21.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 301/2006,

20. veebruar 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. veebruaril 2006.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

---

---

21.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 302/2006,

20. veebruar 2006,

impordisertifikaatide kohta seoses veiselihasektori toodetega, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2286/2002, millega kehtestati kord, mida kohaldatakse põllumajandustoodete ja -kaupade suhtes, mis on saadud teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riigid) pärit põllumajandustoodete töötlemisel, ja tunnistati kehtetuks määrus (EÜ) nr 1706/98, (2)

võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2247/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2286/2002 (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja -kaupade suhtes kohaldatava korra kohta) rakenduseeskirjad veiselihasektoris, (3) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 2247/2003 artikliga 1 nähakse ette võimalus välja anda impordisertifikaate veiselihasektori toodetele, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast. Siiski peab import toimuma igale eksportivale kolmandale riigile ettenähtud koguste piires.

(2)

Sertifikaatide taotluste maht, mis esitati konditustatud liha kohta 1.–10. veebruaril 2006 vastavalt määrusele (EÜ) nr 2247/2003, ei ületa Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast pärit toodete puhul nende riikide saadaolevate koguste hulka. Seega on võimalik anda impordisertifikaadid taotletud kogustele.

(3)	Kogused, mille kohta sertifikaate saab taotleda alates 1. märtsist 2006, tuleb kehtestada koguhulga 52 100 t piires.

(4)	Tuleks meenutada, et käesolev määrus ei piira nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiivi 72/462/EMÜ (sanitaarprobleemide ja sanitaarkorra kohta kolmandatest riikidest pärit veiste, sigade, lammaste ja kitsede ning värske liha või lihatoodete importimisel) (4) rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Järgmised liikmesriigid annavad 21. veebruaril 2006 impordisertifikaadid veiselihasektori toodetele, väljendatuna konditustatud lihana, mis on pärit teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest ning mille kogused ja päritoluriigid on esitatud järgmiselt:

Saksamaa: — 220 t, mis on pärit Botswanast, — 100 t, mis on pärit Namiibiast.

Ühendkuningriik: — 150 t, mis on pärit Botswanast, — 200 t, mis on pärit Namiibiast.

Artikkel 2

Litsentsitaotlusi võib määruse (EÜ) nr 2247/2003 artikli 4 lõike 2 kohaselt esitada 2006. aasta märtsi esimese 10 päeva jooksul järgmiste konditustatud veise- ja vasikaliha koguste kohta:

Botswana:	18 096 t,
Keenia:	142 t,
Madagaskar:	7 579 t,
Svaasimaa:	3 363 t,
Zimbabwe:	9 100 t,
Namiibia:	12 250 t.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 21. veebruaril 2006.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1899/2004 (ELT L 328, 30.10.2004, lk 67).

(2)  EÜT L 348, 21.12.2002, lk 5.

(3)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 37. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

(4)  EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

---

21.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 303/2006,

20. veebruar 2006,

puu- ja köögivilja (sidrunite ja õunte) B-süsteemi ekspordilitsentside väljaandmise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1961/2001, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögivilja eksporditoetustega, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2044/2005 (3) on kehtestatud soovituslikud kogused, mille suhtes võib välja anda B-süsteemi ekspordilitsentse.

(2)	Pidades silmas komisjonile tänasel päeval kättesaadavat teavet, on oht, et sidrunite ja õunte puhul jooksvaks ekspordiperioodiks ettenähtud soovituslikke koguseid ületatakse. See ületamine piirab eksporditoetuste nõuetekohast toimimist puu- ja köögiviljasektoris.

(3)	Selle olukorra vältimiseks tuleks B-süsteemi litsentside taotlused pärast 21. veebruari 2006 eksporditavate sidrunite ja õunte puhul tagasi lükata kuni jooksva ekspordiperioodi lõpuni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2044/2005 artikli 1 alusel sidrunite ja õunte suhtes esitatud B-süsteemi ekspordilitsentside taotlused, mille puhul on ekspordideklaratsioonid vastu võetud pärast 21. veebruari 2006 ja enne 17. märtsi 2006, lükatakse tagasi.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. veebruaril 2006.

---

(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  EÜT L 268, 9.10.2001, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

(3)  ELT L 328, 15.12.2005, lk 54.

---

21.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/6

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 304/2006,

20. veebruar 2006,

millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Kreeka ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 puuvilla kohta, viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1050/2001, (1)

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1051/2001 puuvilla tootmistoetuse kohta, (2) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 4 tuleb toorpuuvilla maailmaturuhind määrata korrapäraselt kindlaks, lähtudes puuvillakiu hinnast maailmaturul ja võttes arvesse varasemat suhet puuvillakiu maailmaturuhinna ja toorpuuvilla arvutatud maailmaturuhinna vahel. See varasem suhe on kehtestatud komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, (3) (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikes 2. Kui maailmaturuhinda ei saa nii kindlaks määrata, kehtestatakse hind viimati kindlaks määratud hinna alusel.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 5 määratakse toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks eriomadustega toote osas ja võttes arvesse kõige soodsamaid pakkumisi ja noteeringuid maailmaturul nende hulgast, mida peetakse tõelisele turusuundumusele kõige tüüpilisemaks. Selleks arvutatakse ühel või mitmel Euroopa börsil tehtud pakkumiste ja noteeringute keskmine toote puhul, mis on tarnitud ühenduse sadamasse CIF-saadetisena ja on pärit eri tarnijariikidest, mida peetakse rahvusvahelisele kaubandusele kõige tüüpilisemateks. On olemas siiski säte puuvillakiu maailmaturuhinna kindlaksmääramise kriteeriumide kohandamiseks, et kajastada tarnitud tootest ning asjaomastest pakkumistest ja noteeringutest tingitud erinevusi. Kohandused on määratletud määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 3 lõikes 2.

