9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 212/2006,

8. veebruar 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. veebruaril 2006.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

---

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 213/2006,

8. veebruar 2006,

millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2777/75 artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust kodulinnulihaturu olukorda, tuleks seepärast kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2777/75 artiklis 8 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega kindlaks määrata eksporditoetused.

(3)	Määruse (EMÜ) nr 2777/75 artikli 8 lõikes 3 on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad eraldusmärgist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile b. Kõnealused tooted peaksid vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (3) nõuetele.

(5)	Kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EMÜ) nr 2777/75 artikliga 8 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ette nähtud tingimusele.

2.   Lõike 1 kohaselt peavad toetuse saamise tingimustele vastavad tooted vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ja määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaoga ette nähtud eraldusmärgistuse nõuetele vastavusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. veebruaril 2006.

---

(1)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

---

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 214/2006,

7. veebruar 2006,

millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1)

võttes arvesse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2454/93, (2) millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, eriti selle artikli 173 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 173–177 sätestatakse, et komisjon kehtestab perioodiliselt selle määruse lisas 26 nimetatud toodete ühikuväärtused.

(2)	Komisjonile vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikele 2 esitatud elementidele nimetatud artiklites sätestatud reeglite ja kriteeriumite kohaldamise tulemusena tuleks kõnealuste toodete suhtes kehtestada käesoleva määruse lisas esitatud ühikuväärtused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikes 1 sätestatud ühikuväärtused kehtestatakse vastavalt lisas esitatud tabelile.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. veebruar 2006.

---

(1)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(2)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (ELT L 148, 11.6.2005, lk 5).

---

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/11

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 215/2006,

8. veebruar 2006,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) ning määrust (EÜ) nr 2286/2003

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1) eriti selle artiklit 247,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (2) artiklitega 173–177 sätestatakse erieeskirjad teatavate kiiresti riknevate kaupade tolliväärtuse määramise kohta. Arvestades kaubavoogusid ja üldisi hindamiseeskirju, on süsteem oma praegusel kujul osutunud probleemseks. Et vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklile 19 lihtsustada tollialaseid õigusakte, tuleks see süsteem asendada süsteemiga, mille puhul liikmesriikide teatavaks tehtud ja komisjoni levitatavaid ühikuhindu võib kasutada otse teatavate komisjonimüügiks imporditavate kiiresti riknevate kaupade tolliväärtuse määramiseks.

(2)

Ühtse haldusdokumendi lahtris 24 tehingu kohta esitatud teave võimaldab iseloomustada eri liiki tehinguid, et saaks koostada statistikat ühenduse ja kolmandate riikide vahelise ning Euroopa Liidu liikmesriikide omavahelise kaubavahetuse kohta. Nimetatud teabe kodeerimine on sätestatud sellist statistikat käsitlevate ühenduse õigusnormidega, eelkõige komisjoni 7. septembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1917/2000, millega kehtestatakse teatavad sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 1172/95 rakendamiseks väliskaubandusstatistika suhtes. (3) Järjepidevuse ja tõhususe huvides oleks seega otstarbekas viidata erieeskirjades ühtse haldusdokumendi lahtrisse 24 (tehingu liik) märgitavate koodide puhul nimetatud õigusnormidele.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (4) lisati määrusesse (EMÜ) nr 2454/93 uued ühtset haldusdokumenti ja selle kasutamist käsitlevad eeskirjad. Kõnealuste meetmete rakendamise alguskuupäevaks kinnitati 1. jaanuar 2006. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2286/2003 artiklile 2 hindas komisjon liikmesriikide tagasiside alusel koostatud aruande põhjal asjaomaste meetmete rakendamise kavasid liikmesriikides. Kõnealusest aruandest nähtub, et mõned liikmesriigid ei suuda 1. jaanuariks 2006 oma arvutisüsteeme kohandada. Seega on vajalik teatavatel tingimustel kõnealuste meetmete rakendamine edasi lükata 1. jaanuarini 2007.

(4)	Seetõttu tuleks muuta määruseid (EMÜ) nr 2454/93 ja (EÜ) nr 2286/2003.

(5)

Määrusega (EÜ) nr 1917/2000 kehtestatud ühtse haldusdokumendi lahtrisse 24 märgitavate tehingute loetelu on muudetud, mis jõustub 1. jaanuaril 2006. Liikmesriikide tähtaeg oma arvutisüsteemide kohandamiseks lõppeb samal kuupäeval. Käesoleva määruse asjakohast sätet tuleks seega rakendada alates 1. jaanuarist 2006.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 2454/93 muudetakse järgmiselt:

1.

Artikli 152 lõikesse 1 lisatakse punkt a)a järgmises sõnastuses: “a)a Teatavate komisjonimüügiks imporditavate kiiresti riknevate kaupade tolliväärtuse võib määrata otse vastavalt tolliseadustiku artikli 30 lõike 2 punktile c. Selleks teatavad liikmesriigid ühikuhinnad komisjonile ja komisjon levitab neid andmeid TARICi kaudu vastavalt määruse (EMÜ) nr 2658/87 artiklile 6. (5) Ühikuhinnad arvutatakse ja teatatakse järgmiselt: i) Liikmesriigid teatavad komisjonile ühikuhinna pärast punktis a loetletud mahaarvamisi iga kaubakategooria netomassi 100 kg kohta. Liikmesriigid võivad kinnitada punkti a alapunktis ii osutatud kuludele standardsummad, mis tehakse komisjonile teatavaks. ii) Ühikuhindu võib kasutada imporditud kaupade tolliväärtuse kindlaksmääramiseks 14 päeva jooksul, kusjuures iga selline periood algab reedel. iii) Ühikuhindade määramise võrdlusperiood on 14päevane, mis lõpeb uute ühikuhindade kehtestamise nädalale eelneval neljapäeval. iv) Liikmesriigid teatavad komisjonile ühikuhinna eurodes hiljemalt nende avaldamisnädala esmaspäeval kella 12. Kui see päev ei ole tööpäev, teatatakse ühikuhinnad sellele päevale vahetult eelneval tööpäeval. Ühikuhinnad kehtivad üksnes juhul, kui komisjon neid levitab. Selle punkti esimeses alapunktis nimetatud kaubad on loetletud lisas 26.

2.	Artiklid 173–177 jäetakse välja.

3.	Lisa 26 asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

4.	Lisa 27 jäetakse välja.

5.	Lisa 38 muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 2286/2003 artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmise tekstiga:

Artikkel 3

1.   Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

2.   Artikli 1 punkte 1–4 kohaldatakse alates 19. maist 2006.

3.   Artikli 1 punkti 5 ja artiklit 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

---

(1)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(2)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (ELT L 148, 11.6.2005, lk 5).

(3)  EÜT L 229, 9.9.2000, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1949/2005 (ELT L 312, 29.11.2005, lk 10).

(4)  ELT L 343, 31.12.2003, lk 1.

(5)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.”

