14.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 42/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 247/2006,

30. jaanuar 2006,

millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37 ning artikli 299 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Äärepoolseimate piirkondade eriline geograafiline asend põhjustab täiendavaid veokulusid inimtoiduks ja töötlemiseks ettenähtud ning toorainena kasutatavate oluliste toodete tarnimisel. Peale selle põhjustavad saarelisest asendist ja kaugest asukohast tulenevad objektiivsed tegurid äärepoolseimate piirkondade ettevõtjatele ja tootjatele täiendavaid piiranguid, mis oluliselt pärsivad nende tegevust. Teatud juhtudel kannatavad ettevõtjad ja tootjad saarelise asendi pärast kahekordselt. Kõnealuseid pärssivaid piiranguid saab vähendada oluliste toodete hinna alandamisega. Seetõttu on asjakohane kehtestada tarnimise erikord, et tagada äärepoolseimate piirkondade varustamine ja leevendada nende piirkondade kaugusest, saarelisest ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulutusi.

(2)

Olenemata asutamislepingu artiklist 23, tuleks sel eesmärgil vabastada kolmandatest riikidest imporditavad asjaomased tooted kohaldatavatest impordimaksudest. Seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuri alusel ühenduse tolliterritooriumile sissetoodud tooteid tuleks nende päritolu ja nende suhtes ühenduse eeskirjade kohaselt kohaldatava tollirežiimi arvessevõtmiseks käsitada otse imporditud toodetena, et võimaldada tarnimise erikorrast tulenevaid soodustusi.

(3)

Hindade alandamise saavutamiseks äärepoolseimates piirkondades nende piirkondade kaugusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulutuste leevendamiseks ning ühenduse toodete konkurentsivõime säilitamiseks tuleks anda toetust ühendusest pärit toodete tarnimiseks äärepoolseimatesse piirkondadesse. Selle toetusega peaks arvesse võtma äärepoolseimatesse piirkondadesse veo täiendavaid kulusid ja kolmandatesse riikidesse ekspordi hindu ning tooraineks ja töötlemiseks ettenähtud saaduste puhul saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulutusi.

(4)

Kuna tarnimise erikorraga hõlmatud kogused on piiratud äärepoolseimate piirkondade tarnevajadustega, ei kahjusta see kord siseturu nõuetekohast toimimist. Peale selle ei tohiks tarnimise erikorra majanduslikud eelised põhjustada häireid asjaomaste toodetega kauplemisel. Seepärast tuleks keelata kõnealuste toodete edasisaatmine või eksport äärepoolseimatest piirkondadest. Siiski tuleks nende toodete edasisaatmist või eksporti lubada juhul, kui tarnimise erikorra tõttu saadud kasu hüvitatakse, või lubada töödeldud toodete piirkondlikku kaubandust või Portugali kahe äärepoolseima piirkonna vahelist kaubandust. Samuti tuleks arvesse võtta äärepoolseimate piirkondade tavapäraseid kaubavoogusid kolmandate riikidega ja lubatud peaks olema töödeldud toodete eksport vastavalt tavapärasele ekspordile kõikides nendes piirkondades. See piirang ei kehti töödeldud toodete tavapärase edasisaatmise suhtes. Selguse huvides tuleks täpsustada võrdlusperiood kõnealuste tavapäraselt eksporditud või edasisaadetud koguste määramiseks.

(5)

Siiski tuleks võtta kohaseid meetmeid, et võimaldada suhkrutöötlemissektori ümberkorraldamist Assooridel. Nende meetmetega peaks võtma arvesse, et elujõulise suhkrusektori jaoks Assooridel on vaja kindlustada teatud tootmise ja töötlemise tase. Pealegi saab Portugal käesoleva määruse kohaselt vahendeid kohaliku suhkrupeeditootmise toetamiseks. Seda arvesse võttes tuleks erandkorras lubada, et suhkrusaadetised Assooridelt ühenduse teistesse piirkondadesse ületavad neljaaastase perioodi jooksul tavapäraseid kaubavooge ning nende suhtes kohaldatakse järkjärguliselt vähendatavaid aastasi piirmäärasid. Kuna edasisaadetavad kogused on proportsionaalsed ja piiratud kogustega, mis on hädavajalikud kohaliku suhkrutootmise ja -töötlemise elujõulisuse tagamiseks, ei avalda ajutise iseloomuga suhkrusaadetised Assooridelt kahjulikku mõju ühenduse siseturule.

(6)

Tuleks jätkata komisjoni 30. juuli 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2177/92, milles sätestatakse Assooride, Madeira ja Kanaari saarte suhkrutarnete erikorra üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (4) sätestatud imporditollimaksudest vabastamise süsteemi kohaldamist C-suhkru tarnimise suhtes Assooridele, Madeirale ja Kanaari saartele nõukogu 19. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1260/2001 (suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta) (5) artikli 10 lõikes 1 osutatud perioodi jooksul.

(7)	Siiani on Kanaari saartele tarnimise erikorra alusel tarnitud CN-koodide 1901 90 99 ja 2106 90 92 alla kuuluvaid tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud piimatooteid. Tuleks lubada nende toodete tarnimist üleminekuperioodi ajal, kuni kohalik tööstus on ümber korraldatud.

(8)

Selleks, et ellu viia tarnimise erikorra eesmärke, peab selle korra majanduslik kasu peegelduma tootmiskulude tasemes ja langetama hindu lõpptarbija tasemeni. Kõnealuseid majanduslikke eeliseid tuleks anda üksnes juhul, kui need tegelikult lõpptarbijani edasi kanduvad, ning selle üle tuleb teostada järelevalvet.

(9)

Ühenduse äärepoolseimate piirkondade kohaliku tootmise poliitika on hõlmanud palju erinevaid tooteid ja meetmeid tootmise, turustamise või töötlemise soodustamiseks. Need meetmed on olnud efektiivsed ning kindlustanud põllumajanduse järjepidevuse ja arengu. Ühendus peaks jätkama nende tootmisviiside toetamist, see on äärepoolseimate piirkondade keskkondliku, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu olulisim tegur. Maaelu arengupoliitika kogemus on näidanud, et tugev partnerlus kohalike asutustega võib aidata asjaomaste piirkondade eriprobleeme täpsemini tabada. Soovitav on jätkata kohaliku tootmise toetamist üldiste programmide kaudu, mis on koostatud geograafilisest asukohast lähtudes ning mida liikmesriigid komisjonile heakskiidu saamiseks esitavad.

(10)

Kohalike põllumajanduslike toodete arendamise ja põllumajanduslike toodete tarnimise eesmärkide paremaks teostamiseks peaks vastavate piirkondade varustamise korraldamist ühtlustama ning süstematiseerima komisjoni ja liikmesriikide vahelist partnerlust. Varustamise programmi peavad koostama liikmesriigi määratud asutused, kes esitavad selle komisjonile heakskiidu saamiseks.

(11)	Äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootjaid tuleks julgustada tootma kvaliteetseid tooteid ning nende turustamist tuleks toetada. Selleks otstarbeks võib kasulik olla ühenduse graafilise sümboli kasutamine.

(12)

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (6) määratakse ühenduse toetuse meetmed maaelu arendamisel ja tingimused selle toetuse saamiseks. Äärepoolseimate piirkondade teatud põllumajanduslike, töötlemis- ja turustamisettevõtete struktuur on ebapiisav ning ettevõtted kannatavad spetsiifiliste raskuste tõttu. Teatavate investeeringute puhul tuleks kehtestada nende sätete erandi võimalus, mis piiravad määrusega (EÜ) nr 1257/1999 ettenähtud struktuuriabi andmist.

(13)

Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 29 lõikega 3 piiratakse toetuse määramist nende metsade ja piirkondade eest, mis kuuluvad eraomanikule või eraomanike ühendustele või vallale või valdade ühendustele. Üks osa metsadest või puudega kaetud aladest, mis asuvad äärepoolseimates piirkondades, kuulub muudele ametiasutustele kui kohalikele omavalitsustele. Nimetatud asjaolude tõttu tuleks kõnealuses artiklis sätestatud tingimusi muuta paindlikumaks.

(14)

Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 24 lõikes 2 ja lisas määratakse põllumajanduse keskkonnapoliitika alase ühenduse toetuse saamiseks kõlblikud aastased ülemmäärad. Assooride teatavate väga tundlike karjamaade konkreetse keskkonnaseisundi arvessevõtmiseks ning põllumajandusmaa maastiku ja iseloomulike vormide säilitamiseks, eriti Madeira terrasspõllunduspiirkondades, tuleks teatavate erimeetmete puhul ette näha võimalus suurendada kõnealuseid määrasid kuni kaks korda.

(15)

Erandi võib teha ühenduse järjepidevast strateegiast, mille kohaselt ei anta riigiabi asutamislepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks, et leevendada põllumajanduslikule tootmisele seatud eripiiranguid äärepoolseimates piirkondades, mis tulenevad nende eraldatusest, saarelisest asendist, äärepoolseimast asukohast, väikesest pindalast, mägisest maastikust, kliimast või nende majanduslikust sõltuvusest vähesest hulgast toodetest.

(16)

Äärepoolseimate piirkondade põllumajanduskultuuride taimetervis kannatab kliima ja kõnealustes piirkondades sel eesmärgil kohaldatavate kontrollimeetmete puudulikkusega seotud probleemide tõttu. Seetõttu tuleks rakendada programme muu hulgas ka mahepõllumajanduslike meetodite abil kahjulike organismide vastu võitlemiseks. Tuleks täpsustada ühenduse rahaline toetus selliste programmide puhul.

(17)

Viinamarjaistandused on Madeiral ning Kanaari saartel kõige levinum viljeluse liik ning väga tähtsad Assooridele, nii et nende säilitamine on majanduslikel ja keskkondlikel põhjustel vältimatu. Selleks et tootmisele kaasa aidata, ei kohaldata loobumislisatasu ega turumehhanisme nendes piirkondades, välja arvatud erakorraline destilleerimine Kanaari saartel, mida võib kohaldada juhul, kui turg on kvaliteediprobleemide tõttu erandlikult häiritud. Samuti on tehnilised ning sotsiaal-majanduslikud raskused takistanud õigeaegset ümberkorraldust Madeira ja Assooride autonoomsetes piirkondades, kuhu on istutatud viinamarjade hübriidsorte, mis on veinituru ühise korralduse alusel keelatud. Sellistes viinamarjaistandustes toodetud veini kasutatakse üksnes tavapäraseks kohalikuks tarbimiseks. Lisaaja puhul oleks võimalik selliseid viinamarjaistandusi ümber korraldada ning samas säilitada piirkonna valdavalt viinamarjakasvatusest sõltuva majanduse terviklikkus. Portugal peaks igal aastal komisjonile teatama asjaomaste alade ümberkorraldamise edusammudest.

(18)

Piimasektori ümberkorraldamine Assooridel ei ole veel lõpetatud. Arvestades Assooride suurt sõltuvust piimatootmisest ning muid takistusi, mis on tingitud saarte äärepoolsest asukohast ja elujõulise alternatiivse tootmisharu puudumisest, tuleks nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1788/2003 ((millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris), (7) mis on kehtestatud nõukogu 28. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1453/2001 (millega kehtestatakse Assooride ja Madeira heaks teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes erimeetmed (Poseima)) (8) artikliga 23 ning uuendatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 55/2004 (9) teatavate sätete suhtes kinnitada erandit piima- ja piimatootesektoris lisamaksu kohaldamise osas Assooridel.

(19)

Lehmapiima tootmise toetus Madeiral ei ole olnud piisav, et säilitada tasakaal kodumaiste ja välismaiste tarnete vahel peamiselt nii sektorit mõjutavate tõsiste struktuuriliste raskuste tõttu kui ka sektori võimetuse tõttu kohaneda uue majanduskeskkonnaga. Selle tulemusena tuleks lubada ühendusest pärit piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima tootmist, pidades silmas kohalikku tarbimisvajadust.

(20)

Määruse (EÜ) nr 1788/2003 kohaldamata jätmist Prantsuse ülemeredepartemangudes ja Madeiral põhjendatakse vajadusega säilitada soodustuste abil kohalik tootmine. Kõnealune erand tuleks kehtestada 4 000 tonni piires, mis vastab praegusele 2 000-tonnisele toodangule ja toodangu mõistlikule suurenemisele praeguste hinnangute kohaselt kuni 2 000 tonni.

(21)

Tavapärast loomakasvatust tuleks toetada. Kohaliku tarbimise vajaduste rahuldamiseks Prantsuse ülemeredepartemangudes ja Madeiral tuleks teatavatel tingimustel ja aastase maksimaalse määraga lubada nuumamiseks mõeldud isasveiste osas tollimaksuvaba importi kolmandatest riikidest. Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (10) avanenud võimalust kanda ammlehmade eest makstavate lisatasude õigused üle Portugalist Assooridele tuleks uuendada ja seda tuleks kohaldada äärepoolseimate piirkondade uue toetuskorra raames.

(22)

Tubakakasvatus on Kanaari saartel ajaloolise tähtsusega. Majanduslikust aspektist lähtudes on tubaka tootmine jätkuvalt üks põhilisi tööstustegevusi kõnealuses piirkonnas. Sotsiaalset aspekti silmas pidades on tubakakasvatus väga töömahukas ja seda viljelevad väikesed põllumajandusettevõtted. Kõnealuse põllukultuuri ebapiisava tulususe tõttu on see väljasuremisohus. Tubakat kasvatatakse praegu veel üksnes väikesel maa-alal La Palma saarel, kus seda kasutatakse sigarite käsitsi valmistamiseks. Seepärast tuleks Hispaanial lubada anda lisaks ühenduse abile jätkuvalt toetust kõnealuse traditsioonilise põllukultuuri säilitamiseks, et toetada sigarite käsitsi valmistamist. Peale selle peaks tubakatoodete jätkuva valmistamise eesmärgil olema toortubaka ja pooltöödeldud tubaka importimine Kanaari saartele jätkuvalt vabastatud tollimaksust kuni 20 000 tonni eemaldatud leherootsudega toortubaka ekvivalendi piires aastas.

(23)

Käesoleva määruse rakendamine ei tohi kahjustada eritoetuste taset, millest äärepoolseimad piirkonnad on seni kasu saanud. Liikmesriikidel peaks asjakohaste meetmete võtmiseks olema kasutada samaväärsed summad, mida nad on ühenduselt juba saanud vastavalt nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1452/2001, millega kehtestatakse Prantsuse ülemeredepartemangude jaoks erimeetmed seoses teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega (Poseidom), (11) nõukogu määrusele (EÜ) nr 1453/2001 ja nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1454/2001, millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes (Poseican), (12) ja nende piirkondade põllumajandusettevõtjatele kehtestatud summad vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1254/1999 veiseliha- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (13) nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 2529/2001 lambaliha- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta, (14) nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (15) ning summad Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangu riisiga varustamise toetamiseks vastavalt nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta. (16) Uus käesoleva määrusega kehtestatud äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootmise toetussüsteem peaks olema kooskõlastatud mujal ühenduses jõus olevate tootmise toetustega.

(24)	Seetõttu tuleks kehtetuks tunnistada määrused (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001. Samuti tuleks muuta määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning määrust (EÜ) nr 1785/2003, et tagada vastavate korralduste kooskõlastatus.

(25)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (17)

(26)

Käesoleva määrusega ettenähtud programmid peaksid käivituma pärast komisjoni teatist nende heakskiitmise kohta. Liikmesriikidel ja komisjonil tuleks lubada kõikide ettevalmistavate meetmete võtmist käesoleva määruse jõustumise ja programmide kohaldamise vahel, et tagada programmide käivitumine sellel ajal,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

TEEMA

Artikkel 1

Teema

Käesolev määrus sätestab erimeetmed põllumajandusvaldkonnas asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 nimetatud ühenduse piirkondade, edaspidi “äärepoolseimate piirkondade”, kõrvalisusest, saarelisest asendist, äärepoolseimast asukohast, väikesest pindalast, maastikust, halbadest ilmastikuoludest ja majanduslikust sõltuvusest piiratud hulgast toodetest tingitud raskuste kõrvaldamiseks.

II JAOTIS

TARNETE ERIKORD

Artikkel 2

Prognoositav tarnebilanss

1. Käesolevaga kehtestatakse erikord, mis käsitleb asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks olulisi, muude toodete tootmiseks või põllumajanduslikuks tooraineks ettenähtud põllumajandustooteid äärepoolseimates piirkondades.

2. Koostatakse prognoositav tarnebilanss, milles märgitakse lõikes 1 nimetatud põllumajandustoodete kogused, mida on vaja igal aastal tarnevajaduste rahuldamiseks. Eraldi prognoositava bilansi võib koostada kohalikuks turustamiseks ja ülejäänud ühendusse tavapäraseks edasisaatmiseks, kolmandatest riikidest eksporditud piirkondliku või traditsioonilise kaubavahetuse raames ettenähtud tooteid töötlevate ja pakendavate ettevõtete vajaduste hindamiseks.

Artikkel 3

Korra toimimine

1. Prognoositavas tarnebilansis kindlaksmääratud koguste piires ei kohaldata tollimakse tarnimise erikorraga hõlmatud kolmandatest riikidest pärit toodete importimisel äärepoolseimatesse piirkondadesse.

Tooteid, mis on ühenduse tolliterritooriumile sisse veetud seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuri alusel, käsitatakse käesoleva jaotise kohaldamisel kolmandatest riikidest otseimporditavate toodetena.

2. Artikli 2 lõike 2 kohaselt kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks hinna ja kvaliteedi osas ning samas säilitades ühenduse osakaalu tarnimisel, antakse toetust riikliku sekkumise raames ladustatud või ühenduse turul saadavate ühenduse toodete tarnimiseks äärepoolseimatesse piirkondadesse.

Selline toetus määratakse kindlaks iga asjaomase toote puhul, et võtta arvesse äärepoolseimatesse piirkondadesse toodete vedamisel tekkivaid täiendavaid kulusid ja kolmandatesse riikidesse eksportimise suhtes kohaldatavaid hindu ning töötlemiseks ettenähtud toodete ja põllumajanduslike sisendite puhul, saarel või muudes kaugetes piirkondades elamise täiendavaid kulusid.

3. Tarnimise erikorra rakendamisel võetakse eelkõige arvesse:

a)	äärepoolseimate piirkondade erivajadusi ning töötlemiseks ja tooraineks ettenähtud toodete puhul konkreetseid kvaliteedinõudeid;

b)	kaubavoogusid ülejäänud ühendusega;

c)	kavandatava toetuse majanduslikku aspekti.

4. Tarnimise erikorra kohaldamise tingimuseks on imporditollimaksudest vabastamisest või tarnete puhul antavast toetusest tuleneva majandusliku kasu tegelik jõudmine lõpptarbijani.

Artikkel 4

Eksport kolmandatesse riikidesse ja lähetamine ülejäänud ühendusse

1. Tarnete erikorra alla kuuluvaid tooteid võib eksportida kolmandatesse riikidesse või lähetada ülejäänud ühendusse ainult vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud korra tingimustele.

Need tingimused hõlmavad imporditollimakse artikli 3 lõikes 1 nimetatud toodete osas või tarnimise erikorra alusel saadud toetuse hüvitamist artikli 3 lõikes 2 nimetatud toodete osas.

Need tingimused ei hõlma kaubavoogusid Prantsuse ülemeredepartemangude vahel.

2. Lõikes 1 sätestatud piirangut ei kohaldata äärepoolseimates piirkondades tarne erikorra raames toetust saanud toodetest töödeldud tooteid, mis on:

a)	eksporditud kolmandatesse riikidesse või lähetatud ülejäänud ühendusse tavapärase lähetamise või eksportimise piires. Nende kogused peab komisjon täpsustama vastavalt artikli 26 lõikes 2 sätestatud korrale, võttes arvesse 1989., 1990. ja 1991. aasta keskmist eksporti ja lähetamist;

b)	eksporditud kolmandatesse riikidesse piirkondlike kaubavoogude raames vastavalt artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras määratud sihtkohtadele ja tingimustele;

c)	lähetatud Assooridelt Madeirale või vastupidi;

d)	lähetatud Madeiralt Kanaari saartele või vastupidi.

Sellisel viisil eksporditud toodetele ei anta eksporditoetust.

