30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2173/2005,

20. detsember 2005,

FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu ja Euroopa Parlament tervitasid komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile metsandusõiguse rakendamist, metsandushaldust ja -kaubandust (Forest Law Enforcement, Governance and Trade – FLEGT) käsitleva ELi tegevuskava kohta kui esimest sammu ebaseadusliku metsaraie ja sellega kaasneva kaubanduse kiireloomulise küsimuse lahendamisel.

(2)

Tegevuskava põhirõhk on riigihalduse reformimisel ja haldussuutlikkuse parandamisel, mida toetab sellise mitmepoolse koostöö ja selliste lisanõudlusega seotud meetmete arendamisele suunatud tegevus, mille sihiks on ebaseaduslikult üles töötatud puidu tarbimise vähendamine ning üldisemaks eesmärgiks metsade jätkusuutlikule majandamisele kaasaaitamine puitu tootvates riikides.

(3)	Tegevuskavas määratletakse litsentsimissüsteemi sellise meetmena, mis peab tagama, et ühendusse jõuaksid ainult sellised puittooted, mis on toodetud õiguspäraselt tootva riigi õigusakte järgides, ning rõhutatakse, et litsentsimissüsteem ei tohiks takistada seaduslikku kaubandust.

(4)	Litsentsimissüsteemi rakendamine eeldab, et asjaomaste puittoodete importimisel ühendusse kohaldataks kontrolli- ja järelevalvesüsteemi, mille eesmärk on tagada selliste toodete seaduslikkus.

(5)	Selleks peaks ühendus sõlmima riikide ja regionaalorganisatsioonidega vabatahtlikud partnerluslepingud, mis panevad partnerriigile või piirkondlikule organisatsioonile õiguslikult siduva kohustuse rakendada litsentsimissüsteem antud partnerluslepingus kindlaks määratud aja jooksul.

(6)

Vastavalt litsentsimissüsteemile peab partnerriikidest eksporditud ja ühenduse mis tahes tollipunkti saabunud teatud puittoodetel, mida kavatsetakse vabasse ringlusse lubada, olema litsents, mis kinnitab, et puittooted on toodetud antud riigis õiguspäraselt üles töötatud puidust või puidust, mis oli partnerriiki imporditud õiguspäraselt kooskõlas antud riigi seadustega, nii nagu on kirjas vastavas partnerluslepingus. Selles suhtes kohaldatakse kolmanda osapoole järelevalvet.

(7)	Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kontrollima, et igal kaubasaadetisel oleks kehtiv litsents, enne kui selle litsentsiga varustatud saadetis lubatakse ühenduses vabasse ringlusse.

(8)	Iga liikmesriik peaks kindlaks määrama käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad sanktsioonid.

(9)	Algul kohaldatakse litsentsimissüsteemi piiratud arvu puittoodete suhtes. Kokkuleppe korral võib kohaldamisala laiendada teistele tooteliikidele.

(10)

Oluline on viivitamatult läbi vaadata lisad, kus määratletakse litsentsimissüsteemiga hõlmatud riigid ja tooted. Läbivaatamisel võetakse arvesse, millised on partnerluslepingute rakendamise tulemused. Partnerriigi võib lisada I lisasse, kui ta teatab komisjonile ja komisjon kinnitab, et partnerriik on sisse seadnud II lisas loetletud toodetele litsentside väljastamiseks vajaliku täieulatusliku kontrolli. Partnerriigi võib I lisast välja arvata juhul, kui ta on aastase etteteatamisajaga teatanud oma kavatsusest leping lõpetada või partnerluslepingu peatamise korral otsekohe.

(11)	II lisa võib muuta, kui komisjon ja kõik partnerriigid on sellise muudatusega nõus. III lisa võib muuta, kui komisjon ja asjaomane partnerriik on sellise muudatusega nõus.

(12)

I, II ja III lisa muudatused kujutavad endast tehnilist laadi meetmete rakendamist ning menetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks tuleks muudatuste vastuvõtmine usaldada komisjonile. Sellised muudatused sisaldavad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi I lisa kehtiva versiooni kaupade neljakohalisi rubriigikoode või kuuekohalisi alamrubriigikoode.

(13)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (1) eristades meetmeid, mille suhtes kohaldatakse regulatiivkomitee menetlust, neist meetmetest, mille suhtes kohaldatakse korralduskomitee menetlust, arvestades et korralduskomitee menetlus on teatavatel juhtudel tõhususe suurendamiseks sobivam,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse teatavate puittoodete importi reguleerivate ühenduse eeskirjade süsteem eesmärgiga rakendada FLEGT-litsentsimissüsteem.

2. Litsentsimissüsteemi rakendatakse puitu tootvate riikidega sõlmitud partnerluslepingute kaudu.

3. Määrust kohaldatakse II ja III lisas toodud puittoodete importimisel I lisas loetletud partnerriikidest.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.

1.	Metsandusõiguse rakendamise, metsandushalduse ja -kaubanduse litsentsimissüsteem (edaspidi “FLEGT-litsentsimissüsteem”) – partnerriikidest ühendusse eksporditavatele puittoodetele litsentside väljastamine ja süsteemi rakendamine ühenduses, eelkõige piirikontrolli käsitlevate ühenduse sätete osas.

2.	Partnerriik – ükskõik milline riik või piirkondlik organisatsioon, kes sõlmib partnerluslepingu ja kantakse I lisas esitatud loetelusse.

3.	Partnerlusleping – ühenduse ja partnerriigi vaheline leping, millega ühendus ja partnerriik kohustuvad tegema koostööd FLEGT-tegevuskava toetamisel ja FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamisel.

4.	Piirkondlik organisatsioon – organisatsioon, kuhu kuuluvad suveräänsed I lisasse kantud riigid, kes on selle organisatsiooni pädevusse andnud FLEGT-litsentsimissüsteemiga seotud küsimusi reguleeriva lepingu enda nimel sõlmimise.

FLEGT-litsents – saadetisele või turuosalisele antud standardvormiga dokument, mis on võltsimiskindel, mille ehtsus on tuvastatav ning mis tõendab, et saadetis vastab FLEGT-litsentsimissüsteemi nõuetele, ning mille on nõuetekohaselt välja andnud ja kinnitanud partnerriigi litsentse väljastav asutus. Litsentside väljastamise, säilitamise ja edastamise süsteemid võivad vastavalt vajadusele olla kas paberkandjal või elektroonilised.

6.	Turuosaline – avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes tegeleb metsamajanduse, puidutöötlemise või puittoodete kaubandusega.

7.	Litsentse väljastav(ad) asutus(ed) – asutus(ed), mis on partnerriigi poolt määratud väljastama ja kinnitama FLEGT-litsentse.

8.	Pädev(ad) asutus(ed) – asutus(ed), mis on liikmesriikide poolt määratud kontrollima FLEGT-litsentse.

Puittooted – II ja III lisas loetletud tooted, mille suhtes kohaldatakse FLEGT-litsentsisüsteemi ja mida ühendusse importimisel ei saa lugeda mittekaubanduslikku laadi kaubaks komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 1 punkti 6 tähenduses.

10.	Õiguspäraselt toodetud puit – puittooted, mis on toodetud eksportivas riigis õiguspäraselt üles töötatud puidust või puidust, mis oli partnerriiki imporditud õiguspäraselt kooskõlas antud riigi seadustega, nagu on sätestatud vastavas partnerluslepingus.

11.	Import – puittoodete vabasse ringlusse lubamine nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/1992 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artikli 79 tähenduses.

12.	Saadetis – puittoodete saadetis.

13.	Eksport – puittoodete füüsiline lahkumine või väljaviimine partnerriigi geograafilise territooriumi ükskõik millisest ühendusse.

14.	Kolmandate isikute teostatav järelevalve – süsteem, mille kaudu partnerriigi valitsusasutustest ning metsandus- ja puidusektorist sõltumatu organisatsioon teostab järelevalvet FLEGT-litsentsimissüsteemi toimimise üle ja esitab sellekohaseid aruandeid.

II PEATÜKK

LITSENTSIMISSÜSTEEM

Artikkel 3

1. Käesolevat FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse üksnes partnerriikidest importimisel.

2. Partnerluslepinguga kaasnevate kohustuste rakendamiseks kokku lepitud ajakava täpsustatakse eraldi igas partnerluslepingus.

Artikkel 4

1. Partnerriikidest eksporditud puittoodete import ühendusse on lubatud ainult juhul, kui saadetisel on FLEGT-litsents.

2. Partnerriikidest eksporditud puittoodete seaduslikkust ja usaldusväärse jälgimise kindlakstegemist tagavad olemasolevad süsteemid võivad moodustada FLEGT-litsentsimise aluse tingimusel, et kõnealuseid süsteeme on hinnatud ja need on kiidetud heaks vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele, nii et need annavad vajaliku kindluse asjaomaste puittoodete seaduslikkuse kohta.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata puittoodete suhtes, mis on valmistatud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) (4) A, B ja C lisades loetletud liikidest. Komisjon vaatab kõnealuse erandi vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusele läbi hiljemalt 30. detsembriks 2010.

Artikkel 5

1. Samal ajal, kui saadetise ühenduses vabasse ringlusse lubamiseks esitatakse pädevale asutusele tollideklaratsioon, edastatakse pädevale asutusele iga saadetise kohta ka FLEGT-litsents. Pädevad asutused peavad kas elektrooniliselt või paberkandjal arvestust FLEGT-litsentside originaalide ja nende juurde kuuluvate tollideklaratsioonide üle.

Puittoodete import FLEGT-turuosalise litsentsi alusel on lubatud kogu turuosalise litsentsi kehtivusajal.

2. Kui tekivad probleemid, mis takistavad FLEGT-litsentsimissüsteemi tõhusat toimimist, võimaldavad pädevad asutused komisjonile või komisjoni poolt selleks määratud isikutele või organitele juurdepääsu asjakohastele dokumentidele ja andmetele.

3. Pädevad asutused võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele ja andmetele ka partnerriikide poolt määratud isikutele või organitele, kes vastutavad FLEGT-litsentsimissüsteemi järelevalve eest, mida teostavad kolmandad isikud, kuid pädevatelt asutustelt ei saa nõuda sellise teabe esitamist, mida nad oma riigi seaduste kohaselt ei tohi edastada.

4. Pädevad asutused otsustavad riskianalüüsi alusel, kas saadetisi on vaja täiendavalt kontrollida.

5. Kui pädev asutus kahtleb litsentsi kehtivuses, võib ta paluda litsentse väljastavalt asutuselt lisakinnitust ja -selgitusi, nagu on sätestatud eksportiva riigiga sõlmitud partnerluslepingus.

6. Liikmesriik võib võtta tasu vajalike kulude katmiseks, mis on tingitud pädevate asutuste ametitoimingutest käesoleva artikli alusel kontrollimisel.

7. Tolliasutused võivad peatada puittoodete lubamise ringlusse või neid kinni pidada, kui on andmeid litsentsi võimaliku kehtetuse kohta. Kontrollimise ajal tekkinud kulud kannab importija, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik otsustab teisiti.

8. Iga liikmesriik määrab kindlaks käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavad sanktsioonid. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

9. Komisjon töötab käesoleva artikliga seotud üksikasjalikud nõuded välja artikli 11 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 6

1. Kui pädevad asutused tuvastavad, et artikli 4 lõike 1 tingimusi ei ole täidetud, tegutsevad nad kooskõlas oma riigi kehtivate õigusaktidega.

2. Liikmesriigid edastatavad komisjonile igasuguse teabe, mille alusel võib oletada, et käesoleva määruse sätete täitmisest hoitakse kõrvale või on kõrvale hoitud.

Artikkel 7

1. Liikmeriigid määravad pädevad asutused käesoleva määruse rakendamiseks ja komisjoniga ühenduse pidamiseks.

2. Komisjon edastab kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele partnerriikide poolt määratud pädevate asutuste nimed ja muud asjakohased andmed, litsentsi väljaandmise seaduslikkust tõestavate templijäljendite ja allkirjade kinnitatud näidised ning igasuguse muu litsentsidega seotud asjakohase teabe.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid peavad igal aastal 30. aprilliks esitama eelmise kalendriaasta kohta aruande, mis sisaldab järgmist:

a)	FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel liikmesriiki imporditud puittoodete maht vastavalt II ja III lisas näidatud HS-rubriikidele partnerriikide kaupa;

b)	saadud FLEGT-litsentside arv II ja III lisas näidatud HS-rubriikide ja partnerriikide kaupa;

c)	artikli 6 lõike 1 kohaldamise korral juhtumite arv ja puittoodete mahud.

2. Komisjon määrab kindlaks kõnealuse aruande vormi, et hõlbustada järelevalvet FLEGT-litsentsimissüsteemi toimimise üle.

3. Komisjon valmistab 30. juuniks ette iga-aastase koondaruande, mis põhineb liikmesriikide poolt eelmise kalendriaasta kohta esitatud teabel ja mis tehakse üldsusele kättesaadavaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele). (5)

III PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 9

Kaks aastat pärast esimese partnerluslepingu jõustumist esitab komisjon nõukogule käesoleva määruse rakendamise kohta aruande, mis põhineb eelkõige artikli 8 lõikes 3 mainitud koondaruannetel ja partnerluslepingute läbivaatamise tulemustel. Sellele aruandele lisatakse vajaduse korral ettepanekud FLEGT-litsentsimissüsteemi edasiarendamiseks.

Artikkel 10

1. Komisjon võib artikli 11 lõikes 3 osutatud korras muuta I lisas esitatud partnerriikide ja nende poolt määratud litsentse väljastavate asutuste nimekirja.

2. Komisjon võib artikli 11 lõikes 3 osutatud korras muuta II lisas toodud puittoodete nimekirja, mille suhtes kohaldatakse FLEGT-litsentsimissüsteemi. Need muudatused võtab vastu komisjon, võttes arvesse FLEGT-partnerluslepingute rakendamist. Sellised muudatused sisaldavad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi I lisa kehtiva versiooni kaupade neljakohalisi rubriigikoode või kuuekohalisi alamrubriigikoode.

3. Komisjon võib artikli 11 lõikes 3 sätestatud korras muuta III lisas toodud puittoodete nimekirja, mille suhtes kohaldatakse FLEGT-litsentsimissüsteemi. Need muudatused võtab vastu komisjon, võttes arvesse FLEGT-partnerluslepingute rakendamist. Sellised muudatused sisaldavad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi I lisa kehtiva versiooni kaupade neljakohalisi rubriigikoode või kuuekohalisi alamrubriigikoode ning neid kohaldatakse üksnes vastava partnerriigi suhtes vastavalt III lisale.

Artikkel 11

1. Komisjoni abistab metsandusõiguse rakendamise, metsandushalduse ja -kaubanduse (FLEGT) komitee (edaspidi “komitee”).

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses määratakse kolm kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses määratakse kolm kuud.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT

(1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (ELT L 148, 11.6.2005, lk 5).

(3) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(4) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1332/2005 (ELT L 215, 19.8.2005, lk 1).

(5) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

I LISA

PARTNERRIIGID JA NENDE MÄÄRATUD LITSENTSE VÄLJASTAVAD ASUTUSED

II LISA

Puittooted, mille puhul FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse sõltumata sellest, millise partnerriigiga on tegemist

HS-rubriik	Kirjeldus
4403	Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud
4406	Raudteede või trammiteede puitliiprid
4407	Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
4408	Vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri vms kihtpuitmaterjali valmistamiseks mõeldud spoon ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm
4412	Vineer, spoonitud puitpaneelid jms kihtpuitmaterjal

III LISA

Puittooted, mille suhtes kohaldatakse FLEGT-litsentsimissüsteemi üksnes vastava partnerriigi puhul

Partnerriik	HS-rubriik	Kirjeldus

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/7

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2174/2005,

21. detsember 2005,

mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Jaapani vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu rakendamist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

Otsusega 2005/958/EÜ, 21. detsember 2005 EÜ, mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Jaapani vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII, (1) kiitis nõukogu ühenduse nimel nimetatud lepingu heaks, et lõpetada GATT 1994 artikli XXIV lõike 6 kohaselt alustatud läbirääkimised,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud tollimaksumäära kohaldatakse osutatud ajavahemikus.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

B. BRADSHAW

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 75.

LISA

Kombineeritud nomenklatuuri tõlgendusreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustused on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate KN-koodide järgi. Kui osutatakse ex KN-koodidele, tuleb soodustuste kindlaksmääramisel arvestada nii KN-koodi kui ka tootekirjeldust.

Teine osa Tollimaksude loend
KN-kood	Toote kirjeldus	Tollimaks
3702 32 19	Rullides fotofilmid; värvifotodeks; muud	Kohaldatakse vähendatud määra 1,3 % (1)
8525 40 19	Videofotoaparaadid; muud	Kohaldatakse vähendatud määra 1,2 % (1)
8525 40 99	Videofotoaparaadid; muud salvestavad videokaamerad; muud	Kohaldatakse vähendatud määra 12,5 % (1)

(1) Eespool nimetatud madalamaid kohaldatavaid tollimaksumäärasid kohaldatakse neli aastat või seni, kuni Doha arengukava läbirääkimistulemuste rakendamisel jõutakse eespool nimetatud tariifitasanditele, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/9

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2175/2005,

21. detsember 2005,

mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu (seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus) rakendamist ning millega muudetakse määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (1) kehtestati kaupade nomenklatuur (edaspidi “kombineeritud nomenklatuur”) ja ühise tollitariifistiku kokkuleppelised tollimaksumäärad.

(2)

21. detsembri 2005. aasta otsusega 2005/959/EÜ, mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis Euroopa Liiduga ühinemise käigus, (2) kiitis nõukogu nimetatud lepingu ühenduse nimel heaks, et lõpetada GATT 1994 artikli XXIV lõike 6 kohaselt alustatud läbirääkimised.

(3)	Määrust (EMÜ) nr 2658/87 tuleks seetõttu vastavalt täiendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa kolmanda osa III jaotise lisa 7, mis käsitleb WTO tariifikvoote, mille avavad ühenduse pädevad ametiasutused, täiendatakse koguste osas vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

B. BRADSHAW

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 493/2005 (ELT L 82, 31.3.2005, lk 1).

(2) ELT L 347, 30.12.2005, lk 78.

LISA

Kombineeritud nomenklatuuri tõlgendusreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustused on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate KN-koodide järgi. Juhul kui osutatakse ex KN-koodidele, tuleb soodustuste kindlaksmääramisel arvestada nii KN-koodi kui ka tootekirjeldust.

KN-kood

Toote kirjeldus

Muud tingimused

Tariifikirje

ex 0201 20 90

ex 0201 30 00

ex 0202 20 90

ex 0202 30

ex 0206 10 95

ex 0206 29 91

“Kvaliteetne” veiseliha; “jahutatud või külmutatud veiseliha valitud jaotustükid, mis on saadud eranditult karjamaal kasvatatud veistest, kellel on kuni neli jäävlõikehammast ja kelle tapasooja rümba mass on kuni 325 kilogrammi, kompaktne välimus, puhas lõikejälg, hele ja ühtlast värvi liha ning küllaldane, kuid mitte liiga paks rasvkate. Kõik jaotustükid pakendatakse vaakumpakenditesse ja nende puhul kasutatakse nimetust kvaliteetne veiseliha”

lisada 1 000 tonni

Tariifikirje 0204

Lambaliha kvoot; “värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha”

lisada Uus-Meremaale eraldatud kogusele 1 154 tonni (rümbamass)

Tariifikirje ex 0405 10

Uus-Meremaa päritoluga vähemalt kuus nädalat vana või, mis on valmistatud vahetult piimast või koorest ilma säilitusaineid kasutamata ühtsel, kompaktsel ja katkematul menetlusel ning mille rasvasisaldus on vähemalt 80 %, kuid mitte üle 82 % massist

lisada Uus-Meremaale eraldatud kogusele 735 tonni

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2176/2005,

23. detsember 2005,

millega kinnitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisas loetletud kalatoodete puhul kehtivad ühenduse kõrvaldamis- ja müügihinnad 2006. kalandusaastaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) ning eriti selle artikli 20 lõiget 3 ja artiklit 22,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 104/2000 on sätestatud, et kõigi I lisas loetletud toodete kõrvaldamis- ja müügihinnad kinnitatakse toote värskuse, suuruse või kaalu ning esitusviisi põhjal, rakendades asjaomase tootekategooria ümberarvestuskoefitsienti summale, mis ei ületa 90 % asjakohasest soovitushinnast.

(2)	Kõrvaldamishindu võib korrutada lossimispiirkondade korrigeerimisteguritega, mis on ühenduse tarbimispiirkondadest väga kaugel. Nõukogu määruses (EÜ) nr …/… (2) on kinnitatud kõigi asjaomaste toodete soovitushinnad 2006. kalandusaastaks.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas on sätestatud ümberarvutuskoefitsiendid, mida kasutati määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisas loetletud toodete 2006. kalandusaasta kõrvaldamis- ja müügihinna väljaarvutamiseks, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklites 20 ja 22.

Artikkel 2

2006. kalandusaastal kohaldatavad ühenduse kõrvaldamis- ja müügihinnad ning neile vastavad tooted on sätestatud II lisas.

Artikkel 3

2006. kalandusaastal kohaldatavad kõrvaldamishinnad lossimispiirkondades, mis on ühenduse tarbimispiirkondadest väga kaugel, ning neile hindadele vastavad tooted on sätestatud III lisas.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisa punktides A, B ja C loetletud toodete ümberarvutuskoefitsiendid

Liik	Suurus (1)	Ümberarvutuskoefitsiendid
		Roogitud kala, peaga (1)	Rookimata kala (1)
		Extra, A (1)	Extra, A (1)
Heeringas liigist Clupea harengus	1	0,00	0,47
	2	0,00	0,72
	3	0,00	0,68
	4a	0,00	0,43
	4b	0,00	0,43
	4c	0,00	0,90
	5	0,00	0,80
	6	0,00	0,40
	7a	0,00	0,40
	7b	0,00	0,36
	8	0,00	0,30
Sardiinid liigist Sardina pilchardus	1	0,00	0,51
	2	0,00	0,64
	3	0,00	0,72
	4	0,00	0,47
Hariklik ogahai Squalus acanthias	1	0,60	0,60
	2	0,51	0,51
	3	0,28	0,28
Koerhai Scyliorhinus spp.	1	0,64	0,60
	2	0,64	0,56
	3	0,44	0,36
Meriahven Sebastes spp.	1	0,00	0,81
	2	0,00	0,81
	3	0,00	0,68
Tursk liigist Gadus morhua	1	0,72	0,52
	2	0,72	0,52
	3	0,68	0,40
	4	0,54	0,30
	5	0,38	0,22
Põhjaatlandi süsikas e saida Pollachius virens	1	0,72	0,56
	2	0,72	0,56
	3	0,71	0,55
	4	0,61	0,30
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus	1	0,72	0,56
	2	0,72	0,56
	3	0,62	0,43
	4	0,52	0,36
Merlang Merlangius merlangus	1	0,66	0,50
	2	0,64	0,48
	3	0,60	0,44
	4	0,41	0,30
Molva Molva spp.	1	0,68	0,56
	2	0,66	0,54
	3	0,60	0,48
Makrell liigist Scomber scombrus	1	0,00	0,72
	2	0,00	0,71
	3	0,00	0,69

Liik	Suurus (2)	Ümberarvutuskoefitsient
		Roogitud kala, peaga (2)	Rookimata kala (2)
		Extra, A (2)	Extra, A (2)
Jaapani makrell liigist Scomber japonicus	1	0,00	0,77
	2	0,00	0,77
	3	0,00	0,63
	4	0,00	0,47
Anšoovised Engraulis spp.	1	0,00	0,68
	2	0,00	0,72
	3	0,00	0,60
	4	0,00	0,25
Merilest Pleuronectes platessa	1	0,75	0,41
	2	0,75	0,41
	3	0,72	0,41
	4	0,52	0,34
Heigid liigist Merluccius merluccius	1	0,90	0,71
	2	0,68	0,53
	3	0,68	0,52
	4	0,56	0,43
	5	0,52	0,41
Kammellased Lepidorhombus spp.	1	0,68	0,64
	2	0,60	0,56
	3	0,54	0,49
	4	0,34	0,29
Soomuslest Limanda limanda	1	0,71	0,58
Soomuslest Limanda limanda	2	0,54	0,42
Lest Platichthys flesus	1	0,66	0,58
Lest Platichthys flesus	2	0,50	0,42
Pikkuim-tuun Thunnus alalunga	1	0,90	0,81
Pikkuim-tuun Thunnus alalunga	2	0,90	0,77
Seepiad Sepia officinalis ja Rossia macrosoma	1	0,00	0,64
	2	0,00	0,64
	3	0,00	0,40

Liik	Suurus (3)	Ümberarvutuskoefitsient
		Roogitud kala, peaga (3)	Ilma peata kala (3)
		Extra, A (3)	Extra, A (3)
Merikuradid Lophius spp.	1	0,61	0,77
	2	0,78	0,72
	3	0,78	0,68
	4	0,65	0,60
	5	0,36	0,43
		Kõik esitusviisid
		Extra, A (3)
Garneelid liigist Crangon crangon	1	0,59
Garneelid liigist Crangon crangon	2	0,27
		Vees keedetud	Värsked või jahutatud
		Extra, A (3)	Extra, A (3)
Süvameregarneel Pandalus borealis	1	0,77	0,68
Süvameregarneel Pandalus borealis	2	0,27	—
		Rookimata kala (3)
Taskukrabi Cancer pagurus	1	0,72
Taskukrabi Cancer pagurus	2	0,54
		Rookimata kala (3)		Sabad (3)
		E' (3)	Extra, A (3)	Extra, A (3)
Norra homaar Nephrops norvegicus	1	0,86	0,86	0,81
	2	0,86	0,59	0,68
	3	0,77	0,59	0,50
	4	0,50	0,41	0,41
		Roogitud kala, peaga (3)	Rookimata kala (3)
		Extra, A (3)	Extra, A (3)
Merikeel Solea spp.	1	0,75	0,58
	2	0,75	0,58
	3	0,71	0,54
	4	0,58	0,42
	5	0,50	0,33

(1) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.

(2) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 2.

(3) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.

II LISA

Määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisa punktides A, B ja C loetletud toodete eemaldamis- ja müügihinnad

Liik	Suurus (1)	Eemaldushind (eurot tonni kohta)
		Roogitud kala, peaga (1)	Rookimata kala (1)
		Extra, A (1)	Extra, A (1)
Heeringas liigist Clupea harengus	1	0	125
	2	0	191
	3	0	180
	4a	0	114
	4b	0	114
	4c	0	239
	5	0	212
	6	0	106
	7a	0	106
	7b	0	95
	8	0	80
Sardiinid liigist Sardina pilchardus	1	0	292
	2	0	366
	3	0	412
	4	0	269
Harilik ogahai Squalus acanthias	1	647	647
	2	550	550
	3	302	302
Koerhai Scyliorhinus spp.	1	488	458
	2	488	427
	3	336	275
Meriahven Sebastes spp.	1	0	920
	2	0	920
	3	0	772
Tursk liigist Gadus morhua	1	1 180	852
	2	1 180	852
	3	1 115	656
	4	885	492
	5	623	361
Põhjaatlandi süsikas e saida Pollachius virens	1	538	418
	2	538	418
	3	530	411
	4	456	224
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus	1	719	559
	2	719	559
	3	619	429
	4	519	359

Liik	Suurus (2)	Eemaldushind (eurot tonni kohta)
		Roogitud kala, peaga (2)	Rookimata kala (2)
		Extra, A (2)	Extra, A (2)
Merlang Merlangius merlangus	1	618	469
	2	600	450
	3	562	412
	4	384	281
Molva Molva spp.	1	813	670
	2	789	646
	3	718	574
Makrell liigist Scomber scombrus	1	0	233
	2	0	229
	3	0	223
Jaapani makrell liigist Scomber japonicus	1	0	226
	2	0	226
	3	0	185
	4	0	138
Anšoovised Engraulis spp.	1	0	889
	2	0	942
	3	0	785
	4	0	327
Merilest Pleuronectes platessa
— 1. jaanuar kuni 30. aprill 2006	1	806	440
	2	806	440
	3	773	440
	4	558	365
— 1. mai 2006 kuni 31. detsember 2006	1	1 113	608
	2	1 113	608
	3	1 068	608
	4	772	505
Heik liigist Merluccius merluccius	1	3 308	2 609
	2	2 499	1 948
	3	2 499	1 911
	4	2 058	1 580
	5	1 911	1 507
Kammellased Lepidorhombus spp.	1	1 694	1 594
	2	1 495	1 395
	3	1 345	1 221
	4	847	722
Harilik soomuslest Limanda limanda	1	626	511
Harilik soomuslest Limanda limanda	2	476	370

Liik	Suurus (3)	Eemaldushind (eurot tonni kohta)
		Roogitud kala, peaga (3)	Rookimata kala (3)
		Extra, A (3)	Extra, A (3)
Lest Platichtys flesus	1	343	301
Lest Platichtys flesus	2	260	218
Pikkuim-tuun Thunnus alalunga	1	2 229	1 798
Pikkuim-tuun Thunnus alalunga	2	2 229	1 709
Seepiad Sepia officinalis ja Rossia macrosoma	1	0	1 037
	2	0	1 037
	3	0	648
		Rookimata kala Roogitud kala, peaga (3)	Ilma peata kala (3)
		Extra, A (3)	Extra, A (3)
Merikurat Lophius spp.	1	1 749	4 565
	2	2 236	4 268
	3	2 236	4 031
	4	1 864	3 557
	5	1 032	2 549
		Kõik esitusviisid
		Extra, A (3)
Garneelid liigist Crangon crangon	1	1 432
Garneelid liigist Crangon crangon	2	655
		Vees keedetud	Värsked või jahutatud
		Extra, A (3)	Extra, A (3)
Süvameregarneel Pandalus borealis	1	4 911	1 087
Süvameregarneel Pandalus borealis	2	1 722	—

Liik	Suurus (4)	Müügihinnad (eurot tonni kohta)
Liik	Suurus (4)	Rookimata kala (4)
Taskukrabi Cancer pagurus	1	1 246
Taskukrabi Cancer pagurus	2	935
		Rookimata kala (4)		Sabad (4)
		E' (4)	Extra, A (4)	Extra, A (4)
Norra homaar Nephrops norvegicus	1	4 590	4 590	3 432
	2	4 590	3 149	2 881
	3	4 109	3 149	2 119
	4	2 669	2 188	1 737
		Roogitud kala, peaga (4)	Rookimata kala (4)
		Extra, A (4)	Extra, A (4)
Merikeeled Solea spp.	1	5 009	3 874
	2	5 009	3 874
	3	4 742	3 607
	4	3 874	2 805
	5	3 340	2 204

(1) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.