(3)	Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel saadakse allpool kindlaks määratud toorpuuvilla maailmaturuhind,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklis 4 osutatud toorpuuvilla maailmaturuhinnaks kehtestatakse 24,855 EUR/100 kg kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. veebruaril 2006.

---

(1)  EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1.

(2)  EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3.

(3)  EÜT L 210, 3.8.2001, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1486/2002 (EÜT L 223, 20.8.2002, lk 3).

---

21.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/7

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2006/118/ÜVJP,

20. veebruar 2006,

millega pikendatakse Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi ja muudetakse ühismeedet 2005/588/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 28. juulil 2005 vastu ühismeetme 2005/588/ÜVJP Euroopa Liidu eriesindaja nimetamise kohta Kesk-Aasiasse. (1)

(2)	Tuginedes ühismeetme 2005/588/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks Euroopa Liidu eriesindaja volitusi pikendada 12 kuu võrra ning ühismeedet 2005/588/ÜVJP tuleks muuta.

(3)	Euroopa Liidu eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja Ján KUBIŠI ühismeetmes 2005/588/ÜVJP sätestatud volitusi kuni 28. veebruarini 2007.

Artikkel 2

1.   Lähtesumma Euroopa Liidu eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmiseks perioodil 1. märts 2006 kuni 28. veebruar 2007 on 925 000 eurot.

2.   Kulutusi rahastatakse alates 1. märtsist 2006.

Artikkel 3

Ühismeedet 2005/588/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1.

Artikkel 9 asendatakse järgmisega: “Artikkel 9 Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle kooskõla teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt üle. Euroopa Liidu eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2006. aasta juuni lõppu eduaruande ning 2006. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. Euroopa Liidu eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.”

2.	Artikli 10 teine lõik jäetakse välja.

Artikkel 4

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 5

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 199, 29.7.2005, lk 100.

---

21.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/8

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2006/119/ÜVJP,

20. veebruar 2006,

millega pikendatakse Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitused vastavalt nõukogu 8. detsembri 2003. aasta ühismeetmele 2003/873/ÜVJP, millega muudetakse ja pikendatakse Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi, (1) lõpevad 28. veebruaril 2006.

(2)	Nõukogu võttis 14. novembril 2005 vastu ühismeetme 2005/797/ÜVJP (2) Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (EUPOL COPPS), milles määratakse ELi eriesindaja konkreetne roll.

(3)	Nõukogu võttis 12. detsembril 2005 vastu ühismeetme 2005/889/ÜVJP (3) (millega asutatakse Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah)), milles määratakse samuti ELi eriesindaja konkreetne roll.

(4)	Tuginedes ühismeetme 2003/873/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks Euroopa Liidu eriesindaja volitusi muuta ja pikendada 12kuulise perioodi võrra.

(5)	Euroopa Liidu eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja Marc OTTE volitusi kuni 28. veebruarini 2007.

Artikkel 2

Euroopa Liidu eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel seoses Lähis-Ida rahuprotsessiga.

Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)

leida lahendus, mis põhineb kahe riigi olemasolul ning mis hõlmab Iisraeli ja demokraatlikku, elujõulist, rahumeelset ja suveräänset Palestiina riiki, mis eksisteerib kõrvuti Iisraeliga turvaliste ja tunnustatud piiride raames ning millel on normaalsed suhted naaberriikidega vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 242, 338, 1397 ja 1402 ning Madridi konverentsi põhimõtetele;

b)	leida lahendus Iisraeli–Süüria ja Iisraeli–Liibanoni küsimuses;

c)	leida õiglane lahendus Jeruusalemma keerukale küsimusele ning õiglane, elujõuline ja kokkuleppel põhinev lahendus Palestiina pagulaste probleemile;

d)	kutsuda varakult kokku rahukonverents, mille raames tuleks käsitleda poliitilisi ja majanduslikke aspekte ning julgeolekuküsimusi, kinnitada poliitilise lahenduse parameetrid ning luua realistlik ja täpselt määratletud ajakava;

e)

luua kooskõlas parimate rahvusvaheliste standarditega jätkusuutlik ja tõhus Palestiina politseisüsteem, tehes koostööd nii institutsioonide loomise Euroopa Ühenduse programmide kui ka teiste rahvusvaheliste jõupingutuste ellu viimisel julgeolekusektori laiemas kontekstis, sealhulgas kriminaalmenetluse reformi rakendamisel;

f)	pakkuda kolmanda osapoole kohalolekut Rafah piiriületuspunktis, et aidata koostöös institutsioonide arendamisele suunatud ühenduse jõupingutustega kaasa Rafah piiriületuspunkti avamisele ning suurendada Iisraeli valitsuse ja Palestiina omavalitsuse vahelist usaldust.

Need eesmärgid põhinevad järgmistel kohustustel, mille Euroopa Liit on endale võtnud:

a)	teha koostööd rahvusvaheliste osapoolte ja partneritega, eelkõige Lähis-Ida neliku raames, ning kasutada iga võimalust rahu edendamiseks ning kõigile piirkonnas elavatele inimestele rahuldava tuleviku tagamiseks;

b)	jätkata Palestiina abistamist julgeolekureformide, varajaste valimiste ning poliitiliste ja haldusreformide vallas;

c)	anda täielik panus rahu tagamisse ning Palestiina majanduse kui piirkondliku arengu lahutamatu osa ülesehitamisse.

