käesoleva määruse põhjenduse 8 alapunktis a, või muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Peale selle võivad huvitatud isikud sama 40päevase tähtaja jooksul kirjalikult taotleda komisjonilt ärakuulamist.

2.   Uurimises osalevad isikud võivad esitada märkusi selle kohta, kas Ameerika Ühendriigid, mida kavatsetakse kasutada turumajandusriigina normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi puhul, on selleks sobivad.

3.   Nõuetekohaselt põhjendatud taotlused turumajandusliku staatuse saamiseks tuleb esitada 21 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

4.   Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teadaandes nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mille huvitatud isikud saadavad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga “limited” (3) (piiratud) ning vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 19 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “FOR INSPECTION BY INTERESTED PARTIES” (tutvumiseks huvitatud isikutele).

Kogu asjakohane teave ja/või ärakuulamise taotlused tuleks saata järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

Office: J-79 5/16

B-1049 Brüssel

Faks: (32 2) 295 65 05

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  ELT L 71, 17.3.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1333/2005 (ELT L 211, 13.8.2005, lk 1).

(3)  See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.


25.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/17


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 343/2006,

24. veebruar 2006,

millega avatakse või kokkuost teatavates liikmesriikides ajavahemikuks 1. märtsist kuni 31. augustini 2006

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 2771/1999, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 kohaldamiseks või ja kooreturul sekkumise osas, (2) eriti selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et kui või turuhinnad ühes või enamas liikmesriigis on esindava aja jooksul alla 92 % sekkumishinnast, ostavad sekkumisametid või kokku.

(2)

Turuhinna alusel, mille liikmesriigid on edastanud, on komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artikli 8 lõikele 4 konstateerinud, et hinnad Saksamaal, Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal, Iirimaal, Madalmaades, Poolas, Portugalis, Rootsis ja Ühendkuningriigis on kahe järjestikuse nädala jooksul olnud madalamad kui 92 % sekkumishinnast. Seega tuleb avada sekkumiskokkuost neis liikmesriikides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Või kokkuost määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 1 alusel avatakse järgmistes liikmesriikides:

Saksamaa

Eesti

Hispaania

Prantsusmaa

Iirimaa

Madalmaad

Poola

Portugal

Rootsi

Ühendkuningriik.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2107/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 20).


25.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/18


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 344/2006,

24. veebruar 2006,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete, välja arvatud melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 1 lõike 2 teise lõigu teist lauset ja artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1011/2005. (3) Ülalmainitud hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 281/2006. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 1423/95 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1423/95 artiklis 1 nimetatud toodete suhtes 2005/2006. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1011/2005 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 25. veebruaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. veebruar 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 624/98 (EÜT L 85, 20.3.1998, lk 5).

(3)  ELT L 170, 1.7.2005, lk 35.

(4)  ELT L 47, 17.2.2006, lk 38.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 25. veebruarist 2006

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

36,58

0,31

1701 11 90 (1)

36,58

3,93

1701 12 10 (1)

36,58

0,18

1701 12 90 (1)

36,58

3,63

1701 91 00 (2)

37,34

6,56

1701 99 10 (2)

37,34

3,14

1701 99 90 (2)

37,34

3,14

1702 90 99 (3)

0,37

0,30


(1)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1) I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2)  Määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa I punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3)  1 % saharoosisisalduse kohta.


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

25.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/20


NÕUKOGU OTSUS,

20. veebruar 2006,

ühenduse maaelu arengu strateegiasuuniste kohta (programmiperiood 2007–2013)

(2006/144/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 2 esimest lauset,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 9 lõikes 1 on sätestatud, et maaelu arengu prioriteetide kehtestamiseks tuleb ühenduse tasandil vastu võtta maaelu arengu strateegiasuunised programmiperioodiks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

(2)

Need strateegiasuunised peaksid peegeldama põllumajanduse mitmekülgset rolli maastike, toidukaupade ning kultuuri- ja looduspärandi rikastamisel ja mitmekesistamisel kogu ühenduses.

(3)

Kõnealustes strateegiasuunistes tuleks kindlaks määrata ühenduse prioriteetide elluviimiseks olulised valdkonnad, eriti seoses Göteborgi säästvuse eesmärkidega ning majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegiaga, mis koostati vastavalt Göteborgis (15. ja 16. juunil 2001) ja Thessalonikis (20. ja 21. juunil 2003) kokku tulnud Euroopa Ülemkogul.

(4)

Nende strateegiasuuniste alusel peaks iga liikmesriik maaelu arengu programmide koostamise tugiraamistikuna ette valmistama oma riikliku strateegiaplaani,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga võetakse vastu lisas esitatud ühenduse maaelu arengu strateegiasuunised (programmiperiood 2007–2013).

Brüssel, 20. veebruar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL


(1)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(2)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


LISA

Ühenduse maaelu arengu strateegiasuunised (programmiperiood 2007–2013)

1.   SISSEJUHATUS

Määruses (EÜ) nr 1698/2005 on määratud kindlaks (EAFRD) fondist antava abi eesmärk ja ulatus. Ühenduse strateegiasuunistes määratakse selle raamistiku piires kindlaks ühenduse prioriteetide elluviimiseks olulised valdkonnad, eriti seoses Göteborgis püstitatud säästvuse eesmärkidega ning majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegiaga.

Ühenduse maaelu arengu strateegiasuunised võimaldavad:

määrata kindlaks ja kokku leppida valdkonnad, kus ELi toetus maaelu arenguks loob suurima lisandväärtuse ELi tasandil,

luua sideme peamiste ELi prioriteetidega (Lissabon, Göteborg) ning kanda need üle maaelu arengupoliitikasse,

tagada vastavus ELi teiste poliitikavaldkondadega, eriti ühtekuuluvus- ja keskkonnapoliitikaga,

toetada uue, turule orienteeritud ühise põllumajanduspoliitika rakendamist ning sellega kaasnevat vajalikku ümberkorraldamist vanades ja uutes liikmesriikides.

2.   MAAELU ARENG JA ÜHENDUSE ÜLDEESMÄRGID

2.1.   Ühine põllumajanduspoliitika ja maaelu areng

Põllumajandussektor on maapiirkondades jätkuvalt suurim maa kasutaja, samuti maakoha ja keskkonna kvaliteedi peamine määraja. Ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu tähtsus ja olulisus on hiljutise Euroopa Liidu laienemise järel suurenenud.

Ilma ühise põllumajanduspoliitika kahe samba – turu- ja maaelu arengu poliitikata – seisaksid mitmed Euroopa maapiirkonnad silmitsi kasvavate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemidega. Euroopa põllumajandusmudel peegeldab põllumajanduse mitmekülgset rolli maastike, toidukaupade ning kultuuri- ja looduspärandi rikastamisel ja mitmekesistamisel. (1)

Ühise põllumajanduspoliitika, turupoliitika ja maaelu arengupoliitika juhtpõhimõtted kehtestas Euroopa Ülemkogu Göteborgis (15. ja 16. juunil 2001). Vastavalt selle järeldustele peab tugev majanduslik suutlikkus käima käsikäes loodusvarade säästva kasutamisega ja jäätmete säästva tasemega, mille käigus säilitatakse bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid ning välditakse kõrbestumist. Nendele väljakutsetele vastamiseks peaksid ühine põllumajanduspoliitika ja selle tulevane areng oma eesmärkides panustama säästva arengu saavutamisele, suurendades rõhuasetust tervislike ja kõrgekvaliteetsete toodete, keskkonnasäästlike tootmismeetodite, sealhulgas orgaanilise tootmise, taastuvate toorainete ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise soodustamisele.

Need juhtpõhimõtted kinnitas Thessaloniki Euroopa Ülemkogu (20. ja 21. juunil 2003) Lissaboni strateegia järeldustes. Uuendatud ühine põllumajanduspoliitika ja maaelu areng võivad lähiaastatel anda olulise panuse konkurentsivõimesse ja säästvasse arengusse.

2.2.   Säästva põllumajanduse suunas: ühise põllumajanduspoliitika reformid 2003. ja 2004. aastal

Ühise põllumajanduspoliitika reformid 2003. ja 2004. aastal on suur samm edasi põllumajanduse konkurentsivõime ja säästva arengu parandamisel ELis ning neis luuakse raamistik tulevasteks reformideks. Järjestikused reformid on andnud panuse Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimesse hinnatoetuse garantiide vähendamise ja struktuurilise kohandamise soodustamise näol. Toodanguga sidumata otsetoetuste kehtestamine julgustab põllumajandustootjaid reageerima turusignaalidele, mille on tekitanud pigem tarbijate nõudlus kui kogusega seotud poliitilised soodustused. Keskkonna, toiduohutuse ning loomatervise ja loomade heaolu standardite kaasamine suurendab tarbijate usaldust ning põllumajanduse keskkonnasäästvust.

2.3.   Maaelu areng 2007–2013

Tulevane maaelu arengupoliitika keskendub kolmele peamisele valdkonnale: põllumajandus- ja toiduainesektori majandus, keskkond ning maapiirkondade majandus ja elanikkond laiemalt. Maaelu arengustrateegiate ja -programmide uus põlvkond koondatakse ümber nelja telje, nimelt: 1. telg – põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine; 2. telg – keskkonna ja paikkonna parandamine; 3. telg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine ning 4. telg – leader.

1. telje raames on rida meetmeid suunatud inim- ja füüsilisele kapitalile põllumajandus-, toiduaine- ja metsandussektoris (edendades teadmiste edasiandmist ja innovatsiooni) ning kvaliteetsele tootmisele. 2. teljel nähakse ette meetmed loodusvarade kaitseks ja suurendamiseks ning keskkonnasõbralike põllumajandus- ja metsandussüsteemide ning Euroopa maapiirkondade kultuurmaastike säilitamiseks. 3. telg aitab maapiirkondades arendada kohalikku infrastruktuuri ja inimkapitali, et parandada majanduskasvu ja töökohtade loomise tingimusi kõikides sektorites ning mitmekesistada majandustegevust. Programmi Leader kogemusel põhinev 4. telg tutvustab uuendusliku juhtimise võimalusi kohaliku, maaelu arenguks altpoolt tuleva algatuse (nn bottom-up approach) kaudu.

2.4.   Väljakutsetele vastamine

Maapiirkondi iseloomustavad väga suured erinevused: need ulatuvad kaugetest rahvastikukao ja taandarengu all kannatavatest piirkondadest kuni linnalähedaste, linnakeskuste kasvava surve all olevate piirkondadeni.

Vastavalt rahvastikutihedusel põhinevale OECD määratlusele hõlmavad maapiirkonnad (2) 92 % EL territooriumist. Pealegi elab 19 % elanikkonnast valdavalt maapiirkondades ja 37 % piirkondades, millest maapiirkond moodustab olulise osa. Need piirkonnad toodavad 45 % EL kogulisandväärtusest ja moodustavad 53 % töökohtadest, kuid kalduvad mahajäämusele sotsiaal-majanduslike näitajate, kaasa arvatud struktuurinäitajate osas muude piirkondadega võrreldes. Sissetulek elaniku kohta on maapiirkondades umbes kolmandiku võrra väiksem, (3) naiste tööhõives osalemise määr on madalam, teenindussektor on vähem arenenud, kõrghariduse tase on üldjuhul madalam ning väiksemal protsendil majapidamistest on lairiba internetiühendus. Kaugus ja piiriäärsus on mõnes maapiirkonnas suureks probleemiks. Need halvemused kalduvad olema veelgi suuremad valdavalt maapiirkondades, kuigi üldine pilt ELi tasandil võib liikmesriigiti märkimisväärselt erineda. Võimaluste, kontaktide ja koolituse infrastruktuuri puudumine on eelkõige kaugete maapiirkondade naiste ja noorte probleem.

Laienemine on põllumajanduslikku kaarti muutnud. Vanades liikmesriikides moodustab põllumajandus 2 % sisemajanduse kogutoodangust, uutes liikmesriikides 3 % ning Rumeenias ja Bulgaarias üle 10 %. Uutes liikmesriikides töötab põllumajanduses kolm korda rohkem inimesi (12 %) kui vanades liikmesriikides (4 %). Bulgaarias ja Rumeenias töötab põllumajanduses märkimisväärselt rohkem inimesi.

ELi põllumajandus- ja toiduainesektor kokku moodustavad olulise osa ELi majandusest, hõlmates umbes 15 miljonit töökohta (8,3 % kogu tööhõivest) ja moodustades 4,4 % SKTst. EL on maailma suurim toiduainete ja jookide tootja kogutoodanguga hinnanguliselt 675 miljardit eurot. Suuruselt jääb see sektor siiski väga polariseerunuks ja killustatuks, sisaldades märkimisväärseid võimalusi ja ohte ettevõtjate jaoks. Metsanduses ja sellega seotud tööstusharudes töötab umbes 3,4 miljonit inimest ja valdkonna käive on 350 miljardit eurot, kuid praegu kasutatakse ainult 60 % iga-aastasest metsakasvust.

Põllumajandus ja metsandus moodustavad 77 % EL maakasutusest. Põllumajanduse keskkonnategevuse tulemuslikkus loodusvarade säilitamisel ja suurendamisel on viimastel aastatel olnud vastuoluline. Mis puudutab vee kvaliteeti, siis on lämmastiku koguülejääk enamuses vanades liikmesriikides 1990. aastast alates veidi langenud, ehkki mõned riigid ja piirkonnad kannatavad endiselt märkimisväärse toitainete väljauhtumise all. Ammoniaagiheite, eutrofeerumise, maapinna lagunemise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise probleemid püsivad mitmetes piirkondades. Siiski on üha suurem osa põllumajandusmaast suunatud orgaanilisele tootmisele (5,4 miljonit hektarit ELis) ning taastuvatele ressurssidele (2004. aastal toodeti bioenergia toorainet hinnanguliselt 1,4 miljonil hektaril, 0,3 miljonit hektarit energiakultuuride toetusskeemiga hõlmatud maal ning 0,6 miljonit hektarit tootmisest kõrvalejäetud maal). Järjest rohkem kujundavad põllumajanduse ja metsanduse mudeleid pikaajalised kliimamuutused. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse on edasi arenenud Natura 2000 rakendamisega – sellesse on kaasatud umbes 12–13 % põllumajandus- ja metsaaladest. Olulist rolli bioloogilise mitmekesisuse ja elupaikade säilitamisel, nagu ka maastiku kaitsmisel ja pinnase kvaliteedis omavad keskkonnasõbralikud põllumajandussüsteemid. Enamikus liikmesriikides moodustavad need põllumajandussüsteemid 10 % – 30 % kõigist põllumajandusaladest. Mõnedes piirkondades võib põllumajandusest loobumine kaasa tuua tõsiseid keskkonnaalaseid ohtusid.

Seetõttu seisavad maapiirkonnad lähiaastatel silmitsi eriliste väljakutsetega majanduskasvu, tööhõive ja säästvuse osas. Kuid samas pakuvad maapiirkonnad suuri võimalusi: kasvupotentsiaali uutes sektorites, maaelu hüvede ja turismi edendamise võimalusi, atraktiivset elu- ja töökeskkonda ning omavad olulist rolli loodusvarade ja kõrgelt hinnatud maastike säilitajatena.

Põllumajandus- ja toiduainesektor peab haarama uute lähenemiste, tehnoloogiate ja innovatsiooni pakutavatest võimalustest, et vastata turunõudluse arengule nii Euroopas kui ka ülemaailmselt. Eelkõige võimaldab investeering inimkapitali kui olulisse ressurssi nii maapiirkondadel kui põllumajandus- ja toiduainesektoril enesekindlalt tulevikku vaadata.

Lissaboni strateegia taasalgatamisel kinnitas Euroopa Ülemkogu taas, et Lissaboni strateegiat tuleb vaadelda säästva arengu nõude laiemas kontekstis ning et tänapäeva vajadusi tuleb rahuldada ilma, et ohustataks tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamisel (4). Uus programmiperiood annab ainulaadse võimaluse suunata toetus uuest EAFRDst majanduskasvule, tööhõivele ja säästvale arengule. Selles osas on see täielikult kooskõlas deklaratsiooniga säästva arengu juhtpõhimõtete kohta (5) ja uuendatud Lissaboni tegevuskavaga, mille eesmärgiks on suunata ressursid sellele, et muuta Euroopa investeerimiseks ja elamiseks atraktiivsemaks, stimuleerides teadmisi ja uuendusi majanduskasvuks ning luues rohkem ja paremaid töökohti.

Maaelu arengupoliitika peab aitama maapiirkondi kõnealuste eesmärkide täitmisel ajavahemikul 2007–2013. See nõuab strateegilisemat lähenemist konkurentsivõimele, töökohtade loomisele ja innovatsioonile maapiirkondades ning paremat programmide rakendamist. Põllumajandus- ja metsandussektoris tuleb suuremat tähelepanu pöörata tulevikku suunatud investeeringutele inimestesse, oskusteabesse ja kapitali, uutele võimalustele kõikidele kasu toovate keskkonnateenuste pakkumisel ning rohkemate ja paremate töökohtade loomisele majanduse mitmekesistamise kaudu, eriti naiste ja noorte jaoks. Aidates ELi maapiirkondadel realiseerida oma potentsiaali atraktiivse investeerimis-, töö- ja elukeskkonnana, saab maaelu arengupoliitika täita oma osa Euroopa territooriumi säästvas arengus.