(2) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.

(3) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.

(4) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.

III LISA

Kõrvaldamishinnad lossimispiirkondades, mis on põhilistest tarbimiskohtadest väga kaugel

Liik	Lossimispiirkond	Ümberarvutuskoefitsient	Suurus (1)	Kõrvaldamishind (eurot tonni kohta)
				Roogitud kala, peaga (1)	Rookimata kala (1)
				Extra, A (1)	Extra, A (1)
Heeringas liigist Clupea harengus	Iirimaa rannikupiirkonnad ja saared	0,90	1	0	112
			2	0	172
			3	0	162
			4a	0	103
	Ida-Inglismaa rannapiirkonnad Berwickist Doverini Šoti rannapiirkonnad Portpatrickust Eyemouthini ning nende regioonide põhja- ja lääne-osade saared County Downi rannapiirkonnad (Põhja-Iirimaa)	0,90	1	0	112
			2	0	172
			3	0	162
			4a	0	103
Makrell liigist Scomber scombrus	Iirimaa rannapiirkonnad ja saared	0,96	1	0	223
			2	0	220
			3	0	214
	Cornwalli ja Devoni rannaregioonid ja saared Ühendkuningriigis	0,95	1	0	221
			2	0	218
			3	0	212
Heik liigist Merluccius merluccius	Rannaregioonid Troonist (Edela-Šotimaal) Wickini (Kirde-Šotimaal) ning nende nende regioonide põhja- ja lääne-osade saared	0,75	1	2 481	1 957
			2	1 874	1 461
			3	1 874	1 433
			4	1 544	1 185
			5	1 433	1 130
Pikkuimtuun Thunnus alalunga	Azoresi ja Madeira saared	0,48	1	1 070	863
Pikkuimtuun Thunnus alalunga	Azoresi ja Madeira saared	0,48	2	1 070	821
Sardiinid liigist Sardina pilchardus	Kanaari saared	0,48	1	0	140
			2	0	176
			3	0	198
			4	0	129
	Cornwalli ja Devoni rannaregioonid ja saared Ühendkuningriigis	0,74	1	0	216
			2	0	271
			3	0	305
			4	0	199
	Portugali Atlandi ranniku regioonid	0,93	2	0	340
	Portugali Atlandi ranniku regioonid	0,81	3	0	334

(1) Värskuskategooriad, suurused ja esitusviisid on määratletud vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklile 2.

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/19

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2177/2005,

23. detsember 2005,

millega kinnitatakse 2006. kalandusaastaks nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 II lisas loetletud kalatoodete ühenduse müügihinnad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõikeid 1 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Igale määruse (EÜ) nr 104/2000 II lisas loetletud tootele tuleb kinnitada enne kalandusaasta algust ühenduse müügihind, mis on vähemalt 70 % ja mitte üle 90 % nimetatud soovitushinnast

(2)	Nõukogu määrusega (EÜ) nr …/… (2) kinnitatakse kõigi käsitletavate toodete soovitushinnad 2006. kalandusaastaks.

(3)	Turuhinnad kõiguvad liigist ja esitusviisist olenevalt märkimisväärselt, eriti kalmaari ja heigi puhul.

(4)	Seetõttu tuleks erinevate ühenduses lossitud külmutatud toodete liikide ja esitusviiside jaoks kinnitada ümberarvestuskoefitsiendid, et määrata kindlaks hinnatase, mis käivitaks määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 25 lõikes 2 sätestatud sekkumismeetme võtmise.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 104/2000 II lisas loetletud kalatoodetele 2006. kalandusaastal kohaldatavad ühenduse müügihinnad, mis on osutatud kõnealuse määruse artikli 25 lõikes 1, ning nendega seostuvad esitusviisid ja ümberarvestuskoefitsiendid on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuar 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

LISA

MÜÜGIHINNAD JA ÜMBERARVESTUSKOEFITSIENDID

Liik

Esitusviis

Ümberarvestuskoefitsient

Sekkumistase

Müügihind

(eurot tonni kohta)

Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

Terved või roogitud, peaga või ilma

1,0

0,85

1 629

Heik (Merluccius spp.)

Terved või roogitud, peaga või ilma

1,0

0,85

1 043

Üksikfileed

— nahaga

1,0

0,85

1 261

— ilma nahata

1,1

0,85

1 388

Hammasahven

(Dentex dentex) ja besuugo (Pagellus spp.)

Terved või roogitud, peaga või ilma

1,0

0,85

1 362

Mõõkkala (Xiphias gladius)

Terved või roogitud, peaga või ilma

1,0

0,85

3 467

Krevetid ja garneelid Penaeidae

Külmutatud

a)	Parapenaeus Longirostris

1,0

0,85

3 464

b)	Muud Penaeidae’d

1,0

0,85

6 886

Seepia (Sepia officinalis, Rossia macrosoma ja Sepiola rondeletti)

Külmutatud

1,0

0,85

1 654

Ebakalmaar (Loligo spp.)

a)	Loligo patagonica

— terved, puhastamata

1,00

0,85

993

— puhastatud

1,20

0,85

1 191

b)	Loligo vulgaris

— terved, puhastamata

2,50

0,85

2 482

— puhastatud

2,90

0,85

2 879

Kaheksajalg (Octopus spp.)

Külmutatud

1,00

0,85

1 819

Illex argentinus

— terved, puhastamata

1,00

0,80

696

— tõri

1,70

0,80

1 183

Kaubandusliku esituse vormid:

—	:	terved ja puhastamata	:	toode, mis pole mingit töötlust läbinud
—	:	puhastatud	:	toode, millel on vähemalt sisikond välja võetud
—	:	tõri	:	kalmaari keha, millel on vähemalt sisikond välja võetud ja pea eemaldatud.

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/21

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2178/2005,

23. detsember 2005,

millega kinnitatakse teatavate kalatoodete võrdlushinnad 2006. kalandusaastaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti artikli 29 lõikeid 1 ja 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 104/2000 on sätestatud, et ühenduses kehtivad võrdlushinnad võib kehtestada igal aastal tooteliikide kaupa toodetele, mille puhul vastavalt artikli 28 lõikele 1 tariifide kohaldamine peatatakse. Sama kehtib ka toodete kohta, mis WTO siduva tollimaksuvähenduse või muu sooduskorra alusel peavad olema kooskõlas võrdlushinnaga.

(2)	Määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisa A ja B osas loetletud toodete võrdlushind on sama, mis kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt kehtestatud kõrvaldamishind.

(3)	Asjaomaste kaupade ühenduse kõrvaldamis- ja müügihind 2006. kalandusaastaks on kinnitatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2176/2005. (2)

(4)	Muude kui määruse (EÜ) nr 104/2000 I ja II lisas loetletud toodete hind on kindlaks määratud tolliväärtuse kaalutud keskmise alusel, mis on registreeritud imporditurgudel või impordisadamates võrdlushinna kehtestamise kuupäevale vahetult eelnenud kolme aasta jooksul.

(5)	Pole vaja kehtestada võrdlushindu kõigile määruses (EÜ) nr 104/2000 sätestatud kriteeriumitega hõlmatud liikidele, eriti neile, mis on imporditud kolmandatest riikidest tähtsusetus koguses.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 29 osutatud kalandustoodetele kehtestatud 2006. kalandusaasta võrdlushinnad on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 11.

LISA (1)

1. Määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 29 lõike 3 punktis a osutatud toodete võrdlushinnad

Liik	Suurus (2)	Võrdlushind (eurot tonni kohta)
		Roogitud kala, peaga (2)		Rookimata kala (2)
		TARICi lisakood	Extra, A (2)	TARICi lisakood	Extra, A (2)
Heeringas liigist Clupea harengus ex 0302 40 00	1		—	F011	125
	2		—	F012	191
	3		—	F013	180
	4a		—	F016	114
	4b		—	F017	114
	4c		—	F018	239
	5		—	F015	212
	6		—	F019	106
	7a		—	F025	106
	7b		—	F026	95
	8		—	F027	80
Meriahven (Sebastes spp.) ex 0302 69 31 ja ex 0302 69 33	1		—	F067	920
	2		—	F068	920
	3		—	F069	772
Tursk liigist Gadus morhua ex 0302 50 10	1	F073	1 180	F083	852
	2	F074	1 180	F084	852
	3	F075	1 115	F085	656
	4	F076	885	F086	492
	5	F077	623	F087	361
		Vees keedetud		Värsked või külmutatud
		TARICi lisakood	Extra, A (2)	TARICi lisakood	Extra, A (2)
Süvameregarneel (Pandalus borealis) ex 0306 23 10	1	F317	4 911	F321	1 087
Süvameregarneel (Pandalus borealis) ex 0306 23 10	2	F318	1 722	—	—

2. Määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 29 lõike 3 punktis d osutatud kalatoodete võrdlushinnad

Toode

TARICi lisakood

Esitusviis

Võrdlushind

(eurot tonni kohta)

Meriahven (Sebastes spp.)

Rookimata kala:

ex 0303 79 35

ex 0303 79 37

F411

—	peaga või peata

941

ex 0304 20 35

ex 0304 20 37

Filee:

F412

—	luudega (“standardne”)

1 915

F413

—

luudeta

2 075

F414

—	müügipakendites plokid kaaluga kuni 4 kg

2 262

Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac ja Gadus macrocephalus) ja kala liigist Boreogadus saida

ex 0303 60 11, ex 0303 60 19, ex 0303 60 90, ex 0303 79 41

F416

Rookimata kala, peaga või ilma

1 095

ex 0304 20 29

Filee:

F417

—	interfolieeritud või tööstuslikes plokkides, luudega (“standardne”)

2 428

F418

—	interfolieeritud või tööstuslikes plokkides, luudeta

2 664

F419

—	üksikult või üleni interfolieeritud fileed, nahaga

2 602

F420

—	üksikult või üleni interfolieeritud fileed, nahata

2 943

F421

—	müügipakendites plokid kaaluga kuni 4 kg

2 903

ex 0304 90 38

F422

Tükid ja muu liha, välja arvatud tükeldatud plokid

1 406

Põhjaatlandi süsikas ehk saida (Pollachius virens)

ex 0304 20 31

Filee:

F424

—	interfolieeritud või tööstuslikes plokkides, luudega (“standardne”)

1 488

F425

—	interfolieeritud või tööstuslikes plokkides, luudeta

1 639

F426

—	üksikult või üleni interfolieeritud fileed, nahaga

1 476

F427

—	üksikult või üleni interfolieeritud fileed, nahata

1 647

F428

—	müügipakendites plokid kaaluga kuni 4 kg

1 733

ex 0304 90 41

F429

Tükid ja muu liha, välja arvatud tükeldatud plokid

967

Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)

ex 0304 20 33

Filee:

F431

—	interfolieeritud või tööstuslikes plokkides, luudega (“standardne”)

2 264

F432

—	interfolieeritud või tööstuslikes plokkides, luudeta

2 632

F433

—	üksikult või üleni interfolieeritud fileed, nahaga

2 512

F434

—	üksikult või üleni interfolieeritud fileed, nahata

2 683

F435

—	müügipakendites plokid kaaluga kuni 4 kg

2 960

Vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma)

Filee:

ex 0304 20 85

F441

—	interfolieeritud või tööstuslikes plokkides, luudega (“standardne”)

1 136

F442

—	interfolieeritud või tööstuslikes plokkides, luudeta

1 298

Heeringas (Clupea harengus, Clupea pallasii)

Heeringatükid

ex 0304 10 97

ex 0304 90 22

F450

—	üle 80 g tükk

510

F450

—	üle 80 g tükk

464

(1) Lisakood märgitakse kõigi kategooriate puhul peale nende, millele lisa punktides 1 ja 2 osutatakse sõnaselgelt järgmiselt: “F499: muu”.

(2) Värskuse, suuruse ja esitusviiside kategooriad vastavad määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 2 sätestatule.

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2179/2005,

23. detsember 2005,

millega kinnitatakse teatavate kalandustoodete ülekandetoetus ja kindlasummaline toetus 2006. kalandusaastaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2814/2000, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete ülekandetoetuse andmise kohta, (2) eriti selle artiklit 5,

võttes arvesse komisjoni 14. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 939/2001, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete kindlasummalise toetuse andmise kohta, (3) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 104/2000 on sätestatud, et toetust võib anda teatavate turult kõrvaldatud kalatoodete koguste eest, mida töödeldakse nende turu tasakaalustamiseks ning ladustatakse või konserveeritakse.

(2)	Selle toetuse eesmärk on innustada tootjaorganisatsioone töötlema või konserveerima turult kõrvaldatud tooteid, et vältida nende hävitamist.

(3)	Toetuse tase ei tohiks olla selline, et see häiriks tasakaalu kõnealuse tootmisharu turul või moonutaks konkurentsi.

(4)	Toetuse tase ei tohiks ületada säilitamise ja ladustamisega seotud tehnilisi ja rahalisi kulusid, mis ühendus on kõnealusele aastale eelnenud kalandusaasta jooksul registreerinud.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 23 osutatud ülekandetoetuste summad ning selle määruse artikli 24 lõikes 4 osutatud kindlasummalised toetused 2006. kalandusaastaks on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) EÜT L 326, 22.12.2000, lk 34.

(3) EÜT L 132, 15.5.2001, lk 10.

LISA

1. I lisa A ja B osas loetletud toodete ning määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisa C osas loetletud merikeelte (Solea spp.) ülekandetoetuse summa

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 23 loetletud töötlemisviisid

Toetus (eurot tonni kohta)

Rookimata toodete, roogitud ja peadega või tükeldatud toodete külmutamine ja ladustamine

— Sardiinid liigist Sardina pilchardus

330

— Muud liigid

270

II.	Fileerimine, külmutamine ja ladustamine

350

III.	Rookimata toodete, roogitud ja peadega, tükeldatud või fileeritud toodete soolamine ja/või kuivatamine ja ladustamine

260

IV.	Marineerimine ja ladustamine

240

2. Määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisa C osas loetletud muude toodete ülekandetoetuse summa

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 23 loetletud töötlemis- ja/või konserveerimisviisid

Tooted

Toetus (eurot tonni kohta)

I.	Külmutamine ja ladustamine

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

300

Norra salehomaari sabad

Nephrops norvegicus

225

II.	Pea eemaldamine, külmutamine ja ladustamine

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

280

III.	Kuumtöötlemine, külmutamine ja ladustamine

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

300

Harilik taskukrabi

Cancer pagurus

225

IV.	Pastöriseerimine ja ladustamine

Taskukrabi

Cancer pagurus

360

V.	Elusladustamine kinnitatud mahutites või puurides

Taskukrabi

Cancer pagurus

210

3. Määruse (EÜ) nr 104/2000 IV lisas loetletud toodete kindlasummalise toetuse summa

Töötlemisviisid

Toetus (eurot tonni kohta)

I.	Rookimata toodete, roogitud ja peaga või tükeldatud toodete külmutamine ja ladustamine

270

II.	Fileerimine, külmutamine ja ladustamine

350

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/27

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2180/2005,

23. detsember 2005,

millega kinnitatakse teatavate kalatoodete eraladustusabi summa 2006. kalandusaastal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2813/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete eraladustusabi andmise kohta, (2) eriti selle artiklit 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Abi ei tohiks ületada kõnealusele aastale eelnenud kalastusaasta jooksul ühenduses registreeritud tehniliste ja majanduslike kulude summat.

(2)	Et vähendada pikaajalist ladustamist, lühendada makseaegu ja vähendada kontrollikoormust, peaks eraladustusabi välja makstama ühe maksena.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

2006. kalastusaastal on määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 25 osutatud eraladustusabi summa kõnealuse määruse II lisas loetletud toodete puhul järgmine:

—	:	esimene kuu	:	200 eurot tonni kohta
—	:	teine kuu	:	0 eurot tonni kohta

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 17, 21.01.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) EÜT L 326, 22.12.2000, lk 30.

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/28

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2181/2005,

23. detsember 2005,

millega kinnitatakse rahalise hüvitise ja selle ettemaksu arvutamisel kasutatavad standardväärtused 2006. kalandusaasta jooksul turult kõrvaldatud kalandussaadustele

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ning akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 21 lõikeid 5 ja 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 104/2000 on sätestatud rahalised hüvitised tootjaorganisatsioonidele, kes teatavatel tingimustel kõnealuse määruse I lisa A ja B osas loetletud tooted turult kõrvaldavad. Sellise rahalise hüvitise summat tuleks standardväärtuse võrra vähendada juhul, kui tegemist on muuks kui inimtoiduks ettenähtud toodetega.

(2)

Komisjoni 19. detsembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2493/2001 teatavate turult kõrvaldatud kalatoodete likvideerimise kohta (2) on määratletud viisid turult kõrvaldatud toodete likvideerimiseks. Selliste toodete väärtus tuleks fikseerida standardtasemel iga niisuguse likvideerimisviisi puhul, võttes arvesse keskmist tulu, mida erinevates liikmesriikides sellisest likvideerimisest võib saada.

(3)

Vastavalt komisjoni 15. novembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2509/2000 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete turult kõrvaldamisega seotud rahalise hüvitise andmise kohta) (3) artiklile 7 on erieeskirjadega määratud, et kui tootjaorganisatsioon või üks selle liikmetest paneb oma tooted müüki mõnes muus liikmesriigis kui see, kus ta on tunnustatud, tuleb teavitada rahalise hüvitise andmise eest vastutavat asutust. Kõnealune asutus asub liikmesriigis, kus tootjaorganisatsioon on tunnustatud. Mahaarvatav standardväärtus peaks seega olema kõnealuses liikmesriigis kohaldatav väärtus.

(4)	Sama arvutusmeetodit tuleks kohaldada ka rahaliste hüvitiste tõusudele, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 2509/2000 artiklis 6.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

2006. kalandusaasta rahalise hüvitise ja selle ettemaksu arvutamisel kasutatavad standardväärtused turult tootjaorganisatsioonide poolt kõrvaldatud ja muuks kui inimtoiduks ettenähtud kalatoodetele, nagu on viidatud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 21 lõikes 5, on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Rahalisest hüvitisest ja selle ettemaksust mahaarvatavat standardväärtust kohaldatakse liikmesriigis, kus tootjaorganisatsioon on tunnustatud.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) EÜT L 337, 20.12.2001, lk 20.

(3) EÜT L 289, 16.11.2000, lk 11.

LISA

Standardväärtused

Turult kõrvaldatud toodete kasutamine

Eurot tonni kohta

Kasutatakse pärast jahuks töötlemist (loomatoiduks):

Heeringas liigist Clupea harengus ja makrell liikidest Scomber scombrus ja Scomber japonicus:

—	Taani ja Rootsi

—	Ühendkuningriik

—	muud liikmesriigid

—	Prantsusmaa

Garneelid liigist Crangon crangon ning süvaveegarneel (Pandalus borealis):

—	Taani ja Rootsi

—	muud liikmesriigid

Muud tooted:

—

Taani

—	Rootsi, Portugal ja Iirimaa

—	Ühendkuningriik

—	muud liikmesriigid

Kasutatakse värskelt või konserveeritult (loomatoiduks):

Sardiinid liigist Sardina pilchardus ja anšoovised (Engraulis spp.):

—	kõik liikmesriigid

Muud tooted:

—

Rootsi

—	Prantsusmaa

—	muud liikmesriigid

Kasutatakse söödaks:

—	Prantsusmaa

—	muud liikmesriigid

4.	Kasutatakse muuks kui loomatoiduks

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/31

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2182/2005,

22. detsember 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1973/2004, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (1) eriti selle artikleid 145 ja 155,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 99 punktis 3 on sätestatud, et taotletav seemnetoetuse summa ei tohi ületada komisjoni poolt kindlaksmääratud ülemmäära. Kui taotletud kogusumma ületab kindlaksmääratud ülemmäära, vähendatakse proportsionaalselt põllumajandustootja kohta makstavat toetust.

(2)	Komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 (2) 10. peatükis on kehtestatud seemnetoetuse saamise tingimused. Nimetatud määruse artiklis 49 on sätestatud, et abi antakse ainult juhul, kui abi taotleja on hiljemalt koristusaastalejärgneva aasta 15. juuniks seemne külvamiseks turustanud.

(3)

Võimaliku vähenduskoefitsiendi kohaldamise vajadus samal aastal tekitab tõelisi raskusi uue kava rakendamisel. Sellise vähenduskoefitsiendi kohaldamise vältimiseks oleks ainsaks alternatiiviks maksta toetust põhiliselt siis, kui kogu seeme on turustatud, st kui seemne lõplik kogus on teada. See aga viivitaks oluliselt põllumajandustootjatele toetuse väljamaksmise tähtaega ja tekitaks neile seega rahalisi probleeme. Selle olukorra vältimiseks tuleks luua seemnetoetuste ettemaksete süsteem.

(4)	Määrusega (EÜ) nr 1782/2003, mida on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 864/2004 (3) on määratud kindlaks eeskirjad puuvilla, oliivide ja toortubaka kohta, mille puhul jätkatakse toetuse maksmist toodangust sõltuvalt.

(5)	Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10a peatükis on nähtud ette otsetoetuse maksmise võimalus puuvilla tootmisele. Seega tuleks kehtestada nimetatud toetuse andmise üksikasjalikud eeskirjad.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110b lõikes 1 on nähtud ette, et puuvillahektari kohta toetuse saamiseks kohustub põllumajandustootja kasutama liikmesriikide poolt heakskiidetud sorte ja kasvatama puuvilla heakskiidetud maatükkidel. Seega tuleks täpsustada nii puuvillasortide kui ka nende tootmiseks sobivate maatükkide heakskiitmise kriteeriumid.

(7)

Puuvillatoetuse saamiseks hektari kohta peavad põllumajandustootjad külvama heakskiidetud maatükkidele. Tuleks kehtestada külvi kriteerium. Liikmesriikide poolt nende põllumaade minimaalse külvitiheduse määramine vastavalt kliima- ja pinnasetingimustele ning piirkondlikele iseärasustele peab olema objektiivseks kriteeriumiks külvi õige teostuse hindamisel.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 1 puuvilla kohta kehtestatud riiklike baaskülvipindade ületamisega kaasneb toetuskõlbliku hektari kohta makstava abisumma vähendamine. Kreeka puhul tuleks siiski täpsustada summa vähendamise arvutusviis, pidades silmas siseriikliku külvipinna jagamist külvipinna osadeks, mille suhtes kehtivad eri abisummad.

(9)

Liikmesriigid peavad kiitma puuvilla tootmisharudevahelised organisatsioonid heaks objektiivsete kriteeriumide alusel, arvestades tootmisharudevaheliste organisatsioonide suurust, nende ülesandeid ja sisekorraldust. Tootmisharudevahelise organisatsiooni suurus määratakse kindlaks, lähtudes organisatsiooni liikmeks oleva toorpuuvillatehase vajadusest saada piisavas koguses toorpuuvilla. Tootmisharudevahelise organisatsiooni põhieesmärk on tarnitava puuvilla kvaliteedi parandamine ja ta peab tegutsema oma liikmete huvides.

(10)	Vältimaks raskusi toetuskava haldamisel tohib tootja kuuluda ainult ühte tootmisharudevahelisse organisatsiooni. Samal põhjusel võib tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmeks olev tootja toodetud puuvilla tarnida ainult samasse organisatsiooni kuuluvale toorpuuvillatehasele.

(11)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 110e võivad tootmisharudevahelised organisatsioonid otsustada diferentseerida toetussummasid, millele tema talupidajatest liikmetel on õigus. Diferentseerimisskaala juures tuleb järgida eelkõige tarnitava puuvilla kvaliteedi kriteeriume, välistades tootmismahu suurendamise kriteeriumid. Selleks peavad tootmisharudevahelised organisatsioonid kindlaks määrama maatükkide kategooriad nendel maatükkidel toodetava puuvilla kvaliteedi kriteeriumide alusel.

(12)

Tootmisharudevaheliste puuvillatootmise organisatsioonide tootjaliikmetele makstava toetussumma skaala kindlaksmääramisel tuleb järgida diferentseeritud abi kogusumma eri maatükkide kategooriate vahel jaotamise meetodit, põllumaade hindamise ja kategooriatesse liigitamise menetlust, toetussumma arvestamist abikõlbliku hektari kohta iga põllumaakategooria jaoks olemasoleva eelarve ning iga kategooria hektarite koguarvu alusel.

(13)	Maatükkide klassifitseerimiseks ühte skaalal ettenähtud kategooriatest võib tarnitud puuvilla analüüsida kõikide asjaomaste isikute juuresolekul.

(14)	Tootjaliikmel, kes ei ole kohustatud oma puuvilla tarnima, peab olema õigus vähemalt toetuse diferentseerimata osale tarne puudumise korral. Diferentseerimisskaalal tuleb see olukord ette näha, kehtestades minimaalse toetussumma abikõlbliku hektari kohta tarne puudumise korral.

(15)	Skaala kohaldamiseks ja lihtsustamise eesmärgil tuleb ühe tootja kõik maatükid lugeda kuuluvaks ühte maatükkide kategooriasse, mis annavad sama kvaliteediga puuvilla.

(16)	Kui makseasutus on saanud tootmisharudevaheliselt organisatsioonilt teatise tootjaliikmetele makstavate toetussummade kohta, teeb ta vajalikud kontrollimised ning maksab toetuse välja.

(17)

Liikmesriik peab skaala heaks kiitma. Tootjaliikmete õigeaegse teavitamise huvides tuleks ette näha tähtaeg, mille jooksul liikmesriigil tuleb otsustada tootmisharudevahelise organisatsiooni skaala heakskiitmine või mitte ning selles pärast nimetatud tähtaega tehtavad võimalikud muudatused. Kuna tootmisharudevaheline organisatsioon ei ole kohustatud diferentseerimisskaalat kasutusele võtma, peab tal olema võimalus ise otsustada skaala kohaldamise lõpetamise üle, teavitades sellest liikmesriiki.

(18)

Puuvilla toetuskava eeldab, et liikmesriigid edastavad oma tootjatele teatava teabe puuvillakasvatuse kohta, nagu heakskiidetud sordid, maade heakskiitmise ja taimede minimaalse tiheduse objektiivsed kriteeriumid. Põllumajandustootjate õigeaegseks teavitamiseks peab liikmesriik neile edastama selle teabe kindlaksmääratud tähtajaks.

(19)	Kuivõrd komisjoni ülesandeks on kontrollida puuvilla sordipõhiste toetuste andmise sätete õiget kohaldamist, tuleks liikmesriikidel talle edastada õigeaegselt nimetatud teave ning ka teave tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohta.

(20)	Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ettenähtud puuvillatoetuskava rakendamine välistab komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001 (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (4) sätete kohaldamise. Seega tuleks nimetatud määrus kehtetuks tunnistada.

(21)	Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10b peatükis on sätestatud otsetoetuste andmise võimalus oliivisalude kohta. Seega tuleks sätestada nimetatud toetuse andmise üksikasjalikud eeskirjad.

(22)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110i on ette nähtud, et liikmesriigid määravad kindlaks maksimaalselt kuni viis oliivisalukategooriat ja kehtestavad toetuse GIS-hektari kohta iga kategooria jaoks. Selleks on komisjoni ülesandeks määrata oliiviõli tootmise maastike omaduste ning ühiskondlike traditsioonidega seonduvate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete kriteeriumide ühine raamistik.

(23)	Kontrolli parandamiseks tuleb andmed iga põllumajandustootja kuulumise kohta teatud oliivisalukategooriasse registreerida oliivisalude geograafilise informatsiooni süsteemis (GIS). Keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste muutmise puhuks tuleks ette näha kategooriate kohandamise võimalus kord aastas.

(24)

Oliivikasvatuse toetust antakse oliivisalu GIS-hektari kohta. Järelikult tuleb iga põllumajandustootja kohta arvutada abikõlblik pindala ühismeetodi järgi, kus pinnaühikut väljendatakse oliivisalu GIS-hektarina. Haldusmenetluste lihtsustamiseks tuleks ette näha erandmeetmed nii vähima suurusega maatükkide kohta, mille suuruse peavad kindlaks määrama liikmesriigid, kui ka nendes haldusüksuses asuvate oliivisalude kohta, kus liikmesriik on kehtestanud oliivisalude GISile alternatiivse süsteemi.

