ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 34
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
7. veebruar 2006

Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 203/2006, 6. veebruar 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 204/2006, 6. veebruar 2006, millega kohandatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 571/88 ja muudetakse komisjoni otsust 2000/115/EÜ seoses põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamisega 2007. aastal

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 205/2006, 6. veebruar 2006, millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) I ja II lisa seoses toltrasuriili, dietüleenglükoolmonoetüüleetri ja polüoksüetüleensorbitaanmonooleaadiga ( 1 )

21

 

*

Komisjoni direktiiv 2006/14/EÜ, 6. veebruar 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) IV lisa

24

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 13. jaanuar 2006, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisiliinist MON 863 saadud toidu ja toidu koostisosade turuleviimist uuendtoitudena või toidu uuendkoostisosadena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 (teatavaks tehtud numbri K(2005) 5939 all)

26

 

*

Komisjoni otsus, 13. jaanuar 2006, millega lubatakse geneetiliselt muundatud Roundup Ready-maisiliinist GA21 valmistatud toidu ja toidu koostisosade turuleviimist uuendtoitudena või toidu uuendkoostisosadena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 (teatavaks tehtud numbri K(2005) 5940 all)

29

 

*

Komisjoni otsus, 31. jaanuar 2006, millega muudetakse otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom

32

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

7.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 34/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 203/2006,

6. veebruar 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 7. veebruaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. veebruar 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 6. veebruari 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

91,2

204

50,2

212

139,7

624

111,0

999

98,0

0707 00 05

052

125,0

204

101,8

628

167,7

999

131,5

0709 10 00

220

63,9

999

63,9

0709 90 70

052

170,8

204

109,6

999

140,2

0805 10 20

052

50,2

204

58,2

212

43,1

220

49,8

448

47,8

624

61,3

999

51,7

0805 20 10

204

93,6

999

93,6

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

052

62,9

204

111,4

400

79,6

464

145,9

624

75,6

662

45,3

999

86,8

0805 50 10

052

46,3

999

46,3

0808 10 80

400

127,1

404

98,4

720

75,1

999

100,2

0808 20 50

388

92,3

400

78,0

528

111,0

720

58,1

999

84,9

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

7.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 34/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 204/2006,

6. veebruar 2006,

millega kohandatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 571/88 ja muudetakse komisjoni otsust 2000/115/EÜ seoses põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamisega 2007. aastal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. veebruari 1988. aasta määrust (EMÜ) nr 571/88 põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta, (1) eriti selle artikleid 5 ja 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Seoses põllumajandussektori ja ühise põllumajanduspoliitika arenguga tuleb kohandada määruse (EMÜ) nr 571/88 I lisas esitatud näitajate loetelu.

(2)

Teatud liikmesriikides on põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate 2003. aasta ühenduse uuringute tulemused näidanud, et osad näitajad on ebaolulised ja teiste näitajate tähtsus on suurenenud.

(3)

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (2) lülitab põllumajandusliku tegevuse hulka maa hoidmise heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, millega seoses osutub vajalikuks vaadata üle ka mitmed muud mõisted.

(4)

Seetõttu tuleks vastavalt muuta nii määrust (EMÜ) nr 571/88 kui ka otsust, millega kehtestatakse kõnealuse määrusega seotud määratlused ja selgitused, nimelt komisjoni otsust 2000/115/EÜ. (3)

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 72/279/EMÜ, (4)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 571/88 I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga.

Artikkel 2

Otsuse 2000/115/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1)  EÜT L 56, 2.3.1988, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2139/2004 (ELT L 369, 16.12.2004, lk 26).

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2183/2005 (ELT L 347, 30.12.2005, lk 56).

(3)  EÜT L 38, 12.2.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2139/2004.

(4)  EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

I LISA

“I LISA

NÄITAJATE LOETELU 2007. AASTAKS (1)

Selgitavad märkused:

—

Lisas tähtedega “NE” tähistatud näitajaid käsitatakse vastavates liikmesriikides mitteesinevate või nullilähedastena.

—

Tähtedega “NS” tähistatud näitajaid käsitatakse vastavates liikmesriikides ebaolulistena.

 

 

BE

CZ

DK

DE

EE

EL

ES

FR

IE

IT

CY

LV

LT

LU

HU

MT

NL

AT

PL

PT

SI

SK

FI

SE

UK
A.   

Põllumajandusettevõtte geograafiline asukoht

1.

Uuringu piirkond

kood

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

Haldusüksus või osauuringu piirkond (2)

kood

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Ebasoodsam piirkond (2)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

Mägipiirkond (2)

jah/ei

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

NE

NE

NE

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Keskkonnaalaste kitsendustega põllumajanduspiirkonnad

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

NE

 

 

NE

 

 

 
B.   

Põllumajandusettevõtte õiguslik vorm ja juhtimine (vaatluspäeval)

1.   

Kas põllumajandusettevõtte eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult:

a)

füüsiline isik, kes on ainuomanik, kui ettevõte on iseseisev?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on põllumajandusettevõtete ühendusega? (3)

jah/ei

 

 

NS

 

NS

NS

NS

 

NS

NS

 

 

 

NS

NS

 

 

NS

NS

NS

 

NE

 

NS

NS

c)

juriidiline isik?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Kui vastus küsimusele B/1a on “jah”, siis kas kõnealune isik (omanik) on ka ettevõtte juhataja?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

Kui vastus küsimusele B/2 on “ei”, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku perekonnaliige?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

Kui vastus küsimusele B/2a on “jah”, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku abikaasa?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
C.   

Põllumajandusettevõtte valduse alus (omaniku suhtes) ja põllumajandustootmise liik

Põllumajandusmaa, mida kasutatakse:

1.

omaniku poolt

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

rendisuhte alusel

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

loonusrendisuhte või muul alusel

ha/a

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

NS

 

 

 

 

NS

NE

NE

NE

NS
5.   

Põllumajandustootmine ja põlluharimistavad:

a)

põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud kõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid vastavalt Euroopa Ühenduse eeskirjadele

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

d)

põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud kõlvikud, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

e)

kas põllumajandusettevõttes kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid ka loomakasvatuses?

täielikult, osaliselt, üldse mitte

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 
6.   

Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht:

a)

kas põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises tarbitakse üle 50 % ettevõtte lõpptoodangu väärtusest?

jah/ei

NS

 

NS

NE

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

NS

 

 

NE

NS

 

 

 

 

NS

NS

NE

b)

kas otsemüük tarbijatele moodustab üle 50 % kogumüügist?

jah/ei

NS

 

NS

NS

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

NS

 

 

NS

 

 

 

 

 

NS

NS

NS
D.   

