ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 349 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
48. aastakäik |
Sisukord |
|
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
* |
|
|
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
Nõukogu |
|
|
* |
Nõukogu otsus, 21. detsember 2005, mis käsitleb mitmekiibiliste integraallülituste tollimaksuvabastuse kokkuleppe sõlmimist ühenduse nimel ( 1 ) |
|
Tõlge mitmekiibiliste integraallülituste tollimaksuvabastuse kokkulepe |
|||
|
|
Komisjon |
|
|
* |
Otsus nr 203, 26. mai 2005, millega muudetakse 11. juuni 1998. aasta otsust nr 170, mis käsitleb nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 lõikes 4 ja artikli 95 lõikes 4 ettenähtud nimekirjade koostamist ( 2 ) |
|
|
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid |
|
|
* |
||
|
|
Parandused |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
(2) EMPs ja EL/Šveitsi kokkuleppes kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. Käesolev on viimane 2005. aasta L-seeria väljaanne. |
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik
31.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 349/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2187/2005,
21. detsember 2005,
mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (3) artiklitele 2 ja 4 kavatseb nõukogu, arvestades olemasolevate teaduslike, tehniliste ja majanduslike soovitustega, sätestada ühenduse meetmed, mis tagavad vee-elusressursside kasutamise säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes. Sel eesmärgil võib nõukogu vastu võtta tehnilised meetmed, et piirata kalastussuremust ja kalapüügi mõju keskkonnale. |
(2) |
Ühenduse ühinemine Läänemere ning Suur- ja Väike-Belti vete elusressursside püügi ja kaitse konventsiooniga, mida on muudetud konventsiooni osalisriikide esindajate konverentsi protokolliga (edaspidi “Gdanski konventsioon”), kiideti heaks otsusega 83/414/EMÜ. (4) |
(3) |
Gdanski konventsiooni alusel loodud rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon on pärast asutamist vastu võtnud rea Läänemere kalavarude kaitse- ja majandamismeetmeid. Nendes antakse lepinguosalistele soovitusi nende tehniliste meetmete muutmiseks. |
(4) |
Ühendusel oleks asjakohane kõnealused soovitused ellu viia. Kuna rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon võidakse asendada kahepoolse koostööga Venemaa Föderatsiooniga, peaks ühendus kõnealuste soovituste range järgimise asemel pigem kehtestama ühenduse vetes üldiste ja järjepidevate tehniliste meetmete süsteemi, mis põhineb olemasolevatel eeskirjadel. Mõnel juhul, kui olemasolevad eeskirjad on kas liiga üksikasjalikud ja/või ei ole kalavarude kaitse seisukohalt põhjendatud, tuleb neid lihtsustada. |
(5) |
Määrusega (EÜ) nr 88/98 (5) sätestati teatavad tehnilised meetmed Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi vete kalavarude kaitseks. |
(6) |
Määruse (EÜ) nr 88/98 kohaldamisel ilmnesid teatavad puudujäägid, mille tagajärjeks olid kohaldamis- ja jõustamisprobleemid, mille kõrvaldamiseks tuleks eelkõige määratleda eri võrgusilma suuruste ja geograafiliste alade puhul kehtivad sihtliigid ja saagi normprotsendid teatavate püünistega kalastamisel. |
(7) |
Seoses sellega tuleb määratleda sihtliigi ja teiste liikide saagi normprotsentide arvutamisviis. |
(8) |
Iga liigi alammõõt tuleks määrata kindlaks võttes arvesse kõnealuse liigi puhul kasutatava püünise võrgusilma suuruse selektiivsust. |
(9) |
Teadusinfost ilmneb, et angerja traalpüügil esineb tursa noorjärkude ulatuslik kaaspüük. Seetõttu tuleks angerja püük aktiivpüünistega keelata. |
(10) |
Liivi laht on unikaalne ja tundliku ökosüsteemiga veekogu, mis vajab oma kalavarude kaitseks ja kalapüügist tingitud keskkonnamõjude vähendamiseks erimeetmeid. 2003. aasta ühinemisakti artikliga 21 on ette nähtud, et nõukogu peab enne ühinemiskuupäeva muutma määrust (EÜ) nr 88/98, et võtta vastu Liivi lahte käsitlevad vajalikud kaitsemeetmed. |
(11) |
Kalapüügi kontrollimiseks tuleks Liivi lahes kehtestada püügiload vastavalt nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrusele (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted. (6) |
(12) |
Teadusinfost ilmneb, et tursa puhul on veetavad selektiivaknata ja rombikujuliselt sõlmitud võrgulinast valmistatud noodapära või võrgupikendusega püünised väiksema selektiivsusega kui “BACOMA” tüüpi selektiivaknaga püünised või need millel noodapära ja võrgupikenduse võrgusilmad on 90° võrra pööratud. Seetõttu on kohane mitte lubada ühenduse vetes ja ühenduse laevadel kasutada BACOMA tüüpi selektiivaknata veetavaid püüniseid või püüniseid, millel noodapära ja võrgupikenduse võrgusilmad ei ole 90° võrra pööratud, kui sihtliigiks on tursk. |
(13) |
Määruses (EÜ) nr 1434/98 (7) on sätestatud tingimused, mille alusel võib lossida heeringat muuks tööstuslikuks otstarbeks kui inimtoiduks. |
(14) |
Määruse (EÜ) nr 1434/98 keeruliste eeskirjade lihtsustamiseks tuleks selle määruse Läänemerd käsitlevad sätted asendada sortimata lossitud saagi kohta kehtestatud üldsätetega käesolevas määruses. Määrust (EÜ) nr 1434/98 tuleks vastavalt muuta. |
(15) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (8) |
(16) |
Käesoleva määruse I lisa ning II lisa 1. ja 2. liite muudatused tuleks vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ kohaselt. |
(17) |
Eeskirjades tehtavate muudatuste arvu ja ulatuse tõttu tuleks määruse (EÜ) nr 88/98 kehtetuks tunnistada ja asendada uue tekstiga, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
KOHALDAMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Käesolevas määruses sätestatakse kalapüügi ja lossimisega seotud tehnilised kaitsemeetmed liikmesriikide suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, mis asuvad I lisas osutatud geograafilistes piirkondades.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) aktiivpüünised– püünised, mida kalapüügi ajal liigutatakse, sealhulgas teatavad veetavad püünised ja haardnoodad;
i) traal– ühe või mitme kalalaeva poolt veetav püünis, mis koosneb tagant noodapäraga suletud koonuse- või püramiidikujulisest võrgust (traali kere);
ii) piimtraal– traalnoot, mis koosneb avatud horisontaalsest teras- või puittorust, talast ja põhjakettidega, ketimatiga või ketipöörlejaga varustatud võrgust, mida laeva mootor veab mööda põhja;
iii) ankurdatud põhjanoot– kahe pika trossiga (noodatrossid) juhitav veetav haardnoot, mis tänu oma konstruktsioonile ajab kalad nooda avause poole. Võrkpüünis, mis oma kujult ja suuruselt sarnaneb põhjatraaliga, koosneb kahest pikast tiivast, kerest ja kotist (noodapärast);
iv) tragid– eri kuju ja suurusega raamile monteeritud võrk- või metallkorvid, mille alumises osas asetseb kraap, mõnikord hammastega;
v) seinnoot– haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda;
b) passiivpüünis– püügivahend, mida pole vaja vedada, sealhulgas seisevvõrgud, nakkevõrgud, abarad, mõrrad, õngejadad, lõksud ja püünised. Võrgud võivad olla varustatud ülemiste, alumiste ja ühendustrossidega ning ankurdamis-, ujuv- ja navigatsiooniseadmetega;
i) seisevvõrk ja nakkevõrk– püünis, mis koosneb ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees ujukite ja raskustega vertikaalasendis. püüdmine seisneb selles, et vee-elusorganismid takerduvad võrkudesse;
ii) abar– kinnitatud püügivahend, mis koosneb vähemalt kahest ühendatult ja samasuunaliselt ühe selise külge riputatud võrgust mida hoitakse vees ujukite ja raskustega vertikaalasendis;
iii) õngejada– mitu omavahel ühendatud põhjas asetsevat või triivivat õngeliini, iga liin on varustatud hulga söödastatud konksudega;
c) õngekonks– painutatud, teravdatud tükk terastraati, tavaliselt kidaga;
d) veesoleku aeg– tähendab ajavahemikku alates võrkude esimesest vettelaskmisest kuni ajani, mil võrgud on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud;
e) ruudukujuliste silmadega võrk– võrgukonstruktsioon, mille võrgusilmade osad sirgjoonelised read on võrgu pikiteljega paralleelsed ja osad sellega risti;
f) noodapära– silindri- või koonusetaoline traali tagumine 8 meetri pikkune osa;
g) kaitsekott– silindrikujuline võrgutükk, mis ümbritseb traali noodapära ja mida võib aegajalt noodapärale paigaldada;
h) tagaristpine– noodapära külge kinnitatud tagumine rõngaspine, mõõdetud juhul, kui võrgusilmad on pikisuunas välja venitatud;
i) sulgurtropp– köis, mis ümbritseb ringjoones lõdvalt noodapära või kaitsekotti, juhul kui see olemas on, ja mis on kinnitatud selle külge silmuste või rõngaste abil;
j) ristpined– köis mis ümbritseb ringjoones noodapära või kaitsekotti ja mis on kinnitatud selle külge;
k) skväär– võrgutükk, mis on kinnitatud traali siseküljele nii, et see võimaldab saagil pääseda traali esiosast tagaossa, kuid piirab saagi tagasipääsu;
l) noodapära poi– noodapära külge kinnitatud poi;
m) poi köis– köis, millega noodapära poi ühendatakse püügivahendi selle osa külge, mida soovitakse toetada või märgistada;
n) võrgupikendus– traali kokkutõmbamata silindrikujuline osa, s.o kogu ulatuses ühesuguse ümbermõõduga, mis on ühendatud noodapäraga või selle pikendusega.