3.   ÜHENDUSE PRIORITEETIDE KEHTESTAMINE MAAELU ARENGUKS PROGRAMMPERIOODIL 2007–2013

Määruses (EÜ) nr 1698/2005 kehtestatud eesmärkide raames määratakse allpool esitatud strateegiasuunistes kindlaks ühenduse prioriteedid vastavalt selle artiklile 9. Suuniste eesmärk on Euroopa Ülemkogu Lissaboni ja Göteborgi järeldustes sõnastatud peamiste poliitiliste prioriteetide lõimimine. Iga prioriteetide kogumi kohta on esitatud illustratiivsed põhimeetmed. Nende strateegiasuuniste põhjal valmistab iga liikmesriik ette oma riiklikud strateegilised plaanid, luues tugiraamistiku maaelu arengu programmide koostamiseks.

Ühenduse maaelu arengu prioriteetidele suunatud ressursid (minimaalse sätestatud rahastamislimiidi piires iga telje jaoks) sõltuvad iga programmi piirkonna konkreetsest olukorrast ning selle tugevatest ja nõrkadest külgedest ning võimalustest. Iga ühenduse prioriteet ning selle panus Lissaboni ja Göteborgi eesmärkidesse tuleb üle kanda liikmesriigi tasandile riiklikus strateegiakavas ning maaelu arengu programmides. Mitmetel juhtudel on olemas riiklikud või regionaalsed prioriteedid põllumajandus- ja toiduaineahelaga või põllumajanduse ja metsanduse keskkonnaalase, klimaatilise ja geograafilise olukorraga seotud konkreetsete probleemide lahendamiseks. Maapiirkondadel tuleb võib-olla tegelda muude spetsiifiliste küsimustega, nagu linnalähedane surve, töötus, kaugus või madal rahvastikutihedus.

3.1.   Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

Ühenduse strateegiasuunised

Euroopa põllumajandus-, metsandus- ja toiduainetetöötluse sektoril on suur potentsiaal jätkuvalt arendada kõrgekvaliteetseid ja lisandväärtusega tooteid, mis vastavad Euroopa tarbijate ja maailma turgude mitmekesisele ja kasvavale nõudmisele.

1. teljele suunatud ressursid peaksid panustama tugevale ja dünaamilisele Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektorile, keskendudes teadmiste edasiandmise, moderniseerimise, innovatsiooni ja kvaliteedi prioriteetidele toiduahelas ning prioriteetsetele sektoritele investeeringuteks füüsilisse ja inimkapitali.

Nende prioriteetide saavutamiseks julgustatakse liikmesriike keskendama toetus põhimeetmetele. Sellisteks põhimeetmeteks võiksid olla:

i)

põllumajandussektori ümberkorraldamine ja moderniseerimine, millel on jätkuvalt oluline roll paljude maapiirkondade arengus, eelkõige uutes liikmesriikides. Põllumajanduse edukas kohandamine võib olla võti põllumajandussektori konkurentsivõime ja keskkonnaalase säästvuse parandamiseks ning töökohtade ja majanduskasvu stimuleerimiseks sellega seotud majandusvaldkondades. See hõlmab ka muutusteks ettevalmistumise edendamist põllumajandussektori ümberkorraldamisel ja kaasajastamisel ning ennetava lähenemisviisi väljaarendamist põllumajandusettevõtjate koolitusel ja ümberkoolitusel, eriti seoses edasiantavate oskustega;

ii)

lõimumise parandamine põllumajandus- ja toiduaineahelas. Euroopa toiduainetööstus on üks maailma konkurentsivõimelisemaid ja uuenduslikumaid, kuid seisab silmitsi kasvava ülemaailmse konkurentsiga. Maapiirkondade majanduses on suured võimalused uute toodete loomiseks ja turustamiseks, suurema väärtuse säilitamiseks maapiirkondades kvaliteedisüsteemide kaudu ning Euroopa toodete profiili tõstmiseks välismaal. Nõuandeteenuste ja toetuse kasutamine ühenduse standarditele vastamiseks annab sellesse lõimumisprotsessi oma panuse. Turule orienteeritud põllumajandussektor aitab veelgi enam tugevdada Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektori positsiooni suurtööandjana ning majanduskasvu allikana;

iii)

innovatsiooni ning uurimis- ja arendustegevusele ligipääsu hõlbustamine. Innovatsioon on Euroopa põllumajanduse, põllumajandus- ja toiduainesektori ning metsandussektori jaoks üha olulisem. Kuigi Euroopa suured põllumajandus- ja toiduainetööstusettevõtted on tihti uute suundumuste esirinnas, võiks uute toodete ja protsesside juurutamine anda märkimisväärse panuse väiksemate töötlejate ja põllumajandusettevõtete tulemuslikkusse. Eriti hõlbustaksid uued koostöövormid ligipääsu uurimis- ja arendustegevusele, innovatsioonile ja 7. raamprogrammi alusel võetud meetmetele; (6)

iv)

info- ja sidetehnoloogia rakendamise ja levitamise soodustamine. Tundub, et põllumajandus- ja toiduainesektor tervikuna on info- ja sidetehnoloogia kasutuselevõtu osas mahajäänud. Eriti on see nii väikeettevõtjate puhul. E-äri rakenduste tarvituselevõtt on ikka veel madalal tasemel, välja arvatud suurte riikidevaheliste ettevõtete ja nende suuremate tarnijate puhul. Maaelu arengu fondid peaksid täiendama tulevasi komisjoni algatusi, nagu i2010 e-äri (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul), e-oskuste ja e-õppe valdkonnas;

v)

dünaamilise ettevõtluse edendamine. Hiljutised reformid on loonud Euroopa põllumajanduse jaoks turule suunatud keskkonna. See loob põllumajandusettevõtjatele uusi võimalusi. Kuid selle majandusliku potentsiaali realiseerimine sõltub strateegiliste ja organisatsiooniliste oskuste arendamisest. Noorte põllumajandustöötajate julgustamine tööleasumisel võib mängida selles osas olulist rolli;

vi)

uute turustusvõimaluste väljaarendamine põllumajandus- ja metsamajandustoodete jaoks. Uued turustusvõimalused võivad anda suurt lisandväärtust, eelkõige kvaliteettoodete osas. Esimese samba alusel rakendatud meetmeid võib täiendada toetusega investeeringuteks ja koolituseks toiduks mittekasutatavate toodete tootmise valdkonnas maaelu arengu raames, luues toodangule uusi uuenduslikke turustusvõimalusi või aidates kaasa taastuvenergia materjalide, biokütuste ning töötlemisvõimsuse arendamisele;

vii)

põllumajandusettevõtjate ja metsanduse keskkonnalase tegevuse tõhususe parandamine. Pikaajaline säästvus sõltub võimest toota tooteid, mida tarbijad soovivad osta, saavutades samal ajal kõrged keskkonnaalased standardid. Tõhusamasse keskkonnaalasesse tegevusse investeerimine võib viia ka efektiivsuse kasvuni tootmises, luues kõikidele kasuliku olukorra.

Põlvkondadevahetuse soodustamiseks põllumajanduses võib arvesse võtta esimese telje alusel kättesaadavate meetmete kombinatsioone, mis on sobitatud noorte põllumajandustöötajate vajadustega.

3.2.   Keskkonna ja maapiirkonna paremaks muutmine

Ühenduse strateegiasuunised

ELi maapiirkondade loodusvarade ja maastike kaitsmiseks ja paremaks muutmiseks peaksid 2. telje ressursid panustama ELi kolme prioriteetsesse valdkonda, milleks on: bioloogiline mitmekesisus ja keskkonnasõbralike põllumajandus- ja metsandussüsteemide ning traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamine ja arendamine, vesi ja kliimamuutus.

2. telje meetmeid tuleks kasutada nende keskkonnaalaste eesmärkide lõimimiseks ning need peaksid panustama põllumajanduse ja metsanduse Natura 2000 võrgustiku rakendamisse, Göteborgis võetud kohustusse pidurdada 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse langust, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) (7) eesmärkide ja Kyoto protokolli kliimamuutuste leevendamisega seotud sihtide saavutamisse.

Nende prioriteetide saavutamiseks julgustatakse liikmesriike keskendama toetus põhimeetmetele. Sellisteks põhimeetmeteks võiksid olla:

i)

keskkonnaalaste teenuste ja loomasõbralike põllumajandustavade edendamine. Euroopa kodanikud eeldavad põllumajandustootjatelt kohustulikest standarditest kinnipidamist. Kuid paljud nõustuvad ka, et põllumajandustootjatele tuleks hüvitada see, kui nad seovad end täiendavate kohustustega, osutades teenuseid, mida turg üksi ei paku, eriti kui need on keskendunud kindlatele ressurssidele, millel on seoses põllumajanduse ja metsandusega eriline tähtsus, nagu vesi ja pinnas;

ii)

põllumajandusmaastiku ja metsade säilitamine. Euroopas on suur osa hinnatud maakeskkonnast põllumajanduse tulemus. Säästva maakorralduse tavad võivad aidata kaasa mahajäetuse, kõrbestumise ja metsatulekahjudega seotud riskide vähendamisele, eelkõige ebasoodsamates piirkondades. Asjakohased põllumajandussüsteemid aitavad säilitada maastikke ja elupaiku, alates märgaladest kuni kuivade heinamaade ja mägikarjamaadeni. Mitmetes piirkondades on see kultuurilise ja looduspärandi ning maapiirkondade kui elu- ja töökeskkonna üldise atraktiivsuse oluline osa;

iii)

kliimamuutuste vastu võitlemine. Põllumajandus ja metsandus on taastuva energia ning bioenergiarajatiste toorainete arendamisel esirinnas. Asjakohane põllumajanduslik ja metsandusalane tegevus võib aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ning metsade ja pinnase koostises oleva orgaanilise aine süsiniku talletamisvõime säilitamisele ning kliimamuutuste mõjuga kohandumisele;

iv)

mahepõllunduse panuse tugevdamine. Mahepõllundus esindab terviklikku lähenemisviisi säästvale põllumajandusele. Selles osas saaks selle panust keskkonnaalastesse ja loomade heaolu puudutavatesse eesmärkidesse veelgi tugevdada;

v)

keskkonnaalaste/majanduslike, kõigile kasulike algatuste julgustamine. Maapiirkondade ja nende toidukaupade identiteedile võib kaasa aidata keskkonnaalaste kaupade pakkumine, eriti põllumajanduse keskkonnameetmete kaudu. Need võivad olla aluseks turismi ja maaelu hüvede pakkumise abil kujunevale majanduskasvule ning tööhõivele, eriti kui see on seotud turismi, käsitöönduse, koolituse ja muude kui toiduainete sektori mitmekesistamisega;

vi)

territoriaalse tasakaalu edendamine. Maaelu arenguprogrammid võivad anda olulise panuse maapiirkondade atraktiivseks muutmisesse. Samuti võivad nad aidata tagada, et konkurentsivõimelises, teadmistepõhises majanduses säilitatakse säästev tasakaal linna- ja maapiirkondade vahel. Kombineerituna programmi teiste telgedega võivad maakorraldusmeetmed anda positiivse panuse majandustegevuse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ruumilisse jagamisse.

3.3.   Maapiirkondade elanike elukvaliteedi parandamine ning maamajanduse mitmekesistamise soodustamine

Ühenduse strateegiasuunised

3. telje raames maapiirkondade majanduse mitmekesistamise ja maapiirkondade elanike elukvaliteedi parandamisele suunatud ressursid peaksid aitama saavutada tööhõive võimaluste loomise üldprioriteeti ning tingimusi majanduskasvuks. 3. telje alusel kättesaadavaid meetmeid tuleks kasutada eelkõige suutlikkuse suurendamise, oskuste omandamise ja kohaliku strateegia arendamise organiseerimise edendamiseks ning samuti selleks, et aidata tagada maapiirkondade atraktiivsuse säilimine tulevaste põlvkondade jaoks. Koolituse, teavitamise ja ettevõtluse edendamisel tuleks arvesse võtta naiste, noorte ja vanemate inimeste konkreetseid vajadusi.

Nende prioriteetide saavutamiseks julgustatakse liikmesriike keskendama toetus põhimeetmetele. Sellisteks põhimeetmeteks võiksid olla:

i)

majandustegevuse ja tööhõive määra tõstmine maapiirkondade majanduses laiemas mõttes. Majanduse mitmekesistamine on vajalik majanduskasvu, tööhõive ja säästva arengu jaoks maapiirkondades ning aitab seeläbi kaasa paremale territoriaalsele tasakaalule nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Turism, käsitööndus ja maaelu hüvede pakkumine on mitmetes piirkondades kasvavad sektorid ning pakuvad võimalusi nii põllumajandusettevõtete mitmekesistamiseks väljaspool põllumajandust kui ka mikroettevõtete arendamiseks laiemas maapiirkondade majanduses;

ii)

naiste tööturule tuleku soodustamine. Paljudes maapiirkondades loob ebapiisav lastehoiu infrastruktuur konkreetsed takistused. Kohalikud algatused lastehoiustruktuuride arendamiseks võivad lihtsustada juurdepääsu tööturule. See võib hõlmata lastehoiu infrastruktuuri arendamist, võimaluse korral koos algatustega julgustada maapiirkondades toimuva tegevuse ja kohalike teenustega seotud väikeettevõtete loomist;

iii)

külaelu taaselustamine. Terviklikud algatused, milles on ühendatud mitmekesistamine, ettevõtete loomine, kultuuripärandisse investeerimine, kohalike teenuste infrastruktuur ja renoveerimine võivad aidata kaasa nii majanduslike väljavaadete kui ka elukvaliteedi parandamisele;

iv)

mikroettevõtete ja käsitöönduse arendamine võib põhineda traditsioonilistel oskustel või luua uusi oskusi, eriti kombineerituna seadmete ostmise, koolituse ja juhendamisega, ettevõtluse edendamise aitamisega ning majandusstruktuuri arendamisega;

v)

noorte koolitamine kohaliku majanduse mitmekesistamiseks vajaminevate oskuste alal võib vastata turismi, rekreatsiooni, keskkonnaalaste teenuste, traditsiooniliste maaelu oskuste ja kõrgekvaliteediliste toodete nõudlusele;

vi)

info- ja sidetehnoloogia rakendamise ja levitamise soodustamine. Info- ja sidetehnoloogia rakendamine ja levitamine on maapiirkondades hädavajalik mitmekesistamise eesmärgil, samuti kohalikuks arenguks, kohalike teenuste pakkumiseks ja e-osaluse edendamiseks. Mastaabisäästu saab saavutada külade info- ja sidetehnoloogia algatuste kaudu, milles kombineeritakse infotehnoloogia seadmed, võrkude loomine ja e-oskuste koolitus läbi ühenduse struktuuride. Sellised algatused võivad kohalike põllumajandusettevõtjate ja maapiirkondade ettevõtjate jaoks suuresti hõlbustada info- ja sidetehnoloogia rakendamist ning e-äri ja e-kaubanduse vastuvõtmist. Maksimaalselt tuleb kasutada interneti ja lairibakommunikatsioonide pakutavaid võimalusi, näiteks struktuurifondide piirkondlike programmide raames, et ületada asukohast tulenevad puudused;

vii)

taastuvate energiaallikate loomise ja uuendusliku kasutamise arendamine võib aidata kaasa uute turustusvõimaluste loomisele põllumajandus- ja metsandustoodete jaoks, kohalike teenuste pakkumisele ja maapiirkondade majanduse mitmekesistamisele;

viii)

turismi arengu soodustamine. Turismisektor on mitmetes maapiirkondades üheks suuremaks kasvavaks sektoriks ning võib põhineda kultuurilisel ja looduslikul pärandil. Info- ja sidetehnoloogia suurenenud kasutamine turismi alaseks broneerimiseks, müügi edendamiseks, turustamiseks, teenuste kujundamiseks ning rekreatsioonitegevuseks võib tõsta külastajate arvu ning viibimise pikkust, eriti kui sellega luuakse sidemeid väiksemate kohtadega ja julgustatakse põllumajandusturismi;

ix)

kohaliku infrastruktuuri ajakohastamine, eriti uutes liikmesriikides. Lähiaastatel tehakse märkimisväärseid investeeringuid peamiste sidevahendite, transpordi, energia ja vee infrastruktuuris. Struktuurifondidest on võimalik saada märgatavat toetust, mis ulatub üle-euroopalistest võrgustikest sidemete arendamiseni äri- või teadusparkidega. Mitmekordse mõju täielikuks realiseerimiseks töökohtade ja kasvu osas võib maaelu arendamise programmide raames toetust saanud väikesemahuline kohalik infrastruktuur mängida elutähtsat rolli, sidudes need suured investeeringud kohalike mitmekesistamise strateegiatega ning põllumajandus- ja toiduainesektori potentsiaali arendamisega.