Viljelusmaa

Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks:

1.

Pehme nisu ja speltanisu

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Kõva nisu

ha/a

NE

NS

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

 

NE

NE

 

NE

 

NS

 

NE

NE

NS

3.

Rukis

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Oder

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Kaer

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Maisiterad

ha/a

 

 

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

NS

NE

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

NE

NE

NS

7.

Riis

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

NE

NE

8.

Muu terade saamiseks kasvatatav teravili

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad valgurikkad taimed

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest:

e)

hernes, põlduba ja maguslupiin

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

f)

läätsed, kikerhernes ja hiirehernes

ha/a

 

NS

NS

NS

NS

 

 

 

NS

 

 

 

 

NS

 

NE

NS

 

NS

 

NS

 

 

NE

NS

g)

muud kuivalt koristatavad valgurikkad taimed

ha/a

 

NS

 

NS

NS

 

 

 

NS

 

 

NS

 

NS

NS

NE

 

 

NS

 

NS

 

NS

NS

NE

10.

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11.

Suhkrupeet (v.a seeme)

ha/a

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12.

Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

NS

NS

 

Tehnilised kultuurid:

23.

Tubakas

ha/a

 

NE

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

 

NE

 

NE

NE

 

 

NS

NE

 

NE

NE

NE

24.

Humal

ha/a

 

 

NE

 

NE

NS

 

 

NE

 

NE

NS

 

NE

NS

NE

NE

 

NS

NS

 

 

NE

NE

 

25.

Puuvill

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

NE

NE

 

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NS

NE

NE

NE

NE

NE

26.

Raps ja rüps

ha/a

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

27.

Päevalill

ha/a

NS

 

NS

 

NE

 

 

 

NE

 

NS

NE

NE

NE

 

NE

NS

 

NS

 

 

 

 

NE

NS

28.

Soja

ha/a

NE

 

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

 

NS

NS

 

 

NE

NE

NS

29.

Linaseemned (õlilina)

ha/a

 

 

 

NS

 

NS

 

 

NS

NS

NE

 

NE

NS

 

NE

 

 

NS

NS

NS

 

 

 

 

30.

Muud õliseemnekultuurid

ha/a

 

 

 

 

NS

 

 

 

NS

 

NE

NS

NE

 

 

NE

NE

 

NS

NS

 

 

 

NS

NS

31.

Lina

ha/a

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

NS

NE

 

 

NS

NS

NE

 

 

NS

NS

NS

 

 

NS

 

32.

Harilik kanep

ha/a

NS

NS

 

NS

NE

NS

 

 

NE

 

NE

NS

NE

NS

 

NE

 

 

NS

NS

NS

 

 

NS

NS

33.

Muud kiu tootmiseks kasvatatavad põllukultuurid

ha/a

 

NE

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

NE

NE

 

NS

NE

NE

NE

 

NE

NS

NE

NE

NS

NE

NS

34.

Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

NE

 

 

 

NS

NS

 

 

NS

 

35.

Mujal nimetamata tehnilised kultuurid

ha/a

 

 

 

 

NS

 

 

 

NS

 

NS

NS

 

 

 

NE

 

 

 

 

NS

 

 

NS

NS

Värsked köögiviljad, melonid, maasikad:

14.

avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest:

a)

põllul

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

aiamaal

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

15.

klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid):

16.

avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

NS

 

17.

klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
18.   

Söödataimed:

a)

ajutine rohumaa

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

muu haljassööt

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest:

i)

haljasmais (silomais)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

NS

NS

 

iii)

muud söödataimed

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

19.

Viljelusmaa seemned ja seemikud (v.a teraviljad, kuivatatud köögiviljad, kartul ja õliseemnetaimed)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

20.

Muud põllukultuurid

ha/a

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

21.

Subsiidiumideta kesa

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

22.

Kesa, mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ja mis ei ole majanduslikus kasutuses

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

E.

 Koduaiad

ha/a

NS

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

NS

NS

NS

F.

 Püsirohumaa ja heinamaa

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Karjamaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Looduslik rohumaa

ha/a

NE

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

NE

NE

NE

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Püsirohumaad ja heinamaad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
G.   

Püsikultuurid

1.

Puuvilja- ja marjaistandikud

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

värsked parasvöötme puuvilja- ja marjasordid (4)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

lähistroopikavöötme puuvilja- ja marjasordid

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

NE

NE

c)

pähklid

ha/a

NS

NS

NE

NS

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

 

NE

NS

NS

 

 

NS

 

NE

NE

NS

2.

Tsitruseistandikud

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

 

NS

NE

NE

NE

NE

3.

Oliiviistandikud

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

a)

kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

NS

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

 

NS

NE

NE

NE

NE

b)

kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

NS

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

4.

Viinamarjaistandused

ha/a

NS

 

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

 

 

 

NS

 

NS

 

 

 

NE

NE

 

kus tavapäraselt toodetakse:

a)

kvaliteetveini

ha/a

NS

 

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

NE

NE

NE

 

 

 

NS

 

NS

 

 

 

NE

NE

NE

b)

muid veine

ha/a

NS

NE

NE

NS

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

 

 

NS

NE

NS

 

 

 

NE

NE

 

c)

lauaviinamarju

ha/a

NS

 

NE

NS

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

 

 

NS

NS

NS

 

NS

 

NE

NE

NE

d)

rosinaid

ha/a

NS

NE

NE

NE

NE

 

 

NE

NE

NS

 

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NS

NS

NE

NE

NE

NE

NE

5.

Puukoolid

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Muud püsikultuurid

ha/a

 

 

 

NE

NE

 

 

 

NS

 

 

NS

 

 

NS

NS

NE

NE

NS

 

NE

NS

NE

NE

NS

7.

Püsikultuurid katmikalal

ha/a

 

NS

 

NE

NE

 

 

NS

NS

 

 

NS

NE

NE

NS

NS

 

NE

NS

NS

NE

NE

NE

NE

NE
H.   

Muu maa

1.

Kasutamata põllumajandusmaa (põllumajandusmaa, mida ei harita enam majanduslikel, sotsiaalsetel vm põhjustel ja mida ei kasutata külvikorrasüsteemis)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Metsamaad

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
I.   

Seened, niisutatud alad, alad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja millele kohaldatakse subsiidiume, ning alad, millele kohaldatakse tootmisest kõrvaldamise toetuskavasid

2.

Seened

ha/a

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

NS

 

NS

 

 

 

NS

 
3.   

Niisutatud alad

a)

kogu niisutatav ala

ha/a

 

 

 

NS

NS

 

 

 

NS

 

 

NS

NS

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

niisutatav haritav ala

ha/a

 

 

 

NS

NS

 

 

 

NS

 

 

NS

NS

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

8.

