16.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 46/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 255/2006,

15. veebruar 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. veebruaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 15. veebruari 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	112,2
	204	44,6
	212	139,7
	624	111,0
	999	101,9
0707 00 05	052	128,6
	204	101,3
	628	147,3
	999	125,7
0709 10 00	220	89,7
	624	95,8
	999	92,8
0709 90 70	052	116,2
	204	69,1
	999	92,7
0805 10 20	052	51,0
	204	50,1
	212	43,6
	220	46,1
	448	47,7
	624	60,6
	999	49,9
0805 20 10	204	99,5
0805 20 10	999	99,5
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	61,0
	204	122,3
	220	82,2
	464	141,5
	624	78,7
	999	97,1
0805 50 10	052	51,4
	220	44,3
	999	47,9
0808 10 80	400	114,3
	404	99,5
	528	80,3
	720	73,4
	999	91,9
0808 20 50	388	90,1
	400	106,9
	512	67,9
	528	83,3
	720	63,0
	999	82,2

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

16.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 46/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 256/2006,

15. veebruar 2006,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Tšehhi sekkumisameti valduses oleva ja Belgias ladustatava odra eksportimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EMÜ) nr 2131/93 (2) sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused.

(2)	Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3002/92 (3) kehtestatakse üksikasjalikud ühiseeskirjad sekkumisvarust pärit toodete kasutamise ja sihtkoha kontrollimiseks.

(3)

Praegust turuolukorda arvesse võttes tuleks kuulutada välja alaline pakkumismenetlus Tšehhi sekkumisameti valduses oleva ja Belgias ladustatava 53 665 tonni odra eksportimiseks vastavalt komisjoni otsusele lubada Tšehhi Vabariigil ladustada 2004/2005. turustusaastal oma territooriumist väljaspool 300 000 tonni teravilja. (4)

(4)

Toimingute ja nende järelevalve nõuetekohase teostamise tagamiseks tuleb sätestada erikord. Selleks tuleks sätestada tagatiste esitamise kava, millega tagatakse eesmärkide saavutamine, ilma et ettevõtjatele tekiks sellest ülemääraseid kulutusi. Sellest tulenevalt tuleks kehtestada erandid teatavatest eeskirjadest, eriti määruses (EMÜ) nr 2131/93 sätestatud eeskirjadest.

(5)	Ennetamaks reimporti tuleks piirata käesoleva pakkumismenetluse raames toimuvat eksporti ning lubada seda vaid teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(6)	Silmas pidades süsteemi haldamise ajakohastamist, tuleks sätestada komisjoni poolt nõutava teabe edastamine elektrooniliselt.

(7)	Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tšehhi sekkumisamet kuulutab välja alalise pakkumismenetluse oma valduses ning I lisas nimetatud asupaikades ladustatava odra eksportimiseks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2131/93, kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti.

Artikkel 2

Pakkumismenetlus hõlmab kuni 53 665 tonni odra eksportimist kõikidesse kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Albaaniasse, Bosniasse ja Hertsegoviinasse, Bulgaariasse, Kanadasse, Horvaatiasse, endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, Liechtensteini, Mehhikosse, Rumeeniasse, Serbiasse ja Montenegrosse, (5) Šveitsi ning Ameerika Ühendriikidesse.

Artikkel 3

1. Käesoleva määruse kohaselt toimuva ekspordi suhtes ei kohaldata eksporditoetust, ekspordimaksu ega igakuist hinnatõusu.

2. Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 8 lõiget 2 ei kohaldata.

3. Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 16 kolmandast taandest, makstakse ekspordil pakkumises märgitud hind ilma kuise tõusuta.

Artikkel 4

1. Ekspordilitsentsid kehtivad väljaandmise kuupäevast määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 9 tähenduses kuni väljaandmisele järgneva neljanda kuu lõpuni.

2. Käesoleva määrusega välja kuulutatud pakkumismenetluse raames esitatavatele pakkumistele ei või lisada komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (6) artikli 49 kohaselt esitatavaid ekspordilitsentsi taotlusi.

Artikkel 5

1. Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 lõikest 1, lõpeb esimese osalise pakkumismenetluse raames pakkumiste esitamise tähtaeg 23. veebruaril 2006. aastal kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi).

Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõpeb pakkumiste esitamine igal neljapäeval kell 9.00 (Brüsseli aja järgi), välja arvatud 13. aprillil 2006 ning 25. mail 2006, kuna nendel nädalatel pakkumismenetlusi läbi ei viida.

Viimase osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamine 22. juunil 2006 kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi).

2. Pakkumised tuleb saata Tšehhi sekkumisametile järgmisel aadressil:

Státní zemědělský intervenční fond

Odbor rostlinných komodit

Ve Smečkách 33

CZ-110 00, Praha 1

Telefon: (420) 222 871 667

Faks: (420) 296 806 404.

Artikkel 6

Sekkumisamet, ladustaja ja edukas pakkuja võtavad eduka pakkuja taotluse korral ühisel kokkuleppel, taotleja soovile vastavalt kas enne laost äraviimist või laost äraviimise ajal kontrollanalüüsi jaoks ühiselt vähemalt iga 500 tonni kohta ühe võrdlusproovi ja analüüsivad neid. Sekkumisametit võib esindada volinik, tingimusel et see ei ole ladustaja.

Kontrollanalüüsi jaoks ettenähtud võrdlusproovid võetakse ja neid analüüsitakse seitsme tööpäeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust või kolme tööpäeva jooksul, kui proovid võetakse laost äraviimise ajal.

Vaidluse korral saadetakse analüüsitulemused elektroonilisel kujul komisjonile.

Artikkel 7

1. Edukas pakkuja peab võtma partii vastu sellisena, isegi kui proovi lõplikud analüüsitulemused näitavad, et kvaliteet:

a)	on pakkumismenetluse teadaandes märgitud kvaliteedist kõrgem;

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest kõrgem, kuid pakkumismenetluse teadaandes kirjeldatud kvaliteedist madalam ning kõrvalekalded kõnealustest kriteeriumitest ei ületa järgmisi piire:

—	üks kilogramm hektoliitri kohta mahukaalu puhul, mis ei tohi siiski olla väiksem kui 64 kg/hl,

—	üks protsent niiskusesisalduse puhul,

—	pool protsenti komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 (7) I lisa punktides B.2 ja B.4 kindlaksmääratud lisandite puhul ning

—	pool protsenti komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 I lisa punktis B.5 kindlaksmääratud lisandite puhul nii, et väliste haigustunnustega terade ja tungalterade lubatud protsendimäär jääb samaks.

2. Kui proovi lõplikud analüüsitulemused näitavad, et kvaliteet on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest kõrgem, kuid pakkumiskutse teadaandes kirjeldatud kvaliteedist madalam, ning kõrvalekalded ületavad lõike 1 punktis b sätestatud piire, võib edukas pakkuja:

a)	võtta partii vastu sellisena või

b)	keelduda asjaomase partii vastuvõtmisest.

Punktis b kirjeldatud juhul vabastatakse edukas pakkuja kõikidest asjaomase partiiga seotud kohustustest ja tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on, kasutades II lisas esitatud vormi, teavitanud viivitamata komisjoni ja sekkumisametit.

3. Kui proovi lõplikud analüüsitulemused näitavad, et kvaliteet on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest madalam, ei tohi edukas pakkuja asjaomast partiid ära viia. Edukas pakkuja vabastatakse kõikidest asjaomase partiiga seotud kohustustest ja tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on, kasutades II lisas esitatud vormi, teavitanud viivitamata komisjoni ja sekkumisametit.

Artikkel 8

Artikli 7 lõike 2 punktis b ja lõikes 3 kirjeldatud juhtudel võib edukas pakkuja taotleda, et sekkumisamet eraldaks talle sekkumisvarudest ilma lisatasuta teise partii ettenähtud kvaliteediga otra. Sel juhul tagatist ei vabastata. Partii tuleb asendada kolme päeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust. Edukas pakkuja teatab, kasutades II lisas esitatud vormi, sellest viivitamata komisjonile.

Kui edukas pakkuja ei ole saanud pärast korduvaid asendamisi ettenähtud kvaliteediga asenduspartiid ühe kuu jooksul alates tema vastavast taotlusest, vabastatakse ta kõikidest kohustustest ning tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on, kasutades II lisas esitatud vormi, teavitanud viivitamata komisjoni ja sekkumisametit.

Artikkel 9

1. Kui oder viiakse ära enne artiklis 6 ette nähtud analüüsi tulemuste teadasaamist, kannab alates partii äraviimisest kogu riski edukas pakkuja, ilma et see piiraks eduka pakkuja õiguste kaitset ladustaja suhtes.

2. Välja arvatud artikli 7 lõikes 3 nimetatud analüüsi tulemuste puhul kannab 500 tonni suuruseid koguseid käsitlevate analüüside puhul artikliga 6 ettenähtud proovide võtmise ja analüüsi läbiviimise kulud, kuid mitte ümberpaigutamiskulud, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF). Ümberpaigutamisega ja eduka pakkuja poolt taotletavate lisaanalüüsidega seotud kulud kannab edukas pakkuja.

Artikkel 10

Erandina määruse (EMÜ) nr 3002/92 artiklist 12 tehakse käesolevale määrusele vastava odra müügiga seotud dokumentidesse ning eriti ekspordilitsentsidesse, määruse (EMÜ) nr 3002/92 artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud väljaviimiskorraldusse, ekspordideklaratsiooni ja vajaduse korral kontrolleksemplari T5 üks III lisas nimetatud kannetest.

Artikkel 11

1. Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõike 4 kohaselt esitatud tagatis vabastatakse kohe, kui edukatele pakkujatele on väljastatud ekspordilitsentsid.

2. Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 17 lõikest 1 kaetakse eksportimise kohustus tagatisega, mille summa on võrdne pakkumismenetluse päeval kehtiva hinna ja määratud hinna vahega ning ei ole kunagi madalam kui 25 eurot tonni kohta. Pool sellest summast esitatakse ekspordilitsentsi väljastamisel ja ülejäänu esitatakse enne teravilja äraviimist.

Artikkel 12

Tšehhi sekkumisamet teavitab elektroonilisel kujul komisjoni saadud pakkumistest hiljemalt kahe tunni jooksul pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Selline teavitamine peab toimuma IV lisas esitatud vormil.

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 749/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 10).

(3) EÜT L 301, 17.10.1992, lk 17. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1169/2005.

(4) Otsusest teatati Tšehhi Vabariigile 17. juunil 2005, otsust on muudetud otsusega 4013/2005, millest teatati Tšehhi Vabariigile 11. oktoobril 2005.

(5) Sh Kosovo, nagu see on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis nr 1244.

(6) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

(7) EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1068/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 65).

I LISA

Ladustamise koht

Kogused

(tonnides)

Gent

53 665

II LISA

Teatis Tšehhi sekkumisameti valduses oleva ja Belgias ladustatava odra eksporti käsitleva alalise pakkumismenetluse kohastest partiidest keeldumise või nende asendamise taotlemise kohta

(Määrus (EÜ) nr 256/2006)

—	Eduka pakkuja nimi:

—	Lepingu sõlmimise kuupäev:

—	Eduka pakkuja partiist keeldumise kuupäev:

Partii number

Kogus tonnides

Silohoidla aadress

Ülevõtmisest keeldumise põhjus

—	mahukaal (kg/hl)

—	kasvama läinud terade protsent

—	mitmesuguste lisandite protsent (Schwarzbesatz)

—	laitmatu kvaliteediga põhiteravilja hulka mittekuuluvate koostisosade protsent

—

muu

III LISA

Artikliga 10 ette nähtud kanne

—	:	hispaania keeles	:	Cebada de intervención sin aplicación de restitución ni gravamen, Reglamento (CE) no 256/2006
—	:	tšehhi keeles	:	Intervenční ječmen nepodléhá vývozní náhradě ani clu, nařízení (ES) č. 256/2006
—	:	taani keeles	:	Byg fra intervention uden restitutionsydelse eller -afgift, forordning (EF) nr. 256/2006
—	:	saksa keeles	:	Interventionsgerste ohne Anwendung von Ausfuhrerstattungen oder Ausfuhrabgaben, Verordnung (EG) Nr. 256/2006
—	:	eesti keeles	:	Sekkumisoder, mille puhul ei rakendata toetust või maksu, määrus (EÜ) nr 256/2006
—	:	kreeka keeles	:	Κριθή παρέμβασης χωρίς εφαρμογή επιστροφής ή φόρου, κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 256/2006
—	:	inglise keeles	:	Intervention barley without application of refund or tax, Regulation (EC) No 256/2006
—	:	prantsuse keeles	:	Orge d'intervention ne donnant pas lieu à restitution ni taxe, règlement (CE) no 256/2006
—	:	itaalia keeles	:	Orzo d'intervento senza applicazione di restituzione né di tassa, regolamento (CE) n. 256/2006
—	:	läti keeles	:	Intervences mieži bez kompensācijas vai nodokļa piemērošanas, Regula (EK) Nr. 256/2006
—	:	leedu keeles	:	Intervenciniai miežiai, kompensacija ar mokesčiai netaikytini, Reglamentas (EB) Nr. 256/2006
—	:	ungari keeles	:	Intervenciós árpa, visszatérítés, illetve adó nem alkalmazandó, 256/2006/EK rendelet
—	:	hollandi keeles	:	Gerst uit interventie, zonder toepassing van restitutie of belasting, Verordening (EG) nr. 256/2006
—	:	poola keeles	:	Jęczmień interwencyjny nie dający prawa do refundacji ani do opłaty, rozporządzenie (WE) nr 256/2006
—	:	portugali keeles	:	Cevada de intervenção sem aplicação de uma restituição ou imposição, Regulamento (CE) n.o 256/2006
—	:	slovaki keeles	:	Intervenčný jačmeň, nepodlieha vývozným náhradám ani clu, nariadenie (ES) č. 256/2006
—	:	sloveeni keeles	:	Intervencija ječmena brez zahtevkov za nadomestila ali carine, Uredba (ES) št. 256/2006
—	:	soome keeles	:	Interventio-ohra, johon ei sovelleta vientitukea eikä vientimaksua, asetus (EY) N:o 256/2006
—	:	rootsi keeles	:	Interventionskorn, utan tillämpning av bidrag eller avgift, förordning (EG) nr 256/2006.

IV LISA

Vorm (1)

Alaline pakkumismenetlus Tšehhi sekkumisameti valduses oleva ja Belgias ladustatava odra eksportimiseks

(Määrus (EÜ) nr 256/2006)

(1) Edastada põllumajanduse peadirektoraadile (D2).

(2) See hind sisaldab pakkumises käsitletud partiiga seotud hinnatõuse ja -langusi.

(3) Kaubanduslikud kulud hõlmavad teenuseid ja kindlustust pärast sekkumislaost väljumist kuni FOB-eksportsadamani, välja arvatud transpordikulud. Tabelis toodud kulud on saadud sekkumisameti alalisele pakkumismenetlusele eelnenud poolaasta tegelike keskmiste kulude alusel ja väljendatud eurodes tonni kohta.

16.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 46/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 257/2006,

15. veebruar 2006,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Tšehhi sekkumisameti valduses oleva ja Belgias ladustatava pehme nisu eksportimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EMÜ) nr 2131/93 (2) sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused.

(2)	Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3002/92 (3) kehtestatakse üksikasjalikud ühiseeskirjad sekkumisvarust pärit toodete kasutamise ja sihtkoha kontrollimiseks.