Euroopa Liidu eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust piirkonnas, muu hulgas Lähis-Ida neliku raames.

Artikkel 3

Eelnimetatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindaja volitused järgmised:

a)	anda Euroopa Liidu poolne aktiivne ja tõhus panus tegevustesse ja algatustesse, mis on suunatud Iisraeli ja Palestiina konflikti ning Iisraeli–Süüria ja Iisraeli–Liibanoni konfliktide lõplikule lahendamisele;

b)	hõlbustada ja säilitada tihedad suhted kõigi Lähis-Ida rahuprotsessi osapooltega, teiste piirkonna riikidega, Lähis-Ida neliku liikmetega ja teiste asjaomaste riikidega ning samuti ÜRO ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et teha nendega koostööd rahuprotsessi tugevdamisel;

c)	tagada Euroopa Liidu jätkuv kohalolek kõnealuses piirkonnas ja asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel ning osaleda kriiside ohjamises ning ennetamises;

d)	jälgida ning toetada pooltevahelisi rahuläbirääkimisi ning vajadusel pakkuda Euroopa Liidu nõu ja häid teeneid;

e)	toetada vajadusel poolte vahel saavutatud rahvusvaheliste kokkulepete rakendamist ning võtta diplomaatilisi meetmeid, kui nimetatud kokkulepete tingimusi ei täideta;

f)	pöörata erilist tähelepanu teguritele, mis mõjutavad Lähis-Ida rahuprotsessi piirkondlikku mõõdet;

g)	rahuprotsessi raames võtta konstruktiivseid meetmeid koos kokkulepetele alla kirjutanud pooltega, et edendada demokraatia ja hea valitsemistava, sealhulgas inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise põhinormidest kinnipidamist;

h)

anda aru, mil moel on Euroopa Liidul võimalik sekkuda rahuprotsessi ning milline on parim viis ellu viia Euroopa Liidu algatusi ja käimasoleva Lähis-Ida rahuprotsessiga seotud Euroopa Liidu jõupingutusi (nt Euroopa Liidu panus Palestiinas läbiviidavatesse reformidesse) ning sealhulgas arvestades Euroopa Liidu asjaomaste arendusprojektide poliitiliste aspektidega;

i)	teostada järelevalvet kummagi osapoole tegevuse üle teekaardi rakendamisel ja küsimustes, mis võivad kahjustada alalist staatust käsitlevate läbirääkimiste tulemust, et võimaldada Lähis-Ida nelikul paremini hinnata osapoolte kohustuste täitmist;

j)	hõlbustada julgeolekualast koostööd 9. aprillil 1998 loodud Euroopa Liidu ja Palestiina alalise julgeolekukomitee raames ning muul moel;

k)	aidata antud piirkonna arvamusliidritel paremini mõista Euroopa Liidu rolli;

l)	töötada välja julgeolekuküsimustega seotud ELi programm ning seda rakendada; Sel eesmärgil võib ELi eriesindajat abistada ekspert, kes vastutab julgeolekuküsimustega seotud tegevuskavade tegeliku rakendamise eest;

m)	anda vastavalt vajadusele Palestiina politsei toetuseks loodud Euroopa Liidu koordinatsiooniasutuse (EUPOL COPPS) missiooni juhile/politseiülemale juhiseid.

n)	anda vastavalt vajadusele juhiseid Rafah piiriületuspunktile suunatud Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EU BAM Rafah) juhile.

Artikkel 4

1.   Euroopa Liidu eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, toimides peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt. Euroopa Liidu eriesindaja annab kõigist kulutustest aru komisjonile.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab Euroopa Liidu eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

1.   Lähtesumma Euroopa Liidu eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmiseks on 1 200 000 EUR.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summadest, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kulutuste haldamise kohta sõlmitakse Euroopa Liidu eriesindaja ja komisjoni vahel leping. Kulutusi rahastatakse alates 1. märtsist 2006.

4.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas ELi eriesindajale vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 6

1.   Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab Euroopa Liidu eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Euroopa Liidu eriesindaja teavitab eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna lõplikust koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepanekuid ametnike Euroopa Liidu eriesindaja juurde lähetamiseks. Liikmesriigi või Euroopa Liidu institutsiooni poolt Euroopa Liidu eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või Euroopa Liidu institutsioon.

3.   Kõik A-kategooria ametikohad, mida lähetamine ei hõlma, kuulutab vastavalt vajadusele välja nõukogu peasekretariaat ning neist teatatakse samuti liikmesriikidele ning institutsioonidele, et värvata tööle parima kvalifikatsiooniga kandidaate.

4.   Euroopa Liidu eriesindaja missiooni ja tema töötajaskonna moodustamiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja muud tagatised määratakse kindlaks poolte vahel. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 7

Üldjuhul annab ELi eriesindaja isiklikult aru peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele ja võib aru anda ka asjaomasele töörühmale. Regulaarsed kirjalikud aruanded saadetakse peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile. Peasekretäri/kõrge esindaja ning poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib ELi eriesindaja aru anda üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 8

Euroopa Liidu välistegevuse järjepidevuse tagamiseks kooskõlastatakse Euroopa Liidu eriesindaja tegevus peasekretäri/kõrge esindaja, eesistujariigi ja komisjoni tegevusega. EL eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. Euroopa Liidu eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 9

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle vastavus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2006. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2006. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. Euroopa Liidu eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, et võtta vastu nõukogu otsus volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 10

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2006.