3. Erandina lõike 2 punktist a võib Assooridelt ühenduse teistesse piirkondadesse järgmistel aastatel tarnida järgmised maksimumkogused suhkrut (CN-kood 1701):

—	:	2006. aastal	:	3 000 tonni
—	:	2007. aastal	:	2 285 tonni
—	:	2008. aastal	:	1 570 tonni
—	:	2009. aastal	:	855 tonni.

Artikkel 5

Suhkur

1. Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 10 lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul kohaldatakse kõnealuse määruse artiklis 13 osutatud C-suhkru suhtes, mis on eksporditud vastavalt komisjoni 14. septembri 1981. aasta määruse (EMÜ) nr 2670/81 (milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad kvooti ületava suhkrutoodangu kohta) (18) asjaomastele sätetele ja mis on sisse toodud tarbimiseks Madeiral ja Kanaari saartel CN-koodi 1701 alla kuuluva valge suhkruna ning mis on sisse toodud rafineerimiseks ja tarbimiseks Assooridel CN-koodi 1701 12 10 alla kuuluva toorsuhkruna, käesolevas määruses esitatud tingimuste kohaselt imporditollimaksudest vabastamise kava käesoleva määruse artiklis 2 osutatud prognoositava tarnebilansi piires.

2. Assooride toorsuhkruvajaduse kindlaksmääramisel võetakse arvesse kohaliku suhkrupeeditootmise arengut. Tarnekorraga hõlmatavad kogused määratakse kindlaks nii, et Assooridel igal aastal rafineeritava suhkru kogus ei ületa 10 000 tonni.

Artikkel 6

Piimatooted

Erandina artiklist 2 võib Kanaari saartele 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2009 jätkuvalt tarnida CN-koodide 1901 90 99 ja 2106 90 92 alla kuuluvaid piimatooteid, mis on ette nähtud tööstuslikuks töötlemiseks, vastavalt kuni 800 ja 45 tonni aastas. Nimetatud kahele tootele ühenduse poolt makstav toetus ei tohi ületada vastavalt 210 ja 59 eurot tonni kohta ning see sisaldub artiklis 23 osutatud ülemmääras.

Artikkel 7

Riisi import Réunioni

Tollimaksuga ei maksustata ühegi CN-koodide 1006 10, 1006 20 või 1006 40 00 alla kuuluvate toodete importi Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangu seal tarbimiseks.

Artikkel 8

Korra kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad

Käesoleva jaotise kohaldamise rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras. Need eeskirjad määravad eelkõige tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigid igal aastal muuta tootekoguseid ja eraldatavaid vahendeid erinevatele toodetele, mis on tarnimise erikorra raames abikõlblikud, ning vajaduse korral kehtestada impordilubade või tarnesertifikaatide süsteemi.

III JAOTIS

MEETMED KOHALIKE PÕLLUMAJANDUSTOODETE TOETAMISEKS

Artikkel 9

Abiprogrammid

1. Äärepoolseimate piirkondade jaoks seatakse sisse ühenduse abiprogrammid, mis sisaldavad kohalikku põllumajanduslikku tootmist soodustavaid erimeetmeid asutamislepingu kolmanda osa II jaotise reguleerimisala piires.

2. Ühenduse abiprogrammid seatakse sisse geograafilisel tasandil, mida asjaomane liikmesriik peab kõige asjakohasemaks. Need valmistavad ette liikmesriigi määratud pädevad asutused ning liikmesriik esitab need komisjonile pärast seda, kui on konsulteeritud pädevate asutuste ja organisatsioonidega asjakohasel geograafilisel tasandil.

3. Iga äärepoolseima piirkonna kohta võib esitada ainult ühe programmi.

Artikkel 10

Meetmed

Ühenduse abiprogrammid sisaldavad äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootmise järjepidevuse ja arengu tagamiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 11

Vastavus ja järjepidevus

1. Abiprogrammide raames võetud meetmed peavad vastama ühenduse õigusaktidele ja peavad olema kooskõlas ühenduse teiste poliitikavaldkondadega ja nende raames võetud meetmetega.

2. Tuleb tagada järjepidevus abiprogrammide ja teiste ühise põllumajanduspoliitika vahendite raames võetavate meetmete vahel ning eelkõige tuleb tagada ühine turukorraldus, maaelu areng, toodete kvaliteet, loomade heaolu ja keskkonna kaitse.

Käesoleva määruse raames ei tohi ühtegi meedet finantseerida kui:

a)	lisatoetust lisatasule või abikavadele vastavalt turu ühisele korraldusele, välja arvatud objektiivsete kriteeriumide abil põhjendatud erakorraliste vajaduste puhul;

b)	teadusuuringute toetust, meetmeid teadusuuringute kavade toetamiseks või ühenduse toetuse abikõlblikkuseks vastavalt nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsusele 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (19)

c)	toetust määruse (EÜ) nr 1257/1999 ja nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antava maaelu arengu toetuste kohta) (20) reguleerimisala piiresse kuuluvatele meetmetele.

Artikkel 12

Ühenduse abiprogrammide sisu

Ühenduse abiprogramm peab sisaldama:

põllumajandusliku tootmise praeguse olukorra kvantifitseerivat kirjeldust, võttes arvesse kättesaadavaid hindamiste tulemusi erinevuste, mahajäämuse ja arengupotentsiaali kohta, kasutatud rahastamisvahendeid ning vastavalt nõukogu määrustele (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 algatatud ettevõtmiste peamisi tulemusi;

b)	esitatud strateegia ja valitud prioriteetide kirjeldust, kvantitatiivseid eesmärke ja eelhindamist, mis näitab oodatavat majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju, sealhulgas mõju tööhõivele;

c)	kavandatavate meetmete kirjeldust, ning eelkõige programmi rakendamiseks ettenähtud abikavade kirjeldust, ning vajadusel teavet asjaomaste meetmete ettevalmistamise, rakendamise või kohandamisega seotud uuringute, tutvustusprojektide, koolituse või tehnilise abi vajaduse kohta;

d)	meetmete rakendamise ajakava ja üldist suunavat rahastamiskava tabelit, mis näitab ressursside kasutamist;

e)	programmide raames võetavate erinevate meetmete vastavuse ja järjepidevuse tõendit ning järelevalveks ja hindamiseks kasutatavaid kriteeriume ja kvantitatiivseid näitajaid;

f)	programmide, sealhulgas reklaami, järelevalve ja hindamise tõhusat ja nõuetekohast rakendamist tagavaid meetmeid, kvantitatiivsete näitajate määratlusi programmi hindamiseks ning kontrollimise ja sanktsioonide rakendamise sätteid;

g)	pädevate asutuste ja programmi rakendamise eest vastutavate organite nimetamist ning pädevate asutuste või organite ja sotsiaal-majanduslike partnerite nimetamist asjakohasel tasandil ning konsultatsioonide tulemusi.

Artikkel 13

Järelevalve

Ühenduse programmide tõhusat järelevalvet tagav kord, materiaalsed ja finantsnäitajad peavad olema vastu võetud vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud korrale.

IV JAOTIS

TÄIENDAVAD MEETMED

Artikkel 14

Graafiline sümbol

1. Kvaliteetsete töödeldud või töötlemata äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike põllumajandustoodete tuntuse ja tarbimise suurendamiseks seatakse sisse graafiline sümbol.

2. Asjaomased kaubandusorganisatsioonid teevad ettepaneku lõikes 1 ettenähtud graafilise sümboli kasutamise tingimuste kohta. Ametiasutused edastavad need ettepanekud koos oma arvamusega komisjonile heakskiitmiseks.

Sümboli kasutamist jälgib pädev ametiasutus või pädevate riiklike ametiasutuste heakskiidetud asutus.

Artikkel 15

Maaelu arendamine

1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklist 7, ei ületa äärepoolseimate piirkondade toetuse kogusumma 75 % toetuse saamise tingimustele vastavate investeeringute summast investeeringute puhul, mis on ette nähtud eelkõige mitmekesisuse, ümberkorralduse või säästva põllumajanduse arendamise soodustamiseks majanduslikult väikestes põllumajandusettevõtetes, mis määratletakse nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta) (21) artikli 18 lõikes 3 ja artikli 19 lõikes 4 osutatud programmitäiendis.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 28 lõikest 2, ei ületa äärepoolseimate piirkondade toetuse kogusumma 65 % toetuse saamise tingimustele vastavate investeeringute summast investeeringute puhul, mis on ette nähtud eelkõige mitmekesisuse, ümberkorralduse või säästva põllumajanduse arendamiseks majanduslikult väikestes põllumajandusettevõtetes, mis määratletakse määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 18 lõikes 3 ja artikli 19 lõikes 4 osutatud programmitäiendis. Keskmise ja väikese suurusega ettevõte kõnealuse toetuse kogusumma ei ületa samade tingimuste puhul 75 %.

3. Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 29 lõikes 3 ettenähtud piiranguid ei kohaldata Assooridel ja Madeiral asuvate troopiliste, lähistroopiliste metsade või metsamaade suhtes.

4. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 24 lõikest 2, võib käesoleva määruse lisaga ettenähtud ühenduse toetuse saamise tingimustele vastavaid aastaseid ülemmäärasid tõsta kuni kaks korda Assooride järvede kaitsmise meetme puhul ja Madeira põllumajandusmaa maastiku ja iseloomulike vormide ning eelkõige terrasse kaitsvate kivimüüride säilitamise meetme puhul.

5. Käesolevas artiklis kavandatavate meetmete kirjeldus kantakse vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklites 18 ja 19 nimetatud kõnealuste piirkondade programmidesse.

Artikkel 16

Riiklik abi

1. Asutamislepingu I lisaga hõlmatud põllumajandussaaduste ja -toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89, võib komisjon lubada äärepoolseimate piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste põllumajanduspiirangute leevendamiseks tegevusabi andmist kõnealuste toodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites.

2. Liikmesriigid võivad saada käesoleva määruse III jaotises nimetatud ühenduse abiprogrammide rakendamiseks lisatoetust. Sellisel juhul peavad nad teavitama komisjoni riigiabist ja komisjon võib selle kõnealuste programmide osana vastavalt käesolevale määrusele heaks kiita. Sel viisil teatatud abi tuleb käsitleda kui abi, millest on teatatud asutamislepingu artikli 88 lõike 3 esimese lause tähenduses.

Artikkel 17

Taimetervise programmid

1. Prantsusmaa ja Portugal esitavad komisjonile taimedele ja taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemise programmid Prantsuse ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral. Programmides täpsustatakse eelkõige taotletavad eesmärgid, võetavad meetmed, nende kestus ja kulud. Käesoleva artikli kohaselt esitatud programmid ei hõlma banaanide kaitset.

2. Ühendus toetab lõikes 1 ettenähtud programmide rahastamist, tuginedes piirkondliku olukorra tehnilisele analüüsile.

3. Lõikes 2 ettenähtud ühenduse rahaline toetus ja abisumma otsustatakse artikli 26 lõigetes 1 ja 3 osutatud korra kohaselt. Ühenduse rahalise toetuse abikõlblikud meetmed määratletakse samas korras.

Selline toetus võib hõlmata kuni 60 % abikõlblikest kulutustest Prantsuse ülemeredepartemangudes ja kuni 75 % abikõlblikest kulutustest Assooridel ja Madeiral. Maksmine toimub Prantsuse ja Portugali ametiasutuste esitatud dokumentide põhjal. Vajaduse korral võib komisjon korraldada kontrollimise, mille viivad tema nimel läbi nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) (22) artiklis 21 osutatud eksperdid.

Artikkel 18

Vein

1. Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) (23) II jaotise II peatükki ning III jaotise I ja II peatükki ning komisjoni 31. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1227/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootmisvõimsuse puhul) (24) III peatükki ei kohaldata Assooride ja Madeira suhtes.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 19 lõikest 1, võib veini tootmiseks kasutada Assooridel ja Madeiral korjatud viinamarju, mis on pärit viinamarjasortidest, mis on otseselt tootja hübriidid (“Noah”, “Othello”, “Isabelle”, “Jacquez”, “Clinton” ja “Herbemont”) ja mille kasvatus on keelatud, kuid see vein peab jääma kõnealustesse piirkondadesse.

Portugal on 31. detsembriks 2013 vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1493/1999 II jaotise III peatükiga ettenähtud toetuse abil järk-järgult likvideerinud viinamarjaistandused, kuhu istutatud viinamarjasordid on otseselt tootja hübriidid, mille kasvatus on keelatud.

Portugal teatab igal aastal komisjonile nende alade ümberkorraldamise ja ümberkujundamise edusammudest, kuhu istutatud viinamarjasordid on otseselt tootja hübriidid, mille kasvatus on keelatud.

3. Kanaari saarte suhtes ei kohaldata tootmisvõimsuse osas määruse (EÜ) nr 1493/1999 II jaotise II peatükki ja III jaotist ning määruse (EÜ) nr 1227/2000 III peatükki, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 30 osutatud erakorralise destilleerimise puhul, kui esineb kvaliteediprobleemidest tulenevaid erandlikke turuhäireid.

Artikkel 19

Piim

1. Määruse (EÜ) nr 1788/2003 artiklis 4 osutatud tootjate vahel lisamaksu jaotamise eesmärgil alates turustusaastatest 1999/2000 hõlmaval üleminekuajal käsitatakse ületootmist põhjustanud tootjatena üksnes kõnealuse määruse artikli 5 punktis c määratletud tootjaid, kes asuvad ja toodavad Assooridel ning turustavad koguseid, mis ületavad nende individuaalset kvooti, mida on suurendatud kolmandas lõigus osutatud protsendimäära võrra.

Lisamaksu makstakse suurendatud individuaalset kvooti ületavate koguste eest pärast kasutamata koguste ümberjaotamist kõnealusest suurendamisest tuleneva piirmäära ulatuses esimeses lõigus osutatud tootjate vahel võrdeliselt iga Assooridel asuva ja tootva tootja kasutuses oleva kvoodiga määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 5 punkti c tähenduses.

Esimeses lõigus osutatud protsendimäär võrdub turustusaastate 1999/2000–2004/2005 puhul 73 000 tonni suuruse koguse ja turustusaasta 2005/2006 puhul 23 000 tonni suuruse koguse ning igal põllumajandusettevõttel 31. märtsil 2000 olnud kvootide vahelise suhtarvuga. Seda kohaldatakse üksnes 31. märtsil 2000 kasutuses olevate kvootide suhtes.

2. Turustatud piima või piimaekvivalendi koguseid, mis ületavad kvooti, kuid mis pärast lõikes 1 nimetatud ümberjaotamist vastavad samas lõikes osutatud protsendimäärale, ei võeta arvesse Portugali kvoodi ületamise määra kindlamääramisel, mida arvutatakse määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 1 kohaselt.

3. Lehmapiimatootjate suhtes kohaldatavat määrusega (EÜ) nr 1788/2003 ettenähtud lisamaksukava ei kohaldata Prantsuse ülemeredepartemangudes ega, 4 000 tonni kohapeal toodetud piima ulatuses, Madeiral.

4. Olenemata nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2597/97 (millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas) (25) artiklitest 2 ja 3, lubatakse Madeiral toota ühenduse päritolu piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima kohalike tarbimisvajaduste piires, kui selle meetmega tagatakse kohapeal toodetud piima kogumine ja turustamine. Kõnealune toode on ette nähtud üksnes kohalikuks tarbimiseks.

Käesoleva lõike kohaldamise eeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras. Üksikasjalike eeskirjadega määratakse eelkõige kindlaks kohapeal toodetava värske piima kogus, mis lisatakse käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kõrgkuumutatud pulbripiima hulka.

Artikkel 20

Loomakasvatus

1. Kuni kohalike noorte isasveiste arv jõuab tasemele, mis on piisav kohaliku loomaliha tootmise arendamiseks Prantsuse ülemeredepartemangudes ja Madeiral, kehtestatakse võimalus importida ilma määruse (EÜ) nr 1254/1999 10 artiklis 30 osutatud tollimakse kohaldamata kolmandatest riikidest veiseid nuumamiseks ja tarbimiseks Prantsuse ülemeredepartemangudesse ja Madeirale.

Artikli 3 lõiget 4 ja artikli 4 lõiget 1 kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud tollimaksudest vabastamise tingimustele vastavate loomade suhtes.

2. Lõikes 1 osutatud tollimaksust vabastamise tingimustele vastavate loomade arv määratakse kindlaks juhtudel, kui impordivajadus on põhjendatud, võttes arvesse kohaliku tootmise arengut. Kõnealused arvud ning käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas eelkõige nuumaperioodi minimaalne kestus, määratakse kindlaks artikli 26 lõikes 2 osutatud korras. Selliste loomade puhul eelistatakse tootjaid, kelle nuumveistest on vähemalt 50 % kohaliku päritoluga.

3. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 67 ja artikli 68 lõike 2 punkti a alapunkti i kohaldamisel võib Portugal vähendada riiklikku ülemmäära lammaste ja kitsede eest makstavate tasude ning ammlehmade eest makstavate lisatasude osas. Sellisel juhul kantakse vastav summa artikli 26 lõikes 2 osutatud korra kohaselt üle ülemmäärast vastavalt eespool nimetatud sätetes osutatud rahalisele toetusele, mis on esitatud artikli 23 lõike 2 teises lõigus.

Artikkel 21

Riigitoetus tubakatootmisele

Hispaanial lubatakse anda Kanaari saartele tubaka tootmise toetust lisaks 30. juuni 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2075/92 (toortubakaturu ühise korralduse kohta) (26) I jaotises ettenähtud lisatasule. Kõnealune toetus ei tohi põhjustada saarte tootjate vahel vahetegemist.

Toetuse suurus ei tohi ületada 2 980,62 eurot tonni kohta. Täiendavat toetust makstakse kuni 10 tonni jaoks aastas.

Artikkel 22

Tubaka vabastamine tollimaksust

1. Tollimaksu ei kohaldata Kanaari saartele järgmiste otse imporditava toortubaka ja pooltöödeldud tubaka suhtes:

a)	CN-kood 2401 ja

järgmised alaliigid:

—	2401 10 eemaldamata leherootsudega tubakas,

—	2401 20 eemaldatud leherootsudega tubakas,

—	ex 2401 20 sigarite välimised lehed alustel, rullides, tubaka tootmiseks,

—	2401 30 tubakajäägid,

—	ex 2402 10 ümbriseta lõpetamata sigarid,

—	ex 2403 10 sigaretitubakas (valmis tubakasegud sigarettide, sigarite ja sigarillode tootmiseks),

—	ex 2403 91 homogeniseeritud või taastatud tubakas, ka lehtede või ribadena,

—	ex 2403 99 paisutatud tubakas.

Esimeses lõigus nimetatud erandit ei kohaldata kohalikuks tubakatoodete valmistamiseks ettenähtud toodete suhtes kuni aastase impordilimiidi, 20 000 tonni eemaldatud leherootsudega toortubaka ekvivalendi puhul.

2. Käesoleva artikli kohaldamise rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras.

V JAOTIS

RAHANDUSSÄTTED

Artikkel 23

Rahalised vahendid

1. Käesolevas määruses, välja arvatud artiklis 15, sätestatud meetmeid käsitatakse 31. detsembrini 2006 sekkumisena põllumajandusturgude tasakaalustamiseks nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (27) artikli 2 lõike 2 tähenduses. Alates 1. jaanuarist 2007 käsitatakse samu meetmeid sekkumisena põllumajandusturgude reguleerimiseks nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (28) artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2. Ühendus rahastab käesoleva määruse II ja III jaotises ettenähtud meetmeid aasta ülemmääraga järgmiselt:

—	:	Prantsusmaa ülemeredepartemangud	:	84,7 miljonit eurot,
—	:	Assoorid ja Madeira	:	77,3 miljonit eurot,
—	:	Kanaari saared	:	127,3 miljonit eurot.

3. Aasta jooksul programmidele eraldatud II jaotisega ettenähtud summad ei tohi ületada:

—	:	Prantsusmaa ülemeredepartemangud	:	20,7 miljonit eurot,
—	:	Assoorid ja Madeira	:	17,7 miljonit eurot,
—	:	Kanaari saared	:	72,7 miljonit eurot.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud aastasi summasid vähendatakse 2006. aastal artiklis 29 osutatud määruste kohaselt rakendatavate meetmetega seotud kulutuste võrra.