(3)

Praegust turuolukorda arvesse võttes tuleks kuulutada välja alaline pakkumismenetlus Tšehhi sekkumisameti valduses oleva ja Belgias ladustatava 105 797 tonni pehme nisu eksportimiseks vastavalt komisjoni otsusele lubada Tšehhi Vabariigil ladustada 2004/2005. turustusaastal oma territooriumist väljaspool 300 000 tonni teravilja. (4)

(4)

(5)	Ennetamaks reimporti tuleks piirata käesoleva pakkumismenetluse raames toimuvat eksporti ning lubada seda vaid teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(6)	Silmas pidades süsteemi haldamise ajakohastamist, tuleks sätestada komisjoni poolt nõutava teabe edastamine elektrooniliselt.

(7)	Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tšehhi sekkumisamet kuulutab välja alalise pakkumismenetluse oma valduses ning I lisas nimetatud asupaikades ladustatava pehme nisu eksportimiseks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2131/93, kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti.

Artikkel 2

Pakkumismenetlus hõlmab kuni 105 797 tonni pehme nisu eksportimist kõikidesse kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Liechtenstein, Rumeenia, Serbia ja Montenegro (5) ning Šveits.

Artikkel 3

1. Käesoleva määruse kohaselt toimuva ekspordi suhtes ei kohaldata eksporditoetust, ekspordimaksu ega igakuist hinnatõusu.

2. Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 8 lõiget 2 ei kohaldata.

3. Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 16 kolmandast taandest, makstakse ekspordil pakkumises märgitud hind ilma kuise tõusuta.

Artikkel 4

1. Ekspordilitsentsid kehtivad väljaandmise kuupäevast määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 9 tähenduses kuni väljaandmisele järgneva neljanda kuu lõpuni.

Artikkel 5

1. Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 lõikest 1, lõpeb esimese osalise pakkumismenetluse raames pakkumiste esitamise tähtaeg 23. veebruaril 2006. aastal kell 9.00 (Brüsseli aja järgi).

Viimase osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 22. juunil 2006 kell 9 (Brüsseli aja järgi).

2. Pakkumised tuleb saata Tšehhi sekkumisametile järgmisel aadressil:

Státní zemědělský intervenční fond

Odbor rostlinných komodit

Ve Smečkách 33

CZ-110 00, Praha 1

Telefon: (420) 222 871 667

Faks: (420) 296 806 404.

Artikkel 6

Sekkumisamet, ladustaja ja edukas pakkuja võtavad eduka pakkuja taotluse korral taotleja soovil ja ühisel kokkuleppel, kas enne laost äraviimist või laost äraviimise ajal kontrollanalüüsi jaoks ühiselt vähemalt iga 500 tonni kohta ühe võrdlusproovi ja analüüsivad neid. Sekkumisametit võib esindada volinik, tingimusel et see ei ole ladustaja.

Vaidluse korral saadetakse analüüsitulemused elektroonilisel kujul komisjonile.

Artikkel 7

1. Edukas pakkuja peab võtma partii vastu sellisena, isegi kui proovi lõplikud analüüsitulemused näitavad, et kvaliteet:

a)	on pakkumismenetluse teadaandes märgitud kvaliteedist kõrgem;

—	üks kilogramm hektoliitri kohta mahukaalu puhul, mis ei tohi siiski olla väiksem kui 75 kg/hl,

—	üks protsent niiskusesisalduse puhul,

—	pool protsenti komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 (7) lisa punktides B.2 ja B.4 kindlaksmääratud lisandite puhul ning

—	pool protsenti komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 lisa punktis B.5 kindlaksmääratud lisandite puhul nii, et väliste haigustunnustega terade ja tungalterade lubatud protsendimäär jääb samaks.

a)	võtta partii vastu sellisena

b)	või keelduda asjaomase partii vastuvõtmisest.

Artikkel 8

Artikli 7 lõike 2 esimese taande punktis b ja lõikes 3 kirjeldatud juhtudel võib edukas pakkuja taotleda, et sekkumisamet eraldaks talle sekkumisvarudest ilma lisatasuta teise partii ettenähtud kvaliteediga pehmet nisu. Sel juhul tagatist ei vabastata. Partii tuleb asendada kolme päeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust. Edukas pakkuja teatab sellest viivitamata komisjonile, kasutades II lisas esitatud vormi.

Artikkel 9

1. Kui pehme nisu viiakse ära enne artiklis 6 ette nähtud analüüsi tulemuste teadasaamist, kannab alates partii äraviimisest kogu riski edukas pakkuja, ilma et see piiraks eduka pakkuja õiguste kaitset ladustaja suhtes.

Artikkel 10

Erandina määruse (EMÜ) nr 3002/92 artiklist 12 tehakse käesolevale määrusele vastava pehme nisu müügiga seotud dokumentidesse ning eriti ekspordilitsentsidesse, määruse (EMÜ) nr 3002/92 artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud väljaviimiskorraldusse, ekspordideklaratsiooni ja vajaduse korral kontrolleksemplari T5 üks III lisas nimetatud kannetest.

Artikkel 11

1. Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõike 4 kohaselt esitatud tagatis vabastatakse kohe, kui edukatele pakkujatele on väljastatud ekspordilitsentsid.

Artikkel 12

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 749/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 10).

(3) EÜT L 301, 17.10.1992, lk 17. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1169/2005.

(4) Otsusest teatati Tšehhi Vabariigile 17. juunil 2005, otsust on muudetud otsusega 4013/2005, millest teatati Tšehhi Vabariigile 11. oktoobril 2005.

(5) Sh Kosovo, nagu see on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis nr 1244.

(6) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

(7) EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1068/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 65).

I LISA

Ladustamise koht

Kogused

(tonnides)

Gent

105 797

II LISA

Teatis Tšehhi sekkumisameti valduses oleva ja Belgias ladustatava pehme nisu eksporti käsitleva alalise pakkumismenetluse kohastest partiidest keeldumise või nende asendamise taotlemise kohta

(Määrus (EÜ) nr 257/2006)

—	Eduka pakkuja nimi:

—	Pakkumise kuupäev:

—	Eduka pakkuja partiist keeldumise kuupäev:

Partii number

Kogus

tonnides

Silohoidla aadress

Ülevõtmisest keeldumise põhjus

—	mahukaal (kg/hl)

—	kasvama läinud terade protsent

—	mitmesuguste lisandite protsent (Schwarzbesatz)

—	laitmatu kvaliteediga põhiteravilja hulka mittekuuluvate koostisosade protsent

—

muu

III LISA

Artikliga 10 ette nähtud kanne

—	:	hispaania keeles	:	Trigo blando de intervención sin aplicación de restitución ni gravamen, Reglamento (CE) no 257/2006
—	:	tšehhi keeles	:	Intervenční pšenice obecná nepodléhá vývozní náhradě ani clu, nařízení (ES) č. 257/2006
—	:	taani keeles	:	Blød hvede fra intervention uden restitutionsydelse eller -afgift, forordning (EF) nr. 257/2006
—	:	saksa keeles	:	Weichweizen aus Interventionsbeständen ohne Anwendung von Ausfuhrerstattungen oder Ausfuhrabgaben, Verordnung (EG) Nr. 257/2006
—	:	eesti keeles	:	Pehme nisu sekkumisvarudest, mille puhul ei rakendata toetust või maksu, määrus (EÜ) nr 257/2006
—	:	kreeka keeles	:	Μαλακός σίτος παρέμβασης χωρίς εφαρμογή επιστροφής ή φόρου, κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 257/2006
—	:	inglise keeles	:	Intervention common wheat without application of refund or tax, Regulation (EC) No 257/2006
—	:	prantsuse keeles	:	Blé tendre d'intervention ne donnant pas lieu à restitution ni taxe, règlement (CE) no 257/2006
—	:	itaalia keeles	:	Frumento tenero d'intervento senza applicazione di restituzione né di tassa, regolamento (CE) n. 257/2006
—	:	läti keeles	:	Intervences mīkstie kvieši bez kompensācijas vai nodokļa piemērošanas, Regula (EK) Nr. 257/2006
—	:	leedu keeles	:	Intervenciniai paprastieji kviečiai, kompensacija ar mokesčiai netaikytini, Reglamentas (EB) Nr. 257/2006
—	:	ungari keeles	:	Intervenciós búza, visszatérítés, illetve adó nem alkalmazandó, 257/2006/EK rendelet
—	:	hollandi keeles	:	Zachte tarwe uit interventie, zonder toepassing van restitutie of belasting, Verordening (EG) nr. 257/2006
—	:	poola keeles	:	Pszenica zwyczajna interwencyjna niedająca prawa do refundacji ani do opłaty, rozporządzenie (WE) nr 257/2006
—	:	portugali keeles	:	Trigo mole de intervenção sem aplicação de uma restituição ou imposição, Regulamento (CE) n.o 257/2006
—	:	slovaki keeles	:	Intervenčná pšenica obyčajná nepodlieha vývozným náhradám ani clu, nariadenie (ES) č. 257/2006
—	:	sloveeni keeles	:	Intervencija navadne pšenice brez zahtevkov za nadomestila ali carine, Uredba (ES) št. 257/2006
—	:	soome keeles	:	Interventiovehnä, johon ei sovelleta vientitukea eikä vientimaksua, asetus (EY) N:o 257/2006
—	:	rootsi keeles	:	Interventionsvete, utan tillämpning av bidrag eller avgift, förordning (EG) nr 257/2006.

IV LISA

Alaline pakkumismenetlus Tšehhi sekkumisameti valduses oleva ja Belgias ladustatava pehme nisu eksportimiseks

Vorm (1)

(Määrus (EÜ) nr 257/2006)

(1) Edastada põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadile (D/2).

(2) See hind sisaldab pakkumises käsitletud partiiga seotud hinnatõuse ja hinnalangusi.

(3) Kaubanduslikud kulud hõlmavad teenuseid ja kindlustust pärast sekkumislaost väljumist kuni FOB-eksportsadamani, välja arvatud transpordikulud. Tabelis toodud kulud on saadud sekkumisameti alalisele pakkumismenetlusele eelnenud kvartali tegelike keskmiste kulude alusel ja väljendatud eurodes tonni kohta.

16.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 46/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 261/2006,

15. veebruar 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad teatavate veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 53,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 753/2002 (2) artikli 37 lõike 1 punkti e alapunktile ii võivad kolmandad riigid valikuliste üksikasjadena kasutada kõnealuse määruse III lisas loetletud täiendavaid traditsioonilisi nimetusi, kui kõnealuses artiklis sätestatud tingimused on täidetud.

(2)

Lõuna-Aafrika on esitanud taotluse ühenduse turul nimetuste “ruby”, “tawny” ja “vintage” kasutamiseks. Kõnealuseid nimetusi, mis on identsed määruse (EÜ) nr 753/2002 III lisas loetletud ühenduse täiendavate traditsiooniliste nimetustega, kasutatakse kangendatud veinide puhul, need on Lõuna-Aafrikas reguleeritud ja neid on selle riigi territooriumil traditsiooniliselt kasutatud rohkem kui kümme aastat. Kuna need nimetused on rangelt määratletud samaväärsel viisil nagu teatavate ühenduse veinide puhul ja neid kasutatakse kõnealuste veinide tõelist päritolukohta tähistavatel etikettidel, ei saa nende kasutamine tarbijat seega eksitada. Järelikult tuleks lubada nende kasutamist ühenduse turul.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 753/2002 vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 753/2002 muudetakse järgmiselt.

1.	III lisa Portugalile viitav osa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

2.	IX lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.10.2005, lk 1).

(2) EÜT L 118, 4.5.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1512/2005 (ELT L 241, 17.9.2005, lk 15).

I LISA

Traditsiooniline nimetus	Asjaomased veinid	Tootekategooriad	Keel	III lisale lisatav kuupäev	Asjaomane kolmas riik
“PORTUGAL
Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused
Denominação de origem (DO)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteet-poolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	portugali keel
Denominação de origem controlada (DOC)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteet-poolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	portugali keel
Indicação de proveniencia regulamentada (IPR)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteet-poolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	portugali keel
Vinho doce natural	Kõik	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali keel
Vinho generoso	DO Porto, Madeira, Moscatel de Setúbal, Carcavelos	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali keel
Artiklis 28 osutatud nimetused
Vinho regional	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	portugali keel
Artiklis 23 osutatud täiendavad traditsioonilised nimetused
Canteiro	DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali keel
Colheita Seleccionada	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	portugali keel
Crusted/Crusting	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	inglise keel
Escolha	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	portugali keel
Escuro	DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali keel
Fino	DO Porto DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali keel
Frasqueira	DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali keel
Garrafeira	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali keel
Lágrima	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali keel
Leve	Geograafilise tähisega lauaveinid Estremadura ja Ribatejano	Geograafilise tähisega lauavein	portugali keel
Leve	DO Madeira, DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali keel
Nobre	DO Dão	Mpv-kvaliteetvein	portugali keel
Reserva	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein, geograafilise tähisega lauavein	portugali keel
Reserva velha (või grande reserva)	DO Madeira	Mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	portugali keel
Ruby	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	inglise keel	2006	Lõuna-Aafrika; (1)
Solera	DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	portugali keel
Super reserva	Kõik	Mpv-kvaliteetvahuvein	portugali keel
Superior	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein	portugali keel
Tawny	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	inglise keel	2006	Lõuna-Aafrika; (1)
Vintage supplemented by Late Bottle (LBV) ou Character	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	inglise keel
Vintage	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	inglise keel	2006	Lõuna-Aafrika; (1)

(1) Tähiseid “Ruby”, “Tawny” ja “Vintage” kasutatakse koos Lõuna-Aafrika geograafilise tähisega “CAPE”.”

II LISA

“IX LISA

Artiklis 37a osutatud esindavate kutseorganisatsioonide ja nende liikmete loetelu

Kolmas riik

Esindava kutseliidu nimi

Esindava kutseliidu liikmed

—	Lõuna-Aafrika

—	South African Fortified Wine Producers Association (SAFPA)

—	Allesverloren Estate

—

Axe Hill

—	Beaumont Wines

—	Bergsig Estate

—	Boplaas Wine Cellar

—	Botha Wine Cellar

—	Bredell Wines

—	Calitzdorp Wine Cellar

—	De Krans Wine Cellar

—	De Wet Co-op

—	Dellrust Wines

—

Distell

—	Domein Doornkraal

—	Du Toitskloof Winery

—	Groot Constantia Estate

—	Grundheim Wine Cellar

—	Kango Wine Cellar

—	KWV International

—	Landskroon Wine

—	Louiesenhof

—	Morgenhog Estate

—	Overgaauw Estate

—	Riebeek Cellars

—	Rooiberg Winery

—	Swartland Winery

—	TTT Cellars

—	Vergenoegd Wine Estate

—	Villiera Wines

—	Withoek Estate”

16.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 46/24

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 263/2006,

15. veebruar 2006,

millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 796/2004 ja (EÜ) nr 1973/2004 seoses pähklitega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (1) eriti selle artikli 145 punkte c, l ja m,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati pähklipuude sektoris toetuskava, et vältida pähklitootmise võimalikku lõpetamist traditsioonilistes tootmispiirkondades ning sellest tulenevat negatiivset keskkondlikku, piirkondlikku, sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

(2)	Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 seati pähklite pindalatoetusele tingimuseks minimaalne puude tihedus ja maatüki suurus.

(3)

Selleks et lihtsustada pindalatoetuste maksekorra haldamist pähklite puhul, pidades kinni määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestatud abikõlblikkuse tingimusi ning täites kõnealuse määrusega ettenähtud eesmärke, tuleks muuta põllumajanduslike maatükkide kindlaksmääramisega ja toetusetaotluste sisuga seotud tingimusi, mis on ette nähtud komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, ette nähtud täidetavate tingimuste, toetuse muutmise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad. (2) Samuti tuleks kohandada komisjoni 29. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1973/2004, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks, (3) seoses pindalatoetuse maksetingimustega pähklite puhul.