---

---

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/15

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 216/2006,

8. veebruar 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2184/97 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Mitmesugustest komponentidest (sealhulgas kaks installeerimisdisketti) koosneva videokonverentssidesüsteemi klassifitseerimine komisjoni 3. novembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2184/97 (teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris) (2) järgi on viinud selleni, et videokonverentssidesüsteem klassifitseeritakse CN-koodi 8517 50 90 alla ja kaks installeerimisdisketti CN-koodi 8524 91 10 alla. Kuna kombineeritud nomenklatuuri 85. grupi märkust 6 muudeti 1. jaanuarist 2002 ja seoses asjaoluga, et HSi komitee leppis oktoobris 2004 kokku nimetatud märkuse tõlgenduse suhtes, tuleb määrust (EÜ) nr 2184/97 lugeda ebaõigeks.

(2)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2184/97 vastavalt muuta.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2184/97 lisas esitatud tabeli punkt 4 asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2175/2005 (ELT L 347, 30.12.2005, lk 9).

(2)  EÜT L 299, 4.11.1997, lk 6.

---

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/17

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 217/2006,

8. veebruar 2006,

milles sätestatakse nõukogu direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide loaga ajutiselt lubada minimaalsetele idanevusnõuetele mittevastava seemne turustamine

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/401/EMÜ söödakultuuride seemne turustamise kohta, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta, (2) eriti selle artikli 17 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/54/EÜ peediseemne turustamise kohta, (3) eriti selle artikli 24 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta, (4) eriti selle artikli 38 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta, (5) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiividele 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ võib seemet turustada ainult juhul, kui minimaalse idanevusvõime nõuded on täidetud või kui idanevusvõime nõuetele vastava seemne hulk ei ole piisav, siiski on komisjon lubanud piiratud ajal turustada ettenähtud maksimaalse koguse seemet, mis ei vasta nendes direktiivides sätestatud minimaalse idanevusvõime nõuetele.

(2)	Lubade andmine on praegu liiga aeglane.

(3)	Selleks et lubade andmist lihtsustada ja kiirendada ning samas tagada komisjonile ja liikmesriikidele taotluste hindamiseks ja nendele vastamiseks vajalik teave, tundub asjakohane komisjoni ja liikmesriikide vaheline nõuandemenetlus.

(4)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse liikmesriikide taotluste suhtes, et lubada turustada seemet, mis ei vasta järgmistes õigusaktide sätetes minimaalse idanevuse kohta kehtestatud nõuetele:

a)	direktiivi 66/401/EMÜ artikli 17 lõige 1;

b)	direktiivi 66/402/EMÜ artikli 17 lõige 1;

c)	direktiivi 2002/54/EÜ artikli 24 lõige 1;

d)	direktiivi 2002/55/EÜ artikli 38 lõige 1 ja

e)	direktiivi 2002/57/EÜ artikli 21 lõige 1.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata esimeses lõikes osutatud direktiivides määratletud eliitseemne turustamise suhtes.

Artikkel 2

1.   Liikmesriik, kellel on tarneraskusi ning kes soovib lubada ajutiselt tutvustada minimaalse idanevuse nõuetele mittevastavat seemet (edaspidi “taotlev liikmesriik”), esitab komisjonile taotluse artiklis 3 osutatud teabega. Samal ajal teavitab taotlev liikmesriik sellest teisi liikmesriike. Iga liikmesriik määrab kontaktpunkti.

2.   Teised liikmesriigid võivad 15 päeva jooksul pärast lõikes 1 ette nähtud teavitamist anda komisjonile ja taotlevatele liikmesriikidele teada järgmisest:

a)	saadaolevast seemnest, mis võib aidata ületada tarneraskusi, või

b)	vastuväidetest sellise seemne turustamisele, mis ei vasta artikli 1 lõikes 1 osutatud direktiivide nõuetele.

3.   Taotlusega hõlmatud seemet võib turustada liikmesriigi taotletud koguse ulatuses kogu ühenduses, ilma et seeme vastaks artikli 1 lõikes 1 osutatud direktiivide nõuetele, kui lõikes 2 osutatud ajavahemikul ei ole taotlevale liikmesriigile (taotlevatele liikmesriikidele) ega komisjonile esitatud pakkumisi ega vastuväiteid või kui on tehtud pakkumised ning taotlev liikmesriik ja pakkuv liikmesriik (pakkuvad liikmesriigid) on leppinud kokku, et pakkumine ei ole sobiv, välja arvatud juhul, kui samal ajavahemikul on komisjon teavitanud taotlevat liikmesriiki, et taotlus ei ole põhjendatud.

Komisjon võtab ühendust liikmesriikide määratud kontaktpunktidega ja avaldab turustamise lubamise tingimused, sealhulgas lubatud koguse, oma veebilehel.

4.   Kui lõike 3 kohaseid tingimusi ei ole võimalik täita või kui komisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta liikmesriikide määratud kontaktpunkte.

Juhtum esitatakse põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalisele komiteele ning vajaduse korral võetakse heakskiitev või tagasilükkav otsus viivitamata vastu vastavalt artikli 1 lõikes 1 osutatud korrale.

Artikkel 3

Artikli 2 lõike 1 kohane teave sisaldab järgmist:

a)	liigid ja sordid, eelkõige viljelus- ja kasutustingimused;

b)	eeldatav minimaalne idanevus;

c)	asjaomased kogused;

d)	taotlust põhjendavad lisadokumendid;

e)	kavandatav turustamise sihtkoht, märkides taotleva liikmesriigi piirkonnad, kus esineb raskusi seemnetarnega;

f)	loa taotletav kohaldamisaeg.

Artikkel 4

Ilma et see piiraks artikli 1 lõikes 1 osutatud direktiivides nõutud märgistuse kasutamist, märgitakse seemne ametlikule etiketile, et kõnealune seeme kuulub kõnesolevates direktiivides sätestatud nõuetest vähem rangetele nõuetele vastavasse kategooriasse, ning andmed seemne minimaalse idanevusvõime kohta.

Artikkel 5

1.   Käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt lubavad liikmesriigid tarnijatel tuua turule seemne, mis on lubatud vastavalt artiklile 3. Liikmesriigid võivad nõuda tarnijatelt, et nad taotlevad eelnevalt luba, mille andmisest võib keelduda, kui

a)	on piisavalt põhjust kahelda, kas tarnija suudab turule viia seemnekoguse, mille jaoks ta on loa taotlenud, või

b)	üldkogus, mille jaoks tarnija taotleb loa vastavalt asjaomasele erandile, ületaks artikli 2 kohaselt ühenduses lubatud maksimumkoguse.

2.   Taotlev liikmesriik kooskõlastab teiste liikmesriikide tööd selle tagamiseks, et lubatud üldkogust ei ületata.

3.   Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva määruse kohaldamisega seotud haldusküsimustes. Nad teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest artikli 2 lõikes 1 osutatud kontaktpunktidest.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/117/EÜ (ELT L 14, 18.1.2005, lk 18).

(2)  EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/117/EÜ.

(3)  EÜT L 193, 20.7.2002, lk 12. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/117/EÜ.

(4)  EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/117/EÜ.

(5)  EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/117/EÜ.