II PEATÜKK
VÕRGUD JA NENDE KASUTAMISTINGIMUSED
I JAGU
Sihtliigid
Artikkel 3
Sihtliigid ja väikseim võrgusilma suurus
1. I lisas loetletud alarajoonides lubatavad võrgusilma suurused iga sihtliigi jaoks on määratletud II lisas püügi korral traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete püünistega ja III lisas püügi korral seisevvõrkudega, nakkevõrkudega ja abaratega. Ühegi püünise või võrgu osa võrgusilma suurus ei tohi olla väiksem kui iga võrgusilma suuruskategooria väikseim võrgusilma suurus.
2. Sihtliikide minimaalne protsent pardal hoitavatest vee-elusressurssidest iga geograafilise alarajooni ja iga võrgusilma suuruse kohta sätestatakse II ja III lisas.
3. Kui kalastusreisi ajal hoitakse pardal tragisid, on keelatud püüda ja hoida pardal ning lossida mis tahes koguses veeorganisme, v.a juhul, kui vähemalt 85 % nende eluskaalust moodustavad molluskid ja/või Furcellaria lumbricalis.
4. Alarajoonis on keelatud kasutada seisevvõrke või nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on väiksem, kui III lisas osutatud.
5. Juhul kui väikseima võrgusilma suurusega võrguosa võrgusilma suurus ei ole vähem kui 16 mm on alarajoonis keelatud kasutada abaraid, mille võrgusilma suurus selles võrguosas on suurim, mis ei vasta ühelegi III lisas sätestatud kategooriale. Juhul kui väikseima võrgusilma silma suurus on väiksem kui 16 mm, kuuluvad kõik võrgud, mille võrgusilma suurus on üle 16 mm, III lisas sätestatud kategooriatesse.
6. Iga püügireisi puhul on lossimine keelatud juhul, kui I lisas loetletud alarajoonidest püütud ja pardal hoitav saak ei vasta II või III lisas sätestatud vastavatele tingimustele.
Artikkel 4
Sihtliikide protsentide arvutamine
1. II ja III lisas osutatud sihtliikide protsendimäärad arvutatakse suhtarvudena II ja III lisas loetletud liikide eluskaalust, mida hoitakse pardal pärast sortimist või mis on maale lossitud.
2. Sihtliikide ja muude liikide protsendimäära saamiseks liidetakse kõigi II ja III lisas loetletud pardal hoitavate sihtliikide ja muude liikide kogused kokku.
3. II ja III lisas loetletud liikide koguseid, mis on kalalaevalt ümber laaditud, võetakse arvesse sellele laevale sihtliikide protsendimäära arvutamisel.
4. Sihtliikide protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal.
II JAGU
Aktiivpüünis
Artikkel 5
Püüniste ehitus
1. Ei tohi kasutada vahendeid, mis võrgusilma ummistavad või vähendavad muul viisil võrgusilma suurust noodapäras.
2. Erandina lõikest 1 on lubatud igasuguse traali, põhjanooda või samalaadse võrgu pära alumise osa välispoolele kinnitada võrgulina, võrk või muu materjal, mis takistab või vähendab kulumist. Seda materjali võib kinnitada ainult noodapära eesmistele ja külgmistele servadele.
3. Erandina lõikest 1 on lubatud alla 90 mm võrgusilmaga traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete püünistega kalastamisel kinnitada noodapära välisküljele kaitsekott. Kaitsekoti silmasuurus peab olema vähemalt kaks korda nii suur kui noodapära silmasuurus, kuid selle väikseim silmasuurus ei tohi mingil juhul olla alla 80 mm.
Kaitsekott võib olla kinnitatud:
a) |
noodapära eesmisele küljele; |
b) |
noodapära tagumisele küljele või |
c) |
ringikujuliselt pära- ja esiosa vahele. |
Kaitsekott võib olla õmmeldud
a) |
ringikujuliselt noodapärale ja võrgupikendusele ühe silmarea külge või |
b) |
noodapärale pikisuunaliselt ühe silmarea külge. |
4. Erandina lõikest 1 on lubatud:
a) |
aktiivpüüniste juures sirm ehk skväär, mis ei lase kalal püünisest väljuda. Skvääri võib kinnitada kas noodapära sisse või esiosale. II lisas sätestatud väikseimad võrgusilma suurused ei kehti skvääri kohta. Kaugus skvääri eesmise kinnituspunkti ja noodapära kõige päramise osa vahel peab võrduma vähemalt kolmekordse skvääri pikkusega; |
b) |
noodapära väliskülje mistahes kohta kinnitada andur saagi suuruse mõõtmiseks; |
c) |
alla 90 mm võrgusilmaga traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete püünistega kalastamisel kasutada ristpinesid ja sulgurtroppe, mis on kinnitatud noodapära välisküljele; |
d) |
kalastamisel traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete püünistega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, kasutada ühte sulgurtroppi, mis on kinnitatud noodapära välisküljele; |
e) |
noodapära kahe külgmise küljeõmbluse külge kinnitada ujukid; |
f) |
kasutada tagaristpinet mis on kinnitatud noodapära välisküljele. Tagaristpine ja gaitani vaheline kaugus peab olema 50 cm või vähem. |
Artikkel 6
Keelatud erikonstruktsioonid
Kasutada ei tohi:
a) |
noodapära, mille mis tahes suunas mõõdetud ümbermõõdu samasuuruste võrgusilmade arv kasvab eestpoolt tahapoole; |
b) |
võrgupikendust, mille mis tahes punktis mõõdetud ümbermõõt on väiksem kui selle võrgupikendusega ühendatud noodapära esiotsa ümbermõõt; |
c) |
võrku, mille võrgusilma suurus on 32 mm või suurem ning mille võrgusilm ei ole rombi- või ruudukujuline; |
d) |
traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püüniseid, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem ja mille külge on mis tahes viisil kinnitatud noodapära, välja arvatud juhul, kui see on võrgu eesosa külge õmmeldud; |
e) |
traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püüniseid, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem ja mille noodapära ümbermõõt on rohkem kui 100 avatud rombikujulist võrgusilma ja vähem kui 40 avatud rombikujulist võrgusilma, jättes välja liitekohad ja palistused; |
f) |
noodapära mille ülemise poole väljavenitatud pikkus pole ligikaudu võrdne alumise poole väljavenitatud pikkusega. |
Artikkel 7
Tursa traalpüügi selektiivsus
Komisjon esitab kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee soovituste põhjal hiljemalt 2007. aasta septembris nõukogule hinnangu tursapüügi selektiivsuse kohta aktiivsete püünistega, mille puhul tursk on tunnistatud sihtliigiks.
III JAGU
Passiivpüünis
Artikkel 8
Mõõtmed ja veesoleku aeg
1. Põhja asetatud seisevvõrkude, nakkevõrkude või abaratega püügi puhul on keelatud korraga kasutusele võtta üle 9 km võrku ühe laeva kohta, mille kogupikkus on kuni 12 m, ning üle 21 km võrku ühe laeva kohta, mille kogupikkus on üle 12 m.
2. Lõigus 1 märgitud võrgu veesoleku aeg ei tohi kesta üle 48 tunni.
3. Erandina lõikest 2 pole lõikes 1 märgitud võrkude veesoleku aeg jääaluse püügi puhul piiratud.
Artikkel 9
Triivvõrkude suhtes kohaldatavad piirangud
1. Alates 1. jaanuarist 2008 on keelatud triivvõrke pardal hoida või neid kalapüügil kasutada.
2. 2006. ja 2007. aastal võib triivvõrke laeva pardal hoida või neid kalapüügil kasutada lipuliikmesriigi pädevate asutuste vastava loa korral.
3. 2006. ja 2007. aastal ei tohi laevade arv, millel liikmesriigid lubavad triivvõrke pardal hoida või neid kalapüügil kasutada, ületada vastavalt 40 % või 20 % kalalaevadest, mis kasutasid triivvõrke ajavahemikul 2001–2003.
4. Erandina lõikest 3 ei tohi laevade arv, millel liikmesriigid lubavad triivvõrke pardal hoida või neid kalapüügil kasutada, alarajoonides 25–32 ületada 40 % kalalaevadest, mis kasutasid triivvõrke ajavahemikul 2001–2003.
5. Liikmesriigid edastavad komisjonile iga aasta 30. aprilliks nende laevade nimekirja, millel on lubatud kala püüda triivvõrkude abil.