Artikkel 11

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 326, 13.12.2003, lk 46. Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2005/796/ÜVJP (ELT L 300, 17.11.2005, lk 64).

(2)  ELT L 300, 17.11.2005, lk 65.

(3)  ELT L 327, 14.12.2005, lk 28.

---

21.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/11

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2006/120/ÜVJP,

20. veebruar 2006,

millega pikendatakse Moldovasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Moldovasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitused vastavalt nõukogu 23. märtsi 2005. aasta ühismeetmele 2005/265/ÜVJP Euroopa Liidu eriesindaja määramise kohta Moldovasse (1) lõpevad 28. veebruaril 2006.

(2)	Poliitika- ja julgeolekukomitee leppis 20. septembril 2005 kokku ELi piirikontrolli missiooni loomises Moldova ja Ukraina vahelisel piiril, muu hulgas tugevdades Moldovasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja meeskonda.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2005/265/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks Euroopa Liidu eriesindaja volitusi pikendada 12 kuu võrra.

(4)	Euroopa Liidu eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse Moldovasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja Adriaan JACOBOVITS de SZEGEDI volitusi kuni 28. veebruarini 2007.

Artikkel 2

1.   Euroopa Liidu eriesindaja volitused põhinevad ELi poliitilistel eesmärkidel Moldovas. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)	aidata kaasa Transnistria konflikti rahumeelsele lahendamisele ja sellele, et see lahendus oleks püsiv, austades Moldova Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piires;

b)	aidata tugevdada demokraatiat, õigusriiki ning kõikide Moldova Vabariigi kodanike inimõiguste ja põhivabaduste austamist;

c)	edendada ühistel väärtustel ja huvidel põhinevaid häid ja tihedaid suhteid Moldova Vabariigi ja ELi vahel vastavalt Euroopa naabruspoliitika tegevuskavas sätestatule;

d)	aidata tõkestada Moldovast ja Moldova kaudu toimuvat inimkaubandust ja ebaseaduslikku äri relvade ning muude kaupadega;

e)	aidata kaasa stabiilsuse ja koostöö tugevdamisele kõnealuses piirkonnas;

f)	edendada ELi tõhusust ja nähtavust Moldova Vabariigis ja kõnealuses piirkonnas;

g)	parandada esmajoones ELi piirikontrolli missiooni abil piiri- ja tollikontrolli tõhusust ja piirivalvetegevust Moldovas ja Ukrainas nende ühisel piiril, keskendudes eriti Transnistria piirilõigule.

2.   Euroopa Liidu eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust Moldova Vabariigis ja kõnealuses piirkonnas ning teeb tihedat koostööd eesistujariigiga, ELi missioonide juhtidega ja komisjoniga.

Artikkel 3

1.   Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on Euroopa Liidu eriesindajal järgmised volitused:

a)	suurendada ELi panust Transnistria konflikti lahendamisel vastavalt ELi heakskiidetud poliitilistele eesmärkidele ja tihedas koostöös OSCEga, esindades ELi sobival viisil ja kokkulepitud foorumitel ning arendades ja säilitades tihedaid sidemeid kõigi asjaomaste osapooltega;

b)	aidata vajaduse korral ette valmistada ELi panust konflikti võimalikul lahendamisel;

c)	jälgida tähelepanelikult poliitilisi arenguid Moldova Vabariigis, sealhulgas Transnistria piirkonnas, arendades ja säilitades tihedaid kontakte Moldova Vabariigi valitsusega ja teiste riiklike osapooltega, ning pakkuda vajaduse korral ELi nõu ja abi;

d)	aidata edasi arendada ELi poliitikat, mis käsitleb Moldova Vabariiki ja kõnealust piirkonda, eelkõige konfliktide ennetamise ja lahendamise osas;

e)

Euroopa Liidu eriesindaja kõrgetasemelise poliitilise nõuniku juhitava tugirühma abil: i) saada poliitiline ülevaade Moldova ja Ukraina vahelise riigipiiriga seotud arengute ja tegevuste kohta; ii) analüüsida Moldova ja Ukraina kaasatust piirihaldamise parandamisse; iii) edendada Moldova ja Ukraina vahelist koostööd piiriküsimuste alal, mille eesmärk on ka eelduste loomine Transnistria konflikti lahendamiseks.

2.   Oma volituste täitmisel hoiab Euroopa Liidu eriesindaja end jätkuvalt kursis kõigi ELi tegevustega, eelkõige Euroopa naabruspoliitika tegevuskava asjaomaste aspektidega.

Artikkel 4

1.   Euroopa Liidu eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, toimides peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt. Euroopa Liidu eriesindaja annab kõigist kulutustest aru komisjonile.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab Euroopa Liidu eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

1.   Lähtesumma Euroopa Liidu eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmiseks on 1 030 000 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summadest, hallatakse vastavalt eelarve suhtes kohaldatavatele Euroopa Liidu menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kulutuste haldamise kohta sõlmitakse Euroopa Liidu eriesindaja ja komisjoni vahel leping. Kulutusi rahastatakse alates 1. märtsist 2006.