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/19

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 218/2006,

8. veebruar 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1262/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumisametite teostatava suhkru kokkuostu ja müügi osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 5 ja artikli 9 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1262/2001 (2) on kehtestatud sekkumiskorra üksikasjalikud eeskirjad suhkrusektoris. Omandatud kogemusi arvesse võttes ilmneb, et sekkumiskorra lihtsustamiseks ja selle ühtlustamiseks teiste toodete (teravilja või piimapulbri) puhul praegu kohaldatava korraga oleks soovitatav nimetatud korda kohandada.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1260/2001 nähakse hinna- ja müügitagatis ette ainult kvoodi alusel toodetud suhkru puhul. Juurdepääs tuleks võimaldada üksnes tootjatele, kellele on eraldatud kvoot ning kes maksavad hinnatagatise vastutasuks peedi eest miinimumhinda, võttes samas arvesse nende spetsialiseeritud ettevõtjate õiguspäraseid ootusi, kes on juba saanud vajaliku heakskiidu suhkru pakkumisele sekkumiseks.

(3)

Suhkruga seotud sekkumistegevuse käigus omandatud hiljutised kogemused tõid esile vajaduse muuta rangemaks sekkumissuhkru ladustamise ning ladude ja silode heakskiitmise kriteeriumeid, andes sekkumisametitele heakskiitmisel suuremad volitused. Pealegi on teada, et suhkrut võib ladustada väga pika aja jooksul ilma selle kvaliteeti kahjustamata, kui järgitakse ladustamiseks vajalikke tingimusi. Seepärast tuleks muuta eeskirju äraviimise tähtaegade kohta, kohaldades samas õiguspärastele ootustele vastavalt kõnealuseid eeskirju sekkumiseks pakutava suhkru puhul enne teatavat kuupäeva.

(4)	Seoses maksetähtaegadega alates pakkumise esitamisest sekkumiseks tuleks ühtlustada suhkru puhul kohaldatav sekkumiskord teistes valdkondades (teravili või piimapulber) kehtiva sekkumiskorraga.

(5)	Määrusega (EÜ) nr 1262/2001, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1498/2005, on kehtestatud tingimused, millele ostetud suhkru tarnimiseks ette nähtud teatavad pakkimisviisid peavad vastama. Kõnealuse sätte kohaldamise tagamiseks tuleks lisada teatavad täpsustused.

(6)	Sekkumise haldamise lihtsustamiseks ühtlustatud partiide moodustamise teel tuleks suurendada miinimumkogust, millest alates võib sekkumisamet pakkumist vastu võtta.

(7)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1262/2001 vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1262/2001 muudetakse järgmiselt.

1.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt. a) Lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga: “1.   Sekkumisamet ostab suhkrut kokku üksnes juhul, kui seda pakub a) tootja, kellele on eraldatud tootmiskvoot; b) suhkrusektori spetsialiseeritud ettevõtja, kelle on enne 1. märtsi 2006 heaks kiitnud liikmesriik, mille territooriumil ta asub.” b) Lõige 3 asendatakse järgmise tekstiga: “3.   Vastu võib võtta üksnes kvoodiga hõlmatud suhkrut, mida hoitakse pakkumise esitamise ajal heakskiidetud laos või silos, mida on viimati kasutatud ainult suhkru ladustamiseks.”

2.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt. a) Lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: “Sekkumisamet võib silo või lao heakskiitmiseks esitada lisatingimusi.” b) Lõike 2 punkt c asendatakse järgmise tekstiga: “c) üldkoguse piires, mis vastab lahtise suhkru kuni 50kordsele päevasele tühjendamismahule, mille taotleja kohustub andma suhkru äraviimisega tegeleva sekkumisameti käsutusse, kui tegemist on silode ja ladudega, kus suhkrut ladustatakse lahtiselt.” c) Lõike 3 esimese lõigu teine lause jäetakse välja.

3.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt. a) Lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga: “2.   Sekkumiseks pakutava suhkru esitamiseks peab lõikes 1 osutatud spetsialiseerunud ettevõtja olema asjaomase liikmesriigi poolt heaks kiidetud. Liikmesriik, mille territooriumil asub ettevõtja ettevõte, annab kuni 1. märtsini 2006 heakskiidu kõikidele taotlejatele, kes täidavad või keda käsitatakse võimelisena täitma asjaomasel turustusaastal käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimusi ning vajaduse korral lisatingimusi, mida liikmesriik võib kehtestada heakskiidu saamiseks.” b) Lõike 3 teine lõik ja lõige 4 jäetakse välja. c) Lõige 5 asendatakse järgmise tekstiga: “5.   Kui leitakse, et asjaomane isik ei täida enam või ei ole enam võimeline täitma lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi, heakskiit tühistatakse. Heakskiidu võib tühistada ühe turustusaasta jooksul. Sellel ei ole tagasiulatuvat mõju.” d) Lõige 6 asendatakse järgmise tekstiga: “6.   Käesoleva artikli alusel heakskiidu andmisest või tühistamisest teatatakse asjaomasele isikule kirjalikult.”

4.	Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga: “1.   Sekkumiseks pakutav suhkur peab vastama järgmistele nõuetele: a) see peab olema toodetud kvoodi alusel samal turustusaastal, mil pakkumine esitatakse; b) see peab olema kristallsuhkur.”

5.	Artikli 6 teine lõik asendatakse järgmise tekstiga: “Käesoleva määruse kohaldamisel on “partii”2 000 tonni ühtse kvaliteedi ja pakendiga suhkrut, mis on ladustatud samas kohas.”

6.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt. a) Lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga: “2.   Laolepingud jõustuvad viis nädalat pärast artikli 8 lõikes 2 osutatud pakkumise vastuvõtmise kuupäeva ja lõpevad asjaomase suhkrukoguse äraviimiseks kehtestatud 10päevase ajavahemiku lõpus.” b) Lõige 4 asendatakse järgmise tekstiga: “4.   Sekkumisamet kannab laokulud alates selle 10päevase ajavahemiku algusest, mille jooksul jõustub lõikes 2 osutatud leping, kuni laolepingu lõppemiseni.” c) Lõike 5 teine lõik tunnistatakse kehtetuks.

7.	Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga: “1.   Laolepinguga hõlmatud suhkru omandiõiguse üleminek toimub kõnealuse suhkru eest maksmise hetkel.”

8.	Artikkel 16 asendatakse järgmise tekstiga: “Artikkel 16 Sekkumisamet teeb makse kõige varem 120. päeval alates pakkumise vastuvõtmisest tingimusel, et on kontrollitud pakutavate partiide massi ja kvaliteediomadusi.”

9.

Artikli 17 lõige 4 asendatakse järgmise tekstiga: “4.   Kokku ostetud suhkur viiakse ära a) hiljemalt pakkumise vastuvõtmise kuule järgneva seitsmenda kuu lõpus, ilma et see piiraks artikli 34 kohaldamist; b) 1. oktoobrist 2005 kuni 9. veebruarini 2006 vastu võetud pakkumiste puhul hiljemalt 30. septembril 2006, ilma et see piiraks artikli 34 kohaldamist; c) 10. veebruarist 2006 vastu võetud pakkumiste puhul hiljemalt artikliga 34 ette nähtud äraviimise kuupäeval.”

10.	Artiklit 18 muudetakse järgmiselt. a) Lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmise tekstiga: “Lõike 2 teises lõigus osutatud sekkumisameti nõutud või aktsepteeritud pakkimise kulude katmiseks ettenähtud kindel summa on 15,70 eurot ühe tonni suhkru kohta.” b) Lõige 4 jäetakse välja.

11.