(4)	Selleks et kohandada kontrollikorda pindalatoetuse abikava puhul kohaldatavate standarditud kontrollimääradega, tuleb muuta määrusega (EÜ) nr 796/2004 ette nähtud tingimusi.

(5)	Seetõttu tuleb määruseid (EÜ) nr 796/2004 ja (EÜ) nr 1973/2004 vastavalt muuta.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 796/2004 muudetakse järgmiselt:

1.	artiklist 6 jäetakse välja lõige 3;

2.	artikli 13 lõige 5 asendatakse järgmise tekstiga: “5. Pähklite pindalatoetuse taotluse puhul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 4. peatükis, peab ühtne taotlus sisaldama pähklipuude arvu sortide kaupa.”;

artikli 26 lõike 1 teise lõigu punkt d asendatakse järgmise tekstiga:

“d)	5 % kõigist pähkliabi taotlevatest põllumajandustootjatest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 4. peatükiga.”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikkel 15 asendatakse järgmise tekstiga.

“Artikkel 15

Ühenduse toetuse maksmise tingimused

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 83 ette nähtud pindalatoetuse saamise tingimustele vastavad ainult need põllumajanduslikud maatükid, kuhu on istutatud pähklipuud, mis vastavad käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimustele määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 11 lõikega 2 sätestatud kuupäeval.

Kui on tegemist maatükiga, kus kasvatatakse eri sorti pähklipuid ning toetus on diferentseeritud sõltuvalt sortidest, on abi saamise tingimuseks käesoleva artikli lõikega 3 kehtestatud puude väikseim arv hektari kohta vähemalt ühe pähklisordi puhul.

2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 83 ettenähtud pindalatoetuse saamise tingimuseks peab maatüki suurus olema vähemalt 0,10 hektarit. Liikmesriigid võivad siiski objektiivsete kriteeriumide alusel kehtestada suurema minimaalse maatüki suuruse, arvestades asjaomaste maatükkide iseärasusi.

3. Pähklipuude arv hektari kohta ei tohi olla väiksem kui:

i)	125 sarapuud;

ii)	50 mandlipuud;

iii)	50 kreeka pähklipuud;

iv)	50 pistaatsia pähkli puud;

v)	30 jaanikauna puud.

Liikmesriigid võivad siiski objektiivsete kriteeriumide alusel kehtestada suurema minimaalse puude tiheduse, arvestades asjaomaste toodete iseärasusi.

4. Lõike 1 teises lõigus osutatud juhtudel vastab antava abi määr abi selle sordi määrale, mis vastab abikõlblikkuse tingimustele ning mille puhul on abi kõige suurem.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse 2006. aastal ja järgnevatel aastal esitatud toetusetaotluste suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2183/2005 (ELT L 347, 30.12.2005, lk 56).

(2) ELT L 141, 30.4.2004, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2184/2005 (ELT L 347, 30.12.2005, lk 61).

(3) ELT L 345, 20.11.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2184/2005.

16.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 46/26

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 264/2006,

15. veebruar 2006,

roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (2)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1159/2003, millega sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad toorsuhkru impordi jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 1464/95 ja (EÜ) nr 779/96, (3) ning eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 9 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest imporditavate valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete tollimaksu nullmääraga tarnimise kohustuse kehtestamist.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 16 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad tollimaksu nullmääraga tariifikvootide kehtestamiseks valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvate toodete impordiks AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 22 kehtestatakse tariifikvoodid tollimaksumääraga 98 eurot tonni kohta CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvate toodete impordi jaoks Brasiiliast, Kuubast ja muudest kolmandatest riikidest.

(4)

Ajavahemikus 6.–10. veebruar 2006 esitati pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt impordilitsentside taotlusi, milles osutatud üldkogus ületab asjaomase riigi jaoks määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 9 alusel kehtestatud AKV-India soodussuhkru tarnekohustuse kogust.

(5)	Ülalmainitud asjaolusid arvestades peab komisjon kehtestama vähenduskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse väljastada võrdeliselt saadaoleva üldkogusega ning teatama, et vastav piirmäär on saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud 6.–10. veebruar 2006 määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. veebruaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 987/2005 (ELT L 167, 29.6.2005, lk 12).

(2) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(3) ELT L 162, 1.7.2003, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 568/2005 (ELT L 97, 15.4.2005, lk 9).

LISA

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 II jaotis

Turustusaasta 2005/2006

Riik	6.2.2006–10.2.2006: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
Barbados	100
Belize	100
Kongo	100
Fidži	100
Guyana	100
Inde	17,3577	Saavutatud
Côté d’Ivoire	100
Jamaica	100
Keenia	100
Madagaskar	100
Malawi	100
Mauritius	100
Mosambiik	100
Saint Kitts ja Nevis	100
Svaasimaa	0	Saavutatud
Tansaania	100
Trinidad ja Tobago	100
Sambia	100
Zimbabwe	100

Erisoodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 III jaotis

Turustusaasta 2005/2006

Riik	6.2.2006–10.2.2006: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
India	0	Saavutatud
Muud	0	Saavutatud

CXL kontsessioonisuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 IV jaotis

Turustusaasta 2005/2006

Riik	6.2.2006–10.2.2006: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
Brasiilia	0	Saavutatud
Kuuba	100
Muud kolmandad riigid	0	Saavutatud

16.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 46/28

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 265/2006,

15. veebruar 2006,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 16. veebruarist 2006

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 10 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 osutatud toodete impordil kohaldatakse ühise tollitariifistikuga kehtestatud tollimaksumäärasid. Siiski on nimetatud artikli lõikes 2 osutatud toodete imporditollimaks võrdne kõnealuste toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud asjaomase partii CIF-impordihinna võrra. See maks ei tohi siiski ületada tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõike 3 alusel arvutatakse CIF-impordihinnad kõnesoleva toote maailmaturu tüüpilise hinna põhjal.

(3)	Määrusega (EÜ) nr 1249/96 kehtestati määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas.

(4)	Imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksude kindlaksmääramise ja jõustumiseni.

(5)	Imporditollimaksude korra normaalse toimimise võimaldamiseks tuleks võtta tollimaksu arvutamisel aluseks võrdlusperioodi tüüpilist turukurssi.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1249/96 kohaldamisel määratakse imporditollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse käesoleva määruse I lisas kindlaks II lisas esitatud informatsiooni alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. veebruaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 16. veebruarist 2006

CN-kood	Kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme nisu seeme	0,00
ex 1001 90 99	Pehme nisu, kõrge kvaliteediga, v.a külviks	0,00
1002 00 00	Rukis	40,33
1005 10 90	Mais, külviks, v.a hübriidmais	55,13
1005 90 00	Mais, v.a külviks (2)	55,13
1007 00 90	Terasorgo, v.a hübriidkülviseeme	40,33

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõige 4), võib importija taotleda imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, või

—	2 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Iirimaal, Ühendkuningriigis, Taanis, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda ühtset imporditollimaksu vähendamist 24 EUR/t kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

Imporditollimaksude arvutamisel kasutatavad tegurid

ajavahemikul 1.2.2006–14.2.2006

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:

Börsinoteering	Minneapolis	Chicago	Minneapolis	Minneapolis	Minneapolis	Minneapolis
Toode (valguprotsent 12 % niiskusesisalduse juures)	HRS2	YC3	HAD2	keskmine kvaliteet (1)	madal kvaliteet (2)	US oder 2
Noteering (EUR/t)	137,63 (3)	72,62	179,40	169,40	149,40	103,78
Lahe lisatasu (EUR/t)	47,28	16,36	—			—
Suure järvistu lisatasu (EUR/t)	—	—	—			—

2.	Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised: Last/veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam: 15,77 EUR/t; Suur järvistu–Rotterdam: — EUR/t.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud subsiidiumid:

0,00 EUR/t (HRW2)

0,00 EUR/t (SRW2).

(1) Negatiivne lisatasu 10 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2) Negatiivne lisatasu 30 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3) Positiivne lisatasu 14 EUR/t kohta inkorporeeritud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

16.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 46/32

KOMISJONI OTSUS,

14. veebruar 2006,

digitaalsete raamatukogude alase kõrgetasemelise eksperdirühma moodustamise kohta

(2006/98/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 157 on ühendusele ja liikmesriikidele tehtud ülesandeks tagada ühenduse tööstuse konkurentsivõime jaoks vajalikud tingimused. Artikliga 151 on ette nähtud, et ühendus aitab kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja piirkondlikku mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit.

(2)	Komisjoni teatises “i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” (1) tehti teatavaks digitaalsete raamatukogude alane algatus.

(3)

Komisjoni teatises “i2010: digitaalsed raamatukogud” (2) (edaspidi “teatis”) antakse teada otsus moodustada digitaalsete raamatukogude alane kõrgetasemeline eksperdirühm, kes nõustab komisjoni, kuidas tulla kõige paremini toime keeruliste Euroopa tasandi korralduslike, õiguslike ja tehniliste ülesannetega.

(4)	Nimetatud rühm peaks andma oma panuse ühisesse strateegilisse nägemusse Euroopa digitaalsete raamatukogude kohta.

(5)	Rühm tuleb moodustada digitaalsete raamatukogude alal kõrgelt kvalifitseeritud ekspertidest, kes on nimetatud ametisse isikuliselt.

(6)	Seetõttu tuleb luua kõrgetasemeline eksperdirühm ning määrata selle pädevus ja üksikasjalik struktuur,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga moodustab komisjon kõrgetasemelise eksperdirühma (edaspidi “rühm”).

Artikkel 2

Ülesanne

Komisjon võib konsulteerida rühmaga igas küsimuses, mis on seotud teatises osutatud digitaalsete raamatukogude algatuse elluviimisega.

Rühma ülesanded on järgmised:

—	nõustada komisjoni, kuidas tulla kõige paremini toime keeruliste Euroopa tasandi korralduslike, õiguslike ja tehniliste ülesannetega;

—	anda oma panus ühisesse strateegilisse nägemusse Euroopa digitaalsete raamatukogude kohta.

Artikkel 3

Koosseis ja ametisse nimetamine

1. Rühma liikmed nimetab ametisse infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi peadirektor või tema esindaja. Liikmed nimetatakse ametisse kui digitaalsete raamatukogude alal pädevad kõrgetasemelised asjatundjad.

2. Rühm koosneb 20 liikmest.

3. Kohaldatakse järgmisi sätteid:

—	Liikmed nimetatakse ametisse isiklikult kui digitaalsete raamatukogude alal pädevad kõrgetasemelised eksperdid ning nende ülesanne on nõustada komisjoni sõltumata mis tahes välistest mõjudest.

—

Liikmed määratakse ametisse, et tagada võimalikult suures ulatuses õige tasakaal:

—	pädevuste osas,

—	geograafilise päritolu osas,

—	sugude osas.

—

Rühma kuuluvad eksperdid, kes esindavad järgmisi valdkondi:

—	ühiskondlikku mälu koondavad asutused (raamatukogud, arhiivid, muuseumid);

—	autorid, kirjastajad ja infosisu pakkujad;

—	info- ja sidetehnoloogiate (sh otsingumootorite ja tehnoloogia) pakkujad;

—	teadus- ja uurimisasutused, akadeemilised ringkonnad.

—	Liikmetel ei ole lubatud määrata asendusliiget neid asendama.

—	Liikmete ametiaeg on kaks aastat ning seda on võimalik pikendada. Nad jäävad ametisse kuni nende asendamiseni või kuni nende volitus lõpeb.

—	Liikmeid, kes ei suuda rühma töös enam tõhusalt osaleda, kes lahkuvad ametist või kes ei täida asutamislepingu artikli 287 või käesoleva artikli esimeses või viiendas taandes nimetatud tingimusi, võib nende volituste lõpuni asendada.

—	Liikmed kirjutavad igal aastal alla kohustusele tegutseda lähtuvalt avalikest huvidest ning avaldusele erapooletust kahjustada võivate huvide puudumise või olemasolu kohta.

—	Liikmete nimed avaldatakse infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi veebilehel. Liikmete nimed kogutakse kokku, vaadatakse läbi ja avaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 4

Töökorraldus

1. Rühma esimees on komisjoni esindaja.

2. Kokkuleppel komisjoniga võib luua alamrühmi, kes tegelevad eriküsimuste lahendamisega ekspertrühma antud volituste alusel. Alamrühmad saadetakse laiali kohe, kui nende ülesanded on täidetud.

3. Komisjoni esindaja võib juhul, kui see on kasulik ja/või vajalik, kutsuda rühma või alamrühma aruteludes osalema eksperte või vaatlejaid, kes on pädevad päevakorras olevates küsimustes.

4. Rühma või alamrühma aruteludes osalemisel saadud teavet, mille kohta komisjon märgib, et see on konfidentsiaalne, ei tohi avaldada.

5. Rühm ja selle alamrühmad kohtuvad tavapäraselt komisjoni tööruumides vastavalt komisjoni kehtestatud korrale ja ajakavale. Komisjon tagab sekretariaaditeenused. Teised komisjoni ametnikud, kes tunnevad menetluse vastu huvi, võivad koosolekutel osaleda.

6. Rühm võtab oma töökorra vastu komisjoni vastu võetud töökorra standardeeskirjade (3) alusel.

7. Komisjon võib asjaomase dokumendi algkeeles avaldada kokkuvõtteid, järeldusi või väljavõtteid järeldustest või rühma töödokumente.

Artikkel 5

Koosolekute kulud

Kooskõlas komisjonis kehtivate normidega võib komisjon hüvitada liikmete, ekspertide ja vaatlejate sõidu- ja elamiskulud, mis on seotud rühma tegevusega. Ametiülesannete eest liikmeid ei tasustata.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse 31. detsembrini 2008. Võimaliku pikendamise kohta teeb komisjon otsuse enne nimetatud kuupäeva.

Brüssel, 14. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING

(1) KOM(2005) 229 (lõplik).

(2) KOM(2005) 465 (lõplik).

(3) SEK(2005) 1004, III lisa.

16.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 46/34

KOMISJONI OTSUS,

3. veebruar 2006,

millega muudetakse otsust 2004/370/EÜ, millega kinnitatakse Ühendkuningriigis kasutatavad searümpade liigitamise meetodid

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 213 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2006/99/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. novembri 1984. aasta määrust (EMÜ) nr 3220/84, millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade liigitusskaala, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsusega 2004/370/EÜ (2) on searümpade liigitamiseks Põhja-Iirimaal lubatud kasutada kolme meetodit.

(2)

Tehniliste kohanduste tõttu on Ühendkuningriigi valitsus komisjonilt taotlenud Põhja-Iirimaal uue valemi kasutamise kinnitamist kahe seadme jaoks, mida kasutatakse searümpade liigitamiseks, ning kahe uue searümpade liigitamise meetodi kinnitamist ja on seepärast esitanud komisjoni 24. oktoobri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2967/85 (millega kehtestatakse ühenduse searümpade liigitusskaala üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (3) artiklis 3 nõutud andmed. Kuna seadet “Fat-O-Meater” ei ole Põhja-Iirimaal kunagi kasutatud, tuleks see Põhja-Iirimaa puhul käesoleva otsuse reguleerimisalast välja jätta.

(3)	Kõnealuse taotluse läbivaatamisel on ilmnenud, et uue valemi ja uute meetodite kasutamise tingimused on täidetud.