3.4.   Kohaliku suutlikkuse suurendamine tööhõive ja mitmekesistamise nimel

Ühenduse strateegiasuunised

4. telje (Leader) ressursid peaksid aitama kaasa 1. ja 2. telje ning eriti 3. telje prioriteetide saavutamisele, kuid mängima ka olulist rolli juhtimise parandamise horisontaalse prioriteedi alal ning maapiirkondade sisemise arengupotentsiaali mobiliseerimisel.

4. telje alusel antav toetus pakub kohalikel vajadustel ja tugevatel külgedel põhineva ühenduse juhitava kohaliku arengustrateegiaga võimalust kombineerida kõiki kolme eesmärki – konkurentsivõimet, keskkonda ja elukvaliteeti/mitmekesistamist. Põllumajandustootjaid, metsandustöötajaid ja teisi maaelus tegevaid isikuid hõlmavad integreeritud lähenemisviisid võivad kaitsta ja suurendada kohalikku loodus- ja kultuuripärandit, tõsta keskkonnaalast teadlikkust ning investeerida ja reklaamida kohalikke tooteid, turismi ning taastuvaid loodusvarasid.

Nende prioriteetide saavutamiseks julgustatakse liikmesriike keskendama toetus põhimeetmetele. Sellisteks põhimeetmeteks võiksid olla:

i)

kohaliku partnerluse potentsiaali suurendamine, entusiasm ja oskuste omandamise edendamine, mis võib kaasa aidata kohaliku potentsiaali mobiliseerimisele;

ii)

era- ja avaliku sektori partnerluse edendamine. Eelkõige jätkab Leader olulise rolli mängimist maaelu arengule uuenduslike lähenemisviiside soodustamisel ning era- ja avaliku sektori ühendamisel;

iii)

koostöö ja innovatsiooni edendamine. Kohalikud algatused nagu Leader ja toetus majanduse mitmekesistamisele võivad mängida olulist rolli inimeste sidumisel uute ideede ja lähenemisviisidega, innovatsiooni ja ettevõtluse soodustamisel ning kaasatuse ja kohalike teenuste pakkumise edendamisel. Interaktiivsed kogukonnad võivad kaasa aidata teadmiste levitamisel, heade tavade vahetamisel ning innovatsiooni kasutamisel maapiirkondade toodetes ja teenustes;

iv)

kohaliku juhtimise parandamine. Leader saab aidata uuenduslike lähenemisviiside edendamisel põllumajanduse, metsanduse ja kohaliku majanduse sidumisel, aidates seeläbi mitmekesistada majanduslikku baasi ning tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku mustrit.

3.5.   Programmitöö koostoime tagamine

Ühenduse strateegiasuunised

Riiklike strateegiate väljatöötamisel peaksid liikmesriigid tagama, et maksimeeritaks telgedevahelist ja nende piires esinevat koostoimet ning välditaks võimalikke vastuolusid. Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid arendada integreeritud lähenemisviise. Liikmesriigid peaksid mõtlema ka sellele, kuidas oleks võimalik võtta arvesse teisi ELi tasandi strateegiaid, nagu mahetoidu ja -põllunduse tegevuskava, kohustust taastuvenergia suuremaks kasutamiseks, (8) vajadust välja arendada keskmise pikkusega ja pikaajaline ELi strateegia kliimamuutustega võitlemiseks (9) ja vajadust näha ette tõenäolist mõju põllumajandusele ja metsandusele, ELi metsandusstrateegiat ja tegevuskava (mis saavad aidata nii majanduskasvu ja tööhõive kui ka säästvuse eesmärkide täitmisel) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1600/2002/EÜ (10) vastu võetud kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis esitatud prioriteete, eelkõige neid, mis mille jaoks on vaja temaatilisi keskkonnaalaseid strateegiaid (pinnase kaitse, merede säästev kasutamine ja mere ökosüsteemide säilitamine, pestitsiidide säästev kasutamine, õhusaaste, linnakeskkond, ressursside säästev kasutamine ja jäätmekäitlus.

ELi ja liikmesriikide tasandil on kättesaadavad mitmed meetmed juhtimise ja poliitika elluviimise parandamiseks. Euroopa ja riiklike maaelu arendamise võrgustike ülesehitamiseks saab tehnilist abi kasutada platvormina parimate kogemuste ja arvamuste vahetamiseks kõikides poliitika kujundamise, haldamise ja rakendamise aspektides sidusrühmade vahel. Riiklike strateegiate ettevalmistamisel tuleb arvesse võtta teavitamis- ja avalikustamismeetmeid, et tagada erinevate tegevisikute varane kaasamine, ning välja töötada kõnealused meetmed hilisemate rakendusetappide jaoks.

3.6.   Ühenduse rahastamisvahendite vastastikune täiendavus

Ühenduse strateegiasuunised

Soodustada tuleb koostoimet struktuuri-, tööhõive- ja maaelu arengupoliitika vahel. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tagama Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Kalandusfondi ja EAFRDst rahastatavate tegevuste vastastikuse täiendavuse ja kooskõla. Peamised juhtpõhimõtted eri fondide toetatavate meetmete piiritlemise ja nende kooskõlastusmehhanismide osas tuleks määratleda riiklikus strateegilises viiteraamistikus/riikliku strateegia kavas.

Infrastruktuuri investeeringute puhul peaks üheks juhtpõhimõtteks olema sekkumise ulatus. Näiteks peaks transporti ja teistesse infrastruktuuridesse liikmesriigi, piirkonna või alampiirkonna tasandil tehtavate investeeringute puhul kasutama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, samal ajal kui puhtalt kohalikul tasandil võiks kasutada põhiteenuste meedet 3. telje alusel, tagades seose kohaliku ja piirkondliku tasandi vahel.

Inimkapitali arengu osas oleks maaelu arengu alusel antav toetus suunatud põllumajandustootjatele ja majanduses tegevatele isikutele, kes on kaasatud maapiirkondade majanduse mitmekesistamisse. Maapiirkondade elanikkond saaks toetust ühtse altpoolt tuleva algatuse (nn bottom-up approach) raames. Nendes valdkondades tuleks meetmeid rakendada täielikus vastavuses Euroopa tööhõivestrateegia eesmärkidega, nagu on sätestatud majanduskasvu ja tööhõive ühtsetes suunistes ning vastavalt Lissaboni protsessi raames riiklike reformiprogrammide alusel võetud meetmetele. Tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” eesmärk on saavutada hariduse ja koolitusega seotud Lissaboni eesmärgid. Elukestva õppe filosoofia on selle programmi keskmeks ning kehtib kõikide hariduse ja koolituse tasemete ja tüüpide puhul, sealhulgas põllumajanduses, metsanduses ning põllumajandus- ja toiduainesektoris.

4.   ARUANDLUSSÜSTEEM

Määrusega (EÜ) nr 1698/2005 nähakse ette ühenduse ja liikmesriikide strateegiate strateegiaseire. Arenguaruannete esitamise aluseks on ühine seire- ja hindamisraamistik, mis kehtestatakse koostöös liikmesriikidega.

Selle raamistikuga sätestatakse piiratud arv ühiseid näitajaid ja ühine metoodika. Seda täiendatakse programmispetsiifiliste näitajatega, et peegeldada iga programmi valdkonna olemust.

Ühiste näitajate kogum lubab väljundite, tulemuste ja mõjude koondamist ELi tasandil ning aitab hinnata edu ühenduse prioriteetide saavutamisel. Programmiperioodi alguses määratletud etalonnäitajad lubavad hinnata lähteolukorda ning on aluseks programmi strateegia väljaarendamisel.

Hindamine toimub jooksvalt ning koosneb eel-, vahe- ja järelhindamisest programmi tasandil ning muust hindamistegevusest, mis on programmi haldamise ja mõju parandamiseks kasulik. Nende hindamistega kaasnevad temaatilised uuringud ja sünteeshinnangud ühenduse tasandil ning Euroopa maaelu arendamise võrgustiku tegevus kui platvorm liikmesriikides kogemuste vahetamiseks ja hindamise suutlikkuse suurendamiseks. Heade tavade vahetamine ning hindamistulemuste jagamine annab märkimisväärse panuse maaelu arengu tõhususse. Selles osas peaks Euroopa võrgustik mängima keskset rolli kontaktide hõlbustamisel.


(1)  Luxembourg’i (12. ja 13. detsembril 1997), Berliini (24. ja 25. märtsil 1999) ja Brüsseli (24. ja 25. oktoobril 2002) Euroopa ülemkogude eesistujariikide järeldused.

(2)  OECD määratlus põhineb elanikkonna osal, kes elab maapiirkondades asuvates valdades (st vähem kui 150 elanikku km2 kohta) antud NUTS III piirkonnas. Vt mõju laiendatud hindamine – SEK(2004) 931. See on maapiirkondade ainus rahvusvaheliselt tunnustatud määratlus. Siiski ei võta see teatavatel juhtudel arvesse tihedamalt asustatud maapiirkondade elanikkonda, eelkõige linnalähedastes piirkondades. Nende suunistega seoses on seda kasutatud üksnes statistilistel ja kirjeldavatel eesmärkidel.

(3)  Mõõdetuna SKTs ostujõu pariteedi järgi.

(4)  Brüsseli Euroopa Ülemkogu (22. ja 23. märtsil 2005) eesistujariigi järeldused.

(5)  Brüsseli Euroopa Ülemkogu (16. ja 17. juunil 2005) eesistujariigi järeldused.

(6)  Selles kontekstis tuleks arvesse võtta ka alalise põllumajandusuuringute komitee tööd.

(7)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

(8)  Brüsseli Euroopa Ülemkogu 25. ja 26. märtsil 2004) eesistujariigi järeldused.

(9)  Brüsseli Euroopa Ülemkogu (22. ja 23. märtsil 2005) eesistujariigi järeldused.

(10)  EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.


25.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/30


NÕUKOGU OTSUS,

20. veebruar 2006,

mis käsitleb Horvaatiaga loodava ühinemispartnerluse põhimõtteid, prioriteete ja tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/648/EÜ

(2006/145/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 533/2004 Euroopa partnerluse loomise kohta stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames, (1) eriti selle artikleid 1a ja 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

19. ja 20. juunil 2003 Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kiitis heaks Euroopa partnerluste kasutuselevõtu Lääne-Balkani riikide Euroopa-suunaliste tulevikuväljavaadete elluviimise vahendina stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames.

(2)

Määruses (EÜ) nr 533/2004 on sätestatud, et Euroopa partnerluse põhimõtteid, prioriteete ja tingimusi ning mis tahes hilisemaid muudatusi käsitlevaid otsuseid teeb nõukogu.

(3)

13. septembril 2004. aastal võttis nõukogu vastu otsuse luua Euroopa partnerlus Horvaatiaga. (2)

(4)

3. oktoobril 2005. aastal alustasid liikmesriigid Horvaatiaga läbirääkimisi viimase ühinemiseks Euroopa Liiduga. Läbirääkimiste edukus sõltub Horvaatia ühinemiseks valmistumisel tehtavatest edusammudest, mida mõõdetakse muu hulgas korrapäraselt läbivaadatava partnerluse rakendamise põhjal.

(5)

Seega on asjakohane vastu võtta ühinemispartnerlus, millega ajakohastatakse praegust partnerlust, et kindlaks määrata uuendatud prioriteedid edaspidiseks tegevuseks tulenevalt 2005. aasta eduaruande järeldustest Horvaatia ettevalmistuste kohta edasiseks lõimumiseks Euroopa Liiduga.

(6)

Määruse (EÜ) nr 533/2004 kohaselt tagatakse ühinemispartnerluse rakendamise järelmeetmed stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel kehtestatud mehhanismide raames.

(7)

Euroopa Liiduga edasise integreerumise ettevalmistamiseks peaks Horvaatia töötama välja plaani, mis sisaldab täpset ajakava ja konkreetseid meetmeid, mida ta kavatseb võtta kõnealuse Euroopa ühinemispartnerluse prioriteetide täitmiseks.

(8)

Otsus 2004/648/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määruse (EÜ) nr 533/2004 artiklile 1a on Horvaatia ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused esitatud käesoleva otsuse lisas, mis moodustab käesoleva otsuse lahutamatu osa.

Artikkel 2

Ühinemispartnerluse rakendamist jälgitakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames loodud mehhanismide, eelkõige komisjoni esitatud iga-aastaste eduaruannete põhjal.

Artikkel 3

Otsus 2004/648/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 20. veebruar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL


(1)  ELT L 86, 24.3.2004, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 269/2006 (ELT L 47, 17.2.2006, lk 7).

(2)  Nõukogu 13. septembri 2004. aasta otsus 2004/648/EÜ Horvaatiaga loodavas Euroopa partnerluses sisalduvate põhimõtete, prioriteetide ja tingimuste kohta (ELT L 297, 22.9.2004, lk 19).


LISA

HORVAATIA 2005. AASTA ÜHINEMISPARTNERLUS

1.   SISSEJUHATUS

Euroopa Ülemkogu Thessalonikis kiitis heaks Euroopa partnerluste kasutuselevõtu Lääne-Balkani riikide Euroopa-suunaliste tulevikuväljavaadete elluviimise vahendina stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi raames.

Nõukogu võttis Horvaatiaga loodava Euroopa partnerluse vastu 13. septembril 2004. aastal. 3. oktoobril 2005. aastal alustasid liikmesriigid Horvaatiaga läbirääkimisi viimase ühinemiseks Euroopa Liiduga. On asjakohane vastu võtta ühinemispartnerlus, millega ajakohastatakse eelmine Euroopa partnerlus komisjoni Horvaatiat käsitleva 2005. aasta eduaruande järelduste põhjal. Asjaomases uues ühinemispartnerluses määratakse kindlaks uued tegevusprioriteedid. Uued prioriteedid on kohandatud riigi konkreetsetele vajadustele ja ettevalmistustasemele ning neid ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Ühinemispartnerluses sisaldab ka suuniseid Horvaatiale antava finantsabi kohta.

Horvaatialt oodatakse, et ta koostaks ühinemispartnerluse prioriteetide täitmiseks tegevuskava koos ajakava ja konkreetsete meetmetega.

2.   PÕHIMÕTTED

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess jääb Lääne-Balkani riikide Euroopa suunalise arengu raamistikuks kuni nende ühinemiseni tulevikus.

Horvaatia suhtes kindlaks määratud olulisemad prioriteedid on seotud tema suutlikkusega saavutada ühinemiseks ettevalmistumisel edu, eelkõige tema suutlikkusega täita 1993. aasta Kopenhaageni Euroopa Ülemkogu poolt kehtestatud kriteeriume ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiks kehtestatud tingimusi, eriti nõukogu 29. aprilli 1997. aasta ja 21.–22. juuni 1999. aasta järeldustes kindlaksmääratud tingimusi, 24. novembri 2000. aasta Zagrebi tippkohtumise lõppdeklaratsiooni sisu ja Thessaloniki arengukava ning nõukogu poolt 3. oktoobril 2005. aastal vastu võetud läbirääkimiste raamistiku nõudeid.

3.   PRIORITEEDID

Kõnealuses ühinemispartnerluses loetletud prioriteedid on valitud selle põhjal, et nende täitmist või märkimisväärset edu nende osas on reaalne Horvaatialt eeldada lähiaastate jooksul. Tehakse vahet lühikese ja keskmise tähtajaga prioriteetide vahel. Lühikese tähtajaga prioriteetide täitmine peaks aega võtma üks või kaks aastat, pikaajaliste täitmine kolm kuni neli aastat. Prioriteedid käsitlevad nii õigusakte kui ka nende rakendamist. Võttes arvesse kõigi acquis’ rakendamise ja jõustamisega seotud olulisi kulutusi ning ELi nõuete keerukust teatavates valdkondades, ei hõlma partnerlus sellel etapil veel kõiki tähtsaid ülesandeid. Edasise partnerluse raames võetakse täiendavaid prioriteete vastavalt riigi saavutatud edule.

Lühikese tähtajaga prioriteetide seast on olulisemad prioriteedid kindlaks määratud ning esitatud üheskoos jao 3.1 alguses. Need prioriteedid ei ole esitatud tähtsuse järjekorras.

3.1.   LÜHIKESE TÄHTAJAGA PRIORITEEDID

Esmased prioriteedid

Parandada õigusasutuste reformi strateegiat ja tegevuskava konsulteerides huvitatud asutustega, sealhulgas vajalike uute õigusaktide vastuvõtmine.

Võtta vastu korruptsioonivastase võitluse ja korruptsiooni ennetamise riiklik strateegia ja asuda seda rakendama ning tagada rakendamisega seotud asjaomaste valitsusasutuste ja organite nõuetekohane koostöö (sealhulgas korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ameti täies ulatuses töölerakendamine).