Artikkel 10
Triivvõrkude kasutamise tingimused
1. Triivvõrke kasutava kalalaeva kapten peab logiraamatut, kuhu ta märgib iga päev järgmised andmed:
a) |
pardal olevate võrkude kogupikkus; |
b) |
igal püügikorral kasutatud võrkude kogupikkus; |
c) |
vaalaliste kaaspüügi kogus, kuupäev ja koht. |
2. Kõigi triivvõrke kasutatavate laevade pardal peab olema artikli 9 lõikes 2 osutatud luba.
IV JAGU
Üldsätted püüniste ja nende kasutamise kohta
Artikkel 11
Silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramine
Kohaldatakse komisjoni 24. jaanuari 2003. aasta määrust (EÜ) nr 129/2003, millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalikud eeskirjad. (9)
Artikkel 12
Saagi normprotsentide saavutamine
1. II ja III lisas sätestatud protsendimäärasid ületavad püütud vee-elusressursside kogused lastakse enne randumist merre tagasi.
2. Olenemata lõigust 1, kui laev lahkub mis tahes II ja III lisas loetletud alarajoonide grupist, peab kõnealusest geograafilises piirkonnas püügireisi ajal varem püütud ja pardal hoitavate sihtliikide miinimumprotsendid, nagu need on sätestatud II ja III lisas, saavutama kahe tunni jooksul.
Artikkel 13
Püüniste kasutamise tingimused
1. Püünised, mida teatavas geograafilises piirkonnas või teatava aja jooksul ei tohi kasutada, tuleb kokku panna viisil, mis ei võimalda nende kasutamist keelu all olevas piirkonnas või keelu ajal. Varupüünised pannakse kokku eraldi ning viisil, mis ei võimalda nende kasutamist.
2. Kasutamiseks mitte valmis olevatena käsitatakse:
a) |
traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete püüniste, välja arvatud kaksiktraali korral:
|
b) |
kaksiktraali korral võetakse tiibade tipu raskused ühendusest lahti ja pannakse kokku; |
c) |
õngejadade, seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abarate korral:
|
d) |
seinnootasid, kui pea- või alumine vaier on nooda küljest lahti võetud. |
3. Kui kasutatakse ükskõik millist püünist, mille sihtliigiks vastavalt II või III lisale on tursk (Gadus morhua), ei tohi erandina lõikest 1 hoida laeva pardal teist tüüpi püüniseid.
III PEATÜKK
KALADE ALAMMÕÕT LOSSIMISEL
Artikkel 14
Kala mõõtmine
1. Kala käsitatakse alamõõdulisena, kui see on väiksem kui IV lisas asjakohaste kalaliikide ja asjakohaste geograafiliste piirkondade suhtes kehtestatud alammõõt.
2. Kala suurust mõõdetakse ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni.
Artikkel 15
Alamõõduliste kalade pardal hoidmine
1. Alamõõdulisi kalu ei tohi pardale jätta ega ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid tuleb viivitamata merre tagasi lasta.
2. Lõiget 1 ei kohaldata kalade suhtes, mida II lisas ei ole määratletud alla 16 mm või 16–31 mm võrgusilmakategooria sihtliikidena ja mis on püütud traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete püünistega, mille võrgusilma suurus on alla 32 mm, või seinnootadega, tingimusel et kõnealuseid kalu ei sordita, müüda, esitleta ega pakuta müügiks inimtoiduks kasutamiseks.
IV PEATÜKK
TEATAVATE PIIRKONDADE, PÜÜGIVIISIDE VÕI VEE-ELUSORGANISMIDEGA SEOTUD PIIRANGUD
Artikkel 16
Keelatud piirkonnad
Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahelisel geograafilisel alal, on igasuguste aktiivpüünistega kalapüük aastaringselt keelatud:
1. |
54° 23′ N, 14° 35′ E |
2. |
54° 21′ N, 14° 40′ E |
3. |
54° 17′ N, 14° 33′ E |
4. |
54° 07′ N, 14° 25′ E |
5. |
54° 10′ N, 14° 21′ E |
6. |
54° 14′ N, 14° 25′ E |
7. |
54° 17′ N, 14° 17′ E |
8. |
54° 24′ N, 14° 11′ E |
9. |
54° 27′ N, 14° 25′ E |
10. |
54° 23′ N, 14° 35′ E |
Artikkel 17
Lõhe ja meriforelli püügipiirangud
1. Pardal on keelatud hoida lõhet (Salmo salar) või meriforelli (Salmo trutta):
a) |
alates 1. juunist kuni 15. septembrini alarajoonide 22–31 vetes; |
b) |
alates 15. juunist kuni 30. septembrini alarajooni 32 vetes. |
2. Püügikeelu ajal ulatub keeluala neli meremiili lähtejoontest väljapoole.
3. Erandina lõikest 1 on pardal lubatud hoida mõrdadega püütud lõhet (Salmo salar) või meriforelli (Salmo trutta).
Artikkel 18
Angerjapüügipiirangud
Laeva pardal on kogu aasta keelatud hoida mis tahes aktiivpüünisega püütud angerjat.
Artikkel 19
Sortimata lossitud saagi piirangud
1. Sortimata saaki võib lossida ainult sellistes sadamates ja lossimiskohtades, kus on kasutusel lõikes 2 nimetatud valikuuringuprogramm.
2. Liikmesriigid tagavad asjakohase valikuuringuprogrammi kasutamise, millega saab tulemuslikult kontrollida sortimata lossitud saaki liikide kaupa.
V PEATÜKK
ERIMEETMED LIIVI LAHE KOHTA
Artikkel 20
Kalapüügiluba
1. Kalastamiseks alarajoonis 28-1 peab laevadel olema määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 7 kohaselt välja antud kalapüügiluba.
2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud kalapüügiloaga laevad on kantud loetellu, milles esitatakse laeva nimi ja riiklik registrinumber, ning mis tehakse üldsusele kättesaadavaks interneti veebilehel, mille aadressi edastab iga liikmesriik komisjonile ja liikmesriikidele.
3. Loetellu kantud laevad peavad vastama järgmistele tingimustele:
a) |
laevade mootorite koguvõimsus (kW) ei tohi ületada liikmesriigi poolt aastatel 2000–2001 alarajoonis 28-1 ettenähtud mootorite koguvõimsust ja |
b) |
laeva mootorite võimsus ei tohi ühelgi juhul olla üle 221 kilovati (kW). |
Artikkel 21
Laevade või mootorite asendamine
1. Iga artikli 20 lõikes 2 nimetatud loetellu kantud laeva võib asendada mõne muu laeva või muude laevadega, tingimusel et:
a) |
asendamise tagajärjel ei suurene asjaomases liikmesriigis artikli 20 lõike 3 punktis a nimetatud mootorite koguvõimsus ja |
b) |
ühegi asenduslaeva mootorite võimsus ei ole ühelgi juhul suurem kui 221 kW. |
2. Iga artikli 20 lõikes 2 nimetatud loetellu kantud laeva mootori võib asendada, tingimusel et:
a) |
mootori asendamise tagajärjel ei ületa laeva mootori võimsus ühelgi juhul 221 kW ja |
b) |
asendusmootori võimsus ei ole nii suur, et asendamise tagajärjel suureneb kõnealuse liikmesriigi artikli 20 lõike 3 punktis a nimetatud mootorite koguvõimsus. |
Artikkel 22
Traalimiskeeld
Alarajoonis 28-1 on keelatud traalipüük madalamas vees kui 20 m.
VI PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 23
Keelatud püügivahendid ja püügiviisid
1. Vee-elusressursse on keelatud püüda lõhkeainete, mürk- või uimastavate ainete, elektri või ükskõik mis liiki heitkehade abil.
2. Mis tahes lõikes 1 osutatud meetodi abil püütud vee-elusressursside müük, esitlemine ja müügiks pakkumine on keelatud.
Artikkel 24
Teadusuuringud
1. Käesolevat määrust ei kohaldata kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel ja vastavalt järgmistele tingimustele:
a) |
kalastamine toimub asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all; |
b) |
kalapüügist teatatakse eelnevalt liikmesriigile, kelle vetes uuringud toimuvad, ja |
c) |
kalapüügiga tegeleva laeva pardal peab olema selle liikmesriigi luba, mille lipu all laev sõidab. |
2. Olenemata lõikest 1 võib lõikes 1 nimetatud otstarbel püütud vee-elusressursse müüa, säilitada, esitleda ja müügiks pakkuda, tingimusel et:
a) |
nad vastavad IV lisas loetletud lossitava kala alammõõdule ja varude, mille püügivõimalused on kindlaks määratud, püügivõimalused ei ole ammendatud, või |
b) |
neid müüakse vahetult muuks otstarbeks kui inimtoiduks. |
Artikkel 25
Kalavarude asustamine ja ümberasustamine
Käesolevat määrust ei kohaldata kalapüügitegevuse suhtes, mis toimub üksnes vee-elusressursside asustamise või ümberasustamise eesmärgil ning asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide loal ja vastutusel. Kui asustamine või ümberasustamine toimub mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vetes, teatatakse sellest eelnevalt kõigile asjaomastele liikmesriikidele.
Artikkel 26
Liikmesriikide võetud meetmed, mida kohaldatakse ainult nende lipu all sõitvate laevade suhtes
1. Liikmesriigid võivad kalavarude kaitseks ja majandamiseks või kalapüügi mõju minimeerimiseks mere ökosüsteemidele võtta tehnilisi meetmeid, mis on ette nähtud püügivõimaluste piiramiseks ning mis:
a) |
täiendavad ühenduse kalandust käsitlevates määrustes sätestatud meetmeid või |
b) |
kehtestavad nimetatud määrustes sätestatud miinimumnõuetest rangemad nõuded. |
2. Lõikes 1 märgitud meetmeid kohaldatakse üksnes asjaomase liikmesriigi kalurite suhtes ning need on kooskõlas ühenduse õigusega.