Artikli 19 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmise tekstiga: “1.   Artikli 17 lõike 4 punktides a ja b osutatud suhkru äraviimise ajal ning artiklis 16 sätestatud tähtaja jooksul artikli 17 lõike 4 lõike punktis c osutatud suhkru äraviimise ajal võtavad asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud eksperdid või sekkumisameti ja müüja ühisel kokkuleppel valitud eksperdid analüüsimiseks neli proovi.”

12.	Artikli 23 lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga: “2.   Edukas pakkuja maksab a) pakkumises märgitud hinna lõike 1 punkti a puhul; b) pakkumismenetluse tingimustes märgitud hinna lõike 1 punkide b ja c puhul.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkte 1b ja 4–8 kohaldatakse sekkumiseks pakutava suhkru puhul alates määruse jõustumise kuupäevast.

---

(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 48. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1498/2005 (ELT L 240, 16.9.2005, lk 39).

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/22

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 219/2006,

8. veebruar 2006,

millega avatakse AKV riikidest pärit CN-koodi 0803 00 19 alla kuuluvate banaanide importimiseks tariifikvoot ajavahemikuks 1. märts kuni 31. detsember 2006 ning sätestatakse selle haldamine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. novembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1964/2005 banaanide tariifimäärade kohta, (1) eriti selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1964/2005 artikli 1 lõikega 2 on ette nähtud, et igal aastal alates 1. jaanuarist 2006 avatakse autonoomne tariifikvoot 775 000 tonni (netomass) AKV riikidest pärit CN-koodi 0803 00 19 alla kuuluvate banaanide impordiks tollimaksu nullmääraga.

(2)

Komisjoni 9. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2015/2005 (nõukogu määrusega (EÜ) nr 1964/2005 avatud tariifikvootide raames AKV riikidest pärit banaanide impordi kohta 2006. aasta jaanuaris ja veebruaris) (2) kehtestatakse vajalikud ajutised meetmed, et tagada ühenduse turu varustamine ja kaubavahetuse järjepidevus AKV riikidega ning vältida kaubavoogude häirimist kõnealuse kahe kuu jooksul. Seetõttu tehti impordilitsentside väljaandmiseks kõnealuse tariifikvoodi raames kättesaadavaks üldkogus 160 000 tonni.

(3)	Seetõttu tuleks avada määrusega (EÜ) nr 1964/2005 ettenähtud tariifikvoot 2006. aastaks ning sätestada selle haldamine ajavahemikuks 1. märts kuni 31. detsember 2006.

(4)

Impordi puhul, mille suhtes ei kohaldata sooduskorda, tuleks kohandada kõnealuse tariifikvoodi haldamismeetodit eesmärgiga soodustada rahvusvahelist kaubandust ning selle sujumist. Kõige asjakohasem meetod selleks oleks kvoodi kasutamine vastavalt vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonide vastuvõtmise kronoloogilisele järjekorrale (põhimõte, mille kohaselt jaotatakse kvoodid taotluste laekumise järjekorras). Selleks, et tagada AKV riikidega kaubavahetuse jätkumine ning selle kaudu ühenduse turu rahuldav varustamine, vältides kaubavoogude häirimist, tuleks siiski osa tariifikvoodist reserveerida ajutiselt ettevõtjatele, kes on ühendust varustanud AKV riikidest pärit banaanidega varem kehtinud impordikorra raames.

(5)

Seega tuleks ette näha, et tariifikvoodist reserveeritakse üldkogus 146 850 tonni ettevõtjatele, kes importisid ühendusse AKV riikidest pärit banaane 2005. aastal. Selle tariifikvoodi osa haldamine peaks toimuma impordilitsentside abil, mis antakse igale ettevõtjale proportsionaalselt 2005. aastal vabasse ringlusse lastud kogustega.

(6)	Võttes arvesse saadaolevaid koguseid, tuleks litsentsi taotlemiseks kindlaks määrata ülemmäär, mida iga ettevõtja võib esitada ajavahemiku 1. märts kuni 31. detsember 2006 kohta.

(7)

Ülejäänud tariifikvoodi osa peaks olema avatud kõigile ühenduses asuvatele ettevõtjatele vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artiklites 308a, 308b ja 308c ettenähtud põhimõttele, mille kohaselt jaotatakse kvoodid taotluste laekumise järjekorras.

(8)

Pärast määrusega (EÜ) nr 1964/2005 kehtestatud ühise tollitariifistiku imporditollimaksu määra jõustumist banaanide suhtes ei kohaldata alates 31. detsembrist 2005 nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 404/93 (banaanituru ühise korralduse kohta) (4) IV jaotisega kehtestatud imporditariifikvoodi korda kooskõlas kõnealuse määruse artikli 16 lõikega 1. Määruse (EMÜ) nr 404/93 IV jaotisega ettenähtud ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 896/2001 (5) vastu võetud tariifikvootide haldamise eeskirjad on muutunud õigustühiseks.

(9)	Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 896/2001 kehtetuks tunnistada. Jõusse peaksid jääma teatavad liikmesriikide teabe edastamist käsitlevad sätted, mis on vajalikud käesoleva määruse kohase impordi haldamiseks.

(10)	Selleks et litsentsitaotlusi oleks võimlik esitada õigeaegselt, tuleks ette näha käesoleva määruse viivitamatu jõustumine.

(11)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas banaanituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Objekt

Määruse (EÜ) nr 1964/2005 artikli 1 lõikega 2 ettenähtud tariifikvoot AKV riikidest pärit CN-koodi 0803 00 19 alla kuuluvate banaanide impordiks nullmääraga avatakse ajavahemikuks 1. märts kuni 31. detsember 2006.

Artikkel 2

Saadaolevad kogused

Tariifikvoodi saadaolevaks koguseks on määratud 615 000 tonni, millest:

a)	146 850 tonni hallatakse vastavalt II peatükile ja selle seerianumber on 09.4164.

b)	468 150 tonni hallatakse vastavalt III peatükile ja selle seerianumbrid on 09.1638, 09.1639, 09.1640, 09.1642 ja 09.1644.

II PEATÜKK

ARTIKLI 2 PUNKTIGA A ETTENÄHTUD KOGUSTE IMPORTIMINE

Artikkel 3

Impordilitsentsid

1.   Artikli 2 punktiga a ettenähtud koguste importimisel tuleb esitada impordilitsents, mis on väljastatud vastavalt käesoleva peatüki sätetele.

2.   Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (6) sätteid, välja arvatud artikli 8 lõikeid 4 ja 5, kohaldatakse, kui käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 4

Litsentsitaotluste esitamine

1.   Impordilitsentsi taotlusi võivad esitada ühenduses asuvad majandustegevuses osalejad, kes 2005. aastal tegelikult importisid ühendusse AKV riikidest pärit banaane.

2.   Iga ettevõtja taotletavad kogused ei tohi ületada 40 % AKV riikidest pärit banaanide kogustest, mis ettevõtja lubas vabasse ringlusse 2005. aasta jooksul.

3.   Impordilitsentside taotlused esitab iga ettevõtja 15. ja 16. veebruaril 2006 liikmesriigi pädevale asutusele, kes talle lõikes 2 osutatud kogustele 2005. aastal impordilitsentsi väljastas.