(4)	Seetõttu tuleks otsust 2004/370/EÜ vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2004/370/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

Põhja-Iirimaal lubatakse searümpade liigitamiseks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3220/84 kasutada järgmisi meetodeid:

—	seade “Intrascope (Optical Probe)” ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud II lisa 1. osas,

—	seade “Mark II Ulster Probe” ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud II lisa 2. osas,

—	seade “Hennessy Grading Probe (HGP 4)” ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud II lisa 3. osas,

—	täisautomaatne rümpade liigitamise ultraheliseade Autofom (Fully automatic ultrasonic carcass grading) ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud II lisa 4. osas.”

2.	II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 301, 20.11.1984, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3513/93 (EÜT L 320, 22.12.1993, lk 5).

(2) ELT L 116, 22.4.2004, lk 32.

(3) EÜT L 285, 25.10.1985, lk 39. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3127/94 (EÜT L 330, 21.12.1994, lk 43).

LISA

Otsuse 2004/370/EÜ II lisa muudetakse järgmiselt.

1. osa punkt 3 (Intrascope (Optical Probe)) asendatakse järgmisega:

“3.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

= 71,4802 – 0,83659 x

kus:

	=	tailiha hinnanguline protsendimäär rümbas
x	=	seljapeki (sealhulgas kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 6 cm kaugusel rümba keskjoonest viimase roide juurest (tuntud nimetuse all “P2”)

Valem kehtib 50–140 kilogrammi kaaluvate rümpade suhtes.”.

2. osa punkt 3 (Mark II Ulster Probe) asendatakse järgmisega:

“3.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

= 71,4384 – 0,84119 x

kus:

	=	tailiha hinnanguline protsendimäär rümbas
x	=	seljapeki (sealhulgas kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 6 cm kaugusel rümba keskjoonest viimase roide juurest (tuntud nimetuse all “P2”)

Valem kehtib 50–140 kilogrammi kaaluvate rümpade suhtes.”.

3. osa asendatakse järgmisega:

“3. OSA

Hennessy Grading Probe (HGP 4)

1.	Searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet nimetusega “Hennessy Grading Probe (HGP 4)”.

Seade on varustatud sondiga, mille läbimõõt on 5,95 millimeetrit (sondi tipus asuva tera juures 6,3 mm), milles on fotodiood (Siemens LED, tüüp LYU 260-EO, ja fotodetektor, tüüp 58 MR) ning mille tegevusulatus on 0–120 millimeetrit. Mõõtmistulemused teisendatakse hinnanguliseks tailihasisalduseks sama HGP 4 seadme või sellega ühendatud arvuti abil.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

= 71,5278 – 0,86638 x

kus:

	=	tailiha hinnanguline protsendimäär rümbas
x	=	seljapeki (sealhulgas kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 6 cm kaugusel rümba keskjoonest viimase roide juurest (tuntud nimetuse all “P2”)

Valem kehtib 50–140 kilogrammi kaaluvate rümpade suhtes.”

lisatakse järgmine 4.osa:

“4. OSA

Täisautomaatne rümpade liigitamise ultraheliseade (Autofom)

1.	Searümpade liigitamiseks kasutatakse täisautomaatset rümpade liigitamise ultraheliseadet Autofom (Fully automatic ultrasonic carcass grading).

2.	Seade on varustatud 16 ultrahelianduriga (Krautkrämer, SFK 2 NP), mis töötavad sagedusel 16,2 MHz ja millevaheline töökaugus on 25 mm. Ultrahelimõõtmistega saadakse seljapeki paksuse ja lihase paksuse näitajad. Mõõtmiste tulemused teisendtakse arvuti abil hinnanguliseks tailihasisalduseks.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse 127 mõõtepunkti andmete alusel järgmise valemi põhjal:

= b0 + ip1b1 + ip2b2+ ip3b3+… ip127b127.

kus:

	=	rümba hinnanguline tailihasisaldus
ip1–ip127	=	Autofomi analüüsi sisendparameetrid
b0–b127	=	kalibreerimistabeli näidise konstandid

127 b-koefitsienti järjekorras IP1–IP127:

– 1,6866978E-002

– 2,7395384E-002

– 1,9907279E-002

– 8,5862307E-003

– 1,7233329E-002

– 1,2928455E-002

– 7,2069578E-003

0,0000000E+000

9,9210571E003

– 2,7280254E-002

– 1,1866679E-002

– 1,6877903E-002

– 3,3714309E-002

– 2,2873893E-002

– 1,2976709E-002

– 1,9736953E-002

0,0000000E+000

– 1,0441692E-002

– 2,6023159E-002

– 1,6019909E-002

– 1,2085976E-002

– 2,0802582E-002

– 1,2004912E-002

4,9544591E-003

2,1012272E-003

3,5626963E-003

5,4210355E-003

2,8231265E-003

0,0000000E+000

3,4462682E-003

4,9613826E-003

3,1486694E-003

0,0000000E+000

3,3405393E-003

0,0000000E+000

1,0592665E-003

0,0000000E+000

2,3835478E-003

0,0000000E+000

– 2,3957171E-002

– 1,6251475E-002

0,0000000E+000

– 2,1446949E-002

0,0000000E+000

– 2,4741126E-002

– 2,2376098E-002

– 1,6962735E-002

– 2,8594572E-002

– 1,9001560E-002

– 2,7471537E-002

– 3,2565221E-002

– 3,1170983E-002

– 2,9708274E-002

– 2,7283320E-002

– 2,5577871E-002

– 3,2280222E-002

– 3,1662315E-002

– 3,3039205E-002

– 3,2290529E-002

– 3,0902216E-002

– 2,9116826E-002

– 2,5646536E-002

– 2,3514079E-002

– 2,7472775E-002

– 2,6122212E-002

– 2,3694078E-002

– 2,7969513E-002

– 2,8660055E-002

– 2,8413385E-002

– 3,2624107E-002

– 3,2517981E-002

– 3,1576648E-002

– 3,1543616E-002

– 3,1162977E-002

– 3,0734278E-002

– 3,4127805E-002

– 3,4164313E-002

– 3,4327772E-002

– 3,4017213E-002

– 3,3313580E-002

– 3,3459395E-002

– 2,4075206E-002

– 2,5336761E-002

– 2,6048595E-002

– 2,6499119E-002

– 2,6947299E-002

– 2,7433341E-002

– 3,1328205E-002

– 3,1818397E-002

– 2,7329659E-002

6,0837399E-003

6,8703182E-003

7,7951970E-003

8,3265398E-003

7,6311678E-003

6,6542262E-003

5,8027613E-003

8,4376512E-003

8,3114961E-003

8,2320096E-003

8,0569442E-003

7,7763004E-003

7,6648975E-003

7,3420489E-003

7,2652618E-003

7,1755257E-003

7,1458751E-003

7,1670651E-003

6,9467919E-003

7,0396927E-003

7,2869365E-003

5,7384889E-003

7,6241307E-003

7,3343012E-003

6,9868541E-003

6,6073379E-003

6,9390922E-003

6,3295597E-003

6,0446505E-003

1,0994689E-002

9,2938738E-003

4,4189114E-003

4,3836362E-003

4,6389205E-003

b0-koefitsient on 6,3457577E+001

4.	Mõõtepunktide ja vastava statistilise meetodi kirjeldused on esitatud Ühendkuningriigi protokolli II osas, mis on esitatud komisjonile määruse (EMÜ) nr 2967/85 artikli 3 lõike 3 kohaselt. Valem kehtib 50–140 kilogrammi kaaluvate rümpade suhtes.”.

16.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 46/40

KOMISJONI OTSUS,

6. veebruar 2006,

liikmesriikides kodu- ja metslindudel lindude gripi avastamiseks läbiviidavate uuringute kavade rakendamise kohta 2006. aastal

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 251 all)

(2006/101/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artiklit 20,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuses 90/424/EMÜ on sätestatud, et ühendus toetab rahaliselt ühenduse veterinaariaalaste õigusaktide väljatöötamiseks ning veterinaarhariduse ja -koolituse arenguks vajalikke tehnilisi ja teaduslikke meetmeid.

(2)

Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee oma 27. juuni 2000. aasta aruandes ja Euroopa Toiduohutusamet oma 20. septembri 2005. aasta arvamuses soovitasid läbi viia uuringud lindude gripi avastamiseks kodu- ja metslindude hulgas, eelkõige selleks, et määrata kindlaks lindude gripi viiruse alatüüpide H5 ja H7 levimus.

(3)

Nõukogu 19. mai 1992. aasta direktiivis 92/40/EMÜ, millega kehtestatakse klassikalise lindude katku tõrjemeetmed, (2) on määratletud ühenduse tõrjemeetmed, mida kohaldatakse lindude gripi puhangu korral kodulindude seas. Samas ei sätestata selles korrapäraste uuringute läbiviimise kohustust kõnealuse haiguse uurimiseks kodu- ja metslindudel.

(4)	Komisjoni otsustega 2002/649/EÜ, (3) 2004/111/EÜ (4) ja 2005/464/EÜ (5) on ette nähtud liikmesriikide kohustus esitada komisjonile lindude grippi käsitlevad seirekavad.

(5)	Komisjoni otsustega 2002/673/EÜ, (6) 2004/630/EÜ (7) ja 2005/732/EÜ (8) on heaks kiidetud kavad, mille liikmesriigid on esitanud kodu- ja metslindudel lindude gripi avastamiseks läbiviidavate uuringute kohta kõnealustes kavades täpsustatud ajal.

(6)

Nimetatud uuringute käigus on mitmes liikmesriigis tuvastatud madala patogeensusega linnugripi viiruse eri alatüüpide H5 ja H7 esinemine. Kuigi lindude gripi viiruste levimust võib praegu pidada üsna väikeseks, on seire jätkamine ja parandamine väga oluline selleks, et tunda paremini madala patogeensusega linnugripi viiruseid ning tõkestada viiruste märkamatut levikut kodulindude populatsiooni hulgas. Liikmesriikide uuringute tulemused on osutunud väga kasulikuks selliste lindude gripi viiruse alatüüpide esinemise seires, mis virulentsemaks vormiks muteerumise korral on tõsiselt ohtlikud. Seetõttu on asjakohane tugevdada linnugripi seiret, pidades silmas haigestumise praegust olukorda Euroopas. Ühenduse toetuse kogusumma liikmesriikidele kõnealuste meetmete jaoks peaks tagama täiendava seire.

(7)	Seetõttu peaksid liikmesriigid esitama komisjonile heakskiitmiseks lindude gripi uuringute kavad, et ühendus saaks anda rahalist abi.

(8)	Seoses metslindude seirega tuleks arvesse võtta Euroopa Toiduohutusameti ja keskkonna peadirektoraadi tehtud teadustöö tulemusi niipea, kui need on kättesaadavad. Kõnealuseid tulemusi kasutatakse samuti käesoleva otsuse läbivaatamisel.

(9)	Kõik ühenduses looduslikult esinevad metslinnuliigid on hõlmatud nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) (9) kaitserežiimiga ning seepärast võetakse täiel määral arvesse kõnealuse direktiivi nõudeid igasuguse lindude gripi seire puhul.

(10)	Käesoleva otsusega kehtestatavad meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid esitavad 7. veebruariks 2006 komisjonile heakskiitmiseks kodu- ja metslindudel läbiviidavate lindude gripi uuringute kavad vastavalt lisale.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud meetmete toetuseks hüvitab ühendus liikmesriikide kuludest 50 %, toetades liikmesriike kokku maksimaalselt 2 000 000 euro ulatuses.

Artikkel 3

Testide tegemise kulud hüvitatakse maksimaalselt järgmistes määrades:

a)	:	ELISA test	:	1 euro testi kohta;
b)	:	agar-geeli immuundifusioontest	:	1,2 eurot testi kohta;
c)	:	hemaglutinatsiooni inhibitsiooni test H5/H7 tuvastamiseks	:	1,2 eurot testi kohta;
d)	:	viirusisolatsiooni test	:	30 eurot testi kohta;
e)	:	polümeraasi ahelreaktsiooni test (PCR-test)	:	15 eurot testi kohta.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/99/EÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31).

(2) EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(3) EÜT L 213, 9.8.2002, lk 38.

(4) ELT L 32, 5.2.2004, lk 20. Otsust on muudetud otsusega 2004/615/EÜ (ELT L 278, 27.8.2004, lk 59).

(5) ELT L 164, 24.6.2005, lk 52. Otsust on muudetud otsusega 2005/726/EÜ (ELT L 273, 19.10.2005, lk 21).

(6) EÜT L 228, 24.8.2002, lk 27. Otsust on muudetud otsusega 2003/21/EÜ (EÜT L 8, 14.1.2003, lk 37).

(7) ELT L 287, 8.9.2004, lk 7. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/679/EÜ (ELT L 310, 7.10.2004, lk 75).

(8) ELT L 274, 20.10.2005, lk 95.

(9) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

LISA

LIIKMESRIIKIDES 2006. AASTAL VEEBRUARIST DETSEMBRINI TEOSTATAVAD KODU- JA METSLINDUDEL ESINEVA LINDUDE GRIPI SEIRE KAVAD

A. Uuringute eesmärgid, üldnõuded ja kriteeriumid

A.1. EESMÄRGID

1.	Teha kindlaks lindude gripi viiruse alatüüpide H5 ja H7 esinemissagedus eri kodulinnuliikidel, korrates varasemaid sõelteste muudetud ja sihipärasemal viisil.

2.	Jätkata seiret lindude gripi esinemise üle metslindudel varajase hoiatamise süsteemi jaoks viirusetüvede kohta, mis võivad sattuda kodulinnukarja metslindude kaudu.

3.	Hankida teadmisi ohu kohta, mida looduses esinev lindude gripp kujutab loomade tervisele.

4.	Edendada inimeste ja loomade gripiseire võrkude ühendamist ja integreerimist.

A.2. ÜLDNÕUDED JA KRITEERIUMID

1.	Viimane proovide võtmise tähtpäev on 31. detsember 2006. Proovid võetakse iga kodulinnuliigi tootmisperioodile vastaval ajavahemikul.

2.	Lõplike uuringutulemuste esitamise tähtpäev on 31. märts 2007.

3.	Liikmesriigid analüüsivad proove lindude gripi riiklikes laborites või muudes laborites, mille on heaks kiitnud pädevad ametiasutused ja mis alluvad riiklike laborite kontrollile.

Kõik tulemused (nii seroloogilised kui viroloogilised) saadetakse võrdlemiseks lindude gripi ühenduse tugilaborile. Tuleb tagada tõhus teabevahetus. Ühenduse tugilaborid pakuvad tehnilist tuge ja kindlustavad diagnostiliste reagentide ulatusliku varu. Ühtsuse tagamiseks edastab ühenduse tugilabor riiklikele laboritele uuringus kasutatavad antigeenid.

Kõik lindude gripi viiruse isolaadid tuleb esitada ühenduse tugilaborile kooskõlas ühenduse õigusaktidega. Viiruse alatüüpide H5 ja H7 puhul esitatakse isolaadid viivitamatult ning nende suhtes viiakse vastavalt ühenduse direktiivile 92/40/EMÜ läbi standardne identifitseerimiskatse (nukleotiidide järjestusmääramine/intravenoosse patogeensuse indeks). Lisaks nõuab ühenduse tugilabor, et hanelistelt saadud alatüüpide H5 või H7 positiivsed seerumid esitatakse anonüümselt, et luua arhiiv tulevaste testide väljatöötamise hõlbustamiseks.

B. Lindude gripi uuringud kodulindudel

1.	Kõiki positiivseid leide uuritakse põllumajandusettevõttes tagasiulatuvalt ning komisjonile ja ühenduse tugilaborile esitatakse aruanne kõnealuse uuringu tulemuste kohta.