4.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas Euroopa Liidu eriesindajale vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 6

1.   Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab Euroopa Liidu eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, saades abi peasekretärilt/kõrgelt esindajalt ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Euroopa Liidu eriesindaja teavitab eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna lõplikust koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja ELi institutsioonid võivad teha ettepaneku töötajate tööle lähetamiseks Euroopa Liidu eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt Euroopa Liidu eriesindaja juurde tööle lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon.

3.   Kõik A-kategooria ametikohad, mida lähetamine ei hõlma, kuulutatakse vastavalt vajadusele välja nõukogu peasekretariaadi poolt ning neist teatatakse samuti liikmesriikidele ning Euroopa Liidu institutsioonidele, et värvata tööle parima kvalifikatsiooniga kandidaate.

4.   Euroopa Liidu eriesindaja missiooni ja tema töötajaskonna moodustamiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja muud tagatised määratakse kindlaks poolte vahel. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 7

Üldjuhul annab Euroopa Liidu eriesindaja isiklikult aru peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele ja võib aru anda ka asjaomasele töörühmale. Regulaarsed kirjalikud aruanded saadetakse peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile. Peasekretäri/kõrge esindaja ning poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib Euroopa Liidu eriesindaja aru anda üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 8

1.   ELi välistegevuse järjepidevuse tagamiseks kooskõlastatakse Euroopa Liidu eriesindaja tegevus peasekretäri/kõrge esindaja, eesistujariigi ja komisjoni tegevusega. Euroopa Liidu eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata Euroopa Liidu eriesindajat tema volituste täitmisel. Euroopa Liidu eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

2.   Nõukogu ja komisjon tagavad kumbki oma sellekohaste volituste piires käesoleva ühismeetme ning ühenduse välistegevuse rakendamise järjepidevuse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 teise lõiguga. Nõukogu ja komisjon teevad sel eesmärgil koostööd.

Artikkel 9

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle vastavus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile 2006. aasta juuni lõpuks eduaruande ning 2006. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. Euroopa Liidu eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, et võtta vastu nõukogu otsus volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 10

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 11

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 81, 30.3.2005, lk 50. Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2005/776/ÜVJP (ELT L 292, 8.11.2005, lk 13).

---

21.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/14

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2006/121/ÜVJP,

20. veebruar 2006,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lõuna-Kaukaasias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitused, mis on sätestatud nõukogu 8. detsembri 2003. aasta ühismeetmes 2003/872/ÜVJP, (1) millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lõuna-Kaukaasias, lõpevad 28. veebruaril 2006.

(2)	Tuginedes nimetatud ühismeetme läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi muuta ja pikendada 12-kuulise perioodi võrra.

(3)	Peasekretär/kõrge esindaja on soovitanud nimetada pärast ELi eriesindaja Talvitie lahkumist Peter Semneby uueks ELi eriesindajaks Lõuna-Kaukaasias.

(4)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Peter SEMNEBY nimetatakse Euroopa Liidu eriesindajaks Lõuna-Kaukaasias alates 1. märtsist 2006 kuni 28. veebruarini 2007.

Artikkel 2

1.   ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel Lõuna-Kaukaasias. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)	abistada Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat poliitiliste ja majandusreformide läbiviimisel, eelkõige õigusriigi, demokratiseerimise, inimõiguste, hea valitsemistava, arengu ja vaesuse vähendamise valdkonnas;

b)	ennetada kooskõlas olemasolevate mehhanismidega konflikte kõnealuses piirkonnas, aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele, muu hulgas pagulaste ja ümberasustatud isikute tagasipöördumise edendamise abil;

c)	teha konstruktiivset koostööd piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejatega;

d)	julgustada piirkonna riike, eelkõige Lõuna-Kaukaasia riike, edasisele koostööle, muu hulgas majanduse, energeetika ja transpordiga seotud küsimustes, ning toetada nende koostööd;

e)	edendada Euroopa Liidu tõhusust ja nähtavust kõnealuses piirkonnas.

2.   ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust piirkonnas.

Artikkel 3

Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	arendada tihedaid kontakte kõnealuse piirkonna valitsuste, parlamentide, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonnaga;

b)	julgustada Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes, nagu ühised julgeolekuohud ning terrorismi, inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;

c)	aidata kaasa konfliktide ennetamisele ning abistada tingimuste loomisel konfliktide lahendamise edendamiseks, sealhulgas andes soovitusi kodanikuühiskonna ja alade ülesehitamisega seotud meetmete võtmiseks, ilma et see piiraks komisjoni EÜ asutamislepingust tulenevaid kohustusi;

d)

aidata kaasa konfliktide lahendamisele ja hõlbustada leitud lahenduste rakendamist tihedas koostöös ÜRO peasekretäri ja tema Gruusia eriesindaja, ÜRO peasekretäri Gruusia sõprade rühma, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ja selle Minski rühma ning Lõuna-Osseetia konfliktide lahendamise mehhanismiga;

e)	tõhustada Euroopa Liidu ja piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejate dialoogi;

f)	abistada nõukogu Lõuna-Kaukaasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamisel;

g)

toetusüksuse kaudu — edastada Euroopa Liidule aruandeid ja jätkuvaid hinnanguid piiriolukorra kohta ning aidata kaasa usalduse suurendamisele Gruusia ja Vene Föderatsiooni vahel, tagades seeläbi tõhusa koostöö ja sidemed kõikide asjaomaste osapooltega; — aidata Gruusia piirivalvel ja teistel Tbilisi asjaomastel valitsusasutustel koostada ulatuslik reformistrateegia; — töötada koos Gruusia võimudega, et parandada sidet Tbilisi ja piiri vahel, sealhulgas juhendamist. Seda tehakse tihedas koostöös Tbilisi ja piiri vaheliste piirkondlike piirivalvekeskustega (välja arvatud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia).