Pädevad asutused on loetletud määruse (EÜ) nr 869/2001 lisas.

4.   Litsentsitaotlusele tuleb lisada koopia või koopiad litsentsidest, mille alusel 2005. aastal AKV riikidest banaane imporditi, ja tõendavad dokumendid selle kohta, et litsentsidega esitatud kogused on pärit AKV riikidest ning tõend komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 (7) III jaotises sätestatud tagatise esitamise kohta. Kõnealuse tagatise suuruseks on 150 eurot tonni kohta.

5.   Litsentsitaotlusi, mis ei ole esitatud vastavalt käesolevale artiklile, vastu ei võeta.

6.   Litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 20 kantakse märkus “litsents – määrus (EÜ) nr 219/2006 – II peatükk”.

Artikkel 5

Litsentside väljaandmine

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 21. veebruariks 2006 üldkoguse, mille kohta on nõuetele vastavaid litsentsitaotlusi esitatud.

2.   Kui taotletud kogused ületavad artikli 2 punktis a osutatud kogused, määrab komisjon hiljemalt 24. veebruariks 2006 jaotuskoefitsiendi, mida kõikidele litsentsitaotlustele kohaldatakse.

3.   Pädevad asutused väljastavad impordilitsentse alates 27. veebruarist 2006, kohaldades vajaduse korral lõikes 2 osutatud jaotuskoefitsienti.

4.   Kui jaotuskoefitsiendi kohaldamise tulemusena antakse litsents välja kogusele, mis on väiksem taotletavast kogusest, tagastatakse viivitamata artikli 4 lõikes 4 osutatud tagatis litsentsiga hõlmamata koguse ulatuses.

Artikkel 6

Litsentside kehtivusaeg ja liikmesriikide teatis

1.   Vastavalt artikli 5 lõikele 3 väljaantud impordilitsentsid kehtivad 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2006.

2.   Alates aprillist 2006 kuni jaanuarini 2007 (kaasa arvatud) edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga kuu 15. päevaks eelneva kuu jooksul vastavalt artikli 5 lõikele 3 väljaantud litsentside põhjal imporditud banaanide kogused.

III PEATÜKK

ARTIKLI 2 PUNKTIGA B ETTENÄHTUD KOGUSTE IMPORTIMINE

Artikkel 7

Haldamine

1.   Artikli 2 punktis b osutatud kogus on jaotatud viide 93 630 tonni suurusesse ossa.

Jrk nr	Kvoodi kehtivusaeg:
09.1638	1. märts kuni 30. aprill
09.1639	1. mai kuni 30. juuni
09.1640	1. juuli kuni 31. august
09.1642	1. september kuni 31. oktoober
09.1644	1. november kuni 31. detsember

2.   Lõikes 1 ettenähtud osi hallatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 896/2001 tunnistatakse kehtetuks. Artikleid 21, 26 ja 27 ning nimetatud määruse lisa kohaldatakse siiski käesoleva määruse raames teostatud impordi suhtes.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 316, 2.12.2005, lk 1.

(2)  ELT L 324, 10.12.2005, lk 5.

(3)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (ELT L 148, 11.6.2005, lk 5).

(4)  EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga

(5)  EÜT L 126, 8.5.2001, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 838/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 52).

(6)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

(7)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/25

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 220/2006,

8. veebruar 2006,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2771/75 artikli 8 lõikega 1 nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse lisas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EMÜ) nr 2771/75 I lisas loetletud kaupadena.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 teise lõike kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(4)	Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 11 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EMÜ) nr 2771/75 artikli 1 lõikes 1 loetletud ning määruse (EMÜ) nr 2771/75 I lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. veebruaril 2006.

---

(1)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

---

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/27

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 221/2006,

8. veebruar 2006,

millega kehtestatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 2375/2002 vähenduskoefitsient muu kui kõrge kvaliteediga pehmele nisule III alamkvoodi piires vastavalt määrusele (EÜ) nr 169/2006

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 27. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2375/2002, millega avati kolmandatest riikidest pärit muu kui kõrgema kvaliteediga pehme nisu ühenduse tariifikvoodid ja sätestati nende haldamise kord ja millega kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EMÜ) nr 1766/92, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 2375/2002 avati muu kui kõrgema kvaliteediga pehme nisu aastane tariifikvoot 2 981 600 tonni. See kvoot jaguneb kolmeks alamkvoodiks.

(2)

Komisjoni 31. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 169/2006 (millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 2375/2002 seoses impordilitsentside väljastamisega muu kui kõrge kvaliteediga pehmele nisule III alamkvoodi 1. osa piires) (3) artikliga 1 määrati ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2006 III alamkvoodi koguseks 464 879,874 tonni.

(3)	Määruse (EÜ) nr 2375/2002 artikli 5 lõike 1 alusel 6. veebruaril 2006 taotletud kogused ületavad saadaolevaid koguseid. Seega tuleb määratleda, kui palju litsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele vähenduskoefitsiendi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Litsentsitaotlused III alamkvoodi alla kuuluva muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu importimiseks, mis on esitatud ja vastavalt määruse (EÜ) nr 2375/2002 artikli 5 lõigetele 1 ja 2 komisjonile 6. veebruaril 2006 edastatud, rahuldatakse 80,56049 % piires.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. veebruaril 2006.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 88. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

(3)  ELT L 27, 1.2.2006, lk 3.

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/28

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 222/2006,

8. veebruar 2006,

roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (2)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1159/2003, millega sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad toorsuhkru impordi jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 1464/95 ja (EÜ) nr 779/96, (3) ning eriti selle artikli 5 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 9 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest imporditavate valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete tollimaksu nullmääraga tarnimise kohustuse kehtestamist.

(2)

Komisjoni 1. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) 180/2006, millega määratakse kindlaks kohustuslikud impordiks mõeldud roosuhkru tarnekogused AKV protokolli ja Indiaga sõlmitud kokkuleppe alusel tarneperioodiks 2005/2006, (4) määrati kindlaks Kongosse, Indiasse, Mosambiiki, Tansaaniasse ja Zimbabwesse tarnimise kohustus, mis on suurem kui tarneperioodiks 2005/2006 esitatud kõikide impordilitsentside taotlused.

(3)	Nimetatud asjaoludel ja selguse huvides on asjakohane märkida, et vastavad piirmäärad ei ole veel saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud alates 30. jaanuarist kuni 3. veebruarini 2006 määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. veebruaril 2006.

---

(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 987/2005 (ELT L 167, 29.6.2005, lk 12).

(2)  EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(3)  ELT L 162, 1.7.2003, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 568/2005 (ELT L 97, 15.4.2005, lk 9).

(4)  ELT L 29, 2.2.2006, lk 28.

---

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/30

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 223/2006,

8. veebruar 2006,

millega kehtestatakse munasektori eksporditoetused alates 9. veebruar 2006

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2771/75 artikli 8 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)	Nende eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest munaturu praeguse olukorra suhtes järeldub, et tuleks määrata kindlaks selline toetus, mis võimaldaks ühendusel osaleda maailmakaubanduses ja samuti võtta arvesse nende eksporttoodete olemust ja tähtsust praegusel ajal.