VI JAOTIS

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile üldprogrammi eelnõu hiljemalt 14. aprilliks 2006 artikli 23 lõigetes 2 ja 3 nimetatud rahaeraldiste raames.

Programmi eelnõu hõlmab artikli 2 lõikes 2 osutatud hinnangulise tarnebilansi eelnõu, milles on esitatud tooted, nende kogused ja nende tarnimiseks ühendusest antava toetuse suurus, ning artikli 9 lõikes 1 osutatud kohaliku tootmise abiprogrammi eelnõu.

2. Komisjon hindab esitatud üldprogramme ja otsustab nende heakskiitmise artikli 26 lõikes 2 osutatud korra kohaselt hiljemalt nelja kuu jooksul pärast programmide esitamist.

3. Igat üldprogrammi kohaldatakse alates kuupäevast, mil komisjon teatas selle heakskiitmisest asjaomasele liikmesriigile.

Artikkel 25

Rakenduseeskirjad

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korra kohaselt. Need hõlmavad eelkõige:

—	tingimusi, mille kohaselt liikmesriigid võivad muuta tarnimise toetuse koguseid ja määrasid ning abimeetmeid või kohaliku tootmise toetamiseks määratud ressursse ümber paigutada,

—	kontrolli ja sanktsioonide miinimumnõudeid käsitlevaid sätteid, mida liikmesriigid peavad järgima,

—	artikli 23 lõikes 1 ettenähtud meetmete ja makstavate summade määramist artikli 12 punktis c osutatud uuringuteks, tutvustusprojektideks, koolituseks või tehniliseks abiks ning nende meetmete rahastamise maksimaalset protsendimäära, mis arvutatakse iga programmi jaoks ettenähtud kogusummast.

Artikkel 26

Korralduskomitee

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 144 kohaselt asutatud otsetoetuste korralduskomitee, välja arvatud käesoleva määruse artikli 15 rakendamisel, mille puhul abistab komisjoni määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 50 kohaselt asutatud põllumajandusstruktuuride ja maaelu arengu komitee, ning välja arvatud käesoleva määruse artikli 17 rakendamisel, mille puhul abistab komisjoni otsuse 76/894/EMÜ (29) kohaselt asutatud alaline taimetervise komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtaeg on üks kuu.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 27

Riiklikud meetmed

Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse täitmiseks vajalikud meetmed, eelkõige kontrolli ja halduskaristuste suhtes, ning teatavad sellest komisjonile.

Artikkel 28

Teatised ja aruanded

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. veebruariks neile eraldatud assigneeringutest, mida nad kavatsevad järgmisel aastal käesoleva määrusega hõlmatud programmide rakendamiseks kulutada.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. juuliks aruande käesoleva määrusega ettenähtud meetmete rakendamise kohta eelmisel aastal.

3. Hiljemalt 31. detsembriks 2009, seejärel iga viie aasta möödudes, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse alusel võetud meetmete mõju kohta, millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.

Artikkel 29

Kehtetukstunnistamised

Määrused (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse I lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 30

Üleminekumeetmed

Artikli 26 lõikes 2 osutatud korra kohaselt võib komisjon võtta meetmed, et tagada sujuv üleminek 2005. aastal kehtivalt korralduselt käesoleva määrusega kehtestatud meetmetele.

Artikkel 31

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 70 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

“b)	kõik muud VI lisas loetletud otsetoetused, mida makstakse põllumajandustootjatele võrdlusperioodil Prantsuse ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral, Kanaari saartel ja Egeuse mere saartel, ning otsetoetused, mida võrdlusperioodil makstakse määruse (EMÜ) nr 2019/93 artikli 6 alusel.”

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“2. Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 2019/93 artikli 6 lõike 2 kohaldamist, maksavad liikmesriigid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsetoetusi käesoleva määruse artikli 64 lõike 2 kohaselt kehtestatud ülemmäärade piires ning käesoleva määruse IV jaotise 3., 6. ja 7.–13. peatükis ning määruse (EMÜ) nr 2019/93 artiklis 6 ettenähtud tingimustel.”

Artikli 71 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 70 lõike 2 kohaldamist, rakendab asjaomane liikmesriik üleminekuajal VI lisas osutatud otsetoetusi tingimustel, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva määruse IV jaotise 3., 6. ja 7.–13. peatükis ning määruse (EMÜ) nr 2019/93 artiklis 6, ning nende eelarve ülemmäärade piires, mis vastavad käesoleva määruse artiklis 41 osutatud siseriikliku ülemmäära piires nende otsetoetuste osale, mis on määratud artikli 144 lõikes 2 osutatud korras kindlaks iga otsetoetuse jaoks.”

3.	I ja VI lisa muudetakse käesoleva määruse II lisa kohaselt.

Artikkel 32

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1785/2003 muudetakse järgmiselt:

1.	Artikkel 5 jäetakse välja;

2.	Artikli 11 lõige 3 jäetakse välja.

Artikkel 33

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse iga liikmesriigi suhtes siiski alates kuupäevast, mil komisjon teatab artikli 24 lõikes 1 osutatud üldprogrammi heakskiitmisest, välja arvatud artiklid 24, 25, 26, 27 ja 30, mida kohaldatakse alates määruse jõustumise kuupäevast, ja artikli 4 lõige 3, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

U. PLASSNIK

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) Vt märkust 1.

(3) ELT C 231, 20.9.2005, lk 75.

(4) EÜT L 217, 31.7.1992, lk 71. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 21/2002 (EÜT L 8, 11.1.2002, lk 15).

(5) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(6) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2223/2004 (ELT L 379, 24.12.2004, lk 1).

(7) ELT L 270, 21.10.2003, lk 123. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2217/2004 (ELT L 375, 23.12.2004, lk 1).

(8) EÜT L 198, 21.7.2001, lk 26. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004 (ELT L 305, 1.10.2004, lk 1).

(9) ELT L 8, 14.1.2004, lk 1.

(10) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2183/2005 (ELT L 347, 30.12.2005, lk 56).

(11) EÜT L 198, 21.7.2001, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004 (ELT L 305, 1.10.2004, lk 1).

(12) EÜT L 198, 21.7.2001, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004.

(13) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(14) EÜT L 341, 22.12.2001, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005.

(15) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(16) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(17) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(18) EÜT L 262, 16.9.1981, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 95/2002 (EÜT L 17, 19.1.2002, lk 37).

(19) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(20) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(21) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 173/2005 (ELT L 29, 2.2.2005, lk 3).

(22) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/77/EÜ (ELT L 296, 12.11.2005, lk 17).

(23) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 1).

(24) EÜT L 143, 16.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1216/2005 (ELT L 199, 29.7.2005, lk 32).

(25) EÜT L 351, 23.12.1997, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1602/1999 (EÜT L 189, 22.7.1999, lk 43).

(26) EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1679/2005 (ELT L 271, 15.10.2005, lk 1).

(27) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1290/2005 (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

(28) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(29) EÜT L 340, 9.12.1976, lk 25.

I LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1452/2001	Määrus (EÜ) nr 1453/2001	Määrus (EÜ) nr 1454/2001	Määrus (EÜ) nr 1785/2003	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1	Artikkel 1		Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2	Artikkel 2		Artikkel 2
Artikli 3 lõiked 1–4	Artikli 3 lõiked 1–4	Artikli 3 lõiked 1–4		Artikkel 3
Artikli 3 lõige 5	Artikli 3 lõige 5	Artikli 3 lõige 5		Artikkel 4
	Artikli 3 lõike 6 kolmas lõik			Artikkel 5
			Artikli 11 lõige 3	Artikkel 7
Artikli 3 lõike 6 esimene ja teine lõik	Artikli 3 lõike 6 esimene ja teine lõik	Artikli 3 lõike 6 esimene ja teine lõik		Artikkel 8
Artikkel 5				—
Artikkel 6				—
Artikkel 8				—
Artikkel 9				—
Artikkel 11				—
Artikkel 12				—
Artikkel 13				—
Artikkel 14				—
Artikkel 15				—
Artikkel 16				—
Artikkel 17				—
Artikkel 18				—
	Artikkel 5			—
	Artikkel 6			—
	Artikkel 7			—
	Artikkel 9			—
Artikkel 19	Artikkel 11	Artikkel 18		Artikkel 14
	Artikkel 13			—
	Artikkel 14			—
	Artikkel 15			—
	Artikkel 16			—
	Artikkel 17			—
	Artikkel 18			—
	Artikkel 19			—
	Artikkel 20			—
	Artikli 22 lõiked 1 ja 2, lõike 3 esimene ja teine lõik, lõiked 4 ja 5			—
	Artikkel 24			—
	Artikkel 25			—
	Artikkel 26			—
	Artikkel 27			—
	Artikkel 28			—
	Artikkel 30			—
		Artikkel 4		—
		Artikkel 5		—
		Artikkel 7		—
		Artikkel 8		—
		Artikkel 9		—
		Artikkel 10		—
		Artikkel 11		—
		Artikkel 13		—
		Artikkel 14		—
		Artikkel 17		—
	Artikkel 31			—
Artikli 21 lõiked 1 ja 2	Artikli 33 lõiked 1 ja 2	Artikli 19 lõiked 1 ja 2		Artikli 15 lõiked 1 ja 2
Artikli 21 lõige 3	Artikli 33 lõige 3			Artikli 15 lõige 3
	Artikli 33 lõige 5			Artikli 15 lõige 4
Artikli 21 lõige 5	Artikli 33 lõige 6	Artikli 19 lõige 4		Artikli 15 lõige 5
Artikkel 24	Artikkel 36	Artikkel 22		Artikli 16 lõige 1
				Artikli 16 lõige 2
Artikkel 20	Artikkel 32			Artikkel 17
	Artikkel 8			Artikli 18 lõige 1
	Artikkel 10			Artikli 18 lõige 2
		Artikkel 12		Artikli 18 lõige 3
	Artikkel 23			Artikli 19 lõiked 1 ja 2
Artikli 10 lõige 2	Artikli 15 lõige 3			Artikli 19 lõige 3
	Artikli 15 lõige 4			Artikli 19 lõige 4
Artikkel 7	Artikkel 12			Artikli 20 lõiked 1 ja 2
	Artikli 22 lõike 3 kolmas lõik			Artikli 20 lõige 3
		Artikkel 15		Artikkel 21
		Artikkel 16		Artikkel 22
Artikkel 25	Artikkel 37	Artikkel 23		Artikli 23 lõik 1
				Artikli 23 lõiked 2, 3 ja 4
Artikkel 22	Artikkel 34	Artikkel 20		Artikkel 25
Artikkel 23	Artikkel 35	Artikkel 21		Artikkel 26
Artikkel 26	Artikkel 38	Artikkel 24		Artikkel 27
Artikkel 27	Artikkel 39	Artikkel 25		Artikkel 28
				Artikkel 29
				Artikkel 31
				Artikkel 32
Artikkel 29	Artikkel 41	Artikkel 27		Artikkel 33

II LISA

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 I ja VI lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa asendatakse järgmisega:

“I LISA

Artiklis 1 sätestatud kriteeriumidele vastavate toetuskavade loetelu

Sektor	Õiguslik alus	Märkused
Ühtne toetus	Käesoleva määruse III jaotis	Toodanguga sidumata toetus (vt VI lisa) (1)
Ühtne pindalatoetus	Käesoleva määruse IVa jaotise artikkel 143b	Toodanguga sidumata toetus asendab kõik käesolevas lisas loetletud otsetoetused
Kõva nisu	Käesoleva määruse IV jaotise 1. peatükk	Pindalatoetus (kvaliteedilisatasu)
Valgurikkad taimed	Käesoleva määruse IV jaotise 2. peatükk	Pindalatoetus
Riis	Käesoleva määruse IV jaotise 3. peatükk	Pindalatoetus
Pähklid	Käesoleva määruse IV jaotise 4. peatükk	Pindalatoetus
Energeetilised põllukultuurid	Käesoleva määruse IV jaotise 5. peatükk	Pindalatoetus
Tärklisekartulid	Käesoleva määruse IV jaotise 6. peatükk	Tootmistoetus
Piim ja piimatooted	Käesoleva määruse IV jaotise 7. peatükk	Piimakarjatoetus ja lisatoetused
Põllukultuurid Soomes ja teatavates Rootsi piirkondades	Käesoleva määruse IV jaotise 8. peatükk (2) (5)	Põllukultuuride piirkondlik eriabi
Seemned	Käesoleva määruse IV jaotise 9. peatükk (2) (5)	Tootmistoetus
Põllukultuurid	Käesoleva määruse IV jaotise 10. peatükk (3) (5)	Pindalatoetus, sealhulgas maa tootmisest kõrvaldamise toetused, rohusilotoetused, täiendavad summad, (2) kõva nisu lisa- ja eritoetus
Lamba- ja kitseliha	Käesoleva määruse IV jaotise 11. peatükk (3) (5)	Lisatasu ute või kitse kohta, täiendav lisatasu ja teatavad lisatoetused
Veise- ja vasikaliha	Käesoleva määruse IV jaotise 12. peatükk (5)	Erilisatasu, (3) aastaaegade mõju hüvitav lisatasu, ammlehmade eest makstav lisatasu (sealhulgas mullikate eest makstav lisatasu ning kaasrahastamise puhul täiendav ammlehmade eest makstav lisatasu), (3) lisatasu loomade tapmise eest, (3) ekstensiivistamistoetus, lisatoetused
Kaunviljad	Käesoleva määruse IV jaotise 13. peatükk (5)	Pindalatoetus
Teatavad põllumajandusviisid ja kvaliteetne tootmine	Käesoleva määruse artikkel 69 (4)
Kuivsööt	Käesoleva määruse artikli 71 lõike 2 teine lõik (5)
Väiketootjate kava	Määruse (EÜ) nr 1259/1999 artikkel 2a	Üleminekuajal makstav pindalatoetus põllumajandustootjatele, kes saavad alla 1 250 euro
Oliiviõli	Käesoleva määruse IV jaotise peatükk 10b	Pindalatoetus
Siidiussid	Määruse (EMÜ) nr 845/72 artikkel 1	Toetus kasvatamise edendamiseks
Banaanid	Määruse (EMÜ) nr 404/93 artikkel 12	Tootmistoetus
Rosinad	Määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 7 lõige 1	Pindalatoetus
Tubakas	Käesoleva määruse IV jaotise peatükk 10c	Tootmistoetus
Humal	Käesoleva määruse IV jaotise peatükk 10d (3) (5)	Pindalatoetus
Posei	Nõukogu määruse nr 247/2006 III jaotis (6)	Otsemaksed artikli 2 tähenduses vastavalt programmides kehtestatud meetmetele
Egeuse mere saared	Määruse (EMÜ) nr 2019/93 artiklid 6, (2) (5) 8, 11 ja 12	Sektorid: veise- ja vasikaliha; kartulid; oliivid; mesi
Puuvill	Käesoleva määruse IV jaotise peatükk 10a	Pindalatoetus

VI lisa asendatakse järgmisega:

“VI LISA

Artiklis 33 osutatud ühtse toetusega seotud otsetoetuste loetelu

Sektor	Õiguslik alus	Märkused
Põllukultuurid	Määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklid 2, 4 ja 5	Pindalatoetus, sealhulgas maa tootmisest kõrvaldamise toetused, rohusilotoetused, täiendavad summad, (7) kõva nisu lisa- ja eritoetused
Kartulitärklis	Määruse (EMÜ) nr 1766/92 artikli 8 lõige 2	Toetus põllumajandustootjatele, kes toodavad kartulitärklise valmistamiseks ettenähtud kartuleid
Kaunviljad	Määruse (EÜ) nr 1577/96 artikkel 1	Pindalatoetus
Riis	Määruse (EÜ) nr 3072/95 artikkel 6	Pindalatoetus
Seemned (7)	Määruse (EMÜ) nr 2358/71 artikkel 3	Tootmistoetus
Veise- ja vasikaliha	Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklid 4, 5, 6, 10, 11, 13 ja 14	Erilisatasu, aastaaegade mõju hüvitav lisatasu, ammlehmade eest makstav lisatasu (sealhulgas mullikate eest makstav lisatasu ning kaasrahastamise puhul täiendav ammlehmade eest makstav lisatasu), lisatasu loomade tapmise eest, ekstensiivistamistoetus, lisatoetused
Piim ja piimatooted	Käesoleva määruse IV jaotise 7. peatükk	Piimatoetus ja lisamaksed (8)
Lamba- ja kitseliha	Määruse (EÜ) nr 2467/98 artikkel 5, määruse (EMÜ) 1323/90 artikkel 1, määruse (EÜ) nr 2529/2001 artiklid 4 ja 5, artikli 11 lõige 1 ja artikli 11 lõike 2 esimene, teine ja neljas taane	Lisatasu ute või kitse kohta, täiendav lisatasu ja teatavad lisatoetused
Egeuse mere saared (7)	Määruse (EMÜ) nr 2019/93 artikli 6 lõiked 2 ja 3	Sektorid: veise- ja vasikaliha
Kuivsööt	Määruse (EÜ) nr 603/95 artikkel 3	Toetus töödeldud toodete jaoks (kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse VII lisa punktile D
Puuvill	Kreeka ühinemisaktile liidetud puuvilla käsitleva protokolli nr 4 lõige 3	Toorpuuvillatoetus
Oliiviõli	Määruse nr 136/66/EMÜ artikkel 5	Tootmistoetus
Tubakas	Määruse (EMÜ) nr 2075/92 artikkel 3	Tootmistoetus
Humal	Määruse (EMÜ) nr 1696/71 artikkel 12	Pindalatoetus
Humal	Määruse (EMÜ) nr 1098/98 artikkel 2	Abi ajutise puhkuse korral

(1) Alates 1. jaanuarist 2005 või artikli 71 kohaldamisel hilisem kuupäev. 2004. aasta või artikli 71 kohaldamisel hilisema kuupäeva puhul hõlmatakse VI lisas loetletud otsetoetused I lisaga, välja arvatud kuivsööda puhul.

(2) Artikli 70 kohaldamisel.

(3) Artiklite 66, 67, 68 või 68a kohaldamisel.

(4) Artikli 69 kohaldamisel.

(5) Artikli 71 kohaldamisel.

(6) ELT L 42, 14.2.2006, lk. 1.”

(7) Välja arvatud artikli 70 kohaldamisel.

(8) Alates 2007. aastast, välja arvatud artikli 62 kohaldamisel.”

14.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 42/29

KOMISJONI OTSUS,

10. veebruar 2006,

millega võetakse vastu 2006. aasta töökava ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi (aastateks 2003–2008) rakendamiseks, sealhulgas kõnealuse aasta toetuste andmise tööprogramm

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/89/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) eriti selle artiklit 110,

võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artiklit 166,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsust 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008), (3) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2004. aasta otsust nr 2004/858/EÜ, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks, (4) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 110 on sätestatud, et toetusi antakse vastavalt iga-aastasele programmile, mis avaldatakse aasta alguses.

(2)	Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklile 166 tuleb iga-aastases toetuste andmise tööprogrammis märkida põhiõigusakt, eesmärgid, projektikonkursside ajakava ning nende soovituslik summa ja eeldatavad tulemused.

(3)

Vastavalt komisjoni 15. märtsi 2005. aasta Euroopa ühenduste üldeelarve (komisjoni käsitleva jao) rakendamise sise-eeskirju käsitleva otsuse artikli 15 lõikele 2 võib finantsmääruse artiklis 110 osutatud iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmise otsust käsitada rahastamisotsusena finantsmääruse artikli 75 tähenduses tingimusel, et see moodustab piisavalt üksikasjaliku raamistiku.

(4)	Otsuse 1786/2002/EÜ artiklis 8 on sätestatud, et komisjon võtab vastu programmi rakendamise aastakava, milles määratakse kindlaks prioriteedid ja võetavad meetmed, samuti vahendite eraldamine.

(5)	Seepärast tuleks vastu võtta 2006. aasta töökava.

(6)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas programmikomitee esitatud arvamusega.

(7)	Vastavalt komisjoni aasta otsuse 2004/858/EÜ artiklile 6 antakse rahvatervise täitevametile toetust Euroopa Liidu üldeelarvest,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Võetakse vastu ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi (aastateks 2003–2008) rakendamise 2006. aasta töökava, mis on esitatud lisas.

Tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektor tagab selle programmi rakendamise.

Brüssel, 10. veebruar 2006.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(3) EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1.

(4) ELT L 369, 16.12.2004, lk 73.

LISA

ÜHENDUSE TEGEVUS RAHVATERVISE VALDKONNAS

(2003–2008)

2006. AASTA TÖÖKAVA

1. ÜLDINE TAUST

1.1. Poliitiline ja õiguslik taust

Asutamislepingu artikli 152 lõikes 1 on sätestatud, et kogu ühenduse poliitika määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

23 septembril 2002 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu otsuse, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (1) (edaspidi “programmi käsitlev otsus”).

Programmi põhieesmärk kolmel esimesel aastal oli välja töötada terviklik ja sidus lähenemisviis, koondades tähelepanu kolmele prioriteetsele valdkonnale: terviseteabele, terviseohtudele ja tervist määravatele teguritele. Nende kolme suuna edendamisega püüti aidata kaasa füüsilise ja vaimse tervise ning heaolu kõrge taseme tagamisele kogu ELis. Programmi raames kavandati meetmed selliste isetoimivate mehhanismide loomiseks, mis võimaldavad liikmesriikidel kooskõlastada tervisealast tegevust.

Selle tulemusena on rahastamiseks valitud juba rohkem kui 200 projekti, (2) millega pannakse kindel alus edasistele meetmetele. Tänu 2003.–2005. aasta töökavade rakendamise analüüsimisele on ühtlustatud 2006. aasta tegevust, et kaasata varem käsitlemata valdkondi. Püüeldakse selle poole, et saavutada koostoime ja vastastikune täiendavus asjakohaste tervishoiu valdkonnas tegutsevate organisatsioonide, näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni, Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tehtud tööga ja seda täiendada. 2006. aastal tugevdatakse koostööd niisuguste organisatsioonidega veelgi.

1.2. Uued prioriteedid aastaks 2006

Lähtudes juba eelmistes tööprogrammides nimetatud prioriteetidest, on 2006. aasta tööprogrammis kindlaks määratud uued prioriteedid. 2006. aasta prioriteedid keskenduvad taas teatavatele põhimeetmetele, mis on juba algatatud, kuid hõlmavad ka järgmisi uusi valdkondi:

terviseteave

—	uus rõhuasetus: tervisenäitajad (ECHI) piirkondlikul tasandil, vigastuste andmebaasi loomine, Euroopa rahvatervise portaal;

—	uued prioriteedid: soospetsiifilised terviseprobleemid; haruldasi haigusi põdevate patsientide rühmad ja Euroopa tugikeskuste võrgustikud;

terviseohud:

—	uus prioriteet: gripipandeemiaks valmisolek ja sellele reageerimine;

—	uus rõhuasetus: terviseohtude ja haiglates levivate nakkuste riskijuhtimine ja nendest teavitamine, nüüd kus on tegevust alustanud ja terviseohtude riskihindamist üle võtmas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus; (3)

tervist määravad tegurid:

—	uus rõhuasetus: toitumine, HIV/AIDS, suitsetamise muutmine mittetavaliseks, uimastite kasutamisest tuleneva kahju vähendamine eriti noorte seas;

—	uute ELi eesistujariikide prioriteedid: Ühendkuningriik (ebavõrdsus), Austria (suhkurtõbi) (4) ja Soome (tervishoid kõigis poliitikavaldkondades).

1.3. Koostöömehhanismid rahvusvaheliste organisatsioonidega

Vastavalt programmi käsitleva otsuse (1) artiklile 11 ergutatakse programmi rakendamise käigus koostööd rahvatervise valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Koostöö Maailma Terviseorganisatsiooniga

Koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga rakendatakse vastavalt järgmisele:

—

1999. aasta 9. augustil jõustunud ÜRO ja Euroopa Ühenduse vaheline leping, mis käsitleb ÜRO hallatavate programmide ja projektide ühendusepoolse rahastamise või kaasrahastamise suhtes kohaldatavaid põhimõtteid, ning 1995. aasta 1. jaanuaril jõustunud Euroopa Ühenduse ja ÜRO vaheline verifitseerimisklausli leping, muudetud kujul;

—	Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni kirjavahetus koostöö konsolideerimise ja intensiivistamise kohta (sealhulgas kirjavahetuse hulka kuuluv memorandum Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni koostöö raamistiku ja korra kohta). (5)

Kui erandlikel asjaoludel ei ole kokku lepitud teisiti, annab Euroopa Komisjon finantsabi Maailma Terviseorganisatsiooni võetavatele meetmetele kooskõlas Euroopa Ühenduse ja ÜRO vahelise finants- ja haldusraamistiku kokkuleppega, mis jõustus 2003. aasta 29. aprillil (Maailma Terviseorganisatsioon liitus sellega 11. detsembril 2003).

2006. aastal tugineb koostöö Maailma Terviseorganisatsiooniga kahe organisatsiooni vahelistele senistele algatustele ning sellesse võidakse haarata ka täiendavaid, käesolevas tööprogrammis nimetatud valdkondi, kui neid on kõige otstarbekam edasi arendada Maailma Terviseorganisatsiooni kaudu. Koostöövaldkonnad sätestatakse komisjoni eriotsuses.

Koostöö OECDga

Euroopa Komisjoni ja OECD vahel sõlmitud otsetoetuslepingud peaksid hõlmama rahvatervise programmi valdkondi, mis on kooskõlas OECD rahvatervise töökavaga aastateks 2005–2006, eriti neid, mis on seotud järgmisega:

—	tervishoiu arvepidamissüsteemi (SHA) täiustamine ja toetamine valdkondades ja ühenduse statistikaprogrammiga (6) hõlmamata andmete kogumine, eriti tervishoiukulude kohta haiguste kategooriate, sugude ja vanuserühmade kaupa (viimase puhul tuleks arvesse võtta seniseid prooviuuringuid);

—	tervishoiutöötajate liikuvusega rahvusvahelisel tasandil seotud teemad, mida ei käsitle kehtivad ELi meetmed.

Koostöö Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega

2006. aastal tegutseb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus täies mahus. Praktilist koostööd jätkatakse ja tugevdatakse. Nakkushaiguste vallas kuuluvad selle kohustuste hulka riskihindamine, teadus- ja tehnikaalane nõustamine, nakkushaiguste seire, laboratooriumide koostöö ja suutlikkuse suurendamine. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus toetab oma teadusalase võimekusega vahetult komisjoni ja liikmesriike. See annab komisjonile ja liikmesriikidele võimaluse keskenduda rohkem riskijuhtimisele. Selles tööprogrammis kajastub ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse tegevus. Prioriteetvaldkonnas “Kiire ja kooskõlastatud reageerimine terviseohtudele (jagu 2.2)” on projektide keskmes Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse meetmeid täiendavad teemad: konkreetsete ohtude ohjamine, üldise valmisoleku kavandamine, terviseohutus ja inimpäritoluga ainete ohutus.

1.4. Vahendite eraldamine

1.4.1. Eelarvekava

Selle programmi alusel võetavad meetmed peavad kaasa aitama kõrgetasemelise tervisekaitse saavutamisele ning parandama rahva tervist. Rahastatakse projektitoetuste kaudu. Samuti saab komisjon pärast riigihankemenetlusi (pakkumised) sõlmida lepinguid ühenduse meetmete rakendamiseks käesoleva tööprogrammiga hõlmatud valdkondades. Käesolev töökava annab ülevaate 2006. aastal algatatavatest meetmetest.

Tegevuskuludeks ettenähtud vahendite eelarverida on 17 03 01 01 – rahvatervis (2003–2008).

Halduskuludeks ettenähtud vahendite eelarverida on 17 01 04 02 – rahvatervis (2003–2008) – halduskorralduskulud.

Rahvatervise täitevametiga seotud halduskrediidi eelarverida on 17 01 04 30.

Programmi finantsraamistik ajavahemikuks 2003–2008 on 353,77 miljonit eurot. 2006. aasta eelarve (kulukohustused) on arvestuste kohaselt 53 400 000 eurot (7) (rahvatervise täitevametiga seotud halduskrediiti ei ole arvesse võetud). Sellele eelarvele tuleks lisada:

—	EMP/EFTA riikide osamakse: hinnanguliselt 1 100 040 eurot; (7)

—	kahe ühinejariigi (Bulgaaria, Rumeenia) ja ühe kandidaatriigi (Türgi) osamakse: hinnanguliselt 1 317 621 eurot. (8)

Seega on 2006. aasta üldeelarve hinnanguliselt 55 817 661 eurot. (7) (8)

See hõlmab nii tegevuseelarve vahendeid (toetused ja pakkumiskutsed) kui ka tehnilise ja haldusalase abi jaoks ettenähtud vahendeid.

—	Tegevuseelarve summa kokku on hinnanguliselt 53 863 521 eurot. (7) (8)

—	Halduseelarve summa kokku on hinnanguliselt 1 954 140 eurot. (7) (8)

Vahendite eraldamisel säilitatakse tasakaal programmi erinevate prioriteetsete valdkondade vahel, nii et finantsraamistik jaotub võrdselt, (9) kui ei teki konkreetseid rahvatervisealaseid hädaolukordi (nt pandeemiline gripp), mis õigustavad ressursside ümberjaotamist.

1.4.2. Toetused

Toetusi tuleks rahastada eelarverea 17 03 01 01 raames.

Toetusteks, sealhulgas rahvusvahelistele organisatsioonidele ettenähtud otsetoetusteks kasutatav soovituslik üldsumma oleks hinnanguliselt 47 798 344 eurot. (7) (8)

Üks projektikonkurss “Rahvatervis 2006” avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 2006. aasta jaanuari paiku.

14. jaanuaril 2005 komisjoni vastuvõetud üldpõhimõtted ja -kriteeriumid meetmete valimiseks ja rahastamiseks rahvatervise programmi alusel avaldatud eraldi dokumendis. (10) 2006. aasta projektikonkursiga seoses kohaldatakse üldpõhimõtteid (esitatud lõikes 1), välistamiskriteeriume (esitatud lõikes 2), valikukriteeriume (esitatud lõikes 3) ja lepingu sõlmimise kriteeriume (esitatud lõikes 4).

Projektikonkursiks kasutatavate vahendite soovituslik üldsumma on hinnanguliselt 43 018 510 eurot. (7) (8)

Kõik käesolevas 2006. aasta töökavas osutatud meetmed vastavad toetuse saamise tingimustele.

Taotlejatel on pakkumiste esitamiseks aega kolm kuud alates kuupäevast, mil projektikonkursi teade avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Pärast pakkumiste esitamist kulub arvestuste kohaselt veel viis kuud kõigi finantsabi käsitleva otsuse vastuvõtmiseks vajalike menetluste läbiviimiseks.

Võttes arvesse ühenduse toetuste täiendavat ja motiveerivat olemust, tuleb vähemalt 40 % projektikuludest rahastada muudest vahenditest. Sellest tulenevalt võib kõnealuse programmi alusel antava rahalise toetuse summa olla abisaaja kohta (st põhi- ja seotud abisaajate kohta) kuni 60 % arvestatavate projektide abikõlblikest kuludest. Komisjon määrab igal üksikjuhul kindlaks toetuse maksimaalse protsendimäära.

Kui projektil on Euroopa seisukohast oluline lisandväärtus, võib abisaaja kohta (st põhi- ja seotud abisaajate kohta) ette näha kaasrahastamise kuni 80 % ulatuses abikõlblikest kuludest. Rohkem kui 60 % ulatuses ei tohiks kaasrahastada üle 10 % rahastatavatest projektidest (arvuliselt).

Kaasrahastatavad projektid ei tohiks tavaliselt kesta kauem kui kolm aastat.

Andmed kulude abikõlblikkuse kohta on esitatud käesoleva töökava lisas.

1.4.3. Toetused rahvusvahelistele organisatsioonidele

Rahvusvahelistele organisatsioonidele antavaid toetusi tuleks rahastada eelarverea 17 03 01 01 raames. Nende ülesandeid rakendatakse vahetu tsentraliseeritud juhtimise kaudu.

Rahvusvaheliste organisatsioonidega (Maailma Terviseorganisatsioon, OECD jne) sõlmitud otsetoetuslepingute kaudu võib kulutada kuni 4 779 834 eurot. (7) (8) Otsetoetuslepingud parandavad ühismeetmete puhul Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostoimet ja reageerimissuutlikkust. Nendel organisatsioonidel on oma konkreetsete missioonide ja kohustustega seotud teatav võimekus, tänu millele on nad eriti pädevad viima läbi mõningaid käesolevas tööprogrammis sätestatud meetmeid, mille puhul otsetoetuste lepinguid peetakse kõige asjakohasemaks menetluseks.

Otsused täiendavate otsetoetuste lepingute sõlmimise kohta rahvusvaheliste organisatsioonidega tuleb Maailma Terviseorganisatsioon ja OECD suhtes vastu võtta juuniks. Nad peaksid saama need otsetoetused Maailma Terviseorganisatsiooni ja OECD jaoks septembriks.

Nende otsetoetuste lepingute suhtes kohaldatakse üldpõhimõtteid, välistamiskriteeriume, valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume, mis komisjon võttis vastu 14. jaanuaril 2005. (10)

1.4.4. Toetus rahvatervise täitevametile

Rahvatervise täitevameti toetust tuleks rahastada eelarverea 17 01 04 30 raames.

Rahvatervise täitevameti, mille loomise otsus võeti vastu 15. detsembril 2004, (11) halduskrediidiks tuleb eraldada kokku 5 800 000 eurot.

2006. aasta jaanuariks tuleks vastu võtta täitevameti töökava.

1.4.5. Pakkumiskutsed

Teenusehankeid tuleks rahastada eelarveridade 17 01 04 02 ja 17 03 01 01 raames.

Pakkumiskutsetele kavandatakse kulutada alla 10 % tegevuseelarve vahenditest. Pakkumiskutseteks kasutatavate vahendite soovituslik summa on kokku kuni 5 310 927 eurot. (7) (8)

Pakkumiskutsed avaldatakse töökava konkreetse(te)s osa(de)s.

2006. aasta veebruariks peaks vastu võetama täiendav hankelepingute rahastamise otsus.

1.4.6. Teaduskomiteed

Rahvatervise programmiga seotud teaduskomiteesid tuleks rahastada eelarverea 17 03 01 01 raames.

Teaduskomiteede tööga seotud koosolekutel osalejatele ja ettekandjatele teaduskomiteede seisukohtade vastuvõtmise eest hüvitiste maksmiseks eraldatakse teaduskomiteede raames kokku 254 250 eurot. (12) Need hüvitised hõlmavad kõiki rahvatervise programmiga seotud valdkondi, täpsemalt 100 % SCHERiga (tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee) seotud kuludest ja 50 % (soovituslik protsentuaalne väärtus) SCENIHRiga (tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee) seotud kuludest ning kooskõlastamiskulusid.

1.4.7. Edasidelegeerimine Eurostati peadirektoraadile

Eelarverea 17 03 01 01 puhul tuleb teha edasidelegeerimine.

Eurostati peadirektoraadile antakse edasidelegeerimise korras kuni 500 000 euro suurune summa. Viimane rakendab toetuste rahastamise kaudu järgmisi meetmeid.

1)	Toetada riiklike statistikaameteid Euroopa tervise põhinäitajate küsitlusuuringu (European Core Health Interview Survey) moodulite rakendamiseks aastatel 2006–2008 (nagu on määratletud 2006. aasta statistikaprogrammis).

2)	Toetada riiklike statistikaameteid samade terviseuuringute eri-/täiendmoodulite rakendamisel (mis SANCO/Eurostati juhtkomitee on määratlenud Euroopa terviseuuringute süsteemi jaoks).

3)	Toetada riiklikke statistikaameteid tervishoiu arvepidamissüsteemi rakendamisel ja edasisel laiendamisel ELis (koostöös OECD ja Maailma Terviseorganisatsiooniga).

4)	Toetada tervishoiu arvepidamissüsteemi arengut valdkondades, mida OECDga sõlmitud otselepingud ei hõlma.

Eespool kirjeldatud meetmetega seotud meetmete puhul kohaldatakse Eurostati peadirektoraadi rakendatud projektikonkursi suhtes üldpõhimõtteid, välistamiskriteeriume, valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume, mis komisjon võttis vastu 14. jaanuaril 2005. (10) Sellest hoolimata antakse toetusi punktides 1, 2 ja 3 nimetatud meetmetele kuni 80 % ulatuses abikõlblikest kuludest ühe abisaaja kohta ning need võivad hõlmata ainult ühte abikõlblikku riiki.

Nende kavandatud toetusmeetmete tulemused on järgmised:

—

selliste terviseküsitluste moodulite tõlkimine ja testimine, mille Euroopa statistikasüsteem (tuummoodulid tervist määravate tegurite ja tervishoiuteenuste kasutamise kohta ning taustamoodul) ja Euroopa terviseuuringute süsteemi juhtkomitee (erimoodulid) võtsid vastu 2006. aastal, ning ettevalmistused nende rakendamiseks riigisisestes küsitlustes ajavahemikul 2006–2008, olenevalt liikmesriikidest;

—

tervishoiu arvepidamissüsteemi ühise andmekogumi Eurostat-OECD-Maailma Terviseorganisatsioon rakendamise toetamine nt allikate ja arvutusmeetodite inventuuri abil, kasutades suuniseid, koolitust, mõnes riigis veel tervishoiu arvepidamissüsteemiga hõlmamata sektorite andmekogumi väljatöötamine (nt eratervishoiusektoris), tugimehhanismide väljatöötamine andmete väljavõtmiseks mitmesugustest haldusallikatest jne.

Nende meetmete lõpptulemusena oodatakse Euroopa terviseuuringute moodulitest ja tervishoiu arvepidamissüsteemist kõrgekvaliteedilisi riiklikke statistilisi andmekogumeid. Need andmed esitatakse Eurostatile, kes neid ka levitab (veebisait, väljaanded, nendega seotud Euroopa Ühenduse tervishoiunäitajate arvutamine).

2. 2006. AASTA PRIORITEETSED VALDKONNAD

Kui see on asjakohane, näitavad kõik pakkumised, et teaduse toel toimuva asjaomase tegevusega on võimalik saavutada sünergiat, eriti poliitika teadusalase toetamise valdkonnas. Sünergia tagatakse Euroopa Ühenduse teadusuuringute 6. raamprogrammi (13) ja selle meetmetega. (14) Rahvatervise seisukohast olulised ülesanded on esitatud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamise eriprogrammi “Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) (15) jao “Poliitikale orienteeritud uuringud” 1. kategoorias “Euroopa loodusvarade säästev majandamine” ja 2. kategoorias “Eurooplastele tervise, turvalisuse ja võimaluste andmine”. Peale selle tekib tõenäoliselt sünergia olemasolevate projektidega/pakkumistega, mis on läbirääkimiste voorus prioriteetvaldkonnas nr 1 (bioteadused, genoomika ja biotehnoloogia tervishoiu teenistuses), (16) prioriteetvaldkonnas nr 5 (toiduohutus) ja prioriteetvaldkonnas nr 6 (säästev areng, globaalsed muutused ja ökosüsteemid).

2.1. Tervishoiualane teave

Rahvatervise programmi eesmärk on panna alus võrreldavale teabele tervishoiu ja tervisega seotud käitumismudelite kohta. Selles kategoorias loodavad projektid on mõeldud aitama kaasa näitajate määratlemisele, andmete kogumisele, analüüsimisele ja levitamisele, parimate tavade vahetamisele (tervisemõju hindamine, tervisetehnoloogia hindamine). Genereeritud andmeid ja teavet kasutatakse korrapärastes üld- või eriaruannetes ning teavet levitatakse laiemalt ja teaberessursse lingitakse rahvatervise portaali kaudu.

Terviseteabe statistikaosa arendatakse koostöös liikmesriikidega, kasutades selleks vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi. (6)

2.1.1. Terviseteabe ja -teadmiste süsteemi arendamine ning kooskõlastamine (artikli 3 lõike 2 punkt d, lisa punktid 1.1, 1.3)

Tihedas koostöös EUROSTATga tuleb rakendada järgmisi elemente:

—	Euroopa Ühenduse tervishoiunäitajate olemasoleva esitusvahendi tehniline arendamine (“ECHI nimestik”);

—	ELi tervishoiunäitajaid käsitleva tehnilise ja teadusliku töö prioriteetide kindlaksmääramine veel hõlmamata valdkondades;

—	ECHI süsteemi rakendamine kohalikul või piirkondlikul tasandil veebirakendust kasutavas avalikus andmebaasis.