3. Asjaomane liikmesriik teatab kohe teistele liikmesriikidele ja komisjonile vastuvõetud meetmetest.
4. Liikmesriigid esitavad komisjonile viimase nõudmisel kõik üksikasjad, mida on vaja hinnangu andmiseks selle kohta, kas nimetatud meetmed on kooskõlas lõike 1 sätetega.
5. Kui komisjon leiab, et meetmed ei ole kooskõlas lõike 1 sätetega, võetakse vastu otsus, millega liikmesriigil palutakse meetmed tagasi võtta või neid muuta.
Artikkel 27
Püünisetüüpide teaduslik hinnang
Komisjon tagab, et 1. jaanuariks 2008 viiakse läbi teaduslik hindamine seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abarate kasutamise mõju kohta vaalalistele ja et selle hindamise järeldused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
VII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 28
Rakenduseeskirjad
Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 29
Lisade muutmine
I lisa ja II lisa 1. ja 2. liite muudatused võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 osutatud korras.
Artikkel 30
Määruse (EÜ) nr 1434/98 muutmine
Määrust (EÜ) nr 1434/98 muudetakse järgmiselt:
1. |
artikli 1 lõige 2 jäetakse välja; |
2. |
artikli 2 lõiked 2 ja 3 jäetakse välja; |
3. |
artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega: “1. Heeringat, mis on püütud:
ei tohi lossida muul eesmärgil kui vahetult inimtoiduks, välja arvatud juhul, kui neid loomuseid on pakutud müügiks vahetult inimtoiduks ja ostjat ei ole leitud.”; |
4. |
artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega: “2. Heeringat, mis on püütud ükskõik millise püügivahendiga vastavalt artiklis 2 täpsustatud tingimustele, võib siiski lossida muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.” |
Artikkel 31
Kehtetuks tunnistamine
Määruse (EÜ) nr 88/98 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 32
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
B. BRADSHAW
(1) ELT C 125, 24.5.2005, lk 12.
(2) Arvamus on esitatud 13. oktoobril 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(4) EÜT L 237, 26.8.1983, lk 4.
(5) EÜT L 9, 15.1.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2005 (ELT L 49, 22.2.2005, lk 1).
(6) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.
(7) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10.
I LISA
Artiklis 1 osutatud geograafilise piirkonna Alarajoonid mis on määratud ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega
Alarajoon 22
Veed, mis piirnevad joonega Hasenøre neemest (56° 09′ põhjalaiust, 10° 44′ idapikkust) Jüütimaa idarannikul kuni Gnibeni tipuni (56° 01′ põhjalaiust, 11° 18′ idapikkust) Sjælandi läänerannikul; sealt piki Sjællandi läänerannikut ja lõunarannikut punktini 12° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas kuni Falsteri saareni; sealt piki Falsteri saare idarannikut Gedser Oddeni (54° 34′ põhjalaiust, 11° 58′ idapikkust); sealt otse ida suunas 12° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas kuni Saksamaa rannikuni; sealt edela suunas piki Saksamaa rannikut ja Jüütimaa rannikut kuni lähtepunktini.
Alarajoon 23
Veed, mis piirnevad joonega Gilbjergi neemest (56° 08′ põhjalaiust, 12° 18′ idapikkust) Sjællandi põhjarannikul Kullenini (56° 18′ põhjalaiust, 12° 28′ idapikkust) Rootsi rannikul; sealt lõuna suunas piki Rootsi rannikut Falsterbo majakani (55° 23′ põhjalaiust, 12° 50′ idapikkust); sealt läbi Sundi lõunapoolse sissesõidutee Stevnsi majakani (55° 19′ põhjalaiust, 12° 28′ idapikkust) Sjællandi rannikul; sealt põhja suunas piki Sjællandi idarannikut lähtepunktini.
Alarajoon 24
Veed, mis piirnevad joonega Stevnsi majakast (55° 19′ põhjalaiust, 12° 28′ idapikkust) Sjællandi idarannikul läbi Sundi lõunapoolse sissesõidutee Falsterbo majakani (55° 23′ põhjalaiust, 12° 50′ idapikkust) Rootsi rannikul; sealt piki Rootsi lõunarannikut Sandhammareni majakani (55° 24′ põhjalaiust, 14° 12′ idapikkust); sealt Hammerodde majakani (55° 18′ põhjalaiust, 14° 47′ idapikkust) Bornholmi põhjarannikul; sealt piki Bornholmi lääne- ja lõunarannikut punktini 15° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Poola rannikuni; sealt lääne suunas piki Poola ja Saksamaa rannikut punktini 12° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 54° 34′ põhjalaiust ja 12° 00′ idapikkust; sealt otse lääne suunas Gedser Oddeni (54° 34′ põhjalaiust, 11° 58′ idapikkust); sealt piki Falsteri saare ida- ja põhjarannikut punktini 12° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Sjællandi põhjarannikuni; sealt lääne ja põhja suunas piki Sjællandi läänerannikut lähtepunktini.
Alarajoon 25
Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 56° 30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Ölandi saare läänerannikuni; kulgeb Ölandi saarest lõuna poolt mööda kuni punktini 56° 30′ põhjalaiust idarannikul, otse ida suunas kuni 18° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Poola rannikuni; sealt lääne suunas piki Poola rannikut punktini 15° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Bornholmi saareni; sealt piki Bornholmi lõuna- ja läänerannikut Hammerodde majakani (55° 18′ põhjalaiust, 14° 47′ idapikkust); sealt Sandhammareni majakani (55° 24′ põhjalaiust, 14° 12′ idapikkust) Rootsi lõunarannikul; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.
Alarajoon 26
Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 56° 30′ põhjalaiust ja 18° 00′ idapikkust ning kulgeb otse ida suunas Läti läänerannikuni; sealt lõuna suunas piki Läti, Leedu, Venemaa ja Poola rannikut punktini 18° 00′ idapikkust Poola rannikul; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.
Alarajoon 27
Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 59° 41′ põhjalaiust ja 19° 00′ idapikkust Rootsi maismaa idarannikul ning kulgeb otse lõuna suunas Ojamaa saare põhjarannikuni; sealt lõuna suunas piki Ojamaa läänerannikut punktini 57° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas 18° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas 56° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Ölandi saare idarannikuni; sealt, möödudes Ölandi saare lõunapoolsest küljest, punktini 56° 30′ põhjalaiust Ölandi läänerannikul; sealt otse lääne suunas Rootsi rannikuni; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.
Alarajoon 28–1
Veed, mis piirnevad läänes joonega, mille koordinaadid on 57° 34,1234′ N, 21° 42,9574′ E kuni 57 57,4760′ N, 21° 58,2789′ E, sealt lõuna suunas Sõrve poolsaare kõige lõunapoolsema punktini ulatuva ning sealt kirde suunas piki Saaremaa idarannikut kulgeva joonega; ja põhjas joonega, mille koordinaadid on 58° 30,0′ N, 23° 13,2′ E kuni 58° 30,0′ N, 23° 41,1′ E.
Alarajoon 28–2
Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 58° 30′ põhjalaiust ja 19° 00′ idapikkust ning kulgeb otse ida suunas Saaremaa läänerannikuni; sealt lõuna suunas piki Saaremaa läänerannikut punktini 57° 57,760′ põhjalaiust ja 21° 58,2789′ idapikkust; sealt lõuna suunas kuni punktini 57° 34,1234′ põhjalaiust ja 21° 42,9574′ idapikkust; sealt piki Läti rannikut lõuna suunas kuni punktini, mis asub 56° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas 18° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas 57° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Ojamaa läänerannikuni; sealt põhja suunas punktini 19° 00′ idapikkust Ojamaa põhjarannikul; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.
Alarajoon 29
Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 60° 30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Soome maismaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Soome lääne- ja lõunarannikut punktini 23° 00′ idapikkust maismaa lõunarannikul; sealt otse lõuna suunas 59° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Eesti maismaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Eesti läänerannikut punktini 58° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Saaremaa idarannikuni; möödub Saaremaa põhjapoolsest küljest punktini 58° 30′ põhjalaiust Saaremaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas 19° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 59° 41′ põhjalaiust Rootsi idarannikul; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.
Alarajoon 30
Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63° 30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Soome maismaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Soome rannikut punktini 60° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Rootsi maismaa rannikuni; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.
Alarajoon 31
Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63° 30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul, kulgeb Botnia lahest põhja poolt mööda kuni punktini 63° 30′ põhjalaiust Soome maismaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas kuni lähtepunktini.
Alarajoon 32
Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 23° 00′ idapikkust Soome lõunarannikul ja, möödudes Soome lahest idas, kulgeb punktini 59° 00′ põhjalaiust Eesti läänerannikul; sealt otse lääne suunas 23° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.