(25)

Toetuse maksmiseks oliivisalude GIS-hektari kohta peaks liikmesriik kõigepealt ja põllumajandustootjate õigeaegseks teavitamiseks kehtestama iga aasta alguses soovitusliku toetussumma oliivisalude GIS-hektari kohta iga oliivisalukategooria puhul. See soovituslik summa tuleb arvutada põllumajandustootjate arvu ja oliivikasvatustoetust saavate pindalade suuruse kohta kättesaadavate andmete alusel; täpsemate andmete alusel määrab liikmesriik hiljem lõpliku toetussumma.

(26)

Kehtestatud oliivisalutoetuse abikõlblikkuse tingimuste järgi ei tohi oliivisalus olevate oliivipuude arv erineda üle 10 % 2005. aasta 1. jaanuari seisuga registreeritud oliivipuude arvust. Nimetatud sätte järgimise kontrollimiseks peavad liikmesriigid enne seda kuupäeva määrama kindlaks asjaomase maatüki identifitseerimiseks vajalikud andmed. Prantsusmaa ja Portugali puhul tuleb asjaomaste maatükkide kohta teabe kindlaksmääramiseks ette näha hilisem tähtaeg, selleks et võtta arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta määruse (EÜ) nr 1638/98 (millega muudetakse määrust nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta) (5) artikli 4 alusel kinnitatud programmide raames oliivipuude istutusala.

(27)	Võimaldamaks komisjonil kontrollida oliivisalude toetuse maksmise lõplike sätete õiget kohaldamist, peavad liikmesriigid edastama regulaarselt teabe abi saavate oliivikasvatuspindade ja iga oliivisalukategooria kohta antava toetustaseme kohta.

(28)	Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10c peatükis nähakse ette otsetoetuse andmise võimalus tubakatootmisele. Seega tuleks sätestada nimetatud toetuse andmise üksikasjalikud eeskirjad.

(29)	Selguse mõttes on asjakohane määrata kindlaks teatavad mõisted.

(30)	Tubakasordid tuleb kuivatamismeetodi ja omahinna alusel rühmadesse liigitada, võttes arvesse rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid kirjeldusi.

(31)	Arvestades heakskiidetud esmase töötlemisega tegelevate ettevõtete osa lepinguosalisena, on külvieelsete lepingute sõlmimiseks nõutav nende allkiri. Selline kinnitus tuleb tühistada, kui eeskirju ei järgita, ja liikmesriikidel tuleks kehtestada tubakatöötlemise eritingimused.

(32)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 110k tuleks tubakasortide iga rühma jaoks traditsiooniliste tootmispiirkondade alusel määrata toetuse andmiseks tunnustatud tootmispiirkonnad. Liikmesriikidel peaks olema lubatud tootmispiirkondi piirata eelkõige kvaliteedi parandamise eesmärgil.

(33)

Kontrolli võimaldamiseks ja toetuse maksmise tõhusaks haldamiseks tuleks tubakat toota põllumajandustootjate ja esmatöötlejate vahel sõlmitud külvieelse lepingu alusel. Tuleks täpsustada põhiandmed, mida peaksid külvieelsed lepingud sisaldama iga saagikoristuse kohta. Lepingute sõlmimise ja registreerimise lõpptähtajad tuleb määrata piisavalt varakult, tagamaks saagiaasta algusest alates nii stabiilsed realiseerimisvõimalused põllumajandustootjatele eelolevaks saagiaastaks kui ka korrapärased tarned töötlejatele.

(34)

Kui külvieelne leping sõlmitakse tootjate ühendusega, tuleks iga üksiku põllumajandustootja olulisemad andmed teatada, et võimaldada tõhusaid kontrolle. Konkurentsi moonutamise vältimiseks ja raskuste jälgimiseks tuleks takistada tootjate ühenduste tegelemist esmatöötlusega. Turustruktuuride arvessevõtmiseks tuleks sätestada, et tootja võib kuuluda ainult ühte tootjate ühendusse.

(35)	Abikõlblik toortubakas peaks olema veatu, korraliku ja standardse kaubandusliku kvaliteediga ning ilma teatavate normaalset turustamist takistavate omadusteta.

(36)	Arvestades toetuskava iseärasusi, tuleks sätestada võimalike vaidluste lahendamine ühiskomiteede kaudu.

(37)

Võimaldamaks toortubakale eraldatud vahendite asjakohast haldamist peaksid liikmesriigid kehtestama soovitusliku toetussumma sordi või sordirühmade kaupa varakult saagiaastal ja lõpliku toetussumma pärast seda, kui kõik kogused on tarnitud. Lõplik toetussumma ei või ületada 2005. aasta lisatasude taset.

(38)	Tubakatoodangu kvaliteedi ja väärtuse parandamise toetamiseks tuleks liikmesriikidel lubada eristada iga sordi või sordirühma suhtes kehtestatud toetussummat tarnitava tubaka kvaliteedi alusel.

(39)

Toetust tuleks maksta põllumajandustootjate poolt esmatöötlejatele tarnitud lehttubaka koguse kohta, tingimusel et kvaliteedi miinimumnõuded on täidetud. Toetust tuleks kohandada juhul, kui tarnitava tubaka niiskusesisaldus erineb iga sordirühma suhtes mõistlike kvaliteedinõuete alusel kehtestatud niiskusesisaldusest. Kontrolli lihtsustamiseks koguste üleandmisel tuleks kehtestada niiskusesisalduse määramise meetod, proovivõtu määr ja sagedus ning kohandatud massi arvutamise meetod.

(40)

Tubaka töötlejatele üleandmise perioodi tuleks piirata, vältimaks petturlikku ülekandmist ühest saagist teise. Paljudes liikmesriikides tehakse kohapealseid kontrolle pigem tubaka tarne kohas kui töötluskohas. Tubaka tarnimiseks ettenähtud kohad ja teostatavad kontrollid tuleb täpselt kindlaks määrata; liikmesriigid peavad sellised kokkuostukeskused heaks kiitma.

(41)	Pettuse vältimiseks tuleb kehtestada toetuse väljamaksmist reguleerivad tingimused. Täiendava haldus- ja kontrollikorra määramine jääb siiski liikmesriikide ülesandeks.

(42)	Toetust võib maksta ainult pärast kogu liikmesriigis toodetud tubaka tarnete kontrollimist, mis tagab, et asjaomased toimingud on tõepoolest läbi viidud. Piisava tagatise esitamise korral võib tootjatele ette näha ettemakseid 50 % ulatuses soovituslikust toetusest.

(43)

Halduskaalutlustel tuleks igas liikmesriigis toetust anda ainult selle liikmesriigi territooriumil toodetud toodetele. Tuleks vastu võtta sätted, millega võetakse arvesse olukordi, kus tubakas töödeldakse liikmesriigis, mis ei ole tootjaliikmesriik. Sellistel juhtudel tuleks selle liikmesriigi tootjate toetamiseks kõnealune toortubaka kogus üle võtta tootjaliikmesriigis.

(44)

Tubakapoliitika reformi tulemusel lõpetatakse tubakakvootide tagasiostmise programmi rakendamine. 2002. ja 2003. aastal kavas osalenud tootjatele jätkatakse siiski tagasiostuhinna maksmist vastavalt kuni 2007. ja 2008. aastani. Praegu on tagasiostuhind määratud protsendina vastava saagiaasta tubaka lisatasudest. Praegune tubaka lisatasusüsteem kaob alates 2006. aasta 1. jaanuarist, mille tõttu tuleb üleminekumeetmena luua uus alus tulevaste kvootide tagasiostuhinna arvestamiseks. Toortubaka lisatasu tasemed ei ole 2002. kuni 2005. saagiaasta jooksul muutunud. Järjepidevuse huvides on seega asjakohane võtta tagasiostuhinna arvutamisel aluseks 2005. aasta lisatasu tase.

(45)

Komisjoni 22. detsembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2848/98 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92, (6) kohaldamiseks üksikasjalikud eeskirjad seoses toortubakasektori lisatasukavade, tootmiskvootide ja tootjarühmadele antava eriabiga) (7) võib kehtetuks tunnistada pärast nõukogu määruses (EMÜ) nr 2075/92 sätestatud tagatiskünnise ja lisatasusüsteemi tühistamist. Komisjoni 19. jaanuari 1993. aasta määrus (EMÜ) 85/93 tubakasektori kontrolliasutuste kohta (8) on iganenud ning selle võib kehtetuks tunnistada.

(46)	Määrust (EÜ) nr 1973/2004 tuleks seega vastavalt muuta.

(47)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1973/2004 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

“q)	puuvilla eritoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 10a peatükis;

r)	oliivisalutoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 10b peatükis;

s)	tubakatoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 10c peatükis;”

Artikli 3 punkti a esimene lõik asendatakse järgmise tekstiga:

“a)

hiljemalt kõnealuse aasta 15. septembriks: kättesaadavad andmed alade või piimakarjatoetuse puhul koguste kohta, lisatoetuse, seemne ja tubaka kohta, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 95, 96, 99 ja 110k, mille jaoks on toetust taotletud selleks kalendriaastaks, kui juhtumit võib käsitleda ala baaskülvipinna osade kaupa;”

Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 28 kohaldamist, maksab tärklisekartuli toetust liikmesriik, kelle territooriumil asub kartuleid kartulitärklisetööstusele tarniv majand, iga põllumajandustootja kohta siis, kui kõik põllumajandustootja poolt turustusaastal toodetud kogused on tarnitud tärklisetööstusele nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse artiklis 20 nimetatud tõendusmaterjali esitamise kuupäevast, ning kui on täidetud käesoleva määruse artiklis 19 nimetatud tingimused.”

Lisatakse järgmine artikkel 49a:

“Artikkel 49a

Ettemaksed

Liikmesriigid võivad teha ettemakseid seemnekasvatajatele alates turustusaasta 1. detsembrist. Need maksed peavad olema proportsionaalsed juba turustatud külviseemnekogustega artikli 49 tähenduses, tingimusel et kõik 10. peatüki tingimused on täidetud.”

Lisatakse järgmine peatükk 17a:

“PEATÜKK 17a

PUUVILLA SORDIPÕHINE TOETUS

Artikkel 171a

Puuvillatootmise põllumajandusmaade heakskiitmine

Liikmesriigid kehtestavad objektiivsed kriteeriumid, mille alusel kiidetakse põllumajandusmaad heaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110a sätestatud puuvilla eritoetuse saamiseks.

Need kriteeriumid põhinevad ühel või mitmel järgmistest elementidest:

a)	nende piirkondade põllumajandus, mille jaoks puuvillatootmine on oluline;

b)	kõnesolevate piirkondade mulla- ja kliimatingimused;

c)	niisutussüsteem;

d)	rotatsioonisüsteemid ja viljelustehnikad, mis tõenäoliselt parandavad keskkonda.

Artikkel 171aa

Külvisortide heakskiitmine

Liikmesriigid kinnitavad ühenduse kataloogis registreeritud sordid, mis on kohandatud turu vajadustele.

Artikkel 171ab

Abikõlblikkuse tingimused

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110b lõikes 1 osutatud alade külv saavutatakse minimaalse taimede tihedusega, mille kehtestab liikmesriik vastavalt mulla- ja kliimatingimustele ning vajaduse korral piirkondlikele iseärasustele.

Artikkel 171ac

Agronoomiatavad

Liikmesriikidel on lubatud kehtestada erieeskirjad kultuuride hooldamiseks normaalsetes kasvutingimustes vajalike agronoomiatavade, välja arvatud koristustööde kohta.

Artikkel 171ad

Toetussumma arvestamine abikõlbliku hektari kohta

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 171ag sätteid korrutatakse Hispaania ja Portugali puhul, kui abikõlblik puuvillapind ületab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 1 kehtestatud riikliku baaskülvipinna, nimetatud artikli lõikes 2 ettenähtud toetussumma vähenduskoefitsiendiga, mis saadakse baaskülvipinna jagamisel abikõlbliku pinnaga.

2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 171ag sätteid, saadakse Kreeka puhul, kui abikõlblik puuvillapind on suurem kui 300 000 hektarit, hektari kohta makstava toetuse summa, liites 594 eurot korda 300 000 hektarit ja täiendava summa, mis on korrutatud 300 000 hektarit ületava pindalaga, ning jagades saadud summa abikõlbliku kogupindalaga.

Esimeses lõikes osutatud täiendav summa võrdub:

—	342,85 euroga, kui abikõlblik pindala on suurem kui 300 000 hektarit ja väiksem kui 370 000 hektarit või sellega võrdne,

—	342,85 eurot korda vähenduskoefitsient, mis võrdub 70 000 jagatud abikõlblike hektarite arvuga, mis ületavad 300 000, kui abikõlblik pindala on suurem kui 370 000 hektarit.

Artikkel 171ae

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide akrediteerimine

Igal aastal akrediteerivad liikmesriigid enne 31. detsembrit järgmise aasta külviks kõik tootmisharudevahelised puuvillatootmise organisatsioonid, kes seda taotlevad ja kes:

a)	hõlmavad kogupindala, mis on suurem vähemalt liikmesriigi poolt kehtestatud 10 000 hektari piirmäärast ja vastab artiklis 171a osutatud akrediteerimiskriteeriumidele, ning vähemalt ühte toorpuuvillatehast;

on tegev täpselt kindlaks määratud tegevusaladel, milleks on:

—	toodetava toorpuuvilla väärtuse suurendamine,

—	toorpuuvillatehase vajadustele vastava toorpuuvilla kvaliteedi parandamine,

—	keskkonnasõbralike tootmismeetodite kasutamine;

on vastu võtnud töökorra, mis puudutab eeskätt:

—	liitumistingimusi ja liikmemakse vastavalt siseriiklikele ja ühenduse õigusaktidele,

—	vajadusel toetuste diferentseerimise skaalat maatükkide kategooriate kaupa, mis määratakse kindlaks tarnitava toorpuuvilla kvaliteedi alusel.

Aastaks 2006 akrediteerivad liikmesriigid siiski tootmisharudevahelised puuvillatootmise organisatsioonid enne 28. veebruari 2006.

Artikkel 171af

Tootjate kohustused

1. Üks tootja ei või kuuluda mitmesse tootmisharudevahelisse organisatsiooni.

2. Tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmeks olev tootja on kohustatud tarnima toodetavat puuvilla samasse organisatsiooni kuuluvale toorpuuvillatehasele.

3. Tootjate kuuluvus akrediteeritud tootmisharudevahelisse organisatsiooni peab toimuma vabatahtliku liitumise teel.

Artikkel 171ag

Toetuse diferentseerimine

1. Kaasa arvatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110f lõikes 2 sätestatud suurendamine, kehtestatakse nimetatud määruse artiklis 110e osutatud skaalal (edaspidi “skaala”):

a)	toetussummad abikõlbliku hektari kohta, mida makstakse tootjaliikmetele vastavalt tema maatükkide klassifikatsioonile lõikes 2 osutatud teatud kategooriatesse;

b)	diferentseerimiseks mõeldud kogu toetussumma maatükkide kategooriate kaupa jaotamise meetodil vastavalt lõikele 2.

Punkti a kohaldamiseks võrdub baassumma vähemalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 2 ettenähtud toetuse diferentseerimata osaga abikõlbliku hektari kohta, mida vajadusel kohandatakse vastavalt nimetatud artikli lõikele 3.

Punktis a osutatud arvestus näeb ette ka toorpuuvillatehasele puuvilla tarnimata jätmise olukorra. Nendel juhtudel võrdub asjaomasele tootjaliikmele makstav minimaalne toetussumma abikõlbliku hektari kohta vähemalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 2 ettenähtud toetuse diferentseerimata osaga abikõlbliku hektari kohta, mida vajadusel kohandatakse vastavalt nimetatud artikli lõikele 3.

2. Maatükid klassifitseeritakse mitmesse kategooriasse, mille määravad tootmisharudevahelised organisatsioonid, pidades silmas vähemalt ühte järgmist kvaliteedikriteeriumi:

a)	toodetava puuvilla kiu pikkus;

b)	toodetava puuvilla niiskusesisaldus;

c)	toodetava puuvilla keskmine lisaainete sisaldus.

Skaalal on kehtestatud menetlused, mis võimaldavad hinnata iga maatükki nende kriteeriumide alusel ja klassifitseerida maatükid kindlaks määratud kategooriatesse.

Skaala ei või mingil juhul sisaldada puuvillatootmise suurendamise ja turustamisega seonduvaid kriteeriume.

Skaala kohaldamiseks võib ühe tootja kõik maatükid lugeda samasse keskmisesse maatükkide kategooriasse, mis annavad sama kvaliteediga puuvilla.

3. Toorpuuvilla klassifitseerimiseks maatükkide kategooriate skaalal analüüsitakse seda vajadusel toote tüüpproovide alusel puuvilla toorpuuvillatehasele üleandmisel kõikide asjaomaste isikute juuresolekul.

4. Tootmisharudevaheline organisatsioon teatab makseasutusele skaala kohaldamise tulemusel saadava summa, mis tuleb tema tootjatele maksta. Makseasutus teeb väljamakse, olles kontrollinud asjaomaste toetussummade vastavust ja lubatavust.

Artikkel 171ah

Skaala kinnitamine ja muutmine

1. Skaala edastatakse asjaomasele liikmesriigile esimest korda 2006. aasta külviks selle vastuvõtmiseks enne 2006. aasta 28. veebruari.

Liikmesriik otsustab skaala vastuvõtmise või mitte kuu aja jooksul pärast selle teatavaks tegemist.

2. Akrediteeritud tootmisharudevahelised organisatsioonid edastavad asjaomasele liikmesriigile skaalas jooksva aasta külviks tehtud muudatused 31. jaanuariks.

Skaalas tehtud muudatusi peetakse heakskiidetuiks, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik vaidlustab need kuu aja jooksul pärast esimeses lõigus osutatud kuupäeva.

Kui skaala muudatusi ei kinnitata, on makstav toetussumma kinnitatud skaala alusel arvestatav summa, kinnitamata muudatusi arvesse võtmata.

3. Kui tootmisharudevaheline organisatsioon otsustab skaala kohaldamise katkestada, teatab ta sellest liikmesriigile. Katkestus jõustub järgmise aasta külvi ajaks.

Artikkel 171ai

Teatamine tootjatele ja komisjonile

1. Liikmesriigid teatavad puuvilla tootvatele põllumajandustootjatele ja komisjonile asjaomase aasta 31. jaanuariks:

a)	artikli 171aa alusel pärast nimetatud kuupäeva heakskiidetud sordid tuleb põllumajandustootjatele siiski teatavaks teha sama aasta 15. märtsiks;

b)	põllumajandusmaade heakskiitmise kriteeriumid;

c)	artiklis 171ab osutatud puuvillataimede minimaalne tihedus;

d)	nõutavad agronoomiatavad.

2. Sordi heakskiidu tühistamise korral teavitavad liikmesriigid sellest põllumajandustootjaid hiljemalt 31. jaanuariks järgmise aasta külviks.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile järgmised andmed:

a)	hiljemalt asjaomase aasta 30. aprilliks akrediteeritud tootmisharudevaheliste organisatsioonide nimed ja nende põhitunnused pindala, tootmisvõimsuse, tootjate arvu, toorpuuvillatehaste arvu ja nende puuvillapuhastusvõimsuse kohta;

b)	hiljemalt asjaomase aasta 15. septembriks külvipinnad, mille kohta on esitatud puuvilla eritoetuse taotlused;

c)	hiljemalt järgmise aasta 31. juuliks lõplikud andmed külvipindade kohta, mille kohta on puuvilla eritoetus tegelikult välja makstud vaatlusaluse aasta eest, vajadusel pärast vähendamisi pindala osas, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 796/2004 1. peatüki IV jaotise II osas.”

Lisatakse järgmine artikkel 17b:

“PEATÜKK 17b

OLIIVISALUTOETUS

Artikkel 171b

Oliivisalukategooriad

1. Liikmesriigid määravad kindlaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110g sätestatud abikõlblikud oliivisalud ja klassifitseerivad need maksimaalselt viide kategooriasse järgmiste kriteeriumide hulgast valitud kriteeriumide alusel:

keskkonnakriteeriumid:

i)	maatükkidele raske ligipääs,

ii)	pinnase füüsilise rikkumise oht,

iii)	oliivisalude eriiseloom: vanad, kultuurilise ja haljastusliku väärtusega oliivipuud, kallakutel, traditsioonilised, haruldased sordid või looduskaitsealadel asuvad sordid;

sotsiaalsed kriteeriumid:

i)	suures osas oliivikasvatusest sõltuvad piirkonnad,

ii)	oliivitraditsiooniga piirkonnad,

iii)	ebasoodsate majandusnäitajatega piirkonnad,

iv)	oliivisalude hülgamise ohus põllumajandusettevõtted,

v)	oliivisalude ulatus põllumajandusettevõttes,

vi)	piirkonnad, millele on iseloomulikud näiteks kaitstud päritolunimetustega või kaitstud geograafiliste tähistega, bioloogilised või integreeritud tooted.

2. Liikmesriigid määravad iga asjaomase põllumajandustootja puhul kindlaks nende oliivikasvatuseks kasutatavate abikõlblike maatükkide kuuluvuse lõikes 1 osutatud kategooriatesse. See teave registreeritakse oliivisalude geograafilise informatsiooni süsteemis (“oliivisalude GIS”).

3. Liikmesriigid võivad kord aastas lõike 1 kohaldamise alusel määratletud oliivisalukategooriaid kohandada.

Kui kategooriate kohandamise tagajärjel klassifitseeritakse oliivisalu ümber, kohaldatakse uut klassifikatsiooni alates kohandamisele järgnevast aastast.

Artikkel 171ba

Pindalade arvestus

1. Liikmesriigid arvestavad iga tootja kohta abikõlbliku pindala XXIV lisas kehtestatud ühismeetodi järgi.

Pindalasid väljendatakse oliivisalude GIS-hektaritena, täpsusega kaks kohta pärast koma.

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata XXIV lisas kehtestatud ühismeetodit, kui:

a)	oliivikasvatuseks kasutatav maatükk on liikmesriigi poolt kehtestatava minimaalse suurusega ulatuses, mis ei ületa 0,1 hektarit;

b)	oliivikasvatuseks kasutatav maatükk asub haldusüksuses, mis ei kuulu oliivisalude geograafilise informatsiooni süsteemi graafilisse võrdlusandmebaasi. Nendel juhtudel määrab liikmesriik oliivikasvatuspindala objektiivsete kriteeriumide järgi, tagades samas põllumajandustootjate võrdse kohtlemise.

Artikkel 171bb

Toetussumma

1. Liikmesriigid määravad iga aasta 31. jaanuariks iga oliivisalukategooria puhul kindlaks soovitusliku toetussumma oliivisalude GIS-hektari kohta.

2. Liikmesriigid kehtestavad asjaomase aasta 31. oktoobriks iga oliivisalukategooria puhul toetussumma oliivisalude GIS-hektari kohta.

See summa arvutatakse, korrutades lõikes 1 osutatud soovitusliku summa koefitsiendiga, mis vastab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõikes 3 kehtestatud ja vajadusel nimetatud artikli lõikes 4 ettenähtud vähendamist arvestades toetussumma ülemmäärale, mis jagatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud soovitusliku toetussumma korrutamisest saadavate summade summaga, kusjuures soovituslik summa on määratud iga kategooria kohta, vastava pinna kaupa.

3. Liikmesriigid võivad kohaldada lõikeid 1. ja 2. piirkondlikul tasemel.

Artikkel 171bc

Põhiandmete kindlaksmääramine

1. Oliivisalude GIS andmete ja põllumajandustootjate deklaratsioonide alusel määravad liikmesriigid 2005. aasta 1. jaanuaril iga oliivikasvatuseks kasutatava maatüki kohta määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110h punkti c kohaldamiseks abikõlblike oliivipuude arvu ja asukoha, abikõlbmatute oliivipuude arvu ja asukoha, oliivikasvatuspinna ja oliivikasvatuseks kasutatava maatüki abikõlbliku pindala ning selle kategooria vastavalt artiklile 171b.

2. Komisjoni poolt nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/98 (9) artikli 4 alusel heaks kiidetud ja oliivisalude GISis enne 2007. aasta 1. jaanuari registreeritud uute istandike programmide raames oliivipuudega istutatud pindade puhul Prantsusmaal ja Portugalis määravad liikmesriigid kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe 2006. aasta 1. jaanuariks 2005. aastal istutatud maatükkide puhul ja 2007. aasta 1. jaanuariks 2006. aastal istutatud maatükkide puhul. See teave edastatakse põllumajandustootjatele hiljemalt 2007. aasta ühes ja samas taotluses.

Artikkel 171bd

Teatamine

Liikmesriigid teatavad igal aastal komisjonile:

a)	hiljemalt 15. septembriks: kategooriate kaupa liigitatud oliivisalude pindalad, mille kohta taotleti toetust jooksvaks aastaks;

hiljemalt 31. oktoobriks:

i)	andmed punktis a osutatud pindalade kohta, mida peetakse abikõlblikeks, arvestades määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 51 ettenähtud vähendusi ja kohandusi,

ii)	iga oliivisalukategooria kohta antava toetuse taseme;

c)	hiljemalt 31. juuliks: lõplikud andmed kategooriate kaupa liigitatud oliivisalupindade kohta, mille kohta on eelmisel aastal tegelikult toetust makstud.

Lisatakse järgmine artikkel 17c:

“PEATÜKK 17c

TUBAKATOETUS

Artikkel 171c

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) tarne– ettenähtud päeval läbiviidav toiming, mille käigus põllumajandustootja või tootjate ühendus annab töötlemisettevõttele külvieelse lepingu alusel üle toortubaka;

b) kontrollisertifikaat– pädeva kontrolliasutuse väljaantud dokument, mis tõendab, et esmatöötleja on asjaomase tubakakoguse vastu võtnud ja et see kogus on tarnitud registreeritud lepingu alusel ning toimingud on läbi viidud vastavalt käesoleva määruse artiklitele 171cj ja 171ck;

c) esmatöötleja– tunnustatud füüsiline või juriidiline isik, kes teostab toortubaka esmase töötluse enda nimel ja oma kuludega, käitades selleks toiminguks vajaliku varustusega ühte või mitut tubaka esmatöötlemise rajatist;

d) esmane töötlemine– põllumajandustootja poolt tarnitud toortubaka töötlemine stabiilseks, ladustatavaks tooteks, mida hoitakse ühtsete pressitud pallidena või pakendatult lõpptarbija (valmistaja) nõuetele vastava kvaliteediga;

e) tootjate ühendus– tubakatootjaid esindav ühendus.

Artikkel 171ca

Toortubaka sordirühmad

Toortubaka sordid liigitatakse järgmistesse rühmadesse:

a)	suitsus kuivatatud tubakas: kontrollitava ventilatsiooni, temperatuuri ja niiskusega kuivatusahjudes kuivatatud;

b)	õhu käes kuivatatud hele tubakas: õhu käes katuse all kuivatatud;

c)	õhu käes kuivatatud tume tubakas: õhu käes katuse all kuivatatud ja enne turustamist looduslikult fermenteeritud;

d)	tule kohal kuivatatud tubakas: tule kohal kuivatatud;

e)	päikese käes kuivatatud tubakas: päikese käes kuivatatud;

f)	Basmas (päikese käes kuivatatud tubakas);

g)	Katerini (päikese käes kuivatatud tubakas);

h)	Kaba-Koulak (klassikaline) ja samalaadne (päikese käes kuivatatud tubakas).

Kõigi rühmade sordid on loetletud XXV lisas.

Artikkel 171cb

Esmatöötlejad

1. Liikmesriigid vastutavad oma territooriumil asuvate esmatöötlejate tunnustamise eest ja kehtestavad selliseks tunnustamiseks sobivad tingimused.

Tunnustatud esmatöötlejal on lubatud sõlmida külvieelseid lepinguid tingimusel, et ta müüb vähemalt 60 % oma turustatavast ühenduse päritolu tubakast tubakatootmisettevõtetele otseselt või kaudselt ilma edasise töötlemiseta.

2. Liikmesriik tühistab tunnustuse, kui töötleja ei täida tahtlikult või jämeda hooletuse tõttu toortubakaalaseid sätteid ühenduse või siseriiklikul tasandil.

Artikkel 171cc

Tootmispiirkonnad

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110k punktis a osutatud tootmispiirkonnad on iga sordirühma puhul sätestatud käesoleva määruse XXVI lisas.

Liikmesriigid võivad eelkõige kvaliteedi huvides määrata kindlaks veelgi piiratumad tootmispiirkonnad. Piiratud tootmispiirkonnad ei või väljuda haldusüksuse piiridest või Prantsusmaa puhul kantonist.

Artikkel 171cd

Külvieelsed lepingud

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110k punktis c osutatud külvieelsed lepingud sõlmitakse ühelt poolt esmatöötleja ja teiselt poolt põllumajandustootja või teda esindava tootjate ühenduse vahel, tingimusel et tootjate ühendus on asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud.

2. Külvieelsed lepingud sõlmitakse sordirühmade kaupa. Külvieelsed lepingud kohustavad esmatöötlejat võtma vastu temale lepingu alusel tarnitud lehttubaka koguse ning põllumajandustootjat või teda esindavat tootjate ühendust tarnima vastava koguse esmatöötlejale mahus, mida nende tegelik toodang võimaldab.