Artikkel 4

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, toimides peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt. ELi eriesindaja annab kõigist kulutustest aru komisjonile.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

1.   Lähtesumma ELi eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmiseks on 2 960 000 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summadest, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kulutuste haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. Kulutusi rahastatakse alates 1. märtsist 2006.

4.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas ELi eriesindajale vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 6

1.   Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. ELi eriesindaja teavitab eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna lõplikust koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepanekuid ametnike lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või Euroopa Liidu institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või Euroopa Liidu institutsioon.

3.   Kõik A-kategooria ametikohad, mida lähetamine ei hõlma, kuulutab vastavalt vajadusele välja nõukogu peasekretariaat ning neist teatatakse samuti liikmesriikidele ja institutsioonidele, et värvata tööle parima kvalifikatsiooniga kandidaate.

4.   ELi eriesindaja missiooni ja tema töötajaskonna moodustamiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja muud tagatised määratakse kindlaks poolte vahel. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 7

Üldjuhul annab ELi eriesindaja isiklikult aru peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele ja võib aru anda ka asjaomasele töörühmale. Regulaarsed kirjalikud aruanded, muu hulgas toetusüksuse tegevuste kohta, saadetakse peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile. Peasekretäri/kõrge esindaja ning poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib ELi eriesindaja aru anda üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 8

Euroopa Liidu välistegevuse järjepidevuse tagamiseks kooskõlastatakse ELi eriesindaja tegevus peasekretäri/kõrge esindaja, eesistujariigi ja komisjoni tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 9

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle vastavus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2006. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2006. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. ELi eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, et võtta vastu nõukogu otsus volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 10

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2006.

Artikkel 11

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 326, 13.12.2003, lk 44. Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2005/582/ÜVJP (ELT L 199, 29.7.2005, lk 92).

---

21.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/17

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2006/122/ÜVJP,

20. veebruar 2006,

millega pikendatakse Ida-Aafrika järvede piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ida-Aafrika järvede piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitused vastavalt nõukogu 8. detsembri 2003. aasta ühismeetmele 2003/869/ÜVJP, millega muudetakse ja pikendatakse Ida-Aafrika järvede piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi, (1) lõpevad 28. veebruaril 2006.

(2)	Tuginedes ühismeetme 2003/869/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks eriesindaja volitusi pikendada 12kuulise perioodi võrra.

(3)	Euroopa Liidu eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Ida-Aafrika järvede piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja Aldo AJELLO volitusi pikendatakse kuni 28. veebruarini 2007.

Artikkel 2

ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel seoses Ida-Aafrika järvede piirkonna rahu- ja üleminekuprotsessiga.

Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)	anda Euroopa Liidu poolne aktiivne ja tõhus panus üleminekuprotsessi lõpuleviimisesse Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV) ning poliitilistesse ja majanduslikesse arengutesse Burundis, Rwandas ja Ugandas;

b)	pöörata erilist tähelepanu neis riikides toimuvate arengute piirkondlikule mõõtmele;

c)	tagada Euroopa Liidu jätkuv kohalolek kõnealuses piirkonnas ja asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, hoida ühendust kesksete osapooltega ning panustada kriisiohjamisse;

d)	aidata kaasa ühtsele, järjepidevale ja vastutustundelisele Euroopa Liidu poliitikale Ida-Aafrika järvede piirkonnas.

ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust piirkonnas.

Artikkel 3

Nimetatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

luua ja hoida tihedaid suhteid kõigi Ida-Aafrika järvede piirkonna rahu- ja üleminekuprotsessi osalistega, teiste antud piirkonna riikidega, Ameerika Ühendriikidega, muude asjakohaste riikidega ning samuti ÜRO ja teiste asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, Aafrika Liidu ning allpiirkondlike organisatsioonide ja nende esindajatega ning samuti teiste olulise tähtsusega piirkondlike juhtidega, et teha nendega koostööd rahuprotsesside ja rahukokkulepete tugevdamiseks kõnealuses piirkonnas;

b)	jälgida osapooltevahelisi rahu- ja üleminekuprotsesse ning vajadusel pakkuda Euroopa Liidu nõu ja häid teeneid;

c)	toetada vajadusel osapoolte vahel saavutatud rahu- ja relvarahukokkulepete rakendamist ning võtta diplomaatilisi meetmeid, kui nimetatud kokkulepete tingimusi ei täideta;

d)	võtta rahuprotsesside raames konstruktiivseid meetmeid koos kokkulepetele alla kirjutanud osapooltega, et edendada demokraatia ja hea valitsemistava, sealhulgas inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise põhinormidest kinnipidamist;

e)	aidata kaasa lapsi ja relvastatud konflikte käsitlevate ELi suuniste rakendamisele;

f)	toetada ÜRO peasekretäri Ida-Aafrika järvede piirkonna eriesindajat ja Aafrika Liidu esimehe eriesindajat Ida-Aafrika järvede piirkonna rahu, julgeolekut, demokraatiat ja arengut käsitleva konverentsi ettevalmistamisel ning teha nendega sellealast koostööd;

g)	anda aru, millised on Euroopa Liidu võimalused rahu- ja üleminekuprotsessi toetamiseks ning parimad viisid Euroopa Liidu algatuste ellu viimiseks;

h)	jälgida konfliktides osalevate osapoolte tegevust, mis võib kahjustada käimasoleva rahuprotsessi lõpptulemust;

i)	aidata antud piirkonna arvamusliidritel paremini mõista Euroopa Liidu rolli;

j)

anda vajadusel nõu ja abi seoses Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformiga, eelkõige anda Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL “Kinshasa”) ja Kongo ametiasutusi julgeolekusektori reformi alal nõustava ja abistava ELi missiooni (EUSEC RD Congo) juhtidele poliitilisi juhtnööre nende ülesannete täitmiseks kohalikul tasandil.