II LISA
Traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised: kohaldatavad võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid
Sihtliigid |
Võrgusilma suuruskategooria (mm) |
||||||
< 16 |
16 ≤ ja < 32 |
16 ≤ ja < 105 |
32 ≤ ja < 90 |
32 ≤ ja < 105 |
≥ 90 (3) |
||
Alarajoonide grupid |
|||||||
22–32 |
22–27 |
28–32 |
22–23 |
24–27 |
22–23 |
22–32 |
|
Sihtliikide miinimumprotsent |
|||||||
90 (1) |
90 (1) |
90 |
100 |
||||
Tobiad (Ammodytidae) |
* |
* |
* |
* |
* |
* |
* |
Kilu (Sprattus sprattus) |
|
* |
* |
* |
* |
* |
* |
Harilik heeringas (Clupea harengus) |
|
|
* |
* |
* |
* |
* |
Harilik merikeel (Solea vulgaris) |
|
|
|
|
|
* |
* |
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) |
|
|
|
|
|
* |
* |
Merlang (Merlangus merlangus) |
|
|
|
|
|
* |
* |
Sile kammeljas (Scophtalmus rhombus) |
|
|
|
|
|
* |
* |
Harilik soomuslest (Limanda limanda) |
|
|
|
|
|
* |
* |
Lest (Platichthys flesus) |
|
|
|
|
|
* |
* |
Väikesuulest (Microstomus kitt) |
|
|
|
|
|
* |
* |
Harilik kammeljas (Psetta maxima) |
|
|
|
|
|
* |
* |
Tursk (Gadus morhua) |
|
|
|
|
|
|
* |
(1) Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 3 % turska eluskaalu kohta.
(2) Lubatud on ainult traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised, millel on I ja II liites sätestatud võrgusilma suuruse ja spetsifikatsioonidega Bacoma selektiivaken või võrgupikendus.
(3) Piimtraali kasutamine on keelatud.
(4) Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 40 % merlangi eluskaalu kohta.
(5) Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 40 % heeringat eluskaalu kohta.
1. liide
Noodapära ülemise selektiivakna mudeli BACOMA spetsifikaadid
1. Kirjeldus
a) Akna identifitseerimine
i) |
Selektiivaken on täisnurkne võrguosa noodapäras. Selektiivaknaid on ainult üks. |
b) Noodapära, võrgupikenduse ja traali tagaosa mõõdud.
i) |
Noodapära koosneb kahest mõlemal pool küljeõmblusega ühendatud võrdse pikkusega paneelist. |
ii) |
Rombikujuliste võrgusilmade väikseim silmasuurus on 105 mm. Võrgumaterjal on ühe- või kaheniidilisest polüeteenist; niidi maksimaalne jämedus on 6 mm, kui kasutatakse üheniidilist võrgumaterjali, ning 4 mm, kui võrgumaterjal on kahekordsest niidist. |
iii) |
Keelatud on kasutada noodapärasid ja võrgupikendusi, mis on tehtud ühest võrgutükist ja millel on ainult üks õmblus. |
iv) |
Võrgujätku või -pikenduse mis tahes suunas mõõdetud ümbermõõdu avatud rombikujuliste võrgusilmade arv, küljeõmbluste võrgusilmad välja arvatud, peab olema sama suur kui noodapära esiotsa ümbermõõdu suurim võrgusilmade arv (joonis 1). |
c) Selektiivakna asukoht
i) |
Selektiivaken asetatakse noodapära ülemisse paneeli (joonis 2). |
ii) |
Selektiivaken lõpeb kõige rohkem nelja silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud (joonis 3 või 4). |
d) Selektiivakna mõõdud
i) |
Selektiivakna laius, väljendatud sõlmevahede arvuna, võrdub ülemise paneeli avatud rombikujuliste võrgusilmade arvuga, mis on jagatud kahega. Vajaduse korral võib kuni 20 % avatud rombikujulistest silmadest jääda ülemisse paneeli nii, et need jagunevad võrdselt selektiivakna mõlemale poolele (joonis 4). |
ii) |
Selektiivakna pikkus on vähemalt 3,5 meetrit. |
iii) |
Erandina punktist ii on selektiivakna pikkus vähemalt 4 meetrit, kui selektiivakna külge on kinnitatud andur saagi suuruse mõõtmiseks. |
e) Selektiivakna võrk
i) |
Silmaava suurus peab olema vähemalt 110 mm. Silmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgusilma kõik neli külge lõikuvad kõikide sõlmevahedega. |
ii) |
Võrk paigaldatakse nii, et sõlmevahed kulgevad paralleelselt ja risti noodapära pikkusega. Võrk on ühekordsest sõlmedeta põimitud niidist või samalaadsete selektiivsete omadustega võrgumaterjalist. Sõlmedeta võrk on võrk, mille külgedega võrgusilmade nurgad moodustatakse võrgusilma kahe kõrvutise külje niitide põimimisel. |
iii) |
Ühe niidi läbimõõt on vähemalt 5 mm. |
f) Muud spetsifikatsioonid
i) |
Paigaldusspetsifikatsioonid on määratletud joonistel 3 ja 4. |
ii) |
Sulgurtropi pikkus peab olema vähemalt:
|
iii) |
Tagaristpine ei lähe ümber “BACOMA” selektiivakna. See valmistatakse alla 20 mm läbimõõduga köiest ja selle pikkus on vähemalt 2 m. |
iv) |
Noodapära poi on ümmarguse kujuga ja selle suurim läbimõõt on 40 cm. See kinnitatakse poiköiega gaitani külge. |
v) |
Skväär ei kata BACOMA selektiivakent. |
2. Ruudukujulise silmaga võrgutükkide parandamise tingimused.
a) Vajalikud üldtingimused
i) |
Keelatud on kasutada BACOMA selektiivakent, mille silmadest on parandatud 10 % või rohkem. |
ii) |
Vigastatud ruudukujulised võrgusilmad parandatakse kirjeldatud meetodi kohaselt. |
iii) |
Parandatud võrgusilm on silm, mida on väiksemaks tehtud vigastatud võrgusilmade parandamise teel või kahe sõlmedeta ruudukujuliste silmadega võrgutüki ühendamise teel. |
b) BACOMA selektiivakna vigastatud võrgusilmade parandusmeetod.
Tekst pildi
i) |
Puhastage augukoht. |
ii) |
Lugege üle parandatavad võrgusilmad. Valmistage ette paik, kasutades sõlmedeta põimitud ühekordset niiti, mis on parandatava võrguga samast materjalist, sama läbimõõdu ja tugevusega.. |
iii) |
Paik peab olema igas suunas mitte rohkem kui kahe võrgusilma võrra suurem puhastatud august, et võrk ulatuks vabalt üle augu servade. |
iv) |
Asetage paik augu peale vastavalt joonisele ja õmmelge see põimitud niidiga võrgu külge. |
v) |
Õmmelge kokku võrgutüki ristumiskohad. |
vi) |
Paiga kinnitamiseks tuleb teha vähemalt kaks õmblust. |
vii) |
Pärast õmblemist näeb paigatud auk välja selline, nagu ülaloleval joonisel. |
Joonis 1
Traalpüünis jaguneb vastavalt kujule ja funktsioonile kolmeks eri osaks. Traali kere on alati koonusekujuline osa. Võrgupikendus on kokku tõmbamata, tavaliselt valmistatud kas ühest või kahest võrguribast. Noodapära on samuti kokku tõmbamata osa, mis on sageli valmistatud kahekordsest niidist, mis muudab selle tugevale kulutamisele paremini vastupidavaks. Sulgurtropi alumist osa nimetatakse sulgurkotiks.
Tekst pildi
Joonis 2
A |
Võrgupikendus |
||||||||||||||||||||
B |
Noodapära |
||||||||||||||||||||
C |
Selektiivaken, ruuduliste silmadega paneel
|
Joonis 3
SELEKTIIVAKNA PAIGALDAMINE
A |
110 mm ruudukujuliste silmadega paneel (25 sõlmevahet) |
B |
Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine õmbluste külge |
C |
Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine rombikujuliste silmadega võrguga, välja arvatud selektiivakna mõlema poole serva sõlmevahed 2 rombikujulist silma/üks sõlmevahe ruudukujulisel silmal |
D |
105 mm rombikujuliste silmadega võrk (maksimaalselt 50 avatud silma) |
E |
Selektiivakna kaugus gaitanist. Selektiivaken lõpeb kõige rohkem 4 silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud |
F |
Üks käsitsi põimitud gaitani ridadest |
Joonis 4
SELEKTIIVAKNA PAIGALDAMINE
A |
110 mm ruudukujuliste silmadega paneel (20 sõlmevahet) |
B |
Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine õmbluste külge |
C |
Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine rombikujuliste silmadega võrguga, välja arvatud selektiivakna mõlema poole serva sõlmevahed 2 rombikujulist silma/üks sõlmevahe ruudukujulisel silmal |
D |
105 mm rombikujuliste silmadega võrk (maksimaalselt 50 avatud silma) |
E |
Selektiivakna kaugus gaitanist. Selektiivaken lõpeb kõige rohkem 4 silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud |
F |
Üks käsitsi põimitud gaitani ridadest |
G |
Maksimaalselt 10 % silmadest jääb võrgu D mõlemale poolele |
2. Liide
TRAALI T90 SPETSIFIKATSIOON
a) Mõisted
1. T90 traalid on määratletud kui traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised, millel on noodapära ja võrgupikendus, mis on valmistatud rombikujuliselt sõlmitud võrgulinast mille võrgusilmad on 90° võrra pööratud, nii et võrguniitide põhiline suund on veosuunaga paralleelne.
2. Standardse rombikujuliselt sõlmitud võrgulina (A) ja võrgu, mille võrgusilmad on 90° võrra pööratud (B) võrguniitide suund on näidatud joonisel 1.