3. Külvieelsed lepingud peavad sisaldama iga lõikuse kohta vähemalt järgmisi andmeid:

a)	lepinguosaliste nimi ja aadress;

b)	lepinguga hõlmatud tubakasort ja tubakasortide rühmad;

c)	tarnitav maksimumkogus;

d)	tubaka tootmise täpne koht: artiklis 171cc osutatud tootmispiirkond, provints, omavalitsusüksus, ühtse kontrollsüsteemi alusel identifitseeritud maatükk;

e)	asjakohase maatüki pindala, välja arvatud teenindusteed ja piirdeaiad;

f)	ostuhind vastavalt kvaliteediklassile, välja arvatud lisatasu, teenustasud ja maksud;

g)	vähemalt kolme kvaliteediklassi kvaliteedi miinimumnõuded ja põllumajandustootja kohustus tarnida töötlejale vähemalt nendele kvaliteedinõuetele vastavat toortubakat;

h)	esmatöötleja kohustus maksta põllumajandustootjale vastavalt kvaliteediklassile ettenähtud ostuhinda;

i)	ostuhinna maksmise tähtaeg, mis ei tohi ületada 30 päeva alates tarnekuupäevast;

j)	ostuhinna maksmise tähtaeg, mis ei tohi ületada 30 päeva alates tarnekuupäevast;

4. Kui uuesti istutamine lükkub 20. juunist hilisemale ajale, peab põllumajandustootja sellest teatama töötlejale ja tema liikmesriigi pädevale asutusele tähitud kirja teel enne seda kuupäeva, märkides hilinemise põhjuse ja vajadusel täpsustades maatüki vahetamise üksikasju.

5. Külvieelse lepingu osalised võivad kirjaliku paranduse teel lepingus esialgselt sätestatud koguseid suurendada. Parandus tuleb esitada registreerimiseks pädevale asutusele hiljemalt 40ndaks päevaks pärast artikli 171ce punktis 1 osutatud tähtaega külvieelsete lepingute sõlmimiseks.

Artikkel 171ce

Lepingute sõlmimine ja registreerimine

1. Välja arvatud vääramatu jõu korral, sõlmitakse külvieelsed lepingud saagiaasta 30. aprilliks. Liikmesriigid võivad määrata varasema kuupäeva.

2. Välja arvatud vääramatu jõu korral, tuleb sõlmitud külvieelsed lepingud esitada registreerimiseks pädevale asutusele hiljemalt 15 päeva jooksul pärast lepingute sõlmimiseks lõikes 1 osutatud ettenähtud tähtpäeva.

Pädev asutus on selle liikmesriigi pädev asutus, kus töötlemine toimub.

Kui töötlemine ei toimu liikmesriigis, kus tubakas on kasvatatud, saadab töötleva liikmesriigi pädev asutus registreeritud lepingu koopia tootjaliikmesriigi pädevale asutusele. Kui kõnealune pädev asutus ei kontrolli lisatasude süsteemi, saadetakse registreeritud lepingu koopia kontrolliasutusele.

3. Kui lõikes 1 osutatud lepingute sõlmimise tähtaega või lõikes 2 osutatud külvieelsete lepingute esitamise tähtaega ületatakse maksimaalselt 15 päeva võrra, siis vähendatakse makstavat toetust 20 % võrra.

Artikkel 171cf

Lepingud tootjate ühendusega

1. Kui külvieelse lepingu sõlmivad esmatöötleja ja tootjate ühendus, lisatakse lepingule kooskõlas artikli 171cd lõike 3 punktidega c, d ja e asjaomaste põllumajandustootjate nimede ja nende poolt tarnitavate vastavate maksimumkoguste, asjaomaste maatükkide asukohtade ja pindalade loetelu.

Nimetatud loetelu tuleb esitada pädevale asutusele registreerimiseks hiljemalt saagiaasta 15. maiks.

2. Lõikes 1 osutatud tootjate ühendused ei või teostada tubaka esmast töötlemist.

3. Tubakat tootvad põllumajandustootjad ei või kuuluda enam kui ühte tootjate ühendusse.

Artikkel 171cg

Kvaliteedi miinimumnõuded

Töötlejatele tarnitud tubakas peab olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga ja ilma ühegi XXVII lisas toodud omaduseta. Liikmesriik võib kehtestada või lepingupooled võivad kokku leppida rangemates kvaliteedinõuetes.

Artikkel 171ch

Vaidlused

Liikmesriigid võivad sätestada esmatöötlejale tarnitud tubaka kvaliteeti käsitlevate vaidlusküsimuste esitamise arbitraažiorganile. Liikmesriigid sätestavad selliste organite moodustamist ja otsustamismenetlust käsitleva korra. Nimetatud organites peab olema võrdne arv tootjate ja töötlejate esindajaid.

Artikkel 171ci

Toetussummad

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110k punkti d alusel kehtestavad liikmesriigid soovitusliku toetussumma tubakasordi või sordirühma kg kohta saagiaasta 15. märtsiks. Liikmesriigid võivad sõltuvalt tarnitava tubaka kvaliteedist toetussummasid diferentseerida. Iga sordi või sordirühma toetussumma ületada nõukogu määrusega (EÜ) nr 546/2002 2005. aasta lõikuse jaoks kehtestatud lisatasude summat sordirühma kohta. (10)

Liikmesriigid kehtestavad lõpliku toetussumma tubakasordi või sordirühma kg kohta 15 tööpäeva jooksul pärast kõikide asjaomase lõikuse tubakakoguste tarnimise kuupäeva. Kui liikmesriigis taotletava toetuse kogusumma ületab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110l kehtestatud riikliku künnise, mida on kohandatud vastavalt selle määruse artiklile 110m, vähendab liikmesriik lineaarselt kõigile põllumajandustootjatele makstavaid toetusi.

Artikkel 171cj

Toetusmakse arvestus

1. Põllumajandustootjatele makstav toetus arvestatakse nõutavale miinimumkvaliteedile vastava(te) ning esmatöötleja poolt vastuvõetud asjaomase sordi või asjaomaste sordirühmade lehttubaka massi alusel.

2. Kus niiskusesisaldus erineb asjakohase sordi kohta XXVIII lisas sätestatud tasemest, parandatakse massi väärtust, arvestades iga erinevust protsendipunktides selles lisas kehtestatud lubatud hälbe piires.

3. Niiskusesisalduse määramise meetod, proovivõtu määr ja sagedus ning kohandatud massi arvutamise meetod sätestatakse XXIX lisas.

Artikkel 171ck

Tarne

1. Välja arvatud vääramatu jõu korral, peavad põllumajandustootjad kogu oma toodangu tarnima esmatöötlejale saagiaastale järgneva aasta 30. aprilliks, vastasel juhul kaotavad nad õiguse toetust saada. Liikmesriigid võivad määrata varasema kuupäeva.

2. Tubakas tuleb tarnida otse tubaka töötlemise kohta või kui liikmesriik lubab, siis tunnustatud kokkuostukeskustesse. Nimetatud kokkuostukeskused peavad saama pädeva kontrolliasutuse tunnustuse ning neil peavad olema vajalikud vahendid, kaalumisseadmed ja ruumid.

3. Kui toortubakat ei ole tarnitud lõikes 2 osutatud kohta või eri tubakakoguste kokkuostukeskusest töötlusvabrikusse transportija ei ole vedamiseks volitatud, maksab asjaomase tubaka vastuvõtnud esmase töötlemisega tegelev ettevõte liikmesriigile summa, mis võrdub kõnesoleva tubakakoguse toetusega. See summa jääb Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondile (EAGGF).

Artikkel 171cl

Maksmine

Liikmesriigi pädev asutus maksab toetuse põllumajandustootjale välja pädeva kontrolliasutuse väljaantud kontrollisertifikaadi alusel, milles tõendatakse, et tubakas on tarnitud.

Artikkel 171cm

Ettemaksed

1. Erandina määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 10 lõikest 1 võivad liikmesriigid kohaldada põllumajandustootjate suhtes tubakatoetuse ettemaksete süsteemi.

2. Põllumajandustootjad võivad esitada ettemaksetaotlused pärast saagiaasta 16. septembrit. Kui liikmesriigi käsutuses ei ole juba järgmisi dokumente ja kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb ettemaksetaotlustele lisada järgmised dokumendid:

a)	külvieelse lepingu koopia või selle registreerimisnumber;

b)	asjaomase põllumajandustootja kirjalik avaldus, milles täpsustatakse tubaka kogus, mida tootja on suuteline vastava saagiaasta jooksul tarnima.

3. Tootjale makstavast toetusest kõige enam kuni 50 % ulatuses ettemaksete tegemiseks vastavalt artiklis 171ci sätestatud soovituslikule toetussummale, peab tootja esitama tagatise, mis võrdub ettemaksega pluss 15 % ettemaksest.

Tagatis vabastatakse, kui toetuse kogusumma on määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 19 alusel välja makstud.

4. Ettemakset makstakse alates saagikoristusaasta 16. oktoobrist ning see tuleb maksta alates lõikes 2 osutatud taotluse ja lõikes 3 osutatud tagatise olemasolu tõendavate dokumentide esitamisest 30 päeva jooksul.

Makstud ettemakse lahutatakse artikli 171cl alusel makstava tubakatoetuse summast.

5. Liikmesriigid kehtestavad ettemakse andmise ja eelkõige taotluste esitamise lõpptähtaegu käsitlevad täiendavad tingimused. Põllumajandustootjad ei või ettemaksetaotlust esitada pärast tarnimise alustamist.

Artikkel 171cn

Piiriülene töötlemine

1. Toetuse või ettemaksed maksab see liikmesriik, kus tubakas on toodetud.

2. Kui tubakat ei töödelda tootjaliikmesriigis, esitab töötlev liikmesriik pärast vajalike kontrollide läbiviimist tootjaliikmesriigile toetuse maksmiseks või tagatise vabastamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 171co

Komisjoni teavitamine

1. Iga asjaomane liikmesriik teatab komisjonile hiljemalt iga saagiaasta 31. jaanuariks:

a)	külvieelsete lepingute registreerimiste eest vastutavate ametiasutuste nime ja aadressi;

b)	tunnustatud esmase töötlemisega tegelevate ettevõtete nime ja aadressi.

Komisjon avaldab külvieelsete lepingute registreerimise eest vastutavate ametiasutuste ja tunnustatud esmase töötlemisega tegelevate ettevõtete loetelu Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

2. Iga asjaomane liikmesriik teatab viivitamata komisjonile käesoleva peatüki kohaldamiseks võetud siseriiklikest meetmetest.

Artikkel 171cp

Üleminekumeede

Ilma et see piiraks tulevikus tehtavaid muudatusi on tootjatel, kelle tubakatootmiskvoodid osteti vastavalt määruse (EMÜ) nr 2075/92 artiklile 14 tagasi 2002. ja 2003. saagiaasta jooksul, alates 2006. aasta 1. jaanuarist õigus saada ülejäänud viiel saagiaastal, mis järgnevad nende kvoodi tagasiostmise aastale, summa, mis võrdub protsendiga 2005. saagiaasta kohta antud lisatasust, nagu on näidatud XXX lisa tabelites. Need summad makstakse välja iga aasta 31. maiks”.

Artiklit 172 muudetakse järgmiselt:

Lisatakse järgmised lõiked 3a ja 3b:

“3a. Määrus (EÜ) nr 1591/2001 tunnistatakse kehtetuks. Seda kohaldatakse siiski edasi 2005/2006. turustusaasta suhtes.

3b. Määrused (EMÜ) nr 85/93 ja (EÜ) nr 2848/98 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2006. Neid kohaldatakse siiski edasi 2005. saagiaasta suhtes.”

b)	Lõige 4 asendatakse järgmisega: “4. Kõiki viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele loetakse viideteks käesolevale määrusele, välja arvatud määruse (EMÜ) nr 85/93 puhul.”

9.	Käesoleva määruse lisas olev tekst on esitatud XXIV kuni XXX lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006, välja arvatud artikli 1 punkt 4, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk. 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 118/2005 (ELT L 24, 27.1.2005, lk 15).

(2) ELT L 345, 20.11.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1044/2005 (ELT L 172, 5.7.2005, lk 76).

(3) ELT L 161, 30.4.2004, lk 48, parandatud väljaandes ELT L 206, 9.6.2004, lk 20.

(4) EÜT L 210, 3.8.2001, lk. 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1486/2002 (EÜT L 223, 20.8.2002, lk 3).

(5) EÜT L 210, 28.7.1998, lk 32. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97, parandatud väljaandes ELT L 206, 9.6.2004, lk 37).

(6) EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1679/2005 (ELT L 271, 15.10.2005, lk 1).

(7) EÜT L 358, 31.12.1998, lk 17. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1809/2004 (ELT L 318, 19.10.2004, lk 18).

(8) EÜT L 12, 20.1.1993, lk 9.

(9) EÜT L 210, 28.7.1998, lk 32. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 865/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97, parandatud väljaandes ELT L 206, 9.6.2004, lk 37).”

(10) EÜT L 84, 28.3.2002, lk 4.

LISA

“

XXIV LISA

Oliivisalude pindalade GIS-hektarites arvutamise ühismeetod

Ühismeetod põhineb algoritmil, (1) mis kehtestab oliivisalude pindala abikõlblike oliivipuude asukohast lähtudes elektroonilise töötluse abil, mis tugineb GISile (geograafilise informatsiooni süsteem).

1. MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	oliivikasvatuseks kasutatav maatükk – ühtne maatükk, mis hõlmab üksteistest kindlaks määratud maksimaalsel kaugusel asuvate tootmises olevate abikõlblike oliivipuudega ala;

abikõlblik oliivipuu – enne 1998. aasta 1. maid või Küprose ja Malta puhul enne 31. detsembrit 2001 istutatud oliivipuu või asendusoliivipuu või kõik komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1638/98 artikli 4 alusel heakskiidetud programmi raames istutatud oliivipuud, mille olemasolu on registreeritud GISis;

c)	eraldi asuv abikõlblik oliivipuu – tootmises olev oliivipuu, mis ei vasta oliivikasvatuseks kasutataval maatükil puuderühma moodustamiseks vajalikele tingimustele;

d)	tootmises olev abikõlblik oliivipuu – abikõlblik oliivipuu, kultuurtaim, milleks on ükskõik millises seisundis püsivalt istutatud elus oliivipuu, millel võib olla mitu tüve, mis on üksteisest eraldunud maapinnast kuni 2 meetri kõrgusel.

2. ALGORITMI ETAPID OLIIVISALUTOETUSTE PUHUL

1. etapp: ümbruskonna analüüs

Lähikonna analüüsi parameeter (P1) määratleb maksimaalse vahemaa abikõlblike oliivipuude vahel, märkides, kas need asuvad eraldi või on sama oliivikasvatuseks kasutatava maatüki osaks. P1 on abikõlblikust oliivipuust lähtuv raadius ja määratleb ringi, milles peavad asuma teised abikõlblikud oliivipuud, selleks et neid võiks lugeda sama oliivisalu ümbermõõdu osaks.

P1 on kindlaks määratud 20 meetrit, mis vastab enamiku piirkondade puhul maksimaalsele agronoomilisele väärtusele. Teatavates liikmesriigi poolt määratavates ulatusliku kasvatuse piirkondades, kus keskmine istutusvahemaa ületab 20 meetrit, võib liikmesriik otsustada määrata P1 kahekordse piirkonna keskmise istutusvahemaa. Sel juhul säilitab liikmesriik selle erandi kohaldamist õigustavad dokumendid.

Abikõlblikke oliivipuid, mis kuuluvad oliivisaludesse, kus vahekaugus on üle P1, loetakse eraldi asuvateks abikõlblikeks oliivipuudeks.

Parameetri P1 kohaldamisega määratakse eelkõige kindlaks abikõlblike oliivipuude lähedus. Kõikide punktide ümber asetatakse puhver (oliivipuude raskuskese), selliselt loodud hulktahukad ühendatakse, seejärel määratakse nende hulktahukate suuruse uurimise teel, millised on eraldi asuvad abikõlblikud oliivipuud.

2. etapp: eraldi asuvatele abikõlblikele oliivipuudele standardpindala omistamine

Pärast P1 kohaldamist jagatakse abikõlblikud oliivipuud kahte klassi:

—	oliivisalu ümbermõõdu osaks olevad abikõlblikud oliivipuud,

—	eraldi asuvad abikõlblikud oliivipuud.

Eraldi asuvale abikõlblikule oliivipuule omistatud pindalaks P2 määratakse 100 m2 ehk 5,64 m raadiusega ring, mille keskpunkt asub abikõlblikus oliivipuus.

3. etapp: sisepuhvri P3 rakendamine

Oliivisalu ümbermõõdu puhul tuleb arvutada pindala ja määrata kindlaks oliivisalu kujutav hulktahukas.

Kõigepealt luuakse rühma kõiki üksteisest alla P1 kaugusel asuvaid abikõlblikke õlipuid ühendavate joonte võrk.

Seejärel asetatakse nende joonte peale sisepuhvriks määratud pindala. Sisepuhvri all mõistetakse rida punkte, mille kaugus võrgu joonte suhtes on võrdne või väiksem kindlaks määratud väärtusest, mis tähistab sisepuhvri laiust. Vältimaks ühtlases oliivisalus mitte oliivisaludena klassifitseeritavate saarekeste tekkimist, peab sisepuhvri laius võrduma poolega vahemaast P1.

Kõikide sisepuhvrite kombinatsioon moodustab oliivipuurühmale omistatava pindala arvestusliku lähendamise, see tähendab oliivisalu pindala.

4. etapp: välispuhvri P4 rakendamine

Oliivisalu lõplik pindala ja nimetatud pinda kujutava hulktahuka lõplik kuju omistatakse, kasutades teist puhvrit, mida nimetatakse välispuhvriks.

Välispuhvrit rakendatakse väljaspool kõiki abikõlblikke õlipuid ühendavate joonte võrku piki oliivisalu piire. Välispuhver on rida punkte, mille vahemaa võrgu äärel asuva joone suhtes on võrdne või väiksem väärtusest, mida määratletakse välispuhvri laiusena. Välispuhvrit rakendatakse ainult iga võrgu äärel asuva joone väliskülje suhtes, samas kui siseküljel jätkatakse sisepuhvri rakendamist.

Välispuhvri all mõistetakse poolt oliivikasvatuseks kasutatava maatüki keskmisest istutuskaugusest (δ) minimaalse künnisega 2,5 m.

Selle abikõlblike oliivipuude vahelise keskmise kauguse arvutamiseks kasutatakse järgmist võrrandit:

Keskmine istutuskaugus Formula

kus A = oliivipuurühma pindala ja N = oliivipuude arv.

Keskmine istutuskaugus arvutatakse järgmiste järjestikuste tehete abil:

—	Esimene keskmine istutuskaugus δ1 arvutatakse, kasutades pindala (A1), mis saadi ainult P3 (sisepuhvrit) rakendades.

—	Seejärel arvutatakse uus pindala A2, kasutades välispuhvrina δ2 = δ1/2.

—	An saadakse selliselt, kui erinevust An-1 ja An vahel ei loeta enam märgatavaks.

Nii on P4:

P4 = max [2,5 m; 1/2 δn]

Kus Formula

5. etapp: oliivikasvatuspindala määramine

— 5a etapp: Voronoi hulktahuka määramine

Lõpptulemuse saamiseks kombineeritakse sisepuhver ja välispuhver (P3 ja P4). Tulemuseks on graafiline kiht, mille oliivisalu ümbermõõt ja oliivikasvatuspindala tuleb registreerida oliivisalude GIS andmebaasis.

Selle võib konverteerida Voronoi hulktahukateks, mis omistavad pindala igale abikõlblikule oliivipuule. Voronoi hulktahuka all mõistetakse “hulktahukat, mille sisemus koosneb kõikidest tasapinna punktidest, mis asuvad lähemal võrgu teatud kindlale punktile kui mis tahes teisele punktile”.

— 5b etapp: Võrdlusmaatüki piiri ületavate osade väljaarvamine

Kõigepealt tuleb oliivisalude ümbermõõdud asetada võrdlusmaatükkide äärte peale.

Seejärel eemaldatakse võrdlusmaatüki piire ületavad oliivisalude ümbermõõtude osad.

— 5c etapp: Alla 100 m2 saarekeste integreerimine

Saarekeste, st maatükkide osade suuruse suhtes, mis ei ole kaetud abikõlblike oliivipuudega, pärast meetodi kohaldamist, tuleb rakendada täpsusnäitajat künnise abil, selleks et vältida tähtsusetute saarekeste tekkimist. Kõik alla 100 m2 suurused saarekesed võib sisse arvata. Arvesse võetavad saarekesed on:

sisemised saarekesed (OLIAREA poolt väljatöötatud oliivisalude ümbermõõdu sees), mis saadakse parameetrite P1 ja P3 rakendamisel;

välised saarekesed (võrdlusmaatüki sees, kuid väljaspool oliivikasvatuseks kasutatavat maatükki), mis saadakse P4 ja võrdlusmaatükkide ja oliivisalude ümbermõõtude vahelise ühisosa rakendamisel.

6. etapp: abikõlbmatute oliivipuude väljaarvamine

Kui oliivikasvatuseks kasutataval maatükil on abikõlbmatuid õlipuid, tuleb pärast 5. etappi saadud pindala korrutada abikõlblike oliivipuude arvuga ning jagada oliivikasvatuseks kasutataval maatükil kasvavate oliivipuude koguarvuga. Sel viisil arvutatud pindala kujutabki oliivisalutoetuse abikõlblikku oliivikasvatuspindala.

3. ALGORITMI ETAPID ÜHTSE TOETUSKAVA PUHUL

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 (toetusõiguste kindlaksmääramine) artikli 43 lõike 1 ja VII lisa punkti H alusel arvesse võetava hektarite arvu kindlaksmääramiseks rakendatakse eespool kirjeldatud algoritmi etappe 1 kuni 5ni ja 6. etappi ei rakendata. Siiski võidakse 2. etapis osutatud eraldi asuvate oliivipuude pindala jätta arvesse võtmata.

Sel juhul võivad liikmesriigid 5. etapi lõpus otsustada võtta oliivikasvatuspindala sisse üle 100 m2 suuruse pindalaga saarekesed nendel põllumaadel, mis ei ole võrdlusperioodil andnud õigust otsetoetustele, mille nimekiri on esitatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas, välja arvatud püsikultuuride ja metsa all olevad pinnad. Kui see säte valitakse, tuleb seda kohaldada liikmesriigi kõikide põllumajandustootjate suhtes.

Liikmesriigid säilitavad tõendavad dokumendid selle erandi ja teostatud kontrollide kohta oliivisalude GISis.

Sama lähenemist kohaldatakse abikõlblike hektarite arvu arvutamisel määruse (EÜ) nr 1782/2003 (toetusõiguste kasutamine) artikli 44 alusel.

4. RAKENDAMINE

Liikmesriigid rakendavad seda algoritmi oma oliivisalude GIS funktsioonina, kohandades selle oma arvutikeskkonnale. Algoritmi iga etapi tulemused iga maatüki kohta tuleb registreerida oliivisalude GISis.

XXV LISA

TUBAKASORTIDE LIIGITUS

vastavalt artiklile 171ca

I. SUITSUS KUIVATATUD TUBAKAS

Virginia

Virginia D ja selle hübriidid

Bright

Wiślica

Virginia SCR IUN

Wiktoria

Wiecha

Wika

Wala

Wisła

Wilia

Waleria

Watra

Wanda

Weneda

Wenus

DH 16

DH 17

II. ÕHU KÄES KUIVATATUD HELE TUBAKAS

Burley

Badischer Burley ja selle hübriidid

Maryland

Bursan

Bachus

Bożek

Boruta

Tennessee 90

Baca

Bocheński

Bonus

NC 3

Tennessee 86

III. ÕHU KÄES KUIVATATUD TUME TUBAKAS

Badischer Geudertheimer, Pereg, Korso

Paraguay ja nende hübriidid

Dragon Vert ja selle hübriidid

Philippin

Petit Grammont (Flobecq)

Semois

Appelterre

Nijkerk

Misionero ja selle hübriidid

Rio Grande ja selle hübriidid

Forchheimer Havanna IIc

Nostrano del Brenta

Resistente 142

Gojano

Geudertheimeri hübriidid

Beneventano

Brasile Selvaggio ja sarnased sordid

Fermented Burley

Havanna

Prezydent

Mieszko

Milenium

Małopolanin

Makar

Mega

IV. KUUMUSES KUIVATUD TUBAKAS

Kentucky ja selle hübriidid

Moro di Cori

Salento

Kosmos

V. PÄIKESE KÄES KUIVATATUD TUBAKAS

Xanti-Yakà

Perustitza

Samsun

Erzegovina ja sarnased sordid

Myrodata Smyrnis, Trapezous and Phi I

Kaba Koulak (mitteklassikaline)

Tsebelia

Mavra

VI. BASMAS

VII. KATERINI JA SARNASED SORDID

VIII. KABA KOULAK (KLASSIKALINE)

Elassona

Myrodata Agrinion

Zichnomyrodata

XXVI LISA

TUNNUSTATUD TOOTMISPIIRKONNAD

vastavalt artiklile 171cc

Sordirühm vastavalt I lisale

Liikmesriik

Tootmispiirkonnad

I.	Suitsus kuivatatud tubakas

Saksamaa

Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Baieri, Rheinland-Pfalz, Baden-Württemberg, Hessen, Saarimaa, Brandenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Saksimaa, Saksi-Anhalt, Tüüringi

Kreeka

Prantsusmaa

Akvitaania, Midi-Pyrénées, Auvergne, Limousin, Champagne-Ardenne, Alsace, Lorraine, Rhône-Alpes, Franche-Comté, Provence-Alpes-Côte d'Azur, Pays-de-Loire, Centre, Poitou-Charentes, Bretagne, Languedoc-Roussillon, Normandia, Burgundia, Nord-pas-de-Calais, Picardie, Île-de-France

Itaalia

Friuli, Veneto, Lombardia, Piemonte, Toscana, Marche, Umbria, Lazio, Abruzzo, Molise, Campania, Basilicata, Calabria

Hispaania

Extremadura, Andaluusia, Castilla-León, Castilla-La Mancha

Portugal

Beiras, Ribatejo Oeste, Alentejo, Assooride autonoomne piirkond

Austria

II.	Õhu käes kuivatatud hele tubakas

Belgia

Saksamaa

Rheinland-Pfalz, Baden-Württemberg, Hessen, Saarimaa, Baieri, Brandenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Saksimaa, Saksi-Anhalt, Tüüringi

Kreeka

Prantsusmaa

Akvitaania, Midi-Pyrénées, Languedoc-Roussillon, Auvergne, Limousin, Poitou-Charentes, Bretagne, Pays-de-Loire, Centre, Rhône-Alpes, Provence-Alpes-Côte d'Azur, Franche-Comté, Alsace, Lorraine, Champagne-Ardenne, Picardie Nord-Pas-de-Calais, Ülem-Normandia, Alam-Normandia, Burgundia, Réunion, Île-de-France

Itaalia

Veneto, Lombardia, Piemonte, Umbria, Emilia-Romagna, Lazio, Abruzzo, Molise, Campania, Basilicata, Sitsiilia, Friuli, Toscana, Marche

Hispaania

Extremadura, Andaluusia, Castilla-León, Castilla-La Mancha

Portugal

Beiras, Ribatejo Oeste, Entre Douro e Minho, Trás-os-Montes, Assooride autonoomne piirkond

Austria

III.	Õhu käes kuivatatud tume tubakas

Belgia

Saksamaa

Rheinland-Pfalz, Baden-Württemberg, Hessen, Saarimaa, Baieri, Brandenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Saksimaa, Saksi-Anhalt, Tüüringi

Prantsusmaa

Itaalia

Friuli, Trentino, Veneto, Toscana, Lazio, Molise, Campania, Sitsiilia

Hispaania

Extremadura, Andaluusia, Castilla-León, Castilla-La Mancha, Valencia (autonoomne piirkond), Navarre, Rioja, Catalonia, Madrid, Galicia, Asturia, Cantabria, Compezo piirkond Baskimaal, La Palma (Kanaari saared)

Austria

IV.	Kuumuses kuivatatud tubakas

Itaalia

Veneto, Toscana, Umbria, Lazio, Campania, Marche

Hispaania

Extremadura, Andaluusia

V.	Päikese käes kuivatatud

Kreeka

Itaalia

Lazio, Abruzzo, Molise, Campania, Basilicata, Sitsiilia

VI.

Basmas

Kreeka

VII.	Katerini ja sarnased sordid

Kreeka

Itaalia

Lazio, Abruzzo, Campania, Basilicata

VIII.

Kaba Koulak (klassikaline)

Elassona, Myrodata Agrinion, Zichnomyrodata

Kreeka

XXVII LISA

KVALITEEDI MIINIMUMNÕUDED

vastavalt artiklile 171cg

Artiklis 171ci osutatud toetus makstakse tubaka puhul, mis on asjaomase sordi iseloomulikke omadusi arvesse võttes veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning ei tohi sisaldada järgmist:

a)	lehetükid;

b)	rahe tõttu olulisel määral purunenud lehed;

c)	lehed, mille pind on tõsiselt kahjustatud rohkem kui kolmandiku ulatuses;

d)	lehed, mille pinnal esineb haigusi või mida on kahjustanud putukad rohkem kui 25 % ulatuses;

e)	pestitsiidijääkidega lehed;

f)	toored või ilmselgelt rohelised lehed;

g)	külmavõetud lehed;

h)	hallituse või mädanikuga lehed;

i)	kuivamata leheroodudega, niisked, mädanikuga või säsiste või esiletungivate rootsudega lehed;

j)	juurevõsude või külgvõsude lehed;

k)	asjaomase sordi jaoks ebahariliku lõhnaga lehed;

l)	mullased lehed;

m)	lehed, mille niiskusesisaldus ületab XXVIII lisas sätestatud niiskusesisalduse.