Tõhustada rahvusvähemusi käsitleva põhiseadusliku seaduse rakendamist. Eelkõige astuda koheseid samme vähemuste proportsionaalse esindatuse tagamiseks kohalikes ja piirkondlikes omavalitsusüksustes, riiklikes ametiasutustes ja õigusasutustes ning riiklikes haldusorganites.

Viia lõpule pagulaste tagasipöördumine, sealhulgas lahendada kõik eluasemete tagastamise, taastamise ja eluruumi kasutus- või üürimisõiguse kaotanud isikute eluasemeprobleemi käsitlevad juhtumid ning piirkondliku koostöö tõhustamine pagulaste tagasipöördumise ja kohapealse integratsiooni kiirendamiseks, eelkõige aidates kaasa Sarajevo deklaratsiooni rakendamisele.

Jätkata jõupingutusi piirkonna elanike lepitamiseks.

Säilitada täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

Leida lõplikud lahendused pooleliolevates kahepoolsetes küsimustes, eriti piiriküsimustes Sloveeniaga, Serbia ja Montenegroga ning Bosnia ja Hertsegoviinaga.

Tagada stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu raames võetud kõigi kohustuste korrektne täitmine sellistes valdkondades nagu konkurentsipoliitika, eelkõige seoses vajadusega vastu võtta ja rakendada terasesektori rekonstrueerimiskava, ning kinnisavara omandamine. Jätkata käimasolevaid ja pidada edasisi läbirääkimisi julgeoleku akrediteerimisasutuse haldusalasse kuuluvates kaubandusküsimustes (nt protokoll suhkrule tariifkvoodi kehtestamise kohta, laienemise protokoll ning põllumajandus- ja kalandustoodangu edasised kaubandussoodustused) ning tagada nende tulemuste nõuetekohane rakendamine.

Poliitilised kriteeriumid

Demokraatia ja õigusriik

Võtta meetmeid selliste valimisi käsitlevate järjepidevate ja püsivate õigusaktide vastu võtmiseks, millega reguleeritakse valijate nimekirjade, väljaspool riiki valimise ja kampaania läbipaistva rahastamisega seotud küsimusi.

Avalik haldus

Rakendada täielikult avaliku halduse reformi meetmed töölevõtmise, edutamise ja koolituse osas ning parandada avaliku halduse kõigi asutuste personalijuhtimise valdkonda, et tagada avaliku teenistuse vastutavus, tõhusus, avatus, läbipaistvus, depolitiseerimine ning kõrge professionaalsuse tase.

Tagada tõhusad järelmeetmed kõigi turvateenistuste tsiviilkontrolli käigus avastatud puudujääkide suhtes.

Õigusasutuste süsteem

Vähendada järjepidevalt kohtuasjade lahendamise mahajäämust.

Teha edusamme kohtute töökorralduse ratsionaliseerimisel, sealhulgas töötada välja kaasaegsed infotehnoloogiasüsteemid.

Luua avatud, õiglane ja läbipaistev töölevõtmise, töötajate hindamise ja edutamise ning professionaalse arengu süsteem õigusasutustes, tagades kohtunike, prokuröride ja haldustöötajate kõrgetasemelise koolituse piisav riigipoolne finantseerimine.

Võtta meetmed kohtuotsuste nõuetekohase ja täieliku täitmisele pööramise tagamiseks.

Tagada juurdepääs õigusemõistmisele ja õigusabile ning muuta vastavad eelarvelised vahendid kättesaadavaks; tõhustada koolitust Euroopa Liidu õigusaktide alal.

Võitlus korruptsiooniga

Jätkata tegevusjuhendite/eetikakoodeksite väljatöötamist ametnikele ja valitud esindajatele ning ka korruptsiooni ennetamise tegevuskavade väljatöötamist asjaomastes õiguskaitseorganites (piirivalve, politsei, toll, kohtud).

Võtta meetmeid, et tagada korruptsiooni tõkestamise õigusliku raamistiku vastavus ning ühtne rakendatus ja jõustatus ning tagada veelgi tõhusam tegevus korruptsiooni, eelkõige kõrgemal tasemel esineva korruptsiooni aktiivsel ennetamisel, avastamisel ja tõhusal karistamisel.

Võtta konkreetseid meetmeid, et suurendada korruptsiooni kui tõsise kuriteo teadvustamist.

Inimõigused ja vähemuste kaitse

Edendada vähemuste austamist ja kaitset kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga, Euroopa Nõukogu rahvuslike vähemuste kaitse raamkonventsiooni põhimõtetega ja Euroopa Liidu liikmesriikide heade tavadega.

Tagada, et kõiki etniliste motiividega kuritegusid nõuetekohaselt uuritakse ja karistatakse.

Jätkata mustlaste kaitse ja integreerimise strateegia ja tegevuskava rakendamist ja tagada vajalike vahendite kättesaadavus.

Töötada välja laiaulatuslik diskrimineerimisevastane strateegia ja alustada selle rakendamist.

Vaadata läbi audiovisuaalse meedia alased õigusaktid kooskõlas 2004. aasta veebruaris Euroopa Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja OSCE ühisekspertide lähetuse poolt esitatud soovitustega; eelkõige läbi vaadata elektroonilise meedia seadus, et luua läbipaistev, prognoositav ja tõhus reguleeriv raamistik ja tagada elektroonilise meedia nõukogu poliitiline sõltumatus; tagada, et Horvaatia raadio ja televisioon ning selle saatenõukogu töötavad sõltumatult ning stabiilselt, kuni Horvaatia raadio ja televisiooni seadus läbi vaadatakse; võtta täiendavaid meetmeid, et laimujuhtumid kriminaalmenetlusest välja jätta.

Piirkondlikud küsimused ja rahvusvahelised kohustused

Parandada oluliselt sõjakuritegude kohtuasjade menetlemist, eelkõige serblaste suhtes erapooletuse tagamise teel, ning tagada rahvuslikust päritolust sõltumatu kriminaalvastutuse ühtne standard.

Pagulaste tagasipöördumise juhtudel viia viivitamatult lõpule nende juba esitatud eluaseme taastamise taotluste läbivaatamine; taastada kõik eluasemed, millede kohta 2005. aasta lõpuks on vastu võetud positiivne otsus ja 2006. aasta lõpuks kõik need eluasemed, mille kohta on positiivne otsus vastuvõtmisel. Viia eluasemete tagastamine edasiste viivitusteta lõpule.

Alustada kiiremas korras eluasemeprogrammi ja viia selle rakendamine lõpule nende pagulaste suhtes, kes on kaotanud eluruumide kasutus- või- üürimisõiguse väljaspool riigi seisukohalt olulisi piirkondi, ja kiirendada eluasemeprogrammi rakendamist pagulaste suhtes, kes pöörduvad tagasi asjaomastesse riigi seisukohalt olulistesse piirkondadesse. Tagada adekvaatne avaliku teabe levitamine.

Tagada pagulaste tagasipöördumiste küsimustes nõuetekohane kooskõlastamine ja koostöö kõikide asjaomaste ametiasutuste vahel riiklikul ja kohalikul tasandil.

Luua sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, et parandada tagasipöördujate reintegratsiooni tingimusi ning tagasipöördujate tunnustamist vastuvõtvate kogukondade poolt, sealhulgas mõjutatud piirkondade regionaalarenguprogrammide kaudu. Taastada sotsiaalsete õigustega seotud dokumentide kinnitamismenetlus ja vaadata uuesti läbi kõik pärast eelmise tähtaja lõppemist tehtud kaebused.

Rakendada täielikult naaberriikidega sõlmitud lepinguid, eriti valdkondades nagu kaubandus, organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, piirikorraldus ja tagasivõtmine, piiriülene koostöö, õigusalane ja politseikoostöö, sealhulgas sõjakurjategude puhul, ning sõlmida asjaomased lepingud valdkondades, kus neid veel ei ole.

Majanduslikud kriteeriumid

Rakendada ettenägelikku, stabiilsusele orienteeritud makromajanduslikku poliitikat, sealhulgas töötada välja turupõhised rahalised vahendid rahanduspoliitika tõhustamiseks.

Tugevdada rahandusalast konsolideerimist alaliste struktuurimeetmete põhjal, eelkõige toetuste ja sotsiaalsete kulutuste valdkonnas ning lahendada niinimetatud “vana pensionivõla” tagasimaksmise probleem nii, et see ei ohusta rahandusalast konsolideerumist. Võtta vastu ja asuda rakendama meetmeid tervise valdkonna edukaks reformimiseks eesmärgiga parandada asjaomase valdkonna finantsseisu.

Jätkata riigi rahanduse struktuurireforme, eelkõige kulude haldamise valdkonnas. Luua läbipaistev ja tõhus võlahaldus.

Kiirendada erastamisfondi portfelli kuuluvate ettevõtete erastamist. Kiirendada riigi omandisse kuuluvate suurte ettevõtete restruktureerimist ja erastamist või likvideerimist, eelkõige põllumajanduses, terasetööstuses ja laevaehituses. Võtta täiendavaid meetmeid kommunaalteenuste (telekommunikatsioon, energia, kütus jne) restruktureerimiseks ja/või erastamiseks. Parandada erastamisprotsessi läbipaistvust.

Parandada jätkuvalt ettevõtluskeskkonda turulepääsu ja turult lahkumise eeskirjade lihtsustamise kaudu. Eelkõige kiirendada registreerimisprotseduuri ja parandada pankrotieeskirjade rakendamist ning arendada tingimusi eraettevõtluse arendamiseks ning välismaiste otseinvesteeringute tegemiseks, sealhulgas haldussuutlikkuse tõhustamise teel.

Kiirendada maareformi, eelkõige põllumajandusmaa registreerimist ja erastamist tänapäevase ja tõhusa katastri ja kinnistusraamatu loomise teel, et kõrvaldada olemasolevad takistused maa- ja eluasemeturu arendamisel.

Arendada välja makromajanduse statistikat.

Võime võtta liikmelisusest tulenevaid kohustusi

Kaupade vaba liikumine

Viia lõpule olemasoleva õigusliku- ja institutsionaalse raamistiku ümberkorraldamine, et tagada regulatiiv-, akrediteerimis-, standardiseerimis- ja tootesertifitseerimistoimingute lahusus ning luua acquis’le vastavad turujärelevalvestruktuurid. Kiirendada Euroopa standardite vastuvõtmist. Jätkata tööd vana ja uue lähenemisviisiga direktiivide ülevõtmisel.

Alustada riigi õigusaktide sõelumist, et teha kindlaks vastuolu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 28, 29 ja 30, kavandada vastuolude kõrvaldamine ja takistada uute tõkete kehtestamist.

Asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus

Alustada vastastikuse erialaste kvalifikatsioonide tunnustamise vastavusseviimist acquis’ga, sealhulgas luua selleks vajalik haldussuutlikkus.

Alustada riigi õigusaktide sõelumist, et teha kindlaks asutamisõigust ja teenuste osutamise vabadust piiravad sätted, kavandada nende kõrvaldamine ja takistada uute tõkete kehtestamist.

Tugevdada riiklike reguleerivate asutuste suutlikkust postiteenuste valdkonnas ja tagada nende sõltumatus.

Kapitali vaba liikumine

Täiustada rahapesuvastaseid õigusakte ja alustada nende tõhusat rakendamist. Tõsta rahapesu andmebüroo haldussuutlikkust ja parandada selle koostööd teiste rahapesuvastase võitlusega seotud institutsioonidega.

Muuta sujuvamaks korda, millega lubatakse ELi kodanikel osta kinnisvara kedagi diskrimineerimata ja vähendada oluliselt suurt mahajäämust esitatud taotluste läbivaatamise osas.

Riigihanked

Viia lõpule Horvaatia riigihanke valdkonna õigusaktide ja rakendusmääruste vastavusseviimine acquis’ga, sealhulgas riigihangete, kontsessioonide ja läbivaatamismenetluste valdkonnas.

Tõsta riigihankeasutuse haldussuutlikkust riigihangete seadusega määratud ülesannete täitmisel.

Intellektuaalomandiõigus

Parandada intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandiõiguste jõustamist haldussuutlikkuse tõstmise kaudu, sealhulgas õiguskaitse- ja kohtuorganites.

Konkurents

Tagada edasine esmaste ja teiseste õigusaktide vastavusseviimine, et tõhusalt teostada monopolivastase tegevuse ja riigiabi osutamise kontrolli selliste siduvate otsuste suhtes, mida kohaldatakse kõigi majandusvaldkondade suhtes ning riigiabi puhul nii toetuskavade kui ka konkreetsete abimeetmete suhtes.

Suurendada haldussuutlikkust ja konkurentsiameti sõltumatust nii riigiabi valdkonnas kui monopolivastases tegevuses. Tagada kohtute areng ning kohtutöötajate koolitus konkurentsi küsimuste alal.

Parandada monopolivastaste meetmete jõustamist, keskendudes eelkõige tõsiste konkurentsimoonutuste ärahoidmisele ja hoiatavate sanktsioonide kehtestamisele. Parandada riigiabialaste õigusaktide jõustamist, eelkõige tagades, et kõikide abimeetmete puhul peetakse kinni teatamis- ja tegevuse eelhindamiskohustusest.

Tagada, et olemasolevad toetuskavad ja kõik maksualased õigusaktid on vastavuses riigiabialase acquis’ga.

Võtta vastu ja alustada elujõuliste restruktureerimisprogrammide rakendamist terase- ja laevaehitussektoris kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega, et muu hulgas tagada kogu antava abi kooskõla acquis’ga.

Tagada riigiabi andmise läbipaistvus ning koostada kõikide kehtivate abimeetmete täielik loetelu ning vastav aruandlus kõikidel haldustasanditel; tõsta konkurentsi põhimõtete alast teadlikkust.

Finantsteenused

Tugevdada finantsteenuste järelevalve reguleerivat ja haldusalast raamistikku ja eelkõige valmistada ette kavandatud pangaväliste finantsteenuste integreeritud järelevalveasutuse järkjärguline rakendamine.

Valmistada ette krediidiasutuste ja investeerimisühingute uute kapitalinõuete raamistiku juurutamine.

Infoühiskond ja meedia

Tõsta jätkuvalt riiklike reguleerivate asutuste suutlikkust telekommunikatsiooni valdkonnas ja tagada nende sõltumatus.

Põllumajandus ja maaelu areng

Tagada SAPARD/IPARD esinduse tõhus tegevus.

Kiirendada nõuetekohase kõlvikute identifitseerimise süsteemi ja kariloomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi väljatöötamist.

Tõhustada põllumajandusstatistika kogumist ja töötlemist kooskõlas Euroopa Liidu standardite ja metoodikaga.

Töötada välja maaelu arengustrateegia ning poliitikavahendid maaelu arengukavade koostamiseks, rakendamiseks, juhtimiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja hindamiseks.

Toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika

Jätkata veterinaar- ja fütosanitaarsektori vastavusseviimist acquis’ga, täiustada järelevalvekorda, ajakohastada põllumajanduslikku toiduainetööstust vastavalt Euroopa Liidu hügieeninõuetele.

Töötada välja toiduohutuse ning veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika põhjalik strateegia. Tugevdada vajalikke haldusstruktuure ja parandada nende omavahelist koostööd, et tagada terviklik lähenemine toiduohutuse parandamiseks kogu toiduahela ulatuses.

Kalandus

Tugevdada kalanduspoliitika haldus- ja eelkõige järelevalvestruktuure.

Alustada arvutipõhise kalalaevaregistri koostamist.

Jätkata 2004. aasta juunis saavutatud kolmepoolse kokkuleppe rakendamist Horvaatia poolt ühepoolselt kehtestatud keskkonna- ja kalanduskaitsealade suhtes.

Transpordipoliitika

Jätkata ELi standardite rakendamist maanteetranspordi sotsiaal- ja tehniliste õigusaktide valdkonnas ning meretranspordi ohutusnormide valdkonnas.

Tõsta raudteesektori haldussuutlikkust.

Tagada õnnetusjuhtumite uurimise sõltumatu asutuse loomine lennundussektoris ja tugevdada asjaomase valdkonna riiklikke reguleerivaid asutusi.

Sõlmida Euroopa ühise õhuruumi kokkuleppe (ECAA) raames protokoll üleminekumeetmete kohta ELi lennundusalaste õigusaktide rakendamiseks.

Energia

Jätkata ELi acquis’ rakendamist gaasi ja elektrienergia valdkonnas.

Tagada asjaomaste riiklike reguleerivate asutuste tõhus ja sõltumatu tegutsemine.

Alustada energiaühenduse lepingu raames võetud kohustuste rakendamist.

Tõsta haldussuutlikkust ja parandada vastavust acquis’ga energiatõhususe, taastuvate energiaallikate ja tuumaenergia valdkonnas, samuti tagada tuumaohutuse ja kiirguskaitse kõrge tase.

Maksustamine

Kiirendada maksualaste õigusaktide vastavusse viimist acquis’ga ning tagada nende tõhus jõustamine, pöörates erilist tähelepanu vabatsoonide hõlmamisele käibemaksu territoriaalsel kohaldamisel ning olemasolevate käibemaksu nullmäärade kaotamisele.