Joonis 1
b) Võrgusilma suurus ja mõõdud
Võrgusilma suurus on vähemalt 110 mm. Erandina määruse (EÜ) nr 129/2003 artikli 5 lõikest 1 mõõdetakse noodapära ja võrgupikenduse võrgusilma suurus risti püünise pikiteljega.
c) Niidi jämedus
Noodapära ja võrgupikenduse niidi materjal on polüeteen, niidi maksimaalne jämedus on 6 mm, kui kasutatakse üheniidilist võrgumaterjali, ning 4 mm, kui võrgumaterjal on kahekordsest niidist. Seda sätet ei kohaldata noodapära viimase silmarea silmade suhtes kui need on ühendatud gaitani külge.
d) Ehitus
1. Noodapära ja võrgupikenduse pööratud võrk (T90) valmistatakse kahest võrdsete mõõtmetega ja sama rist- ja pikisuuna võrgusilmade arvuga ja eespool kirjeldatud võrgusilmade asendiga paneelist, mis on omavahel ühendatud kahe küljeõmblusega. Mõlemad paneelid koosnevad võrgust, mille sõlmed ei libise, nii et võrgusilmad on kogu kasutamise ajal täielikult avatud.
2. Avatud võrgusilmade arv mis tahes kohas mõõdetud ümbermõõdu korral peab olema konstantne alates pikenduse esiotsast kuni noodapära tagumise otsani.
3. Noodapära või võrgupikenduse ja traali kokkutõmmatud osa ühenduspunktis peab noodapära või võrgupikenduse ümbermõõdu võrgusilmade arv olema 50 % traali kokkutõmmatud osa viimase rea võrgusilmade arvust.
4. Noodapära ja võrgupikendus on esitatud joonisel 2.
e) Ümbermõõt
Noodapära ja võrgupikenduse ümbermõõt, välja arvatud liitekohad ja küljeõmblused, võib mis tahes suunas olla kuni 50 võrgusilma.
f) Ühenduskohad
Noodapära ja võrgupikenduse paneelide esiserv on varustatud põimitud poolsilmareaga. Noodapära paneeli tagumine serv on varustatud põimitud silmareaga, millega saab gaitani suunata.
g) Sulgurtropp
Sulgurtropi pikkus peab olema vähemalt 3,5 m.
h) Noodapära poi
Noodapära poi on ümmarguse kujuga ja selle suurim läbimõõt on 40 cm. See kinnitatakse poiköiega gaitani külge.
Joonis 2
Tekst pildi
III LISA
Seisevvõrgud, nakkevõrgud ja abarad: võrgusilma suuruskategooriad ja sihtliigid
Sihtliigid |
Võrgusilma suuruskategooria (mm) |
||||
16 ≤ ja < 110 |
32 ≤ ja < 110 |
90 ≤ ja < 156 (2) |
110 ≤ ja < 156 |
≥ 157 |
|
Alarajoonide grupid |
|||||
28–32 |
22–27 |
22–23 |
22–32 |
22–32 |
|
Sihtliikide miinimumprotsent |
|||||
90 (1) |
90 (1) |
90 |
90 |
100 |
|
Kilu (Sprattus sprattus) |
* |
* |
* |
* |
* |
Harilik heeringas (Clupea harengus) |
* |
* |
* |
* |
* |
Harilik merikeel (Solea vulgaris) |
|
|
* |
* |
* |
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) |
|
|
* |
* |
* |
Merlang (Merlangius merlangus) |
|
|
* |
* |
* |
Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus) |
|
|
* |
* |
* |
Harilik soomuslest (Limanda limanda) |
|
|
* |
* |
* |
Lest (Platichthys flesus) |
|
|
* |
* |
* |
Väikesuulest (Microstomus kitt) |
|
|
* |
* |
* |
Harilik kammeljas (Psetta maxima) |
|
|
* |
* |
* |
Tursk (Gadus morhua) |
|
|
|
* |
* |
Lõhe (Salmo salar) |
|
|
|
|
* |
(1) Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 3 % turska eluskaalu kohta.
(2) Selline võrgusilmade vahemik on lubatud kuni 30. juunini 2006. aastal.
IV LISA
Lossitava kala alammõõdud
Liigid |
Geograafiline piirkond |
Alammõõt |
Tursk (Gadus morhua) |
Alarajoonid 22–32 |
38 cm |
Lest (Platichthys flesus) |
Alarajoonid 22–25 |
23 cm |
Alarajoonid 26–28 |
21 cm |
|
Alarajoonid 29–32, 59° 30' põhjalaiusest lõuna poole |
18 cm |
|
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) |
Alarajoonid 22–32 |
25 cm |
Harilik kammeljas (Psetta maxima) |
Alarajoonid 22–32 |
30 cm |
Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus) |
Alarajoonid 22–32 |
30 cm |
Angerjas (Anguilla anguilla) |
Alarajoonid 22–32 |
35 cm |
Lõhe (Salmo salar) |
Alarajoonid 22–30 ja 32 |
60 cm |
Alarajoon 31 |
50 cm |
|
Meriforell (Salmo trutta) |
Alarajoonid 22–25 ja 29–32 |
40 cm |
Alarajoonid 26–28 |
50 cm |
V LISA
Vastavustabel
Nõukogu määrus (EÜ) nr 88/98, |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
— |
Artikli 3 lõiked 1 ja 2 |
Artikkel 14 |
Artikli 3 lõige 3 |
Artikli 15 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 4 |
— |
Artikli 3 lõige 5 |
— |
Artikkel 4 |
— |
Artikli 5 lõiked 1 ja 3 |
Artikkel 3 |
Artikli 5 lõige 2 |
— |
Artikkel 6 |
Artikkel 11 |
Artikkel 7 |
Artikkel 5 |
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 13 lõige 1 |
Artikli 8 lõige 2 |
Artikli 13 lõige 2 |
Artikli 8 lõige 3 |
Artikkel 16 |
Artikli 8 lõige 4 |
Artikli 13 lõige 3 |
Artikkel 8a |
Artikkel 9 |
Artikkel 8b |
Artikkel 10 |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikkel 17 |
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 10 lõige 1 |
— |
Artikli 10 lõige 2 |
Artikli 23 lõige 1 |
Artikli 10 lõige 3 |
— |
Artikli 10 lõige 4 |
— |
Artikkel 11 |
Artikkel 24 |
Artikkel 12 |
Artikkel 25 |
Artikkel 13 |
Artikkel 26 |
Artikkel 14 |
Artikkel 28 |
Artikkel 15 |
Artikkel 31 |
Artikkel 16 |
Artikkel 32 |
I lisa |
I lisa |
II lisa |
— |
III lisa |
IV lisa |
IV lisa |
II ja III lisa |
V lisa |
II lisa liide 1 |
VI lisa |
V lisa |
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
Nõukogu
31.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 349/24 |
NÕUKOGU OTSUS,
21. detsember 2005,
mis käsitleb mitmekiibiliste integraallülituste tollimaksuvabastuse kokkuleppe sõlmimist ühenduse nimel
(EMPs kohaldatav tekst)
(2005/964/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Mitmekiibilised integraallülitused on uus pooljuhtide liik, mida Maailma Kaubandusorganisatsiooni infotehnoloogiaalase kokkuleppe sõlmimiseks peetud läbirääkimiste ajal ei olnud veel olemas. Kui sellised lülitused oleksid sel ajal olemas olnud, oleks nende suhtes tõenäoliselt kehtestatud nullmääraga tollimaks. Nimetatud olulise tehnoloogia kaubandust tuleks hõlbustada. |
(2) |
Komisjon on ühenduse nimel pidanud läbirääkimisi mitmekiibiliste integraallülituste tollimaksuvabastuse kokkuleppe (edaspidi “kokkulepe”) sõlmimiseks valitsuste ja valitsusasutuste pooljuhtide teemalise nõupidamise (edaspidi “GAMS”) raames. |
(3) |
Kokkuleppega kaotatakse mitmekiibiliste integraallülituste suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, samal ajal kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni siduvad maksumäärad jäävad muutumatuks. |
(4) |
Kokkulepe on 28. novembril 2005 Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri poolt hoiule võetud. |
(5) |
Kokkulepe tuleks ühenduse nimel sõlmida. |
(6) |
Kokkuleppe punkti 7 alapunktis a on sätestatud, et kui hoiulevõtja kätte on laekunud neli heakskiitmiskirja, lepivad heakskiitvad pooled kokku käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeva. Selleks on asjakohane anda volitused komisjonile kui ühenduse esindajale GAMSis, et saaks vastava kuupäeva osas teiste lepingupooltega kokku leppida, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga sõlmitakse mitmekiibiliste integraallülituste tollimaksuvabastuse kokkulepe.
Kokkuleppe tekst on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Komisjonil on volitus kokkuleppe jõustumise kuupäev teiste kokkuleppe pooltega kokku leppida. See kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 3
Nõukogu eesistujale antakse volitus määrata isik(ud), kellel on vastavalt kokkuleppe punkti 7 alapunktile b õigus kokkuleppe heakskiitmiskiri ühenduse nimel hoiule anda.