XXVIII LISA

NIISKUSESISALDUS

vastavalt artiklile 171cj

Sordirühm

Niiskusesisaldus (%)

Lubatud hälve (%)

I.	Suitsus kuivatatud tubakas

II.

Õhu käes kuivatatud hele tubakas

Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Austria, Portugal – Assooride autonoomne piirkond

Muud liikmesriigid ja muud Portugali tunnustatud tootmispiirkonnad

III.

Õhu käes kuivatatud tume tubakas

Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Austria

Muud liikmesriigid

IV.	Kuumuses kuivatatud tubakas

V.	Päikese käes kuivatatud

VI.

Basmas

VII.

Katerini

VIII.

Kaba Koulak, klassikaline

Elassona, Myrodata

Agrinion, Zichnomyrodata

XXIX LISA

ÜHENDUSE MEETODID TOORTUBAKA NIISKUSESISALDUSE KINDLAKSMÄÄRAMISEKS

vastavalt artiklile 171cj

I. KASUTATAVAD MEETODID

A. Beaudessoni meetod

1. Seadmed

Beaudessoni EM10 kuivatuskapp

Elektriline kuivati, milles soe õhk liigub ventilaatori abil sundkonvektsiooniga üle kuivatatava proovi. Niiskusesisaldus määratakse kindlaks kaalumise teel enne ja pärast kuivatamist kaalu abil, mis kaliibritakse nii, et kasutatava kümnegrammise koguse põhjal saadud näit vastab vahetult niiskusesisalduse väärtusele protsentides.

2. Menetlus

Augustatud põhjaga kausis kaalutakse kümnegrammine kogus, mis seejärel pannakse kuivatuskolonni, kus see püsib spiraalse rõnga abil. Kuivatuskapp pannakse käima viieks minutiks, mille jooksul soe õhk kuivatab proovi temperatuuril 100 oC.

Viie minuti möödumisel peatab protsessi automaatne taimer. Kuivatusprotsessi lõpus registreeritakse õhutemperatuur seadmesse ehitatud termomeetri abil. Proov kaalutakse ning selle niiskusesisaldus mõõdetakse vahetult ja vajaduse korral korrigeeritakse kümnendikprotsentide lisamise või mahaarvamise teel vastavalt temperatuurinäidule, kasutades seadmesse paigaldatud skaalat.

B. Brabenderi meetod

1. Seadmed

Brabenderi kuivatuskapp

Termostaadiga silindrilisest kambrist koosnev sundkonvektsiooniga ventileeritav elektriline kuivati, millesse pannakse üheaegselt kümme metallkaussi, millest igaüks sisaldab kümme grammi tubakat. Need kausid asetatakse plaadile, mida on võimalik keskel asetseva pöörkäepideme abil pöörata kümnesse eri asendisse, mis võimaldab iga kausi pärast kuivatamist pöörata asendisse, kus seda saab kaaluda otse seadmes: hoobade süsteem võimaldab iga kausi asetada edukalt seadmesse paigaldatud kaalu õlgpuule, ilma et oleks vaja proove kambrist välja võtta. Kaalul on optiline näidik, mis annab niiskusesisalduse vahetu näidu.

Seadme külge on kinnitatud teine kaal, mida kasutatakse üksnes esialgsete koguste kaalumiseks.

2. Menetlus

Termostaat seatakse 110 oC-le.

Kamber pannakse eelnevalt soojenema vähemalt 15 minutiks.

Kaalutakse kümme kümnegrammist kogust.

Kuivatuskapp täidetakse.

Proove kuivatatakse 50 minutit.

Registreeritakse kaalunäidud üldniiskusesisalduse kindlaksmääramiseks.

C. Muud meetodid

Liikmesriigid võivad kasutada teisi mõõtmismeetodeid, mis põhinevad eelkõige asjaomase partii elektritakistuse või dielektriliste omaduste mõõtmisel, tingimusel et tulemused kaliibritakse tüüpilise proovi kontrollimise alusel, kasutades selleks ühte jaotistes A ja B osutatud meetodit.

II. PROOVIDE VÕTMINE

Lehttubaka proovide võtmisel nende niiskusesisalduse kindlaksmääramiseks I jao punktis A või B osutatud meetodeid kasutades järgitakse järgmist korda:

1. Proovide valimine

Igast pallist valitakse palli massiga proportsionaalne lehtede hulk. Valitavate lehtede hulk peaks olema piisav terve palli nõuetekohaseks esindamiseks.

Proovid peavad sisaldama võrdsetes kogustes lehti palli pealmisest osast, keskelt ja nende vahele jäävast piirkonnast.

2. Homogeenimine

Kõik valitud lehed segatakse kilekotis ning mõned kilogrammid selle sisust peenestatakse (lõikelaius 0,4 kuni 2 mm).

3. Osaproovide võtmine

Pärast peenestamist segatakse peenestatud lehed põhjalikult ning eraldatakse representatiivne proov.

4. Mõõtmine

Mõõtmised tuleb teha kogu vähendatud proovi puhul ning võtta tuleks ettevaatusabinõud tagamaks, et:

—	ei tekiks muutusi niiskusesisalduses (õhu- ja veekindel kott või mahuti),

—	proovi ühtlust ei mõjutaks jäätmete setitamine.

III. PROOVIVÕTU MÄÄR JA SAGEDUS NING KOHANDATUD MASSI ARVUTAMISE MEETOD

toortubaka niiskusesisalduse määramiseks võetavate proovide arv peab olema vähemalt kolm proovi tootja kohta iga vastava sordirühma tarne puhul. Tootjad ja esmatöötlejad võivad tarnimisel taotleda võetavate proovide arvu suurendamist,

ühe sordirühma samal päeval tarnitud tubaka massi tuleb kohandada vastavalt mõõdetud keskmisele niiskusesisaldusele. Kui keskmine niiskusesisaldus on vähem kui ühe punkti võrra kõrgem või madalam kui võrdlusniiskusesisaldus, ei kohandata selle tubaka massi, mis vastab toetuse saamise tingimustele,

kohandatud mass on: ühe päeva jooksul sordirühma kohta tarnitud netomass × (100 – keskmine niiskusesisaldus)/(100 – kõnealuse sordirühma võrdlusniiskusesisaldus). Keskmine niiskusesisaldus peab olema täisarv, mis kümnendkohtade 0,01–0,49 puhul ümardatakse allapoole ja 0,50–0,99 puhul ümardatakse ülespoole.

XXX LISA

KVOOTIDE TAGASIOSTMINE 2002. JA 2003. AASTA SAAGIKORISTUSE EEST

vastavalt artiklile 171cp

Tootjad, kelle tootmiskvoot on alla 10 tonni
Sordirühm	Aasta
Sordirühm	1.	2.	3.	4.	5.
I rühma kvoot	25 %	25 %	25 %	15 %	10 %
II rühma kvoot	25 %	25 %	25 %	15 %	10 %
III rühma kvoot
— 2002. aasta lõikus	40 %	40 %	25 %	25 %	20 %
— 2003. aasta lõikus	75 %	75 %	50 %	25 %	25 %
IV rühma kvoot	25 %	25 %	25 %	15 %	10 %
V rühma kvoot	100 %	100 %	75 %	50 %	50 %
VI rühma kvoot	25 %	25 %	25 %	15 %	10 %
VII rühma kvoot	25 %	25 %	25 %	15 %	10 %
VIII rühma kvoot	25 %	25 %	25 %	15 %	10 %

Tootjad, kelle tootmiskvoot on 10 tonni või rohkem, kuni 40 tonni
Sordirühm	Aasta
Sordirühm	1.	2.	3.	4.	5.
I rühma kvoot	25 %	25 %	20 %	10 %	10 %
II rühma kvoot	25 %	25 %	20 %	10 %	10 %
III rühma kvoot
— 2002. aasta lõikus	35 %	35 %	20 %	20 %	20 %
— 2003. aasta lõikus	75 %	50 %	40 %	20 %	20 %
IV rühma kvoot	25 %	25 %	20 %	10 %	10 %
V rühma kvoot	90 %	90 %	50 %	50 %	50 %
VI rühma kvoot	25 %	25 %	20 %	10 %	10 %
VII rühma kvoot	25 %	25 %	20 %	10 %	10 %
VIII rühma kvoot	25 %	25 %	20 %	10 %	10 %

Tootjad, kelle tootmiskvoot on 40 tonni või rohkem
Sordirühm	Aasta
Sordirühm	1.	2.	3.	4.	5.
I rühma kvoot	20 %	20 %	20 %	10 %	10 %
II rühma kvoot	20 %	20 %	20 %	10 %	10 %
III rühma kvoot
— 2002. aasta lõikus	30 %	30 %	20 %	15 %	15 %
— 2003. aasta lõikus	65 %	65 %	20 %	20 %	20 %
IV rühma kvoot	20 %	20 %	20 %	10 %	10 %
V rühma kvoot	75 %	75 %	40 %	40 %	40 %
VI rühma kvoot	20 %	20 %	20 %	10 %	10 %
VII rühma kvoot	20 %	20 %	20 %	10 %	10 %
VIII rühma kvoot	20 %	20 %	20 %	10 %	10 %

”.

(1) OLIAREAks nimetatud meetod, mille töötas välja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus.

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/56

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2183/2005,

22. detsember 2005,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, ning määrust (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud ühtse toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 795/2004 (2) on kehtestatud alates 2005. aastast kohaldatavad ühtse otsemaksete kava rakenduseeskirjad.

(2)	Määruses (EÜ) nr 1782/2003, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 864/2004, (3) on määratletud eeskirjad, mis käsitlevad puuvilla, oliiviõli, toortubaka ja humala puhul antavat toodanguga seotud toetust, toodanguga sidumata toetust ning kõnealuste sektorite ühtsesse otsemaksete kavasse lisamist.

(3)

Toetuse summa kehtestamise ja toetuseõiguse kindlaksmääramise eesmärgil tuleks tubaka, oliiviõli, puuvilla ja humala ühtsesse otsemaksete kavasse lisamise raames kehtestada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 41 viidatud riiklikke ülemmäärasid ja kõnealuse määruse artikli 42 lõigetes 1 ja 8 viidatud riikliku reservi erinevaid aspekte käsitlevad erieeskirjad.

(4)

2005. aastal ühtset otsemaksete kava kohaldanud liikmesriikides tuleks asjaomaste põllumajandustootjate (kellele eraldati, kes ostsid või said toetuseõigusi 2006. aasta toetuseõiguste taotluste esitamise tähtpäevani) toetuseõiguste väärtus ja arv uuesti arvutada, võttes aluseks tubaka, oliiviõli ja puuvillaga seotud maksete lisamisest tulenevad võrdlussummad ja hektarid. Maa tootmisest kõrvaldamisega seotud toetuseõigusi ei tuleks kõnealuse arvutamise käigus arvesse võtta.

(5)	Määruse (EÜ) nr 795/2004 artiklis 27 viidatud eralepingu klausli lisamine rendilepingule või selle muutmine peaks olema võimalik ühtse otsemaksete kava alusel 2006. aasta taotluste esitamise tähtpäevani.

(6)	Tubaka, oliiviõli, puuvilla ja humalaga seotud maksete lisamise tõttu muutuvatest võrdlussummadest lähtuvalt tuleks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõigetes 1 ja 3 kehtestatud piirkondlikku mudelit kohaldavate liikmesriikide toetuseõigusi täiendava summa võrra suurendada.

(7)

Malta ja Sloveenia on otsustanud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 lõikega 1 kohaldada ühtset otsemaksete kava aastal 2007. Kõnealuse määruse artikli 71 lõike 1 kolmandas lõigus on sätestatud, et üleminekuperioodi ei kohaldata puuvilla, oliiviõli, lauaoliivide ja tubaka puhul ning seda kohaldatakse humala puhul üksnes 31. detsembrini 2005. Malta ja Sloveenia peavad seega rakendama ühtset otsemaksete kava üksnes kõnealuste sektorite suhtes ning lisama kõik muud sektorid aastal 2007. Selleks et hõlbustada üleminekut ühtsele otsemaksete kavale, on asjakohane näha ette üleminekueeskirjad, mis võimaldavad 2006. aastal jätkata kehtiva korra kohaldamist kõnealuste liikmesriikide ainsates asjaomastes sektorites, oliivisalude suhtes Maltal ja Sloveenias ning humala suhtes Sloveenias. Malta ja Sloveenia võivad seega jätkata ühtse otsemaksete kava rakendamist kõikides sektorites 2007. aastal.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 37, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 864/2004, on sätestatud, et oliiviõlisektori puhul on üksikutele põllumajandustootjatele vastav võrdlussumma neile oliiviõli toetuskava alusel turustusaastatel 1999/2000, 2000/2001, 2001/2002 ja 2002/2003 makstud toetussumma nelja aasta keskmine, mis arvutati ja mida korrigeeriti vastavalt kõnealuse määruse VII lisale. Määruse (EÜ) nr 864/2004 vastuvõtmise ajaks ei olnud komisjon veel määranud lõplikku toetussummat turustusaastaks 2002/2003. On asjakohane muuta määruse (EÜ) nr 1782/2003 VII lisa punkti H, et võtta arvesse komisjoni määrusega (EÜ) nr 1299/2004 (4) kindlaksmääratud oliivide tootmistoetuse määra ühiku kohta turustusaastaks 2002/2003.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 43 on sätestatud, et toetuseõiguste koguarv on võrdne hektarite keskmise arvuga, mille kohta on võrdlusperioodil otsetoetusi antud. Oliiviõlisektori puhul arvutatakse hektarite arv kõnealuse määruse VII lisa punktis H viidatud ühtse meetodi alusel. On vajalik määratleda ühtne meetod, et määrata kindlaks hektarite ja toetuseõiguste arv ning viimaste kasutamine oliiviõlisektoris.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 44 ja 51 on ühtse otsemaksete kava puhul abikõlblikena käsitatud alasid, kuhu oliivipuud on heakskiidetud istutamiskavade raames istutatud pärast 1. maid 1998. Kõnealust istutamist võib määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 21 raames käsitada investeeringuna. Lubatud istutamise tähtpäev kõnealuste kavade alusel on 31. detsember 2006. Oliivipuude istutamisega seotud investeeringutele tuleks määrata hilisem tähtpäev.

(11)	Seepärast tuleks määrusi (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 795/2004 vastavalt muuta.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt:

I lisa muudetakse järgmiselt:

rida “Oliiviõli” asendatakse järgmisega:

Sektor	Õiguslik alus	Märkused
“Oliiviõli	Käesoleva määruse IV jaotise 10b. peatükk	Pindalatoetus
“Oliiviõli	Komisjoni määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 48a lõige 10 (5)	Maltale ja Sloveeniale aastal 2006

rida “Humal” asendatakse järgmisega:

Sektor	Õiguslik alus	Märkused
“Humal	Käesoleva määruse IV jaotise 10d. peatükk (*) (***)	Pindalatoetus
“Humal	Määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 48a lõige 11	Sloveeniale aastal 2006”

2.	VII lisa punkti H esimeses lõigus asendatakse tekst “(EÜ) nr 1794/2003” ja vastav joonealune märkus järgmisega: “(EÜ) nr 1299/2004 (6)

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 795/2004 muudetakse järgmiselt:

1.	Artikli 21 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: “Seoses investeeringutega komisjoni heakskiidetud programmide alusel toimuvasse oliivipuude istutamisse on esimeses lõigus sätestatud tähtpäev siiski 31. detsember 2006.”

2.	Artikli 21 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: “Lõike 1 teises lõigus viidatud investeeringutega seotud kava või programmi rakendamine lõpeb siiski hiljemalt 31. detsembriks 2006.”

4. peatükile lisatakse artikkel 31b:

“Artikkel 31b

Õiguste kindlaksmääramine ja kasutamine oliiviõlisektoris

1. Liikmesriigid arvutavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 43 ja VII lisa punktis H viidatud toetuseõiguste kindlaksmääramisel arvessevõetavate hektarite arvu geograafilise informatsiooni süsteemis registreeritud oliivisaluhektaritena kooskõlas määruse (EÜ) nr 1973/2004 XXIV lisas sätestatud ühtse meetodiga.

2. Selliste maatükkide puhul, kuhu osaliselt istutatakse oliivipuud ja osaliselt muud ühtse otsemaksete kavaga hõlmatud taimed (sealhulgas tootmisest kõrvaldatud maa), kasutatakse oliivipuudega kaetud pindala arvutamisel lõikes 1 viidatud meetodit. Ühtse otsemaksete kavaga hõlmatud muude taimedega kaetud maatüki pindala arvutatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise 4. peatükis viidatud ühtse süsteemi alusel.

Kahe kõnealuse arvutusmeetodi kasutamise tulemusel ei tohi pindala olla suurem kui kõnealuse maatüki põllumajandusmaa.

3. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata XXIV lisas sätestatud ühtset meetodit, kui:

a)	oliivikasvatuseks kasutatav maatükk on miinimumsuurusega, mis määratakse kindlaks liikmesriigi poolt, kuid ei ületa 0,1 hektarit;

b)	oliivikasvatuseks kasutatav maatükk asub sellise haldusüksuse alal, mille jaoks liikmesriik on loonud alternatiivse oliivikasvatust hõlmava geograafilise informatsiooni süsteemi.

Sellisel juhul määrab liikmesriik abikõlbliku ala kindlaks objektiivsete kriteeriumide alusel ning viisil, millega tagatakse põllumajandustootjate võrdne kohtlemine.

4. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 tähenduses toetuseõiguste kasutamisel arvessevõetav ala arvutatakse kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1, 2 ja 3.”

Artiklile 48a lisatakse järgmised lõiked:

“10. Malta ja Sloveenia võivad 2006. aastal anda toetust maksimaalselt viies määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõikes 2 määratletud oliivisalude ala kategoorias geograafilise informatsiooni süsteemis registreeritud oliivisaluhektari kohta ja kõnealuse artikli lõikes 3 kindlaksmääratud ülemmäära ulatuses kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega ning viisil, millega tagatakse põllumajandustootjate võrdne kohtlemine.

11. Sloveenia suhtes kohaldatakse jätkuvalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 1696/71 (7) artikleid 12 ja 13 ning nõukogu määrust (EÜ) nr 1098/98 (8) seoses 2006. aasta saagiga ja kuni 31. detsembrini 2006.

Lisatakse järgmine peatükk:

“6b. PEATÜKK

TUBAKA, OLIIVIÕLI, PUUVILLA JA HUMALAGA SEOTUD MAKSETE LISAMINE ÜHTSESSE OTSEMAKSETE KAVASSE

Artikkel 48c

Üldeeskirjad

1. Kui liikmesriik on kasutanud võimalust, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 71, ja otsustanud kohaldada ühtset otsemaksete kava aastal 2006, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotises ja kõnealuse määruse 1.–6. peatükis sätestatud eeskirju.

2. Kui liikmesriik on kohaldanud ühtset otsemaksete kava aastal 2005 ning ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 lõike 1 kolmanda lõigu kohaldamist, kohaldatakse toetuse summa ja toetuseõiguste kindlaksmääramisel 2006. aastaks tubaka, oliiviõli ja puuvilla ühtsesse otsemaksete kavasse lisamise raames kõnealuse määruse artikleid 37 ja 43, kui käesoleva määruse artiklis 48d kehtestatud eeskirjades ei sätestata teisiti, ja juhul, kui liikmesriik on kasutanud võimalust, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 59, kui vastavalt käesoleva määruse artiklis 48e kehtestatud eeskirjades ei sätestata teisiti.

3. Kui liikmesriik on kohaldanud ühtset otsemaksete kava aastal 2005, tagab liikmesriik määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisas kindlaksmääratud riikliku ülemmäära arvessevõtmisse.

4. Vajaduse korral kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 41 lõiget 2 kõikide 2006. aasta kohta kehtivate toetusõiguste väärtuste suhtes enne tubaka, oliiviõli, puuvilla ja/või piimakarjaga seotud maksete lisamist ning tubaka, oliiviõli, puuvilla ja/või piimakarja kohta arvutatud võrdlussummade suhtes.

5. Kui liikmesriik on kohaldanud ühtset otsemaksete kava aastal 2005, kohaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikega 1 liikmesriikide määratud vähendusprotsenti aastal 2006 ühtsesse otsemaksete kavasse lisatavate tubaka, oliiviõli ja puuvilla võrdlussummade suhtes.

6. Viieaastast ajavahemikku, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikega 8, ei hakata uuesti arvestama riiklikust reservist pärinevate toetuseõiguste korral, mille summa on kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 48d ja 48e uuesti välja arvutatud või suurendatud.

7. Tubaka, oliiviõli ja puuvilla seotud toetuseõiguste kehtestamisel on artikli 7 lõikes 1, artiklites 12–17 ja artiklis 20 viidatud ühtse otsemaksete kava kohaldamise esimeseks aastaks 2006.

Artikkel 48d

Erieeskirjad

1. Kui põllumajandustootjale ei ole 2006. aasta toetuseõiguste taotluste esitamise tähtpäevaks toetuseõigusi eraldatud või ta ei ole neid ostnud, saab ta kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklitega 37 ja 43 arvutatavaid tubaka, oliiviõli ja puuvillaga seotud toetuseõigusi.

Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui põllumajandustootja on aastateks 2005 ja/või 2006 toetuseõigusi rentinud.

2. Kui põllumajandustootjale eraldati, ta ostis või sai 2006. aasta toetuseõiguste taotluste esitamise tähtpäevaks toetuseõigusi, arvutatakse tema toetuseõiguste väärtus ja arv ümber järgmiselt:

a)	toetuseõiguste arv on võrdne tema omanduses olevate toetuseõiguste arvuga, mida suurendatakse hektarite arvu võrra, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 43 võrdlusperioodil tehtud tubaka, oliiviõli ja puuvillaga seotud maksete jaoks;

väärtus saadakse, kui summa, mille moodustavad tootja omanduses olevate toetuseõiguste väärtus ja vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 37 arvutatud võrdlussumma alade puhul, mille eest tehti võrdlusperioodil tubaka, oliiviõli ja puuvillaga seotud makseid, jagatakse käesoleva lõike punktis a kehtestatud arvuga.

Maa tootmisest kõrvaldamisega seotud toetuseõigusi ei võeta esimeses lõigus viidatud arvutuse puhul arvesse.

3. Erandina artiklist 27 võib kõnealuses artiklis viidatud lepingulise klausli rendilepingule lisada või klauslit muuta hiljemalt ühtse otsemaksete kava alusel 2006. aasta toetuseõiguste taotluste esitamise tähtpäevani.

4. Enne ühtse otsemaksete kava alusel 2006. aasta toetuseõiguste taotluste esitamise tähtpäeva rendile antud toetuseõigusi võetakse lõikes 2 viidatud arvutuse puhul arvesse. Artiklis 27 viidatud lepingulise klausli alusel enne 15. maid 2004 rendile antud toetuseõigusi võetakse käesoleva artikli lõikes 2 viidatud arvutuse puhul arvesse üksnes juhul, kui renditingimusi on võimalik kohandada.

Artikkel 48e

Piirkondlik rakendamine

1. Kui liikmesriik on kasutanud võimalust, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikega 1, suurendatakse kõiki toetuseõigusi 2006. aasta piirkondliku ülemmäära kasvule vastava täiendava summa võrra, mis on jagatud 2005. aastal eraldatud toetuseõiguste koguarvuga.

2. Kui liikmesriik on kasutanud võimalust, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõigetega 1 ja 3, ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 48 kohaldamist, saab põllumajandustootja täiendava summa iga toetuseõiguse kohta.

Täiendav summa koosneb järgmiste elementide summast:

a)	piirkondliku ülemmäära kasvu vastav osa, mis on jagatud 2005. aastal eraldatud toetuseõiguste koguarvuga;

b)	iga põllumajandustootja puhul piirkondliku ülemmäära kasvu ülejäänud osale vastav võrdlussumma, mis on jagatud ühtse otsemaksete kava alusel 2006. aasta taotluste esitamise tähtpäevaks põllumajandustootja omanduses olevate toetuseõiguste arvuga.

Maa tootmisest kõrvaldamisega seotud toetuseõiguste puhul saab põllumajandustootja siiski iga maa tootmisest kõrvaldamisega seotud toetuseõiguse kohta üksnes vastavalt punktile a arvutatava täiendava summa.”

Lisatakse artikkel 49a:

“Artikkel 49a

Tubaka, puuvilla, oliiviõli ja humala lisamine

1. Kui liikmesriik on kasutanud võimalust, mida on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõigetega 1 ja 3, edastab ta komisjonile hiljemalt 1. oktoobriks 2005 põhjendused ülemmäära kasvu osalise jagamise kohta.

2. Liikmesriik teavitab komisjoni hiljemalt 1. oktoobriks 2005 otsusest, mille ta on teinud hiljemalt 1. augustil seoses puuvilla, tubaka, oliiviõli ja humalaga määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 68a, kõnealuse määruse VII lisa punktides H ja I ning artiklis 69 sätestatud võimaluste suhtes.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesoleva määruse artikli 2 punkti 6 ja määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 48c lõiget 7, mis on lisatud käesoleva määruse artikli 2 punktiga 5, kohaldatakse siiski alates 1. oktoobrist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 118/2005 (ELT L 24, 27.1.2005, lk 15).

(2) ELT L 141, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1701/2005 (ELT L 273, 19.10.2005, lk 6).

(3) ELT L 161, 30.4.2004, lk 48. Parandatud väljaandes ELT L 206, 9.6.2004, lk 20.

(4) ELT L 244, 16.7.2004, lk 16.

(5) ELT L 141, 30.4.2004, lk 1.”;

(6) ELT L 244, 16.7.2004, lk 16.”

(7) EÜT L 175, 4.8.1971, lk 1.

(8) EÜT L 157, 30.5.1998, lk 7.”

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/61

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2184/2005,

23. detsember 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 796/2004 ja määrust (EÜ) nr 1973/2004, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 1, artikli 24 lõiget 1 ning artikli 145 punkte c, l, m, n, p ja r,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast puuvilla, oliiviõli ja tubaka toetuskavade lisamist ühtsesse toetuskavasse on tekkinud vajadus mitmel viisil muuta komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud täidetavate tingimuste, toetuse muutmise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, (2) eeskätt seoses taotluste menetluse ja kontrollimeetmetega, mida kasutatakse seoses nimetatud toetuskavadega. Lisaks vajavad nimetatud määruse sätted mitme aspekti osas selgitamist.

(2)

Määruse (EÜ) nr 796/2004 rakendamiseks on tekkinud vajadus selgitada termini “põllumajanduslik maatükk” mõistet, kui viidatakse ühtsele maatükile, millel üks põllumajandustootja kasvatab üksikkultuuri. Selline määratlus koostoimes nimetatud määruse artikli 49 lõikega 3 peaks võimaldama selgitada, et erinevaid kultuure võib samal ühtsel maatükil kasvatada, kui erinevad toetuskavad seda võimaldavad. Sellisel juhul võidakse sama maatükki arvestada mitme põllumajandusliku maatükina.

(3)	Oliivikultuuride all olevate maatükkide iseärasuste tõttu on nende jaoks vaja sätestada eraldi mõiste.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 66 lõikele 2 tuleb mitme tingimuse samaaegse täitmise nõude mittejärgimist, juhul kui need nõuded kuuluvad samaaegse täitmise valdkonda nimetatud määruse artikli 2 punkti 31 tähenduses, käsitada sanktsioonide määramisel ühe mittevastavusena. Tuleks selgitada, et nõuete mittejärgimine üksikpõllumajandustootjate puhul nimetatud määruse artiklis 4 osutatud püsikarjamaa all oleva maa säilitamisel kuulub tingimuste samaaegse täitmise valdkonda kui heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste järgimine. Vastavaid määratlusi tuleb vastavalt kohandada.

(5)	Ühtse taotluse osana tuleks nõuda igasugust puuvilla-, oliiviõli- ja tubakatoodetega seotud konkreetset teavet.

(6)

Põllumajandustootjad on varustatud eeltrükitud taotluse vormide ja graafilise materjaliga. Ehkki põllumajandustootjad peaksid eeltrükitud materjali ebaõigsuse korral märkima maatüki õige suuruse, oleks see väga keeruline selliste maatükkide puhul, millel oliivipuude asukohta on muudetud. Selles suhtes piisaks, kui põllumajandustootja oleks kohustatud märkima kõik oliivipuude asukoha muutmised, et anda pädevale asutusele vajalikku teavet sellest tuleneva täpse maatüki suuruse uuesti arvutamiseks.

(7)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 14 lõikele 2 võib liikmesriik ühtset taotlust käsitlevatest teatavatest sätetest ühtse toetuskava taotluse esimese aasta jooksul kõrvale kalduda. Seda erandit tuleks kohaldada ka iga kord, kui ühtsesse taotluskavasse lisatakse uusi elemente.

(8)	Ühtse taotluse puhul kasutatavat ristkontrolli laiendatakse teatavatele erikontrollidele seoses erinevate tingimustega, mida põllumajandustootja peab järgima, kui ta taotleb puuvilla eritoetust.