2.1.2. Terviseteabe ja -teadmiste süsteemi rakendamine (artikli 3 lõike 2 punkt d, lisa punktid 1.1, 1.4)

See meede on mõeldud võrgustike ja konkreetsetes prioriteetvaldkondades terviseteavet arendavate töörühmade toetamiseks.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata aruannete koostamisele järgmise kohta:

—	eri sugupooltele omased terviseprobleemid (sealhulgas viljatus);

—	muud huvivaldkonnad, näiteks noored, vanurid, migrandid, rahvusvähemused, madala elatustasemega sotsiaalsete rühmade konkreetsed probleemid;

—	seksuaal- ja pereplaneerimistervis.

2.1.3. Tervishoiuküsimusi käsitlevate aruannete ja analüüside esitamise ning rahvatervise aruannete koostamise mehhanismide arendamine (artikli 3 lõike 2 punkt d, lisa punktid 1.3, 1.4)

Teabe vajaliku kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks omistatakse tervishoiualase aruandluse täiustamisega seoses esmatähtsus järgmistele asjaoludele.

—	Toetus surmapõhjuste (COD) statistika süvaanalüüsile, et saada uusi teadmisi suremuse mudelite kohta ja jälgida kogu ELis toimuvaid muutusi.

—	Euroopa terviseuuringute süsteemi arendamine. Uurimismoodulite rakendamine ja arendamine Euroopa Ühenduse tervishoiunäitajate tarbeks vajalike andmete kogumiseks. Rakendada võib prooviuuringut.

—	Terviseteabe allikate ülevaatesüsteemi tuleb keskmises perspektiivis käigus hoida, ajakohastada ja laiendada korrapärasel statistilisel alusel rakendamiseks.

—

Igakülgse teabesüsteemi väljatöötamine, ühendades vigastuste andmebaasi (IDB) teiste surmajuhtumeid ja puudeid käsitlevate allikatega, selle süsteemi juurutamine kõigis liikmesriikides, EMP riikides ja kandidaatriikides, vigastusi käsitlevate andmete kogumise stabiliseerimine seoses IDBga juba aruandlusega tegelevates riikides ning toodete ja teenuste ohutusega seotud riskihindamise vajaduse käsitlemine IDBs.

—	Teabe kogumine tervist määravate tegurite valdkonnas, eriti representatiivsetele rahvastiku-uuringutele tuginedes.

—	Vahendite väljatöötamine kehalise aktiivsuse taseme hindamiseks erinevates elanikkonnarühmades.

—

Keskkonnatervist käsitleva teabe kogumise, analüüsi, aruandluse ja levitamise parandamine, keskendudes eelkõige Euroopa keskkonna- ja tervishoiualase tegevuskava aastateks 2004–2010 rakendamisele, (17) luues vajaduse korral sünergiaid rahvatervise programmi keskkonna- ja tervishoiualase töörühmaga ja Euroopa Keskkonnaagentuuriga. (18)

—	Algatuste toetamine nõukogu selliste soovituse rakendamiseks, millega piiratakse inimeste kokkupuudet elektromagnetiliste väljadega (0 Hz kuni 300 GHz), teabearuannete ettevalmistamine ja läbivaatamine.

2.1.4. Muude kui nakkushaigustega seotud ohtude, sealhulgas soospetsiifiliste terviseohtude ja haruldaste haiguste ennetamise, neid käsitleva teabe vahetamise ja nendele reageerimise strateegiate ja mehhanismide arendamine (artikli 3 lõike 2 punkt d, lisa punkt 2.3)

Pikaajalisi ja jätkusuutlikke kogusid silmas pidades tuleb koguda näitajaid ja andmeid mittenakkavate haiguste kohta, võttes arvesse ECHI strateegiat ja EUROSTATi standardeid. Ettepanekutes tuleks määratleda soovitused ja meetodid korrapärase registri pidamiseks või Euroopa terviseuuringute süsteemi tulevastel moodulitel või allikate kombinatsioonil põhinev uuringute alus.

—

Käsitlemist ja/või erilist tähelepanu vajavad prioriteetvaldkonnad on: teabe ja andmete kogumiseks selliste haiguste kohta, mille puhul on olemas kindel näitajate baasdefinitsioon, tuleb sisse seada jätkusuutlik kord või tuleb seda täiustada; (19) selle teabe kasutamine rahvatervise programmide hindamiseks.

—	Haigusi käsitleva teabe valdkonnad, mis ei ole veel hõlmatud. (20)

—	Teave neurodegeneratiivsete, neuroloogilise arenguga ja mittepsühhiaatriliste ajuhaiguste kohta ning nendega seotud näitajate määratlemine seoses esinemissageduse, raviviiside, riskitegurite, riski vähendamise strateegiate, haiguskulude ja sotsiaalse toetusega. (21)

—	Teave ja näitajate määratlemine seoses endokriinsüsteemi häirete mõjuga tervisele.

—	Teave ja näitajate määratlemine asjaomase teabe täiustamiseks seoses naiste günekoloogilise ja menopausaalse tervisega (nt endometrioos).

—	Aruandluse ja konsensusele jõudmise toetamine seoses eespool nimetatud punktidega.

—

Ettepanekud, mis aitavad kaasa ELi vaimset tervist käsitlevale strateegiale, mis on välja töötatud lähtuvalt komisjoni rohelisest raamatust vaimse tervise kohta: (14) (22)

(a)	lisaandmeid vaimse tervise mitmesuguste määravate tegurite kohta ELi elanikkonna seas ja vaimse tervise näitajate rahvusvaheline ühtlustamine;

(b)

lisateavet (tervislik seisund/sotsiaalne/majanduslik staatus) ELi ohustatud elanikkonnarühmade kohta, kellel võib välja kujuneda vaimuhaigus ja/või kes võivad sooritada enesetapu (näiteks töötud, sisserändajad ja pagulased, seksuaal- ja muud vähemused). Teave tuleks esitada andmete genereerimise teel.

—

Haruldaste haiguste puhul tuleb prioriteediks seada üldised võrgustikud teabe, järelevalve ja seire täiustamiseks. Prioriteetsed meetmed on järgmised:

(a)	haruldasi haigusi käsitleva teabe vahetamise tugevdamine olemasolevaid Euroopa teabevõrke kasutades ning parema liigitamise ja määratlemise edendamine;

(b)	strateegiate ja mehhanismide kujundamine teabe vahetamiseks haruldase haiguse käes kannatavate inimeste või asjaga seotud vabatahtlike ja spetsialistide vahel;

(c)	asjaomaste tervishoiunäitajate määratlemine ja aluse panek võrreldavatele epidemioloogilistele andmetele ELi tasandil;

(d)	Euroopa teise konverentsi korraldamine haruldaste haiguste teemal 2007. või 2008. aastal;

(e)	haruldaste haiguste Euroopa tugikeskuste võrgustike kontseptsiooni väljatöötamine;

(f)	tehniline tugi parimate tavade vahetamiseks ja patsiendirühmade jaoks meetmete väljatöötamiseks.

—	Suremuse vallas surma põhjuste kodifitseerimisviiside arendamiseks ja analüüsimiseks, kui need viisid riigi tasandil erinevad või kui andmete asjakohane koondamine (nt suitsetamisega seotud surmajuhtumid) valmistab probleeme.

2.1.5. E-tervishoid (artikli 3 lõike 2 punkt d, lisa punktid 1.7, 1.8)

Soositakse ettepanekuid varasemate ürituste järeldustele tuginevate e-tervishoiu konverentside korraldamiseks, mille tulemusena sünniksid konkreetsed veebialgatused või programmid. Niisugused pakkumised võiksid käsitleda näiteks ettevalmistustööd ekspertide tasandil ning peaksid arvesse võtma poliitilist huvi kaasata protsessi kõik huvirühmad. Käsitleda tuleb andmevahetuse konfidentsiaalsuse küsimusi.

—	Tagada veebisaitide kaudu avalikkusele pakutava teabe usaldusväärsuse tõstmine, uurides parimaid tavasid ja pakkudes välja ühtseid lahendusi.

—	Toetada parimate tavade projektide hindamist ja edasiarendamist riiklike ja piiriüleste elektrooniliste ravikaartide, e-saatekirjade (23) ja e-retseptide vallas.

—	Toetada ELi rahvatervise portaali propageerimisele suunatud tegevust, sealhulgas linkimist asjaomastele teabeallikatele, et parandada terviseteabel põhineva tõendusmaterjali kättesaadavust spetsialistidele ja teadlikele kodanikele.

—	Parandada õigeaegse ja usaldusväärse teabe edastamist surmapõhjuste kohta; kogu ELi hõlmava elektroonilise surmatunnistuse juurutamise võimaluse uurimisele suunatud tegevus.

—	Toetada terviseedenduse ja vähihaiguste ennetamise väljatöötamist tervisealastes IT-vahendites kasutamiseks, eriti selleks, et võimaldada “intelligentse teabe” edastamist meedikutele ja kodanikele.

—	Toetada juba tehtud algatusi, pidades silmas liikmesriikide e-tervishoiu suuniste edasist järelevalvet ja arendamist, ning uurida nt seminaride kaudu viise, kuidas liikmesriigid saaksid välja selgitada rahastamisallikaid ning toetada nende omapoolseid investeeringuid e-tervishoidu.

2.1.6. Heade tavadega seotud teabe ja kogemuste vahetamise toetamine (artikli 3 lõike 2 punkt d, lisa punkt 1.7)

Prioriteedid on järgmised.

—	Toetada meetmeid haiglate tegevust käsitleva teabe ühtlustamise vallas, eriti meditsiiniliste protseduuride kodifitseerimisega seotud teabe kvaliteedi ja võrreldavuse parandamiseks ning asjakohaste finantsmehhanismide (nt diagnoosiga seotud rühmad) kasutamise hindamiseks ja kaardistamiseks ELis.

—	Uurida esmatasandi arstiabi rahvusvahelise klassifikatsiooni kasutamist Euroopa Liidus. Kui pakkumised käsitlevad ka tervishoiukulusid, tuleb kaaluda linke tervishoiu arvepidamissüsteemi.

—

Vahetada parimaid tavasid, luua patsientide ja meedikute võrgustikke ning korraldada vastavasisulisi koolitusi punktis 2.1.4 nimetatud haiguste teemal (nt hulgiskleroos, Parkinsoni tõbi). Avatud kooskõlastusmeetodit kasutades luuakse tervishoidu ja hooldusasutusi käsitlevaid seoseid sotsiaalkaitsekomitees vananemise asjus käimasoleva tööga.

2.1.7. Tervisele avaldatava mõju hindamine (artikli 3 lõike 2 punkt c, lisa punkt 1.5)

Lähtudes komisjoni jaoks varem välja töötatud metoodikast tervishoiu mõju hindamiseks ühenduse tasandil, on töö keskmes metoodika väljatöötamine ja kohaldamine seoses konkreetsete pakkumiste ja poliitikavaldkondadega, samuti asjakohase tugistruktuuri loomine, mis annab tõendusmaterjale ja andmeid mõju hindamiseks.

2.1.8. Liikmesriikidevaheline koostöö (artikli 3 lõike 2 punkt d, lisa punkt 1.5)

Tehakse tööd patsientide liikuvuse ja Euroopa Liidus toimuvate tervishoiualaste arengute kõrgel tasemel kajastamiseks ning tervishoiuteenuste ja arstiabi kõrgetasemelise töörühma töö toetamiseks. Eelkõige puudutab see töö raamistike väljatöötamist arstiabi piiriüleseks ostmiseks ja osutamiseks, Euroopa tugikeskuste võrgustike katseprojekte, meedikute liikuvusega seotud küsimusi, tervishoiusüsteemide mõju hindamise metoodikate väljatöötamist ja katsetamist, parimate tavade ja oskusteabe jagamist seoses patsientide ohutusega ning Euroopa potentsiaalse koostöö muude küsimustega seotud töö toetamist, näiteks palliatiivse ravi või farmaatsiatoodete nõuetekohase kasutamise osas. Samuti võib võtta meetmeid, mis on seotud tugiandmete ja teadmiste tagamisega seoses patsientide ja spetsialistide liikuvusega ning tervishoiu- ja pikaravisüsteemidega üldiselt. Käsitletakse järgmisi prioriteete.

—	Teabe ja teadmiste tugevdamine tervishoiusüsteemide kvaliteedi osas, pannes erilist rõhku patsientide ohutusele, st töötada välja asjakohased mehhanismid patsientide ohutuse tõstmiseks ELis, sealhulgas tugevdada võrgutegevust ja heade tavade jagamist antud valdkonnas.

—

Patsientide liikuvuse finantsalase mõju analüüsimine saatvate ja vastuvõtvate riikide seisukohast ning asjassepuutuvate tervishoiusüsteemide finantsalase jätkusuutlikkuse mõju analüüsimine. Patsientide liikuvust käsitlevate uurimuste toetamine, milles keskendutakse patsientide motivatsioonile minna piiri taha ja uuritakse asutuste vajadust osta oma patsientidele ravi välismaalt. (24)

—	Teabe kogumine ja edastamine piiriülese arstiabi kohta, eelkõige arstiabi kvaliteedi, ohutuse, konfidentsiaalsuse ja jätkuvuse, patsientide õiguste, kohustuste ja vastutuse küsimuste kohta.

—	Tugikeskusi puudutavate katseprojektide kaardistamine, analüüsimine ja toetamine, lähtudes suunistest, kriteeriumidest ja käsitletavatest valdkondadest, mis on kehtestamisel kõrgetasemelise töörühma alluvuses tegutseva tugikeskusi käsitleva töörühma poolt.

—	ELi tervisetehnoloogia hindamisvõrgustiku toetamine.

—

Uute ravimite farmatseutilist lisandväärtust puudutava teabe vahetamine ja mudeli väljatöötamine, mis hõlmab Euroopa andmebaasi ravimite ja meditsiinitehnoloogia tõhusaks prioritiseerimiseks. (25) Harva kasutatavaid ravimeid (retseptid, toime, tõhusus ja hind) ja seoseid haruldaste haigustega puudutava teabe tõhustamine. (26)

—	Majanduse ja tervise seoste hindamine, tervisesse investeerimine ja parema tervise mõju majanduskasvule.

—	Teabe kogumine ja edastamine esmatasandi arstiabi ja ressursse käsitleva teabesüsteemi kohta, et tugevdada andmete võrreldavust ja luua alus andmete korralisele kogumisele.

—	Teabe kogumine ja edastamine ambulatoorset ja haiglaravi ning ressursside kohta võrreldavuse tugevdamiseks ja kronoloogiliste andmete tagamiseks.

—	Teabe kogumine ja edastamine palliatiivse ravi parima tava kohta.

2.2. Kiire ja kooskõlastatud reageerimine terviseohtudele

Selles lõigus nimetatud tegevuse eesmärk on suurendada suutlikkust valmisolekuks ja kiireks reageerimiseks rahvatervist ähvardavatele ohtudele ja hädaolukordadele. Tegevus aitaks kaasa eelkõige nakkushaigusi käsitlevas ühenduse võrgustikus (27) ja muude EÜ rahvatervist käsitlevate õigusaktide alusel tehtavale koostööle ning võib täiendada Euroopa teadusuuringute raamprogrammi tegevust.

Pärast seda, kui 2005. aasta jooksul alustas tegevust Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), (3) ei toetata selle projektikonkursi raames enam riskihindamistegevust, mida varem toetati rahvatervise programmi raames ja mis nüüd kuulub ECDC reguleerimisalasse (nt seire). Käesolev projektikonkurss, mis on korraldatud ECDCga konsulteerides, seab eesmärgiks hoopis riskijuhtimist toetava tegevuse edendamise. Komisjon ja ECDC tagavad, et tegevus ei kattuks.

Bioloogiliste mõjurite tahtlikust keskkonda viimisest tuleneva ohu vastu võitlemisega seotud meetmed võetakse paralleelselt nakkushaiguste puhul rakendatavate meetmetega. Nende meetmete ja keemiliste mõjurite tahtlikku keskkonda viimist käsitlevate meetmete väljatöötamisel järgitakse tervishoiuministrite 15. novembri 2001. aasta resolutsioone ning dokumenti “Bioloogilisteks ja keemilisteks rünnakuteks valmisoleku ning neile reageerimise alase koostöö programm” (terviseohutus). (28)

2.2.1. Suutlikkus tulla toime gripipandeemiaga ja käsitleda konkreetseid terviseohte (artikli 3 lõike 2 punkt a, lisa punktid 2.1, 2.2, 2.3, 2.4, 2.8)

Selle meetme eesmärgiks on soodustada suutlikkust ja strateegiaid, mis aitavad liikmesriikidel, kandidaatriikidel, EMP/EFTA riikidel ja ühendusel tervikuna käsitleda konkreetseid terviseohte. Eriti tähtis on gripipandeemia oht ning tegevus, mis on seotud gripi ennetamise/ohjamisega, ühiste kriisiteavitusstrateegiate ja valmisolekuga, kõrgekvaliteediliste vahendite väljatöötamisega ja ühiskasutusega ning teabe jagamisega pandeemia tervishoiualase ja sotsiaalmajandusliku mõju ja vastavate vastumeetmete kohta, kooskõlastades seda tegevust Euroopa teadusuuringute raamprogrammi tegevusega. (29) Muud prioriteedid on:

—	mittenakkavate haiguste oht, nt seoses kiiret sekkumist nõudvate kemikaali- ja keskkonnaküsimustega;

—	varajase hoiatamise süsteemi edasiarendamine keemiliste ainete puhul ja jälgitavust käsitlev tegevus rahvatervisega seotud ohtlike ainete vedamisel üle piiri;

—	nakkushaiguste ohjamist käsitlevad aspektid seoses sisserändajate tervise ja piiriüleste küsimustega;

—	esilekerkivate nakkushaiguste, sealhulgas zoonootiliste patogeenide, riski- ja ohuanalüüs ECDC töö täiendusena.

2.2.2. Üldine valmisolek ja reageerimine (artikli 3 lõike 2 punkt a, lisa punktid 2.1, 2.2, 2.3, 2.4)

Meetmete eesmärk peaks olema parandada tervishoiusektori valmisolekut kriisiolukordadeks ja soodustada sektoritevahelist koostööd (nt kodanikukaitse-, toiduaine- ja veterinaariasektor), et tagada kooskõlastatud reageerimine kriisile. Tegevuse keskmes peaks eelkõige olema riski- ja kriisijuhtimise toetamise ja riskikommunikatsiooniga seotud aspektid. Erilist huvi väärib järgmine:

—

tegevus, millega toetatakse üldise valmisoleku planeerimise rakendamist. See võib tähendada haiglate sidumist, et valmistuda massiüritusteks, juhtimiskava massiliste põletusõnnetuste korral, koolitus-, teavitus- ning kriisijuhtimisplatvormide loomist ja meditsiiniandmete kogumise algatusi. Lisaks sellele on vaja toetada jälgitavuse, logistika ja levitamise, transpordiküsimuste, kriiside psühholoogiliste tagajärgede ja uue diagnostika kohaldamisega seotud tegevust;

—	tegevus, millega toetatakse suutlikkuse suurendamist õiguskaitse- ja tervishoiuametkondade ühisoperatsioonideks;

—	tegevus, millega toetatakse Maailma Tervishoiuassamblee vastuvõetud rahvusvaheliste meditsiiniliste sanitaareeskirjade (30) täitmiseks vajaliku suutlikkuse suurendamist ja rakendamist;

—	uuenduslike IT-vahendite kasutamine terviseohtude analüüsimiseks, näiteks geograafilised infosüsteemid (GIS), ruumilis-ajaline analüüs, uudsed varajase hoiatamise ja prognoosimise süsteemid, diagnostikaandmete automatiseeritud analüüs ja vahetamine.