(3)	Tulenevalt praegusest turu- ja konkurentsiolukorrast teatavates kolmandates riikides tuleb kindlaks määrata toetus, mis on diferentseeritud vastavalt teatavate munasektori toodete sihtkohtadele.

(4)

Komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) (2) artiklis 21 on sätestatud, et toetust ei anta, kui tooted ei ole ekspordideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeval veatu ja standardse turustuskvaliteediga. Kehtivate eeskirjade ühtse kohaldamise tagamiseks tuleb täpsustada, et toetuse saamiseks peavad määruse (EMÜ) nr 2771/75 artiklis 1 osutatud munatooted kandma tervisemärgist vastavalt nõukogu 20. juuni 1989. aasta direktiivile 89/437/EMÜ munatoodete tootmist ja turuleviimist mõjutavate hügieeni- ja tervishoiuküsimuste kohta. (3)

(5)

Euroopa Ühenduse ning Rumeenia ja Bulgaaria vahel Euroopa lepingute raames peetavate läbirääkimiste eesmärk on eelkõige liberaliseerida asjaomase turu ühise korraldusega hõlmatud toodetega kauplemist. Nende kahe riigi osas tuleks eksporditoetused seega kaotada. Eksporditoetuste kaotamine ei tohiks siiski kaasa tuua diferentseeritud toetuse kohaldamist teistesse riikidesse suunatud ekspordi suhtes.

(6)	Kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas on sätestatud nende toodete koodid, mille suhtes antakse eksportimise korral määruse (EMÜ) nr 2771/75 artiklis 8 osutatud toetust, ja selliste toetuste summad.

Selleks, et direktiivi 89/437/EMÜ lisa XI peatüki reguleerimisalasse kuuluvad tooted vastaksid toetuse saamise tingimustele, peavad nende puhul siiski olema täidetud ka nimetatud direktiiviga ettenähtud tervisemärgistamise nõuded.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. veebruaril 2006.

---

(1)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 671/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 5).

(3)  EÜT L 212, 22.7.1989, lk 87. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

---

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/32

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 224/2006,

8. veebruar 2006,

millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975 aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 4

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2783/75 ovoalbumiini ja laktalbumiini turu ühise korralduse kohta, (3) eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95, (4) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)	Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)	Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. veebruaril 2006.

---

(1)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

(3)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 104. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2916/95 (EÜT L 305, 19.12.1995, lk 49).

(4)  EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 82/2006 (ELT L 14, 19.1.2006, lk 10).

---

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/34

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 225/2006,

8. veebruar 2006,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete, välja arvatud melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 1 lõike 2 teise lõigu teist lauset ja artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1011/2005. (3) Ülalmainitud hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 200/2006. (4)

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 1423/95 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1423/95 artiklis 1 nimetatud toodete suhtes 2005/2006. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1011/2005 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. veebruaril 2006.

---

(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 624/98 (EÜT L 85, 20.3.1998, lk 5).

(3)  ELT L 170, 1.7.2005, lk 35.

(4)  ELT L 32, 4.2.2006, lk 39.

---

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/36

---

KOMISJONI DIREKTIIV 2006/15/EÜ,

7. veebruar 2006,

millega kehtestatakse töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning millega muudetakse direktiive 91/322/EMÜ ja 2000/39/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

võttes arvesse tööohutuse, töötervishoiu ja tööhügieeni nõuandekomitee arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 98/24/EÜ kohaselt peab komisjon tegema ettepaneku kehtestada ühenduse tasandil ohtlike ainete Euroopas eesmärgiks olevad soovituslikud piirnormid töökeskkonnas, et kaitsta töötajaid keemilistest mõjuritest tulenevate ohtude eest.

(2)	Selle ülesande täitmisel abistab komisjoni töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL), mis asutati komisjoni otsusega 95/320/EÜ. (2)

(3)

Töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid on tervisekaitsel põhinevad mittesiduvad normid, mis on tuletatud värskeimatest kättesaadavatest teaduslikest andmetest ning mis võtavad arvesse mõõtmismeetodite kättesaadavust. Nendega kehtestatakse kokkupuute lävitase, millest allpool ei tohiks ükski aine põhjustada kahjulikke tagajärgi. Piirnormid on vajalikud, et tööandja saaks kindlaks määrata ja hinnata riske vastavalt direktiivi 98/24/EÜ artiklile 4.

(4)

Kõikide keemiliste mõjurite kohta, mille suhtes on ühenduse tasandil kehtestatud töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid, peavad liikmesriigid ühenduse piirnormi arvesse võttes kehtestama siseriikliku töökeskkonna ohtlike ainete piirnormi, kuid võivad määrata selle laadi siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.

(5)	Töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikke piirnorme tuleb pidada oluliseks osaks üldises korras, millega tagatakse töötajate tervisekaitse tööl ohtlikest keemilistest ainetest tulenevate ohtude eest.

(6)	Nõukogu määruse (EMÜ) nr 793/93 (3) (olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta) raamistikus arendatud riski hindamise ja riski vähendamise strateegia tulemuste põhjal on vaja mõne aine suhtes kehtestada või vaadata üle töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid.

(7)

Esimene ja teine töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide loetelu on kehtestatud komisjoni direktiividega 91/322/EMÜ (4) 96/94/EÜ, (5) võttes aluseks nõukogu 27. novembri 1980. aasta direktiivi 80/1107/EMÜ, mis käsitleb töötajate kaitset ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega töl. (6)

(8)	Direktiiv 80/1107/EMÜ on direktiiviga 98/24/EÜ alates 5. maist 2001 kehtetuks tunnistatud.

(9)	Direktiivis 98/24/EÜ on sätestatud, et direktiivid 91/322/EMÜ ja 96/94/EÜ jäävad jõusse.

(10)

Direktiiv 96/94/EÜ on kehtetuks tunnistatud alates 31. detsembrist 2001 komisjoni 8. juuni 2000. aasta direktiiviga 2000/39/EÜ, millega kehtestati töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide esimene loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl. (7)

(11)	Viimaste teaduslike andmete põhjal on asjakohane vaadata läbi töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid, mis on sätestatud direktiivis 91/322/EMÜ.

(12)

Vastavalt direktiivi 98/24/EÜ artiklile 3 on SCOEL hinnanud 33 ainet, mis on loetletud käesoleva direktiivi lisas. Nendest 33 ainest olid 17 juba loetletud direktiivi 91/322/EMÜ lisas. Nelja aine puhul soovitab SCOEL soovituslikke piirnorme muuta, 13 aine puhul jäävad kehtima endised piirnormid. Seetõttu jäetakse välja direktiivi 91/322/EMÜ lisast need 17 ainet, mis on loetletud käesoleva direktiivi lisas; ülejäänud 10 ainet jäävad alles direktiivi 91/322/EMÜ lisasse.

(13)	10 ainet jäävad alles direktiivi 91/322/EMÜ lisasse. 9 aine puhul ei ole SCOEL veel uusi piirnorme soovitanud, ühe aine puhul on lähitulevikus oodata täiendavaid teaduslikke andmeid, mis saadetakse SCOELile seisukoha võtmiseks.

(14)	Käesoleva direktiivi lisas esitatud loetelu hõlmab 16 muud ainet, mille piirnormide kohta on SCOEL andnud oma soovituse pärast uusimate töötervishoiualaste teaduslike andmete hindamist ning mõõtmismeetodite kättesaadavust arvesse võttes, vastavalt direktiivi 98/24/EÜ artiklile 3.