Alustada otseste maksude valdkonna õigusaktide, sealhulgas ELi riikidega teabevahetust käsitlevate sätete vastavusse viimist acquis’ga, et lihtsustada maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastaste meetmete jõustamist.

Täita äriühingute maksustamise juhendi põhimõtteid ja tagada, et uued maksumeetmed oleksid nende põhimõtetega vastavuses.

Tõsta oluliselt maksu- ja tolliasutuste haldussuutlikkust, eelkõige maksude kogumise ja kontrolli alal; jätkata toimiva ja piisava personaliga aktsiisimaksu teenistuse tööd; lihtsustada menetluskorda maksupettuste efektiivseks uurimiseks.

Jätkata infotehnoloogiasüsteemide väljaarendamist, mis on vajalikud elektroonilise teabevahetuse võimaldamiseks ELi ja tema liikmesriikidega.

Statistika

Tõsta Horvaatia statistikaameti haldussuutlikkust, reformida selle piirkondlikke asutusi ja parandada koostööd teiste ametlikku statistikat tootvate asutustega.

Töötada välja ettevõtlus- ja sotsiaalvaldkonnastatistika.

Sotsiaalpoliitika ja tööhõive

Jätkata tööõiguse, tervishoiu- ja ohutuse, soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisevastase võitluse valdkonna õigusaktide vastavusse viimist acquis’ga.

Tugevdada asjaomaseid haldus- ja jõustamisstruktuure ning ministeeriumidevahelist koordineerimist.

Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika

Lihtsustada veelgi ja kiirendada äriühingute registreerimise korda; juurutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele internetipõhine juurdepääs teatud valitsuse meetmetele; jätkata regulatiivse mõju hindamist.

Jätkata Euroopa väikeettevõtete harta rakendamist.

Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine

Töötada välja terviklik regionaalarengu strateegia.

Määrata põhilised asutused struktuurivahendite rakendamiseks ning tagada nende suutlikkus.

Õigus, vabadus ja turvalisus

Tugevdada piirikorraldust, tõhustades eelkõige merepiiride jälgimist; rakendada integreeritud piirikorraldusstrateegia (sealhulgas tagasivõtmine); suurendada investeeringuid tehnilistesse seadmetesse ja infrastruktuuri; võtta tööle täiendavat personali ja luua nõuetekohane koolituse infrastruktuur.

Täiustada võlts- ja järeletehtud dokumentide avastamise varustust ja koolitada diplomaatilistel lähetustel olevat ja konsulaarametis töötavat personali.

Jätkata asüüli valdkonna õigusaktide vastavusse viimist acquis’ga. Luua alaline riiklik asüülitaotlejate vastuvõtukeskus.

Parandada koordineerimist õiguskaitseorganite ja kohtute vahel, eelkõige seoses majanduskuritegude, organiseeritud kuritegevuse, pettuste, rahapesu ja korruptsiooniga; tõhustada narkokaubandusevastast võitlust ning tõhustada narkomaania ennetamist ja nõudluse vähendamist narkootikumide järele; tagada tõhusad meetmed inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemiseks, eelkõige pöörates tähelepanu ohvrite tekke ärahoidmisele, nende kaitsele ja ühiskonda taasintegreerimisele, pakkuda õiguskaitseorganitele vajalikku erikoolitust.

Laiendada rahvusvahelist koostööd terrorismi alal ja rakendada täielikult asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone; parandada politsei ja luureteenistuste vahelist koostööd ja teabevahetust riigi siseselt ja teiste riikidega; tõhustada terrorismiaktide finantseerimise ja ettevalmistamise ärahoidmist.

Keskkond

Jätkata horisontaalsete õigusaktide väljatöötamist, sealhulgas keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse osalemise alal.

Selgesõnaliselt määratleda vastutusalad ja tõsta haldussuutlikkust ja toimevõimet riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et tagada planeerimine, sealhulgas finantsstrateegiate väljatöötamine.

Jätkata riiklike ja piirkondlike järelevalveteenistuste suutlikkuse tõstmist ja võimaldada neil tõhusalt jõustada keskkonnaalaseid õigusakte.

Võtta koheselt vastu jäätmekäitluskava ja alustada selle rakendamist.

Tolliliit

Jätkata tolliteenistuste haldussuutlikkuse ja toimevõime tõstmist, eelkõige sooduspäritolureeglite kontrolli alal, ja kiirendada nende vastavusseviimist ELi acquis’ga. Panna tõhusalt tööle tollitöötajate koolituskeskus.

Jätkata infotehnoloogiasüsteemide väljaarendamist, mis on vajalikud elektroonilise teabevahetuse võimaldamiseks ELi ja tema liikmesriikidega.

Võtta vastu tollitöötajate eetikakoodeks ja seda rakendada.

Välissuhted

Jätkata kaubanduse liberaliseerimise poliitikat stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu, WTO-kohustuste ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute rakendamise teel. Valmistuda tulevaste Kagu-Euroopaga vabakaubanduspiirkonna lepingute loomiseks.

Tagada, et kaubanduse kaitsemeetmed oleksid vastavuses stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingust ja WTO-lepingust tulenevate kohustustega.

Viia lõpule läbirääkimised suhkru tariifikvootide sisseviimise kohta stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingusse ja täielikult rakendada asjakohast protokolli, et valmistada Horvaatia suhkrusektorit ette kohanduste tegemiseks, mis on vajalikud reaalses ja majanduslikult jätkusuutlikus keskkonnas toimimiseks. Protokolli osas peetavate läbirääkimiste tulemused ei mõjuta ühinemisläbirääkimiste tulemusi.

Finantskontroll

Võtta väljatöötatud strateegia põhjal vastu ühtne reguleeriv raamistik avaliku sektori sisefinantskontrolli kohta.

Jätkata avaliku sektori sisefinantskontrolli ülesannete määramist ja nende täitmise tõhustamist, tagada selleks piisav personali, vajaliku koolituse ja vahendite olemasolu.

Luua tõhus kord ühenduse finantshuve mõjutavate rikkumiste ja võimalike pettuse juhtumite tuvastamiseks ja menetlemiseks, kehtestada asjakohased järelmeetmed ja kord, kuidas neist komisjonile teatada, ning luua ühenduse finantshuvide tõhusaks ja vääriliseks kaitseks ning koostööks Euroopa Pettusevastase Võitluse Ametiga vajalikud haldusstruktuurid.

3.2.   KESKMISE TÄHTAJAGA PRIORITEEDID

Poliitilised kriteeriumid

Demokraatia ja õigusriik

Avalik haldus

Jätkata otseselt Euroopa Liidu acquis’ga seotud institutsioonide loomist ja käivitada reformid riigihalduse üldise tõhususe tõstmiseks.

Kohtusüsteem

Jätkata kohtureformi rakendamist, sealhulgas väljaõpet, ning võtta meetmed kohtuasjade lahendamise mahajäämuse edasiseks vähendamiseks kõikides kohtutes.

Jätkata kohtute töökorralduse ratsionaliseerimist, sealhulgas töötada välja kaasaegsed infotehnoloogiasüsteemid.

Tagada kohtuotsuste korrektne ja tõhus jõustamine.

Korruptsioonivastane poliitika

Edendada korruptsioonivastast võitlust ja rakendada sellega seonduvaid õigusakte. Luua eelkõige pädevates teenistustes korruptsiooni vastu võitlemiseks eriüksused ning pakkuda neile piisavat koolitus ja anda vahendid.

Tagada rahvusvaheliste õigusaktidega sätestatud standardite järgimine, kehtestades asjaomased õiguslikud ja haldusmeetmed.

Inimõigused ja vähemuste kaitse

Tagada vähemusi käsitleva põhiseadusliku seaduse täielik rakendamine, eelkõige seoses vähemuste proportsionaalse esindatusega.

Jätkata ühtse diskrimineerimisevastase strateegia rakendamist.

Jätkata mustlaste olukorra parandamist vastava strateegia tõhustatud rakendamise teel, andes vajalikku finantsabi riiklikul ja kohalikul tasandil, rakendades diskrimineerimisvastaseid meetmeid töösaamisvõimaluste edendamisel ning laiendades juurdepääsu haridusele ja parandades elamistingimusi.

Jätkata sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste parandamist parema õhkkonna loomiseks tagasipöördujate taasintegreerimisel ning vastuvõtvate kogukondade suhtumise parandamiseks tagasipöördujate suhtes.

Piirkondlikud küsimused ja rahvusvahelised kohustused

Tagada käimasolevates kahepoolsetes küsimustes saavutatavate lõplike lepingute sujuv rakendamine, eelkõige piiriküsimustes.

Jätkata olemasolevate kahepoolsete kokkulepete lepingute.

Majanduslikud kriteeriumid

Rakendada jätkusuutliku keskmise tähtajaga rahandusraamistiku, vähendades pidevalt avaliku sektori kulutuste, üldise valitsemissektori puudujäägi ja võla osakaalu SKT-st. Tõsta esile avaliku sektori kulutused, et tagada vabad vahendid acquis’ga seotud kulutusteks. Rakendada tervishoiu- ja pensionisüsteemi laiaulatusliku reformi. Jätkata toetuste vähendamist suurtele kahjumit tootvatele ettevõtetele.

Viia lõpule valitsuse vähemus- ja enamusosaluse müük erastamisfondile kuuluvate ettevõtetes.

Parandada jätkuvalt eraettevõtjate asutamise ja arendamise ning välismaiste otseinvesteeringute tegemise tingimusi.

Saavutada märkimisväärset edu suurettevõtjate finantsdistsipliini tugevdamisel, eriti terase-, laevaehitus- ja raudteesektoris.

Viia lõpule maareform ning pöörata erilist tähelepanu põllumajandusmaa registreerimisele ja erastamisele.

Jätkata tööturu- ja haridusreformi eesmärgiga suurendada tööjõu aktiivsust ja tööhõivemäära.

Võime võtta liikmelisusest tulenevaid kohustusi

Kaupade vaba liikumine

Saavutada märkimisväärset edu vana (nagu farmaatsiatoodete ja kemikaalide valdkonna direktiivid) ja uue lähenemisviisiga direktiivide ülevõtmisel ning Euroopa standardiorganisatsioonide (Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut (ETSI)) liikmelisusest tulenevate nõuete täitmisel.

Töötajate vaba liikumine

Kaotada mis tahes diskrimineerivad meetmed Euroopa Liidu võõrtöötajate ja Euroopa Liidu kodanike suhtes.

Tugevdada sotsiaalkindlustusskeeme koordineerivaid haldusstruktuure.

Asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus

Kaotada Euroopa Liidu füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kehtivad tõkked piiriüleste teenuste asutamisõiguse kasutamiselt ja osutamiselt.

Saavutada märkimisväärset edu erialaste kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise vastavusseviimisel ELi acquis’ga, sealhulgas haridust ja koolitust käsitlevate sätete alal ning jätkuvalt arendada edasi nõutavaid haldusstruktuure.

Kapitali vaba liikumine

Saavutada märgatavat edu kapitali vaba liikumise suhtes kehtivate piirangute kõrvaldamisel, eelkõige kinnisvara omandamisel, vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohustustele.

Viia lõpule tõhusa rahapesuvastase korra loomine, eelkõige vastavate asutuste täieliku töövõime tagamise, nende piisava varustamise ning hea koostöö kaudu sise- ja rahvusvaheliste partneritega.

Riigihanked

Rakendada riigihangete süsteem koos asjaomaste haldusstruktuuride ja töövahenditega ning teha olulisi edusamme ELi acquis’ga vastavusseviimise lõpule viimisel, tagades, et kõik lepingulised asutused ja kõikide tasandite üksused rakendaksid tõhusalt riigihanke eeskirju. Edendada elektrooniliste vahendite kasutamist hankemenetlustes.

Intellektuaalomandiõigus

Viia lõpule õigusaktide vastavusse viimine acquis’ga intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste valdkonnas ja tugevdada nende õiguste rakendamist piraatluse ja võltsimise vastases võitluses.

Jätkata intellektuaalomandiõiguste jõustamise tõhustamist ning vähendada piraatlust ja võltsimist.

Konkurents

Tugevdada jätkuvalt monopolivastase võitluse ja riigiabiga tegelevat asutust ning panna alus usaldusväärsele õigusaktide jõustamisele asjaomases tegevusvaldkonnas. Parandada oluliselt läbipaistvust riigiabi valdkonnas.

Töötada välja konkurentsiõiguse ja -poliitika alane koolitus kõigil haldus- ja õigusasutuste tasanditel.

Finantsteenused

Viia lõpule õigusaktide vastavusse viimine ELi usaldatavusnõuetega ja jätkata järelevalvetegevuse tõhustamist.

Viia lõpule krediidiasutuste ja investeerimisühingute uute kapitalinõuete raamistiku rakendamine.

Infoühiskond ja meedia

Võtta vastu vajalikud esmased ja teisesed õigusaktid reguleeriva raamistiku kujundamiseks ja konkurentsi käivitamiseks kõikides valdkondades.

Põllumajandus ja maaelu areng

Tugevdada turu ja maaelu arengupoliitika rakendamiseks vajalikke haldusstruktuure ja haldussuutlikkust.

Luua viinamarjaistandusregister kooskõlas Euroopa Liidu standarditega.

Jätkata ettevalmistusi, et luua tõhusad ja finantsiliselt usaldusväärsed makseasutused põllumajandusfondide juhtimiseks ja kontrollimiseks kooskõlas Euroopa Liidu nõuete ja rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega.

Toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika

Parandada oluliselt toiduainete alaste õigusaktide vastavusseviimist acquis’ga ja tugevdada vajalikke rakendusstruktuure.

Saavutada märkimisväärset edu veterinaar- ja fütosanitaarsektori vastavusseviimisel acquis’ga (sealhulgas loomade identifitseerimissüsteem, loomsete jäätmete käitlemine, põllumajandusliku toiduainetööstuse ajakohastamine, loomahaiguste kontrolli programmid, taimekaitse ning seemnete ja paljundusmaterjali kvaliteet); oluliselt ajakohastada järelevalvestruktuure.

Kalandus

Oluliselt parandada haldusstruktuure ja varustust, et tagada ühtse kalanduspoliitika tõhus rakendamine, sealhulgas kalavarude majandamine, kalastustegevuse järelevalve ja kontroll, turupoliitika, struktuuriprogrammid ja laevastiku mahutavuse korralduskava, mis vastavad olemasolevatele kalavarudele.

Viia lõpule arvutipõhise kalalaevade registri koostamine ja satelliidipõhise laevade jälgimise süsteemi juurutamine.

Transpordipoliitika

Viia lõpule maanteetranspordi valdkonna õigusaktide täielik vastavusseviimine acquis’ga.

Võtta vastu raudteetranspordi alased rakenduslikud õigusaktid, eelkõige sätted koostalitusvõime ja sõltumatu võimsuse eraldamise kohta.

Jätkata siseveetranspordi valdkonna õigusaktide ELi acquis’ga vastavusseviimist, eelkõige laevasõiduohutuse ning jõeliikluse teabeteenistuse valdkonnas.

Jätkata meretranspordialaste õigusaktide vastavusseviimist ja tagada nõuetekohane lipuriigi kontroll.

Saavutada lennutranspordialaste õigusaktide täielik vastavusseviimine ELi acquis’ga.

Jätkata Kagu-Euroopa transpordi piirkondliku tuumikvõrgu arendamist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamist.

Energia

Jätkata energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate, energia siseturu (elektrienergia ja gaas) ning tuumaenergia valdkonna vastavusse viimist ELi acquis’ga ning tõsta haldussuutlikkust kõnealustes valdkondades.

Tagada, et õlivarude olemasolu tagab nõutava tarnekindluse.

Tegeleda nõuetekohaselt radioaktiivsete jäätmete käitlemise küsimusega.

Maksustamine

Oluliselt edendada tööd käibemaksu, aktsiisimaksu ja otsest maksustamist (sealhulgas äriühingute maksustamise juhendit) käsitlevate õigusaktide acquis’ga lõplikul vastavusseviimisel.

Jätkata maksuasutuse, sealhulgas infotehnoloogiasektori tugevdamist ning tagada selle nõuetekohane toimimine, et saavutada vastavus ELi standarditele ja asjaomaste infotehnoloogiasüsteemide seotavus ELi vastavate süsteemidega. Töötada välja eetikakoodeks ja seda rakendada.

Majandus- ja rahanduspoliitika

Täiustada rahanduspoliitikat turule orienteeritud rahandusinstrumentide kasutamise laiendamiseks.

Statistika

Jätkata makromajanduse, ettevõtluse ja sotsiaalvaldkonna statistika arendamist.

Sotsiaalpoliitika ja tööhõive

Jätkata acquis’ga vastavusseviimist ja tugevdada asjaomaseid haldus- ja jõustamisstruktuure, sealhulgas tööinspektsioone.

Toetada tööturu osapoolte jõupingutusi suutlikkuse arendamisel, eelkõige iseseisvate kahepoolsete sotsiaaldialoogide kaudu.