Alad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja millele kohaldatakse subsiidiume, ning alad, millele kohaldatakse tootmisest kõrvaldamise toetuskavasid, järgmiselt jaotatuna:

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

alad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume (esitatud kategooriate D/22 ja F/3 all)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

muul otstarbel kui toiduks kasutatava põllumajandusliku tooraine (nt raps, puud, põõsad jne, sealhulgas läätsed, kikerherned ja hiireherned; esitatud kategooriate D ja G all) tootmiseks kasutatavad alad

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

c)

alad, mis on korraldatud ümber püsirohumaaks ja heinamaaks (esitatud kategooriate F/1 ja F/2 all) (5)

ha/a

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

NE

NE

d)

endine põllumajandusmaa, mis on korraldatud ümber metsamaaks või mida valmistatakse ette metsastamiseks (esitatud kategooria H/2 all) (5)

ha/a

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

e)

muud alad (esitatud kategooriate H/1 ja H/3 all) (5)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

NE

 
J.   

Kari (vaatluspäeval)

1.

Hobuslased

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Veised:

2.

Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused isasveised

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused emasveised

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Vähemalt kaheaastased isasveised

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Vähemalt kaheaastased lehmmullikad

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7.

Lüpsilehmad

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.

Muud lehmad

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lambad ja kitsed:

9.

Lambad (igas vanuses)

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

lambad, aretusuted

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

muud lambad

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10.

Kitsed (igas vanuses)

loomade arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

a)

kitsed, emased aretusloomad

loomade arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

b)

muud kitsed

loomade arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

Sead

11.

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12.

Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.

Muud sead

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kodulinnud:

14.

Broilerid

lindude arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15.

Munakanad

lindude arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16.

Muud kodulinnud

lindude arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kellest:

a)

kalkunid

lindude arv

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

pardid

lindude arv

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

c)

haned

lindude arv

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

NS

 

 

NE

 

 

 

NS

 

d)

mujal nimetamata kodulinnud

lindude arv

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

17.

Küülikud, emased aretusloomad

loomade arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

NS

 

NE

NE

NS

18.

Mesilased

tarude arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

NS

NS

NS

 

 

 

 

NS

NS

NS

19.

Mujal nimetamata kariloomad

jah/ei

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

NS

NS

 

 

 

NS

 

 

 

 
L.   

Põllumajandusettevõtte tööjõud (vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul)

Iga põllumajandusettevõttes töötava isiku kohta, kes kuulub järgmistesse põllumajandusettevõtte tööjõu kategooriatesse, kogutakse statistilist teavet, kusjuures lubatud on mitmekordne nimetamine ja/või kattumine teiste uuringunäitajatega.

1.

Omanikud

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad:

—

füüsilised isikud:

—

iseseisvate ettevõtete ainuomanikud (kõik isikud, kes on vastanud jaatavalt küsimusele B/1a)

—

põllumajandusettevõtete ühenduse osanikud, kes on identifitseeritud omanikena

—

juriidilised isikud

Iga eespool nimetatud füüsilise isiku kohta esitatakse järgmine teave:

—

sugu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

—

vanus vastavalt järgmistele vanuseklassidele:

koolikohustuse lõppemisest kuni < 25 aastani, 25–34, 35–44, 45–54, 55–64, 65 ja üle selle,

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

—

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast 0 %, > 0 – < 25 %, 25 – < 50 %, 50 – < 75 %, 75 – < 100 %, 100 % (täisajaga töö).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1. a)

Põllumajandusettevõtte juhatajad

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad:

—

iseseisvate ettevõtete juhatajad, sealhulgas abikaasad ja teised omaniku perekonnaliikmed, kes on ettevõtte juhatajad; s.t kui vastus küsimusele B/2a või B/2b on jaatav,

—

põllumajandusettevõtete ühenduse osanikud, kes on identifitseeritud juhatajatena,

—

põllumajandusettevõtete juhatajad, kui omanik on juriidiline isik.

(Juhatajad, kes on samal ajal ainuomanikud või põllumajandusettevõtete ühenduse osanikud, kes on identifitseeritud omanikena, registreeritakse ainult üks kord omanikuna kategoorias L/1).

Iga eespool nimetatud isiku kohta esitatakse järgmine teave:

—

sugu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

—

vanus vastavalt järgmistele vanuseklassidele:

koolikohustuse lõppemisest kuni < 25 aastani, 25–34, 35–44, 45–54, 55–64, 65 ja üle selle,

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

—

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast 0 – < 25 %, 25 – < 50 %, 50 – < 75 %, 75 – < 100 %, 100 % (täisajaga töö).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Omanike abikaasad

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad ainuomanike abikaasad (vastus küsimusele B/1a on jaatav), kes ei kuulu kategooriasse L/1 ega L/1a (kes ei ole ettevõtte juhatajad: vastus küsimusele B/2b on eitav).

Iga eespool nimetatud isiku kohta esitatakse järgmine teave:

—

sugu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

—

vanus vastavalt järgmistele vanuseklassidele:

koolikohustuse lõppemisest kuni < 25 aastani, 25–34, 35–44, 45–54, 55–64, 65 ja üle selle,

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

—

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast 0 %, > 0 – < 25 %, 25 – < 50 %, 50 – < 75 %, 75 – < 100 %, 100 % (täisajaga töö).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3. a)

muud ainuomaniku pereliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: meessoost (v.a kategooriatesse L/1, L/1a ja L/2 kuuluvad isikud)

3. b)

muud ainuomaniku pereliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: naissoost (v.a kategooriatesse L/1, L/1a ja L/2 kuuluvad isikud)

Iga eespool nimetatud kategooria puhul esitatakse järgmine teave põllumajandusettevõttes töötavate isikute arvu kohta vastavalt järgmisele jaotusele:

—

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast 0 – < 25 %, 25 – < 50 %, 50 – < 75 %, 75 – < 100 %, 100 % (täisajaga töö).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4. a)

regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: meessoost (v.a kategooriatesse L/1, L/1a, L/2 ja L/3 kuuluvad isikud)

4. b)

regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: naissoost (v.a kategooriatesse L/1, L/1a, L/2 ja L/3 kuuluvad isikud)

Iga eespool nimetatud kategooria puhul esitatakse järgmine teave põllumajandusettevõttes töötavate isikute arvu kohta vastavalt järgmisele jaotusele

—

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast 0 – < 25 %, 25 – < 50 %, 50 – < 75 %, 75 – < 100 %, 100 % (täisajaga töö).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5. + 6.

Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost.

Tööpäevade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7.