(15)	Üks neist 16 ainest, monoklorobenseen, oli loetletud direktiivi 2000/39/EÜ lisas. SCOEL on pärast uusimate teaduslike andmete läbivaatamist soovitanud kehtestada uue piirnormi. Seetõttu tuleb see aine, mis on nüüd sisse kantud käesoleva direktiivi lisasse, jätta välja direktiivi 2000/39/EÜ lisast.

(16)	Samuti on vaja kehtestada lühiajalise kokkupuute piirnormid teatavatele ainetele, et võtta arvesse tagajärgi, mis tulenevad lühiajalisest kokkupuutest nendega.

(17)	Mõne aine puhul on parima võimaliku kaitse tagamiseks vaja arvestada ka aine läbi naha tungimise ohtu.

(18)	Käesolev direktiiv on konkreetne samm siseturu sotsiaalse mõõtme väljaarendamise suunas.

(19)	Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) (8) artikli 17 kohaselt asutatud komitee arvamusega.

(20)	Seetõttu tuleks direktiivi 91/322/EMÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevaga kehtestatakse direktiivi 98/24/EÜ rakendamiseks lisas loetletud keemiliste mõjurite suhtes ühenduses kehtiv töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu.

Artikkel 2

Liikmesriigid kehtestavad lisas sätestatud keemiliste mõjurite suhtes siseriiklikud töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid, võttes arvesse ühenduse piirnorme.

Artikkel 3

Direktiivi 91/322/EMÜ lisast jäetakse välja viited järgmistele ainetele ning nende soovituslikele piirnormidele: nikotiin, sipelghape, metanool, atsetonitriil, nitrobenseen, resortsinool, dietüülamiin, süsinikdioksiid, oksaalhape, tsüaanamiid, difosforpentaoksiid, difosforpentasulfiid, broom, fosforpentakloriid, püreeter, baarium (lahustuvates ühendites Ba), hõbe (lahustuvates ühendites Ag).

Direktiivi 2000/34/EÜ lisast jäetakse välja viide ainele klorobenseen.

Artikkel 4

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 18 kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist.

Nad edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste õigusnormide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kõnealuste õigusnormide vastuvõtmisel või nende ametliku avaldamise korral lisavad liikmesriigid nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(2)  EÜT L 188, 9.8.1995, lk 14.

(3)  EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(4)  EÜT L 177, 5.7.1991, lk 22.

(5)  EÜT L 338, 28.12.1996, lk 86.

(6)  EÜT L 327, 3.12.1980, lk 8.

(7)  EÜT L 142, 16.6.2000, lk 47.

(8)  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

---

---

9.2.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/40

---

KOMISJONI DIREKTIIV 2006/17/EÜ,

8. veebruar 2006,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise ja uurimise teatavate tehniliste nõuete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 152 lõike 4 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, konserveerimise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta, (1) eriti selle artikli 28 punkte b, d, e, f ja i,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2004/23/EÜ kehtestatakse inimkasutuseks ettenähtud inimkudede ja -rakkude ning inimkudedest ja -rakkudest valmistatud inimkasutuseks ettenähtud toodete annetamise, hankimise ja uurimise kvaliteedi- ja ohutusstandardid, et tagada inimeste tervise kaitse kõrge tase.

(2)	Selleks et takistada haiguste edasikandumist inimkasutuseks ettenähtud inimkudede ja -rakkude kaudu ning tagada kvaliteedi ja ohutuse võrdväärne tase, nõutakse direktiivis 2004/23/EÜ konkreetsete tehniliste nõuete kehtestamist inimkudede ja -rakkude kasutamisprotsessi kõikidele etappidele.

(3)

Kudede ja rakkude kasutamine inimkehas kannab endas haiguste edasikandumise ning teiste võimalike kõrvalmõjude ohtu retsipiendile. Seda ohtu on võimalik vähendada doonorite hoolika valimisega, iga annetuse uurimisega ning kudede ja rakkude hankimise menetluse rakendamisega vastavalt parimate olemasolevate teaduslike nõuannete kohaselt kehtestatud ja ajakohastatud eeskirjadele. Seetõttu peaksid kõik ühenduses kasutatavad koed ja rakud, kaasa arvatud need, mida kasutatakse ravimite valmistamise lähteainena, vastama käesolevas direktiivis sätestatud kvaliteedi- ja ohutusnõuetele.

(4)	Paljunemisrakkudel on nende kasutamise eripära tõttu kvaliteedi ja ohutuse eritunnusjooned, mida on käesolevas direktiivis arvesse võetud.

(5)

Paljunemisrakkude annetamisel partnerite vahel, kellel on intiimsuhe, on põhjendatud nõuda vähemal määral bioloogilisi uuringuid, kuna sellisel juhul loetakse ohtu retsipiendi jaoks väiksemaks kui annetuse puhul kolmandatelt isikutelt. Ristsaastumise ohu minimeerimiseks on doonori bioloogilised uuringud vajalikud ainult juhul, kui annetatud rakke töödeldakse, kasvatatakse või säilitatakse.

(6)

Käesolev direktiiv põhineb ulatuslikel aruteludel omandatud rahvusvahelisel kogemusel, Euroopa Nõukogu juhendil organite, kudede ja rakkude ohutuse ja kvaliteedi tagamise kohta, Euroopa inimõiguste konventsioonil, Euroopa Nõukogu inimõiguste ja inimväärikuse kaitse konventsioonil seoses bioloogia ja meditsiini rakendamisega – inimõiguste ja biomeditsiini konventsioonil (Oviedo, 4.4.1997) – koos selle lisaprotokollidega ning Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitustel. Liikmesriigid toetuvad olemasolevatele rahvusvahelistele teaduslikele tõendusmaterjalidele eelkõige nende doonorite bioloogiliste lisauuringute puhul, kes pärinevad teatavate haiguste kõrge haigestumusega piirkondadest või kelle seksuaalpartnerid või vanemad pärinevad kõrge haigestumusega piirkondadest. Käesolev direktiiv on kooskõlas Euroopa põhiõiguste harta põhimõtetega.