Töötada välja selline laiaulatuslik tööhõivestrateegiaja ja seda rakendada, mis hõlmab kõiki asjaomaseid osapooli, et tõhustada Euroopa tööhõivestrateegias osalemist. Tagada nõutav analüüsi-, rakendamis- ja hindamissuutlikkus.

Töötada välja riiklik sotsiaalse kaasamise strateegia, sealhulgas andmete kogumine ja neid rakendada kooskõlas ELi tegevusega osalemaks tulevikus Euroopa sotsiaalse kaasamise strateegias.

Määrata kindlaks inimressursside arengu vajadused, et valmistada ette Euroopa Sotsiaalfondi tingimuste täitmist.

Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika

Ajakohastada ja paremini määratleda finantsinstrumente käsitlev poliitiline lähenemine väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mis võimaldaks valitsusel otselaenude asemel kasutada leebemaid toetusskeeme.

Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine

Tagada vastutusalade kindel jaotamine ja tugevdada koordineerimist nii ministeeriumide kui ka riiklike ja piirkondlike asutuste vahel.

Jätkata selleks määratud juhtimis- ja makseasutuste, sealhulgas kohalike asutuste suutlikkuse tõstmist.

Parandada piirkondlike arengukavade koostamist ja rakendamist.

Koostada nõuetekohased järelevalve ja hindamissüsteemid ning tõhustada finantsjuhtimist ja kontrollimenetlusi.

Juurutada vastav piirkondlik statistika.

Õigus, vabadus ja turvalisus

Viia riigi õigusaktid vastavusse ELi sätete ja parimate tavadega ning tugevdada veelgi piirikontrolli; töötada välja riiklikud andmebaasid ja registrid ning tagada asjaomaste teenistuste vaheline koordineerimine.

Töötada välja riiklikud andmebaasid asüülitaotlejate isikuandmete, sealhulgas sõrmejälgede kohta, eesmärgiga valmistada ette Eurodacis osalemine.

Suurendada jõupingutusi pagulaste integreerimisel.

Parandada jätkuvalt politsei varustust ja täiustada tema infrastruktuuri, sealhulgas rajada arvutipõhine uurimissüsteem; tugevdada koostööd politsei ja teiste õiguskaitseorganite vahel; tõhustada võitlust narkokaubanduse, organiseeritud kuritegevuse, majanduskuritegevuse (sealhulgas rahapesu ja raha võltsimine), pettuste ja korruptsiooni vastu; tõhustada nimetatud valdkondades asjaomaste õigusaktide vastavusseviimist acquis’ga.

Valmistada ette mitmete õiguslike vahendite kohaldamine kriminaal- ja tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, pakkudes selleks vastavat kohtutevahelise suhtlemise ja muude asjakohaste küsimuste alast koolitust.

Teadus ja uurimistöö

Alustada integreeritud teadusuuringute poliitika väljatöötamist ja rakendamist.

Haridus ja kultuur

Tugevdada jõupingutusi kaasaegse kutseharidus- ja koolitussüsteemi loomisel ja tagada Bologna kriteeriumide rakendamine kõrghariduse valdkonnas.

Keskkond

Tagada keskkonnakaitsenõuete integreerimine muude valdkondade poliitika kujundamisse ja rakendamisse. Välja töötada keskkonnainvesteeringute strateegia, mis põhineb vastavusseviimise kulude hindamisel. Jätkata horisontaalsete õigusaktide rakendamist.

Jätkata Euroopa Liidu acquis’ ülevõtmist, asetades erilist rõhku jäätmekäitlusele, vee kvaliteedile, õhu kvaliteedile, looduskaitsele ja saastatuse komplekssele ennetamisele ja kontrollile. Suurendada investeeringuid keskkonna infrastruktuurile, pöörates eriti tähelepanu reoveekogumisele ja -käitlusele, joogiveevarustusele ja jäätmekäitlusele.

Ratifitseerida ÜRO raamkonventsiooni Kyoto protokoll kliimamuutuste kohta.

Tarbija- ja tervisekaitse

Jätkata ohutusega seonduvate meetmete vastavusse viimist Euroopa Liidu acquis’ga ja tugevdada tõhusaks turujärelevalveks vajalikku haldussuutlikkust.

Jätkata ohutusega seonduvate meetmete vastavusse viimist ELi acquis’ga.

Tolliliit

Tõhustada ja konsolideerida tolliteenistuste haldussuutlikkust ja tegutsemisvõimet. Laiendada kogu personali koolitamist ja suurendada ELi nõuetega vastavuses oleva infotehnoloogia kasutamist ning jätkata ettevalmistusi, et tagada nende ühildatavus ELi süsteemiga. Tõhustada auditeerimist ning riskihindamise ja -eristamise meetodite kasutamist.

Edendada oluliselt acquis’ga vastavusseviimist, eelkõige vabatsoonide, transiidi, lõivude, tariifikvootide ja kauba impordi ja ekspordi järelevalvega seotud valdkondades.

Finantskontroll

Edendada riikliku sisefinantskontrolli süsteemi suutlikkust ja vastavusse viimist, sealhulgas juhtide vastutuse detsentraliseeritust ja sõltumatult teostatavat siseauditeerimist ning keskset koordineerimist ja ühtlustamist.

Korraldada ümber ja tugevdada välisauditeerimise ülesandeid vastavalt rahvusvahelistele ja ELi parimatele tavadele.

4.   PLANEERIMINE

Ühenduse abi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatele Lääne-Balkani riikidele antakse olemasolevate rahaliste vahendite raames, eelkõige nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2666/2000, mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist (1) (CARDS määruse) kohaselt ning Phare, (2) SAPARDi (3) ja ISPA (4) ühinemiseelsetest vahenditest. Seetõttu puudub käesoleval otsusel finantsmõju. Horvaatial on juurdepääs mitut riiki hõlmavatest ja horisontaalsetest programmidest saadavale rahastamisele.

5.   TINGIMUSLIKKUS

Ühenduse abi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatele Lääne-Balkani riikidele on seotud edasiste edusammudega Kopenhaageni kriteeriumide täitmisel ja ka edusammudega käesoleva ühinemispartnerluse konkreetsete prioriteetide täitmisel. Nende üldtingimuste täitmatajätmise korral võib nõukogu rakendada määruse (EÜ) nr 2666/2000 artikli 5 kohaseid meetmeid. Ühenduse abi suhtes kohaldatakse ka nõukogu 29. aprilli 1997. aasta ja 21.–22. juuni 1999. aasta järeldustes määratletud tingimusi, eelkõige abisaaja kohustust teha demokraatlikke, majanduslikke ja institutsionaalseid ümberkujundusi.

Finantsprojektide rahastamiseks kolme ühinemiseelse vahendi (Phare, ISPA ja SAPARD) kaudu antakse ühenduse abi tingimusel, et Horvaatia täidab oma stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohaselt võetud kohustusi, astub edasisi samme Kopenhaageni kriteeriumide ning eelkõige loodavas ühinemispartnerluses sisalduvate konkreetsete prioriteetide täitmisel.

Nende üldtingimuste täitmata jätmise korral võib nõukogu võtta vastu otsuse finantsabi peatamise kohta vastavalt nõukogu 16. märtsi 1998. aasta määruse (EÜ) nr 622/98 (kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi ja eelkõige ühinemispartnerluse loomise kohta) (5) artiklile 4.

6.   JÄRELEVALVE

Ühinemispartnerluse rakendamist kontrollitakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel kehtestatud mehhanismide raamistiku, eelkõige komisjoni esitatud aastaaruannete kaudu.


(1)  EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 23).

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3906/89 (EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2257/2004 (ELT L 389, 30.12.2004, lk 1).

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1268/99 (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.

(4)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1267/99 (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.

(5)  EÜT L 85, 20.3.1998, lk 1.


Komisjon

25.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/44


KOMISJONI OTSUS,

21. veebruar 2006,

teatavate Lääne-Malaisiast ja Austraaliast toodavate lendkoerte, koerte ja kasside suhtes kohaldatavate teatavate kaitsemeetmete kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 417 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/146/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 26. juuli 1999. aasta otsust 1999/507/EÜ teatavate Lääne-Malaisiast ja Austraaliast toodavate lendkoerte, koerte ja kasside suhtes kohaldatavate teatavate kaitsemeetmete kohta (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune otsus kodifitseerida.

(2)

Peamised loomatervishoiu nõuded, mida liikmesriigid peavad järgima koerte, kasside ja teiste marutaudile vastuvõtlike loomade importimisel kolmandatest riikidest, on kehtestatud nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiviga 92/65/EMÜ, (4) milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse. Veterinaarsertifikaadid ei ole siiski veel ühtlustatud.

(3)

Inimeste surmaga lõppenud Hendra haiguse juhtumitest on teatatud Austraalias ja inimeste surmaga lõppenud Nipah haiguse juhtumitest Malaisias.

(4)

Perekonda Pteropus kuuluvaid lendkoeri peetakse Hendra viiruse looduslikeks peremeesteks ja oletatakse, et nad on ka Nipah viiruse kandjad. Nendel imetajatel ei esine haiguse kliinilisi tunnuseid ja nad võivad olla viirusekandjad, omades neutraliseerivaid antikehi.

(5)

Lendkoeri imporditakse aeg-ajalt kolmandatest riikidest kuni ei ole vastu võetud ühenduse loomatervishoiu nõudeid lendkoerte importimiseks kolmandatest riikidest, on vaja kehtestada teatavad kaitsemeetmed Hendra ja Nipah haiguste vastu.

(6)

Kassid võivad levitada Hendra haigust ning kassid ja koerad nakatuvad Nipah haigusse. Kokkupuude vastavate viirustega kutsub nakatunud ja tervenevatel loomadel esile serokonversiooni, mida saab laboratoorselt kontrollida.

(7)

Selle zoonoosi esinemine nimetatud maades võib kujutada ohtu ühenduses elavatele inimestele ja haigusele vastuvõtlikele loomadele.

(8)

Ühenduse tasandil on vaja vastu võtta kaitsemeetmed lendkoerte, koerte ja kasside impordiks Lääne-Malaisiast ja Austraaliast.

(9)

Kusjuures Hendra haigust, mis Austraalia seaduste kohaselt on teatamiskohustuslik haigus, ei ole Austraalias pärast 1999. aastat registreeritud. Seetõttu ei peaks Austraaliast imporditavate kasside puhul nõudma eraldi laboriuuringuid.

(10)

Selguse huvides tuleks sätestada võimalus koerte ja kasside transiidiks läbi Malaisia rahvusvaheliste lennujaamade.

(11)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Perekonda Pteropus kuuluvate lendkoerte import Lääne-Malaisiast ja Austraaliast on keelatud.

2.   Erandina lõikest 1 ja ilma et see piiraks direktiivi 92/65/EMÜ sätete kohaldamist, tohib perekonda Pteropus kuuluvaid lendkoeri sisse tuua järgmistel tingimustel:

a)

loomad on pärit vangistusest;

b)

loomi on hoitud karantiiniruumides vähemalt 60 päeva;

c)

pädeva ametiasutuse poolt vastavate testide läbiviimiseks heakskiidetud laboris on loomadele Hendra ja Nipah viiruste antikehade tuvastamiseks tehtud seerumi neutralisatsiooni test või heakskiidetud ELISA test 21–30päevase vahega võetud kahe vereproovi põhjal, millest teine tuleb võtta 10 ekspordieelse päeva jooksul, ja testi tulemus on olnud negatiivne.

Artikkel 2

1.   Kasside ja koerte import Lääne-Malaisiast on keelatud.

2.   Erandina lõikest 1 tohib koeri ja kasse importida järgmistel tingimustel:

a)

loomadel pole olnud kokkupuuteid sigadega vähemalt 60 ekspordieelse päeva jooksul;

b)

loomad ei ole viibinud ettevõtetes, kus viimase 60 päeva jooksul on esinenud Nipah haiguse kinnitatud juhtumeid;

c)

pädevate ametiasutuste poolt Nipah viiruse antikehade kontrollimiseks heakskiidetud laboris on loomadele ekspordile eelnenud 10 päeva jooksul võetud vereproovi põhjal IgG tuvastamiseks tehtud ELISA test, mille tulemus oli negatiivne.

3.   Lõikes 1 nimetatud keeldu ei kohaldata riigist läbi veetavate koerte ja kasside suhtes, keda ei viida välja rahvusvahelise lennujaama territooriumilt.

Artikkel 3

1.   Kasside import Austraaliast on keelatud.

2.   Erandina lõikest 1 tohib kasse importida tingimusel, et loomad ei ole viibinud ettevõtetes, kus viimase 60 päeva jooksul on esinenud Hendra haiguse kinnitatud juhtumeid.

3.   Lõikes 1 nimetatud keeldu ei kohaldata riigist läbi veetavate kasside suhtes, keda ei viida välja rahvusvahelise lennujaama territooriumilt.

Artikkel 4

Otsus 1999/507/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele ja loetakse vastavalt II lisas sisalduvale vastavustabelile.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemislepinguga.

(2)  EÜT L 194, 27.7.1999, lk 66. Otsust on viimati muudetud otsusega 2000/708/EÜ (EÜT L 289, 16.11.2000, lk 41).

(3)  Vt I lisa.

(4)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/68/EÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 320, parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 128).


LISA I

Kehtetuks tunnistatud otsus koos muudatustega

Komisjoni otsus 1999/507/EÜ

(EÜT L 194, 27.7.1999, lk 66)

Komisjoni otsus 1999/643/EÜ

(EÜT L 255, 30.9.1999, lk 38)

Komisjoni otsus 2000/6/EÜ

(EÜT L 3, 6.1.2000, lk 29)

Komisjoni otsus 2000/708/EÜ

(EÜT L 289, 16.11.2000, lk 41)


LISA II

Vastavustabel

Otsus 1999/507/EÜ

Käesolev otsus

Artikkel 1(1)

Artikkel 1(1)

Artikkel 1(2), sissejuhatav osa

Artikkel 1(2), sissejuhatav osa

Artikkel 1(2), esimene taane

Artikkel 1(2), punkt a

Artikkel 1(2), teine taane

Artikkel 1(2), punkt b

Artikkel 1(2), kolmas taane

Artikkel 1(2), punkt c

Artikkel 2(1)

Artikkel 2(1)

Artikkel 2(2), sissejuhatav osa

Artikkel 2(2), sissejuhatav osa

Artikkel 2(2), esimene taane

Artikkel 2(2), punkt a

Artikkel 2(2), teine taane

Artikkel 2(2), punkt b

Artikkel 2(2), kolmas taane

Artikkel 2(2), punkt c

Artikkel 2(3)

Artikkel 2(3)

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

I lisa

II lisa


25.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/47


KOMISJONI OTSUS,

24. veebruar 2006,

millega kehtestatakse ennetav vaktsineerimine kõrge patogeensusega linnugripi viirustüve H5N1 vastu ja asjaomased liikumist reguleerivad sätted Madalmaades

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 630 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(2006/147/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lindude gripp on nakkav kodu- ja metslindude viirushaigus, mis võib lõppeda surmaga ja põhjustada häireid ning kiiresti omandada episootilised mõõtmed, seades tõsisesse ohtu loomade tervise ning ohustades teatavatel tingimustel inimeste tervist. On olemas oht, et haigusetekitaja levib teistesse ettevõtetesse, vähendades järsult kodulinnukasvatuse tasuvust, ning metslindudele ja ühest liikmesriigist teise liikmesriiki ja kolmandatesse riikidesse eluslindude ja nendelt saadud toodete rahvusvahelise kaubanduse kaudu.

(2)

Kõrge patogeensusega A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5N1 on metslindudel isoleeritud teatavates ühenduse osades ja ühendusega piirnevates kolmandates riikides ning kolmandates riikides, kus talvel elutsevad rändlinnud. Viiruse leviku tõenäosus metslindude kaudu suureneb eelseisva rändeperioodi jooksul.

(3)

Kogu Madalmaade territooriumil on kasutusel varajase avastamise süsteemid ja bio-ohutusmeetmed, et vältida lindude gripi leviku ohtu kodulinnukarjadesse.

(4)

Oma 20. septembri 2005. aasta arvamuses lindude gripi mõju kohta loomade tervisele ja heaolule soovitab Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjon ennetavat vaktsineerimist juhul, kui kodulindudega tihedalt asustatud piirkondades on kindlaks tehtud suur viiruse sissetoomise oht. Linnugripiepideemia ajal on alati märkimisväärne oht, et lemmiklinde varjatakse ning seega nakkusoht püsib. Kõnealust asjaolu tuleks arvestada ja selliste lindude massilise tapmise alternatiivina soovitatakse täiendavat järelevalvet ja bio-ohutusmeetmeid. Lisaks võib selliste linnuliikide puhul kaaluda karantiini ja vaktsineerimist. Selline toimimine ei tohiks siiski kahjustada rangeid bio-ohutus- ja muid meetmeid, mida tuleks võtta kõnealustes piirkondades, et takistada viiruse mis tahes levikut. Eelkõige võib vaktsineerida linnukarju, kus kasutatav üldine linnukarja pidamise süsteem välistab püsivalt sisetingimustes pidamise või piisavalt kaitstud lindude kontakti metslindudega.