Konkreetsed protokollid, mis peavad olema kaasas ühenduse tugilaborile saadetava materjaliga, ja uuringuandmete kogumiseks ette nähtud aruandlustabelid saab ühenduse tugilaborilt. Kõnealustes tabelites tuleb ära märkida laboris kasutatud analüüsimeetodid. Nimetatud tabeleid kasutatakse tulemuste esitamiseks ühe dokumendina.

Iga kodulinnuliigi puhul, sealhulgas ka vabapidamise tingimustes kasvatatud kodulindude puhul, kogutakse vereproovid seroloogilisteks uuringuteks vähemalt 5 kuni 10 linnult (välja arvatud partidelt, hanedelt ja vuttidelt) põllumajandusettevõtte kohta ning eri lindlatest, kui viimaseid on põllumajandusettevõttes mitu.

Et proove saaks lugeda kogu liikmesriigi suhtes representatiivseteks, tuleb neid võtta kõigist tema osadest kihtvalimina, võttes arvesse järgmist:

proovivõtuga hõlmatavate põllumajandusettevõtete arv (välja arvatud partide, hanede ja kalkunite puhul); kõnealune arv määratakse kindlaks viisil, mis tagab vähemalt ühe nakatunud põllumajandusettevõtte avastamise, kui nakatunud põllumajandusettevõtete levimus on vähemalt 5 % ja usaldusvahemik 95 % (vt tabel 1), ning

b)	proovivõtuga hõlmatavate lindude arv igas põllumajandusettevõttes määratakse kindlaks viisil, et vähemalt ühe nakatunud linnu avastamise tõenäosus on 95 %, kui seroloogiliselt positiivsete lindude levimus on ≥ 30 %.

Toetudes riskianalüüsile ja asjaomaste liikmesriikide eriolukorrale, võetakse valimi kavandamisel lisaks arvesse järgmist:

tootmisliigid ja nendele eriomased ohud, pidades silmas eelkõige vabapidamist, välitingimustes pidamist ning tagaaia-linnukarju, samuti teisi tegureid, nagu eri vanuses lindude pidamine, pinnavee kasutamine, lindude suhteliselt kõrge eluiga, mitme linnuliigi pidamine põllumajandusettevõttes või muud asjakohased tegurid;

b)	proovivõtuga hõlmatavate kalkuneid, parte ja hanesid pidavate põllumajandusettevõtete arv määratakse kindlaks viisil, mis tagab vähemalt ühe nakatunud lindudega ettevõtte avastamise, kui nakatunud lindudega ettevõtete levimus on vähemalt 5 % ja usaldusvahemik 99 % (vt tabel 2);

c)	kui liikmesriigis on märkimisväärsel hulgal jahilinde, silerinnalisi linde ja vutte kasvatavaid põllumajandusettevõtteid, kaasatakse need kõnealusesse kavasse. Vuttide puhul võetakse proove ainult täiskasvanud (või munevatelt) sugulindudelt;

d)	proovide võtmine ajastatakse hooajalise tootmisega. Samas võib kohalikul tasandil proove vajaduse korral võtta muul kindlaksmääratud ajal, mil muude peremeeskodulindude viibimine põllumajandusettevõttes võib suurendada haigestumisohtu;

e)	liikmesriigid, kes peavad võtma Newcastle’i haiguse proove, et säilitada oma staatus riigina, kus komisjoni otsuse 94/327/EÜ (1) kohaselt Newcastle’i haiguse vastu ei vaktsineerita, võivad kasutada kõnealuseid aretuskarjalt võetavaid proove H5/H7 antikehade seire jaoks.

Tabel 1

Proovivõtuga hõlmatavate põllumajandusettevõtete arv iga kodulinnuliigi puhul (välja arvatud kalkuneid, parte ja hanesid kasvatavad põllumajandusettevõtted)

Liikmesriigi põllumajandusettevõtete arv kodulinnuliigi kohta	Proovivõtuga hõlmatavate põllumajandusettevõtete arv
Kuni 34	Kõik
35–50	35
51–80	42
81–250	53
> 250	60

Tabel 2

Proovivõtuga hõlmatavate kalkuneid, parte ja hanesid kasvatavate põllumajandusettevõtete arv

Põllumajandusettevõtete arv liikmesriigis	Proovivõtuga hõlmatavate põllumajandusettevõtete arv
Kuni 46	Kõik
47–60	47
61–100	59
101–350	80
> 350	90

C. Erinõuded H5/H7 alatüüpi kuuluva lindude gripi nakkuse avastamiseks partidel, hanedel ja vuttidel

1.	Seroloogiliste testide jaoks mõeldud vereproovide võtmisel tuleb eelistada välitingimustes peetavaid linde.

2.	Igas väljavalitud põllumajandusettevõttes võetakse seroloogiliste testide jaoks 40–50 vereproovi.

D. Lindude gripi uuring metslindudel

D.1. UURINGU KAVANDAMINE JA RAKENDAMINE

1.	On vaja luua sidemed metslindude kaitse ja/või vaatlusega tegelevate institutsioonide ning rõngastusjaamadega. Vajadusel võetakse proove kõnealuste rühmade/jaamade töötajate järelevalve all või võtavad neid jahimehed.

Eluslindude või kütitud lindude aktiivne seire peab keskenduma:

metslinnuliikidele, mille populatsioon on nakatumisest rohkem ohustatud, põhinedes:

i)	lähtekohal ja rändeteedel;

ii)	metslindude arvukusel ühenduses ning

iii)	kontakti tõenäosusel kodulindudega;

riskialade kindlaksmääramisele, põhinedes:

i)	erinevaid liike hõlmavatel arvukate rändlinnuliikide ja eelkõige F osas loetletud liikide segaaladel;

ii)	kodulinnukasvatusettevõtete lähedusel ning

iii)	asukohal rändeteede suhtes.

Proovivõtmisel peab arvestama rändemarsruutide hooajalisusega, mis võib eri liikmesriikides muutuda ja linnuliikidega, mis on loetletud F osas.

Surnult leitud metslindude passiivne seire peab eelkõige olema suunatud ebatavalisele suremusele või olulistele haiguspuhangutele:

a)	F osas loetletud metslinnuliikidel ja muude metslindude hulgas, kes nendega kokku puutuvad, ning

b)	punkti 2 alapunkti b lõikes i osutatud kohtades.

Mitme liigi hulgas esinevad üheaegsed surmajuhtumid on lisategurid, mida tuleb arvesse võtta.

D.2. PROOVIVÕTUMEETOD

1.	Viroloogiliseks uuringuks tuleb võtta kloaagi-tampooniproov. Lisaks sügisesele proovide võtmisele samal aastal sündinud lindudelt võib kõige paremaid tulemusi anda proovide võtmine peremeesliikidelt, kelle vastuvõtlikkus on suur ja kes puutuvad tihti kokku kodulindudega (nt sinikael-part).

Lisaks kloaagi-tampooniproovile või värskele väljaheitele tuleb surnult leitud või mahalastud metslindudelt võtta koeproove (nimelt ajust, südamest, kopsudest, neerudest ja sooltest) viirusisolatsiooniks ja molekulaartuvastuseks (PCR). Molekulaarmeetodeid kasutatakse üksnes kvaliteeti tagada suutvates ja ühenduse tugilaborite poolt lindude gripi puhul tunnustatud meetodeid kasutavates laborites.

3.	Proovid võetakse eri liikidesse kuuluvatelt vabas looduses elavatelt lindudelt. Põhiliselt võetakse proove hanelistelt (veelinnud) ja kurvitsalistelt (rannikulinnud).

4.	Püünisesse püütud, kütitud või äsja surnud metslindudelt võetakse väljaheited tampooniga või kogutakse hoolikalt, kui väljaheited on veel värsked.

5.	Kokku on lubatud panna kuni viis ühelt ja samalt liigilt samast kohast ja üheaegselt võetud proovi. Proovide kogumisel tuleb tagada, et positiivse leiu korral on võimalik üksikuid proove uuesti analüüsida.

Proovide hoiustamise ja vedamisega peab olema eriti hoolikas. Kui kiire vedu laborisse 48 tunni jooksul (transpordikeskkonnas 4 °C juures) ei ole tagatud, tuleb proovid hoiustada ja seejärel transportida kuivas jääs temperatuuril – 70 °C (temperatuur 4 °C kuni – 70 °C on soovitatav ainult väga lühiajalisel säilitamisel, aga võimalusel tuleks seda vältida).

E. Laboratoorne analüüs

1.	Laboratoorne analüüs viiakse läbi kooskõlas direktiivi 92/40/EMÜ III lisas sätestatud klassikalise lindude katku kinnitamise ning eristusdiagnoosi diagnostikameetoditega (sh partidelt ja hanedelt saadud seerumite uurimine hemaglutinatsiooni inhibitsiooni (HI) testi teel).

Juhul kui kavandatakse laboratoorseid analüüse, mida ei ole sätestatud direktiivis 92/40/EMÜ või mida ei ole kirjeldatud maismaaloomi käsitlevas OIE käsiraamatus, esitab liikmesriik ühenduse tugilaborile vajalikud andmed analüüsi valideerimiseks samal ajal, kui ta esitab oma kava komisjonile heakskiitmiseks.

Riiklikud laborid kinnitavad kõigi seroloogiliselt positiivsete leidude puhul lindude gripi olemasolu hemaglutinatsiooni inhibitsiooni testi teel, kasutades järgmisi lindude gripi ühenduse tugilaborilt saadud kindlaks määratud viirusetüvesid.

a)	Esialgses katses kasutatav tüvi: Ostrich/Denmark/72420/96 (H5N2);

b)	ristuva reaktsiooniga N2 antikeha kõrvaldamiseks analüüsida kõik positiivsed leiud tüvega Duck/Denmark/64650/03 (H5N7).

a)	Esialgses katses kasutatav tüvi: Turkey/England/647/77 (H7N7);

b)	ristuva reaktsiooniga N7 antikeha kõrvaldamiseks analüüsida kõik positiivsed leiud tüvega African Starling/983/79 (H7N1).

Kõik metslindudel lindude gripi uuringu (peatükk D) käigus kogutud proovid analüüsitakse H5 suhtes PCR-testiga võimalikult kiiresti, aga vähemalt kahe nädala jooksul, ning positiivse tulemuse korral tuleks võimalikult kiiresti läbi viia lõhestamispiirkonna analüüs, et teha kindlaks, kas tegemist on kõrge patogeensusega linnugripi või madala patogeensusega linnugripi tekitajaga.

5.	Lindude gripi seroloogilist seiret ei kohaldata metslindude suhtes.

Liikmesriigid teatavad iga kahe kuu järel komisjonile H5 ja H7 positiivsetest proovidest, mis avastati kodulindude ja metslindude seire käigus. See ei piira vastavates õigusaktides sätestatud liikmesriikide kohustust teavitada komisjoni kõrge patogeensusega linnugripi juhtudest sõltumata peremeesliigist.

F. Lindude gripi kõrge riskitasemega metslindude esialgne loetelu (2)

Ladinakeelne nimi

Eestikeelne nimi

1.	Anser albifrons

suur-laukhani

2.	Anser fabalis

rabahani

3.	Anas platyrhynchos

sinikael-part

4.	Anas strepera

rääkspart

5.	Anas acuta

soopart

6.	Anas clypeata

luitsnokk-part

7.	Anas penelope

viupart

8.	Anas crecca

piilpart

9.	Anas querquedula

rägapart

10.	Aythya ferina

punapea-vart

11.	Aythya fuligula

tuttvart

12.	Vanellus vanellus

kiivitaja

13.	Philomachus pugnax

tutkas

14.	Larus ridibundus

naerukajakas

15.	Larus canus

kalakajakas

(1) EÜT L 146, 11.6.1994, lk 17.

(2) Loetelu ei ole kitsendav, vaid see on mõeldud rändliikide määratlemiseks, mille puhul on suurem oht tuua lindude gripp ühendusse. Loetelu tuleb vastavalt teadusuuringute tulemustele pidevalt ajakohastada.

16.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 46/47

KOMISJONI OTSUS,

7. veebruar 2006,

ühenduse rahalise toetuse kohta ohtlike taimekahjustajate tõrjumise programmidele Prantsusmaa ülemeredepartemangudes 2006. aastal

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 250 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(2006/102/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1452/2001, millega kehtestatakse Prantsuse ülemeredepartemangude jaoks erimeetmed seoses teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega, millega muudetakse direktiivi 72/462/EMÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 525/77 ja (EMÜ) nr 3763/91 (Poseidom), (1) eriti selle artikli 20 lõiget 3,

võttes arvesse Prantsusmaa esitatud programme ohtlike taimekahjustajate tõrjumiseks Prantsusmaa ülemeredepartemangudes,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. septembri 1993. aasta otsuses 93/522/EMÜ abikõlblike meetmete määratlemise kohta ühenduse toetuse saamiseks ohtlike taimekahjustajate tõrjumise programmidele Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral (2) määratletakse sellised ohtlike taimekahjustajate tõrjumise programmidega seotud meetmed Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral, millele võib anda ühenduse rahalist toetust.

(2)

Eri kasvatustingimuste tõttu Prantsusmaa ülemeredepartemangudes tuleb pöörata erilist tähelepanu taimekasvatusele ning kõnealustes piirkondades tuleb võtta või tugevdada taimekasvatusmeetmeid, eelkõige taimetervisemeetmeid. Taimetervisemeetmed, mis tuleb vastu võtta või mida tuleb tugevdada, on eriti kulukad.

(3)	Prantsusmaa pädevad asutused on esitanud komisjonile meetmeprogrammi, milles täpsustatakse eesmärke, tehtavaid toiminguid, nende kestust ja maksumust ühenduse võimaliku rahalise toetuse korral.

(4)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 20 lõikele 4 võib ühenduse rahaline toetus katta kuni 60 % abikõlblikest kulutustest, välja arvatud banaanide suhtes võetavate kaitsemeetmete puhul.

(5)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1258/1999 (3) artikli 3 lõike 2 kohaselt rahastatakse vastavalt ühenduse eeskirjadele võetud veterinaar- ja taimetervisemeetmeid Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu kaudu. Kõnealuste meetmete finantskontrolli suhtes kohaldatakse nimetatud määruse artikleid 8 ja 9.

(6)	Prantsusmaa esitatud tehniline teave on võimaldanud alalisel taimetervise komiteel olukorda täpselt ja ulatuslikult analüüsida.

(7)	Käesoleva otsusega sätestatavad meetmed on kooskõlas taimetervise alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks ühenduse rahaline toetus Prantsuse Vabariigi esitatud ohtlike taimekahjustajate tõrjumise ametlikule programmile Prantsusmaa ülemeredepartemangudes 2006. aastal.

Artikkel 2

Ühenduse rahaline toetus Prantsuse Vabariigi esitatud programmile on 2006. aastal 60 % otsuses 93/522/EMÜ määratletud abikõlblike meetmetega seotud kulutustest, kuid maksimaalselt 249 600 eurot (ilma käibemaksuta).

Programm, kulutused ja rahastamise ajakava on esitatud käesoleva otsuse I lisas.

Kulude jaotus on sätestatud käesoleva otsuse II lisas.

Artikkel 3

60 päeva jooksul alates Prantsusmaa vastava taotluse kättesaamisest tehakse 100 000 euro suurune ettemakse.

Artikkel 4

1. Kõnealuse projektiga seotud kulude abikõlblikkusperiood algab 1. jaanuaril 2006 ja lõpeb 31. detsembril 2006.

2. Seda perioodi võib enne tööde lõpuleviimist erandkorras pikendada vaid III lisa punktis I.I osutatud järelevalvekomitee selgesõnalisel kirjalikul nõusolekul.

Artikkel 5

Ühenduse rahaline toetus antakse tingimusel, et programm viiakse ellu kooskõlas ühenduse õiguse asjakohaste sätetega, sealhulgas konkurentsieeskirjade ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjadega, ning et meetmete jaoks ei ole küsitud ega küsita tulevikus muud ühenduse toetust.