(7)	Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2004/23/EÜ alusel loodud komisjoni arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   sugurakud– kõik koed ja rakud, mida kavatsetakse kasutada kunstliku viljastamise eesmärgil;

b)   partneri annetus– paljunemisrakkude annetus mehe ja naise vahel, kes avaldavad, et neil on intiimsuhe;

c)   otsene kasutamine– mis tahes menetlus, mille puhul rakud annetatakse ja neid kasutatakse ilma neid rakkude pangas hoidmata;

d)   kvaliteedisüsteem– organisatsiooniline struktuur, määratletud kohustused, menetlused, protsessid ja vahendid kvaliteedijuhtimise rakendamiseks, hõlmates kõiki kvaliteedile otseselt või kaudselt kaasa aitavaid tegevusi;

e)   standardne töökord– kirjalikud juhised, kus kirjeldatakse konkreetse protsessi etappe, sealhulgas kasutatavaid materjale ja meetodeid ning eeldatavat lõpptoodet;

f)   valideerimine (või kvalifitseerimine seadmete või keskkondade puhul)– sellise dokumenteeritud tõendusmaterjali loomine, millega tagatakse piisav kindlus, et konkreetse protsessi, standardse töökorra, seadme või keskkonna puhul toodetakse järjekindlalt toodet, mis vastab selle eelnevalt kindlaks määratud spetsifikaatidele ja kvaliteediomadustele; protsessi valideerimine toimub selleks, et hinnata süsteemi toimimise tõhusust kasutuseesmärgi põhjal;

g)   jälgitavus– võime kude/rakk kindlaks teha ja selle asukoht kindlaks määrata protsessi igas etapis alates koe/raku hankimisest, töötlemisest, uurimisest ja säilitamisest ning lõpetades retsipiendile kättetoimetamise või hävitamisega, sealhulgas võime teha kindlaks doonor ja koepank või kudesid/rakke vastu võttev, töötlev või säilitav tootmisasutus ning võime teha kudede/rakkude siirdamisega tegelevates meditsiiniasutus(t)es kindlaks retsipient (retsipiendid); jälgitavus hõlmab ka võimet teha kindlaks kõik asjakohased andmed kõnealuste kudede/rakkudega kokkupuutuvate toodete ja materjalide kohta ning võimet määrata kindlaks kõnealuste andmete asukoht;

h)   hankimisasutus– tervishoiuasutus või haigla või muu asutuse üksus, kes tegeleb inimkudede ja -rakkude hankimisega ning kes ei ole võib-olla akrediteeritud, määratud, volitatud ega litsentsitud koepangana tegutsema.

Artikkel 2

Nõuded inimkudede ja -rakkude hankimisele

1.   Välja arvatud paljunemisrakkude annetamisel partnerilt otseseks kasutamiseks, peavad liikmesriigid tagama, et inimkudede ja -rakkude hankimine akrediteeritakse, määratakse, volitatakse või litsentsitakse ainult juhul, kui on täidetud lõigetes 2 kuni 12 sätestatud nõuded.

2.   Inimkudesid ja -rakkusid hangivad isikud, kes on edukalt läbinud hangitavatele kudedele ja rakkudele spetsialiseerunud haiglameeskonna või hankimiseks volitatud koepanga poolt kindlaks määratud koolitusprogrammi.

3.   Koepangal või hankimisasutusel on kirjalikud lepingud personaliga või haiglameeskondadega, kes vastutavad doonorite valimise eest, välja arvatud juhul, kui nad on sellesama organisatsiooni või asutuse töötajad; kõnealustes lepingutes määratakse kindlaks menetlused, mida tuleb järgida, et tagada vastavus I lisas sätestatud doonorite valikukriteeriumidele.

4.   Koepangal või hankimisasutusel on kirjalikud lepingud personaliga või haiglameeskondadega, kes vastutavad kudede/rakkude hankimise eest, välja arvatud juhul, kui nad on sellesama asutuse või organisatsiooni töötajad; kõnealustes lepingutes määratakse kindlaks millist liiki kudesid ja/või rakke ja/või uuritavaid proove hangitakse ning järgitavad menetlused.

5.   On olemas standardne töökord, et kontrollida:

a)	doonori isikut;

b)	doonori või doonori perekonna nõusoleku või volituse üksikasju;

c)	artikliga 3 ettenähtud doonorite valikukriteeriumide hindamist;

d)	artikliga 4 doonoritele ettenähtud laboratoorsete uuringute hindamist.

On olemas ka standardne töökord, milles kirjeldatakse kudede ja rakkude hankimist, pakendamist, märgistamist ja transportimist saabumiskohta koepangas või kudede ja rakkude otsese jaotamise korral nende kasutamise eest vastutavale haiglameeskonnale või koe-/rakuproovi korral laborisse uuringuteks; töökord peab vastama käesoleva direktiivi artiklile 5.

6.   Hankimine toimub artikli 5 kohaselt asjakohastes ruumides, kusjuures järgitakse protseduure, mis minimeerivad hangitud kudede ja rakkude bakteriaalse või muu nakkusohu.

7.   Hankimisel kasutatavaid materjale ja seadmeid käsitsetakse vastavalt IV lisa alapunktis 1.3 ettenähtud standarditele ja spetsifikaatidele ning võttes nõuetekohaselt arvesse vastavaid siseriiklikke ja rahvusvahelisi eeskirju, standardeid ja suuniseid, mis käsitlevad ravimite ja meditsiiniseadmete steriliseerimist. Kudede ja rakkude hankimiseks kasutatakse kvalifitseeritud, steriilseid instrumente ja hankimisseadmeid.

8.   Kudede ja rakkude võtmine elusdoonoritelt toimub keskkonnas, kus on tagatud nende tervise kaitse, ohutus ja privaatsus.

9.   Vajaduse korral muretsetakse surnud doonorite keha taastamiseks vajalik personal ja seadmed. Selline taastamine teostatakse tõhusalt.

10.   Kudede ja rakkude hankimise protseduur toimub vastavalt artiklis 5 sätestatud nõuetele.

11.   Doonorile ning annetatud kudedele ja rakkudele määratakse hankimise ajal või koepangas kordumatu identifitseerimiskood, et tagada doonori nõuetekohane kindlakstegemine ja kogu annetatud materjali jälgitavuse. Kodeeritud andmed sisestatakse selleks ettenähtud registrisse.

12.   Dokumentatsiooni doonori kohta säilitatakse vastavalt IV lisa alapunktile 1.4.

Artikkel 3

Kudede ja rakkude doonorite valikukriteeriumid

Pädev asutus või pädevad asutused tagavad, et doonorid vastavad valikukriteeriumidele, mis on sätestatud:

a)	kudede ja rakkude, välja arvatud paljunemisrakkude doonorite puhul I lisas;

b)	paljunemisrakkude doonorite puhul III lisas.

Artikkel 4

Doonoritele ettenähtud laboratoorsed uuringud

1.   Pädev asutus või pädevad asutused tagavad, et:

a)	kudede ja rakkude doonorid, välja arvatud paljunemisrakkude doonorid, läbivad II lisa punktis 1 sätestatud bioloogilised uuringud;

b)	punktis a viidatud uuringud teostatakse vastavalt II lisa punktis 2 sätestatud üldnõuetele.

2.   Pädev asutus või pädevad asutused tagavad, et:

a)	paljunemisrakkude doonorid läbivad III lisa punktides 1, 2 ja 3 sätestatud bioloogilised uuringud;

b)	eespool punktis a viidatud uuringuid tehakse vastavalt III lisa punktis 4 sätestatud üldnõuetele.

Artikkel 5

Kudede ja/või rakkude annetamise ja hankimise protseduur ja nende vastuvõtmine koepangas

Pädev asutus või pädevad asutused tagab/tagavad, et kudede ja/või rakkude annetamise ja hankimise protseduur ja nende vastuvõtmine koepangas vastavad IV lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 6

Konkreetsete kudede või rakkude retsipiendile otsetarnimise nõuded

Pädev asutus või pädevad asutused võivad anda loa jagada teatavaid kudesid ja rakke hankimiskohast otse raviasutusele nende koheseks siirdamiseks.

Artikkel 7

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. novembriks 2006. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT L 102, 7.4.2004, lk 48.

---

---

---

---

---