(5)

Madalmaad esitasid 21. veebruaril 2006 komisjonile heakskiitmiseks ennetava vaktsineerimise kava seoses lindude gripi sissetoomise erilise ohuga nende territooriumile. Komisjon on koostöös Madalmaadega kõnealuse kava koheselt läbi vaadanud ning leidnud, et pärast teatavaid kohandusi on see kooskõlas ühenduse asjaomaste sätetega. Seepärast näib asjakohane kiita heaks kõnealune kava.

(6)

Tuleks kasutada ainult vaktsiine, mis on lubatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivile 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (2) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusele nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet. (3)

(7)

Kuna Madalmaades vaktsineeritakse ennetavalt, tuleb rakendada vaktsineeritud ja vaktsineerimata kodulinnukarjade seiret ja vaktsineeritud lindude liikumispiiranguid.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu, reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse teatavad meetmed, mida tuleb kohaldada Madalmaades, kus on ennetavalt vaktsineeritud teatavates viiruse sissetoomise erilise ohuga linnukasvatusettevõtetes, sealhulgas liikumispiirangud vaktsineeritud kodulindude ja nendest saadud teatavate toodete kohta.

2.   Käesolevas otsuses kasutakse lisaks nõukogu direktiivis 2005/94/EÜ sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

a)   kodune linnukasvatus– kanad, pardid, kalkunid ja haned, keda peetakse:

b)   mahepõllumajanduslikud ja vabapidamisel olevad munakanad– munakanad nagu on määratletud nõukogu 19. juuli 1999. aasta direktiivis 1999/74/EÜ (millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded) ja komisjoni 30. jaanuari 2002. aasta direktiivis 2002/4/EÜ (4) (nõukogu direktiiviga 1999/74/EÜ hõlmatud munakanasid pidavate ettevõtete registreerimise kohta) ja keda lastakse vabajalutusalale.

Artikkel 2

Vaktsineerimise kava heakskiitmine

1.   Kõrge patogeensusega linnugripi viirustüve H5N1 vastase ennetava vaktsineerimise kava, mille Madalmaad esitasid komisjonile 21. veebruaril 2006, on heaks kiidetud (ennetava vaktsineerimise kava).

Ennetava vaktsineerimise kava kohaselt vaktsineeritakse lindude gripi alatüübi H5 inaktiveeritud heteroloogilise vaktsiiniga või erakorralistes olukordades ja ainult mahepõllumajanduslikke ja vabapidamisel olevaid munakanu vaktsineeritakse bivalentse vaktsiiniga, mis kaitseb nii tüübi H5 kui ka H7 eest ning on Madalmaades lubatud koduses linnukasvatuses, mahepõllumajanduslike ja vabapidamisel olevate munakanade puhul kogu Madalmaade territooriumil.

2.   Koduses linnukasvatuses ning mahepõllumajanduslike ja vabapidamisel olevate munakanade puhul, kus vaktsineerimine on läbi viidud, teostatakse intensiivset seiret ja järelevalvet vastavalt ennetava vaktsineerimise kavale.

3.   Ennetava vaktsineerimise kava rakendatakse tõhusalt.

4.   Komisjon avaldab ennetava vaktsineerimise kava.

Artikkel 3

Elusate kodulindude, lauamunade, värske kodulinnuliha, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatoodete liikumist reguleerivad sätted

Ennetava vaktsineerimise läbiviinud ettevõtetest saadud ja/või sealt pärinevate elusate kodulindude, liikumist reguleerivaid sätteid ja ennetava vaktsineerimise kava kohaselt vaktsineeritud kodulindudelt saadud lauamunade, värske kodulinnuliha, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatoodete liikumist reguleerivaid sätteid kohaldatakse kooskõlas käesoleva otsuse artiklitega 4–11.

Artikkel 4

Koduse linnukasvatuse kodulindude, ühepäevaste tibude ja haudemunade liikumist ja väljaviimist reguleerivad sätted

Pädev asutus tagab, et:

1.

vaktsineeritud koduse linnukasvatuse kodulinnud tuleb üksikult märgistada ja neid võib Madalmaades teise vaktsineeritud kodusesse linnukasvatusse viia ainult kooskõlas ennetava vaktsineerimise kavaga, mis nõuab selliste liikumiste üle arvestuse pidamist;

2.

koduse linnukasvatuse vaktsineeritud kodulinde ja selliste kodulindude ühepäevaseid tibusid ja haudemune ei või viia Madalmaade kaubanduslikesse linnukasvatusettevõtetesse või teise liikmesriiki.

Artikkel 5

Mahepõllumajanduslike ja vabapidamisel olevate munakanade liikumist ja väljaviimist reguleerivad sätted

Pädev asutus tagab, et vaktsineeritud mahepõllumajanduslikke ja vabapidamisel olevaid munakanu võib Madalmaades viia ainult ettevõtetesse, kus vaktsineerimine on läbi viidud, või tapamajja koheseks tapmiseks ja ei või Madalmaadest välja viia.

Artikkel 6

Elusate kodulindude, ühepäevaste tibude ja haudemunade ühendusesisese kaubavahetuse veterinaarsertifikaat

Madalmaadest pärit elusate kodulindude, ühepäevaste tibude ja haudemunade ühendusesisese kaubavahetuse veterinaarsertifikaat sisaldab järgmist teksti:

“Saadetis koosneb selliste ettevõtete elusatest kodulindudest/ühepäevastest tibudest/haudemunadest, kus on läbi viidud vaktsineerimine lindude gripi vastu.”

Artikkel 7

Lauamunade väljaviimist reguleerivad sätted

Pädev asutus tagab, et ennetava vaktsineerimise läbiviinud ettevõtete mahepõllumajanduslikelt ja vabapidamisel olevatelt munakanadelt pärinevad lauamunad viiakse Madalmaadest välja ainult tingimusel, et lauamunad:

a)

mis pärinevad kodulinnukarjadest, mida on regulaarselt kontrollitud ja kus on tehtud kõrge patogeensusega lindude grupi viirustüve H5N1 analüüsid, mille tulemused olid negatiivsed, vastavalt ennetava vaktsineerimise kavale, pöörates erilist tähelepanu sentinellilindudele; ning

b)

mida transporditakse otse:

i)

pädeva asutuse määratud pakendamiskeskusesse, tingimusel et munad pakitakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse ja kohaldatakse kõiki pädeva asutuse nõutud bio-ohutusmeetmeid; või

ii)

määruse (EÜ) nr 853/2004 (5) III lisa X jao II peatüki kohaselt munatooteid valmistavasse ettevõttesse, kus neid käideldakse ja töödeldakse vastavalt määruse (EÜ) nr 852/2004. (6)

Artikkel 8

Värske kodulinnuliha, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatoodete väljaviimist reguleerivad sätted

1.   Pädev asutus tagab, et vaktsineeritud põllumajanduslike ja vabapidamisel olevate munakanade värkse liha viiakse Madalmaadest välja ainult tingimusel, et liha on saadud kodulindudelt:

a)

kes pärinevad linnukarjadest, mida on regulaarselt kontrollitud ja kus on tehtud kõrge patogeensusega lindude grupi viirustüve H5N1 analüüsid, mille tulemused olid negatiivsed, vastavalt ennetava vaktsineerimise kavale, pöörates erilist tähelepanu sentinellilindudele;

b)

kes pärinevad linnukarjadest, mida on 48 tunni jooksul enne veokitele laadimist ametliku veterinaararsti poolt läbi vaadatud, pöörates erilist tähelepanu sentinellilindudele;

c)

keda on hoitud eraldi muudest linnukarjadest, mis ei vasta käesolevale artiklile; ning

d)

mis on toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisale ja III lisa II ja III jaole ning kontrollitud vastavalt määruse (EÜ) 854/2004 (7) I lisa I, II, III jaole ning IV jao V ja VII peatükile.

2.   Pädev asutus tagab, et hakkliha, lihavalmistisi, lihamassi ja lihatooteid, mis on saadud vaktsineeritud mahepõllumajanduslike ja vabapidamisel olevate munakanade lihast, viiakse Madalmaadest välja ainult siis, kui liha vastab lõikele 1 ja on toodetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V ja VI jaoga.

Artikkel 9

Värske kodulinnuliha, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatoodete äridokumendid

Madalmaad tagavad, et värske kodulinnuliha, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatootega, mis vastavad artiklis 8 esitatud tingimustele, on kaasas äridokument, mis kinnitab et:

“Saadetis vastab komisjoni otsuses 2006/147/EÜ sätestatud loomatervishoiunõuetele.”

Artikkel 10

Teave liikmesriikidele

Madalmaad teavitavad eelnevalt sihtliikmesriigi keskveterinaarasutust artiklis 9 osutatud saadetiste liikumistest.

Artikkel 11

Pakendite ja transpordivahendite pesemine ja desinfitseerimine

Madalamaad tagavad, et ettevõtetes, kus ennetav vaktsineerimine on läbi viidud, puhastatakse ja desinfitseeritakse kõik eluslindude, värske kodulinnuliha, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi, lihatoodete ja linnusööda vedamiseks kasutatavad transpordivahendid vahetult enne ja pärast iga vedu desinfitseerimisvahenditega ja -meetoditel, mis on saanud pädeva asutuse heakskiidu.

Artikkel 12

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva otsuse nõuete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagavad nende täitmise. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Madalmaad teatavad kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt 7. märtsiks 2006 ja teavitavad komisjoni kõigist nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 13

Aruanded

Madalmaad esitavad komisjonile aruande, mis sisaldab teavet ennetava vaktsineerimise kava rakendamise kohta, ühe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamist ning esitavad igakuised aruanded toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele alates 7. märtsist 2006.

Artikkel 14

Meetmete läbivaatamine

Meetmed vaadatakse läbi vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ja uuele kättesaadavale teabele.

Artikkel 15

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 24. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(2)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/28/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 58).

(3)  ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(4)  EÜT L 30, 31.1.2002, lk 44.

(5)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

(6)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

(7)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 83.


25.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/51


KOMISJONI OTSUS

24. veebruar 2006,

millega kehtestatakse ennetav vaktsineerimine kõrge patogeensusega linnugripi viirusetüve H5N1 vastu ja asjaomased liikumist reguleerivad sätted Prantsusmaal

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 632 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(2006/148/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lindude gripp on nakkav kodu- ja metslindude viirushaigus, mis võib lõppeda surmaga ja põhjustada häireid ning kiiresti omandada episootilised mõõtmed, seades tõsisesse ohtu loomade tervise ning ohustades teatavatel tingimustel inimeste tervist. On olemas oht, et haigusetekitaja levib teistesse ettevõtetesse, vähendades järsult kodulinnukasvatuse tasuvust, ning metslindudele ja ühest liikmesriigist teise liikmesriiki ja kolmandatesse riikidesse eluslindude ja nendelt saadud toodete rahvusvahelise kaubanduse kaudu.

(2)

Kõrge patogeensusega A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5N1 on metslindudel isoleeritud teatavates ühenduse osades ja ühendusega piirnevates kolmandates riikides ning kolmandates riikides, kus talvel elutsevad rändlinnud. Viiruse leviku tõenäolisus metslindude kaudu suureneb eelseisva rändeperioodi jooksul.

(3)

Prantsusmaal on kasutusel varajase avastamise süsteemid ja bio-ohutusmeetmed, et vältida lindude gripi leviku ohtu kodulinnukarjadesse.

(4)

Oma 20. septembri 2005. aasta arvamuses lindude gripi mõju kohta loomade tervisele ja heaolule soovitab Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjon ennetavat vaktsineerimist juhul, kui kodulindudega tihedalt asustatud piirkondades on kindlaks tehtud suur viiruse sissetoomise oht. Selline toimimine ei tohiks siiski kahjustada rangeid bio-ohutus- ja muid meetmeid, mida tuleks võtta kõnealustes piirkondades, et takistada viiruse mis tahes levikut.

(5)

Prantsusmaa esitas 21. veebruaril 2006 komisjonile heakskiitmiseks ennetava vaktsineerimise kava seoses lindude gripi sissetoomise erilise ohuga riigi teatavatele aladele. Komisjon on koostöös Prantsusmaaga kõnealuse kava koheselt läbi vaadanud ning leidnud, et pärast teatavaid kohandusi on see kooskõlas ühenduse asjaomaste sätetega. Seepärast näib asjakohane kiita heaks kõnealune kava.

(6)

Kõnealuse kava kohaselt kavatseb Prantsusmaa vaktsineerida parte ja hanesid kõrge patogeensusega linnugripi viirustüve H5N1 vastu. Seda võib pidada katseprojektiks, kuna on vähe kogemusi seoses kõnealuste liikide ennetava vaktsineerimisega.

(7)

Tuleks kasutada ainult vaktsiine, mis on lubatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivile 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (2) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusele 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet. (3)

(8)

Kuna Prantsusmaal vaktsineeritakse ennetavalt, tuleb rakendada vaktsineeritud ja vaktsineerimata kodulinnukarjade seiret ja vaktsineeritud lindude liikumispiiranguid.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu, reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse teatavad meetmed, mida tuleb kohaldada Prantsusmaal, kus on ennetavalt vaktsineeritud teatavates kõrge patogeensusega linnugripi viirustüve H5N1 sissetoomise erilise ohuga piirkondade linnukasvatusettevõtetes, kaasa arvatud sätted vaktsineeritud kodulindude ja nendest saadud teatavate toodete liikumise kohta.

2.   Käesolevas otsuses kohaldatakse vajaduse korral nõukogu direktiivi 2005/94/EÜ artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Artikkel 2

Vaktsineerimise kava heakskiitmine

1.   Kõrge patogeensusega linnugripi viirustüve H5N1 vastase ennetava vaktsineerimise kava, mille Prantsusmaa esitas komisjonile 21. veebruaril 2006, on heaks kiidetud (ennetava vaktsineerimise kava).

Lisas loetletud aladel vaktsineeritakse (ennetava vaktsineerimise alad) parte ja hanesid ennetavalt lindude gripi alatüübi H5 inaktiveeritud heteroloogilise vaktsiiniga, mis on Prantsusmaal heaks kiidetud.

2.   Ennetava vaktsineerimise alal tuleb teostada intensiivset seiret ja järelevalvet, nagu on sätestatud ennetava vaktsineerimise kavas.

3.   Ennetava vaktsineerimise kava rakendatakse tõhusalt.

4.   Komisjon avaldab ennetava vaktsineerimise kava.

Artikkel 3

Elusate kodulindude, haudemunade, ühepäevaste tibude, värske kodulinnuliha, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatoodete liikumist reguleerivad sätted

Ennetava vaktsineerimise läbiviinud ettevõtetest saadud ja/või sealt pärinevate elusate kodulindude ja haudemunade liikumist reguleerivad sätted ja ennetava vaktsineerimise kava kohaselt vaktsineeritud kodulindudelt saadud ühepäevaste tibude, värske kodulinnuliha, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatoodete liikumist reguleerivad sätted peavad olema kooskõlas käesoleva otsuse artiklitega 4–9.

Artikkel 4

Elusate kodulindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude liikumist ja väljaviimist reguleerivad sätted

1.   Pädev asutus tagab, et vaktsineeritud kodulinde võib ettevõttest viia ainult:

a)

teise ettevõttesse, kus on vaktsineerimine läbi viidud; või

b)

teise ettevõttesse, kus peetakse ainult vaktsineeritud kodulinde; või

c)

teise ettevõttesse, kus on võimalik tagada vaktsineeritud ja vaktsineerimata kodulindude täielik eraldamine; või

d)

tapamajja koheseks tapmiseks;

Prantsusmaa piires.

2.   Vaktsineeritud elusaid kodulinde, haudemune ja ühepäevaseid tibusid, mis pärinevad kõnealustelt kodulindudelt, ei tohi Prantsusmaalt välja viia.

3.   Elusaid kodulinde, haudemune ja ühepäevaseid tibusid, mis pärinevad ettevõtetest, kus vaktsineerimine on läbi viidud või lõikes 1 punktides a, b ja c osutatud ettevõtetest, ei tohi Prantsusmaalt välja viia.

Artikkel 5

Elusate kodulindude, ühepäevaste tibude ja haudemunade ühendusesisese kaubavahetuse veterinaarsertifikaat

Elusate kodulindude, ühepäevaste tibude ja haudemunade ühendusesisese kaubavahetuse veterinaarsertifikaat sisaldab järgmist teksti:

“Saadetis koosneb selliste ettevõtete elusatest kodulindudest /ühepäevastest tibudest/haudemunadest, kus on läbi viidud vaktsineerimine lindude gripi vastu.”