(9)

Sage eksimus ristkontrolli puhul on kogu põllumajandusmaa pindala vähene üledeklareerimine võrdlusmaatükis. Lihtsustamise eesmärgil, kui võrdlusmaatükk on kahe või enama sama toetuskava alusel toetust taotleva põllumajandusettevõtja abitaotluse aluseks ja kui kogu deklareeritud maa ületab põllumajandusmaa pindala, kusjuures erinevus kuulub määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 30 lõikes 1 määratletud lubatud hälbesse, on liikmesriikidel lubatud sätestada asjakohase maa proportsionaalne vähendamine. Teatavates olukordades peaks asjaomastel põllumajandusettevõtjatel olema õigus selliste otsuste peale edasi kaevata.

(10)	Et tagada määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10c sätestatud tubaka toetuskava tõhus kontrollimine, tuleb kohapealsete kontrollimiste jaoks ette näha teatud kontrollvalimid.

(11)	Kogemused näitavad, et teatavaid kohandamisi võib teha nende põllumajandustootjate kohapealseks kontrollimiseks valitavate miinimumvalimite suhtes, kes taotlevad määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 4 ettenähtud pähkliabi.

(12)	Tubakatoetuse maksmise puhul määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10c alusel on vaja esmase töötlemise ja turustamiseks ettevalmistamise jooksul kohapeal kontrollitavate esmaste töötlejate valimiseks ette näha teatavad kontrollvalimid.

(13)	Kuna määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 27 valimi moodustamist käsitlevad sätted ei kehti mitte üksnes põllumajandustootjate, vaid ka teiste isikute suhtes, peab neid sätteid vastavalt kohandama.

(14)	Elemente, mida tuleb riskianalüüsis kohapealsete kontrollimiste jaoks kontrollvalimite valimisel arvesse võtta, peaks laiendama uutele toetuskavadele, mida kontrollitakse määruse (EÜ) nr 796/2004 alusel.

(15)	Kontrolliaruanne, mis tuleb koostada pärast iga kontrollimist kohapeal, peaks pakkuma oliivipuudega seotud asjakohast teavet.

(16)	Võttes arvesse puuvilla, oliiviõli ja tubaka toetuskava iseärasusi vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükkidele 10a, 10b ja 10c, tuleks kehtestada kontrolli käsitlevad erisätted.

(17)	Puuvilla tootmise kontekstis tuleks heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomise järel sätestada kohapealse kontrolli eritingimused.

(18)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110k punktidele a ja c kehtib tubakatoetuse andmise puhul tingimus, et toortubakas pärineb konkreetsest tootmispiirkonnast ja seda tarnitakse külvieelse lepingu alusel. Tubakatoodetele võib toetust maksta alles pärast tarnete kontrollimist tagamaks, et asjassepuutuvad toimingud on tegelikult tehtud. Mitmes liikmesriigis toimub kontroll pigem tubaka tarnekohas kui töötlemiskohas. Et vältida eeskirjade eiramist, tuleks kindlaks määrata nimetatud kohtades tehtavad kontrollimised ja toortubaka üleandmise tingimused.

(19)

Esmase töötlemise ja turustamiseks ettevalmistamise jooksul tõhusa kontrolli tagamiseks peaks toortubakas olema järelevalve all, kui talupidaja tarnib selle esmase töötlemise ettevõttesse. Seetõttu peaks nii ühendusest kui ka kolmandatest riikidest tulev tubakas jääma järelevalve alla, kuni esmane töötlemine ja turustamiseks ettevalmistamine on toimunud.

(20)	Deklareeritud pindala arvutamise ning vähendamiste ja väljaarvamiste jaoks on vaja erisätteid, et võtta arvesse abitaotluste iseärasusi tubaka ja puuvilla toetuskava puhul.

(21)	Erisätteid on vaja lisatoetuste korral, mida antakse teatavate põllumajanduslike tootmisviiside ja kvaliteetse tootmise valikulise rakendamise puhul.

(22)

Toetuskavad, mis ei ole kehtestatud määruse (EÜ) nr 1782/2002 III või IV jaotise alusel, kuid on loetletud nimetatud määruse I lisas, moodustavad samuti osa otsetoetuskavadest. Tingimuste samaaegne täitmine on seepärast samuti asjakohane ja selliste toetuskavade alusel esitatavate abitaotluste suhtes peaks samuti kehtima valimi moodustamise nõue.

(23)	Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükkides 10a, 10b ja 10c ettenähtud puuvilla ja tubaka toetuskava iseärasusi arvesse võttes tuleb kehtestada eritrahvid.

(24)	Kogemused näitavad, et komisjonile edastatava teabe kohta on vaja selgitust ja üksikasju.

(25)

Komisjoni 29. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1973/2004 (millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks) (3) artiklis 171ae on kehtestatud puuvilla tootvate põllumajandustootjate tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmise menetlus, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110d. Sätted tuleks välja töötada juhul, kui heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei täida enam asjakohaseid kriteeriume.

(26)	Määrust (EÜ) nr 796/2004 ja määrust (EÜ) nr 1973/2004 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(27)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 796/2004 muudetakse järgmiselt:

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

pärast punkti a lisatakse järgmised punktid:

“1a)	põllumajanduslik maatükk – ühtne maatükk, millel üks põllumajandustootja kasvatab üksikkultuuri;

1b)	oliivimaatükk – põllumajanduslik maatükk oliivipuudega, nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 XXIV lisa punkti 1 alapunktis a; (4);

punkt 31 asendatakse järgmisega:

“31.	tingimuste samaaegse täitmise valdkonnad – kohustuslike majandamisnõuete eri valdkonnad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 4 lõike 1 tähenduses ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused kooskõlas nimetatud määruse artikliga 5.”

punkt 33 asendatakse järgmisega:

“33.	standardid – standardid, nagu liikmesriigid on määratlenud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 5 ja IV lisale, ning kohustused seoses püsikarjamaaga, nagu on sätestatud nimetatud määruse artiklis 4.”

punkt 35 asendatakse järgmisega:

“35.	mittevastavus – iga nõuetele ja standarditele mittevastavus;”

artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:

“e)	vajaduse korral väljendatakse oliivisalupindala oliivisaluhektarites (GIS-ha) vastavalt määruse (EÜ) nr 1973/2004 XXIV lisa punktidele 2 ja 3;

f)	põllumajandustootja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik kõnealuste toetuskavadega seotud tingimustest.”

b)	lõike 2 teine lõik jäetakse välja;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3. Lõike 1 punktis d viidatud kõigi põllumajanduslike maatükkide identifitseerimiseks majandis tuleb kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 22 lõikega 2 põllumajandustootjale jagatud eeltrükitud vormidel näidata maksimaalne abikõlblik pindala võrdlusmaatüki kohta ühtse toetuskava puhul. Lisaks sellele tuleb põllumajandustootjale kooskõlas nimetatud sättega esitatud graafilisel materjalil märkida võrdlusmaatükkide piirid ja nende kordumatu identifitseerimistunnus ning põllumajandustootja peab tähistama iga põllumajandusliku maatüki asukoha.

Oliivimaatükkide puhul peab põllumajandustootjale esitatud graafiline materjal sisaldama iga oliivimaatüki jaoks abikõlblike oliivipuude arvu ja nende asukohta maatükil ning oliivisalu pindala oliivisalu GIS-hektarites vastavalt määruse (EÜ) nr 1973/2004 XXIV lisa punktile 3.

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10b sätestatud oliivisalude abitaotluse puhul peab põllumajandustootjale esitatud graafiline materjal iga oliivimaatüki puhul sisaldama:

a)	mitteabikõlblike oliivipuude arvu ja nende asukohta maatükil;

b)	oliivisalu pindala oliivisalu GIS-hektarites vastavalt määruse (EÜ) nr 1973/2004 XXIV lisa punktile 2;

c)	kategooriat, mille alusel abi taotletakse, nagu on kehtestatud kooskõlas määruse nr (EÜ) 1782/2003 artikli 110i lõikega 2;

d)	vajaduse korral märget, et maatükk on hõlmatud komisjoni poolt heakskiidetud programmiga, nagu on viidatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/98 artiklis 4, (5) ja asjakohaste oliivipuude arvu ning nende asukohta maatükil.

4. Taotluse vormi esitamisel parandab põllumajandustootja lõigetes 2 ja 3 viidatud eeltrükitud vormi, kui on tehtud muudatusi, eeskätt toetusõiguste üleandmisi vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 46, või kui mingid andmed eeltrükitud vormil on ebaõiged.

Kui parandus on seotud pindala suurusega, märgib põllumajandustootja asjakohase ala tegeliku suuruse. Kui märgitud oliivipuude asukoht on vale, ei ole põllumajandustootja kohustatud märkima sellest tulenevat õiget pindala oliivisalu GIS-hektarites, vaid peab märkima ainult puude tegeliku asukoha.

artiklisse 13 lisatakse järgmised lõiked:

“10. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10a sätestatud puuvilla jaoks eritoetuse taotlemise puhul peab ühtne taotlus sisaldama:

a)	kasutatud puuvillaseemne sordi nime;

b)	võimaluse korral selle heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni nime ja aadressi, mille liige on põllumajandusettevõtja.

11. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10b sätestatud oliivisalude eest toetuse taotlemise puhul peab ühtne taotlus iga oliivimaatüki kohta sisaldama puude arvu ja asukohta maatükil:

a)	välja juuritud ja asendatud oliivipuude puhul;

b)	välja juuritud ja asendamata oliivipuude puhul;

c)	juurde istutatud oliivipuude puhul.

12. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10c sätestatud tubakatoetuse taotluse puhul peab ühtne taotlus sisaldama:

a)	määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110k punktis c nimetatud külvieelse lepingu koopiat või viidet lepingu registreerimisnumbrile;

b)	märget igal põllumajanduslikul maatükil kasvava tubakasordi kohta;

c)	pädeva asutuse poolt väljastatud tõendava kontrollisertifikaadi koopiat, kus on näidatud esmase töötlemise ettevõttesse tarnitud kuivatatud tubakalehtede kogus kilogrammides.

Liikmesriik võib sätestada, et punktis c viidatud teavet võib esitada eraldi hilisemaks kuupäevaks, kuid mitte hiljem kui saagikoristusele järgneva aasta 15. maiks.”

4.	artikli 14 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik: “Esimeses lõigus sätestatud erandit kohaldatakse ka esimese aasta puhul, kui uusi sektoreid lisatakse ühtsesse toetuskavasse ja toetuseõigused ei ole veel lõplikult kehtestatud põllumajandustootjate suhtes, keda nimetatud lisamine puudutab.”

artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

“i)	ühtses taotluses deklareeritud põllumajanduslike maatükkide suhtes ja maatükkide suhtes, millel liikmesriik on puuvillakasvatust vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 110b lubanud;

ühtses taotluses esitatud põllumajandustöötajate deklaratsiooni suhtes, et nad on heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, teave nimetatud määruse artikli 13 lõike 10 punkti b alusel ja teave, mida edastab asjaomane heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon, et kontrollida kõlblikkust määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110f lõikes 2 sätestatud abi suurendamiseks.”

lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

“Kui teatava võrdlusmaatüki kohta tuleb esitada kahe või enama põllumajandustootja abitaotlus sama toetuskava alusel ja kui kogu deklareeritud pindala ületab põllumajandusliku maatüki suuruse, kusjuures erinevus ei ületa artikli 30 lõikes 1 kindlaksmääratud lubatud mõõtehälvet, võivad liikmesriigid ette näha asjaomaste maade proportsionaalse vähendamise. Sel juhul võivad asjaomased põllumajandustootjad kaevata vähendamisotsuse peale põhjusel, et teised asjaomased põllumajandustootjad on nende kahjuks oma alasid üle deklareerinud, ületades nimetatud lubatud hälbe.”

artiklis 26 muudetakse lõiget 1 järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

“c)	5 % kõikidest tubakatoetust taotlevatest põllumajandustootjatest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükiga 10c;

10 % kõikidest pähkliabi taotlevatest põllumajandustootjatest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 4. peatükiga, juhul kui liikmesriik kasutab võimalust kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 mitte juurutada täiendavat GIS teabekihti.

Kõikide muude liikmesriikide puhul 2006. aasta osas vähemalt 10 % kõikidest pähkliabi taotlevatest põllumajandustootjatest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 4. peatükiga, kui käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 sätestatud täiendav GIS teabekiht ei paku asjaomaste toetuskavade nõuetekohaseks haldamiseks vajalikku kindlustaset ja rakendamist.”

b)	viimane lõik asendatakse järgmisega: “Kui esimese lõigu alusel võetud kontrollvalim juba sisaldab teise lõigu punktides a–d viidatud taotlejaid, võib need taotlejad lugeda neis punktides sätestatud kontrollmäärade osaks.”

lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:

“f)

puuvilla eritoetuse taotluse puhul vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükile 10a 20 % tootmisharudevahelistest organisatsioonidest, mis on heaks kiidetud vastavalt käesoleva määruse artiklile 110d ja mille puhul põllumajandustootjad on oma ühtses taotluses deklareerinud, et nad kuuluvad nendesse organisatsioonidesse;

g)	tubakatoetuse taotluste puhul vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükile 10c 5 % esmastest töötlejatest seoses kontrolliga esmase töötlemise ja turustamiseks ettevalmistamise jooksul.”

artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: “Riskianalüüsi ja esitatud abitaotluste representatiivsuse alusel valib pädev asutus vastavalt käesolevale määrusele kohapealse kontrolli kontrollvalimid. Eelmistel aastatel kasutatud riskianalüüsi parameetrite tõhusust hinnatakse igal aastal.”

lõike 2 punkt k asendatakse järgmisega:

“k)	määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10c sätestatud tubakatoetuse taotluste puhul toortubaka kogused sordi kaupa, mis on hõlmatud külvieelsete lepingutega seoses maadega, mille kohta on deklareeritud, et need on tubakakultuuri all;

l)	määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10c sätestatud esmase töötlemise ettevõtete kontrollimise puhul tubakatoetuse taotluste raamistikus ettevõtete erinevat suurust;

m)	muid liikmesriikide poolt määratletavaid tegureid.”

artikli 28 lõikes 1 asendatakse punkt c järgmisega:

“c)	kontrollitud põllumajanduslikud maatükid, mõõdetud põllumajanduslikud maatükid, kaasa arvatud vajaduse korral oliivipuude arv ja nende asukoht maatükil, mõõdetud põllumajanduslike maatükkide mõõtmiste tulemused ja kasutatud mõõtmismeetodid;”

artikli 30 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Põllumajanduslikud maatükid määratakse kindlaks pädevate asutuste poolt nimetatavate asjakohaste vahendite abil, mis tagavad mõõtmisel sellise täpsusastme, mis on vähemalt võrdne siseriiklikes eeskirjades ametlike mõõtmiste puhul nõutava täpsusastmega. Pädev asutus võib määratleda lubatava mõõtmishälbe, mis ei ületa:

a)	maatükkide puhul, mille pindala on alla 0,1 ha, 1,5 m põllumajandusliku maatüki ümbermõõdu kompenseerimisel;

b)	teiste maatükkide puhul 5 % põllumajandusliku maatüki pindalast või 1,5 m põllumajandusliku maatüki ümbermõõdu kompenseerimisel. Lubatud maksimumhälve iga põllumajandusliku maatüki puhul ei tohi siiski absoluutväärtuses ületada 1,0 ha.

Lubatavat hälvet, mis on sätestatud esimeses lõigus, ei kohaldata oliivimaatükkide puhul, mille pindala on väljendatud oliivisalu GIS-hektarites vastavalt määruse (EÜ) nr 1973/2004 XXIV lisa punktidele 2 ja 3.”

10.

artikli 31 järele lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 31a

Heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohapealne kontroll

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10a sätestatud heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohapealse kontrolli puhul puuvilla eritoetuse taotlemise raames kontrollitakse nimetatud organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumide täitmist, nende liikmete nimekirja ja nimetatud määruse artiklis 110e viidatud skaalat.”

11.

III jaotise II peatüki II jaole lisatakse järgmine alajagu:

“II B Alajagu

Tubakatoetuse taotluste kohapealne kontroll

Artikkel 33b

Tarnekontrollid

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10c sätestatud tubakatoetuse taotlustega seoses kontrollitakse kõiki tarneid. Igal tarnel peab olema pädeva asutuse luba ja pädevat asutust tuleb eelnevalt teavitada, et nimetatud asutusel oleks võimalik kindlaks määrata tarnekuupäev. Kontrolli käigus peab pädev asutus kontrollima, kas ta on tarne suhtes eelnevalt loa välja andnud.

2. Kui tarnitakse tunnustatud sisseostmiskeskusesse, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikli 171ck lõikes 2, võib kontrollitud toortubakat viia ostukeskusest välja ainult töötlemisettevõttesse. Pärast kontrollimist tuleb tubakas paigutada eraldi.

Nende koguste üleviimiseks töötlemisettevõttesse peab olema pädeva kontrolliasutuse kirjalik luba ning nimetatud asutust tuleb sellest eelnevalt teavitada, et oleks võimalik täpselt identifitseerida kasutatud transpordivahend, marsruut, väljumis- ja saabumisaeg ning eraldi veetavad tubakakogused.

3. Tubaka saabumisel töötlemisettevõttesse kontrollib pädev kontrolliasutus eelkõige tubakakoguste kaalumise teel, kas tõepoolest on tarnitud sisseostmiskeskuses kontrollitud eri kogused.

Pädev kontrolliasutus võib kehtestada eritingimused, mida ta peab toimingute kontrollimiseks vajalikuks.

Artikkel 33c

Järelevalve ning kontrollimine esmase töötlemise ja turustamiseks ettevalmistamise jooksul

1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et tagada toortubaka järelevalve kohe, kui see on tarnitud põllumajandusettevõtjalt esmase töötlemise ettevõttesse.

Järelevalve tagab, et toortubakat ei viida ettevõttest välja enne esmase töötlemise ja turustamiseks ettevalmistamise lõpetamist ning et toortubakas esitatakse kontrollimiseks ainult üks kord.

2. Tubaka esmase töötlemise ja turustamiseks ettevalmistamise jooksul kontrollitakse määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikli 171cb järgimist, eeskätt seoses toortubaka kogustega igas kontrollitavas ettevõttes, tehes vahet ühenduses toodetud toortubaka ja kolmandatest riikidest pärineva või neist tuleva toortubaka vahel. Selleks hõlmab kontroll:

a)	töötlemisettevõtte varude kontrolli;

b)	kontrolli tubaka ärasaatmisel järelevalve alt pärast esmast töötlemist ja turustamiseks ettevalmistamist;

c)	liikmesriikide poolt vajalikuks peetavaid täiendavaid kontrollimeetmeid, eelkõige tagamaks, et lisatasu ei maksta kolmandatest riikidest pärit toortubaka puhul.

3. Vastavalt käesolevale artiklile tehakse kontrollimisi toortubaka töötlemise kohas. Tähtaja jooksul, mille määrab liikmesriik, teatavad asjassepuutuvad ettevõtted pädevatele asutustele kirjalikult kohtadest, kus tubakat töötlema hakatakse. Selleks võivad liikmesriigid täpsustada andmeid, mille esmase töötlemise ettevõtted peavad pädevatele asutustele esitama.

4. Vastavalt käesolevale artiklile tehtavad kontrollimised peavad alati toimuma etteteatamata.”

12.

artikkel 38 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 38

Erisätted lisatoetuste kohta

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 69 sätestatud lisatoetuste puhul, mida antakse teatavate põllumajanduslike tootmisviiside ja kvaliteetse tootmise puhul, ning nimetatud määruse artiklites 119 ja 133 sätestatud lisatoetuste puhul kohaldavad liikmesriigid vajaduse korral käesoleva jaotise sätteid. Kui see ei ole asjassepuutuva kava struktuuri tõttu asjakohane, näevad liikmesriigid ette kontrollid, et tagada käesolevas jaotises sätestatuga samaväärne kontrollitase.”;

13.

artikli 44 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Pädev kontrolliasutus, võttes arvesse standardeid ja nõudeid, mille eest ta vastutab, kontrollib vähemalt 1 % kõigist põllumajandustootjatest, kes esitasid määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 lõike d tähenduses abitaotluse otsetoetuskavade alusel, mille eest kõnealune pädev asutus vastutab.”

14.

artiklit 50 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Pindalatoetuskavade alusel esitatavate taotluste puhul, välja arvatud tärklisekartul, seeme ja tubakas vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükkidele 6, 9 ja 10c, kui määratud põllukultuuri pindala leitakse olevat suurem kui abitaotluses deklareeritud, kasutatakse toetuse arvutamiseks deklareeritud pindala.”

lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3. Ilma et see piiraks mis tahes vähendamiste või väljaarvamiste kohaldamist pärast pindala tegelikku kindlaksmääramist kooskõlas artiklitega 51 ja 53 pindalatoetuskava alusel esitatava abitaotluse puhul, välja arvatud tärklisekartul, seeme ja tubakas vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükkidele 6, 9 ja 10c, kui ühtses taotluses deklareeritud pindala on suurem kui põllukultuuri puhul deklareeritud pindala, võetakse toetuse arvutamise aluseks selle põllukultuuri puhul deklareeritud pindala.”

15.

artiklit 51 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Kui põllukultuuri puhul pindalatoetuskavade jaoks deklareeritud pindala, välja arvatud tärklisekartuli, seemne ja tubaka puhul, nagu on sätestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükkides 6, 9 ja 10c, ületab kooskõlas käesoleva määruse artikli 50 lõigetega 3, 4 ja 5 kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel miinus kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on suurem kui 3 % või kaks hektarit, kuid mitte suurem kui 20 % kindlaksmääratud pindalast.”

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Kui ühtse taotlusega hõlmatud kogu kindlaksmääratud pindala puhul, välja arvatud tärklisekartul, seeme ja tubakas, nagu on sätestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise artiklites 6, 9 ja 10c, ületab deklareeritud pindala kooskõlas käesoleva määruse artikli 50 lõigetega 3, 4 ja 5 kindlaksmääratud pindala enam kui 30 % võrra, siis ei maksta toetust, millele põllumajandustootjal olnuks õigus käesoleva määruse artikli 50 lõigete 3, 4 ja 5 alusel, kõnealusel kalendriaastal nende toetuskavade alusel.”

16.

artiklit 52 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: “Artikkel 52 Vähendamised tärklisekartuli-, seemne- ja tubakatoetuse maksmiseks deklareeritud ala suurust käsitlevate eeskirjade eiramise puhul”

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

“1. Kui leitakse, et kartuli või tubaka all tegelikult olev maa on üle 10 % väiksem kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükkides 6 ja 10c sätestatud vastavalt tärklisekartulitoetuse või tubakatoetuse maksmiseks deklareeritud pindala, vähendatakse makstavat toetust kahekordse leitud erinevuse võrra.

2. Kui leitakse, et seemne all tegelikult olev maa on üle 10 % suurem kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 9. peatükis sätestatud seemnetoetuse maksmiseks deklareeritud pindala, vähendatakse makstavat toetust kahekordse leitud erinevuse võrra.”

17.

artikli 54 järele lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 54a

Vähendamised ja väljaarvamised tubakatoetuse taotluste puhul

Kui leitakse, et tubakat ei taasistutatud külvieelses lepingus osutatud maatükile saagiaasta 20. juuniks, siis ilma, et see piiraks kooskõlas artikliga 51 või 53 kohaldatavaid mis tahes vähendamisi ja väljaarvamisi:

a)	jäetakse maksmata 50 % jooksva aasta saagi puhul antavast toetusest, kui taasistutamine viiakse läbi vähemalt 30. juuniks;

b)	jäetakse maksmata jooksva aasta saagi puhul antav toetus, kui taasistutamine viiakse läbi pärast 30. juunit.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud vähendamisi või väljaarvamisi ei kohaldata juhul, kui vastavalt määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikli 171cd lõikele 4 suudab põllumajandustootja pädevale asutusele esitada viivituse kohta rahuldava põhjenduse.

Kui leitakse, et maatükk, millel kasvatatakse tubakat, erineb külvieelses lepingus nimetatud maatükist, vähendatakse asjakohasele põllumajandustootjale jooksva aasta saagi eest makstavat toetust 5 %.

Artikkel 54b

Vähendamised ja väljaarvamised puuvilla eritoetuse puhul

Kui leitakse, et põllumajandustootja ei järgi määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikli 171af punktidest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi, siis kaotab põllumajandustootja määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110f lõikega 2 sätestatud abi suurendamise õiguse, ilma et see piiraks vastavalt artiklile 51 või 53 kohaldatavaid mis tahes vähendamisi ja väljaarvamisi. Lisaks vähendatakse nimetatud põllumajandustootjale artikli 110c kohaselt antavat puuvillatoetust abikõlbliku hektari kohta määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110f lõikes 2 sätestatud suurendamise summa võrra.”

18.

artikkel 63 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 63

Märkused seoses lisatoetustega

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 69 sätestatud teatavate põllumajanduslike tootmisviiside ja kvaliteetse tootmise eest antavate lisatoetuste ja nimetatud määruse artiklites 119 ja 133 sätestatud lisatoetuste puhul näevad liikmesriigid ette vähendamisi ja väljaarvamisi, mis on sisuliselt võrdsed käesolevas jaotises sätestatutega.”

19.

artikli 64 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Kui määruse (EÜ) nr 1973/2004 artiklis 22 viidatud juhtumi korral ei alusta asjaomane isik tootmist taotluse esitamise tähtajaks, määratakse individuaalseks piimakvoodiks null. Sellisel juhul lükatakse asjaomase isiku abitaotlus kõnealuseks aastaks tagasi. Tagasilükatud taotlusega hõlmatud summaga võrdne summa tasaarvestatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 III ja IV jaotises viidatud mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele isikul on õigus seoses nende taotlustega, mille ta esitab märkuste tegemise kalendriaastale järgneva kalendriaasta jooksul.”

20.

artikli 76 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punktid b ja c asendatakse järgmisega:

“b)	taotluste arv ning kogupindala, loomade koguarv ja üldkogused individuaalsete toetuskavade lõikes;

c)	taotluste arv ning kogupindala, loomade koguarv ja üldkogused, mis on kontrollidega hõlmatud;”

teine lõik asendatakse järgmisega:

“Samal ajal esimeses lõigus viidatud põllumajanduslooma kasvatamise toetusi käsitleva teatise saatmisega komisjonile teatavad liikmesriigid nende toetusesaajate koguarvu, kes said toetusi ühtse süsteemiga hõlmatud toetuskavade alusel, ja tingimuste täitmise kontrolli tulemused vastavalt III jaotise III peatükile.”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikkel 171ae asendatakse järgmisega:

“Artikkel 171ae

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmine

1. Igal aastal kiidavad liikmesriigid enne 31. detsembrit heaks järgmise aasta külviperioodiks iga puuvillatootmisega tegeleva tootmisharudevahelise organisatsiooni, kes seda taotleb, ja:

a)	kelle hõlmatav kogupindala ületab liikmesriigi kehtestatud vähemalt 10 000 ha piiri, mis vastab artiklis 171a osutatud heakskiidukriteeriumidele ja mis sisaldab vähemalt üht toorpuuvillaettevõtet;

kelle täpselt kindlaksmääratud tegevus on suunatud eelkõige:

—	toodetud toorpuuvilla väärtustamise arendamisele,

—	toorpuuvillatehaste vajadustele vastava toorpuuvilla kvaliteedi parandamisele,

—	keskkonnasäästlike tootmismeetodite kasutamisele;

kes on vastu võtnud töökorra, mis puudutab eelkõige:

—	liitumistingimusi ja osamakseid kooskõlas siseriiklike ja ühenduse õigusaktidega,

—	vajaduse korral maatükkide kategooriate alusel toetuste diferentseerimise skaalat, mis on kindlaks määratud eelkõige sõltuvalt tarnitava toorpuuvilla kvaliteedist.

Aastaks 2006 annavad liikmesriigid heakskiidu puuvilla tootmise tootmisharudevahelistele organisatsioonidele enne 28. veebruari 2006.

2. Kui leitakse, et heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei järgi lõikes 1 sätestatud heakskiitmiskriteeriume, tühistab liikmesriik heakskiidu, kui asjaomaste kriteeriumide järgimata jätmist ei heastata mõistliku aja jooksul. Kui on kavas heakskiit tühistada, teatab liikmesriik kavatsusest ja tühistamise põhjustest tootmisharudevahelisele organisatsioonile. Liikmesriik võimaldab tootmisharudevahelisel organisatsioonil esitada oma märkused kindlaksmääratud aja jooksul. Tühistamise korral sätestavad liikmesriigid asjakohaste sanktsioonide rakendamise.

Põllumajandustootjad, kes on sellise heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, mille heakskiit on vastavalt esimesele lõigule tühistatud, kaotavad oma õiguse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110f lõikes 2 sätestatud toetuse suurendamisele.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse nende toetusetaotluste suhtes, mis on seotud 1. jaanuaril 2006. aastal algavate aastate või lisatasuperioodidega.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 118/2005 (ELT L 24, 27.1.2005, lk 15).

(2) ELT L 141, 30.4.2004, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2005 (ELT L 314, 30.11.2005, lk 10).

(3) ELT L 345, 20.11.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2182/2005 (Vt. lk 31 käesolevas Euroopa Liidu Teatajas).

(4) ELT L 345, 20.11.2004, lk 1.”

(5) EÜT L 210 28.7.1998, lk 32.”