Artikkel 6

1. Komisjoni teavitatakse tegelikest kulutustest tegevusliikide või allprogrammide kaupa selliselt, et on näha seos algse rahastamiskava ja tegelike kulutuste vahel. Need teated võib esitada elektrooniliselt.

2. Artiklis 3 osutatud rahalise toetuse jääksumma makstakse välja tingimusel, et III lisa punkti I.II.4 teises lõigus määratletud dokument esitatakse enne 15. märtsi 2007.

3. Komisjon võib Prantsuse Vabariigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral kohandada rahastamiskavasid 15 % ulatuses kogu ajavahemikuks allprogrammi või meetme jaoks ette nähtud ühenduse toetusest, tingimusel et programmiga ette nähtud abikõlblike kulutuste kogusummat ei ületata ning et ei ohustata programmi peamiste eesmärkide saavutamist.

4. Kõik käesoleva otsuse kohaselt antavad ühenduse abisummad makstakse Prantsuse Vabariigile, kes vastutab ka ülejäävate summade tagasimaksmise eest.

Artikkel 7

Prantsuse Vabariik tagab III lisas sätestatud teabe esitamise komisjonile.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 7. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 198, 21.7.2001, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004 (ELT L 305, 1.10.2004, lk 1).

(2) EÜT L 251, 8.10.1993, lk 35. Otsust on viimati muudetud otsusega 96/633/EÜ (EÜT L 283, 5.11.1996, lk 58).

(3) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

I LISA

2006. AASTA PROGRAMM JA RAHASTAMISTABEL

2006. aasta programm koosneb kolmest allprogrammist:

Martinique’i, Guadeloupe’i, Guyana ja Réunioni departemangu vaheline allprogramm, mis koosneb kahest järgmisest osast:

—	Prantsusmaa ülemeredepartemangudes leiduvate ohtlike taimekahjustajate andmebaasi loomine,

—	looduslikul teel levinud Citrus psorosis virus’e tuvastamismeetodite arendamine;

kaheosaline Martinique’i departemangu käsitlev allprogramm, mis koosneb kahest järgmisest osast:

—	taimetervise hindamine ja diagnostika piirkondliku labori ja selle mobiilse üksuse (“labo vert”) abil,

—	integreeritud kahjuritõrje puu- ja köögiviljakasvatuses;

Guyana departemangu jaoks koostatud allprogramm:

—	põllumajandusliku fütosanitaarse hoiatussüsteemi loomine riisikasvatuse jaoks,

—	taimetervise hindamine ja diagnostika piirkondliku labori ja selle mobiilse üksuse (“labo vert”) abil.

2006. Aasta Rahastamistabel

(eurodes)
	EÜ toetus	Riigi toetus	Abikõlblikud kulutused 2006. a
Ohtlike taimekahjustajate andmebaas	54 000	36 000	90 000
Citrus psorosis virus’e tuvastamise meetodid	30 000	20 000	50 000
Martinique	57 600	38 400	96 000
Guyana	108 000	72 000	180 000
Kogusumma	249 600	166 400	416 000

II LISA

2006. AASTA KULUDE JAOTUSE TABEL

(eurodes)
	Personal	Varustus	Tarbekaubad	Muud kulud	Kogusumma
Ohtlike taimekahjustajate andmebaas	76 000	6 000	4 000	4 000	90 000
Citrus psorosis virus’e tuvastamise meetodid	28 500	6 000	13 000	2 500	50 000
Martinique	76 000	2 500	7 500	10 000	96 000
Guyana	155 000	3 000	22 000	0	180 000
Kogusumma	335 500	17 500	46 500	16 500	416 000

III LISA

I. PROGRAMMI RAKENDAMISEGA SEOTUD SÄTTED JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

I. Järelevalvekomitee

1. Loomine

Tegevuse rahastamisest sõltumatult luuakse Prantsusmaa ja komisjoni esindajatest koosnev programmi järelevalvekomitee. Komitee vaatab korrapäraselt läbi programmi rakendamise ning soovitab vajaduse korral kohandusi.

2. Järelevalvekomitee kehtestab sisekorraeeskirjad ühe kuu jooksul alates Prantsusmaale käesolevast otsusest teatamisest.

3. Järelevalvekomitee pädevus

Komitee

—	vastutab üldiselt programmi rahuldava edenemise eest seatud eesmärkide suunas (tema pädevusalasse kuuluvad programmimeetmed ühenduse antud abi piires), jälgib õigusnormide, sealhulgas tegevuse ja projektide abikõlblikkusega seotud sätete täitmist,

—	võtab juba heaks kiidetud ja rakendatud programmide valikut käsitleva teabe alusel seisukoha programmis sätestatud valikukriteeriumide kohaldamise kohta,

—	teeb programmi rakendamise kiirendamiseks ettepaneku vajalike meetmete kohta, kui vahejärelevalvest või hindamisnäitajatest korrapäraselt saadud teave viitab projekti aeglustumisele,

—	esitab oma arvamuse komisjonile soovitatud kohanduste kohta,

—	esitab oma arvamuse programmi raames kavandatud tehnilise abi projektide kohta,

—	esitab oma arvamuse lõpparuande kohta,

—	annab alalisele taimetervise komiteele asjakohase aja jooksul aru programmi edenemisest ja tehtud kulutustest.

II. Programmi järelevalve ja hindamine rakendamisperioodil (pidev järelevalve ja hindamine)

1. Rakendamise eest vastutav riigiasutus vastutab ka programmi pideva järelevalve ja hindamise eest.

2. Pideva järelevalve all mõeldakse programmi edenemist jälgivat infosüsteemi. Pidev järelevalve hõlmab programmis sisalduvaid meetmeid. Järelevalve põhineb finants- ja materiaalsetel näitajatel, mis on esitatud selliselt, et on võimalik hinnata vastavust igale meetmele tehtud kulutuste ja eelnevalt meetme rakendusastmele viitamiseks kindlaks määratud materiaalsete näitajate vahel.

3. Programmi pidev hindamine hõlmab rakendamise kvantitatiivsete tulemuste analüüsi juriidiliste ning tegevuse ja menetlusega seotud kaalutluste alusel. Eesmärk on tagada meetmete vastavus programmi eesmärkidele.

Rakendamisaruanne ja programmi kontrollimine

4. Prantsusmaa teatab komisjonile ühe kuu jooksul alates programmi vastuvõtmisest asutuse nime, kes vastutab rakendamise lõpparuande koostamise ja esitamise eest.

Pädev asutus esitab käesoleva programmi rakendamise lõpparuande komisjonile hiljemalt 15. märtsil 2007 ning seejärel esitatakse see nii ruttu kui võimalik alalisele taimetervise komiteele.

Lõpparuanne sisaldab:

—	kogu programmi kokkuvõtlikku tehnilist hindamist (materiaalsete ja kvalitatiivsete eesmärkide saavutamise määr) ning otseste fütosanitaarsete ja majanduslike mõjude hindamist,

—	kuluaruannet, sealhulgas kulusid ja tulusid ning Prantsusmaa kinnitust, et programmiga hõlmatud meetmete jaoks ei ole küsitud ega küsita tulevikus muud ühenduse toetust.

5. Komisjon võib koos Prantsusmaaga kutsuda sõltumatu hindaja, kes viib pideva järelevalve alusel läbi punktis 3 osutatud pideva hindamise. Hindaja võib programmi rakendamisel ilmnevaid raskusi silmas pidades teha ettepanekuid allprogrammide ja/või meetmete kohandamiseks, projektide valikukriteeriumide muutmiseks jne. Hindaja esitab programmi juhtimise järelevalve alusel arvamuse vajalike haldusmeetmete kohta.

II. KOOSKÕLA ÜHENDUSE POLIITIKAGA

Programmi rakendatakse kooskõlas ühenduse poliitikavaldkondade koordineerimist ja järgimist käsitlevate sätetega. Prantsusmaa peab lõpparuandes esitama järgmise teabe.

Keskkonnakaitse

a) Üldine teave

—	kõnealuse piirkonna peamiste keskkonnatingimuste ja -probleemide kirjeldus, muu hulgas oluliste kaitsealade (tundlikud alad) kirjeldus,

—	põhjalik ülevaade peamistest kasulikest ja kahjulikest mõjudest, mida programm kavandatud investeeringuid arvestades keskkonnale tõenäoliselt avaldab,

—	oluliste kahjulike keskkonnamõjude vältimiseks, vähendamiseks või tasakaalustamiseks kavandatud meetmete kirjeldus,

—	aruanne pädevate keskkonnaasutustega peetud konsultatsioonide kohta (keskkonnaministeeriumi või sellega võrdväärse asutuse arvamus) ja üldsusega peetud konsultatsioonide aruanne juhul, kui üldsusega konsulteeriti.

b) Kavandatud tegevuse kirjeldus

Seoses programmimeetmetega, mille puhul on tõenäoline, et need avaldavad keskkonnale olulist kahjulikku mõju

—	kord, mida kohaldatakse programmi rakendamise ajal üksikprojektide hindamiseks,

—	kavandatud järelevalvemehhanismid, et kontrollida keskkonnamõju rakendamise ajal, hinnata tulemusi ning kõrvaldada, vähendada või neutraliseerida kahjulikke mõjusid.

16.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 46/53

KOMISJONI OTSUS,

15. veebruar 2006,

mis käsitleb teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtluse juhtumitega metslindudel Saksamaal

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 520 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(2006/104/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrust (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ, (3) eriti selle artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lindude gripp on nakkav kodu- ja metslindude viirushaigus, mis võib lõppeda surmaga ja põhjustada häired ning kiiresti omandada episootilised mõõtmed, seades tõsisesse ohtu loomade ja inimeste tervise ning vähendades järsult kodulinnukasvatuse tasuvust. On olemas oht, et haigusetekitaja levib metslindudelt kodulindudele ja ühest liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse eluslindude ja nendelt saadud toodete rahvusvahelise kaubanduse kaudu.

(2)

Saksamaa on komisjonile teatanud ühe metslinnuliigiga seotud kliinilise juhtumi käigus kogutud H5-linnugripiviiruse isoleerimisest. Kuni neuraminidaasi (N) tüübi ja patogeensusindeksi kindlaksmääramiseni võimaldavad kliiniline pilt ja epidemioloogilised asjaolud kahtlustada kõrge patogeensusega linnugrippi, mida põhjustab A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5N1.

(3)	Saksamaa on ilma liigse viivituseta rakendanud teatavaid meetmeid, mis on ette nähtud nõukogu 19. mai 1992. aasta direktiivi 92/40/EMÜ raames, millega kehtestatakse klassikalise lindude katku tõrjemeetmed. (4)

(4)	Haigusohu tõttu tuleb vastu võtta ajutised kaitsemeetmed, et võidelda konkreetsete ohtudega eri piirkondades.

(5)

Järjepidevuse huvides on käesolevas otsuses asjakohane kasutada teatavaid mõisteid, mis on ette nähtud nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiviga 2005/94/EÜ (linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta), (5) nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiiviga 90/539/EMÜ (kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta), (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad), (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 998/2003 (mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ). (8)

(6)	Tuleks kehtestada ohustatud ja järelevalvetsoonid koha ümber, kus avastati metslindude haigusjuhtum. Kõnealused tsoonid peaksid piirduma alaga, mis on vajalik selleks, et ennetada viiruse levikut kaubanduslikesse ja mittekaubanduslikesse kodulinnukarjadesse.

(7)	On asjakohane kontrollida ja piirata eelkõige eluslindude ja haudemunade liikumist ning samal ajal lubada kõnealuste lindude ja lindudelt pärit toodete kontrollitud väljasaatmist tsoonist teatavatel tingimustel.

(8)

Komisjoni 19. oktoobri 2005. aasta otsuses 2005/734/EÜ (millega kehtestatakse bio-ohutusmeetmed, et vähendada A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 põhjustatud väga patogeense lindude gripi kandumise ohtu metslindudelt kodulindudele ja teistele vangistuses elavatele lindudele ning rajada väga ohustatud piirkondadesse varajase avastamise süsteem) (9) on sätestatud meetmed, mida tuleks rakendada ohustatud ja järelevalvetsoonides sõltumata selle piirkonna määratud riskitasemest, kus on kahtlustatud kõrge patogeensusega linnugrippi või kus see on kinnitust leidnud.

(9)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (10) on lubatud turule viia mitmeid loomseid kõrvalsaadusi, näiteks tehniliseks otstarbeks kasutatavat želatiini, ravimitööstuse tooraineid ja muid materjale, mis pärinevad ühenduse loomatervishoiupiirangutega piirkonnast, sest kõnealuseid tooteid peetakse ohutuks teatud tootmis-, töötlus- ja tootmisvahendite kasutustingimuste tõttu, mis tõhusalt inaktiveerivad võimalikud patogeenid või tõkestavad kokkupuute nakkusele vastuvõtlike loomadega. Seepärast on asjakohane vastavalt kõnealusele määrusele lubada kasutatud allapanu või sõnniku transporti ohustatud tsoonidest töötlemise eesmärgil ning nende loomsete kõrvalsaaduste transporti, mis vastavad samas määruses sätestatud tingimustele.

(10)

Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiviga 92/65/EMÜ (milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse) (11) on ette nähtud heakskiidetud asutused, instituudid ja keskused ning näidissertifikaat, mis peab olema kaasas loomade või nende sugurakkude veol eri liikmesriikide selliste heakskiidetud kohtade vahel. Tuleks ette näha veopiirangute erand lindude veo puhul sellistest asutustest, instituutidest ja keskustest sellistesse asutustesse, instituutidesse ja keskustesse, mis on heaks kiidetud vastavalt kõnealusele direktiivile.

(11)

Haudemunade transporti ohustatud tsoonist tuleks lubada teatavatel tingimustel. Haudemunade lähetamist teistesse riikidesse võib lubada eelkõige vastavalt direktiivis 2005/94/EÜ sätestatud tingimustele. Sellisel juhul peaksid direktiiviga 90/539/EMÜ ettenähtud veterinaarsertifikaadid sisaldama viidet käesolevale otsusele.

(12)

Liha, hakkliha, lihavalmististe ja lihatoodete lähetamine ohustatud tsoonist peaks olema lubatud teatavatel tingimustel, eelkõige vastavalt määruses (EÜ) nr 853/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) sätestatud nõuetele. (12)

(13)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivis 2002/99/EÜ (milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad) (13) on sätestatud selliste töötlemisviiside loetelu, millega tagatakse, et piirangutega piirkondadest pärit liha on ohutu ning on ette nähtud võimalus kehtestada spetsiaalne tunnusmärk ja tervisemärk, mis on nõutav liha puhul, mida ei ole lubatud viia turule loomatervishoiuga seotud põhjustel. On asjakohane lubada ohustatud tsoonidest lähetada liha, millel on kõnealuse direktiiviga ettenähtud tervisemärk, ning lihatooteid, mida on töödeldud samas direktiivis osutatud viisil.

(14)	Kuni toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee istungini ja koostöös asjaomaste liikmesriikidega peaks komisjon võtma ajutisi kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi juhtumitega metslindudel.