Artikkel 4

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, toimides peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt. ELi eriesindaja annab kõigist kulutustest aru komisjonile.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

1.   Lähtesumma ELi eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmiseks on 820 000 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kulutuste haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. Kulutusi rahastatakse alates 1. märtsist 2006.

4.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas ELi eriesindajale vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 6

1.   Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. ELi eriesindaja teavitab eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna lõplikust koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepanekuid ametnike lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või Euroopa Liidu institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või Euroopa Liidu institutsioon.

3.   Kõik A-kategooria ametikohad, mida lähetamine ei hõlma, kuulutab vastavalt vajadusele välja nõukogu peasekretariaat ning neist teatatakse samuti liikmesriikidele ning institutsioonidele, et värvata tööle parima kvalifikatsiooniga kandidaate.

4.   ELi eriesindaja missiooni ja tema töötajaskonna moodustamiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja muud tagatised määratakse kindlaks poolte vahel. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 7

Üldjuhul annab ELi eriesindaja isiklikult aru peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele ja võib aru anda ka asjaomasele töörühmale. Regulaarsed kirjalikud aruanded saadetakse peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile. Peasekretäri/kõrge esindaja ning poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib ELi eriesindaja aru anda üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 8

ELi välistegevuse järjepidevuse tagamiseks kooskõlastatakse ELi eriesindaja tegevus peasekretäri/kõrge esindaja, eesistujariigi ja komisjoni tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 9

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle vastavus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2006. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2006. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomastes töörühmades ning poliitika- ja julgeolekukomitees. Euroopa Liidu eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, et võtta vastu nõukogu otsus volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 10

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 11

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 326, 13.12.2003, lk 37. Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2005/586/ÜVJP (ELT L 199, 29.7.2005, lk 97).

---

21.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/20

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2006/123/ÜVJP,

20. veebruar 2006,

millega pikendatakse ja muudetakse endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 17. oktoobril 2005 vastu ühismeetme 2005/724/ÜVJP (1) Euroopa Liidu eriesindaja nimetamise kohta endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki.

(2)	Nõukogu võttis 24. novembril 2005 vastu ühismeetme 2005/826/ÜVJP (2) ELi politseinõustamisüksuse (EUPAT) loomise kohta endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, millega antakse Euroopa Liidu eriesindajale eriline roll käsuliinis.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2005/724/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks Euroopa Liidu eriesindaja volitusi muuta ja neid pikendada 12-kuulise perioodi võrra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja Erwan FOUÉRÉ ühismeetmes 2005/724/ÜVJP sätestatud volitusi kuni 28. veebruarini 2007.

Artikkel 2

1.   Lähtesumma Euroopa Liidu eriesindaja volitustega ajavahemikul 1. märtsist 2006 kuni 28. veebruarini 2007 seotud kulutuste katmiseks on 675 000 eurot.

2.   Kulutusi rahastatakse alates 1. märtsist 2006.

Artikkel 3

Ühismeedet 2005/724/ÜVJP muudetakse järgmiselt:

1.

Artikli 3 punktid e ja f asendatakse järgmistega: “e) anda kohalikul tasandil poliitilisi juhtnööre ELi politseinõustamisüksuse (EUPAT) juhile, tagada kooskõlastatus EUPATi ja muude ELi osalejate vahel ning vastutada EUPATi ning vastuvõtjariigi ametiasutuste ja meedia vaheliste suhete eest; f) pidada koostöös EUPATi juhiga ning kooskõlas eesistujariigiga regulaarseid dialooge endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametiasutustega EUPATi tegevuse edusammude teemal.”

2.

Artikkel 9 asendatakse järgmisega: “Artikkel 9 Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle kooskõla teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt üle. Euroopa Liidu eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile 2006. aasta juuni lõpuks eduaruande ning 2006. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruannete alusel hindavad ühismeedet asjaomased töörühmad ning poliitika- ja julgeolekukomitee. Euroopa Liidu eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.”

Artikkel 4

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 5

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 272, 18.10.2005, lk 26.

(2)  ELT L 307, 25.11.2005, lk 61.

---

21.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/21

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2006/124/ÜVJP,

20. veebruar 2006,

millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitused vastavalt nõukogu ühismeetmele 2003/871/ÜVJP (1) lõpevad 28. veebruaril 2006.

(2)	Tuginedes ühismeetme 2003/871/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks eriesindaja volitused üle vaadata ja neid pikendada 12-kuulise perioodi võrra.

(3)	Euroopa Liidu eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja Francesc VENDRELLI volitusi kuni 28. veebruarini 2007.