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/70

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2185/2005,

27. detsember 2005,

millega avatakse ühenduse 2006. aasta tariifikvoodid lammaste, kitsede, lambaliha ja kitseliha suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2529/2001 lambaliha- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	2006. aastaks tuleks avada ühenduse tariifikvoodid lamba- ja kitseliha suhtes. Määruses (EÜ) nr 2529/2001 nimetatud tollimaksud ja kogused tuleks kindlaks määrata kooskõlas asjaomaste 2006. aastal kehtivate rahvusvaheliste kokkulepetega.

(2)

Nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määruses (EÜ) nr 312/2003 (millega ühenduses rakendatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelises assotsieerimislepingus ettenähtud tariifieeskirju) (2) on sätestatud, et 1. veebruarist 2003 avatakse tootekoodile 0204 täiendav kahepoolne tariifikvoot 2 000 tonni, mida suurendatakse igal aastal 10 % esialgsest kogusest. Kõnealune kvoot lisati Tšiili GATTi/WTO koodile ja mõlemate kvootide haldamist tuleks 2006. aasta jooksul jätkata samal viisil. Lisaks tehti kõnealuses kvoodis arvutusviga, kui vastavalt komisjoni 21. detsembri 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 2202/2004 (millega avatakse ühenduse 2005. aasta tariifikvoodid lammaste, kitsede, lambaliha ja kitseliha suhtes) (3) arvutati kvooti kvoodiaastaks 2005 ning saadi tulemuseks 5 400 tonni asemel 5 417 tonni. Seetõttu tuleks ülemäärased 17 tonni 2006. aasta kogusest maha arvata.

(3)

Nõukogu 10. aprilli 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 992/95 (millega avatakse teatavate Norrast pärit põllumajandus- ja kalandustoodete ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (4) muudetud määrusega (EÜ) nr 1329/2003 (5)) antakse põllumajandustooteid käsitlevad täiendavad kahepoolsed kaubandussoodustused.

(4)

Nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2175/2005 (mis käsitleb GATT 1994 artikli XXIV lõike 6 raames peetud läbirääkimiste järel sõlmitud EÜ lepingute rakendamist ja millega muudetakse I lisa määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (6) antakse Uus-Meremaale alates 1. jaanuarist 2006 täiendav tariifikvoodi kogus 1 154 tonni, mis tuleks lisada 2006. aasta kogusele.

(5)	AKV riikidele on Cotonou lepingu (7) alusel antud teatavad lamba- ja kitseliha tariifikvoodid.

(6)

Teatavad kvoodid on määratud ajavahemikuks, mis kestab antud aasta 1. juulist järgmise aasta 30. juunini. Et käesoleva määruse kohast importimist tuleks hallata kalendriaasta alusel, moodustavad vastavalt asjaomaste kvootide suhtes kalendriaastaks 2006 kindlaksmääratud kogused poole ajavahemikuks 1. juulist 2005 – 30. juunini 2006 määratud kogusest ning poole ajavahemikuks 1. juulist 2006 – 30. juunini 2007 määratud kogusest.

(7)	Et tagada ühenduse tariifikvootide nõuetekohane toimimine, tuleb kindlaks määrata rümba massi ekvivalent. Et teatavate tariifikvootide puhul on võimalik importida kas elusloomi või nende liha, on nõutav ka ümberarvestuskoefitsient.

(8)

Ühenduse tariifikvootide haldamisel saadud kogemused süsteemiga “kes ees, see mees” lamba- ja kitselihatoodete puhul on aastal 2005 olnud positiivsed. Seetõttu tuleks kõnealuste toodete kvoote erandina komisjoni 26. juuni 1995. aasta määrusest (EÜ) nr 1439/95 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3013/89 üksikasjalikud rakenduseeskirjad lamba- ja kitselihatoodete impordi ja ekspordi osas) (8) hallata kooskõlas määruse (EÜ) nr 2529/2001 artikli 16 lõike 2 punktiga a. Seda tuleks teha kooskõlas komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (9) artiklitega 308a ja 308b ning artikli 308c lõikega 1.

(9)

Et ära hoida diskrimineerimist ekspordiriikide vahel ja võttes arvesse, et viimase kahe aasta jooksul ei ole samaväärseid tariifikvoote kiiresti ammendatud, ei tohiks käesolevast määrusest tulenevaid tariifikvoote juhul, kui neid hallatakse süsteemi “kes ees, see mees” kohaselt, käsitada esialgu kriitilistena määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 308c tähenduses. Seepärast tuleks tollile anda luba loobuda tagatisenõudest kaupade puhul, mis imporditi esialgu nende kvootide alusel kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 308c lõikega 1 ja artikli 248 lõikega 4. Ühest haldussüsteemist teise siirdumisega seonduvate eripärade tõttu ei kohaldata kõnealuse määruse artikli 308c lõikeid 2 ja 3.

(10)	Tuleks selgeks teha, millised toodete päritolu tõendavad tõendid tuleb esitada, et kasutada tariifikvoote süsteemi “kes ees, see mees” alusel.

(11)

Kui ettevõtjad esitavad importimiseks ettenähtud lambalihatooted tolliasutustele, on tollil raske kindlaks teha, kas tegemist on kodulamba või muude lammaste lihaga, kuigi nende suhtes tuleb kohaldada erinevat tollimaksumäära. Seepärast on asjakohane näha ette, et päritolutõend sisaldaks vastavat selgitust.

(12)

Vastavalt nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ (milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad) (10) II peatükile ja nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivile 97/78/EÜ (milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted) (11) võib impordiloa anda üksnes toodete puhul, mis vastavad ühenduses kehtivate toiduahela menetluskorra, eeskirjade ja kontrollide nõuetele.

(13)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lamba- ja kitselihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühenduse tariifikvoodid lammaste, kitsede, lamba- ja kitseliha suhtes ajavahemikuks 1. jaanuarist – 31. detsembrini 2006.

Artikkel 2

Lisas osutatud riikidest pärit ühendusse imporditavate KN-koodide 0104 10 30, 0104 10 80, 0104 20 90, 0210 99 21, 0210 99 29 ja 0204 alla kuuluvate lammaste, kitsede, lambaliha ja kitseliha suhtes kohaldatavad tollimaksud peatatakse või neid vähendatakse kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 3

1. KN-koodi 0204 alla kuuluva rümba massi ekvivalendina väljendatud liha ning KN-koodide 0104 10 30, 0104 10 80 ja 0104 20 90 alla kuuluvate elusloomade impordikogused ja kohaldatavad tollimaksud on sätestatud lisas.

2. Lõikes 1 nimetatud rümba massi ekvivalendi arvutamiseks korrutatakse lamba- ja kitselihatoodete netomass järgmiste koefitsientidega:

a)	elusloomad: 0,47;

b)	kondita lamba- ja kitsetalleliha: 1,67;

c)	kondita lambaliha ja kondita kitseliha, v.a talleliha, ja nende segud: 1,81;

d)	kondiga tooted: 1,00.

Kitsetall – kuni üheaastane kits.

Artikkel 4

Erandina määruse (EÜ) nr 1439/95 II jaotise A ja B osast hallatakse käesoleva määruse lisas sätestatud tariifikvoote põhimõttel “kes ees, see mees” kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitega 308a ja 308b ning artikli 308c lõikega 1 alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2006. Kõnealuse määruse artikli 308c lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Impordilitsentse ei nõuta.

Artikkel 5

1. Lisas kindlaksmääratud tariifikvootide kasutusõiguse saamiseks tuleb ühenduse tolliasutustele esitada asjaomase kolmanda riigi pädevate asutuste väljaantud kehtiv päritolutõend ja asjaomaste kaupade vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon. Nende toodete päritolu, mille suhtes kohaldatakse muid kui sooduslepingust tulenevaid tariifikvoote, määratakse kooskõlas ühenduses kehtivate sätetega.

2. Lõikes 1 osutatud päritolutõend on järgmine:

a)	sooduslepingu alla kuuluva tariifikvoodi puhul kõnealuses lepingus sätestatud päritolutõend;

muude tariifikvootide puhul kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikliga 47 kehtestatud tõend, mis sisaldab lisaks kõnealuses artiklis sätestatud teabele muu hulgas järgmisi andmeid:

—	KN-kood (vähemalt neli esimest numbrit),

—	asjaomase tariifikvoodi järjekorranumber või järjekorranumbrid,

—	iga käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 täpsustatud koefitsiendikategooria kogu netomass;

c)	riigi puhul, mille kvoodid kuuluvad nii punkti a kui ka punkti b alla ja ühendatakse, punktis a nimetatud tõend.

Kui punktis b nimetatud päritolutõend esitatakse lisadokumendina üksnes ühe vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni puhul, võib see sisaldada mitut järjekorranumbrit. Kõikidel muudel juhtudel võib see sisaldada ainult üht järjekorranumbrit.

3. Et saada lisas sätestatud riikide rühma 4 jaoks KN-koodide ex 0204, ex 0210 99 21 ja ex 0210 99 29 alla kuuluvate toodete suhtes kindlaksmääratud tariifikvootide kasutusõigust, peab päritolutõend sisaldama toodete kirjeldust käsitlevas lahtris üht järgmistest märkustest:

a)	“kodulammastest saadud lambalihatoode/-tooted”;

b)	“muudest kui kodulammastest saadud lambalihatoode/-tooted”.

Need märkused peavad vastama kõnealuste toodetega kaasasoleva veterinaarsertifikaadi märkustele.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 341, 22.12.2001, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 46, 20.2.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 305/2005 (ELT L 52, 25.2.2005, lk 6).

(3) ELT L 374, 22.12.2004, lk 31.

(4) EÜT L 101, 4.5.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1920/2004 (ELT L 331, 5.11.2004, lk 1).

(5) ELT L 187, 26.7.2003, lk 1.

(6) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 9.

(7) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(8) EÜT L 143, 27.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 272/2001 (EÜT L 41, 10.2.2001, lk 3).

(9) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (ELT L 148, 11.6.2005, lk 5).

(10) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(11) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Parandatud väljaandes ELT L 191, 28.5.2004, lk 1).

LISA

LAMBA- JA KITSELIHA rümba massi ekvivalendi tonnides (t) ÜHENDUSE 2006. AASTA TARIIFIKVOODID

Riikide rühma nr	KN-koodid	Väärtuseline tollimaks protsentides	Erinõuded Tollimaks eurot 100 kg kohta	Järjekorranumber süsteemi “kes ees, see mees” alusel				Päritolu	Iga-aastane kogus rümba massi ekvivalendi tonnides
Riikide rühma nr	KN-koodid	Väärtuseline tollimaks protsentides	Erinõuded Tollimaks eurot 100 kg kohta	Elusloomad (Koefitsient = 0,47)	Kondita talleliha (1) (Koefitsient = 1,67)	Kondita lambaliha (2) (Koefitsient = 1,81)	Kondiga liha ja rümbad (Koefitsient = 1,00)	Päritolu	Iga-aastane kogus rümba massi ekvivalendi tonnides
1	0204	Null	Null	—	09.2101	09.2102	09.2011	Argentina	23 000
				—	09.2105	09.2106	09.2012	Austraalia	18 650
				—	09.2109	09.2110	09.2013	Uus-Meremaa	227 854
				—	09.2111	09.2112	09.2014	Uruguay	5 800
				—	09.2115	09.2116	09.1922	Tšiili	5 600
				—	09.2119	09.2120	09.0790	Island	1 350
2	0204	Null	Null	—	09.2121	09.2122	09.0781	Norra	300
3	0204	Null	Null	—	09.2125	09.2126	09.0693	Gröönimaa	100
				—	09.2129	09.2130	09.0690	Fääri saared	20
				—	09.2131	09.2132	09.0227	Türgi	200
4	0104 10 30, 0104 10 80 ja 0104 20 90. Muude liikide kui kodulamba puhul üksnes: ex 0204, ex 0210 99 21 ja ex 0210 99 29	Null	Null	09.2141	09.2145	09.2149	09.1622	AKV riigid	100
4	Kodulamba puhul üksnes: ex 0204, ex 0210 99 21 ja ex 0210 99 29	Null	Koguseliste tollimaksude 65 %line vähendamine	—	09.2161	09.2165	09.1626	AKV riigid	500
5 (3)	0204	Null	Null	—	09.2171	09.2175	09.2015	Muud	200
5 (3)	0104 10 30 0104 10 80 0104 20 90	10 %	Null	09.2181	—	—	09.2019	Muud	49

(1) Ja kitsetalleliha.

(2) Ja muu kitseliha peale talleliha.

(3) “Muud” tähendab igasugust päritolu, sealhulgas AKV riigid, välja arvatud käesolevas tabelis nimetatud muud riigid.

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/74

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2186/2005,

27. detsember 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 936/97, millega avatakse ja sätestatakse tariifikvootide haldamine värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 2005. aasta otsust 2005/959/EÜ Euroopa Ühenduse ja Jaapani ning Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahel kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta, eriti selle artiklit 2, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 936/97 (2) on mitmeks aastaks sätestatud tariifikvootide avamine ja haldamine kõrgekvaliteedilise veiseliha suhtes.

(2)

Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelise üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artikli XXIV lõike 6 ja artikli XXVIII alusel toimunud läbirääkimiste tulemusel, mis käsitlesid kontsessioonide muutmist Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia loendites seoses nende riikide Euroopa Liiduga ühinemisega, nõustus ühendus suurendama oma loendis kõrgekvaliteedilise veiseliha impordi aastast tariifikvooti kõigi liikmesriikide jaoks 1 000 tonni võrra.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 936/97 vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 936/97 muudetakse järgmiselt:

artikli 1 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)	esimese lõigu esimeses taandes asendatakse sõnad “59 100 tonni” sõnadega “60 100 tonni”;

b)	teine lõik asendatakse järgmisega: “Tariifikvootide üldkogus on impordiaastal 2005/2006 siiski 59 600 tonni.”;

artikli 2 punkti e muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lõigus asendatakse sõnad “300 tonni” sõnadega “1 300 tonni”;

b)	lisatakse kolmas lõik järgmiselt: “Impordiaastal 2005/2006 on esimeses lõigus osutatud KN-koodide alla kuuluva, teises lõigus osutatud määratlusele vastava liha tariifikvootide kogus siiski 800 tootemassitonni.”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 78.

(2) EÜT L 137, 28.5.1997, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/75

NÕUKOGU OTSUS,

21. detsember 2005,

mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Jaapani vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII

(2005/958/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

22. märtsil 2004 andis nõukogu komisjonile volitused alustada üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõike 6 kohaseid läbirääkimisi teatavate teiste WTO liikmetega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise käigus.

(2)	Komisjon pidas läbirääkimisi, konsulteerides asutamislepingu artikli 133 alusel moodustatud komiteega ja järgides nõukogu antud läbirääkimisjuhiseid.

(3)	Komisjon on viinud lõpule läbirääkimised kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimiseks Euroopa Ühenduse ja Jaapani vahel vastavalt GATT 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII. Kõnealune leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks kirjavahetuse vormis leping Euroopa Ühenduse ja Jaapani vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII erikontsessioonide tühistamise kohta seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendite tühistamisega Euroopa Liiduga ühinemise käigus.

Kirjavahetuse vormis lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujale antakse volitus määrata isik(ud), kellel on õigus lepingule alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta. (1)

Brüssel, 21. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

B. BRADSHAW

(1) Lepingu jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

TÕLGE

Läbirääkimised Euroopa Ühenduse ja Jaapani vahel vastavalt GATT artikli XXIV lõikele 6 seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus.

Brüssel, 21. detsember 2005

Lugupeetud härra

Mul on au teatada hiljuti peetud läbirääkimistest Euroopa Ühenduste (EÜ) ja Jaapani valitsuse vahel vastavalt GATT 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII, mida alustati EÜ 19. jaanuari 2004. aasta teate alusel vastavalt artikli XXIV lõikele 6 (GATT), et muuta kontsessioone Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Ühendusega ühinemise käigus.

Peale selle on mul au esitada Euroopa Ühenduse seisukoht, et läbirääkimiste tulemusena on saavutatud järgmist:

85254099: madalam kohaldatav tollimaksumäär 12,5 %,

37023219: madalam kohaldatav tollimaksumäär 1,3 %,

85254019: madalam kohaldatav tollimaksumäär 1,2 %.

Eeltoodud vähendatud kohaldatavad määrad kehtivad neli aastat või seni, kuni Doha arengukava läbirääkimistulemuste rakendamisel jõutakse eeltoodud tariifitasemeni, sõltuvalt sellest, kumb on varasem. Eespool nimetatud nelja-aastane ajavahemik algab kuupäeval, mil käesolevas kirjas nimetatud meetmed on rakendatud.

EÜ lisab oma loendile 25-liikmelise EÜ tolliterritooriumit käsitlevad eelmise loendiga hõlmatud kontsessioonid.

Pärast seda, kui EÜ ja Jaapani valitsus on kinnitanud oma nõustumist eespool esitatud läbirääkimiste tulemustega, rakendab EÜ, olles küsimust oma menetluste kohaselt kaalunud, eespool esitatud tulemused kooskõlas sisemenetlustega nii kiiresti kui võimalik (hiljemalt 1. jaanuariks 2006).

Palun kinnitage, et Jaapani valitsus nõustub eespool esitatuga.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa Ühenduse nimel

Brüssel, 21. detsember 2005

Mul on au kinnitada Teie järgmises sõnastuses kirja kättesaamist.

“Läbirääkimised Euroopa Ühenduse ja Jaapani vahel vastavalt GATT artikli XXIV lõikele 6 seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus.

Lugupeetud härra

Peale selle on mul au esitada Euroopa Ühenduse seisukoht, et läbirääkimiste tulemusena on saavutatud järgmist:

85254099: madalam kohaldatav tollimaksumäär 12,5 %,

37023219: madalam kohaldatav tollimaksumäär 1,3 %,

85254019: madalam kohaldatav tollimaksumäär 1,2 %.

EÜ lisab oma loendile 25-liikmelise EÜ tolliterritooriumit käsitlevad eelmise loendiga hõlmatud kontsessioonid.

Mul on au teatada, et minu valitsus jagab Euroopa Ühenduse seisukohta ning et Jaapani valitsus ei pea vajalikuks omapoolseid edasisi riigisiseseid protseduure.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Jaapani valitsuse nimel

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/78

NÕUKOGU OTSUS,

21. detsember 2005,

mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Ühendusega ühinemise käigus

(2005/959/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Komisjon pidas läbirääkimisi konsulteerides asutamislepingu artikli 133 alusel moodustatud komiteega ja vastavalt nõukogu antud läbirääkimisjuhistele.

(3)	Komisjon on viinud lõpule läbirääkimised lepingu sõlmimiseks kirjavahetuse vormis Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahel vastavalt GATT 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII. Kõnealune leping tuleks heaks kiita.

(4)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (1)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks kirjavahetuse vormis leping Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahel vastavalt GATT 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus erikontsessioonide tühistamise osas seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendite tühistamisega nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus.

Kirjavahetuse vormis lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesoleva kirjavahetuse vormis lepingu üksikasjalikud rakenduseeskirjad võtab komisjon vastu käesoleva otsuse artiklis 3 sätestatud korras.

Artikkel 3

1. Komisjoni abistab 29. septembri 2003. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (2) artikli 25 kohaselt asutatud teraviljaturu korralduskomitee või asjaomase toote jaoks ühisturu korraldamist reguleeriva määruse vastava artikli kohaselt asutatud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses määratakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujale antakse volitus määrata isik(ud), kellel on õigus lepingule alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta. (3)

Brüssel, 21. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

B. BRADSHAW

(1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(2) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(3) Lepingu jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas

Kirjavahetuse vormis

LEPING

Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus

Brüssel,

Lugupeetud härra.

Pärast läbirääkimiste alustamist Euroopa Ühenduste (EÜ) ja Uus-Meremaa vahel vastavalt GATT 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII, et muuta kontsessioone Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Ühendusega ühinemise käigus, on EÜ ja Uus-Meremaa – eesmärgiga lõpetada EÜ poolt 19. jaanuaril 2004 Maailma Kaubandusorganisatsioonile esitatud GATT 1994 artikli XXIV lõikele 6 vastava teate kohased läbirääkimised – kokku leppinud järgmises.

EÜ nõustub lisama oma loendile 25-liikmelise EÜ tolliterritooriumit käsitlevad eelmise loendiga hõlmatud kontsessioonid.

EÜ nõustub lisama oma loendile 25-liikmelise EÜ tolliterritooriumit käsitlevad käesoleva lepingu lisas esitatud kontsessioonid.

Uus-Meremaa aktsepteerib EÜ lähenemisviisi põhikomponente GATTi kohustuste kohandamisel EÜ 15 ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi suhtes pärast EÜ hiljutist laienemist, mis on järgmised: ekspordikohustuste tasaarveldus, tariifikvootide tasaarveldus ja omamaiste toetamiskohustuste liitmine. Rakendamist sätestavate õiguslike meetmete valikul võetakse eeskuju viimasest ELi laienemisest.

Käesolev leping jõustub kuupäeval, mida kannab Uus-Meremaa kiri, milles ta kinnitab oma nõusolekut pärast seda, kui pooled on küsimust oma menetluste kohaselt kaalunud. EÜ kohustub andma oma parima, et asjakohased rakendusmeetmed võetakse nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuariks 2006.

Konsultatsioone võib pidada igal ajal ja lepinguga seotud mis tahes teemal ükskõik kumma poole taotluse korral.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa Ühenduse nimel

LISA

—	lisada 1 154 tonni (rümba mass) Uus-Meremaa eraldisele lambaliha tariifikvoodi alusel; “lamba- või kitseliha, värske, jahutatud või külmutatud”,

—	lisada 735 tonni Uus-Meremaa eraldisele või tariifikvoodi alusel; “Uus-Meremaalt pärit vähemalt kuus nädalat vana või, mis on valmistatud vahetult piimast või koorest ja mille rasvasisaldus on vähemalt 80 % massist, kuid alla 82 % massist”,

—

lisada 1 000 tonni “kõrgekvaliteedilise” veiseliha tariifikvoodile; “jahutatud või külmutatud veiseliha valitud jaotustükid, mis on saadud eranditult karjamaal kasvatatud veistest, kellel on kuni neli jäävlõikehammast ja kelle tapasooja rümba mass on kuni 325 kilogrammi; kompaktne välimus, puhas lõikejälg, hele ja ühtlast värvi liha ja küllaldane, kuid mitte liiga paks rasvkate. Kõik jaotustükid pakendatakse vaakumpakenditesse ja nende puhul kasutatakse nimetust “kõrgekvaliteediline veiseliha””.

Brüssel,

Lugupeetud härra.

Osutades Teie kirjale järgmises sõnastuses:

“Pärast läbirääkimiste alustamist Euroopa Ühenduste (EÜ) ja Uus-Meremaa vahel vastavalt GATT 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII, et muuta kontsessioone Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Ühendusega ühinemise käigus, on EÜ ja Uus-Meremaa – eesmärgiga lõpetada EÜ poolt 19. jaanuaril 2004 Maailma Kaubandusorganisatsioonile esitatud GATT 1994 artikli XXIV lõikele 6 vastava teate kohased läbirääkimised – kokku leppinud järgmises.

EÜ nõustub lisama oma loendile 25-liikmelise EÜ tolliterritooriumit käsitlevad eelmise loendiga hõlmatud kontsessioonid.

EÜ nõustub lisama oma loendile 25-liikmelise EÜ tolliterritooriumit käsitlevad käesoleva lepingu lisas esitatud kontsessioonid.

Konsultatsioone võib pidada igal ajal ja lepinguga seotud mis tahes teemal ükskõik kumma poole taotluse korral.”

Mul on au väljendada oma valitsuse nõusolekut.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Uus-Meremaa valitsuse nimel

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/83

KOMISJONI OTSUS,

15. november 2005,

millega muudetakse komisjoni kodukorda

(2005/960/EÜ, Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 218 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 131,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 1,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjoni kodukorra (1) artiklid 1–28 asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2006.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 15. november 2005

Komisjoni nimel

eesistuja

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 308, 8.12.2000, lk 26. Kodukorda on viimati muudetud komisjoni otsusega 2004/563/EÜ, Euratom (ELT L 251, 27.7.2004, lk 9).

LISA

“I PEATÜKK

KOMISJON

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 1

Kollegiaalsus

Komisjon tegutseb kolleegiumina kooskõlas käesoleva kodukorra ja presidendi kehtestatud poliitiliste juhistega.

Artikkel 2

Prioriteedid ja tööprogramm

Komisjon määrab vastavalt presidendi kehtestatud poliitilistele juhistele oma mitmeaastased strateegilised eesmärgid ja aastase poliitilise strateegia, mille alusel võtab igal aastal vastu oma tööprogrammi ning järgmise aasta esialgse eelarveprojekti.

Artikkel 3

President

1. President võib määrata komisjoni liikmetele konkreetsed tegevusvaldkonnad, mille töö ettevalmistamise ning komisjoni otsuste elluviimise eest nad vastutavad.

President võib määratud ülesandeid igal ajal muuta.

2. President võib moodustada komisjoni liikmetest alalisi või ajutisi töörühmi, määrates nende esimehed ja koosseisu. Ta sätestab töörühmade volitused ning kinnitab nende töökorra.

3. President esindab komisjoni. Ta määrab komisjoni liikmed, kes aitavad teda selle ülesande täitmisel.

Artikkel 4

Otsustamismenetlused

Komisjoni otsused võetakse vastu:

a)	komisjoni koosolekutel suulise menetluse teel või

b)	kirjaliku menetluse teel artikli 12 kohaselt või

c)	volitamise teel artikli 13 kohaselt või

d)	delegeerimise teel artikli 14 kohaselt.

2. JAGU

Komisjoni koosolekud

Artikkel 5

Koosolekute kokkukutsumine

1. Komisjoni koosolekud kutsub kokku president.

2. Komisjon koguneb üldjuhul vähemalt kord nädalas. Vajaduse korral peetakse lisakoosolekuid.

3. Komisjoni liikmed peavad kõikidel koosolekutel kohal olema. President otsustab, kas komisjoni liikmeid võib teatavatel juhtudel selle nõude täitmisest vabastada.

Artikkel 6

Komisjoni koosolekute päevakord

1. President võtab vastu iga koosoleku päevakorra.

2. Ilma, et see piiraks presidendi eesõigust päevakorda vastu võtta, tuleb kõik märkimisväärseid kulusid hõlmavad ettepanekud esitada kokkuleppel komisjoni eelarve eest vastutava liikmega.

3. Kui komisjoni liige teeb ettepaneku päevakorrapunkti lisamise kohta, teatab ta sellest presidendile nii, nagu komisjon on käesoleva kodukorra artiklis 28 ette nähtud rakenduseeskirjade kohaselt (edaspidi “rakenduseeskirjad”) sätestanud.

4. Päevakord ja vajalikud töödokumendid saadetakse komisjoni liikmetele, nagu komisjon on rakenduseeskirjades sätestanud.

5. Kui komisjoni liige taotleb päevakorrapunkti väljajätmist, lükatakse see presidendi nõusolekul edasi järgmise koosoleku päevakorda.

6. Komisjon võib presidendi ettepanekul arutada küsimusi, mis ei sisaldu päevakorras või millega kaasnevad töödokumendid saadeti laiali liiga hilja. Komisjon võib otsustada päevakorras sisalduvat punkti mitte arutada.

Artikkel 7

Kvoorum

Komisjoni kvoorumiks vajalik liikmete arv võrdub asutamislepingus sätestatud häälteenamuseks vajaliku liikmete arvuga.

Artikkel 8

Otsuste tegemine

1. Komisjon teeb otsuseid ühe või mitme liikme ettepaneku alusel.

2. Liikme taotluse korral korraldatakse hääletus. Hääletusele pannakse algselt esitatud ettepanek või vastutava(te) liikme(te) või presidendi poolt muudetud ettepanek.

3. Komisjoni otsus võetakse vastu, kui asutamislepingus sätestatud liikmete enamus hääletab otsuse poolt.

4. President teeb teatavaks arutelu tulemused, mis lisatakse koosoleku protokolli vastavalt artiklile 11.

Artikkel 9

Konfidentsiaalsus

Komisjoni koosolekud ei ole avalikud. Arutelud on konfidentsiaalsed.

Artikkel 10

Ametnike või muude isikute osalemine

1. Kui komisjon ei ole otsustanud teisiti, osalevad koosolekutel peasekretär ja presidendi kabinetiülem. Teiste isikute kohalviibimine määratakse kooskõlas rakenduseeskirjadega.

2. Komisjoni liikme puudumise korral võib koosolekul osaleda tema kabinetiülem, kes võib presidendi üleskutsel esitada puuduva liikme arvamuse.

3. Komisjon võib otsustada kuulata ära mis tahes muu isiku.

Artikkel 11

Protokoll

1. Iga komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll.

2. Protokolli projekt esitatakse komisjonile kinnitamiseks järgmisel koosolekul. President ja peasekretär tunnistavad kinnitatud protokolli oma allkirjaga õigeks.

3. JAGU

Muud otsustamismenetlused

Artikkel 12

Kirjalik otsustamismenetlus

1. Ühe või mitme komisjoni liikme esitatud eelnõu kohta teiste komisjoni liikmete nõusoleku saamine võib toimuda kirjaliku menetluse teel, tingimusel et eelnõu on eelnevalt heaks kiitnud õigusteenistus ning et artiklis 23 määratud tingimustel konsulteeritud talitused on eelnõuga nõus.

Heakskiitmise ja/või nõusoleku võib asendada kirjaliku “lõpliku vormistamise” menetluse raames tehtud kabinetiülemate kokkuleppega, nagu see sätestatakse rakenduseeskirjadega.