(15)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed tuleks läbi vaadata toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee järgmisel koosolekul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu, reguleerimisala ja mõisted

1. Käesoleva otsusega sätestatakse teatavad ajutised kaitsemeetmed seoses sellise kõrge patogeensusega linnugripiga metslindudel Saksamaal, mille on põhjustanud A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5, mille puhul kahtlustatakse neuraminidaasi tüüpi N1, et vältida lindude gripi levikut metslindudelt kodulindudele või teistele vangistuses elavatele lindudele, samuti sellistest lindudest saadud toodete saastumist.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse direktiivi 2005/94/EÜ mõisteid. Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a) haudemunad– direktiivi 90/539/EMÜ artikli 2 lõikes 2 määratletud munad;

b) looduslikud jahilinnud– määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punkti 1.5 teises taandes ja punktis 1.7 määratletud jahilinnud;

c) teised vangistuses elavad linnud– direktiivi 2005/94/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud linnud, sealhulgas:

Artikkel 2

Ohustatud ja järelevalvetsoonide rajamine

1. Saksamaa rajab selle piirkonna ümber, kus metslindudel on A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripp kinnitust leidnud ja neuraminidaasi tüübi N1 esinemist kas kahtlustatakse või see on kinnitust leidnud:

a)	vähemalt kolme kilomeetri raadiusega ohustatud tsooni ning

b)	vähemalt kümne kilomeetri raadiusega järelevalvetsooni, mis hõlmab ka ohustatud tsooni.

2. Lõikes 1 viidatud ohustatud ja järelevalvetsooni rajamisel tuleb arvesse võtta linnugripiga seotud geograafilisi, halduslikke, ökoloogilisi ning episotoloogilisi tegureid ning seireseadmeid.

3. Kui ohustatud või järelevalvetsoon hõlmab muude liikmesriikide territooriume, teeb Saksamaa tsoonide rajamisel kõnealuste liikmesriikide ametiasutustega koostööd.

4. Saksamaa teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike käesoleva artikli alusel rajatud kõigist ohustatud ja järelevalvetsoonide üksikasjadest.

Artikkel 3

Ohustatud tsoonis rakendatavad meetmed

1. Saksamaa tagab, et ohustatud tsoonis rakendatakse vähemalt järgmisi meetmeid:

a)	kõikide põllumajandusettevõtete kindlaksmääramine kõnealuses tsoonis;

b)	perioodilised ja dokumenteeritud kontrollkäigud kõikidesse kaubanduslikesse põllumajandusettevõtetesse, kodulindude kliiniline kontroll, sealhulgas vajaduse korral proovide võtmine laboruuringute jaoks;

c)	vajalike bioohutusmeetmete rakendamine, sealhulgas desinfitseerimine ettevõttesse sisenemisel ja sealt väljumisel, kodulindude pidamine kanalates või hoidlates, kus on võimalik vältida otsest ja kaudset kontakti muude kodulindude ja vangistuses peetavate lindudega;

d)	otsuses 2005/734/EÜ sätestatud bioohutusmeetmete rakendamine;

e)	kodulindude lihast toodete liikumise kontroll kooskõlas artikliga 9;

f)	aktiivne haiguse seire metslindude, eriti veelindude populatsioonis, vajadusel koostöös jahimeeste ja linnuvaatlejatega, keda on spetsiaalselt instrueeritud meetmetest, kuidas end kaitsta viirusega nakatumise eest ning vältida viiruse levikut haigusele vastuvõtlike loomade seas;

g)	haigusest teavitamise kampaaniad omanike, jahimeeste ja linnuvaatlejate seas.

2. Saksamaa tagab, et ohustatud tsoonis on keelatud järgmine tegevus:

a)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude äraviimine ettevõttest, kus neid peetakse;

b)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude toomine laatadele, turgudele, näitustele ja muudesse kogunemiskohtadesse;

c)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude transport läbi tsooni, välja arvatud läbisõit põhimaanteedel või -raudteedel ning transport tapamajja koheseks tapmiseks;

d)	haudemunade lähetamine tsoonist;

e)	kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude ja looduslike jahilindude värske liha, hakkliha, lihavalmististe ja lihatoodete lähetamine tsoonist;

f)	kasutatud allapanu või sõnniku töötlemata kujul transportimine või levitamine tsoonisisestest majanditest väljapoole kõnealust tsooni, välja arvatud transport töötlemiskohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002;

g)	metslinnujaht.

Artikkel 4

Järelevalvetsoonis rakendatavad meetmed

1. Saksamaa tagab, et järelevalvetsoonis rakendatakse vähemalt järgmisi meetmeid:

a)	kõikide põllumajandusettevõtete kindlaksmääramine kõnealuses tsoonis;

b)	vajalike bioohutusmeetmete rakendamine kohapeal, sealhulgas desinfitseerimine ettevõttesse sisenemisel ja sealt väljumisel;

c)	otsuses 2005/734/EÜ sätestatud bio-ohutusmeetmete rakendamine;

d)	kontroll kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ning haudemunade liikumise üle kõnealuses tsoonis.

2. Saksamaa tagab, et järelevalvetsoonis on keelatud järgmine tegevus:

a)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude liikumine väljapoole kõnealust tsooni nimetatud tsooni rajamise esimese 15 päeva jooksul;

b)	kodulindude ja muude lindude toomine laatadele, turgudele, näitustele ja muudesse kogunemiskohtadesse;

c)	metslinnujaht.

Artikkel 5

Meetmete kestus

Kui leiab kinnitust, et neuraminidaasi tüüp on muu kui N1, tühistatakse artiklitega 3 ja 4 ettenähtud meetmed.

Juhul kui A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 olemasolu metslindudel on kinnitust leidnud, kohaldatakse artiklitega 3 ja 4 ettenähtud meetmeid nii kaua kui vajalik, võttes arvesse linnugripiga seotud geograafilisi, halduslikke, ökoloogilisi ning episotoloogilisi tegureid, artikliga 3 ettenähtud meetmeid ohustatud tsooni puhul vähemalt 21 päeva ja artikliga 4 ettenähtud meetmeid järelevalvetsooni puhul vähemalt 30 päeva pärast metslindudega seotud kliinilise juhtumi käigus kogutud linnugripiviiruse H5 isoleerimise kuupäeva.

Artikkel 6

Erandid eluslindudele ja ühepäevastele tibudele

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist a võib Saksamaa lubada noorkanade ja broilerkalkunite transporti ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse, mis asuvad ohustatud või järelevalvetsoonis.

2. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist a või artikli 4 lõike 2 punktist a võib Saksamaa lubada järgmiste lindude transporti:

a)	koheseks tapmiseks ettenähtud kodulinnud, sealhulgas prakeeritud munakanad, ohustatud tsoonis või järelevalvetsoonis asuvasse tapamajja või kui see ei ole võimalik, siis pädeva asutuse poolt määratud tapamajja väljaspool kõnealuseid tsoone;

b)	ühepäevased tibud ohustatud tsoonist ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse Saksamaa territooriumil, kus ei ole muid kodulinde ega vangistuses peetavaid linde, välja arvatud kodulindudest eraldi peetavad artikli 1 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud lemmiklinnud;

c)	ühepäevased tibud järelevalvetsoonist ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse Saksamaa territooriumil;

d)	noorkanad ja broilerkalkunid järelevalvetsoonist ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse Saksamaa territooriumil;

e)	artikli 1 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud lemmiklinnud Saksamaa territooriumil asuvatesse kohtadesse, kus kodulinde ei peeta, kui partii koosneb viiest või vähemast puurilinnust, olenemata direktiivi 92/65/EMÜ artikli 1 lõikes 3 osutatud riigisisestest eeskirjadest;

f)	artikli 1 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud linnud sellistest asutustest, instituutidest ja keskustest sellistesse asutustesse, instituutidesse ja keskustesse, mis on heakskiidetud direktiivi 92/65/EMÜ artikli 13 alusel.

Artikkel 7

Erandid haudemunadele

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist d võib Saksamaa lubada:

a)	transportida haudemune ohustatud tsoonist Saksamaa territooriumil asuvasse määratud haudejaama;

lähetada haudemune ohustatud tsoonist väljaspool Saksamaa territooriumi asuvatesse haudejaamadesse, tingimusel et:

haudemunad on korjatud linnukarjalt:

—	kellel ei ole linnugripiga nakatumise kahtlust ning

—	kellelt võetud linnugripi proovi tulemused on osutunud negatiivseks seroloogilisel uurimisel, mis suudab 5 % haiguse levimust tuvastada vähemalt 95 % usaldusväärsusega, ning

ii)	direktiivi 2005/94/EÜ artikli 26 lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud tingimused on täidetud.

2. Nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ IV lisas sätestatud näidisele 1 vastav veterinaarsertifikaat, mis on kaasas käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud haudemunade saatmisel teistesse liikmesriikidesse, sisaldab järgmist teksti:

“Käesoleva partii loomatervishoiunõuded on kooskõlas komisjoni otsusega 2006/104/EÜ”.

Artikkel 8

Erandid värskele lihale, hakklihale, lihavalmististele ja lihatoodetele

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist e võib Saksamaa lubada ohustatud tsoonist lähetada:

värsket kodulinnuliha, sealhulgas liha, mis on saadud ohustatud tsoonist või väljastpoolt ohustatud tsooni pärit silerinnalistelt lindudelt ning toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisale ja III lisa II ja III jaole ning kontrollitud vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I, II, III jaole ning IV jao V ja VII peatükile;

b)	hakkliha, lihavalmistisi ja lihatooteid, mis sisaldavad punktis a osutatud liha ning on toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V ja VI jaole;

c)	looduslike jahilindude värsket liha, mis on pärit kõnealusest tsoonist, kui selline liha on märgistatud direktiivi 2002/99/EÜ II lisas sätestatud tervisemärgiga ning ette nähtud transpordiks ettevõttesse nõuetekohaseks töötlemiseks lindude gripi vastu vastavalt kõnealuse direktiivi III lisale;

d)	lihatooteid, mis on toodetud selliste looduslike jahilindude lihast, keda on töödeldud nõuetekohaselt linnugripi vastu vastavalt direktiivi 2002/99/EÜ III lisale;

e)	väljastpoolt ohustatud tsooni pärit looduslike jahilindude värsket liha, mis on toodetud ohustatud tsooni ettevõtetes vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IV jaole ja kontrollitud vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa IV jao VIII peatükile;

f)	hakkliha, lihavalmistisi ja lihatooteid, mis sisaldavad punktis e osutatud liha ning on toodetud ohustatud tsoonis asuvates vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V ja VI jaole.

2. Saksamaa tagab, et lõike 1 punktides e ja f osutatud toodetega on kaasas äridokument, millel on järgmine tekst:

“Käesoleva partii loomatervishoiunõuded on kooskõlas komisjoni otsusega 2006/104/EÜ”.

Artikkel 9

Tingimused loomsetele kõrvalsaadustele

1. Kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga e võib Saksamaa lubada lähetada:

määruse (EÜ) nr 1774/2002 VII lisa II peatüki A jaos, III peatüki B jaos, IV peatüki A jaos, VI peatüki A ja B jaos, VII peatüki A jaos, VIII peatüki A jaos, IX peatüki A jaos ja X peatüki A jaos ning VIII lisa II peatüki B jaos ja III peatüki II jao punktis A sätestatud tingimustele vastavad loomseid kõrvalsaadusi;

b)	määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa VIII peatüki A jao punkti 1 alapunktiga a kooskõlas olevaid töötlemata sulgi või sulgede osi, mis on saadud väljastpoolt ohustatud tsooni pärit kodulindudelt;

c)	kodulindude töödeldud sulgi ja sulgede osi, mida on töödeldud aurujoaga või mõne muu meetodi abil, mis tagab nakkusetekitajate hävimise;

tooted, mis on saadud kodulindudest või muudest vangistuses peetavatest lindudest, mille kohta ei kehti vastavalt ühenduse õigusaktidele loomatervishoiunõuded või mille kohta ei kehti loomatervishoiuga seotud keelud või piirangud, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa VII peatüki A jao punkti 1 alapunktis a osutatud tooted.

2. Saksamaa tagab, et lõike 1 punktides b ja c osutatud toodetega on vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 II lisa X peatükile kaasas äridokument, mille punktis 6.1 kinnitatakse, et neid tooteid on töödeldud aurujoaga või mõne muu meetodi abil, mis tagab nakkusetekitajate hävimise.

Nimetatud äridokumenti ei nõuta siiski töödeldud dekoratiivsulgede, reisijatega isiklikuks kasutamiseks kaasasolevate töödeldud sulgede või mittetööstuslikel eesmärkidel üksikisikutele saadetavate töödeldud sulgede partiide puhul.

Artikkel 10

Liikumise tingimused

1. Kui käesoleva otsusega hõlmatud loomade või nende toodete liikumine on artiklite 6–9 alusel lubatud, tuleb võtta kõik vajalikud bioohutusmeetmed, et vältida linnugripi levikut.

2. Kui lõikes 1 viidatud toodete lähetamine, liikumine ja transportimine on artiklite 7, 8 ja 9 alusel lubatud, tuleb neid hankida, käsitleda, käidelda, säilitada ja transportida eraldi teistest toodetest, mis vastavad kõikidele loomadega kauplemiseks, nende turuleviimiseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ettenähtud loomatervishoiunõuetele.

Artikkel 11

Vastavus

Saksamaa võtab viivitamata käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning avaldab need. Ta teavitab komisjoni sellest viivitamata.

Artikkel 12

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 15. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(3) ELT L 146, 13.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 18/2006 (ELT L 4, 7.1.2006, lk 3).

(4) EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

(5) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(6) EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(7) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 83. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).

(8) ELT L 146, 13.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 18/2006 (ELT L 4, 7.1.2006, lk 3).

(9) ELT L 274, 20.10.2005, lk 105. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/855/EÜ (ELT L 316, 2.12.2005, lk 21).

(10) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 416/2005 (ELT L 66, 12.3.2005, lk 10).

(11) ELT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/68/EÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 321).

(12) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).

(13) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

16.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 46/59

KOMISJONI OTSUS,

15. veebruar 2006,

mis käsitleb teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtluse juhtumitega metslindudel Ungaris

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 526 all)

(Ainult ungarikeelne tekst on autentne)

(2006/105/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Ungari on komisjonile teatanud ühe metslinnuliigiga seotud kliinilise juhtumi käigus kogutud H5-linnugripiviiruse isoleerimisest. Kuni neuraminidaasi (N) tüübi ja patogeensusindeksi kindlaksmääramiseni võimaldavad kliiniline pilt ja epidemioloogilised asjaolud kahtlustada kõrge patogeensusega linnugrippi, mida põhjustab A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5N1.

(3)	Ungari on ilma liigse viivituseta rakendanud teatavaid meetmeid, mis on ette nähtud nõukogu 19. mai 1992. aasta direktiivi 92/40/EMÜ raames, millega kehtestatakse klassikalise lindude katku tõrjemeetmed. (4)

(4)	Haigusohu tõttu tuleb vastu võtta ajutised kaitsemeetmed, et võidelda konkreetsete ohtudega eri piirkondades.

(5)

(6)	Tuleks kehtestada ohustatud ja järelevalvetsoonid koha ümber, kus avastati metslindude haigusjuhtum. Kõnealused tsoonid peaksid piirduma alaga, mis on vajalik selleks, et ennetada viiruse levikut kaubanduslikesse ja mittekaubanduslikesse kodulinnukarjadesse.

(7)	On asjakohane kontrollida ja piirata eelkõige eluslindude ja haudemunade liikumist ning samal ajal lubada kõnealuste lindude ja lindudelt pärit toodete kontrollitud väljasaatmist tsoonist teatavatel tingimustel.

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

(13)

(14)	Kuni toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee istungini ja koostöös asjaomaste liikmesriikidega peaks komisjon võtma ajutisi kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi juhtumitega metslindudel.