2.2.3. Nakkushaiguste tõrjega seotud terviseohutus ja strateegiad (artikli 3 lõike 2 punkt a, lisa punktid 2.2, 2.4, 2.5, 2.9)

Bioloogiliste ja keemiliste ainete tahtliku vallapäästmise modelleerimise ja seire kohta on algatatud mitmeid projekte. Terviseohutusega seotud hädaolukordadega toimetuleku poliitika läbivaatamist, arendamist ja hindamist käsitlev teave ja teadmised on endiselt puudulikud ning sellekohaseid pakkumisi toetatakse.

Nakkushaiguste tõrjeks peavad tingimata kehtestatud olema asjakohased strateegiad ja struktuurid. Selle meetme eesmärk on edendada poliitika rakendamisega seotud tegevust ja strateegiaid, mis on seotud valmisolekuga (näiteks juhtumieelne vaktsineerimine või varude kogumine) ning nakkushaiguste tõrje/likvideerimisega. Toetatakse meetmeid, mis toetavad teabevahetust mitmesuguste väliste kutsealaste distsipliinidega (nt perearstid, farmatseudid, veterinaarid ja asjaomased meditsiinivälised distsipliinid) ning soodustavad koostööd platvormide ja võrgutegevuse kaudu. Muud prioriteedid on:

—	tegevus, millega soodustatakse vaktsineerimis- ja immuniseerimisstrateegiatega seotud parimate tavade vahetamist;

—	parimate tavade jagamine patsientide ohutuse küsimustes, eriti tervishoiuga seotud infektsioonide ja mikroobidevastase resistentsuse ohjamine ja tõrje;

—	(vaktsiinidest, kemikaalidest, viirusevastastest ainetest, muudest ravimitest ja meditsiiniseadmetest tulenevate) kõrvaltoimete kontrolli all hoidmisega seotud tegevus koostöös EMEAga;

—	inimeste tervishoiu Euroopa tugilaborite loomise teostatavusanalüüs.

2.2.4. Vere, kudede, rakkude ja elundite turvalisus (artikli 3 lõike 2 punkt a, lisa punktid 2.6, 2.7)

Inimpäritoluga ainetega seotud tegevuse eesmärk on edendada kvaliteeti, ohutust ja piisavust mitte üksnes haiguste leviku vältimiseks, vaid ka nende raviotstarbelise kasutamise tagamiseks (sanktsioneerimiseks) patsientide heaolu huvides.

—	Verd käsitlevate õigusaktide (31) (32) jõustumisel on toimunud märkimisväärsed edusammud. Nüüd on tarvis üldiselt aktsepteeritud kriteeriumide ja standardite väljatöötamise ja rakendamise kaudu stimuleerida verekeskuste ülevaatuste tunnustamist liikmesriikide vahel.

—	Varasemaid püüdlusi toetada vere optimaalset kasutamist saatis vaid piiratud edu. Selleks et tagada inimpäritoluga ainete parem raviotstarbeline kasutamine, tuleb toetada selliste vahendite väljatöötamist, mis edendavad tõendusmaterjalil põhinevaid parimaid tavasid.

—

Hoolimata kudede ja rakkudega seotud direktiivi (33) vastuvõtmisest ei ole nende tähistuse ja raviotstarbelise kasutamisega seotud spetsifikatsioonid ELis ühtsed. Inimpäritoluga ainete vahetamise soodustamiseks ja elusdoonorite tervise kontrollimiseks tuleb tegutseda selle nimel, et parandada meetmeid ja korda, näiteks luua ühtne terminoloogia ja registrid. (14)

—	On vaja soodustada vereandmist ja veretoodete optimaalset kasutamist. Meetmete eesmärk peaks olema jagada parimaid tavasid ja teavet doonorite värbamise ja verekomponentide kasutamist käsitleva koolituse kohta.

2.3. Tervist määravad tegurid

Projektide ja meetmete eesmärk selles valdkonnas on toetada ELi poliitikat ja tegevust seoses tervist määravate teguritega, toetada meetmete väljatöötamist heade tavade rakendamiseks ja vahetamiseks, edendada läbivaid ja lõimitavaid lähenemisviise, mis hõlmavad mitmeid tervist määravaid tegureid, ning edendada ja stimuleerida riikide jõupingutusi.

2006. aastal omistatakse esmane tähtsus projektidele, mis:

—

seovad meetmed poliitiliste prioriteetidega: projektiettepanekud tuleks siduda ELi rahvatervisealase poliitika ja strateegiatega ning näidata nende vastavasisulist teadlikkust, eriti seoses alkoholi ning toidu ja kehalise aktiivsusega. Erilist rõhku pannakse projektidele, mis käsitlevad tervishoius valitsevat ebavõrdsust ja laiemaid sotsiaalmajanduslikke määravaid tegureid,

—

käsitlevad lapsi ja noori rahvatervisealaste sekkumismeetmete konkreetse sihtgrupina mitmesuguste tervist määravate tegurite lõikes. Selle keskmes oleksid aastad, mil inimesed “vormivad” oma elulaadi, ning see käsitleks nii riskitegureid kui ka perioode, samuti kaitsvaid tegureid, mis mõjutavad elulaadi ja käitumisviise.

2006. aastaks kindlaksmääratud prioriteedid on järgmised:

2.3.1. Sõltuvust tekitavaid aineid käsitlevate ühenduse põhistrateegiate toetamine

Tubakaalase töö edasiarendamise toetuseks peaksid projektiettepanekud keskenduma järgmisele:

—	hiljutiste arengute ja parimate tavade kaardistamine, hindamine ja levitamine seoses tubakavastase võitlusega liikmesriikides, mis on suunatud eelkõige noortele ja naistele, ennetamise ja mahajätmisega seotud kommunikatsioonistrateegiad ja sotsiaalmajanduslike aspektide käsitlemine;

—	ennetus- ja mahajätmistöö arendamine ja sellealane võrgutegevus, mis keskendub uuenduslikele lähenemisviisidele denormaliseerimisele ja tubakasuitsuga kokkupuudete vähendamisele;

—	muu tegevus tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevast raamkonventsioonist (34) tulenevate nõuete rakendamiseks, nagu töö tubaka koostisainete, järelevalve ja ebaseadusliku tubakatoodetega kauplemise alal.

Alkoholi osas seotakse tegevus üldise strateegilise lähenemisviisiga alkoholist tuleneva kahju vähendamiseks. Prioriteediks on toetada võrgutegevust, milles ühendatakse kooskõlastatud ja igakülgne tegevuste ring sellistes valdkondades nagu teadustegevus, teave, tarbijakaitse, transport, kommertsteadaanded ja muud siseturu küsimused, lähtudes riigipõhistest kogemustest. Muu hulgas võib see hõlmata järgmist:

—	riigipõhiste kogemuste andmiku väljatöötamine ja järelevalve;

—	erinevate poliitiliste valikuvõimaluste majandusliku ja tervishoiualase mõju hindamine;

—	suutlikkuse suurendamine programmi ja poliitika tõhusaks rakendamiseks.

Uimastite osas seatakse kooskõlas ELi uimastistrateegiaga (35) ja uimastialase tegevuskavaga (36) ning nõukogu soovitusega uimastite kohta (37) prioriteediks projektiettepanekud järgmistel teemadel:

—	kahju vähendamisele suunatud reageeringud esilekerkivatele suundumustele seoses psühhoaktiivsete ainetega, eriti ecstasy, kokaiini ja kanepi tarvitamisega;

—	ühiste ennetusprogrammide väljatöötamine või täiustamine ja rakendamine avalikes teenustes, hariduses ja asjaomastes valitsusvälistes organisatsioonides, keskendudes sotsiaalselt halvemas olukorras olevatele rühmadele;

—	ülevaade headest tavadest uimastiravi ja selle tagajärgede alal, hõlmates ka rehabiliteerimist, et jätkata tegevuskavas ettenähtud meetmeid.

2.3.2. Lõimitav lähenemisviis elulaadile ning seksuaal- ja pereplaneerimisega seotud tervisele

Toitumise ja kehalise aktiivsuse osas keskendub töö heale tavale ja võrgutegevusele seoses järgmisega: (14)

—	head tavad koolitoidu ja toitumisalaste haridusprogrammide alal;

—	koostööl põhinevate ja mitmeid huvirühmi hõlmavate tervislikele eluviisidele suunatud algatuste hindamine ja algusjärgus toetamine rõhuasetusega ohustatud elanikkonnarühmadel, eriti lastel;

—	selliste tervislikule toitumisele suunatud haridusprogrammide ja teabekampaaniate tõhusus, mida korraldavad toiduainetööstus, jaekaupmehed, tarbijaorganisatsioonid jne;

—	selliste tõhusate sekkumismeetmete uurimine, mis toovad kaasa tarbimisharjumuste muutuse seoses toiduvaliku ja kehalise aktiivsusega;

—	head tavad ehitusarhitektuuris ja linnaarenduses kehalise aktiivsuse ja tervislike eluviiside soodustamiseks.

2)	Töö seksuaal- ja pereplaneerimistervise alal keskendub uuenduslike strateegiate väljatöötamisele turvaseksi propageerimiseks ja riskeeriva käitumise leviku käsitlemiseks noorte seas.

Meetmed HIV/AIDSi käsitlemiseks jätkuvad üldiste strateegiate (38) (39) kohaselt ning keskenduvad rahvatervisealasele tegevusele strateegiate väljatöötamiseks ja parimate tavade väljaselgitamiseks seoses järgmisega:

—	HIV/AIDS ennetamine ohustatud elanikkonnarühmades, eriti vanglates;

—	madalama riskitasemega elanikkonnarühmade ja üldsuse seas tehtava ennetustöö vajalikkuse pidev teadvustamine;

—	igakülgse teenustepaketi väljatöötamine koos standardite ja kuluarvutusmudeliga.

Vaimse tervisega seoses toetatakse järgmisi meetmeid:

—	parimate sektoritevaheliste tavade ettevalmistamine ja rakendamine vaimse tervise edendamiseks ja vaimsete häirete vältimiseks sellistes ohustatud elanikkonnarühmades nagu näiteks loodus- ja muude katastroofide ohvrid, lapsed ja noorukid ning sotsiaalselt marginaalsed inimesed; (14)

—	selgitada välja ja levitada parimaid tavasid tervishoiu- või sotsiaalhoolekandeasutuste vaimuhaigete, vaimupuuetega või sõltuvate hoolealuste inimõiguste kaitse, inimväärikuse ja üldise tervisliku seisundi parandamiseks; (14)

—

rajada suutlikkuse suurendamiseks kogu ühendust hõlmav pädevusvõrgustik loodus- ja muude katastroofide ohvrite traumajärgse stressi ravimiseks ning korraldada ja tugevdada provintsi- ja maakondade tervishoiuametite poolt kõnealustes olukordades osutatavaid vaimse tervisega seotud teenuseid. Teave tuleks esitada kohaldatud tavade kokkuvõttena.

2.3.3. Rahvatervisealased meetmed laiemate tervist määravate tegurite käsitlemiseks

Töö tervist määravate sotsiaalsete tegurite osas keskendub järgmiste poliitika arendamisele, uuenduslikele lähenemisviisidele ja hindamisele suunatud meetmete väljatöötamisele:

—	teha kindlaks ja hinnata igakülgsete poliitiliste lähenemisviiside tõhusust tervishoiualase ebavõrdsuse, sealhulgas sotsiaalse ja majandusliku mõõtme käsitlemiseks riiklikul ja kohalikul tasandil;

—

teha kindlaks, hinnata ja levitada häid tavasid sotsiaalsete määravate tegurite kaasamise kohta strateegiatesse selliste määravate tegurite käsitlemiseks nagu näiteks toitumine, kehaline aktiivsus, tubakas, uimastid ja alkohol, eluasemesektoris, linnaarenduses ja tervishoius, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse kindlustamisel ja tervisliku elulaadi levitamisel;

—	head tavad migrantidele, immigrantidele ja rahvusvähemustele tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja asjakohasuse parandamisel;

—	majanduslik analüüs tervishoiualase ebavõrdsuse leevendamise kulude ja tulude väljaarvutamiseks.

Kooskõlas keskkonna- ja tervishoiualase tegevuskavaga (40) keskendub töö keskkonda määravate tegurite osas võrgustike ja heade tavade väljatöötamisele seoses järgmisega:

—	rahvatervisealased meetmed ja ettevõtmised siseõhu kvaliteedi käsitlemiseks, võttes arvesse ehitusmaterjalide, olmekemikaalide, sisepõlemismootorite ja heitkogustega kauplemise süsteemi kombineeritud toimet;

—	rahvatervisealased meetmed ja tegevus häiriva müra käsitlemiseks;

—	keskkonna- ja tervishoiuküsimuste sisseviimine tervishoiutöötajate õppe- ja täiendkoolituskavadesse;

—	keskkonna- ja tervishoiuküsimustega seotud riskikommunikatsiooni ja teadlikkuse tõstmise parimate tavade väljatöötamine ja levitamine.

2.3.4. Haiguste ennetamine ja vigastuste vältimine

1)	Senisele tööle tuginedes toetatakse suuniste ja parimaid tavasid käsitlevate soovituste väljatöötamist selliste põhiliste rahvatervist ohustavate haiguste käsitlemiseks nagu näiteks südame-veresoonkonna haigused, vähk, diabeet ja hingamisteede haigused.

Kõigile liikmesriikidele, EMP riikidele ja kandidaatriikidele antakse toetust parima tava vahetamiseks seoses laste ohutusega ning laste ohutuse edendamiseks Euroopa nõupidamise kaudu. Vigastuste vältimisele suunatud praktilise tegevuse korraldamise kaudu pööratakse erilist tähelepanu füüsilise vägivalla ja riskikommunikatsiooni käsitlemisele.

2.3.5. Suutlikkuse suurendamine

Prioriteediks on edendada koostööd haridusasutuste vahel ühiste Euroopa koolituskursuste ja -moodulite sisu väljatöötamise alal rahvatervise põhivaldkondades. Lisaks sellele on prioriteediks kohandatud koolituskavade väljatöötamine tervishoiutöötajatele ja teistele spetsialistidele, kes on seotud HIVsse/AIDSi nakatunud inimestele ja HIV/AIDS suhtes eriti vastuvõtlikele elanikkonnarühmadele (sealhulgas veenisiseste uimastite manustajad ja sisserändajad) suunatud teenustega.

Prioriteediks on lühiajaliselt toetada valitud rahvatervisevaldkonna Euroopa võrgustike võimekust, mis on rahvatervise seisukohalt suure tähtsusega ja moodustab väga olulise osa Euroopa lisandväärtusest, et ületada konkreetseid geograafilisi või arenguga seotud nõrkusi. Erilist tähelepanu pööratakse HIV/AIDS vallas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse arendamisele osalemiseks tegevuses, mille eesmärk on toetada inimesi retroviirusevastase ravirežiimi järgimisel.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsus 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008), (EÜT L 271, 9.10.2002).

(2) Vt: http://europa.eu.int/comm/health/ph_projects/project_en.htm

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 851/2004, millega luuakse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

(4) http://www.diabeteskonferenz.at/

(5) http://europa.eu.int/comm/health/ph_international/int_organisations/who_en.htm

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta otsus 2367/2002/EÜ ühenduse 2003.–2007. aasta statistikaprogrammi kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 1).

(7) Soovituslik summa, mille eelarvepädevad institutsioonid peavad heaks kiitma.

(8) Soovituslik summa: see on maksimumsumma ja sõltub kandidaatriikide osamakse tegelikust summast.

(9) Kõik need protsendimäärad võivad kõikuda kuni 20 % võrra.

(10) Komisjoni 14. jaanuari 2005. aasta otsus K(2005) 29, millega võetakse vastu 2005. aasta töökava ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi (aastateks 2003–2008) rakendamiseks, sealhulgas kõnealuse aasta toetuste andmise tööprogramm ning üldpõhimõtted ja kriteeriumid meetmete valimiseks ja rahastamiseks rahvatervise programmi raames.

(11) 2004/858/EÜ: komisjoni 15. detsembri 2004. aasta otsus, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks (ELT L 369, 16.12.2004, lk 73).

(12) Komisjoni 3. märtsi 2004. aasta otsus 2004/210/EÜ, millega moodustatakse teaduskomiteed tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondades (ELT L 66, 4.3.2004, lk 45).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsus 1513/2002/EÜ (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

(14) Vt ka 6. raamprogramm, poliitika teadusalane toetamine, 5. projektikonkurss, SSP-5A valdkonnad 2.1 ja 2.2.

Vt: http://fp6.cordis.lu/index.cfm?fuseaction=UserSite.FP6ActivityCallsPage&ID_ACTIVITY=500

(15) Nõukogu 30. septembri 2002. aasta otsus/2002/834/EÜ, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm “Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 1).

(16) CORDISe veebisaidi lingid 6. raamprogrammi prioriteetvaldkonnale nr 1: http://www.cordis.lu/lifescihealth/ssp.htm

(17) Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele – “Euroopa keskkonna- ja tervishoiualane tegevuskava aastateks 2004–2010” [SEK(2004) 729] – KOM(2004) 416 I köide (lõplik).

(18) Nõukogu 7. mai 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu asutamise kohta (EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1).

(19) See kehtib vaimuhaiguste, suuõõne tervise, astma ja hingamiselundite krooniliste obstruktiivsete haiguste, luu- ja lihaskonna haiguste (erilise rõhuasetusega osteoporoosil ning artriitilistel ja reumaatilistel häiretel) ning südame-veresoonkonna haiguste kohta.

(20) Selle hulka kuulub allikate inventariseerimine ja näitajate määratlemine vastavalt ECHI strateegiale järgmise tarbeks: hematoloogilised haigused (sealhulgas hemofiilia), immunoloogilised häired, allergiad, v.a astma, sugu- ja kuseteede haigused ja neeruhaigused, gastroenteroloogilised haigused, endokrinoloogilised haigused, kõrva-, nina- ja kurguhaigused, silmahaigused ja nahahaigused ning keskkonnateguritega seotud haigused.

(21) Selle hulka kuuluvad rahvatervise programmiga seni veel hõlmamata haigused, nt Parkinsoni tõbi, hulgiskleroos, epilepsia, amüotroofiline lateraalskleroos, tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse sündroom, kognitiivne retardatsioon ning motoorsete, tajumuslike, keeleliste ja sotsioemotsionaalsete funktsioonide häirumine. Samuti kuulub nende hulka infarkt, peavalusündroom ja krooniline valu (nt kroonilise väsimuse sündroom ja fibromüalgia).

(22) KOM(2005) 484, 14. oktoober 2005 – roheline raamat: elanikkonna vaimse tervise parandamine: Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia suunas

Vt: http://europa.eu.int/comm/health/ph_determinants/life_style/mental/green_paper/mental_gp_en.pdf

(23) Elektrooniline saatekirjade süsteem patsientide saatmiseks ühe ravispetsialisti juurest teise juurde, kaasa arvatud piiriülesed saatekirjad. ()

(24) Hetkel patsientide liikuvuse ja kvaliteedi parandamise strateegiate vallas tehtav teadustöö.

Vt: http://www.iese.edu/en/events/Projects/Health/Home/Home.asp ja http://www.marquis.be/Main/wp1114091605/wp1119867442

Vt ka 6RP, poliitika teadusalane toetamine, 5. projektikonkurss, SSP-5A valdkonnad 2.1 ja 2.2

Vt: http://fp6.cordis.lu/index.cfm?fuseaction=UserSite.FP6ActivityCallsPage&ID_ACTIVITY=500

(25) Vt innovatiivsete ravimite tehnoloogiline platvorm. Vt: http://europa.eu.int/comm/research/fp6/index_en.cfm?p=1_innomed

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 141/2000 (harva kasutatavate ravimite kohta) raames võetud meetmete ja Euroopa Ravimihindamisamet harva kasutatavate ravimite komitee (COMP) tegevuse arvessevõtmine.

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsus 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik (EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1).

2000/57/EÜ: komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsus varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kohta nakkushaiguste profülaktikaks ja tõrjeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(1999) 4016 all) (EÜT L 21, 26.1.2000, lk 32).

2000/96/EÜ: komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsus nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järk-järgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(1999) 4015 all) (EÜT L 28, 3.2.2000, lk 50).

2002/253/EÜ: komisjoni 19. märtsi 2002. aasta otsus, millega nähakse ette haigusjuhtude määratlused ühenduse võrgustiku teavitamiseks nakkushaigustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2002) 1043 all) (EÜT L 86, 3.4.2002, lk 44).