Kui omanik on ka ettevõtte juhataja, siis kas ta tegeleb muu tasustatava tegevusega?

—

põhitegevusena?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

—

kõrvaltegevusena?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.

Kas ainuomaniku abikaasa tegeleb muu tasustatava tegevusega:

—

põhitegevusena?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

—

kõrvaltegevusena?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Kas mõni ainuomaniku pereliige, kes teeb ettevõttes põllumajandustöid, tegeleb muu tasustatava tegevusega? Kui vastus on “jah”, siis mitu pereliiget tegeleb:

—

põhitegevusena?

isikute arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

—

kõrvaltegevusena?

isikute arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10.

Põllumajandusettevõttes otseselt mitte töötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina) vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul, mis ei sisaldu punktides L/1– L/6. (6)

päevade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 
M.   

Maaelu areng
1.   

Muu tasustatav tegevus (v.a põllumajandus), millega ettevõttes tegeldakse ja mis on sellega otseselt seotud

a)

turism, majutusteenus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

käsitöö

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

c)

põllumajandussaaduste töötlemine

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

d)

puidutöötlemine (nt saagimine jms)

jah/ei

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

e)

akvakultuur

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

f)

taastuva energia tootmine (tuuleenergia, õlgede põletamine jne)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

NS

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

g)

lepinguline töö (kasutades põllumajandusettevõtte seadmeid)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

h)

muud

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(1)  Märkus lugejale: näitajate numeratsioon on põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute pika ajaloo tulemus ja seda ei saa muuta, ilma et see mõjutaks negatiivselt uuringute võrreldavust.

(2)  Teabe esitamine ebasoodsama piirkonna (A2) ja mägipiirkonna (A2a) kohta ei ole kohustuslik, juhul kui iga põllumajandusettevõtte kohta saadetakse haldusüksuse kood (A1a). Juhul kui põllumajandusettevõtte kohta haldusüksuse koodi (A1a) ei esitata, on teave ebasoodsama piirkonna (A2) ja mägipiirkonna (A2a) kohta kohustuslik.

(3)  Vabatahtlik teave.

(4)  Belgia, Madalmaad ja Austria võivad lisada käesolevasse rubriiki punkti G/1c “pähklid”.

(5)  Saksamaa võib punktid 8c, 8d ja 8e ühendada.

(6)  Vabatahtlik nende liikmesriikide puhul, kes esitavad selle näitaja üldkalkulatsiooni piirkondlikul tasandil.”

II LISA

OTSUSE 2000/115/EÜ I LISA MUUDATUSED

1.

Põllumajandusettevõtte mõiste asendatakse järgmisega:

“PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTE

I.

Põllumajandussaadusi ja -tooteid tootev või vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1782/2003 (1) maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidev tehniline ja majanduslik üksus, millel on ühtne juhtimine. Põllumajandusettevõte võib pakkuda täiendavaid (põllumajandusega mitte seotud) tooteid ja teenuseid.

2.

Põllumajandusettevõtte selgitavale märkusele lisatakse järgmine punkt 1.4:

“1.4.

2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformiga lülitati põllumajandusliku tegevuse hulka “maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmine” (määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 2). Põllumajandustootjatel ei pea ühtsele otsemaksete kavale juurdepääsu saamiseks olema selle tegevuse kõrval ühtki teist tegevust.”

3.

Punkti C/6a selgitav märkus asendatakse järgmisega:

“Perekonnale ja sugulastele tehtud tasuta kingitused tuleb lugeda kodutarbimiseks. Selle näitaja all viidatud lõpptoode vastab põllumajanduslikus raamatupidamises kasutatava lõpptoodangu mõistele (st muude toodete toorainena kasutatavaid põllumajandussaadusi, näiteks loomasööta, ei loeta lõpptoodanguks).

50 % ei ole konkreetne piirmäär, vaid seda tuleb võtta suurusjärguna.”

4.

D osa muudetakse järgmiselt.

4.1.

D osa selgitavate märkuste kolmas lõik asendatakse järgmisega:

“Viljelusmaa hõlmab põllukultuuride kategooriaid D/1–D/20, D/23–D/35, kesa, mille suhtes ei kohaldata subsiidiume (D/21), ja kesa, mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ja mis ei ole majanduslikus kasutuses (D/22).”

4.2.

Punkti D/22 pealkiri asendatakse järgmisega:

4.3.

Punkti D/22 mõiste asendatakse järgmisega:

“I.

Alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärkidel ja mille eest on põllumajandusettevõttel õigus saada rahalist toetust. See hõlmab alasid, mida vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003 (või kõige hiljutisemale õigusaktile) enam ei kasutata tootmise eesmärgil, mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ja millele kohaldatakse ühtset otsemakset või tootmisest kõrvale jäetud maa toetusõigusi. Kui on olemas samalaadsed riiklikud kavad, märgitakse need alad samuti käesoleva punkti alla.

Alad, mis on jäänud maa-ala tootmisest kõrvale pikemaks ajaks kui viis aastat ja mis on hõlmatud selliste kavadega, mis ei kohusta hoidma häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, tuleks märkida kategooriate H/1 + H/3 alla.”

5.

Lisatakse järgmine punkt F/3:

“F/3   Püsirohumaad ja heinamaad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume.

I.

Püsirohumaad ja heinamaad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja mida hoitakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003 (või kõige hiljutisemale õigusaktile) heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning millele kohaldatakse ühtset otsemakset.”

6.

I osa muudetakse järgmiselt.

6.1.

I osa pealkiri asendatakse järgmisega:

6.2.

Punkti I/8 pealkiri asendatakse järgmisega:

6.3.

Punktis I/8 asendatakse alapunktid a ja b järgmistega:

“a)

Alad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja millele kohaldatakse subsiidiume (esitatud kategooriate D/22 ja F/3 all);

b)

muul otstarbel kui toiduks kasutatava põllumajandusliku tooraine (nt raps, puud, põõsad jne, sealhulgas läätsed, kikerherned ja hiireherned; esitatud kategooriate D ja G all) tootmiseks kasutatavad alad.”

6.4.

Punkti I/8 mõiste asendatakse järgmisega:

“I.

Alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärkidel ja mille osas on põllumajandusettevõttel õigus saada rahalist toetust. See hõlmab alasid, mida vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003 (või kõige hiljutisemale õigusaktile) enam ei kasutata tootmise eesmärgil, mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ja millele kohaldatakse ühtset osamakset või tootmisest kõrvale jäetud maa toetusõigusi. Kui on olemas samalaadsed riiklikud kavad, märgitakse need alad samuti käesoleva punkti alla.”

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.”