Artikkel 2

Euroopa Liidu eriesindaja volitused põhinevad ELi poliitilistel eesmärkidel Afganistanis. Eelkõige kohustub Euroopa Liidu eriesindaja:

1.	aitama kaasa ELi–Afganistani ühisdeklaratsiooni ja Afganistani kokkuleppe ning Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekukomitee resolutsioonide ja muude asjaomaste ÜRO resolutsioonide rakendamisele;

2.	ergutama Afganistani piirkondlikke ja naaberriikide osalejaid andma oma panust Afganistani rahuprotsessi ja aitama seega kaasa Afganistani riigi tugevnemisele;

3.	toetama ÜRO, eelkõige peasekretäri eriesindaja keskset rolli ning

4.	toetama peasekretäri/kõrge esindaja tööd kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 3

Kõnealuse poliitika eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	edastada liidu arvamusi poliitiliste protsesside kohta, tuginedes Afganistani ja rahvusvahelise üldsuse vahel kokku lepitud peamistele põhimõtetele, eelkõige ELi–Afganistani ühisdeklaratsioonile ja Afganistani kokkuleppele;

b)	luua ja hoida tihedaid kontakte Afganistani esindusinstitutsioonide, eelkõige valitsuse ja parlamendiga ning avaldada neile toetust. Samuti tuleks hoida sidemeid Afganistani poliitikute ja teiste asjaomaste osalejatega nii riigi territooriumil kui väljaspool;

c)	hoida tihedaid kontakte asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega, eelkõige ÜRO kohalike esindajatega;

d)	hoida tihedaid kontakte naaberriikide ja teiste huvitatud riikidega kõnealuses piirkonnas, et arvestada liidu poliitikas nende arvamusi Afganistani olukorra ning nimetatud riikide ja Afganistani vahelise koostöö arendamise kohta;

e)

anda teavet ELi-Afganistani ühisdeklaratsiooni ja Afganistani kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude kohta, eelkõige järgmistes valdkondades: — hea valitsemistava ja õigusriigi institutsioonide loomine, — julgeolekusektori reformid, sh õigusasutuste, riikliku sõjaväe ja politseiteenistuse loomine, — kõikide afganistanlaste inimõiguste austamine olenemata soolisest, rahvuslikust või usulisest kuuluvusest, — demokraatia põhimõtete, õigusriigi, vähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste, naiste ja laste õiguste ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamine, — naiste avalikus halduses ja kodanikuühiskonnas osalemise edendamine, — Afganistani rahvusvaheliste kohustuste, sh terrorismi-, ebaseadusliku uimastikaubanduse ja inimkaubanduse vastasele võitlusele pühendatud rahvusvahelise koostöö austamine, — humanitaarabi andmise hõlbustamine ning pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud isikute nõuetekohane tagasisaatmine;

f)	aidata liikmesriikide ja komisjoniga konsulteerides tagada, et Afganistani arengule suunatud ELi meetmed kajastaksid liidu poliitilist lähenemisviisi;

g)	osaleda koos komisjoniga aktiivselt Afganistani kokkuleppega loodud järelevalvesüsteemis;

h)	anda teavet liidu osalemise ja seisukohtade kohta Afganistani käsitlevatel rahvusvahelistel konverentsidel.

Artikkel 4

1.   Euroopa Liidu eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, toimides peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt. Euroopa Liidu eriesindaja annab kõigist kulutustest aru komisjonile.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab Euroopa Liidu eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

1.   Lähtesumma Euroopa Liidu eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmiseks on 1 330 000 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summadest, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et ükski eelrahastamise vahend ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kulutuste haldamise kohta sõlmitakse Euroopa Liidu eriesindaja ja komisjoni vahel leping. Kulutusi rahastatakse alates 1. märtsist 2006.

4.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas Euroopa Liidu eriesindajale vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 6

1.   Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab Euroopa Liidu eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, saades abi peasekretärilt/kõrgelt esindajalt ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Euroopa Liidu eriesindaja teavitab eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna lõplikust koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepanekuid ametnike Euroopa Liidu eriesindaja juurde lähetamiseks. Liikmesriigi või Euroopa Liidu institutsiooni poolt Euroopa Liidu eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või Euroopa Liidu institutsioon.

3.   Kõik A-kategooria ametikohad, mis ei ole kaetud lähetamisega, kuulutatakse vastavalt vajadusele välja nõukogu peasekretariaadi poolt ning neist teatatakse samuti liikmesriikidele ja Euroopa Liidu institutsioonidele, et värvata tööle parima kvalifikatsiooniga kandidaate.

4.   Euroopa Liidu eriesindaja missiooni ja tema töötajaskonna moodustamiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja muud tagatised määratakse kindlaks poolte vahel. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 7

Üldjuhul annab Euroopa Liidu eriesindaja isiklikult aru peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele ja võib aru anda ka asjaomasele töörühmale. Regulaarsed kirjalikud aruanded saadetakse peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile. Peasekretäri/kõrge esindaja ning poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib Euroopa Liidu eriesindaja aru anda üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 8

Euroopa Liidu välistegevuse järjepidevuse tagamiseks kooskõlastatakse Euroopa Liidu eriesindaja tegevus peasekretäri/kõrge esindaja, eesistujariigi ja komisjoni tegevusega. Euroopa Liidu eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata Euroopa Liidu eriesindajat tema volituste täitmisel. Euroopa Liidu eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 9

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle kooskõla teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt üle. Euroopa Liidu eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile 2006. aasta juuni lõpuks eduaruande ning 2006. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. Euroopa Liidu eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 10

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval. Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2006.

Artikkel 11

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 326, 13.12.2003, lk 41. Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2005/585/ÜVJP (ELT L 199, 29.7.2005, lk 96).

---