(28) Vt: http://europa.eu.int/comm/health/ph_threats/Bioterrorisme/bioterrorism01_en.pdf

(29) Vt ka kuues raamprogramm, eri valdkondade poliitika teaduslik toetamine, 5. projektikonkurss, SSP-5B INFLUENZA.

Vt: http://fp6.cordis.lu/index.cfm?fuseaction=UserSite.FP6ActivityCallsPage&ID_ACTIVITY=500

(30) Vt: http://www.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA58/WHA58_3-en.pdf

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ (ELT L 33, 8.2.2003, lk 30).

(32) Komisjoni 22. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/33/EÜ millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ seoses teatavate tehniliste nõuetega vere ja verekomponentide osas (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 91, 30.3.2004, lk 25).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta (ELT L 102, 7.4.2004, lk 48).

(34) Nõukogu 2. juuni 2004. aasta otsus 2004/513/EÜ Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni sõlmimise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 8).

(35) ELi uimastistrateegia [2005–2012], vt http://europa.eu.int/comm/health/ph_determinants/life_style/keydo_drug_en.htm

(36) ELi uimastialane tegevuskava [2005–2008], vt http://europa.eu.int/comm/health/ph_determinants/life_style/keydo_drug_en.htm

(37) Nõukogu 18. juuni 2003. aasta soovitus narkosõltuvusega seotud tervisekahjustuste ennetamise ja vähendamise kohta (ELT L 165, 3.7.2003, lk 31).

(38) Kooskõlastatud lähenemisviis AIDSi vastu võitlemiseks Euroopa Liidus ja selle naabruses

http://europa.eu.int/comm/health/ph_threats/com/aids/docs/ev_20040916_rd01_en.pdf

(39) Komisjoni teatis HIV/AIDSi vastu võitlemise kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides (võetakse vastu).

(40) Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele – Euroopa keskkonna- ja tervishoiualane tegevuskava aastateks 2004–2010 KOM(2004) 416 (lõplik), 9.6.2004.

2006. aasta töökava lisa

Reisi- ja elamiskulude abikõlblikkus

Käesolevaid suuniseid tuleks kohaldada reisi- ja päevarahade hüvitamise suhtes seoses järgmisega:

—	toetuste saaja (peamised ja seotud toetusesaajad) alluvuses töötav personal ja eksperdid, keda toetuste saaja on kutsunud osalema töörühmades;

—	niisugused kulud, kui see on teenuslepingutes selgesõnaliselt ette nähtud.

1) Fikseeritud päevarahad katavad kõik lähetuste ajal kantud elamiskulud, sealhulgas hotellid, restoranid ja kohalik transport (taksod ja/või ühistransport). Need kehtivad tavalisest töökohast vähemalt 100 km kaugusele toimuva lähetuse iga päeva kohta. Päevarahad varieeruvad sõltuvalt lähetuse toimumisriigist. Igapäevatariifid vastavad päevaraha ja maksimaalse hotellihinna summale, nagu on ette nähtud komisjoni otsuses K(2004) 1313 (1) selle muudetud kujul.

2) Lähetustele teistesse riikidesse, välja arvatud EL-25, ühinejariigid, kandidaatriigid ja EFTA-EMP riigid, taotletakse komisjoni talitustelt eelnevat nõusolekut. See leping on seotud lähetuse eesmärkide, kulude ja motiiviga.

3) Reisikulud on abikõlblikud järgmistel tingimustel:

—	reisimisel kasutatakse kõige otsemat ja ökonoomsemat marsruuti;

—	koosolekupaiga ja tavalise töökoha vahemaa on vähemalt 100 km;

—	rongireis: esimene klass;

—	lennureis: turistiklass, kui ei saa kasutada odavamat piletit (nt Apex); lennureis on lubatud üksnes tagasiteel 800 km pikemate vahemaade läbimiseks;

—	autoreis: hüvitatakse samaväärse esimese klassi rongipileti hinna alusel.

(1) Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta otsus K(2004) 1313: üldised rakendussätted, millega võetakse vastu juhend Euroopa Komisjoni ametnike ja muude teenistujate töölähetuste kohta.

14.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 42/46

KOMISJONI OTSUS,

13. veebruar 2006,

milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtluse juhtumitega metslindudel Itaalias

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 491 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(2006/90/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrust (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ, (3) eriti selle artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lindude gripp on nakkav kodu- ja metslindude viirushaigus, mis võib lõppeda surmaga ja põhjustada häired ning kiiresti omandada episootilised mõõtmed, seades tõsisesse ohtu loomade ja inimeste tervise ning vähendades järsult kodulinnukasvatuse tasuvust. On olemas oht, et haigusetekitaja levib metslindudelt kodulindudele ja ühest liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse eluslindude ja nendelt saadud toodete rahvusvahelise kaubanduse kaudu.

(2)

Itaalia on komisjonile teatanud ühe metslinnuliigiga seotud kliinilise juhtumi käigus kogutud H5-linnugripiviiruse isoleerimisest. Kuni neuraminidaasi (N) tüübi ja patogeensusindeksi kindlaksmääramiseni võimaldavad kliiniline pilt ja epidemioloogilised asjaolud kahtlustada kõrge patogeensusega linnugripiviirust, mida põhjustab A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5N1.

(3)	Itaalia on ilma liigse viivituseta rakendanud teatavaid meetmeid, mis on ette nähtud nõukogu 19. mai 1992. aasta direktiivi 92/40/EMÜ raames, millega kehtestatakse klassikalise lindude katku tõrjemeetmed. (4)

(4)	Haigusohu tõttu tuleb vastu võtta ajutised kaitsemeetmed, et võidelda konkreetsete ohtudega eri piirkondades.

(5)

Järjepidevuse huvides on käesolevas otsuses asjakohane kasutada teatavaid mõisteid, mis on ette nähtud nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiviga 2005/94/EÜ (linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta), (5) nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiiviga 90/539/EMÜ (kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta), (6), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad), (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 998/2003 (mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ). (8)

(6)	Tuleks kehtestada ohustatud ja järelevalvetsoonid koha ümber, kus avastati metslindude haigusjuhtum. Kõnealused tsoonid peaksid piirduma alaga, mis on vajalik selleks, et ennetada viiruse levikut kaubanduslikesse ja mittekaubanduslikesse kodulinnukarjadesse.

(7)	On asjakohane kontrollida ja piirata eelkõige eluslindude ja haudemunade liikumist ning samal ajal lubada kõnealuste lindude ja lindudelt pärit toodete kontrollitud väljasaatmist tsoonist teatavatel tingimustel.

(8)

Komisjoni 19. oktoobri 2005. aasta otsuses 2005/734/EÜ (millega kehtestatakse bio-ohutusmeetmed, et vähendada A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 põhjustatud väga patogeense lindude gripi kandumise ohtu metslindudelt kodulindudele ja teistele vangistuses elavatele lindudele ning rajada väga ohustatud piirkondadesse varajase avastamise süsteem) (9) on sätestatud meetmed, mida tuleks rakendada ohustatud ja järelevalvetsoonides sõltumata selle piirkonna määratud riskitasemest, kus on kahtlustatud kõrge patogeensusega linnugrippi või kus see on kinnitust leidnud.

(9)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (10) on lubatud turule viia mitmeid loomseid kõrvalsaadusi, näiteks tehniliseks otstarbeks kasutatavat želatiini, ravimitööstuse tooraineid ja muid materjale, mis pärinevad ühenduse loomatervishoiupiirangutega piirkonnast, sest kõnealuseid tooteid peetakse ohutuks teatud tootmis-, töötlus- ja tootmisvahendite kasutustingimuste tõttu, mis tõhusalt inaktiveerivad võimalikud patogeenid või tõkestavad kokkupuute nakkusele vastuvõtlike loomadega. Seepärast on asjakohane vastavalt kõnealusele määrusele lubada kasutatud allapanu või sõnniku transporti ohustatud tsoonidest töötlemise eesmärgil ning nende loomsete kõrvalsaaduste transporti, mis vastavad samas määruses sätestatud tingimustele.

(10)

Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiviga 92/65/EMÜ (milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse) (11) on ette nähtud heakskiidetud asutused, instituudid ja keskused ning näidissertifikaat, mis peab olema kaasas loomade või nende sugurakkude veol eri liikmesriikide selliste heakskiidetud kohtade vahel. Tuleks ette näha veopiirangute erand lindude veo puhul sellistest asutustest, instituutidest ja keskustest sellistesse asutustesse, instituutidesse ja keskustesse, mis on heaks kiidetud vastavalt kõnealusele direktiivile.

(11)

Haudemunade transporti ohustatud tsoonist tuleks lubada teatavatel tingimustel. Haudemunade lähetamist teistesse riikidesse võib lubada eelkõige vastavalt direktiivis 2005/94/EÜ sätestatud tingimustele. Sellisel juhul peaksid direktiiviga 90/539/EMÜ ettenähtud veterinaarsertifikaadid sisaldama viidet käesolevale otsusele.

(12)

Liha, hakkliha, lihavalmististe ja lihatoodete lähetamine ohustatud tsoonist peaks olema lubatud teatavatel tingimustel, eelkõige vastavalt määruses (EÜ) nr 853/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) sätestatud nõuetele. (12)

(13)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivis 2002/99/EÜ (milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad) (13) on sätestatud selliste töötlemisviiside loetelu, millega tagatakse, et piirangutega piirkondadest pärit liha on ohutu ning on ette nähtud võimalus kehtestada spetsiaalne tunnusmärk ja tervisemärk, mis on nõutav liha puhul, mida ei ole lubatud viia turule loomatervishoiuga seotud põhjustel. On asjakohane lubada ohustatud tsoonidest lähetada liha, millel on kõnealuse direktiiviga ettenähtud tervisemärk, ning lihatooteid, mida on töödeldud samas direktiivis osutatud viisil.

(14)	Kuni toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee istungini ja koostöös asjaomaste liikmesriikidega peaks komisjon võtma ajutisi kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi juhtumitega metslindudel.

(15)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed tuleks läbi vaadata toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee järgmisel koosolekul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu, reguleerimisala ja mõisted

1. Käesoleva otsusega sätestatakse teatavad ajutised kaitsemeetmed seoses sellise kõrge patogeensusega linnugripiga metslindudel Itaalias, mille on põhjustanud A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5, mille puhul kahtlustatakse neuraminidaasi tüüpi N1, et vältida lindude gripi levikut metslindudelt kodulindudele või teistele vangistuses elavatele lindudele, samuti sellistest lindudest saadud toodete saastumist.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse direktiivi 2005/94/EÜ mõisteid. Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a) haudemunad– direktiivi 90/539/EMÜ artikli 2 lõikes 2 määratletud munad;

b) looduslikud jahilinnud– määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punkti 1.5 teises taandes ja punktis 1.7 määratletud jahilinnud;

c) teised vangistuses elavad linnud– direktiivi 2005/94/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud linnud, sealhulgas:

Artikkel 2

Ohustatud ja järelevalvetsoonide rajamine

1. Itaalia rajab selle piirkonna ümber, kus metslindudel on A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripiviirus kinnitust leidnud ja neuraminidaasi tüübi N1 esinemist kas kahtlustatakse või see on kinnitust leidnud:

a)	vähemalt kolme kilomeetri raadiusega ohustatud tsooni ning

b)	vähemalt kümne kilomeetri raadiusega järelevalvetsooni, mis hõlmab ka ohustatud tsooni.

2. Lõikes 1 viidatud ohustatud ja järelevalvetsooni rajamisel tuleb arvesse võtta linnugripiga seotud geograafilisi, halduslikke, ökoloogilisi ning episotoloogilisi tegureid ning seireseadmeid.

3. Kui ohustatud või järelevalvetsoon hõlmab muude liikmesriikide territooriume, teeb Itaalia tsoonide rajamisel kõnealuste liikmesriikide ametiasutustega koostööd.

4. Itaalia teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike käesoleva artikli alusel rajatud kõigist ohustatud ja järelevalvetsoonide üksikasjadest.

Artikkel 3

Ohustatud tsoonis rakendatavad meetmed

1. Itaalia tagab, et ohustatud tsoonis rakendatakse vähemalt järgmisi meetmeid:

a)	kõikide põllumajandusettevõtete kindlaksmääramine kõnealuses tsoonis;

b)	perioodilised ja dokumenteeritud kontrollkäigud kõikidesse kaubanduslikesse põllumajandusettevõtetesse, kodulindude kliiniline kontroll, sealhulgas vajaduse korral proovide võtmine laboruuringute jaoks;

c)	vajalike bioohutusmeetmete rakendamine, sealhulgas desinfitseerimine ettevõttesse sisenemisel ja sealt väljumisel, kodulindude pidamine kanalates või hoidlates, kus on võimalik vältida otsest ja kaudset kontakti muude kodulindude ja vangistuses peetavate lindudega;

d)	otsuses 2005/734/EÜ sätestatud bioohutusmeetmete rakendamine;

e)	kodulindude lihast toodete liikumise kontroll kooskõlas artikliga 9;

f)	aktiivne haiguse seire metslindude, eriti veelindude populatsioonis, vajadusel koostöös jahimeeste ja linnuvaatlejatega, keda on spetsiaalselt instrueeritud meetmetest, kuidas end kaitsta viirusega nakatumise eest ning vältida viiruse levikut haigusele vastuvõtlike loomade seas;

g)	haigusest teavitamise kampaaniad omanike, jahimeeste ja linnuvaatlejate seas.

2. Itaalia tagab, et ohustatud tsoonis on keelatud järgmine tegevus:

a)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude äraviimine ettevõttest, kus neid peetakse,

b)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude kogunemine laatadel, turgudel, näitustel ja muudes kogunemiskohtades;

c)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude transport läbi tsooni, välja arvatud läbisõit põhimaanteedel või -raudteedel ning transport tapamajja koheseks tapmiseks;

d)	haudemunade lähetamine tsoonist;

e)	kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude ja looduslike jahilindude värske liha, hakkliha, lihavalmististe ja lihatoodete lähetamine tsoonist;

f)	kasutatud allapanu või sõnniku töötlemata kujul transportimine või levitamine tsoonisisestest majanditest väljapoole kõnealust tsooni, välja arvatud transport töötlemiskohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002;

g)	metslinnujaht.

Artikkel 4

Järelevalvetsoonis rakendatavad meetmed

1. Itaalia tagab, et järelevalvetsoonis rakendatakse vähemalt järgmisi meetmeid:

a)	kõikide põllumajandusettevõtete kindlaksmääramine kõnealuses tsoonis;

b)	vajalike bioohutusmeetmete rakendamine kohapeal, sealhulgas desinfitseerimine ettevõttesse sisenemisel ja sealt väljumisel;

c)	otsuses 2005/734/EÜ sätestatud bioohutusmeetmete rakendamine;

d)	kontroll kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ning haudemunade liikumise üle kõnealuses tsoonis.

2. Itaalia tagab, et järelevalvetsoonis on keelatud järgmine tegevus:

a)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude liikumine väljapoole kõnealust tsooni nimetatud tsooni rajamise esimese 15 päeva jooksul;

b)	kodulindude ja muude lindude kogunemine laatadel, turgudel, näitustel ja muudes kogunemiskohtades;

c)	metslinnujaht.

Artikkel 5

Meetmete kestus

Kui leiab kinnitust, et neuraminidaasi tüüp on muu kui N1, tühistatakse artiklitega 3 ja 4 ettenähtud meetmed.

Juhul kui A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5N1 olemasolu metslindudel on kinnitust leidnud, kohaldatakse artiklitega 3 ja 4 ettenähtud meetmeid nii kaua kui vajalik, võttes arvesse linnugripiga seotud geograafilisi, halduslikke, ökoloogilisi ning episotoloogilisi tegureid, artikliga 3 ettenähtud meetmeid ohustatud tsooni puhul vähemalt 21 päeva ja artikliga 4 ettenähtud meetmeid järelevalvetsooni puhul vähemalt 30 päeva pärast metslindudega seotud kliinilise juhtumi käigus kogutud linnugripiviiruse H5 isoleerimise kuupäeva.

Artikkel 6

Erandid eluslindudele ja ühepäevastele tibudele

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist a võib Itaalia lubada noorkanade ja broilerkalkunite transporti ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse, mis asuvad ohustatud või järelevalvetsoonis.

2. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist a või artikli 4 lõike 2 punktist a võib Itaalia lubada järgmiste lindude transporti:

a)	koheseks tapmiseks ettenähtud kodulinnud, sealhulgas prakeeritud munakanad, ohustatud tsoonis või järelevalvetsoonis asuvasse tapamajja või kui see ei ole võimalik, siis pädeva asutuse poolt määratud tapamajja väljaspool kõnealuseid tsoone;

b)	ühepäevased tibud ohustatud tsoonist ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse Itaalia territooriumil, kus ei ole muid kodulinde ega vangistuses peetavaid linde, välja arvatud kodulindudest eraldi peetavad artikli 1 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud lemmiklinnud;

c)	ühepäevased tibud järelevalvetsoonist ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse Itaalia territooriumil;

d)	noorkanad ja broilerkalkunid järelevalvetsoonist ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse Itaalia territooriumil;

e)	artikli 1 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud lemmiklinnud Itaalia territooriumil asuvatesse kohtadesse, kus kodulinde ei peeta, kui partii koosneb viiest või vähemast puurilinnust, olenemata direktiivi 92/65/EMÜ artikli 1 lõikes 3 osutatud riigisisestest eeskirjadest;

f)	artikli 1 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud linnud sellistest asutustest, instituutidest ja keskustest sellistesse asutustesse, instituutidesse ja keskustesse, mis on heakskiidetud direktiivi 92/65/EMÜ artikli 13 alusel.

Artikkel 7

Erandid haudemunadele

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist d võib Itaalia lubada:

a)	transportida haudemune ohustatud tsoonist Itaalia territooriumil asuvasse määratud haudejaama;

lähetada haudemune ohustatud tsoonist väljaspool Itaalia territooriumi asuvatesse haudejaamadesse, tingimusel et:

haudemunad on korjatud linnukarjalt:

—	kellel ei ole linnugripiga nakatumise kahtlust ning

—	kellelt võetud linnugripi proovi tulemused on osutunud negatiivseks seroloogilisel uurimisel, mis suudab 5 % haiguse levimust tuvastada vähemalt 95 % usaldusväärsusega, ning

ii)	direktiivi 2005/94/EÜ artikli 26 lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud tingimused on täidetud.

2. Nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ IV lisas sätestatud näidisele 1 vastav veterinaarsertifikaat, mis on kaasas käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud haudemunade saatmisel teistesse liikmesriikidesse, sisaldab järgmist teksti:

“Käesoleva partii loomatervishoiunõuded on kooskõlas komisjoni otsusega 2006/90/EÜ”.

Artikkel 8

Erandid värskele lihale, hakklihale, lihavalmististele ja lihatoodetele

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist e võib Itaalia lubada ohustatud tsoonist lähetada:

värsket kodulinnuliha, sealhulgas liha, mis on saadud ohustatud tsoonist või väljastpoolt ohustatud tsooni pärit silerinnalistelt lindudelt ning toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisale ja III lisa II ja III jaole ning kontrollitud vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I, II, III jaole ning IV jao V ja VII peatükile;

b)	hakkliha, lihavalmistisi ja lihatooteid, mis sisaldavad punktis a osutatud liha ning on toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V ja VI jaole;

c)	looduslike jahilindude värsket liha, mis on pärit kõnealusest tsoonist, kui selline liha on märgistatud direktiivi 2002/99/EÜ II lisas sätestatud tervisemärgiga ning ette nähtud transpordiks ettevõttesse nõuetekohaseks töötlemiseks lindude gripi vastu vastavalt kõnealuse direktiivi III lisale;

d)	lihatooteid, mis on toodetud selliste looduslike jahilindude lihast, keda on töödeldud nõuetekohaselt linnugripi vastu vastavalt direktiivi 2002/99/EÜ III lisale;

e)	väljastpoolt ohustatud tsooni pärit looduslike jahilindude värsket liha, mis on toodetud ohustatud tsooni ettevõtetes vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IV jaole ja kontrollitud vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa IV jao VIII peatükile;

f)	hakkliha, lihavalmistisi ja lihatooteid, mis sisaldavad punktis e osutatud liha ning on toodetud ohustatud tsoonis asuvates vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V ja VI jaole;

2. Itaalia tagab, et lõike 1 punktides e ja f osutatud toodetega on kaasas äridokument, millel on järgmine tekst:

“Käesoleva partii loomatervishoiunõuded on kooskõlas komisjoni otsusega 2006/90/EÜ”.