7.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 34/21

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 205/2006,

6. veebruar 2006,

millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) I ja II lisa seoses toltrasuriili, dietüleenglükoolmonoetüüleetri ja polüoksüetüleensorbitaanmonooleaadiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 2377/90, milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes, (1) eriti selle artikleid 2 ja 3,

võttes arvesse Euroopa Ravimihindamisameti arvamust, mille on sõnastanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kõiki farmakoloogilisi toimeaineid, mida kasutatakse ühenduses toiduloomadele manustamiseks ettenähtud veterinaarravimites, tuleks hinnata vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2377/90.

(2)

Toltrasuriil on lisatud määruse (EMÜ) nr 2377/90 I lisasse kanade ja kalkunite puhul seoses lihaskoe, naha ja rasvkoe, maksa ja neerudega (välja arvatud nende loomade puhul, kelle munad on ette nähtud inimtoiduks) ning sigade puhul seoses lihaskoe, naha- ja rasvkoega, maksa ja neerudega. Toltrasuriil on lisatud määruse (EMÜ) nr 2377/90 III lisasse veiste puhul seoses lihas- ja rasvkoe, maksa ja neerudega (välja arvatud nende loomade puhul, kellelt saadakse inimtoiduks ettenähtud piima), ainete hulka, mis ootasid teaduslike uuringute lõpuleviimist. Asjaomased uuringud on nüüd lõpule viidud ja seega tuleks määruse (EMÜ) nr 2377/90 I lisas toltrasuriili kasutamist laiendada ka veiste puhul. Asjaomast kannet tuleks laiendada kõikide imetajatest toiduloomade liikide suhtes, keda toodetakse seoses lihas- ja rasvkoega, maksa ja neerudega, välja arvatud nende loomade puhul, kellelt saadakse inimtoiduks ettenähtud piima ning kodulindude puhul seoses lihas-, naha- ja rasvkoega, maksa ja neerudega, välja arvatud nende lindude puhul, kelle munad on ette nähtud inimtoiduks.

(3)

Dietüleenglükoolmonoetüüleeter on lisatud määruse (EMÜ) nr 2377/90 II lisasse veiste ja sigade puhul. Kannet dietüleenglükoolmonoetüüleetri kohta tuleks laiendada nii, et see hõlmab kõiki mäletsejalisi.

(4)

Polüsorbaat 80 on lisatud määruse (EMÜ) nr 2377/90 II lisasse kõikide toiduloomade liikide puhul. Asjaomane kanne tuleks asendada üldnimetusega polüoksüetüleensorbitaanmonooleaat, mis hõlmab nii polüsorbaat 80 kui ka polüsorbaat 81 kõikide toiduloomade liikide puhul.

(5)

Määrust (EMÜ) nr 2377/90 tuleks vastavalt muuta.

(6)

Enne käesoleva määruse kohaldamist tuleks kehtestada piisav tähtaeg, et liikmesriigid saaksid käesoleva määruse sätete arvestamiseks teha kõik vajalikud kohandused lubadesse, mille alusel asjaomased veterinaarravimid turule tuuakse ja mis on antud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivile 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta. (2)

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2377/90 I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 8. aprillist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. veebruar 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 6/2006 (ELT L 3, 6.1.2006, lk 3).

(2)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/28/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 58).

LISA

A.   Määruse (EMÜ) nr 2377/90 I lisasse lisatakse järgmine aine

2.   Antiparasiitikumid

2.4.   Ainuraksete vastased ained

2.4.1.   Triasiinetriooni derivaadid

Farmakoloogilised toimeained

Markerjääk

Loomaliigid

Jääkide piirnormid

Sihtkude

“Toltrasuriil

Toltrasuriilsulfoon

Kõik imetajatest toidulooma liigid (1)

100 μg/kg

Lihaskude

150 μg/kg

Rasvkude (2)

500 μg/kg

Maks

250 μg/kg

Neer

Kodulinnud (3)

100 μg/kg

Lihaskude

200 μg/kg

Nahk ja rasvkude

600 μg/kg

Maks

400 μg/kg

Neer

B.   Määruse (EMÜ) nr 2377/90 II lisasse lisatakse järgmine aine.

2.   Orgaanilised ühendid

Farmakoloogilised toimeained

Loomaliigid

“Dietüleenglükoolmonoetüüleeter

Kõik mäletsejalised ja sead”

3.   Ained, mida peetakse üldiselt ohutuks

Farmakoloogilised toimeained

Loomaliigid

“Polüoksüetüleensorbitaanmonooleaat

Kõik toiduloomade liigid”

(1)  Ei kasutata loomade puhul, kelle piim on ette nähtud inimtoiduks.

(2)  Sigade puhul on jääkide piirnormid naha ja rasva puhul proportsionaalsed.

(3)  Ei kasutata loomade puhul, kelle munad on ette nähtud inimtoiduks.”

7.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 34/24

KOMISJONI DIREKTIIV 2006/14/EÜ,

6. veebruar 2006,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) IV lisa

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 14 teise lõigu punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Neljas ajutine fütosanitaarmeetmete komitee võttis 2002. aasta märtsis vastu ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi (ISPM) nr 15 “Suunised puidust pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses” (“Guidelines for regulating wood packaging material in international trade”). Direktiivi 2000/29/EÜ asjakohased sätted viidi vastavusse komisjoni 5. oktoobri 2004. aasta direktiivi 2004/102/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) II, III, IV ja V lisa) (2) suunistega.

(2)

Lisaks ISPM nr 15 kohaselt heakskiidetud meetmetele sisaldab direktiiv 2004/102/EÜ nõuet selle kohta, et imporditud puidust pakkematerjal peab olema valmistatud kooritud ümarpuidust. ISPM nr 15 kohaselt on see ühks võimalus, kui selleks on tehniline põhjendus. Kõnealuse nõude kohaldamine lükati edasi 1. märtsini 2006 nõukogu 28. veebruari 2005. aasta direktiiviga 2005/15/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) (3) IV lisa.

(3)

Ühendus on esitanud taotluse ISPM nr 15 läbivaatamise kohta rahvusvahelisel tasandil, et viia sellesse sisse nõue, millega võetakse arvesse ühendusele muret tekitavat puukoore leidumist rahvusvahelises kaubanduses kasutataval puidust pakkematerjalil.

(4)

Kuni ISPM nr 15 läbivaatamismenetlus on käimas ning läbivaatamise tulemusi veel ei ole, tuleks ajutiselt edasi lükata ühenduse nõude kohaldamine, millega kohaselt peab kolmandatest riikidest imporditud puidust pakkematerjal olema valmistatud kooritud ümarpuidust.

(5)

Seetõttu tuleks direktiivi 2000/29/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas taimetervise alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2000/29/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.