(15)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed tuleks läbi vaadata toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee järgmisel koosolekul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu, reguleerimisala ja mõisted

1. Käesoleva otsusega sätestatakse teatavad ajutised kaitsemeetmed seoses sellise kõrge patogeensusega linnugripiga metslindudel Ungaris, mille on põhjustanud A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5, mille puhul kahtlustatakse neuraminidaasi tüüpi N1, et vältida lindude gripi levikut metslindudelt kodulindudele või teistele vangistuses elavatele lindudele, samuti sellistest lindudest saadud toodete saastumist.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse direktiivi 2005/94/EÜ mõisteid. Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a) haudemunad– direktiivi 90/539/EMÜ artikli 2 lõikes 2 määratletud munad;

b) looduslikud jahilinnud– määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punkti 1.5 teises taandes ja punktis 1.7 määratletud jahilinnud;

c) teised vangistuses elavad linnud– direktiivi 2005/94/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud linnud, sealhulgas:

Artikkel 2

Ohustatud ja järelevalvetsoonide rajamine

1. Ungari rajab selle piirkonna ümber, kus metslindudel on A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripp kinnitust leidnud ja neuraminidaasi tüübi N1 esinemist kas kahtlustatakse või see on kinnitust leidnud:

a)	vähemalt kolme kilomeetri raadiusega ohustatud tsooni ning

b)	vähemalt kümne kilomeetri raadiusega järelevalvetsooni, mis hõlmab ka ohustatud tsooni.

2. Lõikes 1 viidatud ohustatud ja järelevalvetsooni rajamisel tuleb arvesse võtta linnugripiga seotud geograafilisi, halduslikke, ökoloogilisi ning episotoloogilisi tegureid ning seireseadmeid.

3. Kui ohustatud või järelevalvetsoon hõlmab muude liikmesriikide territooriume, teeb Ungari tsoonide rajamisel kõnealuste liikmesriikide ametiasutustega koostööd.

4. Ungari teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike käesoleva artikli alusel rajatud kõigist ohustatud ja järelevalvetsoonide üksikasjadest.

Artikkel 3

Ohustatud tsoonis rakendatavad meetmed

1. Ungari tagab, et ohustatud tsoonis rakendatakse vähemalt järgmisi meetmeid:

a)	kõikide põllumajandusettevõtete kindlaksmääramine kõnealuses tsoonis;

b)	perioodilised ja dokumenteeritud kontrollkäigud kõikidesse kaubanduslikesse põllumajandusettevõtetesse, kodulindude kliiniline kontroll, sealhulgas vajaduse korral proovide võtmine laboruuringute jaoks;

c)	vajalike bioohutusmeetmete rakendamine, sealhulgas desinfitseerimine ettevõttesse sisenemisel ja sealt väljumisel, kodulindude pidamine kanalates või hoidlates, kus on võimalik vältida otsest ja kaudset kontakti muude kodulindude ja vangistuses peetavate lindudega;

d)	otsuses 2005/734/EÜ sätestatud bioohutusmeetmete rakendamine;

e)	kodulindude lihast toodete liikumise kontroll kooskõlas artikliga 9;

f)	aktiivne haiguse seire metslindude, eriti veelindude populatsioonis, vajadusel koostöös jahimeeste ja linnuvaatlejatega, keda on spetsiaalselt instrueeritud meetmetest, kuidas end kaitsta viirusega nakatumise eest ning vältida viiruse levikut haigusele vastuvõtlike loomade seas;

g)	haigusest teavitamise kampaaniad omanike, jahimeeste ja linnuvaatlejate seas.

2. Ungari tagab, et ohustatud tsoonis on keelatud järgmine tegevus:

a)	kodulindude ja muude vangistuses; peetavate lindude äraviimine ettevõttest, kus neid peetakse,

b)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude toomine laatadele, turgudele, näitustele ja muudesse kogunemiskohtadesse;

c)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude transport läbi tsooni, välja arvatud läbisõit põhimaanteedel või -raudteedel ning transport tapamajja koheseks tapmiseks;

d)	haudemunade lähetamine tsoonist;

e)	kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude ja looduslike jahilindude värske liha, hakkliha, lihavalmististe ja lihatoodete lähetamine tsoonist;

f)	kasutatud allapanu või sõnniku töötlemata kujul transportimine või levitamine tsoonisisestest majanditest väljapoole kõnealust tsooni, välja arvatud transport töötlemiskohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002;

g)	metslinnujaht.

Artikkel 4

Järelevalvetsoonis rakendatavad meetmed

1. Ungari tagab, et järelevalvetsoonis rakendatakse vähemalt järgmisi meetmeid:

a)	kõikide põllumajandusettevõtete kindlaksmääramine kõnealuses tsoonis;

b)	vajalike bioohutusmeetmete rakendamine kohapeal, sealhulgas desinfitseerimine ettevõttesse sisenemisel ja sealt väljumisel;

c)	otsuses 2005/734/EÜ sätestatud bio-ohutusmeetmete rakendamine;

d)	kontroll kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ning haudemunade liikumise üle kõnealuses tsoonis.

2. Ungari tagab, et järelevalvetsoonis on keelatud järgmine tegevus:

a)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude liikumine väljapoole kõnealust tsooni nimetatud tsooni rajamise esimese 15 päeva jooksul;

b)	kodulindude ja muude lindude toomine laatadele, turgudele, näitustele ja muudesse kogunemiskohtadesse;

c)	metslinnujaht.

Artikkel 5

Meetmete kestus

Kui leiab kinnitust, et neuraminidaasi tüüp on muu kui N1, tühistatakse artiklitega 3 ja 4 ettenähtud meetmed.

Artikkel 6

Erandid eluslindudele ja ühepäevastele tibudele

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist a võib Ungari lubada noorkanade ja broilerkalkunite transporti ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse, mis asuvad ohustatud või järelevalvetsoonis.

2. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist a või artikli 4 lõike 2 punktist a võib Ungari lubada järgmiste lindude transporti:

a)	koheseks tapmiseks ettenähtud kodulinnud, sealhulgas prakeeritud munakanad, ohustatud tsoonis või järelevalvetsoonis asuvasse tapamajja või kui see ei ole võimalik, siis pädeva asutuse poolt määratud tapamajja väljaspool kõnealuseid tsoone;

b)	ühepäevased tibud ohustatud tsoonist ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse Ungari territooriumil, kus ei ole muid kodulinde ega vangistuses peetavaid linde, välja arvatud kodulindudest eraldi peetavad artikli 1 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud lemmiklinnud;

c)	ühepäevased tibud järelevalvetsoonist ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse Ungari territooriumil;

d)	noorkanad ja broilerkalkunid järelevalvetsoonist ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse Ungari territooriumil;

e)	artikli 1 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud lemmiklinnud Ungari territooriumil asuvatesse kohtadesse, kus kodulinde ei peeta, kui partii koosneb viiest või vähemast puurilinnust, olenemata direktiivi 92/65/EMÜ artikli 1 lõikes 3 osutatud riigisisestest eeskirjadest;

f)	artikli 1 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud linnud sellistest asutustest, instituutidest ja keskustest sellistesse asutustesse, instituutidesse ja keskustesse, mis on heakskiidetud direktiivi 92/65/EMÜ artikli 13 alusel.

Artikkel 7

Erandid haudemunadele

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist d võib Ungari lubada:

a)	transportida haudemune ohustatud tsoonist Ungari territooriumil asuvasse määratud haudejaama;

lähetada haudemune ohustatud tsoonist väljaspool Ungari territooriumi asuvatesse haudejaamadesse, tingimusel et:

haudemunad on korjatud linnukarjalt:

—	kellel ei ole linnugripiga nakatumise kahtlust ning

—	kellelt võetud linnugripi proovi tulemused on osutunud negatiivseks seroloogilisel uurimisel, mis suudab 5 % haiguse levimust tuvastada vähemalt 95 % usaldusväärsusega, ning

ii)	direktiivi 2005/94/EÜ artikli 26 lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud tingimused on täidetud.

“Käesoleva partii loomatervishoiunõuded on kooskõlas komisjoni otsusega 2006/105/EÜ”.

Artikkel 8

Erandid värskele lihale, hakklihale, lihavalmististele ja lihatoodetele

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist e võib Ungari lubada ohustatud tsoonist lähetada:

värsket kodulinnuliha, sealhulgas liha, mis on saadud ohustatud tsoonist või väljastpoolt ohustatud tsooni pärit silerinnalistelt lindudelt ning toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 II lisale ja III lisa II ja III jaole ning kontrollitud vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I, II, III jaole ning IV jao V ja VII peatükile;

b)	hakkliha, lihavalmistisi ja lihatooteid, mis sisaldavad punktis a osutatud liha ning on toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V ja VI jaole;

c)	looduslike jahilindude värsket liha, mis on pärit kõnealusest tsoonist, kui selline liha on märgistatud direktiivi 2002/99/EÜ II lisas sätestatud tervisemärgiga ning ette nähtud transpordiks ettevõttesse nõuetekohaseks töötlemiseks lindude gripi vastu vastavalt kõnealuse direktiivi III lisale;

d)	lihatooteid, mis on toodetud selliste looduslike jahilindude lihast, keda on töödeldud nõuetekohaselt linnugripi vastu vastavalt direktiivi 2002/99/EÜ III lisale;

e)	väljastpoolt ohustatud tsooni pärit looduslike jahilindude värsket liha, mis on toodetud ohustatud tsooni ettevõtetes vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IV jaole ja kontrollitud vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa IV jao VIII peatükile;

f)	hakkliha, lihavalmistisi ja lihatooteid, mis sisaldavad punktis e osutatud liha ning on toodetud ohustatud tsoonis asuvates vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V ja VI jaole.

2. Ungari tagab, et lõike 1 punktides e ja f osutatud toodetega on kaasas äridokument, millel on järgmine tekst:

“Käesoleva partii loomatervishoiunõuded on kooskõlas komisjoni otsusega 2006/105/EÜ”.

Artikkel 9

Tingimused loomsetele kõrvalsaadustele

1. Kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga e võib Ungari lubada lähetada:

b)	määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa VIII peatüki A jao punkti 1 alapunktiga a kooskõlas olevaid töötlemata sulgi või sulgede osi, mis on saadud väljastpoolt ohustatud tsooni pärit kodulindudelt;

c)	kodulindude töödeldud sulgi ja sulgede osi, mida on töödeldud aurujoaga või mõne muu meetodi abil, mis tagab nakkusetekitajate hävimise;

2. Ungari tagab, et lõike 1 punktides b ja c osutatud toodetega on vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 II lisa X peatükile kaasas äridokument, mille punktis 6.1 kinnitatakse, et neid tooteid on töödeldud aurujoaga või mõne muu meetodi abil, mis tagab nakkusetekitajate hävimise.

Artikkel 10

Liikumise tingimused

1. Kui käesoleva otsusega hõlmatud loomade või nende toodete liikumine on artiklite 6–9 alusel lubatud, tuleb võtta kõik vajalikud bioohutusmeetmed, et vältida linnugripi levikut.

Artikkel 11

Vastavus

Ungari võtab viivitamata käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning avaldab need. Ta teavitab komisjoni sellest viivitamata.

Artikkel 12

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Ungari Vabariigile.

Brüssel, 15. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(3) ELT L 146, 13.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 18/2006 (ELT L 4, 7.1.2006, lk 3).

(4) EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

(5) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(6) EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(7) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 83. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).

(8) ELT L 146, 13.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 18/2006 (ELT L 4, 7.1.2006, lk 3).

(9) ELT L 274, 20.10.2005, lk 105. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/855/EÜ (ELT L 316, 2.12.2005, lk 21).

(10) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 416/2005 (ELT L 66, 12.3.2005, lk 10).

(11) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/68/EÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 321).

(12) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).

(13) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 46

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 16. veebruar 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 255/2006, 15. veebruar 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 256/2006, 15. veebruar 2006, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Tšehhi sekkumisameti valduses oleva ja Belgias ladustatava odra eksportimiseks	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 257/2006, 15. veebruar 2006, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Tšehhi sekkumisameti valduses oleva ja Belgias ladustatava pehme nisu eksportimiseks	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 258/2006, 15. veebruar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1065/2005 seoses alalise pakkumismenetlusega hõlmatud Saksa sekkumisameti valduses oleva odra eksportimiseks ette nähtud kogusega	15
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 259/2006, 15. veebruar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1516/2005 seoses alalise pakkumismenetlusega hõlmatud Austria sekkumisameti valduses oleva odra eksportimiseks ette nähtud kogusega	16
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 260/2006, 15. veebruar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1573/2005, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Saksa sekkumisameti valduses oleva rukki edasimüümiseks ühenduse turul eesmärgiga töödelda see bioetanooliks ja kasutada viimast ühenduses biokütuste tootmiseks	17
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 261/2006, 15. veebruar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad teatavate veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas	18
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 262/2006, 15. veebruar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2729/2000, milles sätestatakse veinisektori kontrolli üksikasjalikud rakenduseeskirjad	22
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 263/2006, 15. veebruar 2006, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 796/2004 ja (EÜ) nr 1973/2004 seoses pähklitega	24
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 264/2006, 15. veebruar 2006, roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel	26
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 265/2006, 15. veebruar 2006, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 16. veebruarist 2006	28

Iga kahe aasta järel tehtav korrigeerimine	Künnis seisuga 1.1.2004	Künnis seisuga 5.8.2005	Künnis seisuga 1.1.2006
Artikli 157 punkt b	5 923 624 eurot	5 923 000 eurot	5 278 000 eurot
Artikli 158 lõike 1 punkt a	154 014 eurot	154 000 eurot	137 000 eurot
Artikli 158 lõike 1 punkt c	5 923 624 eurot	5 923 000 eurot	5 278 000 eurot

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 14. veebruar 2006, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Saksa liikme ametisse nimetamise kohta	31
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 14. veebruar 2006, digitaalsete raamatukogude alase kõrgetasemelise eksperdirühma moodustamise kohta	32
*	Komisjoni otsus, 3. veebruar 2006, millega muudetakse otsust 2004/370/EÜ, millega kinnitatakse Ühendkuningriigis kasutatavad searümpade liigitamise meetodid (teatavaks tehtud numbri K(2006) 213 all)	34
*	Komisjoni otsus, 3. veebruar 2006, millega muudetakse otsust 2005/7/EÜ searümpade liigitusmeetodi lubamise kohta Küprosel (teatavaks tehtud numbri K(2006) 215 all)	38
*	Komisjoni otsus, 6. veebruar 2006, liikmesriikides kodu- ja metslindudel lindude gripi avastamiseks läbiviidavate uuringute kavade rakendamise kohta 2006. aastal (teatavaks tehtud numbri K(2006) 251 all)	40
*	Komisjoni otsus, 7. veebruar 2006, ühenduse rahalise toetuse kohta ohtlike taimekahjustajate tõrjumise programmidele Prantsusmaa ülemeredepartemangudes 2006. aastal (teatavaks tehtud numbri K(2006) 250 all)	47
*	Komisjoni otsus, 14. veebruar 2006, millega korrigeeritakse määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 157 punktis b ja artikli 158 lõike 1 punktides a ja c nimetatud künniseid	52
*	Komisjoni otsus, 15. veebruar 2006, mis käsitleb teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtluse juhtumitega metslindudel Saksamaal (teatavaks tehtud numbri K(2006) 520 all)	53
*	Komisjoni otsus, 15. veebruar 2006, mis käsitleb teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtluse juhtumitega metslindudel Ungaris (teatavaks tehtud numbri K(2006) 526 all)	59

Pakkujate järjekorranumbrid

Partii number

Kogus tonnides

Pakkumishind

(EUR/t) (2)

Hinnatõus

(+)

Hinnalangus

(–)

(EUR/t)

(p.m.)

Kaubanduslikud kulud (3)

(eurot tonni kohta)