Brüssel, 21. detsember 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
B. BRADSHAW
(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
TÕLGE
mitmekiibiliste integraallülituste tollimaksuvabastuse kokkulepe
Arvestades, et valitsuste ja valitsusasutuste pooljuhtide teemalise nõupidamise (edaspidi “GAMS”) liikmete (Euroopa Ühendus, keda esindab Euroopa Komisjon, Jaapan, Korea Vabariik, Ameerika Ühendriigid ja Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritoorium) hulgas valitseb ühtne seisukoht mitmekiibiliste integraallülituste (edaspidi “MCP”) tollimaksuvabastuse suhtes, on need GAMSi liikmed kokku leppinud järgmises.
1. |
Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel:
|
2. |
Käesolevat kokkulepet kohaldatakse kõigi MCPde suhtes, olenemata sellest, kuhu need on harmoneeritud süsteemis liigitatud. |
3. |
Pooled vähendavad enamsoodustuskorra alusel kõiki MCPde suhtes kohaldatavaid tollimakse ja samaväärse toimega makse (asjaomaseid makse on kirjeldatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artikli II lõike 1 punktis b) nullmäärani järgmise menetluse kohaselt:
|
4. |
|
5. |
Olenemata MCPde suhtes kohaldatavate tollimaksude ja samaväärse toimega maksude autonoomsest liberaliseerimisest käesoleva kokkuleppe raames, lubatakse pooltel arvestada MCPde suhtes kehtestatud nullmääraga tollimakse oma WTO raames sõlmitud mitmepoolsete tollimaksude vähendamise kokkulepetega ette nähtud üldiste kohustuste osana. |
6. |
Ilma et see piiraks punkti 3 kohaldamist, ei tõlgendata käesolevat kokkulepet nii, et see mõjutaks poolte õigusi ja kohustusi, mis on kehtestatud WTO lepinguga. |
7. |
|
8. |
Kui kõik pooled on kehtestanud MPCde suhtes nullmääraga tollimaksud ja samaväärse toimega maksud kooskõlas punkti 3 alapunktidega a–c, lõpeb käesolev kokkulepe. |
9. |
Käesoleva kokkuleppe ingliskeelne originaaleksemplar ja heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile. |
Komisjon Euroopa ühenduste võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon
31.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 349/27 |
OTSUS nr 203,
26. mai 2005,
millega muudetakse 11. juuni 1998. aasta otsust nr 170, mis käsitleb nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 lõikes 4 ja artikli 95 lõikes 4 ettenähtud nimekirjade koostamist
(EMPs ja EL/Šveitsi kokkuleppes kohaldatav tekst)
(2005/965/EÜ)
VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE HALDUSKOMISJON,
võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) (1) artikli 81 punkti a, mille kohaselt halduskomisjoni ülesanne on tegeleda kõigi määrusest (EÜ) nr 1408/71 ja sellele järgnevatest määrustest tulenevate haldusküsimustega,
võttes arvesse eespool nimetatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõiget 2,
võttes arvesse nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 (2) artikli 17 lõikeid 1–4, artikli 29 lõikeid 1–3, artikli 30 lõikeid 1 ja 3, artikli 94 lõikeid 4 ja 5, artikli 95 lõikeid 4 ja 5 ning artikli 102 lõiget 2,
võttes arvesse otsust nr 170 (3), mida on muudetud otsusega nr 185, (4)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa ravikindlustuskaardi kasutuselevõtt tekitab raskusi määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 lõikes 4 ja artikli 95 lõikes 4 ettenähtud nimekirjade koostamisel vastavalt otsuses nr 170 sätestatud eeskirjadele, kuna selle kaardi kehtivusaeg võib tunduvalt ületada varasema vormi E 111 kehtivusaega. |
(2) |
Tagamaks, et töötaja pereliikmed või pensionisaaja ja/või tema pereliikmed võivad täiel määral kasutada neile määrusega (EMÜ) nr 1408/71 antud õigusi, kui nad asuvad elama muusse riiki kui pädev riik, tuleb vormidel E 106 ja E 112, Euroopa ravikindlustuskaardil ning vormil E 111 märgitud õiguste aegumise kuupäevade asemel automaatselt lähtuma hakata vormidel E 109 ja E 121 märgitud kuupäevadest. |
(3) |
Et välistada pädevalt asutuselt topeltmaksete (ühekordsed maksed ning tegelikud kulud) saamise võimalus, tuleks ette näha kord, mis takistab töötaja pereliikmetel, pensionisaajatel ja/või nende pereliikmetel, kes on asunud elama teise liikmesriiki, pärast ühekordsete maksete arvestuse alguskuupäeva edasi kasutada pädeva asutuse väljastatud ravikindlustuskaarti. |
(4) |
Samuti tuleks ette näha kord, millega välistatakse võimalus, et juhul kui töötaja pereliikmed või pensionisaaja ja/või tema pereliikmed asuvad elama pädevasse riiki või muusse riiki kui nende elukohariik, kasutavad nad edasi Euroopa ravikindlustuskaarti, mille on väljastanud elukohajärgne asutus pärast ühekordsete maksete arvestuse lõppkuupäeva, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse nr 170 artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
a) |
punkti I.2 alapunkt c jäetakse välja; |
b) |
punkti I.2 alapunkt d asendatakse järgmise tekstiga: “kuupäev, mil elukohajärgne asutus saab kätte vormi E 109, juhul kui kõnealusele vormile ei ole märgitud alapunktis a ettenähtud kuupäeva, mil pädeva riigi õigusaktide kohaselt tekib õigus mitterahalistele hüvitistele, ega alapunktis b ettenähtud elukoha muutumise kuupäeva.”; |
c) |
lisatakse järgmine punkt I.2a: “Elukohajärgne asutus teatab pädevale asutusele asjaomase isiku registreerimisest ja palub viimati nimetatud asutusel teatada meetmetest, mida tuleks kohaldada selleks, et isik ei jätkaks pädeva asutuse väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamist. Elukohajärgne asutus teatab asjaomasele isikule, et alates tema registreerimisest selles asutuses kaotab pädeva asutuse väljaantud Euroopa ravikindlustuskaart kehtivuse. Vajaduse korral annab ta asjaomasele isikule välja uue Euroopa ravikindlustuskaardi.”; |
d) |
lisatakse järgmine punkt I.4a: “Endine elukohajärgne asutus teatab pädevale asutusele ja/või uuele elukohajärgsele asutusele meetmetest, mida tuleks kohaldada selleks, et kindlustatud isik ei jätkaks tema väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamist pärast registreerimise kuupäeva. Pädev asutus ja/või uus elukohajärgne asutus teatab asjaomasele isikule, et alates ühekordsete maksete arvestuse alguskuupäevast kaotab endise elukohajärgse asutuse väljastatud Euroopa ravikindlustuskaart kehtivuse. Vajaduse korral annab ta asjaomasele isikule välja uue Euroopa ravikindlustuskaardi”; |
e) |
punkti II.2 alapunkt c jäetakse välja; |
f) |
punkti II.2 alapunkt d asendatakse järgmise tekstiga: “kuupäev, mil elukohajärgne asutus saab kätte vormi E 121, juhul kui kõnealusele vormile ei ole märgitud alapunktis a ettenähtud kuupäeva, mil pädeva riigi õigusaktide kohaselt tekib õigus mitterahalistele hüvitistele, ega alapunktis b ettenähtud elukoha muutumise kuupäeva.”; |
g) |
lisatakse järgmine punkt II.2a: “Elukohajärgne asutus teatab pädevale asutusele asjaomase isiku registreerimisest ja palub viimati nimetatud asutusel teatada meetmetest, mida tuleks kohaldada selleks, et kindlustatud isik ei jätkaks pädeva asutuse väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamist. Elukohajärgne asutus teatab asjaomasele isikule, et alates tema registreerimisest selles asutuses kaotab pädeva asutuse väljaantud Euroopa ravikindlustuskaart kehtivuse. Vajaduse korral annab ta asjaomasele isikule välja uue Euroopa ravikindlustuskaardi.”; |
h) |
lisatakse järgmine punkt II.4a: “Endine elukohajärgne asutus teatab pädevale asutusele ja/või uuele elukohajärgsele asutusele meetmetest, mida tuleks kohaldada selleks, et kindlustatud isik ei jätkaks tema väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamist pärast registreerimise kuupäeva. Pädev asutus ja/või elukohajärgne asutus teatab asjaomasele isikule, et alates ühekordsete maksete arvestuse alguskuupäevast kaotab endise elukohajärgse asutuse väljastatud Euroopa ravikindlustuskaart kehtivuse. Vajaduse korral annab ta asjaomasele isikule välja uue Euroopa ravikindlustuskaardi.” |
Artikkel 2
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.
Halduskomisjoni eesistuja
Claude EWEN
(1) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 647/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 1).
(2) EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 647/2005.
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
31.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 349/30 |
NÕUKOGU OTSUS 2005/966/ÜVJP,
14. november 2005,
kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel seoses Šveitsi Konföderatsiooni osalemisega Euroopa Liidu järelevalvemissioonil Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 24,
võttes arvesse eesistujariigi soovitust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 9. septembril 2005 vastu ühismeetme 2005/643/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM). (1) |
(2) |
Nimetatud ühismeetme artikli 10 lõige 4 sätestab, et kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse kokkuleppega vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 24. |
(3) |
Nõukogu volitas 13. detsembril 2004 eesistujariiki, keda vajadusel abistab peasekretär/kõrge esindaja, alustama tulevaste ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonide puhul läbirääkimisi kolmandate riikidega, eesmärgiga sõlmida näidiskokkuleppe põhjal Euroopa Liidu ja kolmanda riigi vaheline kokkulepe kolmanda riigi osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamise tsiviiloperatsioonis. Selle alusel pidas eesistujariik Šveitsi Konföderatsiooniga läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimise kohta seoses Šveitsi Konföderatsiooni osalemisega Euroopa Liidu järelevalvemissioonil Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM). |
(4) |
Kokkulepe tuleks heaks kiita, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks kokkulepe Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel seoses Šveitsi Konföderatsiooni osalemisega Euroopa Liidu järelevalvemissioonil Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM).