IV lisa A osa I jao punkti 2 parempoolse veeru viimase lõigu tekst asendatakse järgmise tekstiga:

“Esimest taanet, mille kohaselt peab puidust pakkematerjal olema toodetud kooritud ümarpuidust, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009. See vaadatakse uuesti läbi 1. septembriks 2007.”

2.

IV lisa A osa I jao punkti 8 parempoolse veeru viimase lõigu tekst asendatakse järgmise tekstiga:

“Punkti a esimest rida, mille kohaselt peab puidust pakkematerjal olema toodetud kooritud ümarpuidust, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009. See vaadatakse uuesti läbi 1. septembriks 2007.”

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 28. veebruariks 2006.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/77/EÜ (ELT L 296, 12.11.2005, lk 17).

(2)  ELT L 309, 6.10.2004, lk 9.

(3)  ELT L 56, 2.3.2005, lk 12.

II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

7.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 34/26

KOMISJONI OTSUS,

13. jaanuar 2006,

millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisiliinist MON 863 saadud toidu ja toidu koostisosade turuleviimist uuendtoitudena või toidu uuendkoostisosadena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 5939 all)

(Ainult hollandi- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

(2006/68/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Monsanto esitas 15. juulil 2002 kooskõlas määruse (EÜ) 258/97 artikliga 4 Saksamaa pädevatele asutustele taotluse geneetiliselt muundatud maisiliinist MON 863 (edaspidi “MON 863 mais”) saadud toidu ja toidu koostisosade turuleviimiseks uuendtoiduna või toidu uuendkoostisosadena.

(2)

Saksamaa pädev toiduhindamisasutus jõudis oma 8. aprilli 2003. aasta esialgses hindamisaruandes järeldusele, et on vaja täiendavat hindamist antibiootikumiresistentsuse markergeeni (nptII) kasutamise tõttu asjaomases tootes.

(3)

Komisjon edastas esialgse hindamisaruande kõigile liikmesriikidele 3. juunil 2003 koos liikmesriikide esitatud lisamärkustega.

(4)

Komisjon taotles 9. detsembril 2003 Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) teaduslikku arvamust kooskõlas määruse artikliga 11. EFSA esitas 2. aprillil 2004 arvamuse, mille kohaselt on tarbijate tervise seisukohast MON 863 mais ja sellest saadud tooted sama ohutud kui tavapärastest maisiliinidest saadud terad ja tooted. (2) EFSA pööras oma arvamuse esitamisel tähelepanu kõikidele liikmesriikide tõstatatud konkreetsetele küsimustele ja kahtlustele.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (3) artikli 46 lõikes 1 on sätestatud, et enne kõnealuse määruse kohaldamiskuupäeva määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 4 kohaselt esitatud taotlusi käsitletakse määruse (EÜ) nr 258/97 sätete alusel, olenemata määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklist 38 juhtudel, kui kooskõlas määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõigetega 3 või 4 nõutav täiendav hindamisaruanne on edastatud komisjonile enne määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaldamiskuupäeva.

(6)

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) on koostöös Euroopa geneetiliselt muudetud organismide laborite võrgustikuga (ENGL) valideerinud meetodi MON 863 maisi tuvastamiseks. JRC on läbi viinud täieliku valideerimisuuringu (ringtesti), järgides rahvusvaheliselt aktsepteeritavaid suuniseid, et katsetada kvantitatiivse sündmusspetsiifilise meetodi tulemuslikkust MON 863 transformatsiooni sündmuse tuvastamiseks ja kvantifitseerimiseks maisis. Monsanto on võimaldanud uuringuks vajalikud materjalid. JRC pidas meetodi tulemuslikkust eesmärgi jaoks otstarbekaks, võttes arvesse tulemuslikkuse kriteeriume, mida ENGL oli soovitanud, et hinnata meetodite vastavust õigusnormidele, ning praegust teaduslikku arusaama meetodi rahuldavast tulemuslikkusest. Nii meetod kui valideerimistulemused on avalikustatud.

(7)

Võrdlusmaterjali MON 863 maisi kohta on valmistanud JRC.

(8)

MON 863 maisist saadud toit ja toidu koostisosad tuleks märgistada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 sätetega ning nende suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ, (4) sätestatud jälgitavuse nõudeid.

(9)

Kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 65/2004 (5) on tootele määratud kordumatu tunnus määruse (EÜ) nr 1830/2003 tähenduses.

(10)

Lisas sisalduvat teavet geneetiliselt muundatud maisist MON 863 saadud toidu ja toidu koostisosade identifitseerimise kohta, sealhulgas valideeritud tuvastusmeetodit ja võrdlusmaterjali, peaks olema kättesaadav määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 28 osutatud registrist.

(11)

Olemasoleva teabe põhjal on kindlaks tehtud, et MON 863 mais vastab määruses (EÜ) nr 258/97 sätestatud kriteeriumidele.

(12)

Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei ole arvamust esitanud, seepärast esitas komisjon 26. juulil 2005. aastal vastavalt nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (6) artikli 5 lõikele 4 nõukogule ettepaneku, mille kohta nõukogu pidi tegema otsuse kolme kuu jooksul.

(13)

Kuid nõukogu ei ole ettenähtud tähtaja jooksul otsust teinud; seega tuleks otsus vastu võtta komisjonil,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas määratletud ja kirjeldatud geneetiliselt muundatud maisiliinist MON 863 saadud toitu ja toidu koostisosi (edaspidi “tooted”) võib viia ühenduse turule uuendtoiduna või toidu uuendkoostisosadena.

Artikkel 2

Tooted varustatakse märgisega “geneetiliselt muundatud mais” või “valmistatud geneetiliselt muundatud maisist” kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 13 sätestatud märgistamisnõuetega.

Artikkel 3

Tooted ja lisas sisalduv teave kantakse ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia äriühingule Monsanto Europe S.A., kes esindab Ameerika Ühendriikide äriühingut Monsanto Company. Käesolev otsus kehtib 10 aastat.

Brüssel, 13. jaanuar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2)  EFSA teataja (2004) 50, 1–25; http://www.efsa.eu.int/science/gmo/gmo_opinions/383/opinion_gmo_07_en1.pdf

(3)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(4)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(5)  ELT L 10, 16.1.2004, lk 5.

(6)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

LISA

TEAVE, MIS TULEB KANDA ÜHENDUSE GENEETILISELT MUUNDATUD TOIDU JA SÖÖDA REGISTRISSE

(1)   Taotleja ja loa omanik:

Nimi

:

Monsanto Europe SA

Aadress

:

Avenue de Tervuren 270-272, B-1150 Brüssel, Belgia

Monsanto Company nimel, 800 N. Lindbergh Boulevard St. Louis, Missouri 63167, U.S.A.