Artikkel 6

Värske kodulinnuliha, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatoodete väljaviimist reguleerivad sätted

1.   Pädev asutus tagab, et vaktsineeritud kodulindude värske liha tuuakse turule ainult tingimusel, et liha on saadud kodulindudelt:

a)

kes pärinevad ettevõtetest, mida on regulaarselt kontrollitud ja kus on tehtud kõrge patogeensusega linnugrupi viirustüve H5N1 analüüsid, mille tulemused olid negatiivsed, vastavalt ennetava vaktsineerimise kavale, pöörates erilist tähelepanu sentinellilindudele;

b)

kes pärinevad linnukarjadest, mida on 48 tunni jooksul enne veokitele laadimist ametliku veterinaararsti poolt läbi vaadatud, pöörates erilist tähelepanu sentinellilindudele;

c)

keda on hoitud eraldi muudest linnukarjadest, mis ei vasta artiklile 4 ja käesolevale artiklile; ning

d)

mis on toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 (4) II lisale ja III lisa II ja III jaole ning kontrollitud vastavalt määruse (EÜ) 854/2004 (5) I lisa I, II, III jaole ning IV jao V ja VII peatükile.

2.   Pädev asutus tagab, et hakkliha, lihavalmistisi, lihamassi ja lihatooteid, mis on saadud vaktsineeritud pardi- ja hanekarjadelt, viiakse Prantsusmaalt välja ainult siis, kui liha vastab lõikele 1 ja on toodetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V ja VI jaoga;

Artikkel 7

Värske kodulinnuliha, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatoodete äridokumendid

Prantsusmaa tagab, et värske kodulinnuliha, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatoodetega, mis vastavad artiklis 6 esitatud tingimustele, on kaasas äridokument, mis kinnitab et:

“Saadetis vastab komisjoni otsuses 2006/148/EÜ sätestatud loomatervishoiunõuetele.”

Artikkel 8

Teave liikmesriikidele

Prantsusmaa teavitab eelnevalt sihtliikmesriigi keskveterinaarasutust artiklis 7 osutatud saadetiste liikumistest.

Artikkel 9

Pakendite ja transpordivahendite pesemine ja desinfitseerimine

Prantsusmaa tagab, et võetakse järgmisi meetmeid ettevõtetes, mis asuvad lisas loetletud aladel ja kus on läbi viidud ennetav vaktsineerimine:

a)

haudemunade ja ühepäevaste tibude kogumisel, ladustamisel ja transpordil kasutatakse ainult ühekordselt kasutatavat pakkematerjali või pakkematerjali, mida saab tõhusalt pesta ja desinfitseerida;

b)

eluslindude, haudemunade, ühepäevaste tibude, värske kodulinnuliha, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi, lihatoodete ja linnusööda vedamiseks kasutatavaid kõiki transpordivahendeid puhastatakse ning desinfitseeritakse vahetult enne ja pärast iga vedu desinfitseerimisvahenditega ja -meetoditel, mis on saanud pädeva asutuse heakskiidu.

Artikkel 10

Karistused

Prantsusmaa kehtestab eeskirjad käesoleva otsuse nõuete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagab nende täitmise. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Prantsusmaa teatab kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt 7. märtsiks 2006 ja teavitab komisjoni kõigist nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 11

Aruanded

Prantsusmaa esitab komisjonile aruande, mis sisaldab teavet ennetava vaktsineerimise kava tõhususe kohta, ühe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamist ning esitab igakuised aruanded toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele alates 7. märtsist 2006.

Artikkel 12

Meetmete läbivaatamine

Meetmed vaadatakse läbi vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ja uuele kättesaadavale teabele.

Artikkel 13

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 24. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(2)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/28/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 58).

(3)  ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).

(5)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 83. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).


LISA

ALAD, KUS ON PARTE JA HANESID KASVATAVATES ETTEVÕTETES VIIDUD LÄBI ENNETAV VAKTSINEERIMINE LINDUDE GRIPI VASTU

Kommuunide loetelu

LANDES’i DEPARTEMANG

 

AIRE-SUR-L'ADOUR

 

ANGRESSE

 

ARBOUCAVE

 

ARTASSENX

 

ARTHEZ-D'ARMAGNAC

 

AUBAGNAN

 

AUDIGNON

 

BAHUS-SOUBIRAN

 

BASCONS

 

BAS-MAUCO

 

BATS

 

BÉNESSE-MAREMNE

 

BENQUET

 

BETBEZER-D'ARMAGNAC

 

BIARROTTE

 

BIAUDOS

 

BISCARROSSE

 

BORDÈRES-ET-LAMENSANS

 

BOSTENS

 

BOUGUE

 

BOURDALAT

 

BRETAGNE-DE-MARSAN

 

BUANES

 

CAPBRETON

 

CASTANDET

 

CASTELNAU-TURSAN

 

CAZÈRES-SUR-L'ADOUR

 

CLASSUN

 

CLÈDES

 

COUDURES

 

CRÉON-D'ARMAGNAC

 

DUHORT-BACHEN

 

DUMES

 

ESCALANS

 

ESTIGARDE

 

EUGÉNIE-LES-BAINS

 

EYRES-MONCUBE

 

FARGUES

 

FRÈCHE (LE)

 

GABARRET

 

GAILLÈRES

 

GEAUNE

 

GRENADE-SUR-L'ADOUR

 

HAGETMAU

 

HAUT-MAUCO

 

HERRÉ

 

HONTANX

 

HORSARRIEU

 

LABASTIDE-CHALOSSE

 

LABASTIDE-D'ARMAGNAC

 

LABENNE

 

LACAJUNTE

 

LACQUY

 

LACRABE

 

LAGLORIEUSE

 

LAGRANGE

 

LARRIVIÈRE

 

LATRILLE

 

LAURET

 

LOSSE

 

LUSSAGNET

 

MANT

 

MAURIES

 

MAURRIN

 

MAUVEZIN-D'ARMAGNAC

 

MAZEROLLES

 

MIRAMONT-SENSACQ

 

MOMUY

 

MONGET

 

MONSÉGUR

 

MONT-DE-MARSAN

 

MONTÉGUT

 

MONTGAILLARD

 

MONTSOUÉ

 

MORGANX

 

ONDRES

 

ORX

 

PARLEBOSCQ

 

PAYROS-CAZAUTETS

 

PÉCORADE

 

PERQUIE

 

PEYRE

 

PHILONDENX

 

PIMBO

 

PORT-DE-LANNE

 

POUDENX

 

POUYDESSEAUX

 

PUJO-LE-PLAN

 

PUYOL-CAZALET

 

RENUNG

 

RIMBEZ-ET-BAUDIETS

 

SAINT-AGNET

 

SAINT-ANDRÉ-DE-SEIGNANX

 

SAINT-BARTHÉLEMY

 

SAINTE-COLOMBE

 

SAINT-CRICQ-VILLENEUVE

 

SAINT-ÉTIENNE-D'ORTHE

 

SAINTE-FOY

 

SAINT-GEIN

 

SAINT-JEAN-DE-MARSACQ

 

SAINT-JULIEN-D'ARMAGNAC

 

SAINT-JUSTIN

 

SAINT-LAURENT-DE-GOSSE

 

SAINT-LOUBOUER

 

SAINTE-MARIE-DE-GOSSE

 

SAINT-MARTIN-DE-HINX

 

SAINT-MARTIN-DE-SEIGNANX

 

SAINT-MAURICE-SUR-L'ADOUR

 

SAINT-PIERRE-DU-MONT

 

SAINT-SEVER

 

SAINT-VINCENT-DE-TYROSSE

 

SAMADET

 

SANGUINET

 

SARRAZIET

 

SARRON

 

SAUBION

 

SAUBRIGUES

 

SERRES-GASTON

 

SOORTS-HOSSEGOR

 

SORBETS

 

TARNOS

 

URGONS

 

VIELLE-TURSAN

 

VIGNAU (LE)

 

VILLENEUVE-DE-MARSAN

LOIRE-ATLANTIQUE’i DEPARTEMANG

 

ARTHON-EN-RETZ

 

ASSÉRAC

 

AVESSAC

 

BASSE-GOULAINE

 

BAULE-ESCOUBLAC (LA)

 

BATZ-SUR-MER

 

BERNERIE-EN-RETZ (LA)

 

BESNÉ

 

BIGNON (LE)

 

BLAIN

 

BOUAYE

 

BOUÉE

 

BOUGUENAIS

 

BOURGNEUF-EN-RETZ

 

BOUVRON

 

BRAINS

 

CAMPBON

 

CARQUEFOU

 

CHAPELLE-DES-MARAIS (LA)

 

CHAPELLE-GLAIN (LA)

 

CHAPELLE-LAUNAY (LA)

 

CHAPELLE-SUR-ERDRE (LA)

 

CHAUVÉ

 

CHEIX-EN-RETZ

 

CHÉMÉRÉ

 

CHEVROLIÈRE (LA)

 

CONQUÉREUIL

 

CORDEMAIS

 

CORSEPT

 

COUËRON

 

CROISIC (LE)

 

CROSSAC

 

DONGES

 

DREFFÉAC

 

FAY-DE-BRETAGNE

 

FÉGRÉAC

 

FRESNAY-EN-RETZ

 

FROSSAY

 

GÂVRE (LE)

 

GENESTON

 

GRIGONNAIS (LA)

 

GUÉMÉNÉ-PENFAO

 

GUENROUET

 

GUÉRANDE

 

HERBIGNAC

 

INDRE

 

JUIGNÉ-DES-MOUTIERS

 

LIMOUZINIÈRE (LA)

 

LAVAU-SUR-LOIRE

 

MACHECOUL

 

MALVILLE

 

MARNE (LA)

 

MARSAC-SUR-DON

 

MASSÉRAC

 

MESQUER

 

MISSILLAC

 

MONTAGNE (LA)

 

MONTOIR-DE-BRETAGNE

 

MOUTIERS-EN-RETZ (LES)

 

NANTES

 

NOTRE-DAME-DES-LANDES

 

ORVAULT

 

PAIMBOEUF

 

PELLERIN (LE)

 

PIERRIC

 

PIRIAC-SUR-MER

 

PLAINE-SUR-MER (LA)

 

PLESSÉ

 

PONT-CHÂTEAU

 

PONT-SAINT-MARTIN

 

PORNIC

 

PORNICHET

 

PORT-SAINT-PÈRE

 

POULIGUEN (LE)

 

PRÉFAILLES

 

PRINQUIAU

 

QUILLY

 

REZÉ

 

ROUANS

 

SAINT-AIGNAN-GRANDLIEU

 

SAINT-ANDRÉ-DES-EAUX

 

SAINTE-ANNE-SUR-BRIVET

 

SAINT-BRÉVIN-LES-PINS

 

SAINT-COLOMBAN

 

SAINT-ÉTIENNE-DE-MONTLUC

 

SAINT-GILDAS-DES-BOIS

 

SAINT-HERBLAIN

 

SAINT-HILAIRE-DE-CHALÉONS

 

SAINT-JEAN-DE-BOISEAU

 

SAINT-JOACHIM

 

SAINT-JULIEN-DE-VOUVANTES

 

SAINT-LÉGER-LES-VIGNES

 

SAINTE-LUCE-SUR-LOIRE

 

SAINT-LUMINE-DE-COUTAIS

 

SAINT-LYPHARD

 

SAINT-MALO-DE-GUERSAC

 

SAINT-MARS-DE-COUTAIS

 

SAINT-MÊME-LE-TENU

 

SAINT-MICHEL-CHEF-CHEF

 

SAINT-MOLF

 

SAINT-NAZAIRE

 

SAINT-NICOLAS-DE-REDON

 

SAINTE-PAZANNE

 

SAINT-PÈRE-EN-RETZ

 

SAINT-PHILBERT-DE-GRAND-LIEU

 

SAINTE-REINE-DE-BRETAGNE

 

SAINT-SÉBASTIEN-SUR-LOIRE

 

SAINT-VIAUD

 

SAUTRON

 

SAVENAY

 

SÉVERAC

 

SORINIÈRES (LES)

 

TEMPLE-DE-BRETAGNE (LE)

 

TREILLIÈRES

 

TRIGNAC

 

TURBALLE (LA)

 

VAY

 

VERTOU

 

VIGNEUX-DE-BRETAGNE

 

VUE

VENDÉE DEPARTEMANG

 

AIGUILLON-SUR-MER (L')

 

AIGUILLON-SUR-VIE (L')

 

ANGLES

 

AUZAY

 

AVRILLÉ

 

BARBÂTRE

 

BARRE-DE-MONTS (LA)

 

BEAUVOIR-SUR-MER

 

BENET

 

BERNARD (LE)

 

BESSAY

 

BOIS-DE-CÉNÉ

 

BOISSIÈRE-DES-LANDES (LA)

 

BOUILLÉ-COURDAULT

 

BOUIN

 

BREM-SUR-MER

 

BRÉTIGNOLLES-SUR-MER

 

BRETONNIÈRE (LA)

 

CHAILLÉ-LES-MARAIS

 

CHAILLÉ-SOUS-LES-ORMEAUX

 

CHAIX

 

CHAIZE-GIRAUD (LA)

 

CHAPELLE-ACHARD (LA)

 

CHAMPAGNÉ-LES-MARAIS

 

CHAMP-SAINT-PÈRE (LE)

 

CHASNAIS

 

CHÂTEAU-D'OLONNE

 

CHÂTEAU-GUIBERT

 

CHÂTEAUNEUF

 

CLAYE (LA)

 

CORPE

 

COUTURE (LA)

 

CURZON

 

DAMVIX

 

DOIX

 

ÉPINE (L')

 

FAUTE-SUR-MER (LA)

 

FENOUILLER (LE)

 

FONTAINES

 

FONTENAY-LE-COMTE

 

GIROUARD (LE)

 

GIVRAND

 

GIVRE (LE)

 

GROSBREUIL

 

GRUES

 

GUÉ-DE-VELLUIRE (LE)

 

GUÉRINIÈRE (LA)

 

ÎLE-D'ELLE (L')

 

ÎLE-D'OLONNE (L')

 

JARD-SUR-MER

 

JONCHÈRE (LA)

 

LAIROUX

 

LANDEVIEILLE

 

LANGON (LE)

 

LIEZ

 

LONGÈVES

 

LONGEVILLE-SUR-MER

 

LUÇON

 

MAGNILS-REIGNIERS (LES)

 

MAILLÉ

 

MAILLEZAIS

 

MAREUIL-SUR-LAY-DISSAIS

 

MAZEAU (LE)

 

MONTREUIL

 

MOREILLES

 

MOTHE-ACHARD (LA)

 

MOUTIERS-LES-MAUXFAITS

 

MOUTIERS-SUR-LE-LAY

 

MOUZEUIL-SAINT-MARTIN

 

NALLIERS

 

NIEUL-LE-DOLENT

 

NIEUL-SUR-L'AUTISE

 

NOIRMOUTIER-EN-L'ÎLE

 

NOTRE-DAME-DE-MONTS

 

OLONNE-SUR-MER

 

ORBRIE (L')

 

OULMES

 

PÉAULT

 

PERRIER (LE)

 

PETOSSE

 

PISSOTTE

 

POIRÉ-SUR-VELLUIRE (LE)

 

POIROUX

 

POUILLÉ

 

PUYRAVAULT

 

ROSNAY

 

SABLES-D'OLONNE (LES)

 

SAINT-AUBIN-LA-PLAINE

 

SAINT-AVAUGOURD-DES-LANDES

 

SAINT-BENOIST-SUR-MER

 

SAINT-CYR-EN-TALMONDAIS

 

SAINT-DENIS-DU-PAYRÉ

 

SAINT-ÉTIENNE-DE-BRILLOUET

 

SAINTE-FOY

 

SAINTE-GEMME-LA-PLAINE

 

SAINT-GERVAIS

 

SAINT-GILLES-CROIX-DE-VIE

 

SAINTE-HERMINE

 

SAINT-HILAIRE-DE-RIEZ

 

SAINT-HILAIRE-DES-LOGES

 

SAINT-HILAIRE-LA-FORÊT

 

SAINT-JEAN-DE-BEUGNÉ

 

SAINT-JEAN-DE-MONTS

 

SAINT-JULIEN-DES-LANDES

 

SAINT-MARTIN-DE-FRAIGNEAU

 

SAINT-MATHURIN

 

SAINT-MICHEL-EN-L'HERM

 

SAINT-MICHEL-LE-CLOUCQ

 

SAINTE-PEXINE

 

SAINT-PIERRE-LE-VIEUX

 

SAINTE-RADEGONDE-DES-NOYERS

 

SAINT-RÉVÉREND

 

SAINT-SIGISMOND

 

SAINT-URBAIN

 

SAINT-VINCENT-SUR-GRAON

 

SAINT-VINCENT-SUR-JARD

 

SALLERTAINE

 

SÉRIGNÉ

 

TABLIER (LE)

 

TAILLÉE (LA)

 

TALMONT-SAINT-HILAIRE

 

TRANCHE-SUR-MER (LA)

 

TRIAIZE

 

VAIRÉ

 

VELLUIRE

 

VIX

 

VOUILLÉ-LES-MARAIS

 

XANTON-CHASSENON