Artikkel 9

Tingimused loomsetele kõrvalsaadustele

1. Kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga e võib Itaalia lubada lähetada:

määruse (EÜ) nr 1774/2002 VII lisa II peatüki A jaos, III peatüki B jaos, IV peatüki A jaos, VI peatüki A ja B jaos, VII peatüki A jaos, VIII peatüki A jaos, IX peatüki A jaos ja X peatüki A jaos ning VIII lisa II peatüki B jaos ja III peatüki II jao punktis A sätestatud tingimustele vastavad loomseid kõrvalsaadusi;

b)	määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa VIII peatüki A jao punkti 1 alapunktiga a kooskõlas olevaid töötlemata sulgi või sulgede osi, mis on saadud väljastpoolt ohustatud tsooni pärit kodulindudelt;

c)	kodulindude töödeldud sulgi ja sulgede osi, mida on töödeldud aurujoaga või mõne muu meetodi abil, mis tagab nakkusetekitajate hävimise;

tooted, mis on saadud kodulindudest või muudest vangistuses peetavatest lindudest, mille kohta ei kehti vastavalt ühenduse õigusaktidele loomatervishoiunõuded või mille kohta ei kehti loomatervishoiuga seotud keelud või piirangud, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa VII peatüki A jao punkti 1 alapunktis a osutatud tooted.

2. Itaalia tagab, et lõike 1 punktides b ja c osutatud toodetega on vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 II lisa X peatükile kaasas äridokument, mille punktis 6.1 kinnitatakse, et neid tooteid on töödeldud aurujoaga või mõne muu meetodi abil, mis tagab nakkusetekitajate hävimise.

Nimetatud äridokumenti ei nõuta siiski töödeldud dekoratiivsulgede, reisijatega isiklikuks kasutamiseks kaasasolevate töödeldud sulgede või mittetööstuslikel eesmärkidel üksikisikutele saadetavate töödeldud sulgede partiide puhul.

Artikkel 10

Liikumise tingimused

1. Kui käesoleva otsusega hõlmatud loomade või nende toodete liikumine on artiklite 6–9 alusel lubatud, tuleb võtta kõik vajalikud bioohutusmeetmed, et vältida linnugripi levikut.

2. Kui lõikes 1 viidatud toodete lähetamine, liikumine ja transportimine on artiklite 7, 8 ja 9 alusel lubatud, tuleb neid hankida, käsitleda, käidelda, säilitada ja transportida eraldi teistest toodetest, mis vastavad kõikidele loomadega kauplemiseks, nende turuleviimiseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ettenähtud loomatervishoiunõuetele.

Artikkel 11

Vastavus

Itaalia võtab viivitamata käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning avaldab need. Ta teavitab komisjoni sellest viivitamata.

Artikkel 12

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 13. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(3) EÜT L 146, 13.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 18/2006 (ELT L 4, 7.1.2006, lk 3).

(4) EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

(5) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(6) EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(7) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 83. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).

(8) ELT L 146, 13.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 18/2006 (ELT L 4, 7.1.2006, lk 3).

(9) ELT L 274, 20.10.2005, lk 105. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/855/EÜ (ELT L 316, 2.12.2005, lk 21).

(10) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 416/2005 (ELT L 66, 12.3.2005, lk 10).

(11) ELT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/68/EÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 321).

(12) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).

(13) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

14.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 42/52

KOMISJONI OTSUS,

13. veebruar 2006,

milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtluse juhtumitega metslindudel Sloveenias

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 492 all)

(Ainult sloveeniakeelne tekst on autentne)

(2006/91/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Sloveenia on komisjonile teatanud ühe metslinnuliigiga seotud kliinilise juhtumi käigus kogutud H5-linnugripiviiruse isoleerimisest. Kuni neuraminidaasi (N) tüübi ja patogeensusindeksi kindlaksmääramiseni võimaldavad kliiniline pilt ja epidemioloogilised asjaolud kahtlustada kõrge patogeensusega linnugripiviirust, mida põhjustab A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5N1.

(3)	Sloveenia on ilma liigse viivituseta rakendanud teatavaid meetmeid, mis on ette nähtud nõukogu 19. mai 1992. aasta direktiivi 92/40/EMÜ raames, millega kehtestatakse klassikalise lindude katku tõrjemeetmed. (4)

(4)	Haigusohu tõttu tuleb vastu võtta ajutised kaitsemeetmed, et võidelda konkreetsete ohtudega eri piirkondades.

(5)

Järjepidevuse huvides on käesolevas otsuses asjakohane kasutada teatavaid mõisteid, mis on ette nähtud nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiviga 2005/94/EÜ (linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta), (5) nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiiviga 90/539/EMÜ (kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta), (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 998/2003 (mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ). (8)

(6)	Tuleks kehtestada ohustatud ja järelevalvetsoonid koha ümber, kus avastati metslindude haigusjuhtum. Kõnealused tsoonid peaksid piirduma alaga, mis on vajalik selleks, et ennetada viiruse levikut kaubanduslikesse ja mittekaubanduslikesse kodulinnukarjadesse.

(7)	On asjakohane kontrollida ja piirata eelkõige eluslindude ja haudemunade liikumist ning samal ajal lubada kõnealuste lindude ja lindudelt pärit toodete kontrollitud väljasaatmist tsoonist teatavatel tingimustel.

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

Liha, hakklina, lihavalmististe ja lihatoodete lähetamine ohustatud tsoonist peaks olema lubatud teatavatel tingimustel, eelkõige vastavalt määruses (EÜ) nr 853/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) sätestatud nõuetele. (12)

(13)

(14)	Kuni toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee istungini ja koostöös asjaomaste liikmesriikidega peaks komisjon võtma ajutisi kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi juhtumitega metslindudel.

(15)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed tuleks läbi vaadata toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee järgmisel koosolekul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu, reguleerimisala ja mõisted

1. Käesoleva otsusega sätestatakse teatavad ajutised kaitsemeetmed seoses sellise kõrge patogeensusega linnugripiga metslindudel Sloveenias, mille on põhjustanud A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H5, mille puhul kahtlustatakse neuraminidaasi tüüpi N1, et vältida lindude gripi levikut metslindudelt kodulindudele või teistele vangistuses elavatele lindudele, samuti sellistest lindudest saadud toodete saastumist.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse direktiivi 2005/94/EÜ mõisteid. Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a) haudemunad– direktiivi 90/539/EMÜ artikli 2 lõikes 2 määratletud munad;

b) looduslikud jahilinnud– määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punkti 1.5 teises taandes ja punktis 1.7 määratletud jahilinnud;

c) teised vangistuses elavad linnud– direktiivi 2005/94/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud linnud, sealhulgas:

Artikkel 2

Ohustatud ja järelevalvetsoonide rajamine

1. Sloveenia rajab selle piirkonna ümber, kus metslindudel on A-tüüpi gripiviiruse alatüübi H5 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripiviirus kinnitust leidnud ja neuraminidaasi tüübi N1esinemist kas kahtlustatakse või see on kinnitust leidnud:

a)	vähemalt kolme kilomeetri raadiusega ohustatud tsooni ning

b)	vähemalt kümne kilomeetri raadiusega järelevalvetsooni, mis hõlmab ka ohustatud tsooni.

2. Lõikes 1 viidatud ohustatud ja järelevalvetsooni rajamisel tuleb arvesse võtta linnugripiga seotud geograafilisi, halduslikke, ökoloogilisi ning episotoloogilisi tegureid ning seireseadmeid.

3. Kui ohustatud või järelevalvetsoon hõlmab muude liikmesriikide territooriume, teeb Sloveenia tsoonide rajamisel kõnealuste liikmesriikide ametiasutustega koostööd.

4. Sloveenia teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike käesoleva artikli alusel rajatud kõigist ohustatud ja järelevalvetsoonide üksikasjadest.

Artikkel 3

Ohustatud tsoonis rakendatavad meetmed

1. Sloveenia tagab, et ohustatud tsoonis rakendatakse vähemalt järgmisi meetmeid:

a)	kõikide põllumajandusettevõtete kindlaksmääramine kõnealuses tsoonis;

b)	perioodilised ja dokumenteeritud kontrollkäigud kõikidesse kaubanduslikesse põllumajandusettevõtetesse, kodulindude kliiniline kontroll, sealhulgas vajaduse korral proovide võtmine laboruuringute jaoks;

c)	vajalike bioohutusmeetmete rakendamine, sealhulgas desinfitseerimine ettevõttesse sisenemisel ja sealt väljumisel, kodulindude pidamine kanalates või hoidlates, kus on võimalik vältida otsest ja kaudset kontakti muude kodulindude ja vangistuses peetavate lindudega;

d)	otsuses 2005/734/EÜ sätestatud bioohutusmeetmete rakendamine;

e)	kodulindude lihast toodete liikumise kontroll kooskõlas artikliga 9;

f)	aktiivne haiguse seire metslindude, eriti veelindude populatsioonis, vajadusel koostöös jahimeeste ja linnuvaatlejatega, keda on spetsiaalselt instrueeritud meetmetest, kuidas end kaitsta viirusega nakatumise eest ning vältida viiruse levikut haigusele vastuvõtlike loomade seas;

g)	haigusest teavitamise kampaaniad omanike, jahimeeste ja linnuvaatlejate seas.

2. Sloveenia tagab, et ohustatud tsoonis on keelatud järgmine tegevus:

a)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude äraviimine ettevõttest, kus neid peetakse,

b)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude kogunemine laatadel, turgudel, näitustel ja muudes kogunemiskohtades;

c)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude transport läbi tsooni, välja arvatud läbisõit põhimaanteedel või -raudteedel ning transport tapamajja koheseks tapmiseks;

d)	haudemunade lähetamine tsoonist;

e)	kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude ja looduslike jahilindude värske liha, hakkliha, lihavalmististe ja lihatoodete lähetamine tsoonist;

f)	kasutatud allapanu või sõnniku töötlemata kujul transportimine või levitamine tsoonisisestest majanditest väljapoole kõnealust tsooni, välja arvatud transport töötlemiskohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002;

g)	metslinnujaht.

Artikkel 4

Järelevalvetsoonis rakendatavad meetmed

1. Sloveenia tagab, et järelevalvetsoonis rakendatakse vähemalt järgmisi meetmeid:

a)	kõikide põllumajandusettevõtete kindlaksmääramine kõnealuses tsoonis;

b)	vajalike bioohutusmeetmete rakendamine kohapeal, sealhulgas desinfitseerimine ettevõttesse sisenemisel ja sealt väljumisel;

c)	otsuses 2005/734/EÜ sätestatud bioohutusmeetmete rakendamine;

d)	kontroll kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ning haudemunade liikumise üle kõnealuses tsoonis.

2. Sloveenia tagab, et järelevalvetsoonis on keelatud järgmine tegevus:

a)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude liikumine väljapoole kõnealust tsooni nimetatud tsooni rajamise esimese 15 päeva jooksul;

b)	kodulindude ja muude lindude kogunemine laatadel, turgudel, näitustel ja muudes kogunemiskohtades;

c)	metslinnujaht.

Artikkel 5

Meetmete kestus

Kui leiab kinnitust, et neuraminidaasi tüüp on muu kui N1, tühistatakse artiklitega 3 ja 4 ettenähtud meetmed.

Artikkel 6

Erandid eluslindudele ja ühepäevastele tibudele

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist a võib Sloveenia lubada noorkanade ja broilerkalkunite transporti ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse, mis asuvad ohustatud või järelevalvetsoonis.

2. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist a või artikli 4 lõike 2 punktist a võib Sloveenia lubada järgmiste lindude transporti:

a)	koheseks tapmiseks ettenähtud kodulinnud, sealhulgas prakeeritud munakanad, ohustatud tsoonis või järelevalvetsoonis asuvasse tapamajja või kui see ei ole võimalik, siis pädeva asutuse poolt määratud tapamajja väljaspool kõnealuseid tsoone;

b)	ühepäevased tibud ohustatud tsoonist ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse Sloveenia territooriumil, kus ei ole muid kodulinde ega vangistuses peetavaid linde, välja arvatud kodulindudest eraldi peetavad artikli 1 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud lemmiklinnud;

c)	ühepäevased tibud järelevalvetsoonist ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse Sloveenia territooriumil;

d)	noorkanad ja broilerkalkunid järelevalvetsoonist ametliku kontrolli all olevatesse ettevõtetesse Sloveenia territooriumil;

e)	artikli 1 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud lemmiklinnud Sloveenia territooriumil asuvatesse kohtadesse, kus kodulinde ei peeta, kui partii koosneb viiest või vähemast puurilinnust, olenemata direktiivi 92/65/EMÜ artikli 1 lõikes 3 osutatud riigisisestest eeskirjadest;

f)	artikli 1 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud linnud sellistest asutustest, instituutidest ja keskustest sellistesse asutustesse, instituutidesse ja keskustesse, mis on heakskiidetud direktiivi 92/65/EMÜ artikli 13 alusel.

Artikkel 7

Erandid haudemunadele

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist d võib Sloveenia lubada:

a)	transportida haudemune ohustatud tsoonist Sloveenia territooriumil asuvasse määratud haudejaama;

lähetada haudemune ohustatud tsoonist väljaspool Sloveenia territooriumi asuvatesse haudejaamadesse, tingimusel et:

haudemunad on korjatud linnukarjalt:

—	kellel ei ole linnugripiga nakatumise kahtlust ning

—	kellelt võetud linnugripi proovi tulemused on osutunud negatiivseks seroloogilisel uurimisel, mis suudab 5 % haiguse levimust tuvastada vähemalt 95 % usaldusväärsusega, ning

ii)	direktiivi 2005/94/EÜ artikli 26 lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud tingimused on täidetud.

“Käesoleva partii loomatervishoiunõuded on kooskõlas komisjoni otsusega 2006/91/EÜ”.

Artikkel 8

Erandid värskele lihale, hakklihale, lihavalmististele ja lihatoodetele

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktist e võib Sloveenia lubada ohustatud tsoonist lähetada:

värsket kodulinnuliha, sealhulgas liha, mis on saadud ohustatud tsoonist või väljastpoolt ohustatud tsooni pärit silerinnalistelt lindudelt ning toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisale ja III lisa II ja III jaole ning kontrollitud vastavalt määruse (EÜ) 854/2004 I lisa I, II, III jaole ning IV jao V ja VII peatükile;

b)	hakkliha, lihavalmistisi ja lihatooteid, mis sisaldavad punktis a osutatud liha ning on toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V ja VI jaole;

c)	looduslike jahilindude värsket liha, mis on pärit kõnealusest tsoonist, kui selline liha on märgistatud direktiivi 2002/99/EÜ II lisas sätestatud tervisemärgiga ning ette nähtud transpordiks ettevõttesse nõuetekohaseks töötlemiseks lindude gripi vastu vastavalt kõnealuse direktiivi III lisale;

d)	lihatooteid, mis on toodetud selliste looduslike jahilindude lihast, keda on töödeldud nõuetekohaselt linnugripi vastu vastavalt direktiivi 2002/99/EÜ III lisale;

e)	väljastpoolt ohustatud tsooni pärit looduslike jahilindude värsket liha, mis on toodetud ohustatud tsooni ettevõtetes vastavalt määruse (EÜ) 853/2004 III lisa IV jaole ja kontrollitud vastavalt määruse (EÜ) 854/2004 I lisa IV jao VIII peatükile;

f)	hakkliha, lihavalmistisi ja lihatooteid, mis sisaldavad punktis e osutatud liha ning on toodetud ohustatud tsoonis asuvates vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V ja VI jaole;

2. Sloveenia tagab, et lõike 1 punktides e ja f osutatud toodetega on kaasas äridokument, millel on järgmine tekst:

“Käesoleva partii loomatervishoiunõuded on kooskõlas komisjoni otsusega 2006/91/EÜ”.

Artikkel 9

Tingimused loomsetele kõrvalsaadustele

1. Kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga e võib Sloveenia lubada lähetada:

b)	määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa VIII peatüki A jao punkti 1 alapunktiga a kooskõlas olevaid töötlemata sulgi või sulgede osi, mis on saadud väljastpoolt ohustatud tsooni pärit kodulindudelt;

c)	kodulindude töödeldud sulgi ja sulgede osi, mida on töödeldud aurujoaga või mõne muu meetodi abil, mis tagab nakkusetekitajate hävimise;

2. Sloveenia tagab, et lõike 1 punktides b ja c osutatud toodetega on vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 II lisa X peatükile kaasas äridokument, mille punktis 6.1 kinnitatakse, et neid tooteid on töödeldud aurujoaga või mõne muu meetodi abil, mis tagab nakkusetekitajate hävimise.

Artikkel 10

Liikumise tingimused

1. Kui käesoleva otsusega hõlmatud loomade või nende toodete liikumine on artiklite 6–9 alusel lubatud, tuleb võtta kõik vajalikud bioohutusmeetmed, et vältida linnugripi levikut.

Artikkel 11

Vastavus

Sloveenia võtab viivitamata käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning avaldab need. Ta teavitab komisjoni sellest viivitamata.

Artikkel 12

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Sloveenia Vabariigile.

Brüssel, 13. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(3) EÜT L 146, 13.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 18/2006 (ELT L 4, 7.1.2006, lk 3).

(4) EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

(5) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(6) EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(7) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 83. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).

(8) ELT L 146, 13.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 18/2006 (ELT L 4, 7.1.2006, lk 3).

(9) ELT L 274, 20.10.2005, lk 105. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/855/EÜ (ELT L 316, 2.12.2005, lk 21).

(10) ELT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 416/2005 (ELT L 66, 12.3.2005, lk 10).

(11) ELT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/68/EÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 321).

(12) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).

(13) ELT L 18, 23.1.2003, lk 11.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 42

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 14. veebruar 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006, 30. jaanuar 2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 248/2006, 13. veebruar 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	20
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 249/2006, 13. veebruar 2006, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2430/1999, (EÜ) nr 937/2001, (EÜ) nr 1852/2003 ja (EÜ) nr 1463/2004 seoses koktsidiostaatikumide ja muude raviainete rühma kuuluvate teatavate söödalisandite lubade tingimustega ( 1 )	22
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 250/2006, 13. veebruar 2006, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is	24

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	81,1
	204	42,1
	212	94,2
	624	106,4
	999	81,0
0707 00 05	052	153,9
	204	101,2
	999	127,6
0709 10 00	220	57,6
	624	101,9
	999	79,8
0709 90 70	052	123,6
	204	76,1
	999	99,9
0805 10 20	052	55,1
	204	52,4
	212	41,4
	220	46,7
	448	47,7
	624	79,5
	999	53,8
0805 20 10	204	91,9
0805 20 10	999	91,9
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	61,8
	204	113,2
	464	131,1
	624	76,2
	999	95,6
0805 50 10	052	43,1
0805 50 10	999	43,1
0808 10 80	400	113,6
	404	105,2
	528	80,3
	720	66,0
	999	91,3
0808 20 50	388	96,2
	400	86,9
	512	67,9
	528	85,9
	720	73,7
	999	82,1

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	Komisjoni soovitus, 6. veebruar 2006, dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide (PCBde) sisalduse vähendamise kohta söödas ja toiduainetes (teatavaks tehtud numbri K(2006) 235 all) ( 1 )	26
*	Komisjoni otsus, 10. veebruar 2006, millega võetakse vastu 2006. aasta töökava ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi (aastateks 2003–2008) rakendamiseks, sealhulgas kõnealuse aasta toetuste andmise tööprogramm ( 1 )	29
*	Komisjoni otsus, 13. veebruar 2006, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtluse juhtumitega metslindudel Itaalias (teatavaks tehtud numbri K(2006) 491 all)	46
*	Komisjoni otsus, 13. veebruar 2006, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtluse juhtumitega metslindudel Sloveenias (teatavaks tehtud numbri K(2006) 492 all)	52