(2)   Toodete määratlus ja kirjeldus: Toit ja toidu koostisosad, mis on saadud kõrgendatud putukatevastase kaitsega geneetiliselt muundatud maisi (Zea maize L.) liinist MON 863 ning kõigist selle hübriididest tavapäraselt aretatud maisiliinidega. MON 863 mais sisaldab kahte kassetti.

muundatud geen cry3Bb1, mis on saadud Bacillus thuringiensis subsp. kumamotoensis’est, mis ilmutab resistentsust maisi juureussi Diabrotica spp. suhtes, ning mida kontrollivad lillkapsa mosaiikviirusest saadud promootor 4AS1, nisu (Triticum aestivum) translatsiooni võimendaja wtCAB, riisi (Oryza sativa) aktiini 1 geeni transkriptsiooni võimendaja ract1 intron ja nisu terminaator tahsp 17 3’.

E. coli geen nptII, mis ilmutab resistentsust aminoglükosiidide, sealhulgas kanamütsiini ja neomütsiini, suhtes ning mida kontrollivad lillkapsa mosaiikviiruse promootor 35S ja Agrobacterium tumefaciens’e terminaator NOS 3’ ning E. coli mittefunktsionaalne kärbitud geen ble.

(3)   Märgistus: “Geneetiliselt muundatud mais” või “valmistatud geneetiliselt muundatud maisist”.

(4)   Tuvastusmeetod:

—

Sündmusspetsiifiline reaalajaline kvantitatiivne PCR-meetod geneetiliselt muundatud maisiliini MON 863 jaoks.

—

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) koos Euroopa geneetiliselt muundatud organismide laborite võrgustikuga (ENGL) on kinnitanud meetodi ja see on avaldatud aadressil http://gmo-crl.jrc.it/statusofdoss.htm

—

Võrdlusmaterjal: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) koostatud IRMM-416.

(5)   Kordumatu tunnus: MON-ØØ863-5.

(6)   Cartagena protokolli II lisa alusel nõutav teave: Ei kohaldata.

(7)   Toote turuleviimise tingimused või kitsendused: Ei kohaldata.

(8)   Turustusjärgse järelevalve nõuded: Ei kohaldata.

7.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 34/29

KOMISJONI OTSUS,

13. jaanuar 2006,

millega lubatakse geneetiliselt muundatud Roundup Ready-maisiliinist GA21 valmistatud toidu ja toidu koostisosade turuleviimist uuendtoitudena või toidu uuendkoostisosadena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 5940 all)

(Ainult prantsus- ja hollandikeelne tekst on autentsed)

(2006/69/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Monsanto esitas 24. juulil 1998. aastal kooskõlas määruse (EÜ) nr 258/97 artikliga 4 Madalmaade pädevatele asutustele taotluse geneetiliselt muundatud maisiliinist GA21 saadud toidu ja toidu koostisosade turuleviimiseks uuendtoiduna või toidu uuendkoostisosadena.

(2)

Madalmaade pädev toiduhindamisasutus jõudis 21. detsembri 1999. aasta esialgses hindamisaruandes järeldusele, et GA21 maisi ning sellest valmistatud toitu ja toidu koostisosi on sama ohutu süüa kui geneetiliselt muundamata maisi ja maisitooteid.

(3)

Komisjon edastas esialgse hindamisaruande 18. veebruaril 2000. aastal kõigile liikmesriikidele. Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõikega 4 ette nähtud 60 päeva jooksul esitati kooskõlas kõnealuse sättega põhjendatud vastuväited toote turustamise kohta.

(4)

Komisjon taotles 18. mail 2000. aastal toidu teaduskomiteelt (SCF) arvamust kooskõlas määruse (EÜ) nr 258/97 artikliga 11. SCF avaldas 27. veebruaril 2002 arvamust, et tarbijate tervise seisukohast on GA21 maisiliin ja sellest saadud tooted sama ohutud kui tavapärastest maisiliinidest saadud terad ja tooted. (2) SCF kaalus arvamuse esitamisel kõiki liikmesriikide tõstatatud konkreetseid küsimusi ja muresid.

(5)

Monsanto palus 24. aprillil 2002. aastal piirduda taotluses geneetiliselt muundatud maisiliinist GA21 valmistatud toidu ja toidu koostisosadega.

(6)

Monsanto esitas 12. detsembril 1997. aastal nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ (3) C osa kohase teate toote kasutamise kohta söödana või selle koostises. Taimede teaduskomitee jõudis 22. septembril 2000. aastal vastuvõetud arvamuses järeldusele, et puuduvad tõendid selle kohta, et GA21 maisi turuleviimine kõnealusel otstarbel võib mõjutada kahjulikult inimeste tervist ja keskkonda. Taotlus võeti ärilistel põhjustel siiski tagasi.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) (4) artikli 46 lõikes 1 on sätestatud, et enne kõnealuse määruse kohaldamise kuupäeva määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 4 kohaselt esitatud taotlusi käsitletakse määruse (EÜ) nr 258/97 sätete alusel, olenemata määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklist 38, juhtudel, mil kooskõlas määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõikega 3 või 4 nõutav täiendav hindamisaruanne on edastatud komisjonile enne määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaldamise kuupäeva.

(8)

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) on koostöös Euroopa geneetiliselt muudetud organismide laborite võrgustikuga (ENGL) valideerinud meetodi maisiliini GA21 tuvastamiseks. JRC on läbi viinud täieliku valideerimisuuringu, järgides rahvusvaheliselt aktsepteeritavaid suuniseid, et katsetada kvantitatiivse tekkepõhise meetodi tulemuslikkust GA21 transformatsiooni tuvastamiseks ja kvantifitseerimiseks maisis. Monsanto on võimaldanud uuringuks vajalikud materjalid. JRC pidas meetodi tulemuslikkust kavandatud eesmärgi jaoks otstarbekaks, võttes arvesse tulemuslikkuse kriteeriume, mida ENGL oli soovitanud, et hinnata meetodite vastavust õigusnormidele, ning praegust teaduslikku arusaama meetodi rahuldavast tulemuslikkusest. JRC on avalikustanud nii valideerimismeetodi kui ka -tulemused.

(9)

Võrdlusmaterjali GA21 maisi kohta on valmistanud JRC.

(10)

GA21 maisist saadud toit ja toidu koostisosad tuleks märgistada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 sätetega ning nende suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ) (5) sätestatud jälgitavuse nõudeid.

(11)

Kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 65/2004 (6) on tootele määratud kordumatu tunnus määruse (EÜ) nr 1830/2003 tähenduses.