2. Kõikidele komisjoni liikmetele edastatakse kirjalikult komisjoni poolt rakenduseeskirjades sätestatud tingimustel eelnõu tekst, milles määratakse tähtaeg, mille jooksul peavad liikmed teatama kõikidest reservatsioonidest või muudatustest, mida nad teha soovivad.

3. Komisjoni iga liige võib kirjaliku menetluse käigus taotleda eelnõu arutamist. Selleks saadab ta presidendile vastavasisulise põhjendatud taotluse.

4. Eelnõu, mille peatamist ei ole ükski komisjoni liige taotlenud või sellist taotlust kirjalikuks menetluseks ette nähtud tähtaja lõpuni jõus hoidnud, loetakse komisjoni poolt vastu võetuks.

Artikkel 13

Otsustamismenetlus volitamiskorra alusel

1. Komisjon võib tingimusel, et ühise vastutuse põhimõtet järgitakse täielikult, volitada ühe või mitu komisjoniliiget võtma komisjoni nimel juhtimis- või haldusmeetmeid komisjoni määratavate piirangute ja tingimuste alusel.

2. Ka võib komisjon presidendi nõusolekul anda ühele või mitmele liikmele volituse võtta vastu õigusakti või muudele institutsioonidele esitatava ettepaneku lõppversioon, mille sisu on juba arutelude käigus kindlaks määratud.

3. Selliselt antud volitused võib edasi delegeerida peadirektoritele või talituste juhatajatele, välja arvatud juhul, kui see on volitamisotsuses selgelt keelatud.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 sätteid kohaldatakse ilma, et see piiraks delegeerimiseeskirjade kohaldamist finantsküsimustes või ametisse nimetavale asutusele ja töölepingute sõlmimise volitustega asutusele antud volituste suhtes.

Artikkel 14

Otsustamismenetlus delegeerimiskorra alusel

Komisjon võib tingimusel, et ühise vastutuse põhimõtet järgitakse täielikult, delegeerida komisjoni nimel juhtimis- ja haldusmeetmete vastuvõtmise peadirektoritele ja talituste juhatajatele, kes tegutsevad komisjoni määratavate piirangute ja tingimuste alusel.

Artikkel 15

Lepingute sõlmimise ja toetuse eraldamise üksikotsuste edasi delegeerimine

Peadirektor või talituse juhataja, kellele on kooskõlas artiklitega 13 ja 14 rahastamisotsuste vastuvõtmise volitused edasi delegeeritud või delegeeritud, võib otsustada toetuse eraldamise või hankelepingu sõlmimise teatud üksikotsuseid omakorda edasi delegeerida pädevale direktorile või, vastutava komisjoni liikme nõusolekul, talituse juhatajale rakenduseeskirjades sätestatud piirangutega ja tingimustel.

Artikkel 16

Teave vastuvõetud otsuste kohta

Kirjaliku menetluse, volitamise või delegeerimise teel vastu võetud otsused registreeritakse päevakokkuvõttes, mis kantakse komisjoni järgmise koosoleku protokolli.

4. JAGU

Otsustamismenetluste ühised sätted

Artikkel 17

Komisjoni vastu võetud õigusaktide õigsuse kinnitamine

1. Komisjoni poolt koosolekul vastu võetud õigusaktid lisatakse autentse(te)s keel(t)es lahutamatu osana kokkuvõttele, mis koostatakse sama koosoleku lõpus. President ja peasekretär tunnistavad õigusaktid viimasel kokkuvõtte lehel oma allkirjaga õigeks.

2. Artikli 12 ning artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohaselt kirjaliku menetluse ja volitamise teel vastu võetud õigusaktid lisatakse autentse(te)s keel(t)es lahutamatu osana artiklis 16 osutatud päevakokkuvõttele. President ja peasekretär tunnistavad õigusaktid viimasel kokkuvõtte lehel oma allkirjaga õigeks.

3. Delegeerimise või edasidelegeerimise teel vastu võetud õigusaktid lisatakse autentse(te)s keel(t)es lahutamatu osana artiklis 16 osutatud päevakokkuvõttesse. Artikli 13 lõike 3 ning artiklite 14 ja 15 kohaselt delegeeritud või edasidelegeeritud volitustega ametnik tunnistab viimasel kokkuvõtte lehel õigusaktid oma allkirjaga õigeks.

4. Käesoleva kodukorra tähenduses on “õigusakt” iga EÜ asutamislepingu artiklis 249 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 161 osutatud õigusakt.

5. Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 930/2004 (1) kohaldamist, tähendab käesolevas kodukorras “autentsed keeled” üldkohaldatavate aktide puhul Euroopa ühenduste ametlikke keeli ja teistel juhtudel selle riigi keelt või keeli, kellele akt on adresseeritud.

5. JAGU

Komisjoni otsuste ettevalmistamine ja elluviimine

Artikkel 18

Komisjoni töörühmad

Komisjoni töörühmad aitavad kooskõlastada ja ette valmistada komisjoni tegevust vastavalt viimase seatud strateegilistele eesmärkidele ning presidendi kehtestatud volitustele ja poliitilistele juhistele.

Artikkel 19

Liikmete kabinetid ja suhted talitustega

1. Komisjoni liikmetel on oma kabinetid, mis aitavad neid nende ülesannete täitmisel ja komisjoni otsuste ettevalmistamisel. Kabinettide koosseisu käsitlevad eeskirjad kehtestab president.

2. Komisjoni liige kiidab heaks oma vastutusalasse kuuluvate talituste töökorralduse. Eelkõige tuleb töökorralduses täpsustada, kuidas komisjoni liige juhendab teda toetavat talitust, mis esitab talle korrapäraselt ülesannete täitmiseks vajalikku valdkondlikku teavet.

Artikkel 20

Peasekretär

1. Peasekretär aitab presidendil ette valmistada komisjoni tööd ja läbi viia koosolekuid. Ka aitab ta artikli 3 lõike 2 alusel loodud töörühmade esimehi koosolekute ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

2. Peasekretär tagab otsustamismenetluste nõuetekohase rakendamise ja artiklis 4 osutatud otsuste jõustamise.

3. Peasekretär aitab artikli 23 kohaselt ettevalmistustööde käigus kooskõlastada talitustevahelist tegevust ning jälgib komisjonile esitatud dokumentide sisu ja vormi kvaliteeti.

4. Kui erijuhtumid välja arvata, võtab peasekretär kõik vajalikud meetmed, et tagada komisjoni õigusaktidest teatamine ja nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ning komisjoni ja selle talituste dokumentide saatmine teistele Euroopa ühenduste institutsioonidele.

5. Peasekretär vastutab ametlike suhete eest teiste Euroopa ühenduste institutsioonidega, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab seda ülesannet ise täita või määrata see täitmiseks oma liikmetele või talitustele. Peasekretär jälgib teiste Euroopa ühenduste institutsioonide tööd ja teavitab sellest komisjoni.

II PEATÜKK

KOMISJONI TALITUSED

Artikkel 21

Talituste ülesehitus

Komisjoni aitab ülesannete täitmisel haldusteenistus, mis koosneb eri peadirektoraatidest ja nende juurde kuuluvatest talitustest.

Peadirektoraadid ja nende juurde kuuluvad talitused jagatakse tavaliselt direktoraatideks ning direktoraadid üksusteks.

Artikkel 22

Eriülesanded ja eristruktuuride loomine

Komisjon võib erijuhtudel luua konkreetsete ülesannete täitmiseks eriotstarbelisi ametikohti ja struktuure ning määrata kindlaks nende kohustused ja töökorralduse.

Artikkel 23

Talitustevaheline koostöö ja kooskõlastustegevus

1. Komisjoni tegevuse tõhususe tagamiseks teevad talitused tihedat koostööd ning tegutsevad komisjoni otsuste ettevalmistamisel või elluviimisel juba algusest peale kooskõlastatult.

2. Algatuse ettevalmistamise eest vastutav talitus tagab ettevalmistustöö algusest peale tõhusa koostöö kõigi talituste vahel, kellel on algatuse suhtes tulenevalt oma pädevusvaldkonnast, tööülesannetest või teema laadist õiguspärane huvi.

3. Enne dokumendi esitamist komisjonile konsulteerib vastutav talitus rakenduseeskirjade kohaselt aegsasti talitustega, kellel on seoses eelnõuga õiguspärased huvid.

4. Õigusteenistusega konsulteeritakse kõikide õigusaktide eelnõude või ettepanekute puhul ning kõikide dokumentide puhul, millel võivad olla õiguslikud tagajärjed.

Õigusteenistusega tuleb enne artiklites 12, 13 ja 14 osutatud otsustamismenetluste algatamist alati konsulteerida, välja arvatud otsused standardsete õigusaktide kohta, mille õigusteenistus on eelnevalt heaks kiitnud (korduvad õigusaktid). Artiklis 15 osutatud otsuste puhul ei ole konsulteerimine kohustuslik.

5. Peasekretäriga tuleb konsulteerida kõikide algatuste puhul:

a)	millel on poliitiline tähtsus või

b)	mis kuuluvad komisjoni aasta tööprogrammi või kehtivasse planeerimisvahendisse või

c)	milles käsitletakse institutsioonilisi aspekte või

d)	mille puhul tehakse mõju hindamine või avalik küsitlus.

6. Kui välja arvata artiklis 15 osutatud otsused, konsulteeritakse eelarve, töötajate ja haldamise eest vastutavate peadirektoraatidega kõikide dokumentide puhul, millel on potentsiaalne mõju eelarvele, rahalistele vahenditele, töötajatele või haldamisele. Samuti konsulteeritakse vajaduse korral pettusevastase võitluse eest vastutava talitusega.

7. Vastutav talitus püüab koostada ettepaneku, mille kohta on konsulteeritud talituste nõusolek. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, lisab vastutav talitus eriarvamuste korral konsulteeritud talitustega need ettepanekule.

III PEATÜKK

ASENDAMINE

Artikkel 24

Teenistuse järjepidevus

Komisjoni liikmed ja talitused peavad kindlustama teenistuse järjepidevuse, järgides presidendi vastuvõetud sellekohaseid sätteid.

Artikkel 25

Presidendi asendamine

Kui president ei saa oma ülesandeid täita, täidab neid üks asepresidentidest või komisjoni liige, kes valitakse presidendi poolt kehtestatud tähtsusjärjestuse alusel.

Artikkel 26

Peasekretäri asendamine

Kui peasekretär ei saa oma ülesandeid täita, täidab neid kohalolevatest kõige kauem ametis olnud asepeasekretär ja võrdse ametiaja korral see asepeasekretär, kes on kõige vanem, või komisjoni poolt määratud ametnik.

Kui asjaomast asepeasekretäri ei ole kohal või komisjon ei ole asendajat määranud, on asendajaks kohalolevatest ametnikest kõige kõrgema kategooria ja palgaastmega kõige kauem ametis olnud ametnik ja võrdse ametiaja korral see ametnik, kes on kõige vanem.

Artikkel 27

Juhtide asendamine

1. Kui peadirektor ei saa oma ülesandeid täita, täidab neid kohalolevatest kõige kõrgem asepeadirektor ja kui neid on mitu, siis see asepeadirektor, kes on vanem, või komisjoni poolt määratud ametnik.

Kui asjaomast asepeadirektorit ei ole kohal või komisjon ei ole asendajat määranud, on asendajaks kohalolevatest ametnikest kõige kõrgema kategooria ja palgaastmega kõige kauem ametis olnud ametnik ja võrdse ametiaja puhul see ametnik, kes on kõige vanem.

2. Kui üksuse juhata ei saa oma ülesandeid täita, täidab neid tema asetäitja või peadirektori määratud ametnik.

Kui üksuse juhataja asetäitjat ei ole kohal või komisjon ei ole asendajat määranud, on asendajaks kohalolevatest ametnikest kõige kõrgema kategooria ja palgaastmega kõige kauem ametis olnud ametnik ja võrdse ametiaja puhul see ametnik, kes on kõige vanem.

3. Kui mis tahes muu juhataja ei saa oma ülesandeid täita, määrab peadirektor komisjoni vastutava liikme nõusolekul vastutava ametniku, kes teda asendab. Kui asendajat ei ole määratud, on asendajaks kohalolevatest alluvatest kõige kõrgema kategooria ja palgaastmega kõige kauem ametis olnud ametnik ja võrdse ametiaja korral kõige vanem ametnik.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Rakenduseeskirjad ja lisameetmed

Komisjon sätestab vajaduse korral käesoleva kodukorra rakenduseeskirjad.

Komisjon võib võtta komisjoni ja selle talituste tegevusega seoses lisameetmed, arvestades tehnika ja infotehnoloogia arengut.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev kodukord jõustub 1. jaanuaril 2006.”

(1) ELT L 169, 1.5.2004, lk 1.

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/91

ÜHENDUSE/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDIKOMITEE OTSUS nr 2/2005,

25. november 2005,

millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa

(2005/961/EÜ)

ÜHENDUSE/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDIKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist õhutranspordilepingut, edaspidi “leping”, eriti selle artikli 23 lõiget 4,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Lepingu lisa punkti 1 (Liberaliseerimise kolmas lennunduspakett ja muud tsiviillennunduse eeskirjad) lisatakse pärast Ühenduse/Šveitsi Õhutranspordikomitee otsuse (1) artikli 1 lõikega 3 lisatud viidet nõukogu direktiivile (EÜ) nr 93/104 järgmine tekst:

“Nr 437/2003

Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta”.

2. Lepingu lisa punkti 1 (Liberaliseerimise kolmas lennunduspakett ja muud tsiviillennunduse eeskirjad) lisatakse pärast käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 viidatud muudatust järgmine tekst:

“Nr 1358/2003

Komisjoni 31. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1358/2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta ja muudetakse selle I ja II lisa”.

3. Lepingu lisa punkti 1 (Liberaliseerimise kolmas lennunduspakett ja muud tsiviillennunduse eeskirjad) lisatakse pärast käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 viidatud muudatust järgmine tekst:

“Nr 785/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 785/2004 kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele”.

Artikkel 2

1. Lepingu lisa punkti 1 (Liberaliseerimise kolmas lennunduspakett ja muud tsiviillennunduse eeskirjad) lisatakse pärast viidet nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2408/92 järgmine tekst:

“(Kohaldatakse I lisa muudatusi, mis tulenevad Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu aluslepingute muudatusi käsitleva akti II lisa 8. peatüki (Transpordipoliitika) jaotise G (Õhutransport) punktist 1).”

2. Lepingu lisa punkti 3 (Tehniline ühtlustamine) lisatakse pärast viidet nõukogu direktiivile (EMÜ) nr 93/65 järgmine tekst:

“(Kohaldatakse II lisa muudatusi, mis tulenevad Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu aluslepingute muudatusi käsitleva akti II lisa 8. peatüki (Transpordipoliitika) jaotise G (Õhutransport) punktist 2).”

3. Lepingu lisa punkti 1 (Liberaliseerimise kolmas lennunduspakett ja muud tsiviillennunduse eeskirjad) lisatakse pärast Ühenduse/Šveitsi Õhutranspordikomitee otsuse artikli 1 lõikega 1 lisatud viidet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/30/EÜ järgmine tekst:

Artikkel 3

Lepingu lisa punkti 4 (Lennuohutus) lisatakse pärast viidet komisjoni määrusele (EÜ) nr 2042/2003 järgmine tekst:

“Nr 36/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta.

(Artiklid 1–9 ja 11–14)”.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Šveitsi Föderaalõiguse Ametlikus Kogumikus. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

Brüssel, 25. november 2005

Ühiskomitee nimel

ühenduse delegatsiooni juht

Daniel CALLEJA CRESPO

Šveitsi delegatsiooni juht

Raymond CRON

(1) ELT L 151, 30.4.2004, lk 9, parandatud väljaandes ELT L 208, 10.6.2004, lk 7.

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/93

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPPE ALUSEL MOODUSTATUD ÜHISE VETERINAARKOMITEE OTSUS nr 1/2005,

21. detsember 2005,

mis käsitleb kokkuleppe 11. lisa 6. liite muutmist

(2005/962/EÜ)

KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet (edaspidi “põllumajanduskokkulepe”), eriti selle 11. lisa artikli 19 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Põllumajanduskokkulepe jõustus 1. juunil 2002.

(2)

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 11. liidet muudeti esimest korda Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe alusel moodustatud ühise veterinaarkomitee 25. novembri 2003. aasta otsusega nr 2/2003, millega muudetakse kokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 11. liidet. (1)

(3)

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 11. liidet muudeti viimast korda Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe alusel moodustatud ühise veterinaarkomitee 9. detsembri 2004. aasta otsusega nr 2/2004, millega muudetakse kokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 11. liidet. (2)

(4)

Šveitsi Konföderatsioon on hakanud oma siseriiklikku õigusesse üle võtma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust EÜ nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust EÜ nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust EÜ nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust EÜ nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks. (6)

(5)	Šveitsi õigusaktidega ette nähtud loomatervishoiu alaseid meetmeid toiduks mõeldud lehmapiima ja lehmapiimatoodete turustamisel peetakse samaväärseiks.

(6)

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 6. liite sätted ning nende mõju kontrollimistele vaadatakse ühises veterinaarkomitees hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva muudatuse jõustumist uuesti üle, et kontrollida kõikide toiduks mõeldud loomsete toodete, v.a lehmapiim ja lehmapiimatooted, samaväärsust 11. lisa 6. liite III peatüki kohaselt.

(7)	Nimetatud lepingu 11. lisa 6. liite teksti tuleks muuta, et võtta arvesse muudatusi, mis on sisse viidud ühenduse ja Šveitsi õigusaktidesse ja mis jõustuvad 1. jaanuarist 2006,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 6. liite 1. peatüki esimene tabel (Tooted: toiduks mõeldud lehmapiim ja lehmapiimatooted) asendatakse käesoleva otsuse lisas oleva tekstiga.

Artikkel 2

Šveitsi õigusaktides ettenähtud loomatervishoiu alaste meetmete samaväärsust kõikide toiduks mõeldud loomsete toodete (v.a lehmapiim ja lehmapiimatooted) osas kontrollitakse ühises veterinaarkomitees hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist, et tunnustada seda turustamiseks.

Artikkel 3

Käesolevale otsusele, mis on koostatud kahes eksemplaris, kirjutab alla ühine eesistuja või kirjutavad sellele alla muud osapoolte nimel selleks volitatud isikud.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2006.

Brüssel, 21. detsember 2005

Ühise veterinaarkomitee nimel

Šveitsi Konföderatsiooni delegatsiooni esimees

Hans WYSS

Euroopa Ühenduse delegatsiooni esimees

Jaana HUSU-KALLIO

(1) ELT L 23, 28.1.2004, lk 27.

(2) ELT L 17, 20.1.2005, lk 1.

(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1, parandatud väljaandes ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

(4) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55, parandatud väljaandes ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

(5) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206, parandatud väljaandes ELT L 226, 25.6.2004, lk 83.

(6) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1, parandatud väljaandes ELT L 191, 28.5.2004, lk 1.

LISA

“Tooted: toiduks mõeldud lehmapiim ja lehmapiimatooted

Eksport Euroopa Ühendusest Šveitsi ja Šveitsist Euroopa Ühendusse

Kaubandustingimused

Samaväärsus

Erinõuded

EÜ standardid

Šveitsi standardid

Määrused (EÜ) nr 852/2004 nr 853/2004 nr 854/2004 nr 882/2004

9. oktoobri 1992. aasta toiduainete ja tarbekaupade föderaalseadus (toiduainete seadus), viimati muudetud 18. juunil 2004 (RS 817.0)

27. mai 1981. aasta loomakaitse määrus, viimati muudetud 27. juuni 2001 (RS 455.1)

1. märtsi 1995. aasta määrus liha tervisekaitsekontrolli eest vastutavate asutuste loomise kohta (OFHV) (RS 817.191.54)

27. juuni 1995. aasta loomataudide määrus (OFE), viimati muudetud 18. augustil 2004 (RS 916.401)

23. novembri 2005. aasta esmatootmismäärus (RS 916.020)

23. novembri 2005. aasta loomade tapmise ja liha kontrolli määrus (OAbCV) (RS 817.190)

23. novembri 2005. aasta toiduainete ja tarbekaupade määrus (ODAlOUs) (RS 817.02)

Siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta määrus toiduaineid käsitlevate õigusaktide elluviimisest (RS 817.025.21)

Majandusministeeriumi 23. novembri 2005. aasta esmatootmishügieeni määrus (RS 916.020.1).

Siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta hügieenimäärus (RS 817.024.1)

Majandusministeeriumi 23. novembri 2005. aasta määrus hügieenist loomade tapmisel (OHyAb) (RS 817.190.1)

Siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta loomse päritoluga toiduainete määrus (RS 817.022.108)

jah

erinõuetega

Arvestades ühenduse selleteemaliste õigusaktide arengut (rakendusaktid) ning kolmandatest riikidest pärineva sissetoodava kauba kontrolli käsitlevaid ühenduse õigusakte, võtavad Šveitsi ametiasutused käesoleva liite raames endale kohustuse muuta oma õigusakte, et võtta vastu samaväärsed õigusaktid turustamise osas. Šveitsi ametiasutused on sellesisulised määruste eelnõud välja töötanud ja aruteluks esitanud.

Käesoleva liite sätted vaatab hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva muudatuse jõustumist uuesti üle ühine veterinaarkomitee, et kontrollida kõikide toiduks mõeldud loomsete toodete (v.a lehmapiim ja lehmapiimatooted) tervishoiualaste meetmete samaväärsust käesoleva liite III peatüki kohaselt.

Seni kuni sellele liitele vastav muudatus pole vastu võetud, kuuluvad kõik loomsed tooted (v.a lehmapiim ja lehmapiimatooted ning loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole ette nähtud toiduks, sealhulgas lehmapiim ja lehmapiimatooted, mis ei ole ette nähtud toiduks) jätkuvalt käesoleva liite II peatüki alla.

Lehmapiim ja lehmapiimatooted

Loomade tervishoid

—

Veised

Direktiiv 64/432 EMÜ

27. juuni 1995. aasta loomataudide määrus (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 47, 61, 65, 101, 155, 163, 169, 173, 177, 224 ja 295

jah

Rahvatervis

—

Veised

Määrused (EÜ) nr 852/2004 nr 853/2004 nr 854/2004 nr 882/2004

23. novembri 2005. aasta toiduainete ja tarbekaupade määrus (ODAlOUs) (RS 817.02)

23. novembri 2005. aasta määrus kvaliteedi tagamise kohta piimasektoris (piimakvaliteedi määrus OQL) (RS 916.351.0)

Siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta loomse päritoluga toiduainete määrus (RS 817.022.108)

Siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta hügieenimäärus (RS 817.024.1)

Majandusministeeriumi 23. novembri 2005. aasta esmatootmishügieeni määrus (OHyPL) (RS 916.351.021.1)

jah

Liikmesriikide ja Šveitsi vahelise kaubavahetuse alla kuuluva(te)le toiduks ette nähtud lehmapiimale ja lehmapiimatoodetele kehtivad samad ja ainult need tingimused, mis kehtivad ühenduse liikmesriikide vahelise kaubavahetuse alla kuuluva(te)le toiduks ette nähtud lehmapiimale ja lehmapiimatoodetele.

Šveitsi õigusaktide nõudeid piima ja piimatoodete termilise menetluse ja töötlemise ning nõuete rakendamist märgistuse osas ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriigis seaduslikult toodetud ja/või turustatud toodete või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu lepinguosalises Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni allakirjutanud riigis seaduslikult toodetud toodete puhul.

Šveits koostab loetelu oma asutustest, mis on kiidetud heaks määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 31 (asutuste registreerimine/heakskiitmine) sätetele vastavalt.”

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/97

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne

(2005/963/EÜ)

TULUDE KALKULATSIOON

Jaotis	Jagu	Assign. 2003 (euro)	Assign. 2004 (euro)	Assign. 2005 (euro)	Märkused
1	Euroopa Ühenduste toetus	—	3 500 000	6 800 000	Euroopa Ühenduste toetused kokku
2	Kolmandate riikide toetused	—	—	p.m.	Toetused kolmandatelt riikidelt
3	Muud toetused	—	—	p.m.	Kreeka valitsuse toetus
4	Haldustegevus	—	—	p.m.	Muud eeldatavad tulud
	Tulud kokku	—	3 500 000	6 800 000

KULUDE KALKULATSIOON

Jaotis	Jagu	Assign. 2003 (euro)	Assign. 2004 (euro)	Assign. 2005 (euro)
1	PERSONAL	—	1 620 000	3 060 000	Personalikulude katteks eraldatud rahalised vahendid kokku
2	Hooned, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud	—	1 380 000	2 430 000	Üldiste halduskulude katteks eraldatud rahalised vahendid kokku
3	Tegevuskulud	—	500 000	1 310 000	Tegevuskuludeks eraldatud rahalised vahendid kokku
	Kulud kokku	—	3 500 000	6 800 000
1	Personal
1 1	Töötav personal
	11. Peatükk	—	—	2 068 307
1 2	Personali värbamise kulud
	12. Peatükk	—	—	564 804
1 3	Sotsiaal- ja meditsiiniteenused ning koolitus
	13. Peatükk	—	—	63 000
1 4	Ajutine abi
	14. Peatükk	—	—	363 889
	Jaotis 1 kokku	—	—	3 060 000
2	Ameti toimimine
2 0	Hooned ja seonduvad kulud
	20. Peatükk	—	—	804 430
2 1	Vallasvara ja seonduvad kulud
	21. Peatükk	—	—	340 000
2 2	Jooksvad halduskulud
	22. Peatükk	—	—	189 436
2 3	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
	23. Peatükk	—	—	600 000
2 4 0	Haldusnõukogu
	25. Peatükk	—	—	438 134
2 5 0	Luxembourgi tõlkekeskus
	25. Peatükk	—	—	58 000
	Jaotis 2 kokku	—	—	2 430 000
3	Tegevuskulud
3 0	Rühmade tegevus
	30. Peatükk	—	—	571 561
3 1	Põhitegevus
	31. Peatükk	—	—	688 439
3 4	Siseaudit
	34. Peatükk	—	—	50 000
	Jaotis 3 kokku	—	—	1 310 000
	Kokku	—	—	6 800 000

30.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 347/99

Komisjoni 22. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2163/2005 (millega nähakse ette ekspordilitsentside taotluste tagasilükkamine veise- ja vasikalihasektori toodete puhul) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 342, 24. detsember 2005 )

Leheküljel 70 pealkirjas ning allkirjastamise koha ja aja real, samuti sisukorras

asendatakse:

“22. detsember 2005”

järgmisega:

“23. detsember 2005”.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 347

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 30. detsember 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2173/2005, 20. detsember 2005, FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2174/2005, 21. detsember 2005, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Jaapani vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu rakendamist	7
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2175/2005, 21. detsember 2005, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu (seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus) rakendamist ning millega muudetakse määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2176/2005, 23. detsember 2005, millega kinnitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 I lisas loetletud kalatoodete puhul kehtivad ühenduse kõrvaldamis- ja müügihinnad 2006. kalandusaastaks	11
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2177/2005, 23. detsember 2005, millega kinnitatakse 2006. kalandusaastaks nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 II lisas loetletud kalatoodete ühenduse müügihinnad	19
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2178/2005, 23. detsember 2005, millega kinnitatakse teatavate kalatoodete võrdlushinnad 2006. kalandusaastaks	21
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2179/2005, 23. detsember 2005, millega kinnitatakse teatavate kalandustoodete ülekandetoetus ja kindlasummaline toetus 2006. kalandusaastaks	25
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2180/2005, 23. detsember 2005, millega kinnitatakse teatavate kalatoodete eraladustusabi summa 2006. kalandusaastal	27
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2181/2005, 23. detsember 2005, millega kinnitatakse rahalise hüvitise ja selle ettemaksu arvutamisel kasutatavad standardväärtused 2006. kalandusaasta jooksul turult kõrvaldatud kalandussaadustele	28
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2182/2005, 22. detsember 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1973/2004, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks	31
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2183/2005, 22. detsember 2005, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, ning määrust (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud ühtse toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad	56
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2184/2005, 23. detsember 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 796/2004 ja määrust (EÜ) nr 1973/2004, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad	61
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2185/2005, 27. detsember 2005, millega avatakse ühenduse 2006. aasta tariifikvoodid lammaste, kitsede, lambaliha ja kitseliha suhtes	70
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2186/2005, 27. detsember 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 936/97, millega avatakse ja sätestatakse tariifikvootide haldamine värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha suhtes	74

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 21. detsember 2005, mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Jaapani vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII	75
*	Nõukogu otsus, 21. detsember 2005, mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Ühendusega ühinemise käigus	78
	Kirjavahetuse vormis leping Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus	80
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 15. november 2005, millega muudetakse komisjoni kodukorda	83
*	Ühenduse/Šveitsi Õhutranspordikomitee otsus nr 2/2005, 25. november 2005, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa	91
*	Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe alusel moodustatud ühise veterinaarkomitee otsus nr 1/2005, 21. detsember 2005, mis käsitleb kokkuleppe 11. lisa 6. liite muutmist	93
	Euroopa Liidu üldeelarvele lisatud dokumendid
*	Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne	97

		Parandused
		Komisjoni 22. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2163/2005 (millega nähakse ette ekspordilitsentside taotluste tagasilükkamine veise- ja vasikalihasektori toodete puhul) parandus (ELT L 342, 24.12.2005)	99