Kokkuleppe tekst on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujat volitatakse nimetama isikut/isikuid kellel on õigus Euroopa Liidu suhtes siduvale kokkuleppele alla kirjutada.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Artikkel 4
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 14. november 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
T. JOWELL
TÕLGE
KOKKULEPE
Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel seoses Šveitsi Konföderatsiooni osalemisega Euroopa Liidu järelevalvemissioonil Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM)
EUROOPA LIIT (EL)
ühelt poolt ja
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI
teiselt poolt,
edaspidi “lepingupooled”,
VÕTTES ARVESSE:
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Osalemine Acehi järelevalvemissioonil
1. Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Šveitsi Konföderatsioon 9. septembril 2005. aastal vastu võetud ühismeetmega 2004/643/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Acehis (Acehi järelevalvemissioon) ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab Acehi järelevalvemissiooni pikendada.
2. Šveitsi Konföderatsiooni toetus Acehi järelevalvemissioonile ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.
3. Šveitsi Konföderatsioon tagab, et tema Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlas
a) |
ühismeetmega 2005/643/ÜVJP ja selle võimalike hilisemate muudatustega; |
b) |
operatsiooni kavaga; |
c) |
rakendusmeetmetega. |
4. Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult Acehi järelevalvemissiooni huve silmas pidades.
5. Šveitsi Konföderatsioon teavitab Acehi järelevalvemissiooni juhti ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati õigeaegselt igast muudatusest oma toetuses Acehi järelevalvemissioonile.
6. Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed läbivad arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse poolt antava tõendiga teenistuseks tervislikult sobivaks. Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed esitavad selle tõendi koopia.
Artikkel 2
Isikkoosseisu staatus
1. Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile saadetud isikkoosseisu staatust reguleeritakse Euroopa Liidu ja Indoneesia valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppega missiooni staatuse kohta.
2. Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppe kohaldamist, teostab Šveitsi Konföderatsioon jurisdiktsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalevate oma riigi isikkoosseisu liikmete üle.
3. Šveitsi Konföderatsioon vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Acehi järelevalvemissioonil osalemisega, olenemata sellest, kas nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või käib see tema isikkoosseisu liikme kohta. Šveitsi Konföderatsioon vastutab menetluse, eelkõige õigusliku ja distsiplinaarmenetluse algatamise eest oma isikkoosseisu liikmete suhtes kooskõlas oma riigi õigusnormidega.
4. Šveitsi Konföderatsioon kohustub käesolevat lepingut allkirjastades esitama Acehi järelevalvemissioonil osalevate riikide vastastest nõuetest loobumise deklaratsiooni. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.
5. Euroopa Liit tagab, et tema liikmesriigid esitavad käesolevat lepingut allkirjastades nõuetest loobumise deklaratsiooni Šveitsi Konföderatsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalemise suhtes. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.
Artikkel 3
Salastatud teave
Šveitsi Konföderatsiooni võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada ELi salastatud teabe kaitsmine vastavalt nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜ (1) esitatud nõukogu julgeolekueeskirjadele ning vastavalt pädevate asutuste, sealhulgas Acehi järelevalvemissiooni juhi antavatele edasistele juhistele.
Artikkel 4
Käsuliin
1. Kogu Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis jääb täielikult oma siseriiklike ametiasutuste alluvusse.
2. Siseriiklikud ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle AJMi missiooni juhile, kes kasutab juhtimiseks hierarhilist juhtimisstruktuuri.
3. Missiooni juht juhib AJMi ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.
4. Artikli 1 lõikes 1 nimetatud õigusaktide kohaselt on Šveitsi Konföderatsioonil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.
5. AJMi missiooni juht vastutab AJMi isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik ametiasutus.
6. Šveitsi Konföderatsioon määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab Acehi järelevalvemissioonil oma riigi kontingenti. Riiklik kontaktisik annab AJMi missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.
7. Euroopa Liit teeb Acehi järelevalvemissiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Šveitsi Konföderatsiooniga, tingimusel et missiooni lõpetamise päeval toetab Šveitsi Konföderatsioon jätkuvalt Acehi järelevalvemissiooni.
Artikkel 5
Finantsaspektid
1. Šveitsi Konföderatsioon katab kõik oma operatsioonil osalemisega seotud kulud, välja arvatud kulud, mis kooskõlas operatsiooni tegevuseelarvega kuuluvad ühiste kulude alla.
2. Kui põhjustatakse operatsiooni toimumise asukoha riigist/riikidest pärit füüsilise isiku surm või vigastus või füüsilise või juriidilise isiku vara hävimine või rikkumine, maksab Šveitsi Konföderatsioon, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva kokkuleppe artikli 2 lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppes.
Artikkel 6
Tegevuseelarve rahastamises osalemine
1. Šveitsi Konföderatsioon osaleb Acehi järelevalvemissiooni tegevuseelarve rahastamises.
2. Acehi järelevalvemissiooni juht ja Šveitsi Konföderatsiooni asjakohased ametiasutused allkirjastavad Šveitsi Konföderatsiooni poolt antava toetuse praktilise maksmise korra. Nimetatud kord hõlmab muu hulgas järgnevaid sätteid:
a) |
asjakohane summa; |
b) |
osamaksu tasumise kord; |
c) |
auditi läbiviimine. |
Artikkel 7
Lepingu rakendamise kord
Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, sõlmitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Šveitsi Konföderatsiooni vastavate ametiasutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.
Artikkel 8
Kohustuste täitmata jätmine
Kui üks lepingupool peaks jätma eelnevates artiklites sätestatud kohustused täitmata, on teisel lepingupoolel õigus leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.
Artikkel 9
Vaidluste lahendamine
Käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepingupoolte vahel diplomaatilisel teel.
Artikkel 10
Jõustumine
1. Käesolev kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepingupooled on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.
2. Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.
3. Käesolev kokkulepe kehtib Šveitsi Konföderatsiooni operatsioonis osalemise vältel.
Sõlmitud Brüsselis, , inglise keeles kahes eksemplaris.
Euroopa Liidu nimel
Šveitsi Konföderatsiooni nimel
Kokkuleppe artikli 2 lõigetes 4 ja 5 osutatud
DEKLARATSIOONID
Euroopa Liidu liikmesriikide deklaratsioon:
“ELi liikmesriigid, kes kohaldavad ELi 9. septembri 2005. aasta ühismeedet 2004/643/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM), loobuvad, niivõrd kui seda lubavad nende siseriiklikud õigussüsteemid, võimaluse korral nõuetest Šveitsi Konföderatsiooni vastu oma isikkoosseisu liikmete vigastuste ja surma korral või neile kuuluvale ja ELi kriisiohje operatsioonis kasutatavale varustusele tekitatud kahju või sellise varustuse hävimise korral, kui selline vigastus, surm, vara rikkumine või hävimine:
— |
oli põhjustatud Šveitsi Konföderatsiooni isikkoosseisu liikme poolt ELi kriisiohje operatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui tegemist oli raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või |
— |
tulenes Šveitsi Konföderatsioonile kuuluva varustuse kasutamisest, eeldusel et asjaomast varustust kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui tegemist oli nimetatud varustust kasutava Šveitsi Konföderatsiooni ELi kriisiohje operatsioonile lähetatud isikkoosseisu liikme raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.” |
Šveitsi Konföderatsiooni deklaratsioon:
“Šveitsi Konföderatsioon, kohaldades ELi 9. septembri 2005. aasta ühismeedet 2004/643/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM), loobub, niivõrd kui seda lubab tema siseriiklik õigussüsteem, võimaluse korral nõuetest ELi kriisiohje operatsioonis osaleva mis tahes riigi vastu oma isikkoosseisu liikme vigastuste ja surma korral või talle kuuluvale ja ELi kriisiohje operatsioonis kasutatavale varustusele tekitatud kahju või sellise varustuse hävimise korral, kui selline vigastus, surm, vara rikkumine või hävimine:
— |
oli põhjustatud isikkoosseisu liikme poolt ELi kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui tegemist oli raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või |
— |
tulenes ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalevatele riikidele kuuluva varustuse kasutamisest, eeldusel et asjaomast varustust kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui tegemist oli nimetatud varustust kasutava ELi kriisiohjamisoperatsiooni isikkoosseisu liikme raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.” |
Parandused
31.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 349/35 |
Nõukogu 24. novembri 2005. aasta ühismeetme 2005/825/ÜVJP (millega muudetakse Euroopa Liidu eriesindaja volitusi Bosnias ja Hertsegoviinas) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 307, 25. november 2005 )
Lehekülje 60 artikli 1 punktis 2 (ühismeetme 2004/569/ÜVJP artikli 6 lõike 1 muutmine)
asendatakse:
“2. |
Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega: “1. Lähtesumma on 160 000 EUR.”;” |
järgmisega:
“2. |
Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega: “1. Lähtesumma on 430 000 EUR.” ” |