(12)

Lisas sisalduv teave GA21 maisist valmistatud toidu ja toidu koostisosade identifitseerimise kohta, sealhulgas valideeritud tuvastusmeetod ja võrdlusmaterjal, peaks olema kättesaadav määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 28 osutatud registris.

(13)

Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei ole arvamust esitanud, seepärast esitas komisjon 29. juulil 2005. aastal vastavalt nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (7) artikli 5 lõikele 4 nõukogule ettepaneku, mille kohta nõukogu pidi tegema otsuse kolme kuu jooksul.

(14)

Kuid nõukogu ei ole ettenähtud tähtaja jooksul otsust teinud, seega tuleks otsus vastu võtta komisjonil,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Geneetiliselt muundatud maisiliinist GA21 valmistatud toitu ja toidu koostisosi (edaspidi “tooted”), mis on määratletud lisas, võib viia ühenduse turule uuendtoidu või toidu uuendkoostisosadena.

Artikkel 2

Tooted varustatakse märgisega “geneetiliselt muundatud mais” või “valmistatud geneetiliselt muundatud maisist” kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 13 sätestatud märgistamisnõuetega.

Artikkel 3

Tooted ja lisas sisalduv teave kantakse ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia äriühingule Monsanto Europe S.A., kes esindab Ameerika Ühendriikide äriühingut Monsanto Company. Käesolev otsus kehtib 10 aastat.

Brüssel, 13. jaanuar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2)  http://europa.eu.int/comm/food/fs/sc/scf/index_en.html

(3)  EÜT L 117, 8.5.1990, lk 15. Direktiiv on kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).

(4)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(5)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(6)  ELT L 10, 16.1.2004, lk 5.

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

LISA

TEAVE, MIS TULEB KANDA ÜHENDUSE GENEETILISELT MUUNDATUD TOIDU JA SÖÖDA REGISTRISSE

1)

   Taotleja ja loa omanik

Nimi

:

Monsanto Europe S.A.

Aadress

:

Avenue de Tervuren 270-272, B-1150 Brüssel, Belgia

2)

   Toodete nimetus ja spetsifikatsioon Toit ja toidu koostisosad, mis on valmistatud herbitsiid glüfosaadi kõrgendatud taluvusega geneetiliselt muundatud maisi (Zea mays L.) liinist GA21 ning kõigist selle hübriididest tavapäraselt aretatud maisiliinidega. GA21 mais sisaldab muundatud 5-enoolpüruvüülsikimaat-3-fosfaadi süntaasi (mEPSPS) kodeerivat järjestust, mida kontrollib riisi aktiini 1 promootor (r-act), ja optimeeritud transiitpeptiidi (OPT) järjestust, mis põhineb Helianthus annuus'est saadud kloroplasti transiitpeptiidi järjestusel ning Zea mays L.'ist saadud RuBisCo geenil.

3)

   Märgistus “Geneetiliselt muundatud mais” või “valmistatud geneetiliselt muundatud maisist”.

4)

   Tuvastusmeetod

—

Tekkepõhine reaalajaline kvantitatiivne PCR-meetod geneetiliselt muundatud maisiliini GA21 puhul.

—

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) koos Euroopa geneetiliselt muundatud organismide laborite võrgustikuga (ENGL) on valideerinud meetodi, see on avaldatud aadressil http://gmo-crl.jrc.it/statusofdoss.htm

—

Võrdlusmaterjal: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) koostatud IRMM-414.

5)

   Kordumatu tunnus MON-ØØØ21-9

6)

   Cartagena protokolli II lisa alusel nõutav teave Ei kohaldata.

7)

   Toote turuleviimise tingimused või kitsendused Ei kohaldata.

8)

   Turustusjärgse järelevalve nõuded Ei kohaldata.

7.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 34/32

KOMISJONI OTSUS,

31. jaanuar 2006,

millega muudetakse otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom

(2006/70/EÜ, Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 218 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 131,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 21 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni julgeolekualased sätted on esitatud komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) (1) lisas.

(2)

Komisjon on otsustanud teha mitmeid muudatusi tööülesannete jagamisel ning osakondade ja talituste määramisel.

(3)

Otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas olevad määratlused peavad olema kooskõlas asjakohaste sätetega tekstis.

(4)

Julgeolekut käsitlevate eeskirjade teksti tuleb vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas sätestatud julgeolekut käsitlevaid eeskirju muudetakse järgmiselt.

1.

Jaotise 4.2. punktis e asendatakse väljend “komisjoni president” väljendiga “komisjoni julgeolekudirektoraadi direktor”.

2.

Jaotis 13 asendatakse järgmisega:

“13.   KOMISJONI JULGEOLEKUNÕUKOGU

Luuakse komisjoni julgeolekunõukogu. Sinna kuuluvad personali ja halduse peadirektor, kes tegutseb esimehena, julgeolekuküsimuste eest vastutava voliniku kabineti liige, presidendi kabineti liige, peasekretäri asetäitja, kes juhatab komisjoni kriisiohjeldusrühma, õigustalituse, välissuhete, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste, Teadusuuringute Ühiskeskuse, informaatika ja siseauditi talituse peadirektorid ja komisjoni julgeolekudirektoraadi direktor või nende esindajad. Kutsuda võib ka teisi komisjoni ametnikke. Julgeolekunõukogu töövaldkonda kuulub julgeolekumeetmete hindamine komisjonis ja selles valdkonnas ettepanekute tegemine julgeolekuküsimuste eest vastutavale komisjoni liikmele.”

3.

Liites 2 asendatakse sõna “president” väljendiga “julgeolekuküsimuste eest vastutav komisjoni liige”.

4.

Liite 4 punkti 10 alapunktis c asendatakse sõna “president” väljendiga “komisjoni julgeolekudirektoraadi direktor”.

5.

Liite 5 punktis 7 asendatakse sõna “president” väljendiga “julgeolekuküsimuste eest vastutav komisjoni liige”.

6.

Läbivalt kogu julgeolekut käsitlevate eeskirjade tekstis ja selle lisades:

a)

asendatakse väljendid “komisjoni julgeolekubüroo” ja “komisjoni julgeolekutalitus” väljendiga “komisjoni julgeolekudirektoraat”;

b)

asendatakse väljend “komisjoni julgeolekubüroo juht” väljendiga “komisjoni julgeolekudirektoraadi direktor”.

7.

Lisa põhjenduse 7 järele lisatakse järgmine põhjendus: “Need sätted ei kahjusta asutamislepingu artiklit 286 ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 31. jaanuar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni asepresident

Siim KALLAS

(1)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/94/EÜ, Euratom (ELT L 31, 4.2.2